±

Muinsuskaitseamet: 19.10.2023 Aluskaart: Maa-amet 2023

0 200 400 m

Layer

Muinsuskaitseala piir

Kaitsevööndi 1. osa piir

Kaitsevööndi 2. osa piirid:

Muinsuskaitseala vaatekoridori piir

Vaatekoridori piir muinsuskaitsealal ja kaitsevööndil

Vabariigi Valitsuse korraldus „Viljandi muinsuskaitseala

kaitsekord”

LISA 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid

Piirkond 1

Piirkond 2

Piirkond 3

Muinsuskaitseamet: 22.04.2025

Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

0 100 200 m

N

LISA 2. Muinsuskaitseala kolme

piirkonna piirid

Muinsuskaitseala piir

A-kaitsekategooria

B-kaitsekategooria

C-kaitsekategooria

Ehitismälestis

LISA 3. Hoonete kaitsekategooriad

ja mälestised

Vabariigi Valitsuse korraldus „Viljandi muinsuskaitseala

kaitsekord”

Muinsuskaitseamet: 22.04.2025 Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

0 100 200 m

LISA 5. Arheoloogilise kultuurkihiga ala

ja leevendused

Muinsuskaitseamet: 30.10.2023 Aluskaart: Maa-amet 2023

Vabariigi Valitsuse korraldus „Viljandi muinsuskaitseala

kaitsekord”

0 100 200 m

Arheoloogilise kultuurkihiga alad

Ala, millel kehtib leevendus: tööde tegemise luba ei ole nõutav kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve ja muude pinnase teisaldamiseks ja juurdeveoga seotud töödeks.

1

Seletuskirja Lisa 1. Kaitsekategooriate põhjendused

Viljandi muinsuskaitseala hoonete kaitsekategooriate määramise

aruanne

Koostaja: Laura Ingerpuu

Muinsuskaitseamet 2023

2

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3

Kaitsekategooriate määramise lähtekohad ................................................................................. 3

Inventeerimise läbiviimise tööprotsess ...................................................................................... 4

Inventeerimise tulemused ........................................................................................................... 6

Lisa 1. Kaitsekategooriate tabel ................................................................................................. 8

3

Sissejuhatus

Viljandi muinsuskaitseala hoonestuse inventeerimine viidi läbi eesmärgiga jaotada

muinsuskaitsealal paiknevad hooned kaitsekategooriatesse vastavalt Kultuuriministri

määrusele nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning

muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid.“ Inventeerimine oli alusuuring Viljandi

muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks ning hoonetele määratud kaitsekategooriad

muutusid vähesel määral avatud väljapaneku järgselt.

Muinsuskaitseala hoonete inventeerimine viidi läbi 2021. aastal. Lisaks toimus 2022. aastal

täiendav inventeerimine nendel kaitsevööndis olevatel kinnistutel, mis olid plaanis liita

muinsuskaitsealasse.

Inventeerimiste käigus koondati välitöödel ja arhiiviuuringutega kogutud andmed tabelisse, kus

on toodud hoonete aadressid, lühikirjeldused ja ülevaated ajaloost, samuti kaitsekategooriate

ettepanekud ja põhjendused. Kokkuvõtlik tabel on lisatud uuringuaruandele. Hoonete

lühikirjeldused ja ajalooline ülevaade koos fotodega on sisestatud Kultuurimälestiste

riiklikkusse registrisse.

Inventuuri läbiviijate poolt tehtud kaitsekategooriate ettepanekud vaadati üle Viljandi

muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühmas, kuhu kuulusid Laura Ingerpuu

(Muinsuskaitseamet, ehituspärandi nõunik-analüütik), Anne Kivi (Muinsuskaitseamet,

Viljandimaa nõunik), Kalvi Märtin (Viljandi Linnavalitsus, abilinnapea), Olav Remmelkoor

(Viljandi linnavalitsus, peaarhitekt), Margit Aule (Lumi Arhitektuuribüroo OÜ, arhitekt) ja

Leele Välja (Arhitektuuriväljad OÜ, arhitektuuriajaloolane). Töörühma assisteeris Monika

Vestman (Viljandi Linnavalitsus, kultuuriväärtuste spetsialist, töörühma assistent).

Kaitsekategooriate määramise lähtekohad

Vastavalt Kultuuriministri määrusele nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse

üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ jagunevad

muinsuskaitsealal asuvad ehitised kolme väärtusklassi:

1) A-kaitsekategooria;

2) B-kaitsekategooria;

3) C-kaitsekategooria.

A-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on vastavalt määrusele:

1) muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud

ja/või silmapaistva mõjuga väga väärtuslik ehitis. Kaitsekategooria määramisel võib arvestada

arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju või kuulumist linnaehituslikku tervikusse, vanust,

haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust;

2) säilinud koos ehitusaegse ja põhimahus algupärase interjööriga või hilisema

arhitektuuriajalooliselt silmapaistva interjööriga. Tööstushoone puhul on säilinud funktsioonile

vastav algupärane sisseseade. Läbi uurimata, minimaalsete varasemate sekkumistega ning

4

vähese olemasoleva teabega ajalooline ehitis, mille muude väärtuste kumulatiivsus võimaldab

eeldada interjööri väärtuslikkust.

B-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitseala iseloomustav ja/või selle

ehitustraditsiooni kujundanud ja/või selle arengut mõjutanud ja/või silmapaistva mõjuga ehitis.

Kaitsekategooria määramisel arvestatakse arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju, vanust,

haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust.

C-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitsealal asuv ehitis, mis ei vasta käesoleva

paragrahvi lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud kriteeriumidele.

Viljandi muinsuskaitseala hooneid kaitsekategooriatesse jagades peeti silmas, et A ja B

kaitsekategooriates oleks hooned, mis hoiavad muinsuskaitseala omapära ja väärtust, ning mille

puhul on oluline nende säilitamine ja ajaloolist substantsi austav restaureerimine.

A-kaitsekategooria hooneid eristab B-kaitsekategooriast ainult see, et A puhul on säilinud

väärtuslikud interjöörid või sisekonstruktsioonid ning muinsuskaitseameti loakohustus jääb

kehtima ka siseruumides tööde tegemisel. B-kaitsekategooria hoonetel vabastatakse

siseruumides ehitamine muinsuskaitseameti loakohustusest: st siseruumides konserveerimis-,

restaureerimis- ja ehitustöödel jäävad kehtima vaid ehitusseadustiku nõuded.

C-kategooriasse määrati hooned, mis olulist muinsuskaitselist väärtust ei oma ning mille

autentsuse ja arhitektuurse ilme säilitamine muinsuskaitseala kontekstis ei ole tingimata vajalik,

st neid saab lihtsamini ja üldjuhul suuremal määral ümber ehitada. C-kaitsekategooria hoonete

puhul on plaanis uue kaitsekorraga loobuda muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustusest

ja muinsuskaitse eritingimuste andmisest, st hoone rekonstrueerimisel annab

muinsuskaitseamet oma kooskõlastuse ainult linnavalitsuse ehitusloa või -teatise menetluses.

Inventeerimise läbiviimise tööprotsess

Viljandi muinsuskaitseala hoonete inventeerimine viidi läbi Muinsuskaitseameti lepinguliste

partnerite poolt.

Töö esimese etapina koostas Muinsuskaitseamet inventeerimise aluseks inventeerimistabeli,

kuhu koondasid andmeid hoonete kohta Maa-ameti registrist ja Ehitisregistrist. Esimeses etapis

viisid ka Muinsuskaitseameti lepingulised partnerid läbi arhitektuuriajaloolise uuringu ning

koostasid iga hoone kohta lühikirjelduse ja ajaloolise ülevaate. Selleks kasutati peale

kohapealse vaatluse põhiliselt Muinsuskaitseameti arhiivis olevaid muinsuskaitse eritingimusi

ja projekte, Rahvusarhiivi säilikuid ja fotokogu, ajaloolisi kaarte ning varasemaid

inventeerimisaruandeid.

Töö teine etapp hõlmas välitöid kohapeal, mis tähendas hoonete ja kultuuriväärtuslike detailide

pildistamist. Enne välitööde algust jagati inventeeritavate hoonete postkastidesse

teavituskaardid koos inventeerija kontaktinfoga, et majaelanikud saaksid soovi korral

külastuseks aja kokku leppida. Vajaduse korral pildistati hooneid ka seestpoolt, kuid ilma

põhjaliku uuringuta ei pruugi olla kindlust ajalooliste interjöörielementide säilivude kohta, kuna

enamasti on ajaloolised viimistluskihistused uuematega kaetud.

5

Kolmas etapp nägi ette hoonete fotode, kirjelduste, ajalooliste ülevaadete, esmaste

kaitsekategooria ettepanekute sisestamist inventeerimise tabelisse. Seejärel sisestati fotod,

kirjeldused ja ajaloolised ülevaated ka kultuurimälestiste registrisse Viljandi muinsuskaitseala

lehel olevatele krundipõhiste aadressidega alamlehtedele (nn jaotusobjektidele). Samuti lisati

registris jaotusobjektidele krundi hoonestuse ajaloo seisukohast olulised krundiplaanid,

muinsuskaitse eritingimused, ajaloolised projektid, vanad fotod ja muud hoonete ajaloo

seisukohast olulise materjalid.

Inventeerimise tulemusi on põhjalikult kirjeldatud 2021. aasta töö aruandes.

Viljandi vanalinna muinsuskaitseala inventeerimise aruanne

Viljandi muinsuskaitseala plaanitava laienduse osa hoonete inventeerimist teostas

Muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik. Kohapeal vaadati üle ligikaudu kolmkümmend

hoonestatud kinnistut. Ka nendele välitöödele eelnes põhjalik kirjaliku ja pildiinfo kogumine

6

Rahvusarhiivist, Viljandi Muuseumi ja Muinsuskaitseameti arhiividest ning fotode

andmebaasidest. Võimalusel tutvuti ka mõne hoone interjööriga.

Ka 2022. aastal teostatud inventeerimise info kanti samuti koos esmaste kaitsekategooriate

ettepanekutega inventeerimise tabelisse. Registrisse kantakse info alles pärast seda, kui

muinsuskaitseala laiendamine on lõplikult otsustatud ning kaitsekord on jõustunud.

Kõiki inventeerijate poolt tehtud hoonete kaitsekategooriate esmaseid ettepanekuid arutas

Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühm. Mõningatel juhtudel käidi kohapeal

hoonetega tutvumas, et otsustada nende kaitsekategooria üle. Lisaks käisid Muinsuskaitseameti

ehitismälestiste nõunik ja Viljandimaa nõunik ning Viljandi Linnavalitsuse kultuuriväärtuste

spetsialist tutvumas nende hoonete interjööridega, mille osas oli tehtud A-kaitsekategooria

ettepanek. Üksikutel juhtudel ei olnud võimalik hoonesse sisse saada, mistõttu otsustas töörühm

kaitsekategooria olemasoleva dokumentatsiooni põhjal.

Inventeerimise tulemused

1) A-kaitsekategooria hooneteks loeti erinevatest ajastutest pärinevaid elumaju ja avalikku

funktsiooni kandvaid hooneid, mille puhul on teada või tõenäoline, et säilinud on väärtuslikud

sisekonstruktsioonid ja -detailid: ahjud, trepid, parketid, maalingud jms. A-kaitsekategooria

hoone on pigem mälestisesarnane hoone, suures mahus ajalooline ja autentne.

2) B-kaitsekategooriasse tehti ettepanek määrata ligikaudu pooled muinsuskaitseala elamutest

ja avalikest hoonetest ning vähemal määral säilitamisväärsed abihooned. B-kaitsekategooria

hoone on pigem miljööväärtuslik hoone, mis on linnaruumis oluline oma mahu ja ajaloolise

välisilme poolest. B-kaitsekategooria ettepanek tehti ka mõnede uuemate (II maailmasõja-

järgsete) hoonete kohta, millel on kõrge iseseisev arhitektuurne väärtus ja mis sobituvad hästi

ajaloolisesse linnaruumi.

3) C-kaitsekategooriasse tehti ettepanek määrata enamus pärast II maailmasõda ehitatud

hooneid, samuti vähemväärtuslikud abihooned ning mõned tundmatuseni moonutatud või

vähese taastamispotentsiaaliga vanemad hooned. Hinnang „C“ ei tähenda automaatselt

lammutusluba, kuid need hooned ei ole kihistus, mille kaitseks muinsuskaitseala on

moodustatud. Muinsuskaitse seisukohast ei ole nende võimalikult autentsel kujul säilitamine

eesmärgiks, küll aga tuleb ümberehitamisel järgida sobivust ajaloolisesse keskkonda.

Lisaks leidub muinsuskaitsealal üksikuid varesid ja vundamente. Mitme hoone osas, mis olid

inventeerimise alguseks küll veel Maa-ameti kaardil ETAK-iga määratud, selgus

inventeerimise käigus, et need olid tegelikult juba lammutatud.

Juba muinsuskaitseala inventeerimise lõpuks oli selge, et põhjendatud on muinsuskaitseala

laiendamine. 2021. aasta inventuuri aruandes teeb Leele Välja ettepaneku laiendada

muinsuskaitseala põhjasuunas kuni Uue tänavani, ida suunas kuni Kõrgemäe tänavani ning

läänes hõlmata ka Pauluse kirik. Töörühm arutas ettepanekut ning käis ka kohapeal piirkonna

hoonestust vaatamas, kuid jõudis järeldusele, et niivõrd suur muinsuskaitseala laiendamine ole

asjakohane ega vajalik. Vähemal määral muinsuskaitseala laiendamine, mis hõlmaks üksnes

põhjapool tänavate teise külje kinnistuid, on praktika, mida on rakendatud ka teistel

muinsuskaitsealadel ning mis aitab väärtustada ajaloolist keskkonda tervikuna.

7

Inventeerimistulemustest lähtuvalt ning töörühma liikmete kohapeal vaatluse tulemusel jõuti

ettepanekuni arvata muinsuskaitsealalt välja Kaalu ja Turu tänavate vahelised kinnistud ning

sellele alale kehtestada muinsuskaitseala kaitsevöönd.

Senist Viljandi muinsuskaitseala ja selle laiendusalasid praeguses kaitsevööndis käsitletakse

järgnevalt ühe tervikliku muinsuskaitsealana. Viljandi muinsuskaitsealal tehti ettepanek

määrata A-kaitsekategooriasse 14 hoonet või hoone osa. B-kaitsekategooriasse määrati 301

hoonet või hoone osa – see on valdav osa muinsuskaitseala teise maailmasõja eelsetest

hoonetest ning lisaks mõned ajaloolisse keskkonda sobituvad uuemad hooned. C-

kaitsekategooriasse määrati 253 hoonet, millest valdav osa on mitmesugused väiksed

abihooned (kuurid, garaažid, elektrialajaamad jms).

Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra avaliku väljapaneku raames laekus kaks ettepanekut

hoonete kaitsekategooriate muutmiseks: omanik ei nõustunud C. R. Jakobsoni tänav 29 hoone

kaitsekategooriaga (oli määratud A-kaitsekategooria) ja Tartu tn 27a omanik tegi ettepaneku

määrata hoonele B-kaitsekategooria asemel C-kaitsekategooria, kuna hoone on halvas

tehnilises seisukorras. Töörühma liikmed arutasid nende hoonete kaitsekategooriaid uuesti ning

selle arutelu järgselt otsustas Muinsuskaitseamet, et C. R. Jakobsoni tn 29 hoonele määratakse

B-kaitsekategooria, kuid Tartu tn 27a kaitsekategooriat ei muudeta ja see jääb B-

kaitsekategooriasse.

Kokkuvõttes, võrreldes seni kehtinud põhimäärusega leevendatakse piiranguid praktiliselt

kõikide seni muinsuskaitseala hoonete puhul. Põhimääruse järgi olid kõik muinsuskaitsealal

olevad hooned käsitletavad sisuliselt A-kaitsekategooria hoonetena, st muinsuskaitseameti luba

oli tarvis töödeks nii eksterjööris kui interjööris. Kaitsekorra kehtestamisega hakkavad

interjööri ja eksterjööri tööd olema loakohustuslikud üksnes 13 Viljandi muinsuskaitseala

hoone puhul, mis on määratud A-kaitsekategooriasse. Muinsuskaitseala laiendusalal hakkavad

kehtima samad nõuded muinsuskaitsealaga. Laiendusalal hooned on määratud B- ja C-

kaitsekategooriasse ning ühtegi A-kaitsekategooria hoonet seal ei ole.

Tulemus:

13 A-kaitsekategooria hoonet

300 B-kaitsekategooria hoonet

253 C-kaitsekategooria hoonet

24 kultuurimälestiseks tunnistatud hoonet

8

Lisa 1. Kaitsekategooriate tabel

ETAK kood aadress kaitsekategooria kaitsekategooria põhjendus

216766

Aasa 6 // Aasa

6a B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv ühetoaliste üüritubade ja

köök-keskkoridoriga elamu. Säilinud algne maht ja

fassaadilahendus. Interjöör on kaasajastatud.

8456447

Aasa 6 // Aasa

6a B

19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiva

hoovimaja hästi lahendatud rekonstruktsioon.

218690 Järve 7 B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv üüritubadega

linnakodaniku elamu. Põhimahus säilitanud

ajaloolise välisilme.

7062435 Järve 7 Lammutatud

6125454 Järve 5 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv tüüpiline linnakodaniku

elamu. Autentne eksterjöör on säilinud vaid

põhimahu ulatuses, fassaadid uuendatud.

213891 Järve 5 B

Viljandi linnas tüüpiline, 19. sajandil ehitatud

abihoone.

217913 Aasa 4 C

9

211016 Aasa 4 C

6368419 Aasa 2 C

214862 Aasa 2 B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv ühetoaliste üüritubade ja

köök-keskkoridoriga elamu.

210769 Järve 3 B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv ühetoaliste üüritubade ja

köök-keskkoridoriga elamu.

6753284 Ranna pst 1 C

6850823 Ranna pst 1 B

Hästi säilinud 1960. aastate modernistliku

arhitektuuriga linnastaadioni sissepääs-

pääslahoone.

216635 Ranna pst 3 C

219565

Vesiflirdi allee

3 C

216551 Supeluse C

10

220578 Ranna pst 11 B

Hästi säilinud 1960. aastate modernistliku

arhitektuuriga vetelpääste hoone.

211073 Ranna pst 7 C

6353683 Ranna pst 13 B

Kaasaegne, loomingulise arhitektuurse

lähenemisega muinsuskaitseala rikastav

sõudebaasi hoone.

212209 Järve 6 B

1930. aastate traditsionalismi esindav

ühepereelamu.

213334 Liiva 15 B

Viljandile iseloomulik 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv ühetoaliste üüritubade ja

köök-keskkoridoriga tüüpelamu.

213362 Tartu 48 B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv ühetoaliste üüritubade ja

köök-keskkoridoriga elamu. Osaliselt

rekonstrueeritud.

210080 Tartu 46 C

220357 Tartu 44 // 44a B

209232 Tartu 44 // 44a B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv otsafassaadiga tänavale

ulatuv ühetoaliste üüritubade ja köök-

keskkoridoriga elamu.

11

6091329 Tartu 44 // 44a C

7063196 Tartu 42 // 42a C

218038 Tartu 42 // 42a C

212396 Tartu 42 // 42a B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev 20. sajandi

alguse ehitustraditsioone järgiv ühekorruseline

puitelamu. Hilisemal ajal osaliselt ümberehitatud,

kuid säilitanud algupärase mahu.

219643 Tartu 40 B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-

Venemaa tüüpfassaade järgiv ühetoaliste

üüritubade ja köök-keskkoridoriga elamu.

217608 Tartu 40a B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv, algselt ühetoaliste

üüritubade ja köök-keskkoridoriga elamu. Säilinud

algne maht, fassaadid ja interjöörid on

ümberehitatud.

216761 Tartu 38a B

Teise maailmasõjajärgne autentselt säilinud

tüüpprojektikohane individuaalelamu.

6355275 Tartu 38 Hoone puudub

214386 Tartu 38 Hoone puudub

12

6355281 Tartu 38 C

6355280 Tartu 38 C

216156 Tartu 38 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv elamu-tööstushoone,

mille eksterjööris on säilinud mitmeid autentseid

detaile.

225451 Tartu 36 C

214645 Tartu 36 C

218036 Liiva 3 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-

Venemaa nurgahoone tüüpfassaade järgiv

puhasvuuk tellislaos uhkem kodanikuelamu.

Säilinud autentse põhimahu ja fassaadidega,

osaliselt on algupäraseid detaile säilinud ka

interjööris.

209894 Liiva 3 C

6355272 Liiva 3 C

13

213882 Liiva 7 C

217775 Liiva 7 B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-

Venemaa tüüpfassaade järgiv ühetoaliste

üüritubade ja köök-keskkoridoriga elamu.

216632 Liiva 9 B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-

Venemaa tüüpfassaade järgiv kõrge maakivisokli ja

puhasvuuk tellisseintega ühetoaliste üüritubade ja

köök-keskkoridoriga elamu.

6355256 Liiva 9 C

220527 Liiva 11 B 1950. aastate modernistlik individuaalelamu.

216433 Liiva 13 B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv ringi läbikäidavate

tubadega linnakodaniku elamu. Autentse välisilme

on säilitanud vaid kõrge maakivisokkel, fassaadid

ja interjöörid on kaasajastatud.

6752410 Liiva 13 C

6133069 Liiva 13 C

224533 Liiva 15a B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv ebatüüpilisem, kuid

võrdlemisi autentse välisilmega säilinud kõrge

maakivisokli, pultkatuse ning kombineeritud tellis-

ja puitseintega elamu.

14

216166 Liiva 15b C

224435 Liiva 15 C

210223 Liiva 10 B

Hästi säilinud mahu ja detailidega 1950. aastate

uusfunktsionalistliku arhitektuuriga

individuaalelamu.

214572 Liiva 8 B

20. sajandi alguses ehitatud maakivisokli ja

tellisseintega elamu. Säilinud ajalooline maht,

hoone interjöör ja osaliselt ka välisilme on

kaasajastatud.

213881 Liiva 6 C

215610 Liiva 6 B

Algselt Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-

Venemaa tüüpfassaade järgiv ühetoaliste

üüritubade ja köök-keskkoridoriga elamu, mis on

erinevatel perioodidel tehtud ümberehitustega

kaotanud oma ehitusaegse arhitektuurse ilme.

215005 Liiva 4 B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev 19. sajandi lõpu

eeslinna üürimaja tüüpi puithistoritsistlik elamu.

214047 Liiva 4 C

226962 Tartu 34 B

Autentsena säilinud eksterjööriga Viljandi 19.-20.

sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv

historitsistlik korterelamu.

15

211600 Tartu 34 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioonidele ebatüüpiline tellistest

abihoone.

213540 Tartu 32b C

219856

Tartu 28 // 28a

// 30 C

216659

Tartu 28 // 28a

// 30 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv elamu-abihoone, mis on

võrdlemisi autentsena säilinud välisilme ja

interjööriga.

223340

Tartu 28 // 28a

// 30 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-

Venemaa tüüpfassaade järgiv hoone, eksterjöör ja

interjöör on autentselt säilinud.

216633

Tartu 28 // 28a

// 30 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv historitsistlik

saunahoone.

225918 Kraavi 4 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv tööstushoone.

219830 Kraavi 4 C

6355385 Supeluse 1a C

16

212394 Supeluse 3 C

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-

Venemaa tüüpfassaade järgiv ühetoaliste

üüritubade ja köök-keskkoridoriga elamu.

6752413 Supeluse 3 C

6355310 Supeluse 3 C

215403

Ranna pst 6 //

6a B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv historitsistliku

arhitektuuristiiliga linnatapamaja hoone.

6752416

Ranna pst 6 //

6a B

Ajalooline historitsistliku arhitektuuristiiliga

Viljandi linnatapamaja kontor-abihoone. Esimese

korruse maht on ajalooline, kaks ülemist korrust

on kaasaegsed.

6089200 Supeluse 14 C

214033 Supeluse 14 C

216488 Roosi 6 Mälestis

224438 Roosi 6 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv abihoone.

17

217633 Roosi 4 B

Hästi säilinud mahtude ja detailidega 1950. aastate

modernistliku arhitektuuriga individuaalelamu.

220407 Trepimägi 3 B

Säilinud eksterjööri ja interjööriga 1920. aastate

lõpu kortermaja, mis on varajane näide Eesti

funktsionalistlikust arhitektuuristiilist.

220751 Trepimägi 3 C

6368966 Roosi 2d C

214352 Roosi 2c C

6368965 Roosi 2b C

6368964 Roosi 2a C

6902483 Oru 17 C

6355329 Oru 17 C

18

224022 Oru 17 B

Viljandile tüüpiline 19. sajandi esimeses pooles

ehitatud ühetoaliste üüritubade ja köök-

keskkoridoriga elamu.

213674 Oru 19 B

20. sajandi alguse keskklassi linnakodaniku

uusrenessanslik villa. Võrdlemisi autentselt

säilinud näide muinsuskaitseala Trepimäe villade

piirkonnale iseloomulikust hoonestusest.

213311 Oru 19 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv arhitektuurselt

miljööväärtuslik villa Sellheim´i abihoone.

504265 Trepimägi 6a C

472214 Trepimägi 6 A

Hästi säilinud eksterjööri ja interjööri detailidega

näide 1920. aastate traditsionalismist ja selle

mugandamisest Trepimäe villade piirkonda.

Interjööris on säilinud originaalsed siseuksed,

pottahjud koos metalldetailidega, pesuköögi

sisustus, pliit, lihtne puittrepp kahe korruse vahel.

214401 Oru 21 A

Hästi säilinud eksterjööri ja interjööri detailidega

näide 1920. aastate saksalikus heimatstiilis villast

Trepimäe villade piirkonnas. Interjööris on säilinud

algsed kahhelahjud, trafarettmaalingute näidised,

puittrepp jne.

7915026 Oru 21a C

6090855 Oru 23 C

222774 Oru 23 B

Algse mahu ja välisilmega säilinud näide 1920.

aastate traditsionalistlikust korterelamust.

19

6090424 Oru 23 C

6353657 Oru 23 C

215280 Ranna pst 12 B

Teise maailmasõja järgne esinduslik modernistlik

individuaalelamu. Hea näide arhitekt Ott Puuraidi

loomingust.

6090426 Ranna pst 12 B

Teise maailmasõja järgse modernistliku

individuaalelamu juurde kuulunud modernistlik

aiamaja. Autentselt säilinud modernistliku puidust

kõrvalhoone iseloomulik näide.

215681 Ranna pst 14 A

Hästi säilinud eksterjööri ja interjööriga Teise

maailmasõja järgne esinduslik modernistlik

individuaalelamu. Interjööris on säilinud trepihalli

lagede ja seinte kujundus lakitud vineertahvlitega,

poolümar kamin, puittrepp vineerist

seinapaneelide, kumeraks painutatud

vineerkäsipuu ja spetsiaalse telefonilauaga.

220832 Ranna pst 14 B

Ranna pst 14 elamule 1970. aastatel lisatud,

elamuga arhitektuurselt sobituv majandustiib.

6255484 Ranna pst 14 C

6133746 Ranna pst 16 C

20

6752423 Ranna pst 20 C

220409 Mäe 14 B

Viljandile tüüpiline 20. sajandi esimeses pooles

ehitatud ühetoaliste üüritubade ja keskkoridoriga

elamu. Säilinud algupärane maht,

põhikonstruktsioonid ja välisilme, samuti mitmeid

fassaadidetaile, sh arvukalt algseid ülaosas

juugendipärase tiheda prossijaotusega aknaraame

ja metallmanuseid.

209010 Mäe 14 Hoone puudub

6744572 Mäe 14 C

214651 Mäe 12 B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev 1920. aastatel

ehitatud traditsionalistlik kortermaja. Säilinud on

algne maht ja arhitektuurne fassaadilahendus.

218100 Mäe 8 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv ühiskondliku

funktsiooniga hoone. Säilinud on algupärane maht

ja põhikonstruktsioonid, eksterjöör ja interjöör on

tugevalt uuendatud.

214459 Mäe 8a B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv väikeelamu. Säilinud on

algupärane maht, põhikonstruktsioonid ja

arhitektuurne välisilme.

6355103 Mäe 8a C

21

227187 Mäe 4 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-

Venemaa tüüpfassaade järgiv ühiskondlik hoone.

Säilinud on algupärane maht, korterelamuks

kavandamisel on hoone tugevalt ümber ehitatud

ja kaasajastatud.

213755 Posti 26 // 26a B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-

Venemaa tüüpfassaade järgiv elamu. Säilinud on

algupärane maht, eksterjöör ja interjöör on

ümberehitatud.

224041 Posti 26 // 26a B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv üüritubade ja

keskkoridoriga elamu. Säilinud on ajalooline maht,

põhikonstruktsioonid ja välisilme, sh algupärased

valgmikaknaga puidust raam-tahvel

konstruktsioonis välisuksed.

6368612 Posti 26 // 26a C

214830 Posti 24 C

214955 Posti 24 A

Hästi säilinud eksterjööri ja interjööriga 20. sajandi

alguse saksalikus heimatstiilis keskklassi elamu-

fotoateljee. Interjööris on säilinud siseuksi, trepp,

põrandalauad, keraamilised põrandaplaadid,

piirdeliistud, lagede krohviviimistlus, juugendlikud

glasuurpott ahjud.

213709 Koidu 8 C

212795 Koidu 8 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv klassitsistlike

elementidega historitsistlik korterelamu. Säilinud

algupärane maht ja võrdlemisi algne välisilme.

22

222779 Posti 26b C

215672 Mäe 6 // 6a B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv algselt ühetoaliste

üüritubade ja keskkoridoriga elamu. Säilinud on

hoone algne maht ja põhikonstruktsioonid.

217743 Mäe 6 // 6a B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv algselt ühetoaliste

üüritubade ja keskkoridoriga elamu. Säilinud on

algne maht ja põhikonstruktsioonid, hoones on

tehtud hilisemaid juurde- ja ümberehitusi.

6368740 Mäe 6 // 6a C

214294 Mäe 10a C

209810 Mäe 10a B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioonidega, kuid ümberehituste käigus

kujunenud elamu.

211393 Koidu 6 C

221175 Koidu 6 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv juugend- ja heimatstiili

eeskujudega korterelamu. Säilinud algupärane

maht, põhikonstruktsioonid ja osa detaile (sh

juugendlikke aknaraame, trepikoja puittrepp ja

korterite välisuksi).

214913 Koidu 4 B

Viljandi 18. ja 19. sajandi ehitustraditsioone järgiv

äri-elamuhoone. Kuulub Tartu tn 19 elamuga

ühisesse arhitektuursesse ansamblisse. Hoone

maht on kujunenud erinevate ehitusetappide

käigus.

23

216426 Koidu 4 C

216660

Koidu 2 //

Tartu 17 C

224220

Koidu 2 //

Tartu 17 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-

Venemaa tüüpfassaade järgiv võrdlemisi autentse

välisilmega säilinud hoone. Kuulub Tartu tn 19

elamuga ühisesse arhitektuursesse ansamblisse.

6368728 Tartu 19 C

213694 Tartu 19 Mälestis

6355100 Tartu 19 C

219534 Tartu 19 C

220738 Tartu 21 // 21a B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv kõrge maakivisokli ja

krohvimata tellisfassaadidega korterelamu-

tööstushoone. Teine korrus on ehitatud hiljem.

Säilinud on hoone ajalooline välisilme.

7146764 Tartu 21 // 21a B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv kõrge maakivisokli ja

krohvimata tellisfassaadidega korterelamu. Teine

korrus on ehitatud hiljem. Säilinud on hoone

ajalooline välisilme.

24

214484 Tartu 15a B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv kroonuhoone. Säilinud

algupärane maht ja põhikonstruktsioonid.

6970196 Koidu 3 C

220817

Koidu 5 // Posti

22 Mälestis

6090087 Posti 20a C

210066 Posti 20a C

6368878 Posti 20 C

212000 Posti 20 B

Kaasajal rekonstrueeritud, kuid muinsuskaitseala

väärtusi kandev 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi

alguse klassitsistlik majandushoone.

209011 Lossi 30 C

216394 Lossi 30 B

18. sajandi lõpu ja19. sajandi alguse barokk-

varaklassitsistlikus stiilis vana-balti tüüpi

linnakodaniku elamu. Üks esimesi uuslinna

hooneid. Säilinud on ajalooline maht,

põhikonstruktsioonid ja mitmed algupärased

fassaadidetailid.

25

208948 Lossi 30 C

214485 Lossi 28 B

20. sajandi alguse juugendstiilis keskklassi

kortermaja. Säilinud algupärane maht ja välisilme,

samuti mõningaid interjöörielemente.

220818 Lossi 26 Mälestis

6368393 Lossi 26 B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev tsaariaegne

majandushoone. Osaliselt hävinud.

434064 Tartu 15b B

Kaasajal põhjalikult rekonstrueeritud kuid

muinsuskaitseala väärtusi kandev 19. sajandi

ehitustraditsioone järginud hoovimaja.

6127662 Tartu 15 B

19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv

sõjaväehoone. Säilinud on hoone algupärane maht

ja põhikonstruktsioonid, tagumisel fassaadil on

hilisem juurdeehitus.

215994 Oru 9 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv elamu-kool. Hea näide

19. sajandi I poole vanabalti tüüpi kuid

varaklassitsistlike stiilimõjutustega hoonest.

Eksterjöör säilinud autentsena. Kultuurilooliselt

oluline hoone piirkonnas.

214358 Oru 9 C

217814 Oru 9a B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev algupärase

välisilmega nõukogudeaegne puidust ridaelamu.

26

219474 Tartu 24 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv tööstushoone. Hea näide

oma ajastu väikelinna tööstuskompleksist.

6355399 Tartu 24 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv tööstushoone. Hea näide

oma ajastu väikelinna tööstuskompleksist.

225026 Tartu 24 B

Mitmete algsete detailidega säilinud 19. sajandi II

poole elamu-tööstushoone. Hea näide oma ajastu

väikelinna tööstuskompleksist. Osa Robert Natuse

värvimisvabriku hooneansamblist.

213864 Tartu 26 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv elamu-töökoda.

Autentselt säilinud ja suurepärane näide oma

ajastu väikeelamu-töökojast.

6127302 Tartu 24a B

20. sajandi alguse tööstushoone. Hea näide oma

ajastu väikelinna tööstuskompleksist. Silmapaistev

näide 20. sajandi alguse ekspressionistlikust

väikehoone fassaadikujundusest. Osa Robert

Natuse värvimisvabriku hooneansamblist.

6355394 Tartu 24a C

214922 Tartu 22 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv elamu-tööstushoone.

Säilinud on hoone algne maht ja

põhikonstruktsioonid.

213537 Tartu 20 B

Silmapaistva välisilmega 20. sajandi alguse suur

tellishistoritsistlik äri-kortermaja. Eksterjööris ja

interjööris on säilinud mõõdukalt autentseid

detaile.

6355374 Tartu 18 // 20 C

27

216489 Tartu 18 B

20. sajandi alguse historitsistlik äri- ja kortermaja.

Hea ja võrdlemisi autentsena säilinud näide

tellishistoritsismist. Autentseid detaile on säilinud

eksterjööris ja interjööris mõõdukalt.

223363 Tartu 18 C

214471 Tartu 16 B

20. sajandi alguse juugendstiilis äri- ja kortermaja.

Säilinud algse mahu ja välisilmega. Autentseid

detaile on säilinud mõõdukalt.

6368202 Tartu 16 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv abihoone. Üks vähestest

nii hästi säilinud kahekorruselistest abihoonetest

Viljandis. Lisaks mahule ja konstruktsioonidele on

säilinud ka rohkelt autentseid detaile.

6125593 Tartu 14 B

20. sajandi alguse heimatstiilis äri- ja kortermaja,

mis on säilinud autentse mahu, välisilme ja

mitmete detailidega.

6355371 Tartu 15 B

20. sajandi alguse silikaattellis-puit

vahvärkkonstruktsiooniga abihoone-kuur.

Vähestest tänini säilinud vahvärktarindiga

abihoonetest Viljandis. Silikaattellise varajane

kasutamine.

222841 Lossi 22 C

6125592 Lossi 20 B

19.-20. sajandil erinevate ehitusetappide käigus

kujunenud modernistlik kortermaja. Avatäited ja

interjöörid on teise maailmasõja järgsed.

6125591 Lossi 18 B

19.-20. sajandil erinevate ehitusetappide käigus

kujunenud modernistlik kortermaja.

28

216575 Oru 3 C

215328 Oru 3 C

217912 Oru 3a C

218852 Oru 5a // 5b B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv puukuur-pesuköök.

215165 Oru 5a // 5b B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv tüüpiline elamu. Säilinud

on algne hoonemaht, arhitektuurne ilme ja

mõningaid autentseid detaile.

211389 Oru 5a // 5b B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv hoovielamu. Säilinud on

algupärane maht ja konstruktsioonid, samuti

autentseid detaile.

6355379 Oru 7c C

506770 Oru 7c C

216821 Oru 7a A

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv hoovielamu, mille teeb

silmapaistvaks suvituskultuurile omane

saelõikelise puitpitsiga ruumikas veranda ning

esifassaadi konsoolne sisseaste. Interjööris on

säilinud algne lagede poola-laudis, seintel on

29

kohati vana lubikrohv maalitud tahvelduse ja

lillornamendiga.

214669 Oru 7 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-

Venemaa tüüpfassaade järgiv elamu-kool. Säilinud

algupärase arhitektuurse ilme ja mitmete

detailidega.

219259 Oru 7b B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev 19. sajandi

abihoone, mis on kaasajal põhjalikult

rekonstrueeritud elamuks. Algne maht on

ümberehitatud (hoone oli algselt kitsam).

214915 Posti 19 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-

Venemaa tüüpfassaade järgiv elamu, säilinud on

algupärane maht ja konstruktsioonid, samuti

autentseid detaile.

6950263 Posti 19 C

216157 Koidu 7a B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv elamu. Säilinud on hoone

algupärane maht, konstruktsioonid ja üldine

arhitektuurne välisilme.

210462 Koidu 7a C

6368827

C. R. Jakobsoni

16 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv väikeelamu, von Stryck´i

aadlielamu abihoone.

216122

C. R. Jakobsoni

16 B

Mõisnik von Stryck´i historitsistlikus

arhitektuuristiilis elamu. Silmapaistev näide 19.

sajandi Eesti väikelinna aadlielamust. Säilinud

algupärase välisilmega.

30

6962122

C. R. Jakobsoni

16 C

219464

C. R. Jakobsoni

16 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv majandushoone, osa von

Stryck´i aadlielamu ehitusansamblist. Säilinud

algne maht ja põhikonstruktsioonid.

224429

C. R. Jakobsoni

14a C

215351

C. R. Jakobsoni

14 B

20. sajandi alguse historitsistlik neorenessanss-

stiilis aadliku linnaelamu. Silmapaistev näide Eesti

arhitektuuriajaloos stiilipuhtust taotlevast palazzo-

hoonetüübist. Säilinud algupärase mahu ja

välisilmega, interjöörid on kaasajastatud.

220429 Posti 15 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-

Venemaa tüüpfassaade järgiv elamu. Üks

varasemaid Uuslinna hoonetest. Säilinud algse

mahu ja arhitektuurse ilmega, eksterjööris on

mitmeid autentseid detaile.

6255490 Posti 15 C

216732 Posti 15 C

215341 Posti 15 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv hoovielamu, mille

olemasolev mahuline lahendus ja detailid

pärinevad erinevatest ehituseteppidest.

212110 Posti 15 C

31

211365 Posti 15b B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-

Venemaa tüüpfassaade järgiv elamu. Hoone on

üks varasemaid Uuslinna hoonetest ja osa Posti tn

15 hooneansamblist. Säilinud algne maht,

põhikonstruktsioonid ja üksikud detailid.

219251 Posti 17 B

Muinsuskaitseala stalinistlikku kihistusse kuuluv

1950. aastate stalinistliku uusklassitsistliku

arhitektuuriga administratiivhoone.

214457 Posti 17 C

210502 Koidu 7b B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv hoovielamu-pesuköök.

Säilinud on algupärane tulemüür ja osa

põhikonstruktsioone, hoone on suures osas

mahuliselt ümberehitatud.

225353 Lossi 37 B

Hea näide Viljandile tüüpilisest 20. sajandi alguse

tellishistoritsistlikust hoonest, mille eksterjööris on

säilinud arvukalt autentseid fassaadidetaile.

211748 Lossi 37 C

212012 Lossi 37 C

216113 Posti 11 Mälestis

212797 Posti 9 // 9a B

Viljandile tüüpiline tellishistoritsistlik 20. sajandi

alguse kortermaja. Kaasaegsete lisandustega, kuid

suures osas autentse arhitektuurse ilme ja

mitmete eksterjööridetailidega hoone.

Interjöörides säilinud vaid üksikuid detaile.

32

216257 Posti 9 // 9a B

20. sajandi alguse ajalooline äri- ja abihoone.

Nõukogude ajal laiendatud ja kaasajal

rekonstrueeritud kauplus-garaažiks.

6090853 Posti 7 // 7b B

19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline historitsistlik korterelamu, mis on

säilinud võrdlemisi autentsena.

6127778 Posti 7 // 7b B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv tellisfassaadidega

abihoone.

217647 Posti 7a B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv elamu. Säilinud on hoone

põhimaht ja -konstruktsioonid.

6255332 Posti 7a B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv tellistest külgseinte ja

tulemüüriga lihtne abihoone. Säilinud algses

mahus, puitosad on uuendatud.

216159 Posti 5 // 5a B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv ühetoaliste üüritubade ja

köök-keskkoridoriga elamu. Säilinud on hoone

ajalooline põhimaht ja arhitektuurne välisilme.

214071 Posti 5 // 5a C

214446 Posti 5 // 5a B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv hoovielamu-abihoone.

Säilinud ajalooline maht ja põhikonstruktsioonid,

samuti mõningaid autentseid detaile nii

eksterjööris kui interjööris.

6126977 Posti 3 // 3a B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv hoovielamu-abihoone.

Säilinud ajalooline maht ja põhikonstruktsioonid,

samuti autentseid fassaadidetaile.

33

220747 Posti 3 // 3a B

19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline korterelamu, mis on säilinud

võrdlemisi autentsena.

214869 Posti 3 // 3a B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv ajalooline abihoone.

508959 Posti 1a C

6127309 Posti 1 Mälestis

231886 Tallinna 18 C

216573

C. R. Jakobsoni

8 Mälestis

213680

C. R. Jakobsoni

8 C

212015

C. R. Jakobsoni

10 B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv elamu. Säilinud on

algupärane maht, põhikonstruktsioonid,

arhitektuurne ilme ja mitmed fassaadidetailid.

6368328

C. R. Jakobsoni

10 B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv abihoone. Säilinud on

algupärane maht, põhikonstruktsioonid,

arhitektuurne ilme ja mõned autentsed

eksterjööridetailid.

34

229962 J. Liivi 3 B

20. sajandi esimesel veerandil, kahes etapis

ehitatud ajalooline korterelamu. Säilinud on hoone

ajalooline maht, põhikonstruktsioonid ja üksikuid

ühekorruselise hoonemahu autentseid detaile.

Hoovi pool on tehtud hilisemaid ümberehitusi.

209020 J. Liivi 3 C

219884 J. Liivi 3 C

224238 J. Liivi 3 C

216588 Tallinna 5 Mälestis

212364

Tallinna 3 //

Turu 3 B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev ja algupärases

mahus säilinud tüüpiline ladu-tootmishoone 20.

sajandi kolmandast kümnendist.

6368349

Tallinna 3 //

Turu 3 B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev ja algupärases

mahus säilinud 1930. aastatest pärinev tüüpiline

tellistest ladu-tootmishoone.

6127490

Tallinna 3 //

Turu 3 B

Osaliselt kaasajal ümberehitatud, kuid

kultuuriloolise tähtsusega 19. sajandil ehitatud

Viljandi mõisa kõrtsihoone.

214590

Tallinna 3 //

Turu 3 B

Viljandi majandusajaloolise tähtsusega 20. sajandi

alguse ärihoone.

35

213748

Tallinna 3 //

Turu 3 C

219846 Vaksali 2a C

6133725

Kaalu 2 //

Vaksali 4 C

471235

Kaalu 2 //

Vaksali 4

A (sammastega

hoone)

Eestis haruldane näide 1950. aastate stalinistlikust

spordihoonest, millel on säilinud algupärased

avatäited ja fassaadidekoor, suures osas ka algne

ruumiplaneering ning arvukalt interjööridetaile.

Siseplaneeringult on hoone suures osas autentne.

Säilinud on esimese korruse puitustega tambur,

fuajee ja peegelpildis kahe marsiga paraadtrepp,

lagede karniisid, tahveldused ja stukkdekoor,

sammastena kujundatud tugipostid. Suures

spordisaalis on säilinud lakitud vineerist

seinalambriis, radiaatori restid, väikeses saalis

vineerist lambrii. Paljud algsed tahvlitega

siseuksed on säilinud. Hoones on säilinud ka algset

mööblit ja spordiriistasid.

471235

Kaalu 2 //

Vaksali 4 C (hilisem lisandus)

213148 Vaksali 2 C

214416 Vaksali 2 C

36

215660 Oru 15 // 15a B

Väga hästi säilinud Viljandile tüüpiline 19.-20.

sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv

korterelamu. Interjööris on säilinud lihtpottahje ja

pliite, profileeritud piirdeliistudega tahveluksi ja

laudpõrandaid.

219229 Oru 15 // 15a Mälestis

217648 Oru 15 // 15a C

6355318 Roosi tn 3 C

6883097 Supeluse 10 C

210440 Supeluse 10 C

6127785 Roosi 5/1 C

6127786 Roosi 5/2 C

214173 Supeluse 8 C

37

213366 Supeluse 8 B

Hästi säilinud kahest vanemast ehitusetapist

koosnev Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv ühe- ja kahekorruseline

korterelamu.

213366 Supeluse 8 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone kahekorruseline kuur.

213355 Oru 11 B

Kahest hoonemahust kokku liidetud Viljandile

tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv autentse välisilme ja

arvukate autentsete eksterjööridetailidega säilinud

korterelamu.

6090854 Oru 11 C

227336 Oru 13 B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv elamu. Säilinud on

ajalooline maht, põhikonstruktsioonid ja mitmeid

autentseid detaile eksterjööris ja interjööris.

6355337 Oru 13 // 13a C

6126988 Oru 13a C

214096 Oru 25 B

19. sajandi lõpul ehitatud Viljandi kõrgklassi

kuuluva Schöler´i perekonna suvemaja, mis on

säilinud võrdlemisi algupärase arhitektuurse ilme

ja mitmete autentsete eksterjööridetailidega.

6091311 Oru 25 C

38

216719 Oru 27 C

212117 Oru 27 C

213461 Oru 27 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv abihoone.

223270

Vabaduse 2

A

Ajalooline Eesti Panga hoone, mis on taastatud

stalinistlikus stiilis ning moodustab osa südalinna

stalinistlikust ansamblist koos kultuurimaja ja

spordihoonega. Linna keskväljaku dominant.

Säilinud on hoone taastamisjärgne interjöör.

213737 C

222093 Vabaduse 4 C

220153 Vabaduse 6 Hoone puudub

224688

Tasuja pst 4

Mälestis

212897 B

Viljandi mõisa ajaloolise abihoone vundamendile

ehitatud uus abihoone.

39

220151 Tasuja 6 Mälestis

215195 Talli 5 B

Viljandi mõisahoonete ansamblisse kuuluv mõisa

kõrvalhoonest ümberehitatud elumaja.

471233

Talli 5A

B

Viljandi mõisahoonete ansamblisse kuuluv mõisa

kõrvalhoonest ümberehitatud elumaja.

545330 C

471756 Lossimäed C

217793

Talli 6

B

Viljandi mõisa valitsejamaja, mis kuulub

mõisahoonete ansamblisse.

217282 C

217335 Hariduse 7 B

Viljandi mõisa moonakatemaja, mis kuulub

mõisahoonete ansamblisse.

213061 Hariduse 12A Mälestis

40

206296 C

6090434 Hoone puudub

209623 C

206276 Hoone puudub

6090435 C

220586 Hariduse 5 B

Viljandi funktsionalismi paremikku kuuluv

linnavilla tüüpi eluhoone.

224417

Hariduse 3A

C

6368606 C

210342 Hariduse 3 C

41

212776 B

1930. aastatest pärinev funktsionalistlik elamu.

436610

Hariduse 1A

C

6744251 C

219644

Vaksali 3

B

Viljandile tüüpiline tellishistoritsistlik 20. sajandi

alguse eluhoone. Säilinud algse mahu,

põhikonstruktsioonide ja üldjoontes algupärase

arhitektuurse ilmega.

215813 C

6548786 Vaksali 3A/1 C

219470

Vaksali 3A/2

C

212034 C

216638 Kauba 9 A

Valdavalt autentse eksterjööri ja osaliselt ka

interjööriga säilinud Viljandi 18.-19. sajandi

ehitustraditsioone järgiv klassitsistlik kivihoone.

Interjööris on säilinud mitmeid juugendlikke

siseuksi, ahjusid ja treppe.

42

223191 Kauba 11 B

Viljandile tüüpiline 20. sajandi alguse

tellishistoritsistlik hoone. Erinevatel

ehitusetappidel lisandunud hoonemahud järgivad

algupärast stiili ja materjalikasutust.

6970075

Tasuja 3

C

7026463 C

6125222 C

216484 Pikk 2A B

Suure vanuseväärtusega aidahoone 18. sajandi

lõpust. Viljandi vanalinna kõige suurem

kõrvalhoone, mis on säilinud algupärases mahus.

212030 Pikk 2B B

Viljandile tüüpiline 19. sajandi lõpul ehitatud

tellishistoritsistlik majandushoone. Säilinud on

kaasajal korrastatud hoone algupärane maht ja

kõrge maakividest sokkel.

225917 Pikk 2C C

212799 Pikk 4 Mälestis

215361 Pikk 6/8/10 Mälestis

43

215126 B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajalooline Jaani

kiriku juurde kuuluv kõrvalhoone.

209311 C

219488 A

Viljandile tüüpiline, valdavalt autentsena säilinud

välisilme ja interjööriga tellishistoritsistlik

ajaloolise väärtusega hoone, mille ruumides on

säilinud algupärased puitpõrandad, siseuksed,

ahjud, metallist keerdtrepp ja balustraadiga

puittrepp.

212018 B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv tellishistoritsistlik

kõrvalhoone, mis kuulub Jaani kiriku pastoraadi

hoonete ansamblisse.

216560

Lossi 2

A

Hästi säilinud eksterjööri ja interjööriga 20. sajandi

alguse elamu. Interjööris on säilinud algupäraseid

tahveluksi ja parkettpõrandaid.

218574 C

217102 C

212767

Pikk 14

B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv elamu. Säilinud on hoone

algupärane maht, põhikonstruktsioonid ja

arhitektuurne välisilme.

218001 C

44

219102 Pikk 14A B

Ajalooline 19. sajandi teisest poolest pärinev

majandushoone ja elamu. Säilinud on hoone

ajalooline põhimaht, konstruktsioonid,

arhitektuurne välisilme ning osa autentseid

eksterjööri ja interjööri detaile.

6126169

Pikk 16

B

Muinsuskaitsealale iseloomulik ajalooline puidust

elamu. Väärtuslikke detaile ei ole kaasaja

remontide käigus säilinud.

209595 C

214098

Pikk 18

C

216574 B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev, 19. sajandist

pärinev kõrval- ja eluhoone. Säilinud algupärase

mahuga, kuid praeguse välisilme saanud 20.

sajandi alguses.

214076

Pikk 18A

B

Viljandile tüüpiline 20. sajandi alguse

ehitustraditsioone järgiv tellishistoritsistlik

eluhoone. Säilinud on algupärane maht ja

välisilme, kaasajal on lisatud hoonega sobiv

juurdeehitus.

6355452 C

211988

Pikk 20 / 20A

B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev peaaegu

esialgses mahus rekonstrueeritud laudvoodriga

korterelamu.

6091314 Hoone puudub

45

212030 Hoone puudub

6091313 Hoone puudub

6090429 Hoone puudub

8658541 C

6090428 Vare

214190 Pikk 28 B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev, 20. sajandi

alguse mahtudega eluhoone.

219921 Pikk 41 Vare

7063174

Pikk 39

C

213830 B

Oluline näide Viljandis väheesinevast

historitsistlikus stiilis puitvillast. Säilinud on

väärtuslik ja unikaalne tisleritööna valminud

puidust välisuks ja selle esine keraamilistest

plaatidest põrand.

46

212438 Pikk 37 C

210937

Pikk 35

C

6090427 C

224231 Pikk 33 B

Silmapaistev näide Viljandi heimatarhitektuuri

stiilis villast. 1930. aastatel korterelamuks

ümberehitatud, kuid säilitanud algse mahu ja

arhitektuurse välisilme.

210768

Trepimägi 2A

B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv puitklassitsistlik elamu.

Säilinud on hoone ajalooline põhimaht ja

arhitektuurne välisilme.

217847 C

215996

Laidoneri plats

1 B

Hea näide 1920. aastate hilisjuugendliku

vormikeelega korterelamust.

218906

Laidoneri plats

3/3A/3B

Mälestis

217796 B

Viljandi vanalinnale tüüpiline 19. sajandi

puitarhitektuuri esindav väikeelamu. Säilinud on

hoone algupärane maht, põhikonstruktsioonid ja

arhitektuurne välisilme.

47

216175 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv tellisseintega

kõrvalhoone. Säilinud on maakivivundament ja

tellisseinad.

225271

Laidoneri plats

5/5A

B

Ajaloo- ja linnaruumilise väärtusega, algselt 18.

sajandi ehitatud, kuid hiljem neoklassitsistliku ilme

saanud hoone. Kuulub Viljandi neoklassitsistlike

kivihoonete rühma. Interjööris säilinud

muljetavaldav katusekonstruktsioon ja

graniitastmetega trepp.

6368211 C

213444 B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev 19. sajandist

pärinev abihoone. Hiljem ümberehitatud,

kasutades algupärase hoone

seinakonstruktsioone.

211505

Laidoneri plats

5B C

216559

Lutsu 1

B

Viljandi vanalinna vanimat kihistust esindav, 18.

sajandist pärinev ja algses mahus säilinud

eluhoone.

6368613 C

6355422 C

210371 Lutsu 1A B

Viljandi vanalinna vanimat kihistust esindav, 18.

sajandist pärinev eluhoone. Säilinud on hoone

algupärane maht, põhikonstruktsioonid, välisilme

ja üksikud algupärased detailid.

48

227156 B

Viljandi vanalinna vanimat kihistust esindav, 18.

sajandist pärinev, elamuga kokku ehitatud

abihoone.

505810

Lutsu 3/3A

B

Viljandile tüüpiline tellishistoritsistlik, autentselt

säilinud mahtude ja välisilmega hoone, mis on

hiljem krohvitud.

6368274 B

Viljandile tüüpiline ajalooline abihoone.

504886 B

Viljandile tüüpiline, lihtne ajalooline puitelamu.

224069

Lutsu 5/Pikk 25

Mälestis

212188 B

Viljandile tüüpiline 19. sajandist pärinev puidust

eluhoone. Säilinud algupärase mahu,

konstruktsioonide ja välisilmega.

212480 B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv puidust kõrvalhoone.

Praegune 20. sajandist pärinev hoonemaht on

ehitatud 19. sajandi vundamendile.

227333

J. Laidoneri

plats 9

B

Algupärase mahu ja välisilmega säilinud Viljandi

18.-19. sajandi ehitustraditsioone järgiv

klassitsistlik puitelamu.

6902416 C

49

220530

J. Laidoneri

plats 9B

B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv elu- ja abihoone.

Ajaloolise mahu ja välisilmega säilinud hoone,

mille esimese korruse kivist maht pärineb 19.

sajandi keskpaigast ja puidust teine korrus on

ehitatud 20. sajandi algul.

6902417 C

216505

J. Laidoneri

plats 9A

B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-

Venemaa tüüpfassaade järgiv elamu, mis on

säilitanud ajaloolise mahu ja välisilme.

6902418 C

214454

J. Laidoneri

plats 7

B

Hästi säilinud Viljandi 19.-20. sajandi

ehitustraditsioone järgiv ajalooline

kahekorruseline puithoone.

210069 C

218907

Lutsu 4

B

Viljandi 19.-20. sajandi ehitustraditsioone järgiv

tellishistoritsistlik hoone, mille otsaviil on hea

näide pritskrohviga juugendstiilist.

6976713 C

214472 Lutsu 6 B

Viljandi 19.-20. sajandi ehitustraditsioone järgiv

puidust eluhoone, mis esindab vanalinna

varasemat ühekorruseliste puitelamutega

hoonestuskihistust. Hästi säilinud algupärase

50

välisilme ja eksterjööridetailide ning võlvitud

keldritega elamu.

6962226 C

6127337 Lutsu 6A C

Lutsu 8A Hoone puudub

219635

Lutsu 8

B

Algupärase arhitektuurse ilme ja arvukate

eksterjööridetailidega säilinud silmapaistev näide

Viljandi tellishistoritsistlikust hoonest.

219646 C

210730 C

218880

Lossi 4

B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev 18.-19. sajandist

pärinev puidust eluhoone, mille pritskrohvitud

fassaadidega arhitektuurne ilme on kujunenud

1920. aastate ümberehituse käigus.

214348 C

51

224404 B

Väga hea näide Viljandi klassikalisest

vahvärkkonstruktsioonis abihoonest, millel on

oluline roll vanalinnale iseloomulike väärtuste

kandjana.

214486

Lossi 6/6A/6B

B

Silmapaistev näide Viljandi puitklassitsistlikust

hoonest. 18. sajandist pärinev autentse mahu,

välisilme ja fassaadidetailidega säilinud elamu

omab nii ajaloolist kui arhitektuurset väärtust.

Interjööris on säilinud poola laudisega puittaladel

vahelaed, mantelkorsten ja puidust tahveluksi.

210779 B

Silmapaistev näide tüüpilisest 19. sajandi alguse

Viljandi hoovihoonest. Säilinud on hoone algne

maht, osa fassaadiviimistlust ja poola laudisega

kaetud puidust talalaed interjööris.

214927 B

Silmapaistev näide tüüpilisest 19. sajandi alguse

Viljandi hoovihoonest. Säilinud on hoone algne

põhimaht, osa eksterjööridetaile ja karniisidega

pottahjud ning tahveluksed interjööris.

219845 C

227158

Lossi 9/ Munga

3

B

Silmapaistev näide 20. sajandi alguse Viljandi

vanalinna historitsistlikust nurgatorniga

puithoonest. 18. sajandisse ulatuva ajalooga

hoone maht ja välisilme pärinevad 20. sajandi

teisest kümnendist.

6978283 B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev, ajalooliste

mahtude ja välisilmega säilinud 20. sajandi alguse

kahekorruseline puithoone.

210603 C

6127658 Lossi 7 B

Näide ajaloolise mahu ja fassaadikujundusega

säilinud Viljandi 20. sajandi alguse juugendlike

sugemetega hoonest.

52

215561 C

219261 Hoone puudub

213286

Lossi 5

B

Hea näide Viljandi 19. sajandi puitklassitsistlikust

hoonest. Tõenäoliselt 18. sajandisse ulatuva

ajalooga hoone on oma arhitektuurse välisilme

saanud 19. sajandi teisel poolel.

6368843 C

226942 C

219060 Lossi 3 A

Valdavalt autentsena säilinud Viljandile tüüpiline

tellishistoritsistlik hoone. Interjööris on säilinud

tahveluksed ja üks lihtpottidest karniisiga ahi.

209013

Pikk 15

B (tänavapoolne

maht)

Viljandi muinsuskaitsealale iseloomulik

kõrvalhoonest ehitatud elamu.

209013

C (madalam

hoovipoolne maht)

6976987 C

53

220590

Pikk 13

B

Silmapaistev näide Viljandi puitklassitsistlikust

hoonest. Võrdlemisi autentse välisilme, mahtude

ja mitmete fassaadidetailidega säilinud elamu.

220406 C

6368646 C

6744297 Sepa 4 Hoone puudub

212782 Sepa 4 B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev 19. sajandist

pärinev kivihoone. Viljandi ühekorruseliste

telliselamute kihistuse hästi säilinud näide.

213335 Sepa 6 Hoone puudub

217180 Sepa 8 B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajaloolise

välisilmega säilinud kõrvalhoonest ümber ehitatud

elamu.

216797

Pikk 11

B

Viljandi 19. sajandi ehitustraditsioone ja

klassitsistlikke Tsaari-Venemaa tüüpfassaade järgiv

elamu. Ajaloolise mahu ja välisilmega säilinud

näide Viljandi puitklassitsistlikust hoonest.

6130770 C

54

219114

Pikk 9

B

19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv

Viljandi vanalinnas ebatüüpiline kahekorruseline

puidust korterelamu.

6130771 B

Viljandile iseloomulikku tellishoonete kihistust

esindav ajalooline abihoone.

6126167 Pikk 7 B

19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv

mitmes ehitusetapis valminud ajalooline krohvitud

tellishoone.

219104 Pikk 3D C

217798 Pikk 3C B

Ajalooline puidust abihoone, millele hiljem on

lisatud elamufunktsioon. Viljandile tüüpilise

mitmekihilise hoovihoonestuse näide.

224213 Pikk 5A B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv abihoone-elamu.

Silmapaistev näide autentselt säilinud eksterjööri

ja mitmete fassaadidetailidega

tellishistoritsistlikust kõrvalhoonest.

225446

Pikk 5

B

Viljandile tüüpiline kahekorruseline

tellishistoritsistlik hoone. Säilinud on algupärane

maht ja põhikonstruktsioonid, osaliselt ka

fassaadide kujunduselemendid.

214032 C

468107 Munga 7 B

Silmapaistvalt autentse välisilmega säilinud näide

Viljandi varasemast puithoonete kihistusest.

55

508227 Munga 5 C

6125986 Munga 5 C

223368 Lossi 13 B

Viljandi 19. sajandi ehitustraditsioone ja

klassitsistlikke Tsaari-Venemaa tüüpfassaade järgiv

elamu. Hea näide Viljandi vanalinna

puitklassitsistlikust hoonest. Säilinud on ajalooline

põhimaht ja suur osa esifassaadi arhitektuurseid

detaile.

218527 Lossi 11 Mälestis

213186 Lossi 11A Mälestis

6744295

Munga 2A

Hoone puudub

ETAK kood

puudub C

6744296 Munga 4 C

214655 Munga 4 B

Viljandi vanalinna 19. sajandi lõpu

kahekorruseliste puitelamute kihistuse üks

vanemaid ja võrdlemisi autentsena säilinud

näiteid.

56

216756 Kauba 5//5A C

6131611 Kauba 5 B

Viljandi 19. sajandi ehitustraditsioone ja

klassitsistlikke Tsaari-Venemaa tüüpfassaade järgiv

elamu. Silmapaistev ja autentse ilme ning arvukate

fassaadidetailidega säilinud näide Viljandi

vanalinna iseloomustavast puitklassitsismi

kihistusest.

6125748 Kauba 5A B

Oluline ja võrdlemisi autentse eksterjööriga

säilinud näide Viljandi vanalinnale tüüpilisest

tellishistoritsismi kihistusest.

6355601

Munga 6, Pikk

3, Kauba 7

C

217789 B

Näide võrdlemisi algupärase välisilmega säilinud

1930. aastate algul ehitatud hilisjuugendlike ja

traditsionalistlike elementidega korterelamust.

214946 B

Silmapaistev näide Viljandi vanalinnale tüüpilisest

tellishistoritsistlikust hoonest. Säilinud algupärase

mahu ja valdavalt autentse arhitektuurse ilme ning

fassaadidetailidega.

210471

Kauba 3

B

Hea näide Viljandi vanalinnale tüüpilisest

tellishistoritsistlikust hoonest. Osaliselt on säilinud

algupärane fassaadilahendus.

219447 Hoone puudub

6125749 Kauba 1B B

Hästi restaureeritud näide Viljandi varasemast

ühekorruselisest puitklassitsistlikust hoonest.

57

213753

Kauba 1A

C

211387 B

19. sajandi ehitustraditsioone järgiv

ühekorruseline väikeelamu ja -ärihoone, mis on

säilinud algupärase mahu ja arhitektuurse

välisilmega.

213565

Lossi 15

B

Silmapaistev ja autentse eksterjööriga säilinud

näide Viljandile tüüpilisest kahekorruselisest

tellishistoritsistlikust hoonest.

6962190 B (tellistest osa)

Viljandile tüüpilise ajaloolise tellistest kõrvalhoone

näide.

6962190 Lossi 15 C (laudadest osa)

6126715 Lossi 17 B

Viljandile tüüpiline tellishistoritsistlik hoone.

Säilinud on hoone algupäevane maht, tellistest

välisseinad ja räästaalune ehiskarniis, avad on

ümberehitatud.

6126714 Lossi 19 B

18. sajandist pärinev varase kroonuahitektuuri

ainus säilinud näide Viljandis. Hoone tänapäevane

ilme on kujunenud 19. ja 20. sajandi

ümberehituste käigus.

6126716 Väike-Turu 1 C

6126717 Väike-Turu 1A B

Viljandile tüüpiline tellishistoritsistlik hoone.

Hoone maht ja tänavaäärse fassaadi arhitektuurne

ilme on säilinud algupärasena.

58

216138 C

219887 Väike-Turu 1B C

6126712 Väike-Turu 1C B Viljandile tüüpiline ajalooline tellistest abihoone.

6126713

Väike-Turu 3

B

Suure ajaloo- ja ühiskondliku väärtusega Viljandi

ajalooline kreisikohtuhoone, mis 1925. aastal

ehitati ümber tuletõrjehooneks.

206795 C

218934 C

226931

Väike-Turu 5,

5A, 5B, Kauba

10

B

Ajalooline töökoja- ja eluhoone.

214838 B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajalooline

puidust hoovielamu.

219636 B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajalooline

vahvärkdekooriga kaupluse- ja tööstushoone.

59

6368800 B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajalooline

vahvärkdekooriga kaupluse- ja tööstushoone.

213518 Kauba 8 B

Algupärase mahu ja arhitektuurse ilmega säilinud

Viljandile tüüpiline ühekorruseline

tellishistoritsistlik hoone. Hoovifassaadi eenduval

puidust trepikojal on väga väärtuslik klassitsistlik

uks, mis tõenäoliselt pärineb mõnelt teiselt,

vanemalt hoonelt.

224209 Kauba 4 B

Algupärase mahu ja arhitektuurse ilmega säilinud

Viljandile tüüpiline ühekorruseline

tellishistoritsistlik hoone.

6368920 Kauba 4A B

Viljandile tüüpiline ühekorruseline

tellishistoritsistlik hoovihoone.

223189 Tallinna 2 B

18. sajandist pärinev ühekorruseline

puitklassitsistlik hoone, millel on säilinud

algupärane maht ja põhikonstruktsioonid.

Fassaadid ja interjöörid on ümberehitatud.

215685 Tallinna 2A C

6127448 Tallinna 2B C

214637

Tallinna 4

C

6368963 B

Hea näide Viljandi ajaloolisest keraamilistest

tellistest ja puidust ehitatud abihoonest.

60

218107

Tallinna 4A

B

Hea näide Eesti Vabariigi ajal rajatud pultkatusega

kauplusehoonest.

225916 B

Hea näide Viljandi ajaloolisest keraamilistest

tellistest abihoonest.

228098 Tallinna 6 B

Esinduslik näide varasemast hoonestusest

ümberehitatud Viljandi vanalinna juugendstiilis

krohvitud tellishoonest.

6125295 Tallinna 8 B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev varasemast

kõrtsihoonest 1920. aastatel ümberehitatud

mansardkatusega kivist ärihoone.

Tartu 2 Hoone puudub

215674 Tartu 4A B

Hea näide Tartu tänava vanemast hoonestusest ja

Viljandi vanalinna puitklassitsismi kihistusest.

207055 Tartu 4C C

6133747 Arkaadia aed 3 C

6131005 Arkaadia aed 5 C

61

224532 Tartu 4 B

Viljandi 19. sajandi ehitustraditsioone ja

klassitsistlikke Tsaari-Venemaa tüüpfassaade järgiv

elu- ja ärihoone. Hea näide algse mahu ning

mitmete fassaadidetailidega säilinud Viljandi

puitklassitsistlikust hoonest.

219626 Tartu 6 B

Näide 1920.-1930. aastatel ümberehitatud Viljandi

puitklassitsistlikust hoonest.

216158 Tartu 6A B

Algupärase põhimahu säilitanud 19. sajandi II

poolest pärinev kauplusehoone.

212195

Tartu 8 ja 8a

B

Näide Viljandile tüüpilisest väikesest

puitklassitsistlikust ärihoonest.

6089750 C

__ Lossi 25 Hoone puudub

__ Lossi 23 Hoone puudub

__ Lossi 21 Hoone puudub

217746 Väike -Turu 2A B

Viljandile tüüpiline ühekorruseline

tellishistoritsistlik hoone, mis on säilinud

algupärase mahu ja fassaadidekooriga.

62

212004 C

216799 Väike -Turu 4 B (puitosa)

Autentsena säilinud välisilme ja fassaadidekooriga

19.-20. sajandi Viljandi ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline puithistoritsistlik korterelamu.

216799 Väike -Turu 4 C (hoovitiib)

215382

Väike -Turu 6

B

Näide algupärase mahu ja välisilme, kuid 1930.

aastatel ümberehitatud aknaavadega Viljandi

vanalinna ühekorruselisest puitklassitsistlikust

hoonest.

6131500 C

216810 Väike -Turu 6A B

19. sajandist pärinev kaasajal osaliselt

rekonstrueeritud ajalooline puithoone.

219009

Väike -Turu 6B

B

Tüüpiline näide 19. sajandi hoovielamust.

7063243 C

6752353 Väike -Turu 8A C

63

6752354 Arkaadia aed 4 C

216391

Väike -Turu 8

B

Näide Viljandi varasemast puitklassitsistlikust

elamust. Säilinud on hoone algupärane põhimaht,

fassaadide välisilme ja interjööris mantelkorsten-

köök.

6090856 C

215010

Väike -Turu 8C

B

Hea näide ajaloolisest abihoonest ehitatud

puitelamust.

209792 Hoone puudub

6125298 Kauba 12 B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev 18. sajandi

puithoone rekonstrueeritud koopia, näide

nõukogudeaegsest restaureerimispraktikast.

226961

Tallinna

14/Posti 2

Mälestis

219055 B

Viljandile tüüpiline ühekorruseline

tellishistoritsistlik hoone.

212185 Posti 4 B (vana puidust osa)

Näide algupärase põhimahu ja välisilmega säilinud

Viljandi ühekorruselisest puitklassitsistlikust

hoonest.

64

213185

C (kaasaegne osa

hoovi pool)

214923

Posti 6

B

Üks esimesi juugendstiilis hooneid Viljandis.

Kivihoone praegune ilme on kujunenud erinevate

ümberehitusetappidega.

212204 C

213508

Posti 8

B

Näide Viljandi hilisklassitsistlikust puithoonest.

Säilinud on hoone algupärane põhimaht ja

tänavaäärse fassaadi arhitektuurne ilme.

6924439 C

212299 Hoone puudub

210473

Posti 10

B

Viljandile tüüpiline tellishistoritsistlik hoone, millel

on säilinud algupärane põhimaht ja tänavapoolse

otsafassaadi arhitektuurne ilme.

217750 C

217159 Posti 12,12A B

Viljandi 1930. aastatel ehitatud väike-korterelamu

hästi korrastatud näide.

65

214212 B

Tüüpiline näide abihoonest ehitatud

korterelamust.

212921 C

212106

C

6125579

Posti 14,14A

B

Näide erinevate 19. sajandi ehitusetappide käigus

kujunenud Viljandi puitklassitsistlikust hoonest.

224216 B

Haruldane näide 19. sajandi rõhtpalkidest

abihoonest, mis on säilinud võrdlemisi autentse

välisilmega.

213313 C

6125580 Posti 16 B

Ajalooline tööstushoone, mis on ehitatud ilmselt

19. sajandi lõpus ning tähelepanuväärne

silindervõlvidega keldrite poolest.

230040 Lossi 35 Mälestis

6125581 Lossi 33 B

Autentse välisilme ja fassaadidetailidega säilinud

Viljandile tüüpiline tellishistoritsistlik hoone.

66

Lossi 31A Hoone puudub

6353683 Lossi 31B C

Lossi 31C

Hoone puudub

6125433 Lossi 31 B

211290

Lossi 29/ Tartu

11 Mälestis

6125432 Tartu 9 B

Näide Viljandi juugendstiilis äri- ja eluhoonest.

Säilinud on hoone algupärane maht,

põhikonstruktsioonid ja osa fassaadilahendusest.

215020 Tartu 7 B

Ajalooline ühekorruseline tellistest ärihoone.

Fassaadid on ümberehitatud, kuid säilinud on

hoone algupärane maht ja silindervõlvidega

kelder.

7740338

Tartu 7A, 7B,

7C, 7D

B

Silmapaistev näide kaasaegsest arhitektuurist

Viljandi muinsuskaitsealal.

212750 B

Autentsena säilinud näide 19. sajandi

traditsioonilisest rõhtpalk konstruktsioonis

kõrvalhoonest. Hoone all on säilinud ka maakivist

kelder.

67

217176 B

Oluline osa Viljandi ajaloolisest

hoonestusstruktuurist. Võrdlemisi hea näide

sajandipikkusest abihoonest elamuks muutmise

protsessist.

7740336 C

6744560 Hoone puudub

6127618

Tartu 5

B

Näide 18. sajandisse ulatuva ajalooga Viljandi

puitklassitsistlikust hoonest. Säilinud on hoone

ajalooline põhimaht ja konstruktsioonid, maakivist

keldrid ja osa fassaadikujundusest.

209965 C

225275

Tartu 5A

B

Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline puidust

korterelamu.

213788 C

220248 Tartu 5B B

19.-20. sajandi ehitustraditsioone järginud

ajaloolisest abihoonest ehitatud elamu.

212401 Tartu 5C B

19.-20. sajandi ehitustraditsioone järginud

ajaloolisest abihoonest ehitatud elamu.

68

6126335

Tartu 5D

B

19.-20. sajandi ehitustraditsioone järginud

ajaloolisest abihoonest ehitatud elamu.

6923746 C

221014

Tartu 3, 3A

B

19. sajandisse ulatuva ajalooga, 1925. aastal

olemasolevas mahus väljaehitatud elamu-

ärihoone.

210557 C

6127003 B

Viljandi 19.-20. sajandi ehitustraditsioone järginud

ajalooline hoovihoone.

217943 C

6368878 Hoone puudub

214737 C

6255407 Tartu 1A C

69

209897 B

19. sajandisse ulatuva ajalooga, 1924. aastal

juugendliku välisilme saanud krohvitud

fassaadidega puidust kauplusehoone.

6127002 Tartu 1B B

19. sajandisse ulatuva ajalooga, algselt klassikalise

ulualuse ja vintskapiga aidahoonest

ümberehitatud ühekorruseline puidust elu- ja

ärihoone.

223536 Tartu 1C B

Algupärase fassaadidekooriga säilinud Viljandile

tüüpiline tellishistoritsistlik abihoone.

222223

Tartu 1

B

Algupärase põhimahu ja -konstruktsioonidega

säilinud muinsuskaitseala väärtusi kandev

ajalooline rõhtpalkseintega kauplusehoone, mille

peamiselt klassitsistlikke ja juugendlikke elemente

kombineeriv välisilme on kujunenud erinevate

ümberehituste käigus.

7038942 C

6127001 B

Tõenäoliselt 19. sajandi II poolest pärinev, tüüpilist

ulualusega ajaloolise aidahoone tüüpi esindav

kõrvalhoone.

6744555 Tallinna 12 C

214473

Laidoneri plats

8 A

Autentsena säilinud mahu, välisilme ja

fassaadidekooriga säilinud historitsistlik

esindushoone. Spetsiaalselt hotelliks kavandatud

hoone on ehitusjärgselt olnud silmapaistvamaid

hooneid Viljandis. Interjööris on säilinud mitmeid

ajaloolisi elemente, sh keldrid ja algupäraste

piiretega trepid.

70

218881

Laidoneri plats

10 Mälestis

224090 Lossi 14 B

Algupärase mahu ja arhitektuurse ilmega säilinud

näide Viljandi vanalinna väikesemahulisest

puitklassitsistlikust hoonest.

436605 Lossi 14A C

220741 Linnu 2 A

Silmapaistev näide Viljandi funktsionalistlikust

esindushoonest, mis on säilinud suhteliselt

autentsena nii eksterjööris kui ka interjööris.

504888

Linnu 4

B

Ajaloolise ja linnaruumilise väärtusega, 19.

sajandisse ulatuva ajalooga, kuid 1920. aastate

ümberehitustega olemasoleva mahu ja välisilme

saanud ajalooline koolihoone. Interjöörides on

säilinud ajaloolisi tahveluksi, seinalambriisid ja

treppe.

504100 B

Tüüpiline näide 19. sajandi I poole Viljandi

puithoonest, mis on säilinud algupärase mahu,

põhikonstruktsioonide ja üldise arhitektuurse

ilmega.

503489 Hoone puudub

220427

Oru 8, Oru 8a

B

Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse

ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline

tellishistoritsistlik hoone.

216087 C

71

6127452

Oru 10

B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev, 19. sajandi

algusesse ulatuva ajalooga, erinevate

ehitusetappidega kujunenud tööstushoone.

211383 C

6744253 Talli 2 C

212034 Vaksali 3a/2 C

6976673 Koidu 4 C

6255519 Tartu 48 C

6368833 Munga 7 C

6850821 Ranna pst 1/1 B

Hästi säilinud 1960. aastate modernistliku

arhitektuuriga linnastaadioni sissepääs-

pääslahoone.

6355250 Järve 6 C

72

6950259 Koidu 7b C

6752407 Järve 6 C

6355428

Lossi 6 // 6a //

6b Vundament

6255755 Hariduse 16a C

215836 Ranna pst 1/2 B

Hästi säilinud 1960. aastate modernistliku

arhitektuuriga linnastaadioni sissepääs-

pääslahoone.

6902418

J. Laidoneri

plats 9a C

216730 Hariduse 16 C

740962 Pikk tänav T3 C

6752357 Kauba 4 C

73

8172141

J. Laidoneri

plats 5c B

Viljandi ajalooline veetorn, mis on ehitatud 20.

sajandi alguses ning on linna oluline maamärk ja

sümbol tänapäevalgi.

467384 Lossimäed Mälestis

6255506 Ranna pst 1 C

6744505 Tartu 5a Hoone puudub

6744252 Talli 2 B

Silmapaistva arhitektuuriga ajaloolisesse

keskkonda sobituv kaasaegne ehitis, laululava.

211401 Posti 28 B

Viljandi 19.-20. sajandivahetuse ehitustraditsioone

järgiv kahekorruseline puidust korterelamu.

209677

C. R. Jakobsoni

18 B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajalooline

esindushoone osa. Ehitismälestise kultuuriselts

"Koit" juurdeehituse osa, kangialune.

6752429 Mäe 3 // 3a Hoone puudub

6972229 Mäe 5 C

74

215814

C. R. Jakobsoni

29 Hoone puudub

219678

C. R. Jakobsoni

27 C

220739 Posti 28a B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev Viljandile

tüüpiline puidust eluhoone. Ajalooline põhimaht ja

üldine välisilme on säilinud, interjöör ja osaliselt ka

eksterjöör kaasajastatud.

6368713

C. R. Jakobsoni

33 C

220020 Tartu 31 C

207064 Koidu 14 C

218449

C. R. Jakobsoni

18 Mälestis

223190

C. R. Jakobsoni

35 B

Näide Viljandi klassitsistlikus stiilis

ühekorruselisest hoonest, millega liitub

tellishistoritsistlik hoonemaht.

211906

C. R. Jakobsoni

18 B

Ehitismälestise kultuuriselts "Koit" juurdeehituse

osa, nurgapealne maht.

75

6092046 Väike 2 B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev

rekonstrueeritud kivihoone.

218039 Mäe 9 B

Viljandile tüüpiline 19. sajandi II poole

ehitustradistsioone järgiv tellishoone. Säilinud on

hoone ajalooline maht ja fassaadikujundus.

6125452 Mäe 3 B

19.-20. sajandi ehitustraditsioone järgiv puidust

elumaja.

218858 Mäe 3a B

19. sajandi lõpu ehitustraditsioone järgiv ajalooline

eluhoone. Kahest mahust koosnev tellistest ja

puidust ehitis, mille tellistest mahu otsaseina

viiluosa esindab Viljandis väheesinevat

vahvärkkseina ehitamise traditsiooni.

225042

C. R. Jakobsoni

25b C

738984 Mäe 9 C

215497

C. R. Jakobsoni

33 B

Ajalooline, üksikute juugendlike detailidega

säilinud krohvitud fassaadidega kahekorruseline

puidust korterelamu.

215030 Tartu 27 B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev 20. sajandi

esimese poole ehitusetappide käigus kujunenud

välisilmega kahekorruseline kivi- ja puitseintega

korterelamu.

214077 Tartu 29 B

Ajaloolisse keskkonda sobituv 19.-20. sajandi

vahetuse traditsioonide eeskujul kavandatud

välisilmega kaasaegne elumaja.

76

222221

C. R. Jakobsoni

29 B

Autentsena säilinud näide Viljandi 1930. aastate

funktsionalistlikus stiilis nurgapealsest elumajast.

6133230 Posti 23 C

225024

C. R. Jakobsoni

25 B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev 19. sajandi II

poolel ehitatud puithoone.

213530

C. R. Jakobsoni

18 C

217390 Tartu 25 B

Viljandile tüüpiline maakividest sokliga

ühekorruseline puidust eluhoone, mis on kaasajal

rekonstrueeritud.

227184 Koidu 14 B

19. sajandisse ulatuva ajalooga, kuid

ümberehituste käigus osaliselt funktsionalistlike

joontega välisilme omandanud kahekorruseline

puidust korterelamu.

219050 Mäe 5 B

Algupärase mahu ja mitmete fassaadidetailidega

säilinud Viljandile tüüpiline ühekorruseline

tellishistoritsistlik eluhoone.

6368784 Tartu 25 C

740932 Posti 23 B

Viljandi 19. sajandi lõpu ehitustraditsioone järgiv

ajalooline puitelamu.

77

6368647 Koidu 14a C

217980 Tartu 27a B

Algupärase põhimahu ja -konstruktsioonidega

säilinud Viljandile tüüpiline ühekorruseline

maakivisokliga 20. sajandi alguse puidust

eluhoone.

213163

C. R. Jakobsoni

35a B

Näide 19. sajandi II poole kivist elamu- ja

abihoonest. Eenduva külgmise mahu viilu all on

säilinud erandlik rikkaliku dekooriga puidust

ümaraken.

218839

C. R. Jakobsoni

25a B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev 19. sajandist

pärinev ja 20. sajandil ümber ehitatud kivihoone.

210395 Posti 28 // 28a C

225891

C. R. Jakobsoni

25b B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajalooline

puidust abihoone.

214441 Tartu 31 B

20. sajandi alguses ehitatud ning kaasajal

autentselt taastatud elumaja.

215336

C. R. Jakobsoni

25a B

Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajalooline

puidust abihoone.

217605

C. R. Jakobsoni

27 B

Näide Viljandi 1930. aastate ehitustraditsioone

järgivast elamust.

78

502508 Posti 23a B

Viljandi 19. sajandi ehitustraditsioone järgiv

ühekorruseline puidust hoovielamu.

6127485

C. R. Jakobsoni

33a B

Viljandi 19.-20. sajandi ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline puidust ja tellistest elamu.

502499

C. R. Jakobsoni

35b C

224287

C.R. Jakobsoni

31 Hoone puudub

6368239 Järve 3

C

8486871

J. Laidoneri

plats 3 // 3a //

3b Hoone puudub

6752400

Tartu 42 // 42a Hoone puudub

216442

Ranna pst 3 C

SELETUSKIRJA LISA 2

Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast

See tabel käsitleb ainult muinsuskaitseameti loakohustust, lisaks rakendab kohalik omavalitsus ehitusseadustiku nõudeid.

Menetlused:

1 – Tegevuskava ja tööde tegemise luba (MuKS § 49 lg 3)

2 – Kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus, lisaks muinsuskaitse eritingimused, (vajadusel uuringud), ning tööde tegemise luba (MuKS §

46–54)

3 – Muinsuskaitseameti kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus (MuKS § 52 lg 4)

Hooldamine ja remontimine

Konserveerimine, restaureerimine ja ehitamine siseruumides

Väliste piirdekonstruktsioonide restaureerimine ja konserveerimine

Väliste piirdekonstruktsioonide ilme muutmine, sh värvimine

Ehitamine (sh laiendamine, ümberehitamine, lammutamine)

Ehitusprojekti kohustuseta

Ehitusprojekti kohustusega

Ehitusprojektiko hustuseta

Ehitusprojekti kohustusega

Ehitusprojekti kohustuseta

Ehitusprojekti kohustusega

Ehitusprojekti kohustusega

Mälestis Puudub 1 2 1 2 1 2 2

A-hoone Puudub 1 2 1 2 1 2 2

B-hoone Puudub Puudub 1 2 1 2 2

C-hoone Puudub Puudub Puudub 1 3 3

Tööd on jagatud ehitusprojekti kohustusega ja ehitusprojekti kohustuseta töödeks vastavalt Ehitusseadustiku Lisa 1-le. St kõikidel juhtudel, kui kohalikule

omavalitsusele tuleb esitada projekt ehitusloa saamiseks või koos ehitusteatisega, rakendab Muinsuskaitseamet kultuuriväärtuslike hoonete (A ja B) puhul

menetlust 2, muude hoonete (C) puhul menetlust 3. Juhul, kui kohalikule omavalitsusele ehitusprojekti esitamise nõuet ei ole, ei nõua projekti ka

Muinsuskaitseamet ning annab tööde loa tegevuskava alusel.

NB! Kui töid tehes avastatakse ajalooline rajatis, tarind, hooneosa, viimistluskiht, arheoloogiline kultuurkiht või muu leid või asjaolu (mistahes

kaitsekategooria hoone siseruumides), on tööde teostaja kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata

muinsuskaitseametit (MuKS § 60).

Viljandi muinsuskaitseala

kaitsekord

Muinsuskaitseamet Aluskaart: Maa-amet 2023

0 200100 M

26.05.2023

Keskaegsete linnakindlustustega ümbritsetud vanalinn, ordulinnuse varemed ja Katariina kabeli vahetu ümbrus, kus on säilinud mitmekihiline arheoloogiline kultuurkiht, mis sisaldab eri ajastuste ehitiste jäänuseid ja matmispaiku.

Vanalinnaga vahetult külgnev uuslinna ala, endine Viljandi mõisasüda ja Huntaugu piirkond koos Viljandi järve äärse alaga.

Ala, mille õuemaal kehtib leevendus: tööde tegemise luba ei ole nõutav kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks

SELETUSKIRJA LISA 3. Arheoloogilise kultuurkihiga

alad Viljandi muinsuskaitsealal

Seletuskirja Lisa 4.

Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja ettepanekud ning Muinsuskaitseameti

seisukohad

Muinsuskaitseamet 14.04.2023

Täname, et aitasite kaitsekorra täpsustamisele kaasa!

Esitaja

Arvamuse/ettepaneku vastuväite kokkuvõte Muinsuskaitseameti seisukoht/selgitus

Keskkonnaamet

14.02.2023

Arvamus: Keskkonnaamet on tutvunud Viljandi

muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõuga.

Keskkonnaamet ei esita täiendusi ja

parandusettepanekuid. Keskkonnaamet on

huvitatud, et Viljandi muinsuskaitsealale jäävad

ajaloolised haljasalad säiliksid ja on nõus, et

Viljandi järve äärne ajalooline haljasala (lisa 4

kaardil objekt nr 3) säiliks avatud maastikuna, jääks

võimalikult looduslikuks ning avatuks ja säiliksid

vaated Viljandi järvele. Eelnõuga seatud tingimused

võimaldavad haljasalade hooldamist ning väldivad

Viljandi järve ja Lossimägede vahelisel alal

suuremahulisi arendusi.

Seisukoht: võtta arvamus teadmiseks.

E.H.

19.02.2023

Ettepanek, et Posti tn 23a jääks muinsuskaitsealalt

välja ning maksimaalselt rakenduks piirang, et

fassaad peaks säilima originaalset punast värvi.

Ühe korteri omanikud Posti tn 23a majas ei soovi,

et maja teise korruse väljaehituseks,

katusevahetuseks ja fassaaditöödeks

muinsuskaitseala laiendamisega takistusi juurde

tuleks. Väidetavalt ei ole 2/3 korterites midagi

ammusest ajast säilinud, väljast on fassaad samuti

kokku lapitud erinevatest aegadest ja vähemalt 4

erinevat fassaadilauda kasutades.

Korteriomanikud leiavad, et muinsuskaitselised

piirangud raskendavad maja renoveerimist ning

tulemuseks ei säili ka see vähene, mis täna alles on,

vaid olukord läheb üha kehvemaks.

Seisukoht ja selgitus: ettepanekut mitte arvestada.

Muinsuskaitseamet on analüüsinud Viljandi muinsuskaitseala (sh laiendatava ala)

kultuuriväärtust ja leiab, et nimetatud alal, kus paikneb ka Posti tn 23a hoone, on riikliku kaitse

eeldused täidetud. Muinsuskaitseala laiendamine lähtub sellest, et kaitstav ala vastaks tervikuna

muinsuskaitseala kriteeriumitele ja eesmärkidele. Olemasolevat muinsuskaitseala laiendatakse

nende tänavate osas, kus on mõistlik liigutada piir tänava teise poole kinnistute tagumiste

piirideni ja see puudutab C. R. Jakobsoni, Posti, Mäe ja Tartu tänavate kinnistuid. Sellisest

piiride muutmise põhimõtteks on, et muinsuskaitseala oleks linnaruumis tajutav loogilise

tervikuna ja lähtuks linnaruumi terviklikkuse põhimõttest, st mõlemal pool tänavat asuvad

ajaloolised kinnistud on hõlmatud muinsuskaitsealasse ja nende käsitlemiseks on seatud

võrdsed tingimused.

Posti tn 23a elamu moodustab koos Posti tn 23 elamuga kultuuriväärtuslike hoonete kogumi,

mis iseloomustavad muinsuskaitseala hoonestust ja järgivad selles väljakujunenud

ehitustraditsioone. Seetõttu on kaitsekorra koostamise töörühm need hooned määranud B-

kaitsekategooriasse. Kaitsekategooria määramisel arvestatakse arhitektuuriväärtust,

linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust. Posti

tn 23a hoone põhiväärtustena on säilinud selle suures osas algupärane hoonemaht ja

põhikonstruktsioonid.

Juhime tähelepanu, et B-kaitsekategooriasse määratud hoonete, nagu Posti tn 23a, puhul tööde

tegemist siseruumides Muinsuskaitseametiga kooskõlastama ei pea. Kooskõlastamise ja tööde

tegemise loa taotlemise kohustus hakkab kehtima vaid selles osas, mis puudutab hoone

kandvaid konstruktsioone ja välitarindeid, näiteks katus, fassaadid, aknad, uksed, sokkel,

vihmaveesüsteem, korstnad, tehnoseadmed jmt. Rõhutame ka, et varem tehtud tööde osas

Muinsuskaitseamet tagasiulatuvalt ümbertegemist ei nõua (näiteks paigaldatud plastikaknad,

ajaloolisest erineva profiiliga laudis). Samuti ei tühista Muinsuskaitseamet uue kaitsekorraga

juba kehtivaid ehitusprojekte. Ameti luba ei ole vaja ka hooldus- ja remonttöödeks, mille hulka

kuuluvad maja värvimine, eterniidist katusekatte vahetamine eterniidi vastu jms.

Muinsuskaitsealal kinnisvara omaval isikul on õigus saada Muinsuskaitseametilt tasuta nõu

muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamise, remontimise, ehitamise, konserveerimise ja

restaureerimise küsimustes, samuti juhiseid ja konsultatsioone ehitise seisukorra

parandamiseks (MuKS § 44). Muinsuskaitseala laienemise järgselt on õigus taotleda

Muinsuskaitseametilt toetust muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamiseks, remontimiseks,

konserveerimiseks, restaureerimiseks, taastamiseks ning hoiu- ja säilitustingimuste tagamiseks

(MuKS § 35 lg 1).

U.E.

28.02.2023

Ettepanekud: 1) pöörata suuremat tähelepanu

Muinsuskaitseameti ja omavalitsuse poolt eelmise

sajandi alguses ehitatud villade kaitsele. Mida ette

võtta, et villad hävingust päästa? Kas on mõeldav

võtta kõik villad väärtusklassi “mälestis” ja teha

omanikele rangemaid ettekirjutusi hoonete

säilitamiseks?;

2) väärtuslikele hoonetele, mida ähvardab omaniku

hoolimatusest tulenevalt hävimine, või ebasobiv

ümberehitamine, koostab omavalitsus

omavahenditest eskiisprojekti. Selle alusel oleks

võimalik hävinenud fassaadielemente või hoone

osasid tulevikus lihtsam taastada, kui aluseks võttes

ainult vanu fotosid;

3) eelnõu IV osa punkt 20 täiendamiseks.

Uusehitiste lisandumisel muinsuskaitsealale võiks

lisaks juba märgitud punktidele kehtestada ka

minimaalsed arhitektuurilised nõuded uutele

hoonetele, et vältida analoogsete kakofooniate

tekkimist vanalinna miljöös nagu juhtus näiteks Oru

21A puhul. Nendeks projekteerimistingimusteks,

võiksid olla näiteks viilkatuse nõue (vältimaks

miljöösse sobimatute kuubikute teket), katusekalle

minimaalselt 45kraadi, katusekatte materjal plekk

või kivi (vältimaks kaasaegseid materjale nagu

näiteks ruberoid, eterniit vms), avatäidete osakaalu

Seisukoht ja selgitus: kaitsekord arvestab osaliselt ettepanekuid (1 ja 3);

ettepanek 2 - kaitsekorra eelnõu sellega seonduvat regulatsiooni ette ei näe;

ettepanekut 4 mitte arvestada.

Hoone mälestiseks tunnistamise menetlemise algatamiseks võib ettepaneku teha iga Eesti

Vabariigi kodanik. Kui selline ettepanek on Muinsuskaitseametile tehtud, otsustab amet, kas

hoone mälestiseks tunnistamise menetlust algatada või mitte. Juhul, kui menetlus algatatakse,

siis selle käigus selgitatakse välja hoone kultuuriväärtus, kaaludes avalikku huvi ja kaasatud

isikute huve ning hinnates mälestiseks tunnistamise põhjendatust. Hetkel asuvad nimetatud

villad Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal ning valdavalt on need kaitsekorra koostamise

käigus määratud B-kaitsekategooriasse, üksikutel juhtudel ka A-kaitsekategooriasse

(Trepimägi 6, Oru 21, Ranna pst 14).

Iga hoone korrashoid ja säilitamine on ennekõike omaniku vastutus ja sõltub tema heast

tahtest ning paraku ei ole ükskõik kui rangete muinsuskaitseliste nõuete kehtestamise abil

võimalik ühtegi hoonet kaitsta ignorantse omaniku eest. Siiski on Muinsuskaitseseaduse § 39

alusel võimalik ametil nõuda mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise rikkumise korral

selle taastamist.

Arhitektuuri ehk ehituskunsti loomiseks on keeruline kehtestada ühtseid objektiivseid

kriteeriume. Täpsemad nõuded uute ehitiste püstitamisele antakse kinnistu detailplaneeringu

või projekteerimistingimustega. Enne uue ehitise püstitamist muinsuskaitsealale koostatakse

muinsuskaitse eritingimused detailplaneeringule, kus analüüsitakse ümbritsevat keskkonda.

Muinsuskaitseala kaitsekorra üks eesmärk ongi sätestada varasemast selgemad ja täpsemad

nõuded uute ehitiste püstitamisele selleks, et säilitada olemasolevat ajaloolist keskkonda.

Usume, et need varasemast täpsemad nõuded on piisavad tagamaks muinsuskaitseala miljöö ja

ajaloolise õhkkonna säilimise.

max % fassaadipinna kohta (vältimaks vanalinna

sobimatute, puhtalt klaasfassaadide teket), fassaadi

materjal (puid, kivi, krohv), fassaadi värv

(vältimaks erksaid ja must-valgeid toone) jms;

4) “kõrghaljastuse” säilitamine muinsuskaitseala

kaitsekorrast välja võtta. Kõrghaljastuse

uuendamist, raiet ja asendamist reguleerivad linnas

muud õigusaktid.

Kõrghaljastus moodustab osa muinsuskaitseala kultuuriväärtusega keskkonnast, mistõttu on ka

selle säilitamine ja kaitse muinsuskaitseseadusest tulenev kohustus (MuKS § 1 lg 1 (1)).

Muuhulgas on muinsuskaitsealal nõutav tööde tegemise luba kõrghaljastuse rajamiseks, raie-,

kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamisega seotud töödeks (MuKS § 52 lg 3 (1)). Seetõttu ei ole

võimalik ettepanekut järgida ning „kõrghaljastust“ kaitsekorra eelnõust välja võtta. Kaitsekorra

eelnõu näeb siiski ette leevenduse ameti poolt antava tööde tegemise loa osas kõrghaljastuse

rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks õuemaal

väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga alasid ja raietöödeks ning hooajalise ehitise

püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on kooskõlastanud raieloa ja hooajalise

ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga. Kõrghaljastuse säilitamiseks on kaitsekorra

eelnõus sätestatud vastavad nõuded (punkt 22), mis näevad ette, et uue kõrghaljastuse rajamise

(ka oma eluea ära elanud puude asemel) tuleb kasutada konkreetsele tänavale või haljasalale

iseloomulikku kõrghaljastusviisi ja ajastuomaseid liike. Nende otsuste tegemisel teevad

Muinsuskaitseameti maakonna nõunik ja maastikuarhitekt koostööd kohaliku omavalitsuse

vastava valdkonna spetsialistiga.

M.K.

01.03.2023

Ettepanek: mitte vähendada muinsuskaitseala

kaitsevööndit.

On arusaamatu, mille järgi koordineeritakse

Viljandi muinsuskaitsealal ehitamist. Milliste

mõtetega on antud luba ehitada Talli ja Hariduse

ristile moodne maja?

Muinsuskaitse alal lastakse maha võtta ainulaadseid

vanu maju. Kuidas sai C. R. Jakobsoni tn 52

asukohale moodne maja kui tegemist on

muinsuskaitsealaga? Kuidas sai juhtuda C. R.

Jakobsoni 50a vana maja kohale ultramoodsa

„maja“ ehitamine? Miks tahetakse ajalooline kant,

mis on enam vähem omavahel sobituvate majadega

välja jätta muinsuskaitsealalt? Loomulikult peab

linnaruum arenema, aga kas see peab olema just

selline kaootiline. Võiks ikka linnajagude kaupa

jääda mingi stiilipuhtus.

Seisukoht ja selgitus: ettepanekut mitte arvestada.

Viljandi muinsuskaitseala on elav ja arenev keskkond, kus uute ehitiste püstitamine ei ole

keelatud. Muinsuskaitseala kaitsekord sätestab ka varasemast selgemad ja täpsemad nõuded

uute ehitiste püstitamisele. Usume, et need varasemast täpsemad nõuded on piisavad tagamaks

muinsuskaitseala miljöö ja ajaloolise õhkkonna säilimise. Arhitektuuri ehk ehituskunsti

loomiseks on keeruline kehtestada ühtseid objektiivseid kriteeriume. Täpsemad nõuded uute

ehitiste püstitamisele antakse kinnistu detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. Enne

uue ehitise püstitamist muinsuskaitsealale koostatakse muinsuskaitse eritingimused

detailplaneeringule, kus analüüsitakse ümbritsevat keskkonda.

Nimetatud uued ehitised paiknevad muinsuskaitseala kaitsevööndis. 1. maist 2019. aastal

kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse § 14 lg 3 punktid 1-2 sätestavad, et muinsuskaitseala

kaitsevööndi eesmärk on tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, et

vältida järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses ja/või muinsuskaitseala

vaadeldavus olulistest vaatepunktidest. Hetkel kehtiv muinsuskaitseala kaitsevöönd, mis ulatub

suures osas muinsuskaitseala piirist kaugele ja hõlmab väga suure ala, ei taga täiel määral

seadusest tulenevat kaitsevööndi eesmärki. Nimelt, kaitsevööndi põhimõte on olla

puhvertsooniks muinsuskaitseala ja sellest väljapoole jääva linnaruumi vahel, et tagada

hoonestuses sujuv üleminek.

Olles olukorda analüüsinud nii kaitsekorra koostamise töörühma koosolekutel kui ka

kaitsevööndit läbi jalutades, leidsid töörühma liikmed, et muinsuskaitseala kaitsevööndit on

mõistlik vähendada ning vajalik puhvertsoon on tagatud ka väiksema kaitsevööndiga. Sellest

tulenevalt jääb kaitsekorra kehtestamisel ka C. R. Jakobsoni tn 52 hoone ja selle lähimat

hoonestust puudutav ala kaitsevööndist välja.

Eesti Omanike

Keskliit

01.03.2023

Ettepanekud:

1) hinnata uuesti kaitsekorra kehtestamise

proportsionaalsust, kuivõrd selle hindamisel ei ole

analüüsitud ja põhjendatud;

2) leevendada muinsuskaitsealal kehtivaid nõudeid

seoses uue ehitise püstitamisega, kinnistu piiride

muutmisega ja õuemaaga, kuivõrd nende nõuete

näol on tegemist intensiivse omandipõhiõiguse

riivega kaitsekorra eelnõu eesmärgiga võrreldes,

mistõttu on need nõuded ebaproportsionaalsed;

3) ühildada kaitsekorra eelnõus sätestatud teatise-

või loamenetlusi ehitusseadustikus (edaspidi EhS)

või maaparandusseaduses (edaspidi MaaPS)

ettenähtud teatise- või loamenetlusega, et

vähendada halduskoormust ning aja- ja

ressursikulu;

4) esitada täiendavad põhjendused kohaliku

kaitsemeetmete rakendamise osas ning põhjendada,

miks kohaliku omavalitsuse autonoomiasse

sekkumine on käsitletud ulatuses põhjendatud;

5) viia kaitsekorra eelnõu suhtes läbi majanduslike

ja sotsiaalsete mõjude analüüs, et selgitada välja

kaitsekorraga kehtestavate nõuete mõjud ja

muinsuskaitsealal asuvate kinnistute omanike

toetamiseks sobivate meetmete sisu ja ulatus.

Mõjude hindamisel tuleks hinnata ka

hüvitamiskohustusest tulenevaid mõjusid riigile ja

kohalikele omavalitsustele ning kaaluda, kas

meetmed nendest kuludest tulenevalt on

proportsionaalsed;

6) näha ette kaitsekorra eelnõus muinsuskaitsealal

asuvate hoonete puhul nende omanikele hoonete

kõrgemate korrashoiu- ja remondikulude

hüvitamise regulatsioon, mille konkreetne sisu ja

ulatus on võimalik välja selgitada majanduslike ja

sotsiaalsete mõjude analüüsiga;

7) hinnata uuesti A-kaitsekategooriasse määratud

hoonete väärtusklassi ja sellest tulenevalt muuta A-

kaitsekategooria hoonete nimekirja.

Seisukoht ja selgitus: ettepanekuid osaliselt arvestada.

Eesti Omanike Keskliit esitas sarnased ettepanekud Muinsuskaitseametile ka Paide

muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames 05.12.2022, millele

Muinsuskaitseamet vastas 03.01.2023 kirjaga nr 1.1-7/1933-1.

1) Muinsuskaitseamet vastas ettepanekutele kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1. Viljandi

muinsuskaitseala omab riikliku tähtsusega kultuuriväärtust, mistõttu on tegemist ülekaaluka

avaliku huviga, mis annab riigile õiguse seada omandile kitsendusi ning omandiõigust piirata.

Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamisega püütakse leida tasakaal omandiõiguse riive ja

kultuuripärandi kaitse tagamise vahel.

Muinsuskaitseamet kinnitab, et kehtiva Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega

võrreldes kaitsekorra kehtestamisel (hetkel olemasoleval) muinsuskaitsealal kitsendused

leevenevad. Hetkel kehtivates muinsuskaitseala piirides asub ligikaudu 1300 ehitist, mida seni

on käsitletud võrdväärselt, st sisuliselt A-kaitsekategooria hoonetena, kus tuleb kaitsta nii

eksterjööri kui ka interjööri. Käesoleval hetkel kehtib kõigile ehitistele muinsuskaitse

eritingimuste taotlemise ja muudatuste tegemiseks kooskõlastamise kohustus ning interjööris

ja eksterjööris tööde tegemiseks loa saamise kohustus.

Muinsuskaitseala kaitsekorraga leevendatakse enamiku muinsuskaitseala hoonete puhul

kohustust taotleda interjööris tehtavate restaureerimis-, konserveerimis- ja ehitustööde

tegemisel kooskõlastust või tööde luba (sh muinsuskaitse eritingimusi). Vaid 11 hoonel (alla

1% kogu muinsuskaitseala ehitistest), mille interjöörides on säilinud väärtuslikke elemente ja

mis on kaitsekorra eelnõuga määratud A-kaitsekategooriasse, säilivad seni kehtivad nõuded.

Lisaks sellele leevendatakse B-kaitsekategooriasse määratud 307 hoone nõudeid, kuna

interjööris tehtavatele töödele enam Muinsuskaitseameti loakohustus ei kehti ja

märkimisväärselt C-kaitsekategooriasse määratud 254 hoone nõudeid, kuna nende hoonete

puhul puudub edaspidi tööde kavandamisel muinsuskaitse eritingimuste saamise kohustus ning

loobutakse täiendavalt tööde tegemise loa taotlemise vajadusest.

Nagu näha, ongi kaitsekorra eesmärk vähendada seniseid omandipiiranguid ning jätta

kultuuriväärtuste kaitseks alles vaid need lahendused, mis säilitavad olulise ajaloo- ja

kultuuripärandi, kuid riivavad omandiõiguseid võimalikult minimaalsel määral.

2) Muinsuskaitseamet vastas samasugusele ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1.

Arvestades ettepanekut, täiendas Muinsuskaitseamet Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra

eelnõu seletuskirja omandiõiguse piirangute kehtestamise proportsionaalsuse osas.

Mis puudutab kinnistu piiride muutmist, siis Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu

seletuskirja punktis 19.8 on öeldud, et kinnistute piire on lubatud muuta ning eelistatud on

ajalooliste kinnistupiiride taastamine. Seetõttu jääb arusaamatuks väide, et kinnistu piiride

muutmisega seotud piiranguid saab Eesti Omanike Keskliidu hinnangul pidada ülemäära

intensiivseteks kaitsekorra eelnõu eesmärgiga võrreldes.

3) Muinsuskaitseamet vastas samasugusele ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1.

Mis puudutab A-, B- ja C-kaitsekategooriasse määratud ehitiste arvu, siis need on leitavad

Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu seletuskirjast.

4) Viljandi muinsuskaitsealal on riikliku tähtsusega kultuuriväärtus, mistõttu on asjakohane ka

ala reguleerimine riiklikul tasandil. Riiklik kaitse on ette nähtud muinsuskaitseseaduses

(MuKS) ning selle tagamine on Muinsuskaitseametile, Kultuuriministeeriumile ja Vabariigi

Valitsusele seadusega pandud kohustus. Riigikogu määras kindlaks, et kultuuripärandi üle-

riiklik kaitse määratakse muinsuskaitseseaduse alusel ning kohalik kaitse planeerimisseaduse

(PlanS) alusel. Kui on täidetud muinsuskaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud riikliku kaitse

eeldused, siis kohustab MuKS andma ajaloo- ja kultuuripärandile riikliku kaitse. MukS ei näe

ette võimalust delegeerida selliste otsuste tegemist kohalikule omavalitsusele.

Põhiseaduse preambulis on välja toodud tahe kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama

lisaks rahvusele ja keelele ka kultuuri säilimise läbi aegade. Seega on kultuuripärandi säilimine

põhiseaduslikult kaitstav Eesti riigi, ühiskonna, omanike ja kõigi ühine avalik huvi. Seejuures

on põhiseaduse järgi ajaloo- ja kultuuripärandi kaitse just MuKSi ehk riigi keskvõimu ülesanne.

Sellele osale tuleb luua sobilik kaitse, mille tulemusel säilib ajaloo- ja kultuuripärand

järgmistele põlvedele.

Juhime tähelepanu asjaolule, et omaniku õiguseid kaitsevad MuKSi normid märkimisväärselt

kõrgemalt kui PlanSi normid. MuKSi § 3 lg 8 järgi tuleb mälestisele ja muinsuskaitsealale

suunatud riiklikes tegevustes lähtuda avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste

tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Seadusega on piiritletud riikliku kaitse

eeldused, millega on lõplik otsus seotud ega saa seaduse piiridest väljuda. Kaitsekord

koostatakse avalikkusega koos ja kõiki, sh kohalikku omavalitsust kaasates. Kõigil on võimalik

kaasa rääkida, sh õiglaste omandipiirangute sisustamisel. Kaitsekorra eelnõu arutab

Muinsuskaitse Nõukogu, selle sisu vaatab üle ja vajadusel muudab Kultuuriministeerium, kes

viib selle lõpuks vastuvõtmiseks Vabariigi Valitsusse. Seal on otsuse juures nii õiguskantsler

kui ka riigikontrolör, kellel on sõnaõigus ja võimalus õiglase lahenduse leidmiseks kaasa

rääkida.

PlanS § 74 lg 3 järgi võib üldplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi. Sama seaduse

§ 75 lg 1 punktide 16 ja 17 alusel on valla ja linna üldplaneeringu ülesanne nii miljööväärtuslike

alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste

seadmine kui ka kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle

üldiste kasutustingimuste määramine. Sarnane norm on §-des 124 ja 126 detailplaneeringu

kohta.

Nagu näha, on kohalikul omavalitsusel PlanSi alusel palju ulatuslikumad volitused kehtestada

kinnisomandile kitsendusi kui on Vabariigi Valitsusel MuKSi alusel. Kui võrrelda koostatavaid

muinsuskaitsealade kaitsekordade eelnõusid erinevate valdade ja linnade miljööalade nõuetega,

siis on viimased kohati märkimisväärselt nõudlikumad ning sisaldavad ulatuslikumaid

omandiõiguse piiranguid.

Kultuuripärandi säilimise nimel teeb Muinsuskaitseamet koostööd pidevalt ja jätkuvalt

erinevate omavalitsustega kui ka teiste riigiasutustega. Viljandi linna arengusuundade üle

otsustab kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja detailplaneeringute alusel. Seda nii praegu kui

ka edaspidi. Seejuures tuleb omavalitsusel arvestada, et juhul kui planeeritaval alal paikneb

muinsuskaitseala, tuleb tagada muudatuste tegemisel muinsuskaitseala väärtuste säilimine. See

kohustus tuleneb muinsuskaitseseadusest, mitte ei kaasne kaitsekorraga. Uute planeeringute

koostamisel tuleb kohalikel omavalitsustel samuti keskkonda mõjutavate ruumiliste

muudatuste kavandamisel lähtuda muinsuskaitsealal väljakujunenud väärtustest ja nende

hoidmise põhimõtetest (tingimused antakse vastavalt muinsuskaitse eritingimustega, MuKS §

61). Maakasutuse sihtotstarbe muutmisel Muinsuskaitseameti kaasamine otsustamisse tuleneb

muinsuskaitseseadusest (MuKS § 52 lg 5). Amet ei takista muinsuskaitsealal maa sihtotstarbe

muutmist, kui sellega tagatakse kultuuriväärtuslike linnaehituslike struktuuride säilimine. Amet

kooskõlastab sellisel juhul sihtotstarbe muutmise taotluse. Koostatav kaitsekord ei sea

täiendavaid piiranguid maa sihtotstarbe muutmisele.

Juhime ka tähelepanu, et kohaliku ja riikliku tasandi koostöö riikliku kultuuripärandi kaitsel ei

ole välistatud. Kohalikul omavalitsusel on jätkuvalt võimalus muinsuskaitsealal riiklik

järelevalve, dokumentide ja taotluste menetlemine Muinsuskaitseametilt üle võtta

halduslepinguga. Selline halduslepingul põhinev koostöö toimus Viljandis aastatel 2013-2019.

Viljandi linnavalitsuse esindajad on olnud kogu kaitsekorra koostamise protsessi vältel

kaasatud töögrupi töösse. Siiski ei ole Viljandi linnavalitsus avaldanud soovi muinsuskaitseala

riikliku kaitsega halduslepingu alusel uuesti tegelema asuda.

Muinsuskaitsealal säilinud väärtused täidavad riikliku kaitse eelduseid, mistõttu riikliku kaitse

lõpetamist või selle olemasolevast alast vähendamist põhjendatuks ei peeta. Muinsuskaitseala

riikliku kaitse lõpetamiseks ei ole ka Viljandi linnavalitsus ettepanekut esitanud.

Muinsuskaitseamet teeb pärandi hoidmisel kohalike omavalitsustega pidevat koostööd,

seahulgas anname seisukohti ja suuniseid nii riikliku kaitse alla kuuluva kui ka mitte kuuluva

kultuuripärandi säilimiseks. Amet annab ekspertteadmisi olemasolevate muinsuskaitseala

hoonete ja mälestiste projekteerimistingimuste juurde muinsuskaitse eritingimustega haldusakti

andmise käigus, samuti ehitusprojekti kooskõlastamisel ning raie, reklaami ja kaevelubade

kooskõlastamisel. Samuti kooskõlastame muinsuskaitse eritingimusi, mis on

ekspertteadmistena aluseks üld- ja detailplaneeringutele. Teeme koostööd omavalitsustega üld-

ja detailplaneeringute koostamisel. Siiski tuleb rõhutada, et kui ala on kohaliku omavalitsuse

poolt kehtestatud üldplaneeringuga miljööalaks tunnistatud, ei anna Muinsuskaitseamet iga alal

paikneva üksikhoone kohta kohalikule omavalitsusele miljööalal ekspertteadmisi ega

kooskõlasta kavandatavat ehitustegevust.

5) Muinsuskaitseamet on sotsiaalmajanduslikke mõjusid kaalunud kaitsekorra eelnõu

seletuskirjas, kus tuuakse välja erinevus kehtiva põhimääruse ja kaitsekorra vahel, samuti alal

kehtima hakkavad leevendused. Arvestades ettepanekut, täiendati seletuskirja.

6) Muinsuskaitseamet vastas samasugusele Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023

nr 1.1-7/1933-1.

7) Muinsuskaitseamet vastas Teie esitatud ettepanekutele kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1.

Viljandi muinsuskaitsealal (sh laiendataval osal) määrati kaitsekorra eelnõus A-

kaitsekategooriasse 11 hoonet. Otsused kaitsekategooriate osas tegi kaitsekorra koostamise

töörühm, mille liikmetest üks või mitu on kõikide A-kaitsekategooriasse määratud hoonete

interjööridega kohapeal tutvunud. Seega on Teie soovitud tegevus juba läbi viidud. Kohapealse

paikvaatluse viisid läbi selleks erialaste teadmistega eksperdid. Seetõttu on otsustamiseks

vajalik teave olemas. Muuhulgas on enamike hoonete kohta olemas põhjalik arhiivmaterjal või

juba koostatud muinsuskaitse eritingimused koos fotomaterjaliga. Seetõttu võime kinnitada, et

kõikide A-kaitsekategooriasse määratud hoonete osas on olemas piisavad alusteadmised.

Oleme seisukohal, et töörühma poolt hoonetele tehtud kaitsekategooriate ettepanekud on

põhjendatud ja vastavuses nii muinsuskaitseseaduse kui kultuuriministri määrusega nr 23.

Juhul, kui mõni A-kaitsekategooriasse määratud hoone omanik teeb ettepaneku

kaitsekategooriat muuta, kaalutakse ettepanekut uuesti kaitsekorra koostamise töörühmas ning

vajadusel palutakse omanikult võimalust veelkord hoone interjööriga tutvuda.

A.R.

01.03.2023

Ettepanek: kaitsekorra ja seletuskirja punktis 8.7

ära märgitud kohad ümber sõnastada, mis

puudutavad muinsuskaitsealal kaasaegset

arhitektuuri.

Kaitsekorra punkti võiks sõnastada näiteks nii: uue

ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise

ehitamisel eelistatakse keskkonda sulanduvat

lahendust, eesmärgiga rikastada mitmekihilist

ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga.

Seisukoht ja selgitus: osaliselt arvestada ettepanekuga muuta kaitsekorra eelnõus ja

seletuskirja teksti punktis 8.7.

Muudatused on nähtavad uuendatud kaitsekorra eelnõus ja seletuskirjas Muinsuskaitseameti

kodulehel.

Otsuseni jõudmisel võeti arvesse ka Viljandi vanalinna senist muinsuskaitsepraktikat. Põhimõte

lubada uute ehitiste ja suuremahuliste juurdeehitiste puhul kaasaegse arhitektuurikeelega, kuid

ümbritseva keskkonnaga arvestavat lahendust, ei ole mõeldud kontrastselt eristuva uue

arhitektuurini jõudmiseks. Eesmärk on vältida kohmaka detailikäsitlusega mistahes

stiilitunnustega uute ehitiste püstitamist ajaloolises linnaruumis, mida paraku varasemalt ette

on tulnud.

T.R.

01.03.2023

Ettepanek: oluliselt vähendada olemasoleva

muinsuskaitseala suurust, et muinsuskaitseala oleks

nn vanalinna osas ehk jätkuks siis ka vahendeid

selle ala säilitamiseks ning paremaks tegemisel.

Piisavalt ei ole analüüsitud omanike poolset ohtu

oma varale sõltuvalt sellest, kas see vara asub

muinsuskaitse alal või sealt väljas. Kas ja millised

omanikud on hakanud oma omandit lõhkuma,

hävitama, kahjustama? Millised hooned või

piirkonnad on „tänu“ muinsuskaitse puudumisele

saanud kannatada?

Seisukoht ja selgitus: ettepanekuga mitte arvestada, kuid muuta C. R. Jakobsoni tn 29 hoone

kaitsekategooriat (A-kaitsekategooria asemel B-kaitsekategooria).

Muinsuskaitseala vähendamist ja piirdumist üksnes vallikraaviga ümbritsetud vanalinna

kaitseala loomisega arutasid kaitsekorra koostamise töörühma liikmed mitmel töörühma

koosolekul. Pärast põhjalikku kaalumist otsustati, et muinsuskaitseala vähendamine ei ole

põhjendatud, kuna vanalinnaga vahetult piirnev uuslinna ala, Huntaugu piirkond ja Viljandi

järve äärne ajalooline haljasala kannavad samuti muinsuskaitseala väärtusi ning tegemist on

hästi säilinud muinsuskaitseala vanalinna ala toetava ajaloolise keskkonnaga. Küll aga leidis

töörühm, et vanalinna väärtusi tuleb kaitsta mõnevõrra rangemate kitsenduste kehtestamisega.

Seetõttu jagati muinsuskaitseala kolmeks piirkonnaks, kus kehtivad ka erinevad nõuded

linnaruumile ja uute ehitiste püstitamisele. Arvestades kogu Viljandi muinsuskaitseala kõrget

Kaitse alla võtmise põhjendustes pole veenvalt

tõendatud, et kaitse alla võtmata jätmisel on väga

suur oht muinsuse säilimisele ja esineb omanike

poolne suur surve kahjustada endale kuuluvat

omandit. Kas on esinenud juhuseid, kus

linnavalitsus ei ole hakkama saanud oma

ülesannetega?

Kuivõrd on arvestatud kliima soojenemisega?

Muinsuskaitse aluste hoonete soojustamine on

sisuliselt olematu aga nende kasutustingimused

halvenevad. Rohepöördesse peame kõik panustama,

energia kokkuhoid on oluline. See piirkond, mida

soovitakse kaitse alla võtta, on säilinud ka ilma

täiendava kaitseta suhteliselt muutumatuna.

Ei ole nõus muinsuskaitseala laienemisega ja

kavandatud kaitsekorra piirangute kehtestamisega.

Ei ole nõus C. R. Jakobsoni tn 29 hoone

määramisega A-kaitsekategooriasse. C. R.

Jakobsoni tn 35 kinnistu omanikud ei ole samuti

nõus muinsuskaitseala laienemisega ja piirangute

kehtestamisega.

Toetan Eesti Omanike Keskliidu arvamust

01.03.2023 nr KL-1/9.

kultuuriväärtust ei saa Muinsuskaitseamet Teie ettepanekut muinsuskaitseala vähendamise osas

arvesse võtta. Viljandi muinsuskaitseala omab kõrgemat kultuuriväärtust ning seetõttu on

tegemist riikliku tähtsusega alaga, mille hoidmine ja säilitamine on oluline kõikide kodanike

jaoks.

Muinsuskaitseseadus näeb ette säilitamiskohustuse, millest tulenevalt peab igaüks hoiduma

tegevusest, mis võib muinsuskaitsealal asuvat ehitist ohustada, rikkuda või selle hävitada.

Muinsuskaitsealal asuvat ehitist võib kasutada lähtuvalt nüüdisaja vajadustest, kuid mitte viisil,

mis võib ohustada mälestise või ehitise või selle osade säilimist ning selle tagamiseks peab

ehitise omanik või valdaja ehitist hooldama ja vajaduse korral remontima (MuKS § 33 lg 1-3).

Kaitsekorra eelnõus sätestatud nõuded ei ole kehtestatud mitte ehitiste kaitseks omanike poolse

ohu vastu vaid selleks, et kultuuriväärtuslikke ehitisi teadvustatult ja asjakohaselt

restaureeritaks, konserveeritaks ja ehitataks.

Eelnevast tulenevalt on muinsuskaitsealal kinnisvara omavatel omanikel õigus saada ka

Muinsuskaitseametilt tasuta nõu muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamise, remontimise,

ehitamise, konserveerimise ja restaureerimise küsimustes, samuti juhiseid ja konsultatsioone

ehitise seisukorra parandamiseks (MuKS § 44). Samuti on õigus taotleda Muinsuskaitseametilt

toetust muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks,

restaureerimiseks, taastamiseks ning hoiu- ja säilitustingimuste tagamiseks (MuKS § 35 lg 1).

Vaatamata sellele, et praegusel ajahetkel on hoonete restaureerimistoetused väikesed, on

tegemist siiski riigipoolse toetusega, mida muinsuskaitsealalt väljaspool kinnisvara omavad

omanikud taotleda ei saa.

Mis puudutab C. R. Jakobsoni tn 29 hoonet, siis selle maja interjööriga on tutvunud üks

kaitsekorra koostamise töörühma liikmetest, kelle teadmistele kaitsekategooria määramisel

tugineti. Arvestades Teie seisukohta, hindasid kaitsekorra koostamise töörühma liikmed C. R.

Jakobsoni tn 29 hoone kaitsekategooriat uuesti, võrdlesid hoone interjööri teiste samaväärselt

säilinud hoonete interjööridega ning määrasid C. R. Jakobsoni tn 29 hoonele B-

kaitsekategooria. C. R. Jakobsoni tn 29 hoone on autentsena säilinud näide Viljandi 1930.

aastate funktsionalistlikus stiilis elumajast, mistõttu väärib see kindlasti kultuuriväärtusliku

ehitise kaitsekategooriat.

C. R. Jakobsoni tn 35 kinnistul paiknev elumaja esindab näidet Viljandi klassitsistlikus stiilis

ühekorruselisest hoonest, millega liitub tellishistoritsistlik ja hästi säilinud hoonemaht, mis

samuti väärib B-kaitsekategooriat.

Nii C. R. Jakobsoni tn 29 kui ka 35 hoone puhul on tegemist muinsuskaitseala väärtusi kandvate

ehitistega, mis omavad sama kõrget väärtust, nagu tänava teise poole ehitised, mistõttu on

põhjendatud muinsuskaitseala laiendamine C. R. Jakobsoni tänava teise poole kinnistute

tagumiste piirideni.

R.N.

01.03.2023

Ettepanek: Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra

eelnõus peaks olema konkreetselt käsitletud

hoonete lammutamise teema.

Seisukoht ja selgitus: kaitsekorra eelnõu punktis 16 on juba sätestatud nõuded A- ja B-

kaitsekategooria hoonete konserveerimiseks, restaureerimiseks, ilme muutmiseks ja

Viljandi muinsuskaitsealal on mitmeid hooneid, mis

seisavad tühjana ja lagunenuna, sest neid pole

tehnilistel ja majanduslikel põhjustel võimalik

rekonstrueerida. Peaks olema konkreetselt kirjas, et

millistel juhtudel võiks muinsuskaitseamet anda

ehitisele lammutusloa, kui tegemist on A või B

kaitsekategooriasse kuuluva hoonega ja millistel

juhtudel võiks linn anda lammutusloa C-

kategooriasse kuuluva hoone puhul. Millistel

juhtudel ei pea lammutusluba hoone omanikule

andma. Igal pool on juttu vaid ehitiste

rekonstrueerimisest või laiendamisest. Mõne

lagunenud vanalinna hoone puhul olevat nii (C-

kategooria), et linn ei väljastavat lihtsalt

lammutusluba ja omanik peabki jätma maja nii

nagu on, sest rekonstrueerida pole võimalik ja uut

keskkonda sobivat hoonet ei lubata teha.

ehitamiseks (sh lammutamiseks), mis on ühtlasi Muinsuskaitseameti loa kohustuslikud tööd.

C-kaitsekategooria ehitise ehitamine ei ole Muinsuskaitseameti loa kohustuslik tegevus.

Muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõus kasutatavaid mõisteid hooldamine, remontimine, ilme

muutmine, konserveerimine ja restaureerimine kasutatakse neile Muinsuskaitseseaduse §-s 7

omistatud tähenduses. Mis puudutab mõistet lammutamine, mis on EhS § 4 lg 1 kohaselt

ehitamine ehk ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle

füüsikalised omadused, siis seda käsitletakse kaitsekorra eelnõus vastavalt ehitusseadustikus

sätestatule. Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse osaliselt või

täielikult.

Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega sarnane ehitis, võib

seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on

ehitada lammutatud ehitise asukohale uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise

ehitise ehitamisega.

Kuna kaitsekord ei käsitle ehitiste tehnilist seisundit, siis ei ole võimalik eelnevalt määrata

restaureerimise ja ehitamise (sh lammutamise) erinevaid võimalusi. A- ja B-kaitsekategooria

ehitiste puhul tuleb seega igat lammutamise otsust eraldiseisvalt kaaluda, kuna ka ehitised ja

nende tehniline seisund või taastamise võimalikkus on iga objekti puhul erinevad.

J.R.

27.02.2023

Ettepanek: Ajalooline haljasala peaks olema

täpsemalt määratletud kogu muinsuskaitse alal ja

peaks kindlasti laienema järgnevatele kinnistutele

kogu ulatuses: 89713:004:0028; 89713:003:0002;

89701:001:0324; 89701:001:0779;

89701:001:0498;

89701:001:0235

Seisukoht ja selgitus: ettepanekut mitte arvestada.

Nimetatud kinnistud (katastritunnusega: 89713:004:0028; 89713:003:0002; 89701:001:0324;

89701:001:0779; 89701:001:0498; 89701:001:0235) ei ole ajaloolised pargid ega ajalooliselt

terviklikud haljasalad. Ettepanek sisaldab keskaegseid militaarrajatisi, mis algselt oli puudeta

linna kaitseks ehitatud kivimüür koos vallikraaviga. Aastate jooksul on nimetatud kinnistud

kujundatud küll kõrghaljastusega aladeks, kuid neid ei saa nimetada ajaloolisteks haljasaladeks.

Hetkel kaitsekorra eelnõus nimetatud ajaloolised pargid ja Viljandi järve äärne ajalooline

haljasala on muinsuskaitseliselt olulised alad, mis moodustavad osa ajaloolisest

linnakeskkonnast ning mille säilitamiseks on seetõttu kehtestatud täpsemad nõuded.

Mis kinnistute kõrghaljastust, siis see moodustab osa muinsuskaitseala kultuuriväärtusega

keskkonnast, mistõttu on ka selle säilitamine ja kaitse muinsuskaitseseadusest tulenev kohustus

(MuKS § 1 lg 1 (1)). Üldjuhul näevad ka detailplaneeringud ette elujõuliste ja märgilise

tähtsusega puude säilitamise kinnistul. Muuhulgas on muinsuskaitsealal nõutav tööde tegemise

luba kõrghaljastuse rajamiseks, raie-, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamisega seotud töödeks

(MuKS § 52 lg 3 (1)).

Nimetatud kinnistud jäävad suuresti vallikraavi alale, mille osas sätestab kaitsekorra eelnõu

järgmise konkreetse nõude: linnamüüri ümbritseva vallikraavi alal on uute ehitiste püstitamine

lubatud vaid ajaloolise hoonestusmahu ulatuses ja/või aladel, kus on kehtiv detailplaneering.

Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamisega ei ole võimalik tühistada kehtivaid

detailplaneeringuid. Juhul, kui vallikraavi alal kehtestatud detailplaneering, millega on lubatud

uue ehitise püstitamine asukohta, kus ei ole ajaloolist hoonestust olnud, tunnistatakse

planeerimisseaduses ette nähtud alustel kehtetuks, siis uue kaitsekorra alusel selles asukohas

uushoonestust lubavat uut detailplaneeringut kehtestada ei ole võimalik.

A.R.

13.02.2023

Ettepanek: Tartu tn 27a hoone määrata C-

kaitsekategooriasse või jätta muinsuskaitsealalt

välja.

Seisukoht ja selgitus: ettepanekut mitte arvestada.

Tartu tn 27a hoone määras B-kaitsekategooriasse kaitsekorra koostamise töörühm. Töörühma

liikmed käisid hoonega ka kohapeal tutvumas.

Arvestades ettepanekut, hindasid kaitsekorra koostamise töörühma liikmed Tartu tn 27a hoone

kultuuriväärtust uuesti ja jõudsid järeldusele, et tegemist on väärtusliku algupärase põhimahu

ja -konstruktsioonidega säilinud Viljandile tüüpilise ühekorruselise 20. sajandi algusest pärit

puithoonega, mistõttu sellele esialgselt määratud kaitsekategooriat ei ole põhjendatud muuta.

Tehniline seisukorda ei ole ehitise kultuuriväärtuse määramise aluseks. Seetõttu otsustas

Muinsuskaitseamet jätta Tartu tn 27a maja B-kaitsekategooriasse.

B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul

säilitatakse hoone autentsus eksterjööris. Konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitustööd

eksterjööris eeldavad Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba, siseruumides tööde tegemiseks

Muinsuskaitseameti luba vaja ei ole. Juhul, kui insenertehniliste uuringute käigus tehakse

kindlaks, et tehniline seisukord ei võimalda hoonet säilitada, on B-kaitsekategooria hoone

lammutamiseks vaja taotleda Muinsuskaitseameti luba.

M.K.

24.02.2023

Küsimus: kas C. R. Jakobsoni tn 33 verandad

läheksid kaitsekorra kehtestamise järgselt

renoveerimisele või siis taastamisele? Majal on

kaks verandat ehk all naabril on ka. Mida peaks

tegema või kuidas käituma?

Seisukoht ja selgitus: C. R. Jakobsoni tn 33 hoone paikneb kaitsekorra eelnõu järgi

muinsuskaitseala laiendataval alal ning on määratud B-kaitsekategooriasse. C. R. Jakobson tn

33 veranda on arhitektuurse väärtusega ja soovitame selle säilitamiseks teostada lähiajal

hooldustööd. Kui selgub, et veranda on tehniliselt halvas seisus, siis on vaja teostada

restaureerimistööd.

Juhul, kui uue kaitsekorraga muinsuskaitseala laiendatakse, eeldavad restaureerimistööd

eksterjööris Muinsuskaitseameti tööde tegemise loa taotlemist ja muinsuskaitse eritingimuste

koostamist (koostab Muinsuskaitseamet). Siseruumides tööde tegemiseks Muinsuskaitseameti

luba vaja ei ole.

Muinsuskaitseala laiendamise järgselt on Teil õigus saada Muinsuskaitseametilt tasuta nõu

muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamise, remontimise, ehitamise, konserveerimise ja

restaureerimise küsimustes, samuti juhiseid ja konsultatsioone ehitise seisukorra

parandamiseks (MuKS § 44).

Samuti on Teil õigus taotleda Muinsuskaitseametilt toetust muinsuskaitsealal asuva ehitise

hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks, taastamiseks ning hoiu-

ja säilitustingimuste tagamiseks (MuKS § 35 lg 1). Toetust saab taotleda ka veranda

restaureerimiseks.

Viljandi

Linnavalitsus

18.01.2023

Ettepanekud:

1) eelnõus on Viljandi linnaehitusliku terviku üheks

väärtuslikuks kihistuseks nimetatud Viljandi järve

Seisukoht ja selgitus:

1) Muinsuskaitseamet, tuginedes AB Artes Terrae OÜ koostatud Viljandi ajalooliste haljasalade

uuringule (13.04.2022), Muinsuskaitseameti menetluskomisjoni otsusele (18.10.2022) ning

äärset ajaloolist haljasala. Viljandi Linnavalitsus,

tutvunud AB Artes Terrae OÜ koostatud Viljandi

ajalooliste haljasalade uuringuga, on seisukohal, et

uuringus tehtud järeldused

on pealiskaudsed. Viljandi linna uue üldplaneeringu

ja muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks tellib

linn asjakohased uuringud, milles selgitatakse välja

muuhulgas ka Viljandi järve äärse maa-ala

muinsuskaitsealased väärtused. Kehtiva

üldplaneeringu kohaselt on see vaba aja veetmise

ala, väljakute ja neid teenindavate ehitiste maa-ala.

Viljandi järve äärsele haljasalale antakse

planeeringulahendus Viljandi linna uue

üldplaneeringuga;

2) järve äärne ala on rikkalik

valdavalt arheoloogiapärandi poolest ja siin ei ole

asjakohane seada hoonestamise nõudeid, mis on

omased keskaegsele vanalinnale ehk piirkonnale 1.

3) muinsuskaitse eesmärk on ajalooliste hoonete

soklite ja keldriakende, valguskastide säilitamine,

mistõttu peaks eelnõus nõuet sõnastama selliselt, et

tänavate rekonstrueerimise käigus ei tohi ajaloolisi

hooneid kahjustada ega nende ehitusaegset

välisilmet muuta. Vajadusel saab rakendada

tehnilisi lahendusi sademevee ärajuhtimiseks;

4) eelnõu mustandi tekstis esineb läbiv nõue

haljastuse säilitamiseks. Samas on muinsuskaitseala

väärtusi ja kaitse eesmärke loetlevas punktis

nimetatud

vaid ajaloolisi haljasalasid ning nende kaitse

vajadust. Vastuolu tuleb likvideerida ja nimetatud

punktides eemaldada haljastuse kaitse nõue

väljaspool ajaloolisi haljasalasid.

5) täiendada eelnõus vastavat nõuet ja sõnastada see

järgnevalt: avalikus ruumis uusi suuremahulisi

maapealseid parklaid üldjuhul ei planeerita;

6) uues kaitsekorras on mitmeid teemasid, mis

tekitavad küsimusi muinsuskaitseameti ja Viljandi

Linnavalitsuse õiguste ja kohustuste kohta. Näiteks

maastikuarhitektuuri ja ehituspärandi ekspertnõukogude seisukohale (ühine koosolek

19.12.2022) leiab, et Viljandi järve äärne haljasala omab muinsuskaitselist ja ajaloolist väärtust,

mistõttu väärib see säilitamist haljasalana. Viljandi linnvalitsuse esindajate töörühma

koosolekutel esitatud seisukohast lähtuvalt oleme Viljandi järve äärse ajaloolise haljasala maa-

alalist mahtu vähendanud. See kattub küll vähesel määral kehtiva detailplaneeringuga, kuid

sellega ei kavandata haljasala kõnealuses piirkonnas ehitisi. Ajaloolise haljasala hoonestamine

või sinna suuremõõtmeliste rajatiste püstitamine ei tagaks ala väärtuste säilimist. Seevastu ei

ole välistatud ala arendamine puhke- ja treeningupiirkonnana, kuhu on võimalik rajada laudteid,

jooksuradasid või väiksemaid spordirajatisi, näiteks diskgolfi rada;

2) amet kaalus ettepanekut haarata esialgselt muinsuskaitseala piirkond 2

koosseisu kavandatud Viljandi järve äärne ala pigem piirkond 3 koosseisu, kuid jõudis

järeldusele, et see ala peaks olema siiski osa piirkonnast 2.

