Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 15.10.2026 nr 2-5/26-01545-3

      Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni määruse, mis käsitleb elektriarvete tulevikukindlust, süsteemikulude vähendamist ning elektrifitseerimise ja digitaliseerimise edendamist Euroopa Liidus, eelnõu kohta

  Austatud Riigikogu juhatus    Edastan  Vabariigi  Valitsuse  15.  oktoobri  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  järgmised  Eesti  seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) 2019 /943  seoses  elektriarvete  tulevikukindlaks  muutmisega  liidus  süsteemikulude  vähendamise  ning elektrifitseerimise ja digiülemineku edendamise teel, eelnõu kohta:   1.1  Eesti  toetab  Euroopa  Liidu  ühiseid  põhimõtteid  võrgutasude  kujundamiseks.  Riigi  energiahindasid  reguleerivale  asutusele  peab  jääma  võimalus  võrgutasude  arvutamise  metoodikat  ja  järelevalvet  neist  põhimõtetest  lähtuvalt  ise  kujundada  ning  võtta  arvesse  liikmesriigi elektrisüsteemide ja võrgukasutajate erisusi.   1.2  Peame  oluliseks,  et  võrgutasude  kujundamise  olulised  põhimõtted  ja  pädevuse  piirid  sätestatakse määruses endas. Komisjonile antav delegeeritud volitus tuleb piiritleda tehniliste,  menetlus- ja läbipaistvusnõuetega.   1.3 Eesti  toetab salvestust, paindlikkust, nutivõrke, digilahendusi  ja  turvalist andmevahetust  soodustavaid  meetmeid,  kui  need  on  tehnoloogianeutraalsed,  kulutõhusad  ega  lükka  edasi  vajalikke võrguinvesteeringuid. Kokku  lepitud ühised  tõhususe näitajad  ja  aruandlusnõuded  peavad vältima olemasoleva aruandluse dubleerimist. Reguleerivatele asutustele peab  jääma  piisav otsustusõigus Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti  (ACER) koostatavate parimate tavade aruannete kasutamise viisi ja ulatuse üle.   1.4 Eesti nõustub määruse eelnõus sätestatud võimalusega, mille kohaselt võivad liikmesriigid  riigieelarvelistest  vahenditest  osaliselt  võrgukulusid  katta,  et  vähendada  võrgutasude  kogusummat,  mida  nõutakse  võrgukasutajatelt.  Riigi  vahendid  jaotus-  või  põhivõrguettevõtjale  tuleb  eraldada  mittediskrimineerival  viisil  ilma  konkreetseid  võrgukasutajate  kategooriaid  otseselt  või  kaudselt  valikuliselt  eelistamata.  Riigi  vahendite  eraldamine  ei  tohi  nõrgendada  stiimuleid, mis  on  antud  võrguettevõtjatele  võrgu  tõhusaks  käitamiseks  ja  arendamiseks  ning  võrgukasutajatele  selleks,  et  kohandada  nende  tarbimist  jaotus-  ja  ülekandevõrgu  üldkulude  vähendamiseks.  Riigi  rahastus  peab  olema  ajutine  ja  hõlmama ainult täiendavaid kulusid, mis tulenevad meetmetest, mille eesmärk on kiirendada 

.

2 (2)

hõlmama ainult täiendavaid kulusid, mis tulenevad meetmetest, mille eesmärk on kiirendada  süsinikuheite  vähendamist,  tootmisprotsesside  elektrifitseerimist  ja  turu  lõimimist.  Riigi  vahendite  eraldamine  ei  tohi  kahjustada  konkurentsi  ega  elektri  siseturu  tulemuslikku  toimimist.   1.5  Eesti  toetab  elektrifitseerimist  soodustavat  maksupoliitikat,  kuid  ei  toeta  elektri  maksustamise  reguleerimist  käesoleva  määruse  eelnõus.  Eelnõu  õiguslik  alus  ei  võimalda  reguleerida maksuküsimusi, vaid need tuleb otsustada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli  115 alusel ühehäälsusega, säilitades liikmesriigi õiguse kujundada oma aktsiisipoliitikat.   1.6  Eesti  toetab,  et  liitumistaotluste  eelistamise  reeglid  olukorras,  kus  võrgus  ei  ole  kõigi  soovitud liitumiste jaoks piisavalt võimsust, on liikmesriikidele vabatahtlikuks rakendamiseks.   1.7 Eesti  leiab,  et  eelnõus  sätestatud  võrguandmete  korduskasutamise  tingimused,  eelkõige  kasutatavate  andmete  kategooriad  ja  allikad,  isikuandmete  töötlemise  vajalikkus  ja  ulatus,  osaliste andmekaitsealane vastutus ning asjakohased kaitsemeetmed, peavad olema selgelt ja  arusaadavalt reguleeritud.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Kaasamistabel 3. Huvirühmad 4. Määruse eelnõu COM(2026) 600      Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Sandra Metste [email protected]

Lisa 3. Huvirühmad: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb elektriarvete tulevikukindlust, süsteemikulude vähendamist ning elektrifitseerimise ja digitaliseerimise edendamist Euroopa Liidus

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

Lisa 4. Kaasamistabel: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb elektriarvete tulevikukindlust, süsteemikulude vähendamist ning elektrifitseerimise ja digitaliseerimise edendamist Euroopa Liidus

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar Tensor Aurora (Tensor Estate)

Toetab kulupõhist eritariifi energiamahukatele tarbijatele ja andmekeskustele, kui see põhineb tegelikul tarbimisprofiilil ja mõjul võrgukuludele. Soovib, et asukohasignaal rakenduks eelkõige liitumisel, säiliks võimsuspõhine tariif ning ajapõhised komponendid oleksid vajaduspõhised. Soovib piirata komisjoni delegeeritud volitust ning kasutada liitumisjärjekorras objektiivseid kriteeriume, mitte sektorite automaatset eelistamist. Toetab art 18c säilitamist ja elektrifitseerimist soodustavaid maksusoodustusi.

Osaliselt arvestatud. Seisukohas 5.1 on arvestatud põhimõttega, et eritariif peab põhinema kasutaja tegelikul tarbimisprofiilil ja mõjul võrgukuludele ning ei tohi põhjustada põhjendamatut kulude ülekandmist teistele kasutajatele. Samuti on 5.2-s arvestatud ettepanekuga piirata komisjoni delegeeritud volitust ning 5.6-ga säilitatakse riigi otsustusruum liitumiste prioriseerimisel. Ei ole arvestatud Tensor Estate’i sooviga säilitada art 18c – Eesti soovib selle määrusest eemaldada. Samuti ei ole Eesti seisukohas eraldi fikseeritud nõuet, et asukohasignaal peaks tulema üksnes liitumistasust või et Eleringi praegune võimsuspõhine pakett peab säilima.

Eesti Energia Soovib selgemalt eristada võrgutasu kujundamist ja võrguettevõtja kulude rahastamist ning tootjate, tarbijate ja salvestuse käsitlust. Toetab TOTEX-/elutsüklipõhist lähenemist. Asukoha- ja ajapõhiseid tariifikomponente tuleks kasutada vajaduspõhiselt. Salvestuse puhul tuleb vältida topeltvõrgutasu, sh võimaldada netokogusel põhinevat arvestust. ACERi võrdlusanalüüs peaks olema suunav ning lõplik otsustusruum jääma riigile ja regulaatorile.

Osaliselt arvestatud. Seisukohtades 5.1 ja 5.3 on kajastatud regulaatori paindlikkus, kulupõhisus, erinevate võrgukasutajate objektiivselt erinev kohtlemine, tehnoloogianeutraalsus ning salvestuse tegeliku võrgumõju arvestamine. Samuti toetab Eesti proportsionaalset võrdlus- ja aruandlusraamistikku. Täielikult ei ole üle võetud Eesti Energia konkreetset ettepanekut salvestuse netokogusel

põhineva arvestuse kohta ega mitmeid detailseid tariifimetoodika ja tulude tasaarvestamise ettepanekuid.

Viru Keemia Grupp (VKG) Toetab energiamahuka tööstuse madalamaid kulupõhiseid võrgutariife ning soovib vältida sektoripõhist kitsendamist – määrav peaks olema tegelik tarbimisprofiil ja mõju võrgukuludele. Soovib võimalikult ühtset ELi raamistikku ning on juhtinud tähelepanu elektri-, gaasi-, ETSi ja muude energiakulude koosmõjule tööstuse konkurentsivõimele.

Osaliselt arvestatud. Seisukoht 5.1 lähtub otseselt põhimõttest, et erinev tariif võib olla põhjendatud kasutaja tarbimisprofiili ja tegeliku võrgukulu alusel ning ühelegi sektorile ei anta automaatset soodustust. See vastab VKG põhihuvile. Samuti vähendab art 18c eemaldamise ettepanek VKG tõstatatud riski, et määrusega lisanduksid uued maksukohustused. Ei ole eraldi üle võetud VKG ettepanekuid ELi-ülese detailsema harmoniseerimise, keskkonnamõju kriteeriumide ega laiemate tööstuspoliitiliste toetusinstrumentide kohta.

Energiapartner Soovib vältida energiasalvestuse topeltvõrgutasu. Salvestatud ja hiljem võrku tagastatud energia puhul peaks olema võimalik kasutada saldeerimist või muud topelttasu vältivat mehhanismi sõltumata valitud võrgupaketist.

Osaliselt arvestatud. Seisukoht 5.3 tunnustab selgelt salvestuse eripära ning näeb ette, et tariifikäsitlus peab lähtuma salvestuse tegelikust mõjust võrgu kuludele ja kasule ning regulaatoril peab olema võimalik tariifi diferentseerida. Samas ei ole Eesti seisukohas võetud üle konkreetset netoarvestuse või saldeerimise nõuet ega sõnaselgelt sätestatud topeltvõrgutasu keeldu sõltumata võrgupaketist.

Elektrilevi Rõhutab kulupõhisust, võrgu investeerimisvõime säilitamist, Suures osas arvestatud. Seisukoht 5.1

põhjendatud tootlust ning investeeringute kogu elutsükli kulude arvestamist. Paindlikkus-, nuti- ja digilahendusi tuleb hinnata tehnoloogianeutraalselt ning need ei tohi asendada vajalikke füüsilisi võrguinvesteeringuid. Aruandlus ja võrdlusanalüüs peavad olema proportsionaalsed. Liitumiste prioriseerimisel tuleb säilitada regulaatori ja liikmesriigi otsustusruum.

nõuab tariifimuudatuste mõju hindamist muu hulgas võrgu investeerimisvõimele ning jätab regulaatorile ulatusliku metoodilise paindlikkuse. Seisukoht 5.3 kajastab otseselt Elektrilevi põhisõnumeid: tehnoloogianeutraalsus, kulutõhusus, vajalike füüsiliste võrguinvesteeringute mitte edasilükkamine ning proportsionaalne ja dubleerimist vältiv aruandlus. Seisukoht 5.6 säilitab riigi otsustusruumi liitumiste prioriseerimisel. Kõiki Elektrilevi detailseid ettepanekuid, näiteks eritariifidest tekkivate katmata kulude või toetustega rajatud vara tulevaste kulude käsitlemist, ei ole eraldi seisukohana kajastatud.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL)

Toetab andmekeskuste kulupõhist erikorda, kui kriteeriumid on läbipaistvad, mõõdetavad, tehnoloogianeutraalsed ja konkurentsi mittemoonutavad. Toetab vabatahtlikke paindlikke liitumisi, asukohasignaali eelkõige liitumistasu kaudu ning komisjoni delegeeritud volituse piiramist. Liitumisjärjekorras tuleks kasutada objektiivseid kriteeriume. Toetab art 18c säilitamist ja elektrifitseerimist soodustavaid maksusoodustusi.

Osaliselt arvestatud. Seisukoht 5.1 kajastab ITLi põhisoovi, et eritariif oleks kulupõhine ja seotud tegeliku tarbimisprofiiliga, mitte automaatselt konkreetse sektoriga. Seisukoht 5.2 vastab otseselt ITLi soovile piirata komisjoni delegeeritud volitust ning 5.6 jätab liitumiste prioriseerimise liikmesriigi otsustada. Ei ole arvestatud ITLi sooviga säilitada art 18c – Eesti soovib selle määrusest eemaldada. Samuti ei ole Eesti seisukohas eraldi ette nähtud andmekeskuste või muu kriitilise digitaristu eristaatust.

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL)

Soovib, et võrgu ehitamise, hoolduse, käitamise ja rikete kõrvaldamise kulutõhususe hindamisel kasutataks toimiva konkurentsituru korral üldjuhul konkurentsipõhist hanget. Võrguettevõtja oma ressursi kasutamine peaks olema objektiivselt põhjendatud ning regulaatoril peaks olema võimalik võrrelda selle maksumust turult hangitavate teenustega.

Pigem mitte arvestatud. Seisukohtades 5.1 ja 5.3 sisaldub üldine kulutõhususe põhimõte, kuid EETELi konkreetset ettepanekut konkurentsipõhise hankimise, võrguettevõtja oma ressursi kasutamise põhjendamise ja turuhinnaga võrdlemise kohta Eesti seisukohtades ei ole.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriu m

Toetas võrgukulude vähendamise ja elektrifitseerimise eesmärki, kuid rõhutas, et tariifimuudatused ei tohiks kahjustada väiketarbijaid ega põhjustada põhjendamatut kulude ümberjaotumist suurtarbijatelt väiketarbijatele. Pidas oluliseks liikmesriikide eripärasid arvestavat paindlikkust. Nägi potentsiaali võimsus- ja ajapõhistes hinnasignaalides ning võrgu tõhusamas kasutamises, kuid oli ettevaatlik asukohapõhise hinnastamise suhtes. Toetas üldiselt digitaliseerimist, nutiarvesteid ja paindlikumat liitumiste korraldust, juhtides tähelepanu võimalikele täiendavatele IT- ja andmevahetuskuludele.

Arvestatud. Seisukoht 5.1 jätab regulaatorile võimaluse arvestada Eesti elektrisüsteemi ja võrgukasutajate eripärasid ning nõuab tariifimuudatuste tervikmõju hindamist kodutarbijatele, ettevõtjatele, elektrifitseerimisele ja võrgu investeerimisvõimele. 5.3 toetab nuti- ja digilahendusi üksnes kulutõhususe põhimõttel ning nõuab olemasolevate süsteemide arvestamist. 5.6 säilitab liikmesriigi otsustusruumi liitumiste prioriseerimisel.

Rahandusministeerium Ei toetanud maksuküsimuste reguleerimist artiklis 18c. Rõhutas, et energiamaksustamise küsimused tuleb otsustada maksustamisele kohasel ELi õiguslikul alusel ja ühehäälselt ning säilitada liikmesriigi otsustusõigus aktsiisipoliitika üle. Juhtis tähelepanu ka uute nõuete võimalikule haldus- ja aruandluskoormusele ning riigieelarvest võrgukulude katmise mõjule.

Arvestatud. Seisukoht 5.5 lähtub otseselt RaMi põhiseisukohast: Eesti ei toeta elektri maksustamise reguleerimist selles määruses ning teeb ettepaneku artikkel 18c eemaldada. Samuti toetavad 5.1 ja 5.3 RaMi tõstatatud proportsionaalsuse ja halduskoormuse vähendamise põhimõtet.

Konkurentsiamet Rõhutas võrgutasude ja aruandlusnõuete proportsionaalsust ning Suures osas arvestatud. Seisukoht 5.1

vajadust arvestada erineva suuruse ja tegevustingimustega võrguettevõtjate eripärasid. Väiksematele jaotusvõrguettevõtjatele tuleks vajadusel rakendada lihtsustatud nõudeid. Võrdlusanalüüs peab arvestama võrreldavaid tegevustingimusi ega tohiks asendada riikliku regulaatori hinnangut.

jätab regulaatorile võimaluse eristada põhi- ja jaotusvõrke ning erineva suurusega võrguettevõtjaid. Seisukoht 5.3 nõuab, et tõhususnäitajad ja aruandlus arvestaksid võrgu suurust, ülesehitust, kliendistruktuuri ja muid erisusi ning oleksid proportsionaalsed. Kõiki Konkurentsiameti konkreetseid ettepanekuid väikeste võrguettevõtjate erandite kohta ei ole eraldi seisukohana fikseeritud.

Justiits- ja Digiministeerium Isikuandmete kaitse vaatest paluti lähtud EDPSi arvamusest, mis võrgutasude määruse muudatuse kontekstis koostati: https://www.edps.europa.eu/system/files/2026-09/26-09- 09_opinion_future_proofing_electricity_bills_in_the_union_en.pdf

Arvestatud. Vastavalt sisendile koostatud seisukoht 5.7.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 17.7.2026 COM(2026) 600 final

2026/0203 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2019/943 seoses elektriarvete tulevikukindlaks

muutmisega liidus süsteemikulude vähendamise ning elektrifitseerimise ja

digiülemineku edendamise teel

{SWD(2026) 600 final}

(EMPs kohaldatav tekst)

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) võttis 2025. aasta veebruaris vastu taskukohase

energia tegevuskava,1 mis sisaldab meetmeid, mille eesmärk on vähendada energiakulusid

kodanike ja ettevõtete jaoks ning millest enamik võetakse lühiajalises perspektiivis.

Tegevuskavas analüüsiti energiahindade tõusu põhjustavaid tegureid ning määrati kindlaks, et

selleks, et aidata vähendada Euroopa tarbijate energiaarveid, on eelkõige vaja käsitleda olulisi

valdkondi nagu energiavarustuskulud ja maksud ning võrgu- ja süsteemikulud. Komisjon

võttis selle kava puhul järelmeetmeid mitme algatuse kujul, sh tulevikukindlate võrgutasude

suunised,2 Euroopa võrgupakett,3, kodanike energiapakett4 ning energeetikasektori

digitaliseerimise ja tehisintellekti strateegiline tegevuskava5.

Võttes arvesse Lähis-Idas 19. märtsil 2026 toimunud sündmusi kutsus Euroopa Ülemkogu

komisjoni üles esitama kiiresti sihipärased meetmed elektrihindade kõigi osade

vähendamiseks läbiviidava konkreetse tegevuse kohta.

Komisjon avaldas selle vastuseks AccelerateEU kava,6 selgitades vajadust energiakulude

vähendamise järele, kiirendades kohaliku puhta energia kasutuselevõttu ja suurendades

elektrifitseerimise kiirust. See tuleks kombineerida elektrisüsteemi uute täiendustega, mis

hõlmavad meetmeid uue võrgutaristu rajamiseks, olemasoleva taristu kasutamiseks ja

maksustamiseks.

Käesolev ettepanek toetab AccelerateEU kava eesmärki, parandades võrgutasude kujundamist

eesmärgiga tagada põhi- ja jaotusvõrgu kulutõhusus ning ajendada nii võrguettevõtjaid kui ka

-kasutajaid kasutama paremini olemasolevat taristut. Lisaks sellele kehtestatakse sellega

maksustamise meetmed, et tagada lisaks muude eesmärkide saavutamisele elektri

maksustamine maagaasist väiksemas ulatuses. Ettepanekus selgitatakse samuti riikide

reguleerivate asutuste rolli põhi- ja jaotusvõrkudele tõhusa, läbipaistva ja

mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamisel,7 sh võrgu ülekoormuse olukordades, mis võivad

nõuda meetmete võtmist, millega tagatakse võrguühenduse taotluste valmidusaste ja

edenemine ning kehtestatakse prioriteetide määramise tingimused.

Võrgutasud

Elektri ühisturg on üks meie liidu konkurentsivõime ja jõukuse alustaladest. Liit on

pühendunud süsinikuheite vähendamisele, suurendades energia taskukohasust ja

energiajulgeolekut. See on Euroopa tööstuse konkurentsivõime säilitamiseks määrava

tähtsusega, nagu on kirjeldatud puhta tööstuse kokkuleppes,8 milles käsitletakse ka vajadust

toetada strateegilist autonoomiat, tagada elutähtsate tarneahelate vastupidavus ja säilitada

1 COM/2025/79. 2 C/2026/126. 3 COM/2025/1005. 4 COM/2026/115. 5 COM/2026/501. 6 COM/2026/370. 7 Määruse (EL) 2019/943 artikli 3 punkt q. 8 COM/2025/85.

ET 2 ET

majanduslik heaolu. Kuid hiljutistel aastatel ja kahe kriisi vältel on liidule tekkinud

suurenevad energiakulud, mis ohustavad meie konkurentsivõimet.

Euroopa elektrivõrk on maailmas kõige suuremal määral omavahel ühendatud ja Euroopa

elektrituru alustala. Suurem elektrinõudlus, lõppkasutajate suurem elektrifitseerimine ja

elektritootmise detsentraliseerimine ning taastuvenergia kiirendatud kasutuselevõtt nõuavad

märkimisväärseid investeeringuid elektrivõrgu moderniseerimisse ja laiendamisse ning

elektrivõrgu kavandamise ja käitamise viisi optimeerimist. Ajal, kui suur osa elektrist

toodetakse taastuvatest energiaallikatest, näitavad väikesed või negatiivsed elektrihinnad, mis

on muutunud viimastel aastatel tavapärasemaks,9 vajadust süsteemi suurema paindlikkuse

järele. See on hädavajalik, et kasutada taastuvate energiaallikate potentsiaali ning vähendada

väikese kulutõhususega piiramist, stimuleerides samal ajal tarbimist aegadel ja kohtades, kus

on saadaval kõige odavamad energiaallikad ning süsteemi käitamise kulud on minimeeritud.

Elektrisüsteemi kulud kaetakse võrgutasudest. Need rahastavad võrgu füüsilist täiustamist,

süsteemi hooldust ja käitamist. See on hädavajalik taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks

ja elektrifitseerimiseks ning tööstussektori ja ettevõtjate kasvava nõudluse rahuldamiseks.

Võrgutasud on viimastel aastatel moodustanud keskmiselt 24–29 %10 kodumajapidamiste

elektriarvest (muud põhitegurid on energiatoote hind, maksud ja lõivud ning süsinikukulu).

Elektrihinna energiakomponent eelduste kohaselt küll väheneb, kuid võrgukulude osa

elektriarvetes kasvab eeldatavasti veelgi. Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate

Asutuste Koostööameti (ACER) hinnangul on vähendatud süsinikuheitega ELi

energiasüsteemi rajamiseks vaja enneolematul tasemel investeeringuid elektri põhi- ja

jaotusvõrkudesse11. See kahe- või isegi kolmekordistaks viimaste kümnendite iga-aastased

investeerimismäärad. Suurenevad süsteemikulud võivad põhjustada 2050. aastaks võrgu

kogukulude märkimisväärse suurenemise aja jooksul kuni 60 % võrreldes 2022. aastaga.

On määrava tähtsusega kasutada olemasolevat võrgutaristut parimal viisil ning tagada tõhus ja

arukas võrgutasude kujundamine, et suurendada taristu tõhusust ja optimeerida üldisi

süsteemikulusid. Eelkõige võrgutasud, mis stimuleerivad süsteemi tõhusust, võivad

vähendada üldisi süsteemi tegevuskulusid ja energiaarve võrgutasude komponenti, näiteks

vähendades koormuse ümberjaotamise vajadusi ja kulusid või vähendades tippkoormust ja

seega võrku investeerimise vajadusi12.

Seega on oluline tagada, et võrgutasud ajendaksid võrguettevõtjaid käitama võrku tõhusalt,

kasutama paindlikkust ja töötama välja tarkvõrke ning kasutama juhtmeta lahendusi, nagu

võrku täiustav tehnoloogia, säilitades samal ajal stiimuli investeerida võrku ja tagada võrdsed

võimalused. Võrgukasutajaid tuleks ajendada käituma süsteemisõbralikul viisil, nii et nad

9 ACER (2026), „Key developments in EU electricity and gas markets“ (Peamised muutused ELi elektri-

ja gaasiturul), https://www.acer.europa.eu/monitoring/electricity-gas-key-developments-2026. 10 ACER (2024), „Retail market Monitoring report“ (Jaeturu seirearuanne):

https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Publications/ACER-

CEER_2024_MMR_Retail.pdf. 11 ACERi aruanne „Electricity infrastructure development to support a competitive and sustainable energy

system“ (Elektritaristu arendamine, et toetada konkurentsivõimelist ja kestlikku energiasüsteemi),

ACER_2024_Monitoring_Electricity_Infrastructure.pdf. Aruande kohaselt „kahekordistuvad iga-

aastased võrguinvesteeringud Euroopas hinnanguliselt 2050. aastaks, jõudes 100 miljardi euroni,

kusjuures väiksemad hinnangud on 75 miljardit eurot.“ 12 Sloveenias vähenes 2024. aasta tariifireformi tulemusena tippkoormus rohkem kui 2,4 %. Saksamaale

keskendunud Agora Energiewende uuring näitas, et dünaamilised tariifid võivad märkimisväärselt

suurendada tarbijate paindlikkust, võimalusega nihutada 10 % kogu 2035. aasta elektritarbimisest .

SmartENi tellitud aruanne näitas, et hästi kujundatud tariifidega saaks vähendada tippkoormust rohkem

kui 20 %, kui elektrisõidukid võetakse laialdaselt kasutusele.

ET 3 ET

kohandavad oma energiakasutust või suunavad selle sellistele aegadele ja sellistesse

kohtadesse, mille korral on saadaval kõige odavamad energiaallikad ning see on kogu

süsteemi jaoks kõige kulutõhusam. Selle saavutamiseks on taskukohase energia tegevuskavas

soovitatud esitada seadusandlik ettepanek võrgutasude kujundamise kohta. Seetõttu teatas

komisjoni president 16. märtsil 2026, et komisjon koostab seadusandliku ettepaneku

võrgutaristu tootlikkuse parandamiseks.

Kõnealune ettepanek käsitleb probleeme, mis on seotud suurenevate energiakuludega, kuna

need ei tulene ainult kõrgetest ja muutlikest hindadest, vaid ka suurenevatest

süsteemikuludest. Ettepanek parandab selleks võrgutasude kujundamist, et tagada põhi- ja

jaotusvõrkude kulutõhusus, ning tagab vajalikud stiimulid nii võrguettevõtjatele kui ka

võrgukasutajatele võrgukulude vähendamiseks, sh kasutades paremini olemasolevat taristut.

Ettepanekuga antakse võrguettevõtjatele suuremad stiimulid kulutõhususe suurendamiseks

ning selleks, et võimaldada õigeaegset võrgule juurdepääsu ja tagada stiimulid

võrgukasutajatele nende tarbimiskäitumise kohandamiseks, soodustatakse suuremat

läbipaistvust ning kohustatakse reguleerivaid asutusi määrama tulemusnäitajad tõhusa

võrgukasutuse ja süsteemi tõhususe suurendamiseks. Kõik need meetmed peaksid aitama

tagada, et võrgutasud põhinevad süsteemile tekkivatel tegelikel kuludel ja toetavad täiendavalt

tõhusat võrgukasutust.

Ettepanekus võimaldatakse kulupõhiseid võrgutasude erikordasid, mida kohaldatakse

võrgukasutajate erikategooriate suhtes lähtuvalt nende tarbimismustrist, nagu energiamahukad

tööstusharud ja andmekeskused. Selles kombineeritakse see variant kaitsemeetmetega, et

vältida kahjulikku mõju taskukohasusele kodumajapidamiste ja VKEde jaoks.

Nende muudatuste operatiivseks muutmiseks tuleb ettepanek kombineerida kolmanda taseme

õigusaktidega, mis käsitlevad võrgutasude ühist struktuuri ja ühtlustatud metoodikat, mis

sarnaneb gaasisektoris kehtivate õigusaktidega.

Nutiarvestid ja tarkvõrgud

Võrgutaristu tõhususe suurendamiseks peab elektrisüsteem olema varustatud tehnilise ja

digivõimekusega, et jälgida võrgu seisundit ja optimeerida võrgukasutust peaaegu reaalajas

ning stimuleerida või suunata võrgukasutajaid optimeerima oma võrgukasutust, eelkõige kui

see on kombineeritud fotoelektrilise paigaldise ja koduakude ning/või dünaamiliste

tariifidega. See võib veelgi vähendada süsteemi kulusid, eelkõige vähendades tippnõudlust.

See võimekus võimaldab võrguettevõtjatel reageerida kiiremini ja tõhusamalt, kasutades

paremini olemasolevat taristut, ning võimaldab võrgukasutajatel reageerida hinnasignaalidele.

Selle saavutamiseks on vaja laiemat võimaldavat raamistikku, milles on kombineeritud

nutiarvestisüsteemid, tark- ja digitaliseeritud võrgud ning elektrivõrgu andmete tulemuslikum

korduskasutus. Ilma selliste võimaldavate tingimusteta on jätkuvalt struktuurselt piiratud

tarbijate, energiavahendajate, tarnijate ja võrguettevõtjate võime reageerida hinnasignaalidele,

sh tarkvõrgu võrgutasudele, paindlikkuse tagamiseks ja süsteemi käitamise optimeerimiseks.

Seetõttu kaasnevad võrgutasude ettepanekuga piiratud, aga sihipärased meetmed nutiarvestite

ja tarkvõrkude kohta. See hõlmab kogu Euroopa Liitu hõlmavat nutiarvestisüsteemide

kasutuselevõtu miinimumkohustust, millega tagatakse, et igas liikmesriigis on 2030. aastaks

nutiarvestitega varustatud vähemalt 50 % lõpptarbijatest. Seda osakaalu tuleks 2033. aastaks

järk-järgult suurendada vähemalt 75 %ni lõpptarbijatest, et tugevdada tarbijate aktiivse

kaasamise ning üksikasjalikuma süsteemi nähtavuse tehnilist alust. Liikmesriikides, kus

ET 4 ET

kasutuselevõtu määr jääb käesoleva määruse jõustumise kuupäeva seisuga alla 30 %, oleks

asjakohane 50 % eesmärgi tähtaega piiratud ulatuses pikendada.

See lähenemisviis kajastab praegust olukorda liidus, kus üldine nutiarvestite kasutuse levik on

2024. aastal ligikaudu 60 %13 ja 15 liikmesriiki ületavad juba 80 % hõlmavust kooskõlas

direktiivi (EL) 2019/94414 II lisas märgitud kasutuselevõtu tasemetega, näidates et suuremad

leviku määrad on saavutatavad, samas kui mõni muu liikmesriik jääb märkimisväärselt alla

selle künnise või ei ole ulatuslikku kasutuselevõttu veel alustanud. See ebaühtlane

kasutuselevõtt õõnestab siseturutulemuslikku toimimist ning innovatiivsete toodete ja

teenuste kasutuselevõttu. Samal ajal peaksid väljapakutud kasutuselevõtu kohustused tekitama

liidus piisava kasutuselevõtu, et toetada olemasoleva elektrivõrgutaristu tõhusamat kasutamist

ning võimaldada klientidel paremini mõista ja hallata oma energiatarbimist ja -kulusid. Lisaks

sellele selgitatakse ettepanekus, et kulude-tulude analüüs direktiivi (EL) 2019/944 alusel

kehtib ainult 75 % taset ületava kasutuselevõtu puhul, tagades järjepideva kogu ELi hõlmava

lähenemisviisi ning säilitades samal ajal paindlikkust täiendavaks kasutuselevõtuks lähtuvalt

majanduslikest kaalutlustest. Sellega tagatakse samuti ühiste tarkvõrgu näitajate

väljatöötamine, et toetada tarkvõrgu ja innovatiivsete võrgulahenduste kasutuselevõtu

järjepidevamat seiret ning tugevdada seost olemasoleva taristu võrgu reguleerimise,

tulemuslikkuse ja tõhusa kasutamise vahel. Mis veelgi olulisem, sellega kehtestatakse

sihipärane raamistik, et parandada elektrivõrgu andmete vahetamist ja turvalist

korduskasutamist. Sellega toetatakse samuti elektrisüsteemi tõhusat, turvalist ja paindlikku

käitamist ning innovatiivsete digitaalsete ja andmepõhiste vahendite, sh

tehisintellektirakenduste väljatöötamist, mis on suutelised parandama võrgu tulemuslikkust ja

optimeerimist. See on otsene vastus üleskutsele, mille president esitas võrguettevõtjatele

olemasoleva taristu tootlikkuse parandamiseks, kasutades kõiki innovatiivse tehnoloogia

võimalusi15.

Ühiselt on nende meetmete eesmärk tagada, et tarkvõrgu võrgutasude kaudu tekitatud

stiimuleid saab kasutada konkreetse operatiivse tõhususe ja väiksemate üldiste

süsteemikulude saavutamiseks.

Maksustamine

Euroopa majanduse elektrifitseerimine on strateegiliselt määrava tähtsusega liidu

konkurentsivõime, energiajulgeoleku ja süsinikuheite vähendamise eesmärgi saavutamiseks.

Suuremal määral elektrifitseeritud ja kliimaneutraalse energiasüsteemi saavutamine eeldab

märkimisväärseid investeeringuid elektrivõrkudesse ja taristusse. Võrgutasud ja energia

maksustamine moodustavad ühiselt peamised elektriarvetest tulenevad regulatiivsed

kulukäiturid, ning on seega olemuslikult seotud tegurid elektrifitseerimise stimuleerimisel.

Kui võrgutasusid käsitletakse eraldiseisvalt viimata samal ajal elektri maksustamise

põhimõtteid vastavusse ELi elektrifitseerimisega, siis õõnestaks see liidu energiapoliitika

sidusust ja tulemuslikkust. Ainult kui tegutseda mõlema elemendi puhul koordineeritud viisil,

saab see ettepanek struktuurselt vähendada elektri kulusid tarbijate jaoks ning tähenduslikult

edendada liidu elektrifitseerimise eesmärke.

13 ACER/CEER, „Energy Retail Market Monitoring Report (November 2025)“; „Country Fiches (July

2025)“ (Energia jaeturu seirearuanne (november 2025); riikide ametlikud andmed (juuli 2025)). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu

ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2019/944/oj). 15 President Von Der Leyen enne 16. märtsi 2026. aasta Euroopa Ülemkogu saadetud kirjas: „Kuigi

võrgutasud on hädavajalikud [---] [v]õivad ka võrguettevõtjad teha rohkem võrgutaristu tootlikkuse

parandamiseks, kasutades kõiki innovatiivse tehnoloogia võimalusi“.

ET 5 ET

Kooskõlas taskukohase energia tegevuskava ja AccelerateEU kava eesmärkidega peaksid

võrgutasude reformimisega kaasnema sihipärased meetmed elektri maksustamise valdkonnas

ning konkreetsemalt neisse kaasatud elektrifitseerimise stiimulid või vastasel juhul tekib risk,

et ei saavutata elektriarvete kulukäiturite püsiva vähendamise eesmärki. Selline lähenemisviis

avaldaks seega märkimisväärset kahjulikku mõju taskukohasusele liidu tarbijate jaoks ja liidu

majanduse konkurentsivõimele.

Selleks viiakse käesolevas ettepanekus samuti elektri maksustamise põhimõtted vastavusse

ELi energia-, keskkonna- ja kliimapoliitikaga, panustades seeläbi ELi jõupingutustesse

heitkoguste vähendamiseks. Euroopa energiasüsteemi elektrifitseerimise suurendamiseks,

nagu on märgitud AccelerateEU kavas, tuleks pöörata vastupidiseks liikmesriikide

maksusüsteemide stiimulid, mis ajendavad kasutama elektri asemel maagaasi.

Lisaks sellele laiemale meetmele sisaldab käesolev ettepanek kohandatud ja sihipärasemat

võimalust vähendada elektri maksustamist energiamahukate tööstusharude jaoks, mille

tulemusena võidakse kõnealuste kasutajate elektrimaksu veelgi vähendada ning suurendada

elektrifitseerimise stiimuleid.

Kõnealuste meetmete abil tagatakse, et tarbijate lõplikud energiakulud vähenevad ja et

energiakulude reguleerimine on paremini kooskõlas Euroopa elektrifitseerimise

eesmärkidega.

Määruse (EL) 2019/943 (edaspidi „elektrimäärus“) käesolevas muudatuses kehtestatud

energia maksustamise põhimõtted keskenduvad ELi sätete rakendamisele, millega

kehtestatakse elektri ja maagaasi minimaalne maksumäär ning reguleeritakse liikmesriikidele

antud võimalust kohaldada energiamahukate tööstusharude suhtes elektri väiksemat

maksumäära, nagu on sätestatud nõukogu direktiivis 2003/96/EÜ. Kooskõlas kõnealuse

direktiivi eesmärkidega jääb liikmesriikidele võimalus kehtestada oma energia maksumäärad,

kui nad järgivad direktiivi sätteid, samas kui elektrimääruse põhimõtted võimaldavad

vähendada olemasolevaid erinevusi liikmesriikide energia maksustamise raamistike

elektrifitseerimise stiimulites.

Käesoleva ettepanekuga tehakse elektrimääruse piiratud ja sihipärased muudatused, mis on

rangelt vajalikud ettepaneku eesmärkide saavutamiseks. Kõnealuse määruse edasised

võimalikud muudatused jäävad käesoleva ettepaneku kohaldamisalast ja eesmärkidest

täielikult välja. Komisjon teeb kaasseadusandjatega konstruktiivset koostööd tagamaks, et

käesolevat ettepanekut käsitlevas õigusloomeprotsessis säilitatakse täielikult ettepaneku

peamine kohaldamisala moonutamata kujul.

Võrguühenduse meetmed võrgu ülekoormuse korral

Õigeaegne elektrivõrgule juurdepääs on hädavajalik Euroopa tööstuse, auto- ja

transporditööstuse sektori, näiteks laadimisparkide konkurentsivõime ja süsinikuheite

vähendamise jaoks ning majanduse digiüleminekuks, sh andmekeskuste loomiseks. See on

samuti hädavajalik tingimus puhta tööstuse kokkuleppe ja AccelerateEU kava eesmärkide

saavutamiseks ning 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks. See on samuti

hädavajalik eluasemevajaduste ja nendega seotud ühiskondlike baasvajaduste rahuldamiseks.

Viivitused võrku ühendamisel aeglustavad üleminekut puhtale energiale ja Euroopa

majanduskasvu. Võrku ühendamise järjekorrad esinevad 2025. aastal kogutud andmete põhjal

ET 6 ET

vähemalt 16 liikmesriigis16. Seepärast on võrku ühendamise järjekordadega tegelemine kogu

ELis üha pakilisem.

Kuigi ebapiisava võrguvõimsuse probleemi pikaajaline lahendus on võrkude kiirem

väljaehitamine tulevikku suunatud viisil, saab samal ajal edendada lühiajalisemaid lahendusi,

et tagada puhta energia tootmise ja elektri tarbijate õigeaegne võrku ühendamine. Tuginedes

olemasolevale õigusraamistikule esitas komisjon Euroopa võrgupaketi osana „Suunised

tõhusa ja õigeaegse võrku ühendamise kohta“17 (edaspidi „suunised“). Suunistes esitati

konkreetsed soovitused koordineeritud võrgukavandamise kohta, mis hõlmab ühiskonda ja

tööstust, olemasolevate võrkude tõhusamat kasutamist, sh võrgutariifide ja liitumistasude

kujunduse või paindlikkuse ning lõpuks võrgu vastuvõtuvõimsuse ja võrku ühendamise

menetluste läbipaistvuse teel. Võrku ühendamise menetluste puhul rõhutatakse suunistes

vajadust minna võrguvõimsuse eraldamisel esitamise järjekorras eraldamiselt üle süsteemile,

mille puhul võetakse arvesse võrku ühendamise taotluste valmidusastet ja edenemist ning

samuti mõju ülekoormusele või keskkonna-, sotsiaalseid või majanduslikke kaalutlusi.

Käesoleva seadusandliku ettepanekuga rakendatakse suuniste sätted, mis käsitlevad tõhusaid

ja mittediskrimineerivaid võrguühenduse menetlusi ülekoormuse korral ELi õigusraamistikus,

täpsustades direktiivi (EL) 2019/944 artikli 6 kohaselt kehtivaid norme, nimetades otseselt

varianti, et esmast tähtsust omistatakse sektoritele või sektori võrgukasutajatele, või varianti

võtta arvesse võrgu ülekoormuse, majanduslike, sotsiaalsete või keskkonnakaalutluste mõju,

kui need põhinevad läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. Kehtivad

õigusaktid ei hõlma samuti otseselt valmidusastme ja edenemise kriteeriume, et lahendada

spekulatiivseid või ebapiisava valmidusastmega ühendustaotlusi. On vaja selgitusi, et

võimaldada suuniste sätete täielikku rakendamist ning selgitada reguleerivate asutuste rolli

võrgule juurdepääsu tingimuste määramisel kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944 artiklite 6 ja

59 kehtivate sätetega. Samal ajal jäetakse ettepanekus võimalus võtta arvesse riiklikke

tingimusi, jättes riigi reguleerivale asutusele täieliku kaalutlusõiguse vastavate meetmete

valimiseks. Asutus peab siiski tagama, et kasutusel on muud võrgu ülekoormust lahendavad

meetmed, millega rakendatakse kehtivat ELi õigusraamistikku, nagu sidusrühmi hõlmav

sektoriteülene võrgu kavandamine, paindlikud ühenduslepingud või juhtmeta ja

digilahenduste kasutamine võrgu tõhususe tagamiseks.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate õigusnormide ja liidu muude

tegevuspõhimõtetega

Käesolev väljapakutud algatus on kooskõlas elektrifitseerimise suurendamise eesmärkidega,

tagades taskukohasuse AccelerateEU kavas ja puhta tööstuse kokkuleppes märgitud viisil.

Seega on käesolev ettepanek samuti kooskõlas elektrifitseerimise tegevuskava18 eesmärgiga,

milleks on kiirendada elektrifitseerimist energeetikasektoris, et tagada kulutõhus ja turvaline

energiaüleminek ning vähendada sõltuvust impordist. Elektrifitseerimise tegevuskava sisaldab

horisontaalseid meetmeid, et saavutada hinnangulised elektrifitseerimise eesmärgid, ning

samuti sektoripõhiseid meetmeid, mis on suunatud transpordi- ja ehitussektorile ning

tööstusele. Tõhusad võrgutasud ning samuti tõhus võrgu kasutus ja arendamine on

tegevuskava tulemuslikkuse jaoks määrava tähtsusega.

16 Fraunhofer ISI, Fraunhofer IEG, Guidehouse, REKK, „Study on network development planning, tariff

structures and connection requests for electricity distribution grids“ (Uuring elektrijaotusvõrgu

arendamise kavandamise, tariifistruktuuride ja ühendustaotluste kohta), september 2025,

https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/08843617-9cf8-11f0-97c8-01aa75ed71a1. 17 Komisjoni teatis „Suunised tõhusa ja õigeaegse võrku ühendamise kohta“ (C/2025/6703). 18 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Elektrifitseerimise tegevuskava“ (COM(2026) 595).

ET 7 ET

Ettepaneku eesmärgid vähendada kulusid tarbijatele, parandada ELi tööstuse

konkurentsivõimet ja edendada investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse ja

süsinikuheite vähendamisse on kooskõlas Euroopa roheleppe ja puhta tööstuse kokkuleppe

raamistikuga ning kehtivate algatustega. Ettepanekuga reageeritakse probleemidele, mis tehti

kindlaks komisjoni taskukohase energia tegevuskavas 2025. aasta veebruaris, s.o et suured

energiakulud ohustavad Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet ja tekitavad märkimisväärse

koormuse tarbijatele.

Seetõttu on määrava tähtsusega tagada, et energiasüsteemi tõhusal kasutamisel, mida toetab

asjakohane maksustruktuur, on oluline roll, et aidata elektrikasutajatel saada kasu paremini

prognoositavatest ja väiksematest energiakuludest.

Väljapakutud algatus on tugevalt seotud ja toimib hästi koos Euroopa võrgupaketi raames

esitatud seadusandlike ettepanekutega. Selle eesmärk on kasutada parimal viisil olemasolevat

võrgutaristut, et vähendada võrgu kulusid vajalikesse piiridesse. Seega täiendab see Euroopa

võrgupaketti, mille eesmärk on muuta uue võrgutaristu kavandamine tõhusamaks ja

kulutõhusamaks. See hõlmab suurema tähtsuse omistamist võrgu arendamise alternatiividele,

nagu juhtmeta, arukad ja digitaalsed lahendused või fossiilkütuseid mittekasutavad

paindlikkuskavad, nagu tarbimiskaja ja salvestamine nii riiklikul kui ka liidu tasandil võrgu

kavandamisel. Ettepanek tugevdab juhtmeta, arukate ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtu

õigusraamistikku ning nende kasutamist riiklikul tasandil süsteemi käitamisel, samas kui

Euroopa võrgupakett keskendub peamiselt piiriülesele taristule. Sel otstarbel tagatakse

sellega, et kõnealuseid lahendusi edendatakse alati, kui need saavad parandada elektrivõrkude

kasutatavat võimsust, paindlikkust ja usaldusväärsust kulutõhusal viisil. Sellega tugevdatakse

juba Euroopa võrgupaketis järgitud poliitilist suunda, et eelistada võrgu planeerimisel

juhtmeta lahendusi koos fossiilkütuseid mittekasutavate paindlikkuskavadega. Võrgule

juurdepääsu puhul on õiguslik ettepanek täielikult kooskõlas Euroopa võrgupaketi

eesmärkidega, rakendades tõhusa ja õigeaegse võrku ühendamise suuniste sätteid, mis on

seotud tõhusate ja mittediskrimineerivate võrguühenduste menetlustega ülekoormuse

juhtimiseks ELi õigusraamistikus, tugevdades seeläbi käimasolevat suuniste rakendamist.

Kooskõlas kodanike energiapaketi19 eesmärgiga suurendada tarbijate mõjuvõimu ja nende

osalemist energiaturul on ettepaneku eesmärk vähendada samuti tarbijate lõplikke

energiakulusid, tagades õiged stiimulid Euroopa võrkude optimaalseks kasutamiseks. See on

kooskõlas kodanike energiapaketi rakendusdokumentide hulka kuuluva aruande (mis käsitleb

turupõhiseid elektrivarustuse hindasid ja millega edendatakse jaemüügilepingute paindlikkuse

tasustamist)20 tulemustega, milles tuuakse esile nutiarvestite kasutuselevõtu olulisust.

Ettepanekus saavutatakse see nutiarvestite abil võrgu jälgitavuse suurendamise teel,

võimaldades seeläbi aktiivsemat tarbijate osalemist ning edendades nõudluspoolset

paindlikkust, aidates kaitsta tarbijaid suurenevate energiakulude eest ning kaitsta Euroopa

tootmisharude konkurentsivõimet. Selleks kehtestatakse sellega nutiarvestite kasutuselevõtu

liiduülene lähtetase, mille eesmärk on saavutada piisav kasutuselevõtt, et toetada

reageerimisvõimelisemat süsteemi käitamist ja täiustatud võrguvõimsuse kasutamist. Selles

selgitatakse samal ajal, et kulude-tulude analüüsi roll piirdub kõnealust lähtetaset ületava

kasutuselevõtuga, tagades järjepideva kasutuse liidus ja säilitades samal ajal paindlikkust

liikmesriikide jaoks.

19 COM(2026) 115 final. 20 COM(2026) 850 final.

ET 8 ET

See on samuti kooskõlas liidu laiema digi- ja energiapoliitika raamistikuga, mis hõlmab

määrust ühtlustatud õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele

ja andmete kasutamist, (edaspidi „andmemäärus“),21 määrust ühtlustatud õigusnormide kohta,

millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist (edaspidi

„tehisintellektimäärus“),22 ning kehtivaid elektrituru õigusakte,23 mis käsitlevad andmehaldust

ja koostalitlusvõimet. Ettepanekuga täiendatakse neid õigusakte, käsitledes sektoripõhiseid

vajadusi, mis on seotud elektrivõrgu andmevahetuse ning innovatiivsete digitaalsete ja

tehisintellektipõhiste lahenduste kasutuselevõtuga elektrivõrgu süsteemi käitamiseks ja

optimeerimiseks. Samal ajal tagab see kooskõla liidu normidega, mis käsitlevad andmekaitset,

küberturvalisust, läbipaistvust ja andmete õiguspärast kasutamist, ning toetab Euroopa

digitaalsete ja tehisintellektipõhiste lahenduste väljatöötamist elutähtsa energiataristu jaoks,

panustades seeläbi liidu strateegilisse autonoomiasse. See aitab samuti saavutada ELi

pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusakti eesmärke, eelkõige täiustades

olemasoleva taristu kasutamist, võimaldades seeläbi õigeaegsemat võrguühendust ning

õigeaegset pilve- ja tehisintellektitaristu, sh andmekeskuste kasutuselevõttu.

Lisaks sellele on ettepanek samuti kooskõlas Euroopa kliimamäärusega, kuna see toetab

heitkoguste vähendamist parema energiatõhususe, nõudluspoolse paindlikkuse ning taastuvate

energiaallikate lõimimise teel, panustades vähendatud süsinikuheitega ja

vastupanuvõimelisema energiasüsteemi saavutamisse.

Käesolev ettepanek aitab samuti saavutada president von der Leyeni võetud poliitilist

kohustust, kes andis oma 16. märtsi 2026. aasta kirjas valitsusjuhtidele enne 2026. aasta

Euroopa Ülemkogu teada, et on selgelt ruumi elektri maksustamise vähendamiseks, sh

õigusaktide abil. Seda on võimalik teha tagades, et elektrit maksustatakse gaasist soodsamalt,

ning edendades energiamahukate ettevõtete kasutatud elektri maksustamise vähendamist.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“)

artikli 194 lõikel 2, mis on õiguslik alus selliste meetmete ettepanekute tegemiseks, mille

eesmärk on muu hulgas tagada energiaturu toimimine, edendada energia tõhusat kasutamist ja

säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist24. ELi toimimise lepingu

artikli 4 lõike 2 punkti i kohaselt on liidul energeetikavaldkonnas jagatud pädevus.

Ettepanek sisaldab samuti sihipäraseid maksustamismeetmeid, mis ainult lisanduvad

peamisele energiasüsteemi eesmärgile, milleks on tagada energiaturu toimimine, nagu on

märgitud ELi toimimise lepingu artikli 194 lõikes 2. Täpsemalt, maksustamismeetmed on

kavandatud nii, et aidata saavutada seda eesmärki, täiendades ja tugevdades võrgutasude

kulutõhususe suurendamise eesmärgi saavutamist sihipäraste meetmete abil tarbijate

elektrikulude vähendamiseks, suurendades seeläbi selle taskukohasust, ELi energiatarbijatele

võrdsete võimaluste tagamiseks ning ELi elektrifitseerimise eesmärkide saavutamise

toetamiseks. Kõnealused meetmed hõlmavad üldiseid põhimõtteid ja selgitusi ning täiendavad

kehtivat ELi ühtlustatud raamistikku, nagu on sätestatud nõukogu direktiivis 2003/96/EL.

21 Määrus (EL) 2023/2854. 22 Määrus (EL) 2024/1689. 23 Direktiiv (EL) 2019/944 ja määrus (EL) 2019/943. 24 ELi toimimise lepingu artikli 194 lõige 1.

ET 9 ET

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Vajadus ELi tasandi meetmete järele

Üha suurem taastuvatest energiaallikatest pärit odava, muutliku ja detsentraliseeritud elektri

osakaal liidus koos energiaalase autonoomia jaoks suurema elektrifitseerimise saavutamise

eesmärgiga avaldab Euroopa võrkudele suuremat koormust. See nõuab märkimisväärseid

investeeringuid võrku, millest tekivad suuremad võrgukulud vähemalt lühiajalises

perspektiivis, kuni nõudlus täielikult avaldub ja kulud jaotuvad laiemale tarbijaskonnale.

Kodumajapidamised ja ettevõtted liidus on puutunud kokku nende suuremate kuludega, mis

mõjutavad taskukohasust ja konkurentsivõimet.

See on kogu liidu jaoks asjakohane probleem, mis nõuab liidu järjepidevat õigusraamistikku,

mida on võimalik ainult saavutada liidu tasandil võetavate meetmete abil. Ülekande- ja

jaotustariifide põhimõtteid käsitlev kooskõlastamata riikliku tasandi poliitika võib moonutada

siseturgu, kuna tootjatel, energia salvestamise teenuse osutajatel ja tarbijatel on väga erinevad

stiimulid turul osalemiseks. Riiklike maksusüsteemide stiimulid, mis ajendavad kasutama

elektrit maagaasi asemel, tuleks muuta liidu tasandil tõhusamaks, et tagada ELi energiaturul

järjepidevad hinnasignaalid, mis toetavad elektrifitseerimise ja sellest tuleneva

energiajulgeoleku ühtlustatud lähenemisviisi.

Kehtivad normid jätavad riikide reguleerivatele asutustele rakendamisel märkimisväärset

kaalutlusruumi. See on põhjustanud eri liikmesriikides väga erinevad võrgutasude korrad.

Kuid ELi elektriturgude tihedam lõimimine nõuab tihedamat koordineerimist riiklike osalejate

vahel. Riiklikud poliitilised sekkumised elektrisektoris avaldavad otsest mõju

naaberliikmesriikidele omavaheliste võrguühenduste tõttu. On vaja ühist lähenemisviisi

toimiva elektrisüsteemi, tõhusa piiriülese kaubanduse ja investeeringute ning kiirema ja

paremini kooskõlastatud energiaülemineku jaoks paremini integreeritud ja energiatõhusamale

energiasüsteemile, mis põhineb taastuvenergia tootmisel.

Lisaks sellele peaksid liidu ühised võimaldavad tingimused toetama võrgutasude muutmist

rohkem süsteemi soodustavaks. Nutiarvestid, tarkvõrgud ja tulemuslikud elektrivõrgu

andmevahetused muudavad nii võrguettevõtjate kui ka võrgukasutajate jaoks lihtsamaks

hinnasignaalile reageerimise ning olemasoleva taristu tõhusama kasutamise. Nutiarvestite

kasutuselevõtu miinimumtase liidus toetab neid tingimusi, tagades koostalitlusvõimeliste

lahenduste piisava kasutuselevõtu, jättes samal ajal täiendava kasutuselevõtu tingimuseks

riiklikul tasandil tehtava kulude-tulude analüüsi. Ilma paremini kooskõlastatud liidu

raamistikuta nendes valdkondades oleksid riiklikud lähenemisviisid rohkem killustatud,

aeglustades uuenduslike ja andmepõhiste lahenduste väljatöötamist liidu tasandil. Vajatakse

kogu ELi hõlmavat elektrivõrgu andmete korduskasutamise süsteemi, et võimaldada ELi

võrgu kasutamise ja haldamise otstarbel innovatiivsete digilahenduste arendamist, katsetamist

ja skaleerimist. Need lahendused olenevad juurdepääsust piisavalt mitmekesistele,

kvaliteetsetele ja koostalitlusvõimelistele võrguandmetele süsteemide ja liikmesriikide üleselt.

Võrgu ülekoormuse korral võetavate võrguühenduse meetmete puhul selgitatakse ettepanekus

direktiivi (EL) 2019/944 artikli 6 kohaselt kehtivate normide kohaldamise ulatust võrgu

ülekoormuse olukordades, võimaldades reguleerivatel asutustel kohandada riiklikke tingimusi

ja meetmeid enda äranägemise järgi, et kajastada konkreetset olukorda konkreetses

liikmesriigis või võrgupiirkonnas. Ettepanek ei tekita mõju subsidiaarsusele, kuna sellega

säilitatakse täielikult riikide reguleerivate asutuste kohustusi.

ET 10 ET

Väljapakutud muudatuste puhul on leitud tasakaal liikmesriikidele jäetud kohustuste ja

paindlikkuse vahel kulutõhusate võrgutasude, tõhusa ja õigeaegse võrgule juurdepääsu

saavutamiseks, nutiarvestite kasutuselevõtuks, tarkvõrkude loomiseks ning andmevahetuse ja

andmete korduskasutuse edendamiseks innovatsiooni eesmärgil.

Lisaks sellele on käesoleva määruse ettepanekud kooskõlas eesmärkidega, mis on sätestatud

nõukogu direktiivis (EL) 2003/96, sh siseturu nõuetekohase toimimise kohta.

• ELi lisaväärtus

On tõhusam tagada energiakulude sobilik ja terviklik raamistik, mis hõlmab võrgutasusid ja

makse liidu tasandil, kui see, et individuaalsed liikmesriigid võtavad ühepoolseid meetmeid,

kuna seeläbi välditakse killustatud lähenemisviisi, mis võib tekitada põhjendamatult suured

võrgutasud või maksustruktuuri moonutavad erinevused. Välja selgitatud puuduste

kõrvaldamiseks kavandatud meetmed on ulatuslikumad ja kulutõhusamad, kui neid ajendab

ühine õigus- ja poliitikaraamistik. Lisaks sellele oleksid liikmesriigi tasandil võetavad

meetmed ainult võimalikud kehtivas kogu liitu hõlmavas võrgutasude raamistikus, nagu on

sätestatud elektrimääruses, ja need ei suudaks saavutada kõnealuse raamistiku vajalikke

muudatusi.

Samal ajal esitatakse ettepanekus sidus raamistik juhtmeta, arukate ja digitaalsete lahenduste

edendamiseks kõigil elektrisüsteemi tasanditel. Sellega nõutakse nutiarvesti kasutuselevõtu

miinimumtaset, et toetada tarbijate aktiivset osalemist ja tõhusamat võrgukasutust,

struktureeritud liidu protsessi ACERi soovituste kaudu ning edusammudest teatamist, et

lähtuda tarkvõrgu näitajate puhul regulatiivsetest tavadest, ning koordineeritud ja

koostalitlusvõimelist lähenemisviisi elektrivõrgu andmete vahetamisele ja korduskasutamisele

innovatsiooni otstarbel.

Võrgu ülekoormuse korral võrguühenduse meetmeid käsitlevad väljapakutud sätted on

vajalikud, et tagada selgus direktiivi (EL) 2019/944 artikli 6 kohaldamise asjus võrgu

ülekoormuse korral, andes reguleerivatele asutustele õiguse kehtestada meetmeid ja tingimusi,

et omistada tähtsus majanduslikele, sotsiaalsetele, keskkonna ja võrgu mõjudele, võrgule

juurdepääsu taotluse valmidusastmele ja edenemisele ning et teha sektorite või

võrgukasutajate rühmade vahel ja piires ning lähtuvalt läbipaistvatest ja

mittediskrimineerivatest kriteeriumidest vajadust mööda eristusi.

Samuti tagaks kõnealuste muudatuste toetamine, käsitledes samal ajal energia maksustamise

süsteemi ebakõlasid liidu tasandil, nende tulemuslikkuse kõigis liikmesriikides.

Seega ei saa liikmesriigid üksinda saavutada käesoleva algatuse eesmärke. Seetõttu annavad

liidu tasandi meetmed lisaväärtust.

• Proportsionaalsus

Elektrimääruse väljapakutud muudatusi peetakse proportsionaalseks.

Selleks et anda suuremad stiimulid Euroopa võrkude tõhusaks kasutamiseks, kehtestatakse

väljapakutud meetmetega muu hulgas riikide reguleerivate asutuste poolsed suurema

läbipaistvuse normid ja tulemusnäitajate kasutamine. Uued kehtestatud läbipaistvusnormid

võivad põhjustada suurema halduskoormuse ja suuremad kulud, eelkõige seoses täiendavate

elementidega, mille riiklikud haldusasutused peavad tegema üldsusele kättesaadavaks. Kuid

selle mõju on piiratud, eelkõige kuna läbipaistvust nõudvaid täiendavaid elemente hoitakse

minimaalsel tasemel ja need on kooskõlas nende elementidega, mille ACER on toonud esile

ET 11 ET

oma uusimas parimate tavade aruandes, mis on avaldatud 26. märtsil 202525. Lisaks sellele on

nende mõju vajalik ja proportsionaalne, et saavutada eesmärgid, mis seisnevad tariifide

määramise suuremas võrreldavuses, süsteemi kasutajate paremas mõistmises nende

makstavate tariifide asjus, neile võimaluse andmises muuta oma käitumist

süsteemisõbralikumaks ning kokkuvõttes süsteemikulude vähendamises.

Väljapakutud meetmed juhtmeta, arukate ja digitaalsete lahenduste kohta on

proportsionaalsed, kuna nendega ei kehtestata ühtset tehnoloogilist mudelit ega keskset ELi

süsteemi tarkvõrkude ja andmevahetuse jaoks. Need piirduvad sellega, mis on vajalik

kulutõhusamaks võrgukasutuseks:

• esiteks nõudes, et reguleerivad asutused edendaksid juhtmeta, arukaid ja digitaalseid

lahendusi, kus see tõendatavalt suurendab võrgu võimsust, paindlikkust või

usaldusväärsust;

• teiseks kehtestades ühise raamistiku piiratud arvu tarkvõrgu näitajate jaoks, et toetada

järjepidevamat seiret ja regulatiivseid stiimuleid;

• kolmandaks kehtestades võrgu andmevahetuse sihipärased kohustused koosmõjus

liidu tasandi vabatahtliku raamistikuga innovatiivsete digivahendite väljatöötamiseks.

Seda täiendab nutiarvestite kasutuselevõtu baastase, mille puhul jäetakse seda ületav

kasutuselevõtu tase liikmesriikide otsustada lähtuvalt kulude-tulude analüüsist.

Ettepanekusse on seega koondatud ainult need ühised liidu normid, mis on vajalikud

killustatuse vähendamiseks ja siseturu toetamiseks, tagades liikmesriikide reguleerivatele

asutustele ja võrguettevõtjatele selle rakendamisel suure paindlikkuse. Selle puhul piirdub

täiendav ühtlustamine rakendusaktidega ja ainult olukordadega, kui on vaja ühtseid tehnilisi ja

juhtimisnõudeid.

Maksustamise põhimõtted ei ületa seda, mis on vajalik energia maksustamise süsteemide

kooskõlla viimise eesmärkide saavutamiseks koos võrgutasude muudatustega ning

paindlikkuse tagamiseks, et edendada energiamahukate ettevõtete elektrifitseerimist.

Võrgu ülekoormuse korral võrguühenduse meetmeid käsitleva ettepaneku sätted jätavad

täieliku kaalutlusõiguse riikide reguleerivatele asutustele kooskõlas nende ainupädevusega

kehtestada või kiita heaks võrgule juurdepääsu tingimusi ning on seega täielikult

proportsionaalsed ja kooskõlas võrgule tõhusa juurdepääsu võimaldamise eesmärgiga.

Viimaks peetakse väljapakutud üldist meetmepaketti asjakohaseks, võttes arvesse üldist

vajadust tagada taskukohased elektrihinnad ja Euroopa ettevõtete konkurentsivõime.

• Vahendi valik

Ettepanekuga muudetakse elektrimäärust. Võttes arvesse, et ettepaneku eesmärk on lisada

piiratud hulk uusi sätteid ja muuta nimetatud õigusakti piiratud hulka kehtivaid sätteid, on

muutmisakti kasutamine piisav. 2. juulil 2025 väljastas komisjon teatise eelnõu, mis sisaldab

suuniseid väiksemate süsteemikulude eesmärgil tulevikukindlate võrgutasude

kehtestamiseks26. Selles teatises teeb komisjon ettepaneku kujundada võrgutasu tariifide

arvutamise metoodikad nii, et sellega stimuleeritakse paindlikkuse ja investeeringute

25 ACERi 26. märtsi 2025. aasta aruanne võrgutariifidega seotud tavade kohta, lk 75.

Aruanne on kättesaadav aadressil 2025-ACER-Electricity-Network-Tariff-Practices.pdf. 26 C(2025) 4010.

ET 12 ET

kasutamist eesmärgiga optimeerida olemasoleva võrgu kasutamist, tagada võrgu laiendamine

kõige väiksemate kuludega ning õiglane ja kulupõhine võrgutasude jaotamine, ning samal ajal

edendatakse Euroopa konkurentsivõimet, põhjalikumat elektrifitseerimist ja süsinikuheite

vähendamist. Kuid nende eesmärkide saavutamiseks on väga tähtis rakendada kõikides

liikmesriikides asjakohaseid kujundamispõhimõtteid. Seda on võimalik saavutada ainult

õiguslikult siduvate õigusaktide abil, nagu seda on käesolevas ettepanekus esitatud meetmed.

Elektrimääruse käesolevas muudatuses kehtestatud energia maksustamise põhimõtted

keskenduvad ELi sätete kohaldamisele, millega kehtestatakse elektri ja maagaasi minimaalne

maksumäär ning praktilised suunised selle kohta, kuidas kasutada liikmesriikidele antud

võimalust kohaldada energiamahukate tööstusharude suhtes elektri väiksemat maksumäära,

nagu on sätestatud nõukogu direktiivis 2003/96/EÜ. Kooskõlas käesoleva direktiivi

eesmärkidega jääb liikmesriikidele võimalus kehtestada oma energiamaksu määrad, kui nad

järgivad direktiivi sätteid, samas kui käesoleva määruse põhimõtted võimaldavad vähendada

olemasolevaid erinevusi liikmesriikide energia maksustamise raamistike elektrifitseerimise

stiimulites.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Sidusrühmadega konsulteerimine ja mõju hindamine

Käesolev ettepanek on osa komisjoni vastusest energiakriisile, mille põhjustas konflikt Lähis-

Idas ja Hormuzi väina sulgemine. Kuigi viimastel aastatel on liit palju kiirendanud

energiaüleminekut tõhusale, paindlikule ja omavahel ühendatud süsteemile, mis põhineb

kohalikel ja puhastel energiaallikatel, sõltub see jätkuvalt fossiilkütuse impordist. Üle poole

(57 %) Euroopas tarbitavast energiast saadakse imporditud fossiilkütustest.

Tõusvad hinnad on olnud konflikti vahetu tagajärg ja see on suurendanud fossiilkütuse

kulusid liidu jaoks 500 miljoni euro võrra päevas. Varustuskindlus ei ole otseselt ohus, kuigi

mõne kütuse varud on piiratud. Liit on vähendamas fossiilkütuste osakaalu elektritootmises,

kuid gaas ja nafta domineerivad jätkuvalt kütte-, tööstus- ja transpordisektoris ning on oluline

sisend tööstuse väärtusahelates (nt kemikaalid, plastid ja väetised). See jätab Euroopa

kodumajapidamised ja ettevõtted, eelkõige VKEd ja energiamahukad tööstusharud, ning

nende töötajad üleilmsete järskude hinnatõusude meelevalda. Lisaks sellele on kriisi võimalik

mõju SKP kasvule ja inflatsioonile märkimisväärne, seda on eeldatavasti tunda mitme kuu

jooksul ning see ulatub märksa kaugemale energeetikasektorist, majanduslikku, tööhõive ja

sotsiaalsesse sfääri.

Selles kontekstis on vaja kiireid liidu meetmeid, et vältida märkimisväärset kahju ELi

elektritarbijatele, eelkõige et vähendada elektriarveid ja ELi sõltuvust fossiilkütustest.

2026. aasta märtsis esitas Euroopa Ülemkogu komisjonile üleskutse „esitada kiiresti

sihipärased meetmed elektrihindade kõigi komponentide puhul, mis käsitlevad konkreetset

tegevust elektrihindade alandamiseks ja liigse kõikuvuse vähendamiseks lühiajalises

perspektiivis, sh energiamahukate tööstusharude jaoks, võttes arvesse erinevaid olukordi eri

liikmesriikides“27. Komisjon vastas sellele 2026. aasta mais AccelerateEU kava teatisega,28

milles kuulutati välja seadusandlik ettepanek elektriarve kahe olulise komponendi, s.o

võrgutasude ja maksustamise kohta.

27 en-20260319-european-council-conclusions.pdf. 28 7fac9eea-5717-4182-a368-bd68c427ff4c_en.

ET 13 ET

Seega lähtuvalt kiireloomuliste meetmete võtmise vajadusest ja käesoleva ettepaneku

vastuvõtmise äärmiselt lühikesest ajavahemikust on parema õigusloome eest vastutav volinik

teinud konkreetse erandi mõjuhinnangu koostamisest ja sihtotstarbelisest sidusrühmadega

konsulteerimisest enne käesoleva ettepaneku vastuvõtmist. Kooskõlas parema õigusloome

põhimõtetega, mis on sätestatud teatises29 „Lihtsam, selgem ja paremini täidetav ELi

normistik“, on koostatud komisjoni talituste töödokument, mis lisatakse käesolevale

ettepanekule. Komisjoni talituste töödokumendis on esitatud komisjoni ettepaneku selgitus ja

põhjendus ning samuti viis, kuidas selles esitatud meetmed suurendavad võrgu käitamise

kulutõhusust ja edendavad elektrifitseerimist, mis kokkuvõttes vähendab süsteemi kulusid.

Lisaks sellele on komisjoni talituste töödokumendis esitatud kättesaadavad tõendid

väljapakutud meetmete asjakohasuse kohta.

Kuid käesolev algatus tugines samuti Euroopa võrgupaketi ning energeetikasektori

digitaliseerimise ja tehisintellekti strateegilise tegevuskava hiljutiste avalike konsultatsioonide

järeldustele. Euroopa võrgupaketi konsultatsiooni raames nõustus 76 % vastanutest, et on vaja

täiendavaid meetmeid olemasoleva võrgu tõhususe suurendamiseks, 62 % vastanutest oli

samuti nõus, et on samuti vaja suurendada digitaalse, innovatiivse ja võrku täiustava

tehnoloogia antava kvantitatiivse kasu märgatavust.

Euroopa Komisjoni volitatud uuringu kohaselt30 kogevad 2025. aasta keskpaiga seisuga võrku

ühendamise järjekordi vähemalt 16 liikmesriiki. Mõnele riigile avaldub mõju harva aeglasema

elektrifitseerimise või taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu tõttu, samas kui teiste puhul

esineb suur võrgu ülekoormus. Muud analüüsid31 täheldasid, et mõned järjekorrad olid

2024. aasta tippkoormusest 30 korda pikemad, mis osutab järjekorras spekulatiivsete või

ebapiisava valmidusastmega taotluste olemasolule. Õigeaegset võrgule juurdepääsu

takistavate spekulatiivsete ja ebapiisava valmidusastmega taotluste olemasolu kinnitati samuti

Euroopa võrgupaketi raames 25. juunist 25. juulini 2025 toimunud sihipärase sidusrühmadega

konsulteerimise käigus. Võrguettevõtjaid, reguleerivaid asutusi, liikmesriike, energiaturu

sidusrühmi ning kodanikuühiskonna sidusrühmi esindanud vastanute hulgast 66 % nõustusid,

et nende piirkonnas ja ELis on probleeme spekulatiivsete ja ebapiisava valmidusastmega

taotlustega, ning 56 % nõustusid, et võrgu võimsuse võtavad enda alla taotlused, mis ei saa

kunagi täielikuks. Lisaks sellele nõustus 82 % vastanutest täielikult või osaliselt, et võrgu

ülekoormust vähendavad meetmed võivad olla võrguühenduse menetluste osana kasulikud.

Mõnevõrra vähem vastanutest (71 %) nõustus või nõustus osaliselt lisaväärtusega, mis tekib

meetmetest, mille puhul võetakse arvesse ühendustaotluse panust puhtale energiale

üleminekusse või üldhuviteenustesse või muid kriteeriume.

Energeetikasektori digitaliseerimise ja tehisintellekti strateegilise tegevuskava avaliku

konsultatsiooni raames on suurem osa osalejatest nõus või suurel määral nõus, et kogu liitu

hõlmav tehisintellekti alusmudelite väljatöötamise algatus kiirendaks digi- ja

tehisintellektilahenduste kasutuselevõttu energiasüsteemis. See küsitletud osalejate rühm usub

suurel määral koostöö edendamisse, et kiirendada digivahendite ja tehisintellektilahenduste

29 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/qanda_26_902. 30 Fraunhofer ISI, Fraunhofer IEG, Guidehouse, REKK, „Study on network development planning, tariff

structures and connection requests for electricity distribution grids“ (Uuring elektrijaotusvõrgu

arendamise kavandamise, tariifistruktuuride ja ühendustaotluste kohta), september 2025,

https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/08843617-9cf8-11f0-97c8-01aa75ed71a1. 31 Kontserni Boston Consulting Group energiamõju keskus, „Mind the queue, Connection reform for the

electricity grid“ (Jälgi järjekorda. Elektrivõrgu ühendusreform), 2025, https://web-

assets.bcg.com/f5/79/77645d12463793d174af9ae00d4a/mind-the-queue-connection-reform-for-the-

electricity-grid-r2.pdf.

ET 14 ET

kasutuselevõttu energeetikasektoris. Ligikaudu 60 % osalejatest nõustus tehisintellekti

alusmudelite kasutuselevõtuga, aga enamikul neist (45 %) hõlmas see eeltingimust: tuleks olla

ettevaatlik. Tehisintellekti alusmudeleid tuleks uurida konkreetsete kasutusjuhtude, näiteks

võrkude puhul, kusjuures kasutusel on selged kaitsemeetmed ja juhtimine. Partnerluste

loomist, eelkõige koostööd võrguettevõtjate, akadeemiliste ringkondade ja teadlaste vahel

hinnati peamiste meetmetena (lisaks rahastamisele ja finantseerimisele), mis suurendaks kõige

tulemuslikumalt liidu võimet tagada innovatsioon arukate energiasüsteemide abil.

Täiendavate meetmete puhul olid vastanud selgelt üksmeelel selles, et oluliseks peeti

koostöökeskkonda. Meedet „Toetus selliste ökosüsteemide/keskuste loomiseks, mis

ühendavad arendajaid ja energeetikavaldkonnas tegutsejaid, et töötada välja tehisintellektil

põhinevaid lahendusi, rakendusi, alusmudeleid jne“ nimetati 81 korral. Tulevaste õigusaktide

puhul õigusselguse tagamist ja tähtsuse omistamist nimetati sageli kõige tulemuslikumate

meetmetena energeetikasektoris tehisintellekti ja digitehnoloogia edendamise koordineeritud

raamistiku väljatöötamiseks.

Komisjon kavatseb suhelda täiendavalt sidusrühmadega, et tagada käesoleva määruse edukas

rakendamine.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Elektrimääruse väljapakutud muudatused keskenduvad sellele, mida peetakse vajalikuks, et

saavutada eesmärk võtta arvesse suurenevaid süsteemikulusid, ajendades võrguettevõtjaid ja -

kasutajaid tegutsema süsteemisõbralikult ja kulutõhusal viisil. Need ei kujuta endast

nimetatud õigusakti täielikku muutmist.

Võrgutasude kulutõhusamaks muutmise ettepanek võib suurendada haldusnõudeid riiklikele

haldusasutustele, aga need on proportsionaalsed, nagu on selgitatud eespool. Samal ajal

saaksid eeldatavast majanduslikust mõjust kasu ettevõtted ja tarbijad energiaarvete

vähendamise teel. Mõju riiklikele haldusasutustele käsitatakse praeguse raamistikuga

võrreldes minimaalsena, kuna reformi majanduslik kasu kaaluks üles mis tahes lühi- või

pikaajalise haldusliku ümberkorraldamise kulud.

Tarkvõrgu näitajate puhul tugineb ettepanek olemasolevatele regulatiivsetele tavadele.

Direktiivi (EL) 2019/944 alusel juba nõutakse, et riikide reguleerivad asutused teeksid

tarkvõrgu arendamise järelevalvet ja hindaksid seda ning ACER ja Euroopa

energeetikasektorit reguleerivate asutuste nõukogu on juba koostanud seda valdkonda

käsitlevad analüütilised dokumendid. Seega ei tekita ettepanek täiesti uut aruandlusloogikat,

vaid pigem korraldab ja tõhustab liidu tasandil kehtivaid tavasid, et toetada sidusamat

järelevalvet ja õiguslikke järelmeetmeid.

Nutiarvestisüsteemide puhul tugineb ettepanek direktiivi (EL) 2019/944 alusel kehtivale

raamistikule, kehtestades liidus kasutuselevõtu miinimumtaseme, säilitades kulude-tulude

analüüsi rolli kõnealust taset ületava kasutuselevõtu puhul, selgitades ja täiustades seeläbi

praegust lähenemisviisi, ilma uut reguleerimismehhanismi kehtestamata.

Võrguettevõtjate vahel võrguandmete vahetamise puhul tugineb ettepanek olemasolevatele,

aga üldisematele koostöö ja andmete jagamise kohustustele elektri õigustikus, eelkõige võrgu

kavandamise ja käitamise koostöö puhul põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate vahel. See muudab

need kohustused operatiivsemaks ja otstarbekohasemaks, täpsustades et andmevahetus peab

toetama tarkvõrkude ja innovatiivsete andmepõhiste lahenduste väljatöötamist ja tulemuslikku

kasutamist süsteemi käitamiseks, vähendades seeläbi õiguslikku mitmetimõistetavust ja

killustatust uue kohustuste tasandi tekitamise asemel.

ET 15 ET

Elektrivõrguandmete teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil kontrollitud

korduskasutamise toetamise raamistiku puhul tugineb ettepanek alt üles algatustele, mida

võrguettevõtjad ja neid esindavad asutused juba välja töötavad. Sellega ei kehtestata

osalemise kohustust, vaid tagatakse selgem õigus- ja juhtimisraamistik vabatahtlikule

koostööle, mis juba tegelikkuses esineb, et saavutada mastaapi, õiguskindlust ja ühiseid

kaitsemeetmeid liidus.

Maksustamist käsitlevad väljapakutud muudatused vähendavad regulatiivset koormust

energiamahukate ettevõtete ja riiklike haldusasutuste jaoks, kõrvaldades väiksema

aktsiisimäära kohaldamise teatavad eeltingimused. Käesoleva ettepaneku muudatustest

tulenevaid maksumäärade muudatusi saab rakendada riiklikul tasandil korrapäraste

(eelarveliste) seadusandlike protsesside kohaliku raamistiku sihipäraste muudatuste teel ning

see ei mõjuta regulatiivset koormust.

Ülekoormuse korral võrguühenduse meetmete jaoks väljapakutud sätete puhul tugineb

ettepanek täielikult direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 6 ning suunistele tõhusa ja õigeaegse

võrku ühendamise kohta ning selles selgitatakse riikide reguleerivate asutuste kehtivat

kohustust kehtestada tingimused mittediskrimineerivaks ja läbipaistvaks kolmanda isiku

võrgule juurdepääsuks, põhjustamata seega mitte mingit täiendavat halduskoormust.

• Põhiõigused

Negatiivset mõju põhiõigustele ei ole kindlaks tehtud.

4. MÕJU EELARVELE

Käesoleva ettepaneku mõju eelarvele käsitleb ACERi ja komisjoni ressursse, mida on

kirjeldatud ettepanekule lisatud finantsselgituses. Sisuliselt on ACERi uute ülesannete

täitmiseks alates 2026. aastast vaja täiendavalt kahte täistööajale taandatud töötajat ja

vastavaid rahalisi vahendeid. Komisjoni töökoormus suureneb viie täistööajale taandatud

töötaja võrra.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon jälgib, kuidas liikmesriigid ja muud osalejad järgivad meetmeid, mis tuleks

kokkuvõttes võtta, ning võtab vajaduse korral täitmise tagamise meetmeid. Komisjon suhtleb

samuti ACERi ja riikide reguleerivate asutustega.

Lisaks sellele on komisjon liikmesriikidele kättesaadav konkreetseid küsimusi käsitlevateks

kahepoolseteks kohtumisteks ja kõnedeks, et lihtsustada kokkuvõttes võetavate meetmete

rakendamist.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Põhi- ja jaotusvõrgu tariifide kehtivate põhimõtete muudatused esitavad täiendavaid andmeid

praeguste ja lisakriteeriumide kohta, millega tagatakse elektrivõrkude kulutõhus kasutamine.

Need annavad komisjonile volituse võtta vastu delegeeritud õigusakte ühise struktuuri ja

ühtlustatud metoodikaga suunistena, mis käsitlevad ülekande- ja jaotustariife, sh

üksikasjalikke tingimusi, mille alusel reguleerivad asutused võivad kehtestada eraldiseisvaid

võrgutasude kordasid võrgukasutajate konkreetsete kategooriate jaoks, ning samuti

ET 16 ET

ühtlustatud norme menetluslike ja materiaalõiguslike nõuete kohta, mis käsitlevad avalikke

konsultatsioone asjakohaste tariifide arvutamise metoodikate eelnõude asjus.

Muudatused nõuavad, et reguleerivad asutused edendaksid juhtmeta, arukaid ja digitaalseid

lahendusi, mis toetavad olemasoleva taristu kulutõhusamat kasutamist, enne tavapärase võrgu

laiendamise kasuks otsustamist.

Muudatustega kehtestatakse põhjalikumalt tarkvõrgu näitajaid käsitlev liidu tasandi raamistik,

et võimaldada tarkvõrkude ja innovatiivseid andmepõhiseid lahendusi võrgu käitamise

seireks, optimeerimiseks ja koordineerimiseks. ACERi ülesanne on väljastada soovitus

piiratud arvu näitajate kohta ja avaldada korrapärased liidu tasandi eduaruanded ning

komisjonil on volitus võtta vastu rakendusakte.

Väljapakutud muudatustega kehtestatakse samuti selgemad ja operatiivsemad kohustused

põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatele, et hallata ja vahetada võrguandmeid viisil, mis võimaldab

töötada välja, võtta kasutusele ja tulemuslikult kasutada tarkvõrke.

Muudatustega luuakse võrguettevõtjate vabatahtliku koostöö raamistik, mida edendavad

ühiselt Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ja ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, et

töötada välja, katsetada, integreerida ja võtta kasutusele innovatiivseid digivahendeid võrgu

käitamiseks ja optimeerimiseks. Need kehtestavad kõnealuse koostöö jaoks ametlikud

olulised juhtimise, juurdepääsu, küberturvalisuse, nõuetele vastavuse ja olelusringi juhtimise

elemendid. Need võimaldavad samuti komisjonil esitada arvamuse väljapakutud korralduse

kohta ning võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse andmemudelite, vormingute,

liideste, läbipaistvuse ja riskijuhtimise ühised nõuded. Eesmärk on tagada sektoripõhine

õiguslik alus elektrivõrgu andmete õiguspäraseks, turvaliseks ja kontrollitud korduskasutuseks

avalikes huvides teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil, sh täppisanalüüsi ja

tehisintellektipõhiste lahenduste jaoks.

Muudatustega kehtestatakse nutiarvestisüsteemide kogu liitu hõlmav kasutuselevõtu

miinimumnõue, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama 31. detsembriks 2030

lõpptarbijate hõlmavuse vähemalt 50 % ja 31. detsembriks 2033 vähemalt 75 % võimalusega

nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel eesmärgi saavutamise tähtaega piiratud ulatuses

pikendada. Selles selgitatakse, et direktiivi (EL) 2019/944 kohane kulude-tulude analüüs võib

jääda kehtima, aga ainult juhul, kui ületatakse 75 % künnist.

Elektriaktsiisi käsitleva ettepanekuga määratakse kindlaks, et elektri maksustamise

miinimumtase peab olema väiksem kui maagaasi maksustamise miinimumtase. Lisaks sellele

käsitatakse täidetuna nõue kohaldada energiamahukate tööstusharude kasutatava elektri

maksustamise suhtes vähendatud määra kuni nullini, võttes arvesse elektri kasutuselevõtu

positiivset keskkonna- ja kliimamõju ning selle rolli ELi nullnetoheite eesmärkide

saavutamisel.

Võrgu ülekoormuse korral võrguühenduse meetmeid käsitleva ettepanekuga selgitatakse

täpsemalt reguleerivate asutuste kehtivat õigust ja vastutust võtta vastu meetmeid ja

kehtestada tingimusi mittediskrimineerivaks, objektiivseks ja läbipaistvaks kolmanda isiku

juurdepääsuks kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944 artikliga 6. See selgitab sel eesmärgil, et

reguleerivad asutused võivad võtta arvesse mõju, mida võrguühenduse taotlused võivad

avaldada võrgu ülekoormusele, ja võivad võtta arvesse majanduslikke, sotsiaalseid või

keskkonnakaalutlusi ning võrguühenduse taotluste valmidusastet ja nende edenemist ajal, kui

need on võrguühenduse järjekorda lisatud. Reguleerivad asutused võivad samuti kehtestada

ET 17 ET

tingimusi, et omistada tähtsust majandussektoritele või kasutajate rühmale, ning samuti

tingimusi sektorite või kasutajate rühmade piires, tagades samal ajal, et mis tahes kõnealused

tingimused on mittediskrimineerivad, avatud ja läbipaistvad. Samal ajal peaksid reguleerivad

asutused tagama, et võrgu ülekoormust leevendavad kohaldatavad meetmed rakendatakse

nõuetekohaselt, eelkõige tähtsuse omistamine juhtmeta, arukatele ja digitaalsetele

lahendustele, paindlikud ühenduslepingud või sidusrühmade varajane kaasamine

sektoriteülesesse võrgu kavandamisse.

ET 18 ET

2026/0203 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2019/943 seoses elektriarvete tulevikukindlaks

muutmisega liidus süsteemikulude vähendamise ning elektrifitseerimise ja

digiülemineku edendamise teel

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 194 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Suured elektrikulud tekitavad kahjulikku mõju kodumajapidamistele ja ettevõtetele

kõikjal liidus, vähendades seeläbi siseturu konkurentsivõimet ja sotsiaalset

ühtekuuluvust. Kuigi elektriarve elektrienergia maksumuse kulukomponendi

määravad kindlaks elektriarvete pakkumise ja nõudluse regulatiivsed

kulukomponendid, on võrgutasusid ja maksustamist võimalik viia paremasse

vastavusse liidu energia- ja kliimaeesmärkidega. Elektritarbijate olukorra märgatavaks

parandamiseks on vaja võtta vastu elektriarvete kõnealuseid komponente käsitlevate

meetmete sidus komplekt.

(2) Käesolevas määruses sätestatud võrgutasusid käsitlevate meetmete eesmärk on

optimeerida võrgukulud mitme meetme abil, sh tagades võrgu suurema tõhususe,

parandades kulude jaotamise mehhanisme ja täiustades nõudluse paindlikkust. Lisaks

sellele parandavad nõudluse paindlikkuse veelgi ulatuslikumaks suurendamiseks

tarkvõrkude, nutiarvestisüsteemide ja koostalitlusvõimeliste andmete kasutuselevõtt

veelgi elektrisüsteemi jälgitavust ja kontrollitavust. Need vahendid võimaldavad

tõhusamat võrgu käitamist ja kavandamist ning paindlikkuse ressursside

kasutuselevõttu väiksemate kuludega. Kui kõrvaldatakse elektri ülekande ja jaotuse

ebatõhusused, sh rohkem andmepõhise võrgu haldamise ja täpsemate hinnasignaalide

abil paindlikuks tarbimiseks ja tootmiseks, siis vähendavad need meetmed

kokkuvõttes elektriarvete võrgutasude komponenti, aidates seeläbi saavutada

üldeesmärki, milleks on energiakulude vähendamine lõpptarbijate jaoks.

(3) Käesoleva määruse maksustamist käsitlevad meetmed täiendavad võrgutasusid

käsitlevaid meetmeid ning on vajalikud elektriarvete suuruse vähendamise eesmärgi

toetamiseks. Võrgutasude vähendamine ei pruugi otseselt põhjustada elektriarvete

ET 19 ET

suuruse vähenemist lõpptarbijate jaoks, kui elektrit maksustatakse jätkuvalt rohkem

kui fossiilkütuseid. See ebakõla võib tühistada väiksematest võrgutasudest saadava

kasu ning õõnestada liidu taskukohasuse ja elektrifitseerimise laiemaid eesmärke.

(4) Liidu energiasüsteemi elektrifitseerimise kiirendamine võib aidata vähendada

energiakulusid ja fossiilkütuste hinna kõikumise mõju, mis võimaldab kohaliku

taastuvatest energiaallikatest pärineva ja vähese süsinikuheitega elektri ulatuslikumat

kasutamist, eelkõige kui elektrifitseerimist toetab sobilik tariifikujundus, tõhus

tehnoloogia ja paindlikkus. Nutiarvestid ja tarkvõrgud, mida toetab turvaline ja

koostalitlusvõimeline andmevahetus võrguettevõtjate, turuosaliste ja lõpptarbijate

vahel, on kõnealuse paindlikkuse peamised võimaldajad, kuna need võimaldavad

elektri tarbimisel, tootmisel ja salvestamisel reageerida tõhusamalt süsteemi

vajadustele ja hinnasignaalidele. Kuid üleminek elektrifitseerimisele on takistatud, kui

riiklikud maksustamisraamistikud eelistavad jätkuvalt fossiilkütuseid elektrile,

vähendades seega stiimuleid odavamatele, taastuvallikatel põhinevatele ja vähese

süsinikuheitega energialahendustele üleminekuks.

(5) Elektriarvete tulemuslikuks vähendamiseks ning liidu energia- ja kliimaeesmärkide

toetamiseks on vaja võtta vastu kahetine lähenemisviis, mis hõlmab nii elektrivõrkude

tõhususe suurendamist kui ka maksustamispõhimõtete vastavusse viimist. Käesoleva

määruse maksustamist käsitlevad sätted ei ühtlusta maksumäärasid ega -tasemeid, vaid

nendega tagatakse, et elektri puhul ei ole maksukoormus suurem kui gaasi puhul. Need

sätted toetavad käesoleva määruse peamist eesmärki, austades samal ajal

liikmesriikide pädevust maksustamise valdkonnas, kõrvaldades regulatiivsed tõkked,

mis oleksid vastasel juhul tõkkeks elektri taskukohasusele ja elektrifitseerimisele

üleminekule.

(6) Kõnealuste meetmete peamine eesmärk, s.o võrgu suurem energiatõhusus arukamate

võrgutasude, nuti- ja digitehnoloogia ning tõhustatud andmevahetuse teel, peaks

omakorda tagama elektrivõrgu tõhusa laiendamise. Võrgu laiendamine on sageli

vajalik võrguühenduste kiirendamiseks ja suurema elektrinõudluse rahuldamiseks

võrgukasutajatele, näiteks andmekeskustele, energiamahukatele tööstusharudele või

turuosalistele transpordisektoris.

(7) Võrgutasud või -tariifid hõlmavad liitumistasusid ja kasutustasusid. Liitumistasud

kujutavad endast üldjuhul ühekordset tasu elektrivõrku ühendamise eest. Kasutustasud

on seotud elektrivõrgu kasutamisega. Kasutustasud hõlmavad põhi- ja jaotusvõrgu

taristu rajamise, täiustamise, hooldamise ja käitamise tasusid, ülekande- ja

jaotuskadude tasusid, süsteemioperaatorite süsteemiteenuste hankimise tasusid ning

võrgust elektri võtmise ja võrku elektri lisamise tasusid. Võttes arvesse, et võrgutasud

moodustavad olulise osa elektrikuludest ja on oluline ajend optimaalsete kuludega

energiasüsteemi tagamiseks, võivad ühtlustatud normid toetada võrdseid tingimusi ja

laiendada häid tavasid kõigile liikmesriikidele. See edendab tõhusamat lähenemisviisi,

mis võib vähendada kulusid ja avaldada positiivset mõju elektri taskukohasusele liidu

tarbijate jaoks ning Euroopa majanduse konkurentsivõimele. Selleks peaksid

võrgutasud olema kulupõhised, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning tagama

õiged stiimulid nii võrguettevõtjatele kui ka võrgukasutajatele elektrisüsteemi

kulutõhusaks toimimiseks.

(8) Kulupõhised võrgutasud peaksid põhinema võrguettevõtjatele kulutõhusa võrgu

väljatöötamisest ja käitamisest tekkivatel kuludel, kui kõnealused kulud vastavad

tõhusa ja võrreldava struktuuriga võrguoperaatori kuludele, võttes arvesse tegevus- ja

kapitalikulusid. Võrgutasud peaksid samuti hõlmama sobilikku investeeringutasuvust.

ET 20 ET

Võrgu kulutõhusa kasutamise saavutamiseks ja kooskõlas energiatõhususele peamise

tähtsuse omistamise põhimõttega peaksid tariifid ajendama võrguettevõtjaid

minimeerima elektrikadusid ja optimeerima olemasolevate võrkude kasutamist, sh

kasutades paindlikke teenuseid ning võttes kasutusele juhtmeta ja digilahendusi,

tarkvõrke ning nutiarvestisüsteeme. Lisaks sellele tuleks võrgutasud kujundada nii, et

need annaksid võrgukasutajatele vajalikud stiimulid võrgu suuremasse paindlikusse

panustamiseks ning ebatõhusa piiramise vältimiseks, ning samas võimaldaksid

kasutada energiat kohtades, kus on saadaval kõige odavamad energiaallikad, ning ajal,

kui see on üldise süsteemi jaoks kõige kulutõhusam. Võrgutasud peaksid andma ka

asukohapõhiseid investeerimissignaale ning sisaldama nii võimsuse kui ka kasutusaja

komponente. Viimatinimetatud võivad olla olemuselt staatilised või dünaamilised, et

ajendada võrgukasutajaid võrku tõhusamalt kasutama. Lisaks sellele tuleks üldises

võrgutasude arvutamise metoodikas võtta arvesse võrku elektrit sisestavate või sealt

elektrit võtvate võrgukasutajate tekitatud kulusid.

(9) Selleks et tagada kõigile turuosalistele võrdsed tingimused omavahel ühendatud

Euroopa elektriturgudel, tuleks võrgutasusid kohaldada nii, et nendega ei

diskrimineeritaks ei jaotustasandi ega ülekandetasandi tootmisvõimsust. Lisaks sellele

ei tohiks võrgutasud vähendada ajendeid koondamiseks, energiakogukondade

moodustamiseks, isetootmiseks, isetarbimiseks, salvestamiseks või osalemiseks

tarbimiskajas ning need peaks võimaldama tulemuslikku ja õigeaegset kolmandate

isikute juurdepääsu. Salvestamise puhul tuleks võrgutasusid kasutada selleks, et

stimuleerida võrgusõbralikku käitumist, ning nende võrgutasude puhul tuleks võtta

arvesse võrgule tekkivat kasu, vähendamata stiimuleid salvestamisvarade

kasutuselevõtuks. Lisaks sellele tuleks tariifikordades võtta arvesse

salvestamisrajatiste eripärasid sellega, et hoitakse ära topelttasud ning samas

kajastatakse salvestamise üldist kulumõju võrgukuludele.

(10) Mis tahes tariifide erikorrad võrgukasutajate konkreetsete kategooriate jaoks (nt

energiamahukad tööstusharud ja andmekeskused) peaksid järgima kulupõhisuse

põhimõtet. Kui andmekeskuste elektritarbimine kasvab tulevatel aastatel eeldatavasti

märkimisväärselt, võib suurem surve elektrivõrkudele ja -tariifidele, nende optimaalse

asukoha valimisele, kasutusajale ja tarbimisprofiilile toetada nende tõhusat ühendamist

ja lõimimist elektrisüsteemi ning seda tuleks soodustada võrgutariifidega, eelkõige kui

andmekeskused saavad osutada teenuseid energiasüsteemile, näiteks tagades

paindlikkusteenused, täiendava energia salvestamise ja puhta energia tootmise võrgu

jaoks.

(11) Reguleerivatel asutustel on ülioluline roll selle tagamisel, et tariifikujundus on kõige

sobilikum kindlustamaks võrgu kulutõhusus, ning neil tuleb tagada, et vajalikuks

võrgu käitamiseks ja arendamiseks on piisavalt investeeringuid. Võttes arvesse

vajadust tagada võrdsed tingimused ning Euroopa elektrivõrkude tõhus kasutamine,

peaksid reguleerivad asutused kasutama järjepidevaid ja objektiivseid võrdlusaluste

määramise kriteeriume. Selles kontekstis peaksid reguleerivad asutused määrama

tulemusnäitajate komplekti, sh tarkvõrgu näitajad, et hinnata, kuivõrd võrguettevõtjad

käitavad ja arendavad võrku kulutõhusalt. Võttes arvesse oma eksperditeadmisi ja

kogemusi, peaks Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö

Amet (edaspidi „ACER“) abistama reguleerivaid asutusi selle ülesande täitmisel, sh

viies läbi põhivõrguettevõtjate tõhususe võrdlemise. Võttes arvesse jaotusvõrkude

suurt mitmekesisust liidus, kus tegevusloa on saanud rohkem kui

2 600 jaotusvõrguettevõtjat, on reguleerivad asutused parimas positsioonis

jaotusvõrguettevõtjate tõhususe võrdlemiseks riiklikul tasandil.

ET 21 ET

(12) Võttes arvesse survet elektriarvetele, vajadust teha märkimisväärseid

võrguinvesteeringuid ning vajadust tagada elektri taskukohasus ja Euroopa tööstuse

konkurentsivõime, peaks liikmesriikidel olema võimalik eraldada elektrivõrgu tarbeks

vahendeid oma üldeelarvest, sealhulgas eraldada teatava osa Ühtekuuluvusfondi

vahenditest või muudest kättesaadavatest liidu rahalistest vahenditest võrgu

arendamise investeerimistoetuseks. Kõnealuseid avaliku sektori vahendite kandeid

üldiste võrgukulude toetamiseks tuleks lubada ainult selles ulatuses, milles need on

mittediskrimineerivad, kooskõlas kohaldatavate õiguslike nõuetega ja kulupõhisuse

põhimõttega ning milles need ei kahjusta siseturgu. Lisaks sellele on oluline tagada, et

kõnealune avaliku sektori toetus on sihipärane ja ajutine ning annab üldist kasu

kiirema süsinikuheite vähendamise teel näiteks seeläbi, et elektrifitseeritakse

tööstuslikud kasutajad ning tagatakse turgude lõimimine, nt investeeringud

võrkudevahelistesse ühendustesse, ulatuslikesse võrgutäiendustesse või avamerevõrgu

ühendustaristusse, ning et see vastab võrgu teatavatele konkreetsetele vajadustele, nt

investeeringud, mis vähendavad võrguga liitumise ooteaega. Kuid kõnealune avaliku

sektori vahendite kasutamine ei tohiks aeglustada investeeringuid vajalikku taristusse

ega moonutada energiatootmisüksuste optimaalset asukohta.

(13) Võrgukasutajate võimalus tariife võrrelda võimaldab neil tegutseda süsteemisõbralikul

viisil. See ei paranda ainult nende arusaamist kohaldatavatest tariifidest, vaid aitab neil

ka mõista, kuidas kohandada sobilikul viisil oma süsteemiga seotud käitumist, et

maksta väiksemaid tariife. Tariifide määramise võrreldavuse suurendamiseks on vaja

rohkem läbipaistvust. Täiendav läbipaistvus võimaldab reguleerivatel asutustel samuti

võtta kasutusele parimaid tavasid ja teha oma vastavaid kulutõhususe hindamisi, kui

nad määravad kindlaks või kiidavad heaks oma tariifide arvutamise metoodikaid. See

on eriti oluline erinevate komponentide puhul, mida on vaja tariifide arvutamise

metoodikate puhul arvesse võtta, samuti keerukate kompromisside puhul, mis on

aluseks hindamisele, millest lähtuvalt tariifide arvutamise metoodikaid parandatakse

või heaks kiidetakse. Enne tariifide arvutamise metoodikate parandamist või heaks

kiitmist peaksid reguleerivad asutused avalikult konsulteerima asjaomaste

sidusrühmadega. Reguleerivad asutused peaksid võtma arvesse tariifide arvutamise

metoodikate mis tahes muudatuste lühiajalist jaotuslikku mõju ja kaaluma, kas tuleb

kasutada järkjärgulist lähenemisviisi, et anda võrgukasutajatele aega kohandada oma

käitumist ja tarbimismustreid.

(14) ACER on alates 2019. aastast väljastanud mitu tariifide arvutamise metoodikate

parimate tavade aruannet. Need aruanded annavad teavet probleemide ja hiljutiste

muutuste kohta võrgutariifide määramisel ning sisaldavad riiklike tariifide määramise

tavade konkreetseid analüüse. Need aruanded on suurendanud ka läbipaistvust ning

võimaldanud jagada häid tavasid ja võrrelda tariifide määramist. Neid häid tulemusi

arvesse võttes peaks ACER jätkuvalt kõnealuseid aruandeid väljastama. Kõnealused

aruanded peaksid olema eraldiseisvad ACERi aruannetest, milles võrreldakse

põhivõrguettevõtjate tõhusust ja nende kulusid, kuna need temaatikad on erinevad.

(15) Et kehtestada määruse (EL) 2019/943 tulemuslikkuse tagamiseks vajalik

üksikasjalikkus, tuleks anda komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikliga 290 volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse

käesolevat määrust ja kehtestatakse suunised, mis käsitlevad tariifide ühist struktuuri

ja nende arvutamise ühtlustatud metoodikat, üksikasjalikke tingimusi, mille alusel

reguleerivad asutused võivad kehtestada eraldiseisvaid võrgutasude kordasid

võrgukasutajate konkreetsete kategooriate jaoks ning ühtlustatud norme menetluslike

ja materiaalõiguslike nõuete kohta, mis käsitlevad asjakohaste tariifide arvutamise

ET 22 ET

metoodikate eelnõude jaoks nõutavaid avalikke konsultatsioone. Võttes arvesse

reguleerivate asutuste pikaajalisi kogemusi ja eksperditeadmisi tariifide arvutamise

metoodikate heakskiitmisel ning sellega seotud tegevuse järelevalve ja kontrolli

valdkonnas, peaks ACER esitama komisjonile soovituse enne seda, kui komisjon

väljastab delegeeritud õigusakte tariifide ühise struktuuri ja ühtlustatud metoodika

kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi

asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need toimuksid

kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome

kokkuleppes1 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud

õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja

nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende

ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel

arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(16) Juhtmeta, nuti- ja digiahenduste kasutuselevõttu tuleks edendada alati, kui see tõhusalt

suurendab elektri põhi- ja jaotusvõrkude kasutatavat võimsust, paindlikkust ja

töökindlust. Täiendades tarkvõrkude raamistikku, mis on nähtud ette Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/9442 ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2022/869,3 peaksid põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad tagama, et

võrgu kavandamisel ja süsteemi käitamisel kaalutakse esmajärjekorras juhtmeta,

arukaid ja digitaalseid lahendusi koos fossiilkütuseid mittekasutavate

paindlikkuskavadega, nagu tarbimiskaja, salvestamine ja muud lahendused.

Kõnealuste lahenduste tõhusust suurendavat mõju tuleks tõendada objektiivsete ja

läbipaistvate kriteeriumide alusel, nagu nende mõju kasutatavale võrguvõimsusele,

ülekoormusele, vastupanuvõimele, taastuvenergiaga varustamise või selle lõimimise

kvaliteedile ja paindlikkusele ning kõnealuste eesmärkide saavutamise kulutõhususele

võrreldes füüsilise võrgu arendamisega. Reguleerivad asutused peaksid saama sel

otstarbel tugineda võrgu arengukavadele, sh nendega seotud kulude-tulude

analüüsidele ning asjakohastele tulemusnäitajatele.

(17) Elektritaristu tõhus kasutamine oleneb üha enam ülekande- ja jaotustaristu võimest

arendada võrku tõhusalt tulevaste energiasüsteemi vajaduste jaoks, sh taastuvenergia

eelisarendusalad ja tööstusalad, ning lõimida paindlikkus, digiüleminek ja

andmepõhised lahendused. Selles kontekstis peaksid ühised näitajad tagama

järjepideva aluse, et mõõta võrguettevõtjate tulemuslikkust tarkvõrgu funktsioonide

kasutuselevõtul ning olemasoleva taristu tulemuslikul kasutamisel. ACER peaks

soovitama piiratud arvu ühiseid näitajaid, tuginedes selle enda ja riikide reguleerivate

asutuste olemasolevale analüüsitegevusele, et saavutada sidusam järelevalveraamistik,

toetada regulatiivsete lähenemisviiside lähenemist, edendada parimate tavade

kindlaksmääramist regulatiivsete lähenemisviiside jaoks ning mõõta edusamme

määruse (EL) 2022/869 artikli 2 punktis 9 määratletud tarkvõrkude väljatöötamisel.

(18) Elektrivõrkude tõhususe ja kohanemisvõime parandamiseks ning järjepideva

analüütilise aluse tagamiseks selliste regulatiivsete lähenemisviiside väljatöötamise

eesmärgil, mis kajastavad paremini süsteemi tulemuslikkust, kasu laiemale

1 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu

ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2019/944/oj). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/869 üleeuroopalise

energiataristu suuniste kohta ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 715/2009, (EL) 2019/942 ja

(EL) 2019/943 ning direktiive 2009/73/EÜ ja (EL) 2019/944 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)

nr 347/2013 (ELT L 152, 3.6.2022, lk 45, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/869/oj).

ET 23 ET

energiasüsteemile ja innovatiivsete lahenduste kasutuselevõttu, tuleks läbi viia nendel

näitajatel põhinevat korrapärast liidu tasandi aruandlust. ACER peaks saama andmeid

tarkvõrgu tehnoloogia kasutuselevõtu kohta ning võimaldavate regulatiivsete tavade ja

riiklike tarkvõrgu näitajate kohta, et ACER saaks hinnata olemasolevaid tavasid

riikide reguleerivate asutuste parimate näidete kindlaks tegemiseks. Praegu ei

rakendata tarkvõrgu näitajaid ühtlustatud viisil kõikjal liidus ning erinevad

lähenemisviisid põhjustavad erineva reguleerimiskeskkonna, õõnestades tarkvõrgu ja

innovatiivse võrgutehnoloogia ning digilahenduste kasutuselevõtu järjepidevat

mõõtmist põhi- ja jaotusvõrkude puhul. Käesoleva määruse rakendamisel ühtsete

tingimuste tagamiseks tuleks anda komisjonile rakendusvolitused kehtestada tarkvõrgu

näitajad, mille abil saab mõõta tarkvõrgu ja innovatiivse võrgutehnoloogia ning

digilahenduste kasutuselevõttu ja tulemuslikkust põhi- ja jaotusvõrkude puhul.

Komisjon peaks ACERi soovitust arvesse võtma.

(19) Süsteemikulude vähendamiseks ja energia siseturu toimimise parandamiseks,

panustades seeläbi väiksematesse elektrihindadesse, on vaja kasutada paremini

olemasolevat võrgutaristut ladusa andmevahetuse ja digivahendite kasutamise teel.

Selleks on vaja, et võrguettevõtjad vahetaksid omavahel tulemuslikult ja õigel ajal

asjakohaseid elektrivõrgu andmeid, mis võimaldab suuremat võrgu jälgitavust,

kooskõlastades tegevust paremini põhi- ja jaotusvõrgu tasandil. Olenevalt

kasutusviisist võivad elektrivõrgu andmed hõlmata skeemi, võrgu näitajaid ja varade

omadusi, ühenduse ja võimsuse andmeid, järelevalve- ja andmekogumissüsteemide

(SCADA) reaalajas mõõtmisi ja muid operatiivseid mõõtmisi, seisundi hindamise ja

energiavoo andmeid, pinget, võimsusvoo ja ülekoormuse andmeid, katkestus- ja

hooldusandmeid, koormuste jaotamise, koormuste ümberjaotamise ja piiramise

andmeid, paindlikkusvajadusi ning operatiivseid prognoose ning samuti piire ja

piiranguid, mis on asjakohased põhi- ja jaotusvõrgu käitamise puhul.

(20) Võrguettevõtjad peaksid parandama võrgutaristu tootlikkust, võttes kasutusele

innovatiivset tehnoloogiat, mida toetavad koostalitlusvõimelised võrguandmete

vahetamise korraldused. Seda kuna võrgu käitamise andmepõhised vahendid aitavad

vähendada süsteemi piiranguid, piirates seeläbi võimalusi võrgu tugevdamiseks ja

süsteemi koormuse vähendamiseks. Kui elektrivõrgu andmed hõlmavad isikuandmeid,

siis peaks kõnealuste andmete mis tahes töötlemine olema kooskõlas kohaldatavate

andmekaitsenormidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega

(EL) 2016/6794. Käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil peaksid võrguettevõtjad

põhimõtteliselt vahetama ainult koond- või anonüümitud andmeid. Isikuandmeid

tuleks jagada ainult juhul, kui anonüümitud andmetest ei piisa seatud eesmärgi

saavutamiseks. Kui elektrivõrguandmed kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/28545 II peatüki kohaldamisalasse, siis kohaldatakse selles

peatükis märgitud õigusi ja kohustusi. Käesolev määrus ei tohiks tekitada paralleelset

või vastuolus olevat korda kõnealustele andmetele juurdepääsu saamiseks ja nende

jagamiseks.

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj). 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2854 ühtlustatud

õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist,

millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi (EL) 2020/1828 (ELT L, 2023/2854,

22.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2854/oj).

ET 24 ET

(21) Elektrivõrkude tõhus ja turvaline kasutamine oleneb üha enam tipptasemel digitaalsete

ja andmepõhiste lahenduste väljatöötamisest ja kasutuselevõtust. Asjakohaste

elektrivõrgu andmete kättesaadavus ja ligipääsetavus on üliolulised, et oleks võimalik

töötada välja, katsetada ja skaleerida innovatiivseid lahendusi võrgu käitamiseks ja

optimeerimiseks. Eelkõige piirab elektrivõrgu andmete kasutamist analüüsi,

teadusuuringute ja innovatsiooni otstarbel õiguskindlusetus, suured tehingukulud ja

ühiste korralduste puudumine andmetele turvalise juurdepääsu saamiseks, andmete

töötlemiseks ja andmehalduseks. Seega on asjakohane tagada raamistik, mis

võimaldab põhivõrguettevõtjatel ja jaotusvõrguettevõtjatel tegutseda ühiselt

vabatahtlikkuse alusel ja läbi kooskõlastatud liidu tasandi korralduse, et teha koostööd

asjaomaste sidusrühmadega andmete koondamisel, eksperditeadmiste ja

andmetöötlusressursside valdkonnas, et tööta välja elektrisüsteemi käitamise ja

optimeerimise otstarbel kasutatavad innovatiivsed digivahendid, neid katsetada,

lõimida ja kasutusele võtta.

(22) Põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate vahelise koostöö raamistik peaks

toetama selliste lahenduste laiemat kättesaadavust, mis on töötatud välja kogu liidu

võrguettevõtjate huvides. See peaks samuti tagama asjakohased kaitsemeetmed

andmekaitse, konfidentsiaalsuse, ohutuse, küberturvalisuse ja süsteemi turvalisuse

eesmärgil. Komisjon on valmis esitama mitteametlikke suuniseid ettevõtetele

koostalitlusvõime ja koostööprojektide kohta, mis aitavad saavutada liidu prioriteete

monopolidevastaste normide valdkonnas, eelkõige innovatsiooni, süsinikuheite

vähendamise ja tehisintellekti arendamise projektide puhul.

(23) Kooskõlastatud korra ulatusliku järjepideva väljatöötamise toetamiseks tuleks liidu

tasandil kehtestada ühised nõuded andmemudelite, andmevormingute, andmete

ontoloogiate, juurdepääsumenetluste, juhtimise, läbipaistvuse ja turvalise

võrguandmete vahetamise valdkonnas. Need peaksid tuginema kehtivatele

standarditele, nagu ühine võrgumudeli vahetusstandard. Kooskõlastatud korra

rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks anda komisjonile

rakendusvolitused, et kehtestada kõnealused nõuded ning normid, mis käsitlevad

andmete seaduslikku, turvalist ja kontrollitud korduskasutamist teadusuuringute ja

innovatsiooni otstarbel, toetades elektrisüsteemi käitamist ja optimeerimist.

(24) Elektrivõrgu tõhus kasutamine sõltub täpsete ja üksikasjalike tarbimisandmete

olemasolust ning lõpptarbijate võimalustest neid andmeid kätte saada ja vastavalt

nendele tegutseda. Tarbimiskaja ja dünaamilise elektrihinnaga lepingute peamiseks

võimaldajaks on nutiarvestisüsteemid, mille abil on võimalik täiustada olemasoleva

elektrivõrgutaristu kasutamist, sealhulgas vähendades taastuvenergiaga seotud

piiranguid ja hõlbustades elektrifitseerimist. Võimaldades tarbijatel kohandada oma

tarbimist väiksema hinnaga ajavahemikele ja saada kasu tõhusamast elektrisüsteemi

kasutamisest, võivad nutiarvestisüsteemid panustada taskukohasematesse ja paremini

prognoositavatesse energiaarvetesse. Liidus piisava kasutuselevõtu saavutamiseks ja

energiatõhusama võrgukasutuse toetamiseks, sh piiriüleselt energia siseturul, peaksid

liikmesriigid tagama, et vähemalt 50 %-l lõpptarbijatest on juurdepääs nutiarvestile, et

tagada tarbijate osalemise ja paindlikkusteenuste kriitilise tähtsusega osakaal, ning

suurendama seda osakaalu järkjärgult vähemalt 75 %-le 31. detsembriks 2033.

Teostatava kasutuselevõtu ajakava tagamiseks, säilitades üldist ELi eesmärki, tuleks

anda liikmesriikidele täiendavat aega nende eesmärkide saavutamiseks, kui nende

kasutuselevõtu määr on käesoleva määruse jõustumise kuupäeval alla 30 %. Seeläbi

võetakse arvesse praegust ebaühtlast kasutuselevõttu liidus, kus üldine levik on

ligikaudu 60 % ning mitu liikmesriiki on teistest maas või ei ole veel alustanud

ET 25 ET

proportsionaalsel viisil ulatuslikku kasutuselevõttu. Direktiivi (EL) 2019/944 kohast

kulude-tulude analüüsi tuleks kohaldada ainult juhul, kui kasutuselevõtu tase ületab

75 %, tagades proportsionaalsuse, järgides samal ajal liidu digiülemineku ja

paindlikkuse eesmärke. Käesoleva määruse artiklis 18b märgitud viisil kõnealuste

kohustuste tulemusliku rakendamise toetamiseks julgustatakse liikmesriike kasutama

sobilikul viisil kättesaadavaid rahastamis- ja finantseerimisvõimalusi asjakohaste liidu

programmide ja rahastamisvahendite alusel kooskõlas kõnealuseid programme ja

rahastamisvahendeid reguleerivate normidega.

(25) Võttes arvesse üha enam digitaalses elektrisüsteemis kasutusele võetud ja käitatud

nutiarvestisüsteemide üliolulist rolli, tuleks tagada kogu nende kasutusaja vältel

küberturvalisuse kõrge tase ning operatiivne ja tarneahela vastupidavusvõime, võttes

arvesse asjakohaseid Euroopa küberturvalisuse õigusakte, sh Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) 2024/2847,6 eelkõige kui nutiarvestite komponendid kuuluvad

kriitilise tähtsusega toodete hulka,Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega

(EL) 2019/8817 kehtestatud sertifitseerimiskavasid ning samuti vajadust vältida

tarneahela turvalisuse riske ning sõltuvusi, mis võiksid õõnestada oluliste

arvestifunktsioonide ja andmekaitse järjepidevust ja turvalisust. Kuna

nutiarvestisüsteemid on osa laiemast elektrivõrgu tehnoloogia ökosüsteemist, tuleb

samuti võtta arvesse asjakohaseid kestlikkuse, vastupanuvõime ja tarnekindluse

kaalutlusi, mis on kajastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EL) 2024/1735,8 sh vajaduse korral hanketavade puhul.

(26) Elektrifitseerimise kasutuselevõtt on olemuslikult seotud elektrikuludega, mida

omakorda ei mõjuta ainult võrgutasud, vaid ka elektriarvetelt nõutud maksud. Selleks

et toetada elektri taskukohasust, selle kasutuselevõttu energiaallikana ning üleminekut

vähese CO2 heitega majandusele, peaksid liikmesriigid tagama, et elektrit

maksustatakse soodsamalt kui maagaasi, andes seega hinnasignaali liidus

elektrifitseerimise toetamiseks. See põhimõte on kooskõlas liidu kliimaeesmärkidega

ning liikmesriigid saavad seda jõustada kehtiva liidu ühtlustatud raamistiku alusel, mis

on kehtestatud nõukogu direktiiviga 2003/96/EL9. Kuid kui liikmesriik on seda

nõuetekohaselt põhjendanud, peaks komisjonil lähtuvalt konkreetsetest riiklikest

asjaoludest, sh võttes arvesse liikmesriigi eelarveolukorda, olema siiski võimalik

volitada liikmesriiki rakendusakti alusel lükkama edasi esimese lõigu kohaldamise

kuni ajani, mille puhul leitakse tasakaal konkreetsete asjasse puutuvate riiklike

asjaolude ning vajaduse vahel saavutada liidu elektrifitseerimise eesmärgid.

(27) Hinnasignaal on eriti asjakohane energiamahukate tööstusharude jaoks, mille puhul

võib hinnaerinevus võrreldes maagaasiga takistada üleminekut puhtamatele

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2847, mis käsitleb

digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid ja millega muudetakse

määrusi (EL) nr 168/2013 ja (EL) 2019/1020 ning direktiivi (EL) 2020/1828 (küberkerksuse määrus)

(ELT L, 2024/2847, 20.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2847/oj). 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt

(Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse

sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus)

(ELT L 151, 7.6.2019, lk 15, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/881/oj). 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse

meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja

muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj). 9 Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja

elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/96/oj).

ET 26 ET

energiaallikatele. Direktiivi 2003/96/EÜ artikkel 17 võimaldab liikmesriikidel

kohaldada maksuvähendust, sh nullmaksumäära elektri suhtes, mida kasutavad

energiamahukad tööstusharud, teatavatel keskkonna-, vee- ja energiatõhususe

tingimustel. Kuna elektrifitseerimine on liidu kasvuhoonegaaside nullnetoheite

saavutamise strateegia oluline sammas, nagu hiljuti kinnitati puhta tööstuse

kokkuleppes, ei panusta majanduse elektrifitseerimise kiirendamine ainult

kliimaeesmärkide saavutamisse, vaid võib samuti aidata vähendada energiakulusid

ning toetada liidu töötleva tööstuse sektori konkurentsivõimet. Seega tuleks käsitada

energiamahukate tööstusharude kasutatavat elektrit keskkonnaeesmärkidele ja

suurema energiatõhususe tingimusele vastavatena kooskõlas direktiivi 2003/96/EÜ

artikli 17 lõikes 4 sätestatuga.

(28) Kui võrgu kättesaadavast võimsusest jääb puudu, siis tuleks reguleerivatel asutustel

lubada kiita heaks meetmeid, et tõkestada spekulatiivseid võrguühenduse taotlusi ning

hallata ühendusjärjekordi eesmärgiga tagada, et juurdepääs võrgule toimub

objektiivsel, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil kooskõlas määruse

(EL) 2019/943 artikliga 3 ja direktiivi (EL) 2019/944 artikliga 6. Lisaks sellele

peaksid liikmesriigid ja reguleerivad asutused tagama muude võimalike meetmete

kohaldatavuse ebapiisava võrguvõimsuse probleemi lahendamiseks, nagu paindlikud

ühenduslepingud või sektoriteülene võrgu kavandamine. Liikmesriigid võivad samuti

uurida täiendavaid variante võrguühenduse taotluste valmidusastme ja edenemise

arvesse võtmiseks kooskõlas esitamise järjekorra põhimõttega või ennetava võrgu

kavandamisega, nagu on selgitatud suunistes tõhusa ja õigeaegse võrku ühendamise

kohta10. Selleks peaks liikmesriikidel olema võimalik luua tingimusi, et määrata

kindlaks konkreetsed piirkonnad võimalike või kavandatud võrguvõimsuse

täiendustega, mis võimaldavad võrkudele kiiremat juurdepääsu võrgukasutajate,

näiteks tööstuslike klientide ja andmekeskuste jaoks. Kui reguleerivad asutused

kiidavad heaks meetmeid ja tingimusi võrgule juurdepääsu saamiseks, eelkõige selliste

võrgukasutajate erikategooriate nagu andmekeskuste või energiamahukate

tööstusharude puhul, võttes arvesse nende mõju võrgule, siis peaks neil olema

võimalik eelistada sama kategooria kasutajaid, kellel on paindlikud tarbimismustrid,

mis panustavad täiendava puhta energia kohapealsesse tootmisesse ja kohapealsesse

salvestamisse ning ressursside kestlikku kasutamisse.

(29) Seepärast tuleks määrust (EL) 2019/943 vastavalt muuta.

(30) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt võrguettevõtjate kulutõhususe saavutamist

ja võrgu elektrifitseerimise edendamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning

seepärast on nimetatud eesmärki parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta

meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse

põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei

lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mida on vaja nimetatud eesmärkide

saavutamiseks.

(31) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1

konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [kuupäev].

(32) Käesoleva määruse sätted ei piira liikmesriikide õigust teatada riigiabi meetmetest

kooskõlas riigiabi eeskirjades sätestatud kohaldatavate menetluste ja tingimustega.

Liikmesriigid võivad näiteks kehtestada meetmeid, et toetada tööstuse

elektrifitseerimise projekte, kui tehakse kindlaks tulemuslik mõju süsinikuheite

10 Komisjoni 10. detsembri 2025. aasta teatis „Suunised tõhusa ja õigeaegse võrku ühendamise kohta“

(C(2025) 8473 final).

ET 27 ET

vähendamisele ning kooskõlas kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi

suunistega11 ning puhta tööstuse kokkuleppega seotud riigiabi raamistikuga12.

Kõnealuste riigiabi meetmete kaudu võib samuti anda toetust täiendavatele

kulutustele, mis on seotud elektrivõrku ühendamisega või olemasoleva

elektrivõrguühenduse laiendamisega, sh nii eelnevad kulud, näiteks viimase kilomeetri

võrguühendus, kui ka iga-aastased kulud, s.o tavapärane võrgutariif, säilitades samal

ajal stiimulid võrgukasutajatele nende asukoha valimiseks ja tarbimise

kohandamiseks, et vähendada põhi- ja jaotusvõrgu üldkulusid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

11 Komisjoni teatis „Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“

(C/2022/481). 12 Komisjoni teatis „Puhta tööstuse kokkuleppe toetamiseks võetavate riigiabimeetmete raamistik“ (puhta

tööstuse kokkuleppega seotud riigiabi raamistik) (C(2025) 7600).

ET 28 ET

Artikkel 1

Määrust (EL) 2019/943 muudetakse järgmiselt:

1) artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

Võrgutasud

1. Võrgutasud peavad olema kulupõhised, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad, need

peavad andma stiimuleid võrguettevõtjatele põhi- ja jaotusvõrgu kulutõhusal viisil

väljatöötamiseks ja käitamiseks ning stiimuleid võrgukasutajatele, et nad

kohandaksid omapoolset elektrisüsteemi kasutamist nii, et see toetaks elektrisüsteemi

kulutõhusat toimimist.

2. Tariifide arvutamise metoodikad peavad hõlmama võrgukasutajatelt nõutavate

võrgutasude kujundust ning selle tasu kindlaksmääramist, mida põhi- ja

jaotusvõrguettevõtjad kõnealuste võrgutasude kaudu saavad. Need metoodikad

peavad:

(a) põhinema põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate kuludel selles ulatuses, milles need

kulud vastavad tõhusa ja võrreldava struktuuriga võrguettevõtja kuludele,

võttes arvesse nii kapitali- kui ka tegevuskulusid, sh ennetavate investeeringute

kulusid, aga mitte kulusid, mis toetavad asjasse mittepuutuvate poliitiliste

eesmärkide saavutamist. Reguleerivad asutused määravad ühised

tulemusnäitajad võrgu tõhusaks käitamiseks ja arendamiseks, sh tarkvõrgu

näitajad kooskõlas artikliga 18a;

(b) võtma arvesse makseid ja laekumisi, mis tulenevad põhivõrguettevõtjate

vahelisest hüvitamismehhanismist, sh tegelikult tehtud ja laekunud makseid

ning tulevaste ajavahemike eest oodatavaid makseid, mis on arvutatud

möödunud ajavahemike põhjal;

(c) tagama põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatele sobilikud stiimulid võrgu

kulutõhusaks käitamiseks ja arendamiseks nii lühikeses kui ka pikas

perspektiivis ning olemasolevate võrkude optimeerimiseks kõigi pingetasemete

puhul, muu hulgas paindlikkusteenuste kasutamise, juhtmeta ja digilahenduste,

tarkvõrkude ja nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtu teel, sh stiimulid artikli 16

lõikes 8 sätestatud piirkonnaülese kauplemise olemasoleva võimsuse

miinimumtasemete saavutamiseks;

(d) põhinema kuludel, mille tekitavad võrgukasutajad, kes võtavad põhi- või

jaotusvõrgust elektrit või lisavad seda sinna;

(e) tagama sobilikud stiimulid võrgukasutajatele põhi- ja jaotusvõrgust elektri

võtmiseks ja selle sinna lisamiseks viisil, mis toetab kõnealuste võrkude

tõhusat toimimist;

(f) tagama asukohapõhised investeerimissignaalid;

(g) tagama sobilikud stiimulid võrgukasutajatele tippkoormuse ajal tarbimise

vähendamiseks, sh lisades tariifi struktuuri võimsuse komponendi;

(h) sisaldama kasutusajapõhiseid komponente võrgukasutuse kajastamiseks;

(i) võrdselt kohtlema jaotusvõrgu tasandil ühendatud võrgukasutajaid ja

põhivõrgu tasandil ühendatud võrgukasutajaid;

ET 29 ET

(j) olema sellised, et need ei tõkesta tulemuslikku ja õigeaegset kolmanda isiku

juurdepääsu, agregeerimist, energiakogukondi, isetootmist, isetarbimist,

salvestamist või osalemist tarbimiskajas;

(k) võimaldama lõimida taastuvenergiat fossiilkütuseid mittekasutavate

paindlikkuskavade väljatöötamise ja edendamise teel, nagu salvestamine ja

tarbimiskaja, ning innovatsiooni, juhtmeta lahendusi, tarkvõrke ja

digiüleminekut;

(l) võimaldama kasutada paindlikke ühendusi, tagades et see ei aeglusta vajalikke

võrgu tugevdamisi;

(m) olema sellised, et neis ei kohaldata eriotstarbelisi võrgutasusid piirkonnaülese

elektrikaubanduse üksiktehingutele;

(n) tagama, et salvestamisrajatiste suhtes kohaldatavates võrgutasudes võetakse

arvesse võrgule tekkinud mis tahes kasu ning et need võrgutasud piirduvad

kuludega, mille kõnealused rajatised põhi- või jaotusvõrgule tekitavad .

3. Tariifide erikorrad võivad kehtida võrgukasutajate konkreetsete kategooriate suhtes,

nagu energiamahukad tööstusharud või andmekeskused ja energiakogukonnad, kui

reguleerivad asutused suudavad tõendada, et kõnealuste kasutajate tarbimisprofiil

avaldab proportsionaalselt väiksemat või suuremat mõju põhi- või jaotusvõrgu

üldkuludele ning et järgitakse kulupõhisuse põhimõtet.

4. Liikmesriigid võivad osaliselt katta võrgukulud riigi vahenditest, et vähendada

võrgutasude kogusummat, mida nõutakse võrgukasutajatelt, kui täidetud on

järgmised nõuded:

(a) riigi vahendid jaotus- või põhivõrguettevõtjale tagatakse mittediskrimineerival

viisil ilma konkreetseid võrgukasutajate kategooriaid otseselt või kaudselt

valikuliselt eelistamata;

(b) riigi vahendite tagamine ei nõrgenda mis tahes stiimuleid, mis on antud

võrguettevõtjatele võrgu tõhusaks käitamiseks ja arendamiseks ning

võrgukasutajatele selleks, et kohandada nende tarbimist jaotus- ja

ülekandevõrgu üldkulude vähendamiseks;

(c) riigi vahendid on ajutised ja hõlmavad ainult täiendavaid kulusid, mis

tulenevad meetmetest, mille eesmärk on kiirendada süsinikuheite vähendamist,

tootmisprotsesside elektrifitseerimist ja turu lõimimist;

(d) riigi vahendite tagamine ei kahjusta konkurentsi ega elektri siseturu

tulemuslikku toimimist.

See lõige ei piira liikmesriikide õigust teatada kohaldatavate riigiabi eeskirjade alusel

meetmetest, mille eesmärk on vähendada energiakulusid, sh võrgutasusid,

konkreetsete kasutajakategooriate jaoks, säilitades samal ajal võrgukasutajatele antud

stiimulid valida oma asukoht ja kohandada oma tarbimist, et vähendada põhi- ja

jaotusvõrkude üldkulusid.

5. Alates [jõustumise kuu esimene päev pluss 13 kuud] tagavad reguleerivad asutused

nende metoodikate, näitajate ja väärtuste läbipaistvuse, mida kasutatakse põhi- ja

jaotusvõrguettevõtjate sissenõutavate kulude kindlaksmääramiseks või

heakskiitmiseks. Alates sellest kuupäevast reguleerivad asutused avaldavad (või

ET 30 ET

nõuavad, et asjaomased põhi- või jaotusvõrguettevõtjad avaldaksid) vähemalt

järgmise teabe:

(a) ülekandetaristu kulud, näiteks kapitalikulud, sh kapitalitulu ja amortisatsioon,

ning tegevuskulud,

(b) jaotustaristu kulud, näiteks kapitalikulud, sh kapitalitulu ja amortisatsioon, ning

tegevuskulud,

(c) ülekandekadude kulud,

(d) jaotuskadude kulud,

(e) arvestiteenuste kulud,

(f) lubatud piire ületavas ulatuses reaktiivvõimsuse võtmise või lisamise kulud

ning

(g) kulud, mis tekivad võrguettevõtjatele lisateenuste ja ülekoormuse juhtimise

teenuste ostmisest, sh koormuse ümberjaotamise kulud.

Reguleerivad asutused avaldavad lisaks sellele vähemalt järgmise teabe või nõuavad,

et asjaomane põhi- või jaotusvõrguettevõtja selle avaldaks:

(a) hindamine, millel põhinevad üksikasjalikud ülekande- ja jaotustariifide

arvutamise metoodikad;

(b) kulukategooriad ja kõnealuste kulude summad, mis kaetakse iga tariifiliigiga,

mille puhul need kehtivad;

(c) kui see on kohaldatav, siis võrgutasude summad, mis kaetakse riigi vahenditest

või muudest avaliku sektori vahenditest kooskõlas lõikega 4, ning nende

osakaal kõigist võrgutasudest;

(d) iga-aastased ülekande- ja jaotustariifide väärtused iga võrgukasutajate rühma

jaoks;

(e) mis tahes uuringud, millele on tariifikujunduse võimalike variantide puhul

tuginetud;

(f) mis tahes erilised tariifikorrad, mis on võrgukasutajatele tagatud, koos

kõnealuste kordade põhjendusega;

(g) võrgu tõhusa käitamise ja arendamise tulemusnäitajad, millele on osutatud

lõike 2 punktis a.

Käesolevas lõikes esitatud teave tehakse kättesaadavaks vabalt juurdepääsetavas,

allalaaditavas ja kirjutuskaitsega vormis ning võimaluste piires ühes või enamas

üldsusele arusaadavas keeles, seejuures säilitatakse tundliku äriteabe

konfidentsiaalsus.

6. Enne kohaldatavate tariifide arvutamise metoodikate kehtestamist või heakskiitmist

kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944 artikli 59 lõike 1 punktiga a, viivad reguleerivad

asutused läbi avaliku(d) konsultatsiooni(d) asjakohaste metoodikate eelnõude teemal.

7. ACER abistab reguleerivaid asutusi lõike 2 punkti a kohaselt tulemusnäitajate

kindlaksmääramisel ning võrdleb põhivõrguettevõtjate tõhusust ja nende kulusid

kõnealuste näitajate alusel. Reguleerivad asutused ja põhivõrguettevõtjad peavad

esitama ACERile selliseks võrdlemiseks vajalikud andmed. Tähtpäevaks [jõustumise

kuu esimene päev pluss 25 kuud] ja seejärel iga nelja aasta tagant avaldab ACER

ET 31 ET

aruande, milles võrreldakse põhivõrguettevõtjate tõhusust ja nende kindlaks

määratud kulusid, seejuures kaitstakse tundlikku äriteavet.

Reguleerivad asutused võrdlevad riikide eripärasid arvesse võttes

jaotusvõrguettevõtjate tõhusust nende vastavates jurisdiktsioonides ja nende kulusid,

kui jaotusvõrguettevõtjaid on mitu. Asjaomased jaotusvõrguettevõtjad peavad

esitama reguleerivatele asutustele selliseks võrdlemiseks vajalikud andmed.

Tähtpäevaks [jõustumise kuu esimene päev pluss 37 kuud] ja seejärel iga nelja aasta

tagant avaldavad reguleerivad asutused aruande, mis tugineb riigi

jaotusvõrguettevõtjate tõhususe võrdlemise ja nende kulude kindlaksmääramise

tulemustele.

8. ACER esitab tähtpäevaks [jõustumise kuu esimene päev pluss 25 kuud] ülekande- ja

jaotustariifide arvutamise metoodikate parimate tavade aruande, võttes arvesse

riikide eripärasid. Parimate tavade aruandes käsitletakse vähemalt järgmist:

(a) tootjatele ja lõpptarbijatele kehtestatud tariifide suhe;

(b) tariifidega kaetavad kulud;

(c) ajapõhised eri võrgutariifid;

(d) asukohasignaalid;

(e) ülekande- ja jaotustariifide suhe;

(f) pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist kindlaks määratavad

meetodid, millega tagatakse läbipaistvus tariifide kindlaksmääramisel ja nende

struktuuri osas, samuti ennetavad investeeringud, mis on kooskõlas asjaomaste

liidu ja riiklike energiaeesmärkidega ning milles võetakse arvesse direktiivi

(EL) 2018/2001 kohaselt määratud eelisarendusalasid;

(g) võrgukasutajate rühmad, millele tariife kohaldatakse, sh vajaduse korral nende

rühmade omadused, tarbimise vormid ja tariife käsitlevad erandid;

(h) kaod kõrge-, kesk- ja madalpingevõrkudes;

(i) stiimulid võrkudesse tõhusate investeeringute tegemiseks ning olemasolevate

võrkude tõhusaks kasutamiseks, sh ressursid, millega tagatakse paindlikkus ja

paindlikud ühenduslepingud ning juhtmeta, digitaalsete ja arukate lahenduste

kasutamine.

ACER ajakohastab parimate tavade aruannet vähemalt kord iga kahe aasta tagant.

9. Reguleerivad asutused võtavad parimate tavade aruannet nõuetekohaselt arvesse, kui

nad kinnitavad või kiidavad heaks ülekande- ja jaotustariifid või nende arvutamise

metoodika vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 59.“;

2) lisatakse järgmised artiklid 18a, 18b, 18c ja 18d:

ET 32 ET

„Artikkel 18a

Tarkvõrkude näitajad ja innovatsioon

1. Reguleerivad asutused edendavad juhtmeta, nuti- ja digilahenduste kasutuselevõttu

alati, kui kõnealune tehnoloogia ja kõnealused lahendused suurendavad tõhusalt

elektri põhi- ja jaotusvõrkude kasutatavat võimsust, paindlikkust ja usaldusväärsust,

artikli 18 kohaselt regulatiivsete stiimulite abil ning samuti käsitades neid lahendusi

esmatähtsana võrgu arengukavades kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944 artiklitega 32

ja 51.

2. Tähtpäevaks [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast 12 kuu möödumisele

järgneva kuu esimene päev] väljastab ACER tihedas koostöös komisjoni, Euroopa

elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ja

asjaomaste sidusrühmadega soovituse, mis on suunatud tarkvõrgu näitajate

valdkonda reguleerivatele asutustele, et mõõta tarkvõrkude ja innovatiivse

võrgutehnoloogia ning digilahenduste kasutuselevõttu ja tulemuslikkust põhi- ja

jaotusvõrkude puhul. Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad esitavad sel otstarbel küsitud

andmed, mida reguleerivad asutused ja ACER sel otstarbel küsivad, või tagavad

nende esitamise. Need andmed ei hõlma mingeid isikuandmeid.

3. Vähemalt iga kolme aasta tagant pärast lõikes 2 osutatud ACERi soovituste

avaldamist avaldab ACER liidu tasandi eduaruande, milles hinnatakse tarkvõrgu

lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu ning elektritaristu tõhusat kasutamist,

lähtuvalt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud näitajatest ning direktiivi (EL) 2019/944

artikli 59 lõike 1 punkti l kohastest liikmesriigi tasandi aruannetest. ACERi aruandes

määratakse kindlaks parimad tavad ning soovitatakse vajaduse korral täiendavaid

meetmeid reguleerivatele asutustele ja komisjonile.

4. Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad haldavad ja vahetavad võrguandmeid, et võimaldada

tarkvõrkude väljatöötamist, kasutuselevõttu ja tulemuslikku kasutamist eesmärgiga

tagada elektrisüsteemi tõhus, turvaline ja paindlik käitamine. Sel otstarbel teevad nad

koostööd, sh kehtestades andmete jagamise kokkulepped, et kasutada elektrivõrgu

andmeid ühtlustatud viisil. Nad teevad seda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2023/2854* III peatükiga. Kui elektrivõrguandmed kuuluvad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2854* II peatüki

kohaldamisalasse, siis kohaldatakse seda peatükki. Nad töötavad samuti välja

tipptasemel digitaalsed andmepõhised lahendused ja käitavad neid, et toetada võrgu

käitamise seiret, optimeerimist ja koordineerimist, sh lõimida tarbimiskaja, taastuvad

energiaallikad ja fossiilkütuseid mittekasutavad paindlikkuskavad. Isikuandmeid

jagatakse ainult juhul, kui anonüümitud andmetest ei piisa seatud eesmärgi

saavutamiseks.

5. Tähtpäevaks [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast 12 kuu möödumisele

järgneva kuu esimene päev] kehtestavad põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad koostöös

muude võrguettevõtjatega vastavalt kooskõlastatud korrale, mida ühiselt edendavad

Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ja ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus,

vabatahtliku turvalise elektrivõrgu andmete vahetamise raamistiku. See raamistik

võimaldab andmete seaduslikku, turvalist ja kontrollitud korduskasutamist avalikes

huvides teadusuuringute ja innovatsiooni otstarbel, et töötada välja, katsetada,

lõimida ja võtta kasutusele tipptasemel tehnoloogiat, mis toetab võrgu tõhusat ja

ohutut käitamist ning optimeerimist. Käesoleva lõike sätete kohaldamisel teevad

põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad järgmist:

ET 33 ET

(a) tagavad konfidentsiaalsus- ja turvanõuete järgimise;

(b) teevad koostööd asjaomaste Euroopa sidusrühmadega, sh teadus- ja

tehnoloogiaorganisatsioonidega ning tööstuslahenduste pakkujatega, et

koondada eksperdioskused, andmed ja digivahendid;

(c) võimaldavad väljatöötatud tipptasemel lahendusi kasutada kõigil Euroopa

põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatel, kes esitavad taotluse vastavalt Euroopa elektri

põhivõrguettevõtjate võrgustiku ja ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse

kooskõlastatud korrale.

Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ja ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus,

tihedas koostöös nende põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatega, kes soovivad luua

kooskõlastatud korra, koostavad ning edastavad komisjonile järgmise teabe:

(a) juhtimis- ja otsustusprotsessi eeskirjad ning eeskirjad põhi- ja

jaotusvõrguettevõtjate osalemise kohta, sh kui nad liituvad hilisemas etapis,

rollide ja kohustuste jaotus, intellektuaalomandi haldamine ning võimalused

väljatöötatud tipptasemel lahendustele juurdepääsu saamiseks;

(b) tehnilised ja korralduslikud meetmed asjakohaste energeetikat, küberturvalisust

ja andmeid käsitlevate õigusaktide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/2854, määruse (EL) 2016/679 ja määruse (EL) 2024/1689**

nõuete täitmiseks;

(c) ohutuse ja küberturvalisuse meetmed, millega tagatakse väljatöötatud

lahenduste ohutu lõimimine põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate asutusesisestesse

protsessidesse ja toimingutesse;

(d) tehnilised ja korralduslikud meetmed, millega tagatakse nende digivahendite

käitamine, hooldamine ja ajakohastamine, mis saadakse andmevahetuse

raamistiku tulemusena, nende kogu olelusringi vältel kasutuselevõtu ja võrgu

toimimisse lõimimise eesmärgiga;

(e) väljundite katsetamise, võrdlusaluste määramise ja valideerimise ühised

raamistikud.

Komisjon esitab arvamuse punktide a–e kohaselt teatatud elementide kohta kuue kuu

jooksul alates kõnealuse teabe kättesaamise kuupäevast. Kui need elemendid

hõlmavad isikuandmete töötlemist, siis konsulteerib komisjon Euroopa

Andmekaitseinspektoriga. Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik, ELi

jaotusvõrguettevõtjate üksus ning asjaomased põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad võtavad

seda arvamust suurimas võimalikus ulatuses arvesse kooskõlastatud korra loomisel ja

rakendamisel. Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ja ELi

jaotusvõrguettevõtjate üksus teatavad komisjonile, kuidas seda arvamust on arvesse

võetud.

Kõik kooskõlastatud korraga hõlmatud põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad täidavad juhul,

kui komisjon võtab artikli 61 lõike 5 punkti b kohaselt vastu rakendusakte, täielikult

kõik nendes sätestatud tehnilised, tegevuslikud, küberturvalisuse ja

läbipaistvusnõuded. See nõue ei mõjuta osalemise vabatahtlikku olemust.

ET 34 ET

Artikkel 18b

Nutiarvestisüsteemid

1. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil võetakse kasutusele

nutiarvestisüsteemid, mis hõlmavad vähemalt 50 % kõigist lõpptarbijatest

31. detsembriks 2030 ja 75 % kõigist lõpptarbijatest 31. detsembriks 2033. Kui

liikmesriigi kasutuselevõtu määr on käesoleva määruse jõustumise kuupäeval alla

30%, siis on 50% tähtpäev 31. detsember 2031 ja 75 % tähtpäev 31. detsember

2034. Kõnealuste nutiarvestisüsteemide funktsioonid peavad vastama direktiivi

(EL) 2019/944 artiklis 20 sätestatud nõuetele.

2. Direktiivi (EL) 2019/944 kohaldamisel käsitatakse mis tahes viidet

nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtu kulude-tulude analüüsile selliselt, et see kehtib

ainult käesoleva artikli lõikes 1 osutatud 75 % hõlmavuse taset ületava

kasutuselevõtu suhtes.

Artikkel 18c

Elektri maksustamine

1. Liikmesriigid edendavad elektri kasutuselevõttu energiaallikana, võttes kasutusele

toetava maksustamisraamistiku.

2. Liikmesriigid kohaldavad elektrile ja maagaasile erinevat aktsiisimaksumäära, mida

reguleeritakse nõukogu direktiiviga 2003/96/EÜ***, mille tulemusena maksustatakse

elektrit määraga, mis ei ületa maagaasi suhtes kohaldatavat määra, kooskõlas lõikes 1

sätestatud põhimõttega. Komisjon võib liikmesriigi nõuetekohaselt põhjendatud

taotluse alusel lähtuvalt konkreetsetest riigi asjaoludest, sh võttes arvesse liikmesriigi

eelarveolukorda, volitada liikmesriiki rakendusakti alusel lükkama edasi lõike 1

kohaldamise kuni ajani, mil leitakse tasakaal konkreetsete asjasse puutuvate riigi

asjaolude ning vajaduse vahel saavutada liidu elektrifitseerimise eesmärgid.

3. Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 17 lõike 1 punkti a kohaselt määratletud

energiamahukatele ettevõtetele tarnitud elektrit käsitatakse kõnealuse artikli lõike 4

nõuetele vastavana.

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2854

ühtlustatud õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu

andmetele ja andmete kasutamist, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja

direktiivi (EL) 2020/1828 (ELT L, 2023/2854, 22.12.2023, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2854/oj).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689,

millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning

muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013,

(EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL,

(EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (ELT L, 2024/1689, 12.7.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj).

*** Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse

ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik

(ELT L 283, 31.10.2003, lk 51, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/96/oj).“;

ET 35 ET

Artikkel 18d

Võrguühenduse meetmed võrgu ülekoormuse korral

1. Selleks et tagada võrguosalistele juurdepääs põhi- ja jaotusvõrkudele kooskõlas

artikli 3 punktiga q, kui kättesaadavast võrgu võimsusest jääb puudu, võivad

reguleerivad asutused kiita heaks meetmeid, millega heidutatakse spekulatiivseid

taotlusi võrguühenduse saamiseks, tagatakse võrguühendust taotlevate projektide

piisav valmidusaste ning omistatakse suuremat tähtsust sellistele võrgukasutajate

kategooriatele nagu avalik sektor, sotsiaalteenused, energiakogukonnad,

kodumajapidamised, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, andmekeskused,

energiamahukad tööstusharud või turuosalised transpordisektoris, ning samuti

määrata tingimused, mis võimaldavad omistada vajadusel suuremat tähtsust

konkreetse kategooria kasutajatele lähtuvalt objektiivsetest, läbipaistvatest ja

mittediskrimineerivatest kriteeriumidest. Nende kriteeriumide puhul võidakse võtta

arvesse võimalike projektide mõju võrgu ülekoormuse leevendamisele ning samuti

majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset kasu.

2. Liikmesriigid ja reguleerivad asutused tagavad, et võetakse muud asjakohased

meetmed ebapiisava võrguvõimsuse probleemi lahendamiseks, sh juhtmeta, arukate

ja digitaalsete lahenduste kasutamine kooskõlas artikliga 18a, paindlikud

ühenduslepingud kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944 artikliga 6a ning sidusrühmi

kaasav sektoriteülene võrgu kavandamine kooskõlas määruse (EL) 2024/1788

artikliga 55 ja direktiivi (EL) 2019/944 artikliga 51.“;

3) artiklit 61 muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse järgmised lõiked 5a ja 5b:

„5a. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 68 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva

määruse täiendamiseks, millega kehtestatakse suunised tariifide ühise struktuuri ja

arvutamise ühtlustatud metoodika kohta kooskõlas artikliga 18. Enne kõnealuste

õigusaktide vastuvõtmist või mis tahes muutmist väljastab ACER komisjoni taotlusel

määruse (EL) 2019/942 artikli 2 punktis c osutatud soovituse tariifide ühtse struktuuri ja

arvutamise ühtlustatud metoodika kohta. Kõnealustes suunistes määratakse kindlaks

eeskirjad elektri ühtlustatud tariifistruktuuride kohta, sh üksikasjalikud tingimused,

mille alusel reguleerivad asutused võivad kehtestada eraldiseisvaid võrgutasude

kordasid võrgukasutajate konkreetsete kategooriate jaoks, nagu on osutatud artikli 18

lõikes 3, ning ühtlustatud eeskirjad menetluslike ja materiaalõiguslike nõuete kohta

artikli 18 lõikes 6 osutatud avalikeks konsultatsioonideks.

Komisjonil on volitus võtta vastu rakendusakte, millega määratakse artikli 18a

kohaldamisel kindlaks tarkvõrkude näitajad, et mõõta aruka ja innovatiivse

võrgutehnoloogia ning digilahenduste kasutuselevõttu ja tulemuslikkust põhi- ja

jaotusvõrkude puhul. Komisjon võtab kõnealuste rakendusaktide koostamisel,

muutmisel või vastuvõtmisel arvesse ACERi soovitusi, mis on esitatud vastavalt

artikli 18a lõikele 2.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 67 lõikes 2 osutatud

kontrollimenetlusega.

5b. Komisjonil on volitus võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks üksikasjalikud

nõuded, millega võimaldatakse andmete seaduslikku, turvalist ja kontrollitud

korduskasutamist avalikes huvides teadusuuringute ja innovatsiooni otstarbel, millega

ET 36 ET

toetatakse elektrisüsteemi käitamist ja optimeerimist kooskõlas artikliga 18a.

Kõnealuste nõuete puhul kehtib järgmine:

(a) nendega määratakse kindlaks ja ajakohastatakse tehnilisi andmemudeleid,

vorminguid, ontoloogiaid, liideseid ja andmete koostalitlusvõimet;

(b) nendega määratakse kindlaks tingimused läbipaistvate ja vastutustundlike

toimingute jaoks turvalise töötlemise keskkondades, mis võimaldavad

andmevahetust innovatsiooni otstarbel, ning nõuded korrapäraste tegevusaruannete

avaldamiseks, sh toetatud kasutusmallid ning mis tahes kindlaks tehtud andmete

jagamise tõkked;

(c) nendega määratakse kindlaks konkreetsed vastutuse, küberturvalisuse,

riskimaandamise ja intsidentidest teatamise nõuded kooskõlas kehtivate liidu

õigusaktidega, eelkõige määrusega (EL) 2024/1689.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 67 lõikes 2 osutatud

kontrollimenetlusega. Komisjon võib taotleda andmeid, teavet ja dokumente, mis on

koostatud või mida on vahetatud artikli 18a lõike 5 kohaselt loodud kooskõlastatud

korra raames kõnealuste rakendusaktide koostamiseks vajalikus ja proportsionaalses

ulatuses.“

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub [xxx] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

ET 1 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS – ASUTUSED

1. ETTEPANEKU RAAMISTIK..................................................................................... 3

1.1. Ettepaneku nimetus ...................................................................................................... 3

1.2. Asjaomane poliitikavaldkond....................................................................................... 3

1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3

1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3

1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 4

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 6

1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 8

1.4. Ettepanek käsitleb ........................................................................................................ 8

1.5. Ettepaneku põhjendused............................................................................................... 8

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 8

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. 10

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ....................................................... 10

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega ............................................................................................. 11

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang ...................................................................... 11

1.6. Ettepaneku ja selle finantsmõju kestus ...................................................................... 12

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id) .......................................................................... 12

2. HALDUSMEETMED ................................................................................................ 13

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ............................................................................... 13

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................. 13

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ....................................................... 13

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................. 13

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal) ............................................................................................................ 14

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ....................................... 14

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 16

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub16

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 17

ET 2 ET

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 17

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund ....................................... 20

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 21

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 21

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 26

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 27

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 27

3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 30

4. Digimõõde .................................................................................................................. 31

4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 31

4.2. Andmed ...................................................................................................................... 33

4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 38

4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 43

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 44

ET 3 ET

1. ETTEPANEKU RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku nimetus

Seadusandlik ettepanek määruse (EL) 2019/943 muutmiseks, et muuta elektriarved

Euroopa Liidus tulevikukindlaks

1.2. Asjaomane poliitikavaldkond

Poliitikavaldkond: energeetika

Meede: taskukohase energia tegevuskava

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Seadusandliku ettepaneku peamine eesmärk võrgutasude valdkonnas on muuta

üleminek süsteemisõbralikumale võrgutasude kujundamisele ja võrgu käitamisele

kohustuslikuks riikide reguleerivate asutuste jaoks, toetades samal ajal laiemat liidu

eesmärki kiirendada elektrifitseerimist ja tagada, et elektritarbimise regulatiivne

kulude struktuur on kooskõlas ELi energia-, kliima- ja konkurentsivõime

eesmärkidega.

See hõlmaks suuremaid stiimuleid võrguettevõtjatele kulutõhususe suurendamiseks

ning et võimaldada õigeaegset võrgule juurdepääsu, stiimuleid võrgukasutajatele

nende tarbimiskäitumise kohandamiseks, suuremat läbipaistvust ning kohustust

reguleerivatele asutustele, et nad määraksid tulemusnäitajad võrgukasutuse ja

süsteemi tõhususe suurendamiseks. Kõik need ettepanekud peaksid aitama tagada, et

võrgutasud põhinevad süsteemile tekkivatel tegelikel kuludel ja toetavad täiendavalt

tõhusat võrgukasutust. Samal ajal on ettepaneku eesmärk tagada, et võrgutasude ja

elektri maksustamise kombineeritud mõju toetab elektrifitseerimist, aitab vähendada

elektrikulusid tarbijatele ja tööstusele ning tugevdab liidu majanduse

konkurentsivõimet.

Seadusandliku ettepanekuga kehtestatakse sihipärased toetusmeetmed, et kiirendada

nutiarvestite kasutuselevõttu, nõuda võrguettevõtjatelt võrguandmete vahetamist

tarkvõrgu otsetarbel ning kehtestada vabatahtlik ELi tasandi raamistik elektriandmete

turvaliseks korduskasutamiseks eesmärgiga töötada välja ja katsetada innovatiivseid

digivahendeid võrgu optimeerimiseks, mille kõigi eesmärk on parandada

olemasoleva võrgutaristu tootlikkust ja vähendada üldiseid süsteemikulusid. Neid

meetmeid täiendavad elektri maksustamise sihipärased põhimõtted, mille eesmärk on

tagada, et maksustamisraamistikud ei heiduta elektrifitseerimist ja et elektrit

maksustatakse soodsamalt kui konkureerivaid fossiilkütuseid, eelkõige maagaasi,

kooskõlas AccelerateEU kava, taskukohase energia tegevuskava ning liidu

süsinikuheite vähendamise eesmärkidega.

Ettepaneku eesmärk on samuti panustada tarbijate ja energiamahukate tööstusharude

lõplike elektrikulude vähendamisse, võimaldades sidusamat vastastikmõju

võrgutasude kujundamise ja liikmesriikide elektri maksustamise raamistikes

sisalduvate stiimulite vahel, austades täiel määral liikmesriikide pädevust nõukogu

direktiivi 2003/96/EÜ alusel.

Viimaks selgitatakse ettepanekus reguleerivate asutuste õigust võtta võrguühenduse

meetmed võrgu ülekoormuse korral, võttes meetmeid ja kehtestades tingimusi

mittediskrimineerivaks, objektiivseks ja läbipaistvaks kolmanda isiku juurdepääsuks

ET 4 ET

võimalusega võtta arvesse võrguühenduse taotluste mõju võrgu ülekoormusele,

majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnakaalutlusi ning nende valmidusastet ja

edenemist. Reguleerivad asutused võivad samuti kehtestada tingimusi, et omistada

tähtsust majandussektoritele või kasutajate rühmale, ning samuti tingimusi sektorite

või kasutajate rühmade piires, tagades samal ajal, et nõuetekohaselt rakendatakse

võrgu ülekoormust vähendavad muud meetmed.

Vt lisateavet seletuskirjast.

1.3.2. Erieesmärgid

Järgmised erieesmärgid (EEd) keskenduvad nendele, mida käsitletakse sätetes, mis

nõuavad lisavahendeid komisjonile (energeetika peadirektoraadile ja

Teadusuuringute Ühiskeskusele):

EE1: suurendada elektrisüsteemi käitamise tõhusust, turvalisust ja paindlikkust,

kehtestades otstarbekohase õigusliku kohustuse põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatele

võrguandmete vahetamiseks ühtlustatud viisil, mis võimaldab töötada välja, võtta

kasutusele ja tulemuslikult kasutada tarkvõrke ning innovatiivseid andmepõhiseid

lahendusi võrgu seireks, optimeerimiseks ja koordineerimiseks;

EE2: võimaldada töötada välja, katsetada ja võtta kasutusele võrgu käitamise ja

optimeerimise innovatiivseid digivahendeid, nõudes et võrguettevõtjad looksid

vabatahtliku liidu tasandi raamistiku turvalise ja kontrollitud elektrivõrgu andmete

korduskasutuse jaoks teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil, tagades

õiguskindluse, raamistiku ja ühised tehnilised nõuded. Võimaldada komisjonil võtta

vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks suunised, millega võimaldatakse

elektrivõrgu andmete seaduslikku, turvalist ja kontrollitud korduskasutamist avalikes

huvides teadusuuringute ja innovatsiooni otstarbel;

EE3: võimaldada komisjonil võtta vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks

suunised tariifide arvutamise ühtlustatud metoodika kohta, panustades seeläbi

sidusamatesse regulatiivsetesse lähenemisviisidesse liidus;

EE4: võimaldada komisjonil võtta vastu rakendusakti tarkvõrgu näitajate kohta,

panustades seeläbi sidusamatesse regulatiivsetesse lähenemisviisidesse liidus;

EE5: ettepanekuga kehtestatakse komisjoni piiratud uus ülesanne, mis on seotud

artikliga 18b nutiarvestisüsteemide kohta. See ülesanne seisneb sisuliselt

liikmesriikide rakendamise järelmeetmete võtmises nutiarvestisüsteemide

kasutuselevõtu miinimumnõuete puhul ning selle selgituse kohaldamise järelevalve

puhul, mille kohaselt võib kulude-tulude analüüsi kohaldada ainult hõlmavuse

miinimumtasemest suuremas ulatuses;

EE6: ettepanekuga selgitatakse reguleerivate asutuste õigusi seoses võrguühenduse

meetmete võtmisega ülekoormuse korral eesmärgiga tagada, et võrguühenduse

menetlused on õigeaegsed ja tõhusad elektrifitseerimise toetamiseks. Sel puhul ei ole

kehtestatud nõudeid komisjonile või ACERile ning seega puudub neile rahaline

mõju. Seetõttu ei hinnata põhjalikumalt rahalist mõju ELi institutsioonidele, kuna

selle EE täitmine on täielikult riikide reguleerivate asutuste ülesanne.

Ettepanekuga kaasnevad komisjonile (energeetika peadirektoraat ja Teadusuuringute

Ühiskeskus) uued nõuded, mis on seotud EE1 ja EE2 saavutamisega.

Nõue 1 (mis on seotud EE1ga ja EE2ga): võrguettevõtjate toetamiseks nende

andmevahetuse alases tegevuses töötab komisjon esiteks välja nõuetekohased

energiaalast andmevahetust puudutavad sätted asjakohastes õigusaktides, näiteks

ET 5 ET

tarbimiskaja käsitlev võrgueeskiri (artikli 18a lõige 4), ning teisest küljest jälgib,

kuidas rakendatakse innovatsiooni otstarbel elektrivõrgu andmevahetuse alast uut

õigusraamistikku, mille alusel Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik, ELi

jaotusvõrguettevõtjate üksus ning osalevad põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad peavad

kehtestama ja teatavaks tegema kooskõlastatud korra juhtimispõhimõtted, selles

osalemise eeskirjad, tehnilised ja tegevusmeetmed, küberturvalisuse kaitsemeetmed,

olelusringi haldamise korra ning katsetamise ja valideerimise raamistikud (artikli 18a

lõige 5). Komisjon peab hindama neid elemente, esitama arvamuse kolme kuu

jooksul ja tegema kõnealuse arvamuse arvesse võtmise viisi järelevalvet.

Teadusuuringute Ühiskeskus annab tehnilist ja teaduslikku toetust vabatahtliku

turvalise elektri andmevahetuse raamistiku väljatöötamiseks artikli 18a lõike 5

kohaselt. See hõlmab suuniste tagamist katsetamise ja valideerimise lähenemisviiside

jaoks ning hädavajalikke küberturvalisuse nõudeid.

Nõue 2 (mis on seotud EE2ga): komisjonil on volitus võtta vastu rakendusakte,

milles määratakse kindlaks üksikasjalikud suunised, millega võimaldatakse

elektrivõrgu andmete seaduslikku, turvalist ja kontrollitud korduskasutamist avalikes

huvides teadusuuringute ja innovatsiooni otstarbel, mis toetavad elektrisüsteemi

käitamist ja optimeerimist (artikli 61 lõige 5b). See hõlmab tehnilisi ja õiguslikke

ettevalmistusi, konsulteerimist sidusrühmadega ning järelmeetmete koostamist ja

võtmist. Teadusuuringute Ühiskeskus osaleb tehnilise teabe esitamises kõnealuste

rakendusaktide koostamiseks, sh andmemudelite, ontoloogiate, liideste,

koostalitlusvõime arhitektuuride ja tehniliste kirjelduste kohta.

Nõue 3 (EE3): komisjonil on volitus võtta vastu rakendusakt, millega määratakse

kindlaks suunised tariifide arvutamise ühtlustatud metoodika kohta kooskõlas

artikliga 18. See ülesanne toetab sidusama ja rohkem ühtlustatud õigusraamistiku

väljatöötamist liikmesriikides.

Nõue 4 (EE4): komisjonil on volitus võtta vastu rakendusakt tarkvõrgu näitajate

kohta kooskõlas artikliga 18a. Sel otstarbel peab komisjon hindama ACERi soovitust

tarkvõrgu näitajate kohta, valmistama ette ja haldama konsulteerimist

sidusrühmadega ja talitustevahelist koordineerimist, koostama vajaduse korral

rakendusakti ning toetama selle vastuvõtmist ja edasist läbivaatamist. Need

ülesanded toetavad sidusama ja rohkem ühtlustatud õigusraamistiku väljatöötamist

liikmesriikides.

Nõue 5 (mis on seotud EE5ga): sellega seotud järelmeetmeid peaks võtma ainult

energeetika peadirektoraat ja see jääb eeldatavasti piiratuks, võttes arvesse, et

nutiarvestite kasutuselevõtu edusammud on juba hõlmatud olemasoleva

järelevalvetegevusega.

Järgmised erieesmärgid (EEd) keskenduvad nendele, mida käsitletakse sätetes, mis

nõuavad lisavahendeid ACERile.

EE6: edendada aruka ja innovatiivse võrgutehnoloogia ning digilahenduste

kasutuselevõttu põhi- ja jaotusvõrkude puhul, kehtestades tarkvõrgu näitajaid,

toetades seeläbi elektritaristu digiüleminekut ja moderniseerimist.

EE7: tugevdada liidu tasandi järelevalvet tarkvõrgu lahenduste väljatöötamise ja

elektritaristu tõhusa kasutuse järelevalve valdkonnas, avaldades korrapärased

eduaruanded, parandades seeläbi regulatiivset järelevalvet ja tõenduspõhist

otsustusprotsessi.

ET 6 ET

EE8: tugevdada veelgi eesmärki suurendada võrgu kasutamise tõhusust ja süsteemi

tõhusust, aidates reguleerivatel asutustel määrata tulemusnäitajaid võrgu tõhusa

käitamise ja arendamise valdkonnas.

EE9: tugevdada veelgi eesmärki suurendada võrgukasutuse tõhusust ja süsteemi

tõhusust viies läbi põhivõrguettevõtjate tõhususe võrdlusi.

EE10: panustada eesmärki, milleks on saavutada tariifide määramise metoodika

ühtlustamine, koostades komisjonile adresseeritud soovituse ettepaneku kohta, mis

käsitleb tariifide arvutamise ühtlustatud metoodikat, enne kui komisjon võtab sellel

teemal vastu rakendusakti.

Ettepanekuga kaasnevad ACERile uued nõuded, mis on seotud EE6, EE7, EE8, EE8

ja EE10 saavutamisega.

Nõue 6 (mis on seotud EE6ga): ACER peab tihedas koostöös Euroopa elektri

põhivõrguettevõtjate võrgustiku, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ja asjaomaste

sidusrühmadega esitama reguleerivatele asutustele adresseeritud soovituse, mis

käsitleb tarkvõrgu näitajaid aruka ja innovatiivse võrgutehnoloogia ning

digilahenduste kasutuselevõtu mõõtmiseks põhi- ja jaotusvõrkude puhul (artikli 18a

lõige 2).

Nõue 7 (mis on seotud EE7ga): ACER peab avaldama liidu tasandi eduaruande,

milles hinnatakse tarkvõrgu lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu ning

elektritaristu tõhusat kasutamist (artikli 18a lõige 3). See aruanne tuleb avaldada

vähemalt iga kolme aasta tagant pärast tarkvõrgu näitajaid käsitlevate ACERi

soovituste avaldamist.

Nõue 8 (mis on seotud EE8ga): ACER peab abistama reguleerivaid asutusi

tulemusnäitajate kindlaksmääramisel (artikli 18 lõige 7).

Nõue 9 (mis on seotud EE9ga): ACER peab avaldama aruande põhivõrguettevõtjate

tõhususe võrdlemise ja nende kulude kohta käesoleva määruse jõustumisest 12 kuu

möödumisele järgneva kuu esimeseks päevaks ja seejärel iga nelja aasta tagant

(artikli 18 lõige 7).

Nõue 10 (mis on seotud EE10ga): ACER peab esitama komisjonile adresseeritud

soovituse tariifide arvutamise ühtlustatud metoodika kohta (artikli 61 lõige 5a).

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Lisavahendid võimaldavad komisjonil (energeetika peadirektoraadil ja

Teadusuuringute Ühiskeskusel) ja ACERil täita ülesandeid, mis on vajalikud neile

ELi õigusaktidega antud volituste täitmiseks kooskõlas käesoleva ettepaneku

nõuetega.

Ettepanek tugevdab eeldatavasti elektrisüsteemi kulutõhusat, turvalist ja digitaalset

käitamist, parandades tarkvõrkude, elektrivõrgu andmevahetuse ja

nutiarvestisüsteemide õigusraamistikku. Ettepanekuga seotud ressursside eesmärk on

tagada nende uute elementide tulemuslik rakendamine ning tuua tegelikku kasu

reguleerivatele asutustele, võrguettevõtjatele, turuosalistele ja elektrikasutajatele.

Komisjon (energeetika peadirektoraat ja Teadusuuringute Ühiskeskus)

Nõuded 1 ja 2: kui komisjonile antakse elektrivõrgu andmevahetuse sätete

rakendamisega seotud kohustused, siis on selle tulemuseks eeldatavasti sidusam

kogu liitu hõlmav tarkvõrgu ja digitaalse võrgu lahenduste kasutuselevõtu raamistik.

See peaks toetama edusammude järjepidevamat seiret liikmesriikides, parimate

ET 7 ET

tavade paremat kindlakstegemist ning tugevamat alust regulatiivsete stiimulite jaoks,

mis julgustavad võrgu tõhusat käitamist ja arendamist. Täpsemalt soodustab see

eeldatavasti innovatiivsete digitaalsete ja tehisintellektil põhinevate lahenduste

väljatöötamist, katsetamist ja skaleerimist võrgu käitamise ja optimeerimise jaoks,

parandades seeläbi võrgu jälgitavust, süsteemi tõhusust ning taastuvate

energiaallikate, tarbimiskaja ja fossiilkütuseid mittekasutavate paindlikkuskavade

lõimimist.

Nõue 3: komisjonile antakse ülesanne koostada ja võtta vastu rakendusakt tariifide

arvutamise ühtlustatud metoodika kohta, et toetada paremini ühtlustatud ja

prognoositavat riikliku regulatiivse rakendamise raamistikku. See peaks vähendama

riiklike lähenemisviiside killustatust, parandama õiguskindlust reguleerivate asutuste

ja võrguettevõtjate jaoks ning tugevdama laiema reformi tulemuslikkust

süsteemikulude vähendamisel.

Nõue 4:kui komisjonile antakse ülesanne koostada ja võtta vastu rakendusakt

tarkvõrgu näitajate kohta, siis toetab see eeldatavasti paremini ühtlustatud ja

prognoositavat riikliku regulatiivse rakendamise raamistikku. See peaks vähendama

riiklike lähenemisviiside killustatust, parandama õiguskindlust reguleerivate asutuste

ja võrguettevõtjate jaoks ning tugevdama laiema reformi tulemuslikkust

süsteemikulude vähendamisel. Lisaks sellele toetavad võrguandmete

korduskasutamise rakenduseeskirjad eeldatavasti turvalist ja koostalitlusvõimelist

innovatsiooni kogu liidus elektrivõrgu käitajate ja kasutajate huvides.

Nõue 5: kui komisjonile (energeetika peadirektoraat) antakse ülesanne võtta

nutiarvestisüsteeme käsitleva artikli 18b rakendamise järelmeetmeid, siis toetab see

eeldatavasti nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtu miinimumnõuete järjepidevamat

kohaldamist liikmesriikides. See hõlmab järelevalvet selle üle, kuidas liikmesriigid

täidavad kasutuselevõtu miinimumtaset ja kohaldavad selgitust, mille kohaselt

kulude-tulude analüüse kohaldatakse ainult kõnealuse leviku miinimumtaseme

ületamise korral. See peaks aitama saavutada suuremat õiguskindlust, parandada

nutiarvestisüsteemide kasutuselevõttu ning toetada tulemuslikumat ja ühtlustatud

raamistikku tarbijate osalemise ja süsteemi tõhususe otstarbel tarbijate,

võrguettevõtjate ja reguleerivate asutuste huvides.

ACER

Nõue 6: kui ACERile antakse ülesanne töötada välja soovitus tarkvõrgu näitajate

kohta, siis edendab see eeldatavasti sidusamat lähenemisviisi digitaliseerimise ja

innovatsiooni mõõtmiseks liidu elektrivõrkude puhul. See peaks parandama

edusammude seiret, toetama tarkvõrgu ja innovatiivse võrgutehnoloogia ning

digilahenduste laiemat kasutuselevõttu ning panustama tõhusamasse ja

tänapäevasemasse elektritaristu kasutusse põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate,

reguleerivate asutuste ja võrgukasutajate huvides.

Nõue 7: kui ACERile antakse ülesanne anda teada edusammudest

tarkvõrgulahenduste väljatöötamise ja kasutuselevõtu ning elektritaristu tõhusa

kasutamise puhul, siis tugevdab see eeldatavasti tarkvõrgu kasutuselevõtu ja taristu

tõhususe liidu tasandi järelevalvet. See peaks toetama teadlikumat regulatiivset

järelevalvet ning panustama tõhusamasse ja tänapäevasemasse elektritaristu

kasutamisse põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate, reguleerivate asutuste ja võrgukasutajate

huvides.

ET 8 ET

Nõue 8: kui ACERile antakse ülesanne abistada reguleerivaid asutusi

tulemusnäitajate kindlaksmääramisel, siis parandab see eeldatavasti läbipaistvust,

järjepidevust ja tõenduspõhist regulatiivset järelevalvet liidus. See peaks toetama

teadlikumaid regulatiivseid otsuseid ja tugevdama stiimuleid tõhusaks võrgu

käitamiseks ja investeerimiseks reguleerivate asutuste, võrguettevõtjate ja

elektrikasutajate huvides.

Nõue 9: kui ACERile anda ülesanne viia läbi ja avaldada põhivõrguettevõtjate ja

nende kulude tõhususe võrdlemine, siis aitab see eeldatavasti teha kindlaks head

tavad ja ebatõhusused põhivõrguettevõtjate puhul. See peaks tugevdama

võrdlusaluste määramist liidus ning toetama tõhusamaid võrgu käitamise ja

investeerimisotsuseid reguleerivate asutuste, võrguettevõtjate ja elektrikasutajate

huvides.

Nõue 10: kui ACERile antakse ülesanne esitada komisjonile soovitusi ettepaneku

kohta, mis käsitleb tariifide arvutamise ühtlustatud metoodikat, siis toetab see

eeldatavasti suuremat järjepidevust ja prognoositavust liikmesriikide tariifide

määramise lähenemisviiside puhul. See peaks aitama saavutada ühtlustatuma

õigusraamistiku, vähendama riiklike lähenemisviiside killustatust ning toetama

selgemat ja sidusamat alust võrgutariifide kujundamisele, millest saavad kasu

reguleerivad asutused, võrguettevõtjad ja turuosalised.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Algatuse edusammude ja saavutuste jälgimise kohta vt seletuskiri.

1.4. Ettepanek käsitleb

uut meedet

uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest1

olemasoleva meetme pikendamist

ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist

teise või uue meetmega

1.5. Ettepaneku põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Komisjon (energeetika peadirektoraat ja Teadusuuringute Ühiskeskus)

Nõue 1: energeetika peadirektoraadi ülesanne on teha innovatsiooni otstarbel

elektrivõrgu andmevahetuse raamistiku rakendamise järelevalvet, sh koordineerida

üldist rakendamisprotsessi koos ACERi, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate

võrgustiku, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse, põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate,

liikmesriikide ning muude sidusrühmadega ning tagada sidusus laiema liidu

raamistikuga (artikli 18a lõige 5). Lisaks sellele peab komisjoni võtma vastu ja

hindama elemente, millest annavad teada Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate

võrgustik, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus ning osalevad põhi- ja

jaotusvõrguettevõtjad juhtimise, osalemiseeskirjade, tehniliste ja operatiivsete

meetmete, küberturvalisuse kaitsemeetmete, olelusringi korralduste ja

katseraamistike kohta, ning võtma nende järelmeetmeid, esitama kolme kuu jooksul

komisjoni arvamuse ja tegema selle arvamuse arvesse võtmise järelevalvet.

1 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 9 ET

Sihtotstarbelised ressursid toetaksid eelkõige rakendamisprotsessi üldist

koordineerimist ACERi, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku, ELi

jaotusvõrguettevõtjate üksuse, võrguettevõtjate, liikmesriikide ja muude

sidusrühmadega, komisjoni arvamuse koostamist artikli 18a lõike 5 alusel, poliitikat

ja õiguslikke järelmeetmeid, sh ACERi soovitusi ning andmehalduse,

küberturvalisuse, tehisintellekti ja kriitiliste taristuprobleemide kohta ning

sidusrühmade kaasamist, rakendusraamistiku järelevalvet ja võimalikke tulevasi

uuendusi.

Teadusuuringute Ühiskeskus annab tehnilisi ja teaduslikke nõuandeid vabatahtliku

turvalise elektri andmevahetuse raamistiku väljatöötamiseks artikli 18a lõike 5

kohaselt. See hõlmab suuniste tagamist katsetamise ja valideerimise lähenemisviiside

jaoks ning hädavajalikke küberturvalisuse nõudeid. Kui see on asjakohane, siis võib

Teadusuuringute Ühiskeskus panustada õigeaegsete ja poliitika jaoks asjakohaste

kasutusmallide koostamisse, mis on seotud elektrivõrgu kavandamise, käitamise ja

optimeerimisega. Teadusuuringute Ühiskeskus annaks samuti tehnilisi sisendeid

rakendusaktidele artikli 61 lõike 5b alusel, mis toetavad vabatahtliku turvalise

elektrivõrgu andmevahetuse raamistiku tehnilist hindamist artikli 18a lõike 5 alusel.

Nõue 2: komisjonil on volitus võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks

üksikasjalikud suunised, millega võimaldatakse elektrivõrgu andmete seaduslikku,

turvalist ja kontrollitud korduskasutamist avalikes huvides teadusuuringute ja

innovatsiooni otstarbel, mis toetavad elektrisüsteemi käitamist ja optimeerimist

kooskõlas artikliga 18a (artikli 61 lõige 5b). See hõlmab tehnilisi ja õiguslikke

ettevalmistusi, konsulteerimist sidusrühmadega ning järelmeetmete koostamist ja

võtmist. See ülesanne hõlmab energeetika peadirektoraadi ja Teadusuuringute

Ühiskeskuse ühiseid jõupingutusi ning viimatinimetatu esitab tehnilist teavet

kõnealuste rakendusaktide koostamiseks, sh andmemudelite, ontoloogiate, liideste,

koostalitlusvõime arhitektuuride ja tehniliste kirjelduste kohta. Need ressursid

hõlmaksid eelkõige rakendusaktide ettevalmistamist, koostamist ja nende

vastuvõtmise suunamist artikli 61 lõigete 5a ja 5b alusel, sh talitustevahelist

konsulteerimist ja konsulteerimist liikmesriikidega asjakohase komiteemenetluse

raames.

Nõue 3: komisjon võib võtta vastu rakendusakti, millega määratakse kindlaks

suunised tariifide arvutamise ühtlustatud metoodika kohta kooskõlas artikliga 18

(artikli 61 lõige 5a). See ülesanne nõuab energeetika peadirektoraadilt analüütilist,

regulatiivset ja koordineerimisvõimekust. Kõnealused ressursid hõlmaksid eelkõige

poliitilisi ja õiguslikke järelmeetmeid.

Nõue 4: komisjon võib võtta vastu rakendusakti tarkvõrgu näitajate kohta kooskõlas

artikliga 18a (artikli 61 lõige 5a). See ülesanne nõuab energeetika peadirektoraadilt

analüütilist, regulatiivset ja koordineerimisvõimekust. Kõnealused ressursid

hõlmaksid eelkõige poliitilisi ja õiguslikke järelmeetmeid.

Nõue 5: energeetika peadirektoraat ei vaja artikli 18b puhul täiendavat personali,

kuna nutiarvestite kasutuselevõtu edusammud on juba hõlmatud olemasoleva

järelevalvega.

ACER

Nõue 6: ACER peab tihedas koostöös põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatega ning

asjaomaste sidusrühmadega esitama reguleerivatele asutustele adresseeritud

soovituse, mis käsitleb tarkvõrgu näitajaid tarkvõrgu ja innovatiivse

ET 10 ET

võrgutehnoloogia ning digilahenduste kasutuselevõtu mõõtmiseks põhi- ja

jaotusvõrkude puhul (artikli 18a lõige 2). See soovitus tuleb esitada ühe aasta

möödumisel määruse jõustumisest ja tegemist on ühekordse täidetava ülesandega.

Nõue 7: ACER peab avaldama liidu tasandi eduaruande, milles hinnatakse tarkvõrgu

lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu ning elektritaristu tõhusat kasutamist

(artikli 18a lõige 3). See aruanne tuleb avaldada vähemalt iga kolme aasta tagant

pärast tarkvõrgu näitajaid käsitlevate ACERi soovituste avaldamist ja tegemist on

korduva ülesandega.

Nõuete 6 ja 7 jaoks ühiselt vajab ACER seega täiendavaid töötajad, kes juhivad ja

viivad ellu eksperditööd, sh põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatega seotud esialgseid

soovitusi ja korrapärast järelevalvet, ning aitavad koguda andmeid ning täita muid

selle tegevusega seotud bürootöötajate ülesandeid.

Nõue 8: ACER peab abistama reguleerivaid asutusi tulemusnäitajate

kindlaksmääramisel (artikli 18 lõige 7).

Nõue 9: ACER peab avaldama aruande põhivõrguettevõtjate tõhususe võrdlemise ja

nende kulude kohta käesoleva määruse jõustumisest 12 kuu möödumisele järgneva

kuu esimeseks päevaks ja seejärel iga nelja aasta tagant (artikli 18 lõige 7).

Nõue 10: ACER peab esitama komisjonile adresseeritud soovituse tariifide

arvutamise ühtlustatud metoodika kohta (artikli 61 lõige 5a).

Nõuete 8, 9 ja 10 puhul vajab ACER täiendavat personali horisontaalse toetuse jaoks

ning vahendeid üldkulude katmiseks ja operatiivset eelarvet nõustamise ja

arendamise eriülesannete täitmiseks.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

Energiakulude, sh võrgutasude ELi tasandi raamistik on tulemuslikum kui

eraldiseisvad riiklikud meetmed, kuna selle abil välditakse killustatust. Liikmesriigid

üksinda ei saa saavutada vajalikke reforme elektrimääruse alusel kehtiva ELi

raamistiku piires. Ühine õigus- ja poliitikaraamistik võimaldab samuti

ambitsioonikamaid ja kulutõhusamaid meetmeid.

Ettepanekuga kehtestatakse sidus ELi lähenemisviis juhtmeta, arukateks ja

digitaalseteks lahendusteks elektrisüsteemide puhul, sh nutiarvestite minimaalne

kasutuselevõtt, suurem tarbijate osalemine, ACERi juhitud tarkvõrgu näitajad ja

koostalitlusvõimeline võrguandmete vahetus.

Väljapakutud meetmed on proportsionaalsed, kuna nendega kehtestatakse ainult

meetmed, mis on vajalikud võrgu tõhususe, läbipaistvuse ja elektrifitseerimise

stiimulite parandamiseks, kehtestamata ühtset tehnoloogilist mudelit või tekitamata

liigset halduskoormust. Kuna algatus peamiselt lisab ja kohandab kehtivate ELi

õigusaktide sätteid, on kõige otstarbekam õigusakt muutmisakt.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Kehtiva elektrituru raamistiku rakendamisest saadud kogemused on näidanud, et

elektrifitseerimise suurendamine, taastuvate energiaallikate kiire kasutuselevõtt ja

elektrisüsteemi üha suurem digiüleminek nõuavad rohkem süsteemile orienteeritud ja

tõhusamat lähenemisviisi elektrivõrkude käitamise ja kasutamise puhul.

ET 11 ET

Olemasolevad õigusraamistikud ei ole alati taganud piisavalt tugevaid stiimuleid

võrgu tõhusaks kasutamiseks, paindlikkuseks, õigeaegseks võrgule juurdepääsuks

või arukate ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuks.

Hiljutistes poliitilistes algatustes, sh taskukohase energia tegevuskava, Euroopa

võrgupakett ja AccelerateEU kava, toodi samuti esile vajadus elektrikuludesse

panustavate regulatiivsete komponentide, sh võrgutasude ja maksustamise sidusama

lähenemisviisi järele, et toetada elektrifitseerimise, taskukohasuse ja

konkurentsivõime eesmärkide saavutamist.

Varasemad kogemused liidu elektrituru õigusaktide rakendamisel on lisaks sellele

näidanud, et üha tehnilisemad ja andmemahukamad õigusraamistikud nõuavad liidu

tasandil piisavat tehnilist, regulatiivset ja järelevalvevõimekust, sh ACERi ja

komisjoni piires.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Ettepanek on kooskõlas AccelerateEU kavas ja puhta tööstuse kokkuleppes märgitud

eesmärkidega.

Ettepaneku eesmärgid kaitsta tarbijaid, parandada ELi tootmisharu

konkurentsivõimet ja edendada investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse ja

süsinikuheite vähendamisse on samuti täielikult kooskõlas Euroopa roheleppe ja

puhta tööstuse kokkuleppe raamistikuga ning sidusad kehtivate algatustega ja

täiendavad neid. Ettepanekuga reageeritakse probleemidele, mis tehti kindlaks

komisjoni taskukohase energia tegevuskavas 2025. aasta veebruaris, nimelt et suured

energiakulud ohustavad Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet ja tekitavad

märkimisväärse koormuse tarbijatele. Seetõttu on määrava tähtsusega tagada, et

energiasüsteemi tõhusal kasutamisel, mida toetab asjakohane maksustruktuur, on

oluline roll, et aidata elektrikasutajatel saada kasu paremini prognoositavatest ja

väiksematest energiakuludest.

Väljapakutud algatus on tugevalt seotud seadusandlike ettepanekutega ja täiendab

kõnealuseid ettepanekuid, mis on esitatud Euroopa võrgupaketi raames, mis on

komisjoni 2025. aasta tööprogrammi osaks oleva puhta tööstuse kokkuleppe ja

taskukohase energia tegevuskava oluline töötulemus.

Komisjoni ettepanekus uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2028–

2034 tuuakse esile „kui olulised on tõeline energialiit ja hästi integreeritud ELi

taristuvõrgud“, mis kajastub Euroopa ühendamise rahastu energeetikaprogrammi

jaoks väljapakutud märksa suuremas eelarves.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

ACERi täidetavate täiendavate ülesannete jaoks vajatakse täistööajale taandatud

töötajaid ning praeguste ülesannete arv lähitulevikus ei vähene.

Õiguslikult lubatud piirides rahastatakse ACERi taotletud täiendavaid täistööajale

taandatud töötajaid asjakohasest programmieelarvest mitmeaastase finantsraamistiku

sama rubriigi alusel, kui jõutakse kokkuleppele aastate 2028–2034 mitmeaastase

finantsraamistiku asjus.

ET 12 ET

1.6. Ettepaneku ja selle finantsmõju kestus

Piiratud kestusega

 hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

 finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–

AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)

Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

 tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

 rakendusametite kaudu

Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on

delegeeritud:

 kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

 rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

 Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

 finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

 avalik-õiguslikele asutustele;

 avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile

antakse piisavad finantstagatised;

 liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku

ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad

finantstagatised;

 asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise

kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on

kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

 liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi

eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega

usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd,

kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke

teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad

neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed

finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse

maksimumsummaga.

Märkused

Ei kohaldata

ET 13 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Kooskõlas oma finantsmäärusega peab ACER oma programmidokumendi raames

esitama iga-aastase tööprogrammi, mis sisaldab iga tegevuse kohta nii rahaliste

vahendite kui ka inimressurssidega seotud üksikasju.

ACER esitab energeetika peadirektoraadile kuuaruande eelarve täitmise kohta,

sealhulgas kulukohustuste ja maksete kohta eelarvejaotiste kaupa ning vabade

ametikohtade määra kohta töötajate liikide kaupa.

Peale selle on energeetika peadirektoraat otseselt esindatud ACERi juhtorganites.

Haldusnõukogus olevate esindajate kaudu teavitatakse energeetika peadirektoraati

eelarve kasutamisest ja ametikohtade loetelust selle igal aasta jooksul toimuval

koosolekul.

Kooskõlas finantseeskirjadega kohaldatakse ACERi suhtes haldusnõukogu ja iga-

aastase tegevusaruande kaudu ka iga-aastaseid nõudeid esitada aruanded tegevuse ja

vahendite kasutamise kohta.

Energeetika peadirektoraadi poolt otse täidetavate ülesannete puhul, vajaduse korral

Teadusuuringute Ühiskeskuse toetusel, järgitakse komisjonis ja rakendusametites

rakendatavat iga-aastast kavandamise ja järelevalve tsüklit, sealhulgas esitatakse

tulemused energeetika peadirektoraadi iga-aastases tegevusaruandes ja

Teadusuuringute Ühiskeskuse iga-aastases tegevusaruandes.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Komisjoni pädevusse kuuluvaid nõudeid täidab peamiselt energeetika peadirektoraat,

millele annab teaduslikku ja tehnilist toetust Teadusuuringute Ühiskeskus. Lähtuvalt

rakendamisvajadustest võidakse teatavad tugitegevused viia ellu riigihangete teel, sh

eksperdiuuringud, tehniline toetus, seminarid, prototüüpide koostamine või

valideerimine. Neil juhtudel viiakse hange läbi eelarve otsese täitmise raames,

järgides täielikult finantsmäärust. Kõnealuste kulutuste kontrollistrateegia vastaks

komisjoni tavapärasele õiguslikule, rahalisele ja operatiivsele eel- ning

järelkontrollile.

ACERi pädevusse kuuluvate nõuete puhul on ACER parimas positsioonis, et täita

soovituste ja tarkvõrgu näitajate kohta liidu tasandi eduaruannete koostamise

ülesandeid. Kuigi ACER peab arendama uusi eksperditeadmisi, on siiski kõige

kulutõhusam määrata käesoleva ettepaneku kohased uued ülesanded olemasolevale

ametile, mis juba täidab sarnaseid ülesandeid.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Energeetika peadirektoraat

Energeetika peadirektoraadi otseselt hallatavate elementide puhul võivad tekkida

riigihankemenetlusi mõjutavad tavapärased riskid. Kõnealuseid riske peetakse

kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse seisukohast väikseks. Asutuse ja

peadirektoraadi tasandil on kasutusel sobilikud ja tulemuslikud kontrollimeetmed.

ET 14 ET

Tulemuslikkuse puhul on peamised riskid seotud käesolevast ettepanekust tuleneva

töökoormuse vale prognoosimisega, võttes arvesse, et sellest ettepanekust tulenevalt

tekivad uued ülesanded. Selle riskiga tuleb tegeleda, sest kogemused on näidanud, et

kui esialgses ettepanekus ei ole lisavahendite vajadust arvesse võetud, on väga raske

seda olukorda hiljem parandada.

Teadusuuringute Ühiskeskus

Teadusuuringute Ühiskeskus teeb oma teadustegevuse riskihindamise osana kindlaks

võimalikud riskid, hindab nende taset ja kavandab vajalikke leevendusmeetmeid ning

teeb kindlaks olemasolevad kontrollid. Kindlaks tehtud oluline risk on seotud a)

asjaomase töökoormuse hindamisega käesolevast ettepanekust tulenevate uute

ülesannete puhul (teatavate ülesannetega kaasnevat töökoormust võidakse

alahinnata); b) erinevate uute ülesannete toetamiseks vajalike andmete ebapiisava

koguse või kvaliteediga. Punkti a puhul tuleb riskidega leppida; leevendusmeetmed

hõlmavad hoolikat tööjõu kavandamist tegevuse kogu kestuse vältel, et tagada

vajalikud eksperditeadmised. Punkti b puhul hõlmab tegevus varajast osalemist

andmekogumisprotsessi kavandamisel ja piiritlemisel ning samuti suures koguses

andmeid nõudva tegevuse iga ülesande puhul asjakohastele andmetele juurdepääsu

võimalike tõkete varajast kindlaksmääramist ning varajast suhtlust energeetika

peadirektoraadi ja asjaomaste sidusrühmadega andmete kättesaadavuse küsimuse

tõstatamiseks.

ACER

Mis puutub ACERi uutesse ülesannetesse, siis ettepanek sisaldab mitut uut ülesannet,

mis vähendab seda riski, sest kuigi mõne tulevase ülesandega seotud töökoormust

võidakse alahinnata, võidakse teiste ülesannetega seotud töökoormust ülehinnata,

mis annab võimaluse tulevasteks ümberpaigutusteks.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal)

Energeetika peadirektoraat ja Teadusuuringute Ühiskeskus

Energeetika peadirektoraadile määratud ülesandeid täidetakse juba olemasoleva

kontrollisüsteemi abil ning kontrollikulude suhtarv jääb eeldatavasti püsivaks

(hiljutise tegevuse põhjal 5–6 % hallatud vahenditest).

ACER

Eeldatakse, et ACERi olemasolevate volituste täiendamine lisaülesannetega ei too

ameti tasandil kaasa täiendavaid erikontrolle, mistõttu kontrollikulude ja hallatavate

vahendite väärtuse suhe jääb ACERi puhul muutumatuks.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Energeetika peadirektoraat

Energeetika peadirektoraat võttis 2020. aastal vastu pettustevastase võitluse

läbivaadatud strateegia ja 2023. aastal läbivaadatud tegevuskava, mis hõlmab

aastaid 2023–2025. Energeetika peadirektoraat vaatab praegu oma pettustevastase

võitluse strateegiat aastateks 2026–2028 läbi kooskõlas OLAFi metoodikaga.

Energeetika peadirektoraadi pettustevastase võitluse strateegia põhineb komisjoni

pettustevastase võitluse strateegial ja spetsiifilisel riskihindamisel, mis tehti asutuse

sees, et selgitada välja pettuste suhtes kõige haavatavamad valdkonnad, juba

ET 15 ET

kehtestatud kontrollid ja meetmed, mis on vajalikud, et parandada energeetika

peadirektoraadi suutlikkust pettusi ennetada, avastada ja kõrvaldada.

Teadusuuringute Ühiskeskus

Teadusuuringute Ühiskeskuse pettustevastase võitluse strateegia koos sellele lisatud

tegevuskavaga võeti vastu 2020. aastal ja seda muudeti 2024. aastal, et vaadata läbi

2025.–2027. aasta kava ja ajakohastada seda. Ajakohastatud kava sisaldab kolme uut

meedet: 2025. aasta esimeses pooles algatatud teadlikkuse suurendamise kampaania,

mis keskendub komisjoni eetikaküsimustele ja pettustevastastele meetmetele koos

asjakohaste näidetega, mida on kohandatud Teadusuuringute Ühiskeskuse

teadustöötajatele; laiendatud koolitusprogramm, mis hõlmab muu hulgas temaatilisi

kursuseid sellistel teemadel nagu huvide konflikt, autorlus, tehisintellekti

kasutamine, rikkumistest teatamine ja aruandluskanalid; ajakohastatud Sharepointi

leheküljed, mis käsitlevad eetikaküsimusi ja pettustevastaseid meetmeid. Kõnealused

uued meetmed täiendavad 2021.–2024. aasta tegevuskava käimasolevaid meetmeid

ja Teadusuuringute Ühiskeskuse osalemist komisjoni pettustevastase võitluse

strateegia tegevuskavas. Teadusuuringute Ühiskeskus väärtustab oma koostööd

OLAFi, sisekontrolli rühma ja muude sidusrühmadega pettustevastase võitluse

eesmärgil tehtavates ühistes jõupingutustes.

ACER

ACER kohaldab detsentraliseeritud ELi asutuste pettustevastaseid põhimõtteid

kooskõlas komisjoni lähenemisviisiga ning OLAFi 2024. aasta suunistega

detsentraliseeritud asutustele ja ühisettevõtetele. 2024. aasta detsembris võttis amet

vastu uue pettustevastase võitluse strateegia, millega tunnistati kehtetuks ameti

haldusnõukogu otsus 15/2021. Uus strateegia, mis hõlmab ajavahemikku 2025–2027,

põhineb järgmistel strateegilistel eesmärkidel: olemasolevate pettuste tõkestamise

meetmete optimeerimine, olemasolevate avastamissüsteemide õigeaegsuse ja täpsuse

suurendamine, uurimisprotokollide tugevdamine ning parandusmeetmete

optimeerimine kiire sissenõudmise eesmärgil.

ET 16 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

• Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaast

ase

finantsraa

mistiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatu

d/liigenda

mata1

EFTA

riigid2

Kandidaatr

iigid ja

potentsiaal

sed

kandidaadi

d3

Muud

kolmand

ad riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

1

02 10 03 Euroopa Liidu

Energeetikasektorit Reguleerivate

Asutuste Koostööamet (ACER)

Liigenda

tud JAH EI EI EI

1 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 2 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 3 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 17 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

 Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

 Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr 1

DG: Teadusuuringute Ühiskeskus

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU

Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida 01 01 01 – Programmi

„Euroopa horisont“ toetuskulud (3) 0,255 0,255 1,782

Teadusuuringute Ühiskeskuse

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,255 0,255 1,782

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,255 0,255 1,782

Assigneeringud, mis on tehtud kindlaks vajalikena programmi „Euroopa horisont“ (otsene teadustegevus) toetusliini alusel suunatakse ümber Teadusuuringute Ühiskeskusele eraldatud

programmieelarvest ja nende puhul ei ole tegemist 2027. aasta eelarveprojekti raames taotletud eraldiste praeguse tasemega võrreldes täiendava taotlusega.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

ACER Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaastan

e

finantsraami

stik 2021–

Mitmeaastan

e

finantsraami

stik 2028–

ET 18 ET

2027

KOKKU

2034

KOKKU

Eelarverida 02 10 03 / ELi eelarvest ametile antav toetus 0,391 0,391 10,0391

Assigneeringud / ELi eelarvetoetus ametile hüvitatakse, vähendades järgmise programmi eelarvet: Euroopa ühendamise rahastu –

Energeetika / eelarverida: 02 03 01 / aasta(te)l: 2027

Ametile järgmises mitmeaastases finantsraamistikus eraldatavate assigneeringute summa on esialgne ja sõltub mitmeaastast

finantsraamistikku käsitlevast kokkuleppest. See tuleks lisada ameti toetusesse, kuna käesoleva ettepanekuga määratud ülesanded on

alalised, ning vajaduse korral kompenseeritakse see mitmeaastase finantsraamistiku sama rubriigi asjaomase programmi

rahastamispaketi samaväärse vähendamisega. Kui hüvitav vähendamine on vajalik, siis võib tekkida vajadus vaadata ametile eraldatud

vahendid läbi iga-aastase eelarvemenetluse raames.

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027 KOKKU

Mitmeaastane finantsraamistik

2028–2034 KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

KOKKU (sh maksed detsentraliseeritud

asutusele)

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,391 0,391 10,039

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,391 0,391 10,039

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,255 0,255 1,782

Mitmeaastase

finantsraamistiku Kulukohustused

= 4

+ 6 0,000 0,000 0,000 0,645 0,645 11,821

RUBRIIGI 1

assigneeringud KOKKU Maksed

= 5

+ 6 0,000 0,000 0,000 0,645 0,645 11,821

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU

Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU

2024 2025 2026 2027

1 Selle näitaja puhul võetakse arvesse kumulatiivset iga-aastast indekseerimist 2 %.

ET 19 ET

• Tegevusassigneeringud

KOKKU (kõik rubriigid)

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,391 0,391 10,039

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,391 0,391 10,039

• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) (6) 0,000 0,000 0,000 0,255 0,255 1,782

Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,645 0,391 11,821

Rubriikide 1‒6

assigneeringud

KOKKU (vajalikud vahendid)

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,645 0,391 11,821

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“

DG: ENER

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU

Mitmeaastane

finantsraamistik 2028–

2034 KOKKU 2024 2025 2026 2027

 Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,404 0,404 2,828

 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,018 0,018 0,126

DG ENER KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,422 0,422 2,954

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7

assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste

kogusumma =

maksete

kogusumma)

0,000 0,000 0,000 0,422 0,422 2,954

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU

Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Mitmeaastase finantsraamistikuKulukohustused 0,000 0,000 0,000 1,067 1,067 14,775

RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU Maksed 0,000 0,000 0,000 1,067 1,067 14,775

ET 20 ET

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige

eesmärgid ja

väljundid



Aasta

2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU

VÄLJUNDID

Väljun

di liik2

Kesk

mine

kulu

A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu

Väljun

dite

arv

kokku

Kulud

kokku

ERIEESMÄRK nr 13…

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

2 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 3 Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

ET 21 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

 Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

 Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub

järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE

Aasta Aasta Aasta Aasta 2021–

2027

KOKKU

Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2024 2025 2026 2027

RUBRIIK 7

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,404 0,404 2,828

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,018 0,018 0,126

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,422 0,422 2,954

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,255 0,255 1,782

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,255 0,255 1,782

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,677 0,677 4,736

2027. aastal kaetakse personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused

assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud,

ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse

täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase

vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud

näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.

Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad

mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste

läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase

eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on

soovituslikud.

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

 Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

 Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

ET 22 ET

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta Pärast

2027. aastat 2024 2025 2026 2027

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 1 1

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0,5 0,5

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja

riikide lähetatud eksperdid) 0 0 0 2 2

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida [XX.01.YY.YY]

- peakorteris 0 0 0 0 0

- ELi delegatsioonides 0 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid

kaudse teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 1,5 1,5

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 5 5

Komisjoni

talituste

olemasolev

personal

Lisapersonal*

Rahastatakse

rubriigist 7 või

teadusuuringute

eelarveridadelt

Rahastatakse BA

ridadelt

Rahastatakse

tasudest

Ametikohtade

loeteluga ette nähtud

ametikohad

1 energeetika

peadirektoraadis

0,5 administraatori

ametikohta

Teadusuuringute

Ühiskeskuses

ei kohaldata

Koosseisuväline

personal

(lepingulised

töötajad, riikide

lähetatud eksperdid

ja renditööjõud)

2 lepingulist

töötajat energeetika

peadirektoraadis

1,5 lepingulist

töötajat

Teadusuuringute

Ühiskeskuses

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud

näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.

ET 23 ET

Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad

mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste

läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase

eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on

soovituslikud.

ET 24 ET

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad Võrgutasusid, tarkvõrgu näitajaid, elektrivõrgu andmevahetust ja

elektrivõrgu andmete korduskasutamist teadusuuringute ja innovatsiooni

eesmärgil käsitlevate sätete rakendamisega antakse komisjonile uued

ülesanded, mis nõuavad ressursse tulemusliku ja õigeaegse rakendamise

tagamiseks. Need ülesanded on oma olemuselt valdkonnaülesed,

kombineerides energia reguleerimise, digipoliitika, andmehalduse,

küberturvalisuse ja innovatsioonitoetuse ning nõuavad mitmesuguste

osalejate pidevat koostööd liidu ja riiklikul tasandil.

ENERGEETIKA PEADIREKTORAAT

1 täistööajale taandatud alalise ametniku (AD) määramine

energeetika peadirektoraati on vajalik, et tagada artikliga 18a loodud uue

raamistiku pikaajaline juhtimine, koordineerimine ja regulatiivne

järelevalve. See hõlmab elektrivõrgu andmevahetuse raamistiku

rakendamise suunamist, sidususe tagamist laiemas liidu

õigusraamistikus (sh andmemäärus, tehisintellektimäärus ja

küberturvalisuse õigusaktid), tegevuse kooskõlastamist ACERi, Euroopa

elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku, ELi jaotusvõrguettevõtjate

üksuse ja liikmesriikidega ning kooskõlastatud korra kohta esitatud

komisjoni arvamuse asjus järelmeetmete võtmise järelevalvet.

Kõnealused ressursid oleksid seotud nõudega 1 ja hõlmaksid eelkõige

järgmist.

Protsessi suunamine ja regulatiivne koordineerimine

- Üldise rakendamisprotsessi koordineerimine ACERi,

Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku, ELi

jaotusvõrguettevõtjate üksuse, põhi- ja

jaotusvõrguettevõtjate, liikmesriikide ning muude

asjaomaste sidusrühmadega.

- Komisjoni arvamuse koostamise haldamine kooskõlastatud

korra kohta, millest antakse teada artikli 18a lõike 5 alusel,

sh juhtimise, osalemise, tehniliste, tegevuslike,

läbipaistvuse ja küberturvalisuse elementide hindamine.

- Algatuse sidususe tagamine laiema liidu raamistikuga

elektriturgude, digiülemineku, küberturvalisuse,

andmekaitse, tehisintellekti ja tööstuspoliitika kohta.

Poliitika ja õiguslikud järelmeetmed

- Hinnata ACERi soovituste ja eduannete regulatiivset mõju

tarkvõrgu näitajatele.

- Võtta järelmeetmeid vabatahtliku elektrivõrgu

andmevahetuse raamistiku rakendamise asjus, sh

komisjoni arvamuse arvesse võtmise viisi kohta.

- Kooskõlastada tegevust asjaomaste komisjoni talitustega,

eelkõige küsimustes, mis on seotud andmehalduse,

küberturvalisuse, tehisintellekti ja elutähtsa taristuga.

Sidusrühmade kaasamine ja järelevalve

- Korraldada koosolekuid, eksperdiseminare ja sihipäraseid

konsultatsioone põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate, Euroopa

elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku, ELi

ET 25 ET

jaotusvõrguettevõtjate üksuse, ACERi, tööstuse,

teadusuuringute korraldajate ja muude sidusrühmadega

ning võtta nende järelmeetmeid.

- Teha rakendamise edusammude järelevalvet ja toetada

rakendamisraamistiku tulevasi ajakohastusi, kui see on

vajalik.

Kõnealused ülesanded on olemuselt struktuursed ja pikaajalised, kuna

need käsitlevad elektrivõrkude digiülemineku pidevat järelevalvet,

arengut ja juhtimist liidu tasandil. Need lähevad kaugemale energeetika

peadirektoraadi praegusest tegevusulatusest, mis ei hõlma võrguandmete

vahetuse ja innovatsiooni liidu tasandi raamistiku operatiivset

järelevalvet.

See hõlmaks samuti piiratud rakendamise järelmeetmeid, mis on seotud

nutiarvestisüsteeme käsitleva artikliga 18b.

Teadusuuringute Ühiskeskus

Teadusuuringute Ühiskeskus on teinud ettepaneku rakendamiseks

vajaliku tehnilise ja teadusliku toetuse üksikasjaliku hindamise ning on

vaadanud läbi asutusesisese ümberpaigutamise võimaluse. Võttes

arvesse, et on olemas teatav koosmõju tegevusega energiasüsteemi

digiülemineku ja küberturvalisuse valdkonnas, on kõnealuse täiendava

tegevuse rakendamiseks vaja 0,5 täistööajale taandatud

administraatorit, kes paigutatakse ümber asutusesisestest

ressurssidest ja kes hakkab toetama rakendusaktide väljatöötamist. See

hõlmab tehnilise teabe esitamist rakendusaktide koostamiseks artikli 61

lõike 5b kohaselt, sh andmemudelite, ontoloogiate, liideste,

koostalitlusvõime arhitektuuride ja tehniliste kirjelduste kohta.

Koosseisuvälised töötajad ENERGEETIKA PEADIREKTORAAT

2 ajutist lepingulist (CA) täistööajale taandatud töötajat peavad

toetama rakendusaktide ettevalmistamist, koostamist ja vastuvõtmist

artikli 61 alusel (tariifide arvutamise metoodika ning tarkvõrgu näitajad

ja andmete korduskasutamine) seoses järgmiste nõuetega.

- Nõue 2: komisjonil on volitus võtta vastu rakendusakte,

milles määratakse kindlaks üksikasjalikud suunised,

millega võimaldatakse elektrivõrgu andmete seaduslikku,

turvalist ja kontrollitud korduskasutamist avalikes huvides

teadusuuringute ja innovatsiooni otstarbel, mis toetavad

elektrisüsteemi käitamist ja optimeerimist kooskõlas

artikliga 18a (artikli 61 lõige 5b). See hõlmab tehnilisi ja

õiguslikke ettevalmistusi, konsulteerimist sidusrühmadega

ning järelmeetmete koostamist ja võtmist. Selle ülesande

täitmiseks vajab energeetika peadirektoraat hinnanguliselt

0,5 täistööajale taandatud töötajat. Need ressursid

hõlmaksid eelkõige rakendusaktide ettevalmistamist,

koostamist ja nende vastuvõtmise suunamist artikli 61

lõigete 5a ja 5b alusel, sh talitustevahelist konsulteerimist

ja konsulteerimist liikmesriikidega asjakohase

komiteemenetluse raames.

- Nõue 3: komisjon võib võtta vastu rakendusakti, millega

määratakse kindlaks suunised tariifide arvutamise

ET 26 ET

ühtlustatud metoodika kohta kooskõlas artikliga 18

(artikli 61 lõige 5a). See ülesanne nõuab energeetika

peadirektoraadilt täiendavat analüütilist, regulatiivset ja

koordineerimisvõimekust, sh hinnanguliselt 1 täistööajale

taandatud töötajat rakendusakti koostamiseks. Kõnealused

ressursid hõlmaksid eelkõige poliitilisi ja õiguslikke

järelmeetmeid.

- Nõue 4: komisjon võib võtta vastu rakendusakti tarkvõrgu

näitajate kohta kooskõlas artikliga 18a (artikli 61 lõige 5a).

See ülesanne nõuab energeetika peadirektoraadilt

analüütilist, regulatiivset ja koordineerimisvõimekust, sh

hinnanguliselt 0,5 täistööajale taandatud töötajat

rakendusakti koostamiseks. Kõnealused ressursid

hõlmaksid eelkõige poliitilisi ja õiguslikke järelmeetmeid.

Kõnealune tegevus on rohkem koondunud rakendamise esialgsesse

etappi ja rakendamisraamistiku korrapäraste ajakohastuste ajale. Need

nõuavad märkimisväärset analüüsi- ja koordineerimisvõimekust kindlaks

määratud aja jooksul, aga need ei nõua eeldatavasti pidevat täiustamist,

kui peamine rakendusraamistik on loodud.

Teadusuuringute Ühiskeskus

Teadusuuringute Ühiskeskus on teinud ettepaneku rakendamiseks

vajaliku tehnilise ja teadusliku toetuse üksikasjaliku hindamise ning on

vaadanud läbi asutusesisese ümberpaigutamise võimaluse. Võttes

arvesse, et on olemas teatav koosmõju käimasoleva tegevusega

energiasüsteemi digiülemineku ja küberturvalisuse valdkonnas, on

kõnealuse täiendava tegevuse rakendamiseks vaja 1,5 täistööajale

taandatud lepingulist töötajat, kelle Teadusuuringute Ühiskeskus

paigutab ümber asutusesisestest ressurssidest, et anda tehnilisi ja

teaduslikke nõuandeid vabatahtliku turvalise elektriandmete vahetamise

raamistiku väljatöötamiseks kooskõlas artikli 18a lõikega 5. See hõlmab

suuniste tagamist katsetamise ja valideerimise lähenemisviiside jaoks

ning hädavajalikke küberturvalisuse nõudeid.

Andmevahetusraamistiku puhul keskenduks Teadusuuringute

Ühiskeskuse toetus eelkõige järgmisele.

- Toetus õigeaegsete ja poliitika jaoks asjakohaste

kasutusmallide koostamisele, mis on seotud elektrivõrgu

kavandamise, käitamise ja optimeerimisega.

- Toetus vabatahtliku turvalise elektrivõrgu andmete

vahetamise raamistikule, tagades metoodikad sõltumatuks

katsetamiseks ja võrdlusaluste koostamiseks ning

valideerimise metoodikad innovatiivsete digivahendite jaoks,

mis töötatakse välja artikli 18a lõike 5 alusel elektrivõrgu

käitamiseks ja optimeerimiseks.

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest

tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7

assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

ET 27 ET

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis

on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida

kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite

taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt

litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks

olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaas

tane

finantsra

amistik

2021–

2027

KOKKU

2024 2025 2026 2027

RUBRIIK 7

Institutsiooni tasandi IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

 on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi

sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

 tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise

varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite

kasutuselevõtu

 nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

 ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

 näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa

on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027 Kokku

Nimetage kaasrahastav asutus

Kaasrahastatavad assigneeringud

KOKKU

ET 28 ET

3.2.8. Detsentraliseeritud asutuse hinnanguline personali- ja assigneeringute vajadus

Personalivajadus (täistööaja ekvivalendina)

Asutus: ACER Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027

Mitmeaasta

ne

finantsraa

mistik 2028

–2034

Ajutised töötajad (AD

palgaastmed)

Ajutised töötajad (AST

palgaastmed)

Ajutised teenistujad (AD + AST)

kokku 0 0 0 0 0

Lepingulised töötajad 2 2

Riikide lähetatud eksperdid

Lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid kokku 0 0 0 2 2

Töötajad KOKKU 0 0 0 2 2

ELi eelarvest ette nähtud toetusest kaetavad assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast

koma)

Asutus: ACER Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

2021–

2027

KOKKU

2028–

2034

KOKKU

Jaotis 1. Personalikulud 0,0911 0,091 1,379

Jaotis 2. Taristu- ja tegevuskulud 0,000

Jaotis 3. Tegevuskulud 0,300 0,300 8,660

ELi eelarvest kaetavad

assigneeringud KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,391 0,391 10,0392

1 Tööjõukulusid on kohandatud eesmärgiga võtta arvesse eeldust, et värbamine toimub juulis.

Seega võetakse 2027. aasta puhul arvesse ainult 50 % keskmistest kuludest. 2 See näitaja hõlmab 2 % iga-aastase indekseerimise koondmõju.

ET 29 ET

Detsentraliseeritud asutuse personali- ja assigneeringute (miljonites eurodes) vajadus

ettepaneku/algatuse rakendamiseks – ülevaade

Asutus: ACER Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

2021–

2027

KOKKU

2028–

2034

KOKKU

Ajutised töötajad (AD + AST) 0 0 0 0 0 0

Lepingulised töötajad 0 0 0 2 2 2

Riikide lähetatud eksperdid 0 0 0 0 0 0

Töötajad kokku 0 0 0 2 2 2

ELi eelarvest kaetavad

assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,391 0,391 10,039

Tasudest kaetavad assigneeringud

(kui see on asjakohane) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Kaasrahastatavad assigneeringud

(kui see on asjakohane) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

assigneeringud KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,391 0,391 10,039

ACERi ülesannete kirjeldus.

Nõue 6: ACER peab tihedas koostöös põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatega ning asjaomaste

sidusrühmadega esitama reguleerivatele asutustele adresseeritud soovituse, mis käsitleb

tarkvõrgu näitajaid tarkvõrgu ja innovatiivse võrgutehnoloogia ning digilahenduste

kasutuselevõtu mõõtmiseks põhi- ja jaotusvõrkude puhul (artikli 18a lõige 2). See soovitus

tuleb esitada ühe aasta möödumisel määruse jõustumisest ja tegemist on ühekordse täidetava

ülesandega.

Nõue 7: ACER peab avaldama liidu tasandi eduaruande, milles hinnatakse tarkvõrgu

lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu ning elektritaristu tõhusat kasutamist (artikli 18a

lõige 3). See aruanne tuleb avaldada vähemalt iga kolme aasta tagant pärast tarkvõrgu

näitajaid käsitlevate ACERi soovituste avaldamist ja tegemist on korduva ülesandega.

Nõuete 6 ja 7 jaoks ühiselt vajab ACER seega täiendavaid töötajad, kes juhivad ja

viivad ellu eksperditööd, sh põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatega seotud esialgseid soovitusi

ja korrapärast järelevalvet, ning aitavad koguda andmeid ning täita muid selle tegevusega

seotud bürootöötajate ülesandeid.

Nõue 8: ACER peab abistama reguleerivaid asutusi tulemusnäitajate kindlaksmääramisel

(artikli 18 lõige 7).

Nõue 9: ACER peab avaldama aruande põhivõrguettevõtjate tõhususe võrdlemise ja nende

kulude kohta käesoleva määruse jõustumisest 12 kuu möödumisele järgneva kuu esimeseks

päevaks ja seejärel iga nelja aasta tagant (artikli 18 lõige 7).

ET 30 ET

Nõue 10: ACER peab esitama komisjonile suunatud soovituse tariifide arvutamise ühtlustatud

metoodika kohta (artikli 61 lõige 5a).

Nõuete 8, 9 ja 10 puhul vajab ACER täiendavat personali horisontaalse toetuse jaoks ning

vahendeid üldkulude katmiseks ja operatiivset eelarvet nõustamise ja arendamise

eriülesannete täitmiseks.

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

 Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

 Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

 omavahenditele

 muudele tuludele

 märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksval

eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju3

Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027

Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek

mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu

teave).

3 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st

brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET 31 ET

4. DIGIMÕÕDE

4.1. Diginõuded

Digitaalse asjakohasuse ja sellega seotud kategooriate (andmed, protsesside digiteerimine ja automatiseerimine, digilahendused ja/või digitaalsed

avalikud teenused) nõuete üldine kirjeldus

Viide nõudele Nõude kirjeldus Nõudest mõjutatud või

sellega seotud osaleja Üldised protsessid Kategooria

Nõue 1 (N1) – artikli 18a

lõiked 2, 3 ja 6 ning artikli 61

lõige 5a: tarkvõrgu näitajad ja

sellega seotud

juhtimisraamistik

See nõue käsitleb liidu tasandi

raamistiku loomist tarkvõrgu näitajate

jaoks, sh ACERi soovitust,

korrapäraste liidu tasandi

eduaruannete esitamist ning komisjoni

võimalust võtta vastu rakendusakte

ühtlustatud metoodika kohta. See on

digitaalselt asjakohane, kuna see

käsitleb tarkvõrgu ja innovatiivse

võrgutehnoloogia ning digilahenduste

kasutuselevõtu mõõtmist ja

järelevalvet põhi- ja jaotusvõrkude

puhul.

ACER,

komisjon,

riikide reguleerivad

asutused,

põhivõrguettevõtjad ja

jaotusvõrguettevõtjad.

Ühtlustatud metoodikate

järelevalve, aruandlus,

regulatiivne hindamine

ja arendamine.

Andmed.

Nõue 2 (N2) – artikli 18a

lõige 4: tarkvõrgu käitamise

otstarbeliste võrguandmete

haldamine ja vahetamine

See nõue käsitleb põhi- ja

jaotusvõrguettevõtjate kohustust

hallata ja vahetada võrguandmeid

ühtlustatud viisil, et võimaldada

tarkvõrkude ja innovatiivsete

andmepõhiste lahenduste

väljatöötamist, kasutuselevõttu ja

tulemuslikku kasutamist, mis toetavad

Põhi- ja

jaotusvõrguettevõtjad

ning kaudselt muud

süsteemi käitamises ja

paindlikkuse lõimimises

asjasse puutuvad

osalejad.

Andmevahetus, võrgu

käitamine,

elektrisüsteemi

käitamise järelevalve,

optimeerimine ja

koordineerimine.

Andmed

Protsesside

digitaliseerimine ja

automatiseerimine.

ET 32 ET

võrgu käitamise järelevalvet,

optimeerimist ja koordineerimist. See

on digitaalselt asjakohane, kuna see

reguleerib võrgu, turu ja operatiivsete

andmete vahetamist ja kasutamist

ning toetab süsteemi käitamise

digiüleminekut.

Nõue 3 (N3) – artikli 18a

lõige 5 ning artikli 61 lõige 5b:

innovatsiooni otstarbel

vabatahtliku turvalise

elektrivõrgu andmevahetuse

raamistiku tagamine

See nõue käsitleb turvalise

elektrivõrgu andmevahetuse

raamistiku vabatahtlikku loomist,

mida võimaldavad ühiselt Euroopa

elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik

ja ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, et

toetada võrgu käitamise ja

optimeerimise innovatiivse

tehnoloogia väljatöötamist,

katsetamist, lõimimist ja

kasutuselevõttu ning samuti sellega

seotud volituste andmist komisjonile,

et ta saaks võtta vastu rakendusakte,

millega määratakse kindlaks avalikes

huvides teadusuuringute ja

innovatsiooni otstarbel andmete

seadusliku, turvalise ja kontrollitud

korduskasutamise suunised. See on

digitaalselt asjakohane, kuna see

käsitleb struktureeritud

andmevahetust, ühiseid

andmemudeleid, vorminguid,

ontoloogiaid ja liideseid ning samuti

digitaalseid korraldusi digivahendite

Põhi- ja

jaotusvõrguettevõtjad,

Euroopa elektri

põhivõrguettevõtjate

võrgustik, ELi

jaotusvõrguettevõtjate

üksus, komisjon,

asjaomased osalevad

sidusrühmad, näiteks

teadusuuringute ja

tehnoloogia

organisatsioonid ning

tööstuslahenduste

tagajad.

Andmete jagamine,

turvaline andmetele

juurdepääs,

digivahendite

katsetamine ja

valideerimine,

koostalitlusvõime

juhtimine ja

innovatsioonitoetus.

Andmed,

digilahendused

ning protsessi

digitaliseerimine ja

automatiseerimine.

ET 33 ET

katsetamiseks, võrdlusaluste

määramiseks, valideerimiseks,

koostalitlusvõime tagamiseks ja

olelusringi haldamiseks.

4.2. Andmed

Kohaldamisalasse kuuluvate andmete üldine kirjeldus

Andmete liik Viide (viited) nõudele

(nõuetele)

Standard ja/või tehniline

kirjeldus

Asjakohased andmed käsitlevad tarkvõrgu ja innovatiivse

võrgutehnoloogia ning digilahenduste kasutuselevõttu põhi- ja

jaotusvõrkude puhul ning samuti elektritaristu tõhusat kasutamist.

Kõnealused andmed tuginevad eeldatavasti peamiselt olemasolevatele

riiklikele aruannetele direktiivi (EL) 2019/944 artikli 59 lõike 1 punkti l

alusel, mida täiendavad vajaduse korral lisaandmed, mis on määratud

kindlaks ACERi soovitusega ning, kui need on vastu võetud, komisjoni

rakendusaktidega tarkvõrgu näitajate kohta.

Nõue 1 (tarkvõrgu näitajad) Selles etapis ei nähta õiguslikus

tekstis ette konkreetset tehnilist

standardit ning mis tahes

täiendavat metoodika, näitajate

või aruandlusvormingute

ühtlustamist käsitletakse

soovituses ning võimalik, et

rakendusaktis.

Asjakohased andmed on elektrivõrgu andmed, mida on vaja tarkvõrkude

ja innovatiivsete andmepõhiste lahenduste väljatöötamiseks,

kasutuselevõtuks ja tulemuslikuks kasutamiseks, mis toetavad võrgu

käitamist. Olenevalt kasutusmallist võivad need andmed hõlmata skeemi

ja vara andmeid, operatiivseid mõõtmisi, võimsusvoogude, pinge ja

ülekoormuse andmeid, katkestuste ja hoolduse andmeid, koormuste

jaotamise ja piiramise andmeid, ühendus- ja võimsusandmeid,

paindlikkusega seotud andmeid ning operatiivseid prognoose ja

piiranguid, mis on seotud põhi- ja jaotusvõrgu käitamisega.

Nõue 2 (võrguandmete

vahetamine tarkvõrgu

käitamiseks)

Õigusakti enda tekstiga ei nähta

ette üksikasjalikke tehnilisi

standardeid.

Olemasolevad sektoripõhised

kirjeldused ja mudelid, sh

vajaduse korral ühine

võrgumudeli vahetusstandard või

muud elektrisektori

koostalitlusvõime lahendused,

võivad olla asjakohased

ET 34 ET

rakendamise etapis.

Asjakohased andmed on elektrivõrgu andmed ja nendega seotud tehniline

teave, mida kasutatakse avalikes huvides teadusuuringute ja innovatsiooni

otstarbel vabatahtliku turvalise raamistiku piires, mis toetab

elektrisüsteemi käitamist ja optimeerimist. Olenevalt konkreetsest

kasutusmallist võivad kõnealused andmed hõlmata operatiivseid,

kavandamise, varade, paindlikkuse ja süsteemi tulemuslikkuse andmeid,

mille on esitanud osalevad põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad, ning samuti

metaandmeid, võrdlusaluse andmeid ja väljundeid, mis on saadud

katsetamise ja valideerimistegevuse kaudu.

Nõue 3 (innovatsiooni otstarbel

turvalise elektrivõrgu

andmevahetuse raamistiku

tagamine)

Selle ettepanekuga tagatakse, et

komisjoni rakendusaktides

võidakse määrata kindlaks või

ajakohastada andmemudeleid,

vorminguid, ontoloogiaid ja

liideseid, mis on selle raamistiku

jaoks asjakohased, koos

läbipaistvuse, vastutuse,

küberturvalisuse ja

riskimaandamise tingimustega.

Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga

Selgitus selle kohta, kuidas nõue (nõuded) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga

Nõue 1 (tarkvõrgu näitajad) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga selles ulatuses, milles see toetab andmete järjepidevat ja õiglast

kasutamist regulatiivse järelevalve ja poliitikakujundamise otstarbel energeetikasektoris, tuginedes olemasolevatele sektoripõhistele

aruandlusstruktuuridele.

Nõue 2 (võrguandmete vahetamine tarkvõrgu käitamiseks) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga, kuna see toetab sektoripõhist andmete

jagamist ja koostalitlusvõimet viisil, mis on kooskõlas liidu andmekaitse, küberturvalisuse ja andmetele õiglase juurdepääsu normidega. See

täiendab samuti olemasolevat energiaandmete raamistikku, reguleerimata andmemäärusega samu küsimusi, kuna see käsitleb reguleeritud

võrguandmeid ja reguleeritud üksuste koostööd süsteemi käitamiseks.

Nõue 3 (innovatsiooni otstarbel turvalise elektrivõrgu andmevahetuse raamistiku tagamine) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga, kuna

selle eesmärk on tagada õiguspärane, turvaline ja kontrollitud andmete korduskasutamine sektoripõhises raamistikus, austades ELi norme, mis

on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruses, andmemääruses, tehisintellektimääruses ja muudes kohaldatavates õigusaktides. Tegelikkuses

oleks see raamistik samuti elektrisüsteemi käitamist ja optimeerimist toetavate tehisintellektipõhiste lahenduste väljatöötamise ja

kasutuselevõtu alus. Mis tahes kõnealune väljatöötamine ja kasutuselevõtt peaks toimuma kooskõlas määrusega (EL) 2024/1689

(tehisintellektimäärus) ning muude kohaldatavate liidu õigusaktidega, eelkõige riskijuhtimise, andmehalduse, läbipaistvuse, inimeste

järelevalve, töökindluse ja küberturvalisuse puhul.

ET 35 ET

Kooskõla ühekordsuse põhimõttega

Selgitus selle kohta, kuidas on kaalutud ühekordsuse põhimõtet ja kuidas on uuritud olemasolevate andmete taaskasutamise võimalust

Nõude 1 (tarkvõrgu näitajad) puhul järgib ettepanek ühekordsuse põhimõtet, tuginedes võimaluste piires juba olemasolevatele riiklikele

aruandluskohustustele täiesti uue aruandlussüsteemi loomise asemel.

Nõude 2 (võrguandmete vahetamine tarkvõrgu käitamiseks) puhul austatakse ühekordsuse põhimõtet, kuna see säte tugineb juba loodud

andmetele, mida võrguettevõtjad kasutavad võrgu tavapärase käitamise jooksul. See ei tekita üldkohustust koguda sama teavet uuesti uutest

allikatest, vaid selle eesmärk on parandada olemasolevate andmete vahetamise ja kasutamise viisi.

Nõude 3 (innovatsiooni otstarbel turvalise elektrivõrgu andmevahetuse raamistiku tagamine) puhul peaks ühekordsuse põhimõte suunama

raamistiku rakendamist, eelkõige kasutades võimaluse korral uuesti olemasolevaid sektoripõhiseid andmestikke, aruandluskanaleid ja tehnilisi

lahendusi ning vältides kogumise või edastamise kohustuste põhjendamatut kordamist.

Selgitus selle kohta, kuidas on uued loodud andmed leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad ning vastavad

kvaliteetsetele standarditele

Ei kohaldata

Andmevood

Andmevoogude üldine kirjeldus

Andmete liik Viide (viited)

nõudele

(nõuetele)

Osalejad, kes

andmed

esitavad

Osalejad, kes

andmed saavad

Andmevahetuse

ajend

Sagedus (kui see

on asjakohane)

Tarkvõrgu ja innovatiivse

võrgutehnoloogia ning digilahenduste

kasutuselevõttu käsitlevad andmed

Nõue 1

(tarkvõrgu

näitajad)

Riikide

reguleerivad

asutused ja

vajaduse korral

ACER selle

soovituse ja

eduaruannete

koostamise puhul

Esialgne ajend

oleks käesoleva

määruse jõustumine

Sellele järgneb

ACERi soovituse

koostamine ühe

aasta jooksul ja

ET 36 ET

võrguettevõtjad, ning kõnealuste

väljundite kujul

ACERilt komisjonile

esitatava teabe

puhul.

seejärel korrapärane

kolmeaastane

aruandlustsükkel.

Asjakohased andmed on elektrivõrgu

andmed, mida on vaja tarkvõrkude ja

innovatiivsete andmepõhiste

lahenduste väljatöötamiseks,

kasutuselevõtuks ja tulemuslikuks

kasutamiseks, mis toetavad võrgu

käitamist.

Nõue 2

(võrguandmete

vahetamine

tarkvõrgu

käitamiseks)

Võrguettevõtjad Võrguettevõtjad Toimiv süsteem

tuleb seostada

võrgu käitamise

järelevalve,

optimeerimise ja

koordineerimisega,

sh tarbimiskaja,

taastuvate

energiaallikate ja

fossiilkütuseid

mittekasutavate

paindlikkuskavade

lõimimine.

Kõnealuse

teabevahetuse

sagedus oleneks

tegevuse

kasutusmallist ja

võib ulatuda

peaaegu reaalajas

andmevahetusest

kuni muutumatute

või kavandamisega

seotud andmete

korrapärase

jagamiseni.

Elektrivõrgu andmed ja nendega

seotud tehniline teave, mida

kasutatakse avalikes huvides

teadusuuringute ja innovatsiooni

otstarbel vabatahtliku turvalise

raamistiku piires, mis toetab

elektrisüsteemi käitamist ja

optimeerimist.

Nõue 3

(innovatsiooni

otstarbel

turvalise

elektrivõrgu

andmevahetuse

raamistiku

tagamine)

Peamised andmevood oleksid

osalevatelt põhi- ja

jaotusvõrguettevõtjatelt kooskõlastatud

korra raames, kõnealuses raamistikus

osalejate vahel kokku lepitud

juhtimisnormide kohaselt, Euroopa

elektri põhivõrguettevõtjate

võrgustikult ja ELi

jaotusvõrguettevõtjate üksuselt

komisjonile, kui nad annavad teada

Käivitav sündmus

oleks see, et

huvitatud

võrguettevõtjad

loovad

vabatahtlikult

kooskõlastatud

korra ja seejärel

teatavad

komisjonile

Edasine

andmevahetus

oleneks raamistikus

osalemisest ning

selle raames

toimuvast

konkreetsest

teadusuuringute,

katsetamise,

võrdlusaluste

ET 37 ET

juhtimise ja tehnilistest korraldustest,

ning komisjonilt tagasi osalejatele

komisjoni arvamuse ja rakendusaktide

kaudu, kui need vastu võetakse.

asjakohastest

juhtimisalastest ja

tehnilistest

elementidest.

määramise ja

kasutuselevõtu

tegevustest.

ET 38 ET

4.3. Digilahendused

Digilahenduste üldine kirjeldus

Digilahendus

Viide

(viited)

nõudele

(nõuetele

)

Peamised volitatud

funktsioonid Vastutav asutus

Kuidas on arvesse

võetud

juurdepääsetavus

t?

Kuidas on arvesse

võetud

korduvkasutatavus

t?

Tehisintellektitehnoloog

ia kasutamine (kui see

on asjakohane)

Digilahendus 1

Tarkvõrgu

näitajate

olemasolevad

aruandluse,

järelevalve ja

analüüsi

süsteemid.

Nõue 1 Ettepanek ei tekita

eraldiseisvat uut liidu

digiplatvormi.

Asjaomased

digilahendused on osa

olemasolevatest

aruandluse, järelevalve

ja analüüsi

süsteemidest, mida

ACER ja riikide

reguleerivad asutused

kasutavad võrgu

tulemuslikkuse ning

tarkvõrgu ja digitaalse

võrgu lahenduste

kasutuselevõtu kohta

teabe kogumiseks,

töötlemiseks ja

hindamiseks.

Olenevalt tulevastest

rakendusaktidest võib

tekkida vajadus nende

ACER vastutab liidu

tasandi soovituse ja

eduaruande esitamise

eest. Riikide

reguleerivad asutused

vastutavad riikliku

järelevalve ja

aruandluse eest.

Ei ole määratud ühtegi konkreetset

ligipääsetavusnõuet, kuna need on

peamiselt regulatiivsed ja ekspertidele

suunatud süsteemid ja mitte üldsusele

suunatud digiteenused. Väljundid, nagu

ACERi aruanded, peaksid siiski olema

üldsusele kättesaadavad kooskõlas

kehtivate läbipaistvustavadega.

Korduskasutatavus tagatakse, tuginedes

olemasolevatele regulatiivse aruandluse ja

analüüsivahenditele nullist uue lahenduse

loomise asemel.

Praeguse seisuga ei nõua

ettepanek selle

digilahenduse jaoks

tehisintellekti kasutamist.

ET 39 ET

olemasolevate

süsteemide

ajakohastamiseks, et

toetada rohkem

ühtlustatud näitajate

metoodikat, ühiseid

aruandlusstruktuure ja

võrreldavaid

analüüsiväljundeid.

Digilahendus 2

Võrguandmete

vahetamise

liidesed,

süsteemid ja

koostalitlusvõi

me

komponendid

tarkvõrgu

käitamiseks

Nõue 2 Asjakohased

digilahendused on

liidesed, süsteemid ja

koostalitlusvõime

komponendid, mida

kasutavad põhi- ja

jaotusvõrguettevõtjad

võrguandmete

ühtlustatud viisil

vahetamiseks ja

töötlemiseks. Need

võivad hõlmata

masinalt masinale

liideseid,

andmevahetuse lüüse,

jagatud semantilisi

mudeleid,

andmehaldussüsteeme

ja muid digivahendeid,

mis toetavad võrgu

käitamise järelevalvet,

optimeerimist ja

Põhi- ja

jaotusvõrguettevõtjad

, kes tegutsevad

nende olemasolevate

operatiivsete

kohustuste piires.

Ettepanekuga ei looda kodanikele

suunatud digiteenust ja seega ei tekita see

üldsuse jaoks konkreetseid ligipääsetavuse

küsimusi. Digilahendused on mõeldud

andmete koostalitlusvõime ja

korduskasutamise toetamiseks ning need

peaksid võimaluse korral tuginema

olemasolevatele sektoripõhistele

lahendustele ja standarditele, ning mitte

nõudma täiesti uusi arhitektuure.

Tekstiga nähakse ette

innovatiivsete

andmepõhiste lahenduste

väljatöötamine ja

käitamine, mis võivad

hõlmata tehisintellektil

põhinevaid vahendeid

prognoosimiseks,

optimeerimiseks või

süsteemi jälgitavuseks.

ET 40 ET

koordineerimist.

Digilahendus 3

Innovatsiooni

otstarbel

turvalise

elektrivõrgu

andmevahetuse

raamistiku

tagamine

Nõue 3 Asjakohane

digilahendus on

turvaline elektrivõrgu

andmevahetuse

raamistik, mis on

loodud

vabatahtlikkuse alusel

vastavalt

kooskõlastatud

korrale, mida ühiselt

haldavad Euroopa

elektri

põhivõrguettevõtjate

võrgustik ja ELi

jaotusvõrguettevõtjate

üksus. See raamistik

võib tugineda

digiplatvormidele,

turvalistele

töötlemiskeskkondadel

e, jagatud katsetamise

ja võrdlusaluste

määramise

keskkondadele,

valideerimisvahenditel

e ja muudele

digitaristutele, mis on

vajalikud, et toetada

võrgu käitamiseks ja

optimeerimiseks

Peamine vastutus on

osalevatel põhi- ja

jaotusvõrguettevõtjat

el, kusjuures Euroopa

elektri

põhivõrguettevõtjate

võrgustik ja ELi

jaotusvõrguettevõtjat

e üksus haldavad

ühiselt

kooskõlastatud korda.

Komisjon teeb

järelevalvet läbi oma

arvamuse teada antud

juhtimise ja tehniliste

korralduste kohta

ning läbi võimalike

rakendusaktide

artikli 61 lõike 5b

alusel.

Ettepanekuga ei nähta ette konkreetset

tehnoloogilist arhitektuuri, mis võimaldab

säilitada paindlikkust tugineda

olemasolevatele või katselistele taristutele.

Korduskasutatavus on keskne omadus,

kuna raamistik on mõeldud võimaldama

teistel Euroopa põhi- ja

jaotusvõrguettevõtjatel, kes taotlevad

juurdepääsu kooskõlastatud korra kaudu,

kasutada väljatöötatud innovatiivseid

lahendusi. Ei teki konkreetseid

ligipääsetavuse nõudeid, kuna tegemist ei

ole üldsusele suunatud teenusega.

Raamistik on otseselt

kavandatud toetama

innovatiivset

tehnoloogiat ja võib

hõlmata

tehisintellektipõhiseid

lahendusi, sh

modelleerimiseks,

katsetamiseks,

optimeerimiseks või

valideerimiseks.

ET 41 ET

innovatiivse

tehnoloogia

väljatöötamist,

katsetamist, lõimimist

ja kasutuselevõttu.

Iga digilahenduse puhul selgitus selle kohta, kuidas digilahendus vastab kohaldatavale digipoliitikale ja õigusaktidele

ET 42 ET

Digilahendus 1

Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on asjakohane) Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas

Tehisintellektimäärus Mis tahes tulevane tehisintellektipõhiste analüüsivahendite kasutamine

ACERi või riikide reguleerivate asutuste poolt peab vastama

tehisintellektimäärusele.

ELi küberturvalisuse raamistik Lahendus peab samuti jääma järjepidevaks liidu andmekaitse ja

küberturvalisuse üldraamistikuga.

eIDAS Konkreetne seos puudub.

Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem Konkreetne seos puudub.

Muu

Digilahendus 2 Võrguandmete vahetamise liidesed, süsteemid ja koostalitlusvõime komponendid tarkvõrgu käitamiseks

Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on

asjakohane)

Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas

Tehisintellektimäärus Kui kõnealuseid vahendeid kasutatakse, siis peavad need vastama kohaldatavale

liidu raamistikule, eelkõige tehisintellektimäärusele, kui see on asjakohane.

ELi küberturvalisuse raamistik Kui kõnealuseid vahendeid kasutatakse, siis peavad need vastama kohaldatavale

liidu raamistikule, eelkõige küberturvalisuse 2. direktiiviga seotud kohustusele,

mida kohaldatakse asjaomaste üksuste suhtes, ning sektoripõhistest õigusaktidest

tulenevatele muudele küberturvalisuse nõuetele.

eIDAS Konkreetne seos puudub.

ET 43 ET

Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem Konkreetne seos puudub.

Muu

Digilahendus 3 Innovatsiooni otstarbel turvalise elektrivõrgu andmevahetuse raamistiku tagamine

Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on

asjakohane)

Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas

Tehisintellektimäärus Kui kasutatakse tehisintellektipõhiseid vahendeid, siis on otseselt asjakohane

vastavus tehisintellektimäärusele koos isikuandmete kaitse üldmääruse,

andmemääruse, küberturvalisuse normide ning muude kohaldatavate liidu

õigusaktidega.

ELi küberturvalisuse raamistik Kui kasutatakse tehisintellektipõhiseid vahendeid, siis vastavus küberturvalisuse

normidele ja muudele kohaldatavatele liidu õigusaktidele.

eIDAS Konkreetne seos puudub.

Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem Konkreetne seos puudub.

Muu

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

Selle seadusandliku algatuse puhul ei loo ega mõjuta nõuded, mis käsitlevad andmevahetust, tarkvõrgu näitajaid, kooskõlastatud

innovatsiooniraamistikku ja nutiarvestisüsteeme, üleeuroopalist digitaalset avalikku teenust koostalitleva Euroopa määruse tähenduses. Need käsitlevad

peamiselt reguleeritud elektrisektori üksuste regulatiivseid kohustusi, operatiivse andmevahetuse korraldusi ja digitaristut ning mitte digiteenuseid,

mida liidu üksused või avaliku sektori asutused osutavad üksteisele või kodanikele või ettevõtetele. Poliitiline algatus ei mõjuta ühtegi piiriülest

digitaalset avalikku teenust ja seega ei kohaldata koostalitlusvõime hindamise jaotist.

ET 44 ET

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Digitaalset rakendamist toetavate meetmete üldine kirjeldus

Meetme kirjeldus Viide (viited) nõudele

(nõuetele)

Komisjoni roll

(kui see on

asjakohane)

Kaasatavad osalejad

(kui see on

asjakohane)

Eeldatav ajakava

(kui see on asjakohane)

Nõude 1 puhul on oluline

rakendusmeede ACERi koostatav

soovitus tarkvõrgu näitajate kohta,

millele järgnevad vajaduse korral

komisjoni rakendusaktid, millega

määratakse kindlaks ühtlustatud

metoodika. See meede toetab sidusama

liidu tasandi raamistiku järkjärgulist

väljatöötamist tarkvõrgu ja digitaalsete

võrgulahenduste kasutuselevõtu ning

nendest elektritaristu tõhusasse

kasutusse antava panuse mõõtmiseks.

Nõue 1 (tarkvõrgu

näitajad)

Komisjoni roll oleks

hinnata vajadust

täiendava

ühtlustamise järele

ning võtta vajaduse

korral vastu

rakendusakte.

Asjaomased osalejad

oleksid ACER,

komisjon, põhi- ja

jaotusvõrguettevõtjad

ning asjaomased

sidusrühmad.

Esimene vahe-eesmärk

oleks ACERi soovitus

jõustumisest ühe

aasta möödumisel,

millele järgnevad

vajaduse korral

hilisemas etapis

rakendusaktid.

Nõude 2 puhul on peamine

rakendusmeede põhi- ja

jaotusvõrguettevõtjate andmehalduse,

andmevahetuse ja koostalitlusvõime

korralduste järkjärguline kohandamine,

et võrguandmeid saaks kasutada rohkem

ühtlustatud viisil tarkvõrgu

kasutuselevõtu ja innovatiivsete

andmepõhiste lahenduste toetamiseks.

See on peamiselt operatiivne

rakendusmeede sektori tasandil ja mitte

Nõue 2 (võrguandmete

vahetamine tarkvõrgu

käitamiseks)

Komisjoni roll

hõlmaks peamiselt

poliitika järelevalvet

ja järelmeetmeid

määruse rakendamise

kontekstis.

Asjaomased osalejad

oleksid põhi- ja

jaotusvõrguettevõtjad,

riikide reguleerivad

asutused ning

vajaduse korral

Euroopa elektri

põhivõrguettevõtjate

võrgustik ja ELi

jaotusvõrguettevõtjate

üksus.

Rakendamine algaks

määruse kohaldamise

kuupäevast ning

jätkuks järk-järgult, kui

võrguettevõtjad

kohandavad

olemasolevaid

süsteeme ja protsesse.

ET 45 ET

komisjoni õigusaktiga kindlaks

määratav meede.

Nõude 3 puhul on peamine

rakendusmeede kooskõlastatud korra

loomine, mida võimaldavad ühiselt

Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate

võrgustik ja ELi jaotusvõrguettevõtjate

üksus, sh juhtimise, osalemise,

tehniliste, operatiivsete ja

küberturvalisuse normide

väljatöötamine vabatahtliku turvalise

elektrivõrgu andmevahetuse raamistiku

jaoks. Täiendav toetusmeede on

komisjoni vastuvõetavad rakendusaktid

artikli 61 lõike 5b alusel, millega

määratakse kindlaks andmemudelite,

vormingute, ontoloogiate, liideste,

läbipaistvuse ja riskijuhtimise nõuete

ühised suunised.

Nõue 3 (innovatsiooni

otstarbel turvalise

elektrivõrgu

andmevahetuse

raamistiku tagamine)

Komisjoni roll

hõlmaks seega teada

antud korralduste

vastuvõtmist, nende

kohta arvamuste

esitamist ning

vajaduse korral

rakendusaktide

vastuvõtmist, et

toetada

järjepidevamat ja

turvalist

kasutuselevõttu.

Asjaomased osalejad

oleksid komisjon,

Euroopa elektri

põhivõrguettevõtjate

võrgustik, ELi

jaotusvõrguettevõtjate

üksus, osalevad põhi-

ja

jaotusvõrguettevõtjad

ning asjaomased

Euroopa sidusrühmad

nagu teadusuuringute

ja tehnoloogia

organisatsioonid ning

tööstuslahenduste

pakkujad.

Kooskõlastatud korra

väljatöötamist

eeldatakse pärast

määruse jõustumist

ning sellele järgneksid

rakendusaktid olenevalt

raamistiku

edusammudest ja

täiendava kirjeldamise

vajadusest.

ET 1 ET

LISA

FINANTS- JA DIGISELGITUSE juurde

Ettepaneku nimetus:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2019/943 seoses elektriarvete tulevikukindlaks muutmisega

Euroopa Liidus süsteemikulude vähendamise ning elektrifitseerimise ja digiülemineku edendamise

teel

1. VAJALIKUKS PEETAV PERSONALI ARV JA PERSONALIKULUD

2. MUUD HALDUSKULUD

3. HALDUSKULUD KOKKU

4. KULUDE ARVUTAMISEKS KASUTATUD MEETODID

4.1. Personalikulud

4.2. Muud halduskulud

ET 2 ET

1. Vajalikuks peetavad personalikulud

 Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

 Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

1.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

1.1.1. Energeetika peadirektoraat

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku

2024 2025 2026 2027 2021–2027 KOKKU 2028–2034 KOKKU

RUBRIIK 7

Täistööaj a

ekvivalen ti

Assigneeringu d

Täistööaj a

ekvivalen ti

Assigneeringu d

Täistööaj a

ekvivalen ti

Assigneeringu d

Täistööaj a

ekvivalen ti

Assigneeringu d

Täistööaj a

ekvivalen ti

Assigneeringu d

Täistööaj a

ekvivalen ti

Assigneeringu d

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 – Peakorter ja esindused

Administraatori d

0,000 0,000 0,000 1 0,194 1 0,194 1 0,194

Assistendid 0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000 0 0,000

20 01 02 03 – Liidu delegatsioonid

Administraatori d

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000 0 0,000

Assistendid 0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000 0 0,000

Koosseisuvälised töötajad

20 02 01 ja 20 02 02 – Koosseisuvälise d töötajad – Peakorter ja esindused

Lepingulised töötajad

0,000 0,000 0,000 2 0,210 2 0,210 2 0,210

Liikmesriigi lähetatud eksperdid

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000 0 0,000

20 02 03 – Koosseisuvälise d töötajad – Liidu delegatsioonid

Lepingulised töötajad

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000 0 0,000

Kohalikud teenistujad

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000 0 0,000

Liikmesriigi lähetatud eksperdid

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000 0 0,000

ET 3 ET

Noored eksperdid

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000 0 0,000

Muud personaliga

seotud eelarveread (täpsustage)

Lepingulised töötajad

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000 0 0,000

Liikmesriigi lähetatud eksperdid

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000 0 0,000

Personalikulud kokku – RUBRIIK 7

0 0,000 0 0,000 0 0,000 3 0,404 3 0,404 3 0,404

Mitmeaastase finantsraamistiku 2024 2025 2026 2027 2021–2027

KOKKU 2028–2034 KOKKU

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Täistöö aja

ekvivale nti

Assigneerin gud

Täistöö aja

ekvivale nti

Assigneerin gud

Täistöö aja

ekvivale nti

Assigneerin gud

Täistöö aja

ekvivale nti

Assigneerin gud

Täistöö aja

ekvivale nti

Assigneerin gud

Täistöö aja

ekvivale nti

Assigneering ud

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

01 01 01 01 – Kaudne teadustegevus

Administraat orid

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Assistendid 0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

01 01 01 11 – Otsene teadustegevus

Administraat orid

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Assistendid 0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Muu (täpsustage)

Administraat orid

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Assistendid 0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Koosseisuvälised töötajad

Koosseisuväliste töötajate kulud tegevusassigneerin gutest

- peakorteris

Lepingulised töötajad

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Liikmesriigi lähetatud eksperdid

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

- liidu delegatsiooni des

Lepingulised töötajad

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Kohalikud teenistujad

0 0,000

ET 4 ET

Liikmesriigi lähetatud eksperdid

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Noored eksperdid

0 0,000

01 01 01 02 – Kaudne teadustegevus

Lepingulised töötajad

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Liikmesriigi lähetatud eksperdid

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

01 01 01 12 – Otsene teadustegevus

Lepingulised töötajad

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Liikmesriigi lähetatud eksperdid

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Muud personaliga seotud eelarveread (täpsustage)

Lepingulised töötajad

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Liikmesriigi lähetatud eksperdid

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Personalikulud kokku – RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

Personalikulud kokku (kõik mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid)

0 0,000 0 0,000 0 0,000 3 0,404 3 0,404 3 0,404

ET 5 ET

1.1.2. Teadusuuringute Ühiskeskus

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku

2024 2025 2026 2027 2021–2027 KOKKU 2028–2034 KOKKU

RUBRIIK 7

Täistööaj a

ekvivalen ti

Assigneering ud

Täistööaj a

ekvivalen ti

Assigneering ud

Täistööaj a

ekvivalen ti

Assigneering ud

Täistööaj a

ekvivalen ti

Assigneering ud

Täistööaj a

ekvivalen ti

Assigneering ud

Täistööaj a

ekvivalen ti

Assigneeringu d

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 – Peakorter ja esindused

Administraator id

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Assistendid 0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

20 01 02 03 – Liidu delegatsioonid

Administraator id

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Assistendid 0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Koosseisuvälised töötajad

20 02 01 ja 20 02 02 – Koosseisuvälis ed töötajad – Peakorter ja esindused

Lepingulised töötajad

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Liikmesriigi lähetatud eksperdid

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

20 02 03 – Koosseisuvälis ed töötajad – Liidu delegatsioonid

Lepingulised töötajad

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Kohalikud teenistujad

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Liikmesriigi lähetatud eksperdid

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Noored eksperdid

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Muud personaliga

Lepingulised töötajad

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

ET 6 ET

seotud eelarveread (täpsustage)

Liikmesriigi lähetatud eksperdid

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000 0 0,000

Personalikulud kokku – RUBRIIK 7

0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku 2024 2025 2026 2027 2021–2027

KOKKU 2028–2034 KOKKU

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Täistöö aja

ekvival enti

Assigneerin gud

Täistöö aja

ekvival enti

Assigneerin gud

Täistöö aja

ekvival enti

Assigneerin gud

Täistöö aja

ekvival enti

Assigneerin gud

Täistöö aja

ekvival enti

Assigneerin gud

Täistöö aja

ekvival enti

Assigneeringu d

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

01 01 01 01 – Kaudne teadustegevus

Administraa torid

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Assistendid 0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

01 01 01 11 – Otsene teadustegevus

Administraa torid

0,000 0,000 0,000 0,5 0,097 0,5 0,097 0,5 0,679

Assistendid 0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Muu (täpsustage)

Administraa torid

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Assistendid 0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Koosseisuvälised töötajad

Koosseisuväliste töötajate kulud tegevusassigneerin gutest

- peakorteris

Lepingulise d töötajad

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Liikmesriigi lähetatud eksperdid

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

- liidu delegatsioon ides

Lepingulise d töötajad

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Kohalikud teenistujad

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Liikmesriigi lähetatud

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

ET 7 ET

eksperdid

Noored eksperdid

0 0,000

01 01 01 02 – Kaudne teadustegevus

Lepingulise d töötajad

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Liikmesriigi lähetatud eksperdid

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

01 01 01 12 – Otsene teadustegevus

Lepingulise d töötajad

0,000 0,000 0,000 1,5 0,158 1,5 0,158 1,5 1,103

Liikmesriigi lähetatud eksperdid

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Muud personaliga seotud eelarveread (täpsustage)

Lepingulise d töötajad

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Liikmesriigi lähetatud eksperdid

0,000 0,000 0,000 0,000 0 0,000

Personalikulud kokku – RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

0 0,000 0 0,000 0 0,000 2 0,255 2 0,255 2 1,782

Personalikulud kokku (kõik mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid)

0 0,000 0 0,000 0 0,000 2 0,255 2 0,255 2 1,782

ET 8 ET

1.1.3. Kokku

Mitmeaastase

finantsraamistiku 2024 2025 2026 2027 2021–2027 KOKKU 2028–2034 KOKKU

RUBRIIK 7 Täistööaja ekvivalenti

Assigneeringu d

Täistööaj a

ekvivalen ti

Assigneerin gud

Täistööa ja

ekvivale nti

Assigneering ud

Täistööa ja

ekvivale nti

Assigneerin gud

Täistööa ja

ekvivale nti

Assigneerin gud

Täistöö aja

ekvivale nti

Assigneeringud

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 – Peakorter ja esindused

Administ raatorid

0 0,000 0 0,000 0 0,000 1 0,194 1 0,194 11,358

Assisten did

0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

20 01 02 03 – Liidu delegatsioonid

Administ raatorid

0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

Assisten did

0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

Koosseisuvälised töötajad

20 02 01 ja 20 02 02 – Koosseisuvälised töötajad – Peakorter ja esindused

Lepingul ised

töötajad 0 0,000 0 0,000 0 0,000 2 0,210 2 0,210 21,470

Liikmesr iigi

lähetatu d

eksperdi d

0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

20 02 03 – Koosseisuvälised töötajad – Liidu delegatsioonid

Lepingul ised

töötajad 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

Kohaliku d

teenistuj ad

0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

Liikmesr iigi

lähetatu d

eksperdi

0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

ET 9 ET

d

Noored eksperdi

d 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

Muud personaliga seotud eelarveread

(täpsustage)

Lepingul ised

töötajad 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

Liikmesr iigi

lähetatu d

eksperdi d

0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

Personalikulud kokku – RUBRIIK 7

0 0,000 0 0,000 0 0,000 3 0,404 3 0,404 3 2, 82 8

Mitmeaastase finantsraamistiku 2024 2025 2026 2027 2021–2027 KOKKU 2028–2034 KOKKU

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Täist ööaj

a ekviv alenti

Assigneerin gud

Täistöö aja

ekvivale nti

Assigneerin gud

Täistöö aja

ekvivale nti

Assigneerin gud

Täistöö aja

ekvivale nti

Assigneerin gud

Täistöö aja

ekvivale nti

Assigneering ud

Täistööaja ekvivalenti

Assigneeri ngud

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

01 01 01 01 – Kaudne teadustegevus

Administraat orid

0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

Assistendid 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

01 01 01 11 – Otsene teadustegevus

Administraat orid

0 0,000 0 0,000 0 0,000 0,5 0,097 0,5 0,097 0,5 0,679

Assistendid 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

Muu (täpsustage)

Administraat orid

0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

Assistendid 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

Koosseisuvälised töötajad

Koosseisuväliste töötajate kulud

- peakorteris Lepingulised

töötajad 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

ET 10 ET

tegevusassignee ringutest

Liikmesriigi lähetatud eksperdid

0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

- liidu delegatsiooni des

Lepingulised töötajad

0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

Kohalikud teenistujad

0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

Liikmesriigi lähetatud eksperdid

0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

Noored eksperdid

0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

01 01 01 02 – Kaudne teadustegevus

Lepingulised töötajad

0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

Liikmesriigi lähetatud eksperdid

0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

01 01 01 12 – Otsene teadustegevus

Lepingulised töötajad

0 0,000 0 0,000 0 0,000 1,5 0,158 1,5 0,158 1,5 1,103

Liikmesriigi lähetatud eksperdid

0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

Muud personaliga seotud eelarveread (täpsustage)

Lepingulised töötajad

0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

Liikmesriigi lähetatud eksperdid

0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000

Personalikulud kokku – RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

0 0,000 0 0,000 0 0,000 2 0,255 2 0,255 2 1,782

Personalikulud kokku (kõik mitmeaastase finantsraamistiku

rubriigid) 0 0,000 0 0,000 0 0,000 5 0,659 5 0,659 5 4,610

2. Muud halduskulud

 Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

 Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

2.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

ET 11 ET

2.1.1. Energeetika peadirektoraat

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7

2024 2025 2026 2027 KOKKU 2021–2027

2028–2034 KOKKU

Peakorterites või ELi territooriumil:

20 02 06 01 – Lähetus- ja esinduskulud 0,018 0,018 0,126

20 02 06 02 – Konverentside ja koosolekute kulud 0,000

20 02 06 03 – Komiteed 0,000

20 02 06 04 – Uuringud ja konsultatsioonid 0,000

20 04 – Institutsiooni tasandi IT-kulud1 0,000

Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse korral täpsustage)

0,000

Liidu delegatsioonides

20 02 07 01 – Lähetused, konverentsid ja esinduskulud 0,000

20 02 07 02 – Personali täienduskoolitus 0,000

20 03 05 – Infrastruktuur ja logistika 0,000

Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse korral täpsustage)

0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku muud RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku

0,000 0,000 0,000 0,018 0,018 0,126

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

2024 2025 2026 2027 KOKKU 2021–2027

PÄRAST 2027. AASTAT

Tehnilise ja haldusabi kulud (välja arvatud koosseisuvälised töötajad) tegevusassigneeringutest (endised BA read)

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

1 Vaja on informaatika peadirektoraadi IT-investeeringute rühma arvamust (vt IT rahastamise suunised,

C(2020) 6126 final, 10.9.2020, lk 7).

ET 12 ET

- peakorteris 0,000

- liidu delegatsioonides 0,000

Muud uuringute jaoks ettenähtud halduskulud 0,000

Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele2 0,000

Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele3 0,000

Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse korral täpsustage)

0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku muud RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud kokku (kõik mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid)

0,000 0,000 0,000 0,018 0,018 0,126

2 Vaja on informaatika peadirektoraadi IT-investeeringute rühma arvamust (vt IT rahastamise suunised,

C(2020) 6126 final, 10.9.2020, lk 7).

3 See punkt hõlmab kohalikke haldussüsteeme ja makseid ettevõtjate IT-süsteemide kaasrahastamiseks (vt IT rahastamise suunised, C(2020) 6126 final, 10.9.2020).

ET 13 ET

2.1.3. Kokku

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7

2024 2025 2026 2027 KOKKU 2021–2027

PÄRAST 2027. AASTAT

Peakorterites või ELi territooriumil:

20 02 06 01 – Lähetus- ja esinduskulud 0,000 0,000 0,000 0,018 0,018 0,126

20 02 06 02 – Konverentside ja koosolekute kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

20 02 06 03 – Komiteed 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

20 02 06 04 – Uuringud ja konsultatsioonid 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

20 04 – Institutsiooni tasandi IT-kulud4 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse korral täpsustage)

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Liidu delegatsioonides

20 02 07 01 – Lähetused, konverentsid ja esinduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

20 02 07 02 – Personali täienduskoolitus 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

20 03 05 – Infrastruktuur ja logistika 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse korral täpsustage)

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku muud RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku

0,000 0,000 0,000 0,018 0,018 0,126

4 Vaja on informaatika peadirektoraadi IT-investeeringute rühma arvamust (vt IT rahastamise suunised, C(2020) 6126 final, 10.9.2020, lk 7).

ET 14 ET

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

2024 2025 2026 2027 KOKKU 2021–2027

PÄRAST 2027. AASTAT

Tehnilise ja haldusabi kulud (välja arvatud koosseisuvälised töötajad) tegevusassigneeringutest (endised BA read)

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

- peakorteris 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

- liidu delegatsioonides 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud uuringute jaoks ettenähtud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele5 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse korral täpsustage)

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku muud RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud kokku (kõik mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid)

0,000 0,000 0,000 0,018 0,018 0,126

5 Vaja on informaatika peadirektoraadi IT-investeeringute rühma arvamust (vt IT rahastamise suunised, C(2020) 6126 final, 10.9.2020, lk 7).

6 See punkt hõlmab kohalikke haldussüsteeme ja makseid ettevõtjate IT-süsteemide kaasrahastamiseks (vt IT rahastamise suunised, C(2020) 6126 final, 10.9.2020).

ET 15 ET

3. Halduskulud kokku (kõik mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid)

3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

3.1.1. ENERGEETIKA PEADIREKTORAAT

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kokkuvõte 2024 2025 2026 2027

KOKKU

2021– 2027

2028– 2034

KOKKU

Rubriik 7 – Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,404 0,404 2,828

Rubriik 7 – Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,180 0,180 0,126

Rubriik 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,584 0,584 2,954

Rubriigist 7 välja jäävad kulud – Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Rubriigist 7 välja jäävad kulud – Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud rubriigid kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIKI 7 kuuluvad ja RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud KOKKU

0,000 0,000 0,000 0,584 0,584 2,954

3.1.2. Teadusuuringute Ühiskeskus

Kokkuvõte 2024 2025 2026 2027

KOKKU

2021– 2027

2028– 2034

KOKKU

Rubriik 7 – Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Rubriik 7 – Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Rubriik 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Rubriigist 7 välja jäävad kulud – Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,255 0,255 1,782

Rubriigist 7 välja jäävad kulud – Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud rubriigid kokku 0,000 0,000 0,000 0,255 0,255 1,782

ET 16 ET

RUBRIIKI 7 kuuluvad ja RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud KOKKU

0,000 0,000 0,000 0,255 0,255 1,782

3.1.3. KOKKU

Kokkuvõte 2024 2025 2026 2027

KOKKU

2021– 2027

2028– 2034

KOKKU

Rubriik 7 – Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,404 0,404 2,828

Rubriik 7 – Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,018 0,018 0,126

Rubriik 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,422 0,422 2,954

Rubriigist 7 välja jäävad kulud – Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,255 0,255 1,782

Rubriigist 7 välja jäävad kulud – Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud rubriigid kokku 0,000 0,000 0,000 0,255 0,255 1,782

RUBRIIKI 7 kuuluvad ja RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud KOKKU

0,000 0,000 0,000 0,677 0,677 4,736

Muude haldusassigneeringute vajadused kaetakse kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades seda vajaduse korral

lisaassigneeringutega, mida võidakse anda meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevaid eelarvepiiranguid.

ET 17 ET

4. Kulude hindamiseks kasutatud arvutusmeetodid

4.1. Personalikulud

ENERGEETIKA PEADIREKTORAAT on hoolikalt hinnanud käesoleva ettepaneku

rakendamiseks vajalikke inimressursse ning teinud asutusesisese läbivaatamise, et teha

kindlaks, kas peadirektoraadisisese ümberpaigutamisega saaks katta mõnda uutest tegevustest.

See hindamine on kinnitanud, et neid ülesandeid ei saa täita asutusesisese ümberpaigutamise

teel, mõjutamata negatiivselt kehtivate peamiste prioriteetide saavutamist, eelkõige võttes

arvesse juba niigi suurt töökoormust, mis on seotud elektrituru korralduse reformi,

võrgupaketi ja laiema digiülemineku tegevuskava rakendamisega energeetikasektoris.

Ettepanek nõuab seega tulemusliku ja õigeaegse rakendamise tagamiseks sihipäraseid

täiendavaid ressursse. Selle hindamise tulemusena järeldati, et asutusesisene

ümberpaigutamine ei ole tulemuslik võimalus. Ettepaneku tulemusena suureneb

märkimisväärselt töökoormus, eelkõige nõuete 1–5 alusel (vt punkt 1.5.1), ilma et juba

toimuv tegevus vastaval samal määral väheneks. Samas nõuavad ettepanekuga seotud

ülesanded erialaseid tehnilisi eksperditeadmisi ja pidevat sisendit pikema aja jooksul.

Olemasolevad töötajad töötavad juba täiel koormusel ning neil tuleb tegutseda liiga mitmes

valdkonnas samaaegsete poliitiliste prioriteetide ja energiakriisi tõttu, mis jätab väga vähe

ruumi täiendavate kohustuste täitmiseks. Ajutised korraldused ei tagaks seega usaldusväärset

ega kestlikku lahendust. Selles kontekstis nõuab seadusandlik ettepanek sihtotstarbelisi

täiendusi eesmärgiga tagada, et energeetika peadirektoraadil on nõuetekohased vahendid uute

ülesannete keerukuse ja jätkuvusega toime tulemiseks.

Ettepaneku tulemusliku rakendamise toetamiseks on seega vaja määrata täiendavaid töötajaid,

nimelt 1 täiendav täistööajale taandatud ametnik andmevahetuse raamistiku jaoks, mis seisneb

püsivas, pikaajalises tegevuses, ning 2 täiendavat täistööajale taandatud lepingulist töötajat,

kes toetavad rakendusaktide väljatöötamist ja ettevalmistamist. Nende rollide kaudu suudab

energeetika peadirektoraat täita uusi õiguslikke kohustusi tulemuslikul ja kestlikul viisil.

Teadusuuringute Ühiskeskus on teinud käesoleva ettepaneku jaoks vajalike täiendavate

inimressursside põhjaliku hindamise ning asutusesisese läbivaatamise, et teha kindlaks, kas

tegevuse saab ellu viia peadirektoraadi piires asutusesisese ümberpaigutamise teel, võttes muu

hulgas arvesse koosmõju käimasoleva tegevusega. Selle tegevuse rakendamiseks

(2 täistööajale taandatud töötaja abil) suunab Teadusuuringute Ühiskeskus ümber oma

asutusesisesed ressursid.

ET 18 ET

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Organisatsioonisiseselt

ümberpaigutatud

Erakorraline lisapersonal

Rakendavate

direktoraatide

siseselt*

Erandkorras

komisjoni

ümberpaiguta

misreservist

pärast

üldjuhatuse

suunist*

Rahastatakse

rubriigist 7***

või

teadusuuringut

e

eelarveridadelt

Rahastatak

se BA

ridadelt

Rahastata

kse

tasudest

Ametikohtade

loeteluga ette

nähtud

ametikohad

0,5 administraa

tori ametikohta

Teadusuuringut

e Ühiskeskuses

1 energeetika

peadirektoraadis

ei kohaldata

Koosseisuväline

personal

(lepingulised

töötajad, riikide

lähetatud

eksperdid ja

renditööjõud)

1,5 lepingulist

töötajat

Teadusuuringut

e Ühiskeskuses

2 lepingulist

töötajat

energeetika

peadirektoraadis

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7

NB: keskmised kulud iga töötajate liigi puhul peakorteris on kättesaadavad veebisaidil BUDGpedia:

https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/financial-statement.aspx

Ametnikud ja ajutised töötajad

Võrgutasusid, tarkvõrgu näitajaid, elektrivõrgu andmevahetust ja elektrivõrgu andmete

korduskasutamist teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil käsitlevate sätete rakendamisega antakse

komisjonile uued ülesanded, mis nõuavad ressursse tulemusliku ja õigeaegse rakendamise tagamiseks.

Need ülesanded on oma olemuselt valdkonnaülesed, kombineerides energia reguleerimise,

digipoliitika, andmehalduse, küberturvalisuse ja innovatsioonitoetuse ning nõuavad mitmesuguste

osalejate pidevat koostööd liidu ja riiklikul tasandil.

ENERGEETIKA PEADIREKTORAAT

1 täistööajale taandatud alalise ametniku (AD) määramine energeetika peadirektoraati on vajalik, et

tagada artikliga 18a loodud uue raamistiku pikaajaline juhtimine, koordineerimine ja regulatiivne

järelevalve. See hõlmab elektrivõrgu andmevahetuse raamistiku rakendamise suunamist, sidususe

tagamist laiemas liidu õigusraamistikus (sh andmemäärus, tehisintellektimäärus ja küberturvalisuse

õigusaktid), tegevuse kooskõlastamist ACERi, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku, ELi

jaotusvõrguettevõtjate üksuse ja liikmesriikidega ning kooskõlastatud korra kohta esitatud komisjoni

arvamuse asjus järelmeetmete võtmise järelevalvet.

Kõnealused ressursid oleksid seotud nõudega 1 ja hõlmaksid eelkõige järgmist.

Protsessi suunamine ja regulatiivne koordineerimine

- Üldise rakendamisprotsessi koordineerimine ACERi, Euroopa elektri

ET 19 ET

põhivõrguettevõtjate võrgustiku, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse, põhi- ja

jaotusvõrguettevõtjate, liikmesriikide ning muude asjaomaste sidusrühmadega.

- Komisjoni arvamuse koostamise haldamine kooskõlastatud korra kohta, millest antakse

teada artikli 18a lõike 5 alusel, sh juhtimise, osalemise, tehniliste, tegevuslike,

läbipaistvuse ja küberturvalisuse elementide hindamine.

- Algatuse sidususe tagamine laiema liidu raamistikuga elektriturgude, digiülemineku,

küberturvalisuse, andmekaitse, tehisintellekti ja tööstuspoliitika kohta.

Poliitika ja õiguslikud järelmeetmed

- Hinnata ACERi soovituste ja eduannete regulatiivset mõju tarkvõrgu näitajatele.

- Võtta järelmeetmeid vabatahtliku elektrivõrgu andmevahetuse raamistiku rakendamise

asjus, sh komisjoni arvamuse arvesse võtmise viisi kohta.

- Kooskõlastada tegevust asjaomaste komisjoni talitustega, eelkõige küsimustes, mis on

seotud andmehalduse, küberturvalisuse, tehisintellekti ja elutähtsa taristuga.

Sidusrühmade kaasamine ja järelevalve

- Korraldada koosolekuid, eksperdiseminare ja sihipäraseid konsultatsioone põhi- ja

jaotusvõrguettevõtjate, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku, ELi

jaotusvõrguettevõtjate üksuse, ACERi, tööstuse, teadusuuringute korraldajate ja muude

sidusrühmadega ning võtta nende järelmeetmeid.

- Teha rakendamise edusammude järelevalvet ja toetada rakendamisraamistiku tulevasi

ajakohastusi, kui see on vajalik.

Kõnealused ülesanded on olemuselt struktuursed ja pikaajalised, kuna need käsitlevad elektrivõrkude

digiülemineku pidevat järelevalvet, arengut ja juhtimist liidu tasandil. Need lähevad kaugemale

energeetika peadirektoraadi praegusest tegevusulatusest, mis ei hõlma võrguandmete vahetuse ja

innovatsiooni liidu tasandi raamistiku operatiivset järelevalvet. Olemasolevad töötajad osalevad juba

täielikult käimasolevas õigusaktide rakendamises ja poliitika väljatöötamises ning nad ei ole suutelised

enda peale võtma neid täiendavaid horisontaalseid ja suurt koordineerimist nõudvaid kohustusi.

See hõlmaks samuti piiratud rakendamise järelmeetmeid, mis on seotud nutiarvestisüsteeme käsitleva

artikliga 18b.

Koosseisuvälised töötajad

ENERGEETIKA PEADIREKTORAAT

2 ajutist lepingulist (CA) täistööajale taandatud töötajat peavad toetama rakendusaktide

ettevalmistamist, koostamist ja vastuvõtmist artikli 61 alusel (tariifide arvutamise metoodika ning

tarkvõrgu näitajad ja andmete korduskasutamine) seoses järgmiste nõuetega.

- Nõue 2: komisjonil on volitus võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks

üksikasjalikud suunised, millega võimaldatakse elektrivõrgu andmete seaduslikku,

turvalist ja kontrollitud korduskasutamist avalikes huvides teadusuuringute ja

innovatsiooni otstarbel, mis toetavad elektrisüsteemi käitamist ja optimeerimist

kooskõlas artikliga 18a (artikli 61 lõige 5b). See hõlmab tehnilisi ja õiguslikke

ettevalmistusi, konsulteerimist sidusrühmadega ning järelmeetmete koostamist ja

võtmist. Selle ülesande täitmiseks vajab energeetika peadirektoraat hinnanguliselt

0,5 täistööajale taandatud töötajat. Need ressursid hõlmaksid eelkõige rakendusaktide

ettevalmistamist, koostamist ja nende vastuvõtmise suunamist artikli 61 lõigete 5a ja 5b

alusel, sh talitustevahelist konsulteerimist ja konsulteerimist liikmesriikidega asjakohase

komiteemenetluse raames.

- Nõue 3: komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks suunised

tariifide arvutamise ühtlustatud metoodika kohta kooskõlas artikliga 18 (artikli 61

lõige 5a). See ülesanne nõuab energeetika peadirektoraadilt täiendavat analüütilist,

regulatiivset ja koordineerimisvõimekust, sh hinnanguliselt 1 täistööajale taandatud

ET 20 ET

töötajat rakendusaktide koostamiseks. Kõnealused ressursid hõlmaksid eelkõige

poliitilisi ja õiguslikke järelmeetmeid.

- Nõue 4: komisjon võib võtta vastu rakendusakte tarkvõrgu näitajate kohta kooskõlas

artikliga 18a (artikli 61 lõige 5a). See ülesanne nõuab energeetika peadirektoraadilt

täiendavat analüütilist, regulatiivset ja koordineerimisvõimekust, sh hinnanguliselt

0,5 täistööajale taandatud töötajat rakendusaktide koostamiseks. Kõnealused ressursid

hõlmaksid eelkõige poliitilisi ja õiguslikke järelmeetmeid.

Kõnealune tegevus on rohkem koondunud rakendamise esialgsesse etappi ja rakendamisraamistiku

korrapäraste ajakohastuste ajale. Need nõuavad märkimisväärset analüüsi- ja koordineerimisvõimekust

kindlaks määratud aja jooksul, aga need ei nõua eeldatavasti pidevat täiustamist, kui peamine

rakendusraamistik on loodud.

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Ainult ametikohad, mida rahastatakse teadusuuringute eelarvest

Teadusuuringute Ühiskeskus

Teadusuuringute Ühiskeskus on teinud ettepaneku rakendamiseks vajaliku tehnilise ja teadusliku

toetuse üksikasjaliku hindamise ning on vaadanud läbi asutusesisese ümberpaigutamise võimaluse.

Võttes arvesse, et on olemas teatav koosmõju tegevusega energiasüsteemi digiülemineku ja

küberturvalisuse valdkonnas, on kõnealuse täiendava tegevuse rakendamiseks vaja 0,5 täistööajale

taandatud administraatorit, kes paigutatakse ümber asutusesisestest ressurssidest ja kes hakkab toetama

rakendusaktide väljatöötamist. See hõlmab tehnilise teabe esitamist rakendusaktide koostamiseks

artikli 61 lõike 5b kohaselt, sh andmemudelite, ontoloogiate, liideste, koostalitlusvõime arhitektuuride

ja tehniliste kirjelduste kohta.

Koosseisuvälised töötajad

Teadusuuringute Ühiskeskus Teadusuuringute Ühiskeskus on teinud ettepaneku rakendamiseks vajaliku tehnilise ja teadusliku

toetuse üksikasjaliku hindamise ning on vaadanud läbi asutusesisese ümberpaigutamise võimaluse.

Võttes arvesse, et on olemas teatav koosmõju käimasoleva tegevusega energiasüsteemi digiülemineku

ja küberturvalisuse valdkonnas, on kõnealuse täiendava tegevuse rakendamiseks vaja 1,5 täistööajale

taandatud lepingulist töötajat, kelle Teadusuuringute Ühiskeskus paigutab ümber

asutusesisestest ressurssidest, et anda tehnilisi ja teaduslikke nõuandeid vabatahtliku turvalise

elektriandmete vahetamise raamistiku väljatöötamiseks kooskõlas artikli 18a lõikega 5. See hõlmab

suuniste tagamist katsetamise ja valideerimise lähenemisviiside jaoks ning hädavajalikke

küberturvalisuse nõudeid.

Andmevahetusraamistiku puhul keskenduks Teadusuuringute Ühiskeskuse toetus eelkõige järgmisele.

- Toetus õigeaegsete ja poliitika jaoks asjakohaste kasutusmallide koostamisele, mis on

seotud elektrivõrgu kavandamise, käitamise ja optimeerimisega.

- Toetus vabatahtliku turvalise elektrivõrgu andmete vahetamise raamistikule, tagades

metoodikad sõltumatuks katsetamiseks ja võrdlusaluste koostamiseks ning valideerimise

metoodikad innovatiivsete digivahendite jaoks, mis töötatakse välja artikli 18a lõike 5 alusel

elektrivõrgu käitamiseks ja optimeerimiseks.

4.2. Muud halduskulud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7

Energeetika peadirektoraat: iga ametikoha lähetuste ja kohtumiste kulud on eeldatavasti ligikaudu

ET 21 ET

6 000 eurot

inimese kohta aastas

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb elektriarvete tulevikukindlust, süsteemikulude vähendamist ning elektrifitseerimise ja digitaliseerimise

edendamist Euroopa Liidus

1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) esitas 17. juulil 2026 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku COM(2026) 600, millega muudetakse määrust (EL) 2019/943 seoses elektriarvete tulevikukindlaks muutmisega liidus süsteemikulude vähendamise ning elektrifitseerimise ja digiülemineku edendamise teel (edaspidi määruse ettepanek). Ettepanekut menetletakse seadusandlikus tavamenetluses menetlusnumbriga 2026/0203(COD). Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELi toimimise leping) artikli 194 lõige 2.

Ettepanek lähtub komisjoni 2025. aasta veebruaris vastu võetud taskukohase energia tegevuskavast ja sellele järgnenud algatustest, sealhulgas tulevikukindlate võrgutasude suunistest, Euroopa võrgupaketist ning energeetikasektori digitaliseerimise ja tehisintellekti strateegilisest tegevuskavast. Komisjon seostab ettepaneku ka 2026. aasta mais avaldatud AccelerateEU kavaga, mille eesmärk on vähendada EL sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest, kiirendada elektrifitseerimist ja kasutada olemasolevat elektritaristut tõhusamalt.

Komisjon põhjendab muudatuste vajalikkust elektrisüsteemi kiire muutumise ja kasvava investeerimisvajadusega. Elektrinõudluse kasv, lõppkasutuse elektrifitseerimine, elektritootmise detsentraliseerumine ja taastuvenergia laialdasem kasutuselevõtt nõuavad põhi- ja jaotusvõrkude ajakohastamist ja laiendamist. Samal ajal tuleb olemasolevat võrku kasutada tõhusamalt, et vajalikud investeeringud ei suurendaks tarbijate kulusid rohkem, kui on süsteemi arendamiseks põhjendatud. Komisjoni andmetel on võrgutasud EL-is moodustanud viimastel aastatel keskmiselt 24–29% kodutarbijate elektriarvest ning nende osakaal võib investeerimisvajaduse suurenemisel kasvada.

Ettepaneku põhieesmärk on vähendada elektrisüsteemi kogukulusid, kujundades võrgutasud viisil, mis annab võrguettevõtjatele ja võrguteenuse kasutajatele tugevamad stiimulid olemasolevat taristut tõhusalt kasutada. Selleks täpsustatakse võrgutasude kulupõhisuse, läbipaistvuse ja mittediskrimineerivuse põhimõtteid, nähakse ette asukoha-, võimsuse ja kasutusajapõhised hinnasignaalid, võimaldatakse kulupõhiseid eritariife ning täiendatakse võrguinvesteeringute, salvestamise, paindlikkuse ja võrguühenduste käsitlust. Samuti teeb komisjon ettepaneku lisada sätted tarkvõrkude, võrguandmete, nutiarvestite ning elektri maksustamise kohta ja laiendada komisjoni volitusi võrgutasude valdkonnas.

2

Komisjon ei koostanud ettepaneku kohta tavapärast mõjuhinnangut ega korraldanud enne ettepaneku esitamist sellele suunatud eraldi avalikku konsultatsiooni, põhjendades erandit meetmete kiireloomulisusega. Ettepanekule on lisatud komisjoni talituste töödokument ning komisjon tugineb muu hulgas Euroopa võrgupaketi ja energeetikasektori digitaliseerimise tegevuskava varasemate konsultatsioonide tulemustele. Arvestades, et ettepanek võib oluliselt mõjutada võrgukulude jaotust, võrguettevõtjate investeerimisvõimet, riigieelarvet ja halduskoormust, tuleb selle läbirääkimistel pöörata tähelepanu täiendava mõjuanalüüsi vajadusele ning leppida kokku viisid negatiivsete mõjude leevendamiseks ja riskide maandamiseks.

Eesti on mitu ettepanekus seatud eesmärki juba suures osas täitnud. Eestis järgitakse võrgutasude kujundamisel kulupõhisuse ja mittediskrimineerivuse põhimõtteid ning lõppkasutajatele pakutavates hinnapakettides kasutatakse muu hulgas päeva-, öö- ja nädalavahetuse tariife ning võimsuspõhiseid komponente. Eesti esitatud andmetel on 2026. aasta seisuga nutiarvestitega hõlmatud üle 99% tarbijatest. Seetõttu võib ettepaneku mõju Eesti võrgutasude üldisele tasemele olla tagasihoidlikum kui liikmesriikides, kus selliseid lahendusi veel ulatuslikult ei rakendata.

Esitatud võrdlusandmete kohaselt on Eesti võrgutasude üldine tase pigem Euroopa Liidu keskmisest madalam, kuid suurtarbijate võrgutasud on võrreldes mitme teise liikmesriigiga kõrgemad. Riikide võrgutasude võrdlemisel tuleb siiski arvestada tarbimisprofiili, pingetaset, liitumistingimusi ja tariifi ülesehitust. Ettepaneku peamine mõju Eestis ei pruugi seetõttu väljenduda võrgutasude üldises langetamises, vaid kulude eri kasutajarühmade vahelise jaotuse muutumises. Suurtarbijate võrgutasude võimalik vähendamine ei pruugi tähendada automaatselt elektrisüsteemi kogukulu vähenemist ning võib ilma piisava kulupõhise põhjenduseta suurendada kodumajapidamiste või väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kulusid.

Eesti jaoks on oluline, et määrus säilitaks riikliku reguleeriva asutuse õiguse valida Eesti põhi- ja jaotusvõrgu oludele sobiv tariifide ülesehitus ning otsustada, milliseid tariifikomponente ja eritariife on põhjendatud kasutada. Läbirääkimiste käigus on eelnõus juba ka sellise Eestile sobiva lahenduseni jõutud. ELi ühised nõuded peaksid keskenduma kulupõhisuse, läbipaistvuse ja mittediskrimineerivuse põhimõtetele. Võrgutasude ülesehitust ja kulude jaotust oluliselt mõjutavad poliitilised valikud tuleb teha määruse põhitekstis, mitte komisjoni hilisemate õigusaktidega. Maksupoliitikat ja liikmesriikide maksusuveräänsust puudutavad sätted tuleks eelnõust eemaldada.

Samuti peab säilima võrguettevõtjate võime teha õigeaegselt vajalikke investeeringuid. Võrguettevõtjal peab olema võimalik võrgutasude kaudu tagasi teenida tõhusalt tehtud ja põhjendatud tegevus- ja investeerimiskulud ning saada investeeritud kapitalilt põhjendatud tootlust. Kulutõhusust ei tohi käsitada üksnes lühiajalise kulude vähendamisena. Arvestada tuleb investeeringu kogu kasutusaja kulusid, varustuskindlust, võrgukvaliteeti, vastupidavust, küberturvalisust ning elektrifitseerimise ja taastuvenergia kasutuselevõtuga seotud vajadusi.

3

Paindlikkus-, nuti- ja digilahendusi tuleb eelnõus seega võrrelda võrgu füüsilise arendamise lahendustega nende kogukulu ja süsteemile antava kasu alusel.

Eesti toetab elektrifitseerimist soodustavat maksupoliitikat, kuid artiklis 18c kavandatud maksumeetmed tõstatavad eraldi küsimuse ettepaneku õigusliku aluse ja otsustamismenetluse kohta. Maksumeetmeid tuleb käsitleda aluslepingutes selleks ette nähtud õigusliku aluse ja ühehäälse otsustamisega, säilitades liikmesriikide õiguse kujundada oma aktsiisipoliitikat.

Koostajad Seletuskirja koostasid energeetikaosakonna energiaturgude ekspert Thérèse Liis Kilk ([email protected]) ja välissuhete osakonna nõunikud Brett Sooniste ([email protected]) ja Rahel Kelus ([email protected]). Valdkonna eest vastutab energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga ([email protected]).

2. Sisu ja võrdlev analüüs Määruse ettepanekuga muudetakse elektrienergia siseturgu käsitlevat määrust (EL) 2019/943. Ettepaneku artikkel 1 asendab määruse artikli 18, lisab uued artiklid 18a–18d ning täiendab artiklit 61. Ettepaneku artikkel 2 reguleerib muutmismääruse jõustumist.

Artikkel 18. Võrgutasud ja tariifimetoodikad Kehtiv artikkel 18 sätestab võrgutasude üldised põhimõtted, mille kohaselt peavad võrgutasud olema läbipaistvad, kulupõhised ja mittediskrimineerivad ning toetama muu hulgas võrgu tõhusat kasutamist, taastuvenergia integreerimist, paindlikkust ja energiasalvestust. Ettepanekuga neid põhimõtteid täpsustatakse ja laiendatakse.

Tariifimetoodikad peavad senisest selgemalt toetama elektrifitseerimist, paindlikke liitumisi, energia salvestamist, tarbimiskaja, elektrisõidukite laadimist, sektorite lõimimist ning nutikaid ja digitaalseid võrgulahendusi. Samuti nähakse ette, et tariifide kujundamisel tuleb arvestada nii võrguettevõtjate kapitali- kui ka tegevuskulusid ning vältida regulatiivseid stiimuleid, mis eelistaksid põhjendamatult võrgu füüsilist laiendamist muudele kulutõhusatele lahendustele.

Ettepanek võimaldab liikmesriikidel erandlikus olukorras katta osa põhi- või jaotusvõrgu kuludest riigieelarvest. Riigieelarvega saab rahastada elektrifitseerimist või turgude lõimimist toetavaid võrguinvesteeringuid, et nende lisakulud ei tõstaks võrgutasusid. Selline meede peab olema ajutine, proportsionaalne ja mittediskrimineeriv ning kooskõlas riigiabi reeglitega, kui tegemist on riigiabiga.

Lisaks võimaldatakse teatavatel tingimustel kohaldada eritariife või vähendatud võrgutasusid, muu hulgas energiasalvestuse, energia jagamise, tööstuse elektrifitseerimise ja taastuvelektril põhineva

4

vesiniku tootmise puhul. Sellised tariifid peavad lähtuma võrgukasutaja tegelikust mõjust süsteemikuludele ning säilitama kulupõhisuse põhimõtte.

Ettepanek täpsustab ka võrgutasude struktuuri. Tariifid võivad sisaldada võimsus-, püsi- ja mahupõhiseid komponente ning neid võib eristada muu hulgas võrgu kasutamise aja ja asukoha järgi. Nutiarvestite olemasolu korral tuleb kaaluda kasutusajapõhiseid tariife. Samuti nähakse ette nõuded tariifimuudatustest etteteatamisele ja nende muutmise sagedusele.

Tariifide läbipaistvuse suurendamiseks peavad reguleerivad asutused (Eestis Konkurentsiamet) esitama Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametile (edaspidi ACER) korrapäraselt teavet tariifide ja nende metoodikate kohta. ACERile antakse ülesanne korraldada põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate tõhususe võrdlusanalüüse, mille tulemusi peavad reguleerivad asutused tariifide või tariifimetoodikate kujundamisel arvesse võtma.

Artikkel 18a. Tarkvõrgu näitajad ja võrgu tõhususe hindamine Uue artikli 18a eesmärk on edendada võrgu laiendamist asendavaid, nuti- ja digilahendusi, kui need suurendavad kulutõhusalt võrgu kasutatavat võimsust, paindlikkust või töökindlust. Reguleerivad asutused peavad looma selliste lahenduste kasutamiseks sobivad stiimulid ja käsitlema neid võrgu arengukavades eelisjärjekorras juhul, kui need on võrreldes alternatiividega põhjendatud.

ACER peab koostöös komisjoni, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ja sidusrühmadega koostama tarkvõrgu näitajate kohta soovituse. Näitajate eesmärk on mõõta tarkvõrkude, innovatiivse võrgutehnoloogia ja digilahenduste kasutuselevõttu ning tulemuslikkust. ACER peab vähemalt iga kolme aasta järel avaldama liidu tasandi eduaruande.

Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatele nähakse ette kohustus hallata ja vahetada võrguandmeid, et toetada elektrisüsteemi tõhusat, turvalist ja paindlikku käitamist. Isikuandmeid võib jagada ainult juhul, kui anonüümitud andmetest ei piisa eesmärgi saavutamiseks. Lisaks nähakse ette vabatahtlik raamistik elektrivõrguandmete turvaliseks ja kontrollitud korduskasutamiseks teadus- ja innovatsioonitegevuses. Raamistiku rakendamisel tuleb järgida andmekaitse-, ärisaladuse, intellektuaalomandi ja küberturvalisuse nõudeid.

Artikkel 18b. Nutiarvestid Uue artikliga 18b nähakse ette nutiarvestite kasutuselevõtu täiendavad nõuded ja Euroopa Liidu tasandi eesmärgid. Eesmärk on suurendada nutiarvestite kasutamist liikmesriikides ning luua parem alus tarbimise paindlikkusele, dünaamilisele hinnastamisele ja elektrivõrgu tõhusamale juhtimisele. Kehtiv määrus käsitleb nutiarvesteid üldisemalt võrgu digitaliseerimise ja tariifide kontekstis, kuid ettepanekuga täpsustatakse nende kasutuselevõtu nõudeid.

Artikkel 18c. Elektri ja maagaasi maksustamine

5

Uue artikliga 18c nähakse ette põhimõtted elektrienergia ja maagaasi maksustamise suhte kohta. Ettepaneku eesmärk on vältida olukorda, kus elektrienergia maksustamine loob võrreldes maagaasiga elektrifitseerimist pärssiva hinnasignaali. Samuti käsitletakse võimalust kohaldada energiamahukatele ettevõtjatele elektrienergia puhul vähendatud maksustamist. Kehtiv määrus (EL) 2019/943 elektri ja maagaasi maksustamise omavahelist suhet ei reguleeri; see on energiamaksustamise direktiivi reguleerimisalas.

Artikkel 18d. Võrguühendused ja liitumisjärjekorrad Uue artikliga 18d täpsustatakse võrguühenduste ja liitumisjärjekordade korraldamist olukorras, kus taotletav liitumisvõimsus ületab võrgus olemasolevat võimsust. Võrguettevõtjad peavad kasutama läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid menetlusi ning võivad liitumistaotluste haldamisel arvestada muu hulgas projekti valmidust, edenemist ja mõju võrgu ülekoormusele. Samuti nähakse ette võimalus kasutada paindlikke liitumislepinguid ja muid lahendusi olemasoleva võrguvõimsuse tõhusamaks kasutamiseks. Reguleerivad asutused peavad jälgima liitumisjärjekordade korraldamist ning korrapäraselt hindama liitumisprotsessi toimimist.

Artikkel 61. Komisjoni volitused Artikli 61 muudatusega täiendatakse komisjoni volitusi võrgutariifide valdkonnas. Komisjonile antakse võimalus täpsustada delegeeritud aktide kaudu võrgutariifide struktuuri, tariifikomponente ja kulude jaotamise põhimõtteid ning vajaduse korral tootjatele ja tarbijatele kohaldatavate võrgutasude metoodikat. Nende meetmete ettevalmistamisel nähakse ette ACERi ja teiste asjaomaste osaliste kaasamine.

Artikkel 2. Jõustumine Artiklis 2 sätestatakse, et määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

3. Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

3.1. Õiguslik alus Ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 194 lõige 2. See on põhjendatud ettepaneku põhiosa puhul, mis käsitleb elektrienergia siseturgu, võrgutasusid, võrguettevõtjate tegevust, võrguandmeid, nutiarvesteid ja võrguühendusi.

Artikkel 18c reguleerib elektri ja maagaasi aktsiisimäärade suhet ning energiamahukatele ettevõtetele antavate maksusoodustuste tingimusi. Kuna need meetmed mõjutavad otseselt liikmesriikide maksupoliitikat ja maksutulusid, tuleks nende üle otsustada nõukogus ühehäälselt. Eesti hinnangul on ettepaneku õiguslik alus selle põhiosa puhul sobiv, kuid ei ole piisav artiklis 18c kavandatud maksumeetmete vastuvõtmiseks. Seetõttu tuleks artikkel 18c ettepanekust välja võtta ja maksuküsimusi käsitleda asjakohasel õiguslikul alusel ühehäälse otsustamisega.

6

3.2. Subsidiaarsus Ettepanek vastab põhiosas subsidiaarsuse põhimõttele. Elektrienergia siseturg ja elektrivõrkude toimimine on piiriülese mõjuga ning liikmesriikide võrgutasude kujundamise põhimõtted võivad mõjutada elektrikaubandust, investeerimisotsuseid, elektrifitseerimist ja konkurentsitingimusi kogu Euroopa Liidus. Liidu tasandi ühised kulupõhisuse, läbipaistvuse ja mittediskrimineerivuse põhimõtted võivad parandada siseturu toimimist.

Liidu tasandi tegevus võib anda lisaväärtust ka võrguettevõtjate tegevuse võrreldavuse, nutivõrkude näitajate ning võrguandmete turvalise ja koostalitlusvõimelise kasutamise puhul. Ühised nõuded võivad vähendada liikmesriikide regulatiivsete lahenduste põhjendamatut erinevust ja toetada piiriüleselt kasutatavate lahenduste väljatöötamist.

Samas on võrgutasude konkreetne kujundamine tihedalt seotud iga liikmesriigi elektrisüsteemi ülesehituse, võrgu kasutamise, investeerimisvajaduste, tarbimisprofiili ja riikliku regulatiivse raamistikuga. Seetõttu peavad ELi tasandi meetmed keskenduma ühistele põhimõtetele ning jätma riiklikele reguleerivatele asutustele piisava otsustusruumi. Eelkõige peab Eesti reguleerival asutusel säilima õigus valida Eesti põhi- ja jaotusvõrgu oludele sobiv tariifide kombinatsioon ning otsustada, millal on eritariif või konkreetne tariifikomponent põhjendatud. Läbirääkimiste käigus on eelnõus juba ka sellise Eestile sobiva lahenduseni jõutud.

Komisjonile antav volitus kehtestada delegeeritud õigusaktiga tariifide ühine struktuur ja arvutamise ühtlustatud metoodika võib minna kaugemale küsimustest, mida on vaja lahendada liidu tasandil. Kulude jaotust oluliselt mõjutavad otsused tuleb teha seadusandlikus aktis ning tehniliste üksikasjade reguleerimine võib üksnes selgelt piiritletud ulatuses jätta komisjoni hilisematesse delegeeritud õigusaktidesse.

Artikli 18c puhul tuleb subsidiaarsuse hindamisest eristada õigusliku aluse küsimust. Maksumeetmete liidu tasandil ühtlustamiseks võib olla siseturu või elektrifitseerimisega seotud põhjendus, kuid sellise meetme vajadust, ulatust ja mõju liikmesriikide eelarvetele tuleb hinnata maksumeetmete jaoks ette nähtud menetluses. Kuna ettepaneku kohta ei koostatud tavapärast mõjuhinnangut, ei ole artikli 18c mõju ja liidu tasandi lisaväärtus piisavalt põhjalikult hinnatud. Eesti ei saa seetõttu toetada artiklit 18c kavandatud kujul ja valitud õiguslikul alusel ja soovib selle artikli eelnõust eemaldamist.

3.3. Proportsionaalsus Ettepaneku põhisuund on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, sest sellega täpsustatakse olemasolevat raamistikku ning toetatakse kulupõhiseid ja läbipaistvaid võrgutasusid. Üksiknõuded peavad siiski piirduma eesmärgi saavutamiseks vajalikuga ja arvestama liikmesriikide võrkude erinevusi. Püüame läbirääkimiste tulemusel saavutada Eesti vaates proportsionaalse tulemuse.

7

Tariifimetoodika ei tohiks kohustada kõiki tariifikomponente ühetaoliselt rakendama. Eesti reguleerival asutusel peab säilima õigus valida Eesti võrgule sobiv tariifide kombinatsioon. Eritariifid ja olulised tariifimuudatused peavad põhinema tegelikul mõjul võrgu kuludele ega tohi põhjendamatult suurendada teiste kasutajarühmade kulusid.

Võrgu kulutõhusust tuleb hinnata pikaajaliselt. Võrguettevõtjal peab olema võimalik tagasi teenida põhjendatud kulud ja saada investeeritud kapitalilt põhjendatud tootlust. Paindlikkus- ja digilahendusi tuleb eelistada juhul, kui need tagavad vajaliku võimsuse ja töökindluse väiksema kogukuluga. Riigi vahendite kasutamine peab jääma riigile vabatahtlikuks ega tohi olla liikmesriikide võrgutasude või konkurentsivõime võrdlemise eelduseks.

Komisjonile antav delegeeritud volitus tuleb piiritleda tehniliste, menetlus- ja läbipaistvusnõuetega. Tariifide struktuuri ja kulude jaotust oluliselt mõjutavad valikud tuleb sätestada määruse põhitekstis. Artikli 18c maksumeetmed ei ole käesoleva ettepaneku kontekstis proportsionaalsed. Nende mõju liikmesriikide eelarvetele, maksupoliitikale ja olemasolevatele maksumeetmetele tuleb hinnata eraldi. Seetõttu tuleks artikkel 18c ettepanekust välja jätta.

4. Esialgne mõjude analüüsi kokkuvõte Ettepaneku peamine mõju seisneb võrgutasude kujundamise, võrguettevõtjate regulatsiooni, võrguandmete kasutamise ja liitumisvõimsuse jaotamise põhimõtete muutmises. Määrus ei vähenda elektrivõrgu kogukulusid ega lõpptarbijate võrgutasusid automaatselt. Lühiajalises vaates võib mõju avalduda eelkõige kulude ümberjaotumisena tarbijarühmade vahel ning võrguettevõtjate, Konkurentsiameti ja võrguteenuse kasutajate täiendavate arendus- ja halduskuludena. Pikemas vaates võivad täpsemad hinnasignaalid, paindlikkuse kasutamine ja juhtmevabad ehk digilahendused vähendada võrgu arendamise, ülekoormuse juhtimise ja kadudega seotud kulusid.

Mõju ulatus sõltub suuresti riiklikust tariifimetoodikast ning komisjoni tulevastest delegeeritud ja rakendusaktidest. Samuti puudub Eesti kohta kvantitatiivne hinnang, kuidas asukoha-, võimsus- ja kasutusajapõhised komponendid, eritariifid ning maksusätted mõjutaksid eri tarbijarühmade kulusid. Seetõttu on alljärgnev eelhinnang esialgne ning edaspidi on määruse rakendamise käigus kavandatavate muudatuste ja meetmete puhul vaja hinnata eraldi võrgu kogukulu muutust ja kulude jaotumist kodumajapidamiste, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, energiamahukate tarbijate, tootjate ning salvestamisrajatiste vahel. Eeldatavasti avaldub ettepaneku otsene mõju võrgukulude jaotuses eri võrgukasutajate vahel, mitte võrguettevõtjate kogukulude muutuses. Pikemas perspektiivis võivad võrgu tõhusamat kasutamist soodustavad tariifid, paindlikkusmehhanismid ning juhtmevabad lahendused vähendada võrgu investeerimisvajadust ja käidukulusid ning seeläbi piirata võrgu kogukulude kasvu.

4.1 Mõju riigi eelarvele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele

8

Mõju riigiasutuste töökorraldusele on otsene. Konkurentsiametil tuleb kohandada võrgutasude metoodika heakskiitmist ja järelevalvet, korraldada metoodikate avalikke konsultatsioone, avaldada senisest üksikasjalikumat teavet võrguettevõtjate kulude ja tariifide kohta ning võrrelda põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate tõhusust ja kulusid. Lisanduvad tarkvõrgu näitajate, võrguandmete, paindlike ühenduste ja liitumisjärjekorra meetmetega seotud ülesanded ning andmete esitamine ACERile. See võib suurendada õigus-, majandus- ja andmeanalüüsi töömahtu ning infosüsteemide ja andmetöötluse kulu. Täpne ressursivajadus sõltub rakendusaktidest, nõutavate andmete mahust ja sellest, kas väiksematele võrguettevõtjatele nähakse ette lihtsustatud nõuded.

Riigieelarvele ei teki artikli 18 lõikest 4 automaatset rahastamiskohustust, sest võrgukulude osaline katmine riigi vahenditest on liikmesriigile vabatahtlik. Kui Eesti seda võimalust kasutab, võib eelarvekulu olla märkimisväärne ning see sõltub rahastatavate lisakulude liigist ja meetme kestusest. Samuti tuleks avaliku sektori poolse rahastuse asemel taotleda sobivate projektide puhul ehk vähemalt piiriülest või laiemat ELi kasu andvate investeeringute puhul rahastust ELi eelarvest või fondist (Connecting Europe Facility ehk CEFvm).

Artikkel 18c riivab oluliselt maksusuveräänsust. Edaspidi ei saaks Eesti muuta elektriaktsiisi ilma, et peaks alati vaatama üle maagaasi määra (ja vastupidi). See muudaks maksupoliitika liiga jäigaks.

Kohaliku omavalitsuse asutustele määrus uusi otseseid ülesandeid ei kehtesta. Kaudne mõju võib tekkida kohalike asutuste elektrikulude muutumisest, avalike hoonete ja teenuste elektrifitseerimisest ning nende võrguga liitumisest. Artikli 18d alusel võib avalikule sektorile või sotsiaalteenustele anda liitumisel suurema tähtsuse, kuid selle eelise kasutamine sõltub riikide määratavatest, objektiivsetest kriteeriumidest.

4.2 Mõju majandusele Mõju majandusele on tõenäoliselt oluline, kuid eri ettevõtjatele erisuunaline. Asukoha-, võimsus- ja kasutusajapõhised tariifid võivad vähendada süsteemi tipukoormust, suunata uusi investeeringuid vaba võrguvõimsusega piirkondadesse ja parandada olemasoleva võrgu kasutust. Samal ajal suurendavad keerukama struktuuriga tariifid ettevõtjate prognoosimis- ja halduskulu ning võivad halvendada juba tehtud investeeringute tasuvust, kui jooksvate tasude määrasid muudetakse pärast asukoha- ja võimsusotsuse tegemist. Oluliste muudatuste puhul on seetõttu vaja sätestada mõistlik üleminekuaeg ja juba tehtud investeeringutega seotud õiguspäraseid ootusi.

Kulupõhised eritariifid võivad parandada energiamahuka tööstuse, andmekeskuste või muude stabiilse ja võrgu jaoks soodsa tarbimisprofiiliga ettevõtjate konkurentsivõimet. Positiivne mõju tekib siiski ainult juhul, kui väiksem tariif vastab mõõdetavale väiksemale võrgukulule. Tegevusala nimetusel või üldisel tööstuspoliitilisel eesmärgil põhinev soodustus jaotaks kulud ümber teistele kasutajatele ning võiks ebaproportsionaalselt suurendada kodumajapidamiste ja väikeste ettevõtjate võrgutasu. Riigi ja ELi tasandi lahenduste erinevus võib mõjutada ka investeeringute paiknemist liikmesriikide vahel.

Salvestamise ja tarbimiskaja kulupõhine kohtlemine võib parandada paindlikkuse investeeringute tasuvust, vähendada taastuvenergia tootmise piiramise vajadust ja lükata edasi võrgutugevdusi .

9

Eelkõige võib positiivne mõju tuleneda sama elektrienergia eest põhjendamatult topelt võrgutasu küsimise vältimisest. Konkreetne arvestusmeetod peab siiski arvesse võtma salvestusseadme tegelikku kasutusaega, asukohta, pingetaset ja mõju võrgule, sest salvestamine ebasobival ajal või kohas võib ka võrgu koormust suurendada.

Ennetavad investeeringud, paindlikkusteenuseid ja kogu elutsükli kulusid arvestav regulatsioon võivad parandada investeerimisvõimet ja vähendada pikaajalist kogukulu. Eesti nutiarvestitega hõlmatus ületab juba 99%, mistõttu teadaolevalt ei nõua artikli 18b arvulised eesmärgid ulatuslikku uut paigaldusprogrammi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta, millega muudeti direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125–199), Eesti õigusesse ülevõtmisel täiendati elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja (RT I, 27.01.2026, 6), lisades sellesse eelmainitud direktiivi artikli 20 ja lisa II kohased kauglugemisseadmete nõuded. Nutiarvestisüsteemide puhul tugineb määruse ettepanek just direktiivi (EL) 2019/944 alusel kehtivale raamistikule, vaid selgitades ja täiustades praegust lähenemisviisi ning uusi reguleerimismehhanisme ei kehtestata.

4.3 Mõju isikuandmete kaitsele

Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatele nähakse ette kohustus hallata ja vahetada võrguandmeid. Lisaks nähakse ette vabatahtlik raamistik võrguandmete turvaliseks ja kontrollitud korduskasutamiseks teadus- ja innovatsioonitegevuses. Art 61 lg 5b annab komisjonile volituse andmete korduskasutuse nõuete kehtestamiseks. Seejuures reguleerib eelnõu, et isikustatud andmeid võib jagada juhul, kui anonüümitud andmetest ei piisa eesmärgi saavutamiseks.

Mõju isikuandmete kaitsele võib eelkõige seisneda selles, et võrguandmete ulatuslikuma kasutamise, sh korduskasutamise, tulemusena suureneb võimalus töödelda ka füüsiliste isikutega seotud elektritarbimise andmeid. Nagu on märkinud Euroopa Andmekaitseinspektor (edaspidi EDPS)1, võivad nutiarvestite andmed võimaldada teha järeldusi leibkonna harjumuste, tarbimismustrite või viibimisaegade kohta, mistõttu eeldab nende kasutamine tarbijate jaoks kõrgetasemeelist läbipaistvust ja kontrolli.

Mõju ulatus sõltub suuresti sellest, kuidas kujundatakse võrguandmete korduskasutamise raamistik ning millises ulatuses kasutatakse selle raames füüsiliste isikutega seotud andmeid. EDPS on juhtinud tähelepanu vajadusele täpsemalt määratleda kasutatavad andmekategooriad ja andmeallikad, isikuandmete töötlemise tingimused, osapoolte vastutus ning meetmed võimalike taasidentifitseerimise riskide maandamiseks. Samuti võib andmeid töötleval võrguettevõtjal või muul vastutaval töötlejal tekkida ulatusliku isikuandmete töötlemise korral vajadus andmekaitsealase mõjuhinnangu läbiviimiseks2.

1 EDPS Opinion 22/2026 on the Proposal for a Regulation as regards future-proofing electricity bills in the Union, through reducing system costs and fostering electrification and digitalisation 2 EDPS Opinion 22/2026 on the Proposal for a Regulation as regards future-proofing electricity bills in the Union, through reducing system costs and fostering electrification and digitalisation

10

4.4 Mõju keskkonnale Ettepanekuga võib kaasneda kaudne positiivne keskkonnamõju. Paindlikum tarbimine, salvestamine, tarkvõrgud ja täpsemad hinnasignaalid võivad võimaldada võrku ühendada rohkem taastuvelektri tootmist, vähendada tootmise piiramist ning suunata tarbimist aegadele, mil väiksema heitega elektrit on rohkem Fossiilkütustel põhinevate protsesside elektrifitseerimisel ehk näiteks energiamahukas tööstuses maagaasilt elektri tarbimisele üleminekul on positiivne keskkonnamõju.

Võrgu tõhusam kasutamine võib vähendada või edasi lükata osa uue taristu rajamise vajadusest ning sellega seotud materjalikulu ja maakasutuse mõju. Samas on elektrifitseerimiseks ja taastuvenergia liitmiseks vaja ka uusi võrguinvesteeringuid, millel võivad olla kohalikud mõjud loodusele ja maakasutusele. Liitumisjärjekorras keskkonnakasu arvestamine võib kiirendada väiksema heitega projekte, kuid see ei asenda konkreetse projekti keskkonnamõju hindamist ega põhjenda automaatset sektoripõhist eelistamist.

Digilahenduste ja nutiarvestite keskkonnakasu tuleb võrrelda seadmete tootmise, andmetöötluse ja väljavahetamise keskkonnakuluga. Eestis juba kasutusel olevate toimivate arvestite ennetähtaegne asendamine suurendaks ressursikulu ja elektroonikajäätmete hulka, mis võib tuua negatiivse keskkonnamõju. Seetõttu oleks keskkonnamõju tõenäoliselt pikemas vaates positiivne, kui uued nõuded lähtuks kulude ja tulude analüüsist ning võimaldaks olemasolevate seadmete kasutusaja lõpuni kasutamist. Määruse muutmise eelnõu mõju Eesti kasvuhoonegaaside heite muutusele ei ole esitatud andmete põhjal võimalik arvuliselt hinnata.

4.5 Mõju sotsiaalvaldkonnale Peamine sotsiaalne mõju tuleneb elektri taskukohasusest ja võrgukulude täpsemast, tegelikele kuludele vastavast jaotumisest. Tariifireform ei vähenda tingimata võrgu kogukulu, mistõttu ühe kasutajarühma tasu vähenemine võib suurendada teise rühma tasu ning rahalist koormust. Võimsus- ja kasutusajapõhised komponendid võivad vähendada kulusid tarbijatel, kes saavad oma tarbimist juhtida, kuid suurendada koormust inimestel, kellel puudub tehniline või praktiline võimalus tarbimist teisele ajale nihutada.

Nutiarvestid, arusaadavad tariifid ja parem tarbimisinfo võivad aidata inimestel kulusid jälgida ning osaleda tarbimiskajas või energiakogukondades. Kasu saavutamise eelduseks on, et hinnasignaal on selge, tarbijal on võimalik sellele reageerida ning andmete kasutamine on turvaline. Keeruline tariifistruktuur, digipädevuse puudumine või automaatsete juhtimislahenduste kõrge maksumus võib osa tarbijaid ebasoodsamasse olukorda asetada.

Võrgu töökindlust, paindlikkust ja investeeringuid toetav regulatsioon võib parandada elutähtsate teenuste toimepidevust ning vähendada katkestuste ühiskondlikku kulu. Artikli 18d alusel võib anda elektrivõrguga liitumisel suurema eelise sotsiaalteenustele ja kodumajapidamistele, kuid kriteeriumid peavad olema avalikud ja mittediskrimineerivad. Enne tariifimuudatuste rakendamist on vaja mõjuanalüüsi ning vajaduse korral järkjärgulist rakendamist ja sihitud sotsiaalmeetmeid.

11

4.6 Mõju regionaalarengule Asukohapõhised signaalid ja liitumisjärjekorrale kehtestatavad kriteeriumid võivad suunata uusi tootmis- ja tarbimisinvesteeringuid piirkondadesse, kus võrguvõimsus on juba olemas või kus projekt aitab ülekoormust leevendada. See võib vähendada liitumiskulu ja kiirendada investeeringute elluviimist. Mõju võib olla siiski regionaalselt ebaühtlane, sest nõrgema võrgu, väikese tarbijatiheduse või suure investeerimisvajadusega piirkonnad võivad muutuda ettevõtjatele vähem atraktiivseks.

Eesti väikese ja hajusa elektrisüsteemi puhul võib liiga detailselt eristav piirkondlik hinnastamine suurendada piirkondadevahelisi hinnaerinevusi, ilma et olemasolev tarbija saaks oma asukohta muuta. Seetõttu peaks asukohasignaal olema seotud eelkõige uute liitumis- ja investeerimisotsustega ning põhinema tõendatud pikaajalisel võrgukulul. Enne võrgutasu määra piirkondlikku diferentseerimist on vaja hinnata mõju maapiirkondadele, kohalikele ettevõtjatele, avalikele teenustele ja eluasemekuludele.

Ennetavad võrguinvesteeringud, paindlikud ühendused ning riigi või ELi sihipärane rahastus võivad vähendada regionaalset ebavõrdsust ja võimaldada uute investeeringute jõudmist piirkondadesse, kus praegu napib võrguvõimsust. Paindlik liitumine peab olema läbipaistev lepinguline lahendus ega tohiks muutuda püsivaks asenduseks vajalikele võrgutugevdustele. Ettepaneku regionaalset mõju ei saa hinnata ühetaoliselt positiivseks või negatiivseks; mõju sõltub piirkonna võrguolukorrast ja valitud tariifimetoodikast.

4.7 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Ettepanek võib toetada energiajulgeolekut, kui see parandab võrgu töökindlust, võimaldab kiiremini liita kohalikku taastuvenergia tootmist ning suurendab salvestamise ja tarbimiskaja kasutamist. Elektrifitseerimine ja kohaliku elektritootmise parem kasutamine võivad vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest. Positiivne mõju eeldab siiski, et võrgutasud tagavad piisava tulu võrgu uuendamiseks, füüsiliseks kaitseks, toimepidevuseks ja küberturvalisuseks ning et lühiajaline tariifide vähendamise eesmärk ei lükka vajalikke investeeringuid edasi.

Võrguandmevahetuse laiendamine, digilahendused ja tehisintellektil põhinevad töövahendid võivad parandada võrgu seiret ja avariidele reageerimist, kuid suurendavad ühtlasi küberrünnete, tarneahelasõltuvuse ja tundliku taristuteabe väärkasutamise riski. Andmevahetus peab lähtuma andmete minimaalsuse põhimõttest, selgest juurdepääsukontrollist ja vastutuse jaotusest. Avalikustamisnõuete täitmisel peab olema võimalik jätta avaldamata teave, mis kahjustaks kriitilise taristu turvalisust, ning nõuete täitmise põhjendatud kulud peavad olema võrguettevõtjale kaetavad. Samuti on vajalik lähtuda isikuandmete ja ärisaladuse kaitse reeglitest.

ELi ühised põhimõtted, ACERi võrdlusanalüüs ja võrguandmete koostalitlusvõime võivad parandada piiriülest koostööd ja elektrituru toimimist. Eesti kui väikese ja ELi äärealal asuva elektrisüsteemi huvides on, et võrdlusanalüüs ja tariifide ühtlustamine arvestaksid võrgu suurust, ühenduste struktuuri, varustuskindluse vajadust ja geopoliitilisi riske. Liikmesriikide erinev eelarvevõime võrgutasude riiklikuks toetamiseks võib mõjutada investeeringute paiknemist ja tekitada siseturul konkurentsierinevusi. Maksusätetega seotud õigusliku aluse vaidlus võib

12

mõjutada läbirääkimisi, kuid ettepanekul ei ole esialgsel hinnangul muud otsest olulist mõju Eesti välissuhetele.

5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

5.1. Eesti toetab Euroopa Liidu ühiseid põhimõtteid võrgutasude kujundamiseks. Riigi energiahindasid reguleerivale asutusele peab jääma võimalus võrgutasude arvutamise metoodikat ja järelevalvet neist põhimõtetest lähtuvalt ise kujundada ja võtta arvesse liikmesriigi elektrisüsteemide ja võrgukasutajate erisusi.

Selgitus: Seisukoht on seotud artikliga 18.

Ühised Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud põhimõtted võivad parandada võrgutasude läbipaistvust ja võrreldavust ning vähendada põhjendamatuid erinevusi tariifimetoodikates. Ühtne struktuur ei peaks tingimata tähendama kogu Euroopa Liidus ühesuguseid tariifimäärasid, tariifikomponente või võrgutasude tasemeid. Liikmesriikide võrgud erinevad muu hulgas oma suuruse, tiheduse, tehnilise ülesehituse, kasutajate paiknemise, tarbimisprofiilide ja investeerimisvajaduse poolest. Seetõttu peab kokku lepitud ühtne tariifide kujundamise struktuur võimaldama reguleerival asutusel kohandada ühtseid metoodika põhimõtteid riigi tegelikele oludele.

Artikli 18 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse võrgutasude kulupõhisuse, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtted ning mitmed tariifimetoodikas arvestatavad elemendid. Proportsionaalne kohaldamine tähendab, et põhimõtteid rakendatakse nende eesmärgist lähtudes ja ulatuses, milles need on konkreetse võrgu puhul põhjendatud. Kõiki artikli 18 lõikes 2 nimetatud elemente ei pea tingimata rakendama iga võrguettevõtja või võrgukasutajate rühma suhtes ühesugusel viisil, kui erinev kohtlemine põhineb objektiivsetel asjaoludel.

Kulupõhisus tähendab, et võrgutasu määra seos võrgu kasutamisest põhjustatud kuludega peab olema selge. Mittediskrimineerimine ei välista erinevaid tariifimäärasid või tariifikomponente, kui kasutajate tarbimisprofiilid ja nende mõju võrgu kuludele on erinevad. Artikli 18 lõikes 3 ette nähtud tariifide erikord võib seetõttu olla põhjendatud näiteks juhul, kui konkreetse kasutajarühma tarbimisprofiil vähendab võrgu kogukulusid. Samas ei anna see säte ühelegi kasutajarühmale automaatset õigust tariifi soodusmäärale ega tohiks kaasa tuua põhjendamatut kulude ülekandmist teistele võrgukasutajatele või kasutajarühmadele.

Riigi reguleeriva asutuse paindlikkus on vajalik selleks, et ühiseid põhimõtteid saaks rakendada Eesti (jt riikide) elektrisüsteemi ja võrguettevõtjate eripärasid arvestades. Reguleerival asutusel peab olema võimalik põhjendatult eristada põhi- ja jaotusvõrke, sealhulgas erineva suurusega võrguettevõtjaid ning tootmis- ja tarbimissuunalisi võrgukasutajaid. Metoodika peab sealjuures säilima läbipaistev, kulupõhine ja mittediskrimineeriv. Eesti energiamajanduse arengukava

13

(ENMAK 2035) järgi on oluline nii taskukohane energia kui ka konkurentsivõimeline hind äritarbijale.

5.2. Peame oluliseks, et võrgutasude kujundamise olulised põhimõtted ja pädevuse piirid sätestatakse määruses endas. Komisjonile antav delegeeritud volitus tuleb piiritleda tehniliste, menetlus- ja läbipaistvusnõuetega.

Selgitus: Seisukoht on seotud artikliga 61.

Eelnõu artikli 61 kohaselt võib komisjon võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised tariifide ühtse struktuuri ja ühtlustatud arvutusmetoodika kohta. Volitus hõlmaks muu hulgas tariifide erikorra tingimusi ja nõudeid tariifimetoodikate avalikele konsultatsioonidele. Sellised reeglid võivad mõjutada võrgukulude jaotust kasutajarühmade vahel, võrguettevõtjate lubatud tulukust ning riigi reguleeriva asutuse otsustusruumi.

Eesti hinnangul tuleb seetõttu määruse põhitekstis õigusraamistiku oluliste elementidena sätestada need valikud, mis mõjutavad oluliselt võrgutasude kujundamise eesmärke, kulude jaotamise aluseid, reguleeriva asutuse pädevust või võrgukasutajate õigusi. See tagaks parema õigusliku selguse.

Eesti eelistab selliste küsimuste reguleerimist sõltuvalt nende olulisuse tasemest kas määruses endas või rakendusaktiga, kuna selle vastuvõtmise menetlus võimaldab liikmesriikidel tehniliste lahenduste kujundamises sisuliselt osaleda. See võimaldab muu hulgas hinnata, kas kavandatav lahendus on erinevate liikmesriikide elektrisüsteemides rakendatav ja proportsionaalne. Määruse eesmärkide saavutamise seisukohalt vähemoluliste ning väiksema mõjuga aspektide reguleerimisel võib Eesti nõustuda ka delegeeritud akti vastuvõtmisega, kui reguleerivatele asutustele jäetakse paindlikkus ühtse tariifimetoodika rakendamisel ja järelevalve korraldamisel arvestada elektrisüsteemi eripäradega.

5.3. Eesti toetab salvestust, paindlikkust, nutivõrke, digilahendusi ja turvalist andmevahetust soodustavaid meetmeid, kui need on tehnoloogianeutraalsed, kulutõhusad ega lükka edasi vajalikke võrguinvesteeringuid. Kokku lepitud ühised tõhususe näitajad ja aruandlusnõuded peavad vältima olemasoleva aruandluse dubleerimist. Reguleerivatele asutustele peab jääma piisav otsustusõigus Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) koostatavate parimate tavade aruannete kasutamise viisi ja ulatuse üle.

Selgitus: Seisukoht on seotud artiklitega 18, 18a ja 18b

Ettepanekuga soovitakse soodustada salvestuse, paindlikkusteenuste, nutivõrkude ja digilahenduste kasutamist ning seeläbi tõhustada olemasoleva elektrivõrgu kasutamist. Sellised lahendused võivad vähendada tipukoormust ja ülekoormust ning võimaldada vältida või edasi

14

lükata võrguinvesteeringuid. Eesti toetab selliste lahenduste kasutamist, kui nende rakendamine on elektrisüsteemi kui terviku seisukohalt kulutõhus ning varustus- ja töökindlus on tagatud.

Erinevaid võrgu arendamise ja kasutamise lahendusi tuleb hinnata tehnoloogianeutraalselt, lähtudes nende tegelikust kulust ja süsteemile tekkivast kasust. Võrguinvesteeringuid asendavad lahendused võivad olla põhjendatud, kui need tagavad vajaliku võimsuse ja töökindluse väiksema kogukuluga. Samas ei tohiks nende kasutamine takistada või edasi lükata füüsilise võrgu tugevdamist olukorras, kus see on vajalik elektrifitseerimiseks, uute tootmis- või tarbimisvõimsuste ühendamiseks või varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamiseks.

Salvestuse ja paindlikkuse mõju võrgule sõltub muu hulgas nende seadmete asukohast ja kasutusviisist. Samalaadne lahendus võib erinevates tingimustes võrgu koormust kas vähendada või suurendada. Seetõttu tuleb nende suhtes rakendatava tariifimäära käsitluses lähtuda tegelikust mõjust võrgu kuludele ja kasule ning säilitada riigi reguleerivale asutusele piisav võimalus valida selleks sobiv kulupõhine lahendus, nähes vajadusel ette määra diferentseerimise võimaluse.

Ettepanek näeb ette ka ühtseid kokku lepitud võrgu tõhususe ja nutivõrgu näitajaid ning uusi aruandlusnõudeid. Ühised näitajad võivad parandada võrguettevõtjate tegevuse võrreldavust ja toetada parimate tavade levikut, kuid nende rakendamisel tuleb arvestada liikmesriikide ja võrguettevõtjate erinevate tingimustega, sealhulgas võrgu suuruse ja ülesehituse, geograafiliste tingimuste, kliendistruktuuri ja investeerimisvajadustega. Aruandlusnõuded peavad olema proportsionaalsed ning võimaluse korral tuleb kasutada olemasolevaid andmeid ja aruandluskanaleid, et vältida sama teabe korduvat esitamist ja põhjendamatut halduskoormust. Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) nn parimate tavade aruannete tulemuste rakendamisel peab riiklikele reguleerivatele asutustele jääma piisav otsustusõigus nende kasutamise viisi ja ulatuse üle, et arvestada kohalike võrkude ja võrguettevõtjate eripäradega.

Nuti- ja digilahenduste ning võrguandmete kasutamise arendamisel tuleb tagada andmevahetuse turvalisus ning isikuandmete, ärisaladuse ja tundliku võrguinfo kaitse. Isikuandmete kaitsega seotud täiendavad tähelepanekud on esitatud seisukohas 5.7. Eestis on nutiarvestite kasutuselevõtu tase juba kõrge ning arvestite kasutus on kooskõlas määruse ettepanekus sätestatavate nõuetega (s.o vastab direktiivi (EL) 2019/944 artiklis 20 sätestatud nõuetele või jääb kasutuselevõtu määr direktiivis ja määruse ettepanekus antud tähtaegade raamesse).

5.4. Eesti nõustub määruse eelnõus sätestatud võimalusega, mille kohaselt võivad liikmesriigid riigieelarvelistest vahenditest osaliselt võrgukulusid katta, et vähendada võrgutasude kogusummat, mida nõutakse võrgukasutajatelt. Riigi vahendid jaotus- või põhivõrguettevõtjale tuleb eraldada mittediskrimineerival viisil ilma konkreetseid võrgukasutajate kategooriaid otseselt või kaudselt valikuliselt eelistamata. Riigi vahendite eraldamine ei tohi nõrgendada stiimuleid, mis on antud võrguettevõtjatele võrgu tõhusaks

15

käitamiseks ja arendamiseks ning võrgukasutajatele selleks, et kohandada nende tarbimist jaotus- ja ülekandevõrgu üldkulude vähendamiseks. Riigi rahastus peab olema ajutine ja hõlmama ainult täiendavaid kulusid, mis tulenevad meetmetest, mille eesmärk on kiirendada süsinikuheite vähendamist, tootmisprotsesside elektrifitseerimist ja turu lõimimist. Riigi vahendite eraldamine ei tohi kahjustada konkurentsi ega elektri siseturu tulemuslikku toimimist.

Selgitus: Seisukoht on seotud artikli 18 lõikega 4.

Elektrisüsteemi süsinikuheite vähendamine, tootmisprotsesside elektrifitseerimine ja elektriturgude lõimimine eeldavad märkimisväärseid investeeringuid elektrivõrkude arendamisse. Nende investeeringutega kaasnevad täiendavad kulud võivad suurendada võrgutasusid ning seeläbi elektrienergia lõpphinda tarbijatele ja ettevõtjatele. Eesti peab oluliseks, et liikmesriikidel oleks võimalus katta osa sellistest võrgukuludest riigieelarve vahenditest, vähendades seeläbi võrgutasude kaudu võrgukasutajatelt kogutavat summat. See võimaldab leevendada elektrivõrkude arendamisega kaasnevat hinnasurvet, toetada elektrifitseerimist ning säilitada ettevõtete konkurentsivõimet. Tegemist peab olema liikmesriikidele vabatahtliku võimaluse, mitte kohustusega.

Samas peab riigieelarvest rahastamine olema ajutine, sihipärane ja mittediskrimineeriv ning piirduma asjaomaste meetmetega kaasnevate täiendavate kuludega. Oluline on tagada, et riigi vahendite kasutamine ei vähendaks võrguettevõtjate motivatsiooni võrku kulutõhusalt arendada ja käitada ega nõrgendaks ka võrgukasutajate stiimuleid kohandada oma tarbimist viisil, mis aitab vähendada elektrisüsteemi kogukulusid. Samuti tuleb riigieelarvest vahendite tagamise meetme tingimused kujundada selliselt, et vältida konkurentsimoonutusi ja tagada elektri siseturu tõhus toimimine.

5.5. Eesti toetab elektrifitseerimist soodustavat maksupoliitikat, kuid ei toeta elektri maksustamise reguleerimist käesoleva määruse eelnõus. Eelnõu õiguslik alus ei võimalda reguleerida maksuküsimusi, vaid need tuleb otsustada ELTL art 115 alusel ühehäälsusega, säilitades liikmesriigi õiguse kujundada oma aktsiisipoliitikat.

Selgitus: Seisukoht on seotud artikliga 18c ja ettepaneku õigusliku alusega.

Eelnõu artikkel 18c seab liikmesriikidele otseseid kohustusi aktsiisimäärade muutmiseks, mistõttu on Euroopa Komisjoni valitud õiguslik alus (ELTL artikli 194 lõige 2) sisuliselt vigane. Kuna kõnealune meede sekkub vahetult riiklikku maksupoliitikasse ja mõjutab liikmesriikide eelarvetulusid, on tegemist olemuselt fiskaalset laadi aktiga. Aluslepingute kohaselt tuleb selliseid maksumeetmeid ja aktsiiside ühtlustamist otsustada eranditult ühehäälselt, tuginedes ELTL artikli 194 lõikele 3 ja artiklile 113. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustatava tavamenetluse kasutamine maksuküsimuste reguleerimiseks riivab lubamatult liikmesriikide vetoõigust ning

16

eirab aluslepingutes sätestatud spetsiifilist juriidilist korda. Lähtudes eeltoodust, palume eemaldada määruse eelnõust artikkel 18c.

5.6. Eesti toetab, et liitumistaotluste eelistamise reeglid olukorras, kus võrgus ei ole kõigi soovitud liitumiste jaoks piisavalt võimsust, on liikmesriikidele vabatahtlikuks rakendamiseks.

Selgitus: Seisukoht on seotud määruse ettepaneku artikliga 18d.

Seisukoht käsitleb võrguühenduse tagamise meetmeid olukorras, kus taotletav liitumisvõimsus ületab võrgus olemasolevat võimsust. Ettepanek võimaldab, kuid ei kohusta reguleerivat asutust heaks kiitma meetmeid liitumistaotluste prioriseerimiseks.

Eestis lähtutakse praegu üldjuhul taotluste esitamise järjekorrast ning põhi- ja jaotusvõrgus kehtivad erinevad reeglid. Võimalik üleminek projekti valmidusel või kasutajarühmal põhinevale prioriseerimisele eeldaks eraldi riigisisest otsust ning õigusaktide ja metoodikate muutmist. Seetõttu tuleb määruses säilitada liikmesriigi otsustusruum. Kas ja milliseid prioriseerimismeetmeid Eestis kasutatakse, otsustatakse pärast määruse jõustumist, arvestades nende vajalikkust ning sobivust põhi- ja jaotusvõrgule.

5.7. Eesti leiab, et eelnõus sätestatud võrguandmete korduskasutamise tingimused, eelkõige kasutatavate andmete kategooriad ja allikad, isikuandmete töötlemise vajalikkus ja ulatus, osapoolte andmekaitsealast vastutus ning asjakohaseid kaitsemeetmed, peavad olema selgelt ja arusaadavalt reguleeritud.

Selgitus: Seisukoht on seotud artiklitega 18a ja 61 lõikega 5b.

Andmekaitse vaatest toetab Eesti komisjoni eelnõus kavandatud lähenemist, mille kohaselt kasutatakse võrguandmete vahetamisel võimaluse korral anonüümitud andmeid ning andmete jagamine peab olema vajalik eelnõus seatud eesmärkide saavutamiseks. Samuti toetame, et võrguandmete kasutamisel ja teadus- ning innovatsioonitegevuses on selgelt viidatud andmekaitse- ja küberturbenõuete järgimisele.

Eesti toetab EDPSi arvamuses 22/20263 esitatud tähelepanekuid, et võrguandmete vahetamise ja korduskasutamise raamistik oleks õiguslikult piisavalt selge ning sellest nähtuks arusaadavalt, millistel eesmärkidel, millises ulatuses ja tingimustel võib isikuandmeid töödelda. Samuti peame oluliseks, et füüsiliste isikutega seotud andmete töötlemise tingimused, osapoolte vastutus ning vajalikud kaitsemeetmed oleksid piisavalt selgelt reguleeritud. Samuti tuleb kaitsta isikuandmeid ja vältida tarbimisandmete kasutamist viisil, mida tarbija ei saa mõistlikult ette näha ning mis võivad oluliselt ja ebasoovitavalt erineda andmete kogumise aluseks olnud eesmärgist.

3 EDPS Opinion 22/2026 on the Proposal for a Regulation as regards future-proofing electricity bills in the Union, through reducing system costs and fostering electrification and digitalisation

17

6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Määrus on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Välisministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumiga. Eelnõude ettepanekud saadeti ka arvamuse saamiseks lisas 3 loetletud asutustele ja organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas 4 esitatud kaasamise tabelis.