Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

MTÜ Keskkonnasõbralik Lüganuse

[email protected]

Teie 07.09.2026

Meie 09.10.2026 nr 8-2/26/3332-4

Vastus järelvalvetaotlusele

Austatud MTÜ Keskkonnasõbralik Lüganuse

Pöördusite Kliimaministeeriumisse taotlusega algatada teenistuslik järelevalve Keskkonnaameti ja

Keskkonnaagentuuri tegevuse üle, mis puudutab Varja merikotka püsielupaiga (KLO3003114) kaitset, merikotka seisundi hindamise puudulikkust Eestis ja Ida-Virumaal ning röövlindude seire sõltumatuse

ja huvide konflikti kahtlust.

Palute täiendada keskkonnamõju strateegilisi hindamisi ning tagada Varja püsielupaiga

nõuetekohane kaitse.

Varja merikotka püsielupaigaga on eelkõige seotud Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala 3, mis on kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 28.05.2026 otsusega nr 41. Lisaks puutuvad asjasse veel menetluses olevad Lüganuse valla Varja tuulikupargi

alade 2 ja 3 detailplaneering ning VKG Wind tuulepargi detailplaneering. Virumaa Energeetika OÜ

Aasa gaasijaama detailplaneeringu KSH on Varja püsielupaigaga seotud peamiselt mürahäiringu tõttu. Kliimaministeerium on Teile selgitanud 26.06.2026 saadetud kirjas nr 8-2/26/2032-2 Keskkonnaameti

rolli planeeringute menetluses ning jätab need asjaolud siinkohal kordamata.

Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) raames hinnati planeeritava tuulepargi mõju merikotkale (Haliaeetus albicilla), seda ka koosmõjuna teiste piirkonna energeetika ja tööstusarendustega. KSH-s järeldati, et

antud tuulepargi mõju merikotkale on tugevalt negatiivne, põhjustades tugevat häirimist ja väga suure

tõenäosusega isendite hukkumist. Tavaolukorras peaks sellise mõju esinemine arendustegevuse välistama, kuid energiamajanduse korralduse seaduse (edaspidi EnKS) § 3211 ja § 3214 võimaldavad

teatud juhtudel ülekaalukat avalikku huvi (edaspidi ÜAH) kandvate taastuvenergeetika arenduste puhul

lubada kaitstavate linnuliigi isendite kahjustamist. Keskkonnaamet seadis antud planeeringu tingimuslikul kooskõlastamisel (Keskkonnaameti 21.08.2025 kiri nr 6 -5/25/10002-8) tingimuse, et

hindab loodusväärtusi kahjustava taastuvenergeetika arenduse lubamist (st ka sellele alternatiivide

puudumist ja hüvitusmeetmete rakendamist) kõnealusel juhul lõplikult ehitusloa menetluses, lähtudes ehitusloa andmise otsuse tegemise aegsetest asjaoludest ja ehitusloa menetluses esitatavatest

andmetest. Seda eelkõige põhjusel, et 21.08.2025 ei olnud avaldatud veel EnKS § 32 11 ja § 3214

rakendamisele suunatud juhismaterjale, mis üheselt selgitaks, millises menetlusetapis (planeering vs

tegevusluba) ja millisel moel tuleb taastuvenergeetika ÜAH rakendamise asjaolusid tõendada.

Märgime, et käesolevaks hetkeks on Keskkonnaamet selle kaalutluse Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ eriplaneeringu ala 3 (Püssi tuulepark) ehitusloa menetluse raames teinud ja andnud loa merikotka

isendeid kahjustada ning hüvitusmeetmeid rakendada (Keskkonnaameti 21.09.2026 kiri

nr 6-2/26/15038-2).

Aasa gaasijaama detailplaneeringu KSH kohaselt võivad planeeringualalt Varja merikotka püsielupaiga ning elupaiga/leiukoha (KLO9133783) alale kanduda müra, lõhn, saasteained ja öine

valgus. KSH hinnangul ei ole nende mõjude ulatus kaitstava loodusobjekti kaitse -eesmärkide

seisukohalt siiski oluline, eeldusel et rakendatakse KSH-s ette nähtud leevendusmeetmeid. Nende meetmete kohaselt tuleb gaasielektrijaama mürarikkad ehitustööd teha väljaspool merikotka

pesitsusperioodi (15.02–31.07), suunata võimalikult suur osa gaasielektrijaamaga seotud liiklusest

lõunapoolsele juurdepääsuteele (Kohtla-Nõmme–Püssi teelt) ning rakendada kombineeritult meetmeid, mis tagavad, et merikotka püsielupaiga piires ei ületa müratase pesapuu kõrgusel 45 dB.

KSH kohaselt ei jää gaasielektrijaam kõige sagedasematele Varja merikotka lennusuundadele, mistõttu

ei ole otsest ja ühest alust eeldada, et gaasielektrijaam võiks avaldada merikotkale sedavõrd häirivat mõju, mis päädiks pesitsusterritooriumi hülgamisega. Seega, KSH hinnangul ei avalda Aasa

gaasijaama rajamine Varja merikotka püsielupaigale olulist ebasoodsat mõju, kui rakendatakse ette nähtud leevendusmeetmeid. Samuti ei ole alust eeldada, et gaasijaam põhjustaks merikotka

pesitsusterritooriumi hülgamise.

Pöördumises heidate lisaks ette, et KSH-des ei ole arvestatud asjaoluga, et Varja püsielupaik on Ida-

Virumaa põhjaosa ainus merikotka elupaik. Teie hinnangul tähendaks püsielupaiga hävimine seega

merikotka kadumist Ida-Virumaa põhjaosast. Samuti leiate, et KSH-des ei ole piisavalt hinnatud merikotka seisundit ei Eestis tervikuna ega Ida-Virumaal, mistõttu ei ole võimalik põhjendatult

järeldada, et kavandatava tegevuse mõju liigile on ebaoluline või lubatav.

Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala 3 KSH

kooskõlastamise ajal oli Varja püsielupaik ainus teadaolev merikotka püsielupaik Ida-Virumaa põhjaosas. Sellest asjaolust ei saa siiski iseenesest järeldada, et merikotka piirkondlik asurkond oleks

halvas seisundis või et liigi säilimine Ida-Virumaal sõltuks üksnes Varja püsielupaigast.

Teadaolevate pesitsusterritooriumide vähesuse hindamisel tuleb arvestada ka piirkonna senise uurituse

tasemega. Ida-Virumaa on võrreldes mitme teise Eesti piirkonnaga olnud merikotka pesitsuspaikade

osas vähem uuritud. Arvestades piirkonna looduslikke tingimusi ja merikotkale potentsiaalselt sobivate elupaikade olemasolu, ei saa välistada, et liigi tegelik levik ja pesitsusterritooriumide arv on

senisest teadaolevast suurem. Sellele viitavad ka erinevate linnustiku-uuringute käigus piirkonnas registreeritud merikotka vaatlused. Seetõttu kajastab teadaolevate pesitsuskohtade arv eelkõige

olemasolevate teadmiste ja uuringute hetkeseisu ega anna üksinda piisavat alust järelduste tegemiseks

merikotka piirkondliku asurkonna seisundi või Varja püsielupaiga tähtsuse ko hta kogu Ida-Virumaa merikotka asurkonna säilimisel.

Varja merikotka püsielupaiga kahjustamise hüvitusmeetmete väljatöötamise käigus on Ida -Virumaal tuvastatud kaks seni teadmata merikotka pesapaika: üks Narva linna territooriumil ja teine Kuru küla

piirkonnas. Lisaks on hüvitusmeetmena kavandatud pesaaluste paigaldamist kahjustuskohale

lähimatesse sobivatesse ja perspektiivsetesse puistutesse, eelkõige Aseri ja Ontika piirkonda. Meetme eesmärk on hüvitada kavandatava tegevusega kaasnev kahjustus võimaliku lt selle tekkekoha lähedal

ning luua merikotkale täiendavaid pesitsusvõimalusi Ida-Virumaa põhjaosas, vähendades seeläbi ka piirkondliku asurkonna kadumise riski. Seejuures märgime, et EnKS § 32 11 lõike 4 kohase kaalutluse

eesmärk on eelkõige hinnata, kas ÜAH seotud tegevuse elluviimisega kaasnev kahju looduslikele

linnuliikidele võib halvendada asjaomase liigi seisundit või takistada soodsa seisundi saavutamist üleriigilisel tasandil, kõikide lokaalsete populatsioonide säilitamine ei ole ilmtingimata kohus tuslik.

