<

OTSUS

Vaidlustusasja number

202-26/312187

Otsuse kuupäev 16.10.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus PwC Polska Kassel i Wspolnicy sp.k. vaidlustus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse riigihankes

„Välisesindajate töötasu- ja maksuarvestus“ (viitenumber

312187) PwC Polska Kassel i Wspolnicy sp.k.

kvalifitseerimata jätmise ning Ernst & Young Baltic AS-i

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks

tunnistamise nõudes

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, PwC Polska Kassel i Wspolnicy sp.k.,

esindajad vandeadvokaat Taavi Kõiv ning

vandeadvokaadi abi Joonas Kartsep

Hankija, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, esindaja

Siret Suurväli

Kolmas isik, Ernst & Young Baltic AS, esindaja Ranno

Tingas

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg-de 3 ja 8 alusel

1. Jätta PwC Polska Kassel i Wspolnicy sp.k. vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta PwC Polska Kassel i Wspolnicy sp.k. vaidlustusmenetluse kulud tema enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 01.07.2026 avaldas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi ka Hankija)

riigihangete registris (edaspidi RHR) avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke

„Välisesindajate töötasu- ja maksuarvestus“ (viitenumber 312187) (edaspidi Riigihange)

hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumused PwC Polska Kassel i Wspolnicy sp.k.

ja Ernst & Young Baltic AS.

2. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse 15.09.2026 otsusega nr 1-10/26/3513:

- jäeti PwC Polska Kassel i Wspolnicy sp.k. kvalifitseerimata;

- tunnistati kehtetuks 10.09.2026 otsuse nr 1-10/26/3457 p-d 2 ja 3;

- tunnistati Ernst & Young Baltic AS-i pakkumus edukaks.

3. 25.09.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) PwC

Polska Kassel i Wspolnicy sp.k. (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele jätta

Vaidlustaja kvalifitseerimata ning tunnistada edukaks Ernst & Young Baltic AS-i (edaspidi

Kolmas isik) pakkumus.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 02.10.2026 kirjaga nr 12.2-10/202 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 07.10.2026 ja neile vastamiseks kuni 12.10.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks

esitas täiendava seisukoha Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, PwC Polska Kassel i Wspolnicy sp.k., põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Vaidlustaja hinnangul puudus alus tema kvalifitseerimata jätmiseks RHS § 104 lg 8 alusel.

Vaidlustajal oli nõutav kvalifikatsioon olemas juba pakkumuse esitamise tähtpäeval.

Vaidlustaja on enam kui 25 aasta jooksul ellu viinud suure hulga sarnaseid projekte Taani,

Hollandi, Saksa, Ühendkuningriigi, USA ja teiste riikide isikutele. Pakkumuses on nimetatud

projektijuht ja kõigi nõutud riikide välispartnerid koos kontaktandmetega.

5.2. 31.08.2026 palus Hankija esitada Vaidlustajal referentslepingute kohta järgmised andmed:

lepingu nimetus ja sisu lühikirjeldus, välisriigi nimi, lepingupoole kontaktandmed ning algus-

ja lõppkuupäev. Vaidlustaja esitas 03.09.2026 täpsustava kogemuste ülevaate (edaspidi

Täpsustav ülevaade). Kuna Hankija pöördus täiendava teabe saamiseks Vaidlustaja poole,

esines Vaidlustaja hinnangul pakkumuses kõrvaldatav puudus, mis kõrvaldati Täpsustava

ülevaatega. Puudus puudutas üksnes juba olemas olnud kvalifikatsiooni kajastamist. Uut

referentskogemust Vaidlustaja ei lisanud ega varem avaldatut ei asendanud.

5.3. Kvalifitseerimise tingimuse kohaselt pidi pakkuja olema Riigihanke algamisele eelneva 36

kuu jooksul osutanud töötasu- ja maksunõustamise teenust vähemalt kolmes erinevas

välisriigis, lepingu(te) kestusega vähemalt 12 kuud, ning esitama hankepassis lepingu(te) kohta

nõutud teabe. Tingimus ei nõudnud vähemalt kolme erineva lepingu esitamist, vaid teenuse

osutamise tõendamist kolmes välisriigis. Täpsustava ülevaate kohaselt osutab Vaidlustaja

palgaarvestus- ja maksukonsultatsiooniteenuseid (palgaarvestuse tugi ja nõuetele vastavuse

tagamine, tulumaksualane nõustamine, välismaal elavate töötajatega seotud maksunõustamine,

3 (11)

maksuaruandlus):

– alates 02.04.2025 Austria Föderaalsele Keskkonnaagentuurile (Umweltbundesamt GmbH)

Austrias, Aserbaidžaanis, Poolas, Armeenias, Gruusias, Ukrainas ja Moldovas;

– alates 20.02.2025 Ühendkuningriigi Teadus- ja Innovatsiooniametile (United Kingdom

Research and Innovation) Ühendkuningriigis ja Poolas.