3) eelnõu punktide sõnastus, mis puudutavad tänava rekonstrueerimist ja tänavapinna

madalamale viimist on standardne kõikide linnaliste muinsuskaitsealade kaitsekordadega.

Sealjuures on sõnastuses oluline mõiste „vajadusel“, mis määratleb selle, et juhul, kui tänavat

asutakse rekonstrueerima, kavandatakse tänavapinna allapoole viimine vaid sellisel juhul, kui

see on

vajalik kultuuriväärtuslike hoonete proportsioonide taastamiseks (näiteks, et välisuks ei jääks

allapoole tänavapinda).

4) MuKS § 9 lg 2 on nimetatud, et muuhulgas võib muinsuskaitseala koosneda ka

loodusobjektidest. Samuti on muinsuskaitseala kriteeriumitena määratletud säilinud ajalooline

keskkond ning traditsioonilised maastikud, sh alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad,

avatud maastikud, väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid (määrus nr 23 „Mälestise

liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate

ehitiste väärtusklassid“ § 9 lg 1 ja 4). Kõrghaljastus moodustab olulise osa muinsuskaitseala ja

ajaloolise keskkonna miljööst. Seetõttu reguleerib kaitsekord ka kõrghaljastusega seotud

nõudeid.

Täname pööramast tähelepanu asjaolule, et muinsuskaitseala väärtusi ja kaitse eesmärki

loetlevas punktis ei ole nimetatud kõrghaljastust. Vastav täiendus on kaitsekorra eelnõusse sisse

viidud, millega on likvideeritud ka nimetatud vastuolu.

5) kaitsekorra eelnõus sätestatud nõudes avalikus ruumis uusi maapealseid parklaid üldjuhul ei

rajata on kasutatud mõistet „üldjuhul“, mis võimaldab mõningaid erandeid teha, näiteks rajada

invaparkimiskohti või üksikuid parkimiskohti hoovides. Selles punktis on vastavalt täiendatud

ka kaitsekorra eelnõu seletuskirja.

6) Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord ei reguleeri Muinsuskaitseameti ja kohaliku

omavalitsuse omavahelise suhtluse korda. Teatavat selgust pakub aga kaitsekorra seletuskirja

lisa „Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti loakohustus

lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast“. Oleme valmis arutama rollijaotust

Viljandi Linnavalitsusega.

soovitakse juurde tuua piiranguid, mis nõuavad

täiendavat järelevalvet. Koos kaitsekorra

kehtestamisega on vaja kokku leppida

üheselt arusaadavas rollijaotuses. Täpsustamist

vajab ka projektdokumentatsiooni puudutav

menetlusjärjekord. Meie seisukoht on, et menetlust

peab alustama kohalikust omavalitsusest, kes

omakorda suhtleb Muinsuskaitseametiga.

Viljandi Linnavalitsus on korduvalt väljendanud

rahulolematust Viljandi muinsuskaitseala

kaitsekorra koostamise protsessiga. Linnavalitsus

oleks oodanud, et on protsessis partner, kuid

tegelikult on olnud vaid kaasatav osapool.

Arvestades, kui intensiivselt sekkub kaitsekord

KOV

isevalitsemise õigusesse, ei ole see meie arvates

korrektne. Tööprotsessis on tuginetud analüüsidele,

mida pole olnud Viljandi linnavalitsuse

spetsialistidel võimalik kommenteerida ja

täiendada. Osad analüüsi tulemustest ei ole Viljandi

Linnavalitsuse arvates õiged, mistõttu ei saa ka

nendest tehtud järeldused olla korrektsed.

Vastavalt MuKS § 91 lg-le 1 on muinsuskaitsealade kaitsekordade koostamine

Muinsuskaitseameti kohustus (MuKS § 18) ning muinsuskaitsealaks tunnistamise otsustab

Kultuuriministeeriumi ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega (MuKS § 19 lg 3).

Kohalikud omavalitsused kaasatakse kaitsekordade koostamisse lähtuvalt kaasamise heast

tavast eesmärgiga anda Muinsuskaitseametile kohaliku omavalitsuse teadmistest tulenevat

väärt sisendit, teha ettepanekuid, avaldada arvamust ja olla muul moel igati kaasatud

kaitsekordade koostamisse, mis omakorda aitab tagada kõiki osapooli rahuldava tulemuseni

jõudmise. Nõnda on koostöö edukalt toiminud näiteks Tartu, Pärnu, Lihula, Paide ja Rebala

kaitsekordade puhul.

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Riigikantselei

[email protected] 15.10.2026 nr 1-11/1100-1

Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra

eelnõu esitamine

Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse

„Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Teadmiseks:

Muinsuskaitseamet

Reesi Sild 628 2381

[email protected]

1

eelnõu

Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord

Korraldus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 3 alusel ning kooskõlas

sama seaduse § 91 lõikega 1.

I osa

Muinsuskaitseala nimetus ja piir

1. Viljandi muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) on võetud riikliku kaitse alla

eesmärgiga kaitsta ja säilitada Viljandi linna ajaloolist linnatuumikut koos seda ümbritseva

kultuuriväärtusliku keskkonnaga, sest see kultuuriväärtuslik maa-ala tervikuna esindab Eesti

ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa.

2. Muinsuskaitseala hõlmab Viljandi linnakindlustustega piiratud keskaegse linna ordulinnuse

varemete ja vallikraavidega, nendega külgneva uuslinna ala, endise Viljandi mõisasüdame ning

Huntaugu piirkonna koos Viljandi järve äärse haljasstruktuuriga.

3. Muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piir, sealhulgas muinsuskaitsealale avanevad olulised

vaated, on esitatud korralduse lisas 1.

II osa

Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted

4. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Viljandi ajalooliselt väljakujunenud linnatuumiku ja

seda ümbritseva kultuuriväärtusliku keskkonna ja arheoloogilise kultuurkihi säilitamine, ajastu-

ja kohatunnetust loovate väärtuste esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ning linnaruumi

kestlik areng.

5. Muinsuskaitseala kaitse ja säilimise korraldusele kohaldatakse muinsuskaitseseadust koos

siin korralduses sätestatuga.

6. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgiga seotud väärtused on:

1) mitmekesine, inimmõõtmeline ja kultuurimälu hoidev elu-, töö-, äri-, õppe- ja

puhkekeskkond, milles on võimalik tunnetada linna ajalugu selle erinevate kihistuste kaudu;

2) läbi ajastute kujunenud linnaehituslik tervik, sealhulgas hooned ja rajatised (edaspidi

ehitised), ajalooline tänavavõrk ja kvartalid, krundi- ja hoonestusstruktuur, väljakud, hoovid ja

aiad (edaspidi õuemaa), ajaloolised linnaruumi kujundavad elemendid, ehitusjooned,

katusemaastik, arheoloogiline kultuurkiht, maastiku- ja pinnavormid ning kõrghaljastus ja

ajaloolised haljasalad;

3) muinsuskaitsealale kaitsevööndist avanevad olulised vaated (korralduse lisa 1) ja

muinsuskaitsealal avanevad sisevaated.

7. Läbi ajastute kujunenud linnaehitusliku terviku väärtuslikumad kihistused muinsuskaitsealal

on:

2

1) arheoloogiline kultuurkiht, muinas-, kesk- ja varauusaegsete kihistuste maa all ja maa peal

säilinud osad, sealhulgas Huntaugu asulakoht, Viljandi ordulinnuse varemed, vallikraavid ning

linnakindlustused;

2) 18.–20. sajandist säilinud väärtuslikud ehitised ja hilisem ajaloolisesse hoonestusstruktuuri

sobituv arhitektuur;

3) kultuuriväärtuslike hoonete interjöörid ja nende osad;

4) ajalooline linnastruktuur koos ajaloolise turuplatsiga (Laidoneri plats);

5) ajaloolised linnaruumi kujundavad elemendid ja sillutised;

6) kõrghaljastus õuemaal ja avalikus ruumis ning ajaloolised haljasalad, näiteks Lossipark,

Sõbrapark ja mõisapark koos Tasuja pst alleega ning Viljandi järve äärne ajalooline luha-ala.

8. Kavandatavad tööd ja tegevused peavad olema kooskõlas muinsuskaitseseaduse §-s 3

sätestatud ning järgmiste muinsuskaitseala väärtuste säilitamise riiklike põhimõtetega:

1) muinsuskaitseala väärtusi säilitatakse, uuendused lähtuvad kestlikust arengust ja sobitatakse

kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades muinsuskaitseala eesmärke ja parandades

elukeskkonna kvaliteeti;

2) muinsuskaitseala mitmekesist kasutust säilitatakse ja soodustatakse ajalooliselt avalikus

kasutuses olnud hoonete ja kinnistute jätkuva avaliku kasutamisega;

3) uue hoone ehitamisele eelistatakse võimaluse korral olemasolevate kultuuriväärtuslike

hoonete kasutust;

4) hoone ja linnaruumi ehituslike muudatustega suurendatakse ligipääsetavust

kultuuripärandile viisil, mis ei kahjusta muinsuskaitseala ega seal asuvate hoonete

kultuuriväärtust, ning soodustatakse jalakäijatele paremini kasutatava ja atraktiivsema

linnaruumi arengut;

5) kultuuriväärtuslikke ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid (korralduse lisa 3) säilitatakse ja

hooldatakse järjepidevalt; hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme

muutmisel säilitatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning

arhitektuuridetailid;

6) uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise ehitamisel eelistatakse tänapäevast,

keskkonda sulanduvat lahendust eesmärgiga rikastada mitmekihilist ajaloolist keskkonda

kvaliteetse arhitektuuriga; lähtutakse lähiümbruse linnaruumist, sealhulgas ajaloolise

hoonestuse paiknemisest, tihedusest, mahust, materjalikasutusest, katusemaastikust ja

värvilahendusest;

7) kinnistu piiride muutmise üle otsustamisel lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest

muinsuskaitseala kontekstis ning kinnistu ja sellel asuva hoonestuse parimast võimalikust

hooldamisest ja teenindamisest;

8) avalikus ruumis (tänavatel, platsidel, avalikel haljasaladel jms) säilitatakse ja võimaluse

korral taastatakse ajalooline linnaehituslik struktuur ning ajastuomased linnaruumi kujundavad

elemendid;

9) mulla- ja kaevetööde tegemisel ning pinnase teisaldamisel ja juurdeveol lähtutakse

arheoloogiapärandi kaitseks minimaalse sekkumise põhimõttest;

10) arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide puhul

eelistatakse nende konserveerimist ja eksponeerimist tagasimatmisele ja markeerimisele;

11) säilitatakse ajaloolised haljasalad ja haljastus, sealhulgas puiesteed ning kõrghaljastatud

õuemaa;

12) säilitatakse vaated piki muinsuskaitseala tänavaid ning kaugvaated linna siluetile ja

maamärkidele.

3

III osa

Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid

9. Muinsuskaitseala hooned, välja arvatud kultuurimälestiseks tunnistatud hooned, on jagatud

A-, B- ja C-kaitsekategooriasse. Hoone kaitsekategooria on määratud korralduse lisas 3.

10. A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul säilitatakse hoone

autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris.

11. B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul

säilitatakse hoone autentsus eksterjööris.

12. C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena säilitamist ei nõuta.

13. Juhul, kui ehitise mälestiseks olemine lõpetatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse

ehitist A-kaitsekategooria hoonena kuni kaitsekategooria määramiseni. Kui olemasolev hoone

korralduse lisas 3 märgitud ei ole, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni

B-kaitsekategooria hoonena.

14. Kui hoone ehitatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria

määramiseni C-kaitsekategooria hoonena.

IV osa

Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded

15. Muinsuskaitsealal asuva A-kaitsekategooria hoone puhul säilitatakse väärtuslik

ruumiplaneering, kultuuriväärtuslikud sisetarindid (vahelaed, siseseinad, mantelkorstnad jms),

interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid, piirdeliistud, ahjud jms) ja siseviimistluskihid

(põrandalauad, parketid, maalingud, stukkdekoor, peegellaed jms).

16. Muinsuskaitsealal asuva A- ja B-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel

järgmised nõuded:

1) ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, välisviimistlus ja väärtuslikud detailid säilitatakse

võimalikult autentsena ning tagatakse olemasolevate kandekonstruktsioonide püsivus;

2) hooneosade ja ehitusdetailide taastamisel võetakse aluseks dokumenteeritud ajalooline

lahendus ning lähtutakse hoonest kui tervikust;

3) kasutatakse hoonele ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale ning

võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid; traditsioonilisi ehitus- ja

viimistlusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata (nt plastlaudis, kivikatust imiteeriv

katuseplekk, õhekrohv); hoone ehitusajale mitteiseloomulikke materjale võib kasutada ainult

ajutise konserveeriva lahendusena (nt katusekattena rullmaterjal, eterniit);

4) hoone välispiirdeid soojustatakse ainult juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni

väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad hoone ja selle osade

proportsioonid;

5) säilitatakse hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited

(aknad, uksed, luugid jms), välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik nende väga halva

4

seisukorra tõttu; välimiste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks ning see

tegevus on loakohustuslik;

6) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu,

proportsioone, materjalikasutust, arhitektuurset ilmet ning kõrghaljastust;

7) ventilatsiooni- ja küttesüsteemide ehitamisel eelistatakse olemasolevaid korstnaid ja

läbiviike, uue korstna ehitamisel järgitakse ajaloolist eeskuju; ventilatsioonirestid

paigaldatakse hoonega arhitektuurselt sobivalt ning viisil, mis ei muuda oluliselt hoone

välisilmet;

8) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsioonisüsteemi hooneväline

osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp jms, paigaldatakse avalikust

ruumist vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone,

viimistlust ega ajalooliselt väärtuslikke detaile; vajadusel seade varjestatakse;

9) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja lahendatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda

kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei varja väärtuslikke fassaadidetaile ega

domineeri linnaruumis;

10) katuseaknad paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning hoonega arhitektuurselt

sobivalt; uuke ja vintskappe võib ehitada juhul, kui need on paigutatud hoonega arhitektuurselt

sobivalt.

17. Muinsuskaitsealal asuva C-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel

järgmised nõuded:

1) lähtutakse hoone terviklikust välisilmest ja sobivusest lähiümbruse hoonestusega;

2) kasutatakse muinsuskaitsealale sobivaid ajastukohaseid ehitus- ja viimistlusmaterjale;

3) hoone välispidisel soojustamisel säilitatakse hoone proportsioonid ja vajaduse korral

iseloomulikud detailid;

4) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu,

proportsioone, materjalikasutust ning arhitektuurset ilmet;

5) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline

osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp jms, paigaldatakse vähese

vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone ega viimistlust;

vajadusel seade varjestatakse;

6) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja lahendatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda

kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei varja iseloomulikke fassaadidetaile ega

domineeri linnaruumis.

18. Muinsuskaitseala on jagatud kolmeks piirkonnaks. Linnakindlustustega piiratud keskaegne

linn koos ordulinnuse varemete ja vallikraavidega moodustab muinsuskaitseala piirkonna 1.

Uuslinna ala koos mõisapargi ja järveäärse alaga moodustab piirkonna 2. Ordulinnuse

varemetest lõunasse jääv Huntaugu mäe ja Valuoja ala koos Viljandi järveäärse ajaloolise luha-

alaga moodustab piirkonna 3. Muinsuskaitseala piirkonnad on näidatud korralduse lisas 2.

19. Muinsuskaitseala piirkonnas 1 kehtivad uute ehitiste püstitamisele ja tänavaruumile

järgmised nõuded:

1) A- ja B-kaitsekategooria hoonetega hoonestatud kinnistutel uusi hooneid üldjuhul ei

püstitata;

2) linnamüüri ümbritseva vallikraavi alal1 võib uusi ehitisi püstitada vaid ajaloolise

hoonestusmahu ulatuses ja/või aladel, kus on enne kaitsekorra kehtestamist kehtiv

detailplaneering;

1 Näidatud korralduse lisas 2.

5

3) ajalooline turuplats (Laidoneri plats) säilitatakse väljakuna; lubatud on väljaku sillutamine;

4) uue ehitise püstitamisel ja juurdeehituse ehitamisel lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud

ehitusjoonest, hoonestusstruktuurist, tihedusest, kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest,

värvilahendusest, katusemaastikust ja kõrghaljastusest; mitut krunti hõlmava uue ehitise

kavandamisel liigendatakse see mahuliselt ja arhitektuurselt;

5) uue ehitise ja juurdeehitise välisviimistluses kasutatakse muinsuskaitsealale sobivaid

materjale, näiteks krohvi, looduskivi, tellist, katusekivi, betooni, puitlaudist, valtsplekki jms;

traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata;

6) alla 20-ruutmeetrise ehitisealuse pindala ja alla 5 meetri kõrgusega ehitis (edaspidi

väikeehitis), mis on ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline (prügimaja, elektrialajaam, avalik

tualett jms), paigutatakse eelistatult asukohta, kus see on avalikus ruumis vähe nähtav ning ei

kahjusta olemasoleva hoone konstruktsioone ja viimistlust;

7) väikeehitise, sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata käesoleva punkti

alapunktis 4 seatud nõudeid; sellised ehitised paigutatakse ajaloolisesse linnaruumi sobivalt

ning viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse;

8) kinnistu piiride muutmisel järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju) või

ajaloolist kinnistustruktuuri ning määratakse krundile lihtsate ja selgete piiridega kuju, mis

võimaldab kinnistu hooneid hooldada ja teenindada;

9) ajaloolised piirdeaiad, -postid, väravad jms säilitatakse, vajaduse korral taastatakse;

10) uued piirdeaiad, -postid, väravad jms lahendatakse lähiümbruses väljakujunenud tava järgi

(materjal, kõrgus, paiknemine jms) ning lisaks arvestatakse sobivust krundi hoonestuse

arhitektuuriga;

11) ajalooline munakivisillutis jm ajalooline katend nii tänaval kui ka hoovides säilitatakse või

taaskasutatakse;

12) uue katendi rajamisel või vana restaureerimisel lähtutakse ajaloolisest lahendusest, näiteks

sõiduteel kasutatakse muna- või graniitkive ja graniitplaate, kõnniteel sillutisplaate või -kive,

hoovides ja aedades graniitsõelmeid, -kive ja -plaate või munakive; üldjuhul asfaltkatet ei

rajata;

13) tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste

proportsioonid, võimaluse korral tänavapinda madalamale viies; välditakse pinnasevee

imbumist keldrisse ja sademevee juhtimist krundile;

14) tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust, ajaloolist sillutist ega

kõrghaljastust;

15) uute linnaruumi kujundavate elementide rajamisel võetakse võimalusel aluseks Viljandi

ajaloolised näited; uued linnaruumi kujundavad elemendid ja liikluskorraldusvahendid

kavandatakse ümbritsevat ajaloolist keskkonda arvestavalt ning viisil, mis ei varja ega kahjusta

kultuuriväärtuslikke ehitisi ega arheoloogilist kultuurkihti;

16) avalikus ruumis uusi maapealseid parklaid üldjuhul ei rajata, välja arvatud õuemaale.

20. Muinsuskaitseala piirkonnas 2 kehtivad uue ehitise püstitamisele ja tänavaruumile

järgmised nõuded:

1) uue ehitise püstitamisel ja juurdeehituse ehitamisel lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud

ehitusjoonest, hoonestusstruktuurist, tihedusest, kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest,

liigendusest, värvilahendusest, katusemaastikust ja haljastusest; mitut krunti hõlmava uue

ehitise kavandamisel liigendatakse see mahuliselt ja arhitektuurselt;

2) uue ehitise ja juurdeehitise välisviimistluses kasutatakse muinsuskaitsealale sobivaid

materjale, näiteks krohvi, looduskivi, tellist, katusekivi, betooni, puitlaudist, valtsplekki jms;

traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata;

6

3) alla 20-ruutmeetrise ehitisealuse pindala ja alla 5 meetri kõrgusega ehitis (edaspidi

väikeehitis), mis on ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline (prügimaja, elektrialajaam, avalik

tualett jms), paigutatakse eelistatult asukohta, kus see on avalikus ruumis vähe nähtav ning ei

kahjusta olemasoleva hoone konstruktsioone ja viimistlust;

4) väikeehitise, sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata käesoleva punkti

alapunktis 1 seatud nõudeid; sellised ehitised paigutatakse ajaloolisesse linnaruumi sobivalt

ning viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse;

5) kinnistu piiride muutmisel järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju) või

ajaloolist kinnistustruktuuri ning määratakse krundile lihtsate ja selgete piiridega kuju, mis

võimaldab ehitist hooldada ja teenindada;

6) säilitatakse ajaloolised piirdeaiad, -postid, väravad jms;

7) uued piirdeaiad, -postid, väravad jms lahendatakse lähiümbruses väljakujunenud tava järgi

(materjal, kõrgus, paiknemine jms) ning lisaks arvestatakse sobivust krundi hoonestuse

arhitektuuriga;

8) ajalooline munakivisillutis ja muu ajalooline katend säilitatakse uue katendi all või

taaskasutatakse;

9) tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste

proportsioonid, võimaluse korral tänavapinda madalamale viies; välditakse pinnasevee

imbumist keldrisse ja sademevee juhtimist krundile;

10) tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust, ajaloolist sillutist ega

kõrghaljastust;

11) uute linnaruumi kujundavate elementide rajamisel võetakse võimalusel aluseks Viljandi

ajaloolised näited; uued linnaruumi kujundavad elemendid ja liikluskorraldusvahendid

kavandatakse ümbritsevat ajaloolist keskkonda arvestavalt ning viisil, mis ei varja ega kahjusta

kultuuriväärtuslikke ehitisi ega arheoloogilist kultuurkihti.

21. Muinsuskaitseala piirkonnas 3 kehtivad järgmised nõuded:

1) piirkond säilitatakse avatud maastikuna, kuhu on lubatud rajada sobiva suuruse ja

kujundusega ehitisi ning rajatisi (taristuobjektid, spordi- ja puhkerajatised, parklad,

teenindushooned jms);

2) piirkonnas kehtivad arheoloogilise kultuurkihiga ala nõuded arheoloogiapärandi kaitseks

(korralduse punkt 24);

3) uue kõrghaljastuse rajamisel kasutatakse haljasalale iseloomulikku kõrghaljastusviisi.

22. Muinsuskaitseala ajalooliste haljasalade ja kõrghaljastuse puhul kehtivad järgmised

nõuded:

1) ajalooliste avalike haljasalade (Lossipark, Sõbrapark ja mõisapark koos Tasuja puiestee

alleega) ajalooline struktuur, planeering, vaated, väärtuslik haljastus ja ajaloolised väikevormid

säilitatakse ning neid ei hoonestata; rekonstrueerimisel lähtutakse haljasalast kui tervikust,

võttes taastamise korral aluseks dokumenteeritud ajaloolise olukorra ja arvestades muutustega

linnaruumis (hilisem väärtuslik haljastus jms); ajaloolised haljasalad on märgitud korralduse

lisas 4;

2) uue kõrghaljastuse rajamisel kasutatakse konkreetsele tänavale või haljasalale iseloomulikku

kõrghaljastusviisi;

3) kaevetöödega ei kahjustata väärtuslikku kõrghaljastust, sealhulgas puude juurestikke.

23. Arheoloogilise kultuurkihiga ala moodustavad vanalinn koos ordulinnuse varemete ja

vallikraavidega ja keskaegsed linnakindlustused, Katariina kabeli vahetu ümbrus ning

vanalinnaga vahetult külgnev uuslinna ala, endine Viljandi mõisasüda ja Huntaugu piirkond

7

koos Viljandi järveäärse ajaloolise luha-alaga. Arheoloogilise kultuurkihiga ala on märgitud

korralduse lisas 5.

24. Muinsuskaitsealal asuva arheoloogiapärandi kaitseks kehtivad järgmised nõuded:

1) arheoloogilise kultuurkihiga alal2 enne detailplaneeringu kehtestamist või

projekteerimistingimuste või ehitusloa andmist või ehitusteatise menetluse käigus, millega

kaasnevad kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, selgitatakse

vajaduse korral välja ja võetakse arvesse alal asuvad väärtuslikud ehituskonstruktsioonid

ja -detailid ning muud arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Juhul kui plaanitavad tööd võivad

ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist

kavandatavatest töödest sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise kultuurkihi

stratigraafia vajaduse korral kuni loodusliku pinnaseni;

2) väärtuslikud ajaloolised ehituskonstruktsioonid ja -detailid säilitatakse.

V osa

Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded

25. Muinsuskaitseala kaitsevöönd on jagatud kaheks osaks, mis on esitatud korralduse lisas 1.

26. Kaitsevööndi 1. osas tagatakse muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas

ning vaadeldavus piki ajaloolisi tänavaid.

27. Kaitsevööndisse uue ehitise püstitamisel kehtivad järgmised nõuded:

1) uue ehitise püstitamisel või olemasoleva ehitise maapealse osa laiendamisel välditakse

järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses võrreldes külgneva

muinsuskaitsealaga;

2) piki ajalooliseid tänavaid avanevaid vaateid ehitistega ei sulgeta.

28. Kaitsevööndi 2. osas tagatakse muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest.

Vaateid ehitistega ei sulgeta. Muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated avanevad Tartu

maanteelt ja Mustla maanteelt Viljandi linna siluetile, sh vanale veetornile, Jaani kiriku tornile

ja ordulinnuse varemetele.

VI osa

Leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest

muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis

29. Muinsuskaitsealal ei nõuta muinsuskaitse eritingimusi ehitusprojekti koostamiseks ega

tööde tegemise luba C-kaitsekategooria hoone konserveerimiseks, restaureerimiseks ja

ehitamiseks.

30. Muinsuskaitsealal ei nõuta Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba järgmistel juhtudel:

1) kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud

töödeks õuemaal väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala;

2) raietöödeks ja hooajalise ehitise püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on

raieloa ja hooajalise ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud;

2 Näidatud korralduse lisas 3.

8

3) tegevuskoha tähise, info- või reklaamikandja paigaldamiseks, juhul kui kohaliku

omavalitsuse üksus on lahenduse Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud.

31. Muinsuskaitseala kaitsevööndi 1. ja 2. osas ei ole nõutav Muinsuskaitseameti teavitamine

töödest või tööde kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga:

1) olemasoleva ehitise ümberehitamisel ja välisilme muutmisel, välja arvatud maapealse osa

laiendamisel;

2) ehitise ehitamisel või rajamisel, mis ei nõua ehitusseadustiku kohaselt ehitusluba ega

ehitusteatist.

VII osa

Muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid

32. Mälestise kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele kinnismälestisele.

VIII osa

Lõppsätted

33. Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

34. Vabariigi Valitsuse 17.06.2004. a määruse nr 219 „Viljandi vanalinna muinsuskaitseala

põhimäärus“ kehtivus lõpeb punktis 33 sätestatud korralduse jõustumisel.

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja

korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

Korralduse põhjendused ja selgitused esitatakse seletuskirjas, mis on kättesaadav

Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis.

Lisa 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid

Lisa 2. Muinsuskaitseala kolme piirkonna ja linnamüüri ümbritseva vallikraavi ala piirid

Lisa 3. Hoonete kaitsekategooriad ja mälestised

Lisa 4. Ajaloolised haljasalad

Lisa 5. Arheoloogilise kultuurkihiga ala ja leevendused

1

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord“ seletuskiri

Sisukord

1. Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 2

2. Viljandi muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse põhjendus ........ 3

3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused ............................................................................................. 9

4. Korralduse sisu ................................................................................................................................ 13

5. Kaitsekorra ette valmistamise ja menetluse kirjeldus ................................................................. 43

6. Korralduse vastavus Euroopa Liidu õigusele ............................................................................... 46

7. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused ............................................................ 46

8. Korralduse jõustumine ................................................................................................................... 48

9. Vaidlustamine .................................................................................................................................. 49

10. Korralduse kooskõlastamine ........................................................................................................ 49

Lisa 1: Kaitsekategooriate põhjendused ........................................................................................... 49

Lisa 2: Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti loakohustus

lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast. .................................................................. 49

Lisa 3: Arheoloogilise kultuurkihiga alad Viljandi muinsuskaitsealal. .......................................... 49

Lisa 4: Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud

ettepanekud, arvamused ja Muinsuskaitseameti seisukohad. ......................................................... 49

2

1. Sissejuhatus

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 19 lg 3 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus

tunnistada ala muinsuskaitsealaks ja kehtestada ala kaitsekord.

Viljandi muinsuskaitseala asub Viljandi maakonnas Viljandi linnas. 27. veebruaril 1973. aastal

kehtestati Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 91 Viljandi linna ajaloolise keskuse

riiklik kaitsetsoon. 31.03.1995 võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse nr 153 „Viljandi ja

Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala põhimääruste ja piiride kinnitamine“. 17.06.2004 võttis

Vabariigi Valitsus vastu määruse nr 219 „Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“.

Siinse korraldusega kehtestatakse olemasolevale muinsuskaitsealale uus kaitsekord lähtuvalt 1.

mail 2019. aastal jõustunud MuKS-ist. MuKS § 91 lg 1 alusel kehtib enne MuKS-i jõustumist

kehtestatud muinsuskaitseala põhimäärus ajani, kuni Vabariigi Valitsus tunnistab selle

kehtetuks või kuni muinsuskaitseala kaitsekord kehtestatakse MuKS-is sätestatud alusel ja

korras. Selle kehtestamisel asendab Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord seni kehtinud Viljandi

vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse. Seni kehtinud põhimäärus muutub MuKS § 91 lg 1

alusel kehtetuks Vabariigi Valitsuse korralduse jõustumisest.

Korraldusega kehtestatakse muinsuskaitseala kaitsekord, millega määratakse kaitseala nimetus,

kaitse eesmärk ja muinsuskaitseala ning selle kaitsevööndi piir, samuti muinsuskaitsealal

asuvate hoonete väärtusklassid ja muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud

nõuded. Võrreldes seni kehtinud nõuetega sätestab kaitsekord muinsuskaitseala kaitse eesmärgi

tagamiseks täpsemad ja selgemad nõuded ning ulatuses, mis on vajalikud eesmärgi

saavutamiseks.

Kaitsekorras kasutatavaid mõisteid hooldamine, remontimine, ilme muutmine, konserveerimine

ja restaureerimine kasutatakse neile MuKS §-s 7 omistatud tähenduses. Mõisteid

ümberehitamine ja ehitamine kasutatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §-s 4 antud

tähenduses. Kinnistuna käsitletakse maatükki/maaüksust, mis on vajalik ehitise teenindamiseks

ja määratud kinnistusregistris.

Korralduse ja seletuskirja on koostanud Muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik-analüütik

Laura Ingerpuu ([email protected]; +372 53 419 385), endine

Viljandimaa nõunik Anne Kivi, arheoloogiapärandi osakonna juhataja Helena Kaldre

([email protected]; +372 58 875 384), arheoloogia nõunik Liivi Varul

([email protected]; +372 53 026 912). Kaitsekorra valmimisele töötasid kaasa

Muinsuskaitseameti peadirektori 23.08.2021 käskkirjaga nr 1.1-5/50-A moodustatud Viljandi

muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühma liikmed: Kalvi Märtin (Viljandi

Linnavalitsus, abilinnapea), Olav Remmelkoor (Viljandi Linnavalitsus, peaarhitekt ja

arhitektuuriameti juhataja), Leele Välja (töörühma liikmeks kutsutud ekspert,

arhitektuuriajaloolane), Margit Aule (töörühma liikmeks kutsutud ekspert, arhitekt), Laura

Ingerpuu (Muinsuskaitseamet, ehituspärandi nõunik-analüütik) ja Anne Kivi

(Muinsuskaitseamet, Viljandimaa nõunik). Lisaks aitasid kaasa Monika Vestman (endine

Viljandi Linnavalitsuse kultuuriväärtuste spetsialist ja töörühma assistent, praegune

Muinsuskaitseameti Viljandimaa nõunik), Ditmar Martinson (Viljandi Linnavalitsuse liige) ja

Kaire Tooming (Muinsuskaitseamet, ehituspärandi kaitsekorralduse juht). Töörühma juhtis

3

Laura Ingerpuu. Korralduse lisadeks oleva kaardimaterjali on välja töötanud

Muinsuskaitseameti endine kartograafianõunik Martti Veldi ja Muinsuskaitseameti endine

pärandihalduse osakonna juhataja Andres Kimber.

Kultuuriministeeriumist on kaitsekorra ja seletuskirja koostamisele kaasa aidanud

muinsuskaitsenõunik Reesi Sild ([email protected]; + 372 62 82 381) ning õigusnõunik Helen

Kranich (teenistusest lahkunud). Korraldus toimetati keeleliselt Luisa tõlkebüroos.

2. Viljandi muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse põhjendus

MuKS § 9 lg 1 kohaselt on muinsuskaitseala riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa-

ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud

kultuurmaastik. Viljandi muinsuskaitseala on väga kõrge kultuuriväärtusega. Praeguse Viljandi

linna ajalugu ulatub muinasaega, mil tänase Huntaugu mäele rajati viikingiaegne asula.

MuKS § 9 lg 2 kohaselt võib muinsuskaitseala koosneda ühest või mitmest perioodist pärit

hoonetest ja rajatistest koos arheoloogilise kultuurkihi, loodusobjektide, tänavavõrgu, teede,

kõlvikute ning hoonestus- ja krundistruktuuriga. Viljandi muinsuskaitseala koosneb mitmest

perioodist pärinevatest hoonetest ja rajatistest, keskaega ulatuvast tänavavõrgust ja

hoonestusstruktuurist, muinasaega ulatuvast arheoloogilisest kultuurikihist ning ajaloolistest

haljasaladest.

MuKS § 10 lg1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või

maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik,

ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb

rahvusvahelisest lepingust.

Muinsuskaitsealade kui ajalooliste linnamaastike kaitse lähtub ja seostub järgmiste

rahvusvaheliste konventsioonidega:

1) Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon1 (jõustus Eestis 27.01.1995)

käsitleb kogu kultuuripärandit – mälestisi, nende kogumeid ja vaatamisväärseid paikkondi,

sealhulgas ajaloolisi linnamaastikke2 ning rõhutab, et kohustus kindlustada riigi territooriumil

asuva kultuuri- ja looduspärandi väljaselgitamine, kaitse, säilitamine, populariseerimine ja

edasiandmine tulevastele põlvedele lasub eelkõige osalisriigil.

2) Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon3 (jõustus Eestis 1996. aastal) keskendub

arheoloogiapärandile, mis on inimkonna ajaloo tundmise seisukohalt määrava tähtsusega, kuid

samas tõsises ohus ohtrate planeerimiskavade, loomulike riskide, salajaste ja mitteteaduslike

kaevamiste ning avalikkuse ebapiisava teavitamise tõttu. Leitakse, et arheoloogiapärand kui

Euroopa kollektiivse mälu allikas ning ajaloolise ja teadusliku uurimistöö vahend säilib

paremini, kui see peegeldub linna- ja maa-alade planeerimises ning kultuuripoliitikas. Selleks

võetakse keskkonda mõjutavate projektide hindamisel ning otsuste tegemisel arvesse

arheoloogilisi leiupaiku ja nende ümbrust ning kaasata arheoloogid planeerimiskavade

koostamisse. Konventsiooni põhimõtteid on rakendatud kaitsekorra väärtuste ja põhimõtete

sõnastamisel ja nõuete seadmisel.

1 Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13118943. 2 UNESCO ajaloolist linnamaastikku käsitlev soovitus, vastu võetud 10.11.2011 UNESCO peakonverentsil

https://unesco.ee/public/Recommendation_on_Historic_Urban_Landscape_tolge_EST.pdf. 3 Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13089481.

4

3) Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon4 (jõustus Eestis 01.03.1997) rõhutab, et

kultuuriväärtuslike objektide väljaselgitamiseks ja kaitsmiseks tagatakse nende kaitse alla

võtmine ning arhitektuuripärandi kaitseks rakendatakse seaduslikke abinõusid, mille

eesmärgiks on kultuuriväärtuslike objektide autentsel kujul säilimine. Lisaks on konventsioonis

toonitatud, et muinsuskaitselised põhimõtted peavad aitama kaasa arhitektuuripärandi objektide

kasutatavusele tänapäeva vajadustest lähtudes ning tagama ajalooliste hoonete (taas)kasutuse.

Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord toetab konventsioonist tulenevaid põhimõtteid, kuna

sellega tagatakse riiklikult olulise linnalise ehituspärandi kaitse. Samuti on kaitsekorras

sisalduvate põhimõtete, nõuete ja leevenduste sätestamisel lähtutud põhimõttest, et need mh

toetaksid muinsuskaitseala ja sellel asuvate kultuuriväärtuslike hoonete kasutamist tänapäeva

vajadustest lähtuvalt.

4) Euroopa maastikukonventsioon5 (jõustus Eestis 01.06.2018) käsitleb nii looduslikke kui ka

linnalisi, nii silmapaistvalt väärtuslikke ja nö igapäevamaastikke kui ka täiesti kahjustatud

maastikke. Kõiki maastikke peetakse oluliseks, sest mis tahes maastik kujutab endast sealsete

inimeste eluruumi ja on seetõttu oluline olenemata selle seisundist. Enamus eurooplasi elab

suuremates või väiksemates linnades, mille maastike kvaliteet mõjutab nende elu.

Konventsioon rõhutab, et maastik on tervik ja sellega arvestatakse ruumilise planeerimise

otsuste tegemisel. Nendest põhimõtetest on lähtutud ka kaitsekorra eesmärgi, väärtuste ja

põhimõtete sõnastamisel ning nõuete seadmisel.

5) Kultuuripärandi väärtuse kohta ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon ehk

niinimetatud Faro konventsioon6 (jõustus Eestis 01.08.2021) rõhutab, et kultuuripärand on

ühiskonna jaoks väärtuslik ressurss, mis on kestliku arengu loomulik osa ning tegeleb

väärtustega, mida inimesed pärandile omistavad. Konventsiooni keskne mõte on igaühe õigus

saada osa kultuuripärandist, sellega kaasnev vastutus kultuuripärandi ees on nii individuaalne

kui ka kollektiivne. Muinsuskaitseala on ajalooline linnatuumik, kus kultuuripärand tõstab

inimeste elukvaliteeti ja mitmekesistab elukeskkonda ning on loometegevuse allikaks ja

kestliku arengu osa. Kultuuriajaloolise linna keskkonna hoidmine ja mitmekesine kasutus

annab võimaluse saada osa kultuuripärandist nii neil, kelle jaoks on see argine keskkond

elamiseks ja töötamiseks kui ka neil, kes külastavad seda turistina puhkamise ja pärandirikkast

linnaruumist osa saamise eesmärgil. Kaitsekordade koostamise protsess on toimunud dialoogis

avalikkusega, laiema pärandikogukonnaga – ühiselt on sõnastatud muinsuskaitseala väärtuseid

ning läbi räägitud kaitseala eesmärk ning põhimõtteid ja nõuded kultuuriväärtusliku keskkonna

hoidmisel ja arendamisel.

Oluline on kohaldada ka Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

ning selle lisaprotokolli nr 17. Viimase artikli 1 järgi on igal füüsilisel või juriidilisel isikul õigus

oma omandit segamatult kasutada. Kelleltki ei või võtta tema omandit muidu, kui üldistes

huvides ja seaduses ettenähtud tingimustel ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid järgides.

Eelnenud sätted ei piira siiski mingil viisil riigi õigust vajadusel kehtestada seadusi vara üldistes

huvides kasutamise kontrollimiseks või maksude, maksete või trahvide tasumise tagamiseks.

Konventsiooni artikli 18 järgi tohib konventsioonis lubatud piiranguid temas osundatud õiguste

ja vabaduste suhtes rakendada üksnes neil eesmärkidel, milleks nad on ette nähtud. Euroopa

4 Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13089076. 5 Euroopa maastikukonventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/228022018001. 6 Kultuuripärandi väärtust ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon,

https://www.riigiteataja.ee/akt/218052021003. 7 Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13073654.

5

Inimõiguste Kohus on selgitanud, et protokolli nr 1 artiklile 1 omane “õiglase tasakaalu”

põhimõte iseenesest eeldab kogukonna üldiste huvide olemasolu. Kohus on leidnud, et selliseks

üldiseks huviks on ka riigi kultuuripärandi kaitsmine. Seejuures on riigil ulatuslik

kaalutlusruum otsustamaks, mis on kogukonna üldistes huvides. Küll tuleb tagada, et riik

saavutaks õiglase tasakaalu kogukonna üldiste huvide ja üksikisiku põhiõiguste (omandi) kaitse

vahel Teisisõnu tuleb tagada proportsionaalsus kultuuripärandi kaitse eesmärgi ja selleks

valitud vahendite (sh nõuete) vahel8.

Viljandi muinsuskaitseala vastavust riikliku kaitse eeldusele hinnati kultuuriministri

15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised

kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi määrus nr 23)

sätestatud kriteeriumitest lähtudes. Määruse nr 23 §-s 2 on sätestatud riikliku kaitse üldised

kriteeriumid, milleks on selektiivsus, originaalsubstantsi säilivus ja tehniline seisukord.

Määruse nr 23 §-s 9 on sätestatud muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduse hindamise

kriteeriumid: säilinud on ajalooline keskkond, mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude

inimmõjul kujunenud objektide kontsentratsioon maa-alal, arheoloogiline kultuurkiht ja selles

säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, -detailid või -elemendid, traditsioonilised

maastikud, sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad, avatud maastikud,

väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid ning terviklikkus.

Viljandi muinsuskaitseala vastab kõigile riikliku kaitse hindamise üldistele kriteeriumitele:

1) Selektiivsus

1973. aastal moodustati Viljandi ajaloolise keskuse kaitsetsoon, mis hõlmas Viljandi

linnamüüriga piiratud keskaegse linnasüdamiku koos ordulinnuse varemetega ning endise

Viljandi mõisasüdame koos Viljandi järve äärse haljasstruktuuriga. Hiljem, Eesti Vabariigi

aegsete põhimäärustega 1995. ja 2004. aastal on täpsustatud muinsuskaitseala eesmärki, piire

ja kitsendusi. Muuhulgas liideti 2004. aastal muinsuskaitseala koosseisu Huntaugu muinasasula

ala, mis lähtus 1999. aastal avastatud muinasaegsest asulakohast Huntaugu mäel. Viljandi

muinsuskaitseala põhiväärtusteks on läbi ajastute kujunenud linnaehituslik tervik, sealhulgas

ajalooline tänavavõrk ja kvartalid, krundi- ja hoonestusstruktuur, ajaloolised üksikhooned,

hoovid ja linnaruumi kujundavad elemendid, katusemaastik, arheoloogiline kultuurkiht,

maastiku- ja pinnavormid ning ajaloolised haljasalad.

Eestis on 12 riiklikku muinsuskaitseala. 11 muinsuskaitseala hõlmavad ajaloolised

linnasüdamikud koos külgneva eeslinna ala ja arheoloogilise kultuurkihiga ning üks

muinsuskaitseala hõlmab maastikku koos selle asustusaladega. Enamiku linnaliste

muinsuskaitsealade tunnuseks on linnaehitusajalugu alates keskajast kuni 20. sajandi I pooleni.

Viljandi muinsuskaitseala iseloomustab hoonestuse mitmekihilisus, millest mõni on Viljandile

ainuomane. Viljandis on säilinud märkimisväärsel hulgal puit- ja telliskivihooneid, mille 18.

sajandi lõpu või 19. sajandi alguse päritolu on tänaseni selgesti loetav. Võrreldes teiste linnaliste

muinsuskaitsealadega ja Eesti linnadega üleüldiselt, siis leidub ka nendes 18. sajandi lõpu või

19. sajandi alguse puithooneid, kuid Viljandis on selliseid hooneid säilinud märkimisväärselt

rohkem. Täiesti ainuomase ilme, võrreldes teiste Eesti linnadega, annab Viljandile

historitsistliku tellisarhitektuuri rohkus. Kuigi tellishistoritsismi leidub ka Tartus, Pärnus,

Valgas ja vähem mujal, siis sedavõrd suures kontsentratsioonis ja mahulise varieeruvusega ei

ole seda kusagil mujal. Viljandis moodustab tellishistoritsism selgelt hoomatava võrgustiku üle

8 Beyeler vs. Itaalia (33202/96).

https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22appno%22:[%2233202/96%22],%22itemid%22:[%22001-58832%22]}.

6

terve 19. sajandi lõpuks välja ehitatud linnaruumi.9 Lisaks rikastavad Viljandi muinsuskaitseala

hoonestuskihte 19. sajandist pärinevad klassitsistlikud ja neostiilis kivihooned, Viljandi

mõisakompleksi hooned, heimatstiili sugemetega ja juugendlikud hooned ning 1930. aastate

funktsionalismimõjudega arhitektuur. Muinsuskaitsealal on ka üksikuid silmapaistvaid

tööstushooneid ja nõukogudeaegseid ehitisi.

Võrreldes teiste linnaliste muinsuskaitsealadega on Viljandi eripärane ka märkimisväärselt

suurema arheoloogilise kultuurkihi poolest. Viljandi muinsuskaitseala arheoloogilise

kultuurkihiga alad ulatuvad lisaks linnakindlustustega piiratud keskaegsest vanalinnast ja

ordulinnuse varemetest väljapoole ning hõlmavad ka osaliselt nende aladega külgnevat

uuslinna ala, samuti endise Viljandi mõisasüdame ning Huntaugu piirkonna koos järveäärse

haljasalaga.

2) Originaalsubstantsi säilivus

Viljandi muinsuskaitsealal on originaalsubstantsi säilinud rikkalikult muinasajast kuni

tänapäevani. 1999. aastal avastati Viljandis Huntaugu alal muinasaegne asulakoht, millest on

säilinud hajusalt paiknevad asustusjäljed – sh vähemalt üks tulease ja oletatav hoonejäänus.

Arheoloogilist kultuurkihti on säilinud suurel määral nii Viljandi ordulinnuse, linnakindlustuste

ja vallikraavide näol, kui ka väiksemate aladena vanalinna ümbruses. Hästi on säilinud Viljandi

keskaegne kihistus. Keskaegset linnaruumi iseloomustavad keskse turuplatsi ümber koondunud

kitsad tänavad, mis on säilinud tänaseni. Viljandi vanim säilinud hoonestus pärineb 18.

sajandist. Väga hästi on püsima jäänud 19. sajandi hoonestuskiht, mida täiendavad hilisemal

ajal püstitatud ehitised. Säilinud on kolm ajaloolist parki – Lossipark, mõisapark ja Sõbrapark

ning Viljandi järveäärsed haljasalad, mis olid ajalooliselt kasutuses heina- ja karjamaadena.

3) Tehniline seisukord

Tehnilist seisukorda saab hinnata eelkõige hoonete tehnilise seisukorra alusel. Enamik Viljandi

muinsuskaitseala hoonestusest on kasutuses ja kasutatav ka tulevikus.

Viljandi muinsuskaitseala vastab samuti määrusega nr 23 kehtestatud muinsuskaitseala

kriteeriumitele:

1) säilinud on ajalooline keskkond – annab tunnistust aja jooksul toimunud asustus-,

arhitektuuri- ja kultuuriajaloolistest ning ühiskondlikest protsessidest. Ajalooline

asustusmuster, tänavate ja/või kruntide või kõlvikute struktuur on maa-alal hästi loetav;

Viljandi linna alguspunkt, viikingiaegne asulakoht, on säilinud Huntaugu piirkonnas. Kuigi see

ei ole eksponeeritud, annab ka asulakohast kogutud teave tunnistust aja jooksul toimunud

asustus- ja kultuuriajaloost. Hästi tajutav on Viljandi keskaegne kihistus ordulinnuse,

vallikraavide ja osaliselt eksponeeritud linnamüüri ning keskajast pärineva tänavavõrgu ja

hoonestusstruktuuri näol. Ajaloolisest linnastruktuurist on Viljandi vanalinna

muinsuskaitsealal kõige väärtuslikumad ajaloolised tänavad ning kvartalid, mis on kujunenud

17. sajandi lõpus.

Linna tuumiku moodustab vanalinn, mis oli ajalooliselt linnamüüri ja vallikraavidega

ümbritsetud. Vanalinnas on esindatud valdavalt 19. sajandist pärinev hoonestus, millest suur

osa on tellishistoritsistlikud kahekorruselised äri- ja elamuhooned. Viljandis leidub ka hooneid,

9 Välja, Leele. Viljandi vanalinna muinsuskaitseala inventeerimise aruanne. Tallinn, 2021. Lk 5-9.

https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

04/Viljandi%20vanalinna%20muinsuskaitseala%20inventeerimine.%20O%C3%9C%20Arhitektuuriv%C3%A4l

jad%2C%202022.pdf

7

mis annavad tunnistust jõukamast linnakodanike kihist – aadlielamud ja linnavillad. Viljandi

linna omaaegset jõukust ja suurlinlikust peegeldavad ka kolme- ja neljakorruselised kivist äri-

ja elamuhooned, mis on valdavalt püstitatud 20. sajandi esimesel poolel. Viljandis on aga

säilinud märkimisväärsel hulgal nii heimatstiili sugemetega kui puhta konstruktiivse juugendi

võtetega ilmestatud elamuid ja ärihooneid, mis on samuti püstitatud 20. sajandi esimeses

pooles. Viljandi vanalinna ümber kujunenud uuslinna ala arhitektuuri- ja kultuuriajaloost

annavad tunnistust valdavalt kahekorruseliste puidust kortermajadega tänavad. Omaette

kihistuse moodustab 1930. aastate funktsionalismimõjudega arhitektuur. Keskaegse vanalinna

alal ja sellega külgneval uuslinna alal on seda küll suhteliselt vähe, kuid samas on mitmel juhul

tegemist oluliste märgiliste hoonetega. Silmapaistvaimad nende hulgas on vana raekoja

müüridele ehitatud Viljandi raekoda (Johannes Fuks, 1931) ja 1939. aastal valminud

esindustraditsionalistlik Viljandi hotell-restoran EVE (Esimene Viljandi Esinduslokaal), mille

kavandas Eugen Sacharias. Viljandi muinsuskaitsealal on esindatud ka nõukogudeaegne

kihistus, seda küll vähesel määral. Muinsuskaitsealale on püstitatud ka mitmeid kaasaegseid

ehitisi, mis küll iga konkreetse objekti puhul ei ole muinsuskaitsealale lisaväärtust andvad, kuid

on selgesti eristatavad ning ühiskondlikest protsessidest tunnistust andvad.

Viljandi muinsuskaitseala vastab säilinud ajaloolise keskkonna kriteeriumile.

2) mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul kujunenud objektide

kontsentratsioon maa-alal – ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsiooni

(arhitektuuristiil, ehitusmahud ja nende liigendus, ehitus- ja viimistlusmaterjalid,

arhitektuursed ja linnaruumi elemendid ning väikevormid) domineerimine maa-alal;

Viljandi muinsuskaitsealal on kultuurimälestiseks tunnistatud 24 ehitist. 2021.–2022. aastal läbi

viidud hoonestuse ülevaatusel leidsid kaitsekorra koostamise töörühma liikmed, et

muinsuskaitseala 585 hoonest on kultuuriväärtuslikke (A- ja B-kaitsekategooria hooneid) enam

kui pool. C-kaitsekategooria hooneid kaardistati 254. Suur osa C-kaitsekategooria hoonetest on

väiksemad abihooned (kuurid, garaažid, elektrialajaamad jms). Ülevaatus näitas, et Viljandi

muinsuskaitsealal on mälestiste ja kultuuriväärtuslike ehitiste kontsentratsioon väga kõrge.

Muinsuskaitseala kihistustest olulisimad ehk kohatunnetust loovad ehitised vanalinna alal on

eelkõige 18.–19. sajandi puitklassitsistlikud ja tellishistoritsistlikud hooned, samuti 20. sajandi

esimesel poolel püstitatud äri- ja elamuhooned, ajaloolised tööstus- ja laohooned, vähesed

stalinistlikud ja kaasaegsed ehitised. Lisaks on väärtuslikud Viljandi ajaloolised haljasalad,

ajalooline turuplats, ordulinnuse varemed ja linnakindlustuste säilinud osad ning muud

linnaruumi kujundavad elemendid.

Väärtuslike ehitiste jm objektide kontsentratsiooni kriteerium on täidetud.

3) arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, -detailid või

-elemendid.

Viljandi linna ajalugu ulatub muinasaega. 1999. aastal avastati Viljandis Huntaugu alal

muinasaegne asulakoht, millest on säilinud hajusalt paiknevad asustusjäljed – sh vähemalt üks

tulease ja oletatav hoonejäänus. Arheoloogilist kultuurkihti on säilinud suurel määral nii

Viljandi ordulinnuse, linnakindlustuste ja vallikraavide näol kui ka väiksemate aladena

vanalinna ümbruses. 1999. aastal tuvastati, et arheoloogilist kultuurkihti leidub Viljandi

ordulinnusest lõuna poole jäävatel küngastel (Viljandi Suusahüppemäe piirkonnas), samuti on

kultuurkiht leitud vallikraavi vastasküljel, rippsilla läänepoolse otsa juures. Tegemist on kahe

eriaegse sündmuse tulemustega: muinasaegne asustusüksus ordulinnusest lõuna pool ning 13.

sajandi piiramisrajatised linnuse lõuna- ja lääneküljel. Viljandi linnamüüriga ümbritsetud alal

on kultuurkihi esinemist alates 1989. aastast pidevalt uuritud, mistõttu saab tõdeda, et

kultuurkiht on levinud kogu linnamüüriga ümbritsetud alal, tõenäoliselt on see hävitatud vaid

suuremahuliste uusehitiste all. Linna kujunemine on alanud 13. sajandi teisel veerandil,

8

linnamüüri rajamine on dateeritud sajandi viimasesse kolmandikku või 14. sajandisse. Linna

põhjaküljel leidub arheoloogilist kultuurkihti Tallinna, C. R. Jakobsoni, Lossi, Posti ja Koidu

tänavatega piiritletud alal. Viljandi ordulinnusega seonduvaid arheoloogilisi ladestusi võib olla

säilinud linnuse nõlvadel ning Ranna pst ja Pika tn ristmiku lähedal leitud keskaegne

sillutisekatke lubab oletada, et selle tee sihiks võis olla selles piirkonnas tõenäoliselt asunud

linna kesk- ja varauusaegne sadamakoht, mida küll leitud ei ole. Arheoloogiliselt tundlik ala on

ka Hariduse tn, Valuoja, Vaksali tn, Kaalu tn ning Tallinna tänavaga piiritletud ala. Oluline on

Katariina kabeli (keskaegne matmisala) asukoht, mis sai 1907.–1908. aastal kaevetööde põhjal

lokaliseeritud, kuid selle täpne asukoht tänapäeva maastikul ei ole teada.

Viljandi muinsuskaitseala vastab arheoloogilise kultuurkihi kriteeriumile.

4) traditsioonilised maastikud, sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad,

avatud maastikud, väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid;

Viljandi linn asub muistse ürgoru pervel ja Viljandi järveäärsel seljandikul, mistõttu on selle

iseloomulikuks jooneks reljeefsus ja järskude tõusude ja langustega tänavad, kus kohati on

kõnniteedki trepiastmetena vormistatud, et langus jalakäija jaoks liiga järsk ei oleks. Viljandi

reljeefsus on hästi tajutav ka muinsuskaitseala lõunaosasse jäävatel aladel, Valuoja ja Huntaugi

mäe piirkonnas. Lisaks reljeefile on Viljandi traditsioonilises maastikus oluline ka järv, vaated

järvele ja järvelt.

Erinevalt Eesti suurematest linnadest ei rajatud Viljandile kunagi bastionaalset kaitsevööndit

ning seetõttu puudub Viljandis ka Euroopas laialt levinud haljasala ümber keskaegse vanalinna,

mis rajati just nimelt bastionaalsete kindlustuste asemele. Viljandi kindlustusvööndis on siiski

säilinud ning osaliselt rajatud haljasalad endise põhjapoolse ja kagupoolse vallikraavi

ümbruses.

Viljandi muinsuskaitseala haljasalad on erineva kujunemislooga ja erineva vanusega.

Vanimateks haljasaladeks saab vanemate linnakaartide ja 19. sajandi lõpu mõisakaardi alusel

lugeda siiani säilinud haljasaladest järgmisi: Lossipark, Viljandi mõisapark, Viljandi järve

äärne ajalooline haljasala ja Sõbrapark. Linna kõige olulisem haljasala, Lossipark on Viljandi

visiitkaart ning pärineb linna vanimast kihistusest – linnuse hävimise järel 17. sajandil tekkinud

varieeruv maastik, varemed ning istutatud ja isetekkeline kõrg- ja madalhaljastus. Ajaloolise

tähtsusega on ka Viljandi järve äärne haljasala, mis oli juba keskajal kasutusel heina- ja

karjamaana ning 20. sajandi algusest täitnud puhkeala funktsiooni.

Uuemad ajaloolised haljasalad rajati 19. sajandi teisest poolest kuni II maailmasõjani. Pärast II

maailmasõda tekkinud haljasalad peegeldavad eelkõige sõjapurustusi. Lisaks avalikele

haljasaladele leidub Viljandi muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis ohtralt erakruntidel aedu.

Viljandi muinsuskaitseala vastab traditsiooniliste maastike kriteeriumile.

5) terviklikkus – hoonestus moodustab tervikliku linnaehitusliku kogumi ja miljöö, on tajutav

tervikuna ning moodustab tähenduslikult seotud keskkonna

Viljandi muinsuskaitseala hoonestus moodustab üldjuhul tervikliku linnaehitusliku kogumi.

Vanalinna osas, mis on olnud keskaegne linnamüüriga piiratud linnaala, on hästi tajutav

vanalinnalik miljöö kitsaste munakivisillutistega tänavate ning madala hoonestusega.

Vaatamata sellele, et vanalinna hoonestus pärineb valdavalt 19. sajandist ja hilisemast ajast on

tegemist tähenduslikult ühtse keskkonnaga, millega on tihedalt seotud ka Viljandi Lossipark

ordulinnuse varemetega. Hoonestuslikult pisut eraldiseisvama osa moodustavad endise

Viljandi mõisa hooned, kuid aja- ja kultuurilooliselt on need tihedalt seotud nii vanalinna kui

ka uuslinnaga, mis kujunes mõisale kuulunud aladel ning mis linnale 18. sajandi lõpus tagastati.

Vanalinnaga külgnev uuslinna hoonestus moodustab samuti tervikliku linnaehitusliku kogumi

valdavalt puidust ja tellistest kortermajadega. Samuti on kogu linnakeskkonnaga tähenduslikult

9

seotud villade ala järve astangul, kuhu jõukamad linnakodanikud maalilise vaatega häärbereid

püstitasid.

Viljandi muinsuskaitseala vastab terviklikkuse kriteeriumile.

3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused

Aineline kultuuripärand on ühiskonna jaoks väärtuslik, taastumatu ressurss ja oluline avalik

hüve. Põhiseaduse (edaspidi PS) preambulist tulenevalt on riigi huvi ja tahe kindlustada ja

arendada riiki, mis peab tagama lisaks rahvusele ja keelele ka kultuuri säilimise läbi aegade.

Oluline on ka elu- ja looduskeskkonna säästmine, mille kohustus tuleneb PS § 53. Seega on

kultuuripärandi säilimine põhiseaduslikult kaitstav Eesti kodanike ühine avalik huvi, mille

tagamiseks on MuKS-ga sätestatud avalik-õiguslikud piirangud.

Muinsuskaitselised piirangud mõjutavad eelkõige PS § 32 sätestatud omandipõhiõigust, mille

kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuid

omandiõigusele saab sätestada seaduse alusel kitsendusi. See tähendab, et omandiõigus ei ole

absoluutne ja piiramatu õigus, vaid piiranguid saab seada seadusega või selle alusel.

Omandiõiguse kasutamisele piirangute loomiseks peab olemas olema õigustatud eesmärk ning

piirangud peavad olema sisult õiglased (proportsionaalsed). Avalik huvi võib olla nii kooskõlas

kui ka vastuolus omandi põhiõigusega, sest ühelt poolt langevad kokku era ja avalik huvi asja

säilimise toetamisel, teisalt aga piiratakse omanike kavatsusi juhul, kui need ei toeta väärtuse

säilimist või eesmärki säilitada kultuuriväärtuslikuna laiem keskkond. Kitsendused ei tohi

seada kahtluse alla omandi kui instituudi säilimist ega olla omanikke ebaproportsionaalselt

piiravad. Riiklikult olulistele kultuuripärandi objektidele näeb kitsenduste seadmise ette MuKS,

mis lähtub eeldusest, et kultuuripärandi säilimine on selgelt väljendunud avalik huvi, mis on

üleriiklikult oluline. See lubab seada mälestistega ja muinsuskaitsealadega seotud tegevustele

ja töödele kõrgendatud nõudmised, mis peavad tagama kultuuripärandi säilimise.

Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on tagada Viljandi ajalooliselt väljakujunenud linnatuumiku

ja seda ümbritseva kultuuriväärtusliku keskkonna ja arheoloogilise kultuurkihi säilitamine,

ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ning

linnaruumi kestlik areng. Tegemist on ülekaaluka avaliku huviga, mis annab riigile õiguse

seada omandile kitsendusi ning omandiõigust õiglases ulatuses piirata. Muinsuskaitselised

avalik-õiguslikud piirangud võivad üheaegselt mõjutada nii omaniku õigusi kui kohustusi,

seades nendel kinnistutel omandiõiguse realiseerimisele MuKS-ist tulenevad kitsendused.

MuKS § 3 lg 8 alusel lähtutakse mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud riiklikes tegevustes

avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse

põhimõttest. Kaitsekorra kehtestamisega püütakse leida õiglane tasakaal omandiõiguse riive ja

kultuuripärandi kaitse tagamise vahel.

Kitsenduste ehk piirangute proportsionaalsuse hindamisel määratletakse esiteks neid õigustav

eesmärk – kaitsta põhiseaduse preambulis nimetatud kultuuri osaks olevat ajaloo- ja

kultuuripärandit. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Viljandi ajaloolise linnatuumiku ning

seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja

esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng. See on ülekaalukas

avalik huvi, mis on legitiimne eesmärk omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse piiramiseks.

Teiseks hinnatakse nõuete sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab

eesmärgi saavutamist, kuid kaitseb riigipoolse tarbetu sekkumise eest. Vajalikkuse hindamisel

hinnatakse, kas sama eesmärki on võimalik saavutada sama efektiivse, kuid vähem põhiõigusi

riivava alternatiivse lahendusega. Mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse ühelt poolt

10

põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust.

Riigikohus on rõhutanud, et piirang on proportsionaalne, kui see on saavutatava eesmärgi

suhtes sobiv, vajalik ja mõõdukas (vt näiteks RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 39).

Riigikohus selgitas, et abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise

isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene (RKPJKo

26.03.2009, 3-4-1-16-08, p 29). Piirangu mõõdukuse üle otsustamisel kaalutakse ühelt poolt

legitiimse eesmärgi olulisust ja teisalt piirangu intensiivsust koormatud kinnisasjade omanike

jaoks (RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 42).

Piirangud peavad olema vajalikud, täitma eesmärki ning olema mõõdukad kaitstava avaliku

huvi säilimise ehk eesmärgi saavutamisel. Kaitsekorraga seatavate nõuete ja piirangute eesmärk

on muinsuskaitseala väärtuste säilimine ja muinsuskaitseala kestlik (säästev, jätkusuutlik)

areng. Kultuuripärandi säilimisest kasusaajaks on kõik ala kinnisasjade omanikud, kelle vara

väärtus sõltub muinsuskaitseala kui elukeskkonna väärtuste säilimisest. Lisaks kinnisvara

omanikele on kasusaajateks ka teised linnaelanikud, ettevõtjad ja linna külastajad, kelle jaoks

on hästi säilinud linna külastamine oluliseks sihtkohaks. Muinsuskaitseala suhtes riikliku kaitse

kehtestamine ja tegevustele kitsenduste seadmine aitab muinsuskaitseala kui

kultuuriväärtuslikku keskkonda säilitada. Seega aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi

saavutamisele, mistõttu saab seda pidada sobivaks.

Kaitsekord kehtib koostoimes MuKS-iga ning selles sisalduvate omandiõigust kitsendavate

piirangute eesmärk on tagada Viljandi muinsuskaitseala kui olulise avaliku hüve säilimine.

Samuti on kitsenduste eesmärgiks maandada riske, mis võivad omada negatiivset mõju

riiklikult olulisele kultuuripärandile ja selle säilimisele. Nt on senine praktika näidanud, et

piiranguteta ehitustegevusega võivad kaasuda riskid, mis kahjustavad kultuuripärandit ning ei

taga selle väärtuste säilimist. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse

ja ettevõtlusvabaduse riive.

Kaitsekord on alus muinsuskaitsealal tegevuste kavandamiseks, nende lubatavuse hindamiseks

ja erinevate huvide kaalumiseks. Seatavad nõuded kohustavad kaasama Muinsuskaitseametit

planeeringute, projekteerimistingimuste jms koostamisse ehk tegevustesse, mis võivad omada

mõju kaitstavale väärtusele, sh seada ohtu objekti säilimise sellele omasena või muuta

säilimiseks sobivaid tingimusi. Lisaks kaasneb nõue loakohustuslike tegevuste

kooskõlastamiseks Muinsuskaitseametiga, st kaitsekorras seatavad nõuded kohustavad kõiki

muinsuskaitsealaga seotud erinevaid osapooli kaasama Muinsuskaitseametit juhul, kui

kavandatav tegevus võib omada mõju muinsuskaitsealale, sh seada ohtu selle säilimise või

muuta selle säilimiseks sobivaid tingimusi.

Kaitsekord on olemuselt üldkorraldusena eelhaldusakt kõikide edasiste üksikjuhtumite

lahendamisel. Kuigi kõik kaitsekorra kui üldkorralduse üksikküsimused tuleb lahendada

maksimaalselt teada oleva teabe alusel ja uurimiskohustust parimal moel rakendades, jäetakse

kaitsekorra normid erinevaid tulevikuvajadusi silmas pidades piisaval määral paindlikuks.

Edasised üksikjuhu kontekstipõhised elulised asjaolud ja vajadused selgitatakse välja ning

kaitseks vajalikud nõuded määratakse kindlaks nii muinsuskaitse eritingimustes, lubades vm

konkreetsetes otsustustes. Just need määratlevad ühtlasi ka omandiõiguse proportsionaalseteks

kitsendusteks olevad tegevused, mis on vajalikud kultuuriväärtuse säilimiseks. Sellel hetkel

kaalutakse uuesti ja täiendavalt üldise huvi ja üksikisiku huvi proportsionaalset tasakaalu. Nii

saab jõuda tulemuseni, et kõik kehtestatud piirangud ja kohustused oleksid konkreetsele isikule

õiglased.

11

Abinõu sobivuse hindamisel tuleb hinnata, kas see soodustab piirangu eesmärgi saavutamist

ning kaitseb riigipoolse ebamõistliku sekkumise eest. Muinsuskaitsealal tegevustele

kitsenduste seadmisega on võimalik tagada, et pädevad isikud saavad osaleda kavandatavate

tegevuste suunamisel ja nõustada optimaalsete, kõiki huve arvestavate ja kestlike lahenduste

leidmisel. See võimaldab muinsuskaitsealal kui kultuuriväärtuslikul keskkonnal säilida. Juhul,

kui pädevad isikud protsessis ei osale, on väga tõenäoline, et väärtuslik, kuid habras keskkond

saab pöördumatult rikutud. Seega, aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi

saavutamisele, mistõttu saab seda pidada sobivaks. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole

võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama

efektiivne. Kaitsekorra eesmärgi (kultuuriväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt

sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid.

Riiklikuks muinsuskaitsealaks tunnistamisega sarnase meetmena on alates 2003. aastast

võimalik kohaliku omavalitsuse üksusel kehtestada planeerimisseaduse alusel üld- ja

detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikke hoonestusalasid, mille eesmärk on tagada piirkonna

kohaliku ajaloo ja arengu seisukohalt väärtuslike alade kaitse, mis hõlmab peamiselt eriilmelisi

elu- ja tööstuspiirkondi. Ala miljööväärtuslikuks tunnistamise õigus on vaid kohaliku

omavalitsuse üksusel. Seega sõltub miljööväärtuslike alade väärtustamine ja kaitse sisustamine,

st kitsenduste kehtestamine ning ala haldamine, täielikult kohaliku omavalitsuse üksuse

kaalutlusotsusest. Iga linna ja valla tehtav lahendus lähtub selle kogukonna hinnangust, mis on

või ei ole miljööväärtuslik, sh ajalooliselt või kultuuriväärtuslik. Samuti see, milliseid ja millise

rangusega nõudeid kehtestada. Seetõttu ongi miljööalade haldamises väga erinevaid praktikaid,

sh selliseid, mille nõuded on rangemad kui on kaitsekordades. Miljööalal kehtestatakse kaitse-

ja kasutustingimused, mis hõlmavad samuti terviklikku miljööd või keskkonda, millel on

ajalooliselt väljakujunenud tänavate võrk, haljastus, ühtne ja omanäoline arhitektuur või muu

avaliku huvi objekt. Ehitusseadustikus puudub alus nõuda ehitiste uuringuid, koostada enne

projekteerimist muinsuskaitse eritingimusi või võrreldava põhjalikkusega kultuuriväärtusi

kaitsvat dokumenti, nõuda eelprojektist täpsemat põhiprojekti või muinsuskaitselise

järelevalvega võrreldavat järelevalvet tööde tegemise ajal. Seetõttu ei ole alternatiivne valik

loobuda kaitsekorraga nõuete kehtestamisest ning jätta see iga valla ja linna vabaks hindamis-

ja kaalutlusotsuseks, olemuslikult sama tõhus meede üleriikliku ajaloo- ja kultuuripärandi

kaitsmiseks kui seda on kohase kaitse kehtestamine kaitsekorraga. Pidades silmas PS § 32

omandiõiguse kaitset, näeb MuKS riikliku kaitse kehtestamisel omandiõiguse piiramiseks ette

põhjalikuma regulatsiooni ja rohkem tingimusi, kui selleks on võrdlusena kohaliku kaitse

reeglid planeerimisseaduses (nt PlanS § 74 lg 3: „Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile

seada kitsendusi.“). Lisaks konkreetsetele materiaalõigusnormidele on kaitsekorra

kehtestamiseks eriline menetlus, mille kohustuslikuks osaks on ulatuslik ja avalik kaasamine,

seisukohtade ja vastuväidete ära kuulamine, kooskõlastamisring ja kehtestamine Vabariigi

Valitsuses.

Miljööala ja muinsuskaitseala erinev kaitse lähtub kohaliku ja riikliku tasandi kaitse vajaduse

erinevusest. Lähtudes MuKS § 10 lg 1: Riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et

kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa,

millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus

tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitseamet on hinnanud kaitsekorra seletuskirjas

peatükis 2 Viljandi muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduseid ning on seisukohal, et 1973. aastal

riikliku kaitse alla võetud ala ning selle hilisemad laiendusel on jätkuvalt riikliku kaitse

eeldused täidetud.

12

Kohaliku tasandi kaitse meetmete rakendamine võimaldab väärtustada üksikobjekte, alasid ja

paiku, mille riiklik kaitsmine pole hädavajalik. Riigikohus on samuti selgitanud, et kohaliku

tasandi ja riikliku tasandi kaitse eesmärgid ei ole ühesugused (RKHKo 30.05.2019, 3-17-563,

p 9). Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et Viljandi muinsuskaitseala puhul on tuvastatud vastavus

riikliku kaitse eeldusele, ei saa riiklikult olulise kultuuripärandi puhul pidada selle kaitsmist

üksnes läbi kohalikuks miljööväärtuslikuks hoonestusalaks määramise piisavaks meetmeks,

kuna see ei pruugi tagada kultuuripärandi säilimist. Muinsuskaitseametil ei ole õigust teha

järelevalvet kohaliku tasandi ajaloo- ja kultuuriväärtuste säilimise üle (nt keelata väärtuslikku

hoonet lammutada või peatada töid).

Seejuures ei ole välistatud kohaliku ja riikliku tasandi koostöö riikliku kultuuripärandi kaitsel.

Kui riik peab otstarbekaks ning vald või linn on sellest huvitatud ja sellega nõus, siis on

kohaliku omavalitsuse üksusel võimalus halduslepingu alusel Muinsuskaitseametilt üle võtta

muinsuskaitsealal riikliku kaitse tagamine (riiklik järelevalve, dokumentide ja taotluste

menetlemine jmt). Sellisel juhul peab kohalik omavalitsus tagama oma koosseisus vastava

pädevusega pärandispetsialisti olemasolu, et riikliku kultuuripärandi säilimine oleks tagatud.

Viljandi Linnavalitsus ei ole avaldanud soovi muinsuskaitseala pärandi riikliku kaitsega uuesti

ise halduslepingu alusel tegelema asuda.

Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse iga kord ühelt poolt isikutele antud õigusesse

sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Kaitsekorra

kehtestamisega kaasnevad mõningad kitsendused omandiõigusele, millega seatakse omandi

kasutamisele piirangud. Samas arvestatakse, et Viljandi vanalinn on olnud riikliku kaitse all

alates 1973. aastast. Praegu kehtib alale 2004. aastal kehtestatud Viljandi vanalinna

muinsuskaitseala põhimäärus, millest on seni tulenenud piirangud kinnisasjade kasutamisele.

Piirangud ei muuda kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda

oluliselt, mistõttu ei saa seatavaid piiranguid pidada intensiivseteks. Samuti olid alal kinnisasju

omavad isikud kaasatud kaitsekorra kehtestamise menetlusse, mis andis neile võimaluse oma

huvide kaitsmiseks ja seisukohtade esitamiseks juba enne kaitsekorra kehtestamist. Seega aitab

kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi saavutamisele seadmata samas isikutele senisest

intensiivsemaid piiranguid. Kaitsekorra koostamisel hinnati iga muinsuskaitsealal asuva hoone

väärtust eraldi ja kaaluti sellele sobiva kaitse määramisel nii avalikku kui ka erahuvi.

Kultuuripärandi säilimine on oluline avalik huvi, mille üheks tähtsamaks eelduseks on

järjepidevus. Kultuuripärandi säilimisest kasusaajaks on kõik alal kinnisasjade omanikud, kelle

vara väärtus sõltub muinsuskaitseala kui elukeskkonna väärtuste säilimisest. Lisaks kinnisvara

omanikele on kasusaajateks ka teised linnaelanikud, ettevõtjad ja linna külastajad, kelle jaoks

on hästi säilinud linn oluliseks külastamise sihtkohaks.

Muinsuskaitseala kehtestamise asemel teiste õiguslike võimaluste kasutamine eeldaks, et

muinsuskaitseala ei vasta enam riikliku kaitse eeldusele või see on hävinud ning selle

taastamine ei ole põhjendatud (MuKS § 20 lg 3 p 1 ja 2). Riikliku kaitse eeldusele vastavuse

hindamine näitas, et muinsuskaitseala vastab riikliku kaitse eeldusele. Arvestades MuKS-ist

tulenevat regulatsiooni ja senist järjepidevust Viljandi muinsuskaitseala hoidmisel, saab

kaitsekorra kehtestamist pidada igakülgselt põhjendatuks ja proportsionaalseks valikuks.

Proportsionaalsusele lisaks on kaalutud kitsenduste ulatust ja nende leevendamise

võimalikkust. Kaitsekorra koostamisel seati eesmärgiks vähendada seniseid kitsendusi

omandiõigusele. Ühe nõudena taotletakse seni kehtiva põhimääruse järgi Muinsuskaitseametilt

luba kõigi muinsuskaitsealal asuvate hoonete siseruumides ehitamiseks. Lähtudes hoonetes

säilinud väärtustest tehakse hoonetele seatavates kitsendustes leevendused. Selleks jagatakse

muinsuskaitsealal paiknevad hooned kolme kaitsekategooriasse (A-, B- ja C-kaitsekategooria).

13

Vastavalt määratud väärtusklassile vähendatakse omandipõhiõiguse piiranguid võrreldes senise

korraga. Hoonete puhul, mille kultuuriväärtus tervikuna on kõrgem (A-kaitsekategooria),

jäävad kehtima seni kõikidele muinsuskaitsealal asuvatele hoonetele kehtinud nõuded. A- ja B-

kaitsekategooria kultuuriväärtuslikele hoonetele jääb kehtima muinsuskaitse eritingimuste

vajalikkuse nõue. B-kaitsekategooria hooned vabastatakse Muinsuskaitseameti loakohustusest

siseruumides ehitamisel ning C-kaitsekategooria hoonete puhul kaob senine muinsuskaitse

eritingimuste ja tööde tegemise loa taotlemise nõue. Võrreldes senise muinsuskaitseala

põhimäärusega (kehtestatud 2004. aastal) leevendab uus kaitsekord piiranguid oluliselt.

Kaitsekorraga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagavad muinsuskaitsealal

asuva kultuuripärandi säilimiseks ja kestlikuks arenguks soodsa seisundi ning on

proportsionaalne kaitse eesmärgiga.

Kaitsekorra nõuded on sõnastatud nii konkreetselt kui võimalik, kuid jättes neisse siiski sisse

vajalikul määral paindlikkust edasiste otsuste jaoks. Edaspidi saab näiteks muinsuskaitse

eritingimusi andes või töödeks luba andes lähtuda ühelt poolt MuKS-ist ja kaitsekorrast ning

teisalt iga konkreetse elulise juhtumi kontekstipõhistest vajadustest. Sellisel kujul saab

tasakaalustatult arvestada avalikuks huviks oleva ajaloo- ja kultuuripärandi kaitsega kui ka

erahuviga ning leida nende õiglane tasakaal – teha üksikjuhu õiglane otsustus. Seega ei määra

omandiõiguse kitsenduse proportsionaalsust kindlaks kaitsekord, vaid see määratakse kindlaks

MuKS-i, kaitsekorra ja taotluse lahendamise oluliste asjaolude koostoimes.

4. Korralduse sisu

Korraldus koosneb kaheksast osast ja sellel on viis lisa. Korraldusega sätestatakse

muinsuskaitseala nimetus ja piir (I osa); kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise

põhimõtted (II osa); muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid (III osa);

muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded hoonetele (IV osa);

muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded (V osa); leevendused tööde

tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis (VI

osa); muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid (VII osa) ja korralduse

jõustumine (VIII osa). Korralduse lisades visualiseeritakse kaardil muinsuskaitseala ja

kaitsevööndi piirid (Lisa 1); muinsuskaitseala kolme piirkonna piirid (Lisa 2); hoonete

kaitsekategooriad ja mälestised (Lisa 3); ajaloolised haljasalad (Lisa 4) ning arheoloogilise

kultuurkihiga ala ja leevendused (Lisa 5). Korralduse lisad 1–5 on lisaks pdf-vormingule

kättesaadavad ka ArcGIS veebikaardina.10

Kaitsekorra põhjendused ja selgitused on toodud seletuskirjas, mille lisadeks on hoonete

kaitsekategooriate põhjendused (seletuskirja lisa 1); muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete

menetlused ja Muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone

kaitsekategooriast (seletuskirja lisa 2); arheoloogilise kultuurkihiga alad Viljandi

muinsuskaitsealal (seletuskirja lisa 3) ning Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu

avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja vastuväited ning ameti seisukohad

(seletuskirja lisa 4).

I osas sätestatakse muinsuskaitseala nimetus ja piir.

10 Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra kaart:

https://gis.muinas.ee/arcgis/apps/webappviewer/index.html?id=fe462f78fc9e40d3b00185bdb8a2d80e

14

Punktis 1 sätestatakse muinsuskaitseala kaitse kehtestamine, selle järjepidevus ja

nimetus. Viljandi muinsuskaitseala on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga kaitsta ja

säilitada Viljandi linna ajaloolist linnatuumikut koos seda ümbritseva kultuurväärtusliku

keskkonnaga, sest see kultuuriväärtuslik maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi

väärtuslikumat osa.

Muinsuskaitseala nimetus on muudetud võrreldes senisega lühemaks ja selgemaks. Senine

nimetus „Viljandi vanalinna muinsuskaitseala“ ei peegelda tegelikku muinsuskaitsealaga

hõlmatud piirkonda. Viljandis hõlmab muinsuskaitseala suurema ala, kui seda on üksnes

linnamüüriga piiratud keskaegne linnasüdamik koos ordulinnuse varemetega. Lisaks kuuluvad

muinsuskaitsealasse ka ordulinnuse vallikraavid, linnasüdamikuga vahetult külgnev uuslinna

ala, endine Viljandi mõisasüda ning Huntaugu piirkond koos Viljandi järve äärse

haljasstruktuuriga. Seetõttu on korrektne nimetus Viljandi muinsuskaitseala.

Punktis 2 antakse muinsuskaitseala sisuline määratlus. Muinsuskaitseala hõlmab Viljandi

linnakindlustustega piiratud keskaegse linna ordulinnuse varemete ja vallikraavidega,

nendega külgneva uuslinna ala, endise Viljandi mõisasüdame ning Huntaugu piirkonna koos

Viljandi järve äärse haljasstruktuuriga.

Punktis 3 sätestatakse muinsuskaitseala ning kaitsevööndi piir, sealhulgas

muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated. Piirid on kujutatud korralduse lisas 1 toodud

kaardil.

Muinsuskaitseala piirid on alates nende esmakordsest kehtestamisest kujunenud järgmiselt:1)

1973. aastal moodustati kaitsetsoon, mis hõlmas Viljandi linnamüüriga piiratud keskaegse

linnasüdamiku koos ordulinnuse varemetega ning endise Viljandi mõisasüdame koos Viljandi

järve äärse haljasstruktuuriga.

2) 1995. aastal kinnitati muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piir. Viljandi vanalinna

muinsuskaitseala hõlmas Viljandi ordulinnuse varemeid, keskaegset linnasüdamikku ja seda

ümbritsevat ajalooliselt, arhitektuurselt ja arheoloogiliselt väärtuslikku piirkonda, mis piirnes

Viljandi järve, Valuoja oja, Hariduse, Vaksali, Kaalu, Turu, Tallinna, Posti, Mäe ja Tartu

tänavate ning Aasa tänava ja selle pikendusega Viljandi järveni. Lisaks kehtestati kaitsevöönd,

mis koosnes hoonestatud aladest ümber muinsuskaitseala ning piirnes Viljandi järve, Kösti oja,

Tartu maantee, Uue ja Jakobsoni tänavate, Kaalu tänava pikenduse, Turu, Tallinna, Posti, Mäe,

Tartu tänavate ning Aasa tänava ja selle pikendusega Viljandi järveni.

3) 2004. aastal liideti muinsuskaitseala koosseisu Huntaugu muinasasula ala. Muinsuskaitseala

laiendamine lähtus 1999. aastal avastatud muinasaegsest asulakohast Huntaugu mäel.

Võrreldes kehtiva põhimäärusega muudetakse kaitsekorraga nii muinsuskaitseala kui ka selle

kaitsevööndi piire.

Muinsuskaitseala piiride muudatus lähtub sellest, et kaitstav ala vastaks tervikuna

muinsuskaitseala kriteeriumitele ja eesmärkidele. Olemasolevat muinsuskaitseala laiendatakse

nende tänavate osas, kus on mõistlik liigutada piir tänava teise poole kinnistute tagumiste

piirideni. Muudatus puudutab C. R. Jakobsoni, Posti, Mäe ja Tartu tänavate kinnistuid. Sellise

piiride muutmise põhimõtteks on, et muinsuskaitseala oleks linnaruumis tajutav loogilise

tervikuna, st mõlemal pool tänavat asuvad ajaloolised kinnistud on hõlmatud

muinsuskaitsealasse ja nende käsitlemiseks on seatud võrdsed tingimused.

Kui muinsuskaitseala kaitsevöönd kujutab endast puhverala muinsuskaitseala ümber, mis peab

tagama muinsuskaitseala säilimise sellele sobivas kontekstis ning ala vaadeldavuse, siis

15

muinsuskaitseala on maa-ala, mis esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa.

Sellest tulenevalt kehtivad muinsuskaitsealal ja muinsuskaitseala kaitsevööndis tööde

tegemisele eri kaaluga nõuded ning muinsuskaitseala laiendamisega antud piirkonnas senisele

kaitsevööndi alale kaasnevad ka suuremad piirangud omandi kasutamisele. Samas ei muuda

seatavad piirangud kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda

oluliselt, mistõttu ei saa seatavaid piiranguid pidada intensiivseteks.

Muus osas muudetakse muinsuskaitseala piire vähesel määral. Muinsuskaitseala kaguosas

muudetakse piiri nii, et see hõlmaks kogu rannaala, sh osaliselt järve ala. Muudatus on seotud

arheoloogiliselt tundliku alaga ning võimaliku kesk- ja varauusaegse sadamakoha asukohaga

järve kaldal. Lõunaosas laiendatakse muinsuskaitseala nii, et kogu teadaolev Huntaugu

muinasasula ala oleks muinsuskaitsealasse kaasatud ning seega riikliku kaitse all.

Lisaks vähendatakse muinsuskaitseala piiri ala lääneosas nii, et Turu ja Kaalu tänavatega

külgnev tühi ala ning Turu tänava äärne hoonestus osaliselt jäävad muinsuskaitsealalt välja.

Seal hakkab aga paiknema kaitsevöönd. Vähendamise mõte seisneb selles, et nimetatud

piirkond ei vasta muinsuskaitseala kaitse eesmärkidele ning ei ole tunnetatav muinsuskaitseala

osana. Selles piirkonnas hakkavad kehtima kaitsevööndi nõuded.

Muinsuskaitseala kaitsevöönd on jagatud kaheks osaks: vahetu kontaktala muinsuskaitsealaga

(kaitsevööndi 1. osa) ja muinsuskaitsealale avanev oluline vaadesektor (kaitsevööndi 2. osa).

Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk on vastavalt MuKS § 14 lg-le 3 tagada

muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, et vältida järske üleminekuid

hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses ning muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest

vaatepunktidest.

Muinsuskaitseala kaitsevööndit vähendatakse võrreldes olemasoleva kaitsevööndiga. Uus

kaitsevöönd on maa-alaliselt väiksem ning vastab seeläbi ka paremini kaitsevööndi

eesmärkidele. Uus kaitsevööndi 1. osa piir kulgeb muinsuskaitseala piirist alates mööda Kaalu

tänavat, Turu ja Tallinna tänavate äärsete kinnistute tagumisi piire, mööda Uut ja Kooli tänavat

ning Kõrgemäe tänava kinnistute tagumisi piire, mööda Tartu, Kõrgemäe, Roo ja Järve tänavaid

muinsuskaitseala piirini. Kaitsevööndi 2. osa eesmärk on tagada muinsuskaitseala vaadeldavus,

mistõttu jookseb selle piir algusega Tartu ja Mustla maanteelt osaliselt üle järve ja hõlmates

muinsuskaitseala vanalinna osa koos dominantsete vertikaalidega.

II osas sätestatakse muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise

põhimõtted.

Punktis 4 sätestatakse muinsuskaitseala kaitse eesmärk. Kehtivas, 2004. aastal vastu võetud

Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimääruses on muinsuskaitseala eesmärgina käsitletud

ainult väärtuste säilitamist. Korraldusega see eesmärk säilib, samas tuuakse välja, et oluline ei

ole ainult passiivne säilitamine, vaid ka kultuuriväärtusliku keskkonna ja hoonestuse kasutuses

hoidmine ning kestlik areng. Seejuures on hoonestuse ja linnaruumi uuendamisel eesmärgiks

tuua olemasolevaid kultuuriväärtuseid esile, mitte neid rikkuda või varjata (sh peetakse silmas

nii arhitektuurseid kui ka arheoloogilisi väärtusi). Kestliku arengu all peetakse silmas

linnakeskkonna arendamist viisil, kus olemasolevat ressurssi kasutatakse mõistlikult, sh

olemasolevate hoonete kasutuses hoidmise ja nende kaasajastamise kaudu. Kohatunnetust

loovate väärtuste all mõistetakse Viljandi muinsuskaitsealale omaseid unikaalseid

16

linnaruumilisi, arhitektuurseid, arheoloogilisi, kõrghaljastuslikke ja maastikulisi eripärasid, mis

loovad linnale iseloomuliku ilme ja identiteedi.

Punktis 5 sätestatakse, et muinsuskaitsealale kohaldatakse lisaks kaitsekorrale ka MuKS-

ist tulenevaid sätteid. Seetõttu ei ole kaitsekorras korratud muinsuskaitsealal asuvatele

mälestistele esitatavaid nõudeid ega tehtavatele töödele kehtivaid nõudeid. See tähendab, et

muinsuskaitseseadust ja kaitsekorda tuleb rakendada koos. Mälestiste reguleerimine ei kuulu

kaitsekorra esemesse ning see tuleneb otse MuKS-ist. Mälestiste reguleerimine ei kuulu

kaitsekorra esemesse ning see tuleneb otse MuKS-ist.

Punktis 6 loetletakse muinsuskaitsealal kaitstavad väärtused. Väärtustena on loetletud

peamised muinsuskaitseala tunnused, mille säilitamine ja esiletoomine on oluline, et täita

Viljandi muinsuskaitseala kaitse eesmärki. Neid on selgitatud ka seletuskirja sissejuhatuses

seoses muinsuskaitseala kriteeriumidele vastavuse hindamisega.

Muinsuskaitseala väärtused on üldjoontes sarnased senises Viljandi vanalinna muinsuskaitseala

põhimääruses sõnastatud eesmärkidele, kuid sõnastatud täpsemalt, et anda selgemad ja

sisulisemad suunised nii muinsuskaitseala hoonete omanikele, valdajatele, valdkonnas

tegutsevatele ettevõtjatele kui ametiasutustele. Seniste eesmärkide seast on välja jäetud need,

mis käsitlesid muinsuskaitsealal „muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kahjulike

ja sobimatute kasutusviiside väljatõrjumine; ehitusajalooliselt väärtusetute ning keskkonda

esteetiliselt risustavate väikeehitiste lammutamist või nende muinsuskaitsealalt väljaviimine;

ning ajaloolisse keskkonda mittesobivate rajatiste püstitamise vältimist või nende

muinsuskaitsealalt väljaviimist.“ Praktikas ei ole juba ammu olnud muinsuskaitses tavaks

nõuda olemasolevate väikeehitiste ja rajatiste lammutamist või keelata „sobimatuid“

kasutusviise. Eraomandi tingimustes on sellised eesmärgipüstitused kohatud. Väljaviimise ja

lammutamise asemel on tänapäeval otstarbekam seada tingimused ümberehitamiseks, mille abil

saab ka sobimatute ehitiste uuendamisel nende välisilmet parandada.

Punktis 6.1 on välja toodud muinsuskaitseala roll, milleks on mitmekesine, inimmõõtmeline ja

kultuurimälu hoidev elu-, töö-, õppe- ja puhke-keskkond, milles on võimalik tunnetada linna

ajalugu selle erinevate kihistuste kaudu. See tähendab, et lisaks riiklikult olulisele

kultuuriväärtuslikule keskkonnale on muinsuskaitseala puhul tegemist elava linnaruumiga,

mida kasutatakse jätkuvalt väga erinevates funktsioonides. Viljandi muinsuskaitseala puhul on

lisaks elu- ja töökeskkonnale tegemist õppekeskkonnaga, kus paiknevad Viljandi

Kultuuriakadeemia, muusika- ja kunstikooli ning Vaba Waldorfkooli õppehooned. Lisaks on

Viljandi muinsuskaitseala puhul tegemist piirkonnaga, millel on suur potentsiaal

kultuuriväärtusliku puhke-keskkonnana. Puhke-keskkond on mõistetav ennekõike turismi ja

ettevõtluse kontekstis. Viljandi on populaarne turismi sihtkohana, kus inimesed käivad veetmas

oma puhkehetki, et mh avastada linna rikkalikku kultuuripärandit. Erinevad kasutusviisid

aitavad hoida muinsuskaitseala elavana ja kasutuses, mis omakorda tagab hoonete ja muude

väärtuste säilimise.

Inimmõõtmelist ruumi mõistetakse korralduses samas tähenduses kui seda on kasutatud

üldplaneeringu koostamise nõuannetes11: see on väliruum, mis lähtub inimese mõõtkavast ja

on tema liikumise kiirusel hästi tajutav.

11 Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks:

https://planeerimine.ee/wp-content/uploads/2021/05/uldplaneeringu_juhis_final-2.pdf.

17

Kultuurimälu hoidmise all mõistetakse kollektiivset teadmist oma ajaloo kohta, mis liidab

kogukondi. Ajaloolises linnas on võimalik tunnetada asustuse ja selle elanike ajalugu linna

erinevate osade ja elementide kaudu, mis võimaldabki tajuda kultuuriväärtuslikku keskkonda

ka kui kultuurimälu hoidjat.

Punktis 6.2 on loetletud Viljandi muinsuskaitseala füüsilised väärtused: läbi ajastute

kujunenud linnaehituslik tervik, sealhulgas ehitised, ajalooline tänavavõrk ja kvartalid, krundi-

ja hoonestusstruktuur, väljakud, hoovid ja aiad (edaspidi õuemaa), ajaloolised linnaruumi

kujundavad elemendid, katusemaastik, arheoloogiline kultuurkiht, maastiku- ja pinnavormid

ning ajaloolised haljasalad. Need väärtused kaitsekorra järgi säilitatakse, muutuste kaalumisel

eelistatakse neid muudele väärtustele ning hoidutakse nende rikkumisest ja hävitamisest.

Punktis 6.3 tuuakse väärtusena esile ka muinsuskaitsealale kaitsevööndist avanevad olulised

vaated ja muinsuskaitsealal avanevad sisevaated. Vaadeldavus on muinsuskaitseala üks olulisi

väärtuseid. Linnasüda on ajalooliselt koondanud tähtsaid avalikke hooneid, nagu näiteks kirik,

raekoda või veetorn, mille tornid on maastikul visuaalseks orientiiriks. Ka linnamaastikul võib

kirikutornile avanev vaatesiht, vanalinna silueti vaade üle järve või muu iseloomulik vaade olla

iseseisev väärtus lisaks ala enese väärtustele. Viljandile on iseloomulik ühtlaselt madal

hoonestus ja rohelusse mattuv siluett üksikute tornidega. Olulise kaugvaatena on käsitletud

kaitsevööndi 2. osast avanevat vaadet Tartu maanteelt ja Mustla maanteelt muinsuskaitsealale,

linna siluetile ja maamärkidele nagu Jaani kiriku torn, vana veetorn ja ordulinnuse varemed.

Muinsuskaitsealal avanevateks sisevaadeteks loetakse kõiki vaateid piki muinsuskaitseala

ajaloolisi tänavaid.

Punktis 7 on täpsustatud punktis 6.2 toodud väärtused, loetledes linnaehitusliku terviku

väärtuslikumad kihistused. Selle juures on tuginetud aruteludele kaitsekorra koostamise

töörühmas ning kaasamiskoosolekutel. Alapunktides on toodud välja need osad, millel on

Viljandi muinsuskaitseala kui linnaehitusliku terviku ja seda ilmestavate arhitektuuri ja

ehitustraditsioonide seisukohalt kõige olulisem roll ning mis loovad alale iseloomuliku

kohatunnetuse. Alapunktides 1–6 nimetatu ei ole ammendav loetelu Viljandi muinsuskaitseala

väärtustest.

Punktis 7.1 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvaks arheoloogiline kultuurkiht,

muinas-, kesk- ja varauusaegsete kihistuste maa all ja maa peal säilinud osad, sealhulgas

Huntaugu asulakoht, Viljandi ordulinnuse varemed, vallikraavid ning linnakindlustused.

Viljandi ordulinnuse varemed koos eeslinnuste varemetega, mis paiknevad kõrgetel,

vallikraavidega eraldatud küngastel, on linna sümbolobjekt ja maamärk. Oluline on aga ka linna

maa all peituv ajalugu ehk arheoloogiline kultuurkiht ja erinevate kihistuste säilinud osad.

Punktis 7.2 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvaks 18.–20. sajandist säilinud

väärtuslikud ehitised ja hilisem ajaloolisesse hoonestusstruktuuri sobituv arhitektuur. Viljandis

on säilinud märkimisväärsel hulgal puit- ja telliskivihooneid, mille 18. sajandi lõpu või 19.

sajandi alguse päritolu on tänaseni selgesti loetav. Viljandi vanalinna kõige väärtuslikuma ja

Eesti kontekstis väga olulise kihistuse moodustavad nii puitklassitsism kui ka tellishistoritsism,

mille rohkus on Viljandis silmapaistvam kui üheski teises Eesti linnas. Viljandis on ka hästi

säilinud 19. sajandist pärinevaid klassitsistlikke ja neostiilis kivihooneid. Täiesti eraldiseisva

kihistuse moodustavad Viljandi mõisa kompleksi kuuluvad hooned. Viljandis on säilinud ka

märkimisväärsel hulgal nii heimatstiili sugemetega kui puhta konstruktiivse juugendi võtetega

ilmestatud 20. sajandi alguses ehitatud elamuid, ärihooneid ja ka abihooneid. Omaette kihistuse

18

moodustavad 1930. aastate funktsionalismimõjudega arhitektuur ning tööstusarhitektuur.

Lisaks on muinsuskaitsealal ka üksikud silmapaistvad nõukogudeaegsed ja hilisemaid ehitisi.

Punktis 7.3 on linnaehitusliku terviku ühe väärtusliku kihistusena nimetatud

kultuuriväärtuslike hoonete interjöörid ja nende osad. See viitab korralduse punktis 10

määratletud A-kaitsekategooria hoonetele, mis tuleb säilitada autentsena nii eksterjööris kui ka

interjööris. A-kaitsekategooria on määratud kaitsekorra koostamise käigus hoonetele, milles on

teadaolevalt säilinud väärtuslikud interjöörid ja nende osad. Teistel, B- ja C-kaitsekategooria

hoonetel teadaolevalt samaväärtuslikku interjööri ei ole, kuid kuna paljudes neist ei ole tehtud

uuringuid ja varasemad ehitus- ja viimistlusdetailid võivad olla hilisematega kinni kaetud, võib

kultuuriväärtuslikke interjööre või selle osi (näiteks lae- või seinamaalingud, ajaloolised

põrandad jms) tulla välja sisetööde käigus ka neis hoonetes. Sel juhul tuleb neist leidudest

MuKS § 60 alusel Muinsuskaitseametile teada anda, kes saab omanikku selles osas nõustada,

soovitusi anda või vajadusel uuringud määrata (omanikule MuKS-es toodud määral

hüvitatavad, kui amet on need määranud). Omanikul on võimalik restaureerimiseks ametilt

toetust taotleda. Kuna terviklikke või hoone ehitusaegseid interjööre on säilinud pigem vähe,

väärtustatakse lisaks terviklikele kultuuriväärtuslikele interjööridele (A-kaitsekategooria

hooned) ka selliseid, kus on säilinud kunagiste interjööride fragmente või detaile.

Punktis 7.4 on väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvana välja toodud ajalooline linnastruktuur

koos ajaloolise turuplatsiga (Laidoneri plats). Laidoneri platsi puhul on tegemist ajaloolise

turuplatsiga, millest hilisemal ajal on loodud tsentraalselt koonduva teedevõrguga haljak.

Punktis 7.5 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvaks ajaloolised linnaruumi

kujundavad elemendid ja sillutised. Viljandis on ajalooallikatele tuginedes taas kasutusele

võetud ajaloolisi linnaruumi kujunduselemente, nagu kuulutuste tulbad või äride nimed seintel.

Paljusid ajaloolisi linnakujunduse elemente on tuvastatud ka vanadel fotodel, nagu näiteks

tänavavalgustid, istepingid, lasipuud,piirdepostid jms.

Punktis 7.6 on väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvana välja toodud kõrghaljastus õuemaal

ja avalikus ruumis ning ajaloolised haljasalad, seal hulgas Lossipark, Sõbrapark ja mõisapark

koos Tasuja pst alleega ning Viljandi järve äärne ajalooline luha-ala. Kõrghaljastus moodustab

osa muinsuskaitseala miljööst ja terviklikkusest, mistõttu on ka see väärtuslik kihistus.

Lossipargi, Sõbrapargi ja mõisapargi puhul on tegemist kolme ajaloolise pargiga, mille

struktuur ja kõrghaljastus omavad muinsuskaitseala kontekstis olulist väärtust. Sõbrapark on

19. sajandi keskel kavandatud linna tiigina ning hiljem olnud kujundatud korrapäraste

diagonaalidega ligi sajandi. Mõisapark on seotud Viljandi mõisakompleksiga, mis valdavalt

pärineb 19. sajandist ning hõlmab ajalooliselt ka osa Tasuja pst alleest. Lossipark ümbritseb

linna sümbolit, keskaegse ordulinnuse ja eeslinnuste varemeid koos vallikraavidega. Viljandi

järve äärne ajalooline luha-alaon ala, mis on osa suuremast järve äärsest haljasstruktuurist ning

mis on ajalooliselt olnud seotud Viljandi linnaga. Seda ordulinnuse mäe jalamil olnud ala

kasutati juba keskajal heina- ja karjamaana ning see on järjepidevalt olnud hoonestamata

haljasala. Viljandi 1930. aastal kinnitatud üldplaneeringus on see haljasala märgitud linna

heinamaana, mida kasutati pargialana. 1964. aasta Viljandi üldplaneeringu ehk generaalplaani

kaardil on Viljandi ordulinnuse ja järve vaheline ala märgitud samuti haljasalana.

Punktis 8 on kirjeldatud muinsuskaitseala väärtuste säilitamise riiklikud põhimõtted, mis

annavad kaitsekorra kohaldamisele suuna ning abistavad nõuete sisustamisel. Sõnastamisel on

lähtutud Eestis väljakujunenud muinsuskaitse praktikast, mis omakorda lähtub valdkonna

19

rahvusvahelisest kogemusest ja juhendmaterjalidest, sh UNESCO ajaloolist linnamaastikku

käsitlevast soovitusest (2011) 12 , ICOMOSi Veneetsia hartast (1964) 13 ja ICOMOSi

Washingtoni hartast (1987) 14 . Põhimõtted lähtuvad eesmärgist säilitada ja tuua esile

muinsuskaitseala väärtuseid ning on juhindumiseks muinsuskaitsealal muudatuste

planeerimisel ja plaanitavate muudatuste lubatavuse kaalumisel. Need lähtuvad ja täiendavad

MuKS §-s 3 kehtestatud muinsuskaitse põhimõtteid. Selle punktiga antakse ka põhimõte, et

punktides 6 ja 7 märgitud väärtused ja väärtuslikumad kihistused säilitatakse, et Eesti

kultuuripärand jääks püsima ning ka järeltulevatel põlvedel oleks võimalik sellest osas saada.

Punktis 8.1 sätestatakse, etmuinsuskaitseala väärtusi säilitatakse, uuendused lähtuvad

kestlikust arengust ja sobitatakse kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades

muinsuskaitseala eesmärke ja parandades elukeskkonna kvaliteeti. See tähendab, et ehituslikud

muudatused muinsuskaitsealal on võimalikud, kuid nende kavandamisel tuleb kaaluda, kas

need väärindavad või pigem rikuvad olemasolevaid kultuuriväärtusi ja elukeskkonda.

Muinsuskaitseala näol on tegu väljakujunenud keskkonnaga, kus on seatud eesmärgiks

olemasolevate väärtuste säilitamine ja esile toomine ning uuenduste tegemisel tuleb seda

arvesse võtta. Kestlik (keskkonda ja kultuuripärandit hoidev) arendamine rahuldab praeguste

põlvkondade vajadused, kahjustamata tulevaste põlvkondade võimalusi muinsuskaitseala

kultuuripärandit kasutada ja sellest osa saada. Samas on kaitstaval alal oluline pidev

elukeskkonna kvaliteedi parandamine ja kaasaegsete mugavustega täiendamine nii palju kui

võimalik, et ajaloolised hooned oleksid jätkuvalt atraktiivsed elamiseks ning muinsuskaitseala

ei jääks tühjaks.

Punktis 8.2 sätestatakse, et muinsuskaitseala mitmekesist kasutust säilitatakse ja soodustatakse

ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja kinnistute jätkuva avaliku kasutamisega.

Sellega täpsustatakse eelpool väärtusena nimetatud funktsionaalse mitmekesisuse hoidmist:

muinsuskaitsealal ei ole oluline mitte iga kinnistu sihtotstarbe säilitamine, vaid eelkõige on

vajalik hoida ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja alade (nt koolid, haldus- ja

ühiskondlikud hooned jms) jätkuvat toimimist avalikus funktsioonis. See aitab säilitada linna

elavana ning toimiva elukeskkonnana, välistades monofunktsionaalsuse või sõltuvuse vähestest

kasutusliikidest.

Punktis 8.3 rõhutatakse, et uue hoone ehitamisele eelistatakse võimaluse korral olemasolevate

kultuuriväärtuslike hoonete kasutust. Eesmärk on muinsuskaitsealal olemasolevaid ajaloolisi

hooneid jätkuvalt kasutada või uuesti kasutusele võtta, kui need on tühjaks jäänud.

Muinsuskaitseala hoonestuse säilimist aitab tagada nende kasutamine ja pidev hooldamine.

Tühjalt seisvad hooned jäävad reeglina hoolduseta, hakkavad lagunema ja nende

kultuuriväärtus võib hävida. Keskkonna seisukohast on kõige kestlikum kasutada juba ehitatud

hoonestust, seda kaasaja vajadustele vastavaks kohandades ja arendades. Riik saab hoonete

kasutuses hoidmist soodustada, eraldades selleks riiklikke toetusi. Uute ehitiste püstitamisel

tuleb arvestada kogukulu ühiskonnale, sh kasutusest välja jääva kõrge kultuuriväärtusega

ehitiste säilitamiskohustust ning sellega kaasnevaid kulusid.

12 Vaata https://unesco.ee/dokumendid/unesco-soovitused-eesti-keeles/ 13 Vaata https://www.icomos.org/images/DOCUMENTS/Charters/Venice_Charter_EN_2023.pdf 14 Vaata https://www.icomos.org/images/DOCUMENTS/Charters/towns_e.pdf

20

Punktis 8.4 rõhutatakse, et hoone ja linnaruumi ehituslike muudatustega suurendatakse

ligipääsetavust kultuuripärandile viisil, mis ei kahjusta muinsuskaitseala ega seal asuvate

hoonete kultuuriväärtust ning soodustab autoliikluse vähendamist ja jalakäijatele paremini

kasutatavat ja atraktiivsemat linnaruumi. Ligipääsetavuse all mõistetakse muinsuskaitseala ja

seal paiknevate hoonete füüsilist ligipääsetavust, mis arvestab kõikide kasutajate vajadustega.

Sellega antakse juhis, et kus võimalik, tuleb ligipääsetavust suurendada, mis võimaldab

ajalooliste hoonete kasutamist rohkemates funktsioonides ning erineval viisil liikuvatele,

erineva suuruse ja vanusega inimestele. Samas peab silmas pidama, et ehituslikud muudatused

ligipääsetavuse suurendamiseks ei tohi kultuuripärandit kahjustada. Lahenduste sobivust

kaalutakse, arvestades asukohta linnaruumis, hoone kultuuriväärtust ja lahenduse mõju sellele.

Muuhulgas soodustatakse linnaruumi muudatustega autoliikluse vähendamist

muinsuskaitsealal, mis on seotud samuti ligipääsetavuse tõhustamisega jalakäijatele ja

erivajadustega inimestele ning loob meeldivama ja atraktiivsema linnaruumi nii elanikele kui

ka külastajatele. Autoliikluse vähendamine muinsuskaitsealal soodustab riikliku kaitse alla

võetud kultuuriväärtusega maa-ala säilimist: nii kultuuriväärtuslike hoonete ja ajalooliste

katendite tehnilise seisukorra ning kõrghaljastuse tervise mõttes (autodest tulenev vibratsioon,

saaste ja libedusetõrjevahendid) kui ka kogu ala miljöö ja ligipääsetavuse mõttes (linnaruumi

ja hoonete parem tajumine, jala- ja kergliiklejasõbralikkus). Autoliikluse vähendamine on ka

üks põhimõte, mida linnakodanikud rõhutasid kaitsekorra koostamise raames toimunud

kaasamiskoosolekul.

Punktis 8.5 selgitatakse, et kultuuriväärtuslikke ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid

säilitatakse ja hooldatakse järjepidevalt; hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel

ja ilme muutmisel säilitatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning

arhitektuuridetailid. Iga omaniku kohustus on enda kultuuriväärtuslikku kinnisvara hooldada.

See on osa säilitamiskohustusest vastavalt MuKS § 33 lg-le 3. Hooldustööd ei ole

loakohustuslikud, kuid Muinsuskaitseametil on võimalik nende teostamist nõustada,

võimalusel rahaliselt toetada, samuti anda hoolduskava (MuKS § 44).

Kultuuriväärtuslike hoonete konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel

lähtutakse olemasolevast hoonest – säilitatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja

viimistlusmaterjalid ning arhitektuuridetailid. Arhitektuurilaadis väljendub hoone

arhitektuurne olemus ja stiil – näiteks, kas fassaad on klassitsistlik või historitsistlik jne.

Tuleb silmas pidada, et kultuuriväärtuslikud hooned on enamasti vanad hooned, mida on

tõenäoliselt ka varem ümber ehitatud. Kultuurilooliselt oluline ei ole üksnes algupärane, st

ehitusaegne lahendus, vaid ka hilisemad kihistused, mis näitavad, kuidas hoone on eri ajastutel

muutunud. Nii A- kui ka B-kaitsekategooria hoonetele koostatakse enne projekteerimist

muinsuskaitse eritingimused, kus tuuakse konkreetse hoone väärtuseid arvestades välja,

millised kihistused ja detailid tuleb säilitada ning millised võib eemaldada.

Punktis 8.6 on toodud põhimõte, et uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise

ehitamisel eelistatakse tänapäevast, keskkonda sulanduvat lahendust, eesmärgiga rikastada

mitmekihilist ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga; lähtutakse lähiümbruse

linnaruumist, sealhulgas ajaloolise hoonestuse paiknemisest, tihedusest, mahust,

materjalikasutusest, katusemaastikust ja värvilahendusest.

Suuremahulise juurdeehituse all mõistetakse ehitusloakohustuslikku juurdeehitist, mis on

vastavalt EhS-le laiendamine üle 33% ehitise esialgu kavandatud mahust. Korralduses ei anta

21

eraldi suunist väiksemahuliste juurdeehitiste (kuni 33 %) arhitektuurse lahenduse kohta (nt

veranda, vintskapid jms), nende kavandamisel eelistatakse olemasoleva hoone stiiliga

jätkamist, kuid olenevalt olukorrast on mõeldav ka kaasaegne lahendus.

Terve uue ehitise või ajaloolise hoonega liituva uue suure hoonemahu kavandamisel ei ole

eesmärk luua teravat kontrasti ajaloolise keskkonnaga, tänapäevane arhitektuur peab

keskkonda sulanduma. Keskkonda sulandumise all mõistetakse konkreetses kvartalis ja

tänavalõigus domineeriva ajaloolise hoonestuse paiknemist tänavajoone suhtes, suurust

materjalikasutust, katusemaastikku jms. Viljandis, kus piirkonniti on arhitektuuritraditsioonid

väga erinevad (klassitsistlikust puitarhitektuurist ja tellishistoritsismist modernismi ja

stalinismini), võib see tähendada eri piirkondades varieeruvaid lahendusi. Uus lisandus peab

sulanduma ajaloolisse keskkonda, mitte domineerima selle üle. Selleks tuleb järgida hoonestuse

ajaloolist struktuuri ja lähtuda üldisest mastaabist (maht, kõrgus, liigendused, värvilahendus),

kuid uue ehitise arhitektuurne ilme võib ka olla kaasaegne.

Punktis 8.7 on toodud põhimõte, mille kohaselt kinnistu piiride muutmise üle otsustamisel

lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis ning kinnistu ja sellel

asuva hoonestuse parimast võimalikust hooldamisest ja teenindamisest. MuKS § 52 lg 5

kohustab pädevat asutust (kohalikku omavalitsuse üksust) kooskõlastama

Muinsuskaitseametiga muinsuskaitsealal kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise.

Seejuures mõistetakse kinnistu piiride muutmise all ainult maaüksuste piire, mitte muude

kinnistute, nagu korteriomand, hoonestusõigus jms, muutmist. Muinsuskaitseala üks

väärtustest on ajalooline krundi- ja hoonestusstruktuur (korralduse punkt 6.2).

Ajaloolisi kinnistuid on analüüsitud alusuuringus „Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal ja selle

kaitsevööndis paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs“, mis näitas, et ajaloolisel kujul

on tänaseks säilinud vaid 5 kinnistut 18. sajandist ning 1 kinnistut 19. sajandist. 20. sajandi

esimesest veerandist on säilinud 121 kinnistut ning kõige põhjalikumad muutused kruntide

struktuuris toimusid pärast I ja kõige ulatuslikumalt pärast II maailmasõda.

Kinnistupiiride muutmise soovi korral saab sellele uuringule tuginedes konkreetset kinnistut,

selle lähiümbrust ja hoonestust analüüsides kaaluda, kas see kannab ajaloolist väärtust või

mitte. Samas tuleb silmas pidada, et läbi aegade on muutunud kinnistupiiride kaardile kandmise

täpsusaste ja tehnoloogia. Nii on loomulik, et 17., 18. või 19. sajandi kaardid ei kattu üheselt

tänapäevaste kaardiandmetega ning ajalooliseks, vähesel määral muutunud kinnistuks loetakse

seetõttu ka neid kinnistuid, kus on kaartidel jälgitav nende proportsiooni sarnasus eri ajastutel.

Kõrgem kultuuriväärtus on neil kinnistutel, mis on vanemad ning seotud krundil tänapäevalgi

nähtava hoonestuse paiknemisega, nt eriti kirikute jm avalike hoonete juurde ajalooliselt

kuuluvad krundid, samuti elamukrundid, kus ajalooline hoonestusstruktuur on säilinud ja

seotud kinnistupiiridega.

Kinnistupiiride muutmisel on oluline, et tagatud oleks juurdepääs krundil paiknevatele

kultuuriväärtuslikele hoonetele, et neid saaks hästi teenindada ja hooldada.

Punktis 8.8 on toodud põhimõte, et avalikus ruumis säilitatakse ja võimaluse korral

taastatakse ajalooline linnaehituslik struktuur ning ajastuomased linnaruumi kujundavad

elemendid. Selle punktiga antakse lähtekohad muinsuskaitseala avaliku linnaruumi

arendamiseks. Avalik ruum on iga territoorium, mis on antud avalikuks kasutamiseks või mis

on tegelikult üldkasutatav (pargid, teed, tänavad, väljakud, mänguväljakud, haljasalad, parklad,

kalmistud, staadionid, bussiooteplatvormid, avalikud veekogud, üldkasutatavad supluskohad,

22

sadamad). Nii nagu hoonestuse puhul, on ka avalikus ruumis oluline säilitada olemasolevaid

kultuuriväärtuslikke kihistusi ja elemente (nt kuulutuste tulbad, kaevuluugid jms). Kui

tänavapind on säilinud oma algsel kõrgusel, on eesmärgiks seatud selle kõrguse säilitamine,

sest tänavapinna tõstmine toob kaasa niiskusprobleeme külgnevatele hoonetele. Samas on

avaliku ruumi uuendamine, eriti jalakäijasõbralikkuse suurendamise suunas, võimalik ja

oodatud. Eesmärk on muinsuskaitseala säilitamine meeldiva elu-, töö- ja puhke-keskkonnana,

kus on võimalik osa saada ümbritsevast rikkalikust kultuuripärandist.

Punkt 8.9 sõnastatakse, et mulla- ja kaevetööde tegemisel ning pinnase teisaldamisel ja

juurdeveol lähtutakse arheoloogiapärandi kaitseks minimaalse sekkumise põhimõttest;

Arheoloogilise kultuurkihiga alal (näidatud kaardil korralduse lisas 5) valitakse

projektlahendus, mille teostamine on võimalik minimaalse sekkumisega. See tagab

arheoloogiapärandi säilimiseks stabiilse keskkonna ja võimaldab selle uurimist ja

eksponeerimist tulevikus.

Minimaalse sekkumise põhimõte tähendab, et arheoloogilise kultuurkihiga alal planeeritaks

kaevetöid arheoloogilist kultuurkihti võimalikult vähe lõhkudes. Minimaalse sekkumise

põhimõte võimaldab teha arheoloogilisi uuringuid selliselt, et arheoloogilist kultuurkihti

kahjustatakse võimalikult vähe, kuid samas tehakse kindlaks kihtide stratigraafiline

ladestumine ja dokumenteeritakse arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Arheoloogilise

uuringu käigus uuritakse ja dokumenteeritakse pinnasekihte reeglina alates praegusest

maapinnast ülalt alla. Ka pealmise, sageli segatud kihi dokumenteerimine on vajalik, sest selle

lasumise viisis või selles endas võib olla elemente, mis aitavad mõista varasemate ladestuste

stratigraafiat.

Arheoloogilise uuringu võimaldamiseks tuleb trassikraavide laiuse ja sügavuse puhul arvestada

sellega, et arheoloogil oleks võimalik kihte, objekte ja struktuure dokumenteerida. Samuti ei

ole kindlat projektikohast kõrgusmärki järgides alati võimalik adekvaatset dokumentatsiooni

arheoloogilise kultuurkihi elementide kohta koostada: paljanduvaid kihte, objekte ja struktuure

peab saama avada sedavõrd, mis võimaldab dokumenteerida nende põhiolemuse (kuju, ulatuse)

ning stratigraafilised suhted, samuti koguda piisavalt andmeid kihtide, objektide või

struktuuride dateerimiseks. Vastasel korral on takistatud arheoloogilise uurimise põhieesmärk

(selgitada välja kultuurkihi elementide tekkimise järjekord) ja kaevetööd ei lähtu mitte

minimaalsest sekkumisest, vaid on arheoloogilist kultuurkihti kahjustavad.

Sekkumist ei saa pidada minimaalseks juhul, kui füüsiline sekkumine toimub küll väiksel alal,

kuid selle mõju avaldub arheoloogilisele kultuurkihile suuremal alal. Näiteks vaivundamentide

rajamisel võib vaiade paigaldamine tuua kaasa orgaanikarikaste kihtide veerežiimi muutusest

põhjustatud lagunemise oluliselt laiemal alal, kui vaia paigaldamisega arheoloogilist

kultuurkihti füüsiliselt segati. Lisaks sellele rajatakse vaiad vundamendi jaoks sageli umbes 2-

meetrise sammuga ning nende ümber valgub betoon kultuurkihi tühemikesse. Sellisel viisil

tekitatud katkestuste tõttu kahjustatakse kultuurkihi stratigraafiat ja edaspidi on selles kohas

arheoloogiapärandi uurimine raskendatud. Kui vaiamine toimub ilma eelneva piisava

uurimiseta, siis ei ole võimalik arvesse võtta ka sügavamal kultuurkihis olevaid hoonestuse

jäänuseid ning võidakse vaiata läbi ajalooliste müüritiste. Juhul kui vaiad tungivad läbi

müüritiste, on tulevikus nende eksponeerimine keeruline või võimatu.

Arheoloogilise kultuurkihi elemendid on ehitusjäänused, vrakid, inim- ja loomaluud ning

arheoloogilised leiud, sh töö- ja tarbeesemed, tootmisjäägid jm inimtegevuse jäljed.

23

Arheoloogilise kultuurkihi olulisema osa moodustavad ehitusjäänused ja matused ning nende

loomisel, kasutamisel ja lagunemisel/lammutamisel nende alla, vahele ja peale tekkinud

pinnaseladestused, mis on rajatiste suhtelise vanuselise järjestuse info peamised kandjad.

Arheoloogilise kultuurkihi paksus praeguse maapinna all võib ka lähestikku asuvatel kruntidel

varieeruda, olles mõnel pool vaid mõnikümmend sentimeetrit, teisal mitu meetrit.

Punktis 8.10 sõnastatakse, et arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste

ehituskonstruktsioonide puhul eelistatakse nende konserveerimist ja eksponeerimist

tagasimatmisele ja markeerimisele. Arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste

ehituskonstruktsioonide puhul, st peamiselt keskaegse ja varauusaegse hoonestuste tarindite

jäänused, tuleb eelistada nende konserveerimist ja originaali eksponeerimist tagasimatmisele ja

markeerimisele. See on kooskõlas eesmärgiga tuua esile muinsuskaitseala väärtust – autentset

kultuuripärandit. Nimetatud nõuded on kooskõlas arheoloogiapärandi kaitse Euroopa

konventsiooni põhimõtetega arheoloogiapärandi terviklikust konserveerimisest ja in situ 15

säilitamisest. Samuti aitab originaalmaterjali eksponeerimine kaasa avalikkuse teadlikkuse

tõstmisele teadusliku informatsiooni levitamise kaudu. Läbi nende põhimõtete on võimalik

arheoloogiapärandit kaitsta ja väärtustada kui Eesti ja laiemalt Euroopa kollektiivse mälu

allikat.

Punktis 8.11 on esitatud põhimõte, et säilitatakse ajaloolised haljasalad ja kõrghaljastus,

sealhulgas puiesteed ning kõrghaljastatud õuemaa. Kõrghaljastus, sh nii kujundatud

haljasalade ajalooline planeering, alleede kulgemine kui ka kõrghaljastus õuemaal, on Viljandi

muinsuskaitsealal oluline miljöö kujundaja. Eesmärk on hoida linna üldist rohelust ja

haljastustraditsioone.

MuKS-i § 52 lg 3 p 1 seab loakohustuse kõrghaljastuse rajamise, raie-, kaeve- ja muude pinnase

teisaldamise või juurdeveoga seotud töödele muinsuskaitsealal. Nimetatud tööd on jäetud

MuKS-is üksikasjalikult sisustamata ning seetõttu on need määratlemata õigusmõisted, mida

tuleb sisustada õiguse tõlgendamise erinevate viiside kaasabil. Kui õigusakt ise määratlemata

õigusmõiste sisu ei määratle, tuleb eelistatult lähtuda sõnade üleüldiselt levinud või nende

tavatähendusest. Määratlemata mõiste sisu määratlemisel saab arvestada ka

rakenduspraktikaga. Kaevetööd on Muinsuskaitseameti senises tegevuspraktikas olnud

suuremahulised tööd, näiteks ehitamise või trasside rajamisega seotud kaevetööd, ulatuslikum

pinnase koorimine, puurimine. Loakohustusega ei ole Muinsuskaitseameti praktikas kunagi

olnud hõlmatud ega ole seda ka praegu väikesemahulised haljastustööd (istutustööd, peenarde

rajamine jm taimede kasvatamise ja aiapidamisega seotud kaevetööd) ja maaharimine. Sellised

tööd on piisavalt väikesemahulised ning ei kahjusta arheoloogilist kultuurkihti ning seetõttu ei

ole nende tööde jaoks tööde tegemise luba vaja taotleda. Kõrghaljastuse rajamine, st puude

istutamine, on loakohustuslik, kuna nimetatud tööga kaasnevad mahukad kaevetööd, mis

võivad rikkuda või hävitada pinnases olevat arheoloogilist kultuurkihti, samuti on

kõrghaljastuse rajamisel oluline kaaluda selle sobivust ajaloolisse keskkonda.

Punktis 8.12 määratakse põhimõte, et säilitatakse vaated piki muinsuskaitseala tänavaid ning

kaugvaated linna siluetile ja maamärkidele. Viljandi väärtus seisneb linna maalilisuses, mis

avaneb vaadetes Viljandi järvelt ja järve kallastelt linna siluetile ja silmapaistvamatele

maamärkidele nagu Jaani kirik, veetorn ja ordulinnuse varemed. Vaated on ka linna visiitkaart

ning osa ajaloolisest keskkonnast, mistõttu on nende säilitamine vajalik.

15 õiges, algses asendis; kohal; kohapeal

24

Säilitatakse ka muinsuskaitseala sisevaated piki muinsuskaitseala tänavaid. See tähendab, et

muinsuskaitseala tänavate kohale galeriisid jms hooneosasid ei ehitata ning tänavaruumis uute

elementide lisamisel arvestatakse kultuuriväärtuslike hoonete ja rajatiste vaadeldavuse

säilitamisega. Muinsuskaitseala sees üle kvartalite avanevaid (hoonete puudumisel ajutisi)

vaateid kirikutornidele vms objektidele ei loeta olulisteks säilitatavateks vaadeteks.

III osas sätestatakse muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid.

Punktis 9 jagatakse muinsuskaitseala hooned (välja arvatud kultuurimälestiseks tunnistatud

hooned) väärtusklassidesse, ehk A-, B- ja C- kaitsekategooriasse. Vastavalt MuKS-e § 19

lg 5 p-le 3 märgitakse muinsuskaitseala kaitsekorras muinsuskaitsealal asuvate hoonete

väärtusklassid. Need määratakse kultuuriministri määruse nr 23 § 10 lg 1 järgi. Väärtusklassid

on neutraalsete nimedega (A-, B- ja C-kaitsekategooria), et mitte tekitada valearusaama

hoonete hierarhiast, kus üks maja on väärtuslikum kui teine. Muinsuskaitseala hoonete

klassifitseerimise mõte on kehtestada neile erinevad nõuded, loakohustus ja leevendused,

lähtudes hoonete erinevast kultuuriväärtusest ja rollist muinsuskaitseala eesmärkide täitmisel..

Hoone kaitsekategooria on määratud korralduse lisas 3. Hoonete kaitsekategooriate tabel koos

põhjendustega iga kultuuriväärtusliku hoone väärtuse kohta on avaldatud

inventeerimisaruandena Muinsuskaitseameti kodulehel16 ja seletuskirja lisas 1.

Põhjendused on antud A- ja B kaitsekategooria hoonetele. C-kaitsekategooriasse määramist iga

hoone puhul eraldi ei põhjendatud, kuna need ei kuulu muinsuskaitseala väärtuslikku kihistusse

ja nende ümberehitamisele või asendamisele ei tulene muinsuskaitse väärtustest tingitud

kitsendusi, kui järgitakse sobivust ajaloolise keskkonnaga.

Hoonete üksteisest eristamisel lähtuti üldiselt hoonetele antud Eesti Topograafia Andmekogu

(ETAK) koodidest. Mõningatel juhtudel tuli eristada ühe ETAK-koodiga hoone juurdeehitis

põhimahust, et anda hilisemale juurdeehitisele ajaloolisest hoonest erinev kaitsekategooria.

Sellistel juhtudel on kaardil lisas 3 ka ühe aadressi ja ETAK-koodiga hoonel näidatud mitu

erinevas kaitsekategoorias osa.

Kultuuriväärtuslikud hooned (A- ja B-kaitsekategooria) on muinsuskaitseala kohatunnetust

loovad ja seda hoidvad ehitised, millel on kõrge iseseisev arhitektuurne või ajaloolist

linnaruumi toetav väärtus. Kultuuriväärtuslike hoonete puhul seisneb erinevus interjööride

säilivuses ja loakohustuses sisetöödel: A-kaitsekategooria hoone puhul säilib

Muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustus ka sisetöödel, B-kaitsekategooria puhul mitte

ehk senise korraga võrreldes toimub kitsenduste leevendamine. Oluline on silmas pidada, et

kultuuriväärtuslikud hooned (A- ja B-kaitsekategooria) on väärtuslikud ka siis, kui hoone

eksterjööri või interjööri on ajas muudetud.

C-kaitsekategooria hooned ei kanna muinsuskaitseala väärtusi ning nende puhul ei ole

sellepärast nõutav nende säilitamine olemasolevas mahus ja välisilmes. Küll aga tuleb nende

16 Viljandi muinsuskaitseala inventeerimise lõpparuanne:

https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

02/Viljandi%20muinsuskaitseala%20inventeerimise%20l%C3%B5pparuanne%2C%202023.pdf

25

ümberehitamisel tagada sobivus ümbritseva keskkonna kultuuriväärtuslike hoonetega ning

hoone enda arhitektuurse lahendusega ehk terviklikkus.

Viljandi muinsuskaitsealal on tehtud ettepanek määrata A-kaitsekategooriasse 13 hoonet või

hooneosa. A-kaitsekategooria hoonete puhul on tegemist peamiselt ühiskondlike hoonetega,

kuid ka üksikute korterelamutega, kus on teada, et seal on säilinud väärtuslikud interjöörid.

Senise põhimääruse järgi olid kõik muinsuskaitsealal olevad hooned võrreldavad A-

kaitsekategooria hoonega, st Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba oli nõutav nii väli- kui

ka sisetöödeks.

B-kaitsekategooriasse on korraldusega määratud 299 hoonet või hooneosa – see on valdav osa

muinsuskaitseala hoonetest. C-kaitsekategooriasse määratakse 254 hoonet või hooneosa.

Valdav osa nendest on mitmesugused väiksed abihooned (kuurid, garaažid, elektrialajaamad

jms). Ala 585 hoone hulgas on viis sellist hoonet, mis on ehitatud mitmes etapis ja nende

hooneosadele on sellest lähtuvalt määratud erinev kaitsekategooria. Ühele neist on määratud

nii A kui ka C hoone ja neljale hoonele on määratud nii B kui ka C kaitsekategooria. Korralduse

lisas 3 on nähtav, millisele hooneosale milline kategooria määratud on.

Hoonete kaitsekategooriaid saab tulevikus muuta kaitsekorra muutmisega.

Lisaks A-, B- ja C-kaitsekategooria hoonetele on Viljandi muinsuskaitsealal

kultuurimälestiseks tunnistatud 24 ehitist. Mälestistele kehtivad nõuded tulenevad MuKS-ist ja

mälestisena kaitse alla võtmise kultuuriministri käskkirjast. Nende sisu siinse korraldusega ei

muudeta.

Punktis 10 sätestatakse, et A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul

säilitatakse hoone autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris. See lähtub määruses nr 23

„Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning

muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ antud A-kaitsekategooria hoone

määratlusest.

Autentsuse mõiste tuleneb MuKS-i § 43 lg-st 1, mille järgi muinsuskaitsealal töid kavandades

ning tehes lähtutakse autentsuse ja terviklikkuse säilitamise põhimõttest, pidades oluliseks eri

ajastute väärtuslikke kihistusi, ning tagatakse tegevuse ohutus mälestise ja muinsuskaitsealal

asuva ehitise säilimisele. Seega tuleb A-kaitsekategooria hoone puhul autentsuse säilitamise

põhimõttest lähtuda nii hoone eksterjööris kui ka interjööris ning tööd eksterjööris ja interjööris

eeldavad Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba.

Punktis 11 sätestatakse, et B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva

mõjuga hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus eksterjööris. B-kaitsekategooria

hoonetel ei ole teadaolevalt väärtuslikke interjööre või nende osasid ning neil on seetõttu

oluline hoida alles meieni säilinud välisilmet ja seda kujundavaid detaile. B-kaitsekategooria

hoone puhul tuleb seega autentsuse säilitamise põhimõttest lähtuda hoone eksterjööris. Tööd

eksterjööris eeldavad Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba, siseruumides tööde tegemiseks

Muinsuskaitseameti luba ei ole vaja.

Juhul, kui B-kaitsekategooria hoone siseruumides tehakse ehitustöid ja interjööris avastatakse

väärtuslikke kihistusi (näiteks vanad tapeedid, lae- või seinamaalingud, ajaloolised põrandad

vms), siis tuleb vastavalt MuKS §-le 60 tööd viivitamatult peatada ja sellest

Muinsuskaitseametit teavitada. Eesmärk on suunata omanikku interjööris leiduvate

kultuuriväärtuslike detailide väärtust mõistma. Muinsuskaitseamet nõustab omanikku, kuidas

26

kõige säästvamal viisil väärtuslikke detaile alles hoida ning saab vajadusel restaureerimist

toetada. Põhjendatud juhul on võimalik võtta hoone interjöör MuKS alusel ajutise kaitse alla,

et teha kindlaks leitu täpsem kultuuriväärtus või algatada hoone kaitsekategooria muutmine läbi

kaitsekorra muutmise.

Punktis 12 sätestatakse, et C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena

säilitamine ei ole nõutav. See tähendab, et C-kaitsekategooria hoone on ehitis, mis ei kanna

endas muinsuskaitseala olulisi väärtusi ja seetõttu pole selle autentsuse säilitamine

muinsuskaitseala kontekstis oluline. C-kaitsekategooria hooned on valdavalt sekundaarsed

abihooned või nõukogudeaegsed ja hilisemad hooned, millel puudub oluline muinsuskaitseline

väärtus ajaloolise linnaruumi kontekstis. Ehituslike muudatuste kavandamisel on siiski vajalik

tagada hoone arhitektuurne kvaliteet ja sobivus ümbritseva keskkonnaga. Kuna hoone ei ole

iseseisva väärtusega ega ala tervikut toetav, on võimalik MuKS-ist tulenevaid erimenetlusi

mitte nõuda (muinsuskaitse eritingimuste andmine, tööde tegemise loa väljastamine,

muinsuskaitselise järelevalve määramine, tööde aruande koostamine jms). C-kaitsekategooria

hoonete puhul annab Muinsuskaitseamet üldjuhul oma kooskõlastuse kohaliku omavalitsuse

üksusele ehitusloa või -teatise menetluses. Juhul, kui C-kaitsekategooria hoone välisilme

muutmist kavandatakse ilma ehitusloa või -teatiseta (nt katmine supergraafika või uue

värvilahendusega), siis tuleb hoone ilme muutmiseks taotleda siiski Muinsuskaitseameti tööde

tegemise luba – ilme muutmine ei ole leevendatud. Seda põhjusel, et C-kaitsekategooria hooned

võivad olla linnaruumis väga suure visuaalse mõjuga ning nende välisilme sobimine

ajaloolisesse keskkonda on tarvis tagada ka siis, kui tööd ehitusluba või -teatist ei eelda.

Punktis 13 sätestatakse, et juhul kui muinsuskaitsealal asuva mälestise mälestiseks olemine

lõpetatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse sellist hoonet muinsuskaitsealal edaspidi

A-kaitsekategooria hoonena. Seda niikaua kuni kaitsekategooria määramiseni kaitsekorra

muutmisel.

Samuti reguleeritakse punktiga olukorda kui olemasolev hoone kaitsekorra lisas 3 märgitud ei

ole. Sellisel juhul käsitletakse seda hoonet kuni kaitsekategooria määramiseni B-

kaitsekategooria hoonena. Selline säte on vajalik, kuna inventeerimise käigus võis inimliku või

tehnilise vea tõttu jääda mõni hoone inventeerimistabelisse kandmata. Näiteks võib olla

tähelepanuta jäänud mõni abihoone, millel puudub ehitisregistris ETAK-kood.

Punktis 14 sätestatakse, et kui hoone ehitatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda

kuni kaitsekategooria määramiseni C-kaitsekategooria hoonena, st sellele kehtivad C-

kaitsekategooria hoone nõuded ja menetlusnormid. Kaitsekorra hoonete kaitsekategooriate

kaart vananeb paratamatult niipea kui see kehtestatakse, kuna see ei käsitle hooneid, mis

ehitatakse pärast kaitsekorra kehtestamist. Selleks, et uued hooned ei jääks õiguslikult

määratlemata, on täpsustatud, et kuni järgmise inventeerimise ning kaitsekorra muutmiseni

käsitletakse neid C-kaitsekategooria hoonetena. See ei ole hinnang nende arhitektuursele

väärtusele või sobivusele linnaruumis.

IV osas sätestatakse muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded.

Vastavalt MuKS-ile on hooldamine ja remontimine kui järjepidevad tegevused

muinsuskaitseala ja selle ehitiste korrashoiuks ja seisundi parandamiseks loakohustusest ja

27

teavituskohustust vabad kõikide muinsuskaitsealal asuvate ehitiste, kaasa arvatud mälestiste,

puhul.

MuKS-i §-s 7 määratletud tegevuste – konserveerimise, restaureerimise ja ilme muutmise puhul

rakenduvad kaitsekorras kehtestatud nõuded. EhS-s on vastavad tegevused, välja arvatud

konserveerimine, reguleeritud ehitise ümberehitamisena (§ 4 lg 3). Ehitamisena käsitletakse

korralduses EhS § 4 lg 1 kohaseid tegevusi – ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine,

lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle

füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises

ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos

ehitisega.

Oluline on silmas pidada, et siseruumides ehitamisel tuleb kõigi ehitiste puhul tagada hoone

konstruktiivne püsivus ja selle ohutus, sh kultuuriväärtuste kaitse (EhS § 8). Näiteks võib see

tähendada, et ka B-kaitsekategooria hoone rekonstrueerimisel tuleb säilitada sisetarindeid, mis

on otseselt seotud välitarindite säilimisega (võlvlagi keldris, laetalad, mantelkorsten jms).

