JÕELÄHTME VALLAVOLIKOGU


Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 31.08.2026 nr 13-2/2957-1
Suur-Ameerika tn 1
10122, Tallinn Meie. 16.10.2026 nr 6-4/4555-2
E-post: [email protected]


Jõelähtme valla arvamus avalikul väljapanekul oleva Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu eelnõu osas

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 31.08.2026 kirjaga nr 13-2/2957-1 teavitanud Jõelähtme valda sellest, et ajavahemikus 14.09.-14.10.2026 leiab aset Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu eelnõu (edaspidi: Teemaplaneeringu eelnõu) avalik väljapanek ning igaühel on võimalik esitada arvamusi ja ettepanekuid Teemaplaneeringu eelnõu suhtes kuni 14.10.2026.

Jõelähtme vald tänab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit on 31.08.2026 kirja nr 13-2/2957-1 eest ning avaldab alljärgnevad seisukohad Teemaplaneeringu eelnõu kohta.

1. Jägala 3 alal ei tohiks lubjakivi kaevandamist lubada
1.1. Jõelähtme Vallavolikogu mõistab olukorda selliselt, et Jägala 3 ala jääb Ojaveere maaüksuse (katastritunnus: 24505:002:0251) territooriumile.

Ojaveere maaüksus moodustab ühe osa Ruu küla lähiümbruse territooriumist, mille kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise menetluse Jõelähtme Vallavolikogu 11.08.2016 otsusega nr 361 algatas.

Ruu küla lähiümbruse näol on tegemist kaitsmist vääriva looduskooslusega, mille eelkõige muudavad väärtuslikuks metsastunud luited.

1.2. Teemaplaneeringu eelnõu pinnalt jääb Jõelähtme vallale arusaamatuks, miks on põhjendatud Jägala 3 ala arvamine kõrge prioriteediga lubjakivi alade hulka.

1.2.1. Süüvides Teemaplaneeringu eelnõusse, ilmneb selle seletuskirja lehekülgedelt 34-35, et rohelise võrgustiku alasid ning väärtusliku maastiku alasid käsitletakse kollase kategooria aladena. Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja leheküljel 34 antud selgituse kohaselt kehtivad kollase kategooria aladel piirangud, „mille osas on eelnevalt vajalikud täiendavad kooskõlastused (riigikaitse, muinsuskaitse, looduskaitse), uuringud (maavara kvaliteet ja levik), keskkonnakaitselised (olulise mõju vähendamiseks või leevendamiseks) ja/võib sotsiaalsed kokkulepped“.

Jägala 3 ala paikneb nii Harju maakonna teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kohaselt rohevõrgustiku tuumalas T8, nagu seda on toonitanud ka Riigikohus 15.10.2013 haldusasjas nr 3-3-1-35-13 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 17, kui ka on väärtuslikuks maastikuks.

Jõelähtme valla koostamisel oleva uue üldplaneeringu eelnõu seletuskirjas on seonduvalt Ruu küla lähiümbruse väärtusliku maastikuga selgitatud, et Ruu piirkonnaga seonduvat on korduvalt analüüsinud keskkonnaekspert A.Tõnisson. A.Tõnisson on muuhulgas toonud esile, et väärtust omab Ruu piirkonnas leiduv Natura 2000 elupaigatüüp „lood ehk alvarid“ (6280), mis esineb kompaktsemal kujul. Samuti on A.Tõnisson toonitanud, et Ruu luitestik on märkimisväärne, olles Jõelähtme valla territooriumile jäävaks eripäraseks maastikuks, mille kujunemine algas Antsülusjärve perioodil umbes 9500-9000 aastat tagasi. Kui tüüpiliselt on luited kujunenud rööpselt rannikuga, siis Ruu luitestikku iseloomustab omapärane ringikujuline põhiplaan. Samuti muudab Ruu luitestiku väärtuslikuks selle asetsemine lavamaal merest eemal. Ruu luidete suhteline kõrgus küünib 10-12 meetrini, mis on nii Jõelähtme vallas kui ka Eesti oludes laiemalt küllaltki esinduslik. Ruu luitestik on Jõelähtme valla ainus lavamaa luitestik. Seonduvalt Ruu luidete ja luidetel kasvava metsaga on keskkonnaekspert A.Tõnisson selgitanud, et need vastavad Natura 2000 võrgustiku elupaigatüüpide „metsastunud luited ja nendevahelised niiske nõod“ (2180 ja 2190) tunnustele. Metsastunud luited (2180) on leviku mõttes Eestis küll neljas metsa elupaigatüüp, mis moodustab aga kokku vaid 0,9% metsaelupaikade registreeritud kogupindalast Eestis. Ruu piirkonnaga seonduvat on käsitlenud ka Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur A.Kont, kelle hinnangul on Ruu luitestiku näol tegemist Jõelähtme valla kõige hinnalisema looduskompleksiga, mis ei kuulu riikliku looduskaitse alla. Ruu piirkonna luiteline maastik on teravas kontrastis ümbruskonna tasase paeplatooga. A.Kondi selgituse kohaselt on Ruu piirkonna geoloogiline ülesehitus vägagi keerulise sisemise struktuuriga, mis muudab antud piirkonna teadusliku uurimise seisukohalt märkimisväärselt väärtuslikuks. Eraldi on toonitanud A.Kont Ruu piirkonda läbiva Kaberla oja ürgoru olulisust, mis moodustab koosmõjus Ruu piirkonnaga ühe kompaktse terviku. Ruu piirkonna kõrgele loodusväärtusele viitab ka mitmete II ja III kaitsekategooria liikide esinemine kõnelausel alal. Sellisteks liikideks on näiteks II kaitsekategooriasse kuuluvad põhja nahkhiir, suurkõrv ja veelendlane ning III kaitsekategooriasse kuuluva aaskaurkell kasvukoht. Piirkonnas on avastatud ka herilaseviu pesa ning kanakulli, merikotka ja kassikaku tegevusjälgi. Ruu piirkonna väärtuslikkust kinnitab tõik, et Ruu piirkond on leidnud mainimist Natura 2000 alade varinimekirjas. Natura 2000 alade varinimekirja koostamine on olnud liikmesriikide valitsusväliste organisatsioonide pädevuses ning sellesse on koondatud need alad, mis valitsusväliste organisatsioonide arvates peaksid lisaks riiklike institutsioonide esitatud loodusaladele kuuluma Natura 2000 võrgustiku. Seonduvalt Ruu piirkonnaga on Natura 2000 varinimekirjas leidnud kajastamist kuue Natura elupaiga esinemine: „kuivad niidud lubjarikkal mullal“ (6210), „liigirikkad niidud lubjavaesel mullal“ (6270), „lood ehk alvarid“ (6280), „vanad loodusmetsad“ (9010), „vanad laialehised metsad“ (9020), „soostuvad ja soo-lehtmetsad“ (9080). Ruu piirkonna väärtuslikkusele kujutab olulist ohtu kaevandamisest huvitatud ettevõtete surve asuda antud maa-alal lubjakivi kaevandama. Karjääri(de) rajamine hävitaks väga pika aja jooksul välja kujunenud keerulise struktuuriga Ruu luitestiku.

1.2.2. Pidades silmas Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja lehekülgedel 34-35 toodud käsitlust kollase kategooria aladest, jääb arusaamatuks, millise jälgitava ja loogilise mõttekäigu tulemusena on arvatud Jägala 3 ala kui osa tuumalast T8 ning väärtuslik maastik kõrge prioriteediga lubjakivi alade hulka.

1.2.2.1 Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja leheküljel 8 toodud määratluse kohaselt on kõrge prioriteediga lubjakivi aladeks „alad, mis on võimalik ja vajalik esmajärjekorras kasutusele võtta. Alad on geoloogiliselt uuritud, osaliselt või täielikult hinnatud keskkonnamõjude ja osaliselt paiknevad olemasoleva kaevandamise mõjualas“.

Mida peaks tähendama ala osaline paiknemine olemasoleva kaevandamise mõjualas, see on jäetud Teemaplaneeringu eelnõus määratlemata.

1.2.2.2. Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja leheküljel 82 on seonduvalt Jägala 3 ala kui kõrge prioriteediga lubjakivi alaga märgitud: „Kattub olemasoleva maardlaga vähemalt 50% ulatuses“. See näib olevat ainsaks põhjenduseks, motiveerimaks, miks Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja 04.09.2025 versiooni leheküljel 8 toodud kõrge prioriteediga lubjakivi ala kohustuslik kolmas tunnus – ala paikneb osaliselt olemasoleva kaevandamise mõjualas – peaks olema Jägala 3 ala osas täidetud.

Viimatine, Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja leheküljel 81 toodud lähenemine on vastuolus MaaPS-i regulatsiooniga, kus maardla olemasolu ei tähenda veel õigust maavara kaevandada. Vastavalt MaaPS §-ile 5 on maardla geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning maavarade registris arvele võetud maavara lasund või selle osa koos vahekihtidega. Maardla moodustamine maavara lasundi arvele võtmise tulemusena on seega MaaPS-i kohaselt võimalik geoloogilise uuringu tulemusena. Seevastu kaevandamine on võimalik üksnes kaevandamisloa olemasolul, nagu on sätestatud MaaPS § 42 lg-s 1. Teatud maavara lasundi maavarade registris maardlana arvele võtmist ei saa mitte kuidagi samastada või võrdsustada kaevandamisloa andmisega. Maardla olemasolu on üksnes eelduseks kaevandamisloa väljastamise taotluse esitamiseks.

Milliste olemasolevate maardlatega Jägala 3 ala vähemalt 50% ulatuses kattub, seda Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja leheküljel 80 täpsustatud ei ole.

1.2.2.3. Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja leheküljel 81 alt viimases lõigus on märgitud, et sotsiaalmajanduslik hinnang andis Jägala 3 alale keskmise prioriteedi, kuna „ala kattub osaliselt kohaliku omavalitsuse poolt kavandatava Ruu loodusobjekti ning ÜP-järgse väärtusliku maastikuga.“ Seda, et Jägala 3 ala paikneb Harju maakonnaplaneeringu 2030+ lisaks nr 4 oleva teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kohaselt rohevõrgustiku tuumalas T8, mis on piirkondliku tähtsusega tuumala, Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja leheküljel 81 sisalduvas sotsiaalmajandusliku hinnangu analüüsi refereeringus ei märgita. Samuti on Teemaplaneeringu eelnõus jäänud igasuguse tähelepanuta tõik, et Jägala 3 alal paiknevad Jõelähtme valla kõige esinduslikumad ja väärtuslikumad metsastunud luited.

Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja leheküljel 81 ülevalt esimeses lõigus sisaldub ka eksitav viide Teemaplaneeringu eelnõu KSH aruande punktile 7.19. Teemaplaneeringu eelnõu KSH aruande punkt 7.19. käsitleb sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid. Ilmselt peaks Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja lehekülje 81 ülevalt esimeses lõigus sisalduma viide KSH aruande punktile 7.20.3.7.

1.2.2.4. Olukorras, kus Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja leheküljel 81 on viidatud sellele, et Jägala 3 ala omab keskmist prioriteeti – tegemist on alaga, mis võetakse kasutusele juhul, kui olemasolevad karjäärid ja kõrge prioriteediga alad ei taga varustuskindlust või kui kõrge prioriteediga alal ei ole maavara kaevandada (vt Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja lk 8) – siis on oluline teha kindlaks, millistest kaalutlustest lähtudes on Teemaplaneeringu eelnõus ikkagi jõutud järeldusele, et Jägala 3 ala näol on tegemist kõrge prioriteediga lubjakivi alaga. Jõelähtme valla hinnangul asjakohased kaalutlused Teemaplaneeringu eelnõus puuduvad.

Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja leheküljel 82 on Jägala 3 alal kaevandamist mõjutavate tingimustena toodud esile Jägala 3 ala jäämine rohevõrgustiku tugialasse, ala osaline kattumine vääriselupaigaga, ala kattumine kohaliku omavalitsuse poolt väärtustatava Ruu loodusobjektiga, ala osaline jäämine arheoloogiatundlikule alale, ala osaline kattumine väärtusliku põllumajandusmaaga. Jõelähtme valla arvates ei aita Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja leheküljel 82 toodud põhjendused kuidagi saada selgust selles, miks peaks Jägala 3 ala olema kõrge prioriteediga lubjakivi alaks.

1.2.2.5. Olukord muutub veelgi ebaselgemaks, kui kõrvutada Teemaplaneeringu eelnõud KSH aruandega.

KSH aruandes on seonduvalt Jägala 3 alaga märgitud järgmist:
1) leheküljel 181 on toodud esile, et Jägala 3 ala „kattub kohaliku tasandil kaitstava Ruu loodusobjektiga, mis on ka üldplaneeringu-järgne väärtuslik maastik. Jõelähtme valla sõnul kasutatakse ala aktiivselt virgestus- ja puhketegevusteks.“ Seejuures on KSH eelnõu leheküljel 180 küll viidatud Jõelähtme valla 15.05.2025 kirja nr 7-9/1725-3 lisadeks nr 1 ja 3 olevatele A.Tõnissoni arvamustele, kuid käsitlemata on jäetud sama kirja lisaks nr 2 oleva A.Kondi arvamusega seonduv;
2) leheküljel 184 on ka märgitud, et Jägala 3 ala kattub 3,16 ha ulatuses väärtusliku põllumajandusmaaga;
3) leheküljel 184 on puutuvalt Jägala 3 alal lubjakivi kaevandamisega kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamisega tõdetud: „Konkreetseid alaga seotud meetmeid negatiivse mõju leevendamiseks pakkuda ei ole (sest väärtuslik maastik ning väärtuslik põllumajandusmaa kaevandamise alal ei säili – mõju leevendada ei ole võimalik)“;
4) leheküljel 196 on toodud esile, et Jägala 3 ala näol on tegemist keskmise prioriteediga alaga;
5) leheküljelt 237 nähtub, et Jägala 3 alal lubjakivi kaevandamine toob kaasa „olulise mõju metsakoosluste kao näol, samuti võivad kaasneda mõjud ala veerežiimile. III kat loomaliigi (öösorr) elupaiga kadu.“

Viidates Teemaplaneeringu eelnõu KSH aruande viimati nimetatud seisukohtadele jääb ühelt poolt arusaamatuks, miks on KSH aruandes leitud, et Jägala 3 alal lubjakivi kaevandamine on keskmise prioriteediga, kui see toob kaasa nii teadlaste A.Kondi ja A.Tõnissoni kui ka Jõelähtme valla ja kohaliku kogukonna poolt oluliselt hinnatud metsastunud luidete hävimise. Teisalt jääb arusaamtuks, miks on Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja lehekülgedel 81-82 loetud Jägala 3 ala kõrge prioriteediga alaks, kui KSH eelnõu leheküljel 196 on leitud, et tegemist on keskmise prioriteediga alaga.

1.2.3. Võttes kokku käesoleva kirja punktis 1 toodut, leiab seega Jõelähtme vald, et Jägala 3 alal paiknevate metsastunud luidete ning väärtusliku põllumajandusmaa hävimise tõttu lubjakivi kaevandamise tagajärjel, mille negatiivse mõju leevendamiseks ei ole võimalik meetmeid ette võtta (vt KSH aruande lk 184), tuleks käsitleda Jägala 3 ala punase kategooria ehk III kategooria alana Teemaplaneeringu eelnõu lehekülje 47 tähenduses. Teiste sõnadega, Jõelähtme valla hinnangul on Jägala 3 ala käsitletav alana, kus leevendamatute oluliste mõjude avaldumise tõttu ei ole kaevandamine võimalik. Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja leheküljel 65 on kaevandusalade hulgast välja arvatud Vatsla küla ala Saue vallas tulenevalt selle ala paiknemisest väärtuslikul maastikul. Leiame, et Jägala 3 alaga tuleks teha seda sama.

2. Maardu III ala põhjapoolsel osal ja lõunapoolsel osal ei tohiks lubjakivi kaevandamist lubada
Jõelähtme vald tervitab Teemaplaneeringu eelnõu lehekülgedel 90-93 toodut, mille kohaselt on Maardu III ala põhjapoolne osa ja lõunapoolne osa loetud madala prioriteediga aladeks. Vastavalt Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja leheküljel 89 antud määratlusele on madala prioriteediga aladeks alas, „mis võetakse kasutusele juhul, kui olemasolevad karjäärid ja kõrgema ning keskmise prioriteediga alad ei taga varustuskindlust“. Siiski on Jõelähtme vald seisukohal, et Maardu III ala põhjapoolse osa ning lõunapoolse osa määratlemine madala prioriteediga aladena on ebapiisav ning neid Maardu III ala põhjapoolset osa ja lõunapoolset osa tuleks käsitleda piirkondadena, kus maavara kaevandamine ei ole võimalik. Sellist seisukohta põhjendab Jõelähtme vald alljärgnevana.

2.1. Nagu ilmneb Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja leheküljelt 79, on Maardu III ala põhjapoolse osa suuruseks 53,45ha ning seal paikneva kõrgemargilise lubjakivi mahu suuruseks 5,1 miljonit m3. Samuti nähtub Teemaplaneeringu eelnõu leheküljelt 92, et Maardu III ala lõunapoolse osa suuruseks on 120,96ha ning seal paikneva kõrgemargilise lubjakivi mahu suuruseks on 10,3 miljonit m3.

Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja leheküljel 70 on märgitud, et kõrgemargilise lubjakivi varustuskindluse tagamiseks on planeeringu eesmärgiks leida Harju maakonna idaosas vähemalt 100ha ulatuses alasid, kust oleks võimalik kaevandada 9 miljonit m3 kõrgemargilist ehituslubjakivi.

Seega ületaksid ainuüksi Maardu III ala põhjapoolse osa ning lõunapoolse osa pindala ning seal paikneva kõrgemargilise ehituslubjakivi maht Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja leheküljel 70 esile toodud eesmärke. Siinjuures on oluline, et Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirjaga on Harju maakonna idaosas nähtud lisaks Maardu III alale ette veel ka mitmeid teisi alasid, kus riigi huvides on kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandamine. Sellisteks aladeks on
1) Väo ala pindalaga 82ha ning kõrgemargilise lubjakivi hinnangulise mahuga 7,4 miljonit m3 (vt Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja lk 79-80),
2) Rae raba ala pindalaga 166,8ha ning kõrgemargilise lubjakivi hinnangulise mahuga 14 miljonit m3 (vt Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja lk 84-85),
3) Jägala 2 ala pindalaga 92ha ning kõrgemargilise lubjakivi hinnangulise mahuga 7,3 miljonit m3 (vt Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja lk 86-87),
4) Jägala 4 ala pindalaga 142,8ha ning kõrgemargilise lubjakivi hinnangulise mahuga 11,3 miljonit m3 (vt Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja lk 88-89).

Seega on tagatud kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus Harju maakonna idaosas ka Väo alal, Rae raba alal, Jägala 2 alal ja Jägala 4 alal karjääride avamise läbi. Sellest johtuvalt puudub vajadus näha Teemaplaneeringu eelnõus madala prioriteediga aladena ette Maardu III ala põhjapoolset osa ning lõunapoolset osa.

2.2. KSH aruande leheküljelt 185 nähtub, et Maardu III ala põhjapoolsest osast, mille suuruseks on kokku 53,43ha, kattub umbes 46ha väärtusliku põllumaaga.

Jõelähtme vald on seisukoha, et Maardu III alal põhjapoolses osas tuleks väärtuslikku põllumaad eelistada lubjakivi kaevandamisele. Arusaamatuks jääb Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja leheküljel 91 puutuvalt väärtusliku põllumaaga avaldatu: „Tegemist on kahe kattuva riigi huviga ning otsus, kumb huvi konkreetses asukohas on prioriteetsem, tuleb teha riigi tasandil.“ Vastavalt PlanS § 10 lg-le 1 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Seetõttu tuleks Teemaplaneeringu eelnõus puutuvalt Maardu III ala põhjaosaga kujundada välja selge seisukoht, kas lubjakivi kaevandamist Maardu III ala põhjapoolses osas tuleks eelistada põllumajandusele või vastupidi.

2.3. Maardu III ala lõunapoolne osa jääb peaasjalikult rohevõrgustiku alla. Maardu III ala lõunapoolne osa on oluline nii lindude kui suurulukite jaoks. Sellega seonduvalt on KSH aruande leheküljel 237 märgitud, et lubjakivi kaevandamine Maardu III alal häiriks merikotka püsielupaika ning tooks kaasa III kategooria liikide (sookurg, teder, öösorr, hiireviu, hoburästas, laialehine, neiuvaip, karukold) elupaikade täieliku või osalise hävimise.

Samuti on Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja leheküljel 93 toodud puutuvalt Maardu III ala lõunapoolse osaga esile: „Ala kattub osaliselt nii kriitiliselt olulise linnualaga kui ka loomastiku jaoks väärtusliku alaga, mis on soovitatav säilitada“.

On märkimisväärne, et nii KSH aruandes kui ka Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirjas on hoidutud konkreetsete andmete esitamisest selle kohta, kui suure ala Maardu III ala lõunapoolsest osast moodustavad linnustiku ja loomastiku jaos väärtuslikud alad ning kui suur osa Maardu III ala lõunapoolse osa pindalast jääb rohevõrgustiku alla. Jõelähtme valla koostamisel oleva uue üldplaneeringu eelnõu kohaselt on kogu Maardu III ala lõunapoolne osa hõlmatud rohevõrgustikuga.

2.4. Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja lehekülgedelt 34-35 ilmneb, et kollase kategooriaga aladeks on nii rohevõrgustiku alad kui ka väärtusliku põllumajandusmaa alad. Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 34 antud selgituse kohaselt kehtivad kollase kategooria aladel piirangud, „mille osas on eelnevalt vajalikud täiendavad kooskõlastused (riigikaitse, muinsuskaitse, looduskaitse), uuringud (maavara kvaliteet ja levik), keskkonnakaitselised (olulise mõju vähendamiseks või leevendamiseks) ja/võib sotsiaalsed kokkulepped“.

Teemaplaneeringu eelnõu ja KSH aruande pinnalt jääb ebaselgeks, milline on see jälgitav ja loogiline mõttekäik, mille tulemusena on leitud, et Maardu III ala põhjaosa ja lõunaosa tuleb käsitleda madala prioriteediga aladena, kus teatud tingimuste korral on lubjakivi kaevandamine siiski võimalik.

Olukorras, kus valdava osa Maardu III ala põhjaosast moodustab väärtuslik põllumajandusmaa ning Maardu III ala lõunaosa, mis omab olulist tähtsust loomastiku ja linnustiku jaoks, on Jõelähtme valla koostatava uue üldplaneeringu kohaselt täies ulatuses kaetud rohevõrgustikuga, tuleks kogu Maardu III ala käsitleda III kategooria ehk punase kategooria alana Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirja lehekülje 47 mõttes. See tähendab, et Maardu III ala põhjapoolsel osal ja lõunapoolsel osal tuleks lubjakivi kaevandamine täielikult välistada.

3. Kokkuvõtteks
Jõelähtme vald on seisukohal, et
1) Jägala 3 ala tuleks käsitleda Teemaplaneeringu eelnõus punase kategooria ehk III kategooria alana Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 47 toodud määratluse tähenduses ehk alana, kus kaevandamine ei ole võimalik;
2) Maardu III ala tuleks käsitleda Teemaplaneeringu eelnõus punase kategooria ehk III kategooria alana Teemaplaneeringu eelnõu leheküljel 47 toodud määratluse tähenduses ehk alana, kus kaevandamine ei ole võimalik;
3) vajalik on jätkata läbirääkimisi teemaplaneeringu lahenduse korrigeerimiseks, leidmaks osapooltele sobilikud lahendused.



Lugupidamisega


(allkirjastatud digitaalselt)

Jaak Aab
vallavolikogu esimees