Eesti 200 fraktsioon

RIIOIKOGU

coeo°P- LilOti YOi2o2ç.

VOLIKIRI

Pw4 a3 01komisjoni

Lugupidamisega

92 Lcin Toomas Uibo Eestj 200 fraktsiooni esimees

RIlOIKOGU Lossi plats Ia. 1'. i-372 631 6331 riigilcogmee

15165, Tallinu F. +372 631 6334

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 180

Eesti, videosild Reede, 9. oktoober 2026

Algus 9.00, lõpp 9.58

Juhataja: Vladimir Arhipov (aseesimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Maido Ruusmann, Stig Rästa (Peeter

Tali asendusliige), Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Kristo Enn Vaga ja Luisa

Värk

Kutsutud: energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo, Kliimaministeeriumi välissuhete

osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila, kliima ja keskkonnahoidliku majanduse

osakonna juhataja Laura Remmelgas, elurikkuse kaitse osakonna looduskaitse strateegia

valdkonna juht Mart Kiis ning ringmajanduse osakonna tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete

valdkonnajuht Piret Otsason (2. päevakorrapunkt); välisminister Margus Tsahkna, ministri

diplomaatiline nõunik Mari-Liis Sulg, Välisministeeriumi Euroopa osakonna lauaülem Triin

Hiiesalu (3. päevakorrapunkt); Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise

koostöö osakonna juhataja Martin Põder ja sama osakonna nõunik Priit Potisepp ning

ministeeriumi nõunik Märten Ross (4. päevakorrapunkt); Riigikantselei EL sekretariaadi

nõunik Karin Zereen (2. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna

pressinõunik Maris Meiessaar (1.–5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 12. oktoobril 2026 toimuval Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil

3. Eesti seisukohad 13. oktoobril 2026 toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil

4. Eesti seisukohad 8. oktoobril 2026 toimuval eurorühma kohtumisel ja 9. oktoobril 2026

toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni nädala (05.10–11.10.2026) töökava

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung esmaspäev, 05.10.2026

Istungit ei toimu.

2

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung reede, 09.10.2026 kell 09.00

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 12. oktoobril 2026 toimuval Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil

3. Eesti seisukohad 13. oktoobril 2026 toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil

4. Eesti seisukohad 8. oktoobril 2026 toimuval eurorühma kohtumisel ja 9. oktoobril 2026

toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil

5. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn

Eesmaa, Maido Ruusmann, Stig Rästa, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

2. Eesti seisukohad 12. oktoobril 2026 toimuval Euroopa Liidu keskkonnanõukogu

istungil

Erkki Keldo andis ülevaate Eesti seisukohtadest 12. oktoobril 2026 toimuval Euroopa Liidu

keskkonnanõukogu istungil. Energeetika- ja keskkonnaminister sõnas, et istungi üks

prioriteetsemaid teemasid Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem (edaspidi HKS),

mille üle on oodata sisulist arutelu. Lisaks kinnitatakse Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühised

seisukohad kliimakonverentsiks COP31 ja elurikkuse konverentsiks COP17. Eesti jaoks on

oluline kaitsta HKSi juures Eesti majanduse konkurentsivõimet, varustuskindlust ja

julgeolekut, kirjeldada sektorite olukorda, põhjendada tasuta kvootide jätkuvat vajadust.

Arutlusele tulevad ka sotsiaal-majanduslikud küsimused, põlevkiviõlisektoriga seotud

varustuskindlus, tööstuse konkurentsivõime ja realistlik ülemineku tempo, merenduse

jääolude ja jäätmesektori riiklike süsteemidega arvestamine. COP31 toimub novembris

Antalyas ning keskendub energeetikale. Iirimaa eesistumise ajal ning ministrite soovil on

järeldused varasemast fokusseeritumad. Eesti toetab järelduste vastuvõtmist, rõhutades

kliimaeesmärkide sidumist energiajulgeoleku tugevdamisega ning et heitkoguste

vähendamisel pööratakse tähelepanu ka ühiskondade majanduse üldisele vastupanuvõimele ja

juba toimuvate kliimamuutuste mõjudega hakkamasaamisele. Samuti on oluline Venemaa

Ukraina-vastase agressioonisõja selge hukkamõist. COP17 toimub oktoobris Jerevanis ning

keskendub elurikkuse eesmärkide rakendamisele, 2030. aasta sihtidele ja rahastusele. Eesti

toetab järelduste heakskiitmist tingimusel, et liikmesriikidele jääb piisav siseriiklik

paindlikkus ning meetmed arvestavad riikide elurikkuse kao peamisi survetegureid ja

looduslikke ning sotsiaal-majanduslikke erinevusi.

Lea Danilson-Järg sõnas, et ei osale hääletusel, kuna ei nähtu, et valitsus taotleks CO₂-

teemadel põhimõttelisi muudatusi.

Vladimir Arhipov pani hääletusele toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti. V.

Arhipov sõnas, et ei osale samuti hääletusel.

Erkki Keldo täpsustas, et Enn Eesmaa ei avaldanud seisukohta hääletuse osas.

Vladimir Arhipov sõnas, et arvestame, et E. Eesmaa ei osalenud käesoleva punkti hääletusel

istungil, kuna ta ei avaldanud oma seisukohta hääletuse osas.

Otsustati:

2.1. toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Maido Ruusmann, Stig Rästa,

Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, ei hääletanud 2: Vladimir Arhipov, Lea

Danilson-Järg).

3. Eesti seisukohad 13. oktoobril 2026 toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu

istungil

3

Margus Tsahkna andis ülevaate Eesti seisukohtadest 13. oktoobril 2026 toimuval Euroopa

Liidu üldasjade nõukogu istungil. Välisminister jätkas, et nõukogu istungi esimene

päevakorrapunkt on jätkuvalt ELi pikaajaline eelarve (edaspidi MFF). Raamistiku ettepanek

esitatakse 10. oktoobril, mistõttu puudub praegu alus Eesti seisukohtade muutmiseks.

Esmaspäeval tutvustab peaminister ELAKis Euroopa Ülemkogu seisukohti, kus tuleb

käsitlusele ka MFF. Teine päevakorrapunkt on 15.–16. oktoobril toimuva Euroopa Ülemkogu

ettevalmistamine. Päevakorras on Ukraina, ELi laienemine ja sisereformid, MFF,

konkurentsivõime, Lähis-Ida, Euroopa kaitse ja julgeolek ning ränne. Eesti toetab kavandatud

päevakorda, kuid sisuline arutelu toimub esmaspäeval. Eesti jätkab Ukraina toetamist ja

Venemaa-vastaste sanktsioonide edendamist ning peab vajalikuks avada kõik Ukraina ja

Moldova läbirääkimisklastrid. Konkurentsivõime arutelus antakse ülevaade tegevuskava „Üks

Euroopa, üks turg“ rakendamisest. Lähis-Ida puhul peab Eesti oluliseks Iraani režiimist

lähtuvate ohtude vähendamist ning toetab pingutusi piirkondliku stabiilsuse tagamiseks ja

Hormuzi väina avamiseks. Kolmas päevakorrapunkt käsitleb ELi 2026. aasta seadusandlike

prioriteetide ühisavalduse ülevaadet ja tegevuskava „Üks Euroopa, üks turg“. Seadusandlike

prioriteetide hetkeseis võetakse teadmiseks. Eesti toetab tegevuskava „Üks Euroopa, üks turg“

eesmärki kujundada 2027. aasta lõpuks konkurentsivõimeline Euroopa ühtne turg. Peamised

tegevussuunad on õigusraamistiku lihtsustamine, halduskoormuse ja siseturu tõkete

vähendamine, avatud ja mitmekesise kaubanduspoliitika edendamine, energiahindade

langetamine ning digi- ja tehisintellektipöörde kiirendamine. Eesti peab eriti oluliseks kapitali

kättesaadavuse parandamist ja kapitaliturgude arengut, sest kapitali kõrge hind ja piiratud

kättesaadavus pärsivad investeeringuid ning ettevõtluskeskkonda. Neljas päevakorrapunkt

käsitleb ELi väärtuste ja õigusriigi olukorda Ungaris. Euroopa Parlament algatas 2018. aastal

Ungari suhtes Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohase menetluse. Kuigi Ungaris on toimunud

valitsuse vahetus ning alustatud demokraatlike institutsioonide tugevdamiseks vajalikke

reforme ja uue põhiseaduse ettevalmistamist, ei ole muudatusi veel täielikult ellu viidud.

Euroopa Komisjonil ja Euroopa Liidu Nõukogul puudub seetõttu alus menetluse

lõpetamiseks. Arutelul antakse ülevaade Ungari senistest sammudest ja edasistest

reformivajadustest. Eesti toetab Ungari õigusriigi olukorra arutamist ning artikli 7 kohase

menetluse jätkamist. Viienda päevakorrapunkti raames annab eesistujariik Iirimaa ülevaate

lihtsustamise koondpaketi hetkeseisust kus Eesti toetab eesmärkide saavutamist. Kuues

päevakorrapunkt käsitleb laienemiseelseid poliitikaülevaateid. Euroopa Komisjon avaldas

teatise ELi poliitikate kohandamise kohta uute liikmesriikide vastuvõtmiseks. Materjal

sisaldab ettepanekuid muu hulgas uute liikmesriikide õiguste, vetoõiguse ja

üleminekuprotsesside kohta. Eesti toetab ELi laienemist, kuid ettepanekuid, sealhulgas

ühehäälsuse ja konsensuse põhimõtteid ning võimalikke pikki üleminekutähtaegu, tuleb veel

analüüsida ning lõplikud seisukohad kujundatakse ELAKis. Üldasjade nõukogu serval

toimuval tööhommikusöögil arutatakse kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide

kaasamist Euroopa Demokraatliku Kerksuse Keskuse tegevusse.

Lea Danilson-Järg küsis, kuidas mõjutab Eesti tõsiseltvõetavust varasemast

sanktsioonipraktikast erinev otsus seoses Silmeti tarnija Solikamski magneesiumitehase juhi

sanktsioonide alt vabastamisega.

Margus Tsahkna vastas, et Eesti ei ole senisest sanktsioonipraktikast kõrvale kaldunud, kuna

kedagi ei ole sanktsiooninimekirjast eemaldatud ega sanktsioonidest vabastatud. Euroopa

Komisjon ajakohastab nimekirju pidevalt ning hindab juhtumipõhiselt isikute ja ettevõtete

võimalikku lisamist. Kõnealune juhtum puudutab Euroopale strateegilisi ressursse tarnivaid

ettevõtteid. Eestis tegutsevad Silmet ja NeoGroup toodavad haruldasi muldmetalle ja

4

magneteid, millest sõltub märkimisväärne osa Euroopa tehnoloogia- ja autotööstusest.

Seetõttu konsulteeris Euroopa Komisjon ka Eestiga. Põhiprobleem on siiski Euroopa jätkuv

sõltuvus Venemaa ning ka Hiina toormest ja tehnoloogiast. Viimastel aastatel on Eestis tehtud

investeeringuid ja avatud Narvas uus tehas, et sõltuvusi vähendada, kuid alternatiivseid

tarneahelaid ei ole veel piisavalt. Tegemist ei ole üksnes Eesti, vaid kogu Euroopa

strateegilise probleemiga. Koostöös Euroopa Komisjoniga tuleb leida lahendus, mis

vähendaks sõltuvust Venemaa toormest ja tagaks samal ajal Euroopa tehnoloogia-, auto- ja

muu tööstuse toimimise. M. Tsahkna rõhutas, et Eesti ei ole taotlenud kellegi

sanktsiooninimekirjast eemaldamist. Strateegilisest sõltuvusest vabanemiseks või

alternatiivsete tarneahelate loomiseks tuleb lahendus leida koostöös Euroopa Komisjoniga.

Antud juhtum ei nõrgesta Eesti senist positsiooni Venemaale surve avaldamisel ega Ukraina

toetamisel. Ka teised liikmesriigid on konsultatsioonides üksikuid sanktsiooniettepanekuid

mitte toetanud, kuid mõnikord ärihuvidest lähtudes, millesse kõnealune juhtum ei kuulu, vaid

tuleneb strateegilisest sõltuvusest.

Vladimir Arhipov märkis, et hetkel on tegemist paratamatusega.

Margus Tsahkna lisas, et olukord on keeruline ning lihtsat lahendust ei ole. On peetud

läbirääkimisi Neo Performance Materialsi ja Silmetiga, kuid Kanada börsiettevõttele kuuluv

NeoGroup ei ole Eesti riigiettevõte ning selle tarneahelad ei ole üksnes Eesti kontrolli all.

Küsimusega on tegeletud ka koostöös Euroopa Komisjoniga, kes toetas osaliselt NeoGroup

Narva magnetitehase investeeringut. Tegemist on Euroopa jaoks elutähtsa tarneahelaga ning

Eestis asuvad tehased on praegu sisuliselt asendamatud.

Urve Tiidus küsis seoses tegevuskava „Üks Euroopa, üks turg“ eesmärgiga kiirendada

idapiiri riikide kaitsealgatuste elluviimist, et milline on selle algatuse hetkeseis ning kas

liikmesriikide vahel on saavutatud piisav toetus või arutelud jätkuvad.

Margus Tsahkna vastas, et see on seotud eelkõige MFF-i läbirääkimistega, milles Eesti

taotleb kahte eesmärki. Esiteks soovime rahastada kahetise kasutusega tehnoloogia

arendamist ning idapiiri rajamist ja kindlustamist. Valitsuse kinnitatud esialgses MFF-i

riigiplaanis on selleks ja immigratsiooni vähendamiseks ette nähtud märkimisväärsed

vahendid ning koostatud esmane jaotusettepanek. Lõplikud riigiplaanid kinnitab järgmine

valitsus pärast MFF-i raamistiku ja mahu kokkuleppimist. Teiseks taotleb Eesti Venemaa

agressioonisõja mõjude tõttu idapiiri riikidele erikohtlemist, sest vähenenud investeeringud ja

piirikaubandus on kahandanud tulusid ning seadnud meid ebavõrdsesse olukorda. Eesti on

vastavad ettepanekud esitanud ja loodab neile toetust. Samalaadset erikohtlemist taotlevad ka

lõunapoolsed liikmesriigid, mistõttu tuleb leida tasakaalustatud lahendus.

Vladimir Arhipov tegi ettepaneku toetada välisministri esitatud Eesti põhisõnumeid.

Otsustati:

3.1. toetada välisministri esitatud Eesti põhisõnumeid (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea

Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Maido Ruusmann, Stig Rästa, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo

Tamm, Urve Tiidus).

4. Eesti seisukohad 8. oktoobril 2026 toimuval eurorühma kohtumisel ja 9. oktoobril

2026 toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil

Martin Põder andis ülevaate Eesti seisukohtadest 8. oktoobril 2026 toimuval eurorühma

kohtumisel ja 9. oktoobril 2026 toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil.

Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja sõnas, et

tavapäratult hiline seisukohtade ajastus tulenes eesistujariigi materjalide hilisest saabumisest.

5

Eurorühmas anti Euroopa Komisjoni raporti põhjal ülevaade riigi rahanduse mõjususest ja

tõhususest, kapitaliturgude edenemisest ning makromajanduse arengutest. Arutati ka

kütusehindade tõusu mõju, kus osa liikmesriike soovib eelarvereeglite paindlikumat

tõlgendamist ja suurte energiaettevõtete lisakasumi maksustamist. Arutelu jätkub ECOFIN-i

tööhommikusöögil, kuid Euroopa Komisjoni hinnangul kuulub maksude kehtestamine ja

nende kujundamine liikmesriikide pädevusse. ECOFIN-i põhiteema on kapitaliturgude

integratsiooni järelevalve pakett (edaspidi MISP), mille kohta eesistujariik soovib saavutada

nõukogu läbirääkimispositsiooni. Lahtised küsimused puudutavad eelkõige Euroopa

Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi ESMA) rahastamist ja selle järelevalve alla kuuluvate

oluliste kauplemiskohtade määratlemist. Eesti seisukohti ei ole kompromissiga nõustumiseks

vaja muuta, kuid läbirääkimised võivad kujuneda keeruliseks. Komisjon tutvustab ka ELi

pangandusturu konkurentsivõimet käsitlevat teatist ja raportit, mis annavad suuna alates

järgmise aasta esimesest kvartalist kavandatavatele õigusalgatustele. Oluline teema on

jätkuvalt Ukraina rahastamine, mille lisavajadus Venemaa rünnakute tugevnemise tõttu

kasvab. EL on seni kandnud ligikaudu kaks kolmandikku toetusest, kuid oodatakse ka teiste

partnerite jätkuvat panust. Võimalike rahastamisallikatena käsitletakse külmutatud varade

kasutamist, laene ja kahepoolset toetust, arvestades Ukraina piiratud laenuvõimet. Lisaks

kinnitatakse ELi seisukohad Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Maailmapanga

kohtumisteks Bangkokis, tehakse kokkuvõte Euroopa poolaasta kogemustest ning antakse

ülevaade finantsvaldkonna algatuste menetlemisest.

Lea Danilson-Järg sõnas, et energiajulgeolek ja energia taskukohasus peaksid praeguses

olukorras olema kliimaeesmärkidest prioriteetsemad. Arvestades energiahindade jätkuvat

tõusu ja eesootavat keerulist talve, küsis L. Danilson-Järg, kas Eesti esindajatel tuleks

rõhutada vajadust senise kliimapoliitika ümberhindamiseks, sealhulgas CO2 heitkoguste

maksustamise vähendamiseks, mis aitaks alandada energiahindu nii kodutarbijatele kui ka

ettevõtetele.

Märten Ross vastas, et eurorühmas käsitleti energiahindade tõusu, selle seost

energiajulgeolekuga ning mõne liikmesriigi ettepanekuid eelarvereeglite paindlikumaks

tõlgendamiseks. Arutelus ei toetatud energiahindade riiklikku kontrolli, vaid keskenduti

Euroopa toimetulekule üleilmse energiahinnašokiga. Valdav seisukoht oli, et energiajulgeolek

ja rohepoliitikaks vajalikud investeeringud ei ole vastuolus, vaid täiendavad teineteist.

Euroopa sõltuvuse vähendamiseks fossiilkütuste välistarnijatest tuleb jätkata investeeringuid

oma energiaallikatesse. Lühiajalised toetusmeetmed peaksid vältima energianõudluse

suurendamist ja soodustama pakkumise kasvu. Samas ei ole kõik liikmesriikide rakendatud

meetmed neid põhimõtteid järginud. Arutelus formaalset kokkulepet ei saavutatud.

Lea Danilson-Järg sõnas, et energiajulgeoleku ja rohepoliitika eesmärgid on praeguses

olukorras siiski vastuolus. Kõrge CO₂ hind piirab Eesti põlevkivi kasutamist ja suurendab

energiahinda ajal, mil alternatiivsete energiaallikate kättesaadavus ja varustuskindlus on

ohustatud. Samal ajal sõltuvad taastuvenergialahendused suurel määral Hiina toormest ja

tehnoloogiast, nagu Euroopa tööstus sõltub mõnes valdkonnas Venemaa tarnetest. Seetõttu

tuleks kliima- ja energiapoliitikas senisest enam arvestada varustuskindlust ning vältida Eesti

põlevkivienergeetika maksustamist tasemel, mis muudab energia tarbijatele raskesti

kättesaadavaks. L. Danilson-Järg märkis, et julgustab Eesti esindajaid seda seisukohta

aktiivsemalt väljendama.

Märten Ross vastas, et energiahindade kõrge tase on seotud fossiilkütuste hinnaga, kus

Euroopa on importija. Võrreldes nelja-viie aasta taguse hinnašokiga on Euroopa olukord

paranenud tänu ulatuslikele investeeringutele oma energiaallikatesse, mis on aidanud

6

elektrihindu piirata. Parim kaitse üleilmsete hinnašokkide vastu on mitte toetada fossiilkütuste

nõudlust ja importi. Selles vaates on Euroopa praegu varasemast paremas olukorras.

Lea Danilson-Järg sõnas, et jääb eriarvamusele, kuna Eesti põlevkivi on kodumaine

energiaallikas, mis võimaldaks pakkuda taskukohast ja kättesaadavat energiat, kui selle

maksukoormus oleks madalam.

Märten Ross vastas, et põlevkivi ulatuslikum kasutamine ei tagaks praegusest soodsamat

energiat, kuna Eesti energiahinda mõjutavad kohalikust põlevkivist enam Euroopa

imporditava gaasi, nafta ja teiste energiakandjate hinnad.

Urve Tiidus küsis hinnangut, milline arutatavatest rahandus- ja majandusküsimustest on

praegu kõige keerulisem.

Märten Ross vastas, et poolteise päeva päevakorda on koondatud liiga palju teemasid,

mistõttu ei jõutud eurorühmas kõiki küsimusi sisuliselt käsitleda. Energiaküsimuste kõrval

valmistavad rahandusministritele enim muret kõrged globaalsed intressimäärad ja riigivõla

hind. Seda mõjutavad lisaks energiahindadele ka võlakirjaturgude areng ja suurte

tehnoloogiaettevõtete investeeringunõudlus, mis hoiavad intressid kõrgel. Eriti tugevalt võib

see piirata suure võlakoormusega riikide eelarvepoliitilisi valikuid.

Aivar Sõerd küsis, kuidas käsitlevad ministrid olukorda, kus on surve riigivõlakirjade

intressidele ja kasvavad riikide eelarve puudujäägid ja võlakoormused, samal ajal kui

eelarvereeglid praegu ei kehti. A. Sõerd sõnas, et eelarvereeglite paindlikum kohaldamine

kütusehindade mõju leevendamiseks tekitab vastuolu, sest reeglite lõdvendamine võib

suurendada eelarvepuudujääki ja võlakoormust ning seeläbi ka intressikulusid ning küsis mis

on Eesti positsioon eelarvereeglite uuendamise suhtes.

Märten Ross vastas, et üldine mure on kõrgete intresside võimalik mõju globaalsele

majanduskasvule ja finantsstabiilsusele. Euroopas puudutab intresside ja eelarvepuudujäägi

kohandamise probleem eelkõige suure võlakoormusega riike. Turgudel jälgitakse eriti

Prantsusmaa eelarvekavasid, mida Prantsusmaa peab usaldusväärseks ja õigesuunaliseks.

Eelarvereeglite üle toimus eraldi arvamuste vahetus, kuid otsuseid ei tehtud. Mõne

liikmesriigi hinnangul piiravad kulude kasvu reeglid energiahindadest tingitud

inflatsioonišoki korral ebaproportsionaalselt, kuid Euroopa Komisjon leidis, et uued reeglid ei

ole nii kitsendavad. Eesti ei näe põhjust kokkulepitud eelarvereeglite lõdvendamiseks,

toetatud on vaid kaitsekulude erandit.

Vladimir Arhipov küsis, kas komisjon soovib Rahandusministeeriumi esindajate esitatud

Eesti põhisõnumite toetamiseks hääletust.

Lea Danilson-Järg sõnas, et ei osale hääletusel, kuna puudub veendumus, et valitsuse

esindaja kaitseb kõiki Eesti huve piisavalt.

Vladimir Arhipov sõnas, et ka tema ei osale hääletusel. Seejärel pani V. Arhipov hääletusele

toetada Rahandusministeeriumi esindajate esitatud Eesti põhisõnumeid.

Teele Vares täpsustas, kas Enn Eesmaa ja Kadri Tali ei osale hääletusel.

Enn Eesmaa sõnas, et jättis hääletamata.

Vladimir Arhipov sõnas, et kuna Kadri Tali staatuseks MS Teamsi kõnes on „ootel“, siis

vastuhääli ei ole.

Otsustati:

4.1. toetada Rahandusministeeriumi esindajate esitatud Eesti põhisõnumeid (konsensus:

Maido Ruusmann, Stig Rästa, Aivar Sõerd, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, ei hääletanud 3:

Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Lea Danilson-Järg).

7

5. Info ja muud küsimused

Vladimir Arhipov sõnas, et 6.-8. detsembril toimub Dublinis, Iirimaal COSAC täiskogu

konverents ning ELAKi delegatsiooni kinnitamine on kavas 16. oktoobri istungil. Ta lisas, et

16. oktoobri istungil on kavas ELAKi delegatsiooni kinnitamine ka 29.–30. novembril

toimuvale konverentsile „Rahu ja stabiilsus – Euroopa ühine projekt“ Dublinis, Iirimaal. V.

Arhipovandis teada, et järgmine ELAKi istung toimub 12. oktoobril kell 13.45 ELAKi

ruumis P280.

