1

Rahandusminister Jürgen Ligi

Rahandusministeerium

Teie 30.09.2026

Meie 14.10.2026

Eesti Krediidiandjate Liidu arvamus rahandusministri määruse „krediiditeaberegistri

põhimäärus“ eelnõu uuendatud versioonile

Lugupeetud Jürgen Ligi

Täname, et olete kaasanud Eesti Krediidiandjate Liidu (EKAL) rahandusministri määruse

„krediiditeaberegistri põhimäärus“ eelnõu kooskõlastamise protseduuri ja andnud taas võimaluse

arvamuse andmiseks.

On meeldiv, et esimese kooskõlastusringi järel olete juba arvestanud mõne EKAL-i poolt esitatud

ettepanekuga. Siiski on mõned teemad, mida ei ole eelnõu uues versioonis lahendatud ja mis

vääriks meie hinnangul uuesti tõstatamist. Samuti on eelnõu uues versioonis teemasid, mis

varasemalt polnud esitatud.

Sissejuhatava märkusena tooksime välja, et kooskõlastustabelis on vastuste/selgituste osas

kasutatud viiteid määruse paragrahvidele, kuid kohati ei ole arvestatud määruse uue versiooni

muutunud numeratsiooni ja struktuuriga (s.t. viidatakse sättele, mis uues eelnõu versioonis

reguleerib hoopis muud teemat). Võimalusel tuleks kooskõlastustabelis viiteid täpsustada, et oleks

igal pool ühtlaselt viidatud eelnõu viimase versiooni õigetele asjakohastele sätetele.

1) Mõistete „krediidijääk“ ja „nõudejääk“ osas on segadus (§ 6 lg 1 p 7)

Seletuskirja lisaks olevas kooskõlastustabelis sisalduvad vastuolulised selgitused. Näiteks

võrreldes kooskõlastustabelis lk 21 antud selgitusi:

„Mõisted „krediidijääk“ ja „nõudejääk“ tähistavad küll erinevaid olukordi, ent mõlemad kajastavad

siiski tarbija tasumata põhikohustuse jääki.“

/.../

„Nõudejääk on pärast tarbijakrediidilepingu lõppemist või ülesütlemist või nõude loovutamise järel

tarbija vastu olemasoleva rahalise nõude tasumata kogusumma. Nõudejääk hõlmab põhivõlga ja

kõiki andmete esitamise ajaks tekkinud ning tasumata nõude komponente, sh sissenõutavaks

muutunud intressi, viivist, leppetrahvi, sissenõudmiskulusid, kohtukulusid, täitemenetluse kulusid

ja muid kõrvalnõudeid ulatuses, milles need kuuluvad krediiditeabe andja nõude koosseisu.“

Ühel juhul öeldakse, et nõudejääk kajastab põhikohustuse jääki (see on tasumata krediidisumma

ehk krediidijääk) ning teisel juhul öeldakse, et nõudejääk sisaldab ka kõrvalnõudeid (intressid,

viivised jne). Seega ei lahenda seletuskirjas antud selgitused nimetatud mõistetega seotud

2

ebaselgust ning jätkuvalt esineb oht, et erinevad andmeedastajad tõlgendavad sätet erinevalt ning

registriandmed ei ole sellisel juhul üheselt mõistetavad.

Seletuskirjast ja selle lisaks olevast kooskõlastustabelist tuleks meie hinnangul mõistete

vastuolulised selgitused kõrvaldada.

Samuti tuleb selguse loomiseks täiendada põhimääruse teksti, kuna seletuskirjas antavad

selgitused ei ole piisavad registrile esitatavate andmete sisu defineerimiseks.

2) Krediiditeabe andja identiteedi kaitse (§ 6 lg 4)

Kooskõlastustabelis on selgitatud, et krediidiandja identiteedi tuvastamise välistamise eesmärk on

tagada, et registrit ei kasutataks konkurentide kliendisuhete või krediidiportfellide süstemaatiliseks

kaardistamiseks ega ärilistel eesmärkidel kasutamiseks.

Selline eesmärk on küsitava väärtusega, kuna registri kasutajad on sõlminud lepingu registri

kasutamiseks konkreetsel õiguslikul alusel ja eesmärgi. Registri muul eesmärgil kasutamine oleks

seega lepingu rikkumine, mis ilmselt annab aluse registrile juurdepääsu lõpetamiseks. Info selle

kohta, kust tarbija on juba krediiti võtnud või kas nõuded on üldse juba üle antud krediidiinkassole,

võib anda täiendavat olulist infot krediidivõimelisuse hindamise protsessis. Ainult unikaalse numbri

avaldamise korral jääb selline oluline info krediidiandjatele kättesaamatuks.

Selline andmete piiramine krediidiandjate jaoks ei oleks ka seaduspärane. Nimelt nõuab KJS § 7

lg 1 p 2, et registrisse kantakse krediiditeabe andja üldandmed (sh nimetus ja registrikood). KJS

§ 10 lg 1 kohaselt on registripidajal kohustus võimaldada juurdepääs krediiditeaberegistris

sisalduvatele andmetele. Seadus piirab juurdepääsu ainult lõigetes 2–6 ja ükski neist piirangutest

ei puuduta krediidiandja identiteeti. Volitusnorm räägib juurdepääsu „täpsemast korrast“, mitte

juurdepääsu ulatuse kitsendamisest.

Eeltoodu tõttu tuleb põhimääruses loobuda krediiditeabe andja identiteedi varjamisest unikaalse

tunnuskoodi abil, kuna see on otseses vastuolus nii KJS-iga kui ka krediiditeaberegistri

eesmärgiga anda krediidiandjatele vajalikku teavet tarbija krediidivõimelisuse kohaseks

hindamiseks.

Täiendavad küsimused eelnõu uue versiooni alusel

Päringu tegemise igakordse põhjendamise nõudmine (§ 7 lg 6)

Määruse § 7 lõikega 6 sisaldab nõuet, et päringu tegija peab märkima igakordselt päringu

tegemisel päringu tegemise õigusliku aluse ja selgituse.

Ka määruse eelmine versioon sisaldas kohustust märkida päringu tegemisel päringu tegemise

õigusliku aluse ja selgituse (§ 8 lg 4), kuid sätete omavahelisest asetusest jäi mulje, et see on

asjakohane vaid juhul, kui juurdepääsu taotletakse andmepäringu alusel. Praegu määruse uut

versiooni lugedes tundub, et päringu õiguslik alus ja selgitus tuleb igakordselt märkida ka juhul,

kui andmete pärimine toimub otsejuurdepääsu alusel vastavalt määruse § 7 lg 3 punktile 2. See

3

ei ole ilmselt olnud määruse mõte, kuna otsejuurdepääsuks lepingu sõlmimisel määratletakse juba

lepingus ära, milliste andmete kohta ja millisel õiguslikul alusel hakkab andmesaaja päringuid

tegema. Seetõttu puudub vajadus päringu tegemise õiguslikku alust ja selgitust iga päringu

tegemisel uuesti registrisse märkida. See oleks ebaefektiivne ja tõstatab küsimuse otseühenduse

kaudu automaatsete päringute tegemise võimalikkuse osas. Lisaks jääb määrusest ebaselgeks,

mida mõeldakse § 7 lg 6 nimetatud selgituse all, mida päringu tegemisel lisaks õiguslikule alusele

märkima peaks.

Täname võimaluse eest esitada oma tähelepanekud ning oleme valmis neid vajaduse korral

täiendavalt selgitama. Samuti oleme valmis osalema krediiditeaberegistri rakendamisega seotud

aruteludes ja töögruppides, et anda praktilist sisendit registri toimimise ning õigusraamistiku

edasiseks täiustamiseks.

Lugupidamisega

Siim Juks

Juhatuse liige

Eesti Krediidiandjate Liit

1

Rahandusminister Jürgen Ligi

Rahandusministeerium

Teie 30.09.2026

Meie 14.10.2026

Eesti Krediidiandjate Liidu arvamus rahandusministri määruse „krediiditeaberegistri

põhimäärus“ eelnõu uuendatud versioonile

Lugupeetud Jürgen Ligi

Täname, et olete kaasanud Eesti Krediidiandjate Liidu (EKAL) rahandusministri määruse

„krediiditeaberegistri põhimäärus“ eelnõu kooskõlastamise protseduuri ja andnud taas võimaluse

arvamuse andmiseks.

On meeldiv, et esimese kooskõlastusringi järel olete juba arvestanud mõne EKAL-i poolt esitatud

ettepanekuga. Siiski on mõned teemad, mida ei ole eelnõu uues versioonis lahendatud ja mis

vääriks meie hinnangul uuesti tõstatamist. Samuti on eelnõu uues versioonis teemasid, mis

varasemalt polnud esitatud.

Sissejuhatava märkusena tooksime välja, et kooskõlastustabelis on vastuste/selgituste osas

kasutatud viiteid määruse paragrahvidele, kuid kohati ei ole arvestatud määruse uue versiooni

muutunud numeratsiooni ja struktuuriga (s.t. viidatakse sättele, mis uues eelnõu versioonis

reguleerib hoopis muud teemat). Võimalusel tuleks kooskõlastustabelis viiteid täpsustada, et oleks

igal pool ühtlaselt viidatud eelnõu viimase versiooni õigetele asjakohastele sätetele.

1) Mõistete „krediidijääk“ ja „nõudejääk“ osas on segadus (§ 6 lg 1 p 7)

Seletuskirja lisaks olevas kooskõlastustabelis sisalduvad vastuolulised selgitused. Näiteks

võrreldes kooskõlastustabelis lk 21 antud selgitusi:

„Mõisted „krediidijääk“ ja „nõudejääk“ tähistavad küll erinevaid olukordi, ent mõlemad kajastavad

siiski tarbija tasumata põhikohustuse jääki.“

/.../

„Nõudejääk on pärast tarbijakrediidilepingu lõppemist või ülesütlemist või nõude loovutamise järel

tarbija vastu olemasoleva rahalise nõude tasumata kogusumma. Nõudejääk hõlmab põhivõlga ja

kõiki andmete esitamise ajaks tekkinud ning tasumata nõude komponente, sh sissenõutavaks

muutunud intressi, viivist, leppetrahvi, sissenõudmiskulusid, kohtukulusid, täitemenetluse kulusid

ja muid kõrvalnõudeid ulatuses, milles need kuuluvad krediiditeabe andja nõude koosseisu.“

Ühel juhul öeldakse, et nõudejääk kajastab põhikohustuse jääki (see on tasumata krediidisumma

ehk krediidijääk) ning teisel juhul öeldakse, et nõudejääk sisaldab ka kõrvalnõudeid (intressid,

viivised jne). Seega ei lahenda seletuskirjas antud selgitused nimetatud mõistetega seotud

2

ebaselgust ning jätkuvalt esineb oht, et erinevad andmeedastajad tõlgendavad sätet erinevalt ning

registriandmed ei ole sellisel juhul üheselt mõistetavad.

Seletuskirjast ja selle lisaks olevast kooskõlastustabelist tuleks meie hinnangul mõistete

vastuolulised selgitused kõrvaldada.

Samuti tuleb selguse loomiseks täiendada põhimääruse teksti, kuna seletuskirjas antavad

selgitused ei ole piisavad registrile esitatavate andmete sisu defineerimiseks.

2) Krediiditeabe andja identiteedi kaitse (§ 6 lg 4)

Kooskõlastustabelis on selgitatud, et krediidiandja identiteedi tuvastamise välistamise eesmärk on

tagada, et registrit ei kasutataks konkurentide kliendisuhete või krediidiportfellide süstemaatiliseks

kaardistamiseks ega ärilistel eesmärkidel kasutamiseks.

Selline eesmärk on küsitava väärtusega, kuna registri kasutajad on sõlminud lepingu registri

kasutamiseks konkreetsel õiguslikul alusel ja eesmärgi. Registri muul eesmärgil kasutamine oleks

seega lepingu rikkumine, mis ilmselt annab aluse registrile juurdepääsu lõpetamiseks. Info selle

kohta, kust tarbija on juba krediiti võtnud või kas nõuded on üldse juba üle antud krediidiinkassole,

võib anda täiendavat olulist infot krediidivõimelisuse hindamise protsessis. Ainult unikaalse numbri

avaldamise korral jääb selline oluline info krediidiandjatele kättesaamatuks.

Selline andmete piiramine krediidiandjate jaoks ei oleks ka seaduspärane. Nimelt nõuab KJS § 7

lg 1 p 2, et registrisse kantakse krediiditeabe andja üldandmed (sh nimetus ja registrikood). KJS

§ 10 lg 1 kohaselt on registripidajal kohustus võimaldada juurdepääs krediiditeaberegistris

sisalduvatele andmetele. Seadus piirab juurdepääsu ainult lõigetes 2–6 ja ükski neist piirangutest

ei puuduta krediidiandja identiteeti. Volitusnorm räägib juurdepääsu „täpsemast korrast“, mitte

juurdepääsu ulatuse kitsendamisest.

Eeltoodu tõttu tuleb põhimääruses loobuda krediiditeabe andja identiteedi varjamisest unikaalse

tunnuskoodi abil, kuna see on otseses vastuolus nii KJS-iga kui ka krediiditeaberegistri

eesmärgiga anda krediidiandjatele vajalikku teavet tarbija krediidivõimelisuse kohaseks

hindamiseks.

Täiendavad küsimused eelnõu uue versiooni alusel

Päringu tegemise igakordse põhjendamise nõudmine (§ 7 lg 6)

Määruse § 7 lõikega 6 sisaldab nõuet, et päringu tegija peab märkima igakordselt päringu

tegemisel päringu tegemise õigusliku aluse ja selgituse.

Ka määruse eelmine versioon sisaldas kohustust märkida päringu tegemisel päringu tegemise

õigusliku aluse ja selgituse (§ 8 lg 4), kuid sätete omavahelisest asetusest jäi mulje, et see on

asjakohane vaid juhul, kui juurdepääsu taotletakse andmepäringu alusel. Praegu määruse uut

versiooni lugedes tundub, et päringu õiguslik alus ja selgitus tuleb igakordselt märkida ka juhul,

kui andmete pärimine toimub otsejuurdepääsu alusel vastavalt määruse § 7 lg 3 punktile 2. See

3

ei ole ilmselt olnud määruse mõte, kuna otsejuurdepääsuks lepingu sõlmimisel määratletakse juba

lepingus ära, milliste andmete kohta ja millisel õiguslikul alusel hakkab andmesaaja päringuid

tegema. Seetõttu puudub vajadus päringu tegemise õiguslikku alust ja selgitust iga päringu

tegemisel uuesti registrisse märkida. See oleks ebaefektiivne ja tõstatab küsimuse otseühenduse

kaudu automaatsete päringute tegemise võimalikkuse osas. Lisaks jääb määrusest ebaselgeks,

mida mõeldakse § 7 lg 6 nimetatud selgituse all, mida päringu tegemisel lisaks õiguslikule alusele

märkima peaks.

Täname võimaluse eest esitada oma tähelepanekud ning oleme valmis neid vajaduse korral

täiendavalt selgitama. Samuti oleme valmis osalema krediiditeaberegistri rakendamisega seotud

aruteludes ja töögruppides, et anda praktilist sisendit registri toimimise ning õigusraamistiku

edasiseks täiustamiseks.

Lugupidamisega

Siim Juks

Juhatuse liige

Eesti Krediidiandjate Liit