Samas on Varja juhtumi jaoks väljatöötatud hüvitusmeetmed kavandatud just selliselt, et toetada

merikotka püsimist ka Ida-Virumaa põhjaosas ning vältida võimalikult suures ulatuses piirkondliku asurkonna kadumist.

Küsimusele, kas Varja püsielupaiga funktsionaalse hävinemisega kaasneb merikotka seisundi halvenemine riigi tasemel, on vastatud Keskkonnaameti 21.09.2026 kirjas nr 6 -2/26/15038-2 ehitusloa

menetluse raames tehtud kaalutluse käigus – merikotka seisund on riigi tasemel piisavalt hea, et antud

pesitsusterritooriumi funktsionaalne kadu (või ka konkreetsete isendite hukkumine) ei vii liigi seisundi halvenemisele ega takista hea seisundi saavutamist. Seda arvestades ka rakendatavate

hüvitusmeetmetega.

Pöördumises on lisaks leitud, et planeeringulahenduste lubamisega kaasneks looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 rikkumine. Ei ole vaidlust selles, et pesitsevate merikotkaste häirimine või

hukkumine kujutab endast olulist negatiivset mõju ning selline tegevus on linnudirektiivi ja LKS § 55 kohaselt üldjuhul keelatud. Samas näevad nii linnudirektiiv kui ka LKS ette erandjuhtumid, mille

korral võib pädev asutus seaduses sätestatud tingimustel lubada tegevust, millega võib kaasneda

kaitstavate liikide isendite häirimine või hukkumine. Tegevus on lubatud Keskkonnaameti loa alusel vastavalt LKS §-des 55 ja 58 sätestatule. Selliste erandite hulka võivad kuuluda ka ÜAH ning rahva

tervist ja ohutust edendavad taastuvenergeetika projektid tingimusel, et täidetud on EnKS § 32 11

lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuded. Seos ÜAH taastuvenergeetika projektide ning liikide isendite kahjustamist võimaldavate LKS sätete kohaldamise vahel on sätestatud EnKS § 3214 lõikes 9.

Kliimaministeeriumi hinnangul on Varja merikotka püsielupaigale ja merikotkale avalduvaid mõjusid KSH-des piisavalt ja asjakohaselt hinnatud ning kavandatud leevendus- ja hüvitusmeetmed arvestavad

nii liigi üleriigilise seisundi kui ka Ida-Virumaa piirkondliku asurkonna säilimisega. Esitatud asjaolude põhjal ei ole alust järeldada, et planeeringulahenduste elluviimine tooks vältimatult kaasa LKS § 55

rikkumise. Kliimaministeeriumi hinnangul on Keskkonnaamet toiminud vastavalt õigusaktidele. Seega

puudub alus teenistusliku järelevalve algatamiseks.

Palute algatada seire metoodika sõltumatuse audit, peatada Kotkaklubi roll seire tegijana ning

peatada Kotkaklubi kogutud seireandmete kasutamine.

Pöördumises on seatud kahtluse alla röövlindude seire metoodika sõltumatus ning viidatud võimalikule huvide konfliktile seoses Kotkaklubiga, kuid nende väidete toetuseks ei ole esitatud kontrollitavaid

tõendeid. Lisaks jääb Kliimaministeeriumile ebaselgeks, milles seisneb viidatud Kotkaklubi huvide

konflikt, kuna ministeeriumile teadaolevalt ei ole Kotkaklubi eksperdid täitnud Varja merikotka püsielupaika puudutavates keskkonnamõju hindamistes, sealhulgas tuuleparkide planeeringu- ja

loamenetlustes, põhirolli. Kliimaministeerium on juhtinud sellele asjaolule tähelepanu ka 26.06.2026

Teile saadetud kirjas nr 8-2/26/2032-2.

Keskkonnaagentuuri ülesandeks on vastavalt keskkonnaministri 19.06.2016 määruse nr 36

„Keskkonnaagentuuri põhimäärus“ § 6 punktile 7 korraldada riikliku keskkonnaseire programmi täitmist ja keskkonnaseire andmehõivet. Keskkonnaagentuuri veebilehel on avalikult kättesaadavad

erinevate seiretööde, sealhulgas röövlindude ning kotkaste ja must-toonekure seire metoodikad ja seireankeedid (vt Seiremetoodikad ja -ankeedid | Keskkonnaagentuur). Selgitame, et seireankeedid on

mõeldud eelkõige seiremetoodika ja töö sisuliste nõuete kirjeldamiseks. Seetõttu ei pea need sisaldama

andmeid seire rahastamise mahu, seiretöö tegija valiku kriteeriumide ega muude hankemenetlusega seotud tingimuste kohta. Hankega seotud teave, sealhulgas rahastuse maht, vastuta vale isikule

esitatavad nõuded ning muud pakkuja kvalifikatsiooni ja seiretöö korraldust puudutavad tingimused,

on avalikult kättesaadavad vastava riigihanke dokumentides Riigihangete registris: Riigihangete register 7.0.7 – 2026. avaldatud hanked. 2023. – 2025. aastal tellitud röövlindude ning kotkaste ja

must-toonekure puudutavate seiretööde teostajatele olid esitatud samasugused tingimused, mis

2026. aastal. Asjakohased materjalid leiab Riigihangete registrist viitenumbri 255896 alt (vt Riigihangete register 7.0.7).

2026. aasta seiretöö „Kotkad ja must-toonekurg“ edukaks tunnistatud pakkumuse maksumus oli

25 500 eurot. Tegemist oli riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire

allprogrammi piiratud hankemenetluse osaga: Dünaamilise hankesüsteemiga nr 301401 seotud hange. Seejuures on oluline eristada röövlindude seiret ning kotkaste ja must-toonekure seiret, kuna tegemist

on kahe eraldiseisva seiretööga. Näiteks 2026. aastal viis röövlindude seiret läbi Eesti

Ornitoloogiaühing, samas kui kotkaste ja must-toonekure seiret teostas Kotkaklubi.

Täiendavalt märgime, et kotkaste ja must-toonekure seiretöö läbiviimiseks peab pakkuja määrama vastutava isiku, kes vastab hankedokumentides sätestatud kvalifikatsiooninõuetele:

• vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidus loodusteaduste valdkonnas ja

• varem osalenud vähemalt 1 (ühes) tehtud eluslooduse seire valdkonna (kotkad ja must-

toonekurg, kanakull või röövlinnud) seiretöös.

Kotkaklubi poolt vastutavaks isikuks määratud Aarne Tuule vastab kehtestatud tingimustele.

Vastutavale isikule seatud nõuete eesmärk on võimaldada hinnata pakkuja teadmisi, kogemusi ja oskusi asjaomase seiretöö tegemisel. Samas peavad nõuded olema proports ionaalsed ega tohi

põhjendamatult piirata konkurentsi või suunata hanget ühe konkreetse ettevõtte kasuks. Kotkaklubi ühendab arvukalt vabatahtlikke, kellel on kotkaste ja must-toonekure seireks vajalikud teadmised ja

praktilised kogemused. Paljud neist on osalenud ka varasemate seirehangete välitöödel. Seetõttu ei

takista vastutavale isikule seatud nõuded teistel vastava pädevusega isikutel osaleda hankes näiteks enda ettevõtte kaudu.

Kotkaste ja must-toonekure seire hõlmab kaitsealuseid liike, mistõttu on põhjendatud nõuda, et seiretöö eest vastutaval isikul oleksid vajalikud teadmised ja kogemused ning ta tunneks töö

tegemisega seotud piiranguid, lubade nõudeid ja seiremetoodikat. See on vajalik nii seiretulemuste

kvaliteedi kui ka kaitsealuste liikide nõuetekohase kaitse tagamiseks.

Eesti väiksust ning vastava valdkonna spetsialistide ja potentsiaalsete pakkujate piiratud arvu arvestades, on eluslooduse seiretööde hangetes paraku tavapärane, et esitatakse vaid üks pakkumus.

See on eriti tõenäoline mahukate ja spetsiifilisi erialateadmisi nõudvate tööde puhul, kus valdkonna

eksperdid on suures osas koondunud ühe organisatsiooni või koostöövõrgustiku juurde.

Kliimaministeerium ei pea põhjendatuks ega vajalikuks seiremetoodika sõltumatuse auditi algatamist.

Ainuüksi asjaolu, et sama valdkonna eksperdid osalevad nii riikliku seire läbiviimisel kui ka keskkonnamõju hindamistes, ei anna alust järeldada huvide konflikti olemasolu ega seada kahtluse alla

nende kogutud seireandmete usaldusväärsust. Huvide konflikti või andmete ebausaldusväärsuse tuvastamiseks peaksid esinema konkreetsed ja kontrollitavad asjaolud, mis sellisele järeldusele

viitavad. Kliimaministeeriumi hinnangul on Keskkonnaagentuur toiminud vastavalt õigusaktidele ja

heale tavale. Seega puudub alus teenistusliku järelevalve algatamiseks.

Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 95 kohaselt on ministril õigus tunnistada kehtetuks ameti

akte ja toiminguid nende seaduspärasuse või ebaotstarbekuse motiivil. Taotluses ei ole vaidlustatud konkreetset haldusakti. Juhime tähelepanu, et KSH aruanne või ekspertarvamused eraldiseisvalt ei ole

VVS kohaselt teenistusliku järelevalve objektiks.

Ministeeriumi tegevuse üle teeb teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus (VVS § 94 lg 1).

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 71 lõike 2 kohaselt ei saa vaiet esitada haldusorgani, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, akti või toimingu peale. Haldusorgani

otsused on vaidlustatavad vastavalt HMS-le ja kohtusse pöördumisega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo

energeetika- ja keskkonnaminister

Mariliis Paal, 626 2875

[email protected]

VABARIIGI VALITSUSELE Riigikantselei kaudu E-post: [email protected]

Taotleja: MTÜ Keskkonnasõbralik Lüganuse E-post: [email protected] Kuupäev: [digitaalse allkirjastamise kuupäev]

TAOTLUS TEENISTUSLIKU JÄRELEVALVE TEOSTAMISEKS KLIIMAMINISTEERIUMI TEGEVUSE ÜLE

Kliimaministeeriumi 09.10.2026 kirjas nr 8-2/26/3332-4 väljendatud järelevalvest keeldumise põhjendatuse ning asjaolude kontrollimise piisavuse hindamiseks

Austatud Vabariigi Valitsus

Palume Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 93 ja § 94 lõike 1 alusel teostada teenistuslikku järelevalvet Kliimaministeeriumi tegevuse üle seoses MTÜ Keskkonnasõbralik Lüganuse järelevalvetaotluse lahendamisega.

Kliimaministeerium keeldus 09.10.2026 kirjas nr 8-2/26/3332-4 algatamast teenistuslikku järelevalvet Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri tegevuse üle. Taotlus puudutas Varja merikotka püsielupaiga kaitset, merikotka seisundi hindamist ning riikliku seire sõltumatuse ja andmete usaldusväärsuse kontrollimist.

Käesoleva taotluse esemeks on ministeeriumi enda tegevuse seaduslikkus ja otstarbekus: kas taotluse lahendamisel kontrolliti olulisi asjaolusid piisavalt, hinnati esitatud küsimusi sisuliselt ning põhjendati järelevalvest keeldumist asjakohaselt.

1. Õiguslik alus ja taotluse ulatus

VVS § 93 lõike 1 kohaselt korraldatakse teenistuslikku järelevalvet valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks. VVS § 94 lõige 1 annab Vabariigi Valitsusele pädevuse valvata ministeeriumi tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.

VVS § 93 lõige 5 võimaldab järelevalve teostajal nõuda välja dokumente ning võtta ametiisikutelt seletusi ja arvamusi.

Kliimaministeerium on oma vastuses samuti viidanud Vabariigi Valitsuse järelevalvepädevusele ning HMS § 71 lõikele 2, mille kohaselt ei saa ministeeriumi akti või toimingu peale esitada tavapärast vaiet.