Otsustati:

5.1. Määrata EL asjade komisjoni liige riigikaitsekomisjonis Peeter Tali vastutavaks

ettekandjaks nõukogu otsuse osas, millega antakse Euroopa Komisjonile luba osaleda

Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis peetavatel läbirääkimistel

rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral – COM(2026) 401

(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Maido Ruusmann, Stig

Rästa, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Arhipov

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 180

Eesti, videosild Reede, 9. oktoober 2026

Algus 9.00, lõpp 9.58

Juhataja: Vladimir Arhipov (aseesimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Maido Ruusmann, Stig Rästa (Peeter

Tali asendusliige), Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Kristo Enn Vaga ja Luisa

Värk

Kutsutud: energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo, Kliimaministeeriumi välissuhete

osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila, kliima ja keskkonnahoidliku majanduse

osakonna juhataja Laura Remmelgas, elurikkuse kaitse osakonna looduskaitse strateegia

valdkonna juht Mart Kiis ning ringmajanduse osakonna tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete

valdkonnajuht Piret Otsason (2. päevakorrapunkt); välisminister Margus Tsahkna, ministri

diplomaatiline nõunik Mari-Liis Sulg, Välisministeeriumi Euroopa osakonna lauaülem Triin

Hiiesalu (3. päevakorrapunkt); Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise

koostöö osakonna juhataja Martin Põder ja sama osakonna nõunik Priit Potisepp ning

ministeeriumi nõunik Märten Ross (4. päevakorrapunkt); Riigikantselei EL sekretariaadi

nõunik Karin Zereen (2. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna

pressinõunik Maris Meiessaar (1.–5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 12. oktoobril 2026 toimuval Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil

3. Eesti seisukohad 13. oktoobril 2026 toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil

4. Eesti seisukohad 8. oktoobril 2026 toimuval eurorühma kohtumisel ja 9. oktoobril 2026

toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni nädala (05.10–11.10.2026) töökava

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung esmaspäev, 05.10.2026

Istungit ei toimu.

2

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung reede, 09.10.2026 kell 09.00

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 12. oktoobril 2026 toimuval Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil

3. Eesti seisukohad 13. oktoobril 2026 toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil

4. Eesti seisukohad 8. oktoobril 2026 toimuval eurorühma kohtumisel ja 9. oktoobril 2026

toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil

5. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn

Eesmaa, Maido Ruusmann, Stig Rästa, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

2. Eesti seisukohad 12. oktoobril 2026 toimuval Euroopa Liidu keskkonnanõukogu

istungil

Erkki Keldo andis ülevaate Eesti seisukohtadest 12. oktoobril 2026 toimuval Euroopa Liidu

keskkonnanõukogu istungil. Energeetika- ja keskkonnaminister sõnas, et istungi üks

prioriteetsemaid teemasid Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem (edaspidi HKS),

mille üle on oodata sisulist arutelu. Lisaks kinnitatakse Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühised

seisukohad kliimakonverentsiks COP31 ja elurikkuse konverentsiks COP17. Eesti jaoks on

oluline kaitsta HKSi juures Eesti majanduse konkurentsivõimet, varustuskindlust ja

julgeolekut, kirjeldada sektorite olukorda, põhjendada tasuta kvootide jätkuvat vajadust.

Arutlusele tulevad ka sotsiaal-majanduslikud küsimused, põlevkiviõlisektoriga seotud

varustuskindlus, tööstuse konkurentsivõime ja realistlik ülemineku tempo, merenduse

jääolude ja jäätmesektori riiklike süsteemidega arvestamine. COP31 toimub novembris

Antalyas ning keskendub energeetikale. Iirimaa eesistumise ajal ning ministrite soovil on

järeldused varasemast fokusseeritumad. Eesti toetab järelduste vastuvõtmist, rõhutades

kliimaeesmärkide sidumist energiajulgeoleku tugevdamisega ning et heitkoguste

vähendamisel pööratakse tähelepanu ka ühiskondade majanduse üldisele vastupanuvõimele ja

juba toimuvate kliimamuutuste mõjudega hakkamasaamisele. Samuti on oluline Venemaa

Ukraina-vastase agressioonisõja selge hukkamõist. COP17 toimub oktoobris Jerevanis ning

keskendub elurikkuse eesmärkide rakendamisele, 2030. aasta sihtidele ja rahastusele. Eesti

toetab järelduste heakskiitmist tingimusel, et liikmesriikidele jääb piisav siseriiklik

paindlikkus ning meetmed arvestavad riikide elurikkuse kao peamisi survetegureid ja

looduslikke ning sotsiaal-majanduslikke erinevusi.

Lea Danilson-Järg sõnas, et ei osale hääletusel, kuna ei nähtu, et valitsus taotleks CO₂-

teemadel põhimõttelisi muudatusi.

Vladimir Arhipov pani hääletusele toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti. V.

Arhipov sõnas, et ei osale samuti hääletusel.

Erkki Keldo täpsustas, et Enn Eesmaa ei avaldanud seisukohta hääletuse osas.

Vladimir Arhipov sõnas, et arvestame, et E. Eesmaa ei osalenud käesoleva punkti hääletusel

istungil, kuna ta ei avaldanud oma seisukohta hääletuse osas.

Otsustati:

2.1. toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Maido Ruusmann, Stig Rästa,

Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, ei hääletanud 2: Vladimir Arhipov, Lea

Danilson-Järg).

3. Eesti seisukohad 13. oktoobril 2026 toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu

istungil

3

Margus Tsahkna andis ülevaate Eesti seisukohtadest 13. oktoobril 2026 toimuval Euroopa

Liidu üldasjade nõukogu istungil. Välisminister jätkas, et nõukogu istungi esimene

päevakorrapunkt on jätkuvalt ELi pikaajaline eelarve (edaspidi MFF). Raamistiku ettepanek

esitatakse 10. oktoobril, mistõttu puudub praegu alus Eesti seisukohtade muutmiseks.

