Riigikogu uurimiskomisjoni Venemaa
Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks istungi protokoll nr 16
Tallinn, Toompea Kolmapäev, 23. september 2026
Algus 9.30, lõpp 10.40
Juhataja: Eerik-Niiles Kross (esimees)
Protokollija: Regina Aasumets (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Vladimir Arhipov, Madis Kallas.
Komisjoni ametnikud: Johannes Vahe (nõunik), Sander-Siim Murik (nõunik).
Puudusid: Toomas Uibo, Peeter Tali, Timo Suslov
Kutsutud: Riigikogu liige Ants Frosch, Haridus- ja Teadusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku osakonna juhataja Helna Karu, järelevalveosakonna juhataja Mairi Uusen ja kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg (osaleb videosilla vahendusel)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Ülevaade eestikeelsele haridusele ülemineku reformist, järelevalvetegevusest, venekeelsetest erakoolidest, tugiharidusest, veebikoolidest ning nendega seotud võimalikust Venemaa mõjutustegevusest Eestis
3. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks Riigikogu majanduskomisjoni nädala (21.09.2026-24.09.2026) töökava
Komisjoni istung kolmapäeval, 23.09.2026 kell 9.30
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Ülevaade eestikeelsele haridusele ülemineku reformist, järelevalvetegevusest, venekeelsetest erakoolidest, tugiharidusest, veebikoolidest ning nendega seotud võimalikust Venemaa mõjutustegevusest Eestis
3. Info ja muud küsimused Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Eerik-Niiles Kross, Anti Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Vladimir Arhipov, Madis Kallas).
2. Ülevaade eestikeelsele haridusele ülemineku reformist, järelevalvetegevusest, venekeelsetest erakoolidest, tugiharidusest, veebikoolidest ning nendega seotud võimalikust Venemaa mõjutustegevusest Eestis
Komisjoni esimees selgitas Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatele, et üheks oluliselt fookusteemaks, mida komisjon soovib sügisistungjärgu jooksul käsitleda, on eestikeelsele õppele üleminek (venekeelsed era- ja munitsipaalkoolid, lasteaiad, huvihariduskeskused, veebikoolid, noorteorganisatsioonid) ja selle rakendumine nii era- kui ka munitsipaalkoolides, samuti venekeelsetes lasteaedades, huvihariduskeskustes, veebikoolides ja noorteorganisatsioonides.
Esimees palus HTMi ametnikel anda komisjonile ülevaade järgmistes küsimustes, mida on tõstatatud ka Eesti meediaruumis sh sotsiaalmeedias:
• Kuidas on kulgenud üleminek eestikeelsele haridusele, selle reformi hetkeseis ja suuremad komistuskivid?
• Millise põhimõtte alusel toimub muukeelsete erakoolide rahastamine riigi poolt?
• Kuidas toimub riikliku järelevalve korraldamine erakoolide tegevus üle?
• Kas Haridus- ja Teadusministeerium koostab statistilisi ülevaateid, mis kajastavad õpilaste liikumist koolide vahel (riiklikud koolid vs üleminekukoolid vs erakoolid) ja kas see informatsioon on avalikult kättesaadav?
• Eesti koolide võimalik koostöö Venemaa ja Valgevene haridusasutustega?
• Narva õigeusu gümnaasiumi kaasus seoses valeandmete esitamisega?
• Osalemine venekeelsete veebikoolide kursustel?
HTM eestikeelsele õppele ülemineku osakonna juhataja Helna Karu selgitas, et tänase seisuga on Eestis 49 üleminekukooli (enne üleminekut oli 55 kooli), kus varasemalt toimus õpe kas täielikult vene keeles või osaliselt eesti keeles. Suuremat muudatused on toimunud Ida-Virumaal, Tallinnas, Valgas, Pärnus.
Lasteaedadest on vaatluse all 81 asutust (enne üleminekut oli 100 eelkooliõppeasutust). Siin on asutuste arvu vähenemist mõjutanud asutuste liitmised ja laste arvu vähenemine.
Õpetajate keeleoskuse nõuete täitmise osas vastab tänase seisuga nõuetele ligikaudu 97% õpetajatest. Piirkonniti ei vasta keelenõuetele veel ligikaudu 3% õpetajatest. Lasteaedades ei vasta keelenõuetele 34% töötajatest. Arvudes väljatooduna on näitajad järgmised:
• 40 lasteaiaõpetajat (3%)
• 47 lasteaia abiõpetajat (4%)
• 104 kooliõpetajat (3%)
Vastavad andmed saadi 10. septembri seisuga. Andmed kontrollitakse üle käesoleva aasta novembrikuu lõpuks.
Suurem tähelepanu on suunatud õpetajate kvalifikatsiooninõuete täitmisele. Jätkub kvalifitseeritud ja eesti keelt valdavate õpetajate otsimine ning värbamine nii koolidesse kui ka lasteaedadesse. Oleme praegu olukorras, kus mitmel juhul on töötajal olemas kõrgharidus, kuid puudub õpetajakutse ning selle omandamine on pooleli. Lasteaia abiõpetajale kõrgharidusnõue üldjuhul ei kehti.
Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel ei vasta üleminekukoolides kvalifikatsiooninõuetele 2026.
aasta seisuga 824 õpetajat ehk 28%. Lasteaedades ei vasta kvalifikatsiooninõuetele 164 õpetajat ehk 13%.
Andmed kontrollitakse üle novembrikuu keskpaigaks.
HTM teeb koostööd ülikoolidega õpetajatele täienduskoolituste ja kursuste pakkumiseks. Üle Eesti tegutseb 17 piirkondlikku lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) metoodikakeskust, kelle ülesanne on toetada haridustöötajaid, kes õpetavad eesti keelest erineva emakeelega lapsi ja õpilasi. Metoodilise toe arendamine ja selle kättesaadavuse parandamine on HTMi käesoleva aasta üks prioriteetidest. Eesti keele õpetamisel tuge vajavaid koole on üle Eesti. Jätkatakse koolide vajaduste kaardistamist ning vastava metoodilise toe pakkumist.
Praegu toimuvad tasemetööd, mille tulemuste põhjal koostatakse kevadeks põhjalikum analüüs. Senise info põhjal on toimunud positiivne edasiminek.
Õpetajatele koostatakse 4.–6. klassile metoodilisi juhendmaterjale eestikeelseks aineõppeks neile õpetajatele, kes õpetavad eesti keelest erineva emakeelega õpilasimis sisaldavad nii sisulisi juhiseid kui ka praktilisi harjutusi. Materjalide väljatöötamine toimub Eesti Keele Instituut (EKI) toetatud ja HTM ESF eelarvest rahastatud programmi „Keelesamm“ raames ja koostöös Tallinna Õpetajate Maja Metoodikakeskusega. Lisaks on õpetajatele kättesaadavaks tehtud Opiqu keskkonnas olevad Avita metoodilised juhendmaterjalid aineõppeks.
HTM tunnustab Narva kooliõpetajaid, kes osalevad aktiivselt koolitustel ja koolide direktoreid, kellega on saavutatud väga hea koostöö.
Ministeeriumile on saanud teatavaks info, et osa vene kodukeelega peresid võtab oma lapse koolist ära ning suunab koduõppe vormis vene veebikoolidesse. Kontrollitud andmete põhjal koduõppele suunduvate õpilaste arv hüppeliselt kasvanud ei ole. Viimase aasta jooksul on laekunud üks vastavasisuline pöördumine lapsevanemalt, kes väljendas kindlat vastuseisu eestikeelsele koolile. Lapsevanemate ja teiste osapoolte poolt on tõstatatud küsimusi ka õpetajate eesti keele oskuse taseme ning keeleõppe kvaliteedi kohta. Samuti on osundatud vajadusele investeerida õpetajate täienduskoolitusse ning õppematerjalide kvaliteeti.
Lisaks on ministeeriumisse jõudnud info Venemaa korraldatavate õpilasürituste ja olümpiaadide kohta, mille raames pakutakse osalejatele muu hulgas preemiareise Venemaa pealinna Moskvasse. Praegu puudub täpne ülevaade sellest, kui palju Eesti õpilasi sellistes tegevustes osaleb.
Meeleolude ja rahulolu kaardistamiseks korraldatakse riiklike rahuloluküsimustikke. Ülemineku tasemetöid tehakse 4. klassis ja 7. klassis igal aastal neljas õppeaines ning sellel aastal lisati tasemetööde taustaküsimustikesse ka lisaküsimusi (kuidas õpilased õpivad, kus eesti keelt kasutavad ja kuidas õppetöösse suhtuvad).
Viimasesse küsitlusse said lisatud küsimused selle kohta, kuidas õpilased õpivad ning kuidas nad õppetöösse suhtuvad.
Õppejuhtidega suhtlemisel saadud tagasiside näitab, et õpilaste seas on märgatavalt suurenenud hea eesti keele oskusega õpilaste osakaal ning õpilaste meeleoludes on toimunud positiivne muutus. Samas tõdeti, et lastevanemate ja osade õpetajate seas on märgata kõhklusi eestikeelsele õppele ülemineku vajaduse suhtes. Sellepärast peetakse HTMis oluliseks järjepidevat koostööd lastevanematega ning nende teadlikkuse ja kaasatuse suurendamist.
Lastevanemate toetamiseks tutvustatakse Šveitsi - Eesti koostööprogrammi sotsiaalseks kaasatuseks ja lõimumiseks, mis aitab luua paremad võimalused muukeelsete inimeste osalemiseks kohalikus ühiskonnaelus. Programmi eelarve jaotub nelja ministeeriumi vahel ja selle peavastutajaks on
Kultuuriministeerium. Lisaks on kõigile üleminekukoolidele edastatud infomaterjalid võimaluste kohta, kuidas lapsevanem saab soovi korral koos oma lapsega eesti keelt õppida.
Eestikeelsetes koolides, kus õpivad muu kodukeelega õpilased, pakutakse täiendavaid võimalusi eesti keele omandamiseks. Keeleõppe toetuse kaudu on võimalik rahastada muu hulgas õpetajate töötasu, täiendavaid õppetunde ja täiendavat keeleõpet ning rakendada diferentseeritud keeleõpet. Lisaks pakutakse õppeasutustele professionaalset arengut toetavaid võimalusi (nt osaleda seminaridel ja koolitustel) ning arenguprogrammi, mille raames arutatakse koos kooli meeskonnaga, kuidas toetada muu kodukeelega õpilaste õppimist ja arengut senisest tõhusamalt. Käesoleval õppeaastal laiendatakse seda programmi ka eestikeelsetele koolidele, kus õpivad muu emakeelega õpilased.
Helna Karu tõstatas Ida-Virumaa õpetajate infovahetusega seotud probleemi, mis puudutab õpetajate ametlikke kontaktandmeid. Mitmed piirkonna kohalikud omavalitsused, sh Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Jõhvi, ei ole õpetajatele loonud @edu-domeeniga tööalaseid e-posti aadresse, mille kaudu oleks võimalik turvaliselt edastada õppematerjale ja õppekorraldusega seotud teavet (täiendkoolitused, seminarid jm). Seetõttu kasutatakse piirkonnas jätkuvalt ka @ru-lõpulisi e-posti aadresse. HTM-i hinnangul ei ole selline kanal tundliku tööalase info edastamiseks piisavalt turvaline ning see raskendab vajaliku info jõudmist õpetajateni, kuna kirjad satuvad rämpsposti.
HTM järelevalveosakonna juhataja Mairi Uusen rääkis, et järelevalve raames kontrollitakse, milliseid õppematerjale on koolis õppeaasta jooksul kasutatud. Ühe erakooli puhul tuvastati Venemaalt pärit õppematerjalide kasutamine, kuid kontrolli käigus ei tuvastatud nende materjalide puhul poliitilise mõjutustegevusega seotud sisulisi tunnuseid.
Helna Karu sõnas, et huvihariduse valdkonnas on olukord üldiselt hea, kuid samas on eestikeelse huvihariduse pakkumine Ida-Virumaal, eelkõige Narvas, ning Valgas, endiselt piiratud. Praegu ei ole nimetatud piirkondades huviharidust vastavalt keele-eelistustele pakkuda. Neis piirkondades on valdavalt venekeelne huviharidus. HTM otsib koostöös kohalike omavalitsustega võimalusi eestikeelse huvitegevuse laiendamiseks koolides, kus on olemas eesti keelt valdavad õpetajad. Võimalike tegevustena on käsitletud näiteks keelekohvikute ja eestikeelsete huviringide korraldamist.
Tõdeti, et eestikeelsele õppele üleminek toimub huvihariduses aeglasemalt. Samas ei taga eestikeelne õppe- või huvitegevuse keskkond iseenesest lapse eesti keele oskuse omandamist kui selleks puuduvad piisavad võimalused keele aktiivseks kasutamiseks ja harjutamiseks.
Eesti keele kasutamise ja praktiseerimise toetamiseks peeti oluliseks koostööd eestikeelsete koolidega, sealhulgas sõpruskohtumiste ja ühistegevuste korraldamist. Samuti toodi esile vajadus suurendada eestikeelse huvihariduse pakkumist.
Mairi Uusen selgitas, et järelevalve raames on HTMi fookuses 49 üleminekukooli. Järelevalvet on koolides läbi viidud korduvalt, alates aastatest 2021–2022. Probleemsemate koolide puhul jätkatakse korduvkülastustega ning vajadusel viiakse järelevalvet läbi täiendavalt
Järelevalve käigus viiakse läbi vestlusi koolijuhtide, õpetajate, õpilaste ja lapsevanematega ning antakse võimalus eraldi vestlusteks ka hoolekogu liikmetele. Hinnatakse, kas õppetöö toimub nõutud ulatuses eesti keeles ning kas õppekvaliteet vastab nõuetele ning seda, kas koolide õppekavad vastavad riiklikele õppekavadele. Keelseaduse nõuete kontrollimisel osalevad ka Keeleameti inspektorid.
Järelevalve käigus on pöördunud ministeeriumi poole ka õpilased ise, kes on väljendanud muret oma eesti keele oskuse taseme pärast, sest soovivad jätkata õpinguid kõrgkoolis ja olla konkurentsivõimelised tööturul. Individuaalvestlustes tuleb sageli esile täiendavat infot, mis ei pruugi muul viisil järelevalve käigus ilmneda.
Tagasisidet ja infot saadakse ka HTMle laekunud pöördumiste ja kaebuste kaudu. Järelevalve tulemusi arutatakse koos koolipidajatega, kes aitavad tuvastatud probleeme lahendada ja vajalikke muudatusi ellu viia.
Seoses erakoolidega avaldati muret erakoolide järelevalve korraldamise üle, kuna nende koolide pidajatele kehtivad teatud küsimustes paindlikumad regulatsioonid ja neile on antud suurem otsustusvabadus (õppekeele valik). Samuti on erakoolipidajatel kooli pidamisel suurem isiklik roll ja vastutus.
Samas loodetakse, et Riigikogu poolt äsja vastu võetud erakooliseaduse muudatused, mis teevad omavalitsustele erakoolide taristu- ja muude tegevuskulude toetamise taas vabatahtlikuks, taastab omavalitsuste õiguse rääkida kaasa koolivõrgu kujundamisel ning oma haridusraha kasutamisel. Seadusemuudatusega lõpetati Riigikohtu 2014. aasta otsusest alates kestnud põhiseadusevastane olukord, mis kohustas omavalitsusi toetama erakoole ja nende laienemist automaatselt ajal, mil riik ning omavalitsused oma koolivõrku kokku peavad tõmbama. Nüüd on riigil võimalus suunata rohkem raha õppetöösse ja õpetajatesse.
Riik annab erakoolidele nii praegu kui ka tulevikus iga lapse eest riiklikku haridustoetust võrdselt munitsipaalkoolidega. Lisaks saavad erakoolid veel kolm aastat, ehk kuni 2029. aasta lõpuni, üleminekuajal riigilt ka tegevuskulude lisatoetust, mida omavalitsused ja munitsipaalkoolid riigilt ei saa.
Järelevalvega seotud tegevuste raames võetakse vaatluse alla erakoolide riigieksami tulemusi. Kui tulemused jäävad mõnes erakoolis alla erakoolide keskmise, siis minnakse kohapeale olukorda kontrollima (nt erapõhikool Intellekt Kohtla-Järvel; Narva Õigeusu Gümnaasium).
Järelevalve järgmise riskipõhise fookusena on kavandatud endiste muukeelsete lasteaedade olukorra hindamine. Tähelepanu pööratakse sellele, et lastel oleks kooli jõudes võimalikult ühtlane eesti keele oskuse tase ja vajalik valmisolek eestikeelseks õppeks.
Samuti jälgitakse koolides toimunud muudatusi, sealhulgas juhtkonna vahetusi ja õppekorraldusega seotud arenguid. Vajadusel hinnatakse olukorda uuesti, et vältida eestikeelsele õppele ülemineku tagasipöördumist.
Erakoolide järelevalve näitena toodi välja Narva Õigeusu Gümnaasium, kus viidi läbi järelevalve, mille käigus tuvastati, et kool oli statsionaarses õppes õppivate õpilaste nimekirjade alusel korraldanud enam kui 400 õpilasele täienduskoolitust. Selline korraldus ei olnud lubatud ning selle tulemusena tekkis riigile üle 600 000 euro suurune rahaline kahju. Kooli juhtkond on omalt poolt leidnud, et olukorra üheks põhjuseks olid Haridus- ja Teadusministeeriumi ebaselged juhised õppe korraldamise kohta.
Ministeerium on teinud kooli omanikule, kelleks on mittetulundusühing Õigeusu Hariduse Ühing
"Ülestõusmine"*, ettekirjutuse korraldada koolis üksikainete õpe vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ja esitada Eesti hariduse infosüsteemis korrektsed andmed. Äriregistri järgi esindab teiste hulgas kooli pidavat mittetulundusühingut "Ülestõusmine" Vitali Gavrilov, kes on ka mittetulundusühingu Eesti kristlik õigeusu kirik (endine Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirik ehk Moskvale alluv õigeusu kirik Eestis) juhatuse liige.
Lisaks on ministeerium edastanud materjalid prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
HTM kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg kirjeldas olukorda Valga linna koolides, kus muu emakeelega õpilaste osakaal on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, sealhulgas romade kogukonnast pärit õpilaste arvelt. Koolide õpetajate nõudmised ja ootused laste koolikohustuse täitmise ning eesti keele õppe osas ei ole olnud järjepidevad. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga otsitakse võimalusi olukorra parandamiseks.
Eestikeelsele õppele ülemineku kontekstis tõstatati küsimus vaimse erivajadusega õpilaste toetamisest. Arutelus rõhutati vajadust lähtuda õpilaste individuaalsetest vajadustest ning keskenduda eelkõige tavapäraste oskuste arendamisele. Lapsevanemate poolt on esitatud väiteid selle kohta, et üleminek eestikeelsele õppele võib osadele õpilastele põhjustada psüühikahäireid või esile kutsuda suitsidaalset käitumist. HTM on jätkuvalt seisukohal, et mistahes keele õppimine ei saa olla iseenesest kahjulik ning lisaks emakeelele teise keele omandamine võib hoopiski toetada õpilase teadmiste ja edasise õppimise võimaluste arengut.
Logopeedidest rääkides toodi välja, et erinevate keelte hääldused ja häälikusüsteemid on väga erinevad ning muukeelsete laste toetamiseks on vajalik vastava ettevalmistusega spetsialistide olemasolu. Seda vajadust on HTM arutanud ka Eesti Logopeedide Ühinguga ning pakkunud ka täienduskoolitusi vene keelega töötavatele logopeedidele.
Koduõppe ja veebikoolide puhul märgiti, et täiemahulise sõja algusest alates 2022. aastast on koduõppel olevate õpilaste arv suurenenud 60-lt 80-le.
Hiljuti on HTM muutnud koduõppe korraldust, et tagada üha laiemalt leviva koduõppe puhul hariduse kvaliteet ja lapse huvide kaitse.
Muudatused on ajendatud uuringu ja järelevalve käigus tuvastatud probleemidest. Uuring ja järelevalve näitasid, et on vaja selgemat vastutuse jaotust ja otsustamise aluseid, samuti selgemalt kokku lepitud õppesisu ja sagedasemat õpitulemuste kontrolli. Keskseks dokumendiks muutus individuaalne õppekava, kuhu märgitakse nii õppesisu kui ka kooli poolt korraldatava õpitulemuste kontroll. Kui praegu kontrolliti koduõppe edenemist vähemalt kord poolaastas, siis nüüd vähemalt kord kuus. Koduõppele jäämise otsustab edaspidi direktor, kes peab veenduma, et vanem suudab õpet korraldada ning laps on võimeline koduõppes riikliku õppekava õpitulemusi saavutama. Kool peab koduõppe õpilasele tagama vajaduspõhised tugiteenused, näiteks eripedagoogi või psühholoogi toe. On loodud selgemad alused ka koduõppe katkestamiseks.
Viimase kahe aasta jooksul on koduõppe järelevalvet tõhustatud ning probleemsete juhtumite lahendamisel tehakse koostööd järelevalveasutustega.
Jürgen Rakaselg märkis, et erakoolide tulubaasist moodustab riiklik toetus olulise osa, ligikaudu 60%. Samuti ta tõi välja, et Eestis ei ole praegu formaalselt venekeelse õppekeelega erakooli kategooriat ning venekeelset õpet pakkuvates erakoolides õpib hinnanguliselt ligikaudu 790 õpilast.
Tõusetub küsimus, millised võimalused on riigil erakoolide tegevuse ja õppekeele reguleerimiseks olukorras, kus põhiseadus § 37 ütleb, et seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole ning õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus. Selline regulatsioon annab eraõppeasutustele laiema otsustusruumi. Samuti vajab täpsustamist, millistel tingimustel on võimalik riiklikku toetust piirata või muuta juhul, kui kooli tegevus ei ole kooskõlas muude õigusaktides sätestatud nõuetega. Paraku puudub riigil ülevaade mõningate erakoolide rahastamisallikatest. Vähese järelevalve ja piiratud riikliku sekkumise korral võivad hakata kujunema nö hariduslikult isoleeritud keskkonnad. Vajadust kehtiva erakoolide rahastamise regulatsiooni ülevaatamiseks on vajalik.
Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et erakoolide tegevust tuleb käsitleda pikaajalise ettevõtlusena ning rahastamismudelite muutmise korral peaks üleminekuaeg olema piisavalt pikk (3–4 aastat), kuid erakoolide edasine rahastamine vajab põhjalikku analüüsi.
Komisjoni liikmed palusid vastuseid täiendavatele küsimustele, mis puudutasid eesti keele õpet kutsehariduskoolides, muu emakeelega laste astumist Venemaal tegutsevatesse kõrgkoolidesse, tasuta eesti keele õpet, kakskeelne üleminekumudeli (60% eesti ja 40% vene keeles).
HTM esindajad tõid positiivse näitena välja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ja selle uues juhi Hendrik Aguri, kes asus jõuliselt muutma venekeelset eelmisesse ajastusse kuuluvat koolikultuuri, mis tänaseni on Eestis piirkonniti säilinud. Narva Kutsehariduskeskuse juhil oli personali leidmine lühikese ajaraami tõttu väga keeruline. Praegusel ajal on seal keeleõppe toetamiseks ligikaudu 200–300 õpilast kaasatud aktiivsesse keeleõppesse. Seniste tulemuste põhjal ei ole tegemist olnud väga suure hüppega, kuid siiski positiivse arenguga, mida tuleb tunnustada. Kutsehariduskeskus teeb senisest tihedamat koostööd HTM-i ESF programmi „Keelesamm“ raames ning koolituste korraldamisel. Oluliseks peetakse intensiivse keeleõppe jätkamist. Ida-Viru Kutsehariduskeskuse puhul on noored ja uued juhid otsustanud rakendada eestikeelsele õppele üleminekut toetavat arenguprojekti.
Ka Tallinna linna kutsehariduskeskused on kavandanud kutsehariduse täielikku üleminekut eestikeelsele õppele aastaks 2030. Üleminekuperioodil on kavandatud eestikeelse õppe osakaalu järkjärguline suurendamine, eesmärgiga jõuda 2030. aastaks täielikult eestikeelse õppeni.
Ülemineku tempo sõltub olulisel määral kohaliku omavalitsuse ja koolijuhtide valmisolekust ning sellest, kui kiiresti kavandatud muudatusi rakendatakse. Gümnaasiumiastmes ja kutseõppes suunatakse õpilasi järk-järgult suuremas mahus eestikeelsele õppele, et toetada eesti keele omandamist ning tagada noorte parem valmisolek tööturule sisenemiseks.
Helna Karu sõnul vajavad tähelepanu ka mittetöötavad ja mitteõppivad noored, kelle puhul võib eesti keele ebapiisav oskus olla üheks takistuseks haridusse või tööturule jõudmisel.
HTM teeb koostööd erinevate õppeasutustega, et pakkuda tasuta eesti keele õppimise võimalusi, näiteks Narvas on see teenus koondatud Eesti Keele Maja juurde.
HTMil puuduvad praegu andmed Venemaal õppivate laste kohta, kuid ka nende kohta kogutakse ja täpsustatakse infot.
Eraldi teemana on laual veel vähemusrahvuste pühapäevakoolid – kohad, kus muu emakeelega õpilased saavad õppida oma emakeelt. Need kvalifitseeruvad huvikoolide alla ning neid toetab samuti riik. Kui vene kodukeelega laste õpitulemused on praegu madalamad, tuleb neid jõulisemalt toetada. Ta ütles, et sotsiaalmeediat jälgides kohtab seal üksikuid rahulolematuid inimesi, kes jäävad selles küsimuses eriarvamusele. Üha rohkem on neid, kes jagavad oma positiivseid kogemusi eestikeelsele õppele üleminekust. Veel sel aastal valmib õppeasutusi hõlmav terviklik seiresüsteem. Edaspidi võimaldab süsteem jälgida olukorda õppeasutuse põhiselt ning juhul, kui mõni õppeasutus liigub nn punasesse tsooni, kaasatakse probleemi lahendamisse nõustajad, eksperdid ja järelevalve. Järgmisel kevadel on seeläbi võimalik saada olukorrast juba terviklikum ülevaade.
Vastates küsimusele kakskeelsest üleminekumudelist (60%-40%) tõdeti, et rakendatud meetmete eesmärk on tagada eestikeelsele õppele üleminek viisil, mis toetab õppe kvaliteedi säilimist ning võimaldab jätkuvalt säilitada ja arendada õpilaste emakeelt ja kultuurilist identiteeti.
Ka pärast eestikeelsele õppele üleminekut jääb aastani 2030 õpe gümnaasiumiastmes sisuliselt siiski kakskeelseks, st vähemalt 60% eesti ja 40% vene keeles.
Selline erikord põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel on loodud oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks. Siinkohal on riik teinud rohkelt pingutusi (koolitused, rahalised toetused, metoodikate ja õppevara väljatöötamised jms), tagamaks sujuva ülemineku eestikeelsele õppele ja õppekvaliteedi säilimise ning et vene keele ja kultuuri õpet saab kool süvendada ka valikainete arvel, ei peaks eelduslikult gümnaasiumiastmes eesti keelele üleminek seadma ohtu isiku õigust haridusele (PS § 37) ning õigust säilitada rahvuskuuluvus (§ 49).
3. Info ja muud küsimused
Uurimiskomisjoni esimees tegi ettepaneku korraldada järgmine uurimiskomisjoni istung Euroopas toime pandud sabotaažiaktide ja nende mõju käsitlemiseks 14. oktoobril ruumis L332 algusega kl 9.00 - istung on avalik. Komisjoni esimees pani ettepaneku hääletamisele vastavalt RKKTS §36 lg 3.
Otsustati:
1.1. Uurimiskomisjoni 14.10.2026 istung on avalik (konsensus: Eerik-Niiles Kross, Anti Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Vladimir Arhipov, Madis Kallas).
(allkirjastatud digitaalselt)
Eerik-Niiles Kross
esimees
(allkirjastatud digitaalselt)
Regina Aasumets
protokollija