EELNÕU 14.10.2026

VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesanded, töökord, koosseis, julgeolekukomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude moodustamise kord ning teiste osalistega koostöö korraldus

Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 8 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (edaspidi komisjon) täidab talle kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega ja teiste õigusaktidega määratud ning Vabariigi Valitsuse antud riigi julgeoleku ja riigikaitsega seotud ülesandeid.

§ 2. Komisjoni liikmed ja juhtimine (1) Komisjoni liikmed on peaminister, energeetika- ja keskkonnaminister, justiits- ja digiminister, kaitseminister, majandusvaldkonna eest vastutav minister, rahandusminister, siseminister, taristuminister ning välisminister.

(2) Komisjoni tegevust juhib peaminister.

§ 3. Komisjoni ülesanded (1) Komisjon täidab järgmisi ülesandeid: 1) annab hinnanguid riigi julgeolekuolukorrale; 2) määrab kindlaks riigi julgeolekuteabe vajadused, kavandab riigi julgeolekule olulise tähtsusega teabe kogumist ning koordineerib riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava väljatöötamist; 3) koordineerib julgeolekuasutuste ja kaitseväeluure tegevust; 4) vajaduse korral korraldab riigikaitset ja tsiviilkriise puudutava teabe edastamise Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja asjaomastele Riigikogu komisjonidele; 5) täidab muid seadusega pandud või Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid.

(2) Komisjonil on oma ülesannete täitmiseks õigus anda täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid ning saada neilt dokumente ja teavet.

§ 4. Komisjoni istungid (1) Komisjoni istungi kutsub kokku ja selle päevakorra otsustab peaminister.

2

(2) Komisjonile esitatavad dokumendid tuleb esitada piisavalt varakult, et komisjoni liikmetel oleks võimalik need enne arutelu mõistliku aja jooksul sisuliselt läbi vaadata. Üldjuhul esitatakse dokumendid Riigikantseleile vähemalt viis kalendripäeva enne komisjoni istungi toimumise päeva.

(3) Komisjoni istungid on kinnised. Peaministri loal võivad komisjoni istungil sõnaõigusega osaleda teised isikud.

§ 5. Otsuste tegemine komisjoni istungil (1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks komisjoni liiget.

(2) Komisjoni otsused tehakse istungil osalevate liikmete häälteenamusega. Kui ükski komisjoni liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt.

§ 6. Komisjoni istungite protokollimine Komisjoni istungi kohta koostatakse protokoll. Kui komisjoni istungil käsitletakse riigisaladust või salastatud välisteavet, salastatakse istungi protokoll riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

§ 7. Komisjoni töö korraldamine (1) Komisjoni töö korraldamise ja finantseerimise tagab Riigikantselei. Komisjoni sekretär on Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor, kes osaleb komisjoni istungil sõnaõigusega.

(2) Riigikantselei kontrollib ja koordineerib komisjoni otsuste täitmist.

(3) Riigikantseleil on komisjoni töö korraldamiseks õigus saada täidesaatva riigivõimu asutustelt dokumente ja teavet.

(4) Riigikantselei võib anda komisjoni töö korraldamiseks juhiseid.

(5) Komisjon kasutab Vabariigi Valitsuse dokumendiplanke, lisades neile komisjoni nimetuse.

§ 8. Küberjulgeoleku nõukogu (1) Komisjoni juures tegutseb küberjulgeoleku nõukogu.

(2) Küberjulgeoleku nõukogu: 1) koordineerib riikliku küberjulgeoleku tagamist ja annab suuniseid küberjulgeoleku poliitika kujundamiseks; 2) võtab küberjulgeoleku valdkonnas seisukohti ja kujundab selle valdkonna arengut; 3) kooskõlastab sideettevõtja taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamise vastavuse riigi julgeolekuhuvidele; 4) täidab teisi komisjoni antud ülesandeid. (3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on küberjulgeoleku nõukogul haldusmenetluse seaduses haldusorganile antud õigused ja kohustused. (4) Küberjulgeoleku nõukogul on esimees ja juhataja. Küberjulgeoleku nõukogu tööd juhib juhataja.

3

(5) Küberjulgeoleku nõukogu liikmed on järgmistest ministeeriumidest ja asutustest: 1) Andmekaitse Inspektsioon; 2) Haridus- ja Teadusministeerium; 3) Justiits- ja Digiministeerium; 4) Kaitseliit; 5) Kaitseministeerium; 6) Kaitsepolitseiamet; 7) Kaitsevägi; 8) Kliimaministeerium; 9) Kultuuriministeerium; 10) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 11) Politsei- ja Piirivalveamet; 12) prokuratuur; 13) Rahandusministeerium; 14) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; 15) Riigi Infosüsteemi Amet; 16) Riigikantselei; 17) Siseministeerium; 18) Sotsiaalministeerium; 19) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; 20) Välisluureamet; 21) Välisministeerium.

(6) Küberjulgeoleku nõukogu liikme asendusliikmel on asendatava liikme õigused.

(7) Vajaduse korral teiste isikute kaasamise küberjulgeoleku nõukogu töösse korraldab küberjulgeoleku nõukogu juhataja.

(8) Küberjulgeoleku nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks kolmandikku nõukogu hääleõiguslikest liikmetest. Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on küberjulgeoleku nõukogu otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa Riigikantselei, Justiits- ja Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi küberjulgeoleku nõukogu liige.

(9) Küberjulgeoleku nõukogu otsused tehakse koosolekul osalevate hääleõigusega liikmete häälteenamusega. Hääleõigus on Riigikantseleil ja ministeeriumidel. Igal ministeeriumil ja Riigikantseleil on üks hääl. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav küberjulgeoleku nõukogu esimehe hääl, tema äraolekul juhataja hääl. Kui ükski küberjulgeoleku nõukogu liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt.

(10) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on hääleõigus Riigikantseleil, Justiits- ja Digiministeeriumil, Kaitseministeeriumil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, Siseministeeriumil ja Välisministeeriumil.

(11) Küberjulgeoleku nõukogu töökorra kinnitab komisjon.

(12) Lõikes 11 nimetatud töökorras sätestatakse: 1) küberjulgeoleku nõukogu esimees ja juhataja;

4

2) lõikes 5 nimetatud ministeeriumide ja asutuste liikmed ametikoha põhiselt; 3) küberjulgeoleku nõukogu liikmete, esimehe ja juhataja asendamine; 4) muud korralduslikud nõuded.

§ 9. Alakomisjon ja nõukogu (1) Komisjon võib oma ülesannete täitmiseks moodustada alakomisjone või nõukogusid ning määrata nende ülesanded, koosseisu, töökorra ja tööd korraldava asutuse.

(2) Alakomisjonil ja nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus saada täidesaatva riigivõimu asutustelt dokumente ja teavet.

Kristen Michal Peaminister

Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister

Keit Kasemets Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesanded, töökord, koosseis, julgeolekukomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude moodustamise kord ning teiste osalistega koostöö korraldus“ eelnõu

seletuskirja lisa

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesanded, töökord, koosseis, julgeolekukomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude moodustamise kord ning teiste osalistega koostöö korraldus“

eelnõu kooskõlastustabel

Justiits- ja Digiministeerium N r

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud

1. Eelnõu § 8 lõige 2 – teeme ettepaneku muuta punktide 1 ja 2 sõnastust järgmiselt: „1) koordineerib riikliku küberjulgeoleku tagamist ja annab suuniseid küberjulgeoleku poliitika kujundamiseks; 2) võtab küberjulgeoleku valdkonnas seisukohti ja kujundab selle valdkonna arengut;“. Sealjuures tähendab punkti 1 uus sõnastus küberjulgeoleku valdkonna arengu kujundamist ja selle seiret. Punkti 2 muudetud sõnastus iseloomustab selgemini asjaolu, et seisukohtade võtmine ei ole seotud küberjulgeoleku valdkonda puudutavate plaanidega, vaid laiemalt, s.t küberjulgeoleku nõukogu võtab seisukohti ja kujundab küberjulgeoleku valdkonna arengut.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.

2. Eelnõu § 8 lõige 9 – teeme ettepaneku lisada lõikesse viies lause järgmises sõnastuses:

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.

2

„Kui ükski küberjulgeoleku nõukogu liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt.“ Selgitame, et see ettepanek rajaneb eelnõu § 5 lõike 2 teisel lausel, mis näeb sarnase nõude Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni otsuste tegemisel. Seetõttu tuleks sama nõue tekitada ka küberjulgeoleku nõukogu otsuste puhul.

3. Teeme tähelepaneku, et riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses (RSVS) on säilinud üks konkreetne ülesanne Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile. Nimelt näeb RSVS § 35 lg 4 ette välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile jne riigisaladuse edastamise otsustamise Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni poolt olukorras, kus puudub välisleping. Eelnõu seletuskirjas ei ole viidet selle ülesande jätkuva olemasolu kohta, kuid eeldame nüüd, et Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni uue regulatsiooni kohaselt katab seda ülesannet eelnõu § 3 (nn „muu seadusest tulenev ülesanne“). Kui nii on, siis palume seletuskirjas see ära märkida.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

4. Palume eelnõu seletuskirja sisukokkuvõtet täiendada informatsiooniga halduskoormuse kohta ning selle kasvu korral ülevaatega, mille võrra olemasolevat halduskoormust vähendatakse (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 41 lg 2 p 3).

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

Kaitseministeerium N r

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud

1. Palume sõnastada eelnõu § 3 lõike 1 punkt 1 järgmiselt: "1) analüüsib ja hindab riigi julgeolekuolukorda ning juhib strateegilise ohuhinnangu koostamist;".

Arvestatud osaliselt. Eelnõu § 3 lõike 1 punkti 1 sõnastusest on välja jäetud sõnad „vajaduse korral“. Riigi strateegilise ohuhinnangu koostamise juhtimist ei sätestata

3

Selgitus: Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse jõustumisega muutus kehtetuksjulgeolekuasutuste seaduse § 10, mis reguleeris Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesandeid ja riigikaitseseadus, mille alusel oli kehtestatud Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus. Kuni 1. oktoobrini 2026 kehtinud julgeolekuasutuste seaduse § 10 lõike 1 punkt 2 ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimääruse § 3 lõike 1 punkt 5 sätestasid, et Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon muu hulgas „analüüsib ja hindab riigi julgeolekuolukorda“. Kooskõlastamiseks saadetud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu muudab seda ülesannet ja sätestab, et Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon „vajaduse korral annab hinnanguid riigi julgeolekukorrale“ (eelnõu § 3 lõige 1 punkt 1). Kaitseministeerium ei toeta sellist eelnõu § 3 lõike 1 punkti 1 sõnastusettepanekut.

Kuni 1. oktoobrini 2026 kehtinud julgeolekuasutuste seaduse § 10 ning Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimääruse § 3 lõige 1 punkt 5 olid muu hulgas Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile õiguslik alus riigi strateegilise ohuhinnangu koostamiseks. Selline ülesanne ei saa olla komisjonile „vajaduse korral“ ülesanne. Riigi strateegiline ohuhinnang on riigi strateegilise planeerimise seisukohalt alusdokument Eesti julgeolekupoliitika aluste ja Eesti riigikaitse arengukavade koostamiseks. Riskianalüüs ei asenda strateegilist ohuhinnangut. Eelnõu praegune sõnastus jätab lahtiseks, kes koostab riigi strateegilise ohuhinnangu. Palume eelnõu § 3 lõike 1 punkti 1 sõnastust muuta.

julgeolekukomisjoni ülesandena käesolevas eelnõus. Strateegilise ohuhinnangu koostamise protsess kavandatakse reguleerida KORKSi § 16 lõike 5 alusel antavas Vabariigi Valitsuse määruses.

4

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda N r

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud

1. EPKK teeb ettepaneku täiendada määruse eelnõu § 2 lõikes 1 sätestatud Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni koosseisu regionaal- ja põllumajandusministriga.

Peame regionaal- ja põllumajandusministri kuulumist julgeolekukomisjoni vajalikuks, arvestades põllumajanduse ja toidutootmise otsest seost riigi julgeoleku, kriisikindluse ja elanikkonna varustuskindlusega. Riigikogu poolt 2026. aastal heaks kiidetud „Eesti julgeolekupoliitika alused“ käsitleb majandusjulgeolekut ja elutähtsate teenuste toimepidevust Eesti julgeoleku lahutamatu osana. Dokumendis on eraldi rõhutatud vajadust tagada toidu ja muude esmatarbekaupade pikaajaline varustuskindlus kriisi ja sõja korral, sealhulgas tootmise toimepidevuse kaudu.

Toidu varustuskindlust ei ole võimalik käsitleda lahus kodumaise põllumajanduse ja toidutootmise toimepidevusest. Seejuures ei piirdu põllumajanduse roll kriisi- ja julgeolekuolukorras üksnes toidu tootmisega. Põllumajandusettevõtted paiknevad üle Eesti ning ettevõtjad ja nende töötajad tunnevad kohalikke olusid. Seetõttu võivad nad olla olulised kohapealsed „silmad ja kõrvad“, kes märkavad tavapärasest erinevaid olukordi või muutusi ning kelle kaudu on võimalik saada kiiresti teavet maapiirkondades toimuva kohta.

Selgitame. Nõustume, et riigi julgeolekut tuleb vaadata laiemalt. Selle seisukohalt on olulised mh toiduga varustuskindlus, tootmise ja elutähtsate teenuste toimepidevus, majandusjulgeolek ning regionaalselt hajutatud võimekused.

Selgitame, et KORKSiga muudeti julgeolekukomisjoni ülesandeid eesmärgiga keskenduda komisjoni praeguses koosseisus eelkõige spetsiifiliste ja riigi seisukohalt oluliste julgeolekuküsimuste arutamisele (vt eelnõu §-s 3 sätestatud ülesanded). Laia riigikaitse ja riigi julgeolekuga seotud küsimuste käsitlemine ei piirdu julgeolekukomisjoni tegevusega. Regionaal- ja põllumajandusminister on kaasatud oma vastutusvaldkonda puudutavatesse riigikaitse- ja julgeolekuaruteludesse, sealhulgas toiduga varustuskindluse, tootmise toimepidevuse ja regionaalselt hajutatud võimekuste teemadel.

5

Samuti on metsandus-, põllumajandus- ja toidutootmisettevõtete kasutuses märkimisväärne hulk tehnikat, taristut ja muid ressursse, mida saab kriisi- või julgeolekuolukorras rakendada ühiskonna toimepidevuse toetamiseks. Ettevõtete kasutuses on raske- ja eritehnika, suure kandevõimega veokid ning puistematerjalide ja vedelike veoks sobivad transpordivahendid. Põllumajandus- ja metsandussektoris on ühtlasi olemas oskused ja tehnika kaeve- ja pinnasetöödeks, teede ja ligipääsude rajamiseks ning muudeks suuremahulisteks töödeks.

Oluline on ka ettevõtete valduses olev üle Eesti hajutatud taristu. Paljudel põllumajandus- ja toidutootmisettevõtetel on oma puurkaevud ja veesüsteemid, biogaasi- ja muud energiatootmisüksused, päikesepaneelid, tuulikud, energiasalvestid ning muu taristu, mis võib kriisiolukorras toetada nii ettevõtte enda kui ka kohaliku piirkonna toimepidevust. „Eesti julgeolekupoliitika alused“ rõhutab seejuures varude ja võimekuste geograafilise hajutatuse ning tsentraliseerimise vältimise tähtsust.

Riigi julgeoleku planeerimisel on oluline omada terviklikku ülevaadet sektori olemasolevatest teadmistest, oskustest, tehnikast, taristust ja muudest võimekustest ning võimalustest neid kriisi- ja sõjaolukorras rakendada. Sellise teadmise koondamisel ning sektori ja riigi vahelise koostöö korraldamisel on keskne roll Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil.

Seda arvestades tekkis määruse eelnõuga tutvudes küsimus,

6

miks ei ole julgeolekukomisjoni liikmete hulka arvatud regionaal- ja põllumajandusministrit. Seda enam, et eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt on minister esindatud julgeolekukomisjoni juurde kuuluvas küberjulgeoleku nõukogus. Kui ministeeriumi vastutusvaldkonda peetakse põhjendatult oluliseks küberjulgeoleku küsimustes, on keeruline näha põhjust, miks ei peaks sama valdkond olema esindatud julgeolekuküsimuste laiemal strateegilisel käsitlemisel.

Lisaks toidu varustuskindlusele tuleb arvestada regionaalset mõõdet. Eesti julgeolek ja kriisikindlus ei saa tugineda üksnes kesksele riigitasandi vaatele. Kriiside mõju, olemasolevad ressursid, taristu ja inimeste võimekus erinevad piirkonniti ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusala ühendab riigi tasandi regionaalse arengu, kohaliku tasandi ja maapiirkondade toimepidevuse küsimustega.

„Eesti julgeolekupoliitika alused“ lähtub laia riigikaitse põhimõttest, mille kohaselt on Eesti julgeoleku tagamisel oma roll riigil, kohalikel omavalitsustel, elutähtsaid teenuseid osutavatel ettevõtetel, kogukondadel ja inimestel. Selleks, et sektori teadmisi, oskusi, tehnikat, taristut ja muid võimekusi saaks riigi julgeoleku tagamisel vajaduse korral kasutada, peab vastav teadmine jõudma ka julgeolekupoliitika strateegilise otsustamise tasandile.

Eeltoodust tulenevalt leiame, et olukorras, kus riigi julgeolekupoliitika alusdokument käsitleb toidu varustuskindlust, tootmise toimepidevust, elutähtsaid teenuseid, majandusjulgeolekut ja regionaalselt hajutatud

7

võimekusi riigi julgeoleku osana, on põhjendatud regionaal- ja põllumajandusministri kuulumine Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni alalisse koosseisu.

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesanded, töökord, koosseis, julgeolekukomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude moodustamise kord ning teiste osalistega koostöö korraldus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on koostatud 1. oktoobril 2026. a jõustunud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KORKS) rakendamiseks.

Sisulisi muudatusi tehakse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni (edaspidi VVJK) ülesannetes. Kuna VVJK on Vabariigi Valitsuse tööorgan, sätestatakse osa tema seni seadustes reguleeritud ülesannetest, mis tunnistati 1. oktoobril 2026. a kehtetuks, edaspidi käesolevas määruses. Samuti jäetakse KORKSiga tehtud muudatustest tulenevalt osa seniseid ülesandeid VVJK ülesannete hulgast välja. Lisaks täpsustatakse VVJK juures tegutseva küberjulgeoleku nõukogu ülesandeid.

Ülejäänud osas vastab eelnõu jätkuvalt senisele VVJK põhimäärusele ja senine regulatsioon jääb muutmata.

Eelnõuga ei kaasne täiendavat halduskoormust ega selle suurenemist.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei õigusosakonna nõunik Eero Svarval ([email protected], 693 5537) ning julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo ametnikud. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Riigikantselei tugitegevuste osakonna büroo- ja dokumendihalduse valdkonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva ([email protected], 693 5507).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist ja selle sisu kattub valdavas osas senise Vabariigi Valitsuse määrusega (edaspidi VVJK põhimäärus)1.

Eelnõu § 1 sõnastatakse sarnaselt senise määruse §-ga 1, mille tekst viiakse vastavusse KORKSiga.

Eelnõu §-des 2, 4–7 ja 9 võrreldes senise määrusega muudatusi ei tehta.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse VVJK ülesanded. Kuni 01.10.2026 olid VVJK ülesanded sätestatud riigikaitseseaduses ja mitmes teises seaduses. Kuna VVJK on Vabariigi Valitsuse tööorgan, ei sätesta KORKS enam VVJK ülesandeid seaduse tasandil, vaid need kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. VVJK seniseid ülesandeid analüüsiti ka KORKSi seletuskirjas, kus selgitati, millised seni seaduses sätestatud ülesanded nähakse edaspidi ette Vabariigi Valitsuse

1 Vabariigi Valitsuse 11.12.2015 määrus nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“, RT I, 20.06.2025, 23.

2

määruses ning millisele asutusele või organile antakse need ülesanded, mida VVJK edaspidi ei täida.2

Eelnõuga jäetakse VVJK ülesannete hulgast välja järgmised senise VVJK põhimääruse §-s 3 sätestatud ülesanded (või muudetakse nende sõnastust):  VVJK kujundab Vabariigi Valitsuse pädevuses olevates küsimustes julgeoleku-, riigikaitse-

ja kriisireguleerimispoliitika seisukohti (senise VVJK põhimääruse § 3 lõike 1 punkt 1).

Eelnõuga jäetakse selliselt sõnastatud ülesanne VVJK ülesannete hulgast välja. KORKSi § 7 punkti 1 kohaselt kujundab kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise poliitika Vabariigi Valitsus. KORKSi § 8 lõike 1 kohaselt arutab VVJK riigi julgeoleku seisukohalt olulisi küsimusi ning täidab muid talle õigusaktidega määratud ja Vabariigi Valitsuse antud riigi julgeoleku ja riigikaitsega seotud ülesandeid. Käesoleva eelnõu § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt annab VVJK hinnanguid riigi julgeolekuolukorrale.

 VVJK juhib julgeolekupoliitika aluste, riigikaitse ja kriisireguleerimise strateegiliste arengudokumentide ning riigi kaitsetegevuse kava koostamist (senise VVJK põhimääruse § 3 lõike 1 punkt 2).

Eelnõuga jäetakse see VVJK ülesannete hulgast välja. Tegemist on seni riigikaitseseaduse (RiKS) § 7 lõikes 2 sätestatud VVJK ülesandega, mis KORKSi § 9 lõike 2 punkti 2 kohaselt kuulub edaspidi Riigikantselei ülesannete hulka.

 VVJK koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse ja kriisireguleerimise planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel (senise VVJK põhimääruse § 3 lõike 1 punkt 3).

Eelnõuga jäetakse see VVJK ülesannete hulgast välja. Tegemist on seni RiKSi § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatud VVJK ülesandega, mis KORKSi § 7 lõike 2 punkti 3 kohaselt kuulub edaspidi Riigikantselei ülesannete hulka.

 VVJK täidab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega komisjonile pandud ülesandeid riigisaladuse kaitse korraldamisel (senise VVJK põhimääruse § 3 lõike 1 punkt 7).

Nimetatud ülesanne on seotud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses (RSVS) sätestatud VVJK ülesannetega ning jäetakse eelnõust välja, kuna KORKSi jõustumisel 01.10.2026 tunnistati RSVSi § 24 kehtetuks. Samuti muudeti RSVSi § 22 lõike 2 punkti 4, § 23 lõike 3 punkti 4 ja § 52 lõike 1 punkti 7 selliselt, et edaspidi esitavad pädevad asutused ettepanekud salastatud teabe kaitsel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste vältimiseks VVJK asemel asjaomasele ministeeriumile ja Riigikantseleile.

Eeltoodut arvestades sätestatakse eelnõu § 3 lõikes 1 VVJK ülesanded tervikuna uuesti.

Punkti 1 kohaselt annab VVJK hinnanguid riigi julgeolekuolukorrale. Sarnane ülesanne oli seni sätestatud julgeolekuasutuste seaduse (JAS) § 10 lõike 1 punktis 2. Kuna JASi § 10 tunnistati 01.10.2026 kehtetuks, sätestatakse nimetatud ülesanne edaspidi eelnõu § 3 lõike 1 punktis 1. Nimetatud ülesanne on sätestatud ka senise VVJK põhimääruse § 3 lõike 1 punktis 5.

2 Vt Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) seletuskiri, lk 37. Kättesaadav: Eelnõud – Riigikogu

3

Punkti 2 kohaselt määrab VVJK kindlaks riigi julgeolekuteabe vajadused, kavandab riigi julgeolekule olulise tähtsusega teabe kogumist ning koordineerib riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava väljatöötamist. Riigi julgeolekuteabe vajaduste kindlaksmääramise ülesanne oli seni sätestatud JASi § 10 lõike 1 punktis 3 ning ülejäänud ülesanded VVJK põhimääruse § 3 lõike 1 punktis 6. JASi § 10 kehtetuks tunnistamise tõttu koondatakse nimetatud ülesanded eelnõu § 3 lõike 1 punkti 2.

Punkti 3 kohaselt koordineerib VVJK julgeolekuasutuste ja kaitseväeluure tegevust. Sama ülesanne oli seni sätestatud VVJK põhimääruse § 3 lõike 1 punktis 4 ning JASi § 10 lõike 1 punktis 1.

Punkti 4 kohaselt korraldab VVJK vajaduse korral riigikaitset ja tsiviilkriise puudutava teabe edastamise Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja asjaomastele Riigikogu komisjonidele. Sama põhimõte oli sätestatud JASi § 10 lõikes 2, mis tunnistati 01.10.2026 kehtetuks, kuna tegemist ei ole küsimusega, mis eeldaks reguleerimist seaduse tasandil. Seetõttu nähakse vastav põhimõte edaspidi ette käesolevas eelnõus. Sarnaselt senise regulatsiooniga täidab VVJK seda ülesannet vajaduse korral, mis tähendab, et teabe edastamise vajaduse üle otsustab VVJK.

Punkti 5 kohaselt täidab VVJK muid seadusega pandud või Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid. Sama ülesanne oli sätestatud senise VVJK põhimääruse § 3 lõike 1 punktis 8 ning eelnõuga seda sisuliselt ei muudeta. Näiteks tuleneb VVJK-le seadusega pandud ülesanne RSVSi § 35 lõike 4 punktist 2, mille kohaselt otsustab VVJK välislepingu puudumise korral riigisaladuse edastamise välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või muule seaduses nimetatud isikule.

Eelnõu §-s 8 tehakse Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekul muudatused seonduvalt komisjoni juures tegutseva küberjulgeoleku nõukogu (edaspidi ka nõukogu) ülesannetega ja selle töö korraldamisega. Eelnõuga täpsustatakse eelnõu § 8 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud nõukogu ülesandeid.

Punkti 1 kohaselt koordineerib küberjulgeoleku nõukogu riikliku küberjulgeoleku tagamist ja annab suuniseid küberjulgeoleku poliitika kujundamiseks. Ülesanne hõlmab küberjulgeoleku valdkonna arengu jälgimist ja hindamist ning sellest lähtudes valdkonna poliitika kujundamiseks vajalike suuniste andmist.

Punkti 2 kohaselt võtab küberjulgeoleku nõukogu küberjulgeoleku valdkonnas seisukohti ja kujundab selle valdkonna arengut. Muudatusega täpsustatakse, et nõukogu seisukohtade võtmine ei ole seotud üksnes konkreetsete küberjulgeoleku valdkonda puudutavate plaanide või dokumentidega. Nõukogu ülesanne on laiem ning võimaldab tal võtta oma pädevuse piires seisukohti küberjulgeoleku valdkonda puudutavates küsimustes ja seeläbi kujundada valdkonna arengut.

Lisaks täiendatakse Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekul eelnõu § 8 lõiget 9. Muudatuse kohaselt loetakse nõukogu otsus vastuvõetuks ühehäälselt, kui ükski nõukogu liige ei nõua hääletamist. Sellega ühtlustatakse nõukogu otsuste vastuvõtmise kord eelnõu § 5 lõikes 2 sätestatud VVJK otsuste vastuvõtmise korraga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

4

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

4. Määruse mõjud

Eelnõuga viiakse VVJK ülesanded kooskõlla KORKSiga. Võrreldes kuni 01.10.2026 kehtinud VVJK põhimäärusega ei kaasne kavandatavate muudatustega olulist mõju valitsusasutuste, VVJK ega selle liikmete tegevusele või töökorraldusele. Samuti ei kaasne määrusega uusi ega varem analüüsimata mõjusid, sealhulgas KORKSi rakendussätetega seadustes tehtud muudatustest tulenevaid mõjusid.

Eelnõuga ei panda valitsusasutustele täiendavaid ülesandeid ega kaasne selle rakendamisega uusi kohustusi või ülesandeid teistele asutustele ega isikutele. Eelnõuga ei kaasne täiendavat halduskoormust ega selle suurenemist.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisel kulusid ja tulusid ei kaasne.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele. Eelnõu kohta esitasid märkused Justiits- ja Digiministeerium ning Kaitseministeerium. Lisaks esitas eelnõule arvamuse Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Esitatud märkused ja nende arvestamise kohta antud selgitused on lisatud seletuskirjale.

Keit Kasemets Riigisekretär