Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 15.10.2026 nr 2-6/26-02048-1

      Seaduseelnõu algatamine

  Vabariigi Valitsus  algatab Vabariigi Valitsuse  seaduse  ja  sellega  seonduvalt  teiste  seaduste  muutmise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 15. oktoobri 2026. a istungil.   Riigikogus  esindab  seaduseelnõu  menetlemisel  Vabariigi  Valitsust  energeetika-  ja  keskkonnaminister.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seaduseelnõu kahel lehel (PDF- ja DOCX-failid)  2. Seletuskiri 20 lehel (PDF- ja DOCX-failid)  3. Lisa 1 seletuskirja juurde neljal lehel (PDF- ja DOCX-failid)  4. Lisa 2 seletuskirja juurde kahel lehel (PDF- ja DOCX-failid)   Heili Tõnisson [email protected]

.

1

EELNÕU

Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 63 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „ruumivaldkonna ülesannete täitmine“

tekstiosaga „; kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamine“;

2) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kiirgusseadusest ning tuumaenergia ja -

ohutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisel.“.

§ 2. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 401 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Keskkonnaotsuste infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on Keskkonnaamet ja

Keskkonnaagentuur. Kiirgusseaduse ning tuumaenergia ja -ohutuse seaduse kohases kiirgus- ja

tuumaohutusalases tegevuses on kaasvastutav töötleja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet. Volitatud töötlejad määratakse andmekogu põhimääruses.“.

§ 3. Keskkonnaseire seaduse muutmine

Keskkonnaseire seaduse § 14 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2

järgmises sõnastuses:

„(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring

on seotud ioniseeriva kiirgusega, teatab seire teostaja sellest viivitamata ka Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile.“.

§ 4. Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse muutmine

Tuumaenergia ja -ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõike 2 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Pädeva asutuse kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja

ülesanne on valdkonna strateegiliste eesmärkide täitmine ning eelarve planeerimine ja tõhus

kasutamine.

(4) Pädeva asutuse põhimääruses sätestatakse kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest

vastutava peadirektori asetäitja täidesaatva võimu teostamise, eelarve planeerimise ja personali

värbamise volitused tema vastutusvaldkonnas.“;

2

3) paragrahvi 127 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 127. Rakendusaktide ja riikliku jäätmekäitluskava kehtestamine

(1) Käesoleva seaduse rakendusaktid, välja arvatud § 15 lõikes 2, § 18 lõikes 4, § 19 lõikes 3,

§ 80 lõikes 6 ja § 81 lõikes 6 nimetatud rakendusaktid, kehtestatakse, lähtudes tuumakäitise

elukaare etappide – ehitamise, katsetamise, käitamise ja dekomissioneerimise – toimumise ning

nendega seotud tuumajulgeoleku meetmete rakendamise eeldatavast ajast, kuid hiljemalt enne

asjaomase etapi ja sellega seotud tegevuse algust.

(2) Käesoleva seaduse § 18 lõikes 4, § 19 lõikes 3, § 80 lõikes 6 ja § 81 lõikes 6 nimetatud

rakendusaktid kehtestatakse hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks.

(3) Vabariigi Valitsus kehtestab hiljemalt 2032. aastaks riikliku jäätmekäitluskava valdkonna

arengukavana.“.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 19. oktoobril 2026 a nr 2-6/26-02048

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

1

Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Rakendusaktide kavandid

KAVAND 1

MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTER

MÄÄRUS

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

põhimäärus

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Ameti staatus

Sätestatakse ameti staatus.

§ 2. Ameti asukoht

Sätestatakse ameti asukoht Tallinnas ning võimalus määrata struktuuriüksustele ja

teenistuskohtadele muud asukohad.

2. peatükk

Ameti tegevusvaldkonnad ja põhiülesanded

§ 3. Ameti tegevusvaldkonnad

Sätestatakse ameti tegevusvaldkonnad.

§ 4. Ameti põhiülesanded

Sätestatakse üldistatult ameti põhiülesanded (nt järelevalve, teenuste korraldamine ja

arendamine, andmekogud, teavitamine, koostöö).

3. peatükk

Juhtimise korraldus

§ 5. Ameti juht

Sätestatakse ameti juhtimiskorraldus.

§ 6. Peadirektor

Sätestatakse peadirektori pädevus.

2

§ 7. Peadirektori asetäitja

Sätestatakse peadirektori asetäitjate pädevus ja ülesanded, sh eelarve- ja personaliküsimused

ning täidesaatva võimu volitused.

4. peatükk

Ameti struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded

§ 8. Struktuuriüksused

Sätestatakse ameti struktuuriüksused ja nende moodustamise üldpõhimõtted.

§ 9. Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkond

Sätestatakse valdkonna põhiülesanded.

§ 10. Ehitus-, tööstus- ja raudteevaldkond

Sätestatakse valdkonna põhiülesanded.

§ 11. Side ja infoühiskonna valdkond

Sätestatakse valdkonna põhiülesanded.

§ 12. Tarbijaõiguste valdkond

Sätestatakse valdkonna põhiülesanded.

5. peatükk

Rakendussätted

§ 13. Määruse jõustumine

Määrus jõustumise kuupäev.

3

KAVAND 2

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse

nr 323 „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“

muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruses nr 323 „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 teksti täiendatakse pärast sõna „täitmine“ tekstiosaga „; kiirgus- ja

tuumavaldkonna tegevuste korraldamine“;

2) paragrahvi 17 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „eestvedamine“ tekstiosaga „ja kiirgus- ja

tuumavaldkonna tegevuste korraldamine“;

3) paragrahvi 23 punkti 10 täiendatakse pärast sõna „juhid“ tekstiosaga „, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti“.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

4

KAVAND 3

ENERGEETIKA JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Keskkonnaministri 30. septembri 2020. a määruse

nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 30. septembri 2020 määruses nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „keskkonna- ja kiirguskaitse“ tekstiosaga

„keskkonnakaitse“;

2) paragrahvi 7 lõige 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 12 lõige 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa „ja kiirgusosakond“ tekstiosaga „ja

välisõhuosakond“;

4) paragrahvi 12 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „ja kiirgusosakond“ tekstiosaga „ja

välisõhuosakond“;

5) paragrahvi 12 lõige 9 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) rakendab kliima- ja õhusaaste valdkonna tegevuskavu;“;

6) paragrahvi 12 lõige 9 punktid 6-9 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 12 lõige 9 punktis 10 jäetakse välja tekstiosa „sh vahendab teavet Euroopa

Aatomienergiaühenduse, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja rahvusvahelise

andmekeskusega tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu alusel“.

§ 2. Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

1

Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Euratomi direktiivide vastavustabel

Nõukogu direktiivi 2009/71/EURATOM, 25. juuni 2009, millega luuakse tuumaseadmete

tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik, muudetud direktiiviga 2014/87/EURATOM,

8. juuli 2014 ja Eesti õigusaktide vastavustabel

EL-i õigusakti norm

EL-i õigusakti normi sisuliseks

rakendamiseks kehtestatavad sätted

tuumaenergia- ja ohutuse seaduse

eelnõus (VVS ja TEnOS)

Kommentaarid/

kehtestatavad

rakendusaktid

Artikkel, lõige, punkt Pealkiri, paragrahv, lõige, punkt

Art 5 lg 2 punktid b-e

Eelnõu § 1 p 2: VVS § 93 lg 6 p 5

Eelnõu § 4 p 2: TEnOS § 15 lg 3 ja 4

Eelnõuga täiendatakse

TEnOS § 13 lõigetes 2 ja 3

sätestatud pädeva asutuse

sõltumatuse tagatisi.

TTJA põhimäärusega

täpsustatakse peadirektori

asetäitja täidesaatva võimu

teostamise, eelarve

planeerimise ja personali

värbamise volitusi.

Nõukogu direktiivi 2013/59/EURATOM 5. detsember 2013, millega kehtestatakse

põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude

eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom,

96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom ja Eesti õigusaktide vastavustabel

EL-i õigusakti norm

EL-i õigusakti normi sisuliseks

rakendamiseks kehtestatavad sätted

tuumaenergia- ja ohutuse seaduse

eelnõus (VVS ja TEnOS)

Kommentaarid/

kehtestatavad

rakendusaktid

Artikkel, lõige, punkt Pealkiri, paragrahv, lõige, punkt

Art 76 lg 1 punktid a-b Eelnõu § 1 p 2: VVS § 93 lg 6 p 5

Eelnõu § 4 p 2: TEnOS § 15 lg 3 ja 4

Eelnõuga täiendatakse

TEnOS § 13 lõigetes 2 ja 3

sätestatud pädeva asutuse

sõltumatuse tagatisi.

2

TTJA põhimäärusega

täpsustatakse peadirektori

asetäitja täidesaatva võimu

teostamise, eelarve

planeerimise ja personali

värbamise volitusi.

Nõukogu Direktiivi 2011/70/EURATOM, 19. juuli 2011, millega luuakse ühenduse

raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja

ohutuks käitlemiseks ja Eesti õigusaktide vastavustabel

EL-i õigusakti norm

EL-i õigusakti normi sisuliseks

rakendamiseks kehtestatavad sätted

tuumaenergia- ja ohutuse seaduse

eelnõus (VVS ja TEnOS)

Kommentaarid/

kehtestatavad

rakendusaktid

Artikkel, lõige, punkt Pealkiri, paragrahv, lõige, punkt

Art 6 lõiked 2 ja 3 Eelnõu § 1 p 2: VVS § 93 lg 6 p 5

Eelnõu § 4 p 2: TEnOS § 15 lg 3 ja 4

Eelnõuga täiendatakse

TEnOS § 13 lõigetes 2 ja 3

sätestatud pädeva asutuse

sõltumatuse tagatisi.

TTJA põhimäärusega

täpsustatakse peadirektori

asetäitja täidesaatva võimu

teostamise, eelarve

planeerimise ja personali

värbamise volitusi.

1

Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kõnesoleva eelnõu eesmärk on viia Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS),

keskkonnaseadustiku üldosa seadus ja keskkonnaseire seadus kooskõlla tuumaenergia ja -

ohutuse seadusega (edaspidi TEnOS), täpsustada riigi täitevvõimu ülesannete jaotust kiirgus- ja

tuumaohutuse valdkonnas ning tugevdada kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutuse sõltumatuse

tagatisi VVS-is ja TEnOS-is.

TEnOS-i kohaselt alustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)

1. jaanuaril 2027 tegevust kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutusena. Pädeva

asutuse ülesannete ja institutsionaalse korralduse muutumise tõttu on vaja täiendada ka selle

sõltumatuse tagatisi. Arvestades valdkonna kõrget riskitaset ning Euroopa Liidu õigusaktidest

ja rahvusvahelistest standarditest, sealhulgas Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri

(edaspidi IAEA) suunistest tulenevaid nõudeid, peab kiirgus- ja tuumaohutuse järelevalve eest

vastutav asutus olema funktsionaalselt ja otsustuslikult sõltumatu, et tagada ohutusotsuste

tegemine põhjendamatu välise mõjutamiseta. Sõltumatuse tagamise lisameetmena

kavandatakse kehtestada VVS-is erand, mille kohaselt ei kohaldata TTJA-le kiirgusseadusest

(edaspidi KiS) ja TEnOS-ist tulenevate ülesannete täitmisel VVS-is sätestatud teenistuslikku

järelevalvet. Lisaks täiendatakse TEnOS-is kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutuse sisemise

juhtimiskorralduse nõudeid, sätestades kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava

peadirektori asetäitja ülesanded ning nähes ette tema olulisemate juhtimis-, eelarve- ja

personalialaste volituste määramise asutuse põhimääruses. Muudatuste eesmärk on tagada

pädeva asutuse sõltumatus nii õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel kui ka

asutusesiseses juhtimiskorralduses.

Lisaks täpsustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM)

valitsemisala ülesandeid, lisades nende hulka kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste

korraldamise. Muudatus loob õigusselguse täitevvõimu ülesannete jaotuses ning toetab pädeva

asutuse institutsionaalset eraldatust poliitikakujundajast.

Seoses kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna ülesannete üleminekuga Keskkonnaametilt

(edaspidi KeA) TTJA-le muudetakse õigusselguse ja ülesannete järjepideva täitmise tagamiseks

keskkonnaseadustiku üldosa seadust ja keskkonnaseire seadust. Muudatustega antakse TTJA-

le kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnas nende ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja

pädevus, mis on seni kuulunud KeA-le.

Eelnõu seadusena vastuvõtmisega ei kaasne halduskoormust, kuna eelnõuga kavandatavatel

muudatustel puudub vahetu halduseväline mõju.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse

osakonna tuumaohutuse valdkonna nõunik Merilin Šaitor

(tel 605 6453, [email protected]) ja õigusosakonna nõunik

Elina Lehestik (tel 6262904, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja

koostamisel osales Kliimaministeeriumi kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Marily Jaska

(tel 626 2982, [email protected]).

Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunikud

Elina Lehestik (tel 6262904, [email protected]) ja Rene Lauk

(tel 626 2948, [email protected] ). Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel

([email protected]).

1.3. Märkused

Kuna eelnõukohase seadusega muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust, on seaduse

vastuvõtmiseks põhiseaduse § 104 lg 2 punkti 8 kohaselt vaja Riigikogu koosseisu

häälteenamust.

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmisi seadusi:

1) Vabariigi Valitsuse seadus (RT I, 30.06.2026, 43);

2) keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 09.07.2026, 21);

3) keskkonnaseire seaduse redaktsioon (RT I, 12.05.2026, 39);

4) tuumaenergia ja -ohutuse seadus (RT I, 11.07.2026, 1).

Eelnõuga on seotud:

1. Riigikogu 17. juunil 2026 vastu võetud tuumaenergia ja -ohutuse seadus jõustumisajaga

1. jaanuar 2027;

2. Riigikogu 12. juuni 2024. a otsus „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“;

3. Vabariigi Valitsuse valitsusliidu programm aastateks 2025–2027 ehk koalitsioonileppe

punkt 126, mille kohaselt valmistatakse ette tuumaregulaatori loomine, mis alustab tegevust

1. jaanuaril 2027;

4. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, milles on koalitsioonileppe täitmiseks ette nähtud ka

Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine.

Eelnõuga täiendatakse Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete ülevõtmist ja rakendamist

institutsionaalse korralduse tasandil, eelkõige kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutuse

sõltumatuse nõuete osas ning on seotud nõukogu direktiiviga 2009/71/Euratom (ELT L 172,

02.07.2009, lk 18–22); nõukogu direktiiviga 2014/87/Euratom, millega muudetakse direktiivi

2009/71/Euratom (ELT L 219, 25.07.2014, lk 42–52); nõukogu direktiiviga 2011/70/Euratom

(ELT L 199, 02.08.2011, lk 48–56); nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom, millega

kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate

ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom,

96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.01.2014, lk 1–73).

3

2. Seaduse eesmärk

Seaduste muutmise peamine eesmärk on tagada Vabariigi Valitsuse seaduse,

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja keskkonnaseire seaduse kooskõla TEnOS-iga ning

täiendada pädeva asutuse sõltumatuse tagamise nõudeid VVS-is ja TEnOS-is. Muudatusega

luuakse Euroopa Liidu õigusest tulenevatele nõuetele vastav kiirgusohutuse ning tuumaohutuse

ja -julgeoleku valdkonna ülesannete täitmise institutsionaalne raamistik. Selleks sätestatakse

VVS-is teenistusliku järelevalve erisus üldkorrast ning täpsustatakse MKM-i valitsemisala

ülesandeid. TEnOS-is täiendatakse pädeva asutuse sisemise juhtimiskorralduse nõudeid,

sätestades kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja ülesanded

ning nõuded tema volituste määramiseks ameti põhimääruses. Samuti antakse

keskkonnaseadustiku üldosa seaduses ja keskkonnaseire seaduses kiirgus- ja tuumaohutuse

pädeva asutuse ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja volitused üle KeA-lt TTJA-le.

Euroopa Liidu kiirgus- ja tuumaohutusalase õiguse kohaselt peavad pädeva asutuse otsused

olema tegelikult sõltumatud põhjendamatust mõjutamisest ning põhinema rangetel ja

läbipaistvatel ohutusnõuetel. Poliitilised, majanduslikud või muud välised kaalutlused ei tohi

mõjutada otsustamist viisil, mis võiks kahjustada ohutust.

Eelnõukohase seaduse üks olulisi eesmärke on tugevdada TTJA sõltumatuse tagatisi kiirgus- ja

tuumaohutuse valdkonnas, arvestades ioniseeriva kiirgusega seotud ohtude eripära, võimalikku

raskusastet ning pädeva asutuse otsuste olulist mõju inimeste elu, tervise ja keskkonna kaitsele.

TTJA täidab sõltumatut otsustamist eeldavaid ülesandeid ka teistes tegevusvaldkondades.

TTJA põhimääruse § 3 kohaselt kuuluvad tema tegevusvaldkondadesse ehitus, tööstus ja

raudtee, side ja infoühiskond ning tarbijaõigused. Euroopa Liidu õigus näeb sõltumatuse

nõuded ette muu hulgas audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis 2010/13/EL, elektroonilise

side direktiivis (EL) 2018/1972 ja raudteeohutuse direktiivis (EL) 2016/798. Tarbijakaitset ning

tööstus- ja tooteohutust reguleerivad samuti Euroopa Liidu õigusaktid, sealhulgas direktiivid

2011/83/EL, 2005/29/EÜ, 2014/68/EL ja 2014/34/EL, mis näevad ette nõuded tarbijate kaitseks

ning toodete ja seadmete ohutuse tagamiseks.

Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkond eristub aga ioniseeriva kiirgusega seotud riskide

raskusastme, võimalike tagajärgede ulatuse ja kestuse poolest. Tegemist on valdkonnaga, mis

hõlmab kõrge riskitasemega tegevusi ning mille puhul võivad ohutusnõuete rikkumine või

puudused ohutuse tagamisel põhjustada vahetu ohu inimeste elule ja tervisele. Ioniseeriv

kiirgus võib põhjustada raskeid tervisekahjustusi, sealhulgas pikaajalise avaldumisega

tervisemõjusid. Raske tuumaavarii korral võivad tagajärjed ulatuda käitise territooriumist

kaugele, mõjutada suurt hulka inimesi, põhjustada ulatuslikku ja pikaajalist radioaktiivset

saastumist ning tuua kaasa ka piiriüleseid mõjusid. Kuigi ka tööstus- ja raudteeõnnetused

võivad põhjustada raskeid tagajärgi, erinevad ioniseeriva kiirgusega seotud ohud võimalike

tervise- ja keskkonnamõjude iseloomu, ulatuse ning kestuse poolest. Seetõttu on selles

valdkonnas eriti oluline ohtude ennetamine ja nende realiseerumise tõenäosuse vähendamine.

Kiirgus- ja tuumaohutuse tagamise eest vastutab esmajoones kiirgustegevuse või tuumakäitise

käitamise õigust omav isik. Pädeval asutusel on aga keskne roll ohutuse tagamise

kontrollimisel, sealhulgas ohutusanalüüside ja muude ohutust tõendavate dokumentide

hindamisel, lubade andmisel ning järelevalve teostamisel. Mida raskemad ja ulatuslikumad

võivad olla ohutusalase otsuse eksimise tagajärjed, seda olulisem on tagada, et otsus põhineks

üksnes õigusaktides sätestatud ohutusnõuetel ning teaduslikel ja tehnilistel hinnangutel ning

oleks kaitstud põhjendamatu mõjutamise eest. Sõltumatus peab olema tagatud ka otsuste

4

ettevalmistamisel, ohutushinnangute koostamisel, järelevalve kavandamisel ja

kontrollimeetmete valimisel.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kehtestada kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnas TTJA

teiste tegevusvaldkondadega võrreldes tugevamad sõltumatuse tagatised. Seda eesmärki

teenivad eelnõuga kavandatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lõike 6 täiendus ning TEnOS-i

§ 15 täiendused. Teenistusliku järelevalve erand välistab ministri teenistusliku järelevalve

TTJA-le kiirgusseadusest ja TEnOS-ist tulenevate ülesannete täitmise üle. TEnOS-i § 15

täiendused tugevdavad valdkonna juhtimise õiguslikke aluseid, sätestades kiirgus- ja

tuumaohutuse eest vastutava peadirektori asetäitja ülesanded ning nähes ette tema volituste

täpsustamise TTJA põhimääruses. Täiendavate sõltumatuse tagatiste eesmärk on vähendada

pädeva asutuse põhjendamatu mõjutamise riski ning tagada, et inimeste elu, tervist ja

keskkonda puudutavate ohutusalaste otsuste tegemisel oleksid määravad ohutusnõuded ning

teaduslikud ja tehnilised hinnangud, mitte ohutusega mitteseotud majanduslikud, poliitilised

või muud kõrvalised kaalutlused.

Lähtudes sõltumatuse nõuetest ning asjaolust, et TTJA kuulub MKM-i valitsemisalasse,

täpsustatakse VVS-is MKM-i valitsemisala ülesandeid, et tagada õigusselgus MKM-i ja

Kliimaministeeriumi (edaspidi KliM) ülesannetes kiirgus- ja tuumaohutuse ning

tuumajulgeoleku valdkonnas. Õigusselguse kindlustamine toetab sõltumatuse ja eraldatuse

nõuete täitmist, tagades, et pädev asutus (TTJA) ei kuulu energiapoliitika kujundaja, KliM-i

valitsemisalasse.

Seaduseelnõu on kooskõlas TEnOS-i väljatöötamise kavatsusega, milles nähti ette vajadus

muuta muu hulgas VVS-i seoses uue pädeva asutuse kiirguskaitse ja tuumaohutuse ülesannete

kindlaksmääramisega. VVS-is ja TEnOS-is tehtavad muudatused on seotud TEnOS-is

sätestatud TTJA kui kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutuse sõltumatuse tagamise ning

õigusnormide rakendamisega. Eelnõu väljatöötamise käigus on täpsustatud pädeva asutuse

sõltumatuse tagamise õiguslikku lahendust. Seaduseelnõu on kiireloomuline, kuna peab

jõustuma koos TEnOS-iga 2027. aasta 1. jaanuaril ning eelnõu on seotud seletuskirja punktis

1.3 nimetatud EL direktiivide rakendamisega. Seega ei ole hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja § 1 lõike 2 punktidest 1 ja 2 lähtuvalt koostatud väljatöötamiskavatsust ega

kontseptsiooni.