Mõlema lepingu alusel osutatakse teenuseid tänaseni. Täpsustavas ülevaates esitas Vaidlustaja

kahe lepingu nime ja sisu lühikirjelduse, kaheksa välisriigi nime, andmed tellijate kohta ning

lepingute alguskuupäevad. Lepingud on alanud Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul

ja kestnud selle algamise hetkeks vähemalt 12 kuud. Seega täitis Vaidlustaja kõiki

kvalifitseerimise tingimusi sisuliselt juba pakkumuse esitamise hetkel.

5.4. Vaidlustaja kuulumine rahvusvahelisse ettevõtete võrgustikku, mis osutab ülemaailmselt

mh palgaarvestuse ja maksunõustamise teenuseid, ei tähenda iseenesest kvalifitseerimise

tingimuste täitmist. Koostoimes pakkumuse ja Täpsustava ülevaatega annab see Hankijale

lisateadmise Vaidlustaja võimekusest osutada teenust eri riikides.

5.5. Täpsustav ülevaade ei muutnud Vaidlustaja kvalifikatsiooni ega pakkumust, vaid tõendas

täpsemalt juba pakkumuse esitamise ajaks olemas olnud kogemust. See ei andnud Vaidlustajale

eelist teiste pakkujate ees. RHS § 104 lg 7 võimaldab hankijal nõuda täiendavaid dokumente ja

selgitusi.

5.6. RHS § 104 lg 8 kohaselt kontrollib hankija pärast pakkumuse edukaks tunnistamist eduka

pakkuja kvalifikatsiooni. Vaidlustuskomisjoni praktika kohaselt tuleb seda teha sisuliselt.

Hankija viitas kvalifitseerimata jätmise otsuses üksnes Vaidlustaja algselt esitatud andmetele

ega arvestanud enda küsitud Täpsustavas ülevaates esitatud andmetega. Seega kontrollis

Hankija Vaidlustaja kvalifikatsiooni üksnes formaalselt.

5.7. 07.10.2026 esitas Vaidlustaja täiendava seisukoha.

5.7.1. Hankija 31.08.2026 küsimusega tekkis Vaidlustajal õiguspärane ootus, et tema vastust

arvestatakse. Vaidlustaja esitas täpselt Hankija küsitud andmed: lepingute nimetused ja

kirjeldused, välisriikide nimed, lepingupooled ning algus- ja lõppkuupäevad. Vaidlustajale jääb

arusaamatuks, miks Hankija küsis täpsustusi, kui peab saadud vastust hiljem hankepassi

lubamatuks täiendamiseks.

Hankija seisukohad on ka omavahel vastuolus: ühelt poolt ei pea Hankija enda sõnul küsitud

teavet arvestama, teiselt poolt oli küsimuse eesmärk anda Vaidlustajale võimalus hankepassis

esitatud andmeid selgitada ja täpsustada. Sellise käsitluse korral ei olnud Vaidlustajal võimalik

anda ühtki Hankijale sobivat vastust. Kui Hankija oleks pidanud puudust kõrvaldamatuks, ei

oleks ta nii detailset teabenõuet esitanud.

5.7.2. RHS § 104 lg 7 kohaselt võib hankija kogu riigihanke vältel nõuda hankepassis esitatud

kinnitustele vastavate dokumentide esitamist, nende sisu selgitamist või selgitamist

võimaldavate andmete esitamist või täiendamist. Vaidlustaja ei esitanud uusi sisulisi

lähteandmeid. Hankijale oli pakkumusest teada, et Vaidlustaja on nõutud teenuseid osutanud ja

lepinguid täitnud.

5.7.3. Olemasoleva teabe täpsustamine ei andnud Vaidlustajale eelist teiste pakkujate ees, st

Täpsustava ülevaatega arvestamine ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet (RHS § 3 p 2). Võrdse

kohtlemise põhimõtet rikkus hoopis Hankija, kes 10.08.2026, s.o kaks päeva enne algset

pakkumuste esitamise tähtpäeva 12.08.2026, pikendas tähtaega põhjendusteta kahe nädala

võrra. Vaidlustajale teadaolevalt sekkus Kolmas isik Riigihankesse alles pärast esialgset

4 (11)

tähtpäeva, mistõttu võidi tähtaega pikendada selleks, et ka teised pakkujad saaksid Riigihankes

osaleda.

5.7.4. Kolmanda isiku vastusest ei selgu, kas tema etteheide on suunatud Hankijale teabe

küsimise või Vaidlustajale sellele vastamise eest. Hankija teabenõue oli RHS § 104 lg 7 alusel

lubatud ja sellele vastamine ei toonud kaasa uue teabe esitamist. Kolmanda isiku viidatud

Tallinna Ringkonnakohtu lahend (asi nr 3-25-2121) toetab Vaidlustaja seisukohta - selle

kohaselt võib hankija RHS § 46 lg 4 ja § 104 lg 7 alusel küsida ja arvesse võtta täpsustusi,

selgitusi ja täiendusi faktiliselt esitatud andmete kohta. Vaidlustaja esitