| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 1-2/26-294/4 |
| Registreeritud | 15.10.2026 |
| Sünkroonitud | 15.10.2026 |
| Liik | Valdkondliku komisjoni arvamus |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 80/2009 (EMPs kohaldatav tekst) - SEC(2026) 300, SWD(2026) 300, SWD(2026) 301, COM(2026) 231 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
.10.2026 nr 1-2/26-294/4
ARVAMUS
Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon
Istungi kuupäev: 13.10.2026
Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Marek Reinaas, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik,
Tõnis Mölder, Reili Rand, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi
Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),
Kristiina Reinfeldt (nõunik), Maria Haas (konsultant)
Puudusid: Jaak Aab ja Aleksei Jevgrafov
Kutsutud: Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna digitranspordi
valdkonnajuht Enriko Laanemäe
Teema: Arvamuse andmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb
mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 80/2009, eelnõu
kohta - COM(2026) 231
Ülevaade arutelust
Enriko Laanemäe sõnas, et määrus töötati välja, kuna reisijad seisavad endiselt
reisivõimaluste otsimisel, võrdlemisel, kombineerimisel ja broneerimisel silmitsi takistustega.
Probleemi lahendamiseks tuli Euroopa Komisjon välja reisijate paketiga, mis peaks
eelnimetatut Euroopa Liidus nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt lihtsustama, muutma
läbipaistvamaks ja sujuvamaks. Määrus käsitleb kõiki transpordiliike ehk raudteed,
lennundust, maanteevedusid ja veetransporti. Mitmeliigilise broneerimise määruse eesmärk
on kõrvaldada läbipaistmatus, ebaõiglased tingimused ja ebavõrdsed võimalused reisijateveo
digipiletite turul. Ettepanekuga soovitakse reguleerida mitmeliigilisi digitaalseid
liikuvusteenuseid. Hetkel ei ole määruse kontekstis Eestis selliseid teenusepakkujaid, kellele
see võiks rakenduda. Eesti puhul on ainult üks ettevõte (Estravel Grupp AS), kellele võivad
teatud nõuded rakenduda. Nende puhul tuleks aga täiendavalt analüüsida ka
majandusnäitajaid, et kas neile laieneksid määrusest tulenevad kohustused, et nad peaksid
lepinguid sõlmides arvesse võtma määrusest tulenevaid punkte ja jagama teatud andmeid
riigiga. Lisaks tekivad määrusega kohustused riigile, kes peab määrama nõuete täitmise
kontrollimiseks täitevasutuse. Seega riigile tekib juurde halduskoormus, olenemata sellest, kas
siin on mõni teenusepakkuja või mitte. Kuna määrus on põhjenduspunktides oluliselt
ambitsioonikam kui oma sisus, siis Eesti jaoks tähendab see täiendavat halduskoormust,
saamata suurt kasu ja ka ettevõtted ei saa sellest Eesti turul märkimisväärset võitu. Selleks, et
suudetaks edendada mitmeliigilisi reisivõimalusi ja piletimüüke, peaks ettevõtete jaoks paika
panema n-ö mängureeglid, et üleeuroopaliselt lähtutakse ühtsetest alustest. Hetkel võib
erinevatel riikidel olla erinev lähenemine. Seega ettevõte, kes soovib tulla pileteid
laialdasemalt müüma, peab ennast kohandama iga riigi jaoks erinevalt. Eesti eesmärk on, et
seda ei muudetaks ettevõtetele kohustuslikuks, vaid seatakse n-ö mängureeglid, et kui
ettevõtted hakkavad oma piletimüüki arendama, siis nad saaksid ühtseid piletimüügi
mängureeglid arvesse võtta, et piletitooteid oleks võimalik Euroopa Liidu üleselt võimalikult
lihtsasti müüa ja turule sisenemise tõrge oleks võimalikult madal. Täpsemalt on võimalik
Eesti seisukohtadega tutvuda siin.
2
Urve Tiidus palus näidet, millised võiksid Euroopa turul n-ö mängureeglid olla.
Enriko Laanemäe lausus, et kasutada võiks ühtset standardit ehk et kui räägitakse
piletitootest, siis see on liikmesriikides ühtemoodi defineeritud. Seega teenusepakkuja ei
peaks kohandama oma süsteeme erinevalt vastavalt erinevatele turgudele.
Urve Tiidus ütles, et pileti peal on teatud informatsioon, nt sihtkoht, hind jne ja uuris, kas see
informatsioon peab olema edaspidi ühtlaselt kajastatud.