Võttes arvesse eeltoodut, ei kavandata kõnesoleva eelnõuga muuta TEnOS-is määratud pädevat

asutust, vaid täiendatakse õiguslikku raamistikku pädeva asutuse sõltumatuse ja TEnOS-is

sätestatud ülesannete täitmise tagamiseks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Kõnesoleva eelnõuga on kavas teha Vabariigi Valitsuse seaduses ja sellega seonduvalt teistes

seadustes muudatused, mis on vajalikud kooskõla saavutamiseks TEnOS-iga loodud

õigusraamistikuga ning ohutu tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamiseks Eestis. Lisaks

muudetakse TEnOS-i, et tugevdada pädeva asutuse sõltumatuse tagatisi ning täpsustada

seaduse rakendusaktide kehtestamise tähtaegu. Eelnõu vähene mõju on seotud peamiselt

valitsusasutuste töökorralduse ja ülesannete täpsustamisega ning pädeva asutuse sõltumatuse

tagamisega.

Eelnõukohane seadus koosneb viiest paragrahvist.

Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust.

5

Paragrahvi 1 punktiga 1 täpsustatakse MKM-i valitsemisala (VVS § 63 lõige 1).

Eelnõukohase seadusega lisatakse MKM-i valitsemisalasse kiirgus- ja tuumavaldkonna

tegevuste korraldamine.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala täiendamine kiirgus- ja

tuumavaldkonna tegevuse korraldamisega on vajalik eelkõige tulenevalt sõltumatuse nõuetest

ja asjaolust, et tuuma- ja kiirgusohutuse pädeva asutuse ülesandeid täitev TTJA kuulub MKM-i

valitsemisalasse. VVS-i valitsemisalade kirjeldused hõlmavad lisaks ministeeriumi enda

ülesannetele tema valitsemisalas olevate asutuste peamisi tegevusvaldkondi. Kuna TTJA-le

antakse TEnOS-iga ulatuslikud kiirgus- ja tuumavaldkonna haldusmenetluse ja -otsuste ning

muud seaduses sätestatud ülesanded, peab nende kuulumine MKM-i valitsemisalasse olema

nähtav ka VVS §-s 63.

Kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamine tähendab MKM-i valitsemisalasse kuuluva

TTJA-ga seonduvate kiirgus- ja tuumavaldkonna halduskorralduslike ülesannete täitmist ega

hõlma kiirgus- ja tuumaohutuse poliitika kujundamist. Kiirgus- ja tuumaohutuse ning

energiapoliitika kavandamine ja kujundamine, samuti valdkondlike seaduste ja

poliitikakujundamise sisuga määruste ettevalmistamine jääb KliM-i ülesandeks vastavalt VVS

§ 61 lõikele 1. MKM-i valitsemisalasse lisandub TTJA tegevusega seonduvate

halduskorralduslike ülesannete täitmine ning selleks vajaliku institutsionaalse ja

töökorraldusliku raamistiku tagamine. Selline ülesannete jaotus eristab poliitika kujundamise

halduskorralduslike ülesannete täitmisest ning muudab poliitikakujundaja ja pädeva asutuse

institutsionaalse eraldatuse VVS-is üheselt nähtavaks.

Samas kiirgus- ja tuumavaldkonna nimetamine MKM-i valitsemisalas ei anna ministeeriumile

sisulist juhtimis- ega korraldusõigust TTJA pädevusse kuuluvate haldusmenetluse ja -otsuste

suhtes. MKM-i roll valitsemisala ministeeriumina piirdub seaduses sätestatud ulatuses pädeva

asutuse toimimiseks vajalike üldiste institutsionaalsete, eelarveliste ja halduskorralduslike

tingimuste tagamisega, arvestades TEnOS-is ja VVS-is sätestatud TTJA kui pädeva asutuse

sõltumatuse tagatisi.

MKM-i pädevusse kuulub alates 1. jaanuarist 2027 kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutuse

töökorralduse ning muude tehnilis-regulatiivsete küsimuste täpsustamisega seotud määruste

ettevalmistamine. TEnOS-is on ette nähtud 27 rakendusakti kehtestamine, arutelude

tulemusena kuuluvad neist 16 energeetika- ja keskkonnaministri, kuus siseministri, kaks

Vabariigi Valitsuse ning kolm majandus- ja tööstusministri pädevusse. KliM vastutusalasse

jäävad eelkõige rakendusaktid, millega kehtestatakse kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna

üldised nõuded, sealhulgas tuumakäitiste ja kiirgustegevuse ohutust ning radioaktiivsete

jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemist käsitlevad nõuded. MKM pädevusse jääb

tuumaohutuse valdkonnaga seotuna kolme rakendusakti kehtestamine: pädeva asutuse

tegevusvaldkonnas osutatavate tasuliste teenuste kirjelduste ja teenustasude ning

tuumamaterjali riikliku registri põhimäärus ja pädeva asutuse toimingute eest tasutava

ehitusaegse järelevalve ja riikliku järelevalve tasu määrade, nende arvestamise ja tasumise korra

ning tasude tagatistele esitatavate nõuete kehtestamine.

KiS § 31 lg 3 alusel kehtestatud pädeva asutuse (TTJA) tegevusega seotud tasuliste teenuste

loetelu ja tasumäärad ning KiS § 102 lg 6 alusel kehtestatud doosiregistri asutamine ja selle

põhimäärus lähevad samuti üle MKM-i valitsemisalasse. Kiirgusallikate ja tuumamaterjali

arvestust peetakse keskkonnaotsuste infosüsteemi (edaspidi KOTKAS) põhimääruse § 7 lg 5 p 3

alusel KOTKAS-es. Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust ja

selle muudatuse kohaselt saab TTJA KOTKAS-es kaasvastutava töötleja õigused kiirgus- ja

tuumavaldkonnas. KOTKAS põhimääruse muutmine on ettevalmistamisel.

6

Pädevuste selge õiguslik piiritlemine toetab ka Eesti tuumaenergiaprogrammi rahvusvahelist

hindamist. Näiteks hinnatakse IAEA INIR-metoodikas halduskorraldusliku raamistiku puhul

muu hulgas pädeva asutuse tegelikku sõltumatust, tema volituste selgust ning regulaatori

suhteid ja ülesannete jaotust teiste riigiasutustega. KliM-i, MKM-i ja TTJA rollide selge

kajastamine õigusaktides võimaldab seetõttu näidata üheselt, kuidas on Eestis tagatud pädeva

asutuse funktsionaalne eraldatus ja sõltumatus.

Selline ülesannete ja vastutuse jaotus tagab, et KliM kujundab kiirgus- ja tuumaohutuse ning

energiapoliitikat ja valmistab ette valdkonna üldisi sisulisi nõudeid, samas kui MKM-i

valitsemisalas olev TTJA täidab sõltumatu pädeva asutusena talle seadusega antud

haldusmenetluse jm ülesandeid ning MKM valmistab ette TTJA töökorralduse ja ülesannete

täitmisega vahetult seotud üksikuid rakendusakte.

Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 93 lõiget 6

punktiga 5, mille kohaselt ei laiene VVS-is sätestatud teenistusliku järelevalve kord TTJA-le

kiirgusseadusest ning tuumaenergia ja -ohutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisel.

Muudatuse eesmärk on tagada kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutuse sõltumatus

põhjendamatust mõjust ning viia riigisisene õigus eelkõige kooskõlla nõukogu direktiiviga

2009/71/Euratom, muudetud direktiiviga 2014/87/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete

tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (edaspidi ka tuumaohutuse direktiiv) ja direktiiviga

2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva

kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest (edaspidi ka kiirgusohutuse direktiiv).

Tuumaohutuse direktiivi artikli 5 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid tagama pädeva

reguleeriva asutuse tegeliku sõltumatuse põhjendamatust mõjutamisest regulatiivsete otsuste

tegemisel. Seetõttu peab pädev reguleeriv asutus olema ka funktsionaalselt eraldatud

tuumaenergia edendamise või kasutamisega tegelevatest asutustest ja organisatsioonidest.

Kiirgusohutuse direktiivi artikli 76 lõike 1 punkt a näeb samuti ette, et pädev asutus peab olema

funktsionaalselt eraldatud asutustest ja organisatsioonidest, mis tegelevad direktiiviga

hõlmatud kiirgustegevuste edendamise või teostamisega, et tagada tema tegelik sõltumatus ja

kaitsta teda põhjendamatust mõjutamisest regulatiivsete otsuste tegemisel.

Pädeva asutuse tegeliku sõltumatuse ja funktsionaalse eraldatuse nõuet toetavad ka IAEA

ohutusstandardid. IAEA ohutusstandardi „Governmental, Legal and Regulatory Framework for

Safety“ (GSR Part 1 (Rev. 1) nõude 4 kohaselt peab pädev reguleeriv asutus olema ohutusalaste

otsuste tegemisel tegelikult sõltumatu ning funktsionaalselt eraldatud üksustest, kelle ülesanded

või huvid võivad tema otsustamist põhjendamatult mõjutada. See hõlmab ka kaitset

valitsusasutustest lähtuva põhjendamatu surve eest.

Kiirgus- ja tuumaohutus on omavahel tihedalt seotud valdkonnad, mille ühine eesmärk on

kaitsta inimesi ja keskkonda ioniseeriva kiirguse kahjuliku mõju eest. Tuumaohutuse

valdkonnas kohaldatakse tuumakäitistega seotud riske arvestades täiendavaid ohutusnõudeid,

kuid kiirgusohutus on ühtlasi tuumaohutuse lahutamatu osa. TEnOS-i alusel kohaldatakse

tuumaohutuse tagamisel muu hulgas KiS-is sätestatud kiirgusohutusnõudeid ning sama

menetluse käigus koostatav ohutushinnang või tehtav järelevalvetoiming võib hõlmata

mõlemast seadusest tulenevate nõuete täitmise hindamist.

Kuna mõlema valdkonna pädeva asutuse ülesandeid täidab TTJA ning mõlemas valdkonnas

tuleneb Euroopa Liidu õigusest nõue tagada pädeva asutuse tegelik sõltumatus põhjendamatust

mõjutamisest, on põhjendatud kehtestada KiS-ist ja TEnOS-ist tulenevate ülesannete täitmisel

7

ühetaolised sõltumatuse tagatised. See väldib olukorda, kus ministri teenistusliku järelevalve

pädevuse ulatust tuleks määrata omavahel tihedalt seotud ohutusalaste ülesannete formaalse

õigusliku aluse järgi, mis võib tekitada keerulisi rakendusprobleeme.

Teenistusliku järelevalve erisus hõlmab KiS-ist ja TEnOS-ist tulenevate pädeva asutuse

ülesannete täitmist tervikuna, mitte üksnes konkreetsete lubade andmist või riikliku järelevalve

toiminguid. Pädeva asutuse sõltumatus peab olema tagatud ka ohutushinnangute koostamisel,

järelevalve kavandamisel, kontrollimeetmete valimisel ja muude ohutusalaste ülesannete

täitmisel. Üksnes konkreetsete haldusotsuste välistamine teenistusliku järelevalve alt ei tagaks

piisavat kaitset põhjendamatu mõjutamise eest, kuna mõjutamine võib toimuda ka otsuste

ettevalmistamise ja muude ohutusalaste ülesannete täitmise käigus.

VVS § 93 lõike 1 kohaselt korraldatakse teenistuslikku järelevalvet valitsusasutuste tegevuse

seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 alusel on teenistusliku

järelevalve teostajal muu hulgas õigus teha ettekirjutusi akti või toimingu puuduste

kõrvaldamiseks, peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus ning tunnistada akt kehtetuks.

VVS § 95 alusel kuulub ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste üle teenistusliku

järelevalve teostamine ministri pädevusse. Selline pädevus võimaldab ministril kontrollida

asutuse tegevuse otstarbekust ning sekkuda asutuse tegevusse ja toimingutesse. Kiirgus- ja

tuumaohutuse regulatiivsete ülesannete puhul võib see kahjustada pädeva asutuse sõltumatust,

kuna ohutusalased otsused peavad põhinema ohutuskaalutlustel, mitte poliitilistel või

majanduslikel eesmärkidel.

VVS § 93 lõikes 6 on juba sätestatud erand Konkurentsiameti suhtes. Sama lõike punkt 4

välistab teenistusliku järelevalve Konkurentsiametile elektrituruseadusest ja maagaasiseadusest

tulenevate ülesannete täitmisel. Nimetatud erand kehtestati 2018. aastal eesmärgiga viia Eesti

õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ, mis käsitleb

elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ,

ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu

ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ reguleeriva asutuse

sõltumatuse nõuetega.

Nimetatud muudatuse seletuskirja1 kohaselt oli Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes

rikkumismenetluse, kuna leidis, et ministri teenistusliku järelevalve õigus Konkurentsiameti üle

elektrituruseadusest ja maagaasiseadusest tulenevate ülesannete täitmisel peab olema täielikult

välistatud. Euroopa Komisjoni hinnangul ei olnud piisav VVS § 93 lõike 6 punktis 1 sätestatud

üldine erand riikliku järelevalve toimingutele ega asjaolu, et elektrituruseaduses ja

maagaasiseaduses oli sõnaselgelt sätestatud Konkurentsiameti sõltumatus vastavate ülesannete

täitmisel. Seetõttu täiendati VVS § 93 lõiget 6 eraldi erandiga, mis välistab teenistusliku

järelevalve nimetatud seadustest tulenevate ülesannete täitmisel.

Konkurentsiameti sõltumatuse tagamisel ilmnenud probleem on olemuslikult võrreldav kiirgus-

ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutuse sõltumatuse tagamisega. Konkurentsiameti suhtes

algatatud rikkumismenetlus näitab, et eriseaduses sätestatud üldine sõltumatuse nõue ei asenda

ministri teenistusliku järelevalve pädevuse sõnaselget välistamist. Sarnane olukord võib tekkida

ka TEnOS § 13 lõike 2 sõnastuse tõlgendamisel. TEnOS § 13 lg 2 senine sõnastus ei taga

piisavalt pädeva asutuse sõltumatust põhjendamatust mõjutamisest, kuna sätte kohaselt peaks

igakordselt hindama, kas teenistuslik järelevalve piirab asutuse sõltumatust või mitte. Sellise

sõnastuse korral jääb võimalus põhjendamatuks mõjutamiseks, arvestades, et säte on sõnastatud

avaralt ja jätab teenistusliku järelevalve teostajale kaalutlusruumi sätte sisustamiseks. Seetõttu

1 Eelnõud – Riigikogu

8

on põhjendatud kasutada kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnas Konkurentsiameti puhul

rakendatud õiguslikku lahendust ning välistada ministri teenistuslik järelevalve sõnaselgelt

KiS-ist ja TEnOS-ist tulenevate ülesannete täitmisel. Seega on vajalik täiendada VVS § 93

lõiget 6 erandiga, mis välistab teenistusliku järelevalve TTJA-le kiirgusseadusest ning

tuumaenergia ja -ohutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Selline lahendus tagab

pädeva asutuse sõltumatuse selgemalt ja ennetavalt, välistades vajaduse hinnata iga üksiku

teenistusliku järelevalve meetme lubatavust sõltumatuse nõude seisukohalt. Sellega välditakse

olukorda, kus ministril säilib üldise teenistusliku järelevalve pädevuse kaudu võimalus

mõjutada pädeva asutuse regulatiivset tegevust, sealhulgas hinnata selle otstarbekust (eelarve

kasutamist) või sekkuda haldusotsuste tegemisse. Eeltoodust tulenevalt täiendatakse VVS 93

lõiget 6 erandiga, mis välistab teenistusliku järelevalve TTJA-le KiS-ist ja TEnOS-ist

tulenevate ülesannete täitmisel ning TEnOS § 13 lg 2 teine ja kolmas lause tunnistatakse seega

kehtetuks (eelnõu § 4 p 1). Muudatusega tagatakse pädeva asutuse sõltumatusele selge õiguslik

kaitse ning välistatakse ministri võimalus kasutada teenistusliku järelevalve volitusi

regulatiivsete otsuste otstarbekuse hindamiseks või nendesse sekkumiseks.

Muudatus ei välista TTJA kui valitsusasutuse üldist halduskorralduslikku alluvust Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumile ega ministri pädevust korraldada valitsemisala tegevust

seadusega lubatud ulatuses. Samuti ei laiene erand TTJA muudele tegevusvaldkondadele.

Erand ei välista ministri ega ministeeriumi pädevust kujundada valitsemisala üldist

halduskorraldust, valmistada seaduses sätestatud pädevuse piires ette õigusakte, esindada

valitsemisala riigieelarve menetluses ning korraldada TTJA toimimiseks vajalike üldiste

institutsionaalsete ja eelarveliste tingimuste tagamist. Samuti säilib ministeeriumil õigus saada

TTJA-lt ülesannete täitmise ja ressursikasutuse kohta teavet ulatuses, mis ei võimalda mõjutada

TTJA sõltumatut otsustustegevust KiS-ist ja TEnOS-ist tulenevate ülesannete täitmisel.

Muudatusega luuakse tuumaohutuse direktiivi artikli 5 lõikes 2 ja kiirgusohutuse direktiivi

artikli 76 lõike 1 punktis a sätestatud sõltumatuse nõuete täitmiseks täiendav õiguslik tagatis

ning välditakse Konkurentsiameti sõltumatuse regulatsiooni kujundamisel ilmnenud probleemi,

kus eriseaduses sätestatud sõltumatust ei peetud piisavaks ministri teenistusliku järelevalve

pädevuse säilimisel.

Eelnõu paragrahviga 2 muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust.

TEnOS-i kohaselt on kiirgus- ja tuumaohutuse pädev asutus TTJA. TEnOS-i alusel antakse

alates 1. jaanuar 2027 senised KeA kiirgusvaldkonna ülesanded üle TTJA-le, millega kaasneb

ka neid ülesandeid täitva personali liikumine uude pädevasse asutusse. Üleantavaid ülesandeid

täitvad ametnikud viiakse KeA-st TTJA-sse üle avaliku teenistuse seaduse § 98 alusel, mis

võimaldab ametikoha ülesannete teisele ametiasutusele üleandmisel jätkata ametniku

teenistussuhet vastuvõtvas ametiasutuses. Haldusmenetluse seaduse § 9 lg 3 teine lause

sätestab, et kui haldusorgani tegevus lõpetatakse, läheb asja lahendamine üle pädevale

haldusorganile. Pooleliolevad kiirgustegevuslubade menetlused viib lõpuni TTJA, kuna kogu

kiirgusvaldkonna pädevus läheb KeA-lt üle TTJA-le ja KeA senine kiirgusvaldkonna pädevus

lõppeb. Seda võib võrrelda haldusorgani tegevuse lõppemise ja menetluse üleminek teisele

pädevale asutusele haldusmenetluse seaduse § 9 lg 3 teise lause tähenduses ja seega puudub

vajadus kiirgusseaduses rakendussätte järele.

Tulenevalt kiirgusvaldkonna ülesannete üleandmisest TTJA-le muudetakse ülesannete

katkematu täitmise ja õigusselguse tagamiseks keskkonnaseadustiku üldosa seadust ja

keskkonnaseire seadust, sätestades TTJA-le üleantavate kiirgusvaldkonna ülesannetega seotud

õigused, kohustused ja volitused samas ulatuses, nagu need on seni olnud KeA-s.

9

Paragrahviga 2 lisatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse paragrahvi 401 lõikesse 4

keskkonnaotsuste infosüsteemi kaasvastutavaks töötlejaks kiirgus- ja tuumaohutusalases

tegevuses vastavalt kiirgusseadusele ning tuumaenergia ja -ohutuse seadusele Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet.

KeA kiirguskaitse büroo kasutab praegu kiirgustegevuslubadega seotud menetluste

läbiviimiseks KeA keskkonnaotsuste infosüsteemi. Alates 1. jaanuarist 2027 jätkab TTJA

üleantavate kiirgusvaldkonna ülesannete täitmisel sama infosüsteemi kasutamist kuni kiirgus-

ja tuumavaldkonna teenuste osutamiseks vajalike TTJA infosüsteemide valmimiseni. Seetõttu

lisatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 40¹ lõikesse 4 TTJA keskkonnaotsuste

infosüsteemi kaasvastutava töötlejana kiirgus- ja tuumaohutusalases tegevuses.

Kaasvastutavate töötlejate täpsemad õigused ja kohustused sätestatakse keskkonnaotsuste

infosüsteemi põhimääruses.

Eelnõu paragrahviga 3 muudetakse keskkonnaseire seadust.

Paragrahvis 3 täpsustatakse keskkonnaseire seaduse paragrahvi 14 lõiget 2, lisades,et kui

keskkonnaseire teostaja avastab keskkonnaohu või keskkonnahäiringu, mis on seotud

ioniseeriva kiirgusega, teavitatakse sellest TTJA-d.

Tavapäraselt teavitatakse keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu ilmnemisest KeA-d

ning asjaomaseid teisi asutusi, kuid ioniseeriva kiirgusega seotud juhtudel tuleb sellest

tulevikus viivitamata teavitada ka TTJA-d.

Eelnõu paragrahviga 4 muudetakse tuumaenergia ja -ohutuse seadust.

Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks TEnOS § 13 lõike 2 teine ja kolmas lause. Muudatus on

seotud eelnõu § 1 punktis 2 kavandatud teenistusliku järelevalve erisusega VVS § 93 lõike 6

punktis 5 ja seega puudub vajadus jätta kehtima laused, mis reguleerivad teenistusliku

järelevalve erandit TEnOS-is.

Punktiga 2 täiendatakse TEnOS § 15 lõigetega 3 ja 4, millega sätestatakse pädeva asutuse

kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja ülesanded ning

kohustus määrata tema volitused kindlaks pädeva asutuse põhimääruses. Muudatuse eesmärk

on tugevdada pädeva asutuse organisatsioonilist ja tegevuslikku sõltumatust ning tagada, et

kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutaval peadirektori asetäitjal oleksid oma

vastutusvaldkonna juhtimiseks ja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikud

volitused. Muudatus lähtub tuumaohutuse direktiivi artikli 5 lõikes 2 sätestatud pädeva

reguleeriva asutuse sõltumatuse nõuetest. Eelkõige on asjakohased artikli 5 lõike 2 punktid b-

e, mille kohaselt peab pädev reguleeriv asutus olema regulatiivsete otsuste tegemisel kaitstud

põhjendamatu mõjutamise eest ning tal peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud

rahalised vahendid, personal ja täidesaatva võimu volitused.

Paragrahvi 15 lõikega 3 sätestatakse, et kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava

peadirektori asetäitja ülesanne on valdkonna strateegiliste eesmärkide täitmine ning eelarve

planeerimine ja tõhus kasutamine. Sellega määratakse seaduse tasandil kindlaks peadirektori

asetäitja pädevus oma valdkonna strateegilise juhtimise ja rahaliste vahendite planeerimise ning

kasutamise eest.

Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna strateegiliste eesmärkide all mõeldakse eelkõige pädeva

asutuse võimekuse väljaarendamist ja järjepidevat tagamist, et kindlustada inimeste ja

keskkonna kaitse ioniseeriva kiirguse kahjuliku mõju eest ning tuumakäitiste ohutus kogu

10

nende elukaare vältel. Strateegilised eesmärgid tulenevad pädevale asutusele õigusaktidega

pandud ülesannetest, valdkonna arengudokumentidest (eelkõige kiirgusohutuse riiklik

arengukava 2018–2027, energiamajanduse arengukava aastani 2035 ning Eesti tuumaenergia

programmi ettevalmistamise dokumendid) ja asutuse tegevuse pikaajalistest vajadustest.

Strateegilised eesmärgid hõlmavad eelkõige kiirgus- ja tuumaohutuse loamenetluste,

ohutushindamise ja riikliku järelevalve võimekuse arendamist, riskipõhise järelevalve

korraldamist, vajaliku erialase pädevuse ja piisava kvalifitseeritud personali olemasolu ning

järjepideva väljaõppe tagamist, tehniliste vahendite ja eksperditeadmiste kättesaadavust,

rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks vajaliku valmisoleku tagamist ning pädeva asutuse

sõltumatu ja järjepideva tegevuse kindlustamist. Nende eesmärkide saavutamine eeldab

personali- ja rahastamisvajaduste pikaajalist kavandamist, sealhulgas vajalike spetsialistide

värbamist ning eelarvevahendite planeerimist ja tõhusat kasutamist. Peadirektori asetäitja

vastutab nimetatud eesmärkide saavutamise eest oma vastutusvaldkonnas, lähtudes pädevale

asutusele õigusaktidega pandud ülesannetest.

Eelarve planeerimine hõlmab muu hulgas valdkonna ülesannete täitmiseks vajalike rahaliste

vahendite vajaduse hindamist ja kavandamist ning vastavate ettepanekute tegemist asutuse

eelarve koostamisel. Eelarve tõhus kasutamine tähendab valdkonnale eraldatud vahendite

eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist kooskõlas õigusaktide ning kinnitatud eelarvega.

Peadirektori asetäitja eelarve planeerimise ülesande ja volituste sätestamisel tuleb arvestada ka

TEnOS § 13 lõikega 3, mille kohaselt kaetakse pädeva asutuse kiirgus- ja tuumaohutusalase

tegevuse kulud sihtotstarbeliselt riigieelarvest ning nähakse ette Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves eraldi real. Nimetatud säte tagab kiirgus- ja

tuumaohutuse valdkonna rahastamise eristatavuse ning loob õigusliku aluse sellele valdkonnale

eraldatud vahendite sihtotstarbeliseks kasutamiseks. See on oluline olukorras, kus TTJA täidab

lisaks kiirgus- ja tuumaohutuse ülesannetele ka mitme teise valdkonna regulatiivseid

ülesandeid, mille täitmiseks tuleb samuti tagada vajalikud rahalised vahendid.

Asutuse eri valdkondade rahastamisvajadused võivad eelarve planeerimisel konkureerida,

sealhulgas olukorras, kus mitme valdkonna suhtes kehtivad EL-i õigusest tulenevad

sõltumatuse ja piisava rahastamise nõuded. Seetõttu ei ole tuumaohutuse valdkonna

rahastamise sõltumatuse tagamiseks piisav üksnes vahendite eraldi kajastamine eelarves, vaid

oluline on ka nende vajaduspõhine kavandamine ning valdkonna eest vastutava juhi sisuline

osalemine eelarveettepanekute koostamisel. TEnOS § 15 lõikega 3 sätestatav peadirektori

asetäitja eelarve planeerimise ülesanne ning lõikega 4 ette nähtud kohustus määrata tema

vastavad volitused kindlaks põhimääruses täiendavad seega § 13 lõikes 3 sätestatud eelarve

sõltumatuse tagatist.

Nende sätete koostoime aitab ennetada ka tuumaohutuse direktiivi artikli 5 lõike 2 punktis e

nimetatud huvide konflikte, mis võivad tekkida pädeva asutuse eri tegevusvaldkondade

rahastamisvajaduste vahel. Tegemist ei ole üksnes ametiisikute erahuvidest tulenevate huvide

konfliktidega, vaid ka võimalike organisatsiooniliste huvide konfliktidega, mille korral ühe

valdkonna rahastamisvajaduste eelistamine võib kahjustada teise valdkonna regulatiivsete

ülesannete nõuetekohast täitmist. Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna rahastamise

sihtotstarbelisus ning peadirektori asetäitja selgelt määratletud eelarve planeerimise ülesanded

ja volitused aitavad vähendada selliste konfliktide tekkimise võimalust ning toetavad

tuumaohutuse direktiivi artikli 5 lõike 2 punktides c ja e ning kiirgusohutuse direktiivi artikli

76 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuete täitmist.

Paragrahvi 15 lõikega 4 sätestatakse kohustus sätestada pädeva asutuse põhimääruses kiirgus-

ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja täidesaatva võimu teostamise,

11

eelarve planeerimise ja personali värbamise volitused oma vastutusvaldkonnas. Lõiked 3 ja 4

täiendavad teineteist: lõige 3 määrab kindlaks peadirektori asetäitja ülesanded, lõige 4 aga näeb

ette nende ülesannete täitmiseks vajalike volituste täpsustamise põhimääruses. Ülesannete

sätestamine seaduses (lõige 3) ei määra iseenesest kindlaks kõiki nende täitmiseks vajalikke

organisatsioonilisi ja otsustuspädevusi.

Kehtivas TTJA põhimääruses ei ole peadirektori asetäitja eelarve planeerimise volitusi eraldi

sätestatud. Vastavad ülesanded ja vastutus on määratud peadirektori asetäitjate ametijuhendites,

mille kohaselt osaleb peadirektori asetäitja ametiüleses strateegilises ja eelarvelises

planeerimises, vastutab oma valdkonna eelarve koostamise ja sihipärase kasutamise eest ning

valdkonna strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike ressursside planeerimise ja tõhusa

kasutamise eest. Samuti on ametijuhendis eraldi sätestatud vastutus valdkonna eelarve

koostamise ja järgimise eest. Muudatusega nähakse ette peadirektori asetäitja peamiste volituste

sätestamine põhimääruses, et need ei sõltuks üksnes ametijuhendiga kehtestatud

töökorraldusest. Seejuures ei ole eesmärk ametijuhendi sätete sõnasõnaline ülevõtmine

põhimäärusesse, vaid peadirektori asetäitja põhiliste volituste määratlemine asutuse

juhtimiskorraldust reguleerivas õigusaktis. Täidesaatva võimu volitused tulenevad TTJA-le kui

pädevale asutusele seadusest ja personali värbamise pädevus on reeglina asutuse valdkonnajuhi

üks olulisi kohustusi. Kolm pädevusvaldkonda – täidesaatva võimu teostamine, eelarve

planeerimine ja personali värbamine on sätestatud tuumaohutuse direktiivi artikli 5 lõikes 2 ja

kiirgusohutuse direktiivi artikli 76 lõikes 1 kui pädeva asutuse sõltumatuse kriteeriumid ning

seega on oluline nende reguleerimine pädeva asutuse põhimääruses.

Eelarve planeerimise volituste sätestamine põhimääruses võimaldab määrata kindlaks

peadirektori asetäitja rolli oma vastutusvaldkonna eelarvevajaduste kujundamisel ja

eelarveettepanekute koostamisel ning tema osalemise asutuseüleses eelarve planeerimises.

Sellega tagatakse, et peadirektori asetäitjal oleksid talle seadusega pandud eelarve planeerimise

ülesande täitmiseks vajalikud volitused ning võimalus osaleda oma valdkonna

rahastamisvajadusi puudutavate otsuste ettevalmistamises.

Täidesaatva võimu teostamise volituste sätestamise eesmärk on määrata kindlaks kiirgus- ja

tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja pädevus oma vastutusvaldkonna

regulatiivsete ülesannete täitmise juhtimisel ja korraldamisel. Need volitused hõlmavad

kiirgusseadusest ning tuumaenergia ja -ohutuse seadusest tulenevate haldusmenetluste,

sealhulgas loamenetluste läbiviimise, haldusotsuste tegemise ja riikliku järelevalve ning

väärteomenetluse korraldamist. Põhimääruses määratakse eelnimetatud pädevus asutusesiseselt

kindlaks õigusaktidega lubatud ulatuses, arvestades seadusega pädevale asutusele antud

volitusi.

Täidesaatva võimu teostamise volituste selge määratlemine on oluline ka pädeva asutuse

sõltumatuse tagamiseks. Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutaval peadirektori

asetäitjal peab olema võimalik korraldada oma vastutusvaldkonna regulatiivsete ülesannete

täitmist ning tagada, et haldusotsuste ettevalmistamine ja tegemine lähtuks õigusaktidest ning

kiirgus- ja tuumaohutuse nõuetest. Volituste sätestamine põhimääruses aitab määratleda

peadirektori ja peadirektori asetäitja vahelist pädevusjaotust ning vähendada sõltuvust üksnes

ametijuhendiga või asutusesiseste üksikotsustega kujundatavast töökorraldusest. Muudatusega

ei anta peadirektori asetäitjale uusi seadusest sõltumatuid avaliku võimu volitusi, vaid nähakse

ette seadusega antud ülesannete täitmiseks vajaliku asutusesisese pädevuse täpsustamine.

Täidesaatva võimu volitused on hetkel sätestatud peadirektori asetäitja ametijuhendi punktis 62

ja need on kavas tuua põhimääruse tasemele.

2 Ametijuhend on leitav TTJA kodulehel.

12

Personali värbamise volituste sätestamise eesmärk on tagada peadirektori asetäitja sisuline

osalemine oma vastutusvaldkonna ülesannete täitmiseks vajaliku personali värbamisel.

Kiirgus- ja tuumaohutuse täidesaatva võimu teostamise jm regulatiivsete ülesannete täitmine

eeldab erialaste teadmiste ja kogemustega personali olemasolu. Seetõttu peab valdkonna

juhtimise eest vastutaval peadirektori asetäitjal olema võimalik hinnata personalivajadust,

määratleda ametikohtade täitmiseks vajalikud erialased pädevusnõuded ning osaleda töötajate

ja ametnike valikul. Põhimääruses saab täpsustada peadirektori asetäitja õigust algatada oma

vastutusvaldkonna ametikohtade täitmiseks värbamiskonkursse, teha ettepanekuid

ametikohtade koosseisu ja kvalifikatsiooninõuete kohta ning osaleda kandidaatide erialase

sobivuse hindamisel ja valikuotsuste ettevalmistamisel.

Personali värbamise volituste määratlemisel tuleb arvestada avaliku teenistuse seadusest ja

muudest õigusaktidest tulenevat ametisse nimetamise ning tööle võtmise reeglistikku.

Muudatuse eesmärk ei ole anda peadirektori asetäitjale iseseisvat ametisse nimetamise õigust

ega muuta peadirektori seadusest tulenevat pädevust. Eesmärk on tagada, et kiirgus- ja

tuumaohutuse valdkonna personali värbamise otsuste ettevalmistamisel oleks peadirektori

asetäitjal selgelt määratletud sisuline roll, mis võimaldab tal mõjutada oma vastutusvaldkonna

ülesannete täitmiseks vajaliku erialase pädevuse kujundamist ja hoidmist.

Tuumaohutuse direktiivi artikli 5 lõikes 2 ja kiirgusohutuse direktiivi artikli 76 lõikes 1

sätestatud pädeva reguleeriva asutuse sõltumatuse nõuete täiendaval ülevõtmisel tuleb

arvestada lisaks ka Euroopa Kohtu praktikast tulenevate direktiivide ülevõtmise üldnõuetega.

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei eelda direktiivi ülevõtmine tingimata selle

sätete sõnasõnalist kordamist seaduses, kuid direktiivist tulenevate kohustuste täitmine peab

olema tagatud piisavalt selges, täpses, õiguslikult siduvas ja avalikus riigisiseses raamistikus,

mis tagab õiguskindluse. Üksnes halduspraktika või asutusesiseste töökorralduslike

dokumentidega ei ole võimalik tagada direktiivi nõuete nõuetekohast ülevõtmist, kuna need ei

ole kolmandatele isikutele piisavalt läbipaistva menetlusega ning neid on võimalik muuta ilma

vastavate seaduslike ja menetluslike tagatisteta (vt nt Euroopa Kohtu otsused kohtuasjades

C-131/88, C-361/88, C-394/00, C-315/98 ja C-254/00).

TTJA peadirektori asetäitja ametijuhendis on juba praegu sätestatud mitmed ülesanded ja

volitused, mis on seotud tuumaohutuse direktiivi artikli 5 lõikes 2 ja kiirgusohutuse direktiivi

artikli 76 lõikes 1 nimetatud sõltumatuse tagatistega, sealhulgas eelarve planeerimise, personali

juhtimise ja täidesaatva võimu teostamisega. Ametijuhend on aga asutusesisene haldusakt, mida

ei saa pidada vahetult õigussubjektidele nähtavaks ega piisavalt püsivaks õiguslikuks aluseks

direktiivis sätestatud sõltumatustagatiste ülevõtmiseks. Seetõttu on vajalik määrata vastavad

ülesanded ja volitused kindlaks õigustloovates aktides, milleks on seadus ja asutuse

põhimäärus.

Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 42 lõikes 2 sätestatud üldine volitusnorm võimaldab

kehtestada valitsusasutuse põhimääruse, kuid see ei näe ette kohustust reguleerida selles

tuumaohutuse direktiivi artikli 5 lõikes 2 nimetatud sõltumatustagatisi. Seetõttu ei taga

nimetatud üldine norm iseenesest, et pädeva asutuse põhimääruses määratakse kindlaks kiirgus-

ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja täidesaatva võimu teostamise,

eelarve planeerimise ja personali värbamise volitused. Samuti ei võimalda üldine volitusnorm

Euroopa Komisjonil ega teistel osapooltel üheselt tuvastada, milliste konkreetsete riigisiseste

õigusnormidega on direktiivi vastavad nõuded üle võetud.

Eelnõuga täiendatava TEnOS § 15 lõikega 3 määratakse seaduse tasandil (seaduse

reservatsiooni põhimõttest lähtudes) kindlaks peadirektori asetäitja ülesanded valdkonna

13

strateegiliste eesmärkide täitmisel ning eelarve planeerimisel ja tõhusal kasutamisel. Nimetatud

säte toetab direktiivi artikli 5 lõikes 2 sätestatud sõltumatuse nõuete ülevõtmist. Paragrahvi 15

lõige 4 näeb omakorda ette kohustuse sätestada põhimääruses peadirektori asetäitja täidesaatva

võimu teostamise, eelarve planeerimise ja personali värbamise volitused. Sellega määratakse

seaduse tasandil kindlaks põhimääruses reguleerimist vajavad valdkonnad.

Selline kaheastmeline regulatsioon (seaduses sätestatud volitus ja sellele lisaks määruse tasandi

täpsustus) aitab tagada tuumaohutuse direktiivi artikli 5 lõike 2 ja kiirgusohutuse direktiivi

artikli 76 lõike 1 nõuete selgema, täpsema ja õiguslikult kindlama ülevõtmise Eesti õigusesse.

Kuigi peadirektori asetäitja konkreetsete volituste detailne sisu ja ulatus määratakse kindlaks

TTJA põhimääruses, tuleneb nende reguleerimise imperatiivne kohustus seadusest. Sellega

maandatakse riski, et Euroopa Komisjon algataks liikmesriigi suhtes rikkumismenetluse

põhjusel, et sõltumatuse tagatised on reguleeritud üksnes asutusesiseste aktidega või on jäetud

üldise volitusnormi alusel määruse andja kaalutlusõigusesse. Ühtlasi eeldab direktiivi nõuete

täielik täitmine, et ka kehtestatava põhimääruse sätted vastavad sisuliselt ja piisavas ulatuses

direktiivis sätestatud sõltumatuse kriteeriumidele.

TEnOS § 15 kavandatavad lõiked 3 ja 4 ei mõjuta riigieelarve seaduses ega Vabariigi Valitsuse

19. detsembri 2019. a määruses nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja

tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning

riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ sätestatud riigieelarve menetlemise

korda. Nimetatud määruse § 5 lõike 1 kohaselt esitab ministeeriumi valitsemisala

eelarvestrateegia projekti Rahandusministeeriumile ministeerium ning § 8 lõike 1 kohaselt

peavad selle üle läbirääkimisi ministrid. Eelnõuga ei muudeta ministeeriumi, ministri,

Rahandusministeeriumi ega Vabariigi Valitsuse pädevust eelarvestrateegia ja riigieelarve

eelnõu koostamisel või menetlemisel. Peadirektori asetäitja eelarve planeerimise ülesanne ja

volitused puudutavad üksnes pädeva asutuse sisemist töö- ja juhtimiskorraldust ning oma

vastutusvaldkonna eelarvevajaduste kujundamist ja nende esitamist asutuse eelarve koostamise

käigus. Samuti ei anna muudatus peadirektori asetäitjale iseseisvat pädevust riigieelarve

menetluses ega õigust otsustada riigieelarvest eraldatavate vahendite mahu üle.

TEnOS § 15 täiendamisega ei muudeta pädeva asutuse peadirektori üldist TTJA põhimäärusega

sätestatud juhtimispädevust ega asutuse kuulumist Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Peadirektori asetäitja volitused määratakse

kindlaks tema vastutusvaldkonna piires, arvestades asutuse juhtimiskorraldust ja teistest

õigusaktidest tulenevat pädevuse jaotust. Eesmärk on tagada, et kiirgus- ja tuumaohutuse

valdkonna juhtimise eest vastutaval peadirektori asetäitjal oleksid selgelt määratletud volitused

tuumaohutuse direktiivi artikli 5 lõikes 2 ja kiirgusohutuse direktiivi art 76 lõikes 1 sätestatud

vastutusvaldkondades, mis võimaldavad tal oma ülesandeid tegelikult täita ning toetavad

pädeva asutuse sõltumatut ja tõhusat toimimist. Täiendused ei mõjuta TTJA peadirektori õigust

reguleerida asutuse sisemist töökorraldust vastavalt asutuse põhimääruse § 6 punktile 1.

Punktiga 3 täiendatakse TEnOS-t rakendussätetega nii, et olemasolev § 127 tekst muutub

lõikeks 3 ja muutub ka paragrahvi pealkiri.

Lõige 1 sätestab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse rakendusaktide kehtestamise üldise ajalise

põhimõtte. Seaduse alusel kehtestatavad rakendusaktid, välja arvatud lõikes 1 nimetatud

erandid, kehtestatakse vastavalt sellele, millal jõutakse tuumakäitise elukaare asjaomase etapini

või alustatakse sellega seotud tuumajulgeoleku meetmeid rakendavat tegevust. Rakendusakt

peab olema kehtestatud hiljemalt enne selle elukaare etapi või sellega seotud tegevuse algust,

mille suhtes rakendusaktis sätestatud nõudeid kohaldatakse.

14

Selline regulatsioon võimaldab kehtestada tuumakäitise rajamiseks ja käitamiseks vajalikud

üksikasjalikud nõuded etapiviisiliselt ning ajal, mil nende kujundamiseks vajalik tehniline ja

praktiline teave on piisavalt täpselt teada. Tuumakäitise kavandamine, ehitamine, katsetamine,

käitamine ja dekomissioneerimine on pikaajaline protsess ning kõiki seaduses sätestatud

volitusnormide alusel antavaid rakendusakte ei ole vaja kohaldada seaduse jõustumisest alates.

Osa rakendusakte muutub vajalikuks alles aastate või isegi aastakümnete pärast, kui

tuumakäitise arendamine on jõudnud vastava elukaare etapini.

Rakendusaktide kehtestamise sidumine tuumakäitise elukaare etappide eeldatava ajakavaga

võimaldab nende koostamisel arvestada Eestis kasutusele võetava tuumareaktori

kavandi/disaini tegelikku tehnilist lahendust, selleks ajaks väljakujunenud rahvusvahelisi

ohutusstandardeid ja regulatiivset praktikat ning ehitamisel, katsetamisel ja käitamisel saadud

kogemusi. Seetõttu ei oleks otstarbekas kehtestada näiteks katsetamise, käitamise või

dekomissioneerimise üksikasjalikke nõudeid oluliselt varem, kui vastava etapi saabumine on

ette näha. Liiga varakult kehtestatud üksikasjalikud tehnilised nõuded võivad vajada enne nende

tegeliku kohaldamise algust olulist muutmist, kuna tuumareaktori kavandi/disaini tehniline

lahendus, rahvusvahelised nõuded ja kasutuskogemus on selleks ajaks edasi arenenud.

Samas tagab lõikes 1 sätestatud viimane tähtaeg, et vajalik õiguslik regulatsioon on olemas enne

asjaomase elukaare etapi või sellega seotud tegevuse algust. Seega ei tähenda rakendusaktide

etapiviisiline kehtestamine regulatsiooni edasilükkamist ajani, mil vastav tegevus on juba

alanud, vaid võimaldab nõuded kehtestada nende tegelikku kohaldamisvajadust arvestaval ajal.

Lõikes 1 nimetatud üldisest põhimõttest jäetakse välja § 15 lõike 2, § 18 lõike 4, § 19 lõike 3,

§ 80 lõike 6 ja § 81 lõike 6 alusel kehtestatavad rakendusaktid.

TEnOS § 15 lõike 2 alusel muudetakse Vabariigi Valitsuse 26.06.2013 määrust nr 100 „Avaliku

teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja

hindamise kord“ ja lisatakse selle kohaldamisalasse ka TTJA kiirgus- ja tuumaohutuse

valdkonna eest vastutav peadirektori asetäitja. See muudatus on vajalik pädeva asutuse

eelnimetatud valdkonnas peadirektori asetäitja värbamiseks juba seaduse jõustumise järgselt

ning see on kavandatud kehtestada 2027. aasta 1. jaanuariks. Seetõttu ei ole selle määruse

kehtestamist vaja siduda tuumakäitise elukaare etappidega ega näha käesolevas paragrahvis ette

eraldi tähtaega.

Lõige 2 näeb § 18 lõike 4, § 19 lõike 3, § 80 lõike 6 ja § 81 lõike 6 alusel antavate rakendusaktide

kehtestamiseks ette üldisest korrast erineva tähtaja – hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuari.

