Hr Kristen Miehal Peaminister

12. oktoober 2026

Arupãrimine peaministrile Eesti sanktsioonipoliitika ja rilgi julgeolekupoliitilistc valikute kobta

Lugupeetud harra Michal

Eesti on olnud Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamise uks eestvedaj aid Euroopa Liidus fling nôudnud jarjekindlalt Venemaa majandusliku ja poliitilise mOjutamise tugevdamist. Sellise poliitika usaldusvaarsus soltub aga sellest, kas Eesti jargib vankumatult oma pOhimôtteid vOi on valmis tegema erandeid, kni seda nOuavad vaidetavalt mOne Eesti ettevOtte majandushuvid.

Oktoobris Pill avalikuks, et Eesti taotles Euroopa Liidu 22. sanktsioonipaketi ettevalmistamisel Rosatomi kontrolli all oleva Solikamski magneesiumitehase ja selle juhi valjajatmist sanktsioonide nimekirjast. Tehas tarnib tooret Eestis tegutsevale NPM Silmetile fling valitsus pOhjendas oma sammu ohuga, et tarneahela katkemine kahjustaks Silmeti tootmistja Euroopa töostust. Samas on Eesti varem jouliselt toetanud Rosatomi sanktsioneerimist fling nOudnud Euroopa soltuvuse vahendamist Venemaa strateegilistest toormetest. Peaministrina olete avalikult moonnud, et Solikamski juhtumiga seotud otsus ci olnud kooskôlas Eesti vaartustega. Valisminister Margus Tsahkna on oelnud, et valitsus on soovitanud Silmetike Vene toormest sOltuvuse vahendamist, kuid tarneahela umberkorraldamine votab aega.

Juhtum tostatab kusimuse, kas Eesti sanktsioonipoliitika pöhimOtteid rakendatakse jarjekindlalt vOi tehakse erandeid uhe Eesti ettevôtte majandushuvidest labtuvalt. Samuti tuleb hinnata valitsuse käitumist laiemas julgeolekupoliitilises kontekstis. 2026. aasta augustis suudati Venemaa eriteenistuste tellimusel kaitsetoostusettevotte Milrem Roboticsi hoone, nagu teatas valitsus 29. septembril Kaitsepolitseiameti hinnangule tuginedes. Samal ajal on Isamaa korduvalt teinud Riigikogus ettepaneku sulgeda ajutine kontrolijoon Venemaaga, kuid need ettepanekud on tagasi lukatud. Selliste otsuste koosmöju tekitab kusimuse, millistest pohimotetest valitsus Eesti julgeoleku tagamisel ja Venemaale surve avaldamisel tegelikult lahiub.

Lahtudes Riigikogu kodu- ja tookorra seaduse §-st 139 ning eespool kirjeldatud asjaoludest esitame Teile jdrgmised kUsimused:

1. Miks otsustas valitsus taotleda Rosatomi kontrolli all oleva Solikarnski magneesiumitehase ja selle juhi valjajatmist Euroopa Liidu sanktsioonipaketist, kuigi Eesti on varem jouliselt toetanud Rosatomi sanktsioneerimist ja Venemaa majandusliku mOjutamise tugevdamist?

2. Kuidas pOhjendab peaminister sellist erandit Eesti senise sanktsioonipoliitikaja julgeolekupoliitiliste pohimotete seisukohalt fling kes vastutab selle otsuse eest?

3. Miks ei ole valitsus taganud, et Euroopa strateegilise autonoomia seisukohalt oluliseks peetav NPM Silmet vabaneks sOltuvusest Venemaa toormest, enne kui selle

Arupilrimine

tameahela kaitsmist kasutatakse pOhj endusena Venemaa ettevOtte sanktsioonide alt valjajatmiseks?

4. Kuidas pOhjendab peaminister valitsuse julgeolekupoliitiliste valikute järjepidevust olukorras, kus valitsus on pärast Venemaa eriteenistuste korraldatud sabotaaiakti Eestis valmis toetama Venemaa ettevottele sanktsioonierandi tegemist?

5. Millistest pohimotetest lahtub valitsus edaspidi Venemaa-vastaste sanktsioonide ja Eesti-Vene pun julgeoleku tagamise otsustes, et Eesti tegevus oleks jarjekindel ega annaks Venemaale alust arvata, et majanduslikud huvid kaaluvad ules Eesti julgeoleku ja sanktsioonipoliitika eesmargid?

Lugupidamisega

Urmas Reinsalu Riigikogu liige

f4’f kat42L

Hr Keit Kasemets .10.2026 nr 2-2/15-1096

Riigisekretär

Arupärimise edastamine

Edastan viie Riigikogu liikme esitatud arupärimise peaminister Kristen Michalile.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata

Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.

Palun ministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil

vastab.

Lugupidamisega

Lauri Hussar

(allkirjastatud digitaalselt)

Lisa: arupärimine kahel lehel