Esmaspäeval tutvustab peaminister ELAKis Euroopa Ülemkogu seisukohti, kus tuleb

käsitlusele ka MFF. Teine päevakorrapunkt on 15.–16. oktoobril toimuva Euroopa Ülemkogu

ettevalmistamine. Päevakorras on Ukraina, ELi laienemine ja sisereformid, MFF,

konkurentsivõime, Lähis-Ida, Euroopa kaitse ja julgeolek ning ränne. Eesti toetab kavandatud

päevakorda, kuid sisuline arutelu toimub esmaspäeval. Eesti jätkab Ukraina toetamist ja

Venemaa-vastaste sanktsioonide edendamist ning peab vajalikuks avada kõik Ukraina ja

Moldova läbirääkimisklastrid. Konkurentsivõime arutelus antakse ülevaade tegevuskava „Üks

Euroopa, üks turg“ rakendamisest. Lähis-Ida puhul peab Eesti oluliseks Iraani režiimist

lähtuvate ohtude vähendamist ning toetab pingutusi piirkondliku stabiilsuse tagamiseks ja

Hormuzi väina avamiseks. Kolmas päevakorrapunkt käsitleb ELi 2026. aasta seadusandlike

prioriteetide ühisavalduse ülevaadet ja tegevuskava „Üks Euroopa, üks turg“. Seadusandlike

prioriteetide hetkeseis võetakse teadmiseks. Eesti toetab tegevuskava „Üks Euroopa, üks turg“

eesmärki kujundada 2027. aasta lõpuks konkurentsivõimeline Euroopa ühtne turg. Peamised

tegevussuunad on õigusraamistiku lihtsustamine, halduskoormuse ja siseturu tõkete

vähendamine, avatud ja mitmekesise kaubanduspoliitika edendamine, energiahindade

langetamine ning digi- ja tehisintellektipöörde kiirendamine. Eesti peab eriti oluliseks kapitali

kättesaadavuse parandamist ja kapitaliturgude arengut, sest kapitali kõrge hind ja piiratud

kättesaadavus pärsivad investeeringuid ning ettevõtluskeskkonda. Neljas päevakorrapunkt

käsitleb ELi väärtuste ja õigusriigi olukorda Ungaris. Euroopa Parlament algatas 2018. aastal

Ungari suhtes Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohase menetluse. Kuigi Ungaris on toimunud

valitsuse vahetus ning alustatud demokraatlike institutsioonide tugevdamiseks vajalikke

reforme ja uue põhiseaduse ettevalmistamist, ei ole muudatusi veel täielikult ellu viidud.

Euroopa Komisjonil ja Euroopa Liidu Nõukogul puudub seetõttu alus menetluse

lõpetamiseks. Arutelul antakse ülevaade Ungari senistest sammudest ja edasistest

reformivajadustest. Eesti toetab Ungari õigusriigi olukorra arutamist ning artikli 7 kohase

menetluse jätkamist. Viienda päevakorrapunkti raames annab eesistujariik Iirimaa ülevaate

lihtsustamise koondpaketi hetkeseisust kus Eesti toetab eesmärkide saavutamist. Kuues

päevakorrapunkt käsitleb laienemiseelseid poliitikaülevaateid. Euroopa Komisjon avaldas

teatise ELi poliitikate kohandamise kohta uute liikmesriikide vastuvõtmiseks. Materjal

sisaldab ettepanekuid muu hulgas uute liikmesriikide õiguste, vetoõiguse ja

üleminekuprotsesside kohta. Eesti toetab ELi laienemist, kuid ettepanekuid, sealhulgas

ühehäälsuse ja konsensuse põhimõtteid ning võimalikke pikki üleminekutähtaegu, tuleb veel

analüüsida ning lõplikud seisukohad kujundatakse ELAKis. Üldasjade nõukogu serval

toimuval tööhommikusöögil arutatakse kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide

kaasamist Euroopa Demokraatliku Kerksuse Keskuse tegevusse.

Lea Danilson-Järg küsis, kuidas mõjutab Eesti tõsiseltvõetavust varasemast

sanktsioonipraktikast erinev otsus seoses Silmeti tarnija Solikamski magneesiumitehase juhi

sanktsioonide alt vabastamisega.

Margus Tsahkna vastas, et Eesti ei ole senisest sanktsioonipraktikast kõrvale kaldunud, kuna

kedagi ei ole sanktsiooninimekirjast eemaldatud ega sanktsioonidest vabastatud. Euroopa

Komisjon ajakohastab nimekirju pidevalt ning hindab juhtumipõhiselt isikute ja ettevõtete

võimalikku lisamist. Kõnealune juhtum puudutab Euroopale strateegilisi ressursse tarnivaid

ettevõtteid. Eestis tegutsevad Silmet ja NeoGroup toodavad haruldasi muldmetalle ja

4

magneteid, millest sõltub märkimisväärne osa Euroopa tehnoloogia- ja autotööstusest.

Seetõttu konsulteeris Euroopa Komisjon ka Eestiga. Põhiprobleem on siiski Euroopa jätkuv

sõltuvus Venemaa ning ka Hiina toormest ja tehnoloogiast. Viimastel aastatel on Eestis tehtud

investeeringuid ja avatud Narvas uus tehas, et sõltuvusi vähendada, kuid alternatiivseid

tarneahelaid ei ole veel piisavalt. Tegemist ei ole üksnes Eesti, vaid kogu Euroopa

strateegilise probleemiga. Koostöös Euroopa Komisjoniga tuleb leida lahendus, mis

vähendaks sõltuvust Venemaa toormest ja tagaks samal ajal Euroopa tehnoloogia-, auto- ja

muu tööstuse toimimise. M. Tsahkna rõhutas, et Eesti ei ole taotlenud kellegi

sanktsiooninimekirjast eemaldamist. Strateegilisest sõltuvusest vabanemiseks või

alternatiivsete tarneahelate loomiseks tuleb lahendus leida koostöös Euroopa Komisjoniga.

Antud juhtum ei nõrgesta Eesti senist positsiooni Venemaale surve avaldamisel ega Ukraina

toetamisel. Ka teised liikmesriigid on konsultatsioonides üksikuid sanktsiooniettepanekuid

mitte toetanud, kuid mõnikord ärihuvidest lähtudes, millesse kõnealune juhtum ei kuulu, vaid

tuleneb strateegilisest sõltuvusest.

Vladimir Arhipov märkis, et hetkel on tegemist paratamatusega.

Margus Tsahkna lisas, et olukord on keeruline ning lihtsat lahendust ei ole. On peetud

läbirääkimisi Neo Performance Materialsi ja Silmetiga, kuid Kanada börsiettevõttele kuuluv

NeoGroup ei ole Eesti riigiettevõte ning selle tarneahelad ei ole üksnes Eesti kontrolli all.

Küsimusega on tegeletud ka koostöös Euroopa Komisjoniga, kes toetas osaliselt NeoGroup

Narva magnetitehase investeeringut. Tegemist on Euroopa jaoks elutähtsa tarneahelaga ning

Eestis asuvad tehased on praegu sisuliselt asendamatud.

Urve Tiidus küsis seoses tegevuskava „Üks Euroopa, üks turg“ eesmärgiga kiirendada

idapiiri riikide kaitsealgatuste elluviimist, et milline on selle algatuse hetkeseis ning kas

liikmesriikide vahel on saavutatud piisav toetus või arutelud jätkuvad.

Margus Tsahkna vastas, et see on seotud eelkõige MFF-i läbirääkimistega, milles Eesti

taotleb kahte eesmärki. Esiteks soovime rahastada kahetise kasutusega tehnoloogia

arendamist ning idapiiri rajamist ja kindlustamist. Valitsuse kinnitatud esialgses MFF-i

riigiplaanis on selleks ja immigratsiooni vähendamiseks ette nähtud märkimisväärsed

vahendid ning koostatud esmane jaotusettepanek. Lõplikud riigiplaanid kinnitab järgmine

valitsus pärast MFF-i raamistiku ja mahu kokkuleppimist. Teiseks taotleb Eesti Venemaa

agressioonisõja mõjude tõttu idapiiri riikidele erikohtlemist, sest vähenenud investeeringud ja

piirikaubandus on kahandanud tulusid ning seadnud meid ebavõrdsesse olukorda. Eesti on

vastavad ettepanekud esitanud ja loodab neile toetust. Samalaadset erikohtlemist taotlevad ka

lõunapoolsed liikmesriigid, mistõttu tuleb leida tasakaalustatud lahendus.

Vladimir Arhipov tegi ettepaneku toetada välisministri esitatud Eesti põhisõnumeid.

Otsustati:

3.1. toetada välisministri esitatud Eesti põhisõnumeid (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea

Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Maido Ruusmann, Stig Rästa, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo

Tamm, Urve Tiidus).

4. Eesti seisukohad 8. oktoobril 2026 toimuval eurorühma kohtumisel ja 9. oktoobril

2026 toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil

Martin Põder andis ülevaate Eesti seisukohtadest 8. oktoobril 2026 toimuval eurorühma

kohtumisel ja 9. oktoobril 2026 toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil.

Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja sõnas, et

tavapäratult hiline seisukohtade ajastus tulenes eesistujariigi materjalide hilisest saabumisest.

5

Eurorühmas anti Euroopa Komisjoni raporti põhjal ülevaade riigi rahanduse mõjususest ja

tõhususest, kapitaliturgude edenemisest ning makromajanduse arengutest. Arutati ka

kütusehindade tõusu mõju, kus osa liikmesriike soovib eelarvereeglite paindlikumat

tõlgendamist ja suurte energiaettevõtete lisakasumi maksustamist. Arutelu jätkub ECOFIN-i

tööhommikusöögil, kuid Euroopa Komisjoni hinnangul kuulub maksude kehtestamine ja

nende kujundamine liikmesriikide pädevusse. ECOFIN-i põhiteema on kapitaliturgude

integratsiooni järelevalve pakett (edaspidi MISP), mille kohta eesistujariik soovib saavutada

nõukogu läbirääkimispositsiooni. Lahtised küsimused puudutavad eelkõige Euroopa

Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi ESMA) rahastamist ja selle järelevalve alla kuuluvate

oluliste kauplemiskohtade määratlemist. Eesti seisukohti ei ole kompromissiga nõustumiseks

vaja muuta, kuid läbirääkimised võivad kujuneda keeruliseks. Komisjon tutvustab ka ELi

pangandusturu konkurentsivõimet käsitlevat teatist ja raportit, mis annavad suuna alates

järgmise aasta esimesest kvartalist kavandatavatele õigusalgatustele. Oluline teema on

jätkuvalt Ukraina rahastamine, mille lisavajadus Venemaa rünnakute tugevnemise tõttu

kasvab. EL on seni kandnud ligikaudu kaks kolmandikku toetusest, kuid oodatakse ka teiste

partnerite jätkuvat panust. Võimalike rahastamisallikatena käsitletakse külmutatud varade

kasutamist, laene ja kahepoolset toetust, arvestades Ukraina piiratud laenuvõimet. Lisaks

kinnitatakse ELi seisukohad Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Maailmapanga

kohtumisteks Bangkokis, tehakse kokkuvõte Euroopa poolaasta kogemustest ning antakse

ülevaade finantsvaldkonna algatuste menetlemisest.

Lea Danilson-Järg sõnas, et energiajulgeolek ja energia taskukohasus peaksid praeguses

olukorras olema kliimaeesmärkidest prioriteetsemad. Arvestades energiahindade jätkuvat

tõusu ja eesootavat keerulist talve, küsis L. Danilson-Järg, kas Eesti esindajatel tuleks

rõhutada vajadust senise kliimapoliitika ümberhindamiseks, sealhulgas CO2 heitkoguste

maksustamise vähendamiseks, mis aitaks alandada energiahindu nii kodutarbijatele kui ka

ettevõtetele.

Märten Ross vastas, et eurorühmas käsitleti energiahindade tõusu, selle seost

energiajulgeolekuga ning mõne liikmesriigi ettepanekuid eelarvereeglite paindlikumaks

tõlgendamiseks. Arutelus ei toetatud energiahindade riiklikku kontrolli, vaid keskenduti

Euroopa toimetulekule üleilmse energiahinnašokiga. Valdav seisukoht oli, et energiajulgeolek

ja rohepoliitikaks vajalikud investeeringud ei ole vastuolus, vaid täiendavad teineteist.

Euroopa sõltuvuse vähendamiseks fossiilkütuste välistarnijatest tuleb jätkata investeeringuid

oma energiaallikatesse. Lühiajalised toetusmeetmed peaksid vältima energianõudluse

suurendamist ja soodustama pakkumise kasvu. Samas ei ole kõik liikmesriikide rakendatud

meetmed neid põhimõtteid järginud. Arutelus formaalset kokkulepet ei saavutatud.

Lea Danilson-Järg sõnas, et energiajulgeoleku ja rohepoliitika eesmärgid on praeguses

olukorras siiski vastuolus. Kõrge CO₂ hind piirab Eesti põlevkivi kasutamist ja suurendab

energiahinda ajal, mil alternatiivsete energiaallikate kättesaadavus ja varustuskindlus on

ohustatud. Samal ajal sõltuvad taastuvenergialahendused suurel määral Hiina toormest ja

tehnoloogiast, nagu Euroopa tööstus sõltub mõnes valdkonnas Venemaa tarnetest. Seetõttu

tuleks kliima- ja energiapoliitikas senisest enam arvestada varustuskindlust ning vältida Eesti

põlevkivienergeetika maksustamist tasemel, mis muudab energia tarbijatele raskesti

kättesaadavaks. L. Danilson-Järg märkis, et julgustab Eesti esindajaid seda seisukohta

aktiivsemalt väljendama.

Märten Ross vastas, et energiahindade kõrge tase on seotud fossiilkütuste hinnaga, kus

Euroopa on importija. Võrreldes nelja-viie aasta taguse hinnašokiga on Euroopa olukord

paranenud tänu ulatuslikele investeeringutele oma energiaallikatesse, mis on aidanud

6

elektrihindu piirata. Parim kaitse üleilmsete hinnašokkide vastu on mitte toetada fossiilkütuste

nõudlust ja importi. Selles vaates on Euroopa praegu varasemast paremas olukorras.

Lea Danilson-Järg sõnas, et jääb eriarvamusele, kuna Eesti põlevkivi on kodumaine

energiaallikas, mis võimaldaks pakkuda taskukohast ja kättesaadavat energiat, kui selle

maksukoormus oleks madalam.

Märten Ross vastas, et põlevkivi ulatuslikum kasutamine ei tagaks praegusest soodsamat

energiat, kuna Eesti energiahinda mõjutavad kohalikust põlevkivist enam Euroopa

imporditava gaasi, nafta ja teiste energiakandjate hinnad.

Urve Tiidus küsis hinnangut, milline arutatavatest rahandus- ja majandusküsimustest on

praegu kõige keerulisem.

Märten Ross vastas, et poolteise päeva päevakorda on koondatud liiga palju teemasid,

mistõttu ei jõutud eurorühmas kõiki küsimusi sisuliselt käsitleda. Energiaküsimuste kõrval

valmistavad rahandusministritele enim muret kõrged globaalsed intressimäärad ja riigivõla

hind. Seda mõjutavad lisaks energiahindadele ka võlakirjaturgude areng ja suurte

tehnoloogiaettevõtete investeeringunõudlus, mis hoiavad intressid kõrgel. Eriti tugevalt võib

see piirata suure võlakoormusega riikide eelarvepoliitilisi valikuid.

Aivar Sõerd küsis, kuidas käsitlevad ministrid olukorda, kus on surve riigivõlakirjade

intressidele ja kasvavad riikide eelarve puudujäägid ja võlakoormused, samal ajal kui

eelarvereeglid praegu ei kehti. A. Sõerd sõnas, et eelarvereeglite paindlikum kohaldamine

kütusehindade mõju leevendamiseks tekitab vastuolu, sest reeglite lõdvendamine võib

suurendada eelarvepuudujääki ja võlakoormust ning seeläbi ka intressikulusid ning küsis mis

on Eesti positsioon eelarvereeglite uuendamise suhtes.

Märten Ross vastas, et üldine mure on kõrgete intresside võimalik mõju globaalsele

majanduskasvule ja finantsstabiilsusele. Euroopas puudutab intresside ja eelarvepuudujäägi

kohandamise probleem eelkõige suure võlakoormusega riike. Turgudel jälgitakse eriti

Prantsusmaa eelarvekavasid, mida Prantsusmaa peab usaldusväärseks ja õigesuunaliseks.

Eelarvereeglite üle toimus eraldi arvamuste vahetus, kuid otsuseid ei tehtud. Mõne

liikmesriigi hinnangul piiravad kulude kasvu reeglid energiahindadest tingitud

inflatsioonišoki korral ebaproportsionaalselt, kuid Euroopa Komisjon leidis, et uued reeglid ei

ole nii kitsendavad. Eesti ei näe põhjust kokkulepitud eelarvereeglite lõdvendamiseks,

toetatud on vaid kaitsekulude erandit.

Vladimir Arhipov küsis, kas komisjon soovib Rahandusministeeriumi esindajate esitatud

Eesti põhisõnumite toetamiseks hääletust.

Lea Danilson-Järg sõnas, et ei osale hääletusel, kuna puudub veendumus, et valitsuse

esindaja kaitseb kõiki Eesti huve piisavalt.

Vladimir Arhipov sõnas, et ka tema ei osale hääletusel. Seejärel pani V. Arhipov hääletusele

toetada Rahandusministeeriumi esindajate esitatud Eesti põhisõnumeid.

Teele Vares täpsustas, kas Enn Eesmaa ja Kadri Tali ei osale hääletusel.

Enn Eesmaa sõnas, et jättis hääletamata.

Vladimir Arhipov sõnas, et kuna Kadri Tali staatuseks MS Teamsi kõnes on „ootel“, siis

vastuhääli ei ole.

Otsustati:

4.1. toetada Rahandusministeeriumi esindajate esitatud Eesti põhisõnumeid (konsensus:

Maido Ruusmann, Stig Rästa, Aivar Sõerd, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, ei hääletanud 3:

Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Lea Danilson-Järg).

7

5. Info ja muud küsimused

Vladimir Arhipov sõnas, et 6.-8. detsembril toimub Dublinis, Iirimaal COSAC täiskogu

konverents ning ELAKi delegatsiooni kinnitamine on kavas 16. oktoobri istungil. Ta lisas, et

16. oktoobri istungil on kavas ELAKi delegatsiooni kinnitamine ka 29.–30. novembril

toimuvale konverentsile „Rahu ja stabiilsus – Euroopa ühine projekt“ Dublinis, Iirimaal. V.

Arhipovandis teada, et järgmine ELAKi istung toimub 12. oktoobril kell 13.45 ELAKi

ruumis P280.

Otsustati:

5.1. Määrata EL asjade komisjoni liige riigikaitsekomisjonis Peeter Tali vastutavaks

ettekandjaks nõukogu otsuse osas, millega antakse Euroopa Komisjonile luba osaleda

Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis peetavatel läbirääkimistel

rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral – COM(2026) 401

(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Maido Ruusmann, Stig

Rästa, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Arhipov

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija