Hankeleping "Uuring ajakirja Sotsiaaltöö kaudu korraldatud sotsiaalvaldkonna erialase kommunikatsiooni ja teadmussiirde tegevuste edasiarendamiseks" nr 2-14/24547-1 Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud tellija), asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Norstat Eesti AS, registrikood 11444875 (edaspidi nimetatud täitja), asukoht Endla tn 15, 10122 Tallinn, mida esindab prokurist Katarina Tamm keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu üldsätted, ese ja eesmärk 1.1. Leping on sõlmitud väikehanke "Uuring ajakirja Sotsiaaltöö kaudu korraldatud

sotsiaalvaldkonna erialase kommunikatsiooni ja teadmussiirde tegevuste edasiarendamiseks“ menetluse tulemusena.

1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, täitja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad (edaspidi ka lepingu dokumendid): 1.3.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – Pakkumus; 1.3.3. Lisa 3 – Andmetöötluse leping.

1.4. Juhul, kui lepingus või lepingu dokumentides toodud sätted on omavahel vastuolus või kui esineb vastuolu nimetatud dokumentidest tulenevate sätete ja muude lepinguga seonduvate õigusaktide või dokumentide vahel, lähtuvad pooled alljärgnevast tähtsuse järjekorrast: 1.4.1. Hanke alusdokumendid; 1.4.2. Täitja pakkumus; 1.4.3. Leping.

1.5. Kõik punktis 1.4. nimetatud dokumendid täiendavad üksteist ning täitja kohustub täitma kõiki nimetatud dokumentidest ja õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid. Lisaks on täitja kohustatud teostama mistahes muid lepingus nimetamata nõudeid ja toiminguid, mis oma olemuselt on vajalikud lepingu eseme eesmärgi saavutamiseks.

1.6. Lepingu esemeks on kombineeritud metoodikaga uuringu läbiviimine, mille eesmärk on koguda tõenduspõhine sisend ajakirja Sotsiaaltöö sisu ja kanalite edasiarendamiseks vastavalt ajakirja peamiste sihtrühmade vajadustele (edaspidi töö), mille täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja täitja pakkumuses.

1.7. Hanget kaasrahastatakse Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme "Sotsiaalse kaasatuse toetamine" programmikomponendi "Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine" tegevuse „Koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ vahenditest.

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub täitjale lepingust ja lepingu dokumentidest tulenevatele nõuetele vastava töö

teostamise eest tasu summas 8000eurot (edaspidi lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks.

2.2. Lepingu hind kujuneb vastavalt täitja poolt esitatud pakkumusele (lepingu lisa 2). 2.3. Lepingu hind on täitjale siduv ja sisaldab endas täitja tasu ja kõiki lepingus nimetatud

kulutusi töö teostamiseks lepingu raames. Lepingu hind ei sõltu kulutuste või töömahu suurenemisest või mistahes muude täitja või kolmandate isikute kulutuste suurenemisest lepingu täitmise ajal.

2.4. Töö loetakse täitja poolt üleantuks pärast tehnilises kirjelduses nõutud lõpliku aruande ja teiste uuringu materjalide üleandmist tellijale.

2.5. Tellija kontrollib üleantud töö vastavust lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustele. Töö loetakse tellija poolt vastu võetuks pärast seda, kui tellija kontaktisik on kirjalikult kinnitanud töö nõuetekohase üleandmise ja vastuvõtmise.

2.6. Tasumine toimub pärast üleandmise-vastuvõtmise akti kinnitamist täitja esitatud arve alusel.

2.7. Täitja kohustub esitama tellijale raamatupidamise seadusele vastava e-arve (edaspidi arve) maksetähtajaga minimaalselt 14 tööpäeva ning märkima arvele tellija kontaktisiku nime, lepingu numbri 2-14/24547-1. Tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.

2.8. Tellija tasub arve 14 tööpäeva jooksul tingimusel, et tellija ei ole esitanud pretensiooni. Pretensiooni esitamise korral algab arve tasumise tähtaja kulgemine puuduse kõrvaldamisest või poolte vahel muu kokkuleppe sõlmimisest.

3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Täitjal on õigus:

3.1.1. Saada lepinguga kokkulepitud tasu. 3.1.2. Nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem

kui 5% lepingu hinnast, kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega.

3.2. Täitja on kohustatud: 3.2.1. Teavitama tellijat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada töö teostamist täitja

poolt. 3.2.2. Järgima lepingu täitmise käigus kolmandate isikute autoriõigustega kaitstud teoste

kasutamisel autoriõiguse seaduse sätteid (materjalide osas, mille täitja on saanud tellijalt, tagab autoriõiguste olemasolu tellija).

3.2.3. Tagama, et juhul kui töö ei vasta lepingust tulenevatele tingimustele ja nõuetele, kõrvaldab täitja puudused viivitamatult omal kulul tellija poolt punkti 6.1 alusel määratud tähtajaks.

3.3. Tellijal on õigus: 3.3.1. Saada töö teostamisega seonduvat informatsiooni. 3.3.2. Anda täitjale juhiseid. 3.3.3. Leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal

puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele. Tellija teatab täitjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva.

3.4. Tellija on kohustatud: 3.4.1. Andma täitjale töö teostamiseks vajalikku teavet. 3.4.2. Teavitama täitjat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada töö teostamist täitja

poolt. 3.4.3. Maksma täitjale lepingust ja lepingu dokumentidest tulenevatele nõuetele vastava

töö eest tasu.3.4.4. Tasuma lepingu ülesütlemisel täitjale ülesütlemise hetkeks faktiliselt teostatud töö

eest. 4. Intellektuaalne omand 4.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid (edaspidi teos), siis

loetakse, et kõik teose suhtes kehtivad autori varalised õigused lähevad arvates teose tellijale üleandmisest automaatselt, täies mahus, tagasivõtmatult ja ilma selle eest eraldi tasu maksmata täitjalt üle tellijale.

4.2. Teose suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas loetakse, et arvates teose tellijale üleandmisest annab täitja tellijale automaatselt ja ilma selle eest eraldi tasu saamata kogu asjaomaste õiguste tähtaja jooksul kehtiva, tagasivõtmatu ja all-litsentsi andmise õigusega ainulitsentsi. Ainulitsents on lepingu tähenduses litsents, mis annab litsentsi esemeks olevate õiguste teostamise ainuõiguse litsentsisaajale (tellijale) ning välistab samade õiguste teostamise kõigi teiste isikute, sh litsentsiandja (täitja) enda poolt. Juhul kui Eesti õigus peaks osalt või täielikult keelama eelnimetatud tingimustel isiklike autoriõiguste litsentseerimise, siis loetakse, et litsents on antud kõige laiematel tingimustel, mida Eesti õigus võimaldab (see hõlmab iga üksiku isikliku õiguse kaupa nii litsentsitüüpi, litsentsi territooriumi, tähtaega, tagasivõetavust kui all-litsentseeritavust). Tellijale antav isiklike õiguste litsents ei piira mingil moel teose kasutamise viisi ega nõua tellija poolt töö kasutamiseks täitja täiendavat või eelnevat luba. Tellija poolt tehtud teose hilisemate muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole täitja ega viimase heaks tegutsenud füüsiline isik.

4.3. Täitja kinnitab ja tagab, et tal on lepingut sõlmides või ta omandab lepingu täitmise käigus kõik vajalikud õigused, et teha võimalikuks teose suhtes kehtivate autoriõiguste õiguspärane edasivõõrandamine või litsentseerimine tellijale käesolevas peatükis sätestatud moel. Tellijal on õigus täitja poolt käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud

kohustuse täitmist kontrollida, nõudes selleks täitjalt mõistliku aja jooksul selgitusi ja dokumente.

4.4. Kui täitja poolt tellijale üleantav töö sisaldab ka intellektuaalomandiõigusi, mis ei pärine algupäraselt täitjalt või tema heaks tegutsevatelt füüsilistelt isikutelt (nt autoriõigusega kaitstavad teosed, mille on loonud täitjaga mitteseotud kolmandad osapooled), siis kohustub täitja tagama, et ta on omandanud kõik vajalikud õigused, et anda tellijale edasi sellises mahus intellektuaalomandiõigused, mis võimaldavad tellijal tööd sihtotstarbeliselt, ilma tähtajaliste piiranguteta ja ilma ühelegi kolmandale osapoolele tasu maksmata kasutada.

4.5. Kui täitja rikub eelmises kahes punktis sätestatud kohustust tagada endal vajalike intellektuaalomandiõiguste olemasolu tellijale edasiandmiseks või kui täitja rikub lepingu täitmisel mistahes moel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi ning sellega kaasneb tellijale kahju, on täitja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.

4.6. Täitja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et ta ei riku lepingu täitmisel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi. Kui selle kohustuse rikkumisel täitja poolt tekib tellijale kahju, on täitja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.

4.7. Täitja tasu kõigi käesolevas peatükis sätestatud intellektuaalomandiõiguste võõrandamise või litsentseerimise eest sisaldub lepingu hinnas ning täitjal ei teki käesoleva peatüki alusel täiendavat tasunõuet tellija vastu.

5. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 5.1. Täitja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja

jooksul hoidma konfidentsiaalsena talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud mistahes vormis ja andmekandjal teavet, mis on talle tellija poolt edastamise hetkel selgelt tähistatud kui konfidentsiaalne, samuti asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet ja isikuandmeid.

5.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele täitja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvatele juriidilistele isikutele või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

5.3. Täitja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

5.4. Täitja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ja muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

5.5. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 2000 eurot ja/või leping erakorraliselt üles öelda.

5.6. Täitja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Vajadusel sõlmivad pooled täiendavalt andmetöötluse lepingu vastavalt üldmääruse artiklis 28 sätestatule, kui käesolevale lepingule ei ole lisatud andmetöötluse tingimusi.

5.7. Täitja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele ega teistele auditooriumitele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on eelnevalt tellijaga kooskõlastatud.

6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Kui töö ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, võib tellija nõuda täitjalt puuduste

kõrvaldamist täitja kulul, teavitades täitjat puudusest 5 tööpäeva jooksul pärast sellise asjaolu avastamist ja andes täitjale tähtaja ja korralduse puuduste kõrvaldamiseks. Juhul, kui täitja puudusi antud tähtajaks ei kõrvalda, võib tellija omal valikul:6.1.1. Tellida lepingust tulenevatele nõuetele vastava töö teostamine kolmandalt isikult

täitja kulul;6.1.2. Teostada lepingust tulenevatele nõuetele vastav töö ise täitja kulul;

6.1.3. Lõpetada leping ennetähtaegselt.6.2. Täitja vastutab lepingu täitmisesse kaasatud alltäitjate eest nii nagu enda tegevuse eest.6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi

kuni 10% lepingu hinnast, kui täitja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 6.4. Tellijal on õigus nõuda täitjalt leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva

eest lepingus sätestatud töö teostamise tähtaegadest või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral, välja arvatud juhtudel, kui viivitus toimus kokkuleppel tellijaga või tellija tegevusest.

6.5. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

6.6. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu VÕS §-s 103 kirjeldatud juhtudel, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

7. Teadete edastamine ja kontaktisikud 7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui

teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest vms.

7.2. Lepinguga seonduv teave edastatakse teisele poolele lepingus määratud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutumisest on pool kohustatud koheselt teist poolt informeerima. Kuni kontaktandmete muutumisest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

7.3. E-kirjaga saadetud teade loetakse poole poolt kättesaaduks teate saatmisele järgneval tööpäeval.

7.4. Tellija kontaktisik on Regina Lind, tel 5345 2543, [email protected]. Täitja kontaktisik on Kerli Schilf, tel 5649 8777, [email protected] ja Pille Hillep,

tel 5332 0008, [email protected]. Kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine, juhiste andmine,

kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest täitja teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide esitamine.

7.7. Lepingus märgitud tellija kontaktisiku eemalviibimisel on samad õigused tema asutusesiseselt määratud asendajal.

8. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõppemine8.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ning kehtib kuni 31.12.2026. Lepingu

lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

8.2. Täitja ei tohi lepingust tulenevaid kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta.

8.3. Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses või lepingus sätestatud tingimustel. 8.4. Pooled võivad lepingut pikendada kuni 3 kuu võrra, kui töö teostamine viibib pooltest

sõltumatutel põhjustel (mida ei loeta vääramatuks jõuks). 8.5. Tellijal on õigus leping ilma etteteatamistähtajata lõpetada, kui täitja on oluliselt rikkunud

lepingus ja lepingu dokumentides kokkulepitud tingimusi. 8.6. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel. 9. Lõppsätted 9.1. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult. 9.2. Täitja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 9.3. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Katarina Tamm peadirektor

Lisa 1

Tehniline kirjeldus

Uuring ajakirja Sotsiaaltöö kaudu korraldatud sotsiaalvaldkonna erialase

kommunikatsiooni ja teadmussiirde tegevuste edasiarendamiseks

Uuringu läbiviimist kaasrahastatakse Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme "Sotsiaalse

kaasatuse toetamine" programmikomponendi "Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja

kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine" tegevuse „Koolitus- ja

tugisüsteemi arendamine“ vahenditest. Programmi eesmärk on toetada sotsiaalvaldkonna

spetsialistide pädevuste süsteemsemat arendamist ning ajakohastada valdkonna tasemeõpet,

kvalifikatsioonipõhimõtteid ja täienduskoolituste süsteemi. Samuti arendatakse sotsiaalvaldkonna

spetsialistide tugisüsteemi, mille üks osa on veebis ilmuv sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika

erialaajakiri Sotsiaaltöö. Ajakiri toetab valdkonna erialast kommunikatsiooni ja teadmussiiret ning

erialade vahelist koostööd, aidates kaasa nii valdkonna spetsialistide pädevuse suurendamisele

ja erialase silmaringi laiendamisele kui ka valdkonna arengule tervikuna. Alates 2026. aastast

annab ajakirja välja Sotsiaalkindlustusamet.

1. Uuringu taust 1.1. Ajakiri Sotsiaaltöö ja selle sihtrühmad Eesti sotsiaalvaldkonna töötajate professionaalse kommunikatsiooni, erialase enesetäiendamise ja erialakogukonda kuulumise toetamiseks kasutatakse veebipõhiseid erialase kommunikatsiooni ja teadmussiirde kanaleid. Nende hulka kuuluvad:

 veebis ilmuv erialaajakiri Sotsiaaltöö

 veebileht/portaal artiklite ja erialauudistega

 uudiskiri

 võimalikud muud digitaalsed kommunikatsioonikanalid ja formaadid. Ajakiri Sotsiaaltöö on 1997. aastast ilmuv teadus-professionaalne erialaajakiri, mis on varem ilmunud Tervise Arengu Instituudi ja sotsiaalministeeriumi koostöös. Aastate jooksul on ajakiri arenenud nii Eesti kui ka rahvusvahelises võrdluses unikaalseks platvormiks, mis ühendab paljusid osalisi sotsiaalvaldkonnast ja ka laiemalt. Ajakiri täidab mitut ülesannet: see toetab spetsialistide professionaalset arengut ja laiendab silmaringi, mõtestab ja edastab erialateavet ning aitab lõimida teadust ja praktikat. Ühtlasi on ajakiri tervikliku lähenemise ja valdkondade ülese koostöö kujundaja, poliitikakujundamise toetaja, sotsiaaltöö professiooni arendaja ning erialakogukonna ja identiteedi kujundaja. Ajakiri Sotsiaaltöö on veebis kättesaadav siit. Kuni 2024. aasta lõpuni ilmus ajakiri Sotsiaaltöö paberil tiraažiga 800–1100 eksemplari ning jõudis tellijateni postiteenuse vahendusel. Varasemate lugejaküsitluste põhjal (viimati 2023) oli just paberväljaanne paljude jaoks eelistatuim lugemisviis. Alates 2025. aastast ilmub ajakiri põhiliselt elektroonilisena, v.a mõned temaatilised erinumbrid. Kõiki artikleid saab 2019. aasta lõpust vabalt lugeda veebis, lugusid avaldatakse jooksvalt. Lisaks koostatakse kord kuus mahukas elektrooniline uudiskiri, mis vahendab ajakirja artikleid ja sotsiaalvaldkonna uudiseid. Uudiskirjal on praegu üle 2900 kontakti, mille hulgas on nii asutuste kui ka spetsialistide ja huviliste isiklikud meiliaadressid. Ajakirja põhisihtrühm on kõrgharidusega sotsiaaltöötajad ja nõustajad, juhid sotsiaalvaldkonnas, üliõpilased ja õppejõud. Sotsiaalvaldkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu OSKA andmeil oli erialast kõrgharidust nõudvatel ametikohtadel (juhid, sotsiaaltöötajad ja nõustajad, lastekaitse- ja peretöötajad) 2020. aastal põhikohaga hõivatud 3000 inimest. Prognoosi järgi suureneb vajadus sotsiaalvaldkonna töötajate järele 2030. aastaks ligikaudu 20%. OSKA uuringu andmeil oli 2020/2021. õa sotsiaaltöö õppekavadel 931 üliõpilast. Ajakirja põhisihtrühma kuuluvad kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö, lastekaitse ja noorte heaolu spetsialistid, rehabilitatsiooniasutuste, hooldekodude jm asutuste sotsiaaltöötajad,

asenduskodude töötajad jt erialase kõrgharidusega sotsiaalteenuste osutajad, Sotsiaalkindlustusameti või sotsiaalministeeriumi spetsialistid, töötukassa juhtumikorraldajad jt. Laiem sihtrühm on kutseharidusega sotsiaalvaldkonna spetsialistid ja kutseõppurid, sotsiaaltööga lähedaste erialade spetsialistid tervishoiu-, haridus- jt valdkondadest ning teised huvilised, kokku u 15 000 inimest. Laiemasse sihtrühma kuuluvad näiteks enesetäiendamisest huvitatud erihoolekande tegevusjuhendajad, hooldustöötajad ja tugiisikud; kutseõppurid; koolide sotsiaalpedagoogid jt tugispetsialistid; tervisedendajad vm tervisevaldkonna töötajad, politsei, vangla, päästeameti töötajad, raamatukoguhoidjad, juristid; kogukonnatöö tegijad, huvikaitseühingute esindajad; kohalike omavalitsuste juhid, poliitikud, teiste erialade teadlased, sotsiaalvaldkonna teemasid kajastavad ajakirjanikud jt. 1.2. Teised erialainfo kanalid sotsiaalvaldkonnas Ajakiri Sotsiaaltöö on peamine spetsialistidele suunatud sotsiaalvaldkonna erialainfo edastamise kanal Eestis. Erinevalt haridusvaldkonnast, kus on pea iga nädal ilmuv suurema toimetusega Õpetajate Leht ja kaks korda aastas ilmuv Eesti Haridusteaduste Ajakiri, ning tervishoiust, kus on mitu tervele valdkonnale suunatud ajakirja ja uudiste portaali ning lisaks omad ajakirjad õdedel ja perearstidel, ei ole sotsiaalvaldkonna töötajatel teisi sama mahu ja ulatusega erialainfo kanaleid. Eesti sotsiaalvaldkonnas on ka üsna vähe erialast kirjandust ning ajakiri Sotsiaaltöö on täitnud ka seda lünka, avaldades artikleid, mida kasutatakse õppematerjalina ülikoolides, kutsekoolides ja täienduskoolitustel. 1.3. Probleemipüstitus ja uuringu vajadus Sotsiaalvaldkonna töötajad vajavad usaldusväärseid ja praktilisi teadmisi ning tuge oma töö mõtestamisel, mis on seni olnud ajakirja Sotsiaaltöö peamine ülesanne. Täita tuleb ka teisi ülesandeid: aidata spetsialistidel toime tulla kiiresti kasvava erialainfo hulgaga, toetades selle tõlgendamist, selekteerida olulisim; pakkuda ühist suhtluskeskkonna ja veebipõhist erialakogukonda, samuti aidata kaasa info ja teadmiste vahetamisele sidusvaldkondadega. Viimastel aastatel ei ole süsteemselt uuritud sihtrühma vajadusi ei sisu ega selles osas, millisel kujul oleks neil kõige mugavam veebipõhiste kanalite kaudu tuge saada. Oleme saanud ka tagasisidet, et paljude valdkonna spetsialistideni ajakirja kanalite kaudu jagatav info praegu ei jõua. Peale on kasvanud ka uus põlvkond spetsialiste, keda soovime samuti kaasata. Tänu heale koostööle valdkonna asjatundjatest koosneva toimetuse kolleegiumiga suudame avaldada kvaliteetseid ja sisukaid artikleid. Tagasiside sihtrühmalt aitaks veelgi paremini lähtuda ajakirja sisu kujundamisel nii praeguste kui ka uute lugejate mitmekesistest vajadustest ning mõelda läbi, kuidas oma kommunikatsiooni paremini sihitada. Arendamist vajavad ka lugemisvõimalused. Oluline on hinnata, kuidas on üleminek täielikult elektroonilisele ajakirjale mõjutanud lugemisharjumusi ja millised on paremad võimalused, kuidas artiklid lugejateni viia, et lugejad leiaksid hõlpsalt huvipakkuvad artiklid ja lugemine ei jääks pinnapealseks. Kommunikatsioonikanalite kasutus peaks moodustama terviku, olema kooskõlas kasutajate vajadustega ning võimaldama ära kasutada nüüdisaegsed tehnilised võimalused. 2. Uuringu eesmärk Uuringu eesmärk on koguda tõenduspõhine sisend ajakirja Sotsiaaltöö sisu ja kanalite edasiarendamiseks vastavalt ajakirja peamiste sihtrühmade vajadustele. 3. Uurimisülesanded Uuringuga soovib tellija leida vastused kahele peamisele uurimisülesandele, mida täpsustavad alaküsimused. Tulemuste põhjal peab töö teostaja esitama põhjendatud ettepanekud ajakirja Sotsiaaltöö sisu kujundamiseks ja kanalite edasiarendamiseks, toetudes sihtrühmalt kogutud sisendile ja selle analüüsile. 3.1. Millised on ajakirja peamiste sihtrühmade (sotsiaalvaldkonna töötajad, juhid,

poliitikakujundajad, üliõpilased) ootused erialainfole, mida nad soovivad leida erialaajakirjast, uudiskirjast või muu kanali kaudu ja kuivõrd ajakirja praegune sisu sihtrühmade esindajate arvates sellele vastab. Võimalikud küsimused, mida saaks uurida:

 millist kasu ajakirjalt oodatakse / on ajakirjast ja uudiskirjast saadud

 mis tüüpi artiklid pakuvad enam huvi / on ajakirjas huvi pakkunud

 mil viisil tuleks erialaseid küsimusi käsitleda / kuidas on see ajakirjal õnnestunud

 mis küsimusi peetakse oluliseks käsitleda / on ajakirjas hästi käsitletud

 millist infot tahetakse saada / on ajakirjast ja uudiskirjast saadud

3.2. Millised on ajakirja peamiste sihtrühmade (sotsiaalvaldkonna töötajad, juhid, poliitikakujundajad, üliõpilased) erialainfo tarbimise eelistused ja ootused ajakirja kanalitele. Võimalikud küsimused, mida saaks uurida:

 millises formaadis veebipõhiseid erialainfo kanaleid ja formaate sihtrühma esindajad kõige meelsamini kasutavad

 kuidas eri sihtrühmadesse kuuluvad praegused lugejad ajakirja erinevaid kanaleid kasutavad: kui tihti, kui põhjalikult, mispuhul artikleid/uudiskirja loevad, kuidas info nendeni jõuab, mis on takistused

 millised on kasutajate ettepanekud uudiskirja, veebilehe ja veebiajakirja formaadi edasiarendamiseks, mida annaks paremaks muuta, nt milline võiks olla uudiskirja ilmumissagedus ja selle kaudu jagatava info maht; veebilehe kasutusmugavus ja seal avaldatavate artiklite ilmumissagedus ja formaat ning info otsimise ja sorteerimise võimalused; veebiajakirja formaat

 milliseid täiendavaid erialainfo jagamise võimalusi tasuks sihtrühmade esindajate arvates kasutusele võtta.

4. Nõuded uuringule ja selle läbiviimisele 4.1. Uuringu töökeel on eesti keel. Uuringuaruanne, lühikokkuvõte ja muud tellijale üleantavad

kirjalikud materjalid peavad olema eesti keeles. 4.2. Uuringu metoodiline lähenemine ja andmekogumine

Pakkujalt oodatakse kombineeritud metoodika kasutamist, mis võimaldab koguda nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid andmeid.

 Tellija võimaldab levitada veebiküsitluse kutset enda kasutuses olevate kommunikatsioonikanalite kaudu, sh jagab kutset uudiskirja saajate andmebaasis olevatele kontaktidele, ning võimaluse korral aitab kaasa kutse jagamisele partnerorganisatsioonide kanalites.

 Metoodika peab võimaldama jõuda lisaks ajakirja ja uudiskirja praeguste lugejatele ka

nende põhisihtrühmade esindajateni, kes ajakirja kanaleid praegu ei kasuta. Teiste

sihtrühmadeni jõudmise, sh ajakirja praegu mitte kasutavate inimeste kaasamise

lahenduse pakub välja ja korraldab pakkuja.

 Lisaks saab pakkuja ise valida ühe või mitu asjakohast kvalitatiivset uurimismeetodit, näiteks individuaal-, paaris- või fookusrühma intervjuud sihtrühma esindajate või ekspertidega või muud asjakohased meetodid, põhjendades oma valikut.

 Uuringu tegemisel tuleb kasutada vähemalt ühte kvantitatiivset ja vähemalt ühte kvalitatiivset andmekogumismeetodit. Pakkuja esitab pakkumuses põhjendatud ettepaneku kvantitatiivse uuringu valimi, kvalitatiivses uuringus osalejate arvu, sihtrühmade katmise ning osalejate värbamise viisi kohta. Pakutav maht peab võimaldama vastata tehnilises kirjelduses nimetatud uurimisküsimustele ja võrrelda peamisi sihtrühmi.

 Uuringus osalejate valik peaks olema mitmekesine, võimaldades võrrelda ja analüüsida eri sihtrühmade ja erisuguste vajadustega kasutajate kogemusi ja ootusi.

 Uuringu analüüsi metoodika peab võimaldama siduda kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed andmed tervikuks, saada käsitlevatele küsimustele üksikasjalikud vastused ning võrrelda nii praeguste kui ka lugejaskonda veel mittekuuluvate sihtrühmade esindajatelt saadud andmeid, aga ka tuua välja tulemused eraldi erinevate sihtrühmade kaupa.

 Uuringu läbiviijal on võimalik kaasata uuringu ettevalmistamisel ja tulemuste tõlgendamisel ajakirja vastutavat toimetajat ning toimetuse kolleegiumi liikmeid.

4.3. Uuringu sihtrühm Uuring peab hõlmama vähemalt järgmisi sihtrühmi:

 kohalike omavalitsuste sotsiaaltöö- ja lastekaitsespetsialistid;

 teised erinevate sihtrühmadega töötavad sotsiaalvaldkonna praktikud;

 sotsiaalvaldkonna juhid ja teenuste korraldajad;

 sotsiaalvaldkonna riigiasutuste esindajad/poliitikakujundajad;

 sotsiaaltööd või lähedasi erialasid õpetavate kõrgkoolide õppejõud või koolitajad;

 sotsiaaltöö või lähedaste erialade üliõpilased;

 mõned seotud erialade spetsialistid.

Analüüs peab võimaldama võrrelda uuringu seisukohalt olulisemaid sihtrühmi. Pakkuja esitab pakkumuses põhjendatud ettepaneku sihtrühmade segmentimiseks, lähtudes uuringu eesmärgist, uuringu mahust ja andmete sisulise võrdlemise võimalikkusest. Oluline on:

 praktiline rakendatavus;

 kasutajakeskne lähenemine;

 erinevate sihtrühmade võrdlev analüüs;

 kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete sidumine. 5. Oodatavad tulemused 5.1. Uuringu tulemusena peab valmima:

5.1.1. uuringu aruanne, mis sisaldab vähemalt:

 ülevaadet uuringus käsitletud küsimustest;

 ülevaadet kasutatud metoodikast;

 uuringu tulemuste võimalikult üksikasjalikku tutvustust analüüsitud kujul. Kvantitatiivsed tulemused võiksid olla illustreeritud joonistega, kvalitatiivsed osalejate tsitaatidega.

 kokkuvõtet ja järeldusi;

 ettepanekuid ajakirja Sotsiaaltöö sisu kujundamiseks;

 ettepanekuid ajakirja kanalite (uudiskiri, veebiajakiri, veebileht) edasiarendamiseks, arvestades lugejate vajaduste ja meedia tarbimise harjumustega;

 ettepanekuid lugejaskonna kaasatuse hoidmiseks ja kasvatamiseks. Täiendavate võimalustena võiks aruandes uuringu põhjal (soovituslik võimalus, kui uuringu maht seda võimaldab):

 joonistada välja peamised lugejate profiilid, iseloomustades nende vajadusi ja harjumusi ning motivatsiooni ajakirja võimaluste kasutamisel;

 pakkuda välja erinevad tulevikustsenaariumid, kuidas võiks ajakirja arendamisel ettepanekute rakendamisega edasi minna, sõltuvalt sellest, kas tegevuse rahastus jääb samale tasemele või õnnestub saada vähem või rohkem lisarahastust (n-ö miinimum-, kesk- ja maksimumprogramm).

5.1.2. uuringu lühikokkuvõte mahuga 6000–9000 tähemärki tühikutega. Tellijale antakse üle küsitluse anonümiseeritud andmefailid ning intervjuude või muude kvalitatiivsete uurimismeetoditega kogutud anonümiseeritud materjalid kooskõlas isikuandmete kaitse nõuetega.

5.2. Uuringu läbiviimisel tuleb järgida isikuandmete kaitse nõudeid. Uuringu tulemused ja tellijale üleantavad andmed peavad olema anonüümitud selliselt, et aruande või andmete põhjal ei oleks uuringus osalenud isikud tuvastatavad, välja arvatud juhul, kui andmete töötlemiseks ja avaldamiseks on olemas muu õiguslik alus.

6. Tööde ajakava

Lepingu sõlmimine eeldatavalt oktoober 2026

Veebikohtumine uuringu ülesehituse ja ajakava täpsustamiseks

hiljemalt 2 nädalat pärast lepingu sõlmimist

Andmete kogumine hiljemalt 13. november 2026

Andmete analüüs hiljemalt 4. detsember 2026

Lõpliku aruande ja teiste uuringu materjalide üleandmine tellijale

hiljemalt 11. detsember 2026

Vastavalt vajadusele toimuvad vahekohtumised tellijaga veebis, kus antakse ülevaade tehtust ja lepitakse kokku järgmised sammud. 7. Nõuded pakkumusele ja pakkuja meeskonnale 7.1. Pakkuja esitab koos pakkumusega uuringu metoodika kirjelduse, mis sisaldab

vähemalt järgmist:

 kavandatavate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimismeetodite kirjeldus;

 valitud uurimismeetodite põhjendus ja selgitus, kuidas need võimaldavad vastata tehnilises kirjelduses esitatud uurimisküsimustele;

 kirjeldus selle kohta, kuidas pakutud metoodika ja analüüs võimaldavad jõuda uuringu tulemustest lähtuvate praktiliselt rakendatavate järelduste ja ettepanekuteni ajakirja sisu ja kanalite edasiarendamiseks.

 põhjendatud ettepanek uuringu sihtrühmade segmentimiseks;

 uuringus osalejate kaasamise ja värbamise lahendus, sh kirjeldus, kuidas jõutakse ajakirja praeguste kasutajate kõrval ka nende sihtrühmade esindajateni, kes ajakirja kanaleid praegu ei kasuta;

 kavandatav valim ja/või uuringus osalejate arv ning selle põhjendus;

 osalejate vähese kaasatuse riski maandamiseks kavandatud tegevused;

 kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete analüüsimise ja omavahelise sidumise viis, sh erinevate sihtrühmade võrdlemise põhimõtted;

 aja- ja tegevuskava, milles on esitatud uuringu peamised tööetapid ja nende ajaline järjestus ning mis vastab tehnilises kirjelduses sätestatud tähtaegadele;

 kirjeldus andmete kogumise, analüüsi ja uuringuaruande koostamise etappide omavahelise sidumise kohta;

 tellijaga tehtava koostöö korralduse kirjeldus uuringu eri etappides;

 uuringu läbiviimisse kaasatava meeskonna kirjeldus, sh meeskonnaliikmete rollid ja ülesanded.

7.2. Nõue uuringu läbiviijale Pakkuja meeskonda peab kuuluma vähemalt üks uuringu läbiviimises sisulist rolli täitev ekspert, kes on pakkumuse esitamise tähtpäevale eelneva viie aasta jooksul osalenud vähemalt ühe käesoleva uuringuga võrreldavas mahus sotsiaalteadusliku uuringu edukas elluviimises, milles kasutati nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset uurimismeetodit. Pakkuja esitab pakkumuses eksperdi nime, rolli käesoleva uuringu läbiviimisel ning nõutud kogemust tõendava uuringu lühikirjelduse, millest nähtub vähemalt uuringu nimetus või teema, läbiviimise aeg, eksperdi roll ning kasutatud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimismeetodid. 8. Keskkonnahoidlikud tingimused

 Tellija ja Täitja vahelised töökoosolekud viiakse läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge.

 Täitja peab vältima tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistama digitaalsel kujul olevaid materjale.

 Täitja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust.

 Lepingu täitmise järgselt kustutatakse üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.

Uuring ajakirja Sotsiaaltöö kaudu korraldatud sotsiaalvaldkonna erialase kommunikatsiooni ja

teadmussiirde tegevuste edasiarendamiseks

Uuringupakkumus

1

2

Uuringu fookus Kuidas jõuda sotsiaalvaldkonna spetsialistideni õige erialainfo ja sobivate

kanalite kaudu nii, et see oleks neile päriselt kasulik?

Uuringu eesmärk Uuringu eesmärk on kaardistada sotsiaalvaldkonna spetsialistide erialainfo vajadused, ajakirja Sotsiaaltöö sisu ja kanalite kasutusharjumused ning ootused nende edasiarendamiseks. Fookuses on nii praegused kasutajad kui ka sihtrühma liikmed, kes ajakirja ja selle kanaleid täna ei kasuta. Uuring peab andma praktilised soovitused ajakirja sisu, uudiskirja, veebikanalite ning lugejate kaasamise arendamiseks.

Andmekaitse • Norstat järgib kõiki GDPR nõuetest tulenevaid reegleid. • Vastajatele on tagatud anonüümsus ja turvaline vastamine. • Andmetöötluses puuduvad viited vastajate isikuandmetele.

3

Sihtrühm • Ajakirja Sotsiaaltöö senised lugejad ja võimalikud lugejad (sh

sotsiaalvaldkonna juhid, praktikud spetsialistid, üliõpilased)

Valim ja küsitlusmeetod • Veebiuuring

• Ca n=700,

• Mille hulgas:

- ca n=200 Norstati eelvärvatud veebipaneelist (täiendava sõelumisega sotsiaalvaldkonna töötajad) - ca n=500 tellija ja tellija partnerite kanalite kaudu

Kutsume uuringusse ajakirja praegusi kasutajaid tellija kanalite kaudu ning kaasame Norstati veebipaneeli ja sihtrühmale sobivate partnerorganisatsioonide kanalite abil ka inimesi, kes ajakirja ega uudiskirja praegu ei tarbi. Küsitluse alguses selgitame välja vastaja ametialase või õpingutega seotud seose sotsiaalvaldkonnaga ning ajakirja kanalite senise kasutuse. Valimi koosseisu jälgime küsitluse vältel peamiste sihtrühmade ja ajakirja kasutamise järgi. Nii saame vajaduse korral suunata täiendavaid kutseid vähem esindatud rühmadele. Ligikaudu 200 vastajat plaanime kaasata Norstati veebipaneelist ja 500 tellija ning partnerite kanalite kaudu. Lõplik rühmade suurus sõltub nende kanalite kaudu saavutatud vastamisaktiivsusest; täpsed sihtrühmade sihtarvud lepime partneriga kokku enne küsitluse käivitamist.

• Kaks fookusgrupi intervjuud 6 sihtgruppi kuuluva osalejaga

4

Andmekogumine

Veebipaneel Norstati veebipaneelidesse kuulub professionaalsete standardite järgi värvatud rohkem kui 24 000 aktiivset vastajat. Vastajad on värvatud juhuslikkuse alusel teistest uuringutest (peamiselt telefoniküsitlustest), Veebipaneelis viiakse läbi kvaliteedikontrolle vastajatele (nt loogikakontroll), samuti toimub võimalike duplikaatkontode pidev automaatne kontroll ning välistatud on sama vastaja korduv osalemine uuringus. Lisaks ka kontroll vastamisajale – kiirustajad (n-ö straightliners) eemaldatakse veebipaneeli liikmete hulgast.

Küsitlustöö Küsitluskeskkond on turvaline, tagab vastuste konfidentsiaalsuse ja välistab korduva ankeedi täitmise sama vastaja poolt ning on kohandatud töötama igas seadmes, sh nutitelefonis. Kogu protsessi juhib projektijuht kasutades spetsiaalset uuringute tarkvara. Küsitluse lõppedes anonümiseeritakse andmebaas andmete analüüsimiseks. Küsitlustöö lõppedes andmed puhastatakse ja vajadusel kaalutakse, kuid üldjuhul jälgitakse kvooti piisava täpsusega, et kaalumiseks vajadust ei ole.

5

1. Metoodiline lahendus Uuringu metoodika lähtub eesmärgist saada terviklik ja rakendatav ülevaade ajakirja Sotsiaaltöö peamiste sihtrühmade vajadustest, ootustest, infokasutuse harjumustest ning ajakirja praeguste sisu- ja kanalilahenduste sobivusest. Metoodilise lahenduse keskmes on kasutajakeskne lähenemine, mis võimaldab vaadelda ühelt poolt seda, mida sihtrühmad vajavad ja ootavad, ning teiselt poolt seda, kuidas nad praegu ajakirja ja selle kanaleid kasutavad või miks nad neid ei kasuta.

Uuringus kasutatakse kombineeritud kvantitatiivset ja kvalitatiivset uurimisdisaini. Kvantitatiivne uuring võimaldab kaardistada vajaduste, ootuste ja kasutusharjumuste ulatust ning võrrelda sihtrühmi, kvalitatiivne uuring aitab mõista nende tulemuste tagamaid – miks teatud vajadused või eelistused kujunevad, millised on kasutamise või mittekasutamise takistused ning millistel tingimustel võiks ajakirja sisu ja kanalid sihtrühmade jaoks senisest paremini toimida.

Metoodilise lahenduse oluline põhimõte on, et uuring ei keskendu üksnes olemasolevatele lugejatele. Veebiküsitluse ülesehitus võimaldab eristada praeguseid kasutajaid, vähese või juhusliku kontaktiga kasutajaid ning sihtrühma kuuluvaid mittekasutajaid. Nii on võimalik hinnata nii olemasoleva kasutajakogemuse arendamise kui ka uute kasutajate kaasamise võimalusi.

6

2. Uuringudisain Uuring viiakse läbi kombineeritud uurimisdisainina, milles kvantitatiivne veebiküsitlus ja kvalitatiivsed fookusgrupiintervjuud moodustavad teineteist täiendavad andmekogumise komponendid.

Kvantitatiivne ja kvalitatiivne andmekogumine kavandatakse paralleelselt, et koguda uuringu eesmärgi saavutamiseks erinevat tüüpi tõendusmaterjali sama ajaperioodi jooksul.

Meetoditel on uuringus erinev, kuid teineteist täiendav roll. Kvantitatiivse uuringu ülesanne on anda struktureeritud ülevaade sellest, millised on sihtrühmade vajadused, ootused, kanalieelistused ja kasutusharjumused ning kui laialt erinevad seisukohad sihtrühmade ja kasutusstaatuse lõikes esinevad. Kvalitatiivse uuringu ülesanne on avada nende hinnangute ja erinevuste põhjuseid, tuua esile kasutajakogemuse kontekst ning selgitada vajadusi, takistusi ja arenguvõimalusi, mida struktureeritud küsimustik üksi ei pruugi piisavalt avada.

Paralleelne andmekogumine võimaldab kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid tulemusi analüüsietapis kõrvutada ja siduda, mitte käsitleda neid kahe eraldiseisva uuringuna. Mõlema meetodi tulemused koondatakse ühisesse analüüsiraamistikku, mille alusel kujundatakse järeldused ja praktilised ettepanekud ajakirja sisu, veebilehe, uudiskirja ning teiste võimalike kanalite arendamiseks.

7

3. Kvantitatiivne uurimismeetod 3.1. Veebiküsitluse eesmärk

Kvantitatiivse uuringu peamine meetod on veebiküsitlus, mille eesmärk on kaardistada: • millist erialast infot sihtrühmad vajavad ja väärtustavad; • millised teemad, sisutüübid ja käsitlusviisid on erinevatele sihtrühmadele olulised; • kuidas hinnatakse olemasoleva ajakirja sisu sobivust oma töö- või õpitegevuse seisukohalt; • milliseid kanaleid ja formaate erialainfo saamiseks kasutatakse; • kuidas praegused kasutajad ajakirja erinevaid kanaleid kasutavad; • millised on veebilehe, veebijournal'i ja uudiskirja kasutamisega seotud vajadused ja takistused; • milline võiks olla sobiv avaldamissagedus, sisu maht ja formaat; • milliseid täiendavaid kanaleid või formaate sihtrühmad ootavad; • millised on ajakirja kasutamise või mittekasutamise põhjused; • millistel tingimustel võiks ajakiri muutuda praegustele mittekasutajatele senisest asjakohasemaks ja

kasutatavamaks.

Küsimustik kavandatakse selliselt, et see võimaldaks eraldi analüüsida nii ajakirja praeguste kasutajate kui ka ajakirja kanaleid praegu mittekasutavate sihtrühmade vajadusi ja ootusi. Veebiküsimustiku pikkus on kuni 10 min, eesti ja vene keeles.

8

3.2. Küsimustiku ülesehitus (1) Küsimustik kavandatakse temaatiliste plokkidena ning selle ülesehitus võimaldab käsitleda vastaja varasemat kokkupuudet ajakirjaga. Küsimustikus kasutatakse suunatud küsimusi, et vältida olukorda, kus mittekasutajatel palutakse hinnata sisu või kanalit, millega nad tegelikult kokku puutunud ei ole.

1. Vastaja taust ja sihtrühm Kaardistatakse vastaja seotus sotsiaalvaldkonnaga ning tema kuulumine uuringu peamistesse sihtrühmadesse. See võimaldab hiljem võrrelda tulemusi rolli ja sihtrühma lõikes. 2. Kokkupuude ajakirjaga ja kasutusstaatus

Selgitatakse välja vastaja varasem kokkupuude ajakirjaga, kasutamise sagedus ja peamised kokkupuutekanalid. Selle põhjal eristatakse analüüsis vähemalt: • praegused kasutajad; • vähese või juhusliku kontaktiga kasutajad; • sihtrühma kuuluvad mittekasutajad.

3. Erialainfo vajadused ja ootused Kõigilt vastajatelt uuritakse, millist erialast infot nad vajavad, millised teemad on nende jaoks olulised ning millised sisutüübid ja käsitlusviisid toetavad nende tööd või õpinguid. Praegustelt kasutajatelt saab lisaks küsida, kuivõrd olemasolev Sotsiaaltöö sisu nende vajadusi katab. Mittekasutajate puhul keskendutakse sellele, milline sisu, teema, formaat või kasutusväärtus võiks muuta ajakirja nende jaoks asjakohaseks.

9

3.2. Küsimustiku ülesehitus (2)

4. Kanalite kasutamine ja kanalieelistused Praeguste kasutajate puhul kaardistatakse veebiajakirja, veebilehe ja uudiskirja kasutamise kogemus, kasutussagedus, kasutusolukorrad ning kanalitega seotud takistused. Mittekasutajate puhul keskendutakse nende tegelikele erialainfo allikatele, eelistatud kanalitele ja formaatidele ning sellele, millised tegurid võiksid toetada ajakirjaga kontakti tekkimist.

5. Ajakirja sisu ja kanalite arendusvajadused Praegustelt kasutajatelt kogutakse hinnanguid ja ettepanekuid olemasoleva sisu ja kanalite arendamiseks. Mittekasutajatelt uuritakse seevastu, millised tingimused, sisuvormid, kanalid või kasutusväärtused võiksid toetada nende jõudmist ajakirjani ja selle kasutuselevõttu.

Selline ülesehitus võimaldab vältida mittekasutajate kohta põhjendamatute järelduste tegemist ning annab ühtlasi sisendi nii olemasoleva kasutajakogemuse parandamiseks kui ka uute kasutajate kaasamiseks.

10

4. Sihtrühmade segmentimine Analüüsis lähtutakse tehnilises kirjelduses määratletud sihtrühmadest: 1. kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö ja lastekaitse spetsialistid; 2. teised sotsiaalvaldkonna praktikud, kes töötavad erinevate sihtrühmadega; 3. sotsiaalvaldkonna juhid ja teenuste korraldajad; 4. riigi sotsiaalvaldkonna asutuste esindajad ja poliitikakujundajad; 5. kõrgkoolide sotsiaaltöö või seotud valdkondade õppejõud ja koolitajad; 6. sotsiaaltöö ja seotud erialade üliõpilased; 7. seotud kutsealade spetsialistid.

Lisaks rollipõhisele segmenteerimisele kasutatakse analüüsis kasutusstaatust: • praegused kasutajad – ajakirja või selle kanaleid kasutavad vastajad; • vähese või juhusliku kontaktiga kasutajad – ajakirjaga kokku puutuvad, kuid vähese kasutusega vastajad; • mittekasutajad – sihtrühma kuuluvad vastajad, kes ajakirja praegu ei kasuta.

Selline kahetasandiline segmentimine võimaldab vaadelda, kas erinevused tulenevad eelkõige vastaja ametialasest rollist või ajakirjaga kokkupuute tasemest.

11

5. Kvalitatiivne uurimismeetod Kvalitatiivse andmekogumise meetodina viiakse läbi kaks veebipõhist fookusgrupiintervjuud, kummaski kuni kuus osalejat. Fookusgruppide osalejad esindavad erineva tausta ja rolliga uuringu sihtrühmi. Täpne sihtrühmade kombinatsioon kahes grupis kooskõlastatakse uuringu tellijaga enne intervjuude läbiviimist, et tagada sisuliselt otstarbekas osalejate koosseis ning võimalus käsitleda erinevaid vaatenurki. Fookusgrupi eesmärk ei ole kvantitatiivsete tulemuste kommenteerimine, vaid sügavamalt mõista: • miks teatud infovajadused ja kanalieelistused kujunevad; • kuidas inimesed erialast infot oma töö- või õpitegevuses kasutavad; • millistes olukordades ajakiri on nende jaoks kasulik või ebapiisav; • millised on ajakirja kasutamise, vähese kasutamise või mittekasutamise põhjused; • millised takistused piiravad info leidmist, kasutamist või kanalitega kontakti; • millist väärtust erinevad sisuvormid ja kanalid kasutajatele annavad; • millistel tingimustel võiks ajakirja sisu või kanalid olla eri sihtrühmade jaoks senisest asjakohasemad; • millised arendusideed oleksid kasutaja vaates praktiliselt rakendatavad.

Fookusgruppides käsitletakse vajadusel ka võimalikke arenduslahendusi, et saada sisendit sellele, kuidas uuringutulemusi võiks tõlkida konkreetseteks sisu-, kanali- ja kasutajakogemuse muudatusteks.Tavapäraseid individuaalseid süvaintervjuusid eraldi meetodina ei kasutata. Kui mõne olulise sihtrühma kaasamine fookusgruppi ei ole praktiliselt võimalik, võib ühe konkreetse sihtrühma vaatenurga katmiseks kasutada poolstruktureeritud süvaintervjuusid fookusgrupi asendusena.

12

6. Kvantitatiivse ja kvalitatiivse uuringu omavaheline sidumine Kvantitatiivne ja kvalitatiivne andmekogumine toimub paralleelselt, kuid mõlemal meetodil on uuringus erinev ülesanne. Kvantitatiivne küsitlus annab ülevaate vajaduste, ootuste ja kasutusharjumuste jaotusest ning võimaldab tuvastada sihtrühmade ja kasutusstaatuse vahelisi erinevusi. Fookusgrupid aitavad mõista nende erinevuste sisu ja põhjuseid. Mõlema meetodi tulemusi ei käsitleta eraldi lõpptulemustena. Analüüsis luuakse nende põhjal ühine tõlgendusraamistik, kus kvantitatiivsed tulemused näitavad eelkõige seda, mida ja kui ulatuslikult sihtrühmad vajavad või eelistavad, ning kvalitatiivsed tulemused aitavad selgitada, miks, kuidas ja millistes tingimustes need vajadused ja eelistused kujunevad.

Kvalitatiivne materjal võimaldab seejuures: 1. selgitada kvantitatiivseid mustreid ja erinevusi – näiteks miks mõni kanal või sisutüüp on ühe sihtrühma

jaoks olulisem kui teise jaoks; 2. avada kasutajakogemust ja mittekasutamise põhjuseid – sealhulgas ajapuudust, infoküllust, sobimatu

formaadi, vähese nähtavuse või muu võimaliku takistuse tähendust kasutaja jaoks; 3. täpsustada arendusvajadusi ja võimalikke lahendusi – milline sisu, formaat või kanal võiks kasutaja

tegelikus töö- või õpikeskkonnas paremini toimida.

Seega ei ole kvalitatiivne uuring üksnes kvantitatiivse uuringu tulemuste illustreerimiseks, vaid täidab iseseisvat sisulist rolli uuringutulemuste tõlgendamisel ja arendusettepanekute kujundamisel.

13

7. Erinevate sihtrühmade võrdlev analüüs Analüüsis võrreldakse uuringu tulemusi nii sihtrühmade kui ka kasutusstaatuse lõikes. Võrdluse keskmes on küsimused: • millised vajadused on eri sihtrühmades ühised; • millised vajadused või ootused erinevad; • milliseid infokanaleid ja formaate eelistavad erinevad sihtrühmad; • kuidas erineb ajakirja kasutamine rolli ja kasutusstaatuse järgi; • millised on praeguste kasutajate peamised kogemused ja arenguvajadused; • millised on vähese kontaktiga kasutajate kasutamist piiravad tegurid; • millised on mittekasutajate infovajadused, praegused alternatiivsed infoallikad ning võimalikud ajakirjani

jõudmise tingimused.

Võrdlev analüüs aitab vältida olukorda, kus kõigi vastajate keskmised tulemused varjavad olulisi erinevusi. Samuti võimaldab see eristada selliseid arendusvajadusi, mis on laiapõhjalised, nendest, mis on olulised eelkõige mõne konkreetse sihtrühma jaoks.

14

8. Analüüsi põhimõtted 8.1. Kvantitatiivse andmestiku analüüs Kvantitatiivses analüüsis kasutatakse kirjeldavat statistikat, mille abil tuuakse välja vastuste jaotused, sagedused ning vajadusel keskväärtused. Tulemusi vaadeldakse sihtrühmade ja kasutusstaatuse lõikes. Võimaluse korral analüüsitakse ka seoseid eri tunnuste vahel, näiteks sihtrühma, kasutussageduse, kanalikasutuse, infovajaduste ja arendusootuste vahel.

8.2. Kvalitatiivse andmestiku analüüs Fookusgrupiintervjuude analüüs põhineb temaatilisel kodeerimisel. Intervjuudest tuvastatakse korduvad teemad, vajadused, ootused, kasutuskogemused, takistused ja arendusettepanekud. Analüüsis eristatakse võimalusel: • kasutamisega seotud motiive; • mittekasutamise või vähese kasutamise põhjuseid; • sisuga seotud ootusi; • kanalitega seotud ootusi; • kasutuskogemuse kitsaskohti; • tingimusi, mis võiksid kasutamist suurendada; • konkreetseid arendusideid.

Kvalitatiivsetest tulemustest tuuakse lõpparuandes välja illustreerivad tsitaadid, mis aitavad selgitada kvantitatiivsete tulemuste taga olevaid kasutajakogemusi ja mõtteviise.

15

8. Analüüsi põhimõtted 8.3. Integreeritud analüüs Kõige olulisem analüütiline etapp on kvantitatiivse ja kvalitatiivse andmestiku integreerimine. Selle käigus kõrvutatakse: • millised nähtused ilmnevad kvantitatiivses andmestikus; • kuidas neid nähtusi kvalitatiivsed andmed selgitavad; • millised tulemused toetavad teineteist; • kus esinevad erinevused või vastuolud; • mida kvalitatiivne materjal võimaldab kvantitatiivsete tulemuste põhjal täpsemalt mõtestada; • millised järeldused on piisavalt põhjendatud praktiliste ettepanekute tegemiseks.

Selline analüüs võimaldab vältida olukorda, kus uuringu tulemused jäävad üksnes protsentide ja üksikute arvamuste tasemele. Tulemuseks on sisuline arusaam sellest, millised vajadused on olulised, kelle jaoks need on olulised, miks need tekivad ning milliseid muudatusi võiks nende põhjal kaaluda.

16

9. Praktiliselt rakendatavate ettepanekute kujundamine Uuringu lõpptulemusena ei piirdu analüüs tulemuste kirjeldamisega, vaid tulemused tõlgitakse praktilisteks arendusettepanekuteks.

Ettepanekud struktureeritakse vähemalt järgmiste teemade kaupa: • sisuarendus – teemad, sisutüübid, artiklite käsitlusviisid ja praktilisus; • veebiajakirja arendus – formaat, ülesehitus ja kasutusviisid; • veebilehe arendus – leitavus, otsing, sorteerimine ja kasutusmugavus; • uudiskirja arendus – sisu, maht ja saatmissagedus; • täiendavad kanalid ja formaadid – sihtrühmade ootustele vastavad võimalikud lahendused; • lugejate kaasamine ja kasutuse suurendamine – võimalused olemasolevate kasutajate aktiivsemaks

kaasamiseks ning mittekasutajate jõudmiseks ajakirjani. Ettepanekud seotakse konkreetse uuringutulemusega ning võimalusel ka sihtrühmaga, kelle vajadust ettepanek adresseerib. See võimaldab eristada üldisi arendussoovitusi nendest lahendustest, mis on suunatud konkreetsele kasutajarühmale.

17

10. Uuringu praktiline rakendatavus Metoodilise lahenduse eesmärk on tagada, et uuringu tulemusi oleks võimalik kasutada otseselt Sotsiaaltöö edasises arendamises. Selleks seotakse andmekogumine, analüüs ja järeldused algusest peale uuringu praktilise eesmärgiga.

Lõpparuandes esitatakse: • kvantitatiivsete tulemuste ülevaade ja visualiseeringud; • kvalitatiivsete tulemuste temaatiline analüüs ja illustreerivad tsitaadid; • erinevate sihtrühmade võrdlus; • praeguste kasutajate, vähese kontaktiga kasutajate ja mittekasutajate võrdlus; • kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tulemuste integreeritud tõlgendus; • uuringu kokkuvõtvad järeldused; • praktilised ettepanekud sisu ja kanalite arendamiseks;

Selline ülesehitus võimaldab tellijal liikuda uuringutulemustest edasi konkreetsete arendusotsusteni ning hinnata eraldi, millised lahendused toetavad olemasolevate kasutajate kogemuse parandamist ja millised aitavad jõuda praegu ajakirja kanaleid mittekasutavate sihtrühmadeni.

Uuringu metoodika võimaldab saada mitte ainult ülevaadet sellest, mida Sotsiaaltöö sihtrühmad vajavad ja eelistavad, vaid ka sisulise arusaama sellest, miks need vajadused ja eelistused kujunevad, kuidas need erinevad kasutajarühmade vahel ning millistel tingimustel võiks ajakirja sisu ja kanalid sihtrühmade jaoks senisest paremini toimida.

18

Riskide maandamise kava Antud uuringuprojekti raames tagavad kvaliteedi ja tööde tähtajalise valmimise: • Meeskonnaliikmete erialane haridus ja pikaaegne praktiline kogemus • Professionaalse andmekogumis- ja töötlustarkvara kasutamine

• Tellijaga erinevate sisendmaterjalide kooskõlastamine ning ootuste läbiarutamine andmete esitamise osas

Risk Maandamisvõimalused Vastutaja

Ankeedi programmeerimisel esinevad vead Ankeetide programmeerimisel lähtutakse ankeedis kirjeldatud filtritest. Programmeeritud ankeedi vastavust kontrollib ja testib lisaks programmeerijale ka küsitluse projektijuht ning analüüsi eest vastutav projektijuht.

Norstat

Vastajad ei saa küsimustest ühemõtteliselt aru, tulemused ei pruugi olla valiidsed

Ankeet arutatakse läbi ja kooskõlastatakse tellijaga, vajadusel viiakse läbi pilootuuring.

Norstat

Küsitlustööd võtavad kavandatust kauem aega Küsitlusi planeerivad kogenud küsitlustöö juhid, kes jälgivad igapäevaselt valimi mahu täitumist. Vajadusel saadetakse vastajatele täiendavaid meeldetuletusi

Norstat

Meeskonnaliikmete ootamatute töötakistuste esinemine

Mõlemas pakkuja-poolses ettevõttes on töötajad võimelised üksteise töid vajadusel üle võtma, üksteist asendama ja kaasa aitama ootamatute probleemide või tõrgete esinemisel.

Norstat

Andmekaitse risk. Uuring ei vasta andmekaitsetingimustele

Pakkuja jälgib uuringus Eestis kehtivaid andmekaitsereegleid, lisaks on Norstatis olemas eraldi andmekaitsespetsialist. Uuringule vastamine toimub vaid vabatahtlikkuse alusel.

Norstat

19

Eelduslik ajakava Periood

Projekti avakohtumine 41.-42. nädalal

Küsimustiku ülevaatus, täiendamine ja lõplik kooskõlastamine 42.-43. nädal

Küsimustiku programmeerimine ja tehniline testimine 43. nädal

Pilootküsitlus ja vajadusel paranduste tegemine 44. nädal

Põhiuuringu andmekogumine (veebiküsitlus) 44.-47.nädal

Andmete puhastamine, kvaliteedikontroll ja kaalumine 47. nädal

Andmeanalüüs 48-50. nädal

Andmete ja tehnilise dokumentatsiooni üleandmine tellijale hiljemalt 11.12.2026

20

Projekti maksumus

Meeskonnaliikmed on küsitlusjuht Johanna Mäekivi ja analüütik-metoodik, fookuse intervjuude läbiviija Pille Hillep.

Projekti maksumus käibemaksuta 8000 eurot Projekti maksumus käibemaksuga 9920 eurot

1

Hankelepingu Lisa 3 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „Uuring ajakirja Sotsiaaltöö kaudu korraldatud sotsiaalvaldkonna erialase kommunikatsiooni ja teadmussiirde tegevuste edasiarendamiseks“tulemusena sõlmitud hankelepingule (edaspidi: leping), mis on sõlmitud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja Norstat Eesti AS (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Leping eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses

isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi: teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule andmesubjektide isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötlus lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).

1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud hanke alusdokumentides, lepingus ja selle lisades.

1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki Eesti Vabariigis kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt, seoses mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud.

1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa sätetest.

2. Mõisted 2.1. Lepingus olevate mõistete sisustamisel lähtutakse andmekaitse üldmääruses sätestatust. 3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustused:

3.1.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema andmesubjektide isikuandmeid vastavalt andmekaitsealastele õigusaktidele, sh mis tahes täitmisele kuuluvatele juhenditele ja tegevusjuhistele, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt ja lepingule ning ainult sellisel määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: i) asjakohaste IT-süsteemide hooldamine ja kasutamine; ii) kvaliteedi- , riski- ja kliendihaldusega seotud tegevused.

3.1.2. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes kohaldatava õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.

3.1.3. Juhul kui volitatud töötleja kogub isikuandmeid vahetult andmesubjektidelt, peab volitatud töötleja tagama, et tal on vajalikud õigused ja ta on omandanud asjassepuutuvad nõusolekud isikuandmete töötlemiseks. Lisaks andmesubjektide teavitamisele nende isikuandmete töötlemise kohta vastutab volitatud töötleja kirjete koostamise ja nende kättesaadavaks tegemise eest vastutavale töötlejale. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse eest.

3.1.4. Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat

2

kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni andmekaitseseaduste või määruste vahel.

3.1.5. Volitatud töötleja võib andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. Ilma vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja IT-teenuse osutajatele info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse korraldamiseks ja teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse ja kohustuste täitmise eest vastutava töötleja ees samuti nagu enda tegevuse ja kohustuste täitmise eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile 28 lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.1.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus.

3.1.7. Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud meetmed isikuandmete töötlemisel ning kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslike meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses toodud nõuetele.

3.1.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu saamise eest, sh:

 vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;

 ära hoidma isikuandmete omavolilist kopeerimist ja andmekandjate omavolilist teisaldamist;

 ära hoidma isikuandmete omavolilist töötlemist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt, milliseid isikuandmeid ja millisel viisil töödeldi ja millistele isikuandmetele juurdepääs saadi;

 tagama, et igal isikuandmete kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

 tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist töötlemist.

3.1.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.

3.1.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32-36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.

3.1.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate kohustuste täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav töötleja, või (ii) kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud. Pooled on kokku leppinud, et:

3

3.1.11.1. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et tõendada volitatud töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud turvalisusauditite aruandeid;

3.1.11.2. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena;

3.1.11.3. auditit ei või teostada sagedamini kui kord kalendriaasta jooksul ning vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast seda, kui volitatud töötleja lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete töötlemise.

3.1.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda.

4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada

isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, ainult siis, kui neil on selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete töötlejatele.

4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises.

5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest

või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud.

5.2. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise tulemused ja tarvitusele võetud meetmed.

5.3. Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast rikkumisest teada saamist, edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni täites Lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui viis (5) tööpäeva pärast esialgsete andmete esitamist.

5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.

5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Muud sätted 6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik

andmesubjektide isikuandmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul peale lepingust tulenevate kohustuste täitmist, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist või kui volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks iseseisva vastutava töötlejana.

6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt.

6.3. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida volitatud töötleja on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele Lepingu alusel üle antud isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud Lepingut või õigusnorme rikkudes, ning eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise tagajärjel. Kui kohaldatavaid õigusnorme või Lepingut rikutakse volitatud töötlejale omistatavatel põhjustel ja selle

4

tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, on volitatud töötleja kohustatud hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud.

6.4. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.

6.5. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i) kehtib pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega.

6.6. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse.

Vastutav töötleja Volitatud töötleja

Lisa

ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM

1. Kontaktandmed

Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed:

____________________________________________________________________________

_____

2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Lõplik teavitus

☐Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast)

Millal sain rikkumisest teada

(kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________

Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja

lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________

☐ Toimus ühekordne rikkumine

☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

5

4. Rikkumise andmed

Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite:

____________________________________________________________________________

_____

____________________________________________________________________________

_____

Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud

☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda

☐ Isikuandmete loata avaldamine

☐ Isikuandmeid nägi vale isik

☐ Isikuandmed edastati valele isikule

☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või

õngitsusrünne)

☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega

☐ Muud (palun täpsusta):

____________________________________________________________________________

_____

____________________________________________________________________________

_____

Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine

☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate

mittepiisav koolitus)

☐ Inimlik viga

☐ Tehniline viga

Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema

juures):______________________________________________________________________

_____

____________________________________________________________________________

_____

____________________________________________________________________________

_____

☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed

Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis

sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides

vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000 – 9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:______

☐ Pole veel teada

6

Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Ees-, perenimi

☐ Sünniaeg

☐ Isikukood

☐ E-post

☐ Telefoni nr

☐ Postiandmed või elukoha aadress

☐ Kasutajanimed, salasõnad

☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)

☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,

maksevõime hindamine)

☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)

☐ Geolokatsiooni andmed

☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)

☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta

☐ Lapsendamissaladuse andmed

☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta

☐ Rassiline või etniline päritolu

☐ Poliitilised vaated

☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused

☐ Ametiühingusse kuulumine

☐ Geneetilised andmed

☐ Biomeetrilised andmed

☐ Terviseandmed

☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

____________________________________________________________________________

_____

Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja

need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)

☐ Jah

☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud

Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi

„pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000-9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:_______

☐ Pole veel teada

7

Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu

valikut)

☐ Töötajad

☐ Kliendid

☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).

☐ Patsiendid

☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed

Muu (palun

selgita):_________________________________________________________________

____________________________________________________________________________

_____

____________________________________________________________________________

_____

7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele

Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks

või mitu valikut)

☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku

nõusolek

☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga

☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

____________________________________________________________________________

_____

____________________________________________________________________________

_____

Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem

kasutatud teistel eesmärkidel

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

____________________________________________________________________________

_____

____________________________________________________________________________

_____

Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)

☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

____________________________________________________________________________

_____

____________________________________________________________________________

_____

Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või

mitu valikut)

☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)

☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)

☐ Diskrimineerimine

☐ Identiteedivargus

8

☐ Pettus

☐ Rahaline kahju

☐ Kahju tervisele

☐ Risk elule

☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine

☐ Mainekahju

☐ Usalduse kadu

☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

8. Rikkumisega seotud järeltegevused

Isikute teavitamine

Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):

_____________

Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):

☐ E-kirjaga

☐ Lühisõnumiga (SMS)

☐ Helistamisega

☐ Meedias sh sotsiaalmeedias

☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

Mis oli teavituse

sisu:________________________________________________________________

____________________________________________________________________________

_____

____________________________________________________________________________

_____

Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________

☐ Pole selge kas on vaja teavitada

☐ Ei ole vajalik teavitada

Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et

rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski:

____________________________________________________________________________

_____

____________________________________________________________________________

_____

Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude

leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus:

____________________________________________________________________________

_____

____________________________________________________________________________

_____

9

9. Rikkumise piiriülene mõju

Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi

nimi):___________________________

Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:

☐ Ei

☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud

isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja):

____________________________________________________________________________

_____