Arvamuse andmine ELi taskukohaste eluasemete õigusakti eelnõu kohta  

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Kliimaministeeriumile Euroopa Liidu taskukohaste eluasemete õigusakti eelnõu kohta järgmised ettepanekud.

ELi taskukohaste eluasemete algatuste kujundamisel tuleb järgida subsidiaarsuse põhimõtet ning hoiduda ELi pädevuste laiendamisest elamumajanduse ja lühiajalise üüri valdkonnas. Liikmesriikidele peab säilima õigus otsustada lühiajaliste üüriteenuste reguleerimise ning turule juurdepääsu tingimuste üle.

Selgitus: Lühiajalise üüri mõju eluasemeturule on liikmesriikides ja piirkondades väga erinev. Ühes riigis või linnas toimivad meetmed ei pruugi teises anda soovitud tulemusi. Eestis on lühiajalise majutuse mõju majandusele ja turismile oluline, kuid mõju eluasemeturule on pigem mõõdukas ja piirkondlik, avaldudes peamiselt üksikutes suure turismikoormusega piirkondades. Seetõttu peavad võimalikud lahendused lähtuma kohalike turgude eripäradest ning jääma liikmesriikide otsustada. Sama põhimõte sisaldub ka Eesti 10.02.2023 kinnitatud seisukohtades lühiajaliste üüriteenuste määruse ettepaneku kohta, mille kohaselt peab liikmesriikidele säilima otsustusõigus lühiajaliste üüriteenuste osutamise ja turule juurdepääsu tingimuste määramisel. Seega peaksid määruse artiklites 2, 5 ja 9 lühiajalise üüri valdkonna kohta kirjutatud sätted jääma ELi riikidele vabatahtlikuks, mitte kohustuslikult rakendatavaks.

Teeme ettepaneku eelnõust välja jätta artikkel 10 lg 1 p e), mis sisuliselt teeks kohustuslikuks lühiajaliste üüriteenuste määruse (EL) 2024/1028 rakendamise. Lühiajaliste üüriteenuste määrus on aga vastu võetud opt-in põhimõttega, mis tähendab, et liikmesriigid ei pea registreerimissüsteemi rakendama, kuid selle rakendamisel tuleb kasutada määruse raamistikku. Lühiajalise üürimise andmeid on võimalik saada ka teistest allikatest ning vajaduse korral tuleks hinnata olemasolevate õigusaktide, sealhulgas DAC7 ja turismistatistika raamistiku, kohandamist viisil, mis võimaldab juba kogutud andmeid kasutada tõhusamalt ka statistika ja elamumajandusega seotud ülesannete täitmiseks. Prioriteediks peaks olema once-only põhimõtte rakendamine ja olemasolevate andmete parem kasutamine, mitte uute nõuete või andmekogumiskohustuste loomine.

Määruse eelnõu läbirääkimistel tuleb tagada, et määruse kohaldamisala ei laiendataks planeerimisõigusele.

Selgitus: Määruse eelnõust ja selle selgitustest nähtub, et õigusakti peamine eesmärk on tagada eluasemete piisav olemasolu sellistes piirkondades, mille puhul on näha turismist tulenev surve ja kus eluasemeid seetõttu napib. Eesti õiguse kontekstis on tegemist omandipõhiõiguse intensiivse riivega (PS § 32), kus ELi õigusakt võimaldab omandi vaba kasutamise piiramist.

Planeerimisõiguse kontekstis ei ole ELi määruse eelnõul sisulist puutumust, kuna planeerimine toimub omandiüleselt. Planeeringuga kajastatakse nõuded ja tingimused, mis kehtivad konkreetsel planeeringualal ja mille kehtestavad valdkondlikud õigusaktid (nt looduskaitset reguleerivad normid).

Kui omandipõhiõiguse riive kehtestatakse, võetakse seda planeerimismenetluses planeeringulahenduse koostamisel arvesse, kuid planeerimisõigus ise sisulisi piiranguid ja kitsendusi ei sea, sest need tulevad eriseadustest.