Palume käsitleda käesolevat pöördumist teenistusliku järelevalve taotlusena, mitte vaidena. Me ei taotle selle menetluse kaudu vallavolikogu planeeringu või ehitusloa tühistamist. Palume hinnata ministeeriumi tegevust tema pädevuse piires ja arvestada VVS §-s 93 sätestatud järelevalve piiranguid.

2. Järelevalvepädevuse võimaliku liigse kitsendamise kontrollimine

Ministeerium põhjendas vastuses järelevalvest keeldumist muu hulgas sellega, et taotluses ei olnud vaidlustatud konkreetset haldusakti ning KSH aruanne või ekspertarvamused ei ole eraldiseisvalt teenistusliku järelevalve objektiks.

Meie hinnangul ei lahenda see põhjendus küsimust, kas Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur täitsid nõuetekohaselt oma ülesandeid. Ekspertarvamuse või KSH aruande õiguslikust olemusest eraldi tuleb hinnata ametiasutuse tegevust nende materjalide kontrollimisel, kasutamisel ja nende põhjal otsustamisel.

Palume kontrollida:

• kas ministeerium eristas ekspertide koostatud materjale ametiasutuste tegevusest nende hindamisel;

• kas konkreetse haldusakti vaidlustamata jätmist käsitati põhjendamatult takistusena asutuste tegevuse kontrollimisele;

• milliseid võimalikke puudusi ministeerium tegelikult kontrollis ning millised küsimused jäid kontrollimata.

3. Merikotka kahjustamise lubatavuse kontrollimise piisavus

Ministeeriumi kirjas tunnistatakse, et Püssi tuulepargi mõju merikotkale on tugevalt negatiivne ning sellega kaasneb väga suure tõenäosusega isendite hukkumine. Tegevuse lubatavust põhjendatakse ülekaaluka avaliku huviga ning viidatakse Keskkonnaameti 21.09.2026 dokumendile nr 6-2/26/15038-2.

Me ei väida, et oluline negatiivne mõju välistab seaduses lubatud erandi kohaldamise igal juhul. Kontrollimist vajab aga see, kas ministeerium veendus erandi kõigi tingimuste täitmises, enne kui järeldas Keskkonnaameti tegevuse õiguspärasust.

Palume kontrollida, milliste dokumentide alusel ministeerium hindas:

• rahuldavate alternatiivsete lahenduste puudumist;

• merikotka seisundi säilimist ja kasutatud andmete piisavust;

• Varja pesitsusterritooriumi kaotuse ning isendite hukkumise mõju;

• teiste olemasolevate ja kavandatavate arenduste koosmõju;

• leevendus- ja hüvitusmeetmete piisavust ning nende siduvust tegevusloa tingimustena.

Palume eristada ministeeriumi enda kontrolli tulemusi Keskkonnaameti järelduste refereerimisest.

4. Hüvitusmeetmete tegeliku mõju ja lisakasu hindamine

Ministeerium nimetab hüvitusmeetmete käsitluses uusi avastatud merikotka pesapaiku ning kavandatavate pesaaluste paigaldamist.

Olemasoleva pesapaiga avastamine parandab teadmisi liigi levikust, kuid ei tekita iseenesest täiendavat pesitsusterritooriumi. Hüvitav mõju võib tuleneda täiendavatest kaitse- või elupaigaparandusmeetmetest, mille lisakasu tuleb põhjendada.

Samuti ei võrdu pesaaluse paigaldamine automaatselt selle kasutuselevõtu või eduka pesitsusega.

Palume kontrollida, kas ministeerium hindas:

• milline on kavandatud meetmete tegelik lisakasu;

• milliste andmetega põhjendatakse nende edukuse tõenäosust;

• kuidas arvestatakse meetmete toimimiseks vajalikku aega;

• kas kahjustav tegevus võib alata enne meetmete rakendamist;

• millised siduvad järelseire-, lisameetmete ja tegevuspiirangute tingimused on kehtestatud.

5. Piirkondlike andmelünkade ja koosmõju arvestamine

Ministeerium selgitab, et Ida-Virumaa on merikotka pesitsuspaikade osas vähem uuritud ning teadaolevate pesitsusterritooriumide arv võib olla tegelikust väiksem.

Nõustume, et teadaolevate pesade vähesus ei tõenda üksinda liigi halba piirkondlikku seisundit. Samas ei tõenda avastamata pesade võimalikkus nende olemasolu ega kahjustamise lubatavust.

Palume kontrollida, kuidas ministeerium hindas andmelünkade ja teadusliku ebakindluse arvestamist ning kas seisundihinnang tugines kontrollitavatele andmetele.

Aasa gaasijaama puhul palume kontrollida ka seda, millisel alusel peeti piisavaks 45 dB mürataset pesapuu kõrgusel ning kas ministeerium hindas selle kriteeriumi liigipõhist põhjendust ja piirkonna müraallikate koosmõju.

6. Seire sõltumatuse ja kvaliteedikontrolli sisuline hindamine

Ministeerium leidis, et sama valdkonna ekspertide osalemine riiklikus seires ja keskkonnamõju hindamistes ei tõenda iseenesest huvide konflikti. Selle üldise seisukohaga nõustume.

Küsimus on aga selles, kas ministeerium kontrollis sõltumatuse ja andmete kvaliteedi tagamise tegelikke menetlusi. Vastuses kirjeldatud haridus- ja kogemusnõuded käsitlevad ekspertide kvalifikatsiooni, kuid ei kirjelda iseenesest sõltumatuse kontrollimist.

Palume kontrollida:

• kas hinnati ekspertide võimalikke rahalisi ja lepingulisi seoseid;

• kas eksisteerisid huvide deklareerimise ja võimalike konfliktide lahendamise menetlused;

• kuidas kontrolliti seiremetoodika järgimist ja alusandmete usaldusväärsust;

• kes ja milliste sisuliste kriteeriumide alusel võttis seiretööd vastu;

• milliste kontrollitulemuste alusel leidis ministeerium, et audit või muu täiendav kontroll ei ole vajalik.

Me ei taotle kontrollimata kahtluste alusel Kotkaklubi kõrvaldamist ega seireandmete kasutamise üldist peatamist. Taotleme sõltumatuse ja kvaliteedi tagamise korralduse põhjendatud kontrollimist.

7. Taotlused Vabariigi Valitsusele

Eeltoodust lähtudes palume:

1. Teostada teenistuslikku järelevalvet Kliimaministeeriumi tegevuse üle MTÜ järelevalvetaotluse lahendamisel ja 09.10.2026 kirjas nr 8-2/26/3332-4 väljendatud järelduste kujundamisel.

2. Nõuda ministeeriumilt välja algne taotlus, selle menetlemise materjalid, asutustelt saadud selgitused, kontrollitud alusdokumendid ning järelevalvest keeldumise kaalutlust kajastavad dokumendid.

3. Kontrollida eespool kirjeldatud küsimustes, kas ministeeriumi hinnangud põhinevad piisavalt välja selgitatud asjaoludel ning kas järelevalvepädevust tõlgendati õigesti.

4. Puuduste tuvastamisel rakendada VVS alusel sobivaid abinõusid, sealhulgas nõuda puuduste kõrvaldamist ja taotluse uut sisulist läbivaatamist.

5. Vajaduse korral kaasata kontrollimisse sõltumatu erialaspetsialist, kellel puuduvad kontrollitavate tööde või projektidega erapooletust mõjutavad seosed.

6. Kui järelevalve teostamist ei peeta põhjendatuks, esitada konkreetne põhjendus iga käesolevas taotluses nimetatud põhiküsimuse kohta, tuues välja kontrollitud dokumendid ja asjaolud.

7. Teavitada meid taotluse menetlemise korraldusest ning saata kirjalik vastus aadressile [email protected].

Palume korraldada pöördumise lahendamine nii, et Kliimaministeeriumi selgituste küsimine ei asendaks Vabariigi Valitsuse enda hinnangut ministeeriumi tegevusele.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/ MTÜ Keskkonnasõbralik Lüganuse

[email protected]

Lisad:

1. Kliimaministeeriumi 09.10.2026 kiri nr 8-2/26/3332-4.

2. MTÜ algne teenistusliku järelevalve taotlus.