Vastuvõtmise kuupäev : 15/10/2026

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

15/10/26

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei

L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1386480.6 FR

Eelotsuse asi C-744/26

Caisse primaire d’assurance maladie de Moselle

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Cour d'appel de Metz - Prantsusmaa)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud

kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette

nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte

viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.

Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

Miroslav Aleksejev

Üksuse juhataja

Vastuvõtmise kuupäev : 15/10/2026

Anonüümseks muudetud versioon

Tõlge C-744/26 – 1

Kohtuasi C-744/26

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

7. juuli 2026

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Cour d’appel de Metz (Metzi apellatsioonikohus, Prantsusmaa)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

23. juuni 2026

Hageja:

CT

Kostja:

Caisse primaire d’assurance maladie de la Moselle (Moselle’i

haigekassa)

[…]

COUR D’APPEL DE METZ (METZI APPELLATSIOONIKOHUS)

SOTSIAALKÜSIMUSTE KOLLEEGIUM

3. koda – Sotsiaalkindlustus

[…] KOHTUOTSUS

kahekümne kolmas juuni kaks tuhat kakskümmend kuus

APELLANT:

CT

[…] [Apellandi ja tema esindaja isikuandmed]

ET

EELOTSUSETAOTLUS 23.6.2026 – KOHTUASI C-744/26

2

Anonüümseks muudetud versioon

VASTUSTAJA:

CAISSE PRIMAIRE D’ASSURANCE MALADIE DE LA

MOSELLE (MOSELLE’I HAIGEKASSA)

[…] [Vastustaja ja tema esindaja isikuandmed]

[…] [Kohtuasja koosseis ja menetlusega seotud teave]

VAIDLUSE KOKKUVÕTE

CT elab Prantsusmaal ja töötab alates 2004. aastast puhastusteenindajana mitme

eraisikust tööandja juures Luksemburgis.

CT suhtes, kes töötas ühes Euroopa Liidu liikmesriigis, leidis Moselle’i caisse

primaire d’assurance maladie (CPAM) kohaldatava õiguse valiku alusel, mis

käsitleb liitumist sotsiaalkindlustussüsteemiga ja sotsiaalkindlustusmaksete

tasumise kohustust Prantsuse ja Luksemburgi süsteemi vahel, et tema suhtes

kohaldati ajavahemikul 14. aprillist 2017 kuni 13. aprillini 2021 Prantsuse õigust;

otsusest, millega see kindlaks määrati, teavitati asjaomast isikut 4. märtsil 2021.

Vaidlustades selle liitumisotsuse, pöördus CT 30. märtsil 2021 kaebusega kassa

juures tegutseva commission de recours amiable’i (vaidluste rahumeelse

lahendamise komisjon, CRA) poole, kes jättis kaebuse 24. juuni 2021. aasta

otsusega, millest teatati 29. juunil 2021, rahuldamata.

CT pöördus seetõttu […] 30. augustil 2021 kohtukantseleis registreeritud

kaebusega tribunal judiciaire de Metzi (Metzi esimese astme kohus) poole.

Tribunal judiciaire de Metzi (Metzi esimese astme kohus) […] otsustas

27. juunil 2024 kuulutatud kohtuotsusega järgmiselt:

– Tunnistada CT esitatud hagi vastuvõetavaks;

– Lükata tagasi CT esitatud nõuded;

– Jätta muutmata Moselle’i CPAM-i 4. märtsi 2021. aasta otsuse ja CRA

24. juuni 2021. aasta otsuse, millega tunnistati [CT] suhtes kohaldatavaks

Prantsuse sotsiaalõigusaktid ajavahemikuks 14. aprillist 2017 kuni

13. aprillini 2021 kooskõlas määrustega (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009;

[…] [Eelotsusetaotluse seisukohast ebaolulised otsuse punktid]

[…] CT esitas apellatsioonkaebuse […] [ja] palub kohtul:

„Tühistada Metzi kohtus 27. juunil 2024 tehtud otsus […], millega otsustati:

– Lükata tagasi [CT] esitatud nõuded;

CAISSE PRIMAIRE D’ASSURANCE MALADIE DE LA MOSELLE (MOSELLE’I HAIGEKASSA)

3

Anonüümseks muudetud versioon

– Jätta muutmata Moselle’i CPAM-i 4. märtsi 2021. aasta otsuse ja CRA

24. juuni 2021. aasta otsuse, millega tunnistati [CT] suhtes kohaldatavaks

Prantsuse sotsiaalõigusaktid ajavahemikuks 14. aprillist 2017 kuni

13. aprillini 2021 kooskõlas määrustega (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009;

– […] [Eelotsusetaotluse seisukohast ebaolulised otsuse punktid] […]

Tehes uue otsuse,

Enne otsuse tegemist

– Esitada Euroopa Liidu Kohtule […] järgmised eelotsuse küsimused:

[…] [Küsimused, mis on identsed cour d’appel de Metzi (Metzi

apellatsioonikohus) esitatud küsimustega]

– Ja peatada menetlus kuni eelotsusetaotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni.

Teise võimalusena,

– Muuta otsust nr 823/21, mille tegi 22. oktoobril 2020 Moselle’i haigekassa

CRA, osas, milles sellega jäeti rahuldamata [CT] esitatud vaidlustus 4. märtsi

2021. aasta otsuse peale, millega ta liideti Moselle’i CPAM-iga ja kogu tema tulu

suhtes tunnistati kohaldatavaks Prantsuse õigus;

– Otsustada, et [CT] kogu tulu suhtes ajavahemikul 14. aprillist 2017 kuni

13. aprillini 2021 ning seni, kuni ta ei tegutse samal ajal Prantsusmaal

palgatöötajana, saades tulu, mis ulatub 25%-ni tema kogutulust, kohaldatakse

Luksemburgi sotsiaalõigust;

– Kohustada Moselle’i CPAM-i teatama Luksemburgi asutustele, eelkõige

Centre Commun de la Sécurité Sociale’ile (ühine sotsiaalkindlustuskeskus),

tehtavast otsusest, ähvardades sunnirahaga 200 eurot päevas, et töötaja õigused

saaks võimalikult kiiresti taastada;

[…] [Eelotsusetaotluse seisukohast ebaolulised otsuse punktid]“

[…] [K]assa palub kohtul:

„– Tunnistada [CT] apellatsioonkaebus põhjendamatuks,

– Jätta rahuldamata [CT] taotlus pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse;

– Jätta täies ulatuses muutmata kohtuotsus, mille tegi 27. juunil 2024 tribunal

judiciaire de Metzi (Metzi esimese astme kohtu) sotsiaalküsimuste kolleegium.“

Asjaoludest, menetlusest ja poolte väidetest üksikasjalikuma ülevaate saamiseks

viidatakse sõnaselgelt poolte menetlusdokumentidele ja tehtud otsusele.

EELOTSUSETAOTLUS 23.6.2026 – KOHTUASI C-744/26

4

Anonüümseks muudetud versioon

PÕHJENDUS

EUROOPA LIIDU KOHTULE EELOTSUSE KÜSIMUSTE ESITAMISE

TAOTLUSE KOHTA:

ELTL artikli 267 kohaselt: „Euroopa Liidu Kohus on pädev tegema eelotsuseid,

mis käsitlevad:

a) aluslepingute tõlgendamist,

b) liidu institutsioonide, organite või asutuste õigusaktide kehtivust ja

tõlgendamist.

Kui selline küsimus antakse liikmesriigi kohtusse, võib see kohus, kui ta leiab, et

otsuse tegemiseks on vaja kõnealune küsimus lahendada, taotleda sellekohast

eelotsust kohtult.

Kui mingi niisugune küsimus kerkib üles poolelioleva kohtuasja käigus

liikmesriigi kohtus, mille otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse järgi edasi

kaevata, siis peab nimetatud kohus saatma asja kohtusse.

Kui niisugune küsimus tõusetub liikmesriigi kohtus poolelioleva kohtuasja käigus

seoses kinnipeetava isikuga, teeb kohus otsuse võimalikult kiiresti.“

Käesoleval juhul on selge, et CT, kes elab Prantsusmaal, töötas alates

2004. aastast koristajana mitme eraisikust tööandja heaks, kes kõik asusid

Luksemburgi Suurhertsogiriigis.

Kuna ta kaotas alates 1. märtsist 2017 ühe oma lepingutest, hakkas ta saama

osalise töötuse hüvitist, mida maksid Prantsuse sotsiaalkindlustusasutused,

jätkates samal ajal palga saamist oma Luksemburgi tööandjatelt teiste, jätkuvalt

kehtinud töölepingute täitmise raames.

Moselle’i CPAM leiab, et ajavahemikul 14. aprillist 2017 kuni 13. aprillini 2021

oli CT suhtes kohaldatav Prantsuse õigus, pidades silmas määrust

(EÜ) nr 883/2004 (artikli 13 lõike 1 punkt a) ja määrust (EÜ) nr 987/2009

(artikli 14 lõige 8), ning et kogu tema tegevusest saadud tulu suhtes tuleb

Prantsusmaal maksta sotsiaalkindlustusmakseid.

Ta leiab, et Pôle emploi (Prantsusmaa riiklik tööhõiveamet) makstud hüvitist tuleb

määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 11 lõike 2 kohaldamisel käsitada palgatööna,

ning et võrreldes Prantsusmaal osalise töötuse hüvitisena saadud summasid tema

Luksemburgi tööandjate makstud töötasudega, toimub oluline osa CT tegevusest

(mis moodustab üle 25% tema tööajast) Prantsusmaal, mistõttu tuleb kogu tema

tegevuse suhtes kohaldada Prantsuse sotsiaalkindlustussüsteemi.

CT vaidlustab kassa antud Euroopa õigusnormide tõlgenduse, leides, et tema

suhtes kohaldati Luksemburgi õigust, kuna tema tegevus Luksemburgis ei ole

CAISSE PRIMAIRE D’ASSURANCE MALADIE DE LA MOSELLE (MOSELLE’I HAIGEKASSA)

5

Anonüümseks muudetud versioon

kunagi täielikult lõppenud, samuti pole tal olnud tööandjat Prantsusmaal, oma

elukohariigis, ning et ta sai Prantsusmaalt Luksemburgi asutuste nimel ja arvel

makstud osalise töötuse hüvitisi üksnes määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 65 ette

nähtud erandkokkuleppe alusel.

Ta palub peamiselt, et esitataks kaks eelotsuse küsimust, mida on täpsustatud tema

nõuetes, ja teise võimalusena, et tema suhtes kohaldataks vaidlusaluse

ajavahemiku suhtes Luksemburgi õigusnorme.

Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 71 lõike 1

punkti a kohaselt saab töötu, kes oma viimase töötamise ajal elas muus

liikmesriigis kui pädev riik, hüvitist vastavalt järgmistele sätetele:

– piirialatöötaja, kes on teda palganud ettevõtjas osaliselt või aeg-ajalt ilma

tööta, saab hüvitist vastavalt pädeva riigi õigusaktidele, nii nagu elaks ta selle riigi

territooriumil; nimetatud hüvitist maksab pädev asutus;

– piirialatöötaja, kes on täielikult töötu, saab hüvitist vastavalt selle

liikmesriigi õigusaktide sätetele, kelle territooriumil ta elab, nii nagu oleksid need

õigusaktid kehtinud tema suhtes tema viimase töötamise ajal; nimetatud hüvitist

maksab elukohajärgne asutus oma kulul.

Lisaks, määruse EÜ nr 883/2004 artiklis 11 on nähtud ette järgmist:

„1. Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate isikute suhtes kohaldatakse

üksnes ühe liikmesriigi õigusakte. Sellised õigusaktid määratakse kindlaks

kooskõlas käesoleva jaotisega.

2. Käesoleva jaotise eesmärgil käsitletakse isikuid, kes saavad rahalisi hüvitisi

seoses oma tööga või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega või selle tõttu,

nimetatud tegevusega tegelejateks. See ei kehti invaliidsus-, vanadus- või

toitjakaotuspensionite või tööõnnetus- või kutsehaiguspensionite või rahaliste

haigushüvitiste suhtes, mis hõlmavad piiramata kestusega ravi.

3. Arvestades artiklites 12–16 sätestatut:

a) liikmesriigis töötava või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva isiku suhtes

kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte; […]

c) isiku suhtes, kes saab töötushüvitisi kooskõlas artikliga 65 elukohajärgse

liikmesriigi õigusaktide alusel, kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte; […]

e) iga muu isiku suhtes, kelle suhtes ei kehti punktid a–d, kohaldatakse

elukohajärgse liikmesriigi õigusakte, ilma et see piiraks teiste käesoleva määruse

sätete kohaldamist, millega talle tagatakse hüvitised ühe või mitme muu

liikmesriigi õigusaktide alusel.“

EELOTSUSETAOTLUS 23.6.2026 – KOHTUASI C-744/26

6

Anonüümseks muudetud versioon

Sama määruse artikli 13 kohaselt, mis käsitleb tegevust kahes või enamas

liikmesriigis:

„1. Isiku suhtes, kes tavaliselt töötab kahes või mitmes liikmesriigis,

kohaldatakse õigusakte järgmiselt:

a) elukohajärgse liikmesriigi õigusakte, kui oluline osa tema tegevusest toimub

selles liikmesriigis või kui talle annavad tööd erinevad ettevõtjad või tööandjad,

kelle registrisse kantud asukohaks või tegevuskohaks on erinevad liikmesriigid,

või

b) talle tööd andva ettevõtte või tööandja registrisse kantud asukoha või

tegevuskoha liikmesriigi õigusakte, kui oluline osa tema tegevusest ei toimu

elukohajärgses liikmesriigis […].“

Sama määruse artikli 65 kohaselt, mis käsitleb töötuid, kes elasid muus

liikmesriigis kui pädevas riigis:

„1. Osaliselt või periooditi töötu isik, kes oma viimase töötamise või füüsilisest

isikust ettevõtjana tegutsemise ajal elas muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik,

peab olema kättesaadav oma tööandjale või tööhõivetalitusele pädevas

liikmesriigis. Ta saab hüvitist kooskõlas pädeva liikmesriigi õigusaktidega, nagu

ta elaks selles liikmesriigis. Nimetatud hüvitisi annab pädeva liikmesriigi asutus

[…].

8. Lõigete 6 ja 7 kohaldamisel võivad kaks või enam liikmesriiki või nende riikide

pädevad võimuorganid näha ette teistsuguse tagasimaksmisviisi või loobuda

igasugusest nende jurisdiktsiooni all olevate asutuste vahelistest tagasimaksetest.“

Käesolevas asjas ei vaidlusta kassa, et CT-le määratud töötushüvitised makstakse

välja Prantsuse sotsiaalkindlustusasutuste poolt, kohaldades erandkokkulepet, mis

on sõlmitud Luksemburgi ametiasutustega eespool nimetatud lepingu artikli 65

alusel.

See erandkokkulepe võib määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 11 lõike 2 ja artikli 13

lõike 1 punkti a tõttu kaasa tuua 14. juuni 1971. aasta määruse artikli 71 sätetega

vastuolus oleva olukorra, mis viiks selleni, et kohaldatakse sellise töötaja

elukohariigi õigusakte, kes on jäänud osaliselt töötuks teises liikmesriigis täidetud

lepingu kaotamise tõttu ja kes pealegi täidab oma muid töölepinguid ainult samas

liikmesriigis, kus ta töötas.

Kuna Euroopa Liidu Kohus on pädev tõlgendama Euroopa Liidu organite

õigusakte, näib vaidluse lahendamiseks vajalik esitada Euroopa Liidu Kohtule

käesoleva otsuse resolutsioonis esitatud eelotsuse küsimused.

NENDEL PÕHJUSTEL

otsustab kohus

CAISSE PRIMAIRE D’ASSURANCE MALADIE DE LA MOSELLE (MOSELLE’I HAIGEKASSA)

7

Anonüümseks muudetud versioon

enne sisulise otsuse tegemist:

– Esitada Euroopa Liidu Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

1. Kas Luksemburgi Suurhertsogiriigi poolt määruse (EÜ) nr 883/2004

artikli 65 – milles on ette nähtud, et „[o]saliselt […] töötu isik, kes oma viimase

töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ajal elas muus

liikmesriigis kui pädev liikmesriik, peab olema kättesaadav oma tööandjale või

tööhõivetalitusele pädevas liikmesriigis [ja] saab hüvitist kooskõlas pädeva

liikmesriigi õigusaktidega, nagu ta elaks selles liikmesriigis. Nimetatud hüvitisi

annab pädeva liikmesriigi asutus.“ – erandkorras kohaldamine, mille tulemusel

maksab Prantsusmaa oma residendile töötushüvitisi, sealhulgas osalise töötuse

hüvitist pärast tema töökoha kaotamist Luksemburgi Suurhertsogiriigis, võib jätta

nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71

(sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate

töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) artikli 71

lõike 1 punkti a alapunkti i ilma toimeta, kuna osaliselt töötu palgatöötaja jääb

täies ulatuses Prantsuse sotsiaalkindlustusmaksete kohustuse alla, sealhulgas kõigi

tema teiste Luksemburgi Suurhertsogiriigis täidetavate töökohtade osas.

2. Kas liikmesriigi resident, kes töötab palgatöötajana teises liikmesriigis ja kes

selle töökoha kaotamise järel hakkab saama teise riigi poolt […] erandkokkulepete

alusel makstavaid teise riigi poolt erandkokkulepete alusel makstavaid

töötushüvitisi, saab tugineda määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 11 lõikele 2, milles

on täpsustatud, et „isikuid, kes saavad rahalisi hüvitisi seoses oma tööga või

füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega või selle tõttu, [käsitletakse]

nimetatud tegevusega tegelejatena“, ja jätkata seega tema töökohariigis kehtinud

sotsiaalse staatuse säilitamist?“

– Peatada menetlus kuni Euroopa Liidu Kohtu otsuse tegemiseni;

[…] [Allkiri ja menetlusvormid]