1

Muudatusettepanekud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu 927 SE kohta

Riigikogu menetluses on täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu 927 SE, mida Justiits- ja Digiministeerium palub muuta

järgmiselt.

1. Teha eelnõu §-s 1 (täitemenetluse seadustiku (TMS) muutmine) järgmised muudatused:

1.1 jätta välja eelnõu § 1 punkt 1.

Väljajäetav tekst:

„1) paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui võlgniku surmast on möödunud kuus kuud ja pärimismenetlust ei ole selle aja jooksul

algatatud, teavitab kohtutäitur sellest sissenõudjat, kellel on õigus kolme kuu jooksul pärast

teate kättesaamist teatada kohtutäiturile kirjalikus vormis täitemenetluse lõpetamise või selle

jätkamise soovist või pärimismenetluse algatamisest.“;“;

1.2 muuta eelnõu § 1 punkt 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„2) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui võlgniku surmast on möödunud kuus kuud ja pärimismenetlust ei ole selle aja jooksul

algatatud, teavitab kohtutäitur sellest sissenõudjat, kellel on õigus kolme kuu jooksul pärast

teate kättesaamist teatada kohtutäiturile kirjalikus vormis täitemenetluse lõpetamise või selle

jätkamise soovist või pärimismenetluse algatamisest.

(4) Kui sissenõudja teatab käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt oma soovist täitemenetlus

lõpetada, on kohtutäituril õigus lõpetada täitemenetlus kas tervikuna või osaliselt sissenõudja

nõude osas ja jätkata täitemenetlust täitekulude osas.

(5) Kui sissenõudja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul teatanud oma

soovist täitemenetlust lõpetada või jätkata ning pärimismenetlust ei ole algatatud, on

kohtutäituril õigus lõpetada täitemenetlus omal algatusel kas tervikuna või osaliselt sissenõudja

nõude osas ja jätkata täitemenetlust täitekulude osas.“;“.

Selgitus: õigusselguse huvides ning eelnõus kavandatud muudatuste paremaks toimimiseks on

siiski vajalik säilitada TMS § 16 kehtiv lõige 2 senisel kujul. Selleks tuleb muuta eelnõuga

lisatavate TMS § 16 uute lõigete numeratsiooni nii, et need lisanduksid olemasoleva lõike 2

järel. Muudatuse tulemusena säilivad § 16 lõiked 1 ja 2 muutmata kujul ning uued lõiked

lisanduvad olemasolevale regulatsioonile lõigetena 3–5.

Kehtiva TMS § 16 lõike 2 kohaselt määrab kohus sissenõudja avalduse alusel pärijale ajutise

esindaja, kui täitetoiming tuleb teha võlgniku juuresolekul või sellest tuleb talle teatada, kuid

pärandit ei ole veel vastu võetud, pärijat ei ole teada või ei ole teada, kas ta pärandi vastu võtab.

Ajutist esindajat ei määrata, kui pärandvara valitseb hooldaja või testamenditäitja.

2

Oluline on säilitada nimetatud menetluslik kord ka kavandatavate muudatuste järel, et tagada

pärijate õiguste kaitse ajal, mil nende väljaselgitamine ei ole veel lõpule jõudnud, kuid

täitemenetlus pärandvara suhtes jätkub. Sätte eesmärk on tagada, et pärijate puudumine või

nende isikute ebaselgus ei takistaks täitemenetluse läbiviimist ega jätaks samal ajal pärijate

õigusi kaitseta. Selleks võimaldab regulatsioon määrata pärijale ajutise esindaja, kelle kaudu

saab tagada seaduses ettenähtud täitetoimingutest teavitamise ning pärijate menetluslike

õiguste teostamise.

See on eriti oluline pärandvara realiseerimisel, näiteks kinnisasja müümisel, kuna sellised

toimingud võivad oluliselt mõjutada pärijate varalisi õigusi ja huve. Ajutise esindaja

määramise võimalus aitab tagada, et pärijate väljaselgitamise ajal oleks olemas isik, kes saab

nende huvides täitemenetluses osaleda ning kasutada seaduses ettenähtud

õiguskaitsevahendeid.