TEnOS § 18 lõike 4 ja § 19 lõike 3 alusel kehtestatakse tuumakäitise asukoha valiku hindamise

ja kavandatava asukoha hindamise täpsemad nõuded ning andmekoosseis. Nende

volitusnormide alusel sätestatavad nõuded on kavas koondada ühte määrusesse. Määruse

varasem kehtestamine on vajalik seetõttu, et tuumakäitise kavandamise planeerimismenetlus on

juba alanud ning eeldatavasti jõutakse 2028. aastal etappi, kus tuleb hinnata tuumakäitise

asukoha valikut ja kavandatavat asukohta. Selleks ajaks peavad hindamise täpsemad nõuded ja

vajalik andmekoosseis olema õigusaktiga kindlaks määratud. Seetõttu ei ole nende

rakendusaktide puhul põhjendatud lähtuda üksnes lõikes 1 sätestatud üldisest elukaare

etappidega seotud tähtajast.

Samuti tuleb hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks kehtestada § 80 lõike 6 ja § 81 lõike 6 alusel

antavad tuumamaterjali arvestust ja vastavat registrit käsitlevad rakendusaktid. Tuumamaterjali

arvestus ei ole seotud üksnes tulevikus kavandatava tuumakäitisega, vaid tuumamaterjali

arvestuse pidamine toimub Eestis juba praegu. Kehtiva õiguse kohaselt reguleerib

tuumamaterjali arvestuse pidamiseks vajalikke andmeid muu hulgas keskkonnaministri

15

24. novembri 2016. aasta määrus nr 60 „Kiirgustegevusloa taotlusele esitatavad täpsustatud

nõuded, taotluse ja kiirgustegevusloa andmete loetelud ning tuumamaterjali arvestuse

pidamiseks kasutatavate kiirgusallikaid iseloomustavate andmete loetelud“.

TEnOS-iga on kavas tuumamaterjali arvestuse regulatsiooni edasi arendada, luues selleks eraldi

registri ning sätestades täpsemad nõuded tuumamaterjali käitlevale isikule ja tuumamaterjali

arvestuse pidamisele. Kuna tegemist on juba praegu toimuva tegevuse õigusliku regulatsiooni

täpsustamise ja edasiarendamisega, ei ole nende rakendusaktide kehtestamist põhjendatud edasi

lükata ajani, mil Eestis kavandatav tuumakäitis jõuab vastavasse elukaare etappi. Seetõttu

nähakse ka nende rakendusaktide kehtestamiseks ette tähtaeg 2028. aasta 1. jaanuar.

Lõikega 3 kehtestatakse ajapiirang ministri kinnitatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise

riiklik tegevuskavalt üleminekuks Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riikliku radioaktiivsete

jäätmete ja tuumajäätmete kavale. Üleminek ministri kinnitatud tegevuskavalt Vabariigi

Valitsuse tasandil kinnitatavale riiklikule kavale tagab õigusliku selguse ja järjepidevuse,

vältides vaakumit tuumaprogrammi käivitamisel ning andes jäätmekäitluspoliitikale suurema

strateegilise kaalu ning poliitilise stabiilsuse.

Senine ministri kinnitatud tegevuskava keskendub valdavalt olemasolevatele radioaktiivsetele

jäätmetele. Eelnõu kohaselt peab uus kava sisaldama spetsiifilist tuumajäätmete käitlemise

poliitikat, eesmärke, mahtusid ja kulude hinnanguid, mis on vajalikud tuumaprogrammi

käivitamiseks. 2032. aastaga seotud ajapiirang motiveerib asutusi viima strateegilised

dokumendid kiiresti vastavusse tuumkütusetsükli tegelike vajadustega. Esmased andmed

tehnoloogiaga kaasnevate jäätmete kohta esitatakse koos esialgse dekomissioneerimiskavaga

ehitusloa taotlemisel, mis toimub planeeritud tegevuste kohaselt hiljemalt 2030. aastal. Kuigi

esimesed jäätmed tekivad juba katsetuste käigus, tekib neid olulisel määral jaama käitamisel

kõige varasemalt 2035. aasta lõpust alates. Seetõttu peab riiklik visioon jäätmete pikaajalise

ohutuse tagamiseks valmima ehitusloa andmise ajaks ehk 2032. aastaks.3

Paragrahviga 5 sätestatakse seaduse jõustumisaeg. Seadus on kavandatud jõustuma

2027. aasta 1. jaanuaril, st tuumaenergia- ja ohutuse seaduse jõustumisega samal ajal.

Eelnõu põhiseaduslikkuse analüüs

Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad valdavalt riigi täidesaatva võimu sisemist pädevus-

ja halduskorraldust ning kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutuse institutsionaalse

ja otsustusliku sõltumatuse tagatisi. Muudatustega ei kehtestata isikutele uusi kohustusi ega

piirata nende põhiõigusi.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kõnesolev eelnõu täiendab Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete ülevõtmist ja rakendamist

TEnOS-i kaudu institutsionaalse korralduse tasandil. Kuna VVS-i ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmine aitab rakendada ning TEnOS-i täiendamine aitab tugevdada pädeva asutuse

sõltumatuse nõudeid, on kõnesolev eelnõu seotud järgmiste õigusaktidega:

3 Kaldkirjas väljavõte TEnOS eelnõu (856 SE) seletuskirjast, kuna säte taasesitatakse muutmata kujul.

16

1. nõukogu direktiivid 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust

käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 02.07.2009, lk 18–22), ning 2014/87/Euratom,

millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom (ELT L 219, 25.07.2014, lk 42–52);

2. nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud

tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT

L 199, 02.08.2011, lk 48–56));

3. nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid

kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning

tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom,

97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.01.2014, lk 1–73).

Seletuskirja lisas 2 „Euratomi direktiivide vastavustabel“ on ülevaade Euratomi direktiividega

kehtestatud kohustuste rakendamisest Eesti õigusaktides. Täpsemad selgitused eelnõu seoste

kohta eelnimetatud direktiividega on antu eelnõu sisu ja võrdleva analüüsi peatükis.

6. Seaduse mõjud

Kõnesoleva eelnõuga kavandatavad muudatused on oma olemuselt peamiselt institutsionaalsed,

korralduslikud ja tehnilised ning nende peamine eesmärk on viia VVS ja teised kehtivad

seadused kooskõlla tuumaenergia ja -ohutuse seadusega, tugevdada kiirgus- ja tuumaohutuse

valdkonna pädeva asutuse sõltumatuse tagatisi ning täpsustada tuumaenergia ja -ohutuse

seaduse rakendamist. Muudatustega soovitakse tagada pädeva asutuse tegelik sõltumatus

Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuetele vastavalt. Eelnõukohane seadus ei määra uut

pädevat asutust, vaid täpsustab kehtivat täitevvõimu korraldust, pädevuste jaotust ning pädeva

asutuse sõltumatuse tagatisi.

Eelnõu sihtrühmaks on MKM, TTJA ja KeA, puudutades nende valitsusasutuste juhtimis- ja

töökorraldust

Eelnõu koostades on analüüsitud muudatuste mõju eelnimetatud valitsusasutuste korraldusele,

infotehnoloogiale, riigi julgeolekule ning sotsiaalvaldkonnale. Eelnõu ei avalda otsest mõju

majandusele, keskkonnale, välissuhtele, regionaalsele arengule, samuti pole eelnõul sotsiaalset

mõju. Eelnõu ei too kaasa halduskoormuse muutust ettevõtjatele, inimestele ega

vabaühendustele; mõju piirdub eeskätt avaliku sektori asutuste juhtimis- ja töökorralduse

täpsustumisega ning pädeva asutuse sõltumatuse tagatiste tugevdamisega.

Kõnesoleva eelnõuga kavandatavad seaduse muudatused on peamiselt institutsionaalset ja

korralduslikku laadi ega too seetõttu iseseisvalt kaasa täiendavaid kulusid, tulusid, uusi tegevusi

ega otsest mõju teistes mõjuvaldkondades. Kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele,

kuludele ja tuludele need mõju ei avalda. Kõnesoleva eelnõuga seoses eraldi tulusid ei

prognoosita. Seetõttu on tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika § 40 lõikest 3 antud

selgitused kõnesoleva eelnõu ja vastuvõetud TEnOS rakendamise kohta käesolevas mõjude

analüüsi osas. Tuumaenergia kasutuselevõtuga seotud sisulised nõuded ja meetmed on

reguleeritud TEnOS-is ning kõnesoleva eelnõuga täpsustatakse eelkõige pädeva asutuse

sõltumatuse tagatisi, ülesannete täitmise korraldust ja TEnOS-i rakendamist.

Arvestades, et eelnõu peamine eesmärk on viia muudetavad seadused kooskõlla TEnOS-iga

loodud õigusraamistikuga, tugevdada pädeva asutuse sõltumatuse tagatisi ning täpsustada

TEnOS-i rakendamist, on eelnõu mõju tervikuna vähene. Olulisi ebasoovitavaid mõjusid ei ole

ette näha.

17

Mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele

Eelnõukohase seadusega kaasneb vähene mõju Vabariigi Valitsuse, MKM-i, TTJA ja KeA töö-

ja juhtimiskorraldusele. Muudatustega täpsustatakse MKM-i valitsemisala, täiendatakse

kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutuse sõltumatuse tagatisi ning viiakse

muudetavad seadused kooskõlla TEnOS-iga loodud õigusraamistikuga. Samuti täpsustatakse

TEnOS-i rakendamist.

Pärast TEnOS-i ja kõnesoleva VVS-i muutmise seaduse vastuvõtmist tuleb seadustega

kooskõlla viia TTJA, KeA ning MKM-i põhimäärused. TTJA põhimääruses tuleb muu hulgas

sätestada kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja volitused.

Põhimääruste muutmisega kaasnev töökoormus on väike. Keskkonnaameti töötajate üleviimine

TTJA-sse toimub avaliku teenistuse seaduse § 98 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel.

Eelnõuga täiendatakse VVS § 63 lõikes 1 sätestatud MKM-i valitsemisala kirjeldust kiirgus- ja

tuumavaldkonna tegevuste korraldamisega. TEnOS-i eelnõu kohaselt määratakse alates 1.

jaanuarist 2027 kiirgus- ja tuumaohutuse eest vastutavaks asutuseks TTJA, kes kuulub MKM-

i valitsemisalasse. Kavandatava muudatusega saavutatakse VVS-i kooskõla TEnOS-iga ning

eraldatakse kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädev asutus kiirgus- ja tuumaohutuse

poliitika, sh energiapoliitika kujundaja, Kliimaministeeriumi, valitsemisalast4.

MKM-i valitsemisala täienemisega lisanduvad ministeeriumile eelkõige tavapärased

valitsemisala asutuse tegevuse korraldamisega seotud ülesanded, arvestades, et TTJA

tegevusvaldkond laieneb kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnale. Lisaks kuulub MKM-i

ülesannete hulka TTJA kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna töökorraldusega seotud

rakendusaktide ettevalmistamine. Nende õigusaktide sisuline lähteinfo ja eelnõude

koostamiseks vajalik eksperditeadmine tuleb valdavalt TTJA-lt, mistõttu jääb nende

ettevalmistamise põhiline sisuline töökoormus pädevale asutusele. MKM-ile ei lisandu kiirgus-

ja tuumaohutuse valdkonna poliitikakujundaja rolli. Kiirgus- ja tuumaohutuse poliitika

kujundamine ja kavandamine jääb KliM-i ülesandeks.

VVS § 93 lõike 6 täiendamisega välistatakse ministri teenistuslik järelevalve TTJA-le KiS-ist

ning TEnOS-ist tulenevate ülesannete täitmisel. Muudatus mõjutab eelkõige MKM-i ja TTJA

vahelist halduskorralduslikku suhet ning tugevdab pädeva asutuse sõltumatuse tagatisi.

Muudatuse õiguslik ja institutsionaalne mõju on oluline, kuna ministril ei ole edaspidi võimalik

teenistusliku järelevalve korras sekkuda nimetatud seadustest tulenevate ülesannete täitmisse,

sealhulgas mõjutada regulatiivsete otsuste tegemist või hinnata nende otstarbekust. Selle

muudatusega vähendatakse pädeva asutuse põhjendamatu mõjutamise riski oma ülesannete

täitmisel.

Muudatuse otsene mõju riigiasutuste senisele töökorraldusele on väike, kuna sellega ei muudeta

TTJA ülesandeid, organisatsioonilist kuuluvust ega asutusesisest pädevusjaotust. TTJA jääb

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse ning ministrile säilivad

seadusega ette nähtud muud halduskorralduslikud pädevused. Muudatus ei mõjuta ka TTJA

teiste tegevusvaldkondade üle teenistusliku järelevalve teostamist.

Selle muudatusega kõrvaldatakse võimalus sekkuda teenistusliku järelevalve korras pädeva

asutuse regulatiivsesse tegevusse ja sellega tugevdatakse pädeva asutuse sõltumatuse

õiguslikke tagatisi. Muudatus vähendab rikkumismenetluse algatamise riski ning tagab

tuumaohutuse ja kiirgusohutuse direktiivides sätestatud sõltumatuse nõuete täitmist.

4 KeA pädevuse TTJA-sse üleviimise ning kiirgus- ja tuumavaldkonna pädeva asutuse ülesehitamise kulude

analüüs on esitatud vastuvõetud TEnOS seletuskirjas.

18

Muudatusega ei kaasne täiendavaid ülesandeid ega otseseid kulusid riigiasutustele. Samuti ei

suurene ettevõtjate ega elanike halduskoormus. Kaudne positiivne mõju avaldub kiirgus- ja

tuumaohutuse regulatiivsete otsuste sõltumatuse ning õiguskindluse tugevnemises.

TEnOS § 15 täiendamine lõigetega 3 ja 4 avaldab mõju TTJA sisemisele töö- ja

juhtimiskorraldusele. Muudatusega määratakse seaduse tasandil kindlaks kiirgus- ja

tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja ülesanded ning nähakse ette tema

täidesaatva võimu teostamise, eelarve planeerimise ja personali värbamise volituste sätestamine

ameti põhimääruses. Praegu on vastavad ülesanded ja volitused valdavalt sätestatud

peadirektori asetäitja ametijuhendis. Muudatusega viiakse valdkonna juhtimiseks oluliste

volituste regulatsioon põhimääruse tasandile, mis tagab nende suurema õigusliku selguse ja

stabiilsuse ning vähendab sõltuvust asutusesisestest töökorralduslikest otsustest.

Muudatus tugevdab TTJA organisatsioonilist ja tegevuslikku sõltumatust kiirgus- ja

tuumaohutuse valdkonnas. Peadirektori asetäitja ülesannete ja volituste selgem määratlemine

võimaldab tal tulemuslikumalt korraldada regulatiivsete ülesannete täitmist, osaleda valdkonna

eelarvevajaduste kujundamisel ning tagada vajaliku erialase pädevusega personali värbamise.

Sellega paraneb valdkonna juhtimise järjepidevus ja pädevusjaotuse selgus ning vähenevad

võimalikud organisatsioonilised takistused sõltumatute regulatiivsete otsuste tegemisel. Mõju

on positiivne, kuna muudatus toetab tuumaohutuse direktiivis sätestatud pädeva reguleeriva

asutuse sõltumatuse nõuete täitmist. Muudatus vähendab EL rikkumismenetluse algatamise

riski tingimusel, et vastavad volitused pädeva asutuse põhimääruses sätestatakse.

Muudatus ei too kaasa TTJA struktuuri ümberkorraldamise kohustust ega muuda peadirektori

üldist juhtimispädevust. Samuti ei muudeta riigieelarve menetlemise korda ega avaliku

teenistuse seadusest tulenevat ametisse nimetamise pädevust. Muudatuse rakendamiseks tuleb

täiendada TTJA põhimäärust ning vajaduse korral viia sellega kooskõlla ametijuhendid ja

asutusesisesed töökorralduslikud dokumendid. Tegemist on ühekordse ja vähese ulatusega

mõjuga.

Muudatus ei põhjusta otsest täiendavat riigieelarvelist kulu ega eelda uute ametikohtade

loomist. Peadirektori asetäitjale seadusega pandavad ülesanded ja põhimääruses täpsustatavad

volitused on seotud juba olemasolevate juhtimisülesannete ja pädevusega. Muudatus ei mõjuta

otseselt ettevõtjate ega teiste isikute õigusi ja kohustusi, kuna sellega ei muudeta kiirgus- ja

tuumaohutuse valdkonna loamenetluste, riikliku järelevalve ega muude regulatiivsete

menetluste sisulisi nõudeid.

Muudatuse mõju on TTJA töökorraldusele positiivne ja ulatuselt piiratud. Mõju avaldub

eelkõige valdkonna juhtimispädevuse selgemas määratlemises, regulatiivsete ülesannete

täitmise korralduse järjepidevuses ning pädeva asutuse sõltumatuse tagatiste tugevnemises.

Muudatusega kaasnev mõju on väike ning täiendavat riigieelarvelist kulu ei ole ette näha.

Kokkuvõttes on eelnõu mõju riigiasutuste igapäevasele töökorraldusele ja halduskoormusele

väike, kuid selle õiguslik ja institutsionaalne mõju pädeva asutuse sõltumatuse tagamisel

oluline. Mõju on valdavalt positiivne ning olulisi ebasoovitavaid kõrvalmõjusid ei ole ette näha.

Mõju riigi julgeolekule

Eelnõul on positiivne mõju riigi julgeolekule. Pädeva asutuse sõltumatuse tagatiste

tugevdamise eesmärk on tagada, et regulatiivseid ülesandeid täidetakse ning otsuseid tehakse

objektiivsetest ohutusalastest ja tehnilistest kaalutlustest lähtudes ning põhjendamatu välise või

asutusesisese mõjutamiseta. Kiirgus- ja tuumaohutuse ning tuumajulgeoleku kõrgel tasemel

tagamine on tihedalt seotud riigi julgeolekuga. Mõju on eelkõige ennetav, vähendades selliste

riskide realiseerumise võimalust, mille esinemissagedus võib olla väike, kuid mille võimalik

mõju riigi ohutusele ja julgeolekule võib olla oluline.

19

Infotehnoloogiline mõju

Eelnõukohasel seadusel puudub otsene iseseisev infotehnoloogiline mõju. Kaudne

infotehnoloogiline mõju võib avalduda üksnes TEnOS-i rakendamisest tuleneva

kiirgusvaldkonna ülesannete, andmete ja infosüsteemide ümberkorraldamisega ja

tuumaohutuse teenuste disainimisega.

Keskkonnaameti kiirgusvaldkonna ülesannete ja teenistujate üleviimine TTJA-sse avaldab

mõju mõlema ameti registrite, infosüsteemide ja dokumendihalduse korraldusele. Seda võib

pidada eelnõukohase seaduse kaudseks mõjuks. 2026. aastal jooksul on TTJA-l plaanis kindlaks

teha mõlemas asutuses kasutatavad süsteemid ja nende ühildamise või arendamise vajadused,

lähtudes üleviidavatest teenustest ja tuumaenergiaprogrammi käivitamise kavast, samuti

koostada selleks vajaminev eelarve.

Pädeva asutuse toimimine eeldab usaldusväärset ja turvalist teabehalduse raamistikku, mis

toetab loamenetlusi, järelevalvet, kiirgusseiret, rahvusvahelist aruandlust ning

hädaolukordadeks valmisolekut. Lisaks praeguste kiirgusvaldkonna registrite ja andmete

üleviimisele TTJA-sse on vaja arendada süsteeme, et rahuldada ka tuumaenergiavaldkonnaga

seotud ja lisanduvad infotehnoloogilised vajadused. Infotehnoloogiliste teenuste üleviimise ja

disainimise kulud, sh esmaste kriitiliste tegevuste kulude prognoos koostatakse 2026. aasta

jooksul.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja keskkonnaseire seaduse muudatused on tehnilist ja

institutsionaalset laadi ning nende eesmärk on tagada kooskõla TEnOS-ist tuleneva ülesannete

ja pädevuse jaotusega. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatusega nähakse TTJA-le

ette keskkonnaotsuste infosüsteemi kaasvastutava töötleja roll kiirgus- ja tuumaohutuse

valdkonnas. Muudatuse rakendamiseks tuleb täiendada keskkonnaotsuste infosüsteemi

põhimäärust, milles täpsustatakse TTJA ülesanded ja vastutus andmekogu pidamisel.

Põhimääruse muutmise ettevalmistamisel hinnatakse infosüsteemi võimalikke arendusvajadusi

ja nendega kaasnevaid kulusid.

Keskkonnaseire seaduse muudatusega tagatakse TTJA õigeaegne teavitamine ioniseeriva

kiirgusega seotud keskkonnaohust või olulisest keskkonnahäiringust.

Muudatused ei loo uusi menetlusi ega sisulisi kohustusi ettevõtjatele, inimestele või kohaliku

omavalitsuse üksustele ning nendega ei kaasne halduskoormust, iseseisvat infotehnoloogilist

mõju ega otseseid täiendavaid kulusid. Võimalikud infotehnoloogilised kohandused on seotud

olemasolevate infosüsteemide ja andmehalduse korraldusega ning nende vajadust hinnatakse

TEnOS-i rakendamisega seotud arenduste raames.

Kokkuvõttes on kõnesoleva eelnõukohase seaduse otsene mõju riigiasutuste töö- ja

juhtimiskorraldusele vähene, kuid pädeva asutuse sõltumatuse tagatiste tugevdamisel on oluline

õiguslik ja institutsionaalne mõju. Positiivne mõju võib avalduda ka riigi julgeolekule. Laiemad

mõjud kaasnevad TEnOS-i rakendamisega.

7. Rakendusaktid

Vabariigi Valitsuse seaduse muutmisest tulenevalt tuleb vahetult muuta järgmisi rakendusakte:

1) Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määrus nr 323 „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“;

2) majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a määrus nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti põhimäärus“;

3) keskkonnaministri 30. septembri 2020. a määrus nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus“.

20

Kõik eelnimetatud rakendusaktid on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027. Eelnõuga ei

kavandata kehtestada uusi volitusnorme. Rakendusaktide muutmise vajadus tuleneb kehtivate

põhimääruste kooskõlla viimisest käesoleva seadusega. Eelnõu seletuskirja lisas 1 on esitatud

rakendusaktide muutmise kavandid.

8. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2027, st samal ajal kui tuumaenergia- ja ohutuse seadus. Üheaegne

jõustumine on vajalik, et tagada TEnOS-i alusel loodava kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna

pädeva asutuse tegevuse õiguslik kooskõla alates tegevuse algusest.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 26-0545 kooskõlastamiseks

ministeeriumidele.

Algatab Vabariigi Valitsus 19. oktoobril 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik