MÄÄRUS

xx.xx.2026 nr …..

Toidualase teabe kaubamärgi kasutamise nõuded

Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 38 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti poolt registreeritud

kollektiivkaubamärgi „Nutri-Score ABCDE“ (edaspidi kaubamärk) kasutamise nõuded

turustatava toidu märgistusel.

§ 2. Kaubamärgi kasutamine

(1) Käitleja võib turustatava toidu märgistusel kasutada kaubamärki, kui tal on kaubamärgi

omaniku nõusolek kaubamärgi kasutamiseks ja ta täidab kaubamärgi omaniku poolt

kaubamärgi kasutamisele kehtestatud tingimusi.

(2) Kaubamärgi kasutamine on vabatahtlik.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

EELNÕU

08.10.2026

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Justiits- ja Digiministeerium

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Sotsiaalministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/666

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Toidualase teabe

kaubamärgi kasutamise nõuded“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks:

Põllumajandus-ja Toiduamet, Eesti Aiandusliit, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Eesti

Endokrinoloogia Selts, Eesti Kaaluravi Selts, Eesti Kalaliit, Eesti Kardioloogide Selts, Eesti

Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Perearstide

Selts, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Tervisedenduse Ühing, Eesti

Toiduainetööstuse Liit, Eesti Toitumisnõustajate ja -terapeutide Ühendus, Mittetulundusühing

Eesti Leivaliit, Mittetulundusühing Eesti Pereõdede Ühing, Mittetulundusühing Eesti

Karastusjookide Tootjate Liit, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, Tartu

Ülikooli psühholoogia instituut, Tervise Arengu Instituut, Tervisekassa

Hellika Kallaste 5687 2296 [email protected]

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Toidualase teabe kaubamärgi

kasutamise nõuded“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Toidualase teabe kaubamärgi kasutamise

nõuded“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud toiduseaduse § 38 lõike 4 alusel.

Eelnõu eesmärk on anda Eesti toidukäitlejatele võimalus kasutada vabatahtlikult “Nutri-Score

ABCDE” kaubamärki (edaspidi Nutri-Score) ning luua võrdsemad konkurentsitingimused

olukorras, kus Eestis võib juba turustada teistes liikmesriikides seaduslikult turule viidud ja

õiguspäraselt Nutri-Score’iga märgistatud tooteid. Nutri-Score on pakendi esikülje märgis, mis

annab viie tähe ja värvi skaalal koondhinnangu lähtudes peamiselt toidu toitainelisest

koostisest. Nutri-Score täiendab pakendil esitatavat kohustuslikku toitumisalast teavet

(energiasisaldus, rasvad, küllastunud rasvhapped, süsivesikud, suhkrud, valgud, sool) ning aitab

tarbijal toidu üldist toitainelist koostist lihtsamini mõista ja teha teadlikum, sh tervist toetavam

toiduvalik. Eelnõukohase määrusega reguleeritakse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti

poolt kollektiivkaubamärgina registreeritud pakendi esikülje märgise „Nutri-Score ABCDE“

kasutamise nõuded Eestis.

Müügipakendisse pakendatud toidul esitatav kohustuslik toitumisalane teave pakub tarbijale

detailset teavet, ent selle teabe kasutamine ostuolukorras võib olla tarbijale keeruline ja

ajakulukas. Kohustuslik toitumisalane teave esitatakse sageli pakendi tagaküljel muu teksti

sees, mis ei pruugi olla hästi nähtav ega loetav sõltuvalt teabe esitus- ja paigutusviisist (näiteks

ei esitata toitumisalast teavet tabeli kujul, kuigi selleks pakendil ruumi oleks). Eesti Lastearstide

Selts, Eesti Kaaluravi Selts ja Eesti Endokrinoloogide Selts on rõhutanud, et Eesti pered

seisavad silmitsi järjest keerulisema toidukeskkonnaga1 ning et pakenditel olev kohustuslik

toitumisalane teave on inimestele sageli raskesti mõistetav. Eesti Pereõdede Ühingu ning Eesti

Toitumisnõustajate ja -Terapeutide Ühenduse liikmed näevad oma igapäevatöös, et inimestel

on soov parandada enda või oma pere toitumisharjumusi, ennetada kroonilisi haigusi ja toetada

oma tervist, kuid tervist toetavate valikute tegemine ei sõltu üksnes teadmistest. Lisaks

toitumisalaste teadmiste omandamisele valmistab paljudele inimestele raskusi ka

toidupakenditel oleva teabe tõlgendamine ning erinevate toodete omavaheline võrdlemine.

Detailse toitumisalase teabe tõlgendamine nõuab taustateadmisi ja eriti keeruliseks muutub

tarbija jaoks olukord siis, kui valiku tegemisel soovitakse arvestada mitme toitaine sisaldusega.

See teeb erinevate toodete võrdlemise keeruliseks ja ajakulukaks.

Ka Eesti Kardioloogide Selts on oma avalikus pöördumises2 Vabariigi Valitsusele märkinud,

et praegune kohustuslik toitumisalane teave pakendil on vajalik ja täpne, kuid poeriiuli ees

1 Toidukeskkond on füüsiline, majanduslik, poliitiline ja sotsiaal-kultuuriline kontekst, milles tarbijad suhestuvad

toidusüsteemiga ning teevad otsuseid toidu hankimise, valmistamise ja tarbimise kohta. HLPE. 2017. Nutrition

and food systems. A report by the High Level Panel of Experts on Food Security and Nutrition of the Committee

on World Food Security. Rome. lk 28. PDF: https://www.fao.org/3/i7846e/i7846e.pdf

2 https://eks.ee/eesti-kardioloogide-selts-sudameinfarkti-ennetus-ei-alga-haiglast-toetame-nutri-scorei-

kasutuselevottu-eestis/

2

seistes eeldab selle kasutamine mitme toitaine ja ühiku samaaegset võrdlemist, ning et tervist

toetava valiku tegemine ei peaks nõudma toitumisteadlase teadmisi ega kalkulaatorit ostukorvi

kõrval.

Nende väljakutsetega toimetulekuks ja tarbija toetamiseks on välja töötatud erinevaid pakendi

esikülje lihtsustatud toitumisalase teabe märgisüsteeme (edaspidi FOP-märgis). Kasutusel on

näiteks numbrilised FOP-märgised, mis kordavad kohustuslikus toitumisalases teabes esitatavat

teavet ja esitavad teabe portsjoni kohta (nt NutrInform Battery). Selline numbriline FOP-

märgist võib olla kombineeritud ka värvidega (nt Multiple Traffic Light). Kuna toidu portsjonite

suurused ei ole Euroopa Liidus ühtlustatud, saab iga tootja valida portsjoni suuruse, mille kohta

teavet esitada. Lisaks numbrilistele märgistele on kasutusel ka positiivsed märgised (nt

Keyhole, Sydänmerkki), mida on võimalik kasutada teatud toidugruppidel ja mis tähistavad

kindlaid kriteeriume arvestades toidugruppide parimaid valikuid. Samuti on kasutusel ka

kokkuvõtlikke FOP-märgiseid, mis annavad kindlate kriteeriumide alusel toidu toitainelisele

koostisele koondhinnangu, kasutades selleks näiteks värve ja tähti. Selliseks FOP-märgiseks on

näiteks Nutri-Score, mis annab toidu (peamiselt) toitainelisele koostisele koondhinnangu viie

tähe ja värvi skaalal (tumerohelisest A-st tumeoranži E-ni). Nutri-Score'i hinnang (A, B, C, D

või E) kujuneb koondhinde alusel, mis arvutatakse 100 g või 100 ml teabe alusel. See võimaldab

erinevaid tooteid võrrelda ühtsel ja tootjast sõltumatul alusel.

Kuna Euroopa Liidus ei ole kehtestatud ühtset kohustuslikku pakendi esikülje FOP-märgist,

võivad liikmesriigid teatud tingimustel lubada või soovitada vabatahtlike FOP-märgiste

kasutamist, lähtudes muu hulgas rahvatervise ja toidupoliitika eesmärkidest. Paljud

liikmesriigid on seda võimalust kasutanud. Toidualase teabe esitamist käsitlev Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/20113 (edaspidi toidualase teabe määrus)

võimaldab esitada vabatahtlikku toidualast teavet ning kasutada ka täiendavaid toitumisalase

teabe väljendamis- ja esitusviise. Teatud FOP-märgiste puhul tuleb arvestada ka toitumis- ja

tervisealaseid väiteid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1924/20064

(edaspidi väidete määrus). Euroopa Komisjoni kirjaliku seisukoha alusel vastab FOP-märgis,

mis aitab kaasa üldise positiivse sõnumi edastamisele (näiteks Nutri-Score'i hinnang rohelise

värvi abil), toitumisalase väite õiguslikule määratlusele.

Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraat (DG SANTE) on Nutri-Score’i

märgise õiguslikku staatust selgitanud liikmesriikidega toimunud aruteludes. Euroopa

Komisjoni käsitluse5 kohaselt on Nutri-Score'i märgisega antavad hinnangud tervikuna

vabatahtlik teave toidualase teabe määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 36 tähenduses, ent

positiivsed hinnangud kuuluvad ka väidete määruse kohaldamisalasse. Väidete määruse

kohaldamisalasse kuuluvaid FOP-märgiseid võib kasutada liikmesriigi territooriumil üksnes

juhul, kui asjaomane liikmesriik on need vastu võtnud nimetatud määruse artiklis 23 ette nähtud

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011 , milles käsitletakse toidualase teabe esitamist

tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning

tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus

(EÜ) nr 608/2004, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/1169/oj 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1924/2014-12-13 5 European Commission. (2018). Summary report of the meeting of the Standing Committee on Plants, Animals, Food and Feed

held in Brussels on 22 June 2018. https://food.ec.europa.eu/system/files/2018-10/comm_ahac_20180622_sum.pdf

3

korras. Sama seisukohta on Euroopa Komisjon väljendanud ka 2025. aastal esitatud

üksikasjalikus arvamuses6, milles toodi välja, et Nutri-Score’iga märgistatud tooted on

õiguspäraselt turule viidud nendes liikmesriikides, kus vabatahtlik Nutri-Score’i märgis on

riiklikult heaks kiidetud väidete määruse artiklis 23 ette nähtud korras.

Kuna Eestis ei ole Nutri-Score'i kaubamärgi kasutamine riigisiseselt lubatud ega õiguslikult

reguleeritud, ei ole Eesti toidukäitlejal praegu võimalik Nutri-Score’i märgist oma toodetel

õiguspäraselt kasutada. Samas võib kaupade vaba liikumise ja vastastikuse tunnustamise

põhimõtetest tulenevalt Nutri-Score’i märgisega toitu Eestis turustada, kui see on esmakordselt

seaduslikult viidud turule liikmesriigis, kus Nutri-Score’i kaubamärgi kasutamine on

õiguslikult lubatud. Selline olukord võib halvendada Eesti toidukäitlejate turupositsiooni ning

ka Eesti toidukäitlejatel peaks olema võimalus soovi korral Nutri-Score'i märgist kasutada.

Eelnõukohase määrusega luuakse alus Nutri-Score'i kollektiivkaubamärgi kasutamise

võimaldamiseks Eestis.

Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud 2025. aasta Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise

Keskuse (LABRIS) koostatud teaduskirjanduse ülevaatega7. Sobiva märgise valikul oluline

tugineda teadusuuringutele, mis käsitlevad erinevate märgiste eesmärke, eeliseid ja piiranguid.

Suuremat tähelepanu tuleks pöörata märgise mõistetavusele, mõjule ostukäitumisele ning

tootjate motivatsioonile toodete koostist reformuleerida (s.o muuta toidu koostist vähendades

selle soola, suhkrute ja küllastunud rasvhapete sisaldust). Teaduskirjanduse ülevaate kohaselt

toetavad olemasolevad teadusandmed sageli just Nutri-Score'i või Nutri-Score’i tüüpi FOP-

märgiseid. FOP-märgised on tarbijale paremini nähtavad ja arusaadavamad kui kohustuslik

üksikasjalik toitumisalane teave pakendi tagaküljel8,9. Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse

2022. a aruandes10 on välja toodud, et tarbijatele, sealhulgas väiksema sissetulekuga tarbijatele

võiksid paremini sobida lihtsad, värve kasutavad ja hindavad pakendi esikülje märgised, mida

on lihtsam mõista kui keerukamaid toitainepõhiseid ühevärvilisi märgiseid. Euroopa Komisjoni

2021. aastal läbi viidud avaliku konsultatsiooni tulemused11 näitasid, et suur osa Euroopa Liidu

kodanikest, tarbijaorganisatsioonidest, teadusasutustest ja riigiasutustest toetab hinnangulisi

astmelisi märgiseid. Maailma Terviseorganisatsiooni Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus

(IARC) on teaduslikele andmetele tuginedes rõhutanud just Nutri-Score’i paremust võrreldes

6Euroopa Komisjon. (2025). Notification 2024/662/RO: Decision on the provision of information in the marketing of food

products with the application of the NUTRI-SCORE nutrition label: Delivery of a detailed opinion pursuant to Article 6(2) of

Directive (EU) 2015/1535 and comments pursuant to Article 5(2) of Directive (EU) 2015/1535 (C(2025) 1524 final). Technical

Regulation Information System. https://technical-regulation-information-

system.ec.europa.eu/et/notification/26483/message/111144/EN 7 Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus. 2025. Pakendi esikülje toitumisalase teabe märgisüsteemid. I etapp:

erinevate märgisüsteemide võrdlus, teaduskirjanduse ülevaade. 8 Kelly, B., Ng, S.H., Carrad, A. and Pettigrew, S., 2024. The potential effectiveness of front-of-pack nutrition labeling for

improving population diets. Annual Review of Nutrition, 44. https://doi.org/10.1146/annurev-nutr-011224-030917 9 Shrestha, A., Cullerton, K., White, K.M., Mays, J. and Sendall, M., 2023. Impact of front-of-pack nutrition labelling in

consumer understanding and use across socio-economic status: A systematic review. Appetite, 187, p.106587.

https://doi.org/10.1016/j.appet.2023.106587 10 Nohlen, H., Bakogianni, I., Grammatikaki, E., Ciriolo, E., Pantazi, M., Alves Dias, J., Salesse, F., Moz Christofoletti, M.,

Wollgast, J., Bruns, H., Dessart, F.J., Marandola, G. and Van Bavel, R., Front-of-pack nutrition labelling schemes: an update

of the evidence, EUR 31153 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2022, ISBN 978-92-76-55032-7,

doi:10.2760/932354, JRC130125. 11 Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni tulemused. 2022. Toidu märgistamine – tarbijatele antavat teavet käsitlevate

eeskirjade läbivaatamine.

4

teiste taoliste FOP-märgistega.12 Nendel põhjustel on osutunud valituks just Nutri-Score.

Ühtlasi on see ka Euroopas kõige laiemalt kasutatav FOP-märgis. Nutri-Score on praegu

kasutusel seitsmes Euroopa riigis: Belgias, Hispaanias, Luksemburgis, Madalmaades,

Prantsusmaal, Saksamaal ja Šveitsis.13

Kuigi ükski FOP-märgis üksi ei lahenda toitumisega seotud probleeme ega asenda riiklike

toitumis- ja toidusoovituste järgimist, on selline märgis oluliseks osaks tervist toetavama

toidukeskkonna kujundamisel ning võib toetada tarbijat teadlike valikute tegemisel. Eesti on

seni pidanud otstarbekaks oodata Euroopa Liidu ülese FOP-märgise väljatöötamist ja

kasutuselevõttu. Kuna Euroopa Liidu tasandil ei ole aastate jooksul edasiminekut toimunud, ent

teema on rahvatervise seisukohast prioriteetne, on oluline sellega edasi liikuda riigisiseselt.

Nutri-Score on teaduspõhine ja üks enim valideeritud pakendi esikülje märgiseid. Nutri-Score'i

märgise töötasid välja sõltumatud Prantsusmaa toitumise, epidemioloogia ja rahvatervise

valdkonna teadlased koostöös Prantsusmaa avaliku sektori terviseasutustega.14 Kollektiiv-

kaubamärgina registreeritud märgise omanik ja haldaja on Prantsusmaa riiklik rahvatervise

asutus Santé Publique France, mis tegutseb Prantsusmaa terviseministeeriumi haldusalas ja on

oma rollilt võrreldav Eesti Tervise Arengu Instituudiga.

Nutri-Score annab toidu toitainelisele koostisele üldise hinnangu viie tähe ja värvi abil. Näiteks

näeb A-hinnang välja selline:

Nutri-Score'i hinnangu arvutamiseks kasutatakse kohustuslikku toitumisalast teavet, sellele

lisaks kiudainete-, puu- ja köögiviljasisalduse15 andmeid ning magusaine sisaldumist. Nutri-

Score aitab tarbijal ostuolukorras sarnaseid tooteid kiiremini võrrelda. Suure tootevaliku tõttu

nõuab parimate valikute leidmine aega ja pühendumist. Nutri-Score aitab toidugrupist välja

tuua toitaineliselt koostiselt parimad valikud ja lihtsustab sarnaste toodete võrdlemist oluliselt.

Tumerohelisel taustal esitatav A tähistab sarnaste toodete võrdluses parimat valikut. Roheline

ei tähenda automaatselt „head“ ja oranž „halba“ toodet. D- ja E-hinnangu saavad üldjuhul

suurema energia-, suhkrute-, küllastunud rasvhapete- ja/või soolasisaldusega tooted, mille

tarbimist soovitatakse rahvatervise seisukohast vähendada. See ei tähenda, et tegu oleks „halva“

tootega, vaid seda tuleks tarbida harvem ja väiksemas koguses. Roheline hinnang ei tähenda, et

toodet võiks tarbida piiramatult, ja oranž hinnang ei välista selle sobivust mitmekülgsesse ja

tasakaalustatud menüüsse. Oluline on mõõdukus ja toitumine tervikuna. Toidupüramiid näitab,

millistest toidugruppidest süüa rohkem ja millistest vähem. Ka oranži hinnanguga toit (sageli

toidupüramiidi tipuosas paiknevad toidud) võib olla mitmekülgse ja tasakaalustatud toitumise

osa, kuid seda tuleks süüa harva ja väikestes kogustes.

12 International Agency for Research on Cancer (IARC). 2021. The Nutri-Score: A Science-Based Front-of-Pack Nutrition

Label (IARC Evidence Summary Brief No. 2). World Health Organization. https://www.iarc.who.int/featured-news/brief2-

nutri-score 13 Santé publique France. Nutri-Score. https://www.santepubliquefrance.fr/en/nutri-score 14 Nutri-Score. https://www.santepubliquefrance.fr/en/nutri-score (uuendatud 6.11.2025) 15 Puu- ja köögiviljade hulka loetakse ka marjad ja kaunviljad.

5

Nutri-Score’i kasutusloogika seisneb sarnaste ja võrreldavate toodete kõrvutamises. Selle abil

saab võrrelda omavahel sarnaseid tooteid samas tooterühmas – näiteks erinevaid jogurteid või

hommikusöögihelbeid. Nutri-Score ei ole mõeldud eri liiki toodete, näiteks leiva ja õli

omavaheliseks võrdlemiseks. Kuna üks ja sama algoritm ei sobi ühtmoodi kõigile toidu-

gruppidele, on Nutri-Score'i arvutusmudel kohandatud viide gruppi jagatud toidule (joogid;

rasvad, õlid, pähklid ja seemned; punane liha; juust; muud toidud), võttes arvesse nende

gruppide toitainelist koostist ja rolli toitumises. Hinnang arvutatakse 100 grammi või 100

milliliitri kohta esitatud andmete põhjal, mis võimaldab erinevaid tooteid võrrelda ühtsel ja

tootjast sõltumatul alusel.

Nutri-Score’i kalkulaator16 on kõigile tasuta kättesaadav. Hinnangu arvutamisel tuleb valida

lähtuvalt tootest sobiva toidugrupi arvutusleht ning sisestada vajalikud väärtused. Nutri-Score'i

hinnangu kujunemisel annavad plusspunktevalgud, kiudained ning puu- ja köögiviljade

sisaldus.17 Miinuspunkte annavad suhkrud, sool, küllastunud rasvhapped ja üldine

energiasisaldus, millele jookide toidugrupis lisandub lisaainena kasutatava magusaine (nt

aspartaam, sukraloos) sisaldumine.

Eelnõuga kavandatu on kooskõlas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavaga

aastani 2030“18, mille toiduohutuse tegevussuuna üks eesmärk on, et tarbija teadlikkus

toiduohutusest oleks kõrge ja tema valikud tervist toetavad. Arengukavas rõhutatakse, et lisaks

toidukäitlejatele tuleb tähelepanu pöörata ka tarbijate teadlikkusele ja oskusele teha teadlikke,

tasakaalustatud toitumist toetavaid valikuid. Selle olulisust kinnitavad ka Eesti täiskasvanud

rahvastiku tervisekäitumise uuringu ja Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemused,

mille kohaselt on ülekaalulisuse ja rasvumise levik suurenenud, sealhulgas laste seas. Nutri-

Score’i kasutamise võimaldamine toetab seda eesmärki, kuna pakendi esiküljel esitatav lihtsasti

märgatav ja võrreldav teave võib aidata tarbijal teha teadlikumaid ja tervist toetavamaid

toiduvalikuid ning kaasa aidata tervist toetava toidukeskkonna kujundamisele.

Samuti on eelnõuga kavandatu kooskõlas „Toiduohutuse programmiga 2026–2029“19, mille

eesmärkide hulka kuulub kestliku toidukeskkonna ja tarbijate kestlikumate toiduvalikute

edendamine ning aja- ja asjakohase õigusruumi hoidmine, et tagada inimeste tervise ja tarbijate

huvide kõrge kaitse tase. Samuti on see kooskõlas Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

arengukava aastani 203020 toiduohutuse tegevussuuna sekkumisega analüüsida tarbija tervist

toetavaid valikuid suunava märgisüsteemi loomist ja/või rakendamist, sealjuures arvestades

võimalusel ELi ülest lähenemist.

16 Nutri-Score'i kalkulaator. https://www.santepubliquefrance.fr/sites/default/files/rdd/document/Nutri-Score_Updated-

algorithm_20240404.xlsx 17 Merz, B., Temme, E., Alexiou, H. et al. Nutri-Score 2023 update. Nat Food 5, 102–110 (2024).

https://doi.org/10.1038/s43016-024-00920-3

18 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ,,Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030’’. Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi kodulehekülg https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-

aastani-2030 19 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ,,Toiduohutuse programm 2026-2029'’. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kodulehekülg https://agri.ee/sites/default/files/documents/2026-01/programm-2026-2029-

toiduohutus.pdf 20 https://www.valitsus.ee/media/3944/download

6

Kavandatu toetab ka Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“21 sihte kujundada inimeste

hoiakuid ja käitumist tervist ning keskkonda hoidvaks ning luua tervist toetav elukeskkond.

Eelnõu toetab ka Sotsiaalministeeriumi „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“22 ning

programmi „Tervist toetavad valikud 2026–2029“23 eesmärke, mis on suunatud tervist toetavate

valikute soodustamisele, tasakaalustatud toitumise edendamisele ja elanikkonna tervise

parandamisele. Samuti on eelnõu kooskõlas Eesti vähitõrje tegevuskava 2021–203024

eesmärkidega vähendada elustiiliga seotud terviseriske ja toetada vähiennetust.

Kuna eelnõus kavandatud meede on vabatahtlik, siis ei kaasne sellega ettevõtjatele üldist

kohustuslikku halduskoormust, kuid märgise kasutusele võtvatele ettevõtjatele toob see kaasa

mõningase halduskoormuse tõusu ja rakenduskulusid, mida on kirjeldatud seletuskirja punkti 4

majanduslike mõjude osas.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse

osakonna toidu üldnõuete valdkonna nõunik Hellika Kallaste (5687 2296,

[email protected]), Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Sille Pihlak

(58860459, [email protected]) ja sama ministeeriumi analüüsi osakonna analüütik Evelin

Tähtväli (53775846, [email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul (5590 7870,

[email protected]). Keeleliselt on eelnõu toimetanud sama osakonna peaspetsialist Leeni

Kohal (5698 3427, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, milleks on Euroopa Liidu Intellektuaal-

omandi Ameti poolt registreeritud kollektiivkaubamärgi „Nutri-Score ABCDE“ kasutamise

nõuded turustatava müügipakendisse pakendatud toidu märgistusel. See kollektiivkaubamärk

ei ole mõeldud kasutamiseks toidualase teabe määruse mõistes müügipakendisse pakendamata

toidu, näiteks jaekaubandusettevõttes, sh toitlustusettevõttes tarbija juuresolekuta vahetult

müügiks pakendatud toidu pakendil.

Eelnõu § 2 lõikes 1 sätestatakse Nutri-Score'i kasutamise tingimused. Käitleja (müügi-

pakendisse pakendatud toidu tootja, jae- ja hulgimüüja) võib turustatava toidu märgistusel

nimetatud kaubamärki kasutada, kui ta on saanud selle omanikult nõusoleku selle kasutamiseks

ning kui ta täidab kaubamärgi kasutamisele kehtestatud tingimusi.

Kaubamärgi omanik on Prantsusmaa tervishoiuministeeriumi Ministère de la Santé alluvuses

tegutsev riiklik rahvatervise asutus Santé publique France. Nutri-Score'i kasutamiseks tuleb

käitlejal end registreerida selle kaubamärgi kasutajaks selleks kaubamärgi omaniku poolt

loodud registreerimissüsteemis ja nõustuda kollektiivkaubamärgi kasutamise tingimustega.

Registreerimise käigus esitab käitleja andmed enda ning oma kaubamärkide ja toodete kohta,

21 Strateegia ,,Eesti 2035’’. Vabariigi Valitsuse kodulehekülg, https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia 22 Sotsiaalministeeriumi ,,Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030'’. Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg

https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 23 Sotsiaalministeeriumi ,,Tervist toetavate valikute programm 2026-2029'’. Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg,

https://sm.ee/sites/default/files/documents/2026-

01/Lisa%204%20Tervist%20toetavad%20valikud_programm_2026%E2%80%932029.pdf 24 Vähitõrje tegevuskava 2021–2030. Tallinn: Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut; 2021.

7

millel soovitakse Nutri-Score’i kasutada. Käitleja kinnitab registreerimisel esitatud andmete

õigsust ja nõustub nende ajakohastamise kohustusega. Samuti kohustub kasutama Nutri-Score’i

kõigi registreerimissüsteemis registreeritud käitleja kaubamärkide all turustatava asjaomase

toidu märgistusel ning järgima Nutri-Score'i kasutamise tingimusi. Muu hulgas kohustub

arvutama ja esitama Nutri-Score’i hinnangu kehtestatud metoodika alusel ning kasutama

märgist ettenähtud graafiliste nõuete kohaselt. Nutri-Score'i kasutusõigus antakse tasuta, s.t

käitleja ei pea Nutri-Score'i kasutamise eest selle omanikule tasuma.

Nutri-Score on disainitud kasutamiseks üldelanikkonnale mõeldud müügipakendisse

pakendatud toidu märgistusel. Seetõttu on ka kaubamärgi kasutustingimustes25 nimetatud, et

seda ei saa seda kasutada sellise toidugrupi puhul, mis on mõeldud teatavale tarbijarühmale,

kelle toitumisvajadused erinevad üldelanikkonna toitumisvajadustest. Sellised toidud on imiku

piimasegu ja jätkupiimasegu, imiku- ja väikelapsetoit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks

ettenähtud toit ja kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendaja, mis kuuluvad

määruse (EL) nr 609/201326 reguleerimisalasse. Samuti ei sobi Nutri-Score kasutamiseks

näiteks alkohoolsetel jookidel etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi ega ka toidu-

lisanditel.27

Eespool nimetatud asjaomase toiduna käsitatakse eeskätt toitu, mille puhul tuleb esitada

toitumisalane teave toidualase teabe määruse kohaselt. Sellisel juhul on Nutri-Score'i hinnangu

arvutamiseks vajalikud andmed toidukäitlejal suures osas juba olemas. Kohustuslikus

toitumisalases teabes ei pea esitama kiudainete sisaldust, mistõttu ei pruugi toidukäitlejal seda

andmekomponenti olemas olla. Nutri-Score’i hinnangu arvutamiseks saab kiudainete sisalduse

määrata laborianalüüsiga, arvutada retsepti ja koostisosade põhjal või kasutada üldiselt

tunnustatud andmeid, näiteks Tervise Arengu Instituudi NutriData toidu koostise andmebaasi28.

Retseptarvutust, sh toidu toitumisalase teabe arvutamist on võimalik teostada tasuta NutriData

toote andmesisestus- ja arvutusprogrammis29. Toote retsepti ja koostisosade alusel on võimalik

leida toote puu- ja köögiviljasisaldus ning märkida ka magusaine sisaldumine. Toidugrupid, mille suhtes ei kohaldata kohustusliku toitumisalase teabe esitamise nõuet, on

loetletud toidualase teabe määruse V lisas, teiste hulgas on nt töötlemata tooted, mis koosnevad

ühestainsast koostisosast (näiteks kaerahelbed) või koostisosade grupist (näiteks hakkliha sea-

ja veiselihast), aga ka toit, sh käsitööna valmistatud toit, millega tootja varustab väikestes

kogustes vahetult lõpptarbijat või kohalikku jaemüüjat, kes vahetult varustab lõpptarbijat. Kui

käitleja soovib sellisel tootel Nutri-Score'i siiski kasutada, tuleb toote märgistusel esitada

toidualase teabe määruse kohane kohustuslik toitumisalane teave energiasisalduse ning

rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola sisalduse kohta.

Vajalik teave registreerimise, kasutustingimuste, arvutusmetoodika ja graafiliste nõuete kohta

on kättesaadav Nutri-Score’i ametlikul veebilehel. Pärast registreerimissüsteemis registreeri-

mist saadetakse süsteemist kontaktisiku e-posti aadressile registreerimiskinnitus, märgise

kasutamiseks vajalikud failid ja kasutustingimused. Nutri-Score'i võib kasutada kohe pärast

25 Santé publique France. (2025). Conditions of use of the trademark “Nutri-Score”.

https://www.santepubliquefrance.fr/sites/default/files/rdd/document/march2025CoU_EN.pdf 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 609/2013, 12. juuni 2013, imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel

näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja

2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr

953/2009. ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/609/2025-09-01 27 Santé publique France. (2025). Nutri-Score: Questions & answers.

https://www.santepubliquefrance.fr/sites/default/files/rdd/document/FAQ-updatedAlgo-V11.pdf 28 NutriData toidu koostise andmebaas. https://tka.nutridata.ee/et/ 29 NutriData toote andmesisestus- ja arvutusprogramm. https://asp.nutridata.ee/et/avaleht

8

elektroonilise kinnituse saamist. Toidukäitleja võib igal hetkel loobuda Nutri-Score'i

kasutamisest kas kõigi või üksnes ühe oma kaubamärgi toodete märgistusel, kuid peab sellest

Nutri-Score'i kaubamärgi omanikule teada andma.

Viide Nutri-Score’i ametlikule veebilehele ning ettevõtjatele vajalik teave tehakse pärast

määruse vastuvõtmist kättesaadavaks ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel

Nutri-Score’i teemalisele alamlehele loodavas ettevõtjatele suunatud rubriigis. Eesti käitlejate

abistamiseks on plaanis avaldada samas rubriigis ka olulisemate dokumentide, sealhulgas

Nutri-Score'i kasutustingimuste eestikeelsed tõlked ning ülevaade registreerimisprotsessi

etappidest.

Eelnõu § 2 lõikes 2 sätestatakse, et kaubamärgi„Nutri-Score ABCDE“ kasutamine on

vabatahtlik, see tähendab, et ettevõtja saab ise otsustada, kas hakata „Nutri-Score ABCDE“

märgist kasutama. Kui käitleja hakkab nimetatud märgist kasutama, peab ta täitma § 2 lõikes 1

sätestatud tingimusi.

Eelnõu on kooskõlas põhiseadusega. Eelnõus kavandatud meede võib riivata Nutri-Score’i

kasutava käitleja ettevõtlusvabadust (PS § 31), kuna selle kasutamine turustatava toidu

märgistusel toob käitlejale kaasa täiendavaid kohustusi (vt p 4, majanduslik mõju). Meetmega

soovitakse aidata tarbijal toidu üldist toitainelist koostist lihtsamini mõista, et teha teadlikum,

sh tervist toetavam toiduvalik ning seeläbi toetada rahvatervise kaitset, mis on legitiimne

eesmärk. Meede on sobiv. Nutri-Score võimaldab esitada tarbijale toidu toitainelise koostise

kohta lihtsasti mõistetavat ja võrreldavat teavet. Meede on vajalik. Kirjeldatud eesmärki ei ole

võimalik sama tõhusalt saavutada mõne muu veel vähem koormava meetmega, näiteks tarbijate

teavituskampaaniaga. Meede on proportsionaalne kirjeldatud eesmärgi suhtes. Kuna meede on

vabatahtlik, siis käitleja otsustusvabaduse riive on väike või puudub üldse. Teisalt teenib meede

tarbijate informeerimise eesmärki, millel on ühiskonnas oluline kaal. Arvestades informeeri-

mise eesmärgi olulisust ja meetme vabatahtlikku iseloomu, on ettevõtlusvabaduse riive vähese

intensiivsusega või puudub üldse.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sh tarbijale toidualase teabe esitamist käsitleva

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu) määrusega (EL) nr 1169/2011 ja toidu kohta toitumis- ja

tervisealaste väidete esitamist käsitleva (Euroopa Parlamendi ja nõukogu) määrusega (EÜ) nr

1924/2006.

4. Määruse mõjud

Eelnõukohase määrusega luuakse õiguslik alus kaubamärgi „Nutri-Score ABCDE“

vabatahtlikuks kasutamiseks Eestis turustatava toidu märgistusel. Eelnõukohane määrus

võimaldab Eesti käitlejatel kasutada märgist samadel alustel nende ettevõtjatega, kes mõnes

teises Euroopa Liidu liikmesriigis oma toodetel juba kasutavad Nutri-Score’i.

Eelnõukohase määruse peamine oodatav mõju avaldub tarbijatele paremini märgatava ja

lihtsamini mõistetava teabe kaudu ning toidukäitlejatele uue vabatahtliku märgistus-

võimalusena. Kuna Nutri-Score’i kasutamine ei muutu kohustuslikuks, sõltub mõju tegelik

ulatus sellest, kui paljud toidukäitlejad märgise kasutusele võtavad, millise osa pakendatud

9

toidu valikust märgisega tooted moodustavad ning kui hästi tarbijad märgist mõistavad ja

ostuotsuste tegemisel kasutavad.

Eelnõu otsese sihtrühma moodustavad müügipakendisse pakendatud toidu käitlejad, toidu

tootjad ja turustajad (jae- ja hulgimüüjad) ning toidu müügipakendisse pakendajad. Kaudne

sihtrühm on tarbijad, kelle jaoks Nutri-Score'i esitamine võimaldab lihtsamini toodete üldisest

toitainelisest koostisest aru saada ja tooteid omavahel lihtsamini võrrelda.

Mõjude olulisuse hindamisel lähtuti mõju ulatusest, avaldumise sagedusest, mõjutatud siht-

rühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist. Analüüs tugineb eelnõu sisule, Nutri-Score’i

kasutamise tingimustele, valdkonna uuringutele ning Eesti rahvastiku tervise ja toitumise kohta

kättesaadavatele andmetele.

Mõjuanalüüsis käsitletakse eelnõu sotsiaalset mõju tarbijatele, majanduslikku mõju toidu-

käitlejatele, mõju elu- ja looduskeskkonnale ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

korraldusele. Teistes valdkondades otsene mõju puudub. Mõjusid vaadeldakse mõjuvaldkonda-

de lõikes, tuues iga mõjuvaldkonna juures välja peamised mõjutatud sihtrühmad. Peamised

mõjutatud sihtrühmad on pakendatud toidu käitlejad, tarbijad ning eelnõukohase määruse

rakendamise ja järelevalvega seotud riigiasutused.

Sotsiaalne mõju

Kuigi eelnõukohane määrus reguleerib vahetult toidukäitlejate tegevust, võimaldab Nutri-Score

tarbijal lihtsamini mõista toidu üldist toitainelist koostist, võrrelda sarnaseid tooteid ning võib

seeläbi toetada tervist toetavate toiduvalikute tegemist. Seetõttu on tarbijad eelnõu kaudne

sihtrühm ja lõppkasusaajad. Nutri-Score’i märgist kasutavad ostuotsuste tegemisel eeldatavasti

eelkõige täiskasvanud, nende seas rohkem nooremad vanuserühmad. Prantsusmaal 2025. aastal

tehtud küsitluse tulemused näitavad, et tervist toetavate toiduvalikute tegemisel kasutavad

Nutri-Score’i märgist kõige enam 18–24-aastased, samas kui 50-aastaste ja vanemate seas on

selle kasutamine suhteliselt väiksem.30

2026. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 1 106 263 täisealist elanikku31, kuid eelnõu oodatav

mõju võib ulatuda ka nendeni, kes ise igapäevaseid ostuotsuseid ei tee, sh lasteni, kuna

leibkonna toiduvalikuid teevad sageli täiskasvanud ka laste ja teiste pereliikmete eest –

2026. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 254 482 alaealist. Seega võib sama täiskasvanu olla

nii märgise otsene kasutaja kui ka teiste eest valiku tegija.

Kuna märgise kasutamine on toidukäitlejatele vabatahtlik, sõltub mõju ulatus sellest, kui paljud

Eesti toidukäitlejad märgise kasutusele võtavad ja kui suure osa pakendatud toidu valikust

Nutri-Score'i märgisega tooted moodustavad. Tarbijad puutuvad Nutri-Score´iga juba praegu

kokku teistest liikmesriikidest pärit toodete kaudu. Eelnõukohane määrus võimaldab märgist

kasutada ka Eesti toodetel, mis parandab sarnaste toodete võrreldavust.

Tervise Arengu Instituudi Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring hõlmab 16–

64-aastaseid elanikke. Uuringu 2024. aasta andmetel oli selles vanuserühmas Eesti elanikest

30 OpinionWay: Le bien manger pout Jow, 2025, https://www.opinion-way.com/wp-content/uploads/2025/05/Etude-JOW-x-

OPINION-WAY-BIEN-MANGER.pdf 31 RV0240: RAHVASTIK SOO, VANUSE JA ELUKOHA JÄRGI, 1. JAANUAR. Statistika andmebaas

10

52,1% ülemäärase kehakaaluga, sealjuures ülekaalulisi oli 33,1% ja rasvunuid 19%. Viimase

kahekümne aastaga on ülemäärase kehakaaluga 16–64-aastaste elanike osakaal kasvanud 9,2

protsendipunkti.32 Eurostati 2025. a andmetel on Eesti täiskasvanud elanikkonna ülemäärase

kehakaalu levimus Euroopa Liidu keskmisest suurem.33 Aastas põhjustab täiskasvanute ülekaal

ja rasvumine kokku ligikaudu 250 000 haigusjuhtu ehk summaarselt esineb liigsest kehakaalust

põhjustatud haigusi igal viiendal täiskasvanul Eestis. Nii ülekaalu kui rasvumise puhul tuleneb

suurim haiguskoormus südame-veresoonkonna haigustest. Liigse kehakaaluga seonduvate

terviseseisunditega kaasnev ravikulu Eestis on arvestuslikult ca 107,2 miljonit (sh 43,1 miljonit

ülekaalu ja 64,1 miljonit rasvumise kohta) eurot aastas. Koos haigus- ja hooldushüvitiste kuluga

(2,3 miljonit ülekaalu ja 3,2 miljonit rasvumise kohta) on liigse kehakaalu otsesed kulud riigile

112,7 miljonit eurot aastas. Eesti täiskasvanute liigse kehakaalu põhjustatud kaudsed kulud

riigile on aga 12,0 miljonit, millest 9,3 miljonit moodustab töövõimetuse tõttu saamata maksu-

tulu ning 2,7 miljonit eurot enneaegsetest surmadest tingitud maksulaekumise kaotus.

Täiskasvanute liigse kehakaalu aastane kogukulu Eestis on arvestuslikult 124,7 miljonit.34

Ülekaalulisus ja rasvumine on probleemiks ka laste seas – Eesti õpilaste kasvu seire (COSI

uuring) 2021/2022. a andmete põhjal oli ülemäärase kehakaaluga õpilasi 1. klassis 28,1% ja

4. klassis juba 34,5%. Võrreldes 2015/2016 õppeaastaga kasvas ülemäärase kehakaaluga

1. klassi laste osakaal 2 protsendipunkti.35

Ülemäärase kehakaalu kogunemist mõjutab oluliselt vajadusest suurem toiduenergia

tarbimine.36 Tasakaalustamata toitumine võib samal ajal tähendada nii liigset energia, suhkrute,

soola või küllastunud rasvhapete tarbimist kui ka toitainetihedate toitude, sealhulgas puu- ja

köögiviljade ebapiisavat tarvitamist. Tervise Arengu Instituudi 2022. a uuringust37 ilmneb, et

Eesti elanike soolatarbimine ületab soovituslikku taset, mis viitab samuti vajadusele toetada

väiksema soolasisaldusega valikute tegemist. Seetõttu ei piirdu toitumisega seotud

terviseprobleemid üksnes ülemäärase kehakaaluga, vaid hõlmavad ka toitumise mitmekesisuse

ja teatud toitainete ebapiisava saamisega seotud riske.

Maailma Terviseorganisatsioon soovitab ülekaalu, rasvumise ja nendest tulenevate haiguste

ennetamiseks suurendada puu- ja köögiviljade ning täisteratoodete tarbimist, piirata

energiarikaste ning suure rasva-, suhkru- ja soolasisaldusega toodete tarbimist ning toetada

regulaarset kehalist aktiivsust.19 Eesti riiklike toidusoovituste38 kohaselt peaks keskmise

energiavajadusega (2000 kcal ööpäevas) täiskasvanu tarbima päevas vähemalt 400 g köögivilju,

ja 240 g puuvilju ja marju, kokku enam kui 600 g köögivilju, puuvilju ja marju. Eesti

elanikkonna toitumisnäitajad osutavad seejuures arenguruumile tervislikuma toitumise suunas.

32 TKU40: Kehamassiindeksi kategooriad soo ja vanuserühma järgi. PxWeb 33 [sdg_02_10] Obesity rate by body mass index (BMI) 34 Reile, R., Saavaste, J., Baburin, A., & Leinsalu, M. (2024). Kehalise inaktiivsuse ja liigse kehakaalu kulu Eestis. Tervise

Arengu Instituut. https://tai.ee/sites/default/files/2024-04/Inaktiivsus_ja_liigne_kehakaal_kulu-uuring_2024.pdf 35 COSI02: 1., 4. ja 7. klassi laste kehamassiindeksi kategooriad erinevate meetodite, soo ja maakonna järgi. PxWeb 36 Maailma Terviseorganisatsioon, Obesity and overweight 37 Eesti rahvastiku soola tarbimise uuring | Tervise Arengu Instituut 38 Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat | Tervise Arengu Instituut

11

Tervise Arengu Instituudi andmetel tarbis 2024. aastal üle 200 grammi puuvilju39 ja marju

päevas 46,1% ning üle 300 grammi köögivilju päevas 31,9% täiskasvanutest. Eesti

kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) 2021/2022 õppeaasta andmetel sõi 11–15-

aastastest õpilastest puuvilju iga päev 36,5% ning köögivilju iga päev 31,9%. Harvem kui kord

nädalas tarvitas puu- ja köögivilju ligikaudu 7% 11–15-aastastest õpilastest. Seejuures väheneb

igapäevane puu- ja köögiviljade tarvitamine vanuse kasvades. HBSC 2021/2022 õppeaasta

andmetel tarvitas 11-aastastest õpilastest puuvilju iga päev 44,1%, samas kui 15-aastaste seas

oli vastav näitaja 29,3%. Köögivilju tarvitas iga päev 35,2% 11-aastastest ja 27,2% 15-

aastastest õpilastest.40 Seega on igapäevane tarbimine vanemas vanuserühmas märgatavalt

väiksem, eriti puuviljade puhul.

Puu- ja köögiviljade vähene tarbimine võib viidata sellele, et suur osa toiduenergiast saadakse

muudest toidugruppidest, sealhulgas töödeldud pakendatud toitudest. Seetõttu on oluline, et

tarbijal oleks selliste toitude valimisel kättesaadav lihtsasti mõistetav teave nende üldise

toitainelise koostise kohta. Nutri-Score annab tarbijale võimaluse hinnata ja võrrelda samas

toidugrupis olevate sarnaste toodete toitumisalast teavet kiiresti ja lihtsasti ostuotsuse tegemise

39 Uuringu andmetes on suurim köögiviljade tarbimise kategooria „üle 300 g“, mistõttu ei ole võimalik hinnata,

kui suur osa elanikkonnast saavutab Eesti riiklikes toidusoovitustes toodud vähemalt 400 g köögiviljade päevase

tarbimise taseme. 40 KU22: Puu- ja köögiviljade söömise sagedus soo ja vanuse järgi. PxWeb

12

hetkel – näiteks valida väiksema suhkru-, soola- või küllastunud rasvhapete sisaldusega

hommikusöögihelbed, jogurti või valmistoidu ilma, et tarbija peaks pakendi tagaküljel esitatud

toitumisalast teavet üksikasjalikult analüüsima. Seejuures jääb alles võimalus süveneda

detailsesse teabesse. Kuna Nutri-Score'i algoritm arvestab positiivse tegurina ka marjade, puu-

ja köögiviljade ning kiudainete sisaldust, soosib märgis sama toidugrupi sees neid tooteid, mille

koostis on toitumissoovitustega paremini kooskõlas.

Lisaks võib Nutri-Score’i kasutamine motiveerida toidukäitlejaid toodete koostist kohandama,

et saavutada sama toidugrupi sees parem hinnang, näiteks vähendades suhkrute, soola või

küllastunud rasvhapete sisaldust või suurendades kiudainete ning puu-, köögi- ja kaunviljade

osakaalu. Selline toodete koostise kohandamine võib omakorda toetada tarbijatele tervist

toetavamate valikute paremat kättesaadavust.

LABRISe 2025. a teaduskirjanduse ülevaates pakendi esikülje toitumisalase teabe

märgisüsteemide kohta on välja toodud, et värvkodeeritud hinnangut andva FOP-märgisena

esitatud toitumisalane teave on tarbijatele paremini nähtav, arusaadavam ja mõjusam kui

tavapäraselt pakendi tagaküljel esitatav üksikasjalik toitumisalane teave, soodustades seeläbi

tervist toetavate valikute tegemist. Samuti on välja toodud, et kuigi digitaalsed toiduinfo

skaneerimise rakendused mängivad järjest suuremat rolli tarbijate toiduvalikute suunamisel, on

FOP-märgis nutitelefoni rakendusest veelgi tõhusam nii ostukavatsuste kui ka tegeliku

käitumise mõjutamisel. Samuti on välja toodud, et mitme riigi võrdlusuuringus paistis Nutri-

Score teiste märgistega võrreldes silma arusaadavuse ja simuleeritud toiduvalikute41 heade

tulemuste poolest. FOP-märgiste, eelkõige hinnanguliste märgiste, kasutamine võib viia

toodete reformuleerimiseni, eriti kahe skoori piiri lähedal olevate toodete puhul, et vastata

parema skoori kriteeriumidele.

LABRISe teaduskirjanduse ülevaate kohaselt on pidev töö Nutri-Score’i algoritmi

täiustamisega viinud selle märgise hea kooskõlani Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa

toitaineliste põhijoonte mudeliga ja Põhjamaade toitumissoovitustega. Nutri-Score’i sobivust

Eesti tingimustesse on kirjeldatud analüüsis42, milles hinnati Nutri-Score’i arvutusalgoritmiga

toidule antavate hinnangutega kooskõla Eesti riiklike toidusoovitustega. Analüüsis kasutati

sihipäraselt koostatud valimit, kuhu kuulus 242 toodet. Analüüs näitas, et Nutri-Score’i

hinnangud on Eesti kontekstis soovitustega üldiselt samasuunalised: sagedasemaks tarbimiseks

soovitatavad tooted said üldjuhul A- või B-hinnangu ning harvemaks tarbimiseks soovitatavad

tooted D- või E-hinnangu. Analüüsis osutus mitmes toidugrupis olulisemaks ebasoodsa

hinnangu kujundajaks soolasisaldus.

Analüüsis tuvastati algoritmi puudusi eelkõige täistera- ja rafineeritud teraviljatoodete

eristamisel ning juustu puhul, mille hinnangud koondusid peamiselt skaala ebasoodsamasse

ossa. Kuna Nutri-Score ei hinda otseselt mitmeid riiklikes toidusoovitustes olulisi aspekte, nagu

tarbimiskogus ja -sagedus, toidugruppide mitmekesisus ning toidu töötlemisaste, ei saa Nutri-

Score’i hinnangut käsitleda riiklike toidusoovituste ega toote tervislikkuse tervikliku hinnangu

asendajana. Analüüsis järeldati, et Nutri-Score’i võimalikud eelised kaaluvad siiski tuvastatud

piirangud üles, kuna Nutri-Score’i algoritm eristas valitud toodete toitainelist profiili valdavalt

Eesti toidusoovitustega samas suunas ning analüüsis ilmnenud erinevused ei viita sellele, et

41 Simuleeritud toiduvalik tähendab uuringukeskkonnas tehtud hüpoteetilist ostuvalikut, mitte tegelikku ostukäitumist.

Uuringus osalejatele näidatakse erineva toitainelise koostisega tooteid ja palutakse valida, millise nad kõige tõenäolisemalt

ostaksid; see on eksperimentaalne ülesanne, mitte tegeliku poekäitumise mõõtmine. 42 Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus. (2026). Pakendi esikülje toitumisalase teabe märgisüsteemid. II etapp:

Nutri-Score märgistuse kooskõla Eesti toidusoovitustega. Tallinn

13

selle märgise kasutamine oleks tervikuna Eesti toidusoovitustega vastuolus. Seetõttu on Nutri-

Score’i kasutuselevõtt Eestis toitumisalase teabe täiendava vahendina põhjendatud. Samuti

toodi esile, et Nutri-Score’ist võib Eesti tarbijale olla kasu tervist toetavate valikute tegemisel,

kuid selle rakendamine vajab süsteemset selgitustööd, sest kuigi märgis võimaldab toote

toitainelist profiili lihtsustatud kujul võrrelda, peab tarbija olema teadlik selle võimalustest ja

piirangutest. Seetõttu on oluline, et märgise kasutuselevõtuga kaasneks tarbijatele suunatud

selgitustöö, mis rõhutab, et märgis on mõeldud eeskätt samas toidugrupis olevate sarnaste

toodete võrdlemiseks ega anna terviklikku hinnangut inimese kogu toitumisele.

Prospektiivsed kohortuuringud mitmes Euroopa riigis seostavad kehvema Nutri-Score’i

hinnanguga toitude suuremat tarbimist suurema südame-veresoonkonna haigustesse

haigestumise riskiga43. Prantsusmaal näitasid SU.VI.MAX uuringu44,45,46 (6435 osalejat) ja

NutriNet-Santé kohortuuringu47,48 (46 864 osalejat) analüüsid, et prospektiivselt oli Nutri-

Score’i hinnanguskaalal parema hinnanguga toidu tarbimine seotud väiksema kaalutõusu

riskiga, samuti väiksema tõenäosusega haigestuda vähki ja südame-veresoonkonna haigustesse.

Hispaanias näitasid nii SUN-i kohortuuring49 (20 503 osalejat) kui ka ENRICA kohortuuring50

(12 054 osalejat), et kehvema Nutri-Score’i hinnanguga toidu tarbimine oli prospektiivselt

seotud suurema üldsuremuse ning vähktõvest ja südame-veresoonkonnahaigustest tingitud

suremusega. Sarnaseid tulemusi on leitud ka näiteks Itaalias MOLI-SANI kohortuuringus51

(22 895 osalejat), kus täheldati üldsuremuse ja südame-veresoonkonnahaigustest tingitud

suremuse suurenemist inimeste seas, kes tarbisid kehvema Nutri-Score’i hinnanguga toitu

sagedamini.

Need tulemused ei tõenda, et üksnes Nutri-Score’i esitamine pakendi esiküljel muudaks

pikaajaliselt rahvastiku tervisenäitajaid, kuid need kinnitavad, et Nutri-Score’i hinnangu

43 Deschasaux-Tanguy, M., Huybrechts, I., Julia, C., Hercberg, S., Sarda, B., Fialon, M., Arnault, N., Srour, B., Kesse-Guyot,

E., Fezeu, L. K., Biessy, C., Casagrande, C., Hemon, B., Weiderpass, E., Pinho, M. G. M., Murphy, N., Freisling, H., Ferrari,

P., Tjønneland, A., Nielsen Petersen, K. E., … Touvier, M. (2024). Nutritional quality of diet characterized by the Nutri-Score

profiling system and cardiovascular disease risk: a prospective study in 7 European countries. The Lancet regional health.

Europe, 46, 101006. https://doi.org/10.1016/j.lanepe.2024.101006 44 Donnenfeld M, Julia C, Kesse-Guyot E, Méjean C, Ducrot P, Péneau S, Deschasaux M, Latino-Martel P, Fezeu L, Hercberg

S, et al. Prospective association between cancer risk and an individual dietary index based on the British Food Standards

Agency Nutrient Profiling System. Br J Nutr. 2015; 114:1702–1710. 45 Adriouch S, Julia C, Kesse-Guyot E, Méjean C, Ducrot P, Péneau S, Donnenfeld M, Deschasaux M, Menai M, Hercberg S,

et al. Prospective association between a dietary quality index based on a nutrient profiling system and cardiovascular disease

risk. Eur J Prev Cardiol. 2016; 23:1669–76. 46 Julia C, Ducrot P, Lassale C, Fézeu L, Méjean C, Péneau S, Touvier M, Hercberg S, Kesse-Guyot E. Prospective associations

between a dietary index based on the British Food Standard Agency nutrient profiling system and 13-year weight gain in the

SU.VI.MAX cohort. Prev Med. 2015 ; 81:189–94. 47 Adriouch S, Julia C, Kesse-Guyot E, Ducrot P, Péneau S, Méjean C, Assmann KE, Deschasaux M, Hercberg S, Touvier M,

et al. Association between a dietary quality index based on the food standard agency nutrient profiling system and

cardiovascular disease risk among French adults. Int J Cardiol. 2017; 234: 22–27. 48 Deschasaux M, Julia C, Kesse-Guyot E, Lécuyer L, Adriouch S, Méjean C, Ducrot P, Péneau S, Latino-Martel P, Fezeu LK,

et al. Are self-reported unhealthy food choices associated with an increased risk of breast cancer? Prospective cohort study

using the British Food Standards Agency nutrient profiling system. BMJ Open. 2017; 7 (6) : e013718. 49 Gómez-Donoso C, Martínez-González MÁ, Perez-Cornago A, Sayón-Orea C, Martínez JA, Bes-Rastrollo M. Association

between the nutrient profile system underpinning the Nutri-Score front-of-pack nutrition label and mortality in the SUN Project:

a prospective cohort study. Clin Nutr. 2021; 40 (3):1085-1094. 50 Donat-Vargas C, Sandoval-Insausti H, Rey-García J, Banegas JR, Rodríguez-Artalejo F, Guallar-Castillón P. Five-color

Nutri-Score labeling and mortality risk in a nationwide, population-based cohort in Spain: the Study on Nutrition and

Cardiovascular Risk in Spain (ENRICA). Am J Clin Nutr. 2021 ; https://doi.org/10.1093/ajcn/nqaa389 51 Bonaccio M, Di Castelnuovo A, Ruggiero E, Costanzo S, Grosso G, De Curtis A, Cerletti C, Donati MB, de Gaetano G,

Iacoviello L; Moli-sani Study Investigators. Joint association of food nutritional profile by Nutri-Score front-of-pack label and

ultra-processed food intake with mortality: Moli-sani prospective cohort study. BMJ. 2022 Aug 31;378:e070688.

14

aluseks olev algoritm eristab usaldusväärselt erineva toitainelise koostisega toite ning Nutri-

Score'iga antavad hinnangud on seostatavad kliiniliselt oluliste tervisetulemitega.

Uuringus52 leiti, et juhul kui Nutri-Score võetaks kasutusele kõigis EL liikmesriikides, siis

aitaks Nutri-Score aastatel 2023–2050 hinnanguliselt vältida ligi kaks miljonit

mittenakkushaiguste juhtu ning vähendada aastast tervishoiukulu 0,05%.

Ebasoovitava mõjuna võib tarbija märgist valesti tõlgendada, näiteks võrrelda eri

toidugruppidesse kuuluvaid tooteid või pidada hea hinnanguga toodet tervist toetavaks

sõltumata tarbitavast kogusest. Nutri-Score annab hinnangu toote 100 g või 100 ml kohta ega

arvesta portsjoni suurust või tarbimise sagedust. Seetõttu ei näita märgis, kui palju toodet on

soovitatav süüa, vaid võimaldab võrrelda sama toidugrupi toodete üldist toitainelise koostist.

Detailse toitumisalase teabe kasutamine eeldab tarbijalt teatavat teadlikkust ja valmisolekut

pakendiinfosse süveneda. Seetõttu võib FOP-märgis olla eriti kasulik olukordades, kus tarbijal

ei ole piisavalt aega, teadmisi või motivatsiooni pakendi tagaküljel esitatud toitumisalast teavet

põhjalikult võrrelda. Ebasoovitava mõju vähendamiseks on märgise kasutuselevõtul oluline

selgitada, kuidas Nutri-Score’i õigesti tõlgendada ja kasutada.

Nutri-Score’i lubamise järgselt kavandatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi,

Sotsiaalministeeriumi ning Tervise Arengu Instituudi koostöös tarbijate suunal süsteemse

teavitustöö tegevusraamistik. Teavitustöö planeerimisse ja elluviimisse kaasatakse asjaomaseid

huvirühmi, sealhulgas tervishoiu- ja toitumisvaldkonna erialaorganisatsioone. Nutri-Score’i

kasutuselevõtuga kaasneb teavitustöö, et tarbijad mõistaksid märgise tähendust ning oskaksid

seda igapäevaste ostuotsuste tegemisel kasutada. Teavitustöö aitab maandada ka eespool

kirjeldatud väärtõlgendamise riske. Sellesse protsessi kuuluvad muu hulgas tarbijatele suunatud

selgitavate materjalide koostamine ja avaldamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

veebilehel, rõhutades eelkõige seda, et Nutri-Score võimaldab võrrelda sama toidugrupi tooteid,

ei asenda tasakaalustatud toitumise põhimõtteid ega anna hinnangut tarbitava koguse

sobivusele.

Määruse mõju tarbijatele on kaudne, kuid Nutri-Score’i kasutamise mõju toidu

märgistusel võib avalduda pidevalt igapäevaste ostuotsuste kaudu. Sihtrühm on suur,

kuna hõlmab praktiliselt kogu elanikkonda. Olenemata sellest, et märgise kasutamine on

vabatahtlik ja mõju sõltub märgise kasutuselevõtust toidukäitlejate seas ning tarbijate

teadlikkusest, on märgise mõju tarbijale positiivne, kuna lihtsustab üldise toitainelise

koostise mõistmist, aga ka sarnaste toodete võrdlemist ja võimaldab seega teadlikuma

toiduvaliku tegemist. Ebasoovitavate mõjude risk on väike ning seda saab maandada

tarbijatele suunatud teavitustööga. Kokkuvõttes võib mõju tarbijatele pidada

keskmiseks. Täpsemat mõju hinnatakse praktika käigus edaspidi, indikaatorid tuleb

kokku leppida, kuid nende hulgas võiksid olla näiteks Nutri-Score’i märkamine,

hinnangu mõistmine ja kasutamise ulatus.

Majanduslik mõju

Majandusliku mõju peamise sihtrühma moodustavad toidutootjad ja jaekaubandusettevõtjad.

Eestis tegutseb 09.10.2026 seisuga 796 toidutootjat ja 35 toidu pakendajat. Arvestusest on välja

jäetud meetootjad (406), lähtudes eeldusest, et Nutri-Score’i kasutuselevõtt oleks nende seas

52 Devaux M, Aldea A, Lerouge A, Vuik S, Cecchini M. Establishing an EU-wide front-of-pack nutrition label: Review of

options and model-based evaluation. Obesity Reviews. 2024;25(6):e13719. doi:10.1111/obr.13719

15

vähene. Samuti on arvestusest välja jäetud ettevõtjad, kes toodavad alkohoolseid jooke, eritoitu

(nt imiku piimasegud), maitseaineid, toiduäädikat, tehnoloogilisi abiaineid, lisaaineid, lõhna-

ja maitseaineid, ensüüme.

Lisaks tegutseb Eestis 1688 jaemüüjat, kellel on kokku 3482 kauplust, ning 65 pakendamisega

tegelevat hulgimüüjat. 09.10.2026 seisuga on Eestis kokku 16 876 toidukäitlejat. Kõigist

toidukäitlejatest moodustavad pakendatud toidu käitlejad ligikaudu 15%. Esitatud andmed on

pärit Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemist.

Järgnevalt kirjeldatakse majanduslikke mõjusid lähtudes eeskätt Tartu Ülikooli

sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) tehtud uuringust53, mis käsitleb Nutri-

Score'i vabatahtliku kasutuselevõtuga kaasnevaid võimalikke majanduslikke mõjusid.

Kuna eelnõuga luuakse Eesti ettevõtjatele võimalus kasutada Nutri-Score’i vabatahtliku

täiendava toitumisalase märgisena, s.t Nutri-Score’i kasutamine ei ole kohustuslik, ei kaasne

eelnõuga kõigile toidukäitlejatele otsest ja vältimatut rakenduskulu ega üldist kohustuslikku

halduskoormust. Nutri-Score’i kasutusõiguse taotlemine ja märgise kasutamine on ettevõtjale

tasuta, s.t litsentsitasu selle kasutamisega ei kaasne. Küll aga eeldab märgise kasutamine Nutri-

Score’i kasutusreeglite järgimist ning toob Nutri-Score’i kasutavatele ettevõtjatele kaasa

rakenduskulusid.

Rakenduskulud sõltuvad eelkõige tegevuste mahust, märgise kasutamisele ülemineku ajast ja

pakendimuudatuste ajastusest. Kulusid võivad põhjustada tooteandmete koondamine ja

kontrollimine, pakendikujunduse ja trükiettevalmistuse muutmine, infosüsteemide kohanda-

mine, vajaduse korral laborianalüüsid ja tootearendus. Kulu suurust mõjutavad märgistatavate

toodete ja pakendivariantide arv, pakendite trükitehnoloogia ning võimalus ühildada märgise

lisamine pakenditele tavapärase pakendiuuendusega.

Nutri-Score’i kasutustingimused võimaldavad märgise etapiviisilist kasutuselevõttu, mis aitab

rakenduskulusid vähendada. Alates Nutri-Score’i kasutamise registreerimisest on toidukäitlejal

üldjuhul aega kaks aastat Nutri-Score'i järk-järgult pakenditel esitamiseks. Kui registreeritud

kaubamärgi all on vähemalt 2000 tooteartiklit, pikeneb tähtaeg kolme aastani, kuid esimese

kahe aasta jooksul peab olema märgistatud vähemalt 80% toodetest. Pärast kaubamärgi

registreerimist tuleb märgis lisada kõigile selle kaubamärgi toodetele, millele Nutri-Score’i

saab kohaldada.54 Pikem ja etapiviisiline üleminek Nutri-Score’i kasutamisele võimaldab

märgise lisamist paremini ühildada tavapäraste pakendiuuendustega ja olemasolevad

pakendivarud ära kasutada. Kiirem üleminek võib suurendada pakendite ennetähtaegse

muutmise ja kasutamata pakendivaru mahakandmise kulu.

Nutri-Score’i hinnangu arvutamiseks vajalik teave põhineb peaasjalikult andmetel, mida

toidukäitleja peab toidu koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe esitamiseks juba praegu

omama. Kuna kiudainete sisaldust on võimalik arvutada NutriData toote andmesisestus- ja

arvutusprogrammis, mille kasutamine on tasuta, siis ei kaasne Nutri-Score'i hinnangu

arvutamiseks vajalike algandmete saamisega tingimata laborianalüüsidega seotud kulusid.

Lisaks ühekordsetele kasutuselevõtukuludele võivad märgise kasutamisega kaasneda

korduvkulud tooteandmete ja digikanalite ajakohastamiseks või muudetud toodete hinnangute

53 Saaroja, A., Varblane, U., Mägi, M., Allik, A., Sahku, K. (2026). Nutri-Score’i vabatahtliku kasutuselevõtuga kaasnevate

majanduslike mõjude hindamine. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. 54 Santé publique France. (2025). Nutri-Score Conditions of Use, 17. märtsi 2025. aasta versioon, artiklid 4.2 ja 6.1.1.

https://www.santepubliquefrance.fr/sites/default/files/rdd/document/march2025CoU_EN.pdf

16

arvutamiseks. Retsepti, tooraine või Nutri-Score’i arvutusmetoodika muutumisel võib olla

vajalik hinnang uuesti arvutada ja pakendit muuta.

Majandusmõju sõltub sellest, millises ulatuses märgist kasutatakse. Vabatahtliku märgise puhul

sõltub mõju sellest, kui paljud ettevõtted ja kaubamärgid Nutri-Score’i kasutamisega liituvad,

kui suure osa müügimahust moodustavad Nutri-Score’iga märgistatud tooted ning mil määral

tarbijad ja jaeketid märgist oma valikutes arvestavad. Mõju hindamisel tuleb eristada märgise

üldist levikut ja levikut konkreetses tooterühmas. Ka mõõduka üleriigilise kasutuse korral võib

märgis olla mõnes tooterühmas laialt levinud ning märgise piiratud üldine levik ei pruugi

tähendada vähest mõju kõigile ettevõtjatele.

Rakenduskulu ei olene üksnes ettevõtte suurusest. Šveitsi uuringus ei olnud väikese ja keskmise

suurusega ettevõtete tooteartiklipõhine rakenduskulu suurettevõtete omast suurem, mida

selgitatakse väiksemate ettevõtete organisatsioonilise paindlikkuse ja lihtsamate otsustus-

protsessidega. RAKE uuringu raames tehtud intervjuud osutavad samuti sellele, et kulusid

mõjutavad lisaks ettevõtte suurusele tootevalik, pakendivariantide arv, trükitehnoloogia,

andmesüsteemid ja tootearendusvajadus. Püsikulude suhteline koormus võib väiksema

müügimahu korral olla suurem. Andmetöö, tootearenduse ja trükiettevalmistusega seotud

ühekordsed kulud on valdavalt püsikulud. Väiksema müügimahuga ettevõttes jagunevad need

väiksemale müüdud ühikute hulgale. Samas võib suure ettevõtte kogukulu olla ulatusliku toote-

ja pakendivaliku tõttu suurem. Mõju väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele aitavad

vähendada selged juhised, tehniline nõustamine ning võimalus lisada märgis toodetele

tavapäraste pakendiuuenduste käigus.

Jaekaubanduse kulusid mõjutavad omamärgitooted ja regionaalsed protsessid. Baltikumi

tasandil juhitavate omamärgitoodete puhul mõjutab rakenduskulu see, kas muudatus tehakse

ainult Eestis või regionaalselt. Lisaks füüsiliste pakendite muutmise kuludele võib täiendav

kulu tekkida vajadusest kohandada tooteandmeid e-poes ja teistes digitaalsetes kanalites.

Tootjad ja erialaorganisatsioonid näevad tulevikuriskina jaekettide võimalikku survet Nutri-

Score’i esitamiseks. Nutri-Score’i laiema leviku korral võivad jaeketid hakata märgise esitamist

arvestama tarnijate ja sortimendi valikul, mis võib ettevõtetele suurendada survet märgise

kasutuselevõtuks. RAKE uuringu raames intervjueeritud jaekaubandusettevõtte esindaja sellist

survet praegu ei täheldanud ning tõi sortimendiotsustes olulisemate teguritena esile müügi,

klientide nõudluse, hinna, kampaaniad ja kaubamärgi eelistuse. Samas ei välistanud

intervjueeritav märgise tähtsuse suurenemist selle laiema leviku korral. Kuna jaekaubanduse

esindatus uuringu intervjuuvalimis oli piiratud, ei saa intervjueeritud ettevõtte hinnanguid

üldistada kogu jaekaubandussektorile. Võimalik de facto turusurve on uuringu kohaselt tajutud

risk, mitte uuringus tuvastatud mõju.

Täiendav majanduslik mõju võib tekkida juhul, kui ettevõtja otsustab parandada toote Nutri-

Score’i hinnangut retsepti muutmise kaudu. Nutri-Score ei kohusta ettevõtteid retsepte muutma,

ent see võib motiveerida näiteks toote soola, suhkrute või küllastunud rasvhapete sisalduse

vähendamist. Sellise tootearendusega võivad kaasneda tootmis- ja säilivuskatsete,

laborianalüüside, sensoorsete hindamiste, tooraine muutmise ja tootmisprotsessi kohandamise

kulud. Eesti intervjuudes ja välisriikide uuringutes esitatud hinnangud varieeruvad oluliselt,

mistõttu ei ole võimalik määrata ühtset reformuleerimiskulu toote kohta. Rahvusvaheliste

hinnangute järgi võib ühe toote reformuleerimine olla märgise tehnilisest lisamisest oluliselt

kulukam ning sõltuda toote keerukusest, asenduskoostisosade kättesaadavusest ja

17

tootmisprotsessi eripärast.55 Kui ettevõtja otsustab reformuleerida mitut toodet või teha

tehnoloogiliselt keerukaid koostisemuudatusi, võivad sellega seotud kulud olla suuremad.

Traditsiooniliste või kindlaksmääratud koostisega toodete puhul võib hinnangu parandamise

võimalus olla väiksem, kuna ulatuslik koostise muutmine võib muuta toote iseloomulikke

omadusi. Reformuleerimine on siiski ettevõtja strateegiline valik, mitte märgise kasutamisega

kaasnev vältimatu kulu.

Eelnõu võib mõjutada ka konkurentsiolukorda. Kuna Eesti turul on juba praegu importtooteid,

millel Nutri-Score’i märgis on olemas, võib märgise kasutamise võimaldamine parandada Eesti

tootjate võimalusi konkureerida selliste toodetega võrdsetel alustel. Võimalik turunduslik või

konkurentsieelis sõltub siiski toote hinnangust, sama tooterühma alternatiividest ning sellest,

kuivõrd tarbijad ja jaeketid märgist oma valikutes arvestavad. Kuna tegelikke ostuotsuseid

mõjutavad muu hulgas hind, kaubamärk, kampaaniad ja toote maitse, siis ei ole võimalik

eeldada, et märgise kasutuselevõtt tooks ettevõtjatele automaatselt kaasa müügi suurenemise

või vähenemise. Märgise mõju nõudlusele võib suureneda juhul, kui sellega kaasneb järjepidev

teavitustöö ning tarbijad hakkavad märgist ostuotsustes arvestama. Märgise kasutamisest

saadav võimalik majanduslik kasu sõltub toote Nutri-Score’i hinnangust, sama segmendi

võrdlustoodetest ning sellest, kuivõrd tarbijad märgist ostuotsustes arvestavad. Parema

hinnanguga toode võib saada turundusliku või konkurentsieelise, kui tarbijad tajuvad märgist

ostuotsuse tegemisel olulisena. Samas võib kehvem hinnang mõne toote atraktiivsust

vähendada, kuid sellest ei saa järeldada automaatset müügilangust. Märgise laialdane levik ei

anna alust eeldada ühetaolist hinnatõusu.

Kokkuvõttes kujuneb märgise mõju rakenduskulude, võimaliku tootearenduse ning

konkurentsi- ja nõudlusmõjude koosmõjul ning sõltub muu hulgas ettevõtte tootevalikust,

turupositsioonist ja märgise levikust. Ettevõtjate tajutud riskid ei tähenda, et vastavad

majanduslikud mõjud tegelikult avalduvad. Märgise vähese kasutuse korral jäävad

mõjud tõenäoliselt piiratumaks ning otsesed rakenduskulud tekivad vaid märgise

kasutusele võtnud ettevõtjatel. Laiema leviku korral võib Nutri-Score’i tähtsus

konkurentsis suureneda ja kaudne mõju avalduda ka märgist mittekasutavatele

ettevõtjatele. Eelnõuga ei kaasne ettevõtjatele üldist kohustuslikku halduskoormust, kuid

märgise kasutusele võtvatel ettevõtjatel tuleb järgida Nutri-Score’i kasutustingimusi,

tagada andmete õigsus, hinnangute ajakohasus ja pakendite nõuetele vastavus. Tegelike

majanduslike mõjude hindamiseks on vajalik jälgida märgise levikut ja turumõjusid

pärast mõningase rakendamiskogemuse tekkimist.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Kuna Nutri-Score on vabatahtlikult kasutusele võetav, siis saab ettevõtja planeerida selle

kasutuselevõtu aega nii, et uue märgistusega pakenditele üleminekul saab olemasolevad

pakendivarud ära kasutada. See võimaldab kasutada pakendiressursse keskkonnahoidlikult.

Euroopa Komisjoni 2022. aasta mõjuanalüüsi kohaselt on FOP-märgise, sh Nutri-Score’i

keskkonnamõju ebaselge. Praegused teadusandmed ei võimalda hinnata, kas tarbijate

toiduvalikute muutusest tulenev mõju kliimale ja keskkonnale oleks kokkuvõttes positiivne või

negatiivne. Mõju võib tekkida kaudselt tarbimise, tootmise ja tarneahelate muutuste kaudu ning

sõltub sellest, milliste toodete tarbimine suureneb või väheneb ja milline on nende toodete 55 OECD. (2022). Healthy Eating and Active Lifestyles: Best Practices in Public Health. https://doi.org/10.1787/40f65568-en

18

elutsükli keskkonnamõju. Olemasolevate andmete põhjal ei ole seda mõju võimalik

kvantifitseerida.

Riikides, kus Nutri-Score on juba kasutusele võetud (nt Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad,

Belgia), ei ole selle rakendamise keskkonnamõju eraldi kvantitatiivselt hinnatud. Ka senistes

suuremates Nutri-Score’i analüüsidokumentides56,57,58 ei ole otsest keskkonnamõju käsitletud

olulise eraldiseisva mõjuna.

Nutri-Score’i märgise kasutamine on vabatahtlik ega asenda pakendeid ja pakendijäätmeid

käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2025/4059 tulenevaid

kohustuslikke pakendimärgistusi. Määrusest (EL) 2025/40 ei tulene keeldu esitada pakendil

täiendavat vabatahtlikku tarbijateabele suunatud märgistust ning seetõttu ei ole tuvastatud

vastuolu Nutri-Score’i vabatahtliku kasutamise ja nimetatud määruse märgistusnõuete vahel.

Sellise märgise pakendil esitamise võimalikku mõju pakendi ringlussevõtule tuleb hinnata koos

pakendi muude omadustega, lähtudes nimetatud määruses käsitatavatest ringlussevõtuks sobiva

disaini kriteeriumidest.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Nutri-Score on FOP-märgis, mida käsitatakse vabatahtliku teabena toidualase teabe määruse

tähenduses ning toitumisalase väitena väidete määruse tähenduses. Toiduseaduse § 47 kohaselt

teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet kõigis toidu käitlemise valdkondades, sealhulgas toidualase

teabe esitamise üle, Põllumajandus- ja Toiduamet. Seetõttu mõjutaks määruse kehtestamine

eelkõige Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Põllumajandus- ja Toiduameti

tegevust.

Toidualast teavet käsitlevad õigusaktid kuuluvad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

vastutusvaldkonda. Nutri-Score’i kasutuselevõtt võib tuua ministeeriumis toidualase teabe

valdkonnaga tegelevatele ametnikele kaasa täiendavaid tööülesandeid, kuid täiendava töökoha

loomise vajadust ette näha ei ole. Lisanduvad ülesanded võivad eelkõige olla koolituste ja

teavitustegevuste kavandamine, infomaterjalide koostamine ja valdkondlikel kohtumistel

osalemine.

Kuna toidualase teabe esitamise üle järelevalve tegemine kuulub juba praegu Põllumajandus-

ja Toiduameti ülesannete hulka, ei tähendaks Nutri-Score’i kasutuselevõtt ameti töökorralduse

seisukohast täiesti uue valdkonna lisandumist, vaid tegemist oleks toidualase teabe esitamise

järelevalve mõningase laiendamisega. Järelevalvet korraldavad ja teostavad ametnikud vajaksid

täiendavat koolitust ja tegevusjuhendit, et hinnata toidumärgistusel esitatud hinnangu vastavust

Nutri-Score’i kasutamise tingimustele. Eeldatavasti oleks täiendkoolituse ja tegevusjuhendi

56 Nohlen, H., Bakogianni, I., Grammatikaki, E., Ciriolo, E., Pantazi, M., Alves Dias, J., Salesse, F., Moz Christofoletti, M.,

Wollgast, J., Bruns, H., Dessart, F.J., Marandola, G. and Van Bavel, R., Front-of-pack nutrition labelling schemes: an update

of the evidence, EUR 31153 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2022, ISBN 978-92-76-55032-7,

doi:10.2760/932354, JRC130125. 57 Giner, C., D. Rodriguez and A. Elasri (2023), “Developing food labels for improved health outcomes: Insights into simplified

nutrition labelling policies”, OECD Food, Agriculture and Fisheries Papers, No. 203, OECD Publishing, Paris,

https://doi.org/10.1787/c1f4d81d-en. 58 OECD (2022), Healthy Eating and Active Lifestyles: Best Practices in Public Health, OECD Publishing, Paris,

https://doi.org/10.1787/40f65568-en. 59 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/40, 19. detsember 2024, mis käsitleb pakendeid ja pakendijäätmeid ning

millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja direktiivi (EL) 2019/904 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/62/EÜ. ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2025/40/2025-01-22

19

koostamise näol tegemist ühekordse tegevusega, millega ei kaasne olulist täiendavat

ressursivajadust.

Võib eeldada, et Nutri-Score’i kasutamise võimaldamise järel on esimestel aastatel selle

kasutajate arv väike ning toidukäitlejad võtavad märgise kasutusele järk-järgult. Seetõttu ei

kaasneks määruse kehtestamisega Põllumajandus- ja Toiduametile tõenäoliselt märkimis-

väärset ressursside vajadust. Pikemas vaates tuleks Nutri-Score’i kasutuselevõtuga seotud

ressursivajadust hinnata osana toidualase teabe järelevalve üldisest korraldamisest.

Kohaliku omavalitsuse korraldusele mõju puudub.

Mõju regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõul ei ole olulist mõju regionaalarengule ega välissuhetele. Eelnõul ei ole negatiivset mõju

riigi julgeolekule.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Üheks tegevuseks on osalemine Nutri-Score'i juhtkomitees, mis üldjuhul kutsutakse kokku kord

aastas. Sellega kaasnevad eelkõige lähetuskulud, mida võib hinnata väikeseks. Sarnased kulud

võivad kaasneda ka Eesti osaluse ja esindatusega Nutri-Score'i teaduskomitees. Eesti esindatus

Nutri-Score'i teaduskomitees vajab edasist arutelu, sh võimaliku eksperdi töö tasustamine.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium loob oma kodulehele Nutri-Score'i teemasid

koondava alamlehe, millel avaldatakse kaubamärgi kasutamisega seotud eestikeelne teave

(kasutamise registreerimise ja kasutustingimuste kohta). Kommunikatsiooni ja teavitustöö, sh

ettevõtjate ja tarbijate teavitamise ning vajaduse korral eestikeelsete infomaterjalide koostamise

või tõlkimisega kaasnevaid kulusid võib hinnata pigem väikeseks.

Eespool kirjeldatud kulud kaetakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarvest.

Järelevalve vaates olulist muutust tegevustes ei kaasneks. Järelevalve on riskipõhine ning Nutri-

Score’i kasutamist oleks võimalik kontrollida tavapäraste toidualase teabe kontrollide käigus.

Kaubamärgi omaniku poolt kehtestatud kaubamärgi kasutamise tingimuste kohaselt peab

käitleja igal juhul säilitama Nutri-Score’i arvutused ja alusandmed ning esitama need vajaduse

korral järelevalveametnikule. Eelnõukohase määruse rakendamisega kaasneb järelevalve-

ametnike koolitamisvajadus.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras – kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

20

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti

Karastusjookide Tootjate Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Leivaliidule,

Eesti Kalaliidule, Eesti Aiandusliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kaupmeeste

Liidule, Tervise Arengu Instituudile, Tervisekassale, Tartu Ülikooli psühholoogia instituudile,

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudile, Eesti Toitumisnõustajate

ja -terapeutide Ühendusele, Eesti Tervisedenduse Ühingule, Eesti Pereõdede Ühingule, Eesti

Lastearstide Seltsile, Eesti Kaaluravi Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Endokrinoloogide

Seltsile, Eesti Kardioloogide Seltsile ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsile.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile.

FOP-märgise kasutuselevõtu aruteludesse on kaasatud mitmeid huvirühmi, sh toidusektori

esindajad, alates 2025. aasta algusest, mil alustati teema käsitlemisega. Samuti on aruteludesse

algusest peale kaasatud nii Sotsiaalministeeriumi kui ka Tervise Arengu Instituudi eksperte.

Nutri-Score’i kasutuselevõttu toetavaid seisukohti on esitanud Eesti Toitumisnõustajate

ja -terapeutide Ühendus, Eesti Pereõdede Ühing, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Kaaluravi Selts,

Eesti Endokrinoloogide Selts, Eesti Kardioloogide Selts, Eesti Perearstide Selts ja Eesti

Arstiteadusüliõpilaste Selts. Ka Eesti Hambaarstide Liidu hinnangul on tegu olulise algatusega,

mille rakendamine võimaldab tarbijatel teha teadlikumaid valikuid. Samal ajal on rõhutatud, et

Nutri-Score’i hinnangut ei tohiks käsitleda tervikliku hinnanguna toidu mõjule suutervisele.

Oluliseks peetakse selge ja järjepideva teavitustöö tegemist, et vältida Nutri-Score’ist saadava

teabe liigset lihtsustamist või väärtõlgendusi.

Algatust toetavad samuti Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut ja mitmed Tartu

Ülikooli psühholoogia instituudi käitumisteadlased ja psühholoogid.

Algatuse suhtes on kriitilise seisukoha võtnud Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti

Karastusjookide Tootjate Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda, Eesti Leivaliit, Eesti Kalaliit ja Eesti Aiandusliit, kes on muu hulgas pidanud

märgist liigselt lihtsustatuks ning viidanud sellest tulenevale riskile, aga ka võimalikele

negatiivsetele mõjudele ettevõtjate halduskoormusele, pakendikuludele ja kohalike tootjate

konkurentsivõimele.

Eelnõu sisaldab toodet ja toote turustamist mõjutavat tehnilist normi, mistõttu on kohustus

teavitada eelnõust Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike. Toote

nõuetele vastavuse seaduse § 43 ning sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi

Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist,

infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord

ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“ kohaselt menetletakse tehnilist normi

sisaldava õigusakti eelnõu nimetatud korra kohaselt.

Ka väidete määruse artikli 23 kohaselt tuleb eelnõust teavitada komisjoni ja liikmesriike. Ka

selle teavitamisel järgitakse eelmises lõigus nimetatud korda.