| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-10.1/3946-5 |
| Registreeritud | 15.10.2026 |
| Sünkroonitud | 16.10.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.1-10.1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Krediidiandjate Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Krediidiandjate Liit |
| Vastutaja | Mirjam Rannula (Rahandusministeerium, Finants- ja maksupoliitika valdkond1, Finantsteenuste poliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1
Rahandusminister Jürgen Ligi
Rahandusministeerium
Teie 30.09.2026
Meie 14.10.2026
Eesti Krediidiandjate Liidu arvamus rahandusministri määruse „krediiditeaberegistri
põhimäärus“ eelnõu uuendatud versioonile
Lugupeetud Jürgen Ligi
Täname, et olete kaasanud Eesti Krediidiandjate Liidu (EKAL) rahandusministri määruse
„krediiditeaberegistri põhimäärus“ eelnõu kooskõlastamise protseduuri ja andnud taas võimaluse
arvamuse andmiseks.
On meeldiv, et esimese kooskõlastusringi järel olete juba arvestanud mõne EKAL-i poolt esitatud
ettepanekuga. Siiski on mõned teemad, mida ei ole eelnõu uues versioonis lahendatud ja mis
vääriks meie hinnangul uuesti tõstatamist. Samuti on eelnõu uues versioonis teemasid, mis
varasemalt polnud esitatud.
Sissejuhatava märkusena tooksime välja, et kooskõlastustabelis on vastuste/selgituste osas
kasutatud viiteid määruse paragrahvidele, kuid kohati ei ole arvestatud määruse uue versiooni
muutunud numeratsiooni ja struktuuriga (s.t. viidatakse sättele, mis uues eelnõu versioonis
reguleerib hoopis muud teemat). Võimalusel tuleks kooskõlastustabelis viiteid täpsustada, et oleks
igal pool ühtlaselt viidatud eelnõu viimase versiooni õigetele asjakohastele sätetele.
1) Mõistete „krediidijääk“ ja „nõudejääk“ osas on segadus (§ 6 lg 1 p 7)
Seletuskirja lisaks olevas kooskõlastustabelis sisalduvad vastuolulised selgitused. Näiteks
võrreldes kooskõlastustabelis lk 21 antud selgitusi:
„Mõisted „krediidijääk“ ja „nõudejääk“ tähistavad küll erinevaid olukordi, ent mõlemad kajastavad
siiski tarbija tasumata põhikohustuse jääki.“
/.../
„Nõudejääk on pärast tarbijakrediidilepingu lõppemist või ülesütlemist või nõude loovutamise järel
tarbija vastu olemasoleva rahalise nõude tasumata kogusumma. Nõudejääk hõlmab põhivõlga ja
kõiki andmete esitamise ajaks tekkinud ning tasumata nõude komponente, sh sissenõutavaks
muutunud intressi, viivist, leppetrahvi, sissenõudmiskulusid, kohtukulusid, täitemenetluse kulusid
ja muid kõrvalnõudeid ulatuses, milles need kuuluvad krediiditeabe andja nõude koosseisu.“
Ühel juhul öeldakse, et nõudejääk kajastab põhikohustuse jääki (see on tasumata krediidisumma
ehk krediidijääk) ning teisel juhul öeldakse, et nõudejääk sisaldab ka kõrvalnõudeid (intressid,
viivised jne). Seega ei lahenda seletuskirjas antud selgitused nimetatud mõistetega seotud
2
ebaselgust ning jätkuvalt esineb oht, et erinevad andmeedastajad tõlgendavad sätet erinevalt ning
registriandmed ei ole sellisel juhul üheselt mõistetavad.
Seletuskirjast ja selle lisaks olevast kooskõlastustabelist tuleks meie hinnangul mõistete
vastuolulised selgitused kõrvaldada.
Samuti tuleb selguse loomiseks täiendada põhimääruse teksti, kuna seletuskirjas antavad
selgitused ei ole piisavad registrile esitatavate andmete sisu defineerimiseks.
2) Krediiditeabe andja identiteedi kaitse (§ 6 lg 4)
Kooskõlastustabelis on selgitatud, et krediidiandja identiteedi tuvastamise välistamise eesmärk on
tagada, et registrit ei kasutataks konkurentide kliendisuhete või krediidiportfellide süstemaatiliseks
kaardistamiseks ega ärilistel eesmärkidel kasutamiseks.
Selline eesmärk on küsitava väärtusega, kuna registri kasutajad on sõlminud lepingu registri
kasutamiseks konkreetsel õiguslikul alusel ja eesmärgi. Registri muul eesmärgil kasutamine oleks
seega lepingu rikkumine, mis ilmselt annab aluse registrile juurdepääsu lõpetamiseks. Info selle
kohta, kust tarbija on juba krediiti võtnud või kas nõuded on üldse juba üle antud krediidiinkassole,
võib anda täiendavat olulist infot krediidivõimelisuse hindamise protsessis. Ainult unikaalse numbri
avaldamise korral jääb selline oluline info krediidiandjatele kättesaamatuks.
Selline andmete piiramine krediidiandjate jaoks ei oleks ka seaduspärane. Nimelt nõuab KJS § 7
lg 1 p 2, et registrisse kantakse krediiditeabe andja üldandmed (sh nimetus ja registrikood). KJS
§ 10 lg 1 kohaselt on registripidajal kohustus võimaldada juurdepääs krediiditeaberegistris
sisalduvatele andmetele. Seadus piirab juurdepääsu ainult lõigetes 2–6 ja ükski neist piirangutest
ei puuduta krediidiandja identiteeti. Volitusnorm räägib juurdepääsu „täpsemast korrast“, mitte
juurdepääsu ulatuse kitsendamisest.
Eeltoodu tõttu tuleb põhimääruses loobuda krediiditeabe andja identiteedi varjamisest unikaalse
tunnuskoodi abil, kuna see on otseses vastuolus nii KJS-iga kui ka krediiditeaberegistri
eesmärgiga anda krediidiandjatele vajalikku teavet tarbija krediidivõimelisuse kohaseks
hindamiseks.
Täiendavad küsimused eelnõu uue versiooni alusel
Päringu tegemise igakordse põhjendamise nõudmine (§ 7 lg 6)
Määruse § 7 lõikega 6 sisaldab nõuet, et päringu tegija peab märkima igakordselt päringu
tegemisel päringu tegemise õigusliku aluse ja selgituse.
Ka määruse eelmine versioon sisaldas kohustust märkida päringu tegemisel päringu tegemise
õigusliku aluse ja selgituse (§ 8 lg 4), kuid sätete omavahelisest asetusest jäi mulje, et see on
asjakohane vaid juhul, kui juurdepääsu taotletakse andmepäringu alusel. Praegu määruse uut
versiooni lugedes tundub, et päringu õiguslik alus ja selgitus tuleb igakordselt märkida ka juhul,
kui andmete pärimine toimub otsejuurdepääsu alusel vastavalt määruse § 7 lg 3 punktile 2. See
3
ei ole ilmselt olnud määruse mõte, kuna otsejuurdepääsuks lepingu sõlmimisel määratletakse juba
lepingus ära, milliste andmete kohta ja millisel õiguslikul alusel hakkab andmesaaja päringuid
tegema. Seetõttu puudub vajadus päringu tegemise õiguslikku alust ja selgitust iga päringu
tegemisel uuesti registrisse märkida. See oleks ebaefektiivne ja tõstatab küsimuse otseühenduse
kaudu automaatsete päringute tegemise võimalikkuse osas. Lisaks jääb määrusest ebaselgeks,
mida mõeldakse § 7 lg 6 nimetatud selgituse all, mida päringu tegemisel lisaks õiguslikule alusele
märkima peaks.
Täname võimaluse eest esitada oma tähelepanekud ning oleme valmis neid vajaduse korral
täiendavalt selgitama. Samuti oleme valmis osalema krediiditeaberegistri rakendamisega seotud
aruteludes ja töögruppides, et anda praktilist sisendit registri toimimise ning õigusraamistiku
edasiseks täiustamiseks.
Lugupidamisega
Siim Juks
Juhatuse liige
Eesti Krediidiandjate Liit
1
Rahandusminister Jürgen Ligi
Rahandusministeerium
Teie 30.09.2026
Meie 14.10.2026
Eesti Krediidiandjate Liidu arvamus rahandusministri määruse „krediiditeaberegistri
põhimäärus“ eelnõu uuendatud versioonile
Lugupeetud Jürgen Ligi
Täname, et olete kaasanud Eesti Krediidiandjate Liidu (EKAL) rahandusministri määruse
„krediiditeaberegistri põhimäärus“ eelnõu kooskõlastamise protseduuri ja andnud taas võimaluse
arvamuse andmiseks.
On meeldiv, et esimese kooskõlastusringi järel olete juba arvestanud mõne EKAL-i poolt esitatud
ettepanekuga. Siiski on mõned teemad, mida ei ole eelnõu uues versioonis lahendatud ja mis
vääriks meie hinnangul uuesti tõstatamist. Samuti on eelnõu uues versioonis teemasid, mis
varasemalt polnud esitatud.
Sissejuhatava märkusena tooksime välja, et kooskõlastustabelis on vastuste/selgituste osas
kasutatud viiteid määruse paragrahvidele, kuid kohati ei ole arvestatud määruse uue versiooni
muutunud numeratsiooni ja struktuuriga (s.t. viidatakse sättele, mis uues eelnõu versioonis
reguleerib hoopis muud teemat). Võimalusel tuleks kooskõlastustabelis viiteid täpsustada, et oleks
igal pool ühtlaselt viidatud eelnõu viimase versiooni õigetele asjakohastele sätetele.
1) Mõistete „krediidijääk“ ja „nõudejääk“ osas on segadus (§ 6 lg 1 p 7)
Seletuskirja lisaks olevas kooskõlastustabelis sisalduvad vastuolulised selgitused. Näiteks
võrreldes kooskõlastustabelis lk 21 antud selgitusi:
„Mõisted „krediidijääk“ ja „nõudejääk“ tähistavad küll erinevaid olukordi, ent mõlemad kajastavad
siiski tarbija tasumata põhikohustuse jääki.“
/.../
„Nõudejääk on pärast tarbijakrediidilepingu lõppemist või ülesütlemist või nõude loovutamise järel
tarbija vastu olemasoleva rahalise nõude tasumata kogusumma. Nõudejääk hõlmab põhivõlga ja
kõiki andmete esitamise ajaks tekkinud ning tasumata nõude komponente, sh sissenõutavaks
muutunud intressi, viivist, leppetrahvi, sissenõudmiskulusid, kohtukulusid, täitemenetluse kulusid
ja muid kõrvalnõudeid ulatuses, milles need kuuluvad krediiditeabe andja nõude koosseisu.“
Ühel juhul öeldakse, et nõudejääk kajastab põhikohustuse jääki (see on tasumata krediidisumma
ehk krediidijääk) ning teisel juhul öeldakse, et nõudejääk sisaldab ka kõrvalnõudeid (intressid,
viivised jne). Seega ei lahenda seletuskirjas antud selgitused nimetatud mõistetega seotud
2
ebaselgust ning jätkuvalt esineb oht, et erinevad andmeedastajad tõlgendavad sätet erinevalt ning
registriandmed ei ole sellisel juhul üheselt mõistetavad.
Seletuskirjast ja selle lisaks olevast kooskõlastustabelist tuleks meie hinnangul mõistete
vastuolulised selgitused kõrvaldada.
Samuti tuleb selguse loomiseks täiendada põhimääruse teksti, kuna seletuskirjas antavad
selgitused ei ole piisavad registrile esitatavate andmete sisu defineerimiseks.
2) Krediiditeabe andja identiteedi kaitse (§ 6 lg 4)
Kooskõlastustabelis on selgitatud, et krediidiandja identiteedi tuvastamise välistamise eesmärk on
tagada, et registrit ei kasutataks konkurentide kliendisuhete või krediidiportfellide süstemaatiliseks
kaardistamiseks ega ärilistel eesmärkidel kasutamiseks.
Selline eesmärk on küsitava väärtusega, kuna registri kasutajad on sõlminud lepingu registri
kasutamiseks konkreetsel õiguslikul alusel ja eesmärgi. Registri muul eesmärgil kasutamine oleks
seega lepingu rikkumine, mis ilmselt annab aluse registrile juurdepääsu lõpetamiseks. Info selle
kohta, kust tarbija on juba krediiti võtnud või kas nõuded on üldse juba üle antud krediidiinkassole,
võib anda täiendavat olulist infot krediidivõimelisuse hindamise protsessis. Ainult unikaalse numbri
avaldamise korral jääb selline oluline info krediidiandjatele kättesaamatuks.
Selline andmete piiramine krediidiandjate jaoks ei oleks ka seaduspärane. Nimelt nõuab KJS § 7
lg 1 p 2, et registrisse kantakse krediiditeabe andja üldandmed (sh nimetus ja registrikood). KJS
§ 10 lg 1 kohaselt on registripidajal kohustus võimaldada juurdepääs krediiditeaberegistris
sisalduvatele andmetele. Seadus piirab juurdepääsu ainult lõigetes 2–6 ja ükski neist piirangutest
ei puuduta krediidiandja identiteeti. Volitusnorm räägib juurdepääsu „täpsemast korrast“, mitte
juurdepääsu ulatuse kitsendamisest.
Eeltoodu tõttu tuleb põhimääruses loobuda krediiditeabe andja identiteedi varjamisest unikaalse
tunnuskoodi abil, kuna see on otseses vastuolus nii KJS-iga kui ka krediiditeaberegistri
eesmärgiga anda krediidiandjatele vajalikku teavet tarbija krediidivõimelisuse kohaseks
hindamiseks.
Täiendavad küsimused eelnõu uue versiooni alusel
Päringu tegemise igakordse põhjendamise nõudmine (§ 7 lg 6)
Määruse § 7 lõikega 6 sisaldab nõuet, et päringu tegija peab märkima igakordselt päringu
tegemisel päringu tegemise õigusliku aluse ja selgituse.
Ka määruse eelmine versioon sisaldas kohustust märkida päringu tegemisel päringu tegemise
õigusliku aluse ja selgituse (§ 8 lg 4), kuid sätete omavahelisest asetusest jäi mulje, et see on
asjakohane vaid juhul, kui juurdepääsu taotletakse andmepäringu alusel. Praegu määruse uut
versiooni lugedes tundub, et päringu õiguslik alus ja selgitus tuleb igakordselt märkida ka juhul,
kui andmete pärimine toimub otsejuurdepääsu alusel vastavalt määruse § 7 lg 3 punktile 2. See
3
ei ole ilmselt olnud määruse mõte, kuna otsejuurdepääsuks lepingu sõlmimisel määratletakse juba
lepingus ära, milliste andmete kohta ja millisel õiguslikul alusel hakkab andmesaaja päringuid
tegema. Seetõttu puudub vajadus päringu tegemise õiguslikku alust ja selgitust iga päringu
tegemisel uuesti registrisse märkida. See oleks ebaefektiivne ja tõstatab küsimuse otseühenduse
kaudu automaatsete päringute tegemise võimalikkuse osas. Lisaks jääb määrusest ebaselgeks,
mida mõeldakse § 7 lg 6 nimetatud selgituse all, mida päringu tegemisel lisaks õiguslikule alusele
märkima peaks.
Täname võimaluse eest esitada oma tähelepanekud ning oleme valmis neid vajaduse korral
täiendavalt selgitama. Samuti oleme valmis osalema krediiditeaberegistri rakendamisega seotud
aruteludes ja töögruppides, et anda praktilist sisendit registri toimimise ning õigusraamistiku
edasiseks täiustamiseks.
Lugupidamisega
Siim Juks
Juhatuse liige
Eesti Krediidiandjate Liit
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Arvamuse esitamine rahandusministri määruse „krediiditeaberegistri põhimäärus“ eelnõu kohta | 15.10.2026 | 1 | 1.1-10.1/3946-6 | Sissetulev kiri | ram | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Krediiditeabe registri põhimääruse kooskõlastus | 14.10.2026 | 1 | 1.1-10.1/3946-4 | Sissetulev kiri | ram | Eesti Võlanõustajate Liit |
| Arvamus eelnõule | 13.10.2026 | 1 | 1.1-10.1/3946-3 | Sissetulev kiri | ram | Andmekaitse Inspektsioon |
| Arvamus määruse eelnõule | 02.10.2026 | 3 | 1.1-10.1/3946-2 | Sissetulev kiri | ram | Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda |
| Krediiditeaberegistri põhimääruse esitamine kooskõlastamiseks | 30.09.2026 | 1 | 1.1-10.1/3946-1 | Õigusakti eelnõu | ram |