Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus eelnõu
seletuskiri
Lisa 1


RAKENDUSAKTIDE KAVANDID
MINISTRI
MÄÄRUS


Ministri määruste muutmine


§ 1. Sotsiaalministri 18. juuni 2019. a määruse nr 43 „Puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord“ muutmine

Sotsiaalministri 18. juuni 2019. a määruses nr 43 „Puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Euroopa puudega inimese kaardile ja pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord“;

2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Määrusega kehtestatakse Euroopa puudega inimese kaardi (edaspidi kaart) füüsiline ja digitaalne vorm, kaardile kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord.“;

3) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Euroopa puudega inimese kaardi andmekoosseis on järgmine:
1) kaardiomaniku foto;
2) isiku ees- ja perekonnanimi;
3) sünniaeg;
4) kaardi seeria- või failinumber;
5) väljastamise kuupäev;
6) kehtivuse lõppemise kuupäev;
7) täht A (kirjatüübis ja punktkirjas), mis tähistab suurema toetusvajadusega või saatjat vajavat inimest. A-tähis märgitakse sügava puudega inimese kaardile ja raske nägemispuudega inimese kaardile;
8) ruutkood ja digielemendid, mille täpsem sisu sõltub Euroopa Komisjoni 2026. aastal vastuvõetavast delegeeritud aktist;
9) riigikood koos Euroopa Liidu visuaalse tähisega (12 tähega ring);
10) sõnad „European Disability Card“. Kanded esitatakse inglise keeles ja eesti keeles kirjatüübis Arial Regular ja punktkirjas, kasutades Marburgi standardi mõõtmeid;
11) kaardi väljastaja.“;

4) paragrahvi 2 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks;

5) määrust täiendatakse §-ga 5 järgmises sõnastuses:

„§ 5. Euroopa puudega inimese kaardi väärkasutusega seotud teabe vahetamine ning teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamine“;

6) määrust täiendatakse §-ga 6 järgmises sõnastuses:

„§ 6. Euroopa puudega inimese kaardi digiversioon“;

(Täpsemad määruse sätete ja määruse lisa sõnastused koostatakse määruse muutmise käigus, arvestades Euroopa Komisjoni poolt väljatöötatavaid delegeeritud akte füüsiliste kaartide digielementide kohta ning rakendusakte Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi digiversioonide kohta.)

7) määrust täiendatakse lisaga (lisatud).

Lisa. Euroopa puudega inimese kaardi füüsiline vorm

(1) Kaardi värv on tumesinine ja helesinine vastavalt käesolevas lisas esitatud pildile ning järgmistele värvikoodidele:
1)
tumesinine: CMYK 100, 90, 10, 0; RGB 0, 68, 148;
2)
helesinine: CMYK 94, 63, 7, 1; RGB 0, 110, 183.

(2) Kasutatav kirjatüüp on Arial Regular või kui see ei ole võimalik, siis sans serif. Esi- ja taustavärvide vahel peab olema piisav kontrast.

(3) Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise järel lisatakse ruutkood ja muud võimalikud digielemendid, milles kasutatakse elektroonilisi vahendeid pettuse vältimiseks.



§ 2. Sotsiaalministri 23. detsembri 2010. a määruse nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“ muutmine

Sotsiaalministri 23. detsembri 2010. a määruse nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“;

2) paragrahvi 2 lõigetes 3 ja 5 asendatakse sõnad „kohalik omavalitsus“ sõnaga „Sotsiaalkindlustusamet“;

3) paragrahvi 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 3 lõikest 4 jäetakse välja teine lause;

5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Parkimiskaardi väljastamise otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.“;

6) määruse lisa asendatakse uue lisaga (lisatud).

Lisa. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi füüsiline vorm

1. Kaardi mõõtmed on järgmised: kõrgus 106 mm ja laius 148 mm.

2. Kaardi värvid on tumesinine ja kollane vastavalt käesolevas lisas esitatud piltidele ning järgmistele värvikoodidele:
1)
tumesinine: CMYK 100, 90, 10, 0; RGB 0, 68, 148;
2)
kollane: CMYK 0, 7, 100, 0; RGB 255, 237, 0.

3. Kaart jagatakse nii esi- kui ka tagaküljel vertikaalselt kaheks osaks.

4. Esikülje vasakul poolel esitatakse:
1) tumesinine ratastoolikasutaja sümbol kollasel taustal;
2) kaardi väljastamise ja kehtivusaja lõppemise kuupäev;
3) kaardi seerianumber;
4) kaardi väljastanud asutuse või organisatsiooni nimi;
5) sõiduki registreerimisnumber, kui kaart on seotud sõidukiga ja liikmesriik seda nõuab.

5. Esikülje paremal poolel esitatakse:
1) sõnad „European Parking Card for persons with disabilities“ inglise keeles ning kaardi väljastanud liikmesriigi ühes või mitmes ametlikus keeles suurtähtedega ja punktkirjas, kasutades Marburgi standardi mõõtmeid;
2) taustana kaardi väljastanud liikmesriigi eralduskood, mida ümbritseb Euroopa Liitu sümboliseeriv 12 tähega ring;
3) Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi direktiivi artikli 8 lõike 7 punktis a osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise järel lisatav ruutkood ja muud võimalikud digielemendid, milles kasutatakse elektroonilisi vahendeid pettuse vältimiseks.

6. Kaardi füüsilise versiooni digielemendid võivad sisaldada rohkem isikuandmeid kui käesolevas lisas sätestatud füüsilise versiooni jaoks ette nähtud andmed. Selliste andmetega saavad tutvuda üksnes kaardi väljastanud liikmesriigi avaliku sektori asutused ja volitatud isikud. Isikuandmete töötlemisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 sätestatut.

7. Tagakülje vasakul poolel esitatakse kaardiomaniku perekonna- ja eesnimi ning sünniaeg.

8. Tagakülje paremal poolel esitatakse inglise keeles ja kaardi väljastanud liikmesriigi ühes või mitmes ametlikus keeles järgmised laused:
1) „Kaart annab selle omajale õiguse kasutada asjaomases liikmesriigis kättesaadavaid puudega inimestele ette nähtud kohalikke parkimistingimusi ja -rajatisi.“;
2) „Kui kaarti kasutatakse, tuleb see asetada sõiduki esiossa nii, et kaardi esikülg on kontrollimiseks selgelt nähtav.“

8. Kanded esitatakse inglise keeles ja kaardi väljastanud liikmesriigi ühes või mitmes ametlikus keeles. Kui liikmesriik soovib teha kandeid muus kui bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi või ungari keeles, teeb ta seda, ilma et see piiraks käesoleva lisa muude sätete kohaldamist. Kui liikmesriik teeb kandeid bulgaaria või kreeka keeles, koostab ta kaardi versiooni, milles kasutatakse ladina tähestikku.



§ 3. Sotsiaalkaitseministri 12. mai 2026. a määruse nr 32 „Lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu“ kehtetuks tunnistamine

Sotsiaalkaitseministri 12. mai 2026. a määrus nr 32 „Lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Sotsiaalministri 16. jaanuari 2002. aasta määruse nr 16 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu“ muutmine

Sotsiaalministri 16. jaanuari 2002. aasta määruses nr 16 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) perekonnaseisu tõendav dokument, kui andmed rahvastikuregistris puuduvad ning toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik.“;

2) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) kehtiv hooldusõiguse määramise kohtumäärus.“.

§ 5. Sotsiaalministri määrus „Valideerimisrakenduse kasutajate registreerimise, andmetöötlustingimuste kehtestamise ning juurdepääsu andmise, peatamise ja lõpetamise kord“

§ 6. Regionaalministri 20. juuni 2024. a määruse nr 40 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo kõrgeim piletihind sõitjateveol bussiliikluses maakonnaliinil ja kaugliinil ning sõidusoodustused“ muutmine

§ 7. Majandus- ja taristuministri 25. septembri 2015. a määruse nr 120 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“ muutmine

§ 8. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2021. a määruse nr 20 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“ muutmine

§ 9. Sotsiaalkaitseministri 30. jaanuaril 2019. a määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 30. jaanuaril 2019. a määruses nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 täiendatakse punktidega 174 ja 175 järgmises sõnastuses:

„174) koostöös teiste asjaomaste asutustega teadlikkuse suurendamine Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi olemasolust ja kasutamise võimalustest;

175) avaliku sektori asutuste ja eraettevõtjate julgustamine pakkuda vabatahtlikult Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi alusel puudega inimestele eritingimusi ja eeliskohtlemist.“;
2) määrust täiendatakse paragrahviga 61 järgmises sõnastuses:

„§ 61. Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardiga seotud teabe kättesaadavus

(1) Amet teeb teabe Euroopa puudega inimese kaardi ning Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamise, kehtivusaja lõppemisel uue kaardi saamise, asendamise ja kehtetuks tunnistamise tingimuste kohta tasuta kättesaadavaks selgel ja kergesti ligipääsetaval viisil.

(2) Amet avaldab Euroopa puudega inimese kaardiga ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardiga seotud teabe ligipääsetavas, sealhulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus ning teeb selle puudega inimese taotlusel kättesaadavaks tema vajadustele vastaval abistaval kujul. Teabe kättesaadavaks tegemisel järgitakse avaliku teabe seaduses ning toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud asjakohased ligipääsunõudeid.“.

Seletuskirja lisa
Lisa 2
Kooskõlastustabel

Kooskõlastustabel on koostatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.

Esitatud märkused või ettepanekud
Sotsiaalministeeriumi seisukoht
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kooskõlastatud vaikimisi.

Haridus- ja Teadusministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu vaid järgnevalt esitatud märkuse arvestamise korral.

Haridus- ja Teadusministeeriumile kooskõlastamisele esitatud seaduse muutmise eelnõu § 1 punkti 18 ehk puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 9 lõike 2 muudatust ei saa esitatud kujul aktsepteerida. Kavandatud sõnastus, kus toetuse maksmine on seotud lapse õppimiskohustuse täitmisega, tekitab võrdse kohtlemise seisukohast mitu erinevat probleemi.

Esiteks ei ole enne õppimiskohustuse reformi rakendumist põhikooli lõpetanud noored õppimiskohustuslikud isikud, kuigi nad võivad 16–18-aastasena jätkuvalt gümnaasiumis või kutseõppes õppida. Sõltuvalt seadusemuudatuse jõustumise ajast võib see tähendada, et nende puhul lõpeb puudega vanema õigus toetusele üksnes seetõttu, et noor lõpetas põhikooli enne 1. septembrit 2025. a. Nii võib tekkida olukord, kus samas vanuses ja samas õppes õppivate noorte vanemate õigus toetusele erineb üksnes selle alusel, millal noor põhikooli lõpetas.

Teiseks tekib küsimus, mis saab toetusest juhul, kui õppimiskohustuslik isik ei ole veel uut õppekohta leidnud. Põhikooli lõpetanud noored arvatakse ühest koolist välja ning võib kuluda mitu kuud, enne kui nad järgmise kooli nimekirja kantakse. Kas sellisel perioodil käsitatakse noort õppimiskohustust täitvana või katkeb selleks ajaks vanemale toetuse maksmine?

Samuti tuleks hinnata, kas 19 aasta vanusepiir on põhjendatud olukorras, kus keskhariduse omandamise tavapärane kestus erineb sõltuvalt valitud õpiteest. Gümnaasiumi tavapärase kolmeaastase nominaalse õppeaja jooksul läbimise korral langeb 19. eluaasta üldjuhul kokku keskhariduse omandamise ajaga, nelja-aastase kutsekeskhariduse õppe puhul aga mitte. Kui toetuse maksmise pikendamise eesmärk on toetada puudega vanemat lapse keskhariduse omandamise ajal, võib ühetaoline vanusepiir anda erinevatel haridusteedel sisuliselt erineva tulemuse. Seda mõju tuleks seletuskirjas analüüsida ja põhjendada, miks on toetuse lõppemine seotud just 19. eluaastaga, mitte näiteks kutse- või keskhariduse omandamise ajaga.





Arvestatud. Eelnõu on muudetud ja puudega vanema toetuse maksmist ei seota enam õppimiskohustuse täitmisega. Toetuse maksmist jätkatakse pärast lapse 16-aastaseks saamist juhul, kui laps jätkab õppimist eelnõus nimetatud õppeasutuses või täienduskoolituse kursusel, kuni 19-aastaseks saamiseni ning 19-aastaseks saamisel jooksva õppeaasta lõpuni. Sellega välditakse õppimiskohustuse reformi rakendumise ajast tulenevat erinevat kohtlemist.















Selgitame. 19 aasta vanusepiiri selle eelnõuga ei muudeta, kuna eelnõu raames ei ole kavandatud ega eelarveliselt võimalik puudega vanema toetuse saajate vanuserühma laiendada. Puudega vanema toetuse tingimusi ja eesmärki on kavas terviklikumalt analüüsida 2027. aastal koostatava puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse raames.





Justiits- ja Digiministeerium

Sotsiaalministeerium on esitanud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium (JDM) kooskõlastab eelnõu märkustega.

I. Sisulised märkused

1. Eelnõu § 1 punktiga 4 (kavandatav PISTS § 22 lõige 4 punkt 2) nähakse ette, et lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantakse muu hulgas andmed elutingimuste kohta. JDM-i hinnangul on andmed elutingimuste kohta liialt lai mõiste, mille alla võib mahtuda nii see, mitmendal korrusel isik elab, kui ka teave eluruumi seisukorra kohta. Samuti on meie hinnangul samadel põhjustel liiga lai ka kehtiva PISTS § 23 lõike 6 punktis 5 nimetatud „elukeskkond“. Eeltoodust tulenevalt palume andmekategooriat täpsustada.




















2. Lisaks nähakse eelnõu § 1 punktiga 4 (kavandatav PISTS § 22 lõige 4 punkt 4) ette, et lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantakse muu hulgas pere- või eriarsti ja teiste spetsialistide andmed. Leiame ka siin, et andmed on liiga lai mõiste, mille alla võivad kuuluda nii üldandmed kui ka eriliiki isikuandmed. Ilmselt on silmas peetud üldandmeid, et oleks võimalik arstiga ühendust võtta. Palume eelnõus täpsustada, millist andmekategooriat siin silmas on peetud.

3. Eelnõu § 1 punkt 9 (kavandatav PISTS § 25 lõige 5) kohaselt peab Sotsiaalkindlustusamet (SKA) avaldama Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise, sealhulgas kehtivusaja lõppemisel uue kaardi saamise, asendamise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ning korra tasuta selgel ja kergesti ligipääsetaval viisil. Selgitame, et kui tingimuste ja korra avaldamine on osa haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusorgani teavitamise kohustusest, ei ole vaja rõhutada, et see peab toimuma tasuta, sest haldusmenetlus on üldreegli kohaselt tasuta toimuv menetlus. Lisaks on ebaselge, mida mõeldakse tingimuste ja korra avaldamise all. Seletuskirjas on vaja seda täpsemalt avada (näiteks kus tingimused ja kord avaldatakse ning kellele ja mis eesmärgil). Seletuskirja täpsustamine aitab ka selgitada, kas tegemist on teavitamiskohustuse osaga või mitte. Palume eelnõu vastavalt muuta.

4. Eelnõu § 1 punktis 9 (kavandatav PISTS § 25 lõige 8) sisalduva volitusnormi kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Euroopa puudega inimese kaardi füüsilise ja digitaalse vormi, tehnilise kirjelduse ja nendele kantavate andmete loetelu, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise korra. Kuna kaardile kantakse ka isikuandmed ja seejuures igasugune isikuandmete töötlemine kujutab endast põhiõiguste riivet, mille raamid tuleb ette näha seadusega, siis palume seletuskirjas välja tuua, millisest seaduse sättest tuleneb isikuandmete töötlemise alus.


5. Eelnõu § 1 punktiga 12 (kavandatav PISTS § 28 lõige 5) sätestatakse, et valideerimise käigus töödeldavate isikuandmete säilitamisele ning muudele andmekaitse- ja turvameetmetele kohaldatakse Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudeid. Seletuskirja (lk 5) kohaselt on mõeldud Euroopa Liidu õigusaktide all isikuandmete kaitse üldmäärust (IKÜM) ja käesoleva eelnõuga ülevõetavat direktiivi. Juhime tähelepanu, et IKÜM on otsekohalduv määrus, mis kohaldub igal juhul ning direktiiv võetakse üle käesoleva eelnõuga. JDM-i hinnangul tuleb kavandatud lõige eelnõust välja jätta. Sama märkus kehtib ka eelnõu § 2 punkti 6 (kavandatav liiklusseaduse § 1673 lõige 5) kohta.

6. Eelnõu § 1 punktiga 13 (kavandatav PISTS § 29 lõige 2) sätestatakse, et vaid teatud juhtudel tuleb Euroopa puudega inimese kaardi kasutajat teavitada kaardi kehtetuks tunnistamisest. Palume siiski veel kord kaaluda, kas kaardi kehtetuks tunnistamisest ei tuleks kasutajat teavitada ka teistel juhtudel, eriti näiteks kaardi kuritarvitamise olukorras.







7. Eelnõu § 1 punktiga 14 (kavandatav PISTS § 210 lõige 3) nähakse ette, et SKA teavitab teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevat asutust selle liikmesriigi väljastatud Euroopa puudega inimese kaardi tõsisest süstemaatilisest kuritarvitusest, kui selline teavitamine on vajalik Euroopa Liidu õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmiseks. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, milliseid Euroopa Liidu õigusakte ja milliseid neis sisalduvaid kohustusi on silmas peetud. Palume seletuskirja selles osas täiendada. Sama märkus kehtib ka eelnõu § 2 p 8 (kavandatav liiklusseaduse § 1675 lõige 3) kohta.

8. Eelnõu § 1 punktiga 14 kavandatavad PISTS § 210 lõiked 3 ja 4 on omavahel seotud normid, mis reguleerivad teabe vahetamist Euroopa puudega inimese kaardi kuritarvitamise kohta. Samas on sätete sõnastused erinevad – SKA teavitab teist riiki kaardi tõsisest süstemaatilisest kuritarvitusest, kui selline teavitamine on vajalik Euroopa Liidu õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmiseks, seevastu teine liikmesriik teavitab SKA-d üksnes kuritarvitusest. Lisaks ei ole eelnõu pinnalt üheselt arusaadav, mida peetakse silmas kaardi kuritarvitamise alla. Kuivõrd see toob inimesele kaasa olulised tagajärjed (kaardi kehtetuks tunnistamise), peab olema ka selge, millisel juhul tagajärjed saabuda võivad. Palume seletuskirjas täpsustada, mida kuritarvitamise all silmas peetakse.

9. Eelnõu § 1 punkti 14 (kavandatav PISTS § 210 lõige 5) kohaselt on SKA-l õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt, korrakaitseorganilt, avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult ning eraõiguslikult isikult andmeid ja dokumente Euroopa puudega inimese kaardi kehtetuks tunnistamise otsustamiseks või teise liikmesriigi pädeva asutuse teavitamiseks. Kõnealuse sätte alusel ei selgu, millises menetluses hakkab SKA tuvastama, kas Euroopa puudega inimese kaart on vaja kehtetuks tunnistada. Kui vastav tuvastamine toimub riikliku järelevalve menetluses, siis tuleb seaduses ette näha andmete saamise õigus üksnes juhul, kui liiguvad ka isiku terviseandmed vms andmed, mille puhul on seaduses loetletud asutused, kellele on tagatud juurdepääs nimetatud andmetele. Kui terviseandmeid kõnealuses menetluses ei töödelda ning tegemist on järelevalvemenetlusega, siis vastavat sätet eelnõus ette näha ei ole vaja. Sama märkus kehtib ka eelnõu § 2 p 8 (kavandatav liiklusseaduse § 1675 lõige 5) kohta. Palume eelnõu vastavalt muuta.

10. Eelnõu § 1 punktiga 15 (kavandatav PISTS § 211) sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi menetluses isikuandmete töötlemine. Kavandatava PISTS § 211 lõige 1 sätestab, et SKA-l on õigus töödelda Euroopa puudega inimese kaardi väljaandmiseks, asendamiseks, kehtetuks tunnistamiseks ning kaardi kasutamise üle järelevalve tegemiseks vajalikke isikuandmeid. Juhime tähelepanu, et järelevalve teostamine toimub korrakaitseseaduse alusel ning isikuandmete töötlemise eraldi alust selleks ette nägema ei pea, välja arvatud andmete puhul, millele juurdepääs on seadusega piiratud, st seaduses on loetletud asutused ja isikud, kellel on juurdepääs vastavatele andmetele. Sellisteks andmeteks on näiteks terviseandmed, maksusaladuse ja pangasaladusega kaetud andmed. Juhul kui käesoleval juhul selliseid andmeid järelevalves ei töödelda, puudub vajadus kõnealuse sätte järele. Juhul aga kui järelevalves töödeldakse selliseid andmeid, tuleb andmekategooriat kitsendada ja tuua välja konkreetselt näiteks terviseandmed vms. Sama märkus kehtib ka eelnõu § 2 p 9 (kavandatav liiklusseaduse § 1676 lõige 1) kohta. Palume eelnõu vastavalt muuta.

11. Eelnõu § 1 punktiga 15 (kavandatav PISTS § 211 lõige 3) sätestatakse, et näokujutist või fotot ei või kasutada muul eesmärgil, välja arvatud juhul, kui selline õigus tuleneb seadusest. Seletuskirja (lk 16) kohaselt nähakse sellega ette andmete minimaalsuse põhimõte, mille kohaselt võib isikuandmeid edastada üksnes ulatuses, mis on vajalik konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Sellega tagatakse, et Euroopa puudega inimese kaardi menetluses kogutud andmete töötlemine on proportsionaalne ning kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 põhimõtetega. Juhime tähelepanu, et IKÜM kohaselt tohib andmeid töödelda üksnes selleks ette nähtud eesmärgil, seega kui eelnõuga on ette nähtud, et näokujutist või fotot tohib töödelda üksnes puudega inimese kaardi väljastamiseks või asendamiseks, siis sellest tulenevalt ei tohigi juba neid andmeid muuks otstarbeks kasutada. Eeltoodust tulenevalt puudub kavandatud lausel iseseisev õigusmõju ning see tuleb eelnõust välja jätta. Sama märkus kehtib ka eelnõu § 1 punktiga 15 kavandatud PISTS § 211 lõike 5 kohta, mis näeb ette, et sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmeid võib edastada üksnes ulatuses, mis on vajalik asjaomase eesmärgi saavutamiseks. Palume eelnimetatu eelnõust välja jätta.

12. Eelnõu § 1 punktiga 15 (kavandatav PISTS § 211 lõige 4 punkt 4) nähakse muu hulgas ette, et SKA-l või muul kaardi väljaandmiseks, kehtetuks tunnistamiseks või kaardi kasutamise üle järelevalve tegemiseks pädeval haldusorganil on õigus edastada menetluses kogutud isikuandmeid kolmandale isikule, teisele haldusorganile, korrakaitseorganile või välisriigi pädevale asutusele, kui see on vajalik kaardi väärkasutuse või süstemaatilise kuritarvituse ennetamiseks. Palume seletuskirjas põhjendada andmete edastamise vajalikkust kuritarvituse ennetamiseks. Sama märkus kehtib ka eelnõu § 2 p 9 (kavandatav liiklusseaduse § 1676 lõige 2 punkt 4) kohta.

13. Seletuskirja osas „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ palume täpsemalt selgitada, milliseid arendusi ja millistes süsteemides on vaja teha. Samuti palume täpsustada, kas luuakse ka täiesti uusi süsteeme. Kui jah, siis palume põhjendada, miks ei ole võimalik olemasolevaid süsteeme taaskasutada.

II. Märkused eelnõu mõju kohta

14. Juhime tähelepanu, et seletuskirjas on halduskoormuse ja töökoormuse mõisted kohati segamini. Avaliku sektori asutuste puhul on asjakohane rääkida töökoormusest, mitte halduskoormusest. Palume seletuskiri selles osas üle vaadata ja ühtlustada.

15. Seletuskirja mõjude osas on peamised mõjud ja sihtrühmad üldjoontes tuvastatud ning mõju suund põhjendatud. Samas jääb analüüs valdavalt kvalitatiivseks ning mõju kirjeldus üldsõnaliseks. Seletuskirjas on sisuliselt avamata mõju puuetega inimestele (eraldi raskusastme tuvastamise ja tähtaja pikendamise osas). Samuti ei ole selge, millele tuginedes on seletuskirjas (lk 30) hinnatud kavandatavate muudatuste mõju ulatust keskmiseks. Palume täiendada seletuskirja mõjude osa, selgitades konkreetsemalt kavandatavate muudatuste mõju ning põhjendada mõju ulatuse hinnangut. Lisaks palume hinnata mõjusid ka infoühiskonnale ja e-riigile.

Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.








1. Selgitame. Eelnõu § 1 punktiga 4 kavandatav muudatus ei kehtesta uusi nõudeid ega muuda puude raskusastme tuvastamise sisulisi aluseid, vaid korrastab kehtivat regulatsiooni. Mõisted „elutingimused“ ja „elukeskkond“ ei ole selle eelnõuga esmakordselt kasutusele võetavad terminid, vaid tulenevad kehtivast õigusraamistikust.

Oleme nõus, et nende mõistete sisu vajab edaspidi täpsemat lahtimõtestamist. Tegemist on siiski laiemat analüüsi vajava sisulise küsimusega, mis puudutab puude raskusastme hindamise metoodikat tervikuna. Seetõttu ei pea me põhjendatuks ega mõistlikuks teha selliseid sisulisi täpsustusi käesoleva eelnõu menetluse käigus, mille eesmärk ei ole puude tuvastamise põhimõtete muutmine.

Elutingimuste ja elukeskkonna täpsem käsitlemine on teema, mille vajadusele on tähelepanu juhtinud ka Eesti Puuetega Inimeste Koda. Sotsiaalministeerium plaanib seda küsimust analüüsida järgmise aasta jooksul algatatava PISTS-i muutmise väljatöötamiskavatsuse raames koos sihtrühma ja teiste asjaomaste osapooltega. Seejuures leiame, et keskkonnategurite täpsem sisustamine on pigem määruse või metoodilise juhendi kui seaduse tasandi küsimus, sest seaduses ei ole otstarbekas kirjeldada kõikide hinnatavate asjaolude sisu üksikasjalikult. Täiendavalt lisame, laste ja vanaduspensioniealiste puude tuvastamise juhendis kasutatakse rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK), mis võimaldab keskkonnategureid info olemasolu korral hinnata.



2. Arvestatud. Andmekategooria täpsustamine on eelnõusse ja seletuskirja sisse viidud.







3. Arvestatud. Eelnõust on välja jäetud sõna „tasuta“. Samuti on täiendatud seletuskirja, selgitades täpsemalt, et tingimuste ja korra sisu.











4. Arvestatud. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb eelnõu § 1 punktist 13, millega lisatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusesse §-146, milles on sätestatud isikuandmete töötlemine Euroopa puudega inimese kaardi menetluses. Seletuskirja on täiendatud ja selgemalt on välja toodud isikuandmete töötlemise õiguslik alus kavandatava PISTS § 25 lõike 8 juures.





5. Arvestatud. Säte eelnõust ja seletuskirjast välja jäetud.











6. Arvestatud osaliselt. Täiendasime eelnõu ja seletuskirja juhtudega, mille korral peab Sotsiaalkindlustusamet kaardi omajat kaardi kehtetuks tunnistamisest teavitama. Teavitamiskohustus on ette nähtud juhtudel, kui kaardi kehtetuks tunnistamine toimub asutuse algatusel või võib tulla inimesele ootamatult.

Teavitamiskohustust ei ole ette nähtud juhtudel, kui kaart tunnistatakse kehtetuks inimese enda pöördumise tulemusena (nt kaart on kadunud, hävinud, muutunud kasutamiskõlbmatuks või rikutud) või kui kaardi omaja on surnud või surnuks tunnistatud. Nendel juhtudel ei ole täiendava teavitamise nõude sätestamine vajalik.

7. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.









8. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja teksti on muudetud.












9. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on muudetud. Kõnealune andmete saamine ei toimu eraldiseisva riikliku järelevalve menetluse raames, vaid on seotud SKA pädevusega otsustada kaardi kehtetuks tunnistamine või teavitada teise liikmesriigi pädevat asutust kaardi väärkasutusest. SKA-l on õigus saada üksnes nende konkreetsete ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Seletuskirjas on täpsustatud, et andmete saamine on seotud konkreetse seadusest tuleneva ülesandega ning andmeid võib töödelda üksnes selle eesmärgi saavutamiseks vajalikus ulatuses. Sama põhimõtet kohaldatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi puhul.






10. Arvestatud. Eelnõust on välja jäetud järelevalve tegemist puudutav viide isikuandmete töötlemise alusena. Sellest tulenevalt on vastavalt muudetud ka isikuandmete töötlemist käsitlevaid sätteid ja seletuskirja. Järelevalve teostamisel kohaldatakse üldist õigusraamistikku ning eraldi isikuandmete töötlemise alust selleks eelnõus enam ei sätestata.












11. Arvestatud. Eelnõust ja seletuskirjast on välja jäetud sätted, millel puudus iseseisev õigusmõju ning mis dubleerisid isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid põhimõtteid. Vastavalt on muudetud ka seletuskirja põhjendusi.
















12. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.










13. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud andmetega selles osas, milliseid arendusi ja millistes süsteemides on vaja teha.







14. Arvestatud. Mõisted on seletuskirjas ühtlustatud





15. Arvestatud. Seletuskirja mõjude osa on täiendatud.
Kultuuriministeerium

Kooskõlastatud

Siseministeerium

Siseministeerium kooskõlastab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) alltoodud tähelepanekutega arvestamisel:

1. Puudega vanema toetuse regulatsiooni täpsustamine
1.1. Eelnõu § 9 lõike 1 punkti 2 kohaselt makstakse puudega vanema toetust puudega vanemale lapse eest, kelle üle on tal hooldusõigus ning teisel lapsevanemal puudub hooldusõigus. Perekonnaseaduses (edaspidi PKS) ei kasutata mõistet „hooldusõiguse puudumine“, vaid reguleeritakse erinevaid olukordi, mille tulemusel vanemal hooldusõigust ei ole või ta ei saa seda teostada. Vanemal võib hooldusõigus puududa algusest peale või olla teisele vanemale üle antud (PKS § 117 lg 2, § 137 lg 1 ja § 138), hooldusõigus võib olla kohtu poolt täielikult ära võetud (PKS § 134 lg 1 ja § 135 lg 2) või peatatud (PKS § 140 lg-d 1 ja 3, § 156 lg 1). Hooldusõiguse peatamise korral ei või vanem hooldusõigust teostada ning teine vanem teostab seda ajutiselt üksinda (PKS § 140 lg 4), kuid tegemist ei ole hooldusõiguse lõpliku puudumisega, sest peatamise aluse äralangemisel ennistab kohus vanema hooldusõiguse (PKS § 140 lg 2).

Kuna PKS-s eristatakse selgelt hooldusõiguse kuulumist, üleandmist, äravõtmist ning peatamist (PKS § 117 lg 2, § 135 lg 2, § 137 lg 1, § 138, § 140, § 156), tekitab eelnõu sõnastus „teisel lapsevanemal puudub hooldusõigus“ õiguslikku ebaselgust toetuse määramisel. Eelkõige jääb ebaselgeks, kas sättes on hõlmatud ka olukorrad, kus teise vanema hooldusõigus on PKS § 140 või § 156 alusel peatatud. Palume seetõttu täpsustada eelnõus või seletuskirjas, milliseid PKS-s sätestatud hooldusõigusega seotud olukordi käsitletakse eelnõu § 9 lõike 1 punkti 2 tähenduses olukorrana, kus teisel lapsevanemal „puudub hooldusõigus“.

1.2. Eelnõu § 9 lõike 1 punktist 2 ei selgu, kuidas kohaldatakse sätet olukorras, kus vanemad elavad lahus, kuid nende ühine hooldusõigus on säilinud ning lapse peamine kasvatamine ja igapäevane hooldamine toimub vanemate kokkuleppel ühe vanema poolt. Vanemate selline kokkulepe ei muuda hooldusõiguse kuuluvust ning seda ei kanta hooldusõigust puudutava asjaoluna rahvastikuregistrisse. Seetõttu jääb ebaselgeks, kas sellises olukorras on puudega vanema toetuse saamise õigus üksnes lapsega faktiliselt koos elaval ja teda peamiselt kasvataval puudega vanemal või juhul, kui mõlemad vanemad on puudega, mõlemal vanemal võrdselt. Palume regulatsiooni selles osas täpsustada.




1.3. PISTS § 9 lõike 1 punktides 1–3 kasutatud konstruktsiooni „puudega vanemale lapse eest, kelle …“ on soovitatav täpsustada, et oleks üheselt selge, millistele tingimustele peab vastama toetust saav vanem ja millistele laps. Sõnastus „lapse eest, kelle …“ on ka keeleliselt kohmakas, sest asesõna „kelle“ viitab sõnale „lapse“, kuid nende vahele jääb sõna „eest“, mistõttu on lause seos raskesti jälgitav. Lõike 1 punktis 5 kasutatud sõnastusest „puudega hoolduspere vanemale või eestkostjale“ võib jääda mulje, et puudega peab olema hoolduspere, kuigi sisuliselt on silmas peetud hoolduspere vanema või eestkostja puuet. Sättest peaks seetõttu üheselt nähtuma, et puude nõue puudutab toetuse saajaks olevat hoolduspere vanemat või eestkostjat. Lisaks on § 9 lõikes 1 toodud loetelu ülesehitus ebaühtlane: punktides 1–3 on sätestatud toetuse maksmise täpsemad tingimused, punktides 4 ja 5 on nimetatud üksnes toetuse saajate kategooriad. Seetõttu ei ole üheselt selge, millistel tingimustel punktides 4 ja 5 nimetatud isikutele toetust makstakse. Kui nende punktide puhul on mõeldud kohaldada samu tingimusi, mis on sätestatud punktides 1–3, peaks see sättest selgelt nähtuma. Palume § 9 lõike 1 sõnastus ja ülesehitus selguse huvides korrastada.

2. Rahvastikuregistri andmete kasutamine
2.1. Seletuskirjas on PISTS § 19 lõike 4 muudatuse juures märgitud, et praktikas on sagenenud olukorrad, kus vanema hooldusõigust piiratakse üksnes osaliselt või eestkostja määratakse konkreetsete ülesannete täitmiseks. Seejuures viidatakse PKS § 116 lõikele 2, mille kohaselt jaguneb hooldusõigus isiku- ja varahoolduseks ning kohtul on võimalik piirata üksnes osa vanema õigustest. Juhime tähelepanu, et võimalus vanema hooldusõigust osaliselt piirata ei ole uus õiguslik võimalus, vaid tuleneb juba kehtivast PKS-st. Küll aga tuleb arvestada, et üldjuhul ei kanta rahvastikuregistrisse lahendeid, millega eestkostja määratakse üksnes konkreetse ülesande täitmiseks. Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuste üks eesmärk võimaldada Sotsiaalkindlustusametil kontrollida toetuse saamise aluseid registriandmete põhjal. Kui osa hooldusõigust ja eestkostet puudutavaid lahendeid rahvastikuregistris ei kajastu, ei ole selge, kuidas saab Sotsiaalkindlustusamet nende asjaolude olemasolu registriandmete põhjal tuvastada. Palume selgitada, milliseid andmeid on Sotsiaalkindlustusametil kavas toetuse määramisel rahvastikuregistrist kontrollida ning millisel viisil tuvastatakse need asjaolud, mida rahvastikuregistrisse ei kanta. Selguse huvides võiks toetuse määramisel kasutatavate registriandmete loetelu olla seletuskirjas koondatud ühte kohta.

2.2. Rakendusakti kavandis, millega muudetakse sotsiaalministri 16. jaanuari 2002. a määrust nr 16, on § 4 lõike 3 kavandatud sõnastuses kasutatud väljendit „kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist“. Seda tuleks täpsustada, kuna sisuliselt on mõeldud olukorda, kus vajalikud andmed rahvastikuregistris puuduvad, mitte olukorda, kus andmed on registris olemas, kuid neid ei ole võimalik kätte saada. Samuti palume sama rakendusakti § 4 lõike 3 sõnastuses asendada „perekonna seisu tõendav dokument“ sõnastusega „perekonnaseisu tõendav dokument“.

3. Isikuandmete töötlemise, andmevahetuse ja tehnilise rakendamise küsimused
3.1. Puude raskusastme tuvastamise menetluses töödeldakse terviseandmeid, mis on IKÜM artikli 9 mõistes eriliiki andmed. Kui isik esitab ise taotluse puude tuvastamiseks ja riigiasutus peab menetlemiseks terviseandmeid töötlema, tekib küsimus, kas nõusolek (IKÜM art 9 lg 2 p a) on selleks sobiv õiguslik alus. Asutus lahendab asja seadusest tuleneva pädevuse ja kohustuse alusel ning isiku võimalus nõusoleku andmisest keelduda on sellises menetluses piiratud. Sotsiaalkaitse valdkonna menetluses on reeglina asjakohaseks õiguslikuks aluseks IKÜM artikli 6 lõike 1 punkt e koostoimes artikli 9 lõike 2 punktiga b. Palume töötlemise õiguslik alus üle vaadata ja vajadusel täpsustada.

3.2. Eelnõust ei selgu, kellega sõlmitakse valideerimisrakenduse kasutamisega seotud andmetöötlustingimused ega milline on nende tingimuste õiguslik siduvus. Kuna andmetöötluse tingimused ja kohustused peavad olema isikutele ettenähtavad ning kontrollitavad, palume seletuskirjas avada andmevahetuse korralduse ning täpsustada, millised nõuded ja tingimused peaksid sisalduma õigusaktis endas, mitte üksnes tehnilises kokkuleppes.

3.3. Eelnõu § 1 punkti 15 kohaselt on Sotsiaalkindlustusametil (SKA) õigus teha päring isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ja saada sealt kaardi taotleja näokujutis või foto. Sättest ei nähtu üheselt, kas foto/näokujutis saadakse alati ja ainult sellest andmekogust või on tegemist alternatiivse võimalusega, mille kõrval isik saab ise foto esitada. Samuti ei ole selge, kas andmekogust saadud fotot või näokujutist kasutatakse üksnes kaardile kandmiseks või ka muul eesmärgil. Palume normi sõnastust täpsustada selliselt, et sellest nähtuks üheselt töötlemise eesmärk, näiteks „… kui seda on vaja Euroopa puudega inimese kaardile kandmiseks“. Samuti palume seletuskirjas kirjeldada foto kaardile jõudmise võimalusi ning selgitada, kus on reguleeritud foto või näokujutise säilitamise tähtaeg ja kustutamine pärast kaardi personaliseerimist.

3.4. Eelnõu punktiga 15 kavandatava muudatusega kaasneb X-tee teenuse avamine. Samas ei nähtu eelnõust üheselt, milliseid andmeid SKA täpselt vajab, mistõttu ei ole võimalik hinnata võimalikke arendustööde tegemise vajadust ja mahtu. Palume vastavad asjaolud täpsustada, et arendusvajaduse hindamine oleks üldse võimalik.

3.5. Eelnõu punkti 22 osas ei nähtu, millisest andmekogust või andmevahetuskanali kaudu saadakse teave hooldusõiguse muutmise ja eestkostja määramise kohta. Kuna sellest sõltub, kas SKA-l on vaja täiendavaid andmevälju olemasolevatesse teenustesse või täiesti uusi teenuseid, palume andmeallika ja vajaliku andmekoosseisu selgelt sätestada.

4. Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi väärkasutuse regulatsioon

4.1. Eelnõu § 1 punkti 25 (PISTS § 20 lõige 8¹) kohaselt tekib Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) kohustus teavitada SKA-d tagaotsimismenetluse või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamisest ja lõpetamisest kümne tööpäeva jooksul. Sättes ei ole määratletud edastatavate andmete koosseisu ega ulatust. Arvestades IKÜM artikli 5 lõike 1 punktist c tulenevat andmete minimaalsuse põhimõtet, peaks seadusest nähtuma vähemalt PPA poolt SKA-le edastatavate isikuandmete kategooriad või minimaalne andmekoosseis. Palume eelnõusse lisada edastatavate andmete minimaalne koosseis (nt isiku tuvastamiseks vajalikud andmed ning menetluse algatamise või lõpetamise fakt ja kuupäev) ning selgitada, milliste andmekogude vahel andmeid vahetatakse. Kuna tegemist on PPA-le pandava uue seadusjärgse kohustusega, kuid seaduse rakendamise kulutabelis PPA-d ei kajastu, palume selgitada ka, kas muudatusega kaasneb PPA-le IT-arendusvajadus.

4.2. PISTS § 29 lõike 1 punkt 8 ning liiklusseaduse § 167⁴ lõike 1 punkt 8 näevad kaardi kehtetuks tunnistamise alusena ette Eestis viibimise seadusliku aluse puudumise. Seletuskiri ei selgita, millisest andmekogust või andmevahetuskanali kaudu SKA seda asjaolu tuvastab ega mis on selle andmetöötluse õiguslik alus. Palume seletuskirjas andmete liikumine kirjeldada ning tagada, et seaduses on olemas vajalikud andmekategooriad ja õiguslik alus, sh vajadusel andmekogu(de) põhimääruse muutmine.

4.3. PISTS § 210 lõige 5 ning liiklusseaduse § 167⁵ lõiked 5 ja 6 annavad SKA-le õiguse saada nii riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt kui ka korrakaitseorganitelt, sh PPA-lt, "andmeid ja dokumente" kaardi kehtetuks tunnistamise otsustamiseks. Kuna säte võimaldab küsida korrakaitseorganitelt andmeid ja dokumente üldiselt ning ei täpsusta andmekategooriaid, palume hinnata, kas kasutatav sõnastus on piisavalt määratletud ning kas selle kohaldamisel võib tekkida vajadus töödelda ka süüteomenetluse käigus kogutud andmeid. Sellisel juhul tuleks hinnata, kas kehtiv menetlusregulatsioon võimaldab sellise teabe edastamist või on vajalik täiendav õiguslik alus.

4.4. Kaardi kehtetuks tunnistamise alusena on eelnõu § 2 punktis 7 nimetatud kaardi kuritarvitamine, kuid eelnõus ega seletuskirjas ei ole selgitatud, mida kuritarvitamise all mõistetakse. Kuna teabe andmiseks kohustatud asutus peab suutma sellise olukorra ära tunda ning hinnata andmete edastamise õiguspärasust juba enne teabe edastamist, palume mõiste „kuritarvitamine“ seletuskirjas sisustada ning vajadusel selgitada selle seost asjakohaste süüteokoosseisudega.

4.5. Palume kontrollida liiklusseaduse § 167 pealkirja ja lõike 2 terminoloogia kooskõla eelnõu § 2 punktis 1 kavandatud muudatustega. Eelnõu § 2 punktiga 1 asendatakse kogu liiklusseaduses sõnad „liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart“ sõnadega „Euroopa puudega inimese parkimiskaart“, kuid liiklusseaduse § 167 pealkirjas ja lõikes 2 vastavat terminoloogilist muudatust kavandatud ei ole.





1.1 Arvestatud. Eelnõu sõnastust ja seletuskirja täiendatud.


























1.2. Selgitame. Puudega vanema toetus kehtestati koos PISTSi vastu võtmisega 1999. aastal. Toonasest seletuskirjast nähtub, et puudega vanema toetus asendas teatud osas seni last üksi kasvatavale invaliidile makstavat üksikvanema lapse toetuse. Seega ei ole olnud toetuse mõte maksta toetust puudega vanemale, kes vanemate kokkuleppel kasvatab last üksinda, kuid teine vanem maksab lapsele elatist. Juhul, kui teine vanem ei maksa lapse eest elatist, makstakse puudega vanema toetust vanemale, kes saab riigilt elatisabi. Kui mõlemad lapse vanemad on puudega, makstakse toetust ühele neist, see on reguleeritud ka kehtivas PISTSis. Seda põhimõtet ei ole planeeritud muuta ning vastav säte on eelnõus olemas (PISTS § 9 lg 1 p 4). Sõnastust täpsustatud.


1.4 Arvestatud. Sõnastust eelnõus ja seletuskirjas täpsustatud.




















2.1. Selgitame. Täpsustasime seletuskirjas isiku- ja varahooldust puudutavat lõiku. Selgitame, et oleme teadlikud, et kõiki hooldusõigust puudutavaid lahendeid rahvastikuregistrisse ei kanta. Ka kehtiv PISTS § 19 lg 4 sätestab, et toetuste maksmine tuleb lõpetada, kui vanemalt on PKS § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele on määratud eestkostja. Praegune sõnastus kohustab SKA-d toetuse maksmist lõpetama igal juhul, kui eestkostja on määratud. Soovime sõnastuse täpsustamisega vältida olukordi, kus eestkostja on määratud ühe kitsas osas või ühe toimingu tegemiseks ning toetuse maksmine lõpetatakse. Praktikas esitab eestkostja või vanem SKA-le eestkoste seadmise kohtumääruse ning SKA saab toetuse maksmise otsustamisel sellest juhinduda. Täiendame selgitusega seletuskirja.








2.2. Arvestatud. Muudatused on rakendusakti kavandisse sisse viidud.








3.1 Osaliselt arvestatud. Puude raskusastme tuvastamise menetluses toimub terviseandmete töötlemine seaduse alusel, lähtudes IKÜM artikli 6 lõike 1 punktist e koostoimes artikli 9 lõike 2 punktiga b. PISTS § 2³ lõikes 2 nimetatud nõusolek ei ole menetluses toimuva andmetöötluse õiguslik alus, vaid täiendav tingimus andmete saamiseks otse tervise infosüsteemist.
Kui inimene nõusolekut ei anna, saab ta menetluseks vajalikud terviseandmed ise Sotsiaalkindlustusametile esitada. Seega ei välista nõusolekust keeldumine taotluse sisulist menetlemist. Nõusolekunõue sisaldub ka kehtivas sättes ning seda ei lisata käesoleva eelnõuga.


3.2. Arvestatud. Valideerimisrakendusega seotud osa on eelnõus ja seletuskirjas muudetud.






3.3 Arvestatud. Eelnõu on täpsustatud, et fotot/näokujutist kasutatakse vaid selleks, et kanda see EL puudega inimese kaardile. Seletuskirja on täiendatud alternatiivsete võimalustega pildi saamise ja pildi kasutamise osas.










3.4. Selgitame. Arendusi, nende mahtu ja maksumust on hinnatud teenusdisaini raames koostöös TEHIKuga.




3.5 Selgitame. Hooldusõiguse muutumise või eestkostja määramise kohtumääruse esitab SKA-le toetuse saaja või tema seaduslik esindaja. Me ei näe eelnõuga ette olemasolevate teenuste muutmist või uute teenuste loomist.






4.1 Selgitame. Tegu ei ole puudega inimese kaardiga seotud andmevahetusega. Andmevahetus Politsei- ja Piirivalveameti ning SKA vahel juba toimub, sest Politsei ja Piirivalveametil on sarnane teavitamiskohustus perehüvitiste seaduse § 11 kohaselt. Seetõttu ei teki Politsei- ja Piirivalveametile täiendavat kohustust ega IT-arendusvajadust.










4.2 Selgitame. Andmed liiguvad SKA-le juba praegu rahvastikuregistrist andmevahetusteenusega RR456 ja RR67 (muudatus teenus).






4.3. Arvestatud. Eelnõus ja seletuskirjas on sõnastust muudetud.










4.4. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.







4.5. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmise märkusega.

Teeme ettepaneku täiendada eelnõule lisatud seletuskirja, kuna mõju regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondade inimeste teenustele juurdepääsu, kättesaadavuse ja muu sellises tähenduses on seletuskirjas hindamata.
Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on täiendatud.
Rahandusministeerium
Rahandusministeerium ei kooskõlasta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõud.

Eelnõuga kaasnevad kulud, mille katteallikaid ei ole seletuskirjas välja toodud. Palume seletuskirja täiendada ja tuua välja, kuidas on kavandatud tekkivad kulud katta. Juhul kui on vajalik leida täiendavaid vahendeid siis lisada seletuskirja järgmine lõik: „Täiendavaid kulusid
menetletakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis. Juhul kui täiendavaid vahendeid ei eraldata, kaetakse kulud valitsemisala olemasoleva eelarve piires“.
Mitte arvestatud.

Täiendavate vahendite mitteeraldamisel ei ole võimalik katta eelnõuga kaasnevaid kulusid Sotsiaalministeeriumi valitsemisala olemasoleva eelarve piires, kuna selleks vajalikud vahendid puuduvad. Tegemist on Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmiseks vajalike kuludega ning direktiivi tähtajaks ülevõtmata jätmine toob kaasa rikkumismenetluse ja võimaliku rahalise trahvi riski. Võrreldes esimese kooskõlastusringiga on siiski leitud täiendavaid vahendeid IT-arendusteks, mille tulemusel on vähenenud IT-arenduste lisarahastamise vajadus.

Eelnõuga edasi liikumine on vajalik Rahandusministeeriumi antud juhiste järgimiseks. RES 2028–2031 lisataotluste esitamise tähtaeg Rahandusministeeriumile on 1. juuni 2027 ning lisataotluse esitamise eelduseks on Vabariigi Valitsuse heakskiit eelnõule. Seega on Sotsiaalministeeriumil võimalik RES 2028–2031 protsessis lisataotlus esitada üksnes juhul, kui eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele ja valitsus kiidab selle heaks ajavahemikus 29./30. septembrist 2026 kuni 1. juunini 2027. Eelnõuga edasi liikumata puudub Sotsiaalministeeriumil võimalus lisataotlust üldse esitada.
Kliimaministeerium

Kliimaministeerium on tutvunud Sotsiaalministeeriumi esitatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga ning kooskõlastab eelnõu alljärgnevate märkustega. 
 
1. Kliimaministeerium ja Sotsiaalministeerium on varasemalt koostöös välja töötanud liiklusseaduse parkimiskaardi regulatsiooni muudatused. Kuigi need valmisid enne direktiivi (EL) 2024/2841 vastuvõtmist, leiame, et tollal välja töötatud lahendusi – nii ülesehituslikke kui ka sõnastuslikke – tasub kaaluda uue regulatsiooni kehtestamisel. Oleme esitanud varasema regulatsiooni kavandi eraldi failina ametkondlikult ning alltoodud märkuste juures pakume välja kooskõlastamisele esitatud eelnõu ja varasemalt koostöös välja töötatud sätete kombineeritud sõnastusi.
2. Varasemalt välja töötatud lahenduses oli kavas muuta ka liiklusseaduse § 2 punkti 33 ja punkti 55 termineid ja mõisteid (punktid 2.1 ja 2.2). Selle käsitluse üks eesmärke oli võimaldada parkimiskaardi andmist ka ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega inimestele, kes praeguse regulatsiooni järgi jäävad kaardi saamise õigusest välja, kuigi ka nemad on liikluses riskirühm. Muudetav § 167 nägi ette ajutise kõrvalekalde määratluse ja parkimiskaardi kehtivusaja piirangu järgmises sõnastuses: „(5) Ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral antakse parkimiskaart välja funktsiooni kõrvalekalde tõenäolise möödumise perioodiks, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud parkimiskaardi tähtaega pikendatakse täiendavaks kuueks kuuks üksnes pere- või eriarsti tõendi alusel.“

Seonduvalt toome alljärgnevalt välja ka pakutud terminite sõnastused ja muudatuste selgitused: 
2.1. „x) paragrahvi 2 punkt 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
 „33) liikumispuudega inimene on keskmise, raske või sügava liikumispuudega või ajutise liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega inimene;“;“ 
 
LS § 2 punkti 33 muudatuse selgitus: 
„LS § 2 punkti 33 muudetakse tulenevalt asjaolust, et kehtivas liiklusseaduses ei hõlma liikumispuudega isiku mõiste ajutisi liikumisfunktsiooni kõrvalekaldeid. Kuid ka ajutiste liikumisfunktsiooni kõrvalekalletega inimesed on liikluses riskirühmad ja vajavad erilist tähelepanu. Tulenevalt sellest täiendatakse mõistet ka nimetatud puuduoleva osaga. Näiteks on ka sotsiaalministri 23. detsembri 2010. a määruses nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“ ette nähtud, et puudega isiku parkimiskaart antakse isikule, kellel esineb keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle või ajutine liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle. Muudatus omab mõju eelkõige õigusselgusele.“ 
 
2.2. „x) paragrahvi 2 punkt 55 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 
 
„55) nägemispuudega inimene on keskmise, raske või sügava nägemispuudega või ajutise nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega inimene;“;“ 
 
LS § 2 punkti 55 ja seonduvate LS sätete muudatuse selgitus: 
„LS § 2 punkti 55 muudetakse, millega seonduvalt muudetakse ka § 35 lõiget 1, § 35 lõiget 3, § 50 lõike 4 punkti 3, § 68, § 92 lõike 2 punkti 4, 9. peatükki (§ 166 ja 167), § 187 lõiget 5 ja § 193 lõiget 1. Kehtiva LS § 2 punktis 55 on esitatud pimeda isiku mõiste. Isik on LS mõistes pime, kui tema paremini nägeva silma nägemisteravus koos korrektsiooniga on alla 0,1 või kui vaateväli on kitsam kui 20 kraadi. Selline pimeda isiku mõiste on väga kitsas, selle sisu ei vasta puude raskusastmete määratlusele ega arvesta ajutisi nägemisfunktsiooni kõrvalekaldeid. Kuid ka ajutiste nägemisfunktsiooni kõrvalekalletega inimesed on liikluses riskirühmad ja vajavad erilist tähelepanu. Samuti on täna kehtiva sotsiaalministri 23. detsembri 2010. a määruses nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“ ette nähtud, et puudega isiku parkimiskaart antakse isikule, kellel esineb keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle või ajutine liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle. Sellest tulenevalt muudetakse § 2 punktis 55 toodud mõistet ja sõnastatakse see selliselt, et nägemispuudega inimene on keskmise, raske või sügava nägemispuudega või ajutise nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega inimene. 
 
Nägemispuue on inimese nägemisvõime osaline või täielik kadu. Nägemispuue võib olla kaasasündinud või haiguse või trauma tagajärjel tekkinud. Eristatakse tsentraalse ja perifeerse nägemise, valgus- ja värvustaju, binokulaarse nägemise (kahe silma koosnägemine) ja akommodatsiooni (silmade kohanemine vaatamiseks eri kaugustele) hälbeid. Sellega võivad kaasneda nägemisteravuse langus, vaatevälja kitsenemine, pimesus, topeltnägemine, ruumitajuhälve, värvustajunõrkus vms. Enamik nägemispuudega inimesi on vanemaealised, st nägemislangus on tekkinud elu jooksul. Eestis on hinnanguliselt 7500 nägemispuudega inimest, neist ligikaudu 500 on täiesti pimedad. Käesoleva seaduse reguleerimise alla kuuluvad isikud kellel nägemisfunktsiooni täieliku puudumise või kõrvalekalde tõttu on Sotsiaalkindlustusamet tuvastanud kerge, raske või sügava puude raskusastme. 
 
Lisaks muudetakse ka terminit. Kui praegu on LS-s kasutusel terminid „pime isik“ ja „pime jalakäija“, siis muudatusega võetakse kasutusele terminid „nägemispuudega inimene“ või „nägemispuudega jalakäija“. See ühtlustab LS-s kasutatavaid puudega inimeste kohta käivaid mõisteid, kuna seaduses on kasutusel juba ka mõiste „liikumispuudega inimene“. 
 
Muudatuste eesmärk on õigusselguse suurendamine, ühtlustades seaduses kasutatavat terminoloogiat.“ 
 
3. Tulenevalt LS § 2 punkti 55 muudatusest tuleb muuta ka § 35 lõiget 1, § 35 lõiget 3, § 50 lõike 4 punkti 3, § 68, § 92 lõike 2 punkti 4, 9. peatükki (§ 166 ja 167), § 187 lõiget 5 ja § 193 lõiget 1 alljärgnevalt: 
3.1. „x) paragrahvi 35 lõikes 1 asendatakse sõnad „liikumispuudega ja pimeda“ sõnadega „liikumis- ja nägemispuudega“;“ 
 
3.2. „x) paragrahvi 35 lõikes 3 ja § 50 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõna „pime“ sõnaga „nägemispuudega“ vastavas käändes;“ 
 
3.3. „x) paragrahvi 92 lõike 2 punktis 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 
 
„4) puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumis- või nägemispuudega inimest transportiva sõiduki parkimisõigust tõendava parkimiskaardita;“;“ 
 
3.4. „x) üheksanda peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 
 
„9. peatükk 
LIIKUMIS- VÕI NÄGEMISPUUDEGA INIMESE LIIKLEMISE TAGAMINE“;“ 
 
3.5. „x) paragrahvid 166 ja 167 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 
 
„§ 166. Liikumis- või nägemispuudega inimese liiklemise ja neid transportivate sõidukite parkimise korraldamine 
 
Liikumis- või nägemispuudega inimese liiklemist ja neid transportivate sõidukite parkimist ning liikumispuudega inimeste juhitavate sõidukite parkimist korraldab kohalik omavalitsus.“ 
 
3.6. „x) paragrahvi 187 lõike 5 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 
 
„Liikumis- või nägemispuudega inimest transportiva sõiduki parkimisõigust tõendava parkimiskaardi paigaldamine toimub vastavalt käesoleva seaduse § 68 lõikes 2 sätestatule.“;“ 
 
3.7. „x) paragrahvi 193 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 
 
„(1) Liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus peatumise ja parkimise ning liikumis- või nägemispuudega inimest transportiva sõiduki parkimisõiguse kasutamise nõuete üle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil.“;“ 
 
4. Varasemalt välja töötatud lahenduses oli kavas muuta ka liiklusseaduse § 68. Teeme ettepaneku kaaluda muudatuste tegemist käesoleva eelnõuga.  
 
Esiteks oli plaanis asendada § 68 pealkirjas ja lõigetes 1–5 termin „teenindamine“ sõnadega „transpordib“ või „vahetult transpordib“ vastavas käändes. Kehtiv termin on praktikas tekitanud vaidlusi, sest „teenindamist“ on püütud laiendada ka olukordadele, kus puudega inimene sõidukis ei viibi ning teda ei viidud kuhugi ega toodud kuskilt – näiteks puudega inimesele ravimite või toidu toomisele. Sellises olukorras puudub sõidukijuhil vajadus ja õigus parkimiskaardi eriõigusi kasutada. Termini asendamisega piirataks § 68 eriõiguste kasutamine üksnes olukordadega, kus puudega inimest vahetult viiakse kuhugi või minnakse talle järele. 
 
Teiseks oli plaanis muuta parkimiskaardi paigaldamise nõuet. Kehtiv sõnastus lubab parkimiskaardi paigaldada sõiduki esi- või tagaklaasile, mis soosib olukordi, kus kaardi esiküljele kantud andmed ei ole kontrollitavad – sõiduk on pargitud viisil, mis ei võimalda ligipääsu tagaklaasi juurde, tagaklaas on tumendatud või kaardi esikülg ei ole kogu ulatuses nähtav. Muudatusega peaks parkimiskaart olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et kaardi esikülg on kogu ulatuses nähtav.  
 
5. Mis puudutab kooskõlastamiseks esitatud eelnõuga muudetavat § 68 (eelnõu § 2 punkt 1), siis kitsendab see muudatus meie hinnangul isikute ringi, kes parkimiskaardi hüvesid kasutada saavad. Muudatusega nimetatakse parkimiskaart ümber Euroopa parkimiskaardiks, kuid seni on tunnustatud ka muude riikide parkimiskaarte kui Euroopa Liidu liikmesriikide omasid. Nii sätestab kehtiv LS § 167 lõige 2, et liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardiks loetakse lisaks ka 1968. aasta teeliikluse konventsiooni täiendava Euroopa kokkuleppega liitunud riigi pädeva asutuse poolt väljaantud parkimiskaart. 

Samuti oleme resolutsioonile 97/4 (Reciprocal Recognition of Parking Badges | ITF) toetudes tõlgendanud seni LSi nii, et Eestis kehtib igasugune parkimiskaart, kui sellel oli vähemalt rahvusvaheline ratastooli sümbol. Kooskõlastamisel olevas eelnõus toodud muudatusega tunnustaksime edaspidi vaid Euroopa puudega inimese parkimiskaarti.

Kuivõrd Eesti tunnustab rohkemate riikide puudega isiku parkimiskaarte kui ainult EL riikide omi, siis leiame, et seaduses ei tuleks parkimiskaardi terminit eelnõus käsitletud viisil asendada, sest see seob § 68 õigused üksnes Euroopa puudega inimese parkimiskaardiga.

Korrektne ei ole ka muudatus, millega hakatakse LS § 2641 lõikes 2 nimetatud Ühendkuningriigi pädeva asutuse antud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaarti nimetama Euroopa puudega inimese parkimiskaardiks, sest Ühendkuningriik ei ole enam Euroopa Liidu liige.

6. Eelnõuga nimetatakse § 167 lõikes 1 „liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart“ ümber „Euroopa puudega inimese parkimiskaardiks“, kuid samalaadset muudatust ei tehta § 167 lõikes 2, st et lõige 2 kasutab jätkuvalt terminit „liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart“. Ehk kasutusele jääb jätkuvalt mitu parkimiskaardi nimetust. Seejuures on ka § 167 pealkirjas jäänud parkimiskaardi nimetus asendamata. 
 
Lisaks sisaldab muudatus ka formaalset viga, kus eelnõu § 2 punkt 1 asendab sõnad „liikumispuudega või pimedat…”, aga § 167 lõike 1 tekstis on „liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart”. 
 
7. LS § 1671 sätestab Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kohaldamisala ning paragrahvi lõige 1 ütleb, et liidu liikuvusprogrammis osaleva inimese puhul tunnustatakse kaarti kogu liikuvusprogrammis osalemise aja jooksul. Eelnõu ei ava aga liidu liikuvusprogrammi sisu. Kui seadust täiendatakse uue ja tavakeelest erineva tähendusega terminiga, siis tuleks selle sisu avada ka seaduses, vähemalt viiteliselt. 
 


8. Eelnõus toodud muudatuste tegemise tulemusel on § 68, § 167 lõige 1, lisatav lõige 11 ja lisatav § 1671 lõige 3 on sisu osas üksteist kordavad. Kõik ütlevad sama asja, st et Euroopa puudega isiku parkimiskaart tagab teatud parkimisõigused. 
 
Paragrahv 68 sätestab pärast muudatusi, et liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi eriõigusi tõendab vastav Euroopa puudega isiku parkimiskaart. 
 
Paragrahvi 167 lõige 1 ütleb, et liikumispuudega või pimeda inimese liiklemise tagamiseks antakse talle Euroopa puudega inimese parkimiskaart. Ehk säte ütleb, et õigusi tagab Euroopa puudega inimese parkimiskaart. 
 
Paragrahvi 167 lõige 11 ütleb, et Euroopa puudega inimese parkimiskaart on dokument, mis tagab kaardi omaja õiguse parkimiskaardist tulenevatele eritingimustele või eeliskohtlemisele. Aga seda ütleb juba ka § 68 ja ka 167 lg 1. 
 
Paragrahvi 1671 lõige 3 ütleb, et teise Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi omanikule võimaldatakse Eestis puudega inimestele ette nähtud parkimistingimusi ja -võimalusi samadel tingimustel nagu Eestis väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi omanikule. Aga läbi Euroopa puudega inimese parkimiskaardi nimetuse on seda juba öeldud §-s 68, § 167 lõikes 1 ja § 167 lõikes 11. 
 
Kõik eelnev on meie hinnangul ebavajalik dubleerimine ning õigusselguse tagamiseks tuleks sätted sõnastada lihtsamalt ja selgemalt.  
 
Lisaks tuleks LS § 1671 lõike 3 sõnastuses kasutada juba LS-s kasutusele olevaid sõnastusi, vt nt LS § 73 lõiget 41, § 99 lõikeid 1 ja 2 ning § 2641 lõiget 2, mis kõik kasutavad vormelit “Eestis kehtib”. 
 
Kui teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi Eestis kehtivusele viitamisel siduda see ka §-ga 68, st öelda, et §-s 68 sätestatud õigusi tõendab ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud Euroopa puudega inimese parkimiskaart, siis on võimalik eelnevalt loetletud dubleerimisi vähendada. Pakume võimaliku sõnastuse punktis 18 ja 18.1. 
 
9. Nii kehtivas seaduses kui ka eelnõus on puudu parkimiskaardi andmise materiaalõiguslikud alused. Samuti on kehtivas seaduses puudu parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise materiaalõiguslikud alused.  
 
Sotsiaalministeeriumi esitatud eelnõus on jätkuvalt puudu parkimiskaardi andmise materiaalõiguslikud alused (st millistele tingimustele peab isik vastama, et talle parkimiskaart antaks), küll on aga lisatud parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise alused. Seadust tuleks täiendada ka parkimiskaardi andmise alustega. 
 
Kaardi andmise tingimused (puude raskusaste, ajutise kõrvalekalde kriteeriumid) määravad ära soodustatud isikute ringi ja on PS § 3 lõike 1 mõttes olulised küsimused, mis peavad olema sätestatud seaduses. 
 
10. Paragrahvi § 1671 pealkiri ja paragrahvi kohaldamisala probleem – paragrahvi pealkirja kohaselt kohaldub see kõigile Euroopa puudega inimese parkimiskaartidele, sh ka Eesti väljastatud kaardile, kuid paragrahvi sisu on suunatud ainult teise EL liikmesriigi antud parkimiskaardile. Seega peaks õigusselguse huvides ka paragrahvi pealkirjast paragrahvi kohaldamisala selguma.  
 
11. Paragrahvi 1671 lõike 1 kohaselt kehtib teise EL liikmesriigi antud Euroopa puudega inimese parkimiskaart Eestis üldjuhul üksnes lühiajalise viibimise ajal (st sama paragrahvi lõike 2 kohaselt viibimine kuni kolm kuud). Samas liidu liikuvusprogrammi korral kehtib kaart ka pikema aja jooksul. Nagu eelnevalt ka märkisime, siis kindlasti tuleks seaduses avada ka liikuvusprogrammi mõiste. Lisaks küsime, et miks on vaja üldse taolist kolmekuulist tunnustamisaega määrata, kui Eesti tunnustab LS § 167 lõike 2 kohaselt ka näiteks 1968. aasta teeliikluse konventsiooni täiendava Euroopa kokkuleppega liitunud riigi pädeva asutuse antud parkimiskaarti ja LS § 2641 lõike 2 kohaselt Ühendkuningriigi parkimiskaarti ning nende kaartide puhul ei ole Eesti sätestanud tähtajalisuse nõuet. Kui nüüd lisame tähtajalise tunnustamise nõude teise EL liikmesriigi antud Euroopa puudega inimese parkimiskaardile, siis tekib ebavõrdne kohtlemine – sellist ebavõrdset kohtlemist tuleks aga kindlasti eelnõu seletuskirjas põhjendada. Alternatiivina tuleks Eestis kehtivuse tähtaeg kehtestada kõigi parkimiskaartide suhtes, mida Eesti tunnustab. 
 
Juhime ka tähelepanu, et direktiivi artikli 2 lõike 2 kohaselt võib liikmesriik otsustada direktiivi kohaldada lühiajalisest viibimisest pikemate perioodide suhtes ehk sellisel juhul oleks lubatud ka pikemaajalisem tunnustamine. 
 
Kuivõrd liidu liikuvusprogramme võib olla erineva kehtivusajaga, peab ikkagi hakkama tuvastama konkreetse kaardi omaniku viibimise aluseid ehk see lühiajaline tähtaeg ei ole paraku lihtsasti kontrollitav. Kui tegu on liidu liikuvusprogrammi kuuluva isikuga, siis tekib küsimus, kas ta peab lisaks parkimiskaardile asetama sõiduki armatuurlauale veel mõne täiendava tõendava dokumendi. Seega ei ole selge, kas parkimiskaardi tunnustamise ajaline piiramine eelnõus toodud kujul on üldse põhjendatud ja vajalik ning praktiliselt kontrollitav. 
 
12. Eelnõus toodud LS § 1672, § 1673 lõige 1 ja LS § 1675 lõige 2 osutavad sellele, et parkimiskaardi alusel võidakse võimaldada ka mingeid täiendavaid soodustusi või eritingimusi. Juhime tähelepanu, et LS reguleerimisalas on ainult §-s 68 sätestatud liiklusalased eriõigused. LS ei peaks reguleerima muid, liiklusega mitteseotud eritingimusi või soodustusi. Viidatud eelnõu sätete sõnastustes tuleks eritingimustest või soodustustest rääkides seega kasutada viitamist §-le 68, sest seal on toodud puudega inimese parkimiskaardist tulenevad eriõigused LS tähenduses. 
 
Terminoloogiline ebakõla – LS § 1672 kasutab sõnastust „avaliku sektori asutused ja eraettevõtjad“, LS § 1673 läbivalt aga sõnastust „isik või asutus“ ning § 1675 lõige 2 sõnastust „teenuseosutaja“. 
 
13. Eelnõu § 2 punkt 7 (LS § 1674) – säte sisaldab mitmeid Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise aluseid. Kommenteerime neid alljärgnevalt. 
 
13.1. LS § 1674 lõike 1 punkt 1 sätestab kehtetuks tunnistamise aluse juhuks, kui kaardi väljastamise alus on ära langenud, samas kaardi väljastamise aluseid ei ole seaduses üldse sätestatudki. 
 
13.2. LS § 1674 lõike 1 punkt 2 sätestab kehtetuks tunnistamise aluse juhuks, kui kaart on asendatud. Kaardi võimaliku asendamise põhjused (näiteks kaardi väljastamise aluse, kaardi kasutuskõlbmatuks või selles sisalduvate andmete loetamatuks muutumine, kaardi mitteterviklikkus, rikutus, kaotsiminek või hävimine) on juba sätestatud eraldi alustena. Palume lisada näited, millist olukorda on mõeldud kaardi asendamise puhul ja kas selline eraldi alus on üldse vajalik? 
 
Lisaks märgime, et kui kaart on asendatud, siis vajaks seadus hoopis normi, mis sätestaks, et uue kaardi andmisel kaotab eelmine kaart kehtivuse – sellisel juhul ei pea haldusmenetluslikult vormistama eraldi kehtetuks tunnistamise otsust, vaid vana kaardi kehtetus tuleneb otse seadusest. 
 
Lisaks nimetab seletuskiri eelnõu § 2 punkti 7 selgituses § 1674 lõike 1 puhul alusena ka „kasutajale uue samaliigilise dokumendi väljastamise”, mida eelnõu tekstis aga ei ole. Eelnõu tekstis on asendamine, kuid uus samaliigiline dokument ei ole ilmselt asendamine. 
 
13.3. LS § 1674 lõike 1 punkt 3 sätestab, et Euroopa puudega inimese parkimiskaart tunnistatakse kehtetuks, kui kaart või kaardi andmed on võltsitud. Leiame, et siin peaks ilmselt eristama seda olukorda, kui kaardi saamiseks esitatakse valeandmeid või kui kaart ise on võltsitud. Kui kaart ise on võltsitud, siis ei ole tegu ametliku kaardiga ja sellist kaarti pole vaja ka eraldi kehtetuks tunnistada – selline võltsitud kaart lihtsalt ei kehti. Kui aga kaardi saamiseks on esitatud valeandmeid, siis on nende alusel kaardi väljastanud Sotsiaalkindlustusamet ja kaasneb ka pädevus valeandmete alusel antud kaart kehtetuks tunnistada.  
 

13.4. LS § 1674 lõike 1 punkti 4 kohaselt tunnistatakse parkimiskaart kehtetuks, kui see on muutunud kasutuskõlbmatuks või selles sisaldavad andmed loetamatuks. Sama lõike punkt 5 ütleb, et kaart tunnistatakse kehtetuks kui kaart ei ole terviklik või on rikutud. Leiame, et need kaks punkti dubleerivad üksteist. Kaardi kasutuskõlbmatuks muutumise alla kuulub nii kaardi terviklikkuse puudumine või rikutud kaart, samuti andmete loetamatuks muutumine. Soovitame sõnastada lõike 1 punkt 4 järgmiselt (võttes sh eeskuju LS § 120 lõike 1 punktist 6), jättes eelnõust välja lõike 1 punkt 5 : „4) kaart on kadunud, hävinud või muutunud kasutuskõlbmatuks;“. 
 
13.5. LS § 1674 lõike 1 punkt 8 – Kuivõrd eelnõus on senine parkimiskaardi nimetus asendatud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi nimetusega, tekib olukord, kus kehtetuks tunnistamise alused kehtiksid justkui ka teiste EL liikmesriikide parkimiskaartide puhul. Selleks, et seda selgelt välistada, on lisatud § 1674 lõige 3, mis ütleb, et Sotsiaalkindlustusamet ei tunnista kehtetuks teiste liikmesriikide väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaarte. Seonduvalt tekib aga täiendav ebakõla ja vastuolu lõike 1 punktiga 8. Nimelt sätestab punkt 8, et Euroopa puudega inimese parkimiskaart tunnistatakse kehtetuks, kui isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Seletuskirjast ei selgu see, et mis olukorda on antud juhul mõeldud, st kas mõeldakse teise EL riigi elanikule teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud Euroopa puudega inimese parkimiskaarti või mõeldakse olukorda, kus Eestis elavale isikule on antud Sotsiaalkindlustusameti poolt parkimiskaart ja tuvastatakse, et tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Kuivõrd seaduses puuduvad ka materiaalõiguslikud parkimiskaardi andmise alused, siis ei ole võimalik aru saada, mis olukorda on mõeldud. 
 
13.6. LS § 1674 lõike 1 punkt 9 sätestab, et kaart tunnistatakse kehtetuks, kui on tuvastatud kaardi kuritarvitamine. Sõna on küll kasutusel direktiivis, kuid Eesti seadustes kasutatakse seda sõna pigem harva ning siis antakse sellele ka selge sisu, vt näiteks KarS § 2172. Soovitame termin asendada konkreetsete tegude või rikkumiste kirjeldusega, mis on kehtetuks tunnistamise aluseks, näiteks võib selleks olla olukord, kus kaarti on kasutanud selleks mitte õigustatud isik või olukord, kus kaarti on kasutatud teises EL liikmesriigis nö pikaajalise viibimise ajal. Täpsem sõnastus aitab tagada määratletuse nõuet ja sisustada ka haldusorgani pädevust, st et mida täpselt kuritarvitamise all mõeldakse, kui parkimiskaarti soovitakse kehtetuks tunnistada.  
 
Sõnastus tuleks üle vaadata ka muudes eelnõu sätetes, kus on kasutusel sõna „kuritarvitamine“. 
 
13.7. Eelnõu § 1674 lõige 2, mis kohustab Sotsiaalkindlustusametit teavitama kaardi kasutajat kehtetuks tunnistamisest „põhjendamatu viivituseta“, on sellisel kujul meie hinnangul ebavajalik. Haldusmenetluse seadus reguleerib haldusakti teatavakstegemist ja kättetoimetamist juba piisavalt (HMS §-d 55–62). Lisaks eelneb kehtetuks tunnistamisele menetlusosalise ärakuulamine (HMS § 40), mis tähendab, et isik on asjaoludest teadlik juba enne haldusakti andmist. Vajadusel saab menetluslikke üksikasju, sealhulgas tähtaegu, täpsustada § 167 lõike 12 alusel kehtestatavas ministri määruses. 
 
13.8. Eelnõu § 1674 lõige 3, mille kohaselt Sotsiaalkindlustusamet ei tunnista kehtetuks teiste liikmesriikide väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaarte, on ebavajalik deklaratsioon. Teise riigi pädeva asutuse antud dokumendi kehtetuks tunnistamiseks puudub Eestil jurisdiktsioon – Eesti saab teise riigi dokumenti kas tunnustada või jätta tunnustamata, mitte selle kehtivust ühepoolselt lõpetada. Seda kinnitab ka direktiiv ise, mille kohaselt kuulub kaardi kehtetuks tunnistamise pädevus kaardi väljastanud liikmesriigile. Sellise enesestmõistetava pädevuspiirangu deklareerimine seaduses tekitab pigem vastupidise mulje – nagu oleks ilma sätteta kahtlus, et Eesti võiks seda teha. 
 
Ka sisaldub ebakõla paragrahvi pealkirja ja sisu vahel, st et pealkiri räägib kõigist Euroopa puudega inimese parkimiskaartidest, kuid sisu räägib ainult Eesti antud kaardist.  
 
13.9. Eelnõu § 1674 lõige 4, mille kohaselt kehtetuks tunnistatud kaardi kehtivust ei taastata, on ebavajalik. Avaliku õiguse üldpõhimõtte kohaselt saab täidesaatev võim tegutseda üksnes seaduse alusel ja seal sätestatud volituste piires. Kui seadus ei näe ette kehtetuks tunnistatud kaardi taastamist, puudub Sotsiaalkindlustusametil selleks volitus ka ilma keelava sätteta. Sätte lisamine tekitab pigem küsimuse, kas tegemist on teadliku valikuga välistada ka olukorrad, kus taastamine oleks isiku jaoks õigustatud – näiteks kui kaart tunnistati kehtetuks kaotsimineku tõttu ja hiljem leitakse üles. Seletuskiri seda vahet ei selgita. Kui eesmärk on tagada, et ülesleitud kaart ei jääks ringlussesse, on sobivam vahend kehtetuks tunnistatud kaardi tagastamiskohustus, mitte taastamise üldine keeld. 
 
13.10. Lähtudes ülaltoodud kommentaaridest, tuleks järelejäänud § 1674 normid ühendada §-ga 167 selliselt, et §-st 167 tuleksid välja nii kaardi andmise kui ka kehtetuks tunnistamise materiaalõiguslikud alused. 
 
14. LS 1675 pealkiri räägib Sotsiaalkindlustusameti ülesannetest, kuid näiteks lõikes 2 on hoopiski sätestatud kohustus teenuseosutajale. 
 
15. Eelnõus toodud § 1675 lõikes 1 sätestatud sisu tuleks kehtestada kas PISTS-s või siis näiteks Sotsiaalkindlustusameti põhimääruses, mis sobib samuti direktiivi ülevõtmiseks. 
 




16. Seletuskirja direktiivi ülevõtmistabeli järgi võtab LS § 1675 lõige 3 üle direktiivi artikli 10 lõiget 2. Direktiivi artikkel 10 lõige 2 ütleb, et: “Kui liikmesriik puutub oma territooriumil kokku teises liikmesriigis välja antud Euroopa puudega inimese kaardi või Euroopa puudega inimese parkimiskaardi tõsise või süstemaatilise kuritarvitamise juhtumitega, teavitab kõnealune liikmesriik sellest asjaomase kaardi väljastanud liikmesriiki. Kaardi väljastanud liikmesriik tagab asjakohased järelmeetmed kooskõlas riikliku õiguse või tavaga. Liikmesriigid vahetavad teavet nimetatud kaartide kuritarvitamise kohta.” Ehk direktiivi säte ütleb, et teavitada tuleb tõsisest või süstemaatilisest kuritarvitamisest. Eelnõus sisaldub aga lisatingimus, et teavitada tuleb siis, “kui selline teavitamine on vajalik Euroopa Liidu õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmiseks”.  
 
Lisaks esineb eelnõus ka see ebakõla, et lõikes 3 on kasutatud ainult sõnastust „süstemaatiline kuritarvitamine“, samas kui direktiiv kasutab kahte kriteeriumi, st „tõsine või süstemaatiline“. Soovitame direktiivi sätet üle võtvas Eesti seaduse sättes subjektiivsetest hindamiskriteeriumitest ja määratlemata õigusmõistetest loobuda ja sõnastada Eesti seaduse säte selliselt, et teavitada tuleks igast rikkumisest. 
 
17. Eelnõu § 1675 lõige 4 sätestab, et kui teine liikmesriik teavitab Sotsiaalkindlustusametit Eestis väljastatud parkimiskaardi kuritarvitamisest, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet kaardi kehtetuks. Säte on problemaatiline kahel põhjusel. Esiteks jätab sõnastus mulje, et kehtetuks tunnistamiseks piisab teise liikmesriigi teavitusest. Kehtetuks tunnistamine on koormav haldusakt, mis eeldab rikkumise tuvastamist ja tõendamist ning menetlusosalise ärakuulamist (HMS § 40). Pelk teavitus teiselt liikmesriigilt ei ole iseenesest tõend ega asenda haldusmenetlust. Ka direktiivi artikli 10 lõige 2 räägib „asjakohaste järelmeetmete" tagamisest „kooskõlas riikliku õiguse või tavaga", mitte automaatsest kehtetuks tunnistamisest teavituse alusel. 
Teiseks on säte sisuliselt ebavajalik. Kui seaduses on sätestatud asjakohased kehtetuks tunnistamise alused – eelkõige kaardi kasutamine õigustamata isiku poolt või selleks mitte lubatud viisil –, siis kohalduvad need sõltumata sellest, kas rikkumine tuvastati Eestis või teise liikmesriigi teavituse alusel. Teavituse allikas ei ole kehtetuks tunnistamise eraldi alus, vaid üks viis, kuidas asjaoludest teada saadakse. Selle deklareerimine eraldi sättena loob ebakõla ülejäänud kehtetuks tunnistamise süsteemiga. 
 
Kui Sotsiaalministeerium peab sellist sätet siiski vajalikuks, tuleks see sõnastada kehtetuks tunnistamise aluste loetelus viisil, mis eeldab mitte üksnes teavitamist, vaid ka seda, et rikkumine on tõendatud ja Sotsiaalkindlustusamet on selle haldusmenetluses tuvastanud. 
 
18. Eelnevatest märkustest ja kommentaaridest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada §-d 68, 167 ja 1671–1674 alljärgnevalt. Sõnastuse puhul on arvesse võetud ülaltoodud kommentaare ja sätted on kombineeritud Sotsiaalministeeriumi poolt kooskõlastamisele esitatud eelnõu ning varasemalt koostöös Sotsiaalministeeriumiga välja töötatud regulatsiooni baasil. 
 
18.1. Kliimaministeeriumi terviklik ettepanek § 68, § 167 ja §-de 1671–1673 sõnastamiseks: 
 
„§ 68. Liikumispuudega juhi ja liikumis- või nägemispuudega inimest transportiva sõiduki juhi eriõigused sõiduki parkimisel ja peatumisel 
 
(1) Liikumispuudega juhi ja juhi, kes vahetult transpordib liikumis- või nägemispuudega inimest, käesolevas paragrahvis sätestatud parkimisõigusi tõendab tema kasutuses oleva sõiduki esiklaasile või armatuurlauale paigutatud asjakohane parkimiskaart. 
 
(2) Parkimiskaart tuleb sõiduki esiklaasile või armatuurlauale paigaldada selliselt, et kaardi esikülg on kogu ulatuses nähtav.  
 
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juht tohib parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta.  
 
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juht tohib: 
1) asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba, välja arvatud teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega; 
2) parkida parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. 
 
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juht, kes vahetult transpordib liikumis- või nägemispuudega inimest, võib asulas peatuda peatumist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas liikumis- või nägemispuudega inimese sõidukisse pealevõtmiseks või sõidukist väljalaskmiseks.“ 
 
§ 167. Liikumis- ja nägemispuudega inimest transportiva sõiduki parkimisõigust tõendav parkimiskaart 
 
(1) Liikumis- või nägemispuudega inimesele liiklemise tagamiseks ja käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud õiguste tõendamiseks vajaliku liikumis- ja nägemispuudega inimest transportiva sõiduki parkimiskaardi (edaspidi parkimiskaart) taotluse lahendab Sotsiaalkindlustusamet. 
 
(2) Käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud õiguste tõendamiseks kehtib Eestis ka: 
1) 1968. aasta teeliikluse konventsiooni täiendava Euroopa kokkuleppega liitunud riigi pädeva asutuse antud liikumis- või nägemispuudega inimest transportiva sõiduki parkimiskaart; 
2) teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud Euroopa puudega inimese parkimiskaart; 
3) Ühendkuningriigi pädeva asutuse antud liikumispuudega või nägemispuudega inimest transportiva sõiduki parkimiskaart. 
 
(3) Parkimiskaart antakse isikule, kellel esineb: 
1) keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle; 
2) ajutine liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, mis tingib liikumisabivahendi kasutamise, või ajutine nägemisfunktsiooni kõrvalekalle. 
 
(4) Parkimiskaart antakse välja puuet tõendavale dokumendile märgitud puude raskusastme kehtivuse perioodiks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. 
 
(5) Ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral antakse parkimiskaart välja funktsiooni kõrvalekalde tõenäolise möödumise perioodiks, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Ajutise parkimiskaardi tähtaega pikendatakse täiendavaks kuueks kuuks üksnes pere- või eriarsti tõendi alusel. 
 
(6) Sotsiaalkindlustusamet annab parkimiskaardi Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vormil. 
 
(7) Parkimiskaart tunnistatakse kehtetuks, kui: 
1. parkimiskaardi taotlemisel on esitatud valeandmeid, mis mõjutasid kaardi andmist; 
2. parkimiskaarti on kasutanud selleks mitte õigustatud isik; 
3. parkimiskaarti on kasutatud teises Euroopa Liidu liikmesriigis selleks mitte lubatud viisil;  
4. parkimiskaardi omaja ei vasta enam kaardi saamise tingimustele; 
5. parkimiskaardi omaja on surnud või surnuks tunnistatud või 
6. parkimiskaart on kadunud, hävinud või muutunud kasutuskõlbmatuks. 
 
(8) Parkimiskaardi asendamisel uuega muutub varasemalt antud parkimiskaart kehtetuks. 
 
(9) Parkimiskaardi taotleja, omaja või nende seaduslik esindaja, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud parkimiskaardi omaja või tema seaduslik esindaja, liiklusjärelevalve teostaja ja korrakaitseorgan ning isik ja asutus, kes võimaldab parkimiskaardi alusel käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud õigusi, teavitavad Sotsiaalkindlustusametit viivitamata kõigist teadaolevatest asjaoludest, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise või käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud teavitamise vajaduse. 
 
(10) Sotsiaalkindlustusametil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud isikutelt ja asutustelt ning muudelt isikutelt ja asutustelt saada andmeid ja dokumente parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise otsustamiseks või teise liikmesriigi pädeva asutuse teavitamiseks. 
 
(11) Sotsiaalkindlustusamet teavitab teise liikmesriigi pädevat asutust, kui selle riigi antud parkimiskaarti on kasutanud selleks mitte õigustatud isik või seda on kasutatud selleks mitte lubatud viisil. 
 
(12) Parkimiskaardi andmise korra ning parkimiskaardile kantavate andmete loetelu ja parkimiskaardi kirjelduse, sealhulgas Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 
 
(13) Parkimiskaardi väärkasutuse, kehtetuks tunnistatud parkimiskaartide teabevahetuse ning teise riigi pädevate asutuste teavitamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 
 
§ 1671. Parkimiskaardi andmise ja kehtetuks tunnistamise menetluses isikuandmete töötlemine 
 
(1) Sotsiaalkindlustusametil on õigus töödelda parkimiskaardi andmise ja kehtetuks tunnistamise menetluses kaardi andmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks vajalikke isikuandmeid. 
 
(2) Sotsiaalkindlustusametil või muul parkimiskaardi andmiseks, kehtetuks tunnistamiseks või parkimiskaardi kasutamise üle järelevalve tegemiseks pädeval haldusorganil on õigus edastada menetluses kogutud isikuandmeid kolmandale isikule, teisele haldusorganile, korrakaitseorganile või välisriigi pädevale asutusele, kui see on vajalik: 
1) parkimiskaardi andmise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või kontrollimiseks; 
2) parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või kontrollimiseks; 
3) parkimiskaardi kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks; 
4) parkimiskaardi väärkasutuse või süstemaatilise kuritarvituse ennetamiseks, tuvastamiseks või selle kohta teabe edastamiseks. 
 
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid võib edastada üksnes ulatuses, mis on vajalik asjaomase eesmärgi saavutamiseks. 
 
§ 1672. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi valideerimisrakenduse kasutamine 
 
(1) Isik ja asutus, kes võimaldab käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud õigusi, võib Euroopa puudega inimese parkimiskaardi autentsust ja kehtivust kontrollida Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuetele vastava valideerimisrakenduse abil. 
 
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või asutus võib Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kontrollimisel töödelda üksnes valideerimisrakenduse kaudu kättesaadavaks tehtud isikuandmeid ja üksnes ulatuses, mis on vajalik kaardi autentsuse ja kehtivuse ning §-s 68 sätestatud õiguse võimaldamise eelduse kontrollimiseks. 
 
(3) Valideerimisrakendust võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku või asutuse nimel kasutada üksnes füüsiline isik, kelle töö- või teenistusülesannete täitmiseks on Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kontrollimine vajalik. 
 
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või asutus peab tagama, et valideerimisrakendusele on juurdepääs üksnes lõikes 3 nimetatud isikul ning et valideerimise käigus saadud isikuandmeid ei kasutata muul eesmärgil. 
 
(5) Valideerimisrakenduse kasutajate registreerimise, andmetöötlustingimuste sõlmimise, juurdepääsu andmise, peatamise ja lõpetamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 
 
§ 1673. Teabe kättesaadavaks tegemine parkimiskaardi alusel pakutavate eriõiguste kohta 
 
Isik ja asutus, kes võimaldab parkimiskaardi alusel käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud õigusi või muid soodsamaid parkimis- või peatumistingimusi, peab sellekohase info tegema kättesaadavaks selgel ja kergesti ligipääsetaval viisil, sealhulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus. Teave tehakse kättesaadavaks kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud asjakohaste ligipääsetavusnõuetega.”; 
 
18.2. Kuna Ühendkuningriigid ei ole liitunud 1968. a teeliikluse konventsiooni Euroopa kokkuleppega, siis on praegu Ühendkuningriigi antava parkimiskaardi tunnustamine lahendatud LS § 2641 lõikes 2 toodud sättega.  
 
Kuivõrd aga kõik muud Eestis kehtivad kaardid nimetatakse LS §-s 167, tuleks sinna loetellu lisada ka Ühendkuningriigi antav parkimiskaart, eriti arvestades, et olemuslikult ei ole tegu üleminekusättega, st et tegu on püsiva olukorraga. Seega tuleks § 167 muutmisel Kliimaministeeriumi pakutud kujul tunnistada kehtetuks ka LS § 2641 lõige 2. 
 
18.3. Eelnõus toodud LS § 281 lõikesse 14 lisatud rakendussäte tuleks ümber sõnastada järgmiselt ja lisada see üleminekusättena LS-i § 264 lõikeks 28: 
 
„(28) Kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud käesoleva seaduse § 167 alusel antud parkimiskaart kehtib kuni parkimiskaardile märgitud kehtivusaja lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 2029. aasta 1. detsembrini.“ 
 
19. Teeme ettepaneku täiendada LS-i ka asjaomase väärteosättega, nagu see oli plaanis Kliimaministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi koostöös valminud varasemas LS muutmise eelnõus. 
 
Kliimaministeeriumi ettepanek LS-i väärteokoosseisu sõnastusteks ja seonduvalt ka väärteo menetlejat puudutava sätte muudatuseks: 
 
19.1. „x) seadust täiendatakse §-ga 26112 järgmises sõnastuses: 
 
„§ 26112. Liikumis- või nägemispuudega inimest transportiva sõiduki parkimisõigust tõendava parkimiskaardi kasutamise nõuete rikkumine 
 
Käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud õigusi tõendava parkimiskaardi kasutamine eest isiku poolt, kellel puudub selleks õigus või parkimiskaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest, ­– 
karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.““ 
 
Võimalik selgitus seletuskirja: 
„LS § 26112. Muudatusega luuakse seadusesse uus väärteokoosseis, millega nähakse ette karistus liikumispuudega või pimedat inimest transportiva sõiduki parkimiskaardi mittenõuetekohase kasutamise eest. Liikumispuudega või pimedat inimest transportiva sõiduki parkimiskaardi kasutamise eest isiku poolt, kellel puudub selleks õigus või parkimiskaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Sätte kehtestamine võimaldab vastutusele võtta isikuid, kes ebaseaduslikult kasutavad sotsiaalselt ühele haavatavatele isikute rühmale ettenähtud hüvesid.“  
 
19.2. „x) paragrahvi 263 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: 
 
„(21) Käesoleva seaduse § 26112 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus.“;” 
 
Võimalik selgitus seletuskirja: 
LS § 263 lõike 21 lisamisega määratakse § 26112 kohtuväliseks menetlejaks valla- või linnavalitsus. Muudatus on seotud kohalikule omavalitsusüksusele järelevalveõiguse andmisega liikumispuudega või pimedat inimest transportiva sõiduki parkimiskaardi kasutamise nõuete täitmise üle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil.  
 
20. Eelnõu SK 6. osa alguses on eksitav väide, et senine 1968. aasta teeliikluse konventsiooni täiendava Euroopa kokkuleppega liitunud riikides kehtiv liikumispuudega ja pimedat isikut teenindava sõiduki parkimiskaart asendatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardiga. See väide on eksitav, sest direktiivi kohane kaart ei asenda kolmandate riikide kaarte. 
 
21. Mõjude analüüs ei käsitle liiklusjärelevalvet ega kohaliku omavalitsuse üksuste rolli järelevalves – kaartide andmine liigub Sotsiaalkindlustusametisse, järelevalve jääb kohaliku omavalitsuse üksustele (LS § 193 lõige 1), kuid seletuskiri ei ütle, kas ja kuidas omavalitsusüksuse parkimiskontrolör Sotsiaalkindlustusameti antud kaartide andmeid kontrollida saab, kuidas ta kontrolli teostab, sh mis ressursse vajab ehk kas ja kuidas mõjutavad muudatused kohaliku omavalitsuse üksust. 
 
22. Viia eelnõu § 4 p-s 2 sisalduv ÜTS § 34 sissejuhatav osa vastavusse praeguse sõnastusega. Eelnõu kasutab termineid „tee-, vee- ja raudteeliin“, mida ÜTS-s ei sisaldu. ÜTS kasutab sõnastuses „tee-, vee- ja raudteeliiklus“ (vt nt § 1, seaduse reguleerimisala). Sellest tulenevalt ettepanek sõnastada § 34 sissejuhatav osa järgmiselt: „Riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama“. 
 
23. Viia eelnõu § 4 p-s 2 sisalduv ÜTS § 34 p 2 sõnastus kooskõlla Eesti Vabariigi haridusseaduse § 10.1 lg-ga 4 ning alates 01.02.2027 jõustuva ÜTS § 34 redaktsiooni sõnastusega lapse kohta, kelle õpingute alustamine on edasi lükatud. 
 
24. Puudega isiku saatja sõidusoodustuse regulatsioon on eelnõus ja seletuskirjas vastuoluline. Eelnõu ja seletuskirja võrdlemisel kattub osaliselt isikute ring, kellel on tasuta sõidu õigus ning kellele antakse sõidusoodustust. 
 
Eelnõu järgi on tasuta sõidu õigus: 
1) § 34 punkti 3 alusel puudega lapsel (kuni 18-aastastel); 
2) § 34 p punkti 4 alusel sügava puudega isikul; 
3) § 34 p punkti 4 alusel sügava puudega isiku saatjal (seejuures on kõnealuse soodustuse sõnastus ebaõnnestunud, kuna seob A-tähisega puudega isiku inimese kaardi olemasolu saatjaga, mitte puudega isikuga, keda saatja saadab). 
 
Sõidusoodustusega võib eelnõu järgi sõita: 
1) puudega lapse saatja; 
2) sügava puudega täisealise isiku saatja (eelnõu sõnastus „18-aastasele ning vanemale puudega inimesele saatjale, kui puudega inimese Euroopa puudega inimese kaardile on kantud A-tähis“ ebaõnnestunud, kui just ei peeta silmas saatja vanust). 
 
Kuna eelnõuga sätestatakse ÜTS § 34 punktis 4 tasuta sõidu õigus A-tähisega Euroopa puuetega inimese kaardi omajale ja tema saatjale, siis puudub vajadus § 36 lõike 1 sissejuhatavas osas määrata sõidusoodustuse saajate hulka A-tähisega Euroopa puuetega inimese kaarti omava 18-aastase ning vanema isiku saatjale õigus soodustust saada, sest sellist saatjat peab vedaja juba § 34 p 4 kohaselt tasuta vedama. 
 
Meretranspordi puhul sätestab Euroopa parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1177/2010 artikkel 8 lõige 4, et kui see on tingimata vajalik ja samadel tingimustel lõikes 1 sätestatuga võib vedaja, reisibüroo või reisikorraldaja nõuda, et puudega või piiratud liikumisvõimega isikut saadaks teine isik, kes on suuteline osutama puudega või piiratud liikumisvõimega isikule vajalikku abi. Reisijateveoteenuste puhul veetakse sellist saatvat isikut tasuta. Analoogsed sätted on nii määruse 2021/782 artikli 23 lõike 1 punktis b kui määruse 181/2011 artikli 10 lõikes 4. 
 
Eelviidatust sättest tuleneb saatja tasuta veo õigus olukorras, kus saatja olemasolu on tingimata vajalik ning vedaja, reisibüroo või reisikorraldaja on saatmist nõudnud. Kui vedaja saatja olemasolu ei nõua, ei tulene nimetatud sättest saatjale iseseisvat õigust tasuta veole. Eelnõu näeb seevastu puudega isiku saatjale ette seadusest tuleneva tasuta sõidu õiguse, sidumata seda saatja olemasolu vajalikkuse või vedaja poolt saatja nõudmisega. Seetõttu on põhjendatud küsida, miks on eelnõuga soovitud kehtestada meretranspordi puhul Euroopa Liidu õigusest tulenevast regulatsioonist laiem ja tingimusteta tasuta sõidu õigus. 
 
Seletuskirjast ei nähtu, kas eelnõu koostaja on hinnanud, miks peaks saatjale tasuta sõidu õigus tekkima ka olukorras, kus puudega isik saab ühistransporti kasutada ilma saatjata ning vedaja ei pea saatja olemasolu vajalikuks. Samuti ei nähtu, millistel kaalutlustel on peetud vajalikuks anda saatjale selline õigus kõigi ühistranspordiliikide puhul sõltumata konkreetse veoteenuse osutamise asjaoludest. 
 
Palume seletuskirja täiendada ja põhjendada kavandatava sõidusoodustuse vajalikkust ning selgitada, miks ei ole tasuta sõiduõiguse sidumine saatja tegeliku vajalikkuse (nt praeguses seaduses sügav või raske nägemispuue) ja vedaja poolt saatja olemasolu nõudmisega piisav. 
 
25. Palume üle vaadata eelnõu seletuskirja punktis 7 toodud selgitused seaduse rakendamisega seotud kulude ning võimaliku rikkumismenetluse kohta seoses ühistranspordiseaduse muudatustega ning Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumile lisanduvate täiendavate kuludega.  
Tasuta sõitjate õiguse laiendamine ei ole otseselt seotud direktiiviga, sest direktiiv 2024/2841 ei näe liikmesriigile ette kohustust tasuta teenuseid pakkuda, vaid pelgalt sätestab, et kõigile Euroopa puudega inimese kaardi omanikele peavad kehtima samad õigused sõltumata isiku elukohast. Samuti ei kohusta tasuta teenust pakkuma valdkondlikud EL transpordialased regulatsioonid, nagu eelmises punktis märgitud, vaid seal nähakse teenuse pakkujale ette kohustus transportida puudega isiku saatjat tasuta, kui teenuse osutaja ise on kehtestanud puudega isikule saatja kasutamise nõude. Ka ei ole selge, kuidas seletuskirja punktis 7 olevasse tabelisse 1 on tekkinud seal esitatud täiendavad kulunumbrid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas, mõjuhinnangus ei ole näha puudutatud isikute hulka, keda tasuta sõiduõiguse laiendamine mõjutab, ega analüüsi selle õiguse kasutamise kohta. 
 







1. Arvestatud osaliselt. Oleme varasemalt koostöös väljatöötatud ettepanekud üle vaadanud, neid suuremas osas arvestanud ja eelnõusse lisanud.






2. Arvestatud. Eelnõus on sätestatud võimalus anda parkimiskaart ka ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega inimesele. Ajutise kõrvalekalde korral antakse kaart kuni kõrvalekalde tõenäolise möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks, ning seda on võimalik pere- või eriarsti tõendi alusel uuesti kuni kuueks kuuks väljastada










2.1. Arvestatud osaliselt. LS § 2 punktis 33 sätestatud liikumispuudega inimese mõiste tunnistatakse Kliimaministeeriumiga kooskõlastatult eelnõuga kehtetuks. Üldistes liiklusreeglites kasutatakse edaspidi mõistet tavakeelses tähenduses, et see ei oleks seotud üksnes tuvastatud puude raskusastmega. Parkimiskaardi saajate ring, sealhulgas ajutise liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega inimesed, määratakse eraldi LS §-s 167.













2.2. Arvestatud osaliselt. Termin „pime inimene“ asendatakse eelnõus asjakohastes sätetes terminiga „nägemispuudega inimene“. LS § 2 punktis 55 sätestatud mõiste tunnistatakse siiski kehtetuks, kuna üldistes liiklusreeglites kasutatakse mõistet tavakeelses tähenduses. Parkimiskaardi saamise täpsed alused, sealhulgas ajutine nägemisfunktsiooni kõrvalekalle, sätestatakse LS §-s 167.

















































3. Arvestatud osaliselt. Eelnõus on terminoloogia läbivalt üle vaadatud ning mõiste „pime“ on asjakohastes sätetes asendatud mõistega „nägemispuudega“. Samuti on vastavalt muudetud LS § 35, § 50, § 92, 9. peatüki, § 166, § 167, § 187 ja § 193 sõnastust. Kliimaministeeriumi pakutud mõiste „transportiv“ asemel kasutatakse eelnõus sõnastust„vahetult sõidutav“, et oleks üheselt selge, et parkimiskaardist tulenevad eriõigused on seotud puudega inimese vahetu sõidutamisega.







































4. Arvestatud osaliselt. Nõustume, et termin „teenindamine“ ei ole piisavalt täpne ning võib praktikas põhjustada erinevaid tõlgendusi. Samas ei pea me sobivaks kasutada sõnastust „vahetult transpordib“, kuna see ei ole puudega inimese suhtes kõige kohasem termin. Seetõttu oleme eelnõus asendanud termini „teenindamine“ sõnadega „vahetult sõidutab“ vastavas käändes, mis kirjeldab selgemalt olukorda, kus parkimiskaardi eriõigusi kasutatakse puudega inimese tegeliku sõidutamisega seotud eesmärgil.
















5. Arvestatud. Eelnõu eesmärk ei ole kitsendada nende parkimiskaartide ringi, mida Eestis tunnustatakse. Eelnõus on täpsustatud vastavaid sätteid Kliimaministeeriumi ettepanekute alusel. Muudatuste tulemusel ei vähene nende isikute ring, kellel on Eestis õigus parkimiskaardiga seotud soodustusi kasutada.
























6. Arvestatud. Vastavad sätted on muudetud Kliimaministeeriumi ettepanekust lähtudes. Muudatuste eesmärk on kasutada liiklusseaduses ühtset parkimiskaardi nimetust ning kõrvaldada eelnõus tekkinud terminoloogilised ebatäpsused. Seejuures on täpsustatud regulatsiooni selliselt, et oleks selge, et Eesti väljastab Euroopa puudega inimese parkimiskaarti, kuid tunnustab ka teisi seaduses nimetatud välisriikide pädevate asutuste välja antud parkimiskaarte.





7. Arvestatud. Kliimaministeeriumiga kokkuleppel on eelnõust eemaldatud liidu liikuvusprogrammi mõiste ning sellest tulenevalt ei ole vajalik selle defineerimine. Eelnõu kohaselt tunnustatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaarti ajaliste piiranguteta. Direktiiv võimaldab liikmesriikidel kohaldada kaarti ka üle kolmekuuliste viibimiste korral ning kuna ka teiste Eestis tunnustatud parkimiskaartide puhul ajalist piirangut ei seata, ei nähta seda ette ka Euroopa puudega inimese parkimiskaardi puhul.

8. Arvestatud. Eelnõus on täpsustatud vastavaid sätteid Kliimaministeeriumi ettepanekute alusel.








































9. Arvestatud. Eelnõusse on lisatud parkimiskaardi andmise materiaalõiguslikud alused.












10. Arvestatud. Eelnõus on täpsustatud vastavaid sätteid Kliimaministeeriumi ettepanekute alusel.





11. Arvestatud. Eelnõus ei ole enam Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutamisele ajalist piirangut seatud. Muudatus lihtsustab regulatsiooni rakendamist ja kontrolli ning tagab ühtsema lähenemise Eestis tunnustatavatele välisriikide parkimiskaartidele.




























12. Arvestatud. Eelnõu sõnastust on täpsustatud, sidudes parkimiskaardi alusel võimaldatavad õigused liiklusseaduse §-s 68 sätestatud õigustega. Terminoloogiline ebakõla on parandatud.












13. Vastame alljärgnevate kommentaaride kaupa.



13.1. Arvestatud. Eelnõusse on lisatud kaardi väljastamise alused.



13.2. Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud kaardi kehtetuks tunnistamise alus olukorras, kus kaart on asendatud. Nõustume, et selline alus ei ole vajalik, kuna praktikas ei asendata olemasolevat kaarti, vaid väljastatakse uus kaart.














13.3. Mitte arvestatud. Kaardi võltsimise all on silmas peetud olukorda, kus Sotsiaalkindlustusameti väljastatud kehtivat parkimiskaarti on hiljem omavoliliselt muudetud või täiendatud. Sellisel juhul on tegemist küll algselt õiguspäraselt väljastatud kaardiga, kuid võltsimise tulemusena tuleb selle kehtivus lõpetada. Kui tegemist on algusest peale võltsitud kaardiga, mida Sotsiaalkindlustusamet ei ole väljastanud, siis ei ole selline kaart kehtiv ning seda ei ole võimalik ka kehtetuks tunnistada. Vastavat selgitust täpsustatakse seletuskirjas.


13.4. Mitte arvestatud. Peame vajalikuks säilitada nimetatud alused eraldi. Eraldi alused aitavad vältida tõlgendamisvaidlusi ning võimaldavad reguleerida erinevaid olukordi selgemalt.








13.5. Arvestatud. Eelnõu on täiendatud ja senist parkimiskaardi nimetust ei asendata Euroopa puudega inimese parkimiskaardiga ning kaardi väljastamist on täiendatud materiaalõiguslike alustega.
















13.6. Arvestatud. Eelnõu sõnastust on täpsustatud ning loobutud üldisest mõistest „kuritarvitamine“. Kehtetuks tunnistamise alus on sõnastatud konkreetsemalt ning seostatud olukorraga, kus kaarti on kasutanud selleks mitte õigustatud isik.











13.7. Mitte arvestatud. Peame vajalikuks säilitada eelnõus erisätte, mis kohustab Sotsiaalkindlustusametit teavitama isikut parkimiskaardi kehtetuks tunnistamisest põhjendamatu viivituseta. Kuigi haldusakti teatavakstegemine on reguleeritud haldusmenetluse seaduses, aitab eraldi säte rõhutada teavitamise olulisust olukorras, kus otsus mõjutab vahetult isiku õigust kasutada parkimiskaardiga seotud soodustusi.



13.8. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja muudetud.














13.9. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja muudetud.












13.10 Arvestatud. Eelnõu on täiendatud ning parkimiskaardi väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise materiaalõiguslikud alused on koondatud samasse regulatsiooni.

14. Arvestatud. Eelnõus on täpsustatud vastavaid sätteid Kliimaministeeriumi ettepanekute alusel.

15. Arvestatud. Rakendusaktide kavandit on täiendatud Sotsiaalkindlustusameti põhimäärusega ja senine eelnõu liiklusseaduse § 1675 lõikes 1 sisaldunud regulatsioon on viidud põhimäärusesse. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusesse vastava sätte lisamine ei ole põhjendatud, kuna nimetatud seadus reguleerib puude raskusastme tuvastamist ja puuetega inimeste sotsiaaltoetusi, mitte ülesandeid ja pädevust.

16. Arvestatud. Eelnõu sõnastust on muudetud ning loobutud „tõsise või süstemaatilise kuritarvitamise“ kriteeriumist. Eelnõu kohaselt teavitab Sotsiaalkindlustusamet teise liikmesriigi pädevat asutust, kui selle riigi väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaarti on kasutanud selleks mitte õigustatud isik või seda on kasutatud mittelubatud viisil. Sellega on teavitamise alus sõnastatud üheselt ning see ei eelda väärkasutuse tõsiduse või süstemaatilisuse eraldi hindamist.














17. Arvestatud. Eelnõusse on lisatud kaardi kehtetuks tunnistamise alus juhuks, kui kaarti on kasutanud selleks mitte õigustatud isik. Samal ajal on eelnõust eemaldatud säte, mille kohaselt oleks Sotsiaalkindlustusamet tunnistanud kaardi kehtetuks teise liikmesriigi teavituse alusel. Teise liikmesriigi teavitus on edaspidi üks võimalik allikas rikkumise tuvastamiseks, kuid mitte iseseisev kehtetuks tunnistamise alus.


















18. Arvestatud osaliselt.







18.1. Arvestatud osaliselt. Oleme suurema osa ettepanekutest arvesse võtnud ja vastavad muudatused eelnõusse sisse viinud. Mõiste „inimest transportiv“ on läbivalt asendatud sõnadega „vahetult sõidutav“. Samuti oleme mitmes sättes korrigeerinud sõnastust eesmärgiga muuta regulatsioon selgemaks.

















































































































































































18.2. Arvestatud. Sõnastust eelnõus muudetud.












18.3. Arvestatud. Eelnõu muudetud.








19. Mitte arvestatud. Eelnõuga ei kavandatud väärteokoosseisude loomist ega muutmist ning vastavaid lahendusi ei ole käesoleva eelnõu ettevalmistamise käigus asjaomaste osapooltega täiendavalt läbi arutatud. Samuti ei tulene direktiivist kohustust kehtestada parkimiskaardi väärkasutuse kohta eraldi väärteokoosseisu ega määrata selle menetlejat. Seetõttu ei lisata käesoleva eelnõu raames liiklusseadusesse uusi väärteosätteid. Väärteovastutuse kehtestamise vajadust võib edaspidi kaaluda eraldi õigusloomeprotsessis.

































20. Arvestatud. Seletuskirja on vastavalt ettepanekule parandatud.






21. Arvestatud. Mõjude analüüsi täiendatud.








22. Arvestatud. ÜTS § 34 sissejuhatav osa on muudetud ettepaneku kohaselt ning kasutatakse sõnastust „Riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses“.




23. Arvestatud. ÜTS § 34 punkti 2 sõnastust on muudetud ning eelnõus kasutatakse sõnastust „laps, kelle õpingute alustamine on edasi lükatud“.


24. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täpsustatud. ÜTS § 34 kohaselt on A-tähega Euroopa puudega inimese kaardi omanikul ja tema saatjal tasuta sõidu õigus, mistõttu on kõrvaldatud sama sihtrühma saatja sõidusoodustuse dubleerimine. Regulatsiooni eesmärk on siduda tasuta sõidu õigus A-tähega, mis tähistab suuremat toetusvajadust või saatja vajadust, ning tagada selle alusel saatjale üheselt tõendatav sõiduõigus.























































25. Arvestatud osaliselt. Direktiivi eesmärk on tagada, et Euroopa puudega inimese kaardi omanikele võimaldatakse teises liikmesriigis samadel tingimustel juurdepääs soodustingimustele ja eelisõigustele, sealhulgas transpordivaldkonnas pakutavatele soodustustele. Kui liikmesriik on kehtestanud puudega inimestele transpordialase soodustuse, tuleb seda võimaldada ka teiste liikmesriikide Euroopa puudega inimese kaardi omanikele samadel tingimustel.

Eestis on täna täisealiste tasuta sõidu õigus seotud konkreetsete puude liikide ja raskusastmetega. Sellist lähenemist ei ole Euroopa puudega inimese kaardi puhul võimalik piiriüleselt rakendada, kuna teiste liikmesriikide puude tuvastamise süsteemid erinevad ning puude liik ega raskusaste ei kajastu Euroopa puudega inimese kaardil. Seetõttu on eelnõus tasuta sõidu õiguse määratlemisel kasutatud direktiivis ette nähtud A-tähte. See on hinnatud kõige proportsionaalsemaks ja kuluefektiivsemaks lahenduseks direktiivi nõuetekohaseks ülevõtmiseks.

Seletuskirja on täiendatud selgitustega Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas kaasnevate kulude kujunemise kohta ning täpsustatud vastavaid mõjuhinnanguid. Alternatiivina oleks võimalik olnud olemasoleva eelarve piires vähendada soodustuste ulatust kõigile Euroopa puudega inimese kaardi omanikele, kuid see oleks tähendanud kehtivate soodustuste vähenemist Eesti puudega inimestele. Sellist lahendust sihtgrupp ei toeta.
Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab eelnõu märkustega.

1. Seaduse eelnõu menetlemisel ja muudatuste rakendamisel tuleb tagada kohaliku omavalitsuse parkimisjärelevalve ametnikele ning kohalike omavalitsuste lepingupartnerite kontrolöridele toimiv ja operatiivne ligipääs Euroopa puudega inimese parkimiskaartide kehtivuse ning autentsuse kontrollimiseks ettenähtud valideerimisrakendusele. Sealjuures on oluline, et rakenduse kasutamise
õiguste andmise ja haldamise korraldus oleks lihtne, üheselt mõistetav ning võimaldaks parkimisjärelevalve ülesannete tõhusat täitmist. Peame oluliseks, et kohaliku omavalitsuse parkimisjärelevalve saab üleminekuperioodil kontrollida mõlemat tüüpi kaarti ning et vastav juhend või tehniline lahendus (valideerimisrakendus või muu vahend) valmib enne 1. juunit 2028. Teeme ettepaneku seaduse eelnõu ja seletuskirja selles osas täiendada.

2. Seaduse eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seadust (edaspidi PISTS) paragrahviga 26, samas on kehtivas seaduses vastava numbriga säte juba olemas, mis jõustus 01.01.2025. Teeme ettepaneku korrastada numeratsiooni.

3. Seaduse eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse PISTS §-i 9, mille lõikes 2 on sätestatud: „Kui laps täidab haridusseaduse § 101 sätestatud õppimiskohustust, makstakse puudega vanema toetust lapse 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.” Märgime, et lõike 2 sõnastus on eksitav, jättes mulje nagu ka 19-aastane isik oleks
õppimiskohustuslik. Õppimiskohustus on lapsel kuni 18-aastaseks saamiseni ning õppimiskohustus loetakse täidetuks enne 18-aastaseks saamist juhul, kui laps on omandanud kesk- või kutsehariduse (Eesti Vabariigi haridusseaduse § 101 lõige 2). Samuti juhime tähelepanu, et haridusseaduse asemel peab olema Eesti Vabariigi haridusseadus. Ettepanek on seaduse eelnõu § 1 punktiga 18 PISTSi lisatava § 9 lõike 2
sõnastust täpsustada.

4. Seaduse eelnõu § 2 sätestab parkimiskaardi väljastamise ülemineku SKA-le. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja ning lisada ajakava, millal ja millises vormis lõpeb kohaliku omavalitsuse senine kohustus parkimiskaarte väljastada, ning kuidas toimub üleminekukuupäeval pooleliolevate taotluste menetlemine. Samuti selgitada, mis saab kohaliku omavalitsuse valduses olevast parkimiskaardi toorikute reservist üleminekuhetkel (kas ja kuidas need SKA-le tagastatakse või kehtetuks tunnistatakse).


5. Parkimiskaartide väljastamise koondamisel SKA-sse tekib esmakordselt terviklik ülevaade kehtivatest parkimiskaartidest riigi tasandil. See info on kohalikule omavalitsusele oluline puudega inimestele mõeldud parkimiskohtade planeerimisel ja parkimiskorralduse kavandamisel piirkonniti. Teeme ettepaneku näha ette võimalus, et omavalitsusüksus saab SKA-lt oma haldusterritooriumi kohta koondstatistikat kehtivate parkimiskaartide arvu kohta, et toetada kohaliku parkimiskorralduse kavandamist.


6. Eelnõu seletuskirja kuluanalüüs (tabel 1, lk 43) käsitleb SKA, TEHIK-u, Kultuuriministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kulusid, kuid omavalitsusüksuse võimalikke üleminekuga seotud kulusid eraldi käsitletud ei ole. Seletuskirja kohaselt omavalitsusüksuse halduskoormus muudatuse tulemusel väheneb (seletuskirja lk 2, 36). Palume eelnõu seletuskirja täiendada ning analüüsida, millised kulud võivad Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega kohalikule omavalitsusele kaasneda ning palume need riigieelarves tagada.


1. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. Valideerimisrakenduse kasutamise võimalus nähakse ette muu hulgas kohaliku omavalitsuse parkimisjärelevalve teostajatele ja teistele isikutele, kelle töö- või teenistusülesannete täitmiseks on parkimiskaardi kontrollimine vajalik. Rakendusele juurdepääsu andmise ja haldamise täpsem korraldus sätestatakse määrusega. Üleminekuperioodil kontrollitakse nii seniseid kui ka uusi Euroopa puudega inimese parkimiskaarte: uusi kaarte saab kontrollida valideerimisrakendusega ning seniste kaartide kontroll jätkub senisel viisil




2. Arvestatud. Eelnõu numeratsiooni on korrastatud ning Euroopa puudega inimese kaardi regulatsioon sätestatakse PISTS §-s 2⁵ ja uues 2¹. peatükis §-des 14¹–14⁴.


3. Arvestatud. Puudega vanema toetuse maksmist ei seota enam õppimiskohustuse täitmisega. Muudetud sõnastuse kohaselt jätkatakse toetuse maksmist pärast lapse 16-aastaseks saamist juhul, kui laps õpib sättes nimetatud õppeasutuses või täienduskoolituse kursusel, kuni 19-aastaseks saamiseni ning seejärel jooksva õppeaasta lõpuni.










4. Arvestatud osaliselt. Seletuskirja on täiendatud, selgitades, et kohaliku omavalitsuse üksuste ülesanne parkimiskaarte väljastada lõpeb 1. juunil 2028, mil Euroopa puudega inimese parkimiskaardi taotluste lahendamise võtab üle Sotsiaalkindlustusamet. Üleminekukuupäeval pooleliolevate taotluste menetlemise praktiline korraldus lepitakse enne muudatuse rakendumist kokku Sotsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste koostöös. Parkimiskaardi toorikute reservi käitlemine on rakenduslik korraldusküsimus.


5. Teadmiseks võetud. Parkimiskaartide väljastamise koondamisel SKA-sse tekib riigil terviklikum ülevaade kehtivatest parkimiskaartidest. Eelnõuga ei nähta ette eraldi regulatsiooni kohalikele omavalitsustele koondstatistika edastamiseks. SKA-l on võimalik avaldada parkimiskaartide kohta üldistatud statistikat sarnaselt muu puudega inimeste statistikaga. Seejuures tuleb arvestada andmekaitse nõuetega ning väikese parkimiskaartide arvuga kohalike omavalitsuste puhul esitada andmed vajaduse korral üldisemal kujul, et vältida isikute tuvastamise võimalust.

Arvestatud. Seletuskirjas on kohalikele omavalitsustele avalduvat mõju täpsustatud. Parkimiskaartide väljastamise ülesande üleminekul SKA-le väheneb kohalike omavalitsuste töökoormus, kuna ära langevad parkimiskaartide varude planeerimine, taotluste menetlemine ning kaartide vormistamine ja väljastamine. Liiklusjärelevalve töökoormuse suurenemist ei ole ette näha ning valideerimisrakenduse kasutamine on kohaliku omavalitsuse jaoks tasuta ja vabatahtlik.
Andmekaitse Inspektsioon

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Meil on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu § 1 punktis 5 jääb ebaselgeks, milline on inimese nõusoleku õiguslik tähendus. Puude raskusastme tuvastamine on Sotsiaalkindlustusameti avalik ülesanne, mistõttu ei pruugi nõusolek olla terviseandmete töötlemiseks sobiv õiguslik alus. Isikandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklist 7 tulenevalt peab nõusolek olema vabatahtlik ning selle andmisest keeldumine või tagasivõtmine ei tohiks mõjutada inimese võimalust saada puude raskusastme tuvastamise taotlus sisuliselt menetletud.








2. Lisaks ei selgu eelnõust ega seletuskirjast, millise ajavahemiku ja milliste tervishoiuteenuse osutajate visiitide kuupäevadele Sotsiaalkindlustusamet juurdepääsu saab. Sõnastus „inimese viimaste visiitide kuupäevad“ ei võimalda üheselt aru saada, millise perioodi kohta võib andmeid pärida, ning võib võimaldada juurdepääsu ka selliste visiitide andmetele, mis ei ole konkreetse puude raskusastme tuvastamiseks vajalikud. Seetõttu ei ole töödeldavate terviseandmete ulatus piisavalt selgelt piiritletud ega arusaadav, kuidas on tagatud andmete minimaalsuse põhimõtte järgimine.

3. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse PISTS §-ga 2⁸, millega vastavalt seletuskirjale luuakse riigisisene õiguslik alus valideerimisrakenduse kasutamiseks Eestis ja sätestatakse rakenduse kaudu töödeldavate isikuandmete töötlemise tingimused, kasutajate õigused ning kohustused ja juurdepääsu korraldus. Paraku eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, millised isikuandmed valideerimisrakenduse kaudu kaardi kontrollijale avaldatakse. Viide üksnes rakenduse kaudu kättesaadavaks tehtud andmetele ei piiritle töödeldavate andmete koosseisu ega võimalda hinnata, millised andmed iga kontrollija tegelikult näeb konkreetse soodustuse või õiguse kontrollimise käigus.

Kavandatud PISTS § 2⁸ lõikes 5 viidatakse isikuandmete säilitamise puhul üldiselt Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele, kuid eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas ja milliseid valideerimisega seotud isikuandmeid rakenduses või kontrollija juures säilitatakse. Kui valideerimise kohta tekivad logid või muud andmed, peab olema arusaadav, kes neid säilitab, millisel eesmärgil ja kui kaua. Lisaks ei ole piisavalt selge valideerimisrakenduse kasutamisega seotud osaliste rollid ega vastutus isikuandmete töötlemisel. Arvestades, et valideerimine võib hõlmata inimese puude kohta teavet avaldavate andmete töötlemist ning rakendust võivad kasutada paljud avaliku ja erasektori isikud, peab olema arusaadav, kes on vastutav töötleja, kes haldab rakendust ning kelle ülesanne on Direktiiv (EL) 2024/2841 loob Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa parkimiskaardi ühise raamistiku, kuid riigisisene regulatsioon peab siiski võimaldama aru saada Eestis toimuva isikuandmete töötlemise sisust ja ulatusest. Samasisulised märkused on AKI-l eelnõu § 2 punkti 6 kohta, mis reguleerib analoogselt valideerimisrakenduse kasutamist LS alusel. Parkimiskaardi puhul tuleb arvestada, et kaardil olev QR-kood võib olla avalikult nähtav ka siis, kui kaardiomanik ise sõiduki juures ei viibi. Seetõttu on eriti oluline tagada, et tehniline lahendus välistaks kaardiomaniku andmete kättesaadavaks tegemise selleks õigustamata isikutele.

4. Eelnõu § 1 punktiga 14 lisatakse PISTS-le § 2¹⁰, milles sätestatakse Sotsiaalkindlustusameti ülesanded Euroopa puudega inimese kaardi kasutamise edendamisel ning kuritarvitamisjuhtumite käsitlemisel. Viidatud paragrahvi lõige 3 ja seletuskirja selgitused ei ole omavahel kooskõlas. Eelnõu kohaselt teavitab Sotsiaalkindlustusamet teise liikmesriigi pädevat asutust tõsisest süstemaatilisest kuritarvitusest, samas kui seletuskiri käsitleb üldiselt kuritarvitamisest teavitamise õigust. Samuti ei selgu, mida tuleb pidada tõsiseks süstemaatiliseks kuritarvituseks, millise Euroopa Liidu õigusaktist tuleneva kohustuse alusel teavitamine toimub ega milliseid isikuandmeid võib teisele liikmesriigile edastada. Ebaselge on ka see, kas Sotsiaalkindlustusamet
edastab teabe omal algatusel või teise liikmesriigi taotluse alusel. Seetõttu ei ole andmesubjekti jaoks piisavalt ettenähtav, millistel asjaoludel ja millises ulatuses tema andmeid teise liikmesriigi asutusele edastatakse.

Lisaks eeltoodule nimetatakse seletuskirjas teavitamist Sotsiaalkindlustusameti õiguseks, kuid eelnõu sõnastuse kohaselt on tegemist kohustusega. Selline erinevus muudab ebaselgeks, kas Sotsiaalkindlustusamet peab PISTS § 2¹⁰ lõikes 3 nimetatud tingimuste esinemisel teabe igal juhul edastama või tegemist on asutuse valikuvabadusega.

Kavandatav PISTS § 2¹⁰ lõige 5 annab Sotsiaalkindlustusametile õiguse nõuda andmeid ja dokumente väga laialt isikute ringilt, sh eraõiguslikelt isikutelt, kuid ei piiritle saadavate andmete koosseisu. Seletuskirjas korratakse sisuliselt normi sõnastust ega põhjendata, milliseid andmeid
võib vaja minna, millistelt isikutelt neid eeldatavasti küsitakse ning miks ei piisa vähem riivavatest meetmetest. Andmeid võib küsida nii kaardi kehtetuks tunnistamiseks kui ka teise liikmesriigi pädeva asutuse teavitamiseks, kuid ei ole selge, kas mõlema eesmärgi puhul võib töödelda samas ulatuses andmeid.

Kavandatava PISTS § 2¹⁰ lõike 6 kohaselt peab korrakaitseorgan edastama Sotsiaalkindlustusametile teabe, kui selle edastamine on vajalik Sotsiaalkindlustusameti ülesannete täitmiseks. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu aga, mille alusel peab korrakaitseorgan hindama teabe vajalikkust ega millises ulatuses tuleb andmeid edastada. Seetõttu võib praktikas jääda ebaselgeks, millal teavitamiskohustus tekib, samas võib tekkida oht, et Sotsiaalkindlustusametile edastatakse tema ülesannete täitmiseks ebavajalikke või ülemääraseid andmeid või vastupidi olulised andmed jäävad esitamata

5. Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse PISTS §-ga 2¹¹, mille eesmärgiks peab seletuskirja kohaselt olema selge õigusliku aluse loomine ning tagamine, et isikuandmeid töödeldakse üksnes ulatuses, mis on vajalik seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. AKI hinnangul ei ole kavandatav säte siiski piisavalt selge, et sellest nähtuks, kes ja millistel tingimustel võib isikuandmeid töödelda.

Eelkõige juhime tähelepanu, et kaardi väljastab, asendab ja tunnistab kaardi kehtetuks ainult Sotsiaalkindlustusamet. Ka taotluse vastuvõtmise ja füüsilise kaardi väljastamisega seotud. haldusülesande üleandmine ei anna ülesande täitjale kaardi väljaandmise, kehtetuks tunnistamise ega järelevalve pädevust. Seega jääb selgusetuks, millist muud kaardi väljaandmiseks, kehtetuks tunnistamiseks või kaardi kasutamise üle järelevalve tegemiseks pädevat haldusorganit § 2¹¹ lõikes
4 silmas peetakse.

Kavandatavas PISTS § 2¹¹ lõikes 4 on isikuandmete võimalike saajate ring määratletud väga laialt, hõlmates mh kolmandaid isikuid. Eelnõu ega seletuskirja põhjal ei ole piisavalt selge, millistel juhtudel võib olla vajalik andmete edastamine kolmandale isikule, kes on need potentsiaalsed kolmandad isikud, milliseid andmeid edastatakse ega kuidas hinnatakse andmete edastamise vajalikkust. Lõikes 5 sätestatud nõue edastada andmeid üksnes asjaomase eesmärgi saavutamiseks vajalikus ulatuses ei kõrvalda seda ebaselgust ega anna kehtiva õigusega võrreldes täiendavat kindlust, kuna andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse nõuded tulenevad juba vahetult IKÜM-i artiklist 5. Üldsõnaline viide vajalikkusele ei asenda piisavalt selget õiguslikku alust, millest nähtuks isikuandmete võimalike saajate ring ja andmete edastamise tingimused.

Samasisulised märkused on AKI-l eelnõu § 2 punkti 9 kohta, mis reguleerib analoogselt
isikuandmete töötlemise alused Euroopa puudega inimese parkimiskaardi menetluses.

6. Eelnõu § 1 punktiga 25 pannakse Politsei- ja Piirivalveametile kohustus teavitada Sotsiaalkindlustusametit tagaotsimismenetluse või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamisest ja lõpetamisest. Seletuskirja kohaselt on teabe edastamine vajalik toetuse
maksmise peatamiseks ning selle alus nähakse ette eelnõu § 1 punktis 30. Esitatud eelnõus § 1 punkt 30 puudub ning ka ühestki teisest eelnõu sättest ei tulene alust peatada toetuse maksmine nimetatud menetluste ajaks. Seetõttu ei ole võimalik hinnata, millise Sotsiaalkindlustusameti
ülesande täitmiseks PPA andmeid edastab ega kas selline andmeedastus on vajalik ja eesmärgipärane.





1. Selgitame. Puude raskusastme tuvastamise menetluses toimub terviseandmete töötlemine seaduse alusel, lähtudes IKÜM artikli 6 lõike 1 punktist e koostoimes artikli 9 lõike 2 punktiga b. PISTS § 2³ lõikes 2 nimetatud nõusolek ei ole menetluses toimuva andmetöötluse õiguslik alus, vaid täiendav tingimus andmete saamiseks otse tervise infosüsteemist.
Kui inimene nõusolekut ei anna, saab ta menetluseks vajalikud terviseandmed ise Sotsiaalkindlustusametile esitada. Seega ei välista nõusolekust keeldumine taotluse sisulist menetlemist. Nõusolekunõue sisaldub ka kehtivas sättes ning seda ei lisata eelnõuga. Seletuskirjas täpsustatakse andmetöötluse õiguslikku alust ja nõusoleku tähendust.

2. Arvestatud. Eelnõus ja seletuskirjas on täpsustatud ajavahemikku ja seda, missuguste tervishoiuteenuse osutajate visiitide kuupäevadele Sotsiaalkindlustusamet ligipääsu vajab ning miks.







3. Arvestatud. Seletuskirja on täpsustatud valideerimisel töödeldavate andmete, andmete säilitamise ning osaliste rollide ja vastutuse osas. Valideerimisel töödeldavate andmete täpne koosseis ja tehnilised nõuded tulenevad Euroopa Liidu õigusaktidest, mida ei ole veel Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud. Füüsilise Euroopa puudega inimese kaardi QR-koodi andmekoosseisu kuuluvad muu hulgas kaardiomaniku ees- ja perekonnanimi, kaardi seerianumber ja kehtivusaeg ning tehnilised andmed, samas kui parkimiskaardi QR-koodi isikuandmete koosseis on piiratum ning hõlmab kaardi seerianumbrit ja kehtivusaega koos kontrollimiseks vajalike tehniliste andmetega. EL-i regulatsiooni kohaselt ei tohi valideerimisel saadud isikuandmeid pärast kontrolli lõppemist säilitada. Digitaalsete kaartide valideerimise täpsem andmekoosseis ja tehniline lahendus sõltuvad direktiivi artikli 9 alusel kehtestatavatest rakendusaktidest. Eelnõuga on seetõttu valideerimisel lubatud andmetöötlus piiratud kaardi autentsuse ja kehtivuse ning konkreetse õiguse võimaldamise eelduse kontrollimiseks vajaliku ulatusega.

















4. Arvestatud. Eelnõu regulatsiooni on muudetud ja täpsustatud. Loobutud on „tõsise või süstemaatilise kuritarvitamise“ määratlemata kriteeriumist ning SKA teavitab teise liikmesriigi pädevat asutust, kui selle riigi väljastatud Euroopa puudega inimese kaarti on kasutanud selleks mitte õigustatud isik või kaarti on kasutatud selleks mitte lubatud viisil. Tegemist on SKA kohustusega, mitte kaalutlusõigusega. Andmete saamise ja edastamise õigus on seotud konkreetse seadusest tuleneva ülesandega ning andmeid võib töödelda üksnes selle eesmärgi saavutamiseks vajalikus ulatuses.


































5. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täpsustatud. Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise pädevus on SKA-l ning füüsilise kaardi väljastamisega seotud haldusülesande üleandmine ei anna teenuseosutajale kaardi väljastamise või kehtetuks tunnistamise otsustamise pädevust. Isikuandmete edastamise regulatsiooni on täpsustatud, sidudes andmete edastamise konkreetsete seadusest tulenevate ülesannete ja nende täitmiseks vajaliku ulatusega. Analoogselt on täpsustatud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi menetluses toimuvat andmetöötlust.

























6. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täpsustatud.









Eesti Pimedate Liit

Eesti Pimedate Liit tänab võimaluse eest anda tagasisidet 17. augusti 2026. aasta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Keskendume Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi regulatsioonile ning selle mõjule pimedatele ja vaegnägijatele.
Eesti Pimedate Liit toetab üle-Euroopaliste kaartide kasutuselevõttu, kaartide väljastamise koondamist Sotsiaalkindlustusametisse ja füüsilise Euroopa puudega inimese kaardi kõrvale digitaalse kaardi loomist. Positiivne on ka see, et juht- ja abikoera tasuta vedamise õigust ei seota A-tähisega ning et raske nägemispuudega inimeste ja nende saatjate tasuta muuseumikülastuse õigus on eelnõus säilitatud ja laiendatud.
Eelnõu vajab siiski olulist täiendamist. Praegune lahendus teeb vabatahtlikust A-tähisest Eesti muuseumi- ja ühistranspordiõiguste keskse tõendi, kuid seob tähise automaatselt üksnes puude liigi ja raskusastmega. Samal ajal puudub tegelikust abivajadusest lähtuv individuaalne hindamine ning piisavalt selge lahendus teistest liikmesriikidest saabuvatele inimestele. Digitaalne kaart on küll kavandamisel, kuid selle seos X-tee, Eesti digitaalse identiteedi ja teenuseosutajate infosüsteemidega ei ole õiguslikult ega rakenduslikult piisavalt tagatud. Parkimiskaardi puhul ei ole kavandatud kasutajale mõeldud digiversiooni, kuigi direktiiv lubab selle luua.

1. Peamised probleemid praeguses eelnõus
A-tähise kavandatud sidumine kõigi sügava puudega ja raske nägemispuudega inimestega ei lähtu järjekindlalt inimese tegelikust saatja-, abistaja- või suurema toe vajadusest. See võib tuua kaasa olukorra, kus tähis antakse inimesele, kes seda ei vaja, samas jättes tähise andmata inimesele, kelle tegelik abivajadus on suur, kuid kes ei kuulu automaatselt valitud kategooriasse. Individuaalse hindamise, põhjendatud otsuse ja vaidlustamise korda ei ole kirjeldatud.

Digitaalse Euroopa puudega inimese kaardi kavand keskendub Digikukrus kuvatavale kaardile ja kaardi valideerimisele. See muudab füüsilise kaardi vormi lihtsalt digitaalseks (füüsilise kaardi esitamise asemel esitab inimene lihtsalt oma telefonis oleva kaardi) kuid tegelikku digitaliseerumist ei toimu. Eelnõus ei ole tagatud, et inimese õigust saab tema nõusolekul turvaliselt ja ligipääsetavalt kontrollida X-tee või muu standardse andmevahetuse kaudu seda näiteks virtuaalses piletimüügis, teenuste taotlemises interneti teel.

Parkimiskaardi puhul luuakse küll keskregister ja valideerimisrakendus, kuid kasutajale mõeldud digiversiooni ei kavandata. Füüsilise kaardi kohustuslik säilimine on vajalik, kuid see ei välista vabatahtlikku ligipääsetavat digiversiooni, mida direktiiv sõnaselgelt võimaldab.








2. PISTS § 25 lõige 9 ja rakendusakti kavandi § 1 punkt 3 – A-tähis peab lähtuma tegelikust abivajadusest
Praegune tekst: PISTS § 25 lõike 9 järgi kantakse A-tähis suurema toetusvajadusega või saatjat vajava inimese kaardile ning täpsemad tingimused kehtestatakse määrusega. Rakendusakti kavandi § 1 punkti 3 kohaselt märgitakse A-tähis automaatselt kõigi sügava puudega inimeste ja raske nägemispuudega inimeste kaartidele. Seletuskiri põhjendab täiendava hindamise ärajätmist sellega, et puude raskusastme tuvastamisel on inimese puude liiki ja raskusastet juba hinnatud.
Probleem: Puude liik ja raskusaste ei kirjelda alati inimese tegelikku saatja-, isikliku abistaja, juht- või abilooma või suurema toe vajadust. Raske nägemispuudega inimene võib liikuda ja teenuseid kasutada iseseisvalt, samal ajal kui keskmise nägemispuudega, liitpuudega või muu puudega inimene võib konkreetselt vajada saatjat või suuremat tuge. Kategooriapõhine automaatne lahendus võib seetõttu olla korraga nii üle- kui alahõlmav.

Ettepanek:
• sätestada seaduses A-tähise eesmärk ja põhilised andmise kriteeriumid või kehtestada need puude määramise korras;
• võimaldada selgelt määratletud juhtudel A-tähise automaatne andmine eeldusena, kuid luua ka ligipääsetav taotluspõhine individuaalse hindamise tee inimestele, kelle tegelik abivajadus automaatsesse kategooriasse ei mahu;
• anda inimesele õigus saada A-tähise andmise või andmata jätmise kohta põhjendatud otsus ning see otsus vaidlustada;
• koostada teenuseosutajatele üheselt mõistetav juhend selle kohta, mida A-tähis tõendab, mida see ei tõenda ning kuidas küsida inimeselt vajalikku tuge puudutavat infot lugupidavalt ja minimaalselt.

3. PISTS § 25 lõiked 3 ja 8 ning § 28 – digikaart peab olema osa Eesti digitaalsest ökosüsteemist, mitte eraldiseisev „ekraanipilt“
Praegune tekst: Sotsiaalkindlustusamet väljastab digitaalse Euroopa puudega inimese kaardi ning füüsilise kaardi inimese soovil. Digiversiooni täpne vorm jäetakse hilisema määruse ja Euroopa Komisjoni tehniliste kirjelduste otsustada. Teenusedisaini materjalid nimetavad Digikukrut, SKAIS2-te autoriteetse andmeallikana ning valideerimisrakendust, kuid eelnõu ei sätesta Eesti-sisese koostalitlusvõime ega X-tee põhiseid põhimõtteid.
Probleem: Kaardi pelk kuvamine telefonis ei anna võimalust tõendada oma puuet kaugelt, näiteks interneti teel ostetavate või osutatavate teenuste puhul.
Kui kaardi andmed jäävad üksnes Digikukrus kuvatavaks dokumendiks ja eraldi valideerimisrakendusse, jätkub teenuste killustatus ning inimene peab igas olukorras ise oma õigust selgitama ja tõendama, vastavalt teenusepakkujate erinevale korrale.
Eestis on olemas X-tee, riiklik digitaalne identiteet ja ulatuslik andmevahetuse taristu. Eelnõu ei põhjenda, miks puudest tuleneva õiguse kontroll ei peaks inimese nõusolekul olema turvaliselt kasutatav samades kanalites, kus kontrollitakse teisi riiklikke õigusi.

Eesti lahendus peaks siiski tagastama teenuseosutajale ainult konkreetse õiguse kehtivuse ega tohiks avada inimese diagnoosi või laiemat terviseinfot.
Ettepanek:
• sätestada rakenduspõhimõte, et SKAIS2 on kaardi ja sellega seotud õiguste autoriteetne andmeallikas ning õiguste kontrolliks luuakse turvaline, standarditud ja minimaalse andmekoosseisuga X-tee või samaväärne liides;
• tagada, et kontrolli vastus piirduks üldjuhul konkreetse teenuse jaoks vajaliku tulemusega, näiteks „õigus kehtib / ei kehti“, ega avaldaks puude liiki, raskusastet või muid ebavajalikke andmeid;

4. LS § 167 ja § 167³ – parkimiskaardile tuleb kavandada vabatahtlik ligipääsetav digiversioon
Praegune tekst: Euroopa puudega inimese parkimiskaart on eelnõu järgi füüsiline dokument. Samal ajal luuakse Sotsiaalkindlustusametisse keskregister, digitaalsed tervisetõendid ning valideerimisrakendus. Direktiivi (EL) 2024/2841 artiklid 8 ja 9 lubavad liikmesriigil täiendada füüsilist parkimiskaarti ligipääsetava digiversiooniga pärast ühiste tehniliste kirjelduste kehtestamist.
Probleem: Keskregister parandab asutuste tööd, kuid ei anna kaardiomanikule digitaalset tõendit. Pime inimene sõltub jätkuvalt sellest, et teine inimene leiab kaardi, asetab selle sõidukis õigesti ja kontrollib selle nähtavust. Füüsiline kaart võib kahjustuda, kaduda või jääda kontrollijale halvasti nähtavaks. Teenusedisaini materjalides tuvastati need probleemid, kuid kasutajale mõeldud digiversiooni kavand ei ole eelnõus nähtav.
Digiversioon ei saa praegu ega tulevikus täielikult asendada tuuleklaasile asetatavat füüsilist kaarti, kuni parkimiskontrolli taristu seda ei võimalda. Küll aga saab see toimida täiendava tõendi, reaalajas kehtivuse kontrolli ja hiljem üleeuroopalise digitaalse parkimiskaardina, ning võimalusena inimesel parkida sõidukit puudega inimese sõidukina, kui füüsilist kaarti parasjagu kaasas ei ole.
Näiteks Belgias seob handyParki süsteem isikuga seotud parkimisõiguse ajutiselt aktiivse sõiduki numbrimärgiga; kasutaja saab valida püsiva või kuni 24 tunniks ajutise sõiduki ning füüsiline kaart jääb kasutusse. Madalmaade ParkerenPlus kasutab samal eesmärgil riiklikku parkimisregistri taristut. Mõlemas riigis on võimalikku kasutusmugavust suurendatud ilma kaarti püsivalt ühe autoga sidumata. Belgia pakub äppi, veebirakendust ja omavalitsuse teenindust ning Madalmaades lisanduvad telefonitugi ja digitaalse riigi infopunktid. Eesti saab kasutada sama põhimõtet üleriigiliselt ja siduda selle olemasoleva parkimiskontrolli taristuga.
Ettepanek:
• lisada seadusesse volitus ja rakendusplaan, mille alusel luuakse pärast EL-i tehniliste kirjelduste valmimist inimese soovil füüsilise parkimiskaardi kõrvale ligipääsetav digiversioon;
• siduda digiversioon keskregistri, Eesti digitaalse identiteedi, X-tee ja tulevase EL-i digitaalse identiteedi rahakotiga;

5. Rakendusakti kavandi § 1 punkt 3 ja lisa – Euroopa puudega inimese kaardi kohustuslik punktkiri on välja jäänud
Praegune tekst: Rakendusakti kavand näeb Euroopa puudega inimese kaardil ette sõnad „European Disability Card“ inglise ja eesti keeles ning A-tähise kirjatüübis ja punktkirjas. Erinevalt parkimiskaardi kavandist ei ole Euroopa puudega inimese kaardi puhul öeldud, et kaardi nimetus esitatakse ka punktkirjas Marburgi standardi mõõtmetega.
Probleem: Direktiivi (EL) 2024/2841 I lisa punkt 7 nõuab sõnade „European Disability Card“ esitamist ka punktkirjas Marburgi standardi mõõtmetega. Rakendusakti kavand ei võta seda nõuet täielikult üle. A-tähis ei asenda kaardi nimetust, sest A on vabatahtlik ega ole kõigil kaartidel. Ilma kohustusliku taktiilse tunnuseta ei pruugi pime inimene kaarti rahakotis teistest ID-1 mõõdus kaartidest iseseisvalt eristada ega selle asendit määrata.
Eesti Pimedate Liit ei pea otstarbekaks lisada kaardile mahukat taktiilset tavakirja. Kaardi eristamiseks ja orientatsiooni määramiseks on sobivamad direktiivis nõutud punktkirjas nimetus ning vajaduse korral lihtne standardne reljeefne orientiir.
Ettepanek:
• täiendada rakendusakti kavandit direktiivi I lisa punktile 7 vastava nõudega esitada sõnad „European Disability Card“ punktkirjas Marburgi standardi mõõtmetega;
• kontrollida enne kaardi tootmist reaalsel näidisel punktkirja loetavust, kaardi eristatavust ja orientatsiooni määramist koos pimedate kasutajatega;
• kaaluda ühtset lihtsat reljeefset orientiiri, kui see on kooskõlas EL-i ühise kaardivormiga ega kahjusta kaardi muid kohustuslikke elemente.

6. PISTS § 25 lõiked 5 ja 6, § 27 ning LS § 167² – ligipääsetav teave vajab keskset lahendust, standardit ja järelevalvet
Praegune tekst: Sotsiaalkindlustusamet, avaliku sektori asutused ja soodustusi pakkuvad eraettevõtjad peavad avaldama kaartide ning nendega seotud eritingimuste ja eeliskohtlemise info selgelt ja kergesti ligipääsetavalt, sealhulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus. Viidatakse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse asjakohastele nõuetele.
Probleem: Eelnõu ei määra, kus on inimese jaoks üks terviklik ja ajakohane ülevaade õigustest, soodustustest, A-tähise tähendusest, parkimistingimustest, teenuseosutajatest ja vaidluste lahendamisest. Teenusedisaini materjalide järgi on info juba praegu killustunud ning inimene peab ise teadma, milline dokument konkreetses olukorras kehtib.
Üldine viide „asjakohastele ligipääsetavusnõuetele“ ei taga, et kõik avalikud ja vabatahtlikke soodustusi pakkuvad eraõiguslikud teenuseosutajad avaldavad veebilehed, dokumendid, äpid ja kliendisuhtluse ühtselt ligipääsetaval kujul. Väliskülaline vajab vähemalt ingliskeelset infot.
Ettepanek:
• luua Sotsiaalkindlustusameti vastutusel keskne ligipääsetav register või portaal, kus avaldatakse Eesti kaardi- ja parkimisõigused, vabatahtlikud soodustused, kasutustingimused, kontaktid ning kaebuste esitamise kord;
• avaldada põhiteave vähemalt eesti ja inglise keeles ning siduda see EL-i keskse veebilehega;
• määrata asutus, kes jälgib info olemasolu ja ligipääsetavust, lahendab puudusi ning avaldab seire tulemused;

7. PISTS § 29, § 2¹⁰ ning LS §-d 167⁴ ja 167⁵ – kehtetuks tunnistamisel peab olema tagatud ärakuulamine ja ligipääsetav õiguskaitse
Praegune tekst: Kui teine liikmesriik teatab oma territooriumil Eestis väljastatud kaardi kuritarvitamisest, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet kaardi kehtetuks. PISTS § 29 lõige 2 ja LS § 167⁴ lõige 2 näevad põhjendamatu viivituseta teavitamise ette vaid osade kehtetuks tunnistamise aluste puhul. Väärkasutuse või välisriigi teate alusel tehtava otsuse menetlus, inimese ärakuulamine ja vaidlustamise praktiline kord ei ole piisavalt kirjeldatud.
Probleem: Piiriüleses olukorras võib kaardi kasutamise või A-tähise tähenduse erinev tõlgendus põhjustada eksliku kuritarvituskahtluse. Pime inimene võib saada oma kaardi kehtetuks tunnistamisest teada alles siis, kui talle teenusest keeldutakse. Kaardi kehtetuks tunnistamine mõjutab Eestis mitut olulist õigust korraga ning selle automaatne rakendamine kontrollimata välisteate põhjal oleks ebaproportsionaalne.
Ettepanek:
• sätestada kohustus kontrollida välisriigist saabunud teate õigsust ja piisavust ning anda inimesele enne õigusi kahjustava otsuse tegemist võimalus oma seisukoht esitada, välja arvatud selgelt põhjendatud kiireloomulisel juhul;
• teavitada inimest igast kaardi kehtetuks tunnistamisest viivitamata tema valitud ligipääsetavas kanalis, mitte ainult eelnõus loetletud üksikutel alustel;

8. PISTS § 26 lõige 4 ja ÜTS § 34 punkt 5 – juht- ja abikoera kasutaja õigused vajavad selget tunnustamiskorda
Praegune tekst: PISTS § 26 lõige 4 laiendab eritingimused kaardiomaniku abistavale loomale ning ÜTS § 34 punkt 5 säilitab Euroopa puudega inimese kaardi omanikku saatva juht- või abikoera tasuta veo. Seletuskiri rõhutab põhjendatult, et see õigus ei sõltu A-tähisest.
Probleem: Eelnõu ei lahenda, kuidas teenuseosutaja tuvastab juht- või abikoera staatuse Eestis ja piiriüleses olukorras. Eestis puudub praegu üks selge üleriigiline süsteem, mille kaudu saaks koera staatust kontrollida. Liikmesriikide koolitus-, tunnustus- ja tõendamispraktikad erinevad. Kui teenuseosutajale ei anta selget juhist, võib pime kohalik elanik või väliskülaline sattuda olukorda, kus talt nõutakse ebamäärast lisadokumenti või keeldutakse koera lubamisest teenusele.
Ettepanek:
• määrata vastutav asutus, kes kujundab juht- ja abikoerte riikliku tunnustamise ning vajaduse korral registri või kontrollitava tõendi lahenduse;
• kehtestada läbipaistev ja proportsionaalne kord teistes liikmesriikides tunnustatud juht- ja abikoerte tõendite aktsepteerimiseks;
• tagada, et koera staatuse kontroll ei muudaks teenuse kasutamist aeglaseks, alandavaks ega ebaproportsionaalselt koormavaks.

Kokkuvõte
Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi kasutuselevõtt annab võimaluse vähendada killustunud tõendamist, parandada piiriülest liikumist ning muuta õiguste kontroll turvalisemaks ja lihtsamaks. Selle võimaluse kasutamiseks ei piisa uue kaardikujunduse, Digikukru vaate ja valideerimisrakenduse loomisest. Süsteem peab olema vajaduspõhine, koostalitlusvõimeline, iseseisvalt kasutatav ja toimima ka tehnilise tõrke või piiriülese erandi korral.
Eesti Pimedate Liidu peamised tingimused eelnõu toetamiseks on:
1. A-tähise andmisel tuleb säilitada automaatne tee selgetel juhtudel, kuid lisada tegelikust abivajadusest lähtuv individuaalne hindamine, põhjendatud otsus ja vaidlustamisõigus.
2. Digikaart ja õiguste kontroll tuleb siduda X-tee, Eesti digitaalse identiteedi ja teenuseosutajate infosüsteemidega ning rakendada ligipääsetavalt .
3. Parkimiskaardile tuleb kavandada füüsilise kaardi kõrval vabatahtlik ligipääsetav digiversioon.
4. Rakendusakti tuleb lisada direktiivis nõutud punktkirjas kaardinimetus.
5. Kaardi kehtetuks tunnistamisel tuleb tagada kontroll, inimese ärakuulamine, ligipääsetav teavitus ja vaidlustamise võimalus.
6. Juht- ja abikoerte tunnustamine ning piiriülene kasutamine vajab selget vastutajat ja ühtset korda.
Eesti Pimedate Liit on valmis oma ettepanekuid täpsustama ning osalema kaartide, digilahenduste, infoportaali ja kasutusprotsesside ligipääsetavuse testimisel.























1. Selgitame. Eesti Pimedate Liidu tõstatatud küsimusi arutati täiendavalt 25.09.2026 toimunud kohtumisel Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Eesti Pimedate Liiduga. A-tähe puhul on eesmärk säilitada kehtivad ühistranspordi- ja muuseumisoodustused ning kasutada olemasolevaid puude tuvastamise andmeid, loomata uut ulatuslikku individuaalset hindamismenetlust. Sellise menetluse loomine tooks kaasa täiendava menetlus-, IT- ja püsikulu, mida kahjuks ei ole võimalik teha. Samas ei käsitata A-tähte ammendava hinnanguna inimese kogu kõrvalabi- või toetusvajadusele, vaid kaardi konkreetsete kasutusjuhtudega seotud tähisena. Kuna A-tähe kaardile lisamise alused jäävad määruse tasandile, on võimalik kaartide kasutuselevõtuga neid aluseid tulevikus muuta vastavalt vajadusele ja võimalustele.

Digilahenduste osas on kavandatud valideerimisrakendus, mille eesmärk on võimaldada teenuseosutajal kontrollida kaardi autentsust, kehtivust ja konkreetse õiguse olemasolu minimaalses vajalikus ulatuses, avaldamata selleks diagnoosi või muud ebavajalikku terviseinfot. Valideerimislahenduse täpsem tehniline korraldus, sealhulgas kaugteenustes kasutamine, juurdepääs ja vajalikud turvameetmed, lahendatakse tehnilise detailanalüüsi käigus. Seetõttu ei nähta eelnõus ette kohustuslikku X-tee põhist lahendust, mis ei oleks sobiv kõigile avaliku ja erasektori teenuseosutajatele.

Euroopa puudega inimese parkimiskaardi digiversiooni praegu ei kavandata. Kuna selle loomine ei ole direktiivist tulenevalt kohustuslik ning tooks kaasa täiendava arendus- ja rahavajaduse, ei ole seda võimalik käesoleva eelnõu raames ette näha.


2. Selgitame. Mõistame Eesti Pimedate Liidu tõstatatud küsimust, et puude raskusastme ja liigiga seotud automaatne A-täht ei pruugi kõigil juhtudel täielikult kattuda inimese tegeliku saatja- või abivajadusega. Selle eelnõu raames on siiski eesmärk säilitada tänased soodustused ilma suurema lisaraha vajaduseta. Individuaalse A-tähe hindamise loomine eeldaks uut menetlust, IT-arendusi ja püsivat lisaraha ning ka A-tähe saajate ringi laiendamine võib kaasa tuua soodustustega seotud lisakulusid. Seetõttu ei looda praegu eraldiseisvat taotluspõhist individuaalse hindamise menetlust. A-tähe saajate ringi ja individuaalse hindamise vajadust on võimalik edaspidi hinnata tegeliku kasutuskogemuse, vajaduse ja eelarveliste võimaluste põhjal.





















3. Selgitame. Eelnõus ei nähta ette kohustuslikku X-tee põhist lahendust, kuna valideerimisvõimalus peab olema kasutatav ka teenuseosutajatele, kellel puudub X-tee liidestus. Valideerimisrakenduse täpne tehniline lahendus, sealhulgas kaugteenustes õiguse kontrollimise võimalused, kasutajate autentimine, logimine ja muud turvameetmed, täpsustatakse tehnilise detailanalüüsi käigus. Euroopa Liidu tasandil kehtestatavad tehnilised nõuded tuleb samuti lahenduse kujundamisel arvesse võtta.




























4. Selgitame. Mõistame Eesti Pimedate Liidu ettepaneku eesmärki ning seda, et parkimiskaardi digiversioon võiks parandada kaardi kasutusmugavust ja ligipääsetavust. Selle eelnõuga digitaalse parkimiskaardi loomist siiski ei kavandata, kuna see ei ole direktiivi ülevõtmiseks kohustuslik ning eeldaks täiendavaid IT-arendusi ja rahalisi vahendeid, mida pole kahjuks direktiivi ülevõtmiseks võimalik planeerida. Praegu keskendutakse direktiivist tulenevate kohustuslike lahenduste, sealhulgas Euroopa puudega inimese parkimiskaardi ja selle valideerimislahenduse väljatöötamisele. Samuti ei ole praeguses etapis võimalik digiversiooni seaduse tasandil ette näha, kuna lahenduse tehniline teostatavus, võimalik ülesehitus ja seosed teiste digitaalsete lahendustega ei ole veel piisavalt selged. Parkimiskaardi digiversiooni kasutuselevõttu saab edaspidi eraldi kaaluda, kui selle tehnilised eeldused ja võimalik lahendus on selgunud ning selleks on olemas vajalikud rahalised vahendid.























5. Arvestatud osaliselt. Rakendusakti kavandit täiendatakse direktiivi I lisa punktist 7 tuleneva nõudega esitada sõnad „European Disability Card“ inglise ja eesti keeles kirjatüübis Arial Regular ning punktkirjas, kasutades Marburgi standardi mõõtmeid. Täiendavat reljeefset orientiiri ei kavandata, kuna lähtutakse direktiivis sätestatud Euroopa puudega inimese kaardi ühtsest standardvormist ega lisata sellele direktiivis ette nägemata riigisiseseid kujunduselemente. Kaardi tootmise ettevalmistamisel oleme võimaluse korral valmis koostöös kaardi tootjaga kaasama pimedaid kasutajaid, et testida kaardi punktkirja loetavust, eristatavust ja kasutusmugavust.


















6. Selgitame. Kaartidega seotud teabe kättesaadavuse nõuded on viidud seadusest rakendusakti tasandile, kus on nende täpsemaks reguleerimiseks sobivam koht. Rakendusakti kavandis nähakse ette SKA ülesanne teha kaartide väljastamise, kehtivusaja lõppemisel uue kaardi saamise, asendamise ja kehtetuks tunnistamise tingimused tasuta, selgelt ja ligipääsetavalt kättesaadavaks. Teave tuleb avaldada muu hulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus. Direktiiv näeb lisaks ette riikliku veebisaidi, kus esitatakse üldine teave Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi eesmärgi ja kasutamise ning avaliku sektori pakutavate eritingimuste ja eeliskohtlemise kohta. Eelnõus ei pea me põhjendatuks sätestada sellest detailsemalt konkreetset keskse registri või portaali lahendust ega eraldi seiresüsteemi. Oleme siiski valmis koostöös puudega inimeste esindusorganisatsioonidega läbi mõtlema, kuidas kaartide ja nendega seotud õiguste kohta käiv teave kõige paremini koondada ning inimesteni selgelt ja ligipääsetavalt viia.













7. Arvestatud osaliselt. Eelnõu on võrreldes varasema versiooniga muudetud ning teise liikmesriigi teade kaardi väärkasutuse kohta ei too automaatselt kaasa kaardi kehtetuks tunnistamist. Kaardi kehtetuks tunnistamise menetlusele kohalduvad üldised haldusmenetluse nõuded ja õiguskaitsevahendid, mistõttu ei ole vajalik neid eelnõus eraldi dubleerida. Eelnõus on ette nähtud SKA teavitamiskohustus juhtudel, kus kaart tunnistatakse kehtetuks inimesest sõltumatult saadud teabe alusel; muudel juhtudel ei ole eraldi teavitamine vajalik, kuna inimene on ise kaardi kehtetuks tunnistamise aluseks olevast asjaolust SKA-d teavitanud.














8. Selgitame. Eelnõuga seotakse juht- või abikoera tasuta sõidu õigus Euroopa puudega inimese kaardi olemasoluga ning see õigus ei sõltu A-tähest. Euroopa puudega inimese kaart annab senisest selgema ja ühtsema aluse ühistranspordis tõendada oma õigust juht-või abikoeraga sõiduks. Sama põhimõte kehtib ka teise liikmesriigi Euroopa puudega inimese kaardi omaniku puhul, kuna direktiiv näeb ette kaartide vastastikuse tunnustamise ning hõlmab ka kaardiomaniku abiloomale pakutavaid eritingimusi ja eeliskohtlemist.

Nõustume, et juht- ja abikoerte staatuse tunnustamise ja tõendamise korraldus vajab Eestis terviklikumat analüüsimist. Kuna selle küsimuse lahendamine ei ole direktiivi ülevõtmiseks otseselt vajalik, ei ole seda võimalik käesoleva eelnõu raames terviklikult käsitleda. Võtame teema järgnevatel aastatel eraldi töösse, et koostöös asjaomaste osapooltega läbi mõelda juht- ja abikoerte tunnustamise ning tõendamise selgem korraldus, sealhulgas piiriülestes olukordades.






Kokkuvõttes esitatud ettepanekutele oleme vastanud eespool punktide 2–8 juures. Täname Eesti Pimedate Liitu valmisoleku eest edasises arendustöös osaleda ning soovime kaartide ja digilahenduste rakendamise ettevalmistamisel jätkata koostööd, et arvestada lahenduste ligipääsetavuse ja kasutusmugavusega.


























Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet tutvus planeeritavate muudatustega ning nende osas ettepanekud puuduvad.
Täname tagasiside eest.
Sotsiaalkindlustusamet

Sotsiaalkindlustusametile (SKA) on esitatud arvamuse avaldamiseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi direktiivi ülevõtmine). SKA tutvus eelnõuga ja oleme tuvastanud mitu kõrget riski, mis seavad seaduse tähtaegse rakendamise ohtu ja mida SKA-l iseseisvalt maandada pole võimalik.

I. Riskid
1. Infosüsteemide arendusrisk – selleks, et eelnõud oleks võimalik kavandatud ajaks rakendada, peaks ettevalmistustööd algama juba 2026 aasta IV kvartalis. Täna puudub aga selgus nii rahaliste vahendite olemasolu kui ka võimaliku arenduspartneri osas. Juhul kui algus viibib,
ei saa vajalikud arendused 2028. aasta 1. juuniks valmis;



2. Õigusselguse ja rahastuse risk – Euroopa Komisjon ei ole isegi kavandina esitanud osa direktiivi rakendusakte, mis reguleerivad digitaalse kaardi formaati ja andmekoosseisu. Samuti pole kindel, kas 2026. aasta lõpuks valmib EL digikukkur, kuhu digitaalne kaart peab
minema. Seetõttu ei ole olnud SKA-l võimalik lõpuni kirjeldada oma haldusülesannet ega prognoosida kõiki kaasuvaid kulusid. SKA jätkab küll tegevustega, et rakendus oleks võimalik juuni 2028, kuid täna puudub meil kindlus, et rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid on
garanteeritud, mistõttu ei ole selge, mis mahus saame tegevusi ette võtta. Lähtudes eeltoodust on väga suur tõenäosus, et SKA ei suuda ametist mitteolenevatel põhjustel eaduse täitmiseks tähtajalist (s.t 1. juuniks 2028) valmisolekut saavutada ja teeme ettepaneku kaaluda Euroopa Komisjonilt direktiivi ülevõtmise tähtaja pikendamise taotlemist;

3. Hankerisk – täna puudub selgus teenuse rahastuse kohta riigieelarvest 2028. aastast alates ja SKA ei saa hanget korralda ilma eelarveliste vahenditeta. Analoogiliste teenuste hankijate kogemusest selgub, et selline keeruline ja mahukas hange võtab aega 1-1,5 aastat (s.h võimalikud vaidlustused) ja seejärel veel minimaalselt 6 kuud, et lepingupartner jõuaks teha vajalikud ettevalmistustööd. Seda arvestades on väga tõenäoline, et 1. juuniks 2028 ei ole võimalik tagada hanke täitmist.

II. Ettepanekud ja tähelepanekud eelnõu kohta
4. Eelnõu § 1 punkt 4 (PISTS § 22 lõige 4 punkt 2). Teeme ettepaneku kaaluda punkti välja jätmist, tunnistada kehtetuks PISTS § 23 lõike 6 punkt 5 ja jätta PISTS § 22 lõikest 4 välja sõna „elutingimuste“. Põhjendus: Andmeid elutingimuste kohta on puude tuvastamisel keeruline hinnata. SKA-l puudub praktikas objektiivne informatsioon taotleja elukeskkonna kohta ja puudub metoodika, kuidas elukeskkonda puude raskusastme tuvastamisel arvesse võtta. Lisaks puudub tööealiste töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ühistaotluses
elukeskkonna kirjeldamise küsimus. SKA teeb ettepaneku, et elukeskkonda hindab tulevikus kohalik omavalitsus, kes on kõige lähemal inimesele ja suudab vajadusel elukeskkonna muutmisel ka kaasa rääkida. SKA ülesandeks jääks terviseseisundist tulenevate tegutsemis ja osalemispiirangute kirjeldamine, mida saab elukeskkonna hindamisel järgmises etapis sisendina arvesse võtta.

5. Eelnõu § 1 punkt 6 (PISTS § 23 lõige 6 punkt 3), § 1 punkt 9 (PISTS § 25 lõige 7), § 4 punkt 3 (ÜTS 36 lõige 1). Eelnõus vajaks läbivalt üle vaatamist, kas 18-aastane isik on kaasa arvatud või peetakse silmas alla 18-aastast last. Kuni 18-aastase puhul mõistetakse ka 18-aastast isikut. Täpsustus on oluline, kuna TsÜS § 8 lõike 2 kohaselt on 18-aastased isikud täisealised ning neil on täielik teovõime. Seejuures on ka 01.02.2027 jõustuva PISTS § 2 lõike 2 muudatusega 18-aastased täisealiste kategoorias. Eelnõu § 1 punktis 9 viidatakse aga kuni 18-aastasele lapsele.

6. Eelnõu § 1 punkt 9 (PISTS § 25):
6.1. Lõige 1. Teeme ettepaneku kaaluda sõnastust: „(1) Euroopa puudega inimese kaart on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud füüsiline või digitaalne dokument, mis tõendab kaardi omaja õigust avaliku sektori asutuse või eraettevõtja pakutavatele puudest tulenevatele eritingimustele või eeliskohtlemisele.“. Põhjendus: ettepanek kaaluda täiendust, et ei jääks ekslik mulje mille kohaselt, mille kohaselt võiks kaardi omanik nõuda suvalist eeliskohtlemist.

6.2. Lõige 9. Palume kaaluda, kas „A-tähise“ asemel oleks õigem kasutada „A-tähte“ nagu seda on käsitletud direktiivis. Ühtlasi vajaks täpsustamist, kas kehtestatakse A-tähe kaardile kandmise tingimuse, ehk millisel juhul A-tähe saab või A-tähega kaasnevad õigused ja soodustused.

7. Eelnõu § 1 punkt 12 (PISTS § 28 lõige 6) ja § 2 punkt 6 (LS § 1673
lõige 6). Praegune sõnastus võib jätta mulje, et SKA peab iga valideerimisrakenduse kasutaja kandma registrisse ja sõlmima iga kasutajaga andmetöötluslepingu. Kasutajate autentimine (nt mobiil-ID abil) on vajalik, kuid see ei tohiks tekitada bürokraatiat suurendavat kohustust sõlmida lepinguid valideerimisrakenduse kasutajatega või pidada nende kohta registrit. See oleks administratiivselt ja tehniliselt kallis ning keeruline. Seetõttu oleks üheks võimaluseks jätta viidatud sätetes ära „kasutajate registreerimise, andmetöötlustingimuste sõlmimise“ osa. Ühtlasi vajaks täpsustamist, kas ja milliste andmekogude vahel eeldab valideerimisrakenduse kasutamine andmevahetust ja milliseid andmeid selle raames vahetatakse.

8. Eelnõu § 1 punkt 13 (PISTS § 29 lõige 2) ja § 2 punkt 7 (LS § 1674
lõige 2). Teeme ettepaneku kaaluda, kas selline regulatsioon on vajalik või piisab ka SÜS-st ja HMS-st. HMS § 61 lõike 1 kohaselt on teatavaks tegemine või kättetoimetamine juba täna haldusakti kehtivuse eelduseks.


9. Eelnõu § 1 punkt 13 (PISTS § 29 lõige 1 punkt 3) ja § 2 punkt 7 (LS § 1674 lõige 1 punkt 3). Teeme ettepaneku kaaluda, kas kaarti saab kehtetuks tunnistada kui kaart on võltsitud. Kas sellises olukorras on üldse väljastatud kaarti, mida kehtetuks tunnistada?





10. Eelnõu § 2 (liiklusseaduse muutmine):
10.1. Teeme ettepaneku lisada liiklusseadusesse (LS) analoogiline säte nagu PISTS § 25 lõige 4: „Euroopa puudega inimese parkimiskaardi taotluse vastuvõtmise ja füüsilise kaardi väljastamisega seotud haldusülesande võib Sotsiaalkindlustusamet halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepinguga üle anda.“ Selgitus: SKA-l on soov hakata väljastama kaarte analoogiliselt juhilubadega teenusepartneri kaudu, kellele me edastame andmed ja kes trükib ja saadab välja inimestele kaardid.

10.2. LS-il on laiem subjektide ring kui näiteks SÜS-il, SHS-il või PISTS-il. Näiteks laieneb LS § 1 lõike 3 kohaselt liiklusseadus Eesti territooriumil viibivale välismaalasest liiklejale ja välismaal registreeritud sõidukile, kui rahvusvaheliste lepingutega ei ole ette nähtud teisiti.“ Sellega seonduvalt vajaks täpsustamist, millised nõuded on Euroopa puudega inimese parkimiskaardi taotlemisel tervisetõendile. Kas sobivad ka 3-riikide ja teiste liikmeriikide tervisetõendid?

10.3. LS § 1676 lõiked 1 ja 2. Euroopa puudega isiku kaardi kasutamise üle järelevalve teostamine. Täpsustamist vajaks, millist järelevalvet on antud juhul silmas peetud. LS § 193 lõike 1 kohaselt teostavad LS-i kohast (liiklus)järelevalvet politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus peatumise ja parkimise nõuete üle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. Võttes arvesse, et Euroopa puudega isiku parkimiskaarti kasutatakse liikluses, peaks parkimiskaardi kasutamise järelevalve alluma LS-i kohasele liiklusjärelevalve, mitte SKA järelevalvele.

11. Eelnõu § 4 punkt 1 (ÜTS § 32 lõige 3). Palume kontrollida, kas viide PISTS-le on vajalik, võttes arvesse, et teised EL liikmesriigid ei väljasta Euroopa puudega inimeste kaarte Eesti seaduste alusel.

12. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, milliseid SKA infosüsteeme kavandatav muudatus puudutab. Võttes arvesse, et puuetega inimeste kaardi väljastamine tööprotsess on täna SKAIS-is ja parkimiskaartide osa arendatakse (SKAIS2-te) vajab läbi mõtlemist, kas ja millised muudatusi see eeldab vastava andmekogu põhimääruses.

SKA on valmis koostööks, et leida parim viis direktiivist tulenevate nõuete rakendamiseks.









1. Teadmiseks võetud. IT-arenduste rahastamiseks on leitud täiendavaid välisvahendeid, mis vähendab arenduste rahastamisega seotud riski. Arenduste teostatavuse ja ajakava küsimusi on arutatud ning arutatakse jätkuvalt SKA ja Sotsiaalministeeriumi koostöös arenduste juhtrühmas. Vajalikud arendusotsused tehakse SKA ja Sotsiaalministeeriumi arenduste juhtrühmas, arvestades muu hulgas direktiivist tulenevaid rakendamise tähtaegu.

2. Teadmiseks võetud. Mõistame SKA tõstatatud riski, et Euroopa Komisjoni õigusaktide viibimine mõjutab liikmesriikide võimalusi teha õigeaegselt vajalikke tehnilisi ettevalmistusi. Eesti tõstatas selle küsimuse ka 25.09.2026 toimunud EL-i sotsiaalküsimuste töörühmas, kus Eesti, Austria ja Saksamaa juhtisid tähelepanu komisjoni delegeeritud õigusakti hilinemise mõjule direktiivi rakendamise ettevalmistustele. Komisjon ja nõukogu õigusteenistus selgitasid, et komisjoni õigusaktide hilinemine ei muuda direktiivis liikmesriikidele ette nähtud rakendamistähtaega.

Saame jätkuvalt tõstatada Euroopa Komisjoni ees rakendamistähtaja küsimuse, kuid puudub kindlus, et tähtaja muutmine oleks võimalik või et selline ettepanek leiaks toetust. Seetõttu tuleb praegu lähtuda direktiivis sätestatud tähtajast ja jätkata rakendamise ettevalmistamist selle alusel. Digitaalse kaardi tehniline lahendus sõltub veel komisjoni rakendusaktist. Direktiivi artikkel 9 näeb ette, et komisjon kehtestab rakendusaktidega kaartide digiversioonid ja nende ühtse tehnilise kirjelduse, kuid ei sätesta nende aktide vastuvõtmiseks konkreetset kuupäeva.




4. Selgitame. Eelnõuga ei muudeta elutingimuste ja elukeskkonna arvestamise põhimõtet puude raskusastme tuvastamisel. Mõisted tulenevad kehtivast regulatsioonist ning nende väljajätmine tähendaks puude tuvastamise sisuliste aluste muutmist, mida ei ole käesoleva eelnõu raames kavandatud. Elutingimuste ja elukeskkonna arvestamise täpsem sisu ja metoodika vajavad laiemat analüüsi. Küsimust on kavas käsitleda 2027. aastal koostatava PISTS-i muutmise väljatöötamiskavatsuse raames, kaasates SKA, sihtrühma ja teised asjaomased osapooled.







5. Arvestatud. Eelnõus ja seletuskirjas läbivalt täpsustatud, et sätted puudutavad alla 18-aastaseid isikuid.









6.1. Arvestatud Eelnõus ja seletuskirjas sõnastust täpsustatud.







6.2. Arvestatud. Muudatus eelnõusse ja seletuskirja sisse viidud. A-tähe kaardile kandmise tingimused kehtestatakse ministri määrusega.
A-tähega kaasnevad riiklikud soodustused kehtestatakse seaduses (ÜTS ja Muus).


7. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.












8.Selgitame. Hindasime, et eraldi teavitamiskohustuse sätestamine on vajalik. Kuigi haldusakti teatavakstegemist reguleerivad ka üldseadused, aitab erisäte tagada, et kaardi kehtetuks tunnistamisest teavitatakse inimest põhjendamatu viivituseta, arvestades, et otsus mõjutab vahetult kaardiga seotud õiguste kasutamist.

9. Mitte arvestatud. Kaardi või selle andmete võltsimise all peetakse silmas olukorda, kus SKA väljastatud kehtivat kaarti või sellele kantud andmeid on pärast kaardi väljastamist omavoliliselt muudetud või täiendatud. Sellisel juhul on tegemist algselt õiguspäraselt väljastatud kaardiga, mille kehtivus tuleb võltsimise tõttu lõpetada. Kui tegemist on algusest peale võltsitud kaardiga, mida SKA ei ole väljastanud, ei ole see kehtiv kaart ega vaja eraldi kehtetuks tunnistamist.


10.1 Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.








10.2. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on viitega SÜS-ile täiendatud, tervisetõendi nõudeid saab täpsustada määruses.






10.3 Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täpsustatud. Parkimiskaardi kasutamise üle ei kavandata eraldi SKA järelevalvet. Parkimiskaardi kasutamise nõuete täitmise kontroll toimub liiklusseaduse kohase liiklusjärelevalve raames. Eelnõuga täpsustatakse ka LS § 193 lõiget 1, sätestades selgelt kohaliku omavalitsuse pädevuse teha oma territooriumil järelevalvet parkimiskaardiga seotud parkimisõiguse nõuetekohase kasutamise üle.



11. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.



12. Arvestatud. Seletuskirja 7. peatükki on täiendatud.
Eesti Puuetega Inimeste koda

Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutuselevõtt ning nende vastastikuse tunnustamise ülevõtmine Eesti õigusesse on tervitatav ja kauaoodatud lahendus. Tervitame Muuseumiseaduse muudatuse eesmärki säilitada tasuta
muuseumikülastus puudega lastele koos saatjaga ning laiendada seda raske nägemispuudega inimestele ja nende saatjatele. Samuti tervitame ühistranspordis puudega laste saatjate õiguste laiendamist. Samas tuleb välistada olukord, kus senine õigus sõltub inimese jaoks ebaselgest või liiga kitsalt määratud A-tähisest ning mõni seni õigustatud inimene jääb muudatuse tõttu soodustusest ilma.

1. Euroopa Liidu puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi tähelepanekud
1.1. Eelnõu paragrahviga 1 lõikes 9 sätestatakse SKA kohustus teha Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise, sealhulgas kehtivusaja lõppemisel uue kaardi saamise, asendamise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ning kord tasuta kättesaadavaks selgel ja kergesti ligipääsetaval viisil.

Seisukoht: Muuta sõnastust järgmiselt: „SKA avaldab Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kohta teabe selges keeles ja ligipääsetavates vormingutes. Teave peab olema kättesaadav vähemalt veebilehel, lihtsas keeles, eesti viipekeeles ning vajaduse korral kirjeldustõlkega ja subtiitritega audiovisuaalses vormis. Teave peab olema kättesaadav ka inimestele, kes ei saa kasutada digitaalset kanalit, ning sisaldama infot kaartide alusel pakutavate soodustuste, eritingimuste, taotlemise, vaide ja kaebuse võimaluste kohta. Teave tehakse kättesaadavaks kooskõlas avaliku teabe seaduse ja
toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud nõuetega.”

1.2. A-tähise individuaalne ja vajaduspõhine määramine
Eelnõu paragrahviga 1 lõikes 9 sätestatakse, et A-tähis kantakse Euroopa puudega inimese kaardile isiku puhul, kes on suurema toetusvajadusega või saatjat vajav. Rakendusakti kavandi järgi antakse A-tähis automaatselt kõigile sügava puudega inimestele ja raske nägemispuudega inimestele, kuid tegeliku saatja vajadusega inimene võib jääda tähiseta. Eestis on kavandatud siduda A-tähise andmine olemasoleva puude tuvastamise süsteemiga, et vältida täiendava hindamismenetluse loomist. Direktiivi mõte on olnud laiem, st direktiivi järgi on võimalus lisada kaardile A-tähis, mis annab märku inimese õigusest puudega inimest saatvale ühele või mitmele isiklikule abistajale või muule liikmesriigi õiguse või tava kohaselt tunnustatud saatvale või abistavale isikule, või abiloomale, mistõttu kitsalt puude raskusastmeaga sidumine ei kata direktiivi laiemat eesmärki ning võib tekitad ebavõrdset kohtlemist võrreldes liikmesriikide kodanikega. Ka Sotsiaalkindlustusameti poolt tellitud teenuse disaini aruanne toob välja, et see võib kaasa tuua ebavõrdset kohtlemist eri liikmesriikide väljastatavate kaartide omanike vahel, sest sisuliselt annab A-tähis suurema toetusvajaduse staatuse alusel võrdseid täiendavaid soodustusi erinevatele sisulistele nõuetele vastavatele isikutele sõltuvalt sellest, millistel alustel iga liikmesriik A-tähise väljastab. Sama analüüs toob välja riikliku soodustuse kontekstis vastolu A-tähise kasutamine sügava puude tõendamiseks, et saada ÜTS § 34 soodustust, oleks problemaatiline, sest sellisel juhul on teise liikmesriigi A-tähisega kaardiomanikul õigus vastavale soodustusele ilma, et tal tingimata esineks sügav puue. See tooks kaasa puudega inimeste ebavõrdse kohtlemise ÜTS § 34 soodustuse rakendamise.

Samuti näeme A-tähise kitsal käsitlemisel riskikohta eraettevõtluses puuetega inimestele pakutavatele soodustustele. Eestis pakutakse teatrites, kontsertidel, muuseumides ja muudes kultuuriteenustes puudega inimestele ja nende saatjatele erinevaid tasuta või soodushinnaga pileteid. EPIKoja ja kasutajate kogemuse põhjal on nende tingimused ebaühtlased ning võivad sõltuda puude raskusastmest, saatjavajadusest, ratastoolikoha olemasolust või asutuse enda hinnapoliitikast. Seetõttu võib Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtul tekkida olukord, kus A-tähise kitsast kasutusest saab ettevõtjatele märgis, millest lähtuvalt soodustusi teha. Riigi eesmärk peab olema puuetega inimeste õiguste ja soodustuste laienemine, sh ka ise eeskuju näitamine soodustuste võimaldamisel ja nende laiendamisel. Kuigi eelnõu näeb mõningase laiendamise soodustustuse näol ette, siis raske liikumispuudega inimesel täna võimalik ÜTS seaduse alusel tasuta sõita võimalik pole (võrdluseks raske nägemispuudega inimene saab tasuta sõita).

Lisaks, näeb andmekaitseriski juhul, kui A-tähise andmine seotakse konkreetse puude liigi või raskusastmega. Sellisel juhul võib füüsilise kaardi visuaalne kontroll võimaldada kolmandal isikul teha järeldusi inimese puude raskusastme või võimaliku puudeliigi kohta. A-tähis peaks näitama üksnes saatja- või abivajaduse olemasolu, mitte selle aluseks olevat diagnoosi ega puude liiki.

Seisukoht: Võimaldada A-tähis igale kaardi saamise õigusega inimesele, kellel on tegelik suurem toetusvajadus, sh vajadus saatja abi, juhendamise, suhtlemistoe või järelevalve järele sõltumata puude liigist. Vajaduse tuvastamisel tuleb eelistada SKA-le juba teadaolevaid andmeid, puudeotsuse aluseks olevat eksperdiarvamust ning asjakohaseid rehabilitatsiooni- ja abivajaduse hinnanguid. Palume täiendada puude raskusastme tuvastamise ja kaardi väljastamise taotlusvormi küsimustega, mis võimaldavad inimesel kirjeldada A-tähise aluseks olevat tegelikku vajadust. Küsimused peaksid hõlmama vajadust saatja, isikliku abistaja, juhendamise, suhtlemistoe, järelevalve või abilooma järele ning abi vajalikkust erinevates keskkondades ja olukordades. Tänased riiklikud soodustused ei tohi muudatustega kaduda.

Kui individuaalse A-tähise hindamise rakendamiseks vajalikke menetlus- või IT-vahendeid ei ole võimalik kohe tagada, tuleb seaduses sätestada selge rakenduskava ja siduv tähtaeg, mille jooksul SKA ning valdkonna eest vastutav ministeerium töötavad välja individuaalse hindamise rakendamise lahenduse. Üleminekuajal tuleb tagada, et ükski inimene ei kaota senist soodustust ega saatja õigust üksnes uue kaardisüsteemi või A-tähise puudumise tõttu. Eelarvepiirang ei saa olla põhjendus lahendusele, mis jätab tegeliku saatja- või abistaja vajadusega inimesed A-tähiseta või muudab A-tähise liikmesriikide vahel ebavõrdselt toimivaks.

1.3. Kuigi järjest enam asjaajamist toimub digitaalselt, siis peab säilima ka füüsilise kaardi kasutamise võimalus. Arvestades, et paljud inimesed ei kasuta erivajaduse/tervisepiirangu vm asjaolude tõttu digitaalseid võimalusi ning vajavad oma õiguste realiseerimiseks füüsilist kaart, peab EPIKoda oluliseks, et plastikkaardi taotlemine oleks taotleja jaoks mugav ja lihtne ega põhjustaks täiendavat asjaajamise koormust. Eelneva tõttu peab puude raskusastme taotluse vormil olema võimalik teha märge selle kohta, kui inimene soovib saada füüsilist plastikkaarti ning kaardi saamine ei tohi eeldada täiendavat põhjendamise vajadust.

2. Muud PISTS sätted menetluse lihtsustamisega seonduvalt
2.1. Eelnõu § 1, punktide 4 ja 5 täiendatakse seadust ning tuuakse määrusest seadusesse üle nõue esitada taotluse vormil arstide ja spetsialistide andmed, kes on inimese seisundiga kursis (teda ravinud või nõustanud või osutanud talle tervishoiu- või sotsiaalteenuseid) ning millal ta viimati neid spetsialiste või arste külastas.

Seisukoht: On oluline, et terviseandmed jookseksid süsteemi kokku nii, et vajadusel inimene, kas täiendab või parandab andmeid. Kogu vastutus info esitamise eest ei tohi laskuda inimesele. Inimene peab saama soovi korral andmeid esitada, kuid süsteem ei saa baseeruda üksnes inimese poolt taotluses märgitud vastavatel andmetel.




2.2. Palume selgitada, kas PISTS § 9 lõikes 1 sätestatud alused katavad ka olukorra, kus teisel vanemal on hooldusõigus, kuid ta ei osale lapse igapäevases hooldamises ja kasvatamises ning puudega vanem täidab neid ülesandeid tegelikult üksinda? Samuti palume selgitada, kuidas
mõjutab sellises olukorras toetuse saamise õigust asjaolu, et teisel vanemal võib säilida lapse ülalpidamiskohustus või ta võib maksta elatist. Kui need olukorrad ei ole kavandatava sättega hõlmatud, palume täpsustada eelnõud nii, et oleks üheselt arusaadav, millistel tingimustel saab puudega vanem toetust taotleda ja milliste andmete või tõendite alusel hinnatakse lapse tegelikku kasvatamise korraldust.


2.3. Eelnõu § 1 punkt 19 täpsustatakse PISTS § 12 lõikes 4, et täpsustatakse, et taotleja peab vastama lõikes 1 sätestatud töötamise tingimustele nii koolituse läbimise kui ka toetuse taotlemise ajal. Sellega sätestatakse seaduse tasandil nõue, mida kehtivas praktikas toetuse eesmärgist tulenevalt juba arvestatakse. Taotleja võib koolituse läbimise ja taotluse esitamise vahelisel ajal töökohta vahetada, kuid peab olema jätkuvalt hõivatud mõnes lõikes 1 nimetatud töötamise vormis.

Seisukoht: Leiame, et toetuse saamise tingimus võib olla liialt piirav, sest puudega inimesel/kroonilise haigusega inimesel võib tervisest tulenevalt olla suur oht töökoha kaotamiseks. Kui inimene asub töötamise hetkel koolitusele, aga näiteks kaotab töö koolituse kesksel enne toetuse taotlemist, siis pole tal võimalus koolituse kompenseerimist saada.

Ettepanek: Muuta PISTS § 12 lõiget 4 nii, et taotleja peab vastama töötamise tingimusele täienduskoolituse läbimise või lõpetamise ajal, kuid töötamise jätkumist toetuse taotlemise hetkel ei nõuta. Töösuhte lõppemine pärast koolituse läbimist, sealhulgas terviseseisundi tõttu,
ei tohiks iseenesest välistada koolituskulude hüvitamist.

2.4. Eelnõuga muudetakse taotlusele kantavate andmete nõuet selliselt, et taotleja peab märkima taotlusele andmed elutingimuste, terviseseisundist tingitud kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse ning selle väljenduse, abivahendite ja/või meditsiiniseadmete ning nendega võimaliku kompenseerituse kohta. Leiame, et kuna puude raskusastme tuvastamisel on viidatud asjaolude hindamine ja tuvastamine olulise kaaluga, siis on teabe kogumine oluline. Samas ei tohi sedavõrd olulise teabe esitamise koormus olla üksnes taotleja vastutus, teabe esitamist peavad toetama ka erinevad elektroonilised süsteemid ning arstid poolt koostatavad epikriisid. Lisaks peab taotluse vorm olema koostatud sellise sõnastuse ja detailsusega, et see suunaks taotlejat teavet piisava oskuslikkuse ning põhjalikkusega esitama.

2.5. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse seadust eemaldades tööealiste sihtgrupi puhul eakohase hindamise nõue, kuna vastavat hindamist ei ole võimalik teostada. Teiste sihtgruppide ehk laste ja vanaduspensioniealiste puhul on selgitatud, et eakohasuse hindamise
nõue jääb alles, kuna hindamist teostatakse juhendi alusel.

Leiame, et ka laste ja vanaduspensioniealiste sihtgrupi puhul on eakohasuse hindamise alused ebaselged. EPIKoja poolt nõustatud inimeste juhtumite pinnalt on selgunud, et juhendist ei selgu, millistel alustel ja metoodikast lähtuvalt eakohasest suuremat kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust tuvastatakse. Haldusorgani ja eksperdi kaalutlusruum on oluline, kuid see ei tohi suurendada ebaselgust ja läbipaistmatust. Mõistete ja hindamise aluste, sh metoodika selgus on otsuse adressaadi jaoks oluline ehk otsuse saaja peab teadma, millele tuginedes otsus on tehtud. Menetlus peab olema tõenduspõhine ja objektiivne, otsuse kujunemise alused ja käik selged ja mõistetavad.

Lähtudes eelnevast palume selgitada, kuidas ja millele (metoodika, arvutuskäik jms) tuginedes eakohasuse hindamine laste ja vanaduspensioniealiste puhul toimub.

2.6. Peame oluliseks rõhutada, et õppimise ja töötamise soodustamise väljajätmine seaduse eesmärgist ei tohi vähendada tegelikkuses inimesele pakutavat tuge.

Lisaks peame vajalikuks märkida, et tööealiste puude raskusastme tuvastamise alused ja protsess vajavad sisulist muutmist ja reformimist. Oleme korduvalt juhtinud tähelepanu puuetega inimeste arvu statistilisele vähenemisele, mis ei ole meie jaoks arusaadav ning ka puude raskusastme tuvastamise otsuste ebapiisavale põhjendamisele nn automaatsete otsuste korral. Valdkond vajab sisulisi muudatusi, kuna ühe-ukse-poliitikana loodud ühistaotluse esitamine ei too vajalikku selgust, pigem on olukord vastupidine.

Lisaks vajavad muudatuste käigus sisulist käsitlemist ka seaduse tasandil
reguleerimata/määratlemata mõisted nagu "igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine", "eakohasest suurem kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus" ning metoodika ja hindamine elukeskkonnaga arvestamise ning ravi, teenuste ja abivahenditega kompenseeritusega seoses.

EPIKoda peab vajalikuks avada arutelu laste puude raskusastme tuvastamisel mõistete "hariduslik erivajadus" ja "õpiraskus" sisustamiseks ja üheseks tõlgendamiseks, kuna puude raskusastme tuvastamise menetlustes käsitletakse viidatud mõisteid sageli puude raskusaste tuvastamist välistava asjaoluna.

Lähtuvalt eelnevast, palume vastust, millal valdkonna sisulise arendamisega edasi liigutakse.

Kokkuvõtvalt tunnustame eelnõu ja seletuskirja koostajad põhjaliku mõjuanalüüsi koostamise eest. Eraldi tunnustamist väärivad ka tabelvormis ülevaated, mis võimaldavad muudatuste sisu lihtsamini jälgida. Ka on positiivne, et eelnõuga, mis keskendub peamiselt direktiivi ülevõtmisega seonduvatele muudatustele on soovitud lahendada ka sisulisi puude raskusastmega seonduvaid kitsakohtasid. Samas leiame, et direktiivi ülevõtmisega seonduvad muudatused ei arvesta piisavalt meie inimeste vajaduste ja ootustega, mistõttu tuleb teha sisulisi parandusi. Ka vajab puude raskusastme tuvastamine tervikuna ja erinevate sihtgruppide üleselt ulatuslikke ja põhimõttelisi muudatusi, mida eelnõus toodud pisimuudatused ei kata.




Täname positiivse tagasiside ja ettepanekute eest.










1.1 Selgitame. Kaartidega seotud teabe kättesaadavuse ja ligipääsetavuse nõuded on eelnõu menetlemise käigus osaliselt viidud seadusest rakendusakti tasandile, kus on nende täpsemaks reguleerimiseks sobivam koht. See võimaldab teabe avaldamise vorme ja lahendusi rakendamise ettevalmistamisel täpsemalt kujundada. Eelnõus ei pea me vajalikuks sätestada konkreetseid teabe esitamise vorme ja kanaleid. Täpsemad lahendused saab välja töötada rakendamise käigus, arvestades seejuures ka puudega inimeste vajadusi ja ligipääsetavust.




1.2 Selgitame. A-tähe määramise küsimusi arutati täiendavalt 25.09.2026 toimunud kohtumisel Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Eesti Pimedate Liiduga. Eesmärk on säilitada kehtivad ühistranspordi- ja muuseumisoodustused ning kasutada A-tähe määramisel olemasolevaid puude tuvastamise andmeid, loomata uut individuaalset hindamis- ja taotlusmenetlust. Mõistame, et puude raskusastme ja liigiga seotud A-täht ei pruugi kõigil juhtudel täielikult kattuda inimese tegeliku saatja- või abivajadusega. Individuaalse hindamise loomine eeldaks aga uut menetlust, IT-arendusi ja püsivat lisaraha ning A-tähe saajate ringi laiendamine võib kaasa tuua ka soodustustega seotud lisakulusid. Seetõttu ei looda käesoleva eelnõuga eraldiseisvat individuaalse hindamise menetlust.

A-tähte ei käsitata seejuures ammendava hinnanguna inimese kogu kõrvalabi- või toetusvajadusele, vaid konkreetsete kaardi kasutusjuhtudega seotud tähisena. Kuna A-tähe kaardile kandmise täpsemad alused sätestatakse määruses, on neid võimalik pärast kaartide kasutuselevõttu tegeliku kasutuskogemuse, vajaduse ja eelarveliste võimaluste põhjal muuta. Eelnõuga ei vähendata seniseid riiklikke ühistranspordi- ja muuseumisoodustusi.































































1.3 Arvestatud. Füüsilise Euroopa puudega inimese kaardi kasutamise võimalus säilib ning kaart väljastatakse inimese soovi korral ilma vajaduseta selle saamist eraldi põhjendada. Füüsilise kaardi taotlemine kavandatakse võimalikult lihtsaks ja vähese asjaajamisega, muu hulgas on kavas võimaldada inimesel märkida füüsilise kaardi soov juba puude raskusastme tuvastamise taotluses. Täpsem tehniline lahendus kujundatakse rakendamise ettevalmistamisel.


2.1 Selgitame. Oleme nõus seisukohaga, et inimeste terviseandmed peaksid olema terviklikud ja komplekssed ning inimene ei peaks ise puude tuvastamiseks vajalikele andmetele osundama. Paraku ei ole terviseandmete kvaliteet praktikas alati vajalikul tasemel. Seetõttu on puuet taotleval inimesel võimalus taotlusele panna kirja visiidid, mis tema hinnangul on puude tuvastamisel asjakohased. Selliselt saab Sotsiaalkindlustusamet menetluse ajal kontrollida inimese esitatud andmeid TISi andmete vastu ning vajadusel paluda raviarstil andmeid täiendada. Sätte mõte ei ole panna vastustus andmete eest inimesele, vaid luua turvavõrk, kus puude tuvastamiseks vajalikud andmed jõuavad arvamust andva arsti väljaõppega isikuni. Peame vajalikuks mainida, et Sotsiaalministeerium on välja töötanud e-tervise strateegia, mille üks eesmärke on tervishoiu andmekvaliteedi parandamine.


2.2 Selgitame. Puudega vanema toetus kehtestati koos PISTSi vastu võtmisega 1997. aastal. Toonasest seletuskirjast nähtub, et puudega vanema toetus asendas teatud osas seni last üksi kasvatavale invaliidile makstavat üksikvanema lapse toetuse. Seega ei ole olnud toetuse mõte maksta toetust puudega vanemale, kes vanemate kokkuleppel kasvatab last üksinda, kuid teine vanem maksab lapsele elatist või toetab muul moel last majanduslikult. Juhul, kui teine vanem ei maksa lapse eest elatist, makstakse puudega vanema toetust vanemale, kes saab riigilt elatisabi. See on välja toodud eelnõu punktis 18 (PISTS § 9 lg 1 p 3).


2.3 Selgitame. Kehtiva PISTSi alusel makstakse täienduskoolitustoetust töötavale puudega isikule. See tähendab, et ka praeguses toetuse maksmise praktikas makstakse toetust inimesele, kes töötab toetuse taotlemise hetkel. Käesoleval ajal ei ole plaanis kehtivat põhimõtet muuta. Oleme planeerinud järgmisel aastal alustada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamist, kus saame muuhulgas täiendavalt analüüsida ka seda ettepanekut.













2.4 Selgitame. Eelnõuga ei muudeta esitatavate andmete koosseisu, vaid tuuakse need määrusest seadusesse. Inimese vastutust puude tuvastamise menetluses on selgitatud punktis 2.1.










2.5 Selgitame. Laste eakohasuse hindamisel tuginevad SKA arsti väljaõppega isikud mitmetele juhenditele, nt Lapse tervise jälgimise juhend, Üldoskuste areng koolieelses eas, Lapse varajase kõne areng ja selle toetamine ning Kõne areng eri vanusegruppides. Mainitud juhendid on lingitud ka SKA eksperdiarvamuse andmise juhendis (nt lk 20) laste ja vanaduspensioniealiste isikute puude raskusastmise tuvastamiseks. Vanaduspensioniealiste inimeste puhul tähendab isiku puude raskusastme tuvastamise kontekstis seda, et puude raskusastet tuvastades jäetakse vaatluse alt välja sellised tegutsemispiirangud või kõrvalabi vajadus, mis ei tulene taotlejal esinevast terviserikkest, vaid mille põhjuseks on taotleja kõrge iga ehk inimese organismi vananemine. Ekspertarst annab oma väljaõppe ja kogemuste toel eksperdiarvamusi, kus ta vaatleb taotlejat teiste samaealiste võrdluses ja annab selle alusel hinnangu, kas inimese terviseseisundist tulenev tegutsemisvõime on vähenenud võrrelduna samaealistega või on see vananemisest tulenev üldine võimekuse vähenemine liikumises, nägemises või vaimsetes võimetes.




2.6. Selgitame. Oleme planeerinud järgmisel aastal alustada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamist, et sisuliselt analüüside tööealiste puude raskusastme tuvastamise aluseid ja protsessi. 2025. aasta lõpus ja 2026. aasta alguses läbi viidud SA Mõttekoda Praxis analüüs näitas süsteemi muutmise vajadust ning võimalikke alternatiive. Paraku ei olnud analüüsis põhjapanevaid ettepanekuid, mis võimaldanuks väljatöötamiskavatsusega edasi liikuda kohe. Järgmisel aastal kavandatava väljatöötamiskavatsuse analüüsis soovime keskenduda tööealiste puude tuvastamise teemadele, kuid kaalume ka laste ja vanaduspensioniealiste puude tuvastamise teemade sügavamat käsitlemist. Kindlasti soovime väljatöötamiskavatsuse analüüsi kaasata Eesti Puuetega Inimeste Koda ning teisi sihtrühma esindajaid.
















Aitäh kokkuvõtva tagasiside eest.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2024/2841, 23. oktoober 2024, millega luuakse Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart 






Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2024/2841
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32024L2841







EL-i õigusakti norm
EL-i õigusakti normi ülevõtmise kohustus
EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad ja kehtivad riigisisesed õigusaktid
Kommentaarid

Artikkel 1 Reguleerimisese

p a) õigusnormid, millega reguleeritakse puudestaatust või puudel põhinevat spetsiifilistele teenustele õigust tõendava Euroopa puudega inimese kaardi väljastamist, et edendada puuetega inimeste liikumisvabadust ja hõlbustada puuetega inimeste lühiajalist viibimist muus kui nende elukohaliikmesriigis, pakkudes neile võrdse võimaluse kasutada eritingimusi või eeliskohtlemist seoses teenuste, tegevuse või rajatistega, sealhulgas juhul, kui neid pakutakse tasuta, mida pakutakse või mis on ette nähtud puuetega inimestele selles liikmesriigis, sealhulgas abiloomi kasutavatele puuetega inimestele, ja kohaldatavuse korral puuetega inimesi saatvatele või abistavatele isikutele, sealhulgas nende isiklikele abistajatele;
jah


Eelnõu § 1 p 9 ja 13
 

p b) õigusnormid, millega reguleeritakse puuetega inimestele ette nähtud parkimistingimuste ja -rajatiste kasutamise õigust tõendava Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamist, et edendada puuetega inimeste liikumisvabadust ning hõlbustada puuetega inimeste lühiajalist viibimist muus kui nende elukohaliikmesriigis, pakkudes neile võrdse võimaluse kasutada parkimistingimusi ja -rajatisi, mida pakutakse või mis on ette nähtud puuetega inimestele selles liikmesriigis ning kohaldatavuse korral puuetega inimesi saatvatele või abistavatele isikutele, sealhulgas nende isiklikele abistajatele;
jah
Eelnõu § 2 p 6–10
 

c) Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi ühtsed näidised
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
Seletuskirja lisa 1 „Rakendusaktide kavandid“
Kaartidele kehtestatavad nõuded on ära toodud direktiivi lisades.

Artikkel 2 Kohaldamisala

lg 1 Käesolevat direktiivi kohaldatakse parkimistingimuste ja -rajatiste ning kõigi olukordade suhtes, kus avaliku sektori asutused või eraettevõtjad pakuvad puuetega inimestele eritingimusi või eeliskohtlemist seoses järgmiste teenuste, tegevuse ja rajatiste kasutamisega lühiajalise viibimise kontekstis:
jah
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14¹ lg 12) ja § 2 p 6
 

a) teenused ELi toimimise lepingu artikli 57 tähenduses
jah
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14¹ lg 12 p 1)
 

b) reisijateveoteenused,
jah
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14¹ lg 12 p 2) ja § 4 p 2 (ÜTS § 34)
 

c) muu tegevus ja rajatised, sealhulgas juhul, kui neid ei pakuta tasu eest.
jah
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14¹ lg 12 p 3) ja § 3 p 1 (MuuS § 20 lg 3 p 1)
 

lg 2 Liikmesriigid kohaldavad käesolevat direktiivi liidu liikuvusprogrammis osalevate Euroopa puudega inimese kaardi või Euroopa puudega inimese parkimiskaardi omajate suhtes kõnealuse programmi kestuse jooksul lühiajalisest viibimisest pikemate ajavahemike suhtes. Liikmesriigid võivad samuti otsustada kohaldada käesolevat direktiivi nende territooriumi külastavate või seal viibivate Euroopa puudega inimese kaardi või Euroopa puudega inimese parkimiskaardi omajate lühiajalisest viibimisest pikemate ajavahemike suhtes
Esimene lause kohtustuslik, teine valikuline
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14¹ lg 11)
 

lg 3 Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes:
jah
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14¹ lg 15)
 

p a)  määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohased sotsiaalkindlustushüvitised; 
jah
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14¹ lg 15)
 

p b) spetsiaalsed osamakselised või mitteosamakselised rahalised või mitterahalised hüvitised sotsiaalkindlustuse, sotsiaalkaitse või tööhõive valdkonnas; 
jah
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14¹ lg 15)
 

p c)  direktiivi 2004/38/EÜ artikli 24 lõikega 2 hõlmatud sotsiaalabi; 
jah
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14¹ lg 15)
 

p d) tasulised või tasuta teenused, mida osutatakse puuetega inimeste pikaajaliseks kaasamiseks, puuetega toimetulekuks ja rehabiliteerimiseks; 
jah
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14¹ lg 15)
 

p e)  eritingimused või eeliskohtlemine, et puuetega inimesed saaksid kasutada teenuseid, mida pakutakse nende individuaalsete vajaduste alusel ja täiendavate kriteeriumide täitmise korral, tuginedes spetsiifiliste teenuste saamise õiguse individuaalsele hindamisele või sellekohasele otsusele. 
jah
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14¹ lg 15)
 

lg 4. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide pädevust määrata kindlaks puudestaatuse või puudel põhineva spetsiifiliste teenuste saamise õiguse hindamise ja tunnustamise tingimused või tingimused, mille alusel antakse õigus puuetega inimestele ettenähtud parkimistingimustele ja -rajatistele. Direktiiv ei mõjuta liikmesriikide pädevust väljastada puuetega inimestele riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil puudetõendit, puudega inimese kaarti või muud puuetega inimeste ametlikku dokumenti, sealhulgas otsust, mis käsitleb puudel põhinevat õigust spetsiifilistele teenustele.
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
 

lg 5 Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide pädevust tagada puuetega inimestele, sealhulgas abiloomi kasutavatele puuetega inimestele, neid saatvatele või abistavatele isikutele, sealhulgas nende isiklikele abistajatele, erisoodustusi või konkreetseid soodustingimusi või eeliskohtlemist, nagu tasuta ligipääs või vähendatud tariifid, ega liikmesriikide pädevust nende tagamist nõuda.
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
 

lg 6 Käesolev direktiiv ei piira puuetega inimeste või neid saatvate või abistavate isikute, sealhulgas nende isiklike abistajate või abiloomade õigusi, mis võivad põhineda muudel liidu õiguse või liidu õigust rakendavate riigisisese õiguse sätetel, sealhulgas õigusi, millega nähakse ette erisoodustused, eritingimused või eeliskohtlemine. Euroopa puudega inimese kaarti ei tohi nõuda puude tõendamiseks, et saada käesolevas lõikes osutatud selliseid õigusi või neid kasutada, mille puhul võib liidu õiguse kohaselt nõuda puudetõendit, puudega inimese kaarti või muud puuetega inimeste ametlikku dokumenti, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik otsustab ühendada oma riikliku puudetõendi, puudega inimese kaardi või muu puuetega inimeste ametliku dokumendi Euroopa puudega inimese kaardiga.
Esimene lause ei tule üle võtta (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril), ülejäänud säte jah.
Eelnõu § 1 p 9 (PISTS § 25 lg 1) ja p 13 (PISTS § 14¹ lg-d 11–14)
Eestis jääbki ainult EL kaart, siseriiklikku kaarti ei jää

Artikkel 3 Mõisted

p 1)„liidu kodanik“ – isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus; 
jah
ELKS § 1 lg 2 defineeritud, seega kehtivas õigusruumis olemas
 

p 2  „pereliige“ – direktiivi 2004/38/EÜ artikli 2 punktis 2 määratletud pereliige või vaba liikumise õigust kasutava liidu kodaniku pereliige kõnealuse direktiivi artikli 3 lõike 2 tähenduses, olenemata nende kodakondsusest; 
jah
ELKS § 3 defineeritud, seega kehtivas õigusruumis olemas
 

p 3)  „puuetega inimesed“ – isikud, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis koostoimel mitmesuguste takistustega võib tõkestada nende täielikku ja tegusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel; 
jah
Defineeritud PISTS § 2 lg 1 ja VõrdKS § 5, seega kehtivas õigusruumis olemas
 

p 4)  „isiklik abistaja“ – isik, kes saadab või abistab puudega inimest ning keda tunnustatakse sellena vastavalt riigisisesele õigusele või tavale; 
jah
Defineeritud SHS § 27 lg 2, seega kehtivas õigusruumis olemas.
 

p 5)  „eritingimused või eeliskohtlemine“ – konkreetsed, sealhulgas mis tahes rahaliste tingimustega seotud tingimused, või mis tahes abi ja toetusega seotud erikohtlemine, mida pakutakse puuetega inimestele või, kui see on kohaldatav, neid saatvatele või abistavatele isikutele, sealhulgas isiklikele abistajatele või abiloomadele, olenemata sellest, kas eritingimusi ja eeliskohtlemist pakutakse vabatahtlikult või need on kehtestatud õigusliku kohustuse alusel; 
jah
Mõistet „eritingimused või eeliskohtlemine“ ei ole vaja Eesti õiguses eraldi üle võtta, kuna tegemist on direktiivi kohaldamisala piiritleva koondmõistega, mis ei anna isikule iseseisvat õigust konkreetsele soodustusele ega pane teenuseosutajale kohustust uusi soodustusi kehtestada. Direktiivi nõuded rakenduvad Eestis konkreetsetele seadusest, muust õigusaktist või teenuseosutaja vabatahtlikust otsusest tulenevatele soodustustele, abile ja toetusele, nagu tasuta või soodushinnaga sissepääs, eelisjärjekord või saatja ja abi- või juhtkoeraga seotud tingimused.Eesti õigusaktides sätestatakse asjaomased eritingimused ja soodustused konkreetsete õiguste ning kohustustena. Seetõttu ei ole direktiivi üldise koondmõiste kordamine vajalik. Mõiste ülevõtmata jätmine ei kitsenda direktiivi kohaldamisala: Euroopa puudega inimese kaardi omaniku suhtes tuleb kohaldada samu asjaomaseid eritingimusi ja eeliskohtlemist, mida Eestis pakutakse võrreldavas olukorras riigisisese puude tõendamise alusel.
 

p 6)  „parkimistingimused ja -rajatised“ – parkimiskoht, mis on ette nähtud puuetega inimestele või kohaldatavuse korral neid saatvale või abistavale isikule, sealhulgas isiklikule abistajale, eksklusiivselt või üldiselt, samuti kõik sellega seotud parkimissoodustused või soodustingimused puuetega inimestele, olenemata sellest, kas neid pakutakse vabatahtlikult või need on kehtestatud õigusliku kohustuse alusel; 
jah
Parkimistingimused ära toodud LS § 68 ja § 167
 

p 7) „lühiajaline viibimine“ – kuni kolmekuuline külastus või viibimine teises liikmesriigis; 
jah
Tuletatav ELKS § 7 lg 2, mille järgi peab Euroopa Liidu kodanik hiljemalt kolme kuus möödumisel oma elukoha registreerima.
 

p 8)  „abiloom“ – loom, kes osutab abi või täidab ülesandeid puudega inimese heaks kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavaga. 
jah
Eesti õiguses vastab direktiivis kasutatud mõistele „abiloom“ abi- või juhtkoer, kes on välja õpetatud puudega inimese abistamiseks või tema eest konkreetsete ülesannete täitmiseks. Muude loomaliikide käsitamine abiloomana ei ole Eesti õiguses ette nähtud. Seetõttu hõlmab direktiivis sätestatud abilooma mõiste Eestis abi- ja juhtkoeri.
 

Artikkel 4 Soodustatud isikud - Käesolevat direktiivi kohaldatakse: 

p a)  liidu kodanike ja pereliikmete suhtes, kelle puudestaatust või puudel põhinevat õigust spetsiifilistele teenustele on elukohaliikmesriigi pädevad asutused või organid tunnustanud, sealhulgas puudetõendi, puudega inimese kaardi või muu ametliku dokumendiga, mis on välja antud vastavalt riigi pädevusele, tavale ja korrale, ning neid saata või abistada võiva ühe või vajaduse korral mitme isiku, sealhulgas isiklike abistajate või abiloomade suhtes, nagu võib olla märgitud nende Euroopa puudega inimese kaardi A-tähega; 
Jah 
Eelnõu § 1 p 9 (PISTS § 25 lg 1) ja p 13 (PISTS § 14¹ lg-d 11–14)
 

p b)  liidu kodanike ja pereliikmete suhtes, kelle õigust puuetega inimestele ettenähtud parkimistingimustele ja -rajatistele tunnustavad nende elukohaliikmesriigis pädevad asutused või organid, sealhulgas puudega inimese parkimiskaardi või muu dokumendi abil, mis on välja antud vastavalt riigi pädevusele, tavale ja korrale, ning neid saata või abistada võivate muude isikute, sealhulgas isiklike abistajate suhtes. 
Jah 
Eelnõu § 2 p 8 (LS § 167 lg-d 3–4)
 

Seoses esimese lõigu punktiga a võib vastavalt riiklikule õigusele ja tavale tähe „A“ lisada Euroopa puudega inimese kaardile ka suurema toetusevajadusega puuetega inimeste jaoks. 
valikuline 
Eelnõu § 1 p 9 (PISTS § 25 lg 3)
 

Artikkel 5  Puuetega inimeste võrdne võimalus kasutada eritingimusi või eeliskohtlemist 

lg 1  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et Euroopa puudega inimese kaardi omajatele, kes reisivad liikmesriiki või külastavad liikmesriiki, mille elanikud nad ei ole, antakse õigus kasutada artikli 2 lõikes 1 osutatud teenuste, tegevuse ja rajatistega seotud eritingimusi või eeliskohtlemist võrdsetel tingimustel nendega, mis on ette nähtud puuetega inimestele, kellel on puudetõend, puudega inimese kaart või olemasolu korral muu ametlik dokument, mis kinnitab nende puudestaatust või puudel põhinevat spetsiifiliste teenuste saamise õigust selles liikmesriigis. 
jah
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14¹ lg 11)
 

lg 2 Kui käesolevas direktiivis või muudes liidu õigusnormides ei ole sätestatud teisiti, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kui lõikes 1 osutatud eritingimused või eeliskohtlemine hõlmavad soodustingimusi puuetega inimesi saatvatele või neid abistavatele isikutele, sealhulgas isiklikele abistajatele, või konkreetseid tingimusi abiloomadele, pakutakse neid soodus- või eritingimusi Euroopa puudega inimese kaardi omajaid saatvatele või abistavatele isikutele, sealhulgas isiklikele abistajatele või abiloomadele, võrdsetel tingimustel Euroopa puudega inimese kaardi omajaga. 
jah
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14¹ lg 14), § 3 p 1 (MuuS § 20 lg 3 p 1) ja § 4 p 2 (ÜTS § 34 p-d 3–5)
 

Artikkel 6 Puuetega inimeste võrdne võimalus kasutada parkimistingimusi ja -rajatisi 

lg 1  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et Euroopa puudega inimese parkimiskaardi omajatele, kes reisivad liikmesriiki või külastavad liikmesriiki, mille elanikud nad ei ole, antakse õigus kasutada puuetega inimestele mõeldud parkimistingimusi ja -rajatisi võrdsetel tingimustel nendega, mis on selles liikmesriigis ette nähtud seal välja antud puudega inimese parkimiskaartide omajatele. 
jah
Eelnõu § 2 p 8 (LS § 167 lg 3)
 

lg 2 Kui käesolevas direktiivis või muudes liidu õigusnormides ei ole sätestatud teisiti, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kui lõikes 1 osutatud parkimistingimused ja -rajatised hõlmavad soodustingimusi puuetega inimesi saatvatele või neid abistavatele isikutele, sealhulgas isiklikele abistajatele, pakutakse neid soodustingimusi Euroopa puudega inimese parkimiskaardi omajaid saatvatele või abistavatele isikutele, sealhulgas isiklikele abistajatele, võrdsetel tingimustel Euroopa puudega inimese parkimiskaardi omajaga. 
jah
Eelnõu § 2 p 8 (LS § 167 lg 3)
 

Artikkel 7  Euroopa puudega inimese kaardi vorm, vastastikune tunnustamine, väljastamine ja kehtivus 

lg 1  iga liikmesriik võtab kasutusele Euroopa puudega inimese kaardi füüsilise versiooni, järgides I lisas sätestatud ühtset standardset ja ligipääsetavat vormingut. Liikmesriigid lisavad kaardi füüsilisse versiooni ruutkoodi ja muud digielemendid, milles kasutatakse pettuse vältimiseks ja selle vastu võitlemiseks elektroonilisi vahendeid, nagu on sätestatud lõike 7 punktis a osutatud delegeeritud õigusaktides, tehes seda mõistliku aja jooksul pärast nende vastuvõtmist ja mitte hiljem kui 5. juunil 2028. 
Jah  
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14¹ lg 2) ja seletuskirja lisa 1 „Rakendusaktide kavandid“
 

lg 2  Liikmesriikide väljastatud Euroopa puudega isiku kaarte tunnustatakse vastastikku kõigis liikmesriikides. 
Jah  
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14¹ lg 11)
 

lg 3  Liikmesriikide pädevad asutused või organid väljastavad, pikendavad või tunnistavad kehtetuks Euroopa puudega inimese kaardi kooskõlas oma riiklike normide, korra ja tavaga. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, tagavad liikmesriigid käesoleva direktiivi otstarbel kogutud ja salvestatud isikuandmete turvalisuse, tervikluse, ehtsuse ja konfidentsiaalsuse. Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise eest vastutavat pädevat asutust või organit loetakse määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7 määratletud vastutavaks töötlejaks ning ta vastutab isikuandmete töötlemise eest. Koostöö väliste teenusepakkujatega ei välista liidu või liikmesriigi õigusest tulenevat liikmesriigi vastutust isikuandmetega seotud kohustuste täitmata jätmise eest. 
Jah  
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14¹ lg 2 ning § 14²)
 

lg 4  Euroopa puudega inimese kaardi väljastab või seda pikendab elukohaliikmesriik otse või puuetega inimese või riikliku õiguse alusel volitatud isiku taotluse alusel. Kui Euroopa puudega inimese kaarti ei väljastata otse, teavitatakse puuetega inimesi võimalusest kaarti taotleda. See väljastatakse või seda pikendatakse soodustatud isikule tasuta sama ajavahemiku jooksul, mida kohaldatakse puudetõendite, puudega inimese kaartide või muude ametlike dokumentide väljastamisel või menetluses, millega tunnustatakse puudestaatust või puudel põhinevat õigust spetsiifilisetele teenustele. Liikmesriigid võivad otsustada, et kaotsimineku või kahjustumise korral nõutakse Euroopa puudega inimese kaardi uuesti väljastamisega seotud kulude eest tasu. Kui sellist tasu nõutakse, tagavad liikmesriigid, et tasu ei ületa asjaomaseid halduskulusid ega takista ega heiduta puuetega inimesi taotlemast Euroopa puudega inimese kaardi uuesti väljastamist 
Jah /kaardi asendamise tasu valikuline 
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14¹ lg-d 1–4) koosmõjus PISTS §-dega 22–24
Eestis on kaardi väljastamine ka kaotsimineku ja kahjustumise korral tasuta.

lg 5 Euroopa puudega inimese kaart väljastatakse füüsilise versioonina ja seda täiendatakse ligipääsetava digiversiooniga mõistliku aja jooksul pärast seda, kui komisjon on kehtestanud artikli 9 lõikes 2 osutatud tehnilise kirjelduse. Puuetega inimestele antakse võimalus taotleda kas kaardi füüsilist või digiversiooni või mõlemat. Digiversioon ei tohi sisaldada rohkem isikuandmeid kui I lisas sätestatud füüsilise versiooni jaoks ette nähtud andmed. Selles digiversioonis sisalduvad isikuandmed krüpteeritakse ja võetakse tehnilised ettevaatusabinõud tagamaks, et andmekandjat loevad vaid volitatud isikud. 
Jah  
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14¹ lg 2)
 

lg 6  Euroopa puudega inimese kaardi kehtivusaja määrab kindlaks väljastav liikmesriik. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa puudega inimese kaardil on pikim võimalik kehtivusaeg, võttes kohaldatavuse korral arvesse puuetega inimeste elukohaliikmesriigi pädeva asutuse või organi välja antud puudestaatust või õigust spetsiifilistele teenustele tunnustava puudetõendi, puudega inimese kaardi või muu ametliku dokumendi kehtivusaega või menetluse kestust 
Jah  
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14¹ lg 4)
 

lg 7  Hiljemalt 5. detsembriks 2025 võtab komisjon kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva direktiivi täiendamiseks, et 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

p a)  määrata kindlaks Euroopa puudega inimese kaardi füüsilise versiooni ruutkood ja asjakohasel juhul muud tehnika tipptasemele vastavad digielemendid, milles kasutatakse elektroonilisi vahendeid, et ennetada pettusi ja nende vastu võidelda, ning 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

p b)  määrata kindlaks digielemendid, mis tagavad Euroopa puudega inimese kaardi füüsilise versiooni turvalisuse, sealhulgas asjakohased määruse (EL) 2016/679 kohased isikuandmete turvameetmed, ning koostalitlusvõimega seotud küsimused, nagu liidu ühtsed rakendused kaardi füüsilise versiooni digielementides sisalduvate andmete lugemiseks, milles kasutatakse elektroonilisi vahendeid pettuse vältimiseks ja selle vastu võitlemiseks. 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

lg 8  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi muutmiseks, muutes I lisas esitatud Euroopa puudega inimese kaardi standardvormi andmevälju, kui selline muutmine on vajalik, et kohandada vormingut tehnika arenguga, et vältida võltsimist ja pettust, tegeleda kuritarvitamise või väärkasutusega või tagada koostalitlusvõime. Neis delegeeritud õigusaktides antakse liikmesriikidele piisavalt aega selliste muudatuste rakendamiseks. 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

Artikkel 8  Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vorm, vastastikune tunnustamine, väljastamine ja kehtivus 

lg 1  iga liikmesriik võtab kasutusele Euroopa puudega inimese parkimiskaardi füüsilise versiooni, järgides II lisas sätestatud ühtset standardset ja ligipääsetavat vormingut. Liikmesriigid lisavad kaardi füüsilisse versiooni ruutkoodi ja muud digielemendid, milles kasutatakse pettuse vältimiseks ja selle vastu võitlemiseks elektroonilisi vahendeid, nagu on sätestatud lõike 7 punktis a osutatud delegeeritud õigusaktides, mõistliku aja jooksul pärast nende vastuvõtmist ja mitte hiljem kui 5. juunil 2028. 
Jah  
Eelnõu § 2 p 8 (LS § 167 lg-d 1, 4–6 ja 12) ning seletuskirja lisa 1 „Rakendusaktide kavandid“
 

lg 2  Liikmesriikide väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaarte tunnustatakse vastastikku kõigis liikmesriikides 
Jah 
Eelnõu § 2 p 8 (LS § 167 lg 3)
 

lg 3  Liikmesriikide pädevad asutused või organid väljastavad, pikendavad või tunnistavad kehtetuks Euroopa puudega inimese parkimiskaarte kooskõlas oma riiklike normide, korra ja tavaga. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, tagavad liikmesriigid käesoleva direktiivi otstarbel kogutud ja salvestatud isikuandmete turvalisuse, tervikluse, ehtsuse ja konfidentsiaalsuse. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamise eest vastutavat pädevat asutust või organit loetakse määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7 määratletud vastutavaks töötlejaks ning ta vastutab isikuandmete töötlemise eest. Koostöö väliste teenusepakkujatega ei välista liidu või liikmesriigi õigusest tulenevat liikmesriigi vastutust isikuandmetega seotud kohustuste täitmata jätmise eest. 
Jah  
Eelnõu § 2 p 8 (LS § 167 lg 1) ja p 10 (LS § 193 lg 1)
 

lg 4  Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastab või seda pikendab elukohaliikmesriik puudega inimese või liikmesriigi õiguse alusel volitatud isiku taotluse alusel. See väljastatakse või seda pikendatakse mõistliku aja jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast, kuid mitte rohkem kui 90 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui nõutavad hindamised on veel pooleli. Liikmesriigid võivad väljastada ja pikendada Euroopa puudega inimese parkimiskaarti tasuta või nõuda tasu selle väljastamise ja pikendamisega seotud kulude eest. Kui sellist tasu nõutakse, tagavad liikmesriigid, et tasu ei ületa asjaomaseid halduskulusid ega takista ega heiduta puuetega inimesi taotlemast Euroopa puudega inimese parkimiskaarti. 
Jah / tasu valikuline  
Kellele kaarti väljastatakse on sätesatud kehtivas LS § 167 lg 1, seega kehtivas õigusruumis olemas. Väljaandmise tingimused kehtestatakse eelnõu lisas 1 rakendusaktide kavand.
Eesti väljastab Euroopa puudega inimese parkimiskaarti tasuta

lg 5  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et Euroopa puudega inimese parkimiskaart asendab selle väljastamise soodustatud isiku taotluse korral ja igal juhul hiljemalt 5. detsembriks 2029 kõik olemasolevad puuetega inimeste parkimiskaardid, mis on väljastatud riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil kooskõlas soovitusega 98/376/EÜ.  
jah  
Eelnõu § 2 p 8 (LS § 167 lg-d 7–13 ja §-d 167¹–167³)
 

Kuni selle kuupäevani võivad liikmesriigid lubada, et puuetega inimeste parkimiskaartidel, mis on väljastatud enne 5. juunit 2028 kooskõlas soovitusega 98/376/EÜ, on nende territooriumil sama mõju kui Euroopa puudega inimese parkimiskaardil. 




lg 6 Euroopa puudega inimese parkimiskaart väljastatakse ja seda pikendatakse füüsilise versioonina. Liikmesriigid võivad otsustada täiendada kaardi füüsilist versiooni digiversiooniga pärast seda, kui komisjon on kehtestanud artikli 9 lõikes 2 osutatud tehnilise kirjelduse. Liikmesriikides, kus kaardi füüsilist versiooni täiendab digiversioon, võivad puuetega inimesed taotleda kaardi füüsilist versiooni ja soovi korral nii füüsilist kui ka digiversiooni. Digiversioon ei tohi sisaldada rohkem isikuandmeid kui II lisas sätestatud füüsilise versiooni jaoks ette nähtud andmed. Selles digiversioonis sisalduvad isikuandmed krüpteeritakse ja võetakse tehnilised ettevaatusabinõud tagamaks, et andmekandjat loevad vaid volitatud isikud.  
Jah / digiversioon valikuline 
Eelnõu § 2 p 8 (LS § 167 lg 12); kaardi vorm sätestatakse määrusega, vt seletuskirja lisa 1 „Rakendusaktide kavandid“
 

lg 7  Hiljemalt 5. detsembriks 2025 võtab komisjon kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva direktiivi täiendamiseks, et 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

p a)  määrata kindlaks Euroopa puudega inimese parkimiskaardi füüsilise versiooni ruutkood ja asjakohasel juhul muud tehnika tasemele vastavad digielemendid, milles kasutatakse elektroonilisi vahendeid, et pettusi ennetada ja nende vastu võidelda, ning 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

p b)  määrata kindlaks ühtne tehniline kirjeldus, mis tagab Euroopa puudega inimese parkimiskaardi füüsilise versiooni turvalisuse, sealhulgas asjakohased määruse (EL) 2016/679 kohased isikuandmete turvameetmed, ning koostalitlusvõimega seotud küsimused, nagu liidu ühtsed rakendused füüsilise versiooni digielementides sisalduvate andmete lugemiseks, milles kasutatakse elektroonilisi vahendeid pettuse vältimiseks ja selle vastu võitlemiseks. 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

lg 8  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi muutmiseks, muutes II lisas esitatud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi standardvormi andmevälju, kui selline muutmine on vajalik, et kohandada vormingut tehnika arenguga, et vältida võltsimist ja pettust, tegeleda kuritarvitamise või väärkasutusega või tagada koostalitlusvõime. Neis delegeeritud õigusaktides antakse liikmesriikidele piisavalt aega selliste muudatuste rakendamiseks. 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

Artikkel 9  Digiversioonid ja ühtne tehniline kirjeldus 

lg 1  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et kehtestada Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi ligipääsetavad digiversioonid, mille andmeväljad on esitatud vastavalt I ja II lisas, ning tagada koostalitlusvõime. 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

lg 2  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi digiversiooni andmekandja ühtne tehniline kirjeldus sellistes küsimustes nagu Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kehtivuse ja seeria- või failinumbri kontrollimine, nende ehtsuse kontrollimine, võltsimise ja pettuse ärahoidmine, nimetatud kaartide lugemine liikmesriikide vahel ja nende kasutamine digiidentiteedikukru abil liidu tasandil. 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

lg 3  Lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

lg 4  Enne lõike 1 või 2 kohaselt rakendusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta  institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (23) sätestatud põhimõtetega puuetega inimeste ja nende esindusorganisatsioonidega ning iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

Artikkel 10  Järelevalve ja nõuetele vastavus 

lg 1  Liikmesriigid võtavad komisjoni toetusel vajalikud meetmed, et vältida võltsimise ja pettuse riski, ning võitlevad aktiivselt Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi petturliku väljastamise, petturliku kasutamise ja võltsimise vastu. 
Jah 
Võtsimine on süütegu, mille tuvastab korrakaitseorgan ja mille eest võib karistada KarS § 344 alusel.
Meetmed kaartide võltsimise ennetamiseks on ka kaartide vormidel olemas.

lg 2  Kui liikmesriik puutub oma territooriumil kokku teises liikmesriigis välja antud Euroopa puudega inimese kaardi või Euroopa puudega inimese parkimiskaardi tõsise või süstemaatilise kuritarvitamise juhtumitega, teavitab kõnealune liikmesriik sellest asjaomase kaardi väljastanud liikmesriiki. Kaardi väljastanud liikmesriik tagab asjakohased järelmeetmed kooskõlas riikliku õiguse või tavaga. Liikmesriigid vahetavad teavet nimetatud kaartide kuritarvitamise kohta. 
 Jah 
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14¹ lg-d 5–10 ja § 14² lg 4) ning § 2 p 8 (LS § 167 lg-d 7–13 ja § 167¹ lg 2)
 

lg 3  Liikmesriigid kontrollivad asjakohasel juhul Euroopa puudega inimese kaardist või Euroopa puudega inimese parkimiskaardist tulenevate kohustuste täitmist ning neid kaarte omavate puuetega inimeste õiguste, sealhulgas abiloomadega seonduvate õiguste, ja puuetega inimesi saatvate või abistavate isikute, sealhulgas isiklike abistajate õiguste järgimist 
Jah 
Olemas kehtivas õiguses: TKS, VÕS (tarbjalepingu õigused), LPS, AvTS (§ 32).
 

Artikkel  11  Juurdepääs teabele ja teadlikkuse suurendamine 

lg 1  Liikmesriigid teevad Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise tingimused, reeglid, tava ja korra üldsusele kättesaadavaks ligipääsetavas vormingus, sealhulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus, ning taotluse korral puuetega inimeste nõutud abistavas vormingus. 
 Jah 
Seletuskirja lisa 1 „Rakendusaktide kavandid“ § 9 (SKA põhimääruse § 6¹)
 

lg 2 Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et suurendada üldsuse teadlikkust ja teavitada puuetega inimesi ja nende esindusorganisatsioone, sealhulgas ligipääsetavatel viisidel, Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi olemasolust ning nende saamise, kasutamise ja pikendamise tingimustest. Komisjon korraldab koostöös liikmesriikidega liidu teadlikkuse suurendamise kampaania ning edendab pidevalt teadlikkuse suurendamist ja käesoleva direktiivi rakendamist käsitleva teabe levitamist. 
 Jah 
Seletuskirja lisa 1 „Rakendusaktide kavandid“ § 9 (SKA põhimääruse § 6 p-d 17⁴–17⁵)
 

lg 3  Liikmesriigid võtavad meetmeid, et suurendada avaliku sektori asutuste ja eraettevõtjate teadlikkust Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi olemasolust ja kasutamisest ning julgustada selliseid asutusi ja ettevõtjaid pakkuma puuetega inimestele vabatahtlikult eritingimusi või eeliskohtlemist ning parkimistingimusi ja -rajatisi võimalikult paljude teenuste, muude tegevuste ja rajatiste puhul. 
 Jah 
Seletuskirja lisa 1 „Rakendusaktide kavandid“ § 9 (SKA põhimääruse § 6 p-d 17⁴–17⁵)
 

lg 4  Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teave tehakse tasuta kättesaadavaks selgel, terviklikul, kasutajasõbralikul ja kergesti ligipääsetaval viisil kooskõlas direktiivi (EL) 2019/882 I lisas teenuste suhtes kehtestatud asjakohaste      ligipääsetavusnõuetega, sealhulgas avaliku sektori asutuste ametlikel veebisaitidel või muude sobivate vahendite abil. 
Jah 
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14⁴) ja § 2 p 8 (LS § 167³)
 

Artikkel 12  Pädevad asutused või organid ning kontaktpunktid 

lg 1  Liikmesriigid määravad ühe või mitu Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise eest vastutavat pädevat asutust või organit. 
Jah 
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14¹ lg-d 1–2) ja § 2 p 8 (LS § 167 lg-d 1–2)
 

lg 2  Liikmesriigid määravad ühe või mitu riiklikku kontaktpunkti, et hõlbustada liikmesriikide ja komisjoni vahelist dialoogi käesoleva direktiivi nõuetekohase ülevõtmise ja rakendamise üle. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma riiklikud kontaktpunktid hiljemalt 5. juuniks 2025. 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
 

Artikkel 13  Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid 

Liikmesriigid tagavad puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega aktiivse konsulteerimise ja nende kaasamise Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljatöötamisse, rakendamisse ja hindamisse. 
jah
Seletuskirja lisa 1 „Rakendusaktide kavandid“ § 9 (SKA põhimääruse § 6 p-d 17⁴–17⁵). Seletuskirjas on kirjeldatud esindusorganisatsioonide kaasamist direktiivi ülevõtmisse.
 

Artikkel 14  Delegeeritud volituste rakendamine 

lg 1  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

lg 2  Artikli 7 lõigetes 7 ja 8 ning artikli 8 lõigetes 7 ja 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 4. detsembrist 2024. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

lg 3  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõigetes 7 ja 8 ning artikli 8 lõigetes 7 ja 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

lg 4  enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega puuetega inimeste ja nende esindusorganisatsioonidega ning iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

lg 5  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

lg 6  Artikli 7 lõike 7 või 8 või artikli 8 lõike 7 või 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

Artikkel 15 Komiteemenetlus 

lg 1  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

lg 2  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

Artikkel 16 Täitmise tagamine ja õiguskaitsevahendid 

lg 1  Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiivi järgimise ja täitmise tagamiseks vajalike piisavate ja tulemuslike vahendite olemasolu. 
 Jah 
RES § 60 lg 1 sätestab, et riigiasutusel on õigus võtta kohustusi ainult siis, kui talle on riigieelarves või selle alusel kinnitatud eelarves kohustuse täitmiseks vahendid ette nähtud. Õigusloome protsessi käigus (HÕNTE § 47 lg 1) on välja selgitatud seadusemuudatustega kaasnevad kulud ja nende katteallikad. Riigieelarvest on direktiivi vastuvõtmiseks vajalikud vahendid eraldatud.
 

lg 2  Lõikes 1 osutatud vahendid hõlmavad järgmist: 
Jah 
 
 

p a)  sätted, mille kohaselt puuetega inimesed või nende määratud ning nende nimel ja nende või nende seadusliku eestkostja nõusolekul tegutsevad esindajad võivad kooskõlas riikliku õiguse ja tavaga vaidlustada pädevate asutuste või organite otsuse Euroopa puudega inimese kaardi või Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamise, pikendamise või kehtetuks tunnistamise kohta; 
 Jah 
Vaidemenetlus on sätestatud HMS § 71 jj. seega kehtivas õigusruumis olemas
 

p b) sätted, mille kohaselt puuetega inimesed võivad riikliku õiguse alusel pöörduda kohtusse või pädevate haldusasutuste  poole, kui ei täideta või kui rikutakse käesolevast direktiivist ja seda rakendavatest riiklikest sätetest tulenevaid kohustusi või õigusi; 
 Jah 
Edasikaebamise õigus sätestatud HMS § 87, seega kehtivas õigusruumis olemas 
 

p c)  sätted, mille kohaselt võivad üks või mitu järgmist liikmesriigi õiguse kohaselt määratud organit kooskõlas liikmesriigi õiguse ja korraga pöörduda kohtusse või pädevate haldusasutuste poole puudega inimese nõusolekul tema nimel või tema toetuseks, et kaitsta tema õigusi kohtu- või haldusmenetluses, mis toimub käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eesmärgil: 
 Jah 
Menetluse korrad on sätestatud TsMS ja HKMS-s, seega kehtivas õigusruumis olemas
 

p c) alapunkt i)  avalik-õiguslikud asutused; 
 Jah 
 
 

p c) alapunkt ii)    eraõiguslikud ühingud, organisatsioonid või muud juriidilised isikud, kellel on õigustatud huvi tagada käesoleva direktiivi järgimine, näiteks puuetega inimeste esindusorganisatsioonid. 
 Jah 
 
 

Artikkel 17 Nõuete täitmine ja karistused 

lg 1  Liikmesriigid kehtestavad kooskõlas riikliku õiguse ja tavaga normid asjakohaste meetmete, näiteks karistuste kohta, mida kohaldatakse avaliku sektori asutuste või eraettevõtjate suhtes käesoleva direktiivi alusel vastu võetud riiklike sätete täitmata jätmise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. 
 Jah 
Tarbijakaitseseaduse § 61 lõike 1 kohaselt teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet riiklikku järelevalvet tarbijakaitseseaduse ja teiste õigusaktide alusel tarbijale antud õiguste tagamise üle. Seega on tarbijale teenuse osutamisel Euroopa puudega inimese kaardi alusel antud õiguste järgimise üle võimalik tugineda olemasolevale tarbijakaitsealasele järelevalvesüsteemile. Tarbijakaitseseaduse § 62 võimaldab järelevalves kohaldada korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve meetmeid ning korrakaitseseaduse § 28 kohaselt võib pädev korrakaitseorgan teha korrarikkumise kõrvaldamiseks ettekirjutuse ja rakendada selle täitmata jätmisel haldussundi. Tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks võib TTJA tarbijakaitseseaduse § 64 alusel teha ettekirjutuse või pöörduda kohtusse. Avaliku sektori asutuse tegevuse korral tagavad täiendava õiguskaitse haldusmenetluse seaduse §§ 71 ja 72 ning halduskohtumenetluse seadustiku § 37, mis võimaldavad muu hulgas vaidlustada isiku õigusi rikkuva haldusakti või toimingu ning nõuda haldusakti andmist, toimingu tegemist, kahju hüvitamist või õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist.
 

lg 2 Ettenähtud meetmed peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning nendega peavad kaasnema tõhusad parandusmeetmed. 
 Jah 
Direktiivi nõue on tagatud riikliku järelevalve, ettekirjutuse ja sunniraha kohaldamise võimalusega. Korrakaitseseaduse § 28 kohaselt võib pädev korrakaitseorgan teha ettekirjutuse korrarikkumise kõrvaldamiseks ning ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendada haldussundi. Ettekirjutusega on võimalik kohustada rikkumise lõpetamiseks ja õiguspärase olukorra taastamiseks, mistõttu on tagatud ka tõhus parandusmeede. Meetmete kohaldamisel lähtutakse muu hulgas korrakaitseseadusest tulenevast proportsionaalsuse põhimõttest.
 

Artikkel 18 Teabe kättesaadavus 

lg 1  liikmesriigid tagavad, et avaliku sektori asutused teevad teabe eritingimuste või eeliskohtlemise või parkimistingimuste ja -rajatiste kohta, mida nad artiklite 5 ja 6 kohaselt puuetega inimestele pakuvad, üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas oma veebisaitidel, kui need on olemas, või muude sobivate vahendite abil. 
 Jah 
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14⁴) ja § 2 p 8 (LS § 167³)
 











Iga liikmesriik loob riikliku veebisaidi, mis sisaldab üldist teavet Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi eesmärgi ja kasutamise kohta, sealhulgas asjakohasel juhul viiteid pädevatele asutustele või organitele, kes vastutavad nende kaartide väljastamise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise eest. See veebisait sisaldab ka olemasolevat üldist teavet eritingimuste või eeliskohtlemise kohta, mida avaliku sektori asutused puuetega inimestele pakuvad, ning suunab kasutajaid külastama täpsema teabe saamiseks asjaomaste avaliku sektori asutuste spetsiaalseid veebisaite. See veebisait võib sisaldada ka vastavat eraettevõtjate teavet riigi tasandil. 
 Valikuline
 
Vastavalt Komisjoni 21.05.2026 toimunud seminaril antud juhistele võtab liikmesriik selle osa üle, kui on vajadus seadusesse kirjutada riiklikku veebisaidi loomine. Eestis on otsustatud, et Sotsiaalkindlustusamet teeb kaartide kohta oma koduleheküljele alamlehe, mis sisaldab direktiivis nõutavat teavet, me ei pea vajalikuks selle kohustuse lisamist seadusesse.

lg 2  Liikmesriigid julgustavad ka eraettevõtjaid tegema teabe nende pakutavate artiklite 5 ja 6 kohaste eritingimuste või eeliskohtlemise ning parkimistingimuste ja -rajatiste kohta ligipääsetavas vormingus üldsusele kättesaadavaks 
 Jah 
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14⁴) ja § 2 p 8 (LS § 167³)
 

lg 3  Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teave tehakse tasuta kättesaadavaks selgel, terviklikul, kasutajasõbralikul ja kergesti ligipääsetaval viisil avaliku sektori asutuste või eraettevõtjate ametlikel veebisaitidel, kui see on olemas, või muude sobivate vahendite abil, kooskõlas direktiivi (EL) 2019/882 I lisas teenuste suhtes kehtestatud asjakohaste ligipääsetavusnõuetega. 
 Jah 
Eelnõu § 1 p 13 (PISTS § 14⁴) ja § 2 p 8 (LS § 167³)
 

lg 4  Kooskõlas asjakohase liidu õigusega tagavad piiriülese reisijateveo teenuste osutajad kohaldataval juhul, et Euroopa puudega inimese kaardiga reisijatele pakutakse selget teavet eritingimuste või eeliskohtlemise kohta, mida kohaldatakse reisi eri osades, või tehakse see teave neile kättesaadavaks 
 Jah 
Määruse § 18 lg 2, Piiriülese reisijateveo teenuse osutajatele kehtivad reisijate teavitamise kohustused juba vahetult kohaldatava Euroopa Liidu õiguse alusel. Määruse (EL) nr 181/2011 kohaselt peavad bussi- ja bussiliiniveo ettevõtjad tagama puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele asjakohase teabe reisi ja veotingimuste kohta ning tegema selle teabe kättesaadavaks sobivas ja ligipääsetavas vormis. Määruse (EL) nr 1177/2010 kohaselt kehtivad vastavad teavitamiskohustused mere- ja siseveeteedel reisijateveo puhul. Raudteeveo puhul näeb määruse (EL) 2021/782 artikkel 22 ette, et raudteeveo-ettevõtja, jaamaülem, piletimüüja või reisikorraldaja annab puuetega inimesele või piiratud liikumisvõimega isikule tema nõudmisel teavet muu hulgas raudteeveoteenuse ja sellele juurdepääsu tingimuste kohta.



Artikkel 19 Liidu veebileht 

lg 1  Hiljemalt 5. detsembriks 2028 loob komisjon Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi jaoks spetsiaalse liidu veebilehe. Liidu veebilehel on link artikli 18 lõike 1 teises lõigus osutatud riiklikele veebisaitidele. 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

lg 2  Liidu veebileht on kättesaadav kõigis liidu ametlikes keeltes, rahvusvahelises viipekeeles ja liikmesriikide viipekeeltes ning ligipääsetavas ja kergesti loetavas vormingus kooskõlas direktiivi (EL) 2019/882 I lisas teenuste suhtes kehtestatud asjakohaste ligipääsetavusnõuetega. Teave liidu veebilehel peab olema kergesti mõistetav, nii et selle keerukus ei ületaks Euroopa Nõukogu Euroopa keeleõppe raamdokumendi taset B1 (kesktase). 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

Artikkel 20 Aruandlus ja hindamine  

lg 1 Komisjon esitab hiljemalt 5. juuniks 2031 ja seejärel iga nelja aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

lg 2  Lõikes 1 osutatud aruandes käsitletakse muu hulgas sotsiaalset, majanduslikku, tehnoloogilist ja muud asjakohast arengut silmas pidades Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutamist, eelkõige tasude mõju, ja seda, mil määral on käesoleva direktiivi rakendamisel saavutatud selle eesmärgid ja koostoime muude asjakohaste liidu õigusaktidega, et hinnata käesoleva direktiivi läbivaatamise vajadust. 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

Aruandes analüüsitakse ka spetsiifilisi ebasoodsaid olukordi, mis tulenevad intersektsionaalsest diskrimineerimisest, mida käsitatakse diskrimineerimisena, mis põhineb puude ning nõukogu direktiiviga 79/7/EMÜ (24), 2000/43/EÜ (25), 2000/78/EÜ (26) või 2004/113/EÜ (27) hõlmatud muu põhjuse kombinatsioonil, pöörates erilist tähelepanu puuetega naistele ja tüdrukutele. 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

lg 3 Hiljemalt 5. juuniks 2029 hindab komisjon puuetega inimeste vaba liikumisega seotud allesjäänud lünki. Komisjon võtab igakülgselt arvesse selle hindamise tulemusi, kui ta otsustab, kas liidu tasandil on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et sellised lüngad kõrvaldada 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

lg 4  Liikmesriigid edastavad komisjonile viimase taotlusel ja aegsasti vajaliku teabe, et komisjon saaks lõikes 1 osutatud aruande koostada. 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

lg 5  Lõikes 1 osutatud aruandes võetakse arvesse puuetega inimeste, asjaomaste vabaühenduste, eriti puuetega inimeste esindusorganisatsioonide ning majanduslike sidusrühmade seisukohti. 
ei (sellekohane info antud Euroopa Komisjoni korraldatud 21.05.2026 seminaril)
 
Komisjoni tegevused

Artikkel 21 Ülevõtmine  

lg 1  Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 5. juuniks 2027. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile 
Jah 
Eelnõu § 5; direktiivi ülevõtmise ja kohaldamise tähtajad.
 

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 5. juunist 2028. 
Jah 
Eelnõu § 5; direktiivi ülevõtmise ja kohaldamise tähtajad.
 

lg 2  Kui liikmesriigid võtavad vastu lõikes 1 osutatud normid, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 
Jah 
Eelnõu § 5; direktiivi ülevõtmise ja kohaldamise tähtajad.
 

Artikkel 22 Jõustumine 

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas 
 
 
 

Artikkel 23 Adressaadid 

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. 
 
 
 

Lisa 1
 
Kõik alljärgnevad kaartidele kohaldatavad nõuded on käsitletud seletuskirja lisas 1 „Rakendusaktide kavandid“
 

Euroopa puudega inimese kaardi esi- ja tagakülje näidised (kujundus)
jah
 
 

1. Kaardi suurus peab vastama formaadile ID-1, mis on kehtestatud standardiga ISO/IEC 7810
jah
 
 

2. Kaardil on:
— kaardiomajafoto,
— kaardiomaja perekonna- ja eesnimi,
— kaardiomaja sünniaeg,
— kaardi seeria- või failinumber
jah
 
 

3. Kaardi värv on tume- ja helesinine vastavalt käesolevas lisas esitatud pildile ja allpool esitatud viidetele:
jah
 
 

— tumesinine: CMYK 100, 90, 10, 0,
jah
 
 

RGB 0, 68, 148;
jah
 
 

— helesinine: CMYK 94, 63, 7, 1,
jah
 
 

RGB 0, 110, 183.
jah
 
 

4. Kaardile märgitakse selle väljastamise ja kehtivusaja lõppemise kuupäevad
jah
 
 

5. Kaardil on esitatud riigikood, mida ümbritseb liitu sümboliseeriv 12 tähega ring.
jah
 
 

6. Kasutatav kirjatüüp on Arial Regular, või kui see ei ole võimalik, siis sans serif. Esi- ja taustavärvide vahel peab olema piisav kontrast.
jah
 
 

7. Sõnad „European Disability Card“ inglise keeles ning kaardi väljastanud liikmesriigi ühes või mitmes ametlikus keeles kuvatakse kirjatüübis Arial Regular ja punktkirjas, kasutades Marburgi standardi mõõtmeid.
jah
 
 

8. Valikulise tähe „A“ (kirjatüübis ja punktkirjas) võib lisada, kui kaart annab õiguse puudega inimest saatvale ühele või mitmele isiklikule abistajale või muule liikmesriigi õiguse või tava kohaselt tunnustatud saatvale või abistavale isikule, või abiloomale. Vastavalt liikmesriigi õigusele või tavale võib tähe „A“ lisada ka suurema toetusevajadusega puuetega inimeste puhul.
valikuline 
 
 

9. Artikli 7 lõike 7 punktis a osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise järel lisatakse ruutkood ja muud võimalikud digielemendid, milles kasutatakse elektroonilisi vahendeid pettuse vältimiseks. Kaardi füüsilise versiooni digielemendid võivad sisaldada rohkem isikuandmeid kui käesolevas lisas sätestatud füüsilise versiooni jaoks ette nähtud andmed. Selliste andmetega saavad tutvuda ainult kaardi väljastanud liikmesriikide avaliku sektori asutused ja üksnes volitatud isikud. Selliste isikuandmete töötlemisel järgitakse määrust (EL) 2016/679.
jah
 
 

10. Kanded esitatakse inglise keeles ja kaardi väljastanud liikmesriigi ühes või mitmes ametlikus keeles. Kui liikmesriik soovib teha kandeid muus keeles kui bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi või ungari keeles, teeb ta seda, ilma et see piiraks muude käesoleva lisa sätete kohaldamist. Kui liikmesriik teeb kandeid bulgaaria või kreeka keeles, koostab ta kaardi versiooni, milles kasutatakse ladina tähestikku
Esimene lause kohustuslik, teine ja kolmas valikulised.
 
 

Lisa 2
 
 
 

Euroopa puudega inimese parkimiskaardi esi- ja tagakülje näidis (kujundus)
jah
 
 

1. Kaardi suurus on järgmine:
jah
 
 

— kõrgus: 106 mm,
 
 
 

— laius: 148 mm.
 
 
 

2. Kaardi värv on tumesinine ja kollane vastavalt käesolevas lisas esitatud piltidele ja allpool esitatud viidetele:
jah
 
 

— tumesinine: CMYK 100, 90, 10, 0,
 
 
 

RGB 0, 68, 148;
 
 
 

— kollane: CMYK 94, 63, 7, 1,
 
 
 

RGB 255, 237, 0.
 
 
 

3. Kaart jagatakse nii esi- kui ka tagaküljel vertikaalselt kaheks
jah
 
 

a) Esikülje vasakul poolel on esitatud:
jah
 
 

— tumesinine ratastoolikasutaja sümbol kollasel taustal;
jah
 
 

— kaardi väljastamise ja kehtivusaja lõppemise kuupäevad;
jah
 
 

— kaardi seerianumber;
jah
 
 

— kaardi väljastanud asutuse või organisatsiooni nimi;
jah
 
 

— kui kaart on seotud sõidukiga ja liikmesriik seda nõuab, siis selle registreerimisnumber; liikmesriikide puhul, kes ei nõua registreerimisnumbri märkimist, asjaomane andmeväli puudub
jah
 
 

b) Esikülje paremal poolel on esitatud:
jah
 
 

— sõnad „European Parking Card for persons with disabilities“ inglise keeles ja kaardi väljastanud liikmesriigi ühes või mitmes ametlikus keeles suurtähtedega ning punktkirjas, kasutades Marburgi standardi mõõtmeid;
jah
 
 

— taustaks kaardi väljastanud liikmesriigi eralduskood, mida ümbritseb liitu sümboliseeriv 12 tähega ring;
jah
 
 

— artikli 8 lõike 7 punktis a osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise järel lisatav ruutkood ja muud võimalikud digielemendid, milles kasutatakse elektroonilisi vahendeid pettuse vältimiseks
jah
 
 

Kaardi füüsilise versiooni digielemendid võivad sisaldada rohkem isikuandmeid kui käesolevas lisas sätestatud füüsilise versiooni jaoks ette nähtud andmed. Selliste andmetega saavad tutvuda ainult kaardi väljastanud liikmesriikide avaliku sektori asutustel ja üksnes volitatud isikud. Selliste isikuandmete töötlemisel järgitakse määrust (EL) 2016/679.
jah
 
 

c) Tagakülje vasakul poolel on esitatud:
jah
 
 

— kaardiomaja perekonna- ja eesnimi,
jah
 
 

— kaardiomaja sünniaeg.
jah
 
 

d) Tagakülje paremal poolel on inglise keeles ja kaardi väljastanud liikmesriigi ühes või mitmes ametlikus keeles:
jah
 
 

— lause: „Kaart annab selle omajale õiguse kasutada asjaomases liikmesriigis kättesaadavaid puuetega isikutele ette nähtud kohalikke parkimistingimusi ja -rajatisi“;
jah
 
 

— lause: „Kui kaarti kasutatakse, tuleb see asetada sõiduki esiossa nii, et kaardi esikülg on kontrollimiseks selgelt nähtav.“
jah
 
 

4. Kanded esitatakse inglise keeles ja kaardi väljastanud liikmesriigi ühes või mitmes ametlikus keeles. Kui liikmesriik soovib teha kandeid muus keeles kui bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi või ungari keeles, teeb ta seda, ilma et see piiraks muude käesoleva lisa sätete kohaldamist. Kui liikmesriik teeb kandeid bulgaaria või kreeka keeles, koostab ta kaardi versiooni, milles kasutatakse ladina tähestikku.
Esimene lause kohustuslik, teine ja kolmas valikulised.
 
 


Euroopa Parlamendi ja Nõukogu  direktiiv (EL) 2024/2842, 23. oktoober 2024, millega laiendatakse direktiivi (EL) 2024/2841 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikule 

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2024/2842 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32024L2842

EL-i õigusakti norm  
EL-i õigusakti normi ülevõtmise kohustus
EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad ja kehtivad riigisisesed õigusaktid  
Kommentaarid  






Artikkel 1 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2024/2841 sätestatud norme, õigusi ja kohustusi kohaldatakse puuetega kolmanda riigi kodanike suhtes, kes elavad seaduslikult liikmesriigis ja kes ei ole nimetatud direktiivi alusel soodustatud isikud ning kelle puudestaatust või puudel põhineva spetsiifiliste teenuste saamise õigust või õigust puuetega inimestele ettenähtud parkimistingimustele ja rajatistele on tunnustanud nende elukohaliikmesriik, ning neid saatvate või abistavate isikute suhtes, sealhulgas nende isiklike abistajate või abiloomade suhtes, kes on määratletud vastavalt nimetatud direktiivi  artikli 3 punktides 4 ja 8. 
 Jah  
SÜS § 3 lg 1 ja PISTS § § 3 lg 1 p 2 ja 3, seega kehtivas õigusruumis olemas.
 

 




Artikkel 2 

Käesolevas direktiivis tähendab „kolmanda riigi kodanik“ isikut, kes ei ole liidu kodanik ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses. 
 Jah  
SÜS § 3 lg 1 ja PISTS § § 3 lg 1 p 2 ja 3, seega kehtivas õigusruumis olemas.
 

Artikkel 3 

Käesolev direktiiv ei mõjuta kohaldatavaid õigusnorme, millega reguleeritakse liikmesriigis seaduslikult elavate kolmanda riigi kodanike liikumist liidus. 
 Jah  

 Tegemist on direktiivi kohaldamisala piiritleva sättega. Direktiiv ega Euroopa puudega inimese kaart või Euroopa puudega inimese parkimiskaart ei anna kolmanda riigi kodanikule iseseisvat õigust liikmesriiki siseneda, seal viibida või liikmesriikide vahel liikuda. Need õigused tulenevad jätkuvalt muudest Euroopa Liidu ja riigisisestest õigusnormidest. Eestis reguleerivad välismaalaste sisenemise, viibimise ja elamise aluseid eelkõige välismaalaste seadus, Euroopa Liidu kodaniku seadus, riigipiiri seadus ning vahetult kohaldatavad Euroopa Liidu õigusaktid. Direktiivi alusel ette nähtud õigusi saab kolmanda riigi kodanik kasutada üksnes juhul, kui tal on asjaomase liikmesriigi territooriumil viibimiseks muu õiguslik alus.

Artikkel 4 

Liikmesriigid võivad asjakohasel juhul võtta meetmeid, et võtta arvesse kolmanda riigi kodanike keelelisi erivajadusi, sealhulgas kasutades lihtsamini mõistetavat keelt. 
 Valikuline
 
Eestis on kõik informatsioon kätte saadav kodulehtedel eesti, inglise ja vene keeles. Hetkel ei ole kavas teiste riikide viipekeelt või lihtsat keelt kasutama hakata.

Artikkel 5 

Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kolmanda riigi kodanike suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2024/2841 artiklit 20. 
Jah

 Direktiivi (EL) 2024/2841 artikkel 20 reguleerib direktiivi kohaldamise kohta aruannete koostamist ja hindamist ning paneb vastavad põhikohustused Euroopa Komisjonile. Direktiivi (EL) 2024/2842 artikli 5 kohaselt tuleb aruandluses ja hindamisel hõlmata ka direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid kolmanda riigi kodanikke. Liikmesriik peab Euroopa Komisjoni taotlusel esitama aruande koostamiseks vajaliku teabe. Tegemist on rakendusliku halduskoostöö kohustusega, mida täidab pädev asutus oma ülesannete raames ja mille täitmiseks ei ole vaja kehtestada eraldi riigisisest õigusnormi.

Artikkel 6  

Lg 1  Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 5. juuniks 2027. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. 
 Jah 
Direktiivi ülevõtmise tähtaeg.
 

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 5. juunist 2028. 
 Jah 
Direktiivi ülevõtmise tähtaeg.
 

lg 2 Kui liikmesriigid võtavad vastu lõikes 1 osutatud normid, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende  
 Jah 

Üle võetud eelnõu normitehnilise märkusega. HÕNTE § 27 lõike 3 kohaselt lisatakse Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks koostatud seaduseelnõule normitehniline märkus, milles esitatakse ülevõetava direktiivi andja, liik, number, pealkiri ja avaldamismärge. Eelnõu pealkirja järel oleva normitehnilise märkusega viidatakse muu hulgas direktiivile (EL) 2024/2842. Eraldi materiaalõigusliku sätte kehtestamine ei ole vajalik.

juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 




Artikkel 7 

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas 
 Ei 
 
 

Artikkel 8 

Artikkel 8 Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega 
Ei
 
 

EELNÕU
09.10.2026

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus sätestab puude raskusastme tuvastamise alused, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste liigid, nende saamise tingimused ja suuruse ning määramise ja maksmise korra, samuti Euroopa puudega inimese kaardi saamise tingimused ja korra.”;

2) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ning õppimise ja töötamise soodustamine”;

3) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 22 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantakse järgmised andmed:
1) taotleja ning vajaduse korral tema seadusjärgse esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, elukoha aadress ja kontaktandmed;
2) andmed elutingimuste kohta;
3) terviseseisundist, sealhulgas vaimse tervise seisundist tingitud kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus ning milles see väljendub;
4) inimese terviseseisundist tingitud kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse kohta teavet omava pere- või eriarsti ja teiste spetsialistide üldandmed ning viimase viie aasta visiitide ajad;
5) andmed abivahendi ja meditsiiniseadme kasutamise ning selle mõju kohta.”;

5) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sotsiaalkindlustusametil on puude raskusastme tuvastamiseks inimese nõusoleku alusel juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele järgmistele andmetele:
1) inimese kohta andmeid esitanud arsti ees- ja perekonnanimi ning eriala;
2) inimese viimase viie aasta visiitide kuupäevad;
3) tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi koostamise ja dokumendi tervise infosüsteemi laekumise kuupäev.”;

6) paragrahvi 23 lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) alla 18-aastasel ja vanaduspensioniealisel inimesel kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest;”;

7) paragrahvi 23 lõige 81 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Sotsiaalkindlustusamet võib tuvastada puude raskusastme kuni taotleja tööealiseks või vanaduspensioniealiseks saamise päevani, kui eksperdiarvamuses või arstiõppe läbinud isiku arvamuses märgitud puude raskusastme kehtivus lõpeb kolm kuud või vähem enne taotleja tööealiseks või vanaduspensioniealiseks saamise päeva.”;

9) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠25. Euroopa puudega inimese kaart

(1) Euroopa puudega inimese kaart on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud füüsiline või digitaalne dokument, mis tõendab kaardi omaja õigust avaliku sektori asutuse või eraettevõtja pakutavatele puudest tulenevatele eritingimustele või eeliskohtlemisele.

(2) Euroopa puudega inimese kaardi füüsilise ja digitaalse vormi, tehnilise kirjelduse, kaardile kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Suurema toetusvajadusega või saatjat vajava inimese Euroopa puudega inimese kaardile kantakse A-täht, mille täpsemad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

10) paragrahvi 7 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks”;

11) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Puudega vanema toetust makstakse:
1) puudega vanemale selle lapse eest, kelle rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed teise vanema kohta või teine vanem on surnud või seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks või teadmata kadunuks;
2) puudega vanemale selle lapse eest, kelle suhtes tal on hooldusõigus ning teisel lapsevanemal hooldusõigust ei ole või ta ei saa seda teostada;
3) puudega vanemale selle lapse eest, kelle eest riik maksab elatisabi;
4) ühele puudega vanematest, kui mõlemad lapse vanemad on puudega;
5) hoolduspere puudega vanemale või puudega eestkostjale.

(2) Puudega vanema toetust makstakse lõikes 1 nimetatud puudega vanematele igakuiselt 19,18 eurot kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kasvatamisel. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.”;

12) paragrahvi 12 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Täienduskoolitustoetust makstakse töötava puudega inimese täienduskoolituseks tööalase enesetäiendamise eesmärgil ja tasemeõppeks.

(2) Puudega inimesel on õigus täienduskoolitustoetusele, kui ta vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
1) töötab töölepingu alusel või osutab teenust töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel;
2) on avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 punktides 1–8 või 11 nimetatud isik või kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgaline esimees või palgaline aseesimees või valla- või linnavalitsuse palgaline liige, sealhulgas vallavanem või linnapea;
3) on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige;
4) on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana.

(3) Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 613,68 eurot kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates.

(4) Toetuse taotleja peab olema töösuhtes nii täiendkoolituse läbimise kui ka toetuse taotlemise ajal.

(5) Täienduskoolitustoetust saab taotleda pärast täienduskoolituse läbimist kuue kuu jooksul.

(6) Täienduskoolituse kulud hüvitatakse, kui täienduskoolitusasutus vastab täiskasvanute koolituse seaduse 2. peatükis sätestatud nõuetele.

(7) Sotsiaalkindlustusamet võib taotleja soovil maksta toetuse teenust osutanud asutusele.”;

13) seadust täiendatakse 21. peatükiga järgmises sõnastuses:

„21. peatükk
EUROOPA PUUDEGA INIMESE KAART

§ 141. Euroopa puudega inimese kaardi kasutamisala

(1) Euroopa puudega inimese kaardi väljastab ja tunnistab kehtetuks Sotsiaalkindlustusamet.

(2) Sotsiaalkindlustusamet väljastab tasuta digitaalse Euroopa puudega inimese kaardi ja isiku soovi korral ka füüsilise kaardi.

(3) Euroopa puudega inimese füüsilise kaardi väljastamisega seotud haldusülesande täitmise võib Sotsiaalkindlustusamet halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepinguga üle anda.

(4) Euroopa puudega inimese kaart väljastatakse inimesele puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõpuni, kuid alla 18-aastasele lapsele mitte kauemaks kui viieks aastaks ja täisealisele mitte kauemaks kui kümneks aastaks.

(5) Euroopa puudega inimese kaart tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) kaardi väljastamise alus on ära langenud;
2) kaart või selle andmed on võltsitud või andmed on ebaõiged;
3) kaart on muutunud kasutamiskõlbmatuks või selles sisalduvad andmed loetamatuks;
4) kaart ei ole terviklik või on rikutud;
5) kaart on kadunud või hävinud;
6) kaardi kasutaja on surnud või surnuks tunnistatud;
7) kaarti on kasutanud selleks mitte õigustatud isik.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–2 ja 7 nimetatud juhtudel teavitab Sotsiaalkindlustusamet kaardi omanikku kaardi kehtetuks tunnistamisest põhjendamatu viivituseta.

(7) Euroopa puudega inimese kaardi taotleja, omaja või nende seaduslik esindaja, isik ja asutus, kes võimaldab kaardi alusel käesoleva seaduse §-s 141 lõikes 12 sätestatud õigusi, teavitavad Sotsiaalkindlustusametit viivitamata kõigist teadaolevatest asjaoludest, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua kaardi kehtetuks tunnistamise või käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud teavitamise vajaduse. 
 
(8) Sotsiaalkindlustusametil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikutelt ja asutustelt ning muudelt isikutelt ja asutustelt saada andmeid ja dokumente Euroopa puudega inimese kaardi kehtetuks tunnistamise otsustamiseks või teise liikmesriigi pädeva asutuse teavitamiseks. 
 
(9) Sotsiaalkindlustusamet teavitab teise liikmesriigi pädevat asutust, kui selle riigi antud Euroopa puudega inimese kaarti on kasutanud selleks mitte õigustatud isik või seda on kasutatud selleks mitte lubatud viisil. 
 
(10) Euroopa puudega inimese kaardi väärkasutuse, kehtetuks tunnistatud kaartidega seotud teabevahetuse ja teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(11) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud Euroopa puudega inimese kaart kehtib Eestis lühiajaliselt viibivale Euroopa Liidu kodanikule või kolmanda riigi kodanikule, kes ei ole liidu kodanik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses. Liidu liikuvusprogrammis osaleva inimese puhul kehtib nimetatud kaart kogu programmis osalemise aja jooksul, sealhulgas juhul, kui programmi kestus ületab lühiajalise viibimise aja.

(12) Euroopa puudega inimese kaardi kohaldamisalasse kuuluvad avaliku sektori asutuste ja eraettevõtjate poolt puudega inimestele ning nende saatjatele või abistajatele või abistavatele loomadele pakutavad eritingimused või eeliskohtlemine seoses järgmiste teenuste, tegevuste ja rajatiste kasutamisega:
1) teenused Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 57 tähenduses;
2) reisijateveoteenused;
3) muudes avalikkusele suunatud tegevustes osalemine või rajatiste kasutamine, sealhulgas juhul, kui tegevuses osalemist või rajatise kasutamist võimaldatakse tasuta.

(13) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud Euroopa puudega inimese kaardi omanikule võimaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud eritingimusi ja eeliskohtlemist samadel tingimustel, nagu võimaldatakse Eestis puudega inimesele, kellel on õigus asjakohasele eritingimusele või eeliskohtlemisele.

(14) Kui eritingimus või eeliskohtlemine laieneb puudega inimese saatjale või abistajale või abistavale loomale, kohaldatakse seda samadel tingimustel ka teise liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud Euroopa puudega inimese kaardi omaniku saatjale või abistajale või abistavale loomale.

(15) Euroopa puudega inimese kaardiga seotud õigused ei laiene:
1) Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvatele sotsiaalkindlustushüvitistele;
2) rahalistele ja mitterahalistele hüvitistele sotsiaalkindlustuse, sotsiaalkaitse ja tööhõive valdkonnas;
3) sotsiaalabile;
4) puudega inimese pikaajaliseks kaasamiseks, habilitatsiooniks või rehabilitatsiooniks osutatavatele teenustele;
5) teenustele ja soodustustele, mille saamise õigus sõltub inimese individuaalse vajaduse hindamisest ja lisatingimuste täitmisest.”;

§ 142. Euroopa puudega inimese kaardi andmise ja kehtetuks tunnistamise menetluses isikuandmete töötlemine

(1) Sotsiaalkindlustusametil on õigus töödelda Euroopa puudega inimese kaardi väljastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks vajalikke isikuandmeid.

(2) Euroopa puudega inimese kaardi väljastamisel on Sotsiaalkindlustusametil õigus teha päring isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ja saada andmekogust kaardi taotleja isikut tõendava dokumendi näokujutis või foto, kui see on vajalik Euroopa puudega inimese kaardi väljastamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud näokujutist või fotot võib kasutada üksnes Euroopa puudega inimese kaardi väljastamiseks ja kaardile kandmiseks.

(4) Sotsiaalkindlustusametil või muul kaardi väljastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks pädeval haldusorganil on õigus edastada menetluses kogutud isikuandmeid kolmandale isikule, teisele haldusorganile, korrakaitseorganile või välisriigi pädevale asutusele, kui see on vajalik:
1) kaardi väljastamise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või kontrollimiseks;
2) kaardi kehtetuks tunnistamise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või kontrollimiseks;
3) kaardi kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks;
4) kaardi väärkasutuse või süstemaatilise väärkasutamise tuvastamiseks või selle kohta teabe edastamiseks.

§ 143. Euroopa puudega inimese kaardi valideerimisrakenduse kasutamine

(1) Isik või asutus, kes võimaldab Euroopa puudega inimese kaardi alusel eritingimust, soodustust, eeliskohtlemist, teenust või muud õigust, võib kontrollida kaardi autentsust ja kehtivust Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuetele vastava valideerimisrakenduse abil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või asutus võib kaardi kontrollimisel töödelda üksnes valideerimisrakenduse kaudu kättesaadavaks tehtud isikuandmeid ja üksnes ulatuses, mis on vajalik kaardi autentsuse ja kehtivuse ning konkreetse eritingimuse, soodustuse, eeliskohtlemise, teenuse või muu õiguse võimaldamise eelduse kontrollimiseks.

(3) Valideerimisrakendust võib lõikes 1 nimetatud isiku või asutuse nimel kasutada üksnes füüsiline isik, kelle töö- või teenistusülesannete täitmiseks on kaardi kontrollimine vajalik. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või asutus võib kaardi kontrollimiseks kasutada valideerimisrakendust ka automatiseeritult. 

(4) Lõikes 1 nimetatud isik või asutus peab tagama, et valideerimisrakendusele on juurdepääs üksnes lõikes 3 nimetatud isikul ja et valideerimise käigus saadud isikuandmeid ei kasutata muul eesmärgil.

(5) Valideerimisrakenduse kasutamise ja sellele juurdepääsu andmise, peatamise ja lõpetamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

§144. Teabe kättesaadavaks tegemine Euroopa puudega inimese kaardi alusel pakutavate eriõiguste kohta

Isik ja asutus, kes pakub Euroopa puudega inimese kaardi alusel eriõiguseid, peab sellekohase teabe tegema kättesaadavaks selgel ja kergesti ligipääsetaval viisil oma veebilehel või kohapeal, sealhulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus. Teave tehakse kättesaadavaks kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud asjakohaste ligipääsetavusnõuetega.”;

14) paragrahvi 16 lõike 2 punktid 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 16 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „täiendavate dokumentide loetelu ja”;

16) paragrahvi 19 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale juhul, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja perekonnaseaduse tähenduses varahoolduse teostamiseks või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.”;

17) paragrahvi 20 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 20 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine kinnipeetavale või vahistatule peatatakse vangistuse algusele järgnevast kuust kuni vangistuse lõppemiseni.”;

19) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Sotsiaalkindlustusametit tagaotsimismenetlusest või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamisemenetluse algatamisest ja lõpetamisest arvates kümne tööpäeva jooksul.“;

20) paragrahvi 22 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Käesoleva seaduse kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud § 25 alusel väljastatud puudega isiku kaart kehtib kuni kaardile märgitud kehtivusaja lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 2031. aasta 31. maini.”;

22) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2841, millega luuakse Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart (ELT L, 2024/2841, 14.11.2024), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2842, millega laiendatakse direktiivi (EL) 2024/2841 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele (ELT L, 2024/2842, 14.11.2024).“.

§ 2. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punktid 33 ja 55 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 14 lõikes 8 asendatakse lauseosa „eriti vanuri ja liikumispuudega isiku“ sõnadega „eriti vanemaealise, liikumis- või nägemispuudega inimese“;

3) paragrahvi 22 lõikes 9 asendatakse sõna „isik“ sõnaga „inimene“;

4) paragrahvi 35 lõikes 1 asendatakse lauseosa „vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes“ sõnadega „vanemaealise ning haigustunnustega, liikumis- või nägemispuudega inimese suhtes“;

5) paragrahvi 35 lõikes 3 ja § 50 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõnad „pime jalakäija“ sõnadega „nägemispuudega jalakäija“ vastavas käändes;“;

6) paragrahv 68 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 68. Liikumispuudega juhi ja liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki juhi eriõigused sõiduki parkimisel ja peatumisel

(1) Liikumispuudega juhi ja liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava juhi käesolevas paragrahvis sätestatud parkimisõigusi tõendab juhi kasutuses oleva sõiduki esiklaasile või armatuurlauale paigutatud asjakohane parkimiskaart.

(2) Parkimiskaart tuleb sõiduki esiklaasile või armatuurlauale paigaldada nii, et kaardi esikülg on kogu ulatuses nähtav.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juht tohib parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juht tohib:

1) asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba, välja arvatud teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega;
2) parkida parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juht võib asulas peatuda peatumist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas liikumis- või nägemispuudega inimese sõidukisse pealevõtmiseks või sõidukist väljalaskmiseks.“;

7) paragrahvi 92 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki parkimisõigust tõendava parkimiskaardita;“;

8) seaduse 9. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9. peatükk
LIIKUMIS- VÕI NÄGEMISPUUDEGA INIMESE LIIKLEMISE TAGAMINE

§ 166. Liikumis- või nägemispuudega inimese liiklemise ja neid vahetult sõidutavate sõidukite parkimise korraldamine

Liikumis- või nägemispuudega inimese liiklemist ja neid vahetult sõidutavate sõidukite parkimist ning liikumispuudega inimeste juhitavate sõidukite parkimist korraldab kohalik omavalitsus.

§ 167. Liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki parkimisõigust tõendav parkimiskaart
(1) Liikumis- või nägemispuudega inimese liiklemise tagamiseks ja käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud õiguste tõendamiseks vajaliku Euroopa puudega inimese parkimiskaardi taotluse lahendab Sotsiaalkindlustusamet. Taotluse menetlemisele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamisega seotud haldusülesande täitmise võib Sotsiaalkindlustusamet halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepinguga üle anda.

(3) Käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud õiguste tõendamiseks kehtib Eestis:
1) 1968. aasta teeliikluse konventsiooni täiendava Euroopa kokkuleppega liitunud riigi pädeva asutuse antud liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki parkimiskaart;
2) teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud Euroopa puudega inimese parkimiskaart;
3) Ühendkuningriigi pädeva asutuse antud liikumispuudega või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki parkimiskaart.

(4) Euroopa puudega inimese parkimiskaart antakse seaduslikult Eestis elavale isikule, kellel esineb:
1) Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle;
2) ajutine liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, mis tingib liikumisabivahendi kasutamise, või ajutine nägemisfunktsiooni kõrvalekalle.

(5) Parkimiskaart antakse välja puude raskusastme kehtivuse perioodiks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

(6) Ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral antakse parkimiskaart välja funktsiooni kõrvalekalde tõenäolise möödumise perioodiks, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Ajutist parkimiskaarti on võimalik uuesti väljastada kuni kuueks kuuks üksnes pere- või eriarsti tõendi alusel.

(7) Euroopa puudega inimese parkimiskaart tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) kaardi väljastamise alus on ära langenud;
2) kaart või selle andmed on võltsitud või andmed on ebaõiged;
3) kaart on muutunud kasutamiskõlbmatuks või selles sisalduvad andmed loetamatuks;
4) kaart ei ole terviklik või on rikutud;
5) kaart on kadunud või hävinud;
6) kaardi kasutaja on surnud või surnuks tunnistatud;
7) kaarti on kasutanud selleks mitte õigustatud isik.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1–2 ja 7 nimetatud juhtudel teavitab Sotsiaalkindlustusamet kaardi omanikku kaardi kehtetuks tunnistamisest põhjendamatu viivituseta.

(9) Euroopa puudega inimese parkimiskaardi taotleja, omaja või nende seaduslik esindaja, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud parkimiskaardi omaja või tema seaduslik esindaja, liiklusjärelevalve teostaja ja korrakaitseorgan ning isik ja asutus, kes võimaldab parkimiskaardi alusel käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud õigusi, teavitavad Sotsiaalkindlustusametit viivitamata kõigist teadaolevatest asjaoludest, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise või käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud teavitamise vajaduse.

(10) Sotsiaalkindlustusametil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud isikutelt ja asutustelt ning muudelt isikutelt ja asutustelt saada andmeid ja dokumente parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise otsustamiseks või teise liikmesriigi pädeva asutuse teavitamiseks.

(11) Sotsiaalkindlustusamet teavitab teise liikmesriigi pädevat asutust, kui selle riigi antud Euroopa puudega inimese parkimiskaarti on kasutanud selleks mitte õigustatud isik või seda on kasutatud selleks mitte lubatud viisil.

(12) Euroopa puudega inimese parkimiskaardi andmise korra, parkimiskaardile kantavate andmete loetelu ja parkimiskaardi kirjelduse ning kehtivusaja määramise täpsema korra, sealhulgas Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vormi, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(13) Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väärkasutuse, kehtetuks tunnistatud parkimiskaartide teabevahetuse ning teise riigi pädevate asutuste teavitamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 1671. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi andmise ja kehtetuks tunnistamise menetluses isikuandmete töötlemine

(1) Sotsiaalkindlustusametil on õigus töödelda Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks vajalikke isikuandmeid.

(2) Sotsiaalkindlustusametil või muul Euroopa puudega inimese parkimiskaardi andmiseks, kehtetuks tunnistamiseks või parkimiskaardi kasutamise üle järelevalve tegemiseks pädeval haldusorganil on õigus edastada menetluses kogutud isikuandmeid kolmandale isikule, teisele haldusorganile, korrakaitseorganile või välisriigi pädevale asutusele, kui see on vajalik:
1) Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või kontrollimiseks;
2) Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või kontrollimiseks;
3) Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks;
4) Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väärkasutuse või süstemaatilise väärkasutuse tuvastamiseks või selle kohta teabe edastamiseks.

§ 1672. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi valideerimisrakenduse kasutamine

(1) Isik ja asutus, kes võimaldab käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud õigusi, võib Euroopa puudega inimese parkimiskaardi autentsust ja kehtivust kontrollida Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuetele vastava valideerimisrakenduse abil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või asutus võib Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kontrollimisel töödelda üksnes valideerimisrakenduse kaudu kättesaadavaks tehtud isikuandmeid ja üksnes ulatuses, mis on vajalik kaardi autentsuse ja kehtivuse ning §-s 68 sätestatud õiguse võimaldamise eelduse kontrollimiseks.

(3) Valideerimisrakendust võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku või asutuse nimel kasutada üksnes füüsiline isik, kelle töö- või teenistusülesannete täitmiseks on Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kontrollimine vajalik. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või asutus võib kaardi kontrollimiseks kasutada valideerimisrakendust ka automatiseeritult.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või asutus peab tagama, et valideerimisrakendusele on juurdepääs üksnes lõikes 3 nimetatud isikul ning et valideerimise käigus saadud isikuandmeid ei kasutata muul eesmärgil.

(5) Valideerimisrakenduse kasutamise ja sellele juurdepääsu andmise, peatamise ja lõpetamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 1673. Teabe kättesaadavaks tegemine parkimiskaardi alusel pakutavate eriõiguste kohta

Isik ja asutus, kes võimaldab parkimiskaardi alusel käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud õigusi või muid soodsamaid parkimis- või peatumistingimusi, peab sellekohase info tegema kättesaadavaks selgel ja kergesti ligipääsetaval viisil oma veebilehel ja kohapeal, sealhulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus. Teave tehakse kättesaadavaks kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud asjakohaste ligipääsetavusnõuetega.”;

9) paragrahvi 187 lõike 5 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki parkimisõigust tõendava parkimiskaardi paigaldamine toimub vastavalt käesoleva seaduse § 68 lõikes 2 sätestatule.“;

10) paragrahvi 193 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus peatumise ja parkimise ning liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki parkimisõiguse kasutamise nõuete üle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil.“;

11) paragrahvi 264 täiendatakse lõikega 28 järgmises sõnastuses:

„(28) Kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud käesoleva seaduse § 167 alusel antud parkimiskaart kehtib kuni kaardile märgitud kehtivusaja lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 2029. aasta 1. detsembrini.”;

12) paragrahvi 2641 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

13) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2841, millega luuakse Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart (ELT L, 2024/2841, 14.11.2024), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2842, millega laiendatakse direktiivi (EL) 2024/2841 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele (ELT L, 2024/2842, 14.11.2024).“.

§ 3. Muuseumiseaduse muutmine

Muuseumiseaduses tehakse järgmine muudatus:

1) paragrahvi 20 lõike 3 punkt 1 muudetakse järgmiselt:

„1) muuseumi külastamine on tasuta kaheksa-aastasele ja nooremale lapsele, alla 18-aastasele Euroopa puudega inimese kaardi omanikule ja tema saatjale ning täisealisele Euroopa puudega inimese kaardi omanikule ja tema saatjale, kui kaardile on kantud A-täht.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 322 järgmises sõnastuses:

„§ 322. Puudega isiku kaardi omaniku muuseumikülastuse õiguse säilimine

Käesoleva seaduse kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud redaktsiooni kohaldatakse kuni 2031. aasta 31. maini isiku suhtes, kellele on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud § 25 alusel väljastatud puudega isiku kaart, kuni sellele kaardile märgitud kehtivusaja lõppemiseni.”;

3) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2841, millega luuakse Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart (ELT L, 2024/2841, 14.11.2024), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2842, millega laiendatakse direktiivi (EL) 2024/2841 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele (ELT L, 2024/2842, 14.11.2024).“.

§ 4. Ühistranspordiseaduse muutmine

Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 32 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Inimese puudest tuleneva sõidusoodustuse olemasolu tõendatakse Euroopa puudega inimese kaardiga.”;

2) paragrahvi 34 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama:
1) last, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks;
2) last, kelle õpingute alustamine on edasi lükatud;
3) alla 18-aastast isikut, kes omab Euroopa puudega inimese kaarti;
4) isikut, kes omab A-tähega Euroopa puudega inimese kaarti, ja tema saatjat;
5) Euroopa puudega inimese kaardi omanikku saatvat juht- või abikoera.”;

3) paragrahvi 36 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „sügava puudega isiku saatjale ja puudega kuni 18-aastase isiku saatjale” tekstiosaga „alla 18-aastase Euroopa puudega inimese kaardi omaniku saatjale ning 18-aastase ja vanema puudega inimese saatjale”;

4) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 19 järgmises sõnastuses:

„(19) Käesoleva seaduse kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud redaktsiooni kohaldatakse kuni 2031. aasta 31. maini isiku suhtes, kellele on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud § 25 alusel väljastatud puudega isiku kaart, kuni sellele kaardile märgitud kehtivusaja lõppemiseni.”;

5) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2841, millega luuakse Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart (ELT L, 2024/2841, 14.11.2024), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2842, millega laiendatakse direktiivi (EL) 2024/2841 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele (ELT L, 2024/2842, 14.11.2024).“.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punkt 1, punkt 9, punkt 13 ja punktid 21–22 ning §-d 2–4 jõustuvad 2028. aasta 1. juunil.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, „.…” …………….. 2026. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

09.10.2026

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2841, millega luuakse Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart1, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2842, millega laiendatakse direktiivi (EL) 2024/2841 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele2 (edaspidi ka Euroopa Liidu puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi direktiiv või direktiiv või direktiivid). Direktiivide eesmärk on edendada puudega inimeste vaba liikumist Euroopa Liidus, kehtestades Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi ning nende vastastikuse tunnustamise korra. Sellega tagatakse puudega inimestele teistes liikmesriikides lühiajalisel viibimisel võrdne juurdepääs puude alusel võimaldatavatele soodustingimustele, teenustele, tegevustele, rajatistele ja parkimisõigustele ning toetatakse nende võrdset osalemist ühiskonnaelus kogu Euroopa Liidus.

Direktiividest tulenevalt võetakse eelnõukohase seadusega Eestis kasutusele Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart ning sätestatakse nende väljastamise ja tunnustamise kord ning kaartide kohaldamisala. Kaartide väljastamine koondatakse Sotsiaalkindlustusametisse (SKA) ning reguleeritakse kaartidega seotud õigused, andmetöötlus ja valideerimine. Muuseumiseaduses ja ühistranspordiseaduses kohandatakse puudest tulenevad soodustused direktiivi nõuetega ning tagatakse, et ka teiste liikmesriikide Euroopa puudega inimese kaardi omanikud saavad seda kasutada samadel alustel nagu Eestis.

Eelnõuga võetakse kasutusele terminid, mis on seni olnud õiguslikult määratlemata ja mille määratlemise vajadus tuleneb direktiivi ülevõtmisel kasutatavatest mõistetest.

Eelnõuga kaasajastatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS), täpsustades seaduse eesmärki ja terminikasutust, tunnistades kehtetuks praktikas mittevajalikud või mittetoimivad sätted ning viies regulatsiooni kooskõlla puude raskusastme tuvastamise ja toetuste menetlemise andmepõhisemaks muutumisega. Samuti täpsustatakse puudega vanema toetuse ja täienduskoolitustoetuse maksmise tingimusi, et tagada õigusselgem ja ühtlasem rakendamine.

Eelnõuga vähendatakse nii puudega inimeste kui ka haldusorganite halduskoormust. Selleks muudetakse puude raskusastme tuvastamise ja toetuste määramise menetlus andmepõhisemaks, vähendatakse vajadust esitada riigil juba olemas olevaid dokumente ja andmeid ning loobutakse mitmest põhjendamatult koormavast menetlusnõudest. Muu hulgas jäetakse välja toetuse taotlemisel isikut tõendava dokumendi esitamise nõue, vähendatakse puude tuvastamisel lisaandmete küsimise vajadust ning välditakse puude raskusastme korduvat tuvastamist vahetult enne inimese jõudmist järgmisse vanuserühma. Samuti koondatakse Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamine SKA, mis lihtsustab inimese jaoks asjaajamist ja vähendab kohalike omavalitsuste halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduseelnõu väljatöötamise toetamiseks tegi Trinidad Wiseman OÜ 2026. aasta I poolaastal teenusedisaini analüüsi3, mille eesmärk oli direktiividest tulenevaid nõudeid arvestades välja töötada terviklik tulevikulahendus puudega inimese kaardi ja puudega inimese parkimiskaardi väljastamiseks ning valideerimiseks. Analüüsi kaasati erinevate ministeeriumite, rakendusasutuste, kaartide väljastamisega seotud asutuste ja sihtrühma esindajad.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets ([email protected]) ja sama osakonna nõunik Kristel Vallsalu ([email protected]) ning analüüsiosakonna analüütik Priit Laanoja ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kristella Kukk ([email protected]).

Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas ([email protected]) ja sama osakonna juhtivspetsialist Katrin Tambur ([email protected]) ning nõunikud Aini Proos ([email protected]) ja Ann Saks ([email protected]). Samuti on eelnõu koostamisse olnud kaasatud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Marju Reismaa ([email protected]) ning Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee ([email protected]), sama osakonna peaspetsialist Mait Klein ([email protected]) ning veondus ja liikuvusvaldkonna juht Margus Tähepõld ([email protected])

Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud SKA sotsiaal- ja erihoolekande osakonna ekspertiisitalituse juhataja Kalev Härk ([email protected]) ja sama talituse teenuseomanik Mariliis Raidma ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected])

1.3. Märkused

Eelnõu on otseselt seotud EL-i õigusega, kuivõrd eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi direktiiv.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, mille kohaselt esitatakse Vabariigi Valitsusele hiljemalt 2026. aasta IV kvartalis puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse eelnõu direktiivide (EL) 2024/2841 ja 2024/2842 ülevõtmiseks.

Eelnõu on seotud 2028.–2031. aasta riigieelarve strateegiaga.

Eelnõu kohaselt muudetakse järgmisi seadusi:
1) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (PISTS) avaldamismärkega RT I, 30.06.2026, 21;
2) liiklusseadus (LS) avaldamismärkega RT I, 11.07.2026, 44;
3) muuseumiseadus (MuuS) avaldamismärkega RT I, 12.07.2025, 22;
4) ühistranspordiseadus (ÜTS) avaldamismärkega RT I, 18.12.2025, 21.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja punktis 6.4.

Eelnõukohane seadus mõjutab halduskoormust. Täpsem halduskoormuse muutuste kirjeldus on esitatud seletuskirja punktis 6.5.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi direktiiviga. HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole eelnõule koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõuga rakendatakse Euroopa Liidu õigust ning direktiivide eelnõude menetlemisel käsitleti sisuliselt HÕNTE § 1 lõikes 1 nimetatud küsimusi. Direktiivi ülevõtmisega mitteseotud muudatuste kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna need lähtuvad rakenduspraktikas ilmnenud vajadusest ajakohastada ja täpsustada kehtivat regulatsiooni. Muudatused puudutavad valdavalt puude raskusastme tuvastamise ja toetuste menetlemise korraldust ning nende eesmärk on vähendada inimeste halduskoormust ja haldusorganite töökoormust, vältida riigi käsutuses olevate andmete ja dokumentide korduvat küsimist ning võimaldada menetlustes senisest enam tugineda riiklike andmekogude andmetele. Samuti täpsustatakse toetuste saamise tingimusi, et tagada regulatsiooni õigusselgus ja ühetaoline rakendamine. Direktiivi õiguslikuks aluseks on EL-i toimimise lepingu artikli 114 lõige 1, mis võimaldab võtta õigus- ja haldusnormide ühtlustamise meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Nimetatud lõige sätestab, et seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine.

Euroopa Liidu puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi direktiiv on osa Euroopa puudega inimeste õiguste strateegia 2021–20304 elluviimise ja tegevuste intensiivistamise kavast. Direktiiv väljendab strateegia eesmärki võimaldada puudega inimestele vaba liikumist Euroopa Liidus, vähendades takistusi, mis tulenevad puude staatuse erinevast tunnustamisest liikmesriikides ning tagades neile teistes liikmesriikides lühiajalisel viibimisel võrdsema juurdepääsu puude alusel pakutavatele soodustustele ja muudele õigustele.

Eelnõu kohaselt vähendatakse puudega inimeste halduskoormust ja haldusorganite töökoormust, lihtsustades puude raskusastme tuvastamise ja toetuste määramise menetlusi, vähendades andmete korduvat küsimist ning koondades Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamise SKA-sse. Samuti täpsustatakse täienduskoolitustoetuse ja puudega vanema toetuse maksmise tingimusi.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse PISTS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse PISTS § 1 lõiget 1, milles sätestatakse seaduse reguleerimisala. Muudatusega täpsustatakse seaduse reguleerimisala, lisades viite puude raskusastme tuvastamisele, mis on kehtivas seaduses reguleeritud, kuid ei olnud seni reguleerimisala kirjelduses sõnaselgelt kajastatud. Samuti lisatakse reguleerimisalasse Euroopa puudega inimese kaardi saamise tingimused ja kord seoses direktiivi ülevõtmisest tulenevate seadusemuudatustega.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse PISTS § 1 lõiget 2, milles on sätestatud seaduse eesmärk. Muudatusega jäetakse seaduse eesmärgist välja viide õppimise ja töötamise soodustamisele. Seaduse vastuvõtmise järel on oluliselt arenenud vähenenud töövõimega inimeste töötamist toetav süsteem, sealhulgas töövõimetoetuse seaduse alusel rakendatavad meetmed, samuti kaasava hariduse korraldus ja toetavad meetmed. Seetõttu ei ole enam asjakohane käsitada õppimise ja töötamise soodustamist PISTS-i eraldiseisva eesmärgina. Kuigi seaduse alusel makstakse jätkuvalt õppetoetust ja täienduskoolitustoetust, toetavad need samuti seaduse üldeesmärki, milleks on puudega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete võimaluste edendamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu.

Muudatus ei mõjuta puudega inimeste õigust õppimist või töötamist toetavatele meetmetele, vaid täpsustab seaduse eesmärki ning aitab selgemini eristada SKA ja Eesti Töötukassa vastutusvaldkondi, suurendades seeläbi õigusselgust.

Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks PISTS § 2 lõige 3.  Kehtiva sätte kohaselt kasutatakse seaduses mõistet „töötamine“ riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) tähenduses. RPKS § 43 lõike 2 kohaselt käsitatakse töötamisena sotsiaalmaksuga maksustatud tulu teenimist töölepingu, teenistuslepingu või võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olemise eest, teenuse osutamist ja kauba müümist ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses ning tegutsemist ettevõtjana.

Praktikas on viide teisele seadusele tekitanud toetuste määramisel tõlgendusprobleeme, kuna töötamise vormid on ajas muutunud mitmekesisemaks ning nende seostamine RPKS-i definitsiooniga ei taga piisavat õigusselgust. Seetõttu täpsustatakse käesoleva eelnõuga täienduskoolitustoetust puudutavates sätetes seda, mida käsitatakse töötamisena PISTS-i tähenduses. Sellest tulenevalt ei ole viide RPKS-ile enam vajalik.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse PISTS § 22 lõiget 4, milles on sätestatud lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavad andmed.

Kehtivas seaduses on puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu sätestatud nii seaduses kui ka sotsiaalkaitseministri 12. mai 2016. a määruses nr 32 „Lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu“. Kehtiv regulatsioon dubleerib seaduse ja määruse tasandil puude tuvastamiseks vajalike andmete loetelu. Seetõttu ei ole põhjendatud sätestada samu andmeid eraldi määruses. Otstarbekas on sätestada seaduses puude tuvastamiseks vajalike andmete üldine loetelu ja tunnistada nimetatud määrus kehtetuks. Selline lahendus tagab regulatsiooni paindlikkuse. Puude raskusastme tuvastamise taotlusvormi sisu ja sellel küsitavad andmed võivad ajas muutuda, arvestades taotlejate ja huvigruppide tagasisidet, puude tuvastamiseks vajaliku andmekoosseisu muutumist ning puude tuvastamise praktika arengut. Taotlusvormi üksikküsimuste muutmise või täiendamise korral ei oleks sellisel juhul vaja muuta õigusakti, millega kaasneks täiendav töökoormus ja menetluskulu. Seega võimaldab kavandatav muudatus sätestada seaduse tasandil puude tuvastamiseks vajalike andmete põhimõtted ja üldise loetelu, jättes taotlusvormi täpsema sisu kujundamise paindlikumaks. See võimaldab taotlusvormi ajakohastada vastavalt praktikas ilmnevatele vajadustele, säilitades samal ajal seaduses vajaliku õigusliku aluse puude tuvastamiseks vajalike andmete kogumiseks.

Punktis 1 sätestatakse, et taotlusvormile kantakse taotleja ja vajaduse korral tema seadusjärgse esindaja kontaktandmed. Need on vajalikud ennekõike selleks, et teada saada kellele puude tuvastamist taotletakse, kellega võtta ühendust, kui menetluses tekib küsimusi, ja kuhu saata puude tuvastamise otsus.

Punkti 2 kohaselt peab taotlusest peab selguma kuidas inimese elutingimused toetavad või takistavad tema toimetulekut tervisest tulenevate piirangutega. Näiteks võib liikumispuudega inimese elamine kolmandal korrusel takistada tema igapäevast toimetulekut (poes käimine), kuid kui majas on trepironija või lift, siis kõrgemal korrusel elamine oluliselt inimese toimetulekut ei mõjuta.

Punktiga 3 tuuakse määrusest seadusesse nõue, et taotluse vormile tuleb kanda andmed selle kohta, missugune on inimese terviseseisundist, sealhulgas vaimse tervise seisundist tingitud kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus ning milles see väljendub. PISTS § 2 lõike 11 punktides 1–3 on puue defineeritud inimese regulaarse kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajaduse kaudu. Seetõttu on oluline, et inimene ise taotlusel toob välja kui suur tema kõrvalabi vajadus on ning milles see väljendub.

Punktiga 4 tuuakse määrusest seadusesse nõue esitada taotluse vormil nende arstide ja spetsialistide üldandmed (ees- ja perekonnanimi ning asutus), kes on inimese terviseseisundiga kursis (teda ravinud või nõustanud või osutanud talle tervishoiu- või sotsiaalteenust) ning millal ta viimase viie aasta jooksul neid spetsialiste või arsti külastas. Praktikas esineb olukordi, kus inimene on visiidil käinud, kuid andmed ei ole mingil põhjusel tervise infosüsteemist (TIS) leitavad. Kui inimene taotlusel nendele visiitidele osundab, saab SKA TIS-is olevaid andmeid võrrelda taotlusel nimetatud visiitidega ning vajadusel paluda tervishoiuteenuse osutajal andmeid TIS-is täiendada. Andmed on olulised, et SKA arsti väljaõppega isikud saaksid kogu asjakohase teabe, mis on neile vajalik, et inimesel puue tuvastada.

Punktiga 5 tuuakse määrusest seadusesse nõue, et inimene peab taotluses kirjeldama, missuguseid abivahendeid ja/või meditsiiniseadmeid ta oma piirangute kompenseerimiseks kasutab ning kuidas need tema igapäevaelu ja hakkamasaamist mõjutavad. Teave on oluline arsti väljaõppega isikule hindamaks, kas abivahend või meditsiiniseade aitab inimesel piirangutega toime tulla või esinevad piirangud selle kasutamisest hoolimata.

Eelnõu § 1 punktiga 5 sõnastatakse ümber PISTS § 23 lõige 2, millega laiendatakse võrreldes kehtiva seadusega SKA õigust puude raskusastme tuvastamise menetluses vaadata isiku nõusolekul lisaks tervise infosüsteemi andmeid esitanud arsti ees- ja perekonnanimele ka arsti eriala, viimase viie aasta visiitide kuupäevad ning tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi koostamise ja tervise infosüsteemi laekumise kuupäeva. Viie aastane periood tuleneb sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. aasta määruse nr 18 § 3 lõikest 1, millega sätestatakse SKA-le õigus teha TIS-i päring viimase viie aasta andmekannete kohta. Muudatus on vajalik eelkõige menetluse tõhustamiseks ja kiirendamiseks. Muudatusega ei saa SKA päringut tegev töötaja ligipääsu inimese terviseandmetele, vaid kuupäevadele, millal ta tervishoiuteenuse osutajat külastas, et võrrelda seda informatsiooni inimese taotlusel märgitud andmetega. Kuna SKA taotlust menetlev peaspetsialist ei pääse ligi terviseandmetele, siis tema ei saa hinnata seda, missugused visiidid on arsti väljaõppega isikule vajalikud ekspertarvamuse kujundamiseks. Seega peab ta saama kontrollida kõiki perioodi jooksul tehtud visiite inimese taotlusel esitatud visiitide vastu, hindamaks, kas taotleja arvates asjakohased visiidid on TIS-is nähtavad.

Praktikas esineb sageli olukordi, kus ekspertarst hakkab tegema ekspertiisi, kuid inimese poolt taotluses nimetatud arstivisiite ei ole veel tervise infosüsteemi kantud või on andmekanded puudulikud. Sellisel juhul peavad SKA peaspetsialistid võtma ühendust inimese või tervishoiuteenuse osutajaga, et välja selgitada ekspertiisiks vajalike andmete olemasolu ja vajaduse korral paluda andmeid täiendada. Kui peaspetsialistidel on võimalik enne taotluse ekspertarstile suunamist võrrelda taotluses esitatud teavet tervise infosüsteemis olevate andmetega, väheneb täiendavate päringute vajadus, kiireneb puude raskusastme tuvastamise menetlus ning välditakse olukordi, kus inimene peab puude taotlemisel uuesti arsti vastuvõtule pöörduma või paluma arstil andmeid täiendada. Juhul kui ekspertiisiks vajalike andmete olemasolu kontrollimine on üksnes ekspertarsti pädevuses, kujutab see endast ekspertarsti ressursi ebaotstarbekat kasutamist. Otstarbekam on suunata see ressurss puude raskusastme sisulisele hindamisele ja ekspertiisi kvaliteedi tagamisele.

Tulenevalt eeltoodust on SKA peaspetsialistil vajalik näha lisaks arsti ees- ja perekonnanimele ka järgmisi andmeid:
1) arsti eriala, et eristada, millise erialaarstiga on tegemist;
2) viimase visiidi kuupäev, et aru saada, kas ekspertiisiks vajalikud kanded on sisestatud. See on vajalik selleks, et kontrollida, kas taotluses viidatud arstivisiit on toimunud ja kas selle kohta võib tulla tervise infosüsteemi täiendavaid andmeid;
3) tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi koostamise ja dokumendi tervise infosüsteemi laekumise kuupäev, et hinnata kui hiljutine on inimese kohta tervise infosüsteemi kantud info ning kas ja kui ajakohane see taotluse esitamise hetkel on.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse PISTS § 23 lõike 6 punkti 3. Muudatusega täpsustatakse puude raskusastme tuvastamisel kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse hindamise aluseid. Kehtiva seaduse kohaselt arvestatakse kõikides vanuserühmades kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest. Kuna tööealiste inimeste puhul puuduvad objektiivsed võrdlusalused eakohase abivajaduse hindamiseks, täpsustatakse sätet selliselt, et eakohasest suurema kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse hindamist kohaldatakse üksnes alla 18-aastastele ja vanaduspensioniealistele inimestele.

Muudatus lähtub senisest rakenduspraktikast ja Eesti Puuetega Inimeste Koja tähelepanekutest, mille kohaselt on eakohasuse kriteeriumi kohaldamine tööealistele inimestele tekitanud segadust ja raskendanud puude tuvastamise otsuste mõistmist. Samas on laste ja vanaduspensioniealiste inimeste puhul eakohasuse hindamine põhjendatud ning selleks on välja töötatud juhend, mis annab ekspertarstile juhised eakohasuse arvestamise kohta puude tuvastamise menetluses.

Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks PISTS § 23 lõige 81, mille kohaselt peab SKA lapse terviseseisundi muutumise kohta info saamisel lapse abivajadust uuesti hindama ja mille järgi on kohustus puudega lapse terviseseisundi muutumisest SKA-d teavitada igal isikul, kellel on selle kohta teave olemas. Kehtiv säte ei ole kooskõlas puude raskusastme tuvastamise menetluse sisuga, sest SKA ei hinda lapse abivajadust, vaid terviseseisundist tulenevate piirangute alusel kujunevat puude raskusastet. Abivajaduse hindamine ning sellele vastavate teenuste ja toetuste määramine on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

Samuti ei ole põhjendatud kohustus teavitada SKA-d lapse terviseseisundi muutumisest, sest SKA-l puudub seaduslik alus ilma inimese või tema seadusliku esindaja nõusolekuta tervise infosüsteemis olevaid andmeid kontrollida. PISTS § 23 lõike 2 kohaselt on SKA-l juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele üksnes inimese nõusolekul, mis antakse üldjuhul puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamisel. Seega, isegi kui SKA-le esitatakse teave lapse terviseseisundi muutumise kohta, ei ole ametil seaduslikku alust ilma isiku nõusolekuta tervise infosüsteemi tema andmeid kontrollima minna.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse PISTS § 24 lõikega 31. Muudatuse eesmärk on vähendada inimese ja SKA halduskoormust puude raskusastme tuvastamisel ning vältida olukordi, kus puude raskusastet tuleb lühikese aja jooksul korduvalt tuvastada.

Kehtiva seaduse alusel ei ole SKA-l üldjuhul võimalik puude raskusastet tuvastada pikemaks ajaks kui viis aastat (laste puhul kolm aastat). Seetõttu võib tekkida olukord, kus tuvastatud puude raskusastme kehtivuse lõpp jääb kuni kolm kuud enne tema vanuserühma kuulumise lõppemist – lapse puhul enne tööealiseks saamist ja tööealise puhul enne vanaduspensioniealiseks saamist. Sellisel juhul tuleb inimesel esitada uus taotlus puude raskusastme tuvastamiseks vanuserühma kuulumise lõpuni. Vanuserühma kuulumise lõppemisel tuleb inimesel omakorda esitada uus taotlus puude raskusastme tuvastamiseks järgmises vanuserühmas. Selline korraldus toob inimesele kaasa täiendava asjaajamise.

Näiteks kui lapsele oleks maksimaalse kolmeaastase puude raskusastme kehtivuse tõttu puude raskusaste võimalik tuvastada kuni 1. augustini 2029 ja ta jõuab tööealise ikka 1. oktoobril 2029, lõpeb tuvastatud puude raskusastme kehtivus kaks kuud enne tema tööealiseks saamist. Kehtiva korra kohaselt peaks inimene sellisel juhul esitama uue taotluse puude raskusastme tuvastamiseks kuni tööealiseks saamiseni ja pärast seda veel uue taotluse, et tuvastada puude raskusaste tööealise vanuserühmas. Eelnõu kohaselt võib SKA sellises olukorras tuvastada puude raskusastme juba esimesel korral kuni inimese tööealiseks saamise päevani. Seega jääb ära vajadus esitada lühikese ajavahemiku järel uus taotlus ning teha uuesti läbi puude raskusastme tuvastamise menetlus.

Muudatusega antakse SKA-le võimalus tuvastada puude raskusaste kuni inimese tööealiseks või vanaduspensioniealiseks saamise päevani, kui eksperdiarvamuses või arstiõppe läbinud isiku arvamuses märgitud puude raskusastme kehtivus lõpeb kolm kuud või vähem enne nimetatud päeva. Seega ei ole sellisel juhul inimesel vaja lühikese ajavahemiku järel esitada uut taotlust üksnes seetõttu, et puude raskusastme senine kehtivusaeg lõpeb enne vanuserühma vahetumist.

Muudatus vähendab inimese asjaajamist ja sellega seotud koormust ning aitab vältida puude raskusastme korduvat tuvastamist lühikese ajavahemiku jooksul. Ühtlasi väheneb SKA menetluskoormus, kuna väheneb selliste taotluste arv, mille menetlemine oleks muidu vajalik üksnes vanuserühma vahetumise tõttu. See aitab kasutada ametiasutuse ressursse tõhusamalt ja võib vähendada ka puude raskusastme tuvastamise menetlemisele kuluvat aega.

Eelnõu § 1 punktiga 9 sõnastatakse olulisel määral ümber PISTS § 25. Paragrahvis sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi mõiste ning volitusnormid kaardi vormi, tehnilise kirjelduse, andmekoosseisu, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise korra ning A-tähe kasutamise tingimuste kehtestamiseks. Kaardi väljastamist, kehtetuks tunnistamist ja kasutamisala käsitlevad sätted koondatakse eelnõuga seadusesse lisatavasse 2¹. peatükki.

Lõikes 1 esitatakse Euroopa puudega inimese kaardi definitsioon. Euroopa puudega inimese kaart on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud füüsiline või digitaalne dokument, mis tõendab selle omaniku õigust kasutada avaliku sektori asutuste või eraettevõtjate poolt pakutavaid puudest tulenevaid eritingimusi või eeliskohtlemist liikmesriikides, kus sellised õigused on ette nähtud. Euroopa puudega inimese kaart ei loo uusi õigusi ega asenda liikmesriikide puude tuvastamise süsteeme, vaid võimaldab kaardi omanikel liikmesriikides reisides saada samu soodustusi, mida kohaldatakse asjaomases liikmesriigis selle riigi puudega inimestele.

Lõikes 2 sätestatakse volitusnorm, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Euroopa puudega inimese kaardi füüsilise ja digitaalse vormi, tehnilise kirjelduse, kaardile kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise korra.

Volitusnormi täiendamisel lähtutakse direktiivi I lisas sätestatud Euroopa puudega inimese kaardi kohustuslikest vormi- ja kujundusnõuetest, mille eesmärk on tagada kogu Euroopa Liidus ühtse, turvalise ja kergesti äratuntava kaardi kasutamine. Muu hulgas nähakse ette, et kaardi füüsiline versioon sisaldab ruutkoodi ja muid turvaelemente, mis võimaldavad ennetada pettusi ning kontrollida kaardi ehtsust. Täpsemad tehnilised nõuded kehtestatakse Euroopa Komisjoni delegeeritud õigusaktidega.

Volitusnorm võimaldab võtta riigisiseselt üle Euroopa Liidu õigusest tulenevad nõuded ning kehtestada Euroopa puudega inimese kaardi tehnilised ja sisulised tingimused. Nimetatud nõuded kavandatakse kehtestada sotsiaalministri 18. juuni 2019. a määruses nr 43 „Puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord“, mida muudetakse Euroopa puudega inimese kaardi regulatsiooni rakendamiseks.

Volitusnorm hõlmab ka digitaalse kaardi suhtes kohaldatavaid nõudeid, sealhulgas andmekaitse, turvalisuse ja koostalitlusvõime tagamist kooskõlas direktiivi ning isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetega. Samuti sätestatakse volitusnormi alusel Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise täpsem kord.

Euroopa puudega inimese kaardile kantakse isikuandmed, mistõttu kujutab kaardi väljastamine, haldamine ja kasutamise kontrollimine endast isikuandmete töötlemist. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb käesoleva seaduse §-st 142, milles sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi menetluses töödeldavad isikuandmed, nende töötlemise eesmärk ning Sotsiaalkindlustusameti õigus teha menetluseks vajalikke päringuid ja kasutada isikut tõendavate dokumentide andmekogust saadud näokujutist või fotot kaardile kandmiseks. Samuti reguleerib § 142 isikuandmete edastamist kaardi väljastamise, kehtetuks tunnistamise, kasutamise õiguspärasuse kontrollimise ning väärkasutuse tuvastamise eesmärgil. Käesolevas lõikes sisalduv volitusnorm ei loo iseseisvat isikuandmete töötlemise alust, vaid võimaldab kehtestada kaardi vormi, tehnilise kirjelduse, kaardile kantavate andmete loetelu ning väljastamise ja kehtetuks tunnistamise menetlusliku korra seaduses sätestatud raamides.

Lõikes 3 sätestatakse, et A-täht kantakse Euroopa puudega inimese kaardile sellise isiku puhul, kes on suurema toetusvajadusega või vajab saatjat. Säte sisaldab volitusnormi, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega täpsemad tingimused A-tähe kandmiseks Euroopa puudega inimese kaardile. Eestis on kavandatud siduda kaardile A-tähe kandmine olemasoleva puude tuvastamise süsteemiga, et vältida täiendava hindamismenetluse loomist. See võimaldab kasutada juba puude raskusastme ja liigi tuvastamisel kogutud teavet ning vähendab nii inimeste kui ka haldusorganite halduskoormust. A-tähe määramise täpsed alused sätestatakse ministri määruses.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse PISTS § 7 lõiget 1, jättes sättest välja tekstiosa „, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks“. Muudatuse eesmärk on viia sätte sõnastus kooskõlla toetuse tegeliku eesmärgi ja rakenduspraktikaga. Puudega inimese toetuse eesmärk on hüvitada puudest tingitud lisakulutusi, kuid SKA ei kontrolli, milliste konkreetsete kulude katmiseks toetust kasutatakse. Toetuse saaja otsustab ise, kuidas kasutada toetust oma puudest tulenevate vajaduste katmiseks.

Kehtivas sättes sisalduv viide ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavatele tegevustele võib jätta eksliku mulje, nagu kontrollitaks toetuse kasutamist konkreetsete kulude või teenuste lõikes. Praktikas sellist kontrolli ei tehta ning selleks puudub ka õiguslik ja sisuline vajadus. Puudest tulenevad lisavajadused on inimestel erinevad ning toetuse paindlik kasutamine võimaldab inimesel katta just neid kulusid, mis tema igapäevast toimetulekut kõige enam mõjutavad.

Muudatus on selgitava iseloomuga ega muuda puudega inimese toetuse eesmärki, maksmise aluseid ega toetuse saaja õigusi.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse PISTS § 9, täpsustades puudega vanema toetuse saamise tingimusi. Kehtiv säte on üldsõnaline, mistõttu võib toetuse saamise tingimuste tõlgendamine tekitada ebaselgust. Muudatuse eesmärk on määratleda toetuse saajate sihtrühm senisest täpsemalt ning luua toetuse saamise aluste kontrollimiseks selged ja objektiivselt tuvastatavad kriteeriumid, mis ühtlasi võimaldaks SKA menetlejal lihtsalt toetuse saamise aluseid kontrollida.

Lõikes 1 sätestatakse puudega vanema toetuse saajate sihtrühm. Punktides 1–3 määratletakse täpsemalt juhtumid, mille korral käsitatakse puudega vanemat üksinda last kasvatava vanemana. Punktides 4 ja 5 säilitatakse kehtivas õiguses juba ette nähtud toetuse saajate grupid, milleks on üks puudega vanematest ja puudega hoolduspere vanem või eestkostja. Kehtivas seaduses kasutatakse üldmõistet „last üksi kasvatav puudega vanem“, kuid ei ole sätestatud, millistel juhtudel see tingimus on täidetud. Eelnõus asendatakse üldmõiste konkreetsete alustega. Seega muutuvad toetuse saamise alused selgemaks ja kontrollitavaks registriandmete põhjal. Kui varem oli sotsiaalministri 16. jaanuari 2002. a määruse nr 16 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu“ alusel võimalik lapse üksi kasvatamist tõendada toetuse taotleja omakäelise kinnitusega, siis muudatuse kohaselt see enam võimalik ei ole.

Punkti 1 kohaselt makstakse toetust puudega vanemale selle lapse eest, kelle rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad teise vanema andmed, kelle teine vanem on surnud või seaduses sätestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks või teadmata kadunuks. Nendel juhtudel kontrollib SKA toetuse määramiseks vajalikke andmeid andmevahetuse kaudu ning vanem ei pea esitama täiendavaid tõendeid. Eelnõu § 1 punkti 19 kohaselt on Politsei- ja Piirivalveametil kohustus edastada SKA-le andmed tagaotsitavaks või teadmata kadunuks tunnistatud inimese kohta. Andmevahetus Politsei- ja Piirivalveameti ning SKA vahel juba toimub, sest Politsei ja Piirivalveametil on sarnane teavitamiskohustus perehüvitiste seaduse § 11 kohaselt. Seetõttu ei teki Politsei- ja Piirivalveametile täiendavat kohustust ega IT-arendusvajadust.
Punkti 2 kohaselt makstakse toetust puudega vanemale selle lapse eest, kelle suhtes tal on hooldusõigus ning teisel vanemal hooldusõigust ei ole või ta ei saa seda teostada. Vanemal ei ole hooldusõigust PKS § 117 lg 2, § 137 lg 1 ja § 138 sätestatud juhtudel, hooldusõigus võib olla kohtu poolt täielikult ära võetud (PKS § 134 lg 1 ja § 135 lg 2) või peatatud (PKS § 140 lg-d 1 ja 3, § 156 lg 1. Seega on puudega vanemal õigus toetusele juhul, kui teine vanem on lapse suhtes hooldusõigusest täielikult ilma jäetud ning tal puuduvad nii isiku- kui ka varahooldusõigus. Tegemist on eelkõige olukordadega, kus vanemad elavad lahus ja last kasvatab üksnes üks vanem. Toetust ei maksta juhul, kui teisel vanemal on hooldusõigus säilinud kas täielikult või osaliselt, sealhulgas juhul, kui ühele vanemale on perekonnaseaduse § 119 alusel antud otsustusõigus üksnes konkreetses küsimuses või lapse suhtes on seatud osaline eestkoste või erieestkoste. Samuti lõpeb õigus toetusele juhul, kui teise vanema hooldusõigus taastatakse perekonnaseaduse § 1231 tähenduses.

Punktis 3 sätestatakse, et toetust makstakse puudega vanemale selle lapse eest, kelle eest riik maksab elatisabi. Perehüvitiste seaduse kohaselt on elatisabi perehüvitis, mille eesmärk on tagada lapse ülalpidamine olukorras, kus ülalpidamiskohustuslane ei täida oma kohustust kohtumenetluse, täitemenetluse või pankrotimenetluse ajal. Elatisabi saajate lisamine puudega vanema toetuse saajate hulka võimaldab saada toetust ka puudega vanematel, kes tegelikult kasvatavad last üksinda, kuid ei pruugi vastata punktis 1 või 2 sätestatud tingimustele. Sellega välditakse olukorda, kus toetuse saamise tingimuste täpsustamise tõttu jääks osa üksinda last kasvatavaid puudega vanemaid toetusest ilma.

Punktis 4 sätestatakse, et toetust makstakse ühele puudega vanematest. Tegemist on kehtivas seaduses juba sisalduva põhimõttega, mille kohaselt juhul, kui mõlemad last kasvatavad vanemad on puudega, makstakse toetust ühele puudega vanematest.

Punktis 5 sätestatakse, et toetust makstakse puudega hoolduspere puudega vanemale või puudega eestkostjale. Tegemist on kehtivas seaduses juba sisalduva regulatsiooniga, mille kohaselt on hoolduspere puudega vanemal või puudega eestkostjal õigus saada puudega vanema toetust tema hooldada oleva lapse eest.

Lõike 2 kohaselt säilib puudega vanema toetuse suurus ja põhimõte, et toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni ning lapse edasiõppimise korral kuni 19-aastaseks saamiseni. Toetuse maksmist jätkatakse põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta lapse kasvatamisel. Kui laps saab 19-aastaseks, jätkatakse toetuse maksmist jooksva õppeaasta lõpuni või kuni lapse vastavast õppeasutuse või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni või kursuse lõppemiseni. Selles osas toetuse maksmise tingimusi sisuliselt ei muudeta.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse PISTS § 12, millega täpsustatakse täienduskoolitustoetuse saamise tingimusi. Kehtivas seaduses ei ole töötamise vormid ega toetuse saamise täpsemad tingimused reguleeritud. Muudatuse eesmärk on määratleda selgemalt toetuse saajate ring, toetuse maksmise tingimused ja toetuse kasutamise eesmärk. Sellega luuakse suurem õigusselgus nii taotlejale kui ka toetuse menetlejale ning võimaldatakse toetuse saamise aluseid kontrollida objektiivsete andmete põhjal.

Lõikes 1 sätestatakse kellele täienduskoolitustoetust makstakse ja mis on toetuse eesmärk. Sisulist muudatust toetuse saaja ja eesmärgi osas võrreldes kehtiva õigusega ei tehta.

Lõikes 2 määratletakse täpsemalt täienduskoolitustoetuse saajate ring. Kui kehtivas seaduses on toetuse saajana nimetatud töötav puudega inimene, siis muudatusega täpsustatakse, milliseid töötamise vorme selle all mõistetakse. Täienduskoolitustoetusele on õigus puudega inimesel, kes töötab töölepingu või osutab teenust töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, on avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 punktides 1–8 või 11 nimetatud isik või kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgaline esimees või aseesimees või valla- või linnavalitsuse palgaline liige, sealhulgas vallavanem või linnapea, kuulub juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganisse või on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana.

Lõikes 3 säilitatakse kehtiv toetuse ülemmäär, mille kohaselt hüvitatakse täienduskoolituse tegelikud kulud kuni 613,68 euro ulatuses kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates. Sisulist muudatust võrreldes kehtiva õigusega ei tehta.

Lõikes 4 täpsustatakse, et taotleja peab vastama lõikes 2 sätestatud tingimusele nii koolituse läbimise kui ka toetuse taotlemise ajal. Sellega sätestatakse seaduse tasandil nõue, mida kehtivas praktikas toetuse eesmärgist tulenevalt juba arvestatakse. Taotleja võib koolituse läbimise ja taotluse esitamise vahelisel ajal töökohta vahetada, kuid peab olema jätkuvalt hõivatud mõnes lõikes 2 nimetatud töötamise vormis.

Lõikes 5 sätestatakse esmakordselt toetuse taotlemise tähtaeg, mille kohaselt tuleb taotlus esitada kuue kuu jooksul pärast täienduskoolituse läbimist. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ja vältida olukorda, kus toetust taotletakse põhjendamatult pika aja möödumisel koolituse läbimisest.

Lõikes 6 sätestatakse nõue, et täienduskoolitus peab olema läbitud koolitusasutuses, mis vastab täiskasvanute koolituse seaduse 2. peatükis sätestatud nõuetele. Sellega kehtestatakse seaduse tasandil koolituse kvaliteedinõue ja tagatakse, et toetust kasutatakse nõuetekohase täienduskoolituse läbimiseks.

Lõikes 7 sätestatakse võimalus maksta toetuse saaja soovil toetus otse koolitusteenust osutanud asutusele. Kehtivas praktikas kasutatakse seda võimalust juhul, kui inimesel puudub võimalus koolituskulu esmalt ise kanda. Muudatus annab sellele võimalusele selge õigusliku aluse seaduses.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse seadust 21. peatükiga, milles sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi kasutamisala, kaardi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord, kaardiga seotud isikuandmete töötlemise alused, valideerimisrakenduse kasutamise tingimused ning kaardi alusel pakutavate eriõigustega seotud nõuded.

Paragrahvis 141 sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi kasutamisala.

Lõikes 1 sätestatakse, et Euroopa puudega inimese kaardi väljastab ja tunnistab kehtetuks SKA. Sellega täidetakse direktiivist tulenevat kohustust määrata Euroopa puudega inimese kaardi väljastamiseks pädev asutus.

SKA määramine pädevaks asutuseks on põhjendatud, sest SKA tuvastab puude raskusastme ja väljastab kehtiva õiguse alusel ka riigisisese puudega inimese kaardi. Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise sidumine puude raskusastme tuvastamise menetlusega võimaldab kasutada olemasolevaid menetlusi, infosüsteeme ja kompetentsi ning tagab inimesele lihtsa ja arusaadava asjaajamise.

Lisaks võimaldab see tagada Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise ühtse korralduse ning vähendab nii halduskoormust kui ka dubleerivate menetluste loomise vajadust. Eelnõu ettevalmistamisel tehtud teenusedisaini käigus leiti samuti, et kaardi väljastamine SKA kaudu toetab kasutajale sujuvat ja loogilist teenuseteekonda, kuna kaart on otseselt seotud puude raskusastme tuvastamisega.

Lõikes 2 sätestatakse, et SKA väljastab Euroopa puudega inimese kaardi nii digitaalsel kui ka füüsilisel kujul. Euroopa puudega inimese digikaart luuakse puude raskusastme tuvastamisel automaatselt ning selle saamiseks ei pea inimene eraldi taotlust esitama. Füüsiline kaart väljastatakse inimese taotluse alusel. Seejuures on kavas lahendada taotlemine tehniliselt võimalikult lihtsalt, näiteks võimaldades inimesel märkida taotluses füüsilise kaardi soovi. Seega on tal võimalik valida, kas kasutada digikaarti, füüsilist kaarti või mõlemat.

Sellega võetakse üle direktiivist tulenev nõue tagada, et Euroopa puudega inimese kaart on kättesaadav nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul ning et inimesel on võimalus valida talle sobiv lahendus. Samuti nähakse ette, et kaardi väljastamine on inimesele tasuta. Euroopa puudega inimese kaart väljastatakse kooskõlas riigisisese menetluse ja korraldusega ning selle aluseks on tuvastatud puude raskusaste.

Kaardi füüsiline versioon vastab direktiivis sätestatud ühtsele standardile ja sisaldab turvaelemente, mille eesmärk on ennetada pettust ja võimaldada kaardi ehtsuse kontrollimist. Digiversioon ei sisalda rohkem isikuandmeid kui füüsiline kaart ning selles sisalduvad andmed on kaitstud asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmetega, tagades andmete turvalisuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse. SKA on kaardi väljastamisel isikuandmete vastutav töötleja.

Võrreldes kehtiva õigusega ei nähta enam ette puudega inimese kaardi ja pensionikaardi ühiskaarti. Praktikas ei ole see osutunud otstarbekaks, kuna pensionikaarti väljastatakse ka eraldiseisvana ja kaartide kehtivusajad erinevad. Analüüs näitab, et inimesed taotlevad sageli lisaks ühiskaardile ka eraldi pensionikaardi, mistõttu on kasutuses paralleelselt mitu kaarti.

Lõikes 3 sätestatakse, et Euroopa puudega inimese füüsilise kaardi väljastamisega seotud haldusülesande täitmise võib SKA halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepinguga üle anda.

Muudatuse eesmärk on võimaldada SKA-l füüsilise kaardi tootmise ja väljastamise teenus sisse osta, selle asemel et korraldada kaartide trükkimine, personaliseerimine ja väljastamine ise. Tegemist on tavapärase praktikaga, mida kasutatakse ka teiste riiklike kaartide, näiteks isikutunnistuse ja juhiloa väljastamisel. Säte annab paindlikkuse korraldada kaardi väljastamine kulutõhusalt ja olemasolevat turu kompetentsi kasutades, jättes kaardi väljastamise, asendamise ja kehtetuks tunnistamise otsustamise pädevuse SKA-le.

Lõikes 4 sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi maksimaalne kehtivusaeg. Kaart väljastatakse puude raskusastme kehtivuse lõpuni, arvestades seejuures, et laste puhul ei ületa kaardi kehtivus viit aastat ning täisealiste puhul kümmet aastat.

Tavapäraselt tuvastatakse laste puude raskusaste kuni kolmeks aastaks ning tööealistel ja vanaduspensioniealistel kuni viieks aastaks. Samas on kõigis vanuserühmades teatud juhtudel võimalik tuvastada puude raskusaste pikemaks perioodiks. Näiteks võib muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral tuvastada puude raskusastme lastel kuni 18-aastaseks saamiseni (alates 01.02.2027) ja vanaduspensioniealistel tähtajatult. Samuti võib tööealistel, kellel on tuvastatud puuduv töövõime kuni vanaduspensionieani, olla puude raskusaste tuvastatud kuni vanaduspensionieani.

Sellistel juhtudel ei ole põhjendatud väljastada kaarti kogu puude raskusastme kehtivuse ajaks, vaid kaart väljastatakse lühemaks perioodiks. Erinevalt senisest riigisisesest puudega inimese kaardist, mis on väljastatud puude raskusastme kehtivusega samaks ajaks ja kaardil puudub foto, on Euroopa puudega inimese kaardil isiku tuvastamist võimaldav foto. Seetõttu on vajalik kaardi perioodiline uuendamine, et tagada foto ajakohasus. Sellest tulenevalt on kaardi maksimaalne kehtivusaeg piiratud – lastel kuni viis ja täisealistel kuni kümme aastat ka juhul, kui puude raskusaste kehtib sellest pikema aja.

Sama kehtivusloogikat kohaldatakse ka kolmandate riikide kodanikele. Sellega jätkatakse Euroopa puudega inimese kaardi puhul senist praktikat, mille kohaselt tuvastatakse puude raskusaste ekspertarsti otsusega kindlaks perioodiks, ja riigisisene puudega inimese kaart väljastatakse samaks perioodiks. Puudega inimese toetust makstakse elamisloa kehtivuse ajal.

Säte võtab üle direktiivi nõude, mille kohaselt määrab Euroopa puudega inimese kaardi väljastav liikmesriik kaardi kehtivusaja, tagab kaardi võimalikult pika kehtivusaja, arvestades puude raskusastet või muid õigusi tõendavate dokumentide kehtivust, ning näeb ette sama regulatsiooni kohaldamise ka kolmandate riikide kodanikele.

Lõikes 5 sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi kehtetuks tunnistamise alused. Kaart tunnistatakse kehtetuks, kui selle väljastamise alus on ära langenud, kaart või selle andmed on võltsitud või ebaõiged, kaart on muutunud kasutamiskõlbmatuks või selle andmed loetamatuks, kaart ei ole terviklik või on rikutud, kaart on kadunud või hävinud, kaardi kasutaja on surnud või surnuks tunnistatud või kaarti on kasutanud selleks mitte õigustatud isik. Kaart või selle andmed on võltsitud näiteks juhul, kui väljastatud kaarti või sellele kantud andmeid on pärast kaardi väljastamist omavoliliselt muudetud.

Kehtetuks tunnistamise aluste seaduses sätestamise eesmärk on tagada, et kaardiga seotud õigusi tõendaks üksnes kehtiv ja õiguspäraselt kasutatav kaart.

Lõikes 6 sätestatakse SKA teavitamiskohustus juhul, kui Euroopa puudega inimese kaart tunnistatakse kehtetuks kaardi väljastamise aluse äralangemise, võltsitud või ebaõigete andmete või kaardi õigustamata isiku poolt kasutamise tõttu. Sellistel juhtudel teavitab SKA kaardi omanikku kehtetuks tunnistamisest põhjendamatu viivituseta. Teavitamise eesmärk on tagada, et inimene saab teada tema kaardi kehtivust ja sellega seotud õiguste kasutamist mõjutavast otsusest. Teistel juhtudel ei ole teavitamine vajalik, sest inimene on kaardi osas ise SKA poole pöördunud.

Lõikes 7 sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi taotleja, omaja ja nende seadusliku esindaja ning kaardi alusel õigusi võimaldava isiku või asutuse kohustus teavitada Sotsiaalkindlustusametit viivitamata neile teadaolevatest asjaoludest, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua kaardi kehtetuks tunnistamise või teise liikmesriigi pädeva asutuse teavitamise vajaduse. Teavitamiskohustuse eesmärk on tagada, et Sotsiaalkindlustusamet saaks õigeaegselt teabe kaardi võimalikust väärkasutusest või muudest kaardi kehtivust mõjutavatest asjaoludest ning saaks vajaduse korral otsustada kaardi kehtetuks tunnistamise või teise liikmesriigi pädeva asutuse teavitamise.

Lõikes 8 antakse Sotsiaalkindlustusametile õigus saada isikutelt ja asutustelt andmeid ja dokumente, mis on vajalikud Euroopa puudega inimese kaardi kehtetuks tunnistamise otsustamiseks või teise liikmesriigi pädeva asutuse teavitamiseks. Säte loob õigusliku aluse vajalike asjaolude väljaselgitamiseks olukorras, kus Sotsiaalkindlustusametile on teatavaks saanud kaardi võimalik väärkasutus või muu selle kehtivust mõjutav asjaolu. Andmete saamine on seotud konkreetse seadusest tuleneva ülesande täitmisega ning andmeid võib töödelda üksnes selle eesmärgi saavutamiseks vajalikus ulatuses. Sama põhimõte on seletuskirjas ette nähtud ka Euroopa puudega inimese parkimiskaardi puhul.

Lõikes 9 sätestatakse Sotsiaalkindlustusameti kohustus teavitada teise liikmesriigi pädevat asutust, kui selle liikmesriigi väljastatud Euroopa puudega inimese kaarti on kasutanud selleks mitte õigustatud isik või kaarti on kasutatud selleks mitte lubatud viisil. Sotsiaalkindlustusamet ise teise liikmesriigi väljastatud kaarti kehtetuks ei tunnista, mistõttu tuleb väärkasutuse kohta teave edastada kaardi väljastanud liikmesriigi pädevale asutusele, kes saab võtta kasutusele oma õiguse kohased meetmed. Säte tagab vajaliku liikmesriikidevahelise koostöö ja teabevahetuse kaardi väärkasutuse korral. Samasisuline teabevahetuse põhimõte on seletuskirjas ette nähtud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi puhul.

Lõikes 10 sätestatakse volitusnorm, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Euroopa puudega inimese kaardi väärkasutuse, kehtetuks tunnistatud kaartidega seotud teabevahetuse ning teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamise täpsema korra. Volitusnorm võimaldab reguleerida täpsemalt väärkasutuse juhtumite käsitlemise ja liikmesriikidevahelise teabevahetuse praktilisi küsimusi. Samasisuline volitusnorm on ette nähtud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi regulatsioonis.

Lõikes 11 sätestatakse, et teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud Euroopa puudega inimese kaart kehtib Eestis lühiajaliselt viibiva Euroopa Liidu kodaniku või kolmanda riigi kodaniku suhtes. Kaart kehtib ka sellisele kolmanda riigi kodanikule, kes elab seaduslikult mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis ja kellele selle liikmesriigi pädev asutus on väljastanud Euroopa puudega inimese kaardi. Lisaks nähakse ette, et liidu liikuvusprogrammis osaleva inimese puhul kehtib nimetatud kaart kogu programmis osalemise aja vältel, sealhulgas juhul, kui programmi kestus ületab lühiajalise viibimise aja.

Euroopa Liidu kodanikuks kõnealuse sätte tähenduses on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.

Lühiajalise viibimise all peetakse silmas kuni kolmekuulist viibimist Eestis. Lühiajaline viibimine on Eesti õigusruumis defineeritud Euroopa Liidu kodaniku seaduse §-s 7, mille järgi on Euroopa Liidu kodanikul õigus Eestis viibida kehtiva reisidokumendi või isikutunnistuse alusel. Kui inimene viibib Eestis üle kolme kuu, on tal Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel kohustus registreerida oma elukoht rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras.

Liidu liikuvusprogrammis osaleva isiku puhul kehtib Euroopa puudega inimese kaart kogu programmis osalemise aja vältel, sealhulgas juhul, kui programmi kestus ületab lühiajalise viibimise aja. Selline regulatsioon on vajalik, et tagada puudega inimestele liidu sees liikumise ja osalemise võimaluste tegelik kasutamine ning vältida olukorda, kus kaardi kehtivus katkeks üksnes viibimise kestuse tõttu.

Liidu liikuvusprogrammid hõlmavad programme, mille eesmärk on toetada inimeste liikumist teise liikmesriiki kindlaksmääratud ajaks hariduse, koolituse, kutsealase, ühiskondliku või kultuurilise tegevuse eesmärgil, näiteks Euroopa solidaarsuskorpuse programm või programm „Erasmus+“.

Lõikes 12 määratletakse Euroopa puudega inimese kaardi kohaldamisala. Sätte kohaselt laieneb kaardi kehtivus puudega inimestele, nende saatjatele või abistajatele või abistavatele loomadele pakutavatele eritingimustele või eeliskohtlemisele, mida avaliku sektori asutused ja eraettevõtjad võimaldavad erinevate teenuste, tegevuste ja rajatiste kasutamisel.

Eritingimused ja eeliskohtlemine on direktiivis kasutatud koondmõistena ning nende vahel ei ole ette nähtud ranget sisulist piiri. Eritingimusena võib käsitada eelkõige teenuse, tegevuse või rajatise kasutamiseks puudega inimese vajadustest lähtuvat kohandatud tingimust või tuge, näiteks ligipääsetavat istekohta, isiklikku abi, abivahendi kasutamise võimalust või abilooma lubamist. Eeliskohtlemisena võib käsitada eelkõige soodsamat või eelisjärjekorras kohtlemist, näiteks tasuta või soodushinnaga sissepääsu, eelisjuurdepääsu või eelisistekohta. Mõlemal juhul on tegemist puudega inimesele või temaga seotud saatjale, abistajale või abiloomale võimaldatava soodsama või tema vajadusi arvestava tingimuse või kohtlemisega.

Punktis 1 nimetatud teenused Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 57 tähenduses vastavad Euroopa Liidu toimimise lepingus5 sätestatud teenuste mõistele. Tegu on teenustega, mida osutatakse tavaliselt tasu eest ja mis ei kuulu kaupade, kapitali ega isikute vaba liikumise sätte alla. See hõlmab näiteks turismiteenuseid (hotellid, majutus), kultuuriteenuseid (muuseumid), meelelahutusteenuseid (kontserdid, festivalid) ning spordi- ja vabaajateenuseid. Praktikas tähendab see seda, et kui näiteks mõne kontserdi korraldaja võimaldab puudega inimestele odavamat piletihinda, on tal kohustus pakkuda seda kõikidele Euroopa puudega inimese kaardi omanikele.

Punktis 2 nimetatud reisijateveoteenuste all on silmas peetud kõiki teenuseid, mille eesmärk on vedada inimesi ühest kohast teise. See hõlmab nii avaliku kui ka erasektori pakutavaid transporditeenuseid ja kõiki transpordiliike. See tähendab, et kui mõni reisijateveoteenuse osutaja pakub puudega inimestele mingeid eeliseid (nt tasuta või soodsam pilet), tuleb neid anda ka teise liikmesriigi Euroopa puudega inimese kaardi omanikule.

Punktis 3 nimetatud muudes avalikkusele suunatud tegevustes osalemine või rajatiste kasutamine, sealhulgas ka juhul, kui seda võimaldatakse tasuta, hõlmab kõiki muid olukordi, mis ei mahutu punktides 1 ja 2 nimetatud teenuste alla. Praktikas võivad siia alla kuuluda näiteks avalike ruumide või rajatiste (nt spetsiaalselt kohandatud rannaalad) eritingimused (nt ligipääs ratastooliga, reserveeritud kohad, eraldi sissepääs), kui neid tingimusi võimaldatakse Euroopa puudega inimese kaardi alusel.

Kui punktides 1–3 nimetatud teenuste, tegevuste või rajatiste kasutamisel pakutakse eritingimusi või eeliskohtlemist Euroopa puudega inimese kaardi omaniku saatjale või abistajale või tema abistavale loomale, tuleb samu eritingimusi või eeliskohtlemist võimaldada ka teiste liikmesriikide väljastatud Euroopa puudega inimese kaardi omanike saatjatele või abistajale või abistavatele loomadele. Direktiiv lähtub põhimõttest, et puudega inimesel peab olema võimalik kasutada talle ette nähtud õigusi ja hüvesid, sealhulgas juhul, kui see eeldab saatja või abistava looma kaasamist. Seetõttu hõlmab kaardi vastastikune tunnustamine ka neid isikuga vahetult seotud toetavaid elemente. Praktikas tähendab see seda, et kui liikmesriigis on ette nähtud näiteks saatja või abistaja tasuta või soodustingimustel osalemine, eraldi ligipääs või abistava looma viibimine teenuse osutamise kohas, tuleb samaväärne kohtlemine tagada ka teise liikmesriigi väljastatud kaardi omaniku puhul.

Lõikes 14 sätestatakse, et kui eritingimus või eeliskohtlemine laieneb puudega inimese saatjale, abistajale või abistavale loomale, tuleb seda samadel tingimustel võimaldada ka teise liikmesriigi väljastatud kaardi omaniku saatjale, abistajale või abistavale loomale.

Lõikes 15 sätestatakse valdkonnad, millele Euroopa puudega inimese kaardiga seotud õigused ei laiene. Direktiivi kohaldamisalast on välja jäetud Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvad sotsiaalkindlustushüvitised, sotsiaalkindlustuse, sotsiaalkaitse ja tööhõive valdkonna rahalised ja mitterahalised hüvitised, sotsiaalabi, puudega inimeste pikaajaliseks kaasamiseks, habilitatsiooniks või rehabilitatsiooniks mõeldud teenused ning teenused ja soodustused, mille saamine sõltub individuaalse vajaduse hindamisest või lisatingimuste täitmisest. Selliste õiguste võimaldamine eeldab üldjuhul inimese olukorra individuaalset hindamist või kuulumist konkreetse liikmesriigi sotsiaalkaitsesüsteemi ning nende eesmärk ei ole tagada lühiajaliselt teises liikmesriigis viibivate inimeste võrdset kohtlemist. Seetõttu ei kuulu need direktiivi ega Euroopa puudega inimese kaardi kohaldamisalasse.

Paragrahvis 142 sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi andmise ja kehtetuks tunnistamise menetluses isikuandmete töötlemine.

Lõikes 1 sätestatakse SKA õigus töödelda Euroopa puudega inimese kaardi väljastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks vajalikke isikuandmeid. Tegemist on isikuandmete töötlemise üldise õigusliku alusega Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise menetluses.

SKA töötleb juba kehtiva õiguse alusel puude raskusastme tuvastamise ja riigisisese puudega inimese kaardi väljastamisega seotud isikuandmeid. Kuna Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise aluseks on samuti tuvastatud puude raskusaste, jätkatakse sisuliselt sama andmetöötlust Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise eesmärgil. Muudatus ei loo uut ulatuslikku andmetöötlust, vaid annab selge õigusliku aluse direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks.

Lõikes 2 sätestatakse SKA õigus teha päring isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ja saada sealt kaardi taotleja isikut tõendava dokumendi näokujutis või foto, kui see on vajalik Euroopa puudega inimese kaardi väljastamiseks. Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus inimene peab Euroopa puudega inimese kaardi taotlemisel esitama eraldi foto, kuigi riigil on ajakohane foto juba olemas. See vähendab inimeste halduskoormust ning võimaldab korraldada Euroopa puudega inimese kaardi väljastamist tõhusamalt. Tegu on ühekordse päringuga, mis on vajalik üksnes kaardi väljastamiseks, fotot või näokujutist ei säilitata.

Tegemist ei ole Eesti õiguses uudse lahendusega. Riik kasutab isikut tõendavate dokumentide andmekogus olemasolevaid fotosid ka teiste isikustatud dokumentide, näiteks juhilubade väljastamisel. Euroopa puudega inimese kaardi puhul kasutatakse näokujutist üksnes isiku tuvastamiseks ja kaardile kandmiseks vajalikus ulatuses, mis võimaldab vältida dubleerivat andmekogumist ning kasutada juba riigi käsutuses olevaid ajakohaseid andmeid. Muudatus järgib andmete minimaalsuse ja eesmärgipärase töötlemise põhimõtet, kuna uusi fotoandmeid ei koguta, vaid olemasolevaid andmeid kasutatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik kaardi väljastamiseks.

Juhul kui alla 15-aastasel inimesel ei ole isikut tõendavat dokumenti ja seetõttu pole võimalik andmeid pärida isikut tõendavate dokumentide andmekogust, on lapsevanemal võimalik foto SKA iseteenindusse üles laadida.

Lõikes 3 piiratakse lõike 2 alusel saadud näokujutise või foto kasutamise eesmärki. Näokujutist või fotot võib kasutada üksnes Euroopa puudega inimese kaardi väljastamiseks ja kaardile kandmiseks. Muul eesmärgil kasutamine ei ole lubatud. Sätte eesmärk on tagada isikuandmete eesmärgipärane töötlemine.

Lõikes 4 sätestatakse juhtumid, millal võib Euroopa puudega inimese kaardi menetluses kogutud isikuandmeid edastada kolmandale isikule, teisele haldusorganile, korrakaitseorganile või välisriigi pädevale asutusele. Andmete edastamine on lubatud üksnes juhul, kui see on vajalik kaardi väljastamise või kehtetuks tunnistamise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või kontrollimiseks, kaardi kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks või kaardi väärkasutuse või süstemaatilise väärkasutamise tuvastamiseks või selle kohta teabe edastamiseks. Säte loob õigusliku aluse koostööks teiste haldusorganite, korrakaitseorganite ja vajaduse korral teiste liikmesriikide pädevate asutustega. Koostöö ja andmevahetus võimaldab tuvastada kaardi väärkasutuse juhtumeid ning edastada nende kohta vajalikku teavet, sealhulgas juhul, kui tegemist on süstemaatilise väärkasutamisega.

Paragrahvis 143 sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi valideerimisrakenduse kasutamine. Paragrahviga luuakse õiguslik alus Euroopa puudega inimese kaardi autentsuse ja kehtivuse kontrollimiseks valideerimisrakenduse abil ning sätestatakse rakenduse kasutamisega seotud isikuandmete töötlemise tingimused ja juurdepääsu korraldus.

Lõikes 1 sätestatakse, et isik või asutus, kes võimaldab Euroopa puudega inimese kaardi alusel eritingimust, soodustust, eeliskohtlemist, teenust või muud õigust, võib kontrollida kaardi autentsust ja kehtivust Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuetele vastava valideerimisrakenduse abil. Valideerimisrakenduse kasutamine võimaldab seega veenduda, et esitatud Euroopa puudega inimese kaart on autentne ja kehtiv, enne kui selle alusel võimaldatakse konkreetset õigust või soodustust. Valideerimisrakenduse kasutamine on võimalus, mitte kohustus.

Lõikes 2 piiratakse valideerimisrakenduse kasutamisel töödeldavate isikuandmete ulatust ja töötlemise eesmärki. Kaarti kontrolliv isik või asutus võib töödelda üksnes neid isikuandmeid, mis tehakse valideerimisrakenduse kaudu talle kättesaadavaks, ning ainult ulatuses, mis on vajalik kaardi autentsuse ja kehtivuse ning konkreetse eritingimuse, soodustuse, eeliskohtlemise, teenuse või muu õiguse võimaldamise eelduse kontrollimiseks. Sätte eesmärk on tagada, et valideerimisel lähtutakse isikuandmete töötlemise eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttest ning kontrolli käigus ei töödelda rohkem andmeid, kui konkreetse õiguse võimaldamiseks on vajalik.

Lõikes 3 piiratakse nende füüsiliste isikute ringi, kellel on õigus valideerimisrakendust kasutada. Isiku või asutuse nimel võib rakendust kasutada üksnes füüsiline isik, kelle töö- või teenistusülesannete täitmiseks on Euroopa puudega inimese kaardi kontrollimine vajalik. Seega ei anna valideerimisrakendusele juurdepääsu üksnes asjaolu, et inimene töötab või teenib kaardi alusel eritingimust, soodustust, eeliskohtlemist, teenust või muud õigust võimaldava isiku või asutuse juures, vaid kaardi kontrollimine peab olema vajalik tema konkreetsete töö- või teenistusülesannete täitmiseks. Selline piirang vähendab põhjendamatu juurdepääsu riski ning tagab, et isikuandmeid töötlevad üksnes isikud, kellel on selleks tööülesannetest tulenev vajadus.

Lisaks võimaldatakse lõikes 1 nimetatud isikul või asutusel kontrollida kaarti valideerimisrakenduse abil automatiseeritult, ilma et kontrolli peaks igal üksikjuhul tegema füüsiline isik.

Lõikes 4 sätestatakse valideerimisrakendust kasutava isiku või asutuse kohustus tagada, et rakendusele pääsevad ligi üksnes lõikes 3 nimetatud õigustatud isikud ning et valideerimise käigus saadud isikuandmeid ei kasutata muul eesmärgil. Sätte eesmärk on välistada põhjendamatu juurdepääs kaardiomaniku andmetele ja nende hilisem kasutamine eesmärgil, mis ei ole seotud kaardi autentsuse, kehtivuse või konkreetse eritingimuse, soodustuse, eeliskohtlemise, teenuse või muu õiguse võimaldamise eelduse kontrollimisega. Eesmärgipiirang ja õigustatud kasutajate ring on eelnõus ette nähtud valideerimisega seotud andmekaitseriskide maandamise meetmetena.

Lõikes 5 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega valideerimisrakenduse kasutamise ning sellele juurdepääsu andmise, peatamise ja lõpetamise täpsem kord. Täpsema korra kehtestamine määrusega võimaldab reguleerida valideerimisrakenduse kasutamise praktilist korraldust ning arvestada valideerimislahendusele Euroopa Liidu tasandil kehtestatavate tehniliste nõuetega.

Paragrahvis 144 sätestatakse teabe kättesaadavaks tegemine Euroopa puudega inimese kaardi alusel pakutavate eriõiguste kohta.

Sätte kohaselt peavad avaliku sektori asutused ja eraettevõtjad, kes pakuvad Euroopa puudega inimese kaardi alusel soodustusi või eritingimusi, tegema sellekohase teabe kättesaadavaks selgel ja kergesti ligipääsetaval viisil oma veebilehel (koduleht või mõni muu sotsiaalmeedia konto) või kohapeal. Teave peab olema avaldatud ligipääsetavas, sealhulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus ning vastama toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud asjakohastele ligipääsetavusnõuetele. Nõude eesmärk on tagada, et Euroopa puudega inimese kaardi omajal, sealhulgas teise liikmesriigi väljastatud kaardi omajal, oleks võimalik hõlpsasti teada saada, milliseid eriõigusi kaardi alusel pakutakse ja millistel tingimustel neid kasutada.

Ligipääsetava vormingu all peetakse silmas teabe esitamist viisil, mis on arusaadav ja kasutatav erineva puudega inimestele, sealhulgas näiteks lihtsas keeles, sobiva kontrastsuse ja loetava kujundusega, veebilehtedel vastavalt ligipääsetavusnõuetele või vajaduse korral alternatiivsetes formaatides. Nõue kohaldub eriõigusi pakkuvatele isikutele ja asutustele sõltumata sellest, kas tegemist on avaliku või erasektori teenuseosutajaga.

Näiteks kui muuseum pakub Euroopa puudega inimese kaardi omanikele soodushinnaga sissepääsu ja võimalust tulla koos saatjaga, peab muuseum tegema selle info kättesaadavaks oma veebilehel (koduleht või mõni muu sotsiaalmeedia konto) või kohapeal viisil, mis vastab ligipääsetavusnõuetele (nt selge sõnastus, loetav kujundus, ekraanilugejaga kasutatav veebileht). See võimaldab nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide kaardiomanikel enne külastust mõista, millised õigused ja võimalused neil on, ning neid ka praktikas kasutada.

Eelnõu § 1 punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks PISTS § 16 lõike 2 punktid 1 ja 3, milles on sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemisel esitatavad dokumendid. Muudatus on seotud puude raskusastme tuvastamise ja toetuste menetlemise andmepõhisemaks muutumisega. Kuna toetuse määramiseks vajalikud andmed on valdavalt kättesaadavad riiklikest andmekogudest, ei ole seaduses dokumentide loetelu säilitamine enam põhjendatud. Dokumentide asemel töödeldakse toetuse määramiseks vajalikke andmeid ning täpsem andmete loetelu kehtestatakse ministri määrusega.

Kehtetuks tunnistatakse muu hulgas isikut tõendava dokumendi esitamise nõue. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus toetuse menetlemine või määramine on viibinud seetõttu, et inimesel puudub kehtiv isikut tõendav dokument või ta ei ole saanud seda terviseseisundist tulenevatel põhjustel õigeaegselt taotleda. Sellisel juhul võib inimene jääda toetusest ilma selle perioodi eest, mil tal oli tegelikult õigus toetust saada. Teiste riiklike toetuste taotlemisel ei ole isikut tõendava dokumendi esitamise nõuet. Kuna see nõue on praktikas osutunud takistuseks toetuse saamisel juhul, kui toetuse saamise õigust on võimalik tuvastada muude andmete alusel, tunnistatakse säte kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse PISTS § 16 lõiget 3, jättes sellest välja sõnad „täiendavate dokumentide loetelu“. Muudatus on seotud puude raskusastme tuvastamise menetluse muutumisega andmepõhiseks. Kui varem tugines menetlus suuremas ulatuses taotleja esitatud dokumentidele, siis praegu saab SKA puude tuvastamiseks vajalikud andmed valdavalt riiklikest andmekogudest, eelkõige tervise infosüsteemist. Seetõttu ei ole viide täiendavatele dokumentidele enam asjakohane ning säte viiakse kooskõlla tegeliku menetluskorraldusega.

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse PISTS § 19 lõiget 4, täpsustades millal lõpetab SKA puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse või alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise vanemale.

Kehtiva sätte kohaselt lõpetatakse toetuse maksmine muu hulgas juhul, kui lapsele määratakse eestkostja. Perekonnaseadus võimaldab vanema hooldusõigust piirata üksnes osaliselt või eestkostja määratakse konkreetsete ülesannete täitmiseks. Perekonnaseaduse § 116 lõike 2 kohaselt jaguneb hooldusõigus isikuhoolduseks ja varahoolduseks ning kohtul on võimalik piirata üksnes osa vanema õigustest.

Muudatusega täpsustatakse, et toetuse maksmine lõpetatakse juhul, kui alaealisele lapsele määratakse eestkostja varahoolduse teostamiseks. Sellisel juhul ei täida vanem enam lapse vara valitsemise ja sellega seotud õiguste teostamise ülesandeid, mistõttu on toetuse maksmise lõpetamine põhjendatud.

Muudatuse eesmärk on vältida olukordi, kus toetuse maksmine lõpetatakse ka siis, kui eestkostja on määratud üksnes piiratud ulatuses või konkreetse küsimuse lahendamiseks ning vanem jätkab tegelikult lapse eest hoolitsemist ja tema kasvatamist. Eestkoste seadmisel saab eestkostja või vanem SKA-le esitada eestkoste seadmise kohtumääruse ning SKA saab määrusest tulenevalt otsustada toetusemaksmise. Sellega viiakse säte paremini kooskõlla perekonnaseaduses sätestatud hooldusõiguse regulatsiooniga ning tagatakse toetuse maksmise aluste täpsem kohaldamine.

Eelnõu § 1 punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks PISTS § 20 lõige 1, mille kohaselt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine lõpetatakse, peatatakse või nende suurus arvutatakse ümber, kui toetust saav inimene on niivõrd paranenud, et see mõjutab toetuse saamise õigust või toetuse suurust.

Säte tunnistatakse kehtetuks, kuna SKA ei hinda isikute terviseseisundit omal algatusel ega oma õigust töödelda isiku terviseandmeid ilma vastava õigusliku aluseta. Kui isiku terviseseisund või sellest tulenevad tegevuspiirangud on muutunud, saab ta taotleda puude raskusastme uut tuvastamist ka enne kehtiva puude raskusastme tähtaja lõppemist. Sellisel juhul hinnatakse puude raskusastet uuesti ning vajaduse korral muudetakse ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuse maksmise õigust või suurust.

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse PISTS § 20 lõiget 21, et viia säte kooskõlla vangistusseaduses kasutatavate mõistetega. Kehtiva sõnastuse asemel kasutatakse mõisteid „kinnipeetav“ ja „vahistatu“, mis võimaldab üheselt määratleda isikud, kelle suhtes sätet kohaldatakse. Muudatus on peamiselt terminoloogiline ega muuda sätte sisulist eesmärki.

Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse PISTS § 20 lõikega 9, millega kehtestatakse Politsei- ja Piirivalveametile kohustus teavitada SKA-d tagaotsimismenetluse või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamisest ja lõpetamisest arvates kümne tööpäeva jooksul.

Muudatus on vajalik, et tagada SKA-le õigeaegne teave eelnõukohase seadusega kehtestatavate toetuse maksmise peatamise aluste rakendamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 11 sätestatakse, et puudega vanema toetust makstakse puudega vanema toetust lapse eest, kelle teine vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks või teadmata kadunuks. Teavitamiskohustus võimaldab SKA-l teha toetuse maksmist puudutavaid otsuseid vajalikule ja ajakohasele teabele tuginedes. Politsei ja Piirivalveametil on sarnane teavitamiskohustus perehüvitiste seaduse § 11 kohaselt, mistõttu ei nähta ette, et PISTSi alusel kehtestatav teavitamiskohustus nõuaks täiendava andmevahetuse loomist. Andmevahetus Politsei- ja Piirivalveameti ning SKA vahel juba toimub.

Eelnõu § 1 punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks PISTS § 22 lõige 11. Muudatus on seotud täienduskoolitustoetuse regulatsiooni restruktureerimisega, mille käigus koondatakse täienduskoolitustoetust käsitlevad sätted § 12 alla. Seetõttu ei ole § 22 lõige 11 enam vajalik.

Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse PISTS § 26 lõikega 12, milles sätestatakse üleminek Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtule. Üleminekusätte kohaselt jäävad kuni 31. maini 2028 kehtinud PISTS § 25 alusel väljastatud puudega isiku kaardid kehtima ka pärast vastava sätte kehtetuks tunnistamist kuni kaardile märgitud kehtivusaja lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 31. maini 2031. Sellega tagatakse juba väljastatud kaartide järjepidev kehtivus ning välditakse vajadust olemasolevate kaartide ennetähtaegseks väljavahetamiseks. Üleminekuperiood annab SKA-le ja kaardi kasutajatele piisava aja üleminekuks Euroopa puudega inimese kaardile.

Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega, milles viidatakse direktiividele (EL) 2024/2841 ja (EL) 2024/2842. Normitehnilise märkusega näidatakse, milliste Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmiseks PISTS-i eelnõuga muudetakse.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse liiklusseadust.

Eelnõu § 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks LS § 2 punktid 33 ja 55, milles on sätestatud liikumispuudega ja pimeda inimese mõisted. Kehtivad mõisted on seotud konkreetsete puude raskusastmete või nägemisnäitajatega, mistõttu ei hõlma need kõiki inimesi, kelle liikumis- või nägemisvõime on piiratud, näiteks ajutise funktsioonipiiranguga või puude raskusastet mitte taotlenud inimesi.

Muudatuse järel kasutatakse liiklusseaduse üldistes liiklusreeglites mõisteid „liikumispuudega“ ja „nägemispuudega“ tavakeelses tähenduses. Parkimiskaardi saamiseks õigustatud isikute ring määratakse aga parkimiskaardi andmise aluste kaudu LS §-s 167, mistõttu ei ole parkimiskaardi regulatsiooni jaoks §-s 2 eraldi mõistete säilitamine vajalik.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse LS § 14 lõiget 8, asendades mõiste „vanur“ mõistega „vanemaealine“ ning lisades liikumispuudega inimese kõrval sättesse ka nägemispuudega inimese. Mõiste „vanemaealine“ on tänapäevasem ja neutraalsem kui kehtivas sättes kasutatud „vanur“. Nägemispuudega inimese lisamine on vajalik, kuna kõnniteele või teepeenrale paigutatud seadmed ja materjalid võivad takistada või ohustada ka nägemispuudega inimese liikumist, sealhulgas juhul, kui inimene ei pruugi takistust märgata. Ühtlasi asendatakse sõna „isik“ sõnaga „inimene“, et ühtlustada liiklusseaduses puudega inimeste kohta kasutatavat terminoloogiat. Mõisteid „liikumispuudega“ ja „nägemispuudega“ kasutatakse tavakeelses tähenduses.

Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse LS § 22 lõiget 9, asendades sõna „isik“ sõnaga „inimene“. Muudatus on terminoloogiline ning selle eesmärk on ühtlustada liiklusseaduses puudega inimeste kohta kasutatavat sõnastust. Sätte sisu ei muutu: ratastooli kasutav puudega inimene võib jätkuvalt liikuda sõiduteel selle pärisuunalise ääre lähedal.

Eelnõu § 2 punktiga 4 muudetakse LS § 35 lõiget 1, asendades mõiste „vanur“ mõistega „vanemaealine“ ning mõiste „pime“ laiema mõistega „nägemispuudega“. Mõiste „vanemaealine“ on tänapäevasem ja neutraalsem. Mõiste „nägemispuudega“ hõlmab lisaks pimedatele ka teisi nägemispuudega inimesi, kes võivad samuti vajada liikluses juhi suuremat tähelepanu. Liikumis- ja nägemispuudega inimese mõisteid kasutatakse sättes tavakeelses tähenduses ning juhi kõrgendatud tähelepanu kohustus ei sõltu sellest, kas inimese puue on haldusmenetluses tuvastatud.

Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse LS § 35 lõiget 3 ja § 50 lõike 4 punkti 3, asendades mõiste „pime jalakäija“ mõistega „nägemispuudega jalakäija“ vastavas käändes. Mõiste „nägemispuudega“ on laiem ning hõlmab lisaks pimedatele inimestele ka teisi nägemispuudega inimesi, kes kasutavad liiklemisel valget keppi või juhtkoera. Muudatusega tagatakse, et sätetes ette nähtud liiklusreeglid kohalduvad kõigile valge kepi või juhtkoeraga liikuvatele nägemispuudega jalakäijatele.

Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse LS § 68, milles sätestatakse liikumispuudega juhi ning liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki juhi eriõigused sõiduki parkimisel ja peatumisel ning nende õiguste kasutamise tingimused. Paragrahvi pealkiri ja sisu viiakse kooskõlla LS-is muudetud mõistetega. Kuna paragrahvis sätestatud eriõigused on seotud parkimiskaardi kasutamisega, kasutatakse nägemispuudega inimese mõistet ja pimeda inimese eraldi nimetamine ei ole vajalik. Senine mõiste „teenindav“ asendatakse sõnadega „vahetult sõidutav“. Mõiste „teenindamine“ on praktikas tekitanud tõlgendamisprobleeme, kuna selle alla on püütud hõlmata ka olukordi, kus puudega inimene sõidukis ei viibi ning teda ei viida kuhugi ega tulda talle järele, näiteks puudega inimesele toidu või ravimite toomist. Muudatusega täpsustatakse, et parkimiskaardist tulenevaid eriõigusi saab kasutada puudega inimese vahetu sõidutamisega seoses.

Lõikes 1 sätestatakse, et paragrahvis ette nähtud parkimisõiguste kasutamist tõendab juhi kasutuses olevale sõidukile paigutatud asjakohane parkimiskaart. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga täpsustatakse parkimiskaardi tähendust parkimisõiguste tõendamisel. Parkimiskaardi paigutamise täpsemad nõuded sätestatakse lõikes 2.

Lõikes 2 täpsustatakse parkimiskaardi sõidukile paigutamise nõudeid. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib parkimiskaardi paigutada sõiduki esi- või tagaklaasile. Muudatuse kohaselt tuleb parkimiskaart paigutada sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et kaardi esikülg oleks kogu ulatuses nähtav. Muudatuse eesmärk on tagada parkimiskaardi ja sellele kantud andmete parem kontrollitavus. Tagaklaasile paigutatud kaardi kontrollimist võib takistada näiteks tagaklaasi tumendatus või sõiduki parkimise viis.

Lõigetes 3 ja 4 säilitatakse parkimiskaardi kasutamisega seotud senised eriõigused. Parkimiskaardi alusel võib jätkuvalt parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta, samuti peatuda ja parkida sättes nimetatud juhtudel peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas ning parkida piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õuealal väljaspool parklat. Kehtivas §-s 68 on samasisulised eriõigused sätestatud lõigetes 2 ja 3.

Lõikes 5 säilitatakse võimalus peatuda asulas peatumist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas puudega inimese sõidukisse pealevõtmiseks või sõidukist väljalaskmiseks. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga kasutatakse pimeda inimese asemel nägemispuudega inimese mõistet, lähtudes LS-is tehtavatest terminoloogilistest muudatustest. Kehtivas §-s 68 on õigus sätestatud lõikes 4.

Eelnõu § 2 punktiga 7 muudetakse LS § 92 lõike 2 punkti 4, mis sätestab erandi sõiduki teisaldamise üldreeglist. Sätte sõnastus viiakse kooskõlla eelnõuga muudetava parkimiskaardi regulatsiooniga. Täpsustatakse, et puudega inimese sõiduki parkimiskohale ei ole lubatud parkida liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutavat sõidukit ilma selle parkimisõigust tõendava parkimiskaardita. Muudatusega sisuliselt ei muudeta puudega inimese sõiduki parkimiskoha kasutamise põhimõtet, vaid täpsustatakse parkimisõigust omavate isikute ringi ja selle õiguse tõendamist kooskõlas eelnõu teiste muudatustega.

Eelnõu § 2 punktiga 8 sõnastatakse ümber LS 9. peatükk, milles reguleeritakse liikumis- või nägemispuudega inimeste liiklemise tagamist ja parkimiskaardi väljastamist, tunnustamist, kasutamist ja kehtetuks tunnistamist. Muudatustega viiakse peatükk kooskõlla eelnõuga muudetavate mõistetega ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutuselevõtuga. Seni kehtivas regulatsioonis puuduvad parkimiskaardi andmise ja kehtetuks tunnistamise materiaalõiguslikud alused seaduse tasandil. Eelnõuga sätestatakse need LS-is.

9. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse „Liikumis- või nägemispuudega inimese liiklemise tagamine“. Muudatusega viiakse peatüki pealkiri kooskõlla LS-is kasutusele võetava nägemispuudega inimese mõistega ja peatüki sisuga.

Paragrahvis 166 sätestatakse, et liikumis- või nägemispuudega inimese liiklemist ja neid sõidutavate sõidukite parkimist ning liikumispuudega inimeste juhitavate sõidukite parkimist korraldab kohalik omavalitsus. Säte viiakse kooskõlla eelnõuga muudetava terminoloogia ja parkimiskaardi regulatsiooniga. Kohaliku omavalitsuse ülesanne liikumispuudega inimese liiklemise ja parkimise korraldamisel säilib, kuid säte hõlmab edaspidi sõnaselgelt ka nägemispuudega inimest.

Paragrahvi 167 pealkiri viiakse kooskõlla LS-is kasutusele võetava terminoloogiaga, sealhulgas loobutakse mõiste „teenindav“ kasutamisest.

Lõikes 1 sätestatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi taotluste lahendamise pädevus. Kui kehtiva õiguse kohaselt väljastavad parkimiskaarte kohaliku omavalitsuse üksused, siis edaspidi lahendab Euroopa puudega inimese parkimiskaardi taotluse SKA. Parkimiskaart on vajalik LS §-s 68 sätestatud parkimisõiguste tõendamiseks.

Muudatusega antakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamise pädevus kohalikelt omavalitsustelt üle SKA-le. Kehtiva korra kohaselt väljastab parkimiskaardi isikule kohaliku omavalitsuse üksus, kuigi parkimiskaardi toorikute valmistamist ja kohalikele omavalitsustele edastamist korraldab juba praegu SKA.

Muudatus on põhjendatud ka asjaoluga, et üheks parkimiskaardi väljastamise aluseks on puude raskusastme tuvastamine, mida teeb SKA. Seega koondatakse parkimiskaardi väljastamisega seotud menetlus ja selle aluseks olevate asjaolude hindamine ühe asutuse pädevusse.

Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutuselevõtuga koondatakse parkimiskaardi väljastamisega seotud haldusülesanded tervikuna SKA-sse. See lihtsustab asjaajamist inimese jaoks, kes saab edaspidi pöörduda nii puude tuvastamiseks kui ka parkimiskaardi saamiseks sama asutuse poole. Samuti väheneb kohalike omavalitsuste töökoormus, kuna neil ei ole enam vaja parkimiskaartide väljastamist korraldada.

Muudatus võimaldab ühtlustada parkimiskaartide väljastamise korraldust ning tagada kogu Eestis ühtse menetluspraktika ja direktiivist tulenevate nõuete ühtse kohaldamise Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamisel.

Muudatus ei mõjuta parkimiskaardi saamise õiguse aluseid ega kaardi omajate õigusi, vaid muudab üksnes kaardi väljastamise eest vastutavat asutust.

Taotluse menetlemisele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seadust LS-is sätestatud erisustega.

Lõikes 2 nähakse ette võimalus anda Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamisega seotud haldusülesande täitmine halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepinguga üle. Üleantavad ülesannete näol on mõeldud füüsilise kaardi trükkimise ja väljastamisega seonduvat, parkimiskaardi taotluse lahendamise pädevus jääb SKA-le.

Sama lahendus kavandatud Euroopa puudega inimese füüsilise kaardi puhul, võimaldades korraldada füüsilise kaardi tootmise ja väljastamise teenusena, jättes kaardi väljastamise sisulise otsustamise SKA pädevusse.

Lõikes 3 sätestatakse, millised välisriigi pädeva asutuse väljastatud parkimiskaardid kehtivad Eestis LS §-s 68 sätestatud õiguste tõendamiseks. Muudatusega võetakse üle direktiivi nõue tagada Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vastastikune tunnustamine liikmesriikide vahel. Lisaks teise Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaardile tunnustatakse jätkuvalt 1968. aasta teeliikluse konventsiooni täiendava Euroopa kokkuleppega liitunud riigi pädeva asutuse väljastatud parkimiskaarti ning Ühendkuningriigi pädeva asutuse väljastatud parkimiskaarti. Muudatusega säilitatakse seega senisest regulatsioonist tulenev teiste riikide parkimiskaartide tunnustamine ega piirata Eestis tunnustatavaid parkimiskaarte üksnes Euroopa Liidu liikmesriikide väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaartidega.

Lõikes 4 sätestatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi saamise materiaalõiguslikud alused. Kaart antakse seaduslikult Eestis elavale inimesele, kellel on SKA tuvastatud keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle või ajutine liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, mis tingib liikumisabivahendi kasutamise, või ajutine nägemisfunktsiooni kõrvalekalle. Parkimiskaardi saamise alused võrreldes kehtiva korraga ei muutu. Muudatusega sätestatakse seni sotsiaalministri määruses „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“ reguleeritud parkimiskaardi saamise alused seaduse tasandil.

Lõikes 5 sätestatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kehtivusaeg juhul, kui kaart antakse tuvastatud puude raskusastme alusel. Parkimiskaart antakse välja puuet tõendavale dokumendile märgitud puude raskusastme kehtivuse ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Parkimiskaardi kehtivusaja põhimõte võrreldes kehtiva korraga ei muutu, kuid seni sotsiaalministri määruses „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“ sätestatud tingimus tuuakse seaduse tasandile.

Lõikes 6 sätestatakse parkimiskaardi kehtivusaeg ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral. Parkimiskaart antakse välja funktsiooni kõrvalekalde tõenäolise möödumise ajaks, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Ajutist parkimiskaarti on võimalik pere- või eriarsti tõendi alusel uuesti kuni kuueks kuuks väljastada. Ka ajutise parkimiskaardi kehtivusaja ja uuesti väljastamise põhimõtted võrreldes kehtiva korraga ei muutu, vaid seni nimetatud määruses sätestatud tingimused tuuakse seaduse tasandile.

Lõikes 7 sätestatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise alused. Kaart tunnistatakse kehtetuks, kui selle väljastamise alus on ära langenud, kaart või selle andmed on võltsitud või ebaõiged, kaart on muutunud kasutamiskõlbmatuks või selle andmed loetamatuks, kaart ei ole terviklik või on rikutud, kaart on kadunud või hävinud, kaardi kasutaja on surnud või surnuks tunnistatud või kaarti on kasutanud selleks mitte õigustatud isik.

Kehtetuks tunnistamise aluste seaduses sätestamise eesmärk on tagada, et parkimiskaardiga seotud õigusi tõendaks üksnes kehtiv ja õiguspäraselt kasutatav kaart. Kaart või selle andmed on võltsitud näiteks juhul, kui väljastatud kaarti või sellele kantud andmeid on pärast kaardi väljastamist omavoliliselt muudetud.

Lõikes 8 sätestatakse SKA teavitamiskohustus juhul, kui parkimiskaart tunnistatakse kehtetuks kaardi väljastamise aluse äralangemise, võltsitud või ebaõigete andmete või kaardi õigustamata isiku poolt kasutamise tõttu. Sellistel juhtudel teavitab SKA kaardi omanikku kehtetuks tunnistamisest põhjendamatu viivituseta. Teavitamise eesmärk on tagada, et inimene saab teada tema parkimiskaardi kehtivust ja sellega seotud õiguste kasutamist mõjutavast otsusest. Teistel juhtudel ei ole teavitamine vajalik, sest inimene on kaardi osas ise SKA poole pöördunud.

Lõikes 9 sätestatakse parkimiskaardiga seotud teavitamiskohustus. Parkimiskaardi taotleja ja omaja või nende seaduslik esindaja, välisriigi parkimiskaardi omaja või tema seaduslik esindaja, liiklusjärelevalve teostaja, korrakaitseorgan ning parkimiskaardi alusel §-s 68 sätestatud õigusi võimaldav isik või asutus peavad teavitama SKA-d neile teada olevatest asjaoludest, mis võivad kaasa tuua kaardi kehtetuks tunnistamise või vajaduse teavitada teise liikmesriigi pädevat asutust. Säte võimaldab SKA-l saada talle pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ka olukorras, kus asjaolu ilmneb parkimiskaardi kasutamise kontrollimisel või §-s 68 sätestatud õiguse võimaldamisel.

Lõikes 10 antakse SKA-le õigus saada isikutelt ja asutustelt andmeid ja dokumente, mis on vajalikud parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise otsustamiseks või teise liikmesriigi pädeva asutuse teavitamiseks. Vastavate andmete saamine on vajalik selleks, et SKA saaks vajadusel kaardi kehtetuks tunnistada ja vajadusel edastada väärkasutusega seotud teave teise liikmesriigi pädevale asutusele.

Lõikes 11 sätestatakse SKA kohustus teavitada teise liikmesriigi pädevat asutust, kui selle liikmesriigi väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaarti on kasutanud selleks mitte õigustatud isik või kaarti on kasutatud selleks mitte lubatud viisil. Säte reguleerib liikmesriikidevahelist teabevahetust parkimiskaardi väärkasutamise korral. Muudatus on seotud direktiivist tuleneva liikmesriikidevahelise koostöö ja teabevahetuse kohustusega.

Lõikes 12 sätestatakse volitusnorm, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Euroopa puudega inimese parkimiskaardi andmise korra, kaardile kantavate andmete loetelu, kaardi kirjelduse ja kehtivusaja, sealhulgas Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vormi. Seaduses sätestatakse seega parkimiskaardi saamise põhilised materiaalõiguslikud alused, määruse tasandile jäävad kaardi andmise menetluse ja vormistamise täpsemad tingimused

Lõikes 13 sätestatakse volitusnorm, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väärkasutuse, kehtetuks tunnistatud parkimiskaartidega seotud teabevahetuse ning teiste riikide pädevate asutuste teavitamise täpsema korra. Volitusnorm võimaldab seaduses sätestatud kohustuste alusel reguleerida määrusega nende praktilise rakendamise ja teabevahetuse täpsemat korraldust.

Paragrahviga 1671 täiendatakse liiklusseadust Euroopa puudega inimese parkimiskaardi menetlusega seotud isikuandmete töötlemise õigusliku alusega.

Lõikes 1 sätestatakse SKA õigus töödelda Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks vajalikke isikuandmeid. Tegemist on parkimiskaardi menetlemiseks vajaliku üldise töötlemisalusega, mis võimaldab täita seadusest tulenevaid ülesandeid.

Lõikes 2 nähakse ette SKA või muu Euroopa puudega inimese parkimiskaardi andmiseks, kehtetuks tunnistamiseks või kaardi kasutamise üle järelevalve tegemiseks pädeva haldusorgani õigus edastada menetluses kogutud isikuandmeid kolmandale isikule, teisele haldusorganile, korrakaitseorganile või välisriigi pädevale asutusele. Andmeid võib edastada üksnes juhul, kui see on vajalik kaardi väljastamise või kehtetuks tunnistamise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või kontrollimiseks, kaardi kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks või kaardi väärkasutuse või süstemaatilise väärkasutuse tuvastamiseks või selle kohta teabe edastamiseks. Säte loob õigusliku aluse pädevate asutuste vaheliseks koostööks ja teabevahetuseks, sealhulgas piiriülestes olukordades, kui see on vajalik nimetatud ülesannete täitmiseks.

Paragrahviga 1672 reguleeritakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi autentsuse ja kehtivuse kontrollimiseks kasutatava valideerimisrakenduse kasutamist ning selle käigus isikuandmete töötlemist. Valideerimisrakendus võimaldab kontrollida kaardi autentsust ja kehtivust ning seda, kas on täidetud eeldused LS §-s 68 sätestatud parkimise ja peatumisega seotud õiguste võimaldamiseks. Valideerimisrakenduse kasutamine täiendab senist parkimiskaardi visuaalse kontrollimise võimalust. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi ruutkoodis sisalduv minimaalne andmekoosseis määratakse kindlaks Euroopa Liidu õigusaktiga ning see hõlmab kaardi seerianumbrit ja kehtivusaega ning kontrollimiseks vajalikke tehnilisi andmeid. Isikuandmeid ei tohi pärast kontrolli lõppemist säilitada.

Lõikes 1 sätestatakse, et isik või asutus, kes võimaldab LS §-s 68 sätestatud õigusi, võib kontrollida Euroopa puudega inimese parkimiskaardi autentsust ja kehtivust Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuetele vastava valideerimisrakenduse abil. Valideerimisrakenduse kasutamine annab seega võimaluse veenduda, et esitatud Euroopa puudega inimese parkimiskaart on autentne ja kehtiv, enne kui selle alusel võimaldatakse LS §-s 68 sätestatud õigusi. Säte ei anna õigust kontrollida kaarti muul eesmärgil.

Lõikes 2 piiratakse valideerimisrakenduse kasutamisel töödeldavate isikuandmete ulatust ja töötlemise eesmärki. Kaarti kontrolliv isik või asutus võib töödelda üksnes neid isikuandmeid, mis tehakse valideerimisrakenduse kaudu talle kättesaadavaks, ning ainult ulatuses, mis on vajalik kaardi autentsuse ja kehtivuse ning LS §-s 68 sätestatud õiguse võimaldamise eelduse kontrollimiseks. Sätte eesmärk on tagada, et valideerimisel lähtutakse isikuandmete töötlemise eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttest ning kontrolli käigus ei töödelda rohkem andmeid, kui konkreetse õiguse võimaldamiseks on vajalik.

Lõikes 3 piiratakse nende füüsiliste isikute ringi, kellel on õigus valideerimisrakendust kasutada. Isiku või asutuse nimel võib rakendust kasutada üksnes füüsiline isik, kelle töö- või teenistusülesannete täitmiseks on Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kontrollimine vajalik. Seega ei anna valideerimisrakendusele juurdepääsu üksnes asjaolu, et isik töötab või teenib parkimiskaardi alusel õigusi võimaldavas asutuses, vaid kaardi kontrollimine peab olema vajalik tema konkreetsete töö- või teenistusülesannete täitmiseks. Selline piirang vähendab põhjendamatu juurdepääsu riski ning tagab, et isikuandmeid töötlevad üksnes isikud, kellel on selleks tööülesannetest tulenev vajadus. Lisaks võimaldatakse lõikes 1 nimetatud isikul või asutusel kontrollida kaarti valideerimisrakenduse abil automatiseeritult, ilma et kontrolli peaks igal üksikjuhul tegema füüsiline isik.

Valideerimisrakenduse kasutamise võimalus nähakse muu hulgas ette kohaliku omavalitsuse parkimisjärelevalve teostajatele ning teistele isikutele, kelle töö- või teenistusülesannete täitmiseks on Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kontrollimine vajalik. Rakendusele juurdepääsu andmise ja haldamise täpsem korraldus sätestatakse määrusega.

Lõikes 4 sätestatakse valideerimisrakendust kasutava isiku või asutuse kohustus tagada, et rakendusele pääsevad ligi üksnes lõikes 3 nimetatud õigustatud isikud ning et valideerimise käigus saadud isikuandmeid ei kasutata muul eesmärgil. Säte paneb rakendust kasutavale isikule või asutusele kohustuse korraldada juurdepääs selliselt, et välistatud oleks põhjendamatu juurdepääs kaardiomaniku andmetele ja andmete hilisem kasutamine eesmärgil, mis ei ole seotud kaardi autentsuse, kehtivuse või LS §-s 68 sätestatud õiguse võimaldamise eelduse kontrollimisega.

Lõikes 5 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega valideerimisrakenduse kasutamise ning sellele juurdepääsu andmise, peatamise ja lõpetamise täpsem kord. Täpsema korra kehtestamine määrusega võimaldab arvestada valideerimislahenduse tehniliste nõuetega, mille täpne sisu sõltub Euroopa Komisjoni vastuvõetavast rakendusaktist.

Paragrahviga 1673 sätestatakse parkimiskaardi alusel pakutavate eriõiguste ja muude soodsamate parkimis- või peatumistingimuste kohta teabe kättesaadavaks tegemise nõuded. Isik või asutus, kes võimaldab parkimiskaardi alusel LS §-s 68 sätestatud õigusi või muid soodsamaid parkimis- või peatumistingimusi, peab tegema sellekohase teabe kättesaadavaks selgel ja kergesti ligipääsetaval viisil oma veebilehel või kohapeal. Teave tuleb esitada muu hulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus ning kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud asjakohaste ligipääsetavusnõuetega. Nõude eesmärk on tagada, et parkimiskaardi omajal, sealhulgas välisriigis väljastatud parkimiskaardi omajal, oleks võimalik hõlpsasti teada saada, millised parkimis- ja peatumisõigused või soodsamad tingimused konkreetses kohas kehtivad. Teabe avaldamine veebilehel ja kohapeal võimaldab tingimustega tutvuda nii enne parkimiskoha kasutamist kui ka kohapeal.

LS §-s 68 sätestatud õiguste kõrval hõlmab teavitamiskohustus ka muid parkimiskaardi alusel vabatahtlikult võimaldatavaid soodsamaid parkimis- või peatumistingimusi. Näiteks võib eraparkla omanik võimaldada parkimiskaardi omajale seaduses sätestatust täiendavaid parkimissoodustusi. Eelnõuga ei kehtestata kohustust selliseid tingimusi või soodustusi pakkuda, kuid nende pakkumise korral tuleb teha sellekohane teave nõuetekohaselt kättesaadavaks.

Eelnõu § 2 punktiga 9 muudetakse LS § 187 lõike 5 viimast lauset, viies selle kooskõlla eelnõuga muudetava parkimiskaardi regulatsiooni ja terminoloogiaga. Muudatuse kohaselt toimub liikumis- või nägemispuudega inimest sõidutava sõiduki parkimisõigust tõendava parkimiskaardi paigaldamine LS § 68 lõikes 2 sätestatud korras. Viidatud sätte kohaselt tuleb parkimiskaart paigutada sõiduki esiklaasile või armatuurlauale selliselt, et kaardi esikülg oleks kogu ulatuses nähtav. Muudatus tagab, et parkimiskaardi paigaldamise nõuded on seaduses sätestatud ühtselt.

Eelnõu § 2 punktiga 10 muudetakse LS § 193 lõiget 1, täpsustades kohaliku omavalitsuse liiklusjärelevalve pädevust seoses parkimiskaardi regulatsiooni muudatustega. Valla- või linnavalitsus teostab kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil lisaks peatumise ja parkimise nõuetele järelevalvet liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki parkimisõiguse kasutamise nõuete täitmise üle. Muudatusega viiakse säte kooskõlla eelnõus kasutatava terminoloogiaga ning sätestatakse selgelt kohaliku omavalitsuse pädevus kontrollida parkimiskaardiga seotud parkimisõiguse õiguspärast kasutamist.

Eelnõu § 2 punktiga 11 täiendatakse liiklusseaduse § 264 lõikega 28, millega täiendatakse seaduse rakendussätteid üleminekuregulatsiooniga, mis käsitleb enne Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutuselevõttu väljastatud parkimiskaartide kehtivust.

Lõikes 28 sätestatakse, et kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud seaduse § 167 alusel antud parkimiskaardid jäävad kehtima neile märgitud kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2029. aasta 1. detsembrini.

Üleminekusätte eesmärk on tagada sujuv üleminek seniselt parkimiskaardilt Euroopa puudega inimese parkimiskaardile ja vältida olukorda, kus kõik senised kaardiomanikud peaksid kaardi vahetama välja ühel ajal. See võimaldab väljastada uued Euroopa puudega inimese parkimiskaardid järk-järgult ja vähendab nii inimeste kui ka SKA töökoormust.

Lõpptähtaja 1. detsember 2029 kehtestamine on vajalik, et tagada direktiivist tulenev seniste parkimiskaartide täielik asendamine Euroopa Liidu ühtse kujunduse ja ühtsete nõuetega Euroopa puudega inimese parkimiskaartidega. Seetõttu nähakse ette tähtaeg, mille saabumisel kaotavad kehtivuse kõik senise korra alusel väljastatud parkimiskaardid sõltumata neile märgitud kehtivusajast. Sellega tagatakse, et mõistliku üleminekuaja järel on kõik kasutusel olevad parkimiskaardid asendatud Euroopa puudega inimese parkimiskaartidega.

Üleminekuperioodil tuleb parkimisjärelevalves arvestada nii enne 1. juunit 2028 väljastatud seniste parkimiskaartide kui ka uute Euroopa puudega inimese parkimiskaartidega. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kontrollimiseks on ette nähtud valideerimisrakendus, seniste kaartide kontroll toimub senisel viisil.

Alates 1. juunist 2028 lõpeb kohaliku omavalitsuse üksuste ülesanne parkimiskaarte väljastada ning Euroopa puudega inimese parkimiskaardi taotlusi hakkab lahendama Sotsiaalkindlustusamet. Üleminekukuupäeval kohalikes omavalitsustes pooleliolevate taotluste menetlemise praktiline korraldus lepitakse enne uue süsteemi rakendumist kokku Sotsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste koostöös, et tagada sujuv üleminek ja vältida taotlejate jaoks menetluse katkemist.

Eelnõu § 2 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks LS § 264¹ lõige 2, milles on sätestatud Ühendkuningriigi pädeva asutuse väljastatud parkimiskaardi tunnustamine Eestis. Muudatus on seotud parkimiskaardi regulatsiooni ümberkorraldamisega. Ühendkuningriigi pädeva asutuse väljastatud parkimiskaardi tunnustamine sätestatakse edaspidi LS §-s 167 koos teiste Eestis tunnustatavate välisriigi parkimiskaartidega. Seetõttu ei ole eraldi regulatsioon § 264¹ lõikes 2 enam vajalik.

Eelnõu § 2 punktiga 13 täiendatakse liiklusseadust normitehnilise märkusega, milles viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele (EL) 2024/2841 ja (EL) 2024/2842. Normitehnilise märkusega näidatakse, milliste Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmiseks liiklusseadust eelnõuga muudetakse.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse muuseumiseadust.

Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse muuseumiseaduse § 20 lõike 3 punkti 1, milles sätestatakse puudega inimese õigus külastada tasuta riigimuuseume. Muudatus on vajalik seoses Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtuga alates 1. juunist 2028. Kuna õigus külastada tasuta riigimuuseume on sätestatud seaduses ja muuseumid kuuluvad Euroopa puudega inimese kaardi direktiivi kohaldamisalasse, tuleb muuta puudest tuleneva tasuta muuseumikülastuse õiguse tõendamise korda.

01.02.2027 jõustuva muuseumiseaduse § 20 lõike 3 punkti 1 kohaselt on muuseumi külastamine tasuta kaheksa-aastasele ja nooremale lapsele, alla 18-aastasele puudega isikule ja tema saatjale ning sügava puudega 18-aastasele ja vanemale isikule ning tema saatjale. Muudatusega seotakse tasuta külastamise õigus Euroopa puudega inimese kaardi kasutamisega. Muudatuse tulemusel on muuseumi külastamine tasuta kuni 18-aastasele Euroopa puudega inimese kaardi omanikule ja tema saatjale ning täisealisele Euroopa puudega inimese kaardi omanikule ja tema saatjale juhul, kui kaardile on kantud A-täht.

A-täht on direktiivist tulenev võimalik lisamärge Euroopa puudega inimese kaardil nendele inimestele, kes vastavalt riiklikule õigusele ja tavale vajavad suuremat toetusvajadust ning abistajat või saatjat, sealhulgas abilooma. Eestis on plaanitud lisada A-täht kõikide sügava puude raskusastmega inimeste ja kõikide raske nägemispuudega inimeste kaartidele.

Kuna Euroopa puudega inimese kaart väljastatakse puudega inimestele ning kaardi väljastamisele eelneb põhjalik puude tuvastamine, mille käigus hinnatakse muu hulgas puude raskusastet ja liiki, ei ole põhjendatud täiendava hindamise korraldamine A-tähe määramiseks. Arvestades, et sügav puue on puude raskusastmetest kõige raskem ja sellest tulenevalt on nendel inimestel üldjuhul suurem toetuse ja kõrvalabi vajadus, on põhjendatud A-tähe kandmine sügava puude raskusastmega inimeste kaartidele. Samuti on põhjendatud A-tähe kandmine raske nägemispuudega inimeste kaartidele, kuna nägemispuudest tulenevalt võib neil olla suurem vajadus kõrvalise abi järele liikumisel ja igapäevatoimingutes, sealhulgas saatja abi järele. A-tähe lisamine kaardile on täpsemalt reguleeritud eelnõu § 1 punktis 9.

Muudatuse tulemusel laieneb tasuta muuseumikülastuse õigus raske nägemispuudega inimestele ja nende saatjatele. 2025. aasta lõpu seisuga oli Eestis 2695 raske nägemispuudega inimest. Kui arvestada, et tasuta külastuse õigus laieneb ka nende saatjatele, suureneb tasuta riigimuuseumi külastamise õigusega inimeste arv hinnanguliselt 5390 inimese võrra.

Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse muuseumiseadust §-ga 322, milles sätestatakse üleminekuregulatsioon riigisisese puudega isiku kaardi omanike muuseumikülastuse õiguste säilitamiseks.

Muudatus on vajalik seoses Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtuga alates 1. juunist 2028. Kuigi alates sellest kuupäevast väljastatakse senise puudega isiku kaardi asemel Euroopa puudega inimese kaarti, jäävad varem väljastatud puudega isiku kaardid kehtima neile märgitud kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauemaks kui 2031. aasta 31. maini. Seetõttu kehtestatakse üleminekusäte, mis tagab puudega isiku kaardi omanikele seniste muuseumikülastusega seotud õiguste säilimise ka pärast Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõttu.

Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus isikul on kehtiv riigisisene puudega isiku kaart, kuid talle ei ole veel väljastatud Euroopa puudega inimese kaarti ning seetõttu võib tekkida põhjendamatu piirang tasuta muuseumikülastuse õiguse kasutamisel. Muudatus tagab sujuva ülemineku seniselt puudega isiku kaardi süsteemilt Euroopa puudega inimese kaardi süsteemile ning õiguste katkematu jätkumise üleminekuperioodil.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse ühistranspordiseadust.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse ühistranspordiseaduses puudega inimeste tasuta riigisisese liiniveo, saatja sõidusoodustuse ja sõidusoodustuse õiguse tõendamise regulatsiooni seoses Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtuga alates 1. juunist 2028. Kuna puudest tulenevad sõidusoodustused on osaliselt sätestatud seaduses ja reisijateveoteenused kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse, tuleb viia puudest tulenevate sõidusoodustuste tõendamise alused kooskõlla Euroopa puudega inimese kaardi direktiiviga.

Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse ühistranspordiseaduse § 32 lõike 3 esimest lauset. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tõendatakse puudest tuleneva sõidusoodustuse olemasolu puuet tõendava dokumendi või puudega isiku kaardiga. Muudatuse kohaselt tõendatakse sõidusoodustuse olemasolu edaspidi Euroopa puudega inimese kaardiga.

Muudatus on peamiselt tehnilist laadi ning tuleneb puudega isiku kaardi asendamisest Euroopa puudega inimese kaardiga alates 1. juunist 2028. Ühtlasi ei ole edaspidi kavas väljastada puudega isiku kaardi ja pensionitunnistuse ühiskaarti. Praktikas on esinenud ka juhtumeid, kus sõidusoodustuse tõendamiseks esitatakse puude tuvastamise otsus, mis sisaldab sõidusoodustuse võimaldamiseks mittevajalikke isikuandmeid. Seetõttu lihtsustatakse nii inimese kui ka vedaja jaoks sõidusoodustuse tõendamist, nähes selle ühtse alusena ette Euroopa puudega inimese kaardi. Muudatus ei mõjuta sõidusoodustust saama õigustatud isikute ringi ega soodustuse sisu. Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtu tulemusena tuleb samadel tingimustel sõidusoodustust võimaldada ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide väljastatud Euroopa puudega inimese kaartide omanikele.

Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse ühistranspordiseaduse § 34, milles loetletakse isikud, keda vedaja on kohustatud riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses tasuta vedama.

01.02.2027 jõustuva ühistranspordiseaduse § 34 kohaselt on tasuta sõidu õigus puudega alla 18-aastasel isikul, sügava puudega 18-aastasel ja vanemal isikul, raske nägemispuudega isikul, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjal või puudega isikut saatval juht- või abikoeral.

Direktiivi eesmärk on tagada, et Euroopa puudega inimese kaardi omanikele võimaldatakse teises liikmesriigis juurdepääs seal pakutavatele soodustustele ja eelisõigustele samadel tingimustel nagu selle liikmesriigi puuetega inimestele. See hõlmab ka transpordivaldkonnas pakutavaid soodustusi. Direktiiv ei kohusta kehtestama tasuta sõidu õigust, kuid kui liikmesriik on selle kehtestanud, tuleb soodustust võimaldada ka teiste liikmesriikide Euroopa puudega inimese kaardi omanikele samadel tingimustel. Eestis on täisealiste tasuta sõidu õigus seotud konkreetsete puude liikide ja raskusastmetega. Kuna teiste liikmesriikide puude tuvastamise süsteemid erinevad ning puude liik ega raskusaste Euroopa puudega inimese kaardil ei kajastu, kasutatakse eelnõus täisealiste tasuta sõidu õiguse ja saatja õiguse määratlemisel kaardile kantavat A-tähte. Alla 18-aastase Euroopa puudega inimese kaardi omaniku tasuta sõidu õigus ei sõltu A-tähe olemasolust.

Punktide 1 ja 2 kohaselt säilitatakse kehtivad tasuta sõidu õigused koolieelses eas lastele ja nendele lastele, kelle õpingute alustamine on edasi lükatud.

Punktis 3 sätestatakse tasuta sõidu õigus alla 18-aastasele Euroopa puudega inimese kaardi omanikule. Tegemist on kehtiva alla 18-aastase puudega isiku tasuta sõidu õiguse üleviimisega Euroopa puudega inimese kaardi süsteemi. Tasuta sõidu õigusega inimeste sihtrühm ei muutu.

Punktis 4 sätestatakse tasuta sõidu õigus Euroopa puudega inimese kaardi omanikule ja tema saatjale, kui kaardile on kantud A-täht. A-täht on direktiivist tulenev võimalik lisamärge Euroopa puudega inimese kaardil nendele inimestele, kes vastavalt riiklikule õigusele ja tavale vajavad suuremat toetusvajadust ning abistajat või saatjat, sealhulgas abilooma. Eestis on plaanitud lisada A-täht kõikide sügava puudega inimeste ja kõikide raske nägemispuudega inimeste kaartidele.

Kuna Euroopa puudega inimese kaart väljastatakse puudega inimestele ning kaardi väljastamisele eelneb põhjalik puude tuvastamine, mille käigus hinnatakse muu hulgas puude raskusastet ja liiki, ei ole põhjendatud täiendava hindamise korraldamine A-tähe määramiseks. Arvestades, et sügav puue on puude raskusastmetest kõige raskem ja sellest tulenevalt on nendel inimestel üldjuhul suurem toetuse ja kõrvalabi vajadus, on põhjendatud A-tähe kandmine sügava puudega inimeste kaartidele. Samuti on põhjendatud A-tähe kandmine raske nägemispuudega inimeste kaartidele, kuna nägemispuudest tulenevalt võib neil olla suurem vajadus kõrvalise abi järele liikumisel ja igapäevatoimingutes, sealhulgas saatja abi järele. A-tähe lisamine kaardile on täpsemalt reguleeritud eelnõu § 1 punktis 9.

Seega on edaspidi selle sätte alusel tasuta sõidu õigus lisaks punktis 3 nimetatud lastele ka sügava puudega täisealistel ja raske nägemispuudega täisealistel. Lisaks on tasuta saatja õigus kõikidel sügava puudega inimestel ja raske nägemispuudega inimestel. Muudatuse tulemusel laieneb võrreldes kehtiva seadusega tasuta sõidu õigus ka sügava puudega laste saatjatele.

Punktis 5 sätestatakse tasuta sõidu õigus Euroopa puudega inimese kaardi omanikku saatvale juht- või abikoerale. Tegemist on kehtiva õiguse sisulise ülevõtmisega, kuid võrreldes kehtiva regulatsiooniga täpsustatakse, et tasuta sõidu õigus laieneb juht- või abikoerale juhul, kui koer saadab Euroopa puudega inimese kaardi omanikku. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks, kuna kehtiv seadus ei sätesta, kuidas peab inimene tõendama, et ta on juht- või abikoera kasutav puudega inimene. See on praktikas põhjustanud keerulisi olukordi nii puudega inimesele kui ka vedajale sõiduõiguse kontrollimisel.

Muudatusega luuakse ühtne ja lihtne tõendamisalus Euroopa puudega inimese kaardi näol. Seejuures ei ole juht- või abikoera kasutamise õigus seotud A-täe olemasoluga kaardil. Kuigi A-täht viitab vajadusele saatja, tugiisiku, isikliku abistaja või abilooma järele, võivad juht- või abikoera kasutada ka inimesed, kellel ei ole A-tähe saamise alust, näiteks diabeedi või epilepsiaga inimesed. Seetõttu on põhjendatud siduda juht- või abikoera tasuta vedamise õigus Euroopa puudega inimese kaardi olemasoluga, mitte A-tähega.

Eelnõu § 4 punktiga 3 muudetakse ühistranspordiseaduse § 36 lõiget 1, mis reguleerib avaliku teenindamise lepingu alusel sõitjateveol riigieelarvest hüvitatavaid sõidusoodustusi. Muudatusega viiakse saatja sõidusoodustuse regulatsioon kooskõlla Euroopa puudega inimese kaardi süsteemiga. 01.02.2027 jõustuva seaduse kohaselt hüvitatakse sõidusoodustus sügava puudega isiku saatjale ja alla 18-aastase puudega isiku saatjale. Muudatuse kohaselt hüvitatakse edaspidi sõidusoodustus alla 18-aastase Euroopa puudega inimese kaardi omaniku saatjale ning 18-aastase ja vanema puudega inimese saatjale.

Eelnõu § 4 punktiga 4 täiendatakse ühistranspordiseadust rakendussättega, mis reguleerib üleminekut seniselt puudega isiku kaardilt Euroopa puudega inimese kaardile. Kuigi alates 1. juunist 2028 väljastatakse puudega isiku kaardi asemel Euroopa puudega inimese kaarti, jäävad varem väljastatud puudega isiku kaardid kehtima neile märgitud kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauemaks kui 2031. aasta 31. maini. Selleks sätestatakse, et kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud ühistranspordiseaduse regulatsiooni kohaldatakse ka üleminekuperioodil nende isikute suhtes, kellel on kehtiv puudega isiku kaart. Muudatuse eesmärk on tagada sõidusoodustuste katkematu jätkumine ning vältida olukorda, kus isik kaotaks üleminekuperioodil õiguse sõidusoodustusele üksnes seetõttu, et talle ei ole veel väljastatud Euroopa puudega inimese kaarti.

1.1. Põhiseaduspärasuse analüüs

Eelnõu põhiseaduspärasuse hindamisel eristatakse Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustuslikke nõudeid, nende rakendamisel tehtavaid riigisiseseid valikuid ja direktiivide ülevõtmisega mitteseotud muudatusi. Küsimustes, milles liikmesriigile on jäetud otsustusruum, tuleb põhjendada Eesti valitud lahenduse mõju isikute põhiõigustele. Samuti tuleb hinnata direktiividega mitteseotud muudatuste põhiseaduspärasust, kui nendega piiratakse õigusi või kehtestatakse kohustusi.

Põhiseaduse § 11 kohaselt peab põhiõiguse piirangul olema põhiseadusega kooskõlas olev eesmärk ning piirang peab olema selle saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobivuse hindamisel kontrollitakse, kas piirang aitab eesmärki saavutada. Vajalikkuse hindamisel võrreldakse piirangut vähem koormavate, kuid vähemalt sama tõhusate lahendustega. Mõõdukuse hindamisel kaalutakse piirangu mõju isikule ja kaitstava eesmärgi tähtsust.

1.1.1. Isikute ja asutuste kohustus avaldada teavet eritingimuste kohta

Kavandatava PISTS § 144 ja LS § 1673 kohaselt peavad kaardi alusel eritingimusi või eeliskohtlemist pakkuvad eraettevõtjad avaldama nende kohta ligipääsetavat teavet. Direktiivi (EL) 2024/2841 artikli 18 lõige 2 näeb eraettevõtjate puhul ette teabe avaldamise julgustamise. Üldise avaldamiskohustuse kehtestamine on seetõttu direktiivi miinimumnõuetest ulatuslikum riigisisene lahendus.

Kohustus riivab põhiseaduse §-s 31 kaitstud ettevõtlusvabadust, kuna ettevõtja peab kasutama aega ja vajaduse korral raha teabe koostamiseks, avaldamiseks ja ajakohastamiseks. Riive intensiivsus sõltub sellest, kas piisab olemasoleva teabe kohandamisest või eeldab kohustuse täitmine uute tehniliste lahenduste ja täiendavate vormingute loomist. Soodustuste pakkumise vabatahtlikkus ei kõrvalda nende pakkumisega kaasneva teavitamiskohustuse riivet.

Piirangu eesmärk on kaitsta puudega inimeste õigusi, võimaldades neil saada enne teenuse kasutamist arusaadavat teavet ja kasutada pakutavaid eritingimusi tegelikult. Ligipääsetav teave toetab võrdset osalemist ühiskonnaelus ja põhiseaduse § 28 lõikes 4 ette nähtud puudega inimeste erilist kaitset. Avaldamiskohustus on selle eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest teadmatus soodustuse olemasolust või kasutamise tingimustest võib takistada selle kasutamist.
Vajalikkuse hindamisel tuleb võrrelda kohustust vabatahtliku teavitamise, ühiste juhendite ja Sotsiaalkindlustusameti koondatud teabelehega. Vabatahtlik teavitamine võib jätta teabe kättesaadavuse ebaühtlaseks, kuid kohustuse vajalikkuse põhjendamiseks tuleb kirjeldada praktikas ilmnenud teabepuudust ja vabatahtlike meetmete ebapiisavust. Koondatud teabeleht võib vähendada ettevõtjate koormust, kuid ei pruugi tagada iga ettevõtja tingimuste ajakohasust.

Mõõdukust toetab kohustuse piiramine juba pakutavate hüvede kohta käiva teabega ning võimalus kasutada olemasolevat veebilehte või muud sobivat kanalit. Nõue ei peaks iseenesest eeldama uue veebilehe loomist. Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusele viitamisel peab olema selge, millised nõuded avaldatavale teabele kohalduvad ning kas ja millises ulatuses säilivad selles seaduses ette nähtud erandid. Eraldi tuleb arvestada väikeste ettevõtjate võimalusi ja kohustuse täitmise kulu.

Üldine avaldamiskohustus on põhiseaduslikult põhjendatav, kui selle ulatus ja täitmisviisid on selged, kaasnev koormus on eesmärgiga tasakaalus ning vähem piiravate lahenduste ebapiisavus on põhjendatud. Ilma kohustuse ulatuse ja kulude hinnanguta ei saa kõigi eraettevõtjate riivet lugeda väikeseks. Kui üldise kohustuse vajalikkust ei ole võimalik põhjendada, saab direktiivi rakendamisel piirduda eraettevõtjate teavitamise ja teabe avaldamise julgustamisega.

1.1.2. Euroopa puudega inimese kaardi maksimaalne kehtivusaeg

Kavandatava PISTS § 14¹ lõike 4 kohaselt piiratakse kaardi kehtivusaega lastel viie ja täisealistel kümne aastaga ka juhul, kui puude raskusaste kehtib kauem. Direktiivi (EL) 2024/2841 artikli 7 lõige 6 jätab kehtivusaja määramise liikmesriigile, kuid nõuab võimalikult pikka kehtivust. Piiranguga kaasneb vajadus uuendada õigusi tõendavat dokumenti. See mõjutab põhiseaduse §-s 19 kaitstud üldist tegevusvabadust ja inimese võimalust kasutada talle ette nähtud hüvesid. Laste ja täisealiste erinevat kohtlemist tuleb hinnata põhiseaduse § 12 järgi. Kaardi kehtivusaja lõpp ei tohi iseenesest muuta kehtivat puude tuvastamise otsust ega toetuse saamise õigust.

Piirangu eesmärk on säilitada kaardiomaniku usaldusväärse tuvastamise võimalus ning vähendada võõra või aegunud dokumendi kasutamist. Foto perioodiline uuendamine on selle eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest inimese välimus võib aja jooksul muutuda. Lastel on kiirem välimuse muutumine objektiivne põhjus lühema kehtivusaja kaalumiseks.

Vajalikkuse hindamisel tuleb võrrelda kogu kaardi perioodilist asendamist foto eraldi uuendamise ja kaardi kasutamisel täiendava isikusamasuse kontrollimisega. Foto eraldi uuendamine ei kõrvalda aegunud foto probleemi füüsilisel kaardil. Täiendava isikut tõendava dokumendi nõudmine igal kasutuskorral võib aga tekitada korduvat koormust. Digitaalse kaardi puhul võib foto ajakohastamine olla tehniliselt vähem koormav ning sama kehtivusloogika vajadus vajab seetõttu eraldi põhjendust.

Mõõdukust toetavad pikk uuendamistsükkel, tasuta ja ligipääsetav menetlus ning riigil olemas oleva ajakohase foto kasutamine. Riive on väiksem, kui kaardi uuendamine ei eelda puude uut tuvastamist ja inimene saab enne kehtivusaja lõppu teavituse. Püsiva puude korral tuleb uuendada dokumenti, mitte nõuda uut sisulist puude hindamist üksnes foto vananemise tõttu.
Kaardi perioodilise uuendamise nõue on kirjeldatud eesmärgil põhimõtteliselt põhjendatav. Just viie- ja kümneaastase tähtaja valik tuleb toetada foto kasutatavust puudutava hinnangu või võrreldavate dokumentide tuvastusvajaduse põhjendatud võrdlusega. Need tähtajad ei tulene direktiivist. Põhiseaduspärasuse järeldus eeldab ka seda, et uuendamismenetlus võimaldab vältida hüvede kasutamise põhjendamatut katkemist.

1.1.3. Puudega vanema toetuse saamise tingimuste muutmine

Kavandatava PISTS § 9 muudatusega asendatakse üksinda last kasvatamise üldine tingimus konkreetsete alustega, mida saab kontrollida registriandmete põhjal. Tegemist on riigisisese valikuga, mille põhjendamine ei saa tugineda kaardidirektiivide ülevõtmise vajadusele.

Hindamisel on kesksed põhiseaduse § 12 kohane võrdne kohtlemine, §-st 27 tulenev perekonna ja vanemate kaitse ning § 28 lõikes 4 ette nähtud puudega inimeste eriline kaitse. Põhiseaduse § 28 lõikes 2 sätestatud abiõiguse ulatust tuleb hinnata inimese olukorra ja sotsiaalkaitse terviku järgi; sellest ei tulene automaatselt õigus igale toetusele senistel tingimustel. Juba määratud toetuste muutmisel tuleb arvestada ka õiguspärase ootuse kaitset.

Muudatuse eesmärk on määrata toetuse saamise alused selgemalt, ühtlustada menetluspraktikat, vähendada inimese tõendamiskoormust ja vältida põhjendamatuid väljamakseid. Registriandmete kasutamine on kontrolli hõlbustamiseks sobiv. Registripõhine kontroll ei tähenda siiski vältimatult, et toetuse sisuline sihtrühm peab piirduma üksnes registrist tuvastatavate juhtumitega.

Võrreldavad rühmad on puudega vanemad, kes kasvatavad last tegelikult üksinda ja vastavad registripõhistele alustele, ning samas tegelikus olukorras vanemad, kes neile alustele ei vasta. Näiteks võib teine vanem lapse kasvatamises ja ülalpidamises mitte osaleda, kuigi tema hooldusõigus säilib ja lapse eest ei maksta elatisabi. Hooldusõiguse olemasolu ega elatisabi puudumine ei näita iseenesest, et vanemad kasvatavad last ühiselt. Kui toetus sellisele vanemale enam ei laiene, on tegemist sisulise õiguse piiramisega.

Vajalikkuse hindamisel tuleb võrrelda ammendavat registripõhist loetelu lahendusega, milles registriandmed on tavapärane kontrollialus, kuid muudes põhjendatud juhtumites saab üksinda kasvatamist tõendada täiendavate andmetega. Samuti saab kaaluda registriandmete ja taotleja kinnituse koos kasutamist ning täiendavat kontrolli põhjendatud kahtluse korral. Need võimalused võivad saavutada menetluse lihtsustamise eesmärgi, välistamata toetust sisuliselt samas olukorras inimestele.

Mõõdukuse hindamisel tuleb selgitada, kui palju seniseid ja võimalikke toetusesaajaid muudatus puudutab, milline on toetuse kaotamise mõju ning kuidas vastab uus sihtrühm toetuse eesmärgile. Üksnes toetuse väikesele rahalisele suurusele või haldusorgani töö kokkuhoiule tuginemine ei ole piisav. Kui toetuse eesmärki soovitakse sisuliselt muuta, tuleb seda sõnaselgelt põhjendada ja hinnata erineva kohtlemise põhjendatust selle eesmärgi suhtes.
Juba määratud toetuste puhul tuleb hinnata piisava üleminekuaja ja senistel tingimustel maksmise jätkamise vajadust. Üleminekukord võib leevendada seniste saajate olukorda, kuid ei kõrvalda sama abivajadusega uute taotlejate erineva kohtlemise probleemi.

Registripõhisem menetlus on põhimõtteliselt põhjendatav. Toetuse saajate ringi võimalikku kitsendamist ei saa aga olemasoleva põhjenduse põhjal lugeda vajalikuks ja mõõdukaks. Põhiseaduspärasust toetab täiendav võimalus tõendada tegelikku üksinda kasvatamist või andmetele tuginev selgitus, miks väljajäävad juhtumid erinevad toetuse eesmärgi seisukohast toetust saavatest juhtumitest.

1.1.4. Täienduskoolitustoetuse taotlemistähtaeg ja muud tingimused

Kavandatava PISTS § 12 muudatusega nähakse ette kuuekuuline taotlemistähtaeg ning täpsustatakse töötamise ja koolitusasutuse nõudeid. Need on riigisisesed valikud. Uue tingimuse põhiseaduspärasust tuleb hinnata ka siis, kui haldusorgan on sarnast nõuet rakenduspraktikas juba kasutanud.

Tingimused mõjutavad puudega inimese võimalust saada koolituskulude hüvitamist. Hindamisel tuleb arvestada põhiseaduse §-des 29 ja 37 kaitstud tööalase eneseteostuse ja haridusega seotud huve, § 28 lõikes 4 ette nähtud erilist kaitset ning § 12 kohast võrdse kohtlemise nõuet. Need sätted ei anna tingimusteta õigust konkreetsele koolitustoetusele, kuid toetuse tingimused peavad olema põhjendatud ja kooskõlas selle eesmärgiga.

Taotlemistähtaja eesmärk on siduda hüvitamine ajaliselt koolituse läbimisega, võimaldada kulude õigeaegset kontrollimist ja muuta menetlus etteaimatavamaks. Tähtaja kehtestamine on selle saavutamiseks sobiv. Kuue kuu vajalikkuse hindamisel tuleb võrrelda pikemat tähtaega ja mõjuval põhjusel hilinemise arvestamise võimalust. Hüvitatavate kulude dokumentaalne tõendatavus ei kao üksnes kuue kuu möödumisel ning toetuse ülemmäär piirab juba väljamaksete ulatust.

Mõõdukuse hindamisel tuleb arvestada, et hilinemine võib tuleneda haigusest, haiglaravist, kognitiivsest piirangust või abistaja puudumisest. Õiguse täielik kaotus inimesest sõltumatu takistuse tõttu võib olla eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne. Tähtaja algus ja ületamise tagajärg peavad olema üheselt mõistetavad. Samuti peab olema selge, kas tegemist on taastatava menetlustähtajaga või materiaalõigusliku õigust lõpetava tähtajaga. Viimase puhul ei saa automaatselt eeldada haldusmenetluse seaduse tähtaja ennistamise reeglite kohaldumist.
Töötamise nõue koolituse läbimise ajal võib toetada hüvitise tööalast eesmärki. Töötamise nõue ka taotluse esitamise ajal vajab eraldi põhjendust, sest inimene võib pärast tööalast koolitust jääda töötuks või ajutiselt töölt kõrvale. Koolituse tööalane eesmärk ja tehtud kulu võivad seejuures säilida. Tuleb võrrelda taotlemise ajal töötavaid ja vahepeal töö kaotanud inimesi ning hinnata vähem piirava lahendusena töötamise seost koolituse läbimise ajaga või põhjendatud erandeid.

Koolitusasutuse nõuete eesmärk on toetada koolituse kvaliteeti ja kontrollitavust ning avaliku raha eesmärgipärast kasutamist. Nõue on sobiv, kui kohaldatavad nõuded on seotud toetatava koolituse tegeliku kvaliteedi ja hüvitamise eesmärgiga. Täpsustada tuleb võrreldava kvaliteediga välisriigi koolituste ja tasemeõppe käsitlemist. Kui toetatavate õppevormide ring väheneb, tuleb seda hinnata eraldi sisulise piiranguna.

Tähtaeg ja kvaliteedinõuded on põhimõtteliselt põhjendatavad. Põhiseaduspärasuse järeldus eeldab kuuekuulise tähtaja pikkuse ja tagajärgede põhjendamist, mõjuvate takistuste käsitlemist ning töötamise nõude seostamist toetuse tegeliku eesmärgiga. Varem läbitud koolituste ja menetluses olevate taotluste puhul tuleb hinnata seniste tingimuste kohaldamise või piisava üleminekuaja vajadust.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu kohaselt võetakse Eesti õiguses kasutusele Euroopa Liidu õigusest tulenevad terminid „Euroopa puudega inimese kaart“, „Euroopa puudega inimese parkimiskaart“, „eritingimus või eeliskohtlemine“, „abiloom“ ja „liidu liikuvusprogramm“. Terminid tulenevad direktiivist (EL) 2024/2841 ning nende kasutamine on vajalik direktiivi ülevõtmiseks ja Eesti õiguse terminoloogia kooskõlla viimiseks Euroopa Liidu õigusega.

Euroopa puudega inimese kaart asendab senise riigisisese puudega isiku kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart senise liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi. Eelnõus kasutatakse lisaks terminit „valideerimisrakendus“, millega tähistatakse Euroopa puudega inimese kaardi autentsuse ja kehtivuse kontrollimiseks kasutatavat tehnilist lahendust.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2841, millega luuakse Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart (ELT L, 2024/2841, 14.11.2024), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2842, millega laiendatakse direktiivi (EL) 2024/2841 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele (ELT L, 2024/2842, 14.11.2024).

Direktiiviga (EL) 2024/2841 kehtestatakse Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi ühine raamistik, nende vastastikuse tunnustamise põhimõte ning nõuded kaartide väljastamisele, vormile, kehtivusele, ligipääsetavusele, turvalisusele ja väärkasutuse ennetamisele. Direktiiviga (EL) 2024/2842 laiendatakse sama regulatsiooni liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele.

Eelnõus sätestatakse kaartide mõiste ja kohaldamisala, pädev asutus, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord, valideerimine, teabe kättesaadavus ning väärkasutusega seotud teabevahetus. Eelnõukohased lahendused vastavad direktiivides sätestatud nõuetele.

Direktiiv jätab mitmes küsimuses liikmesriigile valikuvabaduse. Eelnõu kohaselt määratakse mõlema kaardi väljastamise pädevaks asutuseks SKA. Alternatiiv oleks olnud määrata ülesanne mõnele teisele riigiasutusele või jätta parkimiskaardi väljastamine kohaliku omavalitsuse üksustele. SKA kasuks otsustati, kuna amet juba tuvastab puude raskusastet ja väljastab riigisisest puudega inimese kaarti ning selline lahendus võimaldab kasutada olemasolevaid menetlusi ja infosüsteeme, samuti vähendada dubleerivat asjaajamist.

Samuti ei kasutata eelnõus direktiivi artikli 2 lõikes 2 sätestatud võimalust laiendada kaartide kohaldamist üldiselt kõigile lühiajalisest viibimisest pikematele Eestis viibimise juhtudele. Alternatiiv oleks olnud laiendada kaartide tunnustamist ka muudele pikaajalise viibimise juhtudele. Eelnõus piirdutakse direktiivist tuleneva kohustusliku lahendusega, mille kohaselt kehtivad kaardid pikema aja vältel liidu liikuvusprogrammis osalevatele isikutele.

Eelnõu reguleerimisalaga seonduvad ka isikuandmete kaitse üldmäärus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta. Neist tulenevaid nõudeid on arvestatud isikuandmete töötlemist ja teabe ligipääsetavust puudutavate sätete kujundamisel.

Eelnõu reguleerimisalaga otseselt seotud Euroopa Liidu Kohtu praktikat ei ole tuvastatud. Direktiivide ülevõtmise kohta on koostatud seletuskirja lisana 2 vastavustabel, milles näidatakse direktiivide sätete vastavus eelnõu sätetele.

Seaduseelnõu väljatöötamise toetamiseks tegi Trinidad Wiseman OÜ 2026. aasta I poolaastal teenusedisaini analüüsi, mille üheks osaks oli ka õigusanalüüs, mille koostaja oli Jaana Nõgisto (Advokaadibüroo Jaana Nõgisto, [email protected]).

6. Seaduse mõjud

Muudatuse eesmärgid:
1. Täiendatakse PISTS-i esmalt selleks, et kaasajastada puude raskusastme tuvastamise ja puudega inimese sotsiaaltoetuse maksmise protsesse. Teise sisulise muudatusena täpsustatakse seaduses kasutatavat terminoloogiat ja seaduse eesmärki. Mõjuanalüüs keskendub seaduse sisulistele muudatustele. Puudega vanema toetuse puhul täpsustatakse toetuse saamise tingimusi ja muudetakse nende kontroll registripõhisemaks ning täienduskoolitustoetuse puhul täpsustatakse toetuse saamise tingimusi, suurendades eelkõige õigusselgust. Õppetoetuse regulatsioonis sisulisi muudatusi ei tehta. Nende muudatuste mõju on vähene ja seetõttu neid muudatusi mõjuanalüüsis eraldi ei käsitleta.
2. Senine riigisiseselt kehtiv puudega isiku kaart asendatakse Euroopa puudega inimese kaardiga (edaspidi ka EL PIK) ning sellega seonduvalt võetakse üle asjakohases direktiivis sätestatud õigused ja kohustused. Mõjuanalüüs keskendub direktiivi ülevõtmisega kaasnevatele sisulistele muudatustele.
3. Senise, 1968. aasta teeliikluse konventsiooni täiendava Euroopa kokkuleppe alusel tunnustatava parkimiskaardi kõrvale võetakse kasutusele Euroopa puudega inimese parkimiskaart (edaspidi EL PAK) ning sellega seonduvalt võetakse üle direktiivis sätestatud õigused ja kohustused.

Muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalset ja majanduslikku mõju, samuti mõju riigivalitsemisele ja infotehnoloogilistele arendustele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi vajaduse korral kolme kriteeriumi alusel: mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Mõjupeatükk on üles ehitatud muudatuse eesmärkide põhiselt.

Muudatused ei mõjuta linna-, maa- ja rannapiirkondade inimeste teenustele juurdepääsu ja kättesaadavust, mistõttu ei ole mõju olulisust selles valdkonnas hinnatud.

Eelnõu mõjude osas järelhindamist ei kavandata, kuna eelnõuga valdavalt täpsustatakse ja lihtsustatakse olemasolevaid menetlusi ning võetakse üle Euroopa Liidu õigusest tulenevad nõuded. Muudatuste rakendumist ja võimalikke probleeme on võimalik jälgida tavapärase rakenduspraktika käigus.

6.1. PISTS-i sisulised muudatused

Tabel 1. Positiivse mõjuga PISTS-i sisuliste muudatuste võrdlus
Muudatuse sisu
Kehtiv olukord
Soovitud olukord
Puude raskusastme tuvastamine
SKA peaspetsialist näeb isiku nõusolekul ainult tervise infosüsteemi andmeid esitanud arsti nime. Seetõttu võivad arstiõppe läbinud isikuni jõuda taotlused, milles on andmed puudulikud. Kui andmed on ebapiisavad, peab kas taotleja või arstiõppe läbinud isik andmeid dubleerivalt täpsustama.
Isiku nõusolekul näeb SKA arsti nime ja eriala, viimase külastuse aega ja tervishoiuteenuse osutamise aega. Need andmed võimaldavad hinnata olemasoleva info asja- ja ajakohasust enne, kui taotlus jõuab arstiõppe läbinud isikuni. Väheneb arstiõppe läbinud isiku (ekspertarstid) tööressurss ja vajadus kordusvisiitideks või täiendavaks andmekogumiseks.
Puude raskusastme lõpptähtaja lühiajaline pikenemine
Kehtiv regulatsioon võimaldab juba teatud juhtudel tuvastada puude raskusastme tavapärasest pikemaks ajaks. Muudatuse vajadus puudutab üksikuid juhtumeid, kus puude raskusastme kehtivus lõpeb kuni kolm kuud enne järgmisse vanuserühma jõudmist ning inimene peab seetõttu esitama uue taotluse lühikeseks vaheperioodiks ja vanuserühma vahetumisel veel kord uue taotluse.

Kui puude raskusastme kehtivus lõpeb kuni kolm kuud enne järgmisse vanuserühma jõudmist, võib SKA pikendada selle kehtivust vanuserühma lõpuni. Tegemist on piiratud lisavõimalusega, mille eesmärk on vältida üksnes lühikeseks vaheperioodiks uue menetluse läbimist.


Sotsiaalne mõju

2025. aasta lõpus oli 101 001 puudega inimest ehk 7,4% rahvastikust.6 2025. aastal tuvastati puue ligi veerandil neist inimestest, kellest omakorda 15% puhul oli tegu esmakordse puude tuvastamisega. Kuuekuuline korduv puudeotsus tehti 150 juhul. Planeeritavate muudatuste mõju on positiivne ja mõju ulatus keskmine: ühest küljest kogutakse võimalikult palju ajakohaseid andmeid menetluse alguses, puude kehtivusaja pikendamine aga säästab puudega inimest vahemenetlusest ja tööealist ka täiendavast eriarsti visiidist, mis on tingitud üksnes vanusest, mitte tema puuet põhjustava olukorra muutumisest. Kehtivas seaduses on juba ette nähtud võimalus tuvastada puude raskusaste teatud juhtudel tavapärasest pikemaks perioodiks, sealhulgas muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral kuni vanuserühma lõpuni. Eelnõuga lisatav võimalus puudutab üksnes väikest sihtrühma, kelle puude raskusastme tavapärane kehtivusaeg lõpeks kuni kolm kuud enne järgmisse vanuserühma jõudmist, mistõttu tuleks neil kehtiva korra kohaselt läbida vahetult enne vanuserühma vahetumist täiendav puude tuvastamise menetlus.

Mõju riigivalitsemisele

Negatiivse otsusega lõppenud menetluste osakaal on kasvanud, ulatudes 2024–2025 juba 48%-ni esitatud taotluste koguarvust, kusjuures enim negatiivseid otsuseid langetatakse (osakaaluna taotluste koguarvust) esmakordsel puude tuvastamisel tööealisel (üle 90%), seejärel lapsel (2024. a 47% ja 2025. a 60%). Osaliselt on see tingitud kas ebatäpsete või puudulike andmete esitamisest, mis ei võimalda taotlejale soodsa otsuse langetamist. Negatiivse otsuse järel on aga võimalik esitada vaie, mis suurendab SKA töökoormust. Isiku nõusolekul lisaandmete kogumine vähendab eelduslikult negatiivsete otsuste arvu ja suurendab menetluse efektiivsust.

Puude tuvastamise otsuse kehtivuse pikendamine vähendab mõnevõrra SKA ekspertarstide (7) ja töövõtulepingu alusel töötavate ekspertarstide (15) töökoormust. Eeldades et kolm kuud kehtivad korduvad puudeotsused on tingitud isiku peatsest jõudmisest järgmisse vanuserühma, võib SKA menetluste arv seetõttu küll vähesel määral (u 100–150 juhtumit aastas) väheneda, kuid muudatus omab siiski positiivset mõju ressursside juhtimisele.

Sotsiaalne mõju ja mõju riigivalitsemisele. SKA 2025. aasta koondandmed7.

• Puude tuvastamiseks esitati 47 835 taotlust. 
• 3538 juhul muutus puude raskusaste kergemaks ja 1840 juhul raskemaks. 
• Vaidlustati 1913 otsust, 379 vaiet rahuldati. 
• Puude tuvastamiseks koostati 22 811 ekspertarsti arvamust (ülejäänud otsused tehti töövõime hindamise alusel). 
• Kõige enam ehk 43,2% juhtudel tuvastati puude raskusaste viieks aastaks. 3798 juhul tuvastati vanaduspensionieas inimesel eluaegne puue.

Planeeritava muudatuse mõju on kokkuvõttes positiivne ja mõju ulatus keskmine.

6.2. Euroopa Liidu puudega inimese kaart

EL PIK asendab senise puudega isiku kaardi. Olulised erinevused senikehtivaga võrreldes on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. Väljastatava ELi puudega inimese kaardi erinevused võrreldes senikehtiva kaardiga
Tunnused
Puudega isiku kaart
EL PIK
Kehtivusala
Eesti
Euroopa Liit
Dokumendi vorm
Füüsiline
Füüsiline või digitaalne
Foto
Ei ole
On
Puude raskusaste
Jah
Ei
Puude liik
Jah; nägemis- või liikumispuue
Ei
Kehtivus
Lastel kuni 3 aastat, erandjuhtudel täisealiseks saamiseni.
Tööealistel kuni 5 aastat, erandjuhtudel pensionieani.
Vanaduspensioniealistel kuni 5 aastat, erandjuhtudel eluaegne.
Lastel kuni 3 aastat, erandjuhtudel 5 aastat.
Tööealistel kuni 5 aastat, erandjuhtudel kuni 10 aastat.
Vanaduspensioniealistel kuni 5 aastat, erandjuhtudel kuni 10 aastat.

Sotsiaalne mõju

Muudatus puudutab üleminekuperioodi, arvestades kogu puudega inimeste sihtrühma (ca 100 000 inimest). Üleminekuperioodil asendub riigisisene dokument EL PIK-iga uue otsuse tegemisel või puudega inimese taotluse alusel. Positiivne mõju avaldub puudega inimese kaardi valdaja jaoks võimaluses kasutada kõiki soodustusi ja eritingimusi, mis on tagatud vastava liikmesriigi analoogse kaardi omanikele.

Vabatahtlikult pakutavate soodustuste ja eritingimuste sisu EL PIK-i kasutuselevõtuga iseenesest ei muutu ning eelnõuga ei kohustata teenuseosutajaid uusi soodustusi looma. Samas on SKA ülesanne suurendada teadlikkust kaardi kasutamise võimalustest ja julgustada avaliku sektori asutusi ning eraettevõtjaid puudega inimestele eritingimusi ja eeliskohtlemist pakkuma. Seetõttu võib EL PIK-i praktiline väärtus Eestis aja jooksul suureneda, kui kaardi alusel pakutavate vabatahtlike soodustuste hulk kasvab.

Olulisem positiivne mõju avaldub teistesse liikmesriikidesse reisivatele puudega inimestele. EL PIK võimaldab kasutada teises liikmesriigis sealsele puudega inimesele pakutavaid eritingimusi ja eeliskohtlemist samadel tingimustel, ilma et inimesel tuleks oma puude staatust sealses süsteemis eraldi tõendada. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus sõltuvad sellest, kui sageli inimene teistesse liikmesriikidesse reisib ning milliseid soodustusi sihtriigis pakutakse.

Teiste liikmesriikide EL PIK-i omanikele tekib Eestis võimalus kasutada siin pakutavaid eritingimusi ja eeliskohtlemist Eesti kaardiomanikega samadel tingimustel. Mõju ulatus sõltub Eestisse saabuvate kaardiomanike arvust ning nende poolt teenuste ja soodustuste kasutamisest, mistõttu ei ole mõjutatud inimeste arvu täpselt võimalik hinnata.

Teenuseosutajatele, sealhulgas avaliku sektori asutustele ja ettevõtjatele, ei kaasne kohustust hakata EL PIK-i omanikele uusi vabatahtlikke soodustusi pakkuma. Kui soodustust või eritingimust juba pakutakse, tuleb seda võimaldada samadel tingimustel ka teiste liikmesriikide EL PIK-i omanikele ning teha sellekohane teave ligipääsetavalt kättesaadavaks. Seetõttu on mõju teenuseosutajatele üldjuhul vähene ning avaldub eelkõige olemasolevate soodustuste kohaldamisel ja nende kohta teabe avaldamisel.

Muuseumidele ja ühistransporditeenuse osutajatele kaasneb lisaks mõju riigisiseselt seadusega ette nähtud soodustuste muutumisest. Muuseumiseaduse muudatusega laieneb tasuta riigimuuseumi külastamise õigus raske nägemispuudega EL PIK-i omanikele ja nende saatjatele, suurendades võimalike õigustatud inimeste arvu hinnanguliselt 5400 võrra. Ühistranspordiseaduse muudatusega laieneb tasuta sõidu õigus sügava puudega laste saatjatele. Nende muudatustega kaasnev mõju on positiivne õigustatud inimestele, kuid toob kaasa täiendava kulu riigile

Kokkuvõttes on EL PIK-i kasutuselevõtu mõju puudega inimestele positiivne, kuid mõju ulatus ja avaldumise sagedus sõltuvad kaardi kasutamisest ning pakutavate soodustuste hulgast. Suurim sisuline muutus võrreldes kehtiva olukorraga seisneb kaardi piiriüleses kasutatavuses ja teiste liikmesriikide soodustustele juurdepääsu lihtsustumises. Teenuseosutajatele on mõju pigem vähene, kuna eelnõu ei kohusta uusi vabatahtlikke soodustusi looma. Olulisi ebasoovitavaid sotsiaalseid mõjusid ei ole ette näha.

Olulisemad muudatused on esitatud tabelis 3.

Tabel 3. Muuseumiseaduse ja ühistranspordiseaduse muudatused võrreldes senise olukorraga
Seadus, soodustus
Puudega isiku kaart
EL PIK
Muuseumiseadus, tasuta külastusõigus
Puudega laps ja tema saatja
Puudega laps ja tema saatja

Sügava puudega täisealine isik ja tema saatja
Täisealine ja tema saatja, kui EL PIK-ile on kantud A-täht. A-täht kantakse kõikidele sügava puudega inimeste ja raske nägemispuudega inimeste kaartidele. Seega laieneb tasuta muuseumikülastus raske nägemispuudega täisealistele ja nende saatjatele.
Ühistranspordiseadus, tasuta sõit kommertsliinidel
Puudega laps
Puudega laps ja tema saatja, kui lapse EL PIK-ile on kantud A-täht. Tasuta sõidu õigus laieneb sügava puudega laste saatjatele.

Sügava puudega täisealine isik
Täisealine ja tema saatja, kui EL PIK-ile on kantud A-täht. A-täht kantakse kõikidele sügava puudega inimeste ja raske nägemispuudega inimeste kaartidele. Seega laieneb tasuta sõidu õigus kõikidele sügava puudega inimeste saatjatele ega ole enam piiratud vaid sügava nägemispuudega.

Raske nägemispuudega täisealine isik


Raske või sügava nägemis-puudega isiku saatja


Mõõduka ebasoovitava mõjuga risk väljendub kaardi kehtivuse tähtajas. 2025. aasta jooksul tehtud 24 119 puudeotsusest 26% puhul (6 174)oli muutumatu või progresseeruv püsiv seisund aluseks vanuserühma kuulumise lõpuni kestva otsuse tegemisel. Sellisel juhul kehtib riigisisesene dokument kas 16-aastaseks saamiseni (alates 2027. aastast kuni täisealiseks saamiseni), vanaduspensioniikka jõudmiseni või elu lõpuni. Fotoga puudega inimese kaardi kehtivusaeg on aga alaealise puhul kuni viis aastat, tööealisel ja vanaduspensioniealisel kuni kümme aastat. See tähendab, et kaarti tuleb selle aja möödudes uuendada. Alaealise ja tööealise puhul võib see kaasa tuua vajaduse uuendada dokumenti vastaval perioodil korduvalt ja alustada järgmisse vanuserühma jõudes dokumendi taotlemist algusest peale. Kui aga kaardi väljastamise alus ei ole muutunud, saab kaardi väljastada lihtsustatud korras, kusjuures digitaalne puudega inimese kaart uueneb automaatselt.

Teiseks võimalikuks ebasoovitava mõjuga riskiks võib kujuneda kaardi väljastamise aluseks oleva puudeotsuse kehtivusaeg. 2025. aastal tehtud tähtajaliste otsuste keskmine kehtivus oli alaealistel 2,1 aastat, täisealistel 3,6 aastat ja vanaduspensioniealistel 4,4 aastat. See tähendab, et nii puudeotsuse kui ka sellest tulenevalt väljastatava kaardi uuendamise sagedus on eelkõige alaealistel ja tööealistel inimestel suurem kui kaardi maksimaalne võimalik kehtivusaeg. Puude tuvastamise protsess ise ei muutu, kuid täiendava halduskoormusena võidakse tajuda kaardi väljastamiseks vajaliku foto olemasolu. Selle mõju vähendamiseks on kavandatud Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamisel kasutada Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus olevat kehtivat fotot, mis saadakse asutustevahelise andmevahetuse kaudu ja mida inimesel ei ole üldjuhul vaja eraldi esitada. Lisaks ei mõjuta eelnõukohased muudatused nende inimeste kaardi kehtivusaega võrreldes kehtiva korraga, kuna ka praegu väljastatava puudega inimese kaardi kehtivus on seotud puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivusajaga.

Mõju riigivalitsemisele

Digitaalse EL PIK-i loob SKA puude tuvastamisel automaatselt. Füüsiline kaart trükitakse taotluse alusel. Kuna ei ole teada, kui suur hulk puudega inimesi soovib a) olemasoleva kaardi vahetamist EL PIK-iks ja b) kui paljud soovivad füüsilist EL PIK-i pärast puudeotsuse saamist, on töökoormuse kasvu keeruline hinnata. Pikemas perspektiivis võib eeldada töökoormuse vähenemist eelkõige digitaalse kaardi kasutamise suurenemise ja kaardi väljastamise protsessi automatiseerimise tõttu.

Kulude vähenemine sõltub kahest asjaolust:
1) digitaalne kaart muutub valdavaks;
2) keskmine puudeotsuse kehtivusaeg pikeneb.

Töökoormust ja kulusid suurendab väljastatavate kaartide ebaühtlane kehtivusaeg (2025. aastal lastel keskmiselt 2,1, täisealistel 3,6 ja vanaduspensioniealistel 4,4 aastaks).

Kuna füüsilist EL PIK-i vajavate taotlejate arv on prognoosimatu, ei saa mõju ulatusele hinnangut anda.

Direktiivi ülevõtmisega kaasneva Euroopa Liidu liikmesriigi poolt Euroopa Liidu kodanikule või kolmanda riigi kodanikule välja antud EL PIK-i mõju ulatust on subjektiivselt oluline, kuid objektiivselt võimatu hinnata.

6.3. Euroopa Liidu puudega inimese parkimiskaart

EL PAK asendab seni KOV-ide poolt väljastatud puudega isiku parkimiskaardi, mida anti välja 1968. aasta teeliikluse konventsiooniga liitunud riikides ühtsel parkimiskaardi vormil. Kuigi Eesti hakkab edaspidi väljastama EL PAK-i ja tunnustama teiste riikide väljastatud EL PAK-i, siis ka edaspidi tunnustatakse 1968. aasta teeliikluse konventsiooniga liitunud riikide parkimiskaarte ja Ühendkuningriigi väljastatud parkimiskaarti. Olulised erinevused senikehtivaga võrreldes on esitatud tabelis 4.

Tabel 4. Väljastatava ELi puudega inimese parkimiskaardi erinevused võrreldes senikehtiva kaardiga
Tunnused
Puudega isiku parkimiskaart
EL PAK
Kehtivusala
Eesti ja Euroopa Liit8
Euroopa Liit
Foto
On
Ei ole
Allkiri
On
Ei ole
Kehtivus
Parkimiskaart antakse välja puuet tõendavale dokumendile märgitud puude raskusastme kehtivuse perioodiks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks.

Arsti tõendi alusel (ajutine liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle) väljastatud parkimiskaart kehtib kuus kuud. Kaarti on võimalik üks kord pikendada kuueks kuuks.
Parkimiskaart antakse välja puuet tõendavale dokumendile märgitud puude raskusastme kehtivuse perioodiks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks.

Arsti tõendi alusel (ajutine liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle) väljastatud parkimiskaart kehtib kuus kuud. Ajutist parkimiskaarti on võimalik uuesti väljastada kuni kuueks kuuks üksnes pere- või eriarsti tõendi alusel.
Väljastaja
Kohalik omavalitsus
SKA

Eesti puudega isiku parkimiskaart juba kehtib EL-is nõukogu vastava soovituse9 kohaselt. Direktiivi ülevõtmine eeldab aga dokumenti väljastava pädeva asutuse määramist. Eestis kaardi väljastamise (sh trükkimise) korraldamine senisel kujul ehk kohaliku omavalitsuse kaudu ei ole mõistlik. Seega on kaardi väljastamise protsessi (õigustatuse hindamisest kaardi trükkimise ja väljastamiseni) andmine SKA-le põhjendatud.

Sotsiaalne mõju

EL PAK-i väljastamise protsessi ühtlustamine kuni selleni, et parkimiskaarti on õigustatud isikule võimalik väljastada koos EL PIK-iga, aga ka plaanitud muudatus, mille kohaselt toimuvad nii EL PIK-i kui ka EL PAK-i taotlemine ja väljastamine ühes kohas, on tugevalt positiivse mõjuga.

Muudatus mõjutab eelkõige parkimiskaardi kasutajaid. Parkimiskaardi saamise alused ja kaardiga seotud parkimisõigused sisuliselt ei muutu, kuid kaardi taotlemine koondatakse kohalike omavalitsuste asemel SKA-sse. Kasutaja jaoks lihtsustub asjaajamine, kuna puude tuvastamise ja parkimiskaardi saamisega seotud toimingud koonduvad ühe asutuse juurde.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt 2025. aastal korraldatud küsitluse andmetel oli 2025. aasta augustis väljastatud umbes 22 500 kehtivat parkimiskaarti.

Mõju riigivalitsemisele

SKA andmetel on omavalitsused perioodil 2021–2025 tellinud keskmiselt 9740 parkimiskaarti, kuid juba 2026. aasta esimesel poolaastal telliti üle 10 000 parkimiskaardi. Kehtiva regulatsiooni puudused on järgmised:
1) ei ole teada, kui palju kehtivaid parkimiskaarte on tegelikult välja antud;
2) puudub ülevaade omavalitsustele eraldatud parkimiskaartide reservist.

Muudatuse tulemusel hakkab EL PAK-e väljastama SKA. Selle tulemusena tekib ülevaade kehtivatest parkimiskaartidest. Kaarte n-ö reservi toota ei ole enam võimalik, sest iga kaart trükitakse isikustatuna.

Kohalike omavalitsuste töökoormus väheneb. Ära langeb vajadus parkimiskaartide varude planeerimisele ja nende käsitsi vormistamisele. Muudatus võib mõjutada kõiki kohalikke omavalitsusi (78).Lisaks langeb kohalikelt omavalitsustelt ära parkimiskaardi taotluste menetlemise ja kaartide väljastamisega seotud töö. Mõju on püsiv ning selle ulatust iseloomustab senine kaartide maht: aastatel 2021–2025 tellisid omavalitsused keskmiselt 9740 parkimiskaarti aastas. Seetõttu on parkimiskaartide väljastamise ülesande üleandmise mõju kohalike omavalitsuste töökoormusele oluline, kuigi mõju suurus võib omavalitsuste lõikes erineda.

Kohalike omavalitsuste töökoormus liiklusjärelevalve teostamisel ei muutu. Seni väljastatav liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart kehtib üleriigiliselt, mitte üksnes kaardi välja andnud omavalitsuse territooriumil. Järelikult on ka järelevalvet teostavalisikul võimalus parkimise õigsust kontrollide üksnes visuaalselt (kaardi enese vastavus, st kujundus ja kaardi kehtivusaeg). Muudatuse tulemusel lisandub senisele kontrollivõimalusele võimalus kasutada valideerimisrakendust. Valideerimisrakenduse kasutamine on kohaliku omavalitsuse jaoks tasuta. Rakenduse kasutamine on võimalus, mitte kohustus, mistõttu ei kaasne sellega kohalikele omavalitsustele kohustuslikku täiendavat töökoormust.

SKA töökoormus suureneb ja eeldab lisatööjõu värbamist. Tegemist on püsiva mõjuga, kuna SKA võtab üle kohalike omavalitsuste senise parkimiskaartide väljastamise ülesande. Töökoormuse ulatus sõltub eelkõige väljastatavate ja uuendatavate kaartide arvust. Direktiivist tulenevate lisaülesannete täitmisega seotud SKA tööjõukulu lisavajaduseks on hinnatud 68 000 eurot aastas. Samas on eeldada, et teenuse pakkumine ühest kohast võimaldab kokkuvõttes tööjõu ressurssi paremini planeerida. Suurimat efekti oleks võimalik saavutada EL PIK-i ja EL PAK-i ühise väljastamise korral.

Mõju asutustele ja ettevõtjatele

Parkimiskaardi alusel parkimisõigusi või muid soodsamaid parkimis- ja peatumistingimusi võimaldavatele asutustele ja ettevõtjatele on mõju vähene. Neil tuleb teha pakutavate parkimis- ja peatumistingimuste kohta teave selgelt ja ligipääsetavalt kättesaadavaks veebilehel ja kohapeal. Täiendavate soodsamate parkimistingimuste pakkumine jääb vabatahtlikuks. Samuti tekib võimalus kontrollida EL PAK-i autentsust ja kehtivust valideerimisrakenduse abil, kuid rakenduse kasutamine ei ole kohustuslik. Kohanemisvajadus seisneb seega eelkõige uue kaardi ja selle kasutamise põhimõtetega arvestamises ning parkimistingimuste kohta avaldatava teabe ajakohastamises

Rakendus- ja üleminekuriskid

Peamine rakendus- ja üleminekurisk on seotud parkimiskaartide väljastamise ülesande üleviimisega kohalikelt omavalitsustelt SKA-le ning selleks vajalike infosüsteemide ja tööprotsesside õigeaegse valmimisega. Riski vähendab üleminekuregulatsioon, mille kohaselt jäävad enne EL PAK-i kasutuselevõttu väljastatud parkimiskaardid kehtima neile märgitud kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 1. detsembrini 2029. See võimaldab minna uuele süsteemile üle järk-järgult ega eelda kõigi seniste kehtivate parkimiskaartide üheaegset väljavahetamist.

6.4. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõuga kaasneb isikuandmete, sealhulgas terviseandmete ja seega isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 9 tähenduses eriliiki isikuandmete töötlemine. Isikuandmete töötlemisega seotud muudatused puudutavad eelkõige puude raskusastme tuvastamist, puudega inimeste sotsiaaltoetuste määramist ja maksmist, Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamist ning nende kaartide valideerimist ja väärkasutusega seotud teabevahetust.

Kavandatava andmetöötluse puhul tuleb eristada olemasoleva andmetöötluse täpsustamist uutest töötlemistoimingutest. Suurem osa puude raskusastme tuvastamise, sotsiaaltoetuste maksmise ja Euroopa puudega inimese kaardi väljastamisega seotud andmetöötlusest toimub SKA-s juba praegu. Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtmisega asendatakse senine riigisisene puudega isiku kaart ning selle väljastamine seotakse olemasoleva puude raskusastme tuvastamise menetluse, infosüsteemide ja SKA pädevusega. Seetõttu ei kaasne Euroopa puudega inimese kaardi väljastamisega olulist töödeldavate isikuandmete mahu suurenemist ega uue paralleelse andmekogumi loomist.

6.4.1. Puude raskusastme tuvastamine

Eelnõuga täpsustatakse puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete koosseisu ning laiendatakse piiratud ulatuses andmeid, mida SKA spetsialist võib inimese nõusolekul tervise infosüsteemis näha. Kehtiva õiguse kohaselt näeb spetsialist andmeid esitanud arsti nime. Eelnõu kohaselt lisanduvad arsti eriala, viimase visiidi kuupäev ning tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi koostamise ja tervise infosüsteemi laekumise kuupäev. Tegemist ei ole juurdepääsuga tervishoiudokumentide sisule või inimese diagnoosidele, vaid piiratud metaandmetega, mille põhjal saab hinnata puude tuvastamiseks vajaliku terviseinfo olemasolu ja ajakohasust.

Töötlemisviis on vajalik ja kohane, kuna praktikas tuleb puudulike või tervise infosüsteemi veel kandmata andmete puhul teha lisapäringuid inimesele või tervishoiuteenuse osutajale. Täiendavate metaandmete nägemine võimaldab kontrollida andmete olemasolu enne asja ekspertarstile edastamist ning vähendab lisapäringute, korduva andmekogumise ja üksnes andmete täiendamiseks tehtavate arstivisiitide vajadust. Puudulikud andmed võivad viia ka negatiivse otsuseni ja uue menetluse alustamiseni, mistõttu aitab muudatus parandada menetluse kvaliteeti.

Peamine oht seisneb selles, et tervise infosüsteemi andmetele saab juurdepääsu töötaja, kelle tööülesannete täitmiseks ei ole see vajalik, või andmeid kasutatakse puude raskusastme tuvastamisest erineval eesmärgil. Arvestades andmete terviseandmetega seotust, on ohu esialgne tase keskmine.

Ohtu maandavad eelkõige seaduses piiratud andmekoosseis ja töötlemise eesmärk, tööülesandepõhine juurdepääs, isikustatud kasutajaõigused, juurdepääsude logimine ning kasutajaõiguste regulaarne kontroll. SKA-l ei teki selle muudatuse tõttu juurdepääsu inimese kogu terviseandmestikule. Nende meetmete rakendamisel on jääkrisk väike ja kavandatud meetmed on ohu maandamiseks piisavad.

6.4.2. Puudega inimeste sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine

Eelnõuga muudetakse mitme toetuse saamise tingimuste kontrollimine registripõhisemaks. Näiteks ei pea puudega vanema toetuse puhul inimene teatavaid toetuse saamise aluseks olevaid asjaolusid enam omakäelise kinnitusega tõendama, vaid SKA saab neid kontrollida riigi käsutuses olevate andmete põhjal. Menetluse muutumine dokumendipõhisest registripõhiseks ei suurenda iseenesest töödeldavate andmete hulka.

Eelnõuga nähakse lisaks ette Politsei- ja Piirivalveameti kohustus teavitada SKA-d tagaotsimismenetluse või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise ja lõpetamise kohta, kui asjaolu mõjutab toetuse maksmist. Töötlemise eesmärk on kontrollida toetuse saamiseks seaduses sätestatud tingimuste olemasolu ja vältida olukorda, kus inimeselt nõutakse riigil juba olemas oleva teabe uuesti esitamist. Puudega vanema toetuse puhul võimaldab andmevahetus samuti loobuda inimese täiendavast tõendamisest.

Peamine oht on see, et ebaõigete, aegunud või valesti tõlgendatud registriandmete põhjal jäetakse toetus määramata. Kuna sellisel töötlemisel võib olla inimesele vahetu varaline ja sotsiaalne mõju, on esialgne risk keskmine.

Riski maandamiseks tuleb kasutada usaldusväärseid ja ajakohaseid andmeallikaid, siduda andmevahetus üksnes toetuse saamise tingimuste kontrollimiseks vajalike andmetega ning enne inimese õigusi kahjustava otsuse tegemist vajaduse korral kontrollida asjaolusid täiendavalt. Isikule jäävad haldusmenetlusest ja vaide- või kohtumenetlusest tulenevad õiguskaitsevahendid. Nende meetmete rakendamisel on jääkrisk väike.

6.4.3. Euroopa puudega inimese kaardi väljastamine ja asendamine

Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise eesmärk on tõendada inimese puude staatust või puudest tulenevat õigust nii Eestis kui ka teistes liikmesriikides ning võimaldada inimesele direktiivis sätestatud ulatuses võrdne juurdepääs eritingimustele ja eeliskohtlemisele.

SKA on juba praegu riigisisese puudega isiku kaardi väljastaja. Euroopa puudega inimese kaardi väljastamine põhineb samuti SKA tuvastatud puude raskusastmel ning kasutusele võetakse olemasolevad menetlused, infosüsteemid ja pädevus. Ei looda uut ulatuslikku andmetöötlust, vaid olemasolevale töötlemisele antakse Euroopa kaardiga seotud ülesannete täitmiseks selgem õiguslik alus.

Direktiiv määrab kaardi väljastamise eest vastutava pädeva asutuse sõnaselgelt vastutavaks töötlejaks ning kohustab tagama andmete turvalisuse, tervikluse, autentsuse ja konfidentsiaalsuse. Väline teenuseosutaja ei vabasta liikmesriiki andmekaitsealastest kohustustest.

Võrreldes senise puudega isiku kaardiga lisatakse Euroopa puudega inimese kaardile foto. Selleks ei nõuta inimeselt uue foto esitamist, vaid kasutatakse isikut tõendavate dokumentide andmekogus juba olemas olevat näokujutist või fotot. Selline lahendus on vajalik isikustatud kaardi väljastamiseks ning vähendab dubleerivat andmekogumist ja inimese halduskoormust. Foto kasutamine piiratakse kaardi väljastamise, asendamise ja kaardile kandmise eesmärgiga. Kui alla 15-aastasel lapsel ei ole Politsei- ja Piirivalveameti fotopangas fotot või näokujutist, on seaduslikul esindajal võimalik see kaardi väljastajale esitada.

Samal ajal väheneb inimese terviseseisundi kohta kaardil nähtav teave. Senine kaart sisaldab puude raskusastet ning teatavatel juhtudel puude liiki, kuid Euroopa puudega inimese kaardile neid andmeid ei kanta.

Peamised ohud on foto või puude staatusega seotud andmete kasutamine muul eesmärgil ja andmetele põhjendamatu juurdepääs. Esialgne risk on andmete tundlikkust arvestades keskmine.

Riski maandavad olemasoleva infosüsteemi kasutamine, õigusaktis määratud eesmärk ja andmekoosseis, foto kasutamise konkreetne eesmärgipiirang, rollipõhine juurdepääs ja logimine. Direktiiv näeb digitaalse kaardi puhul täiendavalt ette, et see ei tohi sisaldada rohkem isikuandmeid kui füüsiline kaart, andmed peavad olema krüpteeritud ning andmekandja lugemine peab olema piiratud õigustatud kasutajatega. Nende meetmete rakendamisel on jääkrisk väike.

6.4.4. Euroopa puudega inimese kaardi valideerimine

Valideerimise eesmärk on võimaldada avaliku või erasektori teenuseosutajal kontrollida Euroopa puudega inimese kaardi autentsust ja kehtivust ning otsustada selle põhjal konkreetse eritingimuse, soodustuse, eeliskohtlemise, teenuse või muu õiguse võimaldamine.

Valideerimiseks kasutatakse Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele vastavat valideerimislahendust. Direktiivi kohaselt kehtestatakse Euroopa Liidu tasandil Euroopa puudega inimese kaardi QR-koodi ja muude digitaalsete turvaelementide nõuded ning ühised tehnilised spetsifikatsioonid muu hulgas kaardi kehtivuse ja autentsuse kontrollimiseks, võltsimise ja pettuse vältimiseks, koostalitlusvõime tagamiseks ning kaartide piiriüleseks lugemiseks.

Valideerimislahenduse tehnilised nõuded ja Euroopa Liidu tasandi turvameetmed määratakse seega kindlaks Euroopa Liidu õigusega. SKA ülesanne ei ole kehtestada valideerimislahenduse Euroopa Liidu tasandi tehnilisi nõudeid, vaid tagada enda pädevuse piires valideerimise riigisisene õiguspärane korraldus. Direktiiv näeb ühtlasi ette, et isikuandmete kaitset mõjutavate delegeeritud või rakendusaktide ettevalmistamisel konsulteeritakse Euroopa Andmekaitseinspektoriga ja vajaduse korral Euroopa Andmekaitsenõukoguga.

Eesti tasandil seisneb isikuandmete töötlemise reguleerimine eelkõige valideerimise õigusliku aluse, eesmärgi, lubatud andmekoosseisu ja valideerijate ringi kindlaksmääramises. Valideerija töötleb kaardiandmeid selleks, et kontrollida kaardi autentsust ja kehtivust ning võimaldada kaardi alusel enda pakutavat eritingimust, soodustust, eeliskohtlemist, teenust või muud õigust. Valideerijat tuleb selle töötlemistoimingu puhul üldjuhul käsitada iseseisva vastutava töötlejana. Valideerija töötaja või muu tema nimel ja alluvuses tegutsev füüsiline isik ei ole eraldiseisev vastutav ega volitatud töötleja.

Valideerimise käigus töödeldakse teavet, millest ilmneb inimese puude staatus või puudest tulenev õigus. Tegemist on eriliiki isikuandmetega. Seetõttu peab riigisisene regulatsioon lisaks valideerimise õigusele sisaldama sobivaid ja konkreetseid kaitsemeetmeid, mis piiravad töötlemise eesmärki ja ulatust ning väldivad andmete põhjendamatut kasutamist.

Peamine oht on see, et kaarti kontrollib isik, kellel puudub selleks õigustatud eesmärk, valideerijale tehakse kättesaadavaks rohkem isikuandmeid kui konkreetse õiguse kontrollimiseks vajalik või valideerimisel saadud andmeid säilitatakse või kasutatakse hiljem muul eesmärgil. Kuna valideerimisvõimalus võib olla kasutusel suure hulga avaliku ja erasektori teenuseosutajate juures ning töötlemine puudutab eriliiki isikuandmeid, hindame esialgse riski keskmiseks.

Riski maandamiseks piiratakse seaduses valideerimine kaardi autentsuse ja kehtivuse ning konkreetse eritingimuse, soodustuse, eeliskohtlemise, teenuse või muu õiguse võimaldamise eelduse kontrollimisega. Valideerimislahendusele võib juurdepääs olla üksnes isikutel, kelle ülesannete täitmiseks on kaardi kontrollimine vajalik, ning valideerija peab tagama enda nimel tegutsevate füüsiliste isikute juurdepääsu õiguspärasuse. Valideerimisel tuleb järgida andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtet ning valideerimisel saadud isikuandmeid ei tohi kasutada muul eesmärgil. Andmete säilitamisel tuleb lähtuda Euroopa Liidu õigusaktides ja riigisiseses õiguses sätestatud nõuetest.

Valideerimislahenduse tehniliste omaduste ja lõpliku andmevahetuskorralduse selgumisel tuleb enne selle kasutuselevõttu kontrollida, milliseid isikuandmeid valideerijale kättesaadavaks tehakse, kas valideerimissündmuse kohta edastatakse isikustatud teavet mõnda teise infosüsteemi ning kas valideerimisest tekivad isikuandmeid sisaldavad logid. Kui valideerimisel töödeldakse üksnes konkreetse kontrolli tegemiseks vajalikku minimaalset andmekoosseisu ning valideerimise tulemusel ei teki SKA-le isikustatud kaardikasutuse ajalugu, on jääkrisk väike. Kui tehnilise lahenduse rakendamisel ilmneb täiendav isikustatud andmevahetus või andmete säilitamine, tuleb selle töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, vajalikkust ja riske täiendavalt hinnata.

Euroopa Liidu õigusaktiga määratakse kindlaks füüsiliste kaartide ruutkoodis sisalduv minimaalne andmekoosseis. Euroopa puudega inimese kaardi puhul hõlmab see muu hulgas kaardiomaniku ees- ja perekonnanime, kaardi seerianumbrit ja kehtivusaega, parkimiskaardi puhul kaardi seerianumbrit ja kehtivusaega ning mõlema kaardi puhul kontrollimiseks vajalikke tehnilisi andmeid. Ruutkoodi kontrollimisel saadud isikuandmeid ei tohi pärast kontrolli lõppemist säilitada.

6.4.5. Väärkasutusega seotud andmevahetus

Direktiiv kohustab liikmesriike vältima kaartide võltsimist ja pettust ning näeb ette, et teises liikmesriigis väljastatud kaardi tõsise või süstemaatilise väärkasutuse korral teavitatakse kaardi väljastanud liikmesriiki ja vahetatakse väärkasutuse kohta teavet.

Eelnõu kohaselt antakse selle ülesande täitmiseks SKA-le õigus saada ja edastada kaardi väärkasutuse kontrollimiseks vajalikku teavet. Seletuskirja kohaselt on andmevahetus seotud konkreetse kaardi kehtetuks tunnistamise või teise liikmesriigi pädeva asutuse teavitamise vajadusega.

Peamine oht on see, et väärkasutuse kahtluse korral edastatakse ebavajalikke tervise- või muid isikuandmeid või ebaõige teabe alusel kaasneb inimesele negatiivne tagajärg, näiteks kaardi kehtetuks tunnistamine. Esialgne risk on keskmine.

Riski maandamiseks seotakse andmete saamine ja edastamine konkreetse seadusest tuleneva eesmärgiga ning lubatakse töödelda ainult selle eesmärgi saavutamiseks vajalikku andmekoosseisu. Andmevahetus peab toimuma turvaliste kanalite kaudu ning enne inimese õigusi kahjustava otsuse tegemist tuleb kontrollida teabe õigsust ja piisavust. Direktiiv rõhutab lisaks, et pettusevastased meetmed peavad austama puudega inimeste õigusi ega tohi põhjustada nende stigmatiseerimist. Nende meetmete rakendamisel on jääkrisk väike.

6.4.6. Euroopa puudega inimese parkimiskaart

Parkimiskaardi puhul on muudatus Euroopa puudega inimese kaardist erinev, sest senise parkimiskaardi väljastavad kohaliku omavalitsuse üksused, kuid Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamine koondatakse SKA-sse. Tsentraliseerimine võimaldab saada ülevaate tegelikult kehtivatest parkimiskaartidest ja kaotada kohalike omavalitsuste käsitsi vormistatavate kaardivarude süsteemi.

Andmetöötluse tsentraliseerimine suurendab ühe vastutava töötleja valduses olevate parkimiskaardi andmete hulka, kuid ei tähenda tingimata inimese kohta töödeldava andmekoosseisu suurenemist. Euroopa parkimiskaardile ei kanta enam fotot ega allkirja, mis sisalduvad senisel parkimiskaardil. Direktiiv määrab ka Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljaandja vastutavaks töötlejaks ning kohustab tagama andmete turvalisuse, tervikluse, autentsuse ja konfidentsiaalsuse.

Peamine oht tuleneb andmete tsentraliseerimisest. Turvaintsidendi või põhjendamatu juurdepääsu korral võib mõjutatud inimeste arv olla suurem kui hajutatud kohaliku menetluse puhul. Esialgne risk on keskmine.

Riski maandavad rollipõhine ja isikustatud juurdepääs, logimine, kasutajaõiguste regulaarne kontroll ning SKA infosüsteemidele kohaldatavad ühtsed infoturbe- ja andmekaitsemeetmed. Samuti vähendab riski kaardile füüsiliselt kantavate isikuandmete väiksem koosseis. Nende meetmete rakendamisel on jääkrisk väike.

6.4.7. Kokkuvõttev hinnang

Kavandatud muudatustega ei kaasne tervikuna isikuandmete töötlemise ulatuse olulist suurenemist. PISTS-i üldistes menetlusmuudatustes kasutatakse valdavalt andmeid, mida SKA juba töötleb, või asendatakse inimese esitatavad dokumendid riigil olemas olevate andmete kontrollimisega. Puude raskusastme tuvastamisel suureneb piiratud ulatuses SKA spetsialistile nähtavate tervise infosüsteemi metaandmete koosseis, kuid sellega vähendatakse täiendavat ja dubleerivat andmekogumist.

Euroopa puudega inimese kaardi puhul jätkub sisuliselt senine kaardi väljastamisega seotud andmetöötlus. Lisatingimus on foto, mis saadakse riigil juba olemas olevast andmekogust, kuid samal ajal ei kanta uuele kaardile senisel kaardil nähtavaid puude raskusastme ja puude liigi andmeid. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi puhul koondub väljastamine kohaliku omavalitsuse üksustelt SKA-sse, kuid kaardile kantavate andmete koosseis väheneb.

Uued andmekaitsealased küsimused tulenevad eelkõige kaardi elektroonilisest valideerimisest ning väärkasutusega seotud piiriülesest teabevahetusest. Valideerimise tehnilised ja EL-i tasandi andmekaitsemeetmed kujundatakse Euroopa Komisjoni loodavas ühises tehnilises lahenduses, samas kui Eesti ülesanne on tagada valideerimise piisavalt täpne õiguslik alus, eesmärgipiirang, õigustatud kasutajate ring ning eriliiki isikuandmete töötlemiseks vajalikud kaitsemeetmed.

Mõjuhinnangus tuvastatud peamiste ohtude esialgne tase on keskmine. Eelnõus ette nähtud eesmärgi- ja andmekoosseisu piirangute ning kirjeldatud organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete nõuetekohasel rakendamisel vähenevad riskid madalale ehk vastuvõetavale tasemele. Seetõttu on kavandatud meetmed praegu teada oleva töötlemise puhul piisavad andmesubjektide õigustele ja vabadustele tekkivate ohtude maandamiseks.

Valideerimisrakenduse lõpliku tehnilise lahenduse selgumisel tuleb mõjuhinnangut selles osas ajakohastada, kui selgub, et valideerimisel toimub täiendav isikustatud andmevahetus, tekib kaardi kasutamise ajalugu või säilitatakse valideerimislogides isikuandmeid. Sellisel juhul tuleb eraldi hinnata nende andmete töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, säilitamistähtaega ja juurdepääsu ning riskide maandamise meetmeid.

6.5. Mõju halduskoormusele

Kokkuvõttes vähendab eelnõukohane seadus eraisikute halduskoormust. Mitmes menetluses väheneb vajadus esitada riigil juba olemas olevaid andmeid või dokumente ning teha korduvaid toiminguid. Olulist uut regulaarset teabe-, taotlemis- või tõendamiskohustust eraisikutele eelnõuga ei kaasne.

Ettevõtjatele ja teistele teenuseosutajatele kaasneb vähene töökoormus seoses olemasolevate soodustuste ja eritingimuste kohta teabe ligipääsetaval kujul avaldamisega. Valideerimisrakenduse kasutamine on soodustuse pakkujale vabatahtlik, mistõttu ei ole ettevõtjatele kaasnev halduskoormus eeldatavalt oluline.

6.5.1. Euroopa puudega inimese kaardi füüsilise versiooni taotlemine

Halduskoormus EL PIK taotlemisel puudega inimestele piiratud ulatuses suureneb. Euroopa puudega inimese kaardi digitaalne versioon luuakse puude tuvastamisel automaatselt, kuid füüsiline kaart väljastatakse taotluse alusel. Seetõttu peab inimene, kes soovib kasutada ka füüsilist kaarti, avaldama selle saamiseks eraldi soovi. Võrreldes automaatselt loodava digitaalse kaardiga kaasneb sellega lisatoiming. Halduskoormuse suurenemine on siiski piiratud, kuna füüsilise kaardi taotlemine on inimese enda valik ning eraldi ulatuslikku menetlust selleks ei looda.

6.5.2. Puude raskusastme tuvastamisel terviseandmete olemasolu kontrollimine

Töökoormus puude raskusastme tuvastamiseks SKA spetsialistidele võib väheneda. Eelnõuga laiendatakse piiratud ulatuses andmeid, mida SKA spetsialist saab inimese nõusolekul tervise infosüsteemist näha. Lisaks arsti nimele saab kontrollida arsti eriala, viimase visiidi kuupäeva ning tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi koostamise ja tervise infosüsteemi laekumise aega.

See võimaldab juba menetluse alguses kontrollida, kas puude raskusastme hindamiseks vajalikud terviseandmed on olemas ja ajakohased. Seetõttu väheneb vajadus võtta inimesega täiendavalt ühendust, paluda tal arstiga ühendust võtta või pöörduda üksnes puuduvate andmete tõttu uuesti tervishoiuteenuse osutaja poole. Muudatus vähendab seega inimese lisatoimingute ja korduva andmete esitamise vajadust.

6.5.3. Puude raskusastme kehtivusaja pikendamine vanuserühma vahetumisel

Halduskoormus puude raskusastme kehtivusaja pikendamisel puudega inimestele väheneb. Eelnõu kohaselt võimaldatakse teatavatel juhtudel määrata puude raskusaste kuni inimese järgmisse vanuserühma jõudmiseni. Kehtiva korra puhul võib tekkida olukord, kus senine puudeotsus lõpeb vaid mõni kuu enne järgmisse vanuserühma jõudmist ning inimene peab esitama esmalt uue taotluse lühikeseks ajaks ja seejärel vanuserühma muutumisel veel ühe taotluse.

Muudatusega saab sellise vahemenetluse ära jätta. Seeläbi väheneb korduvtaotluste esitamise vajadus ja teatud juhtudel ka üksnes uue menetluse tõttu tehtavate täiendavate arstivisiitide vajadus.

6.5.4. Puudega vanema toetuse tingimustele vastavuse registripõhine kontrollimine

Registripõhiselt tingimustele vastavuse kontrollimine vähendab puudega inimeste halduskoormust. Eelnõu kohaselt muudetakse puudega vanema toetuse saamise tingimuste kontrollimine senisest registripõhisemaks. Inimene ei pea enam teatavaid toetuse saamise eelduseks olevaid asjaolusid ise kinnitama või lisadokumentidega tõendama, kui vajalik teave on riigil juba olemas.

Näiteks saab SKA andmevahetuse kaudu kontrollida, kas lapse teine vanem on tunnistatud tagaotsitavaks või teadmata kadunuks, ilma et toetuse taotleja peaks vastava asjaolu tõendamiseks ise dokumenti esitama.

6.5.5. Euroopa puudega inimese kaardi sidumine puude tuvastamise menetlusega

EL PIK väljastamise automaatne sidumine puude tuvastamise menetlusega vähendab puudega inimeste halduskoormust. Euroopa puudega inimese kaardi väljastamine seotakse olemasoleva puude raskusastme tuvastamise menetlusega. SKA saab kasutada kaardi väljastamisel juba olemas olevaid andmeid, menetlusi ja infosüsteeme ning inimese jaoks ei looda puude staatuse tõendamiseks eraldi uut menetlust.

See tähendab, et inimene ei pea Euroopa puudega inimese kaardi saamiseks üldjuhul uuesti tõendama asjaolusid, mis on SKA-le puude raskusastme menetlusest juba teada.

6.5.6. Euroopa puudega inimese kaardile foto saamine riiklikust andmekogust

Riiklikes andmekogudes juba oleva foto kasutamine vähendab puudega inimeste halduskoormust. Euroopa puudega inimese kaardile kantakse foto, kuid inimene ei pea selleks uut fotot esitama. SKA saab kasutada isikut tõendavate dokumentide andmekogus juba olemas olevat näokujutist või fotot. See väldib dubleerivat andmete esitamist ning vähendab kaardi taotleja toiminguid.

6.5.7. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi taotlemise koondamine SKA-sse

Parkimiskaardi väljastamise koondamine puuet tuvastava asutuse juurde vähendab puudega inimeste halduskoormust. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamine viiakse kohaliku omavalitsuse üksustelt SKA-sse. Teenusedisaini kohaselt on eesmärk korraldada Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi taotlemine ning väljastamine võimalikult ühtselt ja ühest kohast. See vähendab vajadust pöörduda sama puude staatusega seotud dokumentide saamiseks eri asutuste poole.

Parkimiskaardi taotlemine ise ei ole uus kohustus, sest ka senist parkimiskaarti peab inimene taotlema. Muutub eelkõige pädev asutus.

6.5.8. Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi vastastikune tunnustamine

Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vastastikune tunnustamine vähendab inimese halduskoormust teistes liikmesriikides viibimisel. Inimene ei pea teises liikmesriigis puudega inimestele pakutavate eritingimuste, soodustuste või parkimisõiguste kasutamiseks läbima uut puude staatuse tunnustamise menetlust ega taotlema kohalikku kaarti. Teise liikmesriigi kaart võimaldab kasutada Eestis vastavaid parkimisõigusi ilma täiendavat kohalikku parkimiskaarti taotlemata.

6.5.9. Kokkuvõte

Halduskoormuse suurenemine kaasneb eelkõige juhul, kui inimene soovib automaatselt loodava digitaalse Euroopa puudega inimese kaardi kõrval ka füüsilist kaarti, mille saamiseks tuleb esitada taotlus.

Halduskoormus väheneb puude raskusastme tuvastamisel terviseandmete täiendava kontrollimise võimaluse, vanuserühma vahetumisel korduvmenetluste vähenemise, toetuste registripõhisema menetlemise, Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise olemasoleva puude tuvastamise menetlusega sidumise, olemasoleva foto kasutamise, EL PIK-i ja EL PAK-i menetluste koondamise ning Euroopa kaartide piiriülese vastastikuse tunnustamise tõttu.

Kokkuvõttes vähendab eelnõukohane seadus eraisikute halduskoormust, kuna uute kohustuste lisandumine on minimaalne, samal ajal kui mitmed olemasolevad tõendamis-, taotlemis- ja korduvmenetlused vähenevad või kaovad.
Vormi algus
Vormi lõpp

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/2841, millega luuakse Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/2842, millega laiendatakse direktiivi (EL) 2024/2841 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele, ülevõtmine PISTS-i, liiklusseadusesse, muuseumiseadusesse ja ühistranspordiseadusesse toob kaasa lisakulud. IT-arendustele vajalikud lisakulud on plaanitud osaliselt katta välisvahenditest, ülejäänud kulud liigituvad direktiivist tulenevate lisakulude alla ja nende jaoks tehakse RES2028–2031 protsessis lisataotlus. Muud PISTS-i muudatused lisakulusid kaasa ei too.

Tabel 5. Seaduse rakendamisega seotud kulud
Tegevus
2026
2027
2028
2029
2030
2026-2030
Katteallikas
SOTSIAAL-KINDLUSTUSAMETi kulud kokku
 
 
203 873
351 045
260 645
815 563
 
Füüsilise Euroopa Liidu puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi trükkimise ja saatmisega kaasnev kulu (KM-ta)
 
 
35 000
70 000
70 000
175 000
SKA piirmääraga eelarve

 
 
85 600
182 500
92 100
360 200
RES 2028-2031 lisataotlus

 
 
120 600
252 500
162 100
535 200
Kokku kaartide kulud
SKA tööjõukulu direktiivist tulenevate täiendavate ülesannete tegemiseks
 
 
15 273
30 545
30 545
76 363
SKA piirmääraga eelarve

 
 
68 000
68 000
68 000
204 000
RES 2028-2031 lisataotlus

 
 
83 273
98 545
98 545
280 363
Kokku tööjõukulud
TEHIKu kulud kokku
126 802
1 224 640
2 283 558
250 000
250 000
4 135 000
 
IT lahenduste ühekordne arenduskulu (KM-ta)
126 802
1 224 640
945 886


2 297 328
Välisvahendid 2 297 328 eur ulatuses (TAT "Kogukonnapõhise toetatud elaseme toetamine")
IT arenduste ühekordne arenduskulu (KM-ta)


1 337 672


1 337 672
RES 2028-2031 lisataotlus
IT süsteemide ülalpidamise kulu (KM-ta)



250 000
250 000
500 000
RES 2028-2031 lisataotlus
SoMi asutuste kulud kokku
126 802
1 224 640
2 487 431
601 045
510 645
4 950 563
 
sh SoMi lisavajadus


1 491 272

500 500

410 100

2 401 872

RES 2028-2031 lisataotlus

KULTUURI-MINISTEERIUMi kulud kokku
 
 
6 740
13 480
13 480
33 700
 
Muuseumiseaduses direktiivi ülevõtmisega kaasnev piletitulu vähenemine


6 740
13 480
13 480
33 700
RES 2028-2031 lisataotlus
REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUS-MINISTEERIUMi kulud kokku
 
 
12 500
25 000
25 000
62 500
 
Ühistranspordiseaduses direktiivi ülevõtmisega kaasneva hüvitatava sõidusoodustuse kulu suurenemine


12 500
25 000
25 000
62 500
RES 2028-2031 lisataotlus
Kõik kulud KOKKU
126 802

1 224 640

2 506 671

639 525

549 125

5 046 763


sh lisavajadus


1 510 512

538 980

448 580

2 498 072



SKA

Seaduse rakendamisel hakkab SKA alates 01.06.2028 väljastama nii Euroopa puudega inimese kaarti kui ka Euroopa puudega inimese parkimiskaarti. Seejuures on parkimiskaardi väljastamine SKA-le uus kohustus, sest siiani hankis SKA küll parkimiskaardi toorikud, kuid kaarte väljastasid kohalikud omavalitsused. Võrreldes praeguse puudega inimese kaardi ja parkimiskaardiga muutub füüsiliste kaartide hind kallimaks, sest mõlema kaardi nõuded on võrreldes riigisisese kaardiga rangemad (nt on Euroopa puudega inimese kaardil inimese foto ja kaardil on punktkiri). Euroopa puudega inimese kaardile lisandub füüsilise kaardi kõrval ka digikaart. Eesmärk on soodustada eelkõige digikaardi kasutamist, kuid direktiivist tulenevalt peab inimesel olema soovi korral võimalik saada ka füüsiline kaart. Uutele nõuetele vastavate kaartide väljastamise lisakulu (sisaldab nii trükkimist, personaliseerimist kui ka postitamist) on 2028. aastal 85 600 eurot, 2029. aastal 182 500 eurot ja alates 2030. aastast 92 100 eurot. Lisaks suureneb SKA töökoormus, sest SKA võtab üle kohalike omavalitsuste rolli parkimiskaartide väljastajana. Töökoormus suureneb ka direktiivist tulenevate kohustuste võrra, sest tekib kohustus suurendada teadlikkust kaardi olemasolust nii võimalike kaardi kasutajate kui ka võimalike soodustuse pakkujate seas. Tööjõukulude lisavajadus on 68 000 eurot aastas (püsikulu). SKA-ga seotud kulud on aastatel 2028–2030 kokku hinnanguliselt 815 563 eurot. Sellest 251 363 eurot kaetakse SKA olemasolevast eelarvest ning 564 200 euro ulatuses esitatakse lisataotlus RES 2028–2031 protsessis.

TEHIK

Eelnõu rakendamiseks on vajalikud arendused eelkõige SKA infosüsteemis SKAIS ja selle iseteeninduses. EL PIK puhul arendatakse välja kaardi digitaalne versioon ning selle kasutamiseks vajalikud sertifikaatide ja elektroonilise templi lahendused. Samuti luuakse kontrollrakendus kaardi kehtivuse kontrollimiseks, tühistatud kaartide andmete haldamise ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele edastamise funktsionaalsus ning võimalus koondada teavet tuvastatud võltsingute kohta. EL PAK jaoks luuakse SKAIS-is kaardi taotlemise, menetlemise ja väljastamise funktsionaalsus ning samuti sertifikaatide, elektroonilise templi, kontrollrakenduse ja tühistatud kaartide andmete haldamisega seotud lahendused. Nii EL PIK-i kui ka EL PAK-i kasutuselevõtuks täiendatakse SKAIS-i iseteenindust, et kasutajale oleksid nähtavad temaga seotud ajakohased kaardiandmed. Vajalike andmete saamiseks ja edastamiseks arendatakse SKAIS-i andmevahetust teiste infosüsteemidega. Tervise infosüsteemi kesksüsteemiga (TIS) luuakse andmevahetus ajutise parkimiskaardi väljastamiseks vajalike andmete saamiseks ning Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA) kaardi valmistamiseks vajaliku foto saamiseks. Lisaks luuakse ametnikule võimalus laadida puudega inimese kaardi jaoks isiku foto SKAIS-i ning arendatakse andmevahetus kaardi valmistajaga kaartide trükkimiseks vajalike andmete edastamiseks. Samuti valmistatakse ette EUDI Walletiga liidestumise ja andmevahetuse võimekus. Arendustele tehakse vastuvõtutestimine, sealhulgas ligipääsetavuse (WCAG) ja turvalisuse testid. Eelnõu rakendamiseks uut eraldiseisvat infosüsteemi ei looda. Vajalikud lahendused realiseeritakse SKAIS-i eraldiseisvate mikroteenustena, kasutades võimaluse korral olemasolevaid funktsionaalsusi ja täiendades neid uute nõuete täitmiseks.

Direktiivi ülevõtmiseks vajalike IT-arenduste kulud on 2026–2028- aastal kokku 3 635 000 eurot, millele lisandub käibemaks ja alates 2029. aastast püsikuluna 250 000 eurot. IT-arenduste ühekordsetest kuludest 2 297 328 eurot kaetakse ELi struktuurivahenditest. Kokku on lisavajadus aastatel 2028–2030 hinnanguliselt 1 837 672 eurot, mille jaoks esitatakse lisataotlus RES2028–2031 protsessis.

Kultuuriministeerium

Muuseumiseaduse muudatustega laiendatakse tasuta riigimuuseumi külastamise õigust raske nägemispuudega Euroopa puudega inimese kaardi omanikele ja nende saatjatele. Seetõttu väheneb riigimuuseumide piletitulu hinnanguliselt 6740 euro võrra 2028. aastal ning 13 480 euro võrra aastatel 2029 ja 2030. Kokku on piletitulu vähenemise mõju aastatel 2028 ja 2030 hinnanguliselt 33 700 eurot, mida taotletakse lisakuluna RES2028–2031 protsessis.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Ühistranspordiseaduse muudatustega laiendatakse tasuta sõidu ja saatja sõidusoodustuse õigust sügava puudega laste saatjatele ning viiakse puudest tulenevate sõidusoodustuste tõendamise alused kooskõlla Euroopa puudega inimese kaardi süsteemiga. 2025. aasta lõpu puude raskusastme inimeste statistika põhjal suureneb muudatuse tulemusel tasuta sõidu õigusega inimeste arv kuni 10 30210 võrra. Muudatustega kaasneb riigieelarvest hüvitatavate sõidusoodustuste kulu suurenemine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hinnangul 12 500 euro võrra 2028. aastal ning 25 000 euro võrra aastatel 2029 ja 2030. Kokku on mõju aastatel 2028–2030 hinnanguliselt 62 500 eurot, mida taotletakse lisakuluna RES2028–2031 protsessis.

Kui eespool nimetatud asutustele lisaraha ei eraldata, ei ole võimalik tagada eelnõuga ette nähtud kohustuste nõuetekohast täitmist, mistõttu kaasneb risk Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse algatamiseks.

Seadusemuudatustega tulusid ei kaasne.

8. Rakendusaktid

8.1. Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi määrusi:

1) sotsiaalministri 18. juuni 2019. a määrus nr 43 „Puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord“, millega kehtestatakse Euroopa puudega inimese kaardi füüsiline ja digitaalne vorm, tehniline kirjeldus, kaardile kantavad andmed ning kaardi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord. Sama volitusnormiga kehtestatakse ka A-tähe kasutamise tingimused ja Euroopa puudega inimese kaardi väärkasutuse, kehtetuks tunnistatud kaartide teabevahetuse ning teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamise täpsem kord;
2) sotsiaalministri 23. detsembri 2010. a määrus nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“, millega kehtestatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vorm, tehniline kirjeldus, kaardile kantavad andmed ning parkimiskaardi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord. Sama volitusnormiga kehtestatakse ka Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väärkasutuse, kehtetuks tunnistatud kaartide teabevahetuse ning teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamise täpsem kord;
3) sotsiaalministri 16. jaanuari 2002. a määrus nr 16 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu“. Määruse muutmine on vajalik eelnõuga kavandatavate puudega vanema toetust puudutavate muudatuste rakendamiseks. Muudatusega ajakohastatakse toetuse taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu ning viiakse määrus kooskõlla seaduses tehtavate muudatustega;
4) regionaalministri 20. juuni 2024. a määrus nr 40 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo kõrgeim piletihind sõitjateveol bussiliikluses maakonnaliinil ja kaugliinil ning sõidusoodustused“. Määruse muutmine on vajalik eelnõuga kavandatavate ühistranspordiseaduse muudatuste rakendamiseks;
5) majandus- ja taristuministri 25. septembri 2015. a määrus nr 120 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“. Määruse muutmine on vajalik eelnõuga kavandatavate ühistranspordiseaduse muudatuste rakendamiseks;
6) majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2021. a määrus nr 20 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“. Määruse muutmine on vajalik eelnõuga kavandatavate ühistranspordiseaduse muudatuste rakendamiseks.

8.2. Seaduse vastuvõtmisel tuleb kehtestada uus sotsiaalministri määrus PISTS § 143 lõike 5 alusel „Valideerimisrakenduse kasutajate registreerimise, andmetöötlustingimuste sõlmimise, juurdepääsu andmise, peatamise ja lõpetamise kord“. Määrus on vajalik, et reguleerida Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi valideerimiseks loodava valideerimisrakenduse kasutamise tingimusi ning tagada rakendusele juurdepääsu omavate isikute ühetaoline kohtlemine, andmete turvaline töötlemine ja isikuandmete kaitse. Määrusega sätestatakse kasutajate registreerimise kord, kasutajate õigused ja kohustused, juurdepääsu andmise, peatamise ja lõpetamise tingimused ning andmetöötlusega seotud täpsemad nõuded. Rakendusakti kavandit ei ole võimalik eelnõule lisada, kuna regulatsiooni täpne sisu sõltub Euroopa Komisjoni vastuvõetavast rakendusaktist.

8.3. Seaduse vastuvõtmisel muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu kehtetuks PISTS § 22 lõike 4 alusel antud sotsiaalkaitseministri 12. mai 2016. a määrus nr 32 „Lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu11“. Määruse kehtetuks tunnistamine on vajalik, kuna eelnõu kohaselt sätestatakse taotluses esitatavad andmed täielikult seaduse tasandil. Seetõttu ei ole nende andmete täiendav reguleerimine määruses enam vajalik ning välditakse sama regulatsiooni dubleerimist seaduses ja määruses.

Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse § 1 punkt 1, punkt 9, punkt 13 ja punktid 21–22 ning §-d 2–4 jõustuvad 2028. aasta 1. juunil, sest tegu on Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi direktiivi ülevõtmisega seotud eelnõu punktidega, milleks on vajalikud nii IT-arendused, tööprotsesside muudatused (sh uue vormiga kaartide väljastamine) kui ka aeg muudatusest mõjutatud osapoolte teavitamiseks ja ettevalmistamiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu koostamisel konsulteeriti huvirühmadega peamiselt Trinidad Wiseman OÜ poolt 2026. aasta esimesel poolaastal tehtud teenusedisaini analüüsi käigus, mille eesmärk oli direktiividest tulenevaid nõudeid arvestades välja töötada terviklik tulevikulahendus Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi väljastamiseks ning valideerimiseks. Teenusedisaini analüüsi raames korraldati sihtrühma esindajate ja teiste seotud osapooltega individuaalintervjuud, fookusgrupid ja töötoad.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Andmekaitse Inspektsioon, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Eesti Töötukassa, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Pimedate Liit, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, Eesti Perearstide Selts, Eesti Kurtide Liit ja Eesti Vaegkuuljate Liit.

Kultuuriministeerium kooskõlastas eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium, Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastasid eelnõu märkustega. Rahandusministeerium ei kooskõlastanud eelnõu. Kooskõlastamise käigus esitatud tagasiside ning teave märkuste arvestamise või mittearvestamise kohta on esitatud seletuskirja lisas 3 olevas kooskõlastustabelis.


Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a.

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/26-0948 - Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 22.10.2026 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1028b439-e990-4c68-b14e-09f7ef01e367 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1028b439-e990-4c68-b14e-09f7ef01e367?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main