Enriko Laanemäe vastas, et pilet peab olema masinloetaval kujul ühtselt defineeritud.
Vastasel juhul on informatsioon segamini ja see muudabki ettevõtete jaoks turule sisenemise
keeruliseks.
Mario Kadastik uuris, kas see tähendab, et kogu informatsiooni, mis on lennukipiletil, peab
nüüd ka rongipileti müüja oma piletitele hakkama lisama ning mida standardiseerimise all
antud juhul mõeldakse.
Enriko Laanemäe ütles, et üldjuhul nii lennundus kui ka raudtee kasutavad mõlemad oma
standardit. Samu andmevälju, mida kasutatakse lennunduses, ei pea kasutama raudteel.
Variant oleks saada paika ka üks standard, kuid see tundub mõnevõrra ebareaalne. Pigem
kasutatakse transpordiliikide puhul erinevaid standardeid, kuid mingil hetkel on võimalik neid
kokku panema hakata. See on ambitsioon, mida soovitakse saavutada ja millel on ka Eesti
teenusepakkujate huvi olemas. See võimaldaks neil minna ka teistele turgudele lihtsamini
oma teenuseid pakkuma.
Marek Reinaas lausus, et ka Eestis on erinevaid pileteid ja uuris, kes siin oma pileteid
muutma peavad.
Enriko Laanemäe vastas, et teema on hetkel suuresti seotud ühistranspordikeskustega,
kellele pakub piletimüügi süsteeme Ridango AS. Seega ka Ridango AS-ile oleksid ühtlaselt
mängureeglid kehtestatud, mida saaks aluseks võtta. Vastasel juhul on nii, et Eestis võidakse
kehtestada üks standard, kuid see ei pruugi olla sama, mis on nt Lätis ja Leedus ning siis
tekivadki murekohad. Kõneleja lisas, et ühe Eesti seisukohaga soovitakse ka seda, et kui riigis
ei ole teenusepakkujaid, siis ei peaks tekitama riigile halduskoormust juurde. Vastasel juhul
tehakse kõik muudatused ja tekitatakse valmisolek, mis tähendab riigile kulu, kuid riigis ei ole
kedagi, kellele peaks antud teema osas turul järelevalvet tegema. Seega Eesti soovib selles
osas erandit.
Otsus
Komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada.
Komisjoni otsus oli konsensuslik (Mario Kadastik, Rene Kokk, Tõnis Mölder, Reili Rand,
Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Reinaas
majanduskomisjoni esimees
.10.2026 nr 1-2/26-294/4
ARVAMUS
Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon
Istungi kuupäev: 13.10.2026
Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Marek Reinaas, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik,
Tõnis Mölder, Reili Rand, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi
Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),
Kristiina Reinfeldt (nõunik), Maria Haas (konsultant)
Puudusid: Jaak Aab ja Aleksei Jevgrafov
Kutsutud: Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna digitranspordi
valdkonnajuht Enriko Laanemäe
Teema: Arvamuse andmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb
mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 80/2009, eelnõu
kohta - COM(2026) 231
Ülevaade arutelust
Enriko Laanemäe sõnas, et määrus töötati välja, kuna reisijad seisavad endiselt
reisivõimaluste otsimisel, võrdlemisel, kombineerimisel ja broneerimisel silmitsi takistustega.
Probleemi lahendamiseks tuli Euroopa Komisjon välja reisijate paketiga, mis peaks
eelnimetatut Euroopa Liidus nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt lihtsustama, muutma
läbipaistvamaks ja sujuvamaks. Määrus käsitleb kõiki transpordiliike ehk raudteed,
lennundust, maanteevedusid ja veetransporti. Mitmeliigilise broneerimise määruse eesmärk
on kõrvaldada läbipaistmatus, ebaõiglased tingimused ja ebavõrdsed võimalused reisijateveo
digipiletite turul. Ettepanekuga soovitakse reguleerida mitmeliigilisi digitaalseid
liikuvusteenuseid. Hetkel ei ole määruse kontekstis Eestis selliseid teenusepakkujaid, kellele
see võiks rakenduda. Eesti puhul on ainult üks ettevõte (Estravel Grupp AS), kellele võivad
teatud nõuded rakenduda. Nende puhul tuleks aga täiendavalt analüüsida ka
majandusnäitajaid, et kas neile laieneksid määrusest tulenevad kohustused, et nad peaksid
lepinguid sõlmides arvesse võtma määrusest tulenevaid punkte ja jagama teatud andmeid
riigiga. Lisaks tekivad määrusega kohustused riigile, kes peab määrama nõuete täitmise
kontrollimiseks täitevasutuse. Seega riigile tekib juurde halduskoormus, olenemata sellest, kas
siin on mõni teenusepakkuja või mitte. Kuna määrus on põhjenduspunktides oluliselt
ambitsioonikam kui oma sisus, siis Eesti jaoks tähendab see täiendavat halduskoormust,
saamata suurt kasu ja ka ettevõtted ei saa sellest Eesti turul märkimisväärset võitu. Selleks, et
suudetaks edendada mitmeliigilisi reisivõimalusi ja piletimüüke, peaks ettevõtete jaoks paika
panema n-ö mängureeglid, et üleeuroopaliselt lähtutakse ühtsetest alustest. Hetkel võib
erinevatel riikidel olla erinev lähenemine. Seega ettevõte, kes soovib tulla pileteid
laialdasemalt müüma, peab ennast kohandama iga riigi jaoks erinevalt. Eesti eesmärk on, et
seda ei muudetaks ettevõtetele kohustuslikuks, vaid seatakse n-ö mängureeglid, et kui
ettevõtted hakkavad oma piletimüüki arendama, siis nad saaksid ühtseid piletimüügi
mängureeglid arvesse võtta, et piletitooteid oleks võimalik Euroopa Liidu üleselt võimalikult
lihtsasti müüa ja turule sisenemise tõrge oleks võimalikult madal. Täpsemalt on võimalik
Eesti seisukohtadega tutvuda siin.
2
Urve Tiidus palus näidet, millised võiksid Euroopa turul n-ö mängureeglid olla.
Enriko Laanemäe lausus, et kasutada võiks ühtset standardit ehk et kui räägitakse
piletitootest, siis see on liikmesriikides ühtemoodi defineeritud. Seega teenusepakkuja ei
peaks kohandama oma süsteeme erinevalt vastavalt erinevatele turgudele.
Urve Tiidus ütles, et pileti peal on teatud informatsioon, nt sihtkoht, hind jne ja uuris, kas see
informatsioon peab olema edaspidi ühtlaselt kajastatud.
Enriko Laanemäe vastas, et pilet peab olema masinloetaval kujul ühtselt defineeritud.
Vastasel juhul on informatsioon segamini ja see muudabki ettevõtete jaoks turule sisenemise
keeruliseks.
Mario Kadastik uuris, kas see tähendab, et kogu informatsiooni, mis on lennukipiletil, peab
nüüd ka rongipileti müüja oma piletitele hakkama lisama ning mida standardiseerimise all
antud juhul mõeldakse.
Enriko Laanemäe ütles, et üldjuhul nii lennundus kui ka raudtee kasutavad mõlemad oma
standardit. Samu andmevälju, mida kasutatakse lennunduses, ei pea kasutama raudteel.
Variant oleks saada paika ka üks standard, kuid see tundub mõnevõrra ebareaalne. Pigem
kasutatakse transpordiliikide puhul erinevaid standardeid, kuid mingil hetkel on võimalik neid
kokku panema hakata. See on ambitsioon, mida soovitakse saavutada ja millel on ka Eesti
teenusepakkujate huvi olemas. See võimaldaks neil minna ka teistele turgudele lihtsamini
oma teenuseid pakkuma.
Marek Reinaas lausus, et ka Eestis on erinevaid pileteid ja uuris, kes siin oma pileteid
muutma peavad.
Enriko Laanemäe vastas, et teema on hetkel suuresti seotud ühistranspordikeskustega,
kellele pakub piletimüügi süsteeme Ridango AS. Seega ka Ridango AS-ile oleksid ühtlaselt
mängureeglid kehtestatud, mida saaks aluseks võtta. Vastasel juhul on nii, et Eestis võidakse
kehtestada üks standard, kuid see ei pruugi olla sama, mis on nt Lätis ja Leedus ning siis
tekivadki murekohad. Kõneleja lisas, et ühe Eesti seisukohaga soovitakse ka seda, et kui riigis
ei ole teenusepakkujaid, siis ei peaks tekitama riigile halduskoormust juurde. Vastasel juhul
tehakse kõik muudatused ja tekitatakse valmisolek, mis tähendab riigile kulu, kuid riigis ei ole
kedagi, kellele peaks antud teema osas turul järelevalvet tegema. Seega Eesti soovib selles
osas erandit.
Otsus
Komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada.
Komisjoni otsus oli konsensuslik (Mario Kadastik, Rene Kokk, Tõnis Mölder, Reili Rand,
Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Reinaas
majanduskomisjoni esimees