Korralduses on nõuded hoonetele esitatud kaitsekategooriate kaupa, sealhulgas

kultuuriväärtuslikele hoonetele (A- ja B-kaitsekategooria) esitatavad nõuded kattuvad, välja

arvatud sisetööde osas. A-kaitsekategooria hoonel tuleb tööde tegemise luba taotleda ka

töödeks siseruumides, kuna neis on väärtuslikud interjöörid. B-kaitsekategooria hoonel

sisetööd Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei vaja, kuid juhul, kui sisetööde käigus

leitakse ajalooline viimistluskiht, siis on sellest teavitamine kohustuslik (MuKS § 60). C-

kaitsekategooria hoone puhul ei väljasta Muinsuskaitseamet tööde tegemise luba, vaid annab

kooskõlastuse kohaliku omavalitsuse ehitusloa või –teatise menetluses. Erinevad

loakohustused ja leevendused kaitsekategooriate kaupa on kokkuvõtliku tabelina välja toodud

seletuskirja lisas 2.

Punktis 15 sätestatakse A-kaitsekategooria hoonetele kehtivad nõuded interjööride kohta:

säilitatakse väärtuslik ruumiplaneering, kultuuriväärtuslikud sisetarindid (vahelaed,

siseseinad, mantelkorstnad jms), interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid, piirdeliistud, ahjud

jms) ja siseviimistluskihid (põrandalauad, parketid, maalingud, stukkdekoor, peegellaed jms).

Väärtuslik ruumiplaneering ja kultuuriväärtuslikud sisetarindid hõlmavad säilinud ajalooliseid

siseseinu ja vahelagesid, samuti korstnaid, sh mantelkorstnaid. Võimalikud muudatused

ruumiplaneeringus ja sisetarindite muutmise võimalused kaalutakse muinsuskaitse

eritingimuste koostamisel läbi, säilitamisnõue ei ole üldjuhul absoluutne. Ruumiplaneeringu

muutmisel on eelistatud tagasipööratavad lahendused (nt kergvaheseinte lisamine

olemasolevaid konstruktsioone muutmata) ning ajaloolise substantsi võimalikult vähene

lõhkumine (nt olemasolevate läbiviigukohtade ja avade kasutamine).

Väärtuslikeks interjööridetailideks võivad olla siseuksed, siseaknad, piirdeliistud, sisetrepid,

ahjud ja muud hoone ehitusajast või hilisematest perioodidest pärinevad väärtuslikud detailid.

Väärtuslikud siseviimistluskihid võivad olla nt ajaloolised laud- ja parkettpõrandad, lae-, seina-

või põrandamaalingud, ajaloolised tapeedid, stukkdekoor jms. Detailide ja viimistluskihtide

säilitamise nõue ei tähenda nende eksponeerimise nõuet. See, mida ja kuidas eksponeerida,

sõltub hoone kasutusvõimalustest ning konkreetsed nõuded antakse muinsuskaitse

eritingimustega.

Punktis 16 nimetatakse A- ja B-kaitsekategooria hoonetele kehtivad nõuded nende

konserveerimiseks, restaureerimiseks, ilme muutmiseks ja ehitamiseks. Nõuded kehtivad

28

olemasolevatele hoonemahtudele ja asjakohasel juhul ka kavandatavatele juurdeehitustele.

Kaitsekorrast tulenevad nõuded on üldised nõuded, mis kehtivad kõigi A- ja B-kaitsekategooria

hoonete suhtes. Nõudeid täpsustatakse iga hoone puhul muinsuskaitse eritingimustega.

Punktis 16.1 sätestatakse, et ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, välisviimistlus ja

väärtuslikud detailid säilitatakse võimalikult autentsena ning tagatakse olemasolevate

kandekonstruktsioonide püsivus. Piirdetarinditena mõistetakse hoone piirdekonstruktsioone

tervikuna koos kandekonstruktsioonidega (st välissein ja sokkel kogu paksuses, katus koos

kandekonstruktsiooniga).

On juhtumeid, kus ajaloolise hoone autentsus on rikutud ja välisilme algsega võrreldes

lihtsustatud või moonutatud. Sellisel juhul ei saa hilisemat viimistlust kultuurivääruslikuks

pidada ning selle asendamine sobivama lahendusega on lubatud. Säte ei ole sõnastatud

absoluutsena ja muudatusi välistavana. Täiend võimalikult annab kaalumise ruumi hoone

mingil määral muutmiseks, nt katusealuse väljaehitamiseks, uukide või katuseakende

lisamiseks, kui see ei muuda oluliselt hoone proportsioone.

Samuti tuleb tagada kogu hoone kandekonstruktsioonide säilimine, kuna hoone on

konstruktiivselt tervik ning oluliste seesmiste kandekonstruktsioonide lammutamine võib kaasa

tuua kogu hoone kokkuvarisemise, mis ei võimalda säilitada ka selle välimisi piirdetarindeid ja

välisilmet autentsena. St hoone ümberehitamisel, isegi kui see on B-kaitsekategoorias, ei ole

lubatud selle seesmiste kandekonstruktsioonide lammutamine ega ümberehitamine viisil, mis

seab ohtu kogu hoone säilimise.

Punkt 16.2 sätestab, et hooneosade ja ehitusdetailide taastamisel võetakse aluseks

dokumenteeritud ajalooline lahendus ning lähtutakse hoonest kui tervikust. Olukorras, kus on

vajalik hooneosa või mõne ehitusdetaili taastamine, saab seda teha, võttes aluseks varasema

dokumendi (ehitusprojekt, ajalooline foto jms) ja lähtudes hoonest kui tervikust. Näiteks kui

hoonel on olnud veranda, mis ei ole säilinud, siis on võimalik see uuesti rajada ajaloolise

eeskujul. Hoonest kui tervikust lähtumine tähendab ka seda, et kui hoone mõned aknad või

muud detailid on asendatud, siis peaks üldjuhul maja ilmet ühtlustama, taastades avatäiteid ja

detaile säilinud originaalide eeskujul (välja arvatud juhul, kui ka hilisemad aknad vm detailid

on väärtuslikud). Dokumentatsiooni puudumisel on võimalik paigaldada ka kaasaaegne

hooneosa, mis järgib kultuuriväärtuslikku arhitektuurset ilmet ning ehitusmaterjale.

Punktis 16.3 sätestatakse, et kasutatakse hoonele ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja

viimistlusmaterjale ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid;

traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata (nt plastlaudis,

kivikatust imiteeriv katuseplekk, õhekrohv); hoone ehitusajale mitte iseloomulikke materjale

võib kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena (nt katusekattena rullmaterjal,

eterniit). Näiteks, kui hoonel on algupäraselt olnud valtsplekk-katus, tuleb katusekatte vahetuse

korral samuti kasutada käsitsi valtsitud plekki; puitseina parandamisel puitu ja tellisseina

parandamisel telliseid. Viimistlusmaterjalina tuleb kasutada end ajas tõestanud ja ajaloolisesse

keskkonda sobivaid materjale, sh lubikrohve ning linaõlivärve.

Traditsiooniliste töövõtete ja tehnoloogiate all mõistetakse nt pleki valtsimist, kelluga

krohvimist, pintsliga värvimist, takutamist, tappimist jms. Üldjuhul hoone restaureerimise

puhul on traditsiooniliste töövõtete kasutamine põhjendatud, uue juurdeehitise puhul mitte.

29

Punktist tuleneb, et muinsuskaitsealal ei kasutata traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale

jäljendavaid materjale. Jäljendav on näiteks puitakent jäljendav plastaken, puitvoodrit

jäljendav plastikvoodrilaud, õhekrohv, kivikatust jäljendav laineline katuseplekk, valtsplekki

jäljendav sileplekk jms. Ajaloolises keskkonnas on ausus materjalide olemuse osas üks eeldusi,

mis laseb tajuda paika ajaloolise ja väärtuslikuna.

Punktis tuuakse välja ka see, et hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale kasutatakse ainult

ajutise konserveeriva lahendusena. Materjalid, mis ei ole hoonele kõige sobivamad, kuid mida

võib erandkorras hoone päästmiseks ajutise lahendusena Muinsuskaitseameti nõusolekul

kasutada, on näiteks eterniit, rullmaterjal või profiilplekk, kui need asendavad varasemat

traditsioonilist valtsplekk- või kivikatust. Samas, osade uuemate hoonete puhul võib eterniit

olla algne ja igati eelistatud katusekattematerjal. Materjalide valikul tuleb lähtuda eelkõige

konkreetse hoone ajaloolisest (üldjuhul ehitusaegsest, kuid erandjuhul ka

rekonstrueerimisaegsest (näiteks Viljandi raekoda)) lahendusest ning kõik materjalid, mida

algses lahenduses ei olnud, on hoone ehitusajale ebatüüpilised materjalid, mille kasutamine ei

ole soositud.

Punktis 16.4 sätestatakse, et hoone välispiirdeid soojustatakse ainult juhul, kui sellega ei

hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad

hoone ja selle osade proportsioonid. Üldjuhul on kultuuriväärtuslik ehk A- ja B-

kaitsekategooria hoone väärtusliku välisviimistlusega ning selle välispidine (sh sokli)

soojustamine on pigem välistatud. Väärtusliku välisviimistluse all on silmas peetud ka

krohvimata tellishooneid ning maakividest sokleid. Kultuuriväärtusliku hoone seinte

soojustamist väljastpoolt võib kaaluda juhul, kui kogu hoone laudis vajab niikuinii välja

vahetamist ning taastatakse kõikide hooneosade (sokkel, aknad, räästas jms) proportsioonid.

Kultuuriväärtusliku hoone välisseinte soojustamist väljastpoolt ei saa kaaluda, kui tegu on

telliskividest või rikkaliku dekooriga hoonega, kus ajalooline viimistlus ja detailid on osa hoone

väärtusest. Puithoonete puhul on väärtusliku siseviimistluse puudumisel võimalik kaaluda ka

seinte soojustamist seestpoolt.

Punkt 16.5 sätestab, et säilitatakse hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse

ilmega sobivad avatäited (aknad, uksed, luugid, jms), välja arvatud juhul, kui see ei ole

võimalik nende väga halva seisukorra tõttu; välimiste avatäidete asendamist loetakse hoone

ilme muutmiseks ning see tegevus on loa kohustuslik. Kultuuriväärtuslikud avatäited on nii

hoone ehitusaegsed kui ka hilisemad, hoone kui tervikuga sobituvad aknad-uksed. Kas tegu on

kultuuriväärtusliku hoone ehitusaegsete või hilisemate, hoone kui tervikuga sobivate

avatäidetega, selgitatakse välja nõustamise või muinsuskaitse eritingimuste koostamise käigus.

Avatäidete täpne seisukord ning korrastamise tehnilised võimalused selguvad sageli alles

restaureerimisprotsessi käigus. Restaureerimismetoodika ning hinnangu akende seisukorrale

peab andma vastava tegevusala pädevustunnistusega spetsialist. Väliste avatäidete asendamist

loetakse hoone ilme muutmiseks ning nende vahetamine ilma Muinsuskaitseameti loata lubatud

ei ole.

Punktis 16.6 selgitatakse, et maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega

sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust, arhitektuurset ilmet ning

kõrghaljastust. Lähtuvalt arhitektuursest kontseptsioonist valitakse juurdeehitise ehitus- ja

viimistlusmaterjalid (tänapäevase juurdeehitise puhul on õigustatud kaasaegsed, ajaloolise

eeskujul kavandatava mahu puhul traditsioonilised materjalid). Hoone olemasoleva katuse- või

keldrikorruse kasutuselevõtt koos minimaalsete täiendustega on üldjuhul iga hoone puhul

30

võimalik. Kuid kui soov on hoonele kavandada peale või külge ehitamist, mis hoone mahtu

visuaalselt suurendab, siis see eeldab nii olemasoleva hoone kui ka vahetu lähiümbruse

(kvartali ja tänava vastasküljel oleva linnaruumi) hoonete ehitusaluse pindala, ehitiste

brutopindala, kinnistute täisehitusprotsendi ja tiheduse analüüsimist. Tihedusena mõistetakse

siinjuures hoone brutopinna suhet kinnistu pindalasse. Juurdeehitise proportsioonid peavad

olema sobilikud nii hoone, millele juurde ehitatakse, kui ka naaberhoonestuse suhtes.

Punktis 16.7 sätestatakse, et ventilatsiooni- ja küttesüsteemide ehitamisel kasutatakse

võimalusel olemasolevat korstnat ja läbiviike, uue korstna ehitamisel järgitakse ajaloolist

eeskuju; ventilatsioonirestid paigaldatakse hoonega arhitektuurselt sobivalt ning viisil, mis ei

muuda oluliselt hoone välisilmet. Võimalusel kasutataks ventilatsiooni tarbeks ära

olemasolevad korstnad või muud läbiviigud, et hoonet uute läbiviikudega võimalikult vähe

lõhkuda. Ventilatsioonireste on lubatud paigaldada, kuid sealjuures lähtutakse arhitektuursest

sobivusest ning hoone välisilmest.

Punkt 16.8 sätestab, et elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja

ventilatsioonisüsteemi hooneväline osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel,

elektrikapp jms paigaldatakse avalikust ruumist vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis

ei kahjusta hoone konstruktsioone ega ajalooliselt väärtuslikke detaile; vajadusel seade

varjestatakse. Katusepinnast visuaalselt eristuva päikesepaneelina mõistetakse ka

kultuuriväärtusliku hoone katusekaldega samas kaldes paigaldatud, kuid paneelina eristuvat

seadet. Nende seadmete puhul on oluline, et need paikneksid avalikus ruumis (tänavalt,

platsidelt) võimalikult varjatult – võimalusel paigaldatakse need hoone tagaküljele või hoonest

eraldi. Lubatud on paigaldada ka katusekattesse integreeritud päikesepaneele, kuid nende värv

ja ilme peavad sobituma ümbritseva ajaloolise keskkonnaga.

Hoone konstruktsioonide ja viimistluse kahjustamise all on mõeldud näiteks õhksoojuspumba

väliseadme kinnitamist seinale, kuna seade tekitab vibratsiooni ja kondensatsioonivett, mis

valgub hoone seinale. Selle tõttu on õhksoojuspumba paigaldamisel parem lahendus selle

paigutamine hoovi, hoonest eraldi alusele. Seadme varjestamise vajadus otsustatakse

igakordselt, lähtudes selle vaadeldavusest avalikust ruumist.

Punktis 16.9 sätestatakse, et püsivalt oma asukohale paigaldatud kohtkindel tegevuskoha tähis,

info- või reklaamikandja lahendatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja

suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei varja väärtuslikke fassaadidetaile ega domineeri

linnaruumis. Käesolev nõue tuleneb MuKS § 7 lg 3, mis käsitleb muinsuskaitsealale suunatud

tegevusi, sh ilme muutmist. Kuna püsivalt oma asukohale paigaldatud kohtkindlad tegevuskoha

tähised, info- või reklaamikandjad mõjutavad muinsuskaitseala ilmet, on oluline kavandada

need ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning nii, et nendega ei varjata

kultuuriväärtusliku hoone fassaadidetaile ega tekitata linnaruumis domineerivat elementi.

Ettevõtte tegevuskoha tähis ja reklaam ei tohi olla esitatud teleri tüüpi ekraanina jm sähviva,

automaatselt sisu või kujundust muutva infopinnana, kuna sellised hakkavad ajaloolises

keskkonnas domineerima.

Punktis 16.10 sätestatakse, et katuseaknad paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning

hoonega arhitektuurselt sobivalt; uuke ja vintskappe võib ehitada juhul, kui need on paigutatud

hoonega arhitektuurselt sobivalt. Katuseaknad ei ole üldjuhul tänava poole lubatud paigaldada,

välja arvatud juhul kui need ei ole tänavalt vaadeldavad, nt kolmekorruseliste ja kõrgemate

hoonete puhul, mille puhul ei jää katuseaknad tänavalt vaadeldavaks. Katuseaknaid tohib

31

paigaldada hoovipoole, kuid tuleb arvestada hoone arhitektuuri ning et need ei paikneks

katusepinnas tihedalt ega domineerivalt.

Katuseakende puhul arvestatakse hoone fassaadi rütmi ja sümmeetriaga ning jälgitakse, et need

ei paikneks katusepinnas väga tihedalt ega domineerivalt. Katuseakende kavandamisel

eelistatakse nende paigutamist kohtadesse, mis on võimalikult vähe vaadeldavad. Vähese

vaadeldavusega kohad on need, mis ei ole avalikust linnaruumist – tänavalt või olulistest

vaatekohtadest – nähtavad. Näiteks nii ühe- kui kahekordsete hoonete puhul, mis jäävad

otsaviiluga tänava poole, on katus enamasti tänavalt nähtav ja katusemaastik vaadeldav.

Punktis 17 sätestatakse nõuded tööde tegemisele C-kaitsekategooria hoonetel. Nõuded

kehtivad olemasolevatele hoonemahtudele ja kavandatavatele juurdeehitistele. Nõuded

kehtivad ka juhul, kui tegu on EhS-i § 4 lg 3 p 6 ja lg 4 kohase hoone taastamisega, mille käigus

asendatakse nii hoone maht kui välisilme selle olemasolevas mahus ja kujul. Juhul, kui C-

kaitsekategooria hoone soovitakse asendada senisest teistsuguse mahu ja välisilmega ehitisega,

rakenduvad sellele kaitsekorra uusehitise põhimõtted ja nõuded, sh detailplaneeringu

muinsuskaitse eritingimuste koostamise nõue (lähtudes MuKS § 50 lg-st 2 ja § 61 lg-test 3 ja

4).

Punkt 17.1 sätestab, et lähtutakse hoone terviklikust välisilmest ja sobivusest lähiümbruse

hoonestusega. C-kaitsekategooria hoone puhul lähtutakse ehitusaegsest lahendusest või seda

lahendust muutes hoonest kui tervikust, aga ka üldisest sobivusest ajaloolisesse keskkonda.

Kuna hoone autentsust säilitama ei pea, võib hoonet suuremal määral ümber ehitada, kuid

tulemus peab siiski olema terviklik ja muinsuskaitsealale sobiv, sh materjalikasutuselt.

Punktis 17.2 tuuakse välja, et kasutatakse muinsuskaitsealale sobivaid ajastukohaseid ehitus-

ja viimistlusmaterjale. Ka C-kaitsekategooria hoonete puhul on oluline nende sobitumine

muinsuskaitseala üldise tervikuga. Lihtsaim viis selle tagamiseks on kasutada ajaloolisele

keskkonnale omaseid, järelikult ka sinna sobivaid materjale.

C-kaitsekategooria hoone puhul on võimalused A- ja B-kaitsekategooria hoonetest laiemad.

Näiteks tüüpilise silikaattellistest nõukogudeaegse korterelamu puhul võib rekonstrueerimisel

kas säilitada algse välisilme ja materjalikasutuse (tellisfassaadid) või anda hoonele tervikliku

uue välisilme (nt plekk-katus, krohvitud fassaadid). Õhekrohv, mida A- või B-kaitsekategooria

hoonete traditsioonilise lubikrohviga kujundatud fassaadidel ei kasutata, on C-kaitsekategooria

hoonete puhul võimalik lahendus. Tüüpilise silikaattellis-fassaadiga korterelamu puhul ei

eeldata, et selle soojustamisel peaks taastama soojustuse peal algse eeskujul silikaatvoodri või

ajalooliste hoonete eeskujul lubikrohvi. C-kaitsekategooriasse kuulub palju väga erineva

vanuse, materjalikasutuse ja ruumimõjuga ehitisi. Konkreetsele hoonele sobivale lahendusele

seab tingimused Muinsuskaitseamet ehitusloa või -teatise aluseks oleva projekti menetlemise

käigus.

Punktis 17.3 sõnastatakse, et hoone välispidisel soojustamisel säilitatakse hoone

proportsioonid ja vajaduse korral iseloomulikud detailid. C-kaitsekategooria hoone puhul on

selle väline soojustamine üldjuhul lubatud, kuid säilitatakse akende ja räästa proportsiooni suhe

seinapinda ja nende olemasolul ka iseloomulikud fassaadidetailid. See tähendab, et

soojustamisel tuleb pikendada räästast, tõsta aknad seina suhtes sellisele kaugusele, nagu need

on olnud jne. C-kategooria hoonetelgi võib olla fassaadidel iseloomulikke detaile, mida

soojustuse peale tõsta või markeerida (nt mõni bareljeef, supergraafika).

32

Punktis 17.4 sätestatakse, etmaapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega

sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ning arhitektuurset ilmet.

Lähtuvalt arhitektuursest kontseptsioonist valitakse juurdeehitise ehitus- ja viimistlusmaterjalid

(tänapäevase juurdeehitise puhul on õigustatud kaasaegsed, ajaloolise eeskujul kavandatava

mahu puhul traditsioonilised materjalid). Hoone olemasoleva katuse- või keldrikorruse

kasutuselevõtt koos minimaalsete täiendustega on võimalik. Kui soovitakse hoonele kavandada

peale või külge ehitamist, mis hoone mahtu visuaalselt suurendab, siis see eeldab nii

olemasoleva hoone kui ka vahetu lähiümbruse (kvartali ja tänava vastasküljel oleva linnaruumi)

hoonete ehitusaluse pindala, ehitiste brutopindala, kinnistute täisehitusprotsendi ja tiheduse

analüüsimist. Tihedusena mõistetakse siinjuures hoone brutopinna suhet kinnistu pindalasse.

Juurdeehitise proportsioonid peavad olema sobilikud nii hoone, millele juurde ehitatakse, kui

ka naaberhoonestuse suhtes.

Punktides 17.5–17.6 seatakse nõuded elektri- või muu seadme osas ning püsivalt oma

asukohale paigaldatud kohtkindel tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja osas, mis on

samad kui A- ja B-kaitsekategooria hoonete puhul. Need nõuded kehtivad kõigi

muinsuskaitseala ehitiste kohta ühtemoodi, sest need mõjutavad linnapilti kui tervikut.

Punktiga 18 sätestatakse, et muinsuskaitseala on jagatud kolmeks piirkonnaks.

Linnakindlustustega piiratud keskaegne linn koos ordulinnuse varemete ja vallikraavidega

moodustab muinsuskaitseala piirkonna 1. Uuslinna ala koos mõisapargi ja järveäärse alaga

moodustab piirkonna 2. Ordulinnuse varemetest lõunasse jääv Huntaugu mäe ja Valuoja ala

koos Viljandi järveäärse ajaloolise luha-alaga moodustab piirkonna 3. Muinsuskaitseala

piirkonnad on näidatud kaitsekorra lisas 2. Erinevalt Viljandi vanalinna põhimäärusest on

muinsuskaitseala jagatud erinevateks piirkondadeks seetõttu, et erinevates muinsuskaitseala

osades on kaitse eesmärgid pisut erinevad ning seeläbi oleks võimalik kehtestada vastavalt

piirkonna eripärale ka sobivad nõuded. Nõuete erinevus puudutab uute ehitiste püstitamist ja

tänavaruumi.

Punktiga 19 antakse nõuded muinsuskaitseala piirkonnas 1 kehtivad uute ehitiste

püstitamisele ja tänavaruumile. Piirkonna 1 moodustab linnakindlustustega piiratud

keskaegne linn koos ordulinnuse varemete ja vallikraavidega. Täpsemad nõuded uute ehitiste

püstitamisele antakse kinnistu detailplaneeringu või projekteerimistingimustega ja

detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustega. Kaitsekorrast tulenevad üldnõuded

detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste, samuti uushoonestuse muinsuskaitse

eritingimuste koostamiseks, arvestades linna üldplaneeringu ning kvaliteetse ruumi

aluspõhimõtetega. MuKS § 52 lg 1 seab loakohustuse iga muinsuskaitsealal asuva ehitise

konserveerimiseks, restaureerimiseks, ilme muutmiseks ja ehitamiseks. Ehitiste all mõeldakse

vastavalt ehitusseadustikule nii hooneid kui rajatisi (tänavad, platsid, pargid, piirdeaiad, pingid,

kaevud, tänavalaternad jms). Muinsuskaitseala eesmärk on mitte ainult hoonete, vaid kogu

linnaruumi kui terviku väärtuste säilitamine ja esiletoomine. Nõuete eesmärgiks on tagada

lisanduste sobivus ajaloolises keskkonnas ning ajaloolise linnaruumi ja kultuurivääruslike

ehitiste vaadeldavuse säilitamine.

Punktis 19.1 sõnastatakse, et A- ja B-kaitsekategooria hoonetega hoonestatud kinnistutel uusi

hooneid üldjuhul ei püstitata. Arvestades piirkonna 1 eripära, kus tegemist on keskaegse

linnatuumikuga, kus kinnistud on üldjuhul tihedalt hoonestatud ning sagedasti ajaloolise

hoonestusega, siis uusi ehitisi sinna, kus juba paiknevad A- ja B-kaitsekategooria hooned,

üldjuhul ei püstitata. Sõnastus võimaldab põhjendatud juhtudel teha erandeid. Lubatud on uute

33

ehitiste püstitamine tühjadele kruntidele ning kinnistutele, kus paiknevad C-kaitsekategooria

ehitised.

Punktis 19.2 sätestatakse, et linnamüüri ümbritseva vallikraavi alal on uute ehitiste

püstitamine lubatud vaid ajaloolise hoonestusmahu ulatuses ja/või aladel, kus on enne

kaitsekorra kehtestamist kehtiv detailplaneering. Ala on tähistatud korralduse lisas 2. Lubatud

on uute ehitiste püstitamine olemasoleva hoone hävimisel või ajaloolise hoone asukohta, kuid

seda maksimaalselt ajaloolise hoone mahu ulatuses, et ei püstitataks mahult märkimisväärselt

suuremaid uusi ehitisi, kui asukohas on varasemalt olnud. Juhul, kui linnamüüri ümbritseva

vallikraavi alal on enne kaitsekorra kehtima hakkamist kehtestatud detailplaneering, millega on

lubatud uue ehitise püstitamine asukohta, kus ei ole ajaloolist hoonestus olnud, siis edaspidi

selles asukohas uut ehitist püstitada lubavat detailplaneeringut kehtestada ei ole võimalik.

Punkt 19.3 sätestab, etajalooline turuplats (Laidoneri plats) säilitatakse väljakuna; lubatud

on väljaku sillutamine. Laidoneri plats, mis on ajalooliselt olnud turuplats, säilitatakse ka

edaspidi hoonestamata alana. Lubatud on platsi sillutamine munakividega, millele lisaks võib

käiguteedel kasutada graniitplaate.

Punkt 19.4 sätestab, etuue hoone püstitamisel ja juurdeehituse ehitamisel lähtutakse

lähiümbruses väljakujunenud ehitusjoonest, hoonestusstruktuurist, tihedusest,

kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest, värvilahendusest, katusemaastikust ja haljastusest;

mitut krunti hõlmava uue ehitise kavandamisel liigendatakse see mahuliselt ja arhitektuurselt.

Lähiümbrusena on mõistetav kvartal, kus hoonestatav krunt asub, ning krundist üle tänava asuv

hoonestus, kuna terviklik linnaruum kujuneb eelkõige tänavaruumi harmoonilises käsitlemises.

Lähtumine lähiümbruse hoonestusstruktuurist tähendab muuhulgas ka lähtumist mahtude

erinevusest kinnistute tänavaäärsetes osades ja hoovis. Juhul kui hoovis asuva C-

kaitsekategooria asemele soovitakse rajada uus hoone, siis tuleb lähtuda kvartali hoovihoonete

paigutusest, mahtudest ja kõrgusest, mitte tänavaäärsete, kinnistu põhihoonete mahtudest.

Uue ehitise püstitamisel lähtutakse selle mahtude üle otsustamisel eelkõige A- ja B-

kaitsekategooria hoonete mahtudest, mis iseloomustavad muinsuskaitseala kõige rohkem ning

hoiavad selle ajaloolist ilmet. Kui hoonestatava krundi lähiümbruses on II maailmasõja

järgseid, palju suurema mastaabiga hooneid, siis neid lähtekohana ei kasutata, kuna need ei ole

muinsuskaitseala kui terviku suhtes iseloomulikud. Uute hoonete ja suuremahuliste

juurdeehitiste mahud kaalutakse igakordselt läbi muinsuskaitse eritingimuste raames.

Lähiümbruse hoonestuse liigendustest lähtumine tähendab, et üldjuhul tuleb arvestada

olemasoleva sokli- ja räästajoonega ning hoonete avade ja trepikodade traditsioonilise

paiknemisega piirkonnas. Värvilahenduse valimisel tuleb samuti keskkonnaga arvestada,

vältida teravaid kontraste ümbritsevaga (nt erelilla uus ehitis). Katusemaastikust lähtumine

tähendab seda, et uue hoone katusekuju sobitatakse piirkonna ajalooliste hoonete

katusemaastikust: piirkonnas 1 üldjuhul viilkatustest.

Punktis 19.5 sõnastatakse nõue, et uue ehitise ja juurdeehitise välisviimistluses kasutatakse

muinsuskaitsealale sobivaid materjale, näiteks krohvi, looduskivi, tellist, katusekivi, betooni,

puitlaudist, valtsplekki jms; traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata.

Välisviimistluse materjalikasutust reguleeritakse muinsuskaitsealal kui tervikul ühtemoodi:

kehtides nii kultuuriväärtuslike hoonete, C-kaitsekategooria hoonete kui uute ehitiste puhul,

saab muinsuskaitseala terviklikkust säilitada läbi valdavalt traditsioonilise materjalikasutuse.

See ei tähenda, et uusi ehitisi peaks ehitama ainult puidust ja punasest tellisest, aga piirkonnas

34

levinud ajalooliste materjalide või nende tänapäevaste analoogide loominguline kasutamine

aitab uusi hooneid paremini keskkonda integreerida.

Punktis 19.6 sätestatakse, et alla 20 ruutmeetrise ehitisealuse pindala ja alla 5 meetri

kõrgusega ehitis (edaspidi väikeehitis), mis on ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline (prügimaja,

elektrialajaam, avalik tualett jms), paigutatakse eelistatult asukohta, kus see on avalikus ruumis

vähe nähtav ning ei kahjusta olemasoleva hoone konstruktsioone ja viimistlust. Sellised ehitised

tuleks üldjuhul paigutada hoone hoovi nii, et need ei ole tänavalt nähtavad. Juhul kui see ei ole

võimalik, siis kujundatakse väikeehitis selliselt, et see ei domineeriks olemasoleva hoone suhtes

või oleks varjestatud (näiteks puidust restiga kaetud). Nõue mitte kahjustada hoone

konstruktsioone ja viimistlust tähendab näiteks seda, et autovarjualune vms väikeehitis ei tohiks

paikneda ajaloolise hoone küljes selliselt, et see tekitab oma kinnitustega füüsilisi kahjustusi

seintele või nt kogub oma katusele vihmavett ajaloolise hoone seina vastas, tekitades ohu, et

niiskus satub konstruktsioonidesse.

Punktis 19.7 sätestatakse, etväikeehitise, sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei

kohaldata siinse punkti alapunktis 4 seatud nõudeid; sellised ehitised paigutatakse

ajaloolisesse linnaruumi sobivalt ning viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse.

Need on ehitised, mille puhul ei ole ehitusseadustiku kohaselt vajalik kohalikku omavalitsust

ehitamisest teavitada ega ehitusluba taotleda. Siinkohal ei ole silmas peetud linnaruumi

kujundamise elemente, nagu teetõkked või lillepotid. Muinsuskaitsealal tuleb ka selliste

väikeehitiste püstitamiseks taotleda Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Sellised ehitised

on näiteks kioskid, avalikud tualetid, kuurid jm, mille osas kõrgendatud nõuded arhitektuursele

ilmele ei ole üldjuhul vajalikud ning ajaloolise hoonestusstruktuuri järgimine ei ole ka alati

võimalik. Väikeehitiste puhul on oluline kavandada need ajaloolisesse linnatuumikusse

sobivalt ja viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse. Tänavate läbitavuse all on

silmas peetud seda, et väikeehitis ja sealhulgas teisaldatav ja ajutine ehitis ei takistaks

jalakäijate, erivajadustega inimeste ja kergliiklejate läbipääsu. Tänavate läbitavus võib olla

lühiajaliselt piiratud avalikus ruumis sündmuste korraldamise ajaks, aga mitte alaliselt.

Punktis 19.8 sätestatakse, et kinnistu piiride muutmisel järgitakse kvartalisisest

kinnistustruktuuri (suurust ja kuju) või ajaloolist kinnistustruktuuri ning määratakse krundile

lihtsate ja selgete piiridega kuju, mis võimaldab kinnistu hooneid hooldada ja teenindada.

Kinnistute piire on lubatud muuta ning eelistatud on ajalooliste kinnistupiiride taastamine.

Muinsuskaitseala kinnistute kujunemist ajas on analüüsitud alusuuringus „Viljandi vanalinna

muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs“.

Oluline on muudatuste tegemisel see, et kinnistule oleks tagatud juurdepääs seal paiknevate

kultuuriväärtuslike hoonete hooldamiseks ja teenindamiseks. Kinnistupiiride muutmisel on

oluline järgida ajaloolist struktuuri, vältida ajaloolises keskkonnas ebaloomulikult väikeste või

suurte kruntide tekkimist, samuti kitsaid kiile ning kinnistute moodustamist, millel puudub

väljapääs avalikule tänavale. Kuigi kinnistupiir ei ole linnaruumis nähtav, hakkab see otseselt

mõjutama alale ehitamist ja seda, kuhu paigutatakse piirdeaiad, hooned ja haljastus.

Punkt 19.9 sätestab, etajaloolised piirdeaiad, -postid, väravad jms säilitatakse, vajaduse

korral taastatakse. Ajaloolised võivad olla nii hoone ehitusaegsed, varasemad kui ka hilisemad

piirdeaiad, -müürid, -postid ja väravad, sest muinsuskaitsealal väärtustatakse erinevaid

ajaloolisi kihistusi. Juhul, kui seisukorrast tingitult pole võimalik ajaloolisi piirdeid säilitada

või on osa piiretest hävinud, on võimalik need ajalooliste eeskujul taastada.

35

Punkt 19.10 sätestab, et uued piirdeaiad, -postid, väravad jms lahendatakse lähiümbruses

väljakujunenud tava järgi (materjal, kõrgus, paiknemine jms) ning lisaks arvestatakse sobivust

krundi hoonestuse arhitektuuriga. Juhul, kui on vajalik rajada uued piirdeaiad, -postid ja

väravad, siis tuleb need kavandada lähiümbruses tavaks kujunenud eeskujudel, võttes arvesse

traditsioonilisi materjale, kõrgust, paiknemist tänavaruumis jms. Piirdeaed peab sobituma ka

krundil oleva või sinna rajatava hoonega.

Punkt 19.11 sätestab, et ajalooline munakivisillutis jm ajalooline katend nii tänaval kui ka

hoovides säilitatakse või taaskasutatakse. Piirkonnas 1 on säilinud ajaloolist munakivisillutist

ja muud ajaloolist katendit, mis säilitatakse nii tänaval kui ka hoovialal või ala

rekonstrueerimisel taaskasutatakse samas asukohas. Juhul, kui ajaloolist katendit ei ole

võimalik säilitada samas asukohas, siis võib selle osi taaskasutada ka mujal. Ajaloolised

katendid on sageli hilisemate sillutiskihtide, asfaltkatte või pinnase all peidus. Juhul, kui

tänavatel või hoovides olemasolevate katendite või pinnase eemaldamisel avastatakse

ajaloolised sillutiskivid või katendid, tuleb need säilitada ja võtta uuesti kasutusele kas

olemasolevas asukohas või erandjuhul ka mujal samal kinnistul või tänavaruumis,

rekonstrueerimisprojektiga hõlmatud ala piires. Seega tuleb projektide puhul, kus on teada, et

tänava, väljaku või hoovi pinna all võib olla ajaloolisi katendeid, seda võimalusel eelnevalt

uurida ja välja selgitada, kas ajaloolisi katendeid leidub. Samuti tuleb sellistes projektides ette

näha kohad, kus (taas)kasutatakse ajaloolisi katendeid nii, et need moodustaksid

projektlahendusse sobiva osa.

Punkt 19.12 sätestab, et uue katendi rajamisel või vana restaureerimisel lähtutakse ajaloolisest

lahendusest, näiteks sõiduteel kasutatakse muna- või graniitkive ja graniitplaate, kõnniteel

sillutisplaate või -kive, sisehoovides graniitsõelmeid või munakive; üldjuhul asfaltkatet ei

rajata. Uute katendite rajamisel lähtutakse ajaloolisest lahendusest (arhiivi- või

bibliograafiamaterjalidest saadud teabe põhjal), näiteks sõiduteel kasutatakse muna- või

graniitkive ja graniitplaate, sillutisplaate või -kive, sisehoovides graniitsõelmeid või munakive.

Asfaltkatet piirkonnas 1 ei rajata, välja arvatud teekatte remondi puhul või olemasoleva

asfaltkatte asendamisel uue asfaltiga olukorras, mil ajalooliste lahenduste kasutamiseks

puuduvad eelarvelised vahendid.

Punkt 19.13 sätestab, ettänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse

kultuuriväärtuslike ehitiste proportsioonid, võimaluse korral tänavapinda madalamale viies;

välditakse pinnasevee imbumist keldrisse ja sademevee juhtimist krundile. Tänava

rekonstrueerimise projekteerimisel analüüsitakse, kas külgnevate hoonete soklite kõrguse või

pinnasekallete tõttu on vajalik ja võimalik tänavapinda allapoole viia ning võimalusel see ka

tänava rekonstrueerimisprojektis kavandatakse. Pinnasevee keldrisse imbumise takistamine on

kinnistu omaniku ja linna ühine vastutus.

Punktis 19.14 sätestatakse, ettänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust,

ajaloolist sillutist ega kõrghaljastust. Libedusetõrjeks soola jm keemiliste ühendite kasutamine,

samuti lume lükkamine vastu ehitisi kahjustab hoonete sokleid ning lühendab puude eluiga.

Lubatud on kasutada nt sõelmeid, millel puudub kahjulik mõju hoonete soklitele, sillutisele ja

kõrghaljastusele.

Punkt 19.15 sätestab, et uute linnaruumi kujundavate elementide rajamisel võetakse

võimalusel aluseks Viljandi ajaloolised näited; uued linnaruumi kujundavad elemendid ja

liikluskorraldusvahendid kavandatakse ümbritsevat ajaloolist keskkonda arvestavalt ning

36

viisil, mis ei varja ega kahjusta kultuuriväärtuslikke ehitisi ega arheoloogilist kultuurkihti.

Piirkonnas 1 lähtutakse võimaluse korral uute linnakujunduslike elementide rajamisel Viljandi

vanalinnas ajalooliselt eksisteerinud näidetest, juhul kui selliseid on olnud. Näiteks nagu

kuulutuste tulbad, pingid vms. Muude uute linnakujunduse elementide (linnamööbel,

päikesevarjud, tegevuskoha tähised, info- ja reklaamkandjad, parkimisautomaadid, skulptuurid

jms) ja liikluskorraldusvahendite lahendused võivad olla ka tänapäevase disainiga. Oluline on,

et uued linnakujunduse elemendid ei varjaks ega kahjustaks kultuuriväärtuslikke hooneid ega

arheoloogilist kultuurkihti.

Punkt 19.16 sätestab, et avalikus ruumis uusi maapealseid parklaid üldjuhul ei rajata, välja

arvatud õuemaale. Autoliikluse vähendamine piirkonnas 1 aitab hoida ajaloolist

linnakeskkonda ning säilitada kultuuriväärtuslikke hooneid, mistõttu uusi maapealseid parklaid

sinna üldjuhul ei rajata. Avalikus ruumis uute maapealsete parklate mitte-rajamine soodustab

ajaloolise keskkonna ja linnatuumiku olustiku hoidmist. Samuti vähendab see turistide ja

vanalinnas mitte elavate inimeste autoga vanalinna sisenemist, millest tulenevalt autoliiklus

linnasüdames väheneb ja sellega kaasnevad muinsuskaitsealale hüved, nagu kultuuriväärtuslike

hoonete ja ajalooliste katendite parem tehniline seisukord ja kõrghaljastuse parem tervis. Samas

jätab sõnastus „üldjuhul“ teatava paindlikkuse, mis võimaldab rajada avalikus ruumis näiteks

invaparkimiskohti ning vastavalt vajadusele kaaluda väiksemate parklate või parkimiskohtade

rajamist õuemaale (hoovidesse ja eramajade õuele).

Punktis 20 antakse nõuded muinsuskaitseala piirkonnas 2 kehtivad uute ehitiste

püstitamisele ja tänavaruumile. Piirkonna 2 moodustab uuslinna ala koos mõisapargi ja

järveäärse haljasstruktuuriga. Täpsemad nõuded uute ehitiste püstitamisele antakse kinnistu

detailplaneeringu või projekteerimistingimustega ja detailplaneeringu muinsuskaitse

eritingimustega. Kaitsekorrast tulenevad üldnõuded detailplaneeringu ja

projekteerimistingimuste, samuti uushoonestuse muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks,

arvestades linna üldplaneeringu ning kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega. MuKS § 52 lg 1 seab

loakohustuse iga muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimiseks, restaureerimiseks, ilme

muutmiseks ja ehitamiseks. Ehitiste all mõeldakse vastavalt ehitusseadustikule nii hooneid kui

rajatisi (tänavad, platsid, pargid, piirdeaiad, pingid, kaevud, tänavalaternad jms).

Muinsuskaitseala eesmärk on mitte ainult hoonete, vaid kogu linnaruumi kui terviku väärtuste

säilitamine ja esiletoomine. Nõuete eesmärgiks on tagada lisanduste sobivus ajaloolises

keskkonnas ning ajaloolise linnaruumi ja kultuurivääruslike ehitiste vaadeldavuse säilitamine.

Punkti 20.1 selgitus ühtib punkti 19.4 selgitusega.

Punkti 20.2 selgitus ühtib punkti 19.5 selgitusega.

Punkti 20.3 selgitus ühtib punkti 19.6 selgitusega.

Punkti 20.4 selgitus ühtib punkti 19.7 selgitusega.

Punkti 20.5 selgitus ühtib punkti 19.8 selgitusega.

Punkti 20.6 selgitus ühtib punkti 19.9 selgitusega.

Punkti 20.7 selgitus ühtib punkti 19.10 selgitusega.

Punkt 20.8 sätestab, et ajalooline munakivisillutis ja muu ajalooline katend säilitatakse uue

katendi all või taaskasutatakse. Piirkonnas 2 leiduv ajalooline munakivisillutis või muu

ajalooline katend säilitatakse vajadusel uue katendi all. Näiteks ajalooline munakivisillutis

37

asfaltkatte all. Ajaloolist katendit võib taaskasutada ka mujal. Uue tänavakatendi

kavandamisele nõudeid ei esitata.

Punkti 20.9 selgitus ühtib punkti 19.13 selgitusega.

Punkti 20.10 selgitus ühtib punkti 19.14 selgitusega.

Punkt 20.11 sätestab, et uute linnaruumi kujundavate elementide rajamisel võetakse

võimalusel aluseks Viljandi ajaloolised näited; uued linnaruumi kujundavad elemendid ja

liikluskorraldusvahendid kavandatakse ümbritsevat ajaloolist keskkonda arvestavalt ja viisil,

mis ei varja ega kahjusta kultuuriväärtuslikke ehitisi ega arheoloogilist kultuurkihti. Piirkonnas

2 lähtutakse võimaluse korral uute linnakujunduslike elementide rajamisel Viljandi linnas

ajalooliselt eksisteerinud näidetest, juhul kui selliseid on olnud. Näiteks kuulutuste tulbad,

pingid vms. Muude uute linnakujunduse elementide (linnamööbel, päikesevarjud, tegevuskoha

tähised, info- ja reklaamkandjad, liikluskorraldusvahendid, parkimisautomaadid, skulptuurid

jms) lahendused võivad olla ka tänapäevase disainiga. Oluline on, et uued linnakujunduse

elemendid ei varjaks ega kahjustaks kultuuriväärtuslikke hooneid ega arheoloogilist

kultuurkihti.

Punktis 21 antakse nõuded muinsuskaitseala piirkonnas 3. Piirkonna 3 moodustab

ordulinnuse varemetest lõunasse jääv Valuoja ja Huntaugu mäe ala koos Viljandi järveäärse

ajaloolise luha-alaga.

Punkt 21.1 sätestab, et piirkond säilitatakse avatud maastikuna, kuhu on lubatud rajada sobiva

suuruse ja kujundusega ehitisi ning rajatisi (taristuobjektid, spordi- ja puhkerajatised, parklad,

teenindushooned jms). Piirkond 3 on valdavalt hoonestamata ala, kus üheks väärtuseks on

osaliselt reljeefne ja osaliselt tasane avatud maastik. Oluline on nende väärtuste säilitamine ja

kaitse, mistõttu peaks piirkond 3 säilima avatud maastikuna. Erinevaid spordi- ja puhkealana

toimimiseks vajalikke sobiva suuruse ja kujundusega rajatisi ja ehitisi on lubatud piirkonda 3

rajada. Selle piirkonna üksikutele hoonetele kehtivad nõuded vastavalt hoonete

kaitsekategooriatele.

Viljandi järveäärne ajalooline luha-ala on oluline osa Viljandi linna miljööst ja väärtusest

puhke-keskkonnana, seetõttu on võimalik seal varasemalt asunud hoonemahtude taastamine

ning muudatused, mis lähtuvad muutunud linnaruumist, ehk eelkõige järve äärsest

spordikompleksist. Muinsuskaitseameti nõusolekul võib haljasalale rajada puhke- ja

treeningalana toimimiseks vajalikke rajatisi (teerajad, pingid, viidad, madal seikluspark vms)

ja võib kaaluda ka üksikute hoonete ehitamist.

Oluline on ka järve äärse ajaloolise luha-ala poolloodusliku ilme säilitamine ning vaadete

säilitamine ordulinnuse varemetele ja järvele. Järveäärne luha-ala on juba keskajast olnud

kasutusel heina- ja karjamaana, millest annavad tunnistust hilisemast ajast säilinud fotod. Eesti

Vabariigi algusaegadel täitis see ala puhkeala funktsiooni, samuti on nõukogudeaegsetel

kaartidel konkreetset piirkonda nimetatud pargialaks. Seetõttu on tegemist järjepideva

haljasalaga, mille aktiivsemasse avalikku kasutusse võtmist võiks soodustada

liikumisvõimaluste loomine nt loodusradade, laudteede ja puhkekohtade näol. Samuti on sinna

võimalik kavandada funktsioone, mis eeldavad erinevate rajatiste või üksikute hoonete

püstitamist. Muudatuste kavandamisel on oluline lähtuda kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ja

arvestada olemasoleva keskkonnaga.

38

Punkt 21.2 sätestab, et piirkonnas kehtivad arheoloogilise kultuurkihiga ala nõuded

arheoloogiapärandi kaitseks (korralduse punkti 24 alapunktid 1 ja 2). Piirkond 3 on lisaks

maastikule oluliseks väärtuseks maapinna all peituv arheoloogiline kultuurkiht, mis omab

teaduslikku ja ajaloolist väärtust. Seetõttu kehtivad piirkonnas arheoloogiaalale kehtestatud

nõuded.

Punkt 21.3 sätestab, et uue kõrghaljastuse rajamisel kasutatakse haljasalale iseloomulikku

kõrghaljastusviisi. MuKS-i § 52 lg 3 p 1 seab loakohustuse kõrghaljastuse rajamise, raie-,

kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödele muinsuskaitsealal.

Muinsuskaitseala eesmärk on mitte ainult hoonete, vaid kogu linnaruumi kui terviku väärtuste

säilitamine ja esiletoomine. Kõrghaljastuse rajamine, st puude istutamine, on loakohustuslik, et

tagada lisanduste sobivus ajaloolises keskkonnas ning ajaloolise linnaruumi ja

kultuurivääruslike ehitiste vaadeldavuse säilitamine.

Punktis 22 antakse nõuded muinsuskaitseala ajaloolistele haljasaladele ja

kõrghaljastusele. Muinsuskaitsealal on määratud kolm ajaloolist parki, mis säilitatakse

haljasaladena. MuKS-i § 52 lg 3 p 1 seab loakohustuse kõrghaljastuse rajamise, raie-, kaeve- ja

muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödele muinsuskaitsealal.

Punkt 22.1 sätestab, et ajalooliste avalike haljasalade (Lossipark, Sõbrapark ja mõisapark

koos Tasuja puiestee alleega) ajalooline struktuur, planeering, vaated, väärtuslik haljastus ja

ajaloolised väikevormid säilitatakse ning neid ei hoonestata; rekonstrueerimisel lähtutakse

haljasalast kui tervikust, võttes taastamise korral aluseks dokumenteeritud ajaloolise olukorra

ja arvestades muutustega linnaruumis (hilisem väärtuslik haljastus jms); ajaloolised haljasalad

on märgitud korralduse lisas 4. Ajaloolised pargid ja haljakud on oluline osa Viljandi linna

miljööst ja väärtusest elu- ning puhke-keskkonnana, seetõttu säilitamise eesmärgil neid ei

hoonestata. Samas võib pargi puhkealana toimimiseks vajalikke rajatisi (pingid vms)

Muinsuskaitseameti nõusolekul rajada. Sealjuures on oluline säilitada või vajadusel taastada

ajalooliste parkide ajalooline struktuur.

Ajaloolised pargid ja haljasalad on märgitud kaitsekorra lisas 4.

Punkt 22.2 sätestab, etuue kõrghaljastuse rajamisel kasutatakse konkreetsele tänavale või

haljasalale iseloomulikku kõrghaljastusviisi. Eesmärk on säilitada Viljandi muinsuskaitsealal

ajalooliselt väljakujunenud kõrghaljastusviis ja miljöö. Viljandi linna eeskirjad, korrad ja

määrused sätestavad üksnes raieloa ja hoolduslõikuse loa andmise korra, mistõttu ei ole

Viljandi linnal võimalik samaväärselt kaitsta muinsuskaitseala ajalooliselt kujunenud ümbrust.

Uue kõrghaljastuse rajamisel lähtutakse linnaruumist kui tervikust ning võimalusel võetakse

aluseks dokumenteeritud ajalooline kujundus (algne projekt, linnakaart, fotod jms) ja ajas

toimunud muutused, sealhulgas haljasala rajamisajast hiljem rajatud, kuid orgaaniliselt

haljasala väärtuslikuks osaks muutunud haljastus koos arhitektuursete väikevormidega.

Punkt 22.3 sätestab, et kaevetöödega ei kahjustata väärtuslikku kõrghaljastust, sealhulgas

puude juurestikke. Enamlevinud kaevetööd, millega võidakse kahjustada puid ja nende

juurestikke, on tänavate rekonstrueerimine ja trasside uuendamine.

Punktis 23 selgitatakse, millest arheoloogilise kultuurkihiga ala koosneb. Arheoloogilise

kultuurkihiga ala moodustavad vanalinn koos ordulinnuse varemete ja vallikraavidega ja

keskaegsed linnakindlustused, Katariina kabeli vahetu ümbrus ning vanalinnaga vahetult

külgnev uuslinna ala, endine Viljandi mõisasüda ja Huntaugu piirkond koos Viljandi

39

järveäärse ajaloolise luha-alaga. Arheoloogilise kultuurkihiga ala on märgitud kaitsekorra

lisas 5. Seejuures on keskaegsete linnakindlustustega piiratud maa-alal, ordulinnuse ja

Katariina kabeli piirkonnas üldjoontes säilinud mitmekihiline arheoloogiline kultuurkiht, mis

sisaldab eri ajastute ehitiste jäänuseid ja matmispaiku. Seetõttu peab sellel alal kaevetööde

planeerimisel arvestama suurema võimalusega, et seoses tööde tegemisega on vaja korraldada

mahukad arheoloogilised uuringud (seletuskirja Lisa 3).

Punktis 24 sätestatakse nõuded arheoloogiapärandi kaitseks.

Punkt 24.1 sätestab, et arheoloogilise kultuurkihiga alal enne detailplaneeringu kehtestamist

või projekteerimistingimuste või ehitusloa andmist või ehitusteatise menetluse käigus, millega

kaasnevad kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, selgitatakse

vajaduse korral välja ja võetakse arvesse alal asuvad väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -

detailid ning muud arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Juhul kui plaanitavad tööd võivad

ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist

kavandatavatest töödest sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise

kultuurkihi stratigraafia vajaduse korral kuni loodusliku pinnaseni; Minimaalse sekkumise

põhimõttest lähtumiseks tuleb arheoloogilise kultuurkihi elemendid planeeritaval alal välja

selgitada võimalikult vara, st juba ehitusõigust määrates, et neid saaks projektis arvesse võtta.

Enne ruumiotsuse tegemist (detailplaneeringu kehtestamine, projekteerimistingimuste

andmine) tuleb koguda piisavalt teavet arheoloogiapärandi kohta: tuleb arhiivi- ja

bibliograafiauuringu abil analüüsida keskaegset ning varauusaegset ja uusaegset linnaruumi,

vajadusel teha arheoloogiline eeluuring, et projekti koostamisel oleks võimalik maksimaalselt

arvesse võtta väärtuslikke ehituskonstruktsioone ja -detaile, ja muid arheoloogilise kultuurkihi

elemente, sealhulgas matmispaiku.

Korralduse selle punktiga on hõlmatud uus- ja juurdeehitiste kavandamine praegu

hoonestamata alale, olemasoleva hoone asemele uue hoone püstitamine, samuti parklate jms

tugevdatud aluspinnaga rajatiste ja tehnovõrkude kavandamine. Tehnovõrkude jm taristu puhul

on oluline leida neile trassid, kus kultuurkiht on juba läbi kaevatud, ajaloolistes müürides on

juba augud või on võimalik minna müüri või kultuurkihi alt. Vältida tuleb tehnovõrkude

koridoride kavandamist piki ajaloolisi müüre või diagonaalis läbi nende, sest nii kahjustatakse

arheoloogiapärandit suuremas mahus kui minimaalne sekkumine lubaks. Ruumiotsuse

tegemisel eelnevaga arvestamine annab võimaluse asjaolusid arvesse võtta, vajadusel

olemasolevat teavet täiendada ning jõuda tulemusele, mis sekkub arheoloogiapärandisse

vähimal võimalikul viisil ja säilitab seda maksimaalselt.

Juhul kui ehitustöid kavandatakse keskajal linnakindlustustega piiratud alal, ordulinnuse ja

vallkraavide alal ning Katariina kabeli vahetus ümbruses ja need tööd ohustavad sügavamal

paiknevat arheoloogiapärandit, tuleb kaevetöödel, sh post- ja vaivundamentidele ehitatava

hoone puhul, arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia terviklikult kuni inimtegevusest

puutumata loodusliku pinnaseni välja selgitada. Välja selgitamine tähendab näiteks arhiivi-,

bibliograafia- ja/või arheoloogilisi uuringuid.

Arvestades ehitatava uushoonestuse kapitaalsust ja eluiga ja nende mõju sügavamatele

pinnasekihtidele, on vajalik kavandataval hoonestuse alal läbi viia terviklik kultuurkihi

uurimine, et sellest koguda võimalikult palju teaduslikku teavet kihtide stratigraafilise

ladestumise kohta. Seeläbi on võimalik tööde varastes etappides arvestada ajalooliste

struktuuridega, vajadusel neid säilitada ja paremini planeerida tööde edasisi etappe. Näiteks

40

vaivundamentide kavandamisel on arheoloogilist kihti kõige rohkem kahjustav, kui piirdutakse

ainult vaiade ala läbiuurimisega, sest see on kultuurkihi sügavust arvestades tehniliselt

keeruline ning selline kaevamisviis raskendab kultuurkihi stratigraafiast aru saamist ja

tõlgendamist: lõpuks on kultuurkiht lõhutud, saadud info puudulik ega säili ka võimalust

tulevikus ulatuslikumal arheoloogilisel uurimisel saada kätte seda infot, mis vaiamisel hävis.

Kompromissina on suuremate hoonete puhul võimalik teha otsus, et vaialiinid uuritakse

tranšeedena läbi ja liinide-vahelised alad jäävad kaevamata ja säilitatakse uushoone all.

Uuringuga välja selgitatud väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -detailid tuleb säilitada

maksimaalses ulatuses ja nendega tuleb vundamendi projekteerimisel arvestada. Kavandatavad

ehitustööd ja nende jaoks läbi viidud uuringud peavad tagama arheoloogiapärandi uurimise ja

eksponeerimise võimalikkuse ka tulevikus.

Punkt 24.2 sätestab, etväärtuslikud ajaloolised ehituskonstruktsioonid ja -detailid säilitatakse.

Väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja detailid on peamiselt keskaegse ja varauusaegse

hoonestuse tarindite jäänused. Muuhulgas tuleb säilitada ordulinnuse ja linnakindlustuste

maapealsed ja maa-alused osad, sh kivikonstruktsioonid ja ordulinnust ümbritsevad

vallikraavid koos nende reljeefiga.

Maa-aluste konstruktsioonide markeerimisel on oluline teha seda viisil, mis ei kahjusta

originaali. Maa peale ehituskonstruktsiooni markeerimisest tuleb loobuda, kui seda plaanitakse

näiteks massiivse müüritisena, mis seab ohtu maa sees säilinud konstruktsiooni edasise

säilimise. Sel juhul tuleb eelistada originaalkonstruktsiooni säilitamist ilma markeerimiseta või

leida markeerimiseks kergemad lahendused, mis ei sea ohtu originaali säilimist.

V osas sätestatakse muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded.

Punktis 25 on sätestatud, et muinsuskaitseala kaitsevöönd koosneb kahest osast. Kaitsevöönd

(1. osa ja 2. osa) on kantud kaardile korralduse lisas 1. Uue hoonestuse võimalik kõrgus

kaitsevööndis (nii 1. kui 2. osas) määratakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste

analüüsi tulemusena või projekti menetlemisel lähtudes kaitsevööndi eesmärgist ja vanalinna

vaadeldavusest konkreetses kohas.

Punktis 26 on välja toodud, et muinsuskaitseala vahetus läheduses asuva kaitsevööndi 1. osa

eesmärk on tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning

vaadeldavus piki ajaloolisi tänavaid.

Punktis 27 tuuakse välja, et kaitsevööndisse uue ehitise püstitamisel kehtivad nõuded: 1)uue

ehitise püstitamisel või olemasoleva ehitise maapealse osa laiendamisel välditakse järske

üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses võrreldes külgneva muinsuskaitsealaga; 2)

piki ajalooliseid tänavaid avanevaid vaateid ehitistega ei sulgeta. Järskude üleminekute

vältimise all hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses mõistetakse muinsuskaitseala hoonestusega

sarnase mahu, kõrguse ja tihedusega hoonestusmustri jätkamist. Muinsuskaitseala vaadeldavus

olulistest vaatepunktidest tähendab muinsuskaitseala suunalistel tänavatel vaadete säilitamist

muinsuskaitsealale, st galeriide jms üle tänava rajatavate ehitiste vältimist, mis looksid

visuaalse tõkke muinsuskaitseala ette.

Punktis 28 on toodud kaitsevööndi 2. osa eesmärk – see on vastavalt MuKS-i § 14 lg 3 p-le 2

tagada muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest. Vaateid ehitistega ei sulgeta.

Muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated avanevad Tartu maanteelt ja Mustla maanteelt

41

Viljandi linna siluetile, sh vanale veetornile, Jaani kiriku tornile ja ordulinnuse varemetele.

Vaadete ulatus kaardil on näidatud korralduse lisas 1.

VI osas sätestatakse leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest

muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis.

MuKS § 19 lg 5 p 6 kohaselt saab muinsuskaitseala kaitsekorras teha leevendused §-s 33

sätestatud säilitamiskohustusest, § 52 lg-tes 1–3 sätestatud tööde tegemise loa kohustusest ning

§ 58 lg-tes 1–3 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest.

Korralduses nimetatud leevendustega on võimalik saavutada proportsioon kaitse vajaduse ja

piirangute vahel. Need leevendused vähendavad halduskoormust ning piiranguid omanikule

ning samas ei kaasne sellega muinsuskaitseala väärtuste hävimise oht. Kaaludes võimalusi

leevendusteks, jõuti järeldusele, et suuremad leevendused ei pruugi toetada ala väärtuste

säilimist, mis on MuKS § 3 lg 4 järgi üks muinsuskaitse olulisi põhimõtteid.

Punkt 29 sätestab, et Muinsuskaitsealal ei nõuta muinsuskaitse eritingimusi ehitusprojekti

koostamiseks ega tööde tegemise luba C-kaitsekategooria hoone konserveerimiseks,

restaureerimiseks ja ehitamiseks. Tegemist onosalise leevendusega MuKS-i § 52 lg-st 1. Selle

punkti alusel ei ole edaspidi vaja anda C-kaitsekategooria hoonetele muinsuskaitse eritingimusi

ega tööde tegemise luba. Ehitusprojektide koostamisel tuleb lähtuda C-kaitsekategooria

hoonetele antud üldistest nõuetest (korralduse punkt 17), Muinsuskaitseamet annab oma

kooskõlastuse tegevusele kohaliku omavalitsuse läbi viidavas ehitusloa või -teatise menetluses.

Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse menetluseta – nt juhul, kui kohalik omavalitsus

hoone välisilme muutmiseks luba või teatist ei nõua, on nõutav Muinsuskaitseameti tööde

tegemise luba. Selliseks erandjuhtumiks võib olla nt hoone värvimine senisest erinevat värvi,

katmine supergraafikaga vms, mis muudab hoone ilmet ja selle mõju linnaruumis oluliselt, kuid

mida ei pruugita lugeda ehitusteatise kohustusega tööks.

Punkt 30 sätestab, millistel juhtudel ei ole nõutav Muinsuskaitseameti poolt antav tööde

tegemise luba.

Punktiga 30.1 leevendatakse tööde tegemise loa nõuet kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja

muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks õuemaal väljaspool

arheoloogilise kultuurkihiga ala. Arheoloogilise kultuurkihiga ala on näidatud kaardil

korralduse lisas 5. See on leevendus MuKS-i § 52 lg 3 p-st 1. Leevendus kehtib ainult õuemaal

(hoovides ja aedades) ja see ei kehti avalikele parkidele ega tänavaruumile, kus tööde tegemise

loa nõue kaeve- ja haljastustöödel jääb kehtima haljastuse ja avaliku ruumi kultuuriväärtuste

kaitseks.

Punktiga 30.2 leevendatakse tööde tegemise loa nõuet raietöödeks ja hooajalise ehitise

püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on kooskõlastanud raieloa ja hooajalise

ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei ole

nõutav raietöödeks ja hooajalise ehitise püstitamiseks juhul, kui kohalik omavalitsuse üksus on

Muinsuskaitseameti raieloa või ehitamist lubava loa menetlusse kaasanud ja amet on loa

kooskõlastanud. See on osaline leevendus MuKS § 52 lg-st 1 ja § 52 lg 3 p-st 1. See tähendab,

et kui kohalik omavalitsus kaasab Muinsuskaitseameti oma raielubade ja hooajaliste ehitiste

(tänavakohvikud, suvised müügi(paviljonid) jms) lubade menetlusse, siis ei pea väljastama

sama töö jaoks mitut luba. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse menetluseta, st juhul, kui

42

linnavalitsus mingil põhjusel hooajalise ehitise rajamiseks või puu raiumiseks luba ei väljasta

(nt kuna KOV-i loakohustus hõlmab ainult teatud omandivormis maad või kindlate

väärtusklasside puid), siis saab Muinsuskaitseamet väljastada oma tööde tegemise loa.

Hooajaliste ehitiste, nagu kohtkindlalt ühendamata inventar (näiteks välimööbel, lillekastid,

hooajalised info- ja reklaamikandjad ning tegevuskoha tähised jms) ning hooajaline pargi- ja

rannainventar (batuudid-trampoliinid, vabaõhuspordi ja -mängude vahendid jms), paigaldamist

muinsuskaitseametiga kooskõlastatavaks tegevuseks ei loeta. Kui randa või parki hakatakse

rajama suuremaid atraktsioone, mis loetakse EhS mõttes spordi- ja puhkerajatisteks, nagu

näiteks karussellid, või kohtkindlalt kinnitatud püsivad spordirajatised nagu kettagolfi rajad,

siis sellised rajatised on juba ala ilmet muutvad ja vajavad Muinsuskaitseameti kaasamist

otsustusprotsessi.

Samuti ei loeta muinsuskaitseametiga kooskõlastatavaks tegevuseks avaliku ürituse tarbeks

ajutiste ehitiste ja linnaruumi elementide paigaldamist.

Punkt 31 sätestab leevendused muinsuskaitseala kaitsevööndis tööde kooskõlastamise või

teavitamise nõudest.

Punktiga 31.1 leevendatakse tööde kooskõlastamise nõuet olemasoleva ehitise

ümberehitamisel ja välisilme muutmisel, välja arvatud maapealse osa laiendamisel.

Olemasoleva hoone ümberehitamise, välisilme muutmise ja laiendamise kooskõlastamine

Muinsuskaitseametiga, välja arvatud juhul, kui laiendamine hõlmab mahulist juurdeehitamist

ehk maapealse osa laiendamist, on leevendus MuKS § 58 lg 1. See näeb ette, et pädev asutus

kooskõlastab ametiga kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise

ehitamise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamise või rajamise ning olemasoleva ehitise

ümberehitamise, laiendamise, välisilme muutmise ja lammutamise. Olemasoleva hoone

ümberehitamine (rekonstrueerimine) ning välisilme muutmine on seega muudetud

leevendusega kooskõlastust mitte vajavaks täies mahus, laiendamine osaliselt.

Laiendamine on vastavalt EhS § 4 lg-le 2 ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat

ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. Leevendusega loobutakse seega

hoone olemasolevas mahus juurdeehitamise kooskõlastusnõudest (nt katusekorruse või

keldrikorruse väljaehitamine), kooskõlastatavaks jääb ainult mahuline külge- või

pealeehitamine, st kõik uued ehitusmahud, mis muudavad kaitsevööndis hoonete kõrguseid ja

hoonestusstruktuure.

Juhul, kui ehitisele lisatakse katusepinnale väljaehitisi või mistahes muid mahulisi

juurdeehitusi, siis tuleb see muinsuskaitseala kaitsevööndis jätkuvalt Muinsuskaitseametiga

kooskõlastada.

Punktiga 31.2 leevendatakse tööde teavitamise nõuet ehitise ehitamisel või rajamisel, mis ei

nõua ehitusseadustiku kohaselt ehitusluba ega ehitusteatist. Leevendus tuleneb MuKS § 58 lg-

s 2 sätestatud omaniku või valdaja kohustusest teavitada Muinsuskaitseametit ehitamisest

muinsuskaitseala kaitsevööndis ehitisteatise või -loakohustuse puudumise korral. Sellised

ehitised on alla 20 m² suuruse ehitusaluse pindalaga ja alla 5 m kõrgused ehitised. Linnalises

keskkonnas nii väikesed ehitised kaitsevööndis eeldatavasti muinsuskaitseala vaadeldavust ei

mõjuta ning nendest teavitamine ei ole vajalik.

43

VII osas sätestatakse muinsuskaitsealal paiknevate mälestiste kaitsevööndid.

MuKS § 14 lg 5 p 1 järgi ei kehtestata mälestisele kaitsevööndit, kui see asub muinsuskaitsealal,

kui muinsuskaitseala kaitsekorras ei ole määratud teisiti. Kaitsekorras määratakse põhimõtted,

millest tuleb lähtuda mälestisele kaitsevööndi määramisel ning eelhinnatakse kaitsevööndi

vajadust, kuid kaitsevöönd määratakse eraldi kultuuriministri käskkirjaga.

Punktiga 32 sätestatakse, et kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele kinnismälestisele.

Kaitsevööndi määramise vajadus on sellise maa-alaliste kinnismälestise puhul, mille läheduses

on oodata arheoloogilise kultuurkihi, sh matuste või ajalooliste ehitusstruktuuride ilmnemist.

Kaitsevööndi määramise vajadust ja selle ulatust hinnatakse iga kinnismälestise puhul eraldi.

Näiteks võib kaitsevööndi määrata mälestisele, mis ulatub muinsuskaitseala piirist välja.

Selliste mälestiste puhul võib kaitsevöönd olla vajalik, kuna muinsuskaitseala kaitsevööndi

eesmärk ei ole kaitsta konkreetse mälestise ümbrust, sh arheoloogiamälestise kaitsevööndis

leiduvat võimalikku arheoloogilist kultuurkihti.

VIII osa käsitleb korralduse jõustumist.

Punkt 33 sätestab, et korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Punktis 34 sätestatakse, et MuKS § 91 lg 1 kohaselt lõpeb Vabariigi Valitsuse 17.06.2004. a

määruse nr 219 „Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“ kehtivus punktis 33

sätestatud korralduse jõustumisel.

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja

korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

Korralduse põhjendused ja selgitused esitatakse seletuskirjas, mis on kättesaadav

Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis.

5. Kaitsekorra ette valmistamise ja menetluse kirjeldus

Kaitsekorra koostamise ettevalmistustöödega alustati kohe pärast MuKS-i jõustumist. 2021.

aastal moodustati Muinsuskaitseameti peadirektori 23.08.2021 käskkirjaga nr 1.1-5/50-A

Viljandi vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühm, Muinsuskaitseameti

ehituspärandi nõunik-analüütiku Laura Ingerpuu juhtimisel.

Töörühm käis koos 16 korda, koosolekutel arutati kõiki erinevaid muinsuskaitseala kaitsekorra

aspekte alates selle väärtustest, lõpetades võimalike leevenduste ja piirimuudatustega.

Töörühma koosolekutele eelnevalt ja osaliselt ka nendega paralleelselt toimus Viljandi

muinsuskaitseala hoonestuse inventeerimine, mille viis läbi Muinsuskaitseameti

lepingupartner. Viljandi vanalinna muinsuskaitseala inventeerimise aruandele tuginedes

määrati muinsuskaitseala hoonetele kaitsekategooriad. Töörühm vaatas inventeerimise

aruandes tehtud kaitsekategooriate ettepanekud hoonete kaupa läbi ning tegi mitmeid

muudatusi. Seejärel toimus ka muinsuskaitseala planeeritava laiendusala hoonete

inventeerimine, mille järgselt määrasid töörühma liikmed ka laiendatava ala hoonetele

kaitsekategooriad. Töörühma protokollid ning inventeerimisaruanne koos kaitsekategooriate

44

ettepanekute tabeliga on kättesaadavad Muinsuskaitseameti kodulehel Viljandi

muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise lehel ja seletuskirja lisas 1.

Kaitsekorra väljatöötamise käigus koostati pärast inventeerimist veel neli alusuuringut: Viljandi

vanalinna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis paiknevate ajalooliste kinnistute

kaardianalüüs (Martti Veldi, Muinsuskaitseameti kartograafianõunik, 2021); Viljandi vanalinna

tornide vaadeldavuse analüüs (Raul Kalvo, arhitekt, 2021); Viljandi muinsuskaitseala

haljasalade uuring (AB Artes Terrae OÜ, 2022); Viljandi vanalinna muinsuskaitseala

arheoloogiliselt tundlike alade analüüs (Arvi Haak, Tartu Linnamuuseum, 2022). Krundipiiride

analüüsist lähtuti kaitsekorras kinnistupiiride väärtuse ja nõuete määratlemisel. Tornide

vaadeldavuse analüüsi abil täpsustati olulisi vaateid, mis avanevad vanalinna maamärkidele

(kaitsevööndi 2. osa). Haljasalade uuringu põhjal kaardistati olulised ajaloolised haljasalad ning

arheoloogiliselt tundlike alade uuringu alusel määrati arheoloogilise kultuurkihiga alad.

Lisaks küsiti ettevalmistusprotsessi käigus Keskkonnaameti arvamust (e-kiri 18.10.2022), Eesti

Arhitektide Liidu arvamust (kiri 16.12.2022 nr 1.1-7/1985), Viljandi Linnavalitsuse arvamust

(istung 12.12.2022), Muinsuskaitseameti ehitismälestiste ja maastikuarhitektuuri

ekspertnõukogude arvamust (ühine koosolek 19.12.2022) ning arheoloogiamälestiste

ekspertnõukogu arvamust (e-koosolek 13.-28.10.2022).

Avatud menetluse eelses etapis kaasati omanikke ja kohalikku kogukonda teabepäevade kaudu

(24.11.2021 ja 13.04.2022). Avalike teabepäevade kohta avaldati info Sakalas,

Muinsuskaitseameti kodulehel, samuti edastati info muinsuskaitseala kinnisvaraomanike e-

posti aadressidele.

24.11.2021 toimus Viljandi riigimajas teabepäev, kus vestlusringis ning laudkonniti arutleti

Viljandi väärtuste ja kaitse tuleviku üle. Sündmuse ettekanded on kättesaadavad

Muinsuskaitseameti kodulehel.

13.04.2022 toimus Viljandi riigimajas teine teabepäev, kus tutvustati muinsuskaitseala piiride

muutmise ettepanekuid, läbiviidud alusuuringuid ning hoonete kaitsekategooriate ettepanekuid.

Teabepäeva raames toimus ka muinsuskaitseala inventeerimist tutvustav ringkäik Viljandi

muinsuskaitsealal, kus tutvustati esmaseid inventeerimistulemusi ja arutleti erinevate hoonete

väärtuse üle.

Teabepäevadel kogutud infot, arvamusi ja ettepanekuid on rohkemal või vähemal määral

arvestatud ka kaitsekorra koostamisel.

Kõikides kaitsekorra punktides ei olnud töörühmas konsensust. Viljandi Linnavalitsus ei

nõustunud mitmetes punktides Muinsuskaitseameti ettepanekutega ning toimus ka eraldi

arutelu ja seisukohtade vahetus linnavalitsuse liikmete ja esindajate vahel. 13.09.2022 arutati

Viljandi haljasalade teemasid. Viljandi Linnavalitsuse istungil toimus kaitsekorra teemaline

arutelu 23.05.2022 ning Viljandi Linnvalitsuse ja linnavalituses esindajad on 2022. ja 2023.

aastal saatnud oma seisukohad Muinsuskaitseametile kirjalikult, millele Muinsuskaitsemate on

ka kirjalikult vastanud. Muinsuskaitseamet tutvustas kaitsekorra eelnõu mustandit Viljandi

Linnavalitsusele 12.12.2022 ja Viljandi Linnavolikogule 26.01.2023. Mitmetes punktides

nõustus Muinsuskaitseamet Viljandi Linnavalitsuse ettepanekutega, kuid eriarvamusele jäädi

ennekõike Viljandi järve äärse ajaloolise luha-ala küsimuses.

45

Kaitsekorra eelnõu avalik väljapanek toimus 31.01.-01.03.2023. Avaliku väljapaneku vältel

esitatud arvamused ja vastuväited ning neile kujundatud seisukohad on lisatud lühendatult

koondtabelina Viljandi kaitsekorra koostamise veebilehele

(https://www.muinsuskaitseamet.ee/viljandi-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine) avaliku

arutelu dokumentide juurde. 25.04.2023 toimus kaitsekorra avalik arutelu, kus tutvustati

avaliku väljapaneku jooksul esitatud ettepanekuid, arvamusi, vastuväiteid ja

Muinsuskaitseameti seisukohti. Arutelul kuulati ära kohal viibinud ettepanekute ja arvamuste

esitajad.

31.05.2023 esitas Muinsuskaitseamet kaitsekorra eelnõu Kultuuriministeeriumile. 27.06.2023

arutati kaitsekorra eelnõud Muinsuskaitse Nõukogus, kus eelnõule olid vastu Eesti Omanike

Keskliidu ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja.

03.08.2023 kohtusid Viljandi Linnavolikogu ja Linnavalitsuse esindajad Muinsuskaitseameti ja

Kultuuriministeeriumi esindajatega, et arutada täiendavalt läbi endiselt linnapoolset vastuseisu

tekitavad küsimused. Kultuuriministeerium põhjendas kaitsekorra valikuid täiendavalt

14.08.2023 saadetud kirjas ja esitas koostöös Muinsuskaitseametiga linnavalitsusele

ettepanekud sõnastuse täiendamiseks ja muutmiseks 21.09.2023. 04.12.2023 vastas Viljandi

Linnavolikogu, et nad ei ole sõnastusega nõus ja jäävad oma varasema seisukoha juurde.

16.05.2024 toimus kohtumine Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja Viljandi linna

esindajate vahel, kus lepiti kokku, et Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium pakuvad välja

kompromissi järveäärset haljasala puudutava punkti sõnastamiseks. 19.09.2024 saatis

Kultuuriministeeriumi asekantsler muudetud sõnastuse ettepaneku Viljandi linnavalitsuse

liikmetele ja palus tagasisidet. 14.02.2025 saadetud vastuses jäi Viljandi Linnavalitsus oma

esialgse seisukoha juurde ja lisas, et Viljandi järveäärne haljasala (ordulinnuse all Ranna pst ja

järve vahel) kui hoonestamata ala peab kuuluma piirkonda 3 ja tuleb eemaldada ajalooliste

haljasalade kaardilt. Kultuuriministeerium koos Muinsuskaitseametiga kaalusid tehtud

ettepanekut, vaatasid uuesti üle muinsuskaitsealale, linnusevaremetele avanevad vaated ja

järveäärse luha piirkonna ning leidsid, et ettepanek on osaliselt põhjendatud ning Viljandi

järveäärse haljasala (vastavalt piiridele lisas 4) võib liita piirkonnaga 3, kuna see on

hoonestamata haljasala, mille üheks väärtuseks on avatud maastik. Ülejäänud järveäärne ala

jääb piirkonna 2 osaks, kuna seal on mitmeid ehitisi ja rajatisi püsitatud, mistõttu sarnaneb see

olemuselt piirkonna 2 iseloomuga. Ajalooliste haljasalade hulgast järveäärse haljasala

eemaldamine ei ole põhjendatud, kuna tegemist on pika ajalooga haljasalaga. Samas võib alal

kavandada muudatusi, mis ala iseloomuga arvestavad ning säilitavad sealse avatud maastiku.

Muudatusettepanekut selgitati 02.04.2025 Viljandi linna esindajatele (abilinnapea ja

linnaarhitekt), kuid vastuseis kaitsekorrale jäi. Kultuuriministeerium koos

Muinsuskaitseametiga muutsid ettepanekust lähtuvalt korralduse punkti 18 ja täiendasid punkti

21.1, täpsustades, et piirkonna 3 avatud maastikule on lubatud rajada sobiva suuruse ja

kujundusega ehitisi ja rajatisi (taristuobjektid, spordi- ja puhkerajatised, parklad,

teenindushooned jms).

06.05.2025 esitas Kultuuriministeerium kaitsekorra eelnõu ametlikule kooskõlastusringile

ministeeriumitele ja arvamuse andmiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Viljandi

Linnavalitsusele ja Linnavolikogule. Tähtaeg kooskõlastuse andmiseks oli 03.06.2025.

Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Rahandusministeerium

vastasid, et kooskõlastavad eelnõu, ülejäänud ministeeriumid kooskõlastasid vaikimisi.

Viljandi Linnavolikogu ja Eesti Linnade ja Valdade Liit vastasid 03.06.2025, et ei toeta

kaitsekorra eelnõu.

46

18.02.2026 kohtusid Viljandi Linnavalitsuse, Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi

esindajad, et läbi rääkida vastuseisu põhjustanud punktid kaitsekorras ning ühiselt otsustati

kaitsekord uuesti volikokku suunata. 23.04.2026 otsustas volikogu, et ei toeta kaitsekorda.

15.06.2026 toimus Viljandi Linnavalitsuse, Linnavolikogu, Muinsuskaitseameti ja

Kultuuriministeeriumi esindajate töökohtumine, kus arutati täiendavalt läbi vastuseisu

põhjustanud punktid ning lepiti kokku kaitsekorda muudatuste tegemises (punktid 21 ja 22,

millega eemaldati järveäärne haljasala ajalooliste haljasalade kaardilt, lisati piirkonna 3

kehtivate nõuete hulka kõrghaljastust puudutav punkt ning eemaldati kõrghaljastuse rajamisel

viide ajastuomastele liikidele) ja seletuskirja täiendamises (punktid 19.12 ja 19.13, mis

puudutavad asfaltkatte kasutamist ja pinnasevee keldrisse imbumise vältimist). Ühiselt

otsustati, et kaitsekord esitatakse selliselt uuesti volikogule.

24.09.2026 otsustas Viljandi Linnavolikogu kaitsekorra vastuvõtmist toetada. Oma otsuses tõi

volikogu välja vajaduse muuta korralduse punkti 7 alapunktis 6 toodud terminit „Viljandi järve

äärne ajalooline haljasala“, kuna see termin on kokkulepitult võetud välja nii ajalooliste

haljasalade punktist kui ka ajalooliste haljasalade kaardilt Lisa 4. Sobivama sõnastusena pakuti

välja „Viljandi järve äärne ajalooline luha-ala“. Ettepanekust lähtuvalt muudeti kaitsekorda ja

seletuskirja.

6. Korralduse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Korraldus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

7. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamise eesmärk on tagada parimal viisil riiklikult

olulise kultuuripärandi säilimine ja selge muinsuskaitsekorraldus. Korraldus loob senisest

suurema täpsuse muinsuskaitseala väärtustes ja põhimõtetes, tuues kaasa nii uusi leevendusi

kui ka senisest selgemalt määratletud kitsendusi. Kaitsekorra koostamisse on panustanud lai

spetsialistide ring kaasates kohaliku kogukonna esindajaid, mis annab aluse riiklikult oluliste

väärtuste kaitseks Viljandi muinsuskaitsealal.

Kaitsekorras nõudeid, piiranguid ja kohustusi ehk põhiõiguste ja -vabaduste kitsendusi seades

lähtutakse PS § 11 proportsionaalsuse põhimõttest, mille järgi peab olemas olema õige ja

õiguspärane eesmärk. Kui see on olemas, tuleb kaaluda erinevaid alternatiive ja valida neist

välja lahendus, mis tagab kultuuriväärtuse kaitse, kuid ei piira õiguseid ja vabadusi rohkem kui

minimaalselt vajalik.

Viljandi riiklik kaitseala kehtestati juba 1973. aastal, mistõttu puudub kaitsekorra jõustumisel

oluline uus mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule

ning riigiasutuste kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Muinsuskaitseala tähendab kultuuriväärtusliku kohustusi keskkonna säilimise ja hoidmise

tagamiseks erinevatele seotud osapooltele, sh riigi haldusorganitele, kelle pädevus seondub

muinsuskaitsealaga, kohalikule omavalitsusele, kelle territooriumile muinsuskaitseala jääb ja

muinsuskaitsealal ning selle kaitsevööndis asuvate kinnisasjade omanikele. Muinsuskaitseala

47

staatus tähendab kõigile osapooltele nõuet loakohustuslike tegevuste kooskõlastamiseks

Muinsuskaitseametiga (vt tabelit seletuskirja Lisa 2), st Muinsuskaitseametit tuleb teavitada

juhul, kui kavandatav tegevus võib omada mõju muinsuskaitsealale, sh seada ohtu selle

säilimise või muuta selle säilimiseks sobivaid tingimusi. Muinsuskaitseala staatus ja

kaitsekorrast tulenevad nõuded tähendavad muinsuskaitsealal asuva kinnisvara omanikele

kohaliku omavalitsuse ehitusloa taotlemise või ehitusteatise esitamise kohustuse kõrval

täiendavat koormust muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise,

ehitamise või teisaldamise ehitusprojekti koostamiseks vajalike muinsuskaitse eritingimuste

taotlemisel. Mõju seotud osapooltele ei saa hinnata intensiivsemaks kui teiste ametkondadega

seotud õigusaktidest tulenevat kooskõlastamisvajadust.

Kaitsekord näeb seni kehtiva põhimäärusega võrreldes ette mitmeid muudatusi, millel on

erineva kaaluga mõjusid.

Esiteks aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate

kohustuste täitmisele, millega on Eesti Vabariik ühinenud või mille on riik ratifitseerinud (vt

seletuskirja ptk 2 „Viljandi muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse

põhjendus“). Kaitsekorra kehtestamine toetab riikliku tähtsusega kultuuripärandi säilimist,

esile toomist, kasutuses hoidmist ja säästvat arengut. Kaitsekord aitab tagada muinsuskaitseala

kui kultuuriväärtusliku terviku ja seda kujundavate iseloomulike ja kohatunnetust loovate

väärtuste kaitset ja arvestab muinsuskaitseala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ning

selle rakendamine aitab tagada nende säilimise. Kaitsekorra kehtestamine on vahendiks, et

saavutada muinsuskaitseseaduse eesmärk, milleks on tagada kultuuripärandi säilimine ja

mitmekesisus.

Muinsuskaitseala väärtuste teadvustamine, esiletoomine ja hoidmine aitab luua mitmekesist ja

kultuurimälu tugevdavat elukeskkonda. Samuti annab muinsuskaitseala kui unikaalne

kultuuriväärtuslik keskkond kohalikule omavalitsusele võimaluse eristumiseks ning

konkurentsieelise piirkonna arengu suunamisel. Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused loovad

parema ja atraktiivsema elukeskkonna, mis aitab kaasa elukvaliteedi tõusule, loob töökohti,

elavdab majandust, soodustab turismi, kasvatab piirkonna konkurentsivõimet, andes nõnda

positiivse panuse ka regionaalarengusse.

Suurimaks muudatuseks, mis kaitsekord kaasa toob, on ehitiste rühmitamine kolme erinevasse

kaitsekategooriasse, millest hakkab sõltuma tööde tegemisel loakohustus. Kaitsekategooriate

eesmärk on teha leevendusi nendele hoonetele, mille osas senised reeglid ei ole

muinsuskaitseliselt põhjendatud. Muudatuse tulemusena väheneb Muinsuskaitseameti

loakohustus enamike muinsuskaitsealal asuvate hoonete sisetööde osas. Kuna muinsuskaitseala

põhimääruse kohaselt olid muinsuskaitsealal kõikide hoonete interjöörides tööd

loakohustuslikud, siis leevenevad kaitsekorra kehtestamisel nõuded kõikide B- ja C-

kaitsekategooria hoonetele. Endiseks jäävad kitsendused üksnes 13 hoone puhul. Kõikide C-

kaitsekategooria hoonete puhul toob kaitsekord kaasa olulise leevenduse loakohustuse osas.

Loakohustuse piiramisel väheneb oluliselt halduskoormus kodanike jaoks ja töökoormus

ametnike jaoks. C-kaitsekategooria hoonetele ei ole kaitsekorra kehtestamise järgselt enam

nõutavad muinsuskaitse eritingimused ega Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba.

Ehitamiseks piisab kohaliku omavalitsuse ehitusloast või -teatisest, millele Muinsuskaitseamet

annab oma kooskõlastuse.

48

Hoonetele, millel on säilinud ajalooline eksterjöör ja millele omistatakse seetõttu

muinsuskaitseala kontekstis kõrgemat väärtust (B-kaitsekategooria), jäävad kehtima

muinsuskaitse eritingimuste nõue ja eksterjööris tehtavate tööde puhul loakohustuse nõue.

A-kaitsekategooria hoonete puhul säilitatakse ja võimalusel taastatakse nende väärtuslikud

interjööridetailid ning A- ja B-kaitsekategooria hoonetel ka eksterjööridetailid, mis võib (kuid

ei pruugi) omanikule kaasa tuua lisakulusid, kuna tegemist võib olla tavapärastest ehitustöödest

keerukamate ja ajamahukamate töödega. Nimetatud kohustuste täitmist kompenseeritakse

võimalusega saada riiklikku toetust. Seoses muudatustega ameti toetuste jagamise süsteemis on

muinsuskaitsealadele antavad restaureerimistoetused viimastel aastatel oluliselt kasvanud, mis

annab võimaluse rohkemate muinsuskaitseala hoonete korrastamise toetamiseks.

Lisaks on töödele esitatavad täiendavad nõuded (eelnevad uuringud, muinsuskaitseline

järelevalve) seaduses ettenähtud viisil hüvitatavad. Kuna kaasnevaid kitsendusi aitab

leevendada võimalus riikliku toetuse saamiseks, samuti arvestades, et seatavad piirangud ei

muuda seal paiknevate kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda

seda oluliselt, ei ole korraldusega kehtestatavate kitsenduste puhul tegemist omandiõiguse

intensiivse riivega.

Muuhulgas väheneb kaitsekorraga halduskoormus raietööde ja hooajaliste ehitiste püstitamise

osas, kuna Muinsuskaitseamet saab anda oma kooskõlastuse kohaliku omavalitsuse üksuse

loamenetluses ja ei pea eraldi luba väljastama.

Muinsuskaitseala piiri muutmisega seoses jääb muinsuskaitsealalt välja 5 kinnistut üksikute

hoonete ja parklaga, mis tähendab muinsuskaitsealalt välja jäävate kinnisvaraomanike jaoks

kitsenduste vähenemist. Muinsuskaitseala laiendatakse 25 kinnistu jagu (lisaks transpordimaa

kinnistud) C. R. Jakobsoni, Posti, Mäe ja Tartu tänavatel, et liigutada piir tänava teise poole

kinnistute tagumiste piirideni. Kinnistutele jääb 36 hoonet, millest 22 on määratud B-

kategooriasse, 13 C-kategooriasse ning üks neist on ehitismälestis (kultuurimälestiste reg nr

30200).

Kaitsevööndi muutmisega väheneb samuti kinnisvaraomanike hulk oluliselt (kaitsevööndist

jääb välja mitu kvartalit Kõrgemäe tänavast ida suunal). Lisandub aga üks vaatesektor

(kaitsevööndi 2. osa), mis osaliselt kattub praegu kehtiva kaitsevööndiga.

Omanikele väheneb halduskoormus ja ametnikel töökoormus ka kaitsevööndi hoonete puhul,

kus ametiga ei ole vaja kooskõlastada ehitustöid, mis ei hõlma mahulist juurde ehitamist.

Teavitada ei ole vaja alla 20 m² suuruse ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrguse ehitise

püstitamisest.

Samas on muinsuskaitseala kaitsekorra sisu sõnastatud kehtiva põhimääruse tekstiga võrreldes

oluliselt täpsemalt, mis võimaldab Muinsuskaitseametil tagada Viljandi linna väärtuste

säilimise.

8. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

49

9. Vaidlustamine

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja

korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

10. Korralduse kooskõlastamine

Korralduse eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks

Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Viljandi Linnavalitsusele ja Volikogule.

Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Rahandusministeerium

vastasid, et kooskõlastavad eelnõu, ülejäänud ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.

Viljandi Linnavolikogu ja Eesti Linnade ja Valdade Liit vastasid 03.06.2025, et ei toeta

kaitsekorra eelnõu. Muudetud kaitsekorra eelnõu esitati uuesti Viljandi Linnavolikogule pärast

15.06.2026 toimunud kohtumist Viljandi linna, Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi

esindajate vahel. 24.09.2026 toimunud Viljandi Linnavolikogu istungil otsustati kaitsekorra

vastuvõtmist toetada.

Lisa 1: Kaitsekategooriate põhjendused

Lisa 2: Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti

loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast

Lisa 3: Arheoloogilise kultuurkihiga alad Viljandi muinsuskaitsealal

Lisa 4: Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames

esitatud ettepanekud, arvamused ja Muinsuskaitseameti seisukohad