Seni kehtinud regulatsiooni säilitamine võimaldab koosmõjus teiste eelnõus kavandatavate

TMS § 16 muudatustega tagada täitemenetluse senisest tõhusama jätkamise pärast võlgniku

surma. Uus kord aitab vältida täitemenetluse põhjendamatut venimist olukorras, kus

pärimismenetlust ei ole algatatud või pärijate väljaselgitamine ei ole veel lõppenud, ning loob

paremad eeldused sissenõudja nõude õigeaegseks rahuldamiseks pärandvara arvel. Samal ajal

säilib pärijate menetluslike õiguste kaitse ning tagatakse täitemenetluse eesmärgipärane ja

ökonoomne läbiviimine.

2. Täiendada eelnõu § 2 (kohtutäituri seaduse (KTS) muutmine) pärast punkti 30 punktiga,

muutes vastavalt järgnevate punktide numbreid, järgmises sõnastuses:

„31) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Täitemenetluse lõpetamise korral tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 4891 lõikes 4

sätestatud alusel maksab võlgnik menetluse põhitasu 40 eurot ja menetluse alustamise tasu.“;“.

Selgitus: 1. juulil 2027 jõustub tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 489¹ muudatus. Uuesti

sõnastatud paragrahvi lõige 4 näeb ette, et kui võlgnik esitab maksekäsule või selle osale

vastuväite 30 päeva jooksul maksekäsu alusel algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

arvates, kaotab maksekäsk kehtivuse ning selle alusel algatatud täitemenetlus lõpetatakse.

Kuna tegemist on täitemenetluse kulude kandmise seisukohalt uue, seni reguleerimata

olukorraga, on kohane kehtestada ka asjakohane täitekulude kandmise regulatsioon. Täitekulud

jäetakse võlgniku kanda, kuna nende jätmine sissenõudja kanda ei oleks õiglane. Võlgnikul on

võimalik esitada nõudele vastuväide juba maksekäsu kiirmenetluses ning vältida sellega

maksekäsu sundtäitmisele esitamist enne nõude üle tekkiva õigusliku vaidluse lahendamist.

Kui võlgnik seda võimalust ei kasuta, siis on põhjendatud jätta tema kanda ka hilisema

vastuväite esitamise tõttu lõpetatava täitemenetlusega kaasnevad kulud.

3

Võlgniku kanda jäävad täitemenetluse alustamise tasu ning 40 euro suurune kohtutäituri

põhitasu. Fikseeritud põhitasu kehtestatakse, lähtudes kohtutäituri lisatasu arvutamisel

kohaldatavast tunnitasu määrast. Eeldatavasti ei kaasne kohtutäiturile täitemenetluse

lõpetamisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 489¹ lõike 4 alusel märkimisväärset

töökoormust, kuid menetluse lõpetamiseks vajalike toimingute tegemisele tuleb siiski

arvestada kuni ühe tunni ulatuses tööaega.

Pärast täitemenetluse lõpetamist teeb kohtutäitur uue tasuotsuse, millega nõuab võlgnikult tasu

uues regulatsioonis sätestatud ulatuses. Vajaduse korral sundtäidetakse tasuotsus samas

täitemenetluses pärast menetluse osalist lõpetamist põhinõude suhtes.

3. Täiendada eelnõu paragrahviga 4 järgmises sõnastuses:

„§ 4. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 2 punkt 31 jõustub 2027. aasta 1. juulil.”.

Selgitus: muudatusega KTS-i lisatava § 41 lõike 5 jõustamiseks on vaja ette näha erinorm,

mistõttu tuleb sätestada eelnõuga kavandatava § 2 punkti 31 jõustumisaeg samana, mis selles

viidataval normil on jõustumisaeg.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikogu õiguskomisjon [email protected]

Meie 15.10.2026 nr 8-4/7504-1

Muudatusettepanekud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 927 SE juurde Lugupeetud Madis Timpson Justiits- ja Digiministeerium esitab Riigikogu õiguskomisjonile ettepanekud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 927 SE muutmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. Muudatusettepanekud seaduse eelnõu 927 SE juurde

Aleksandr Logussov 5267501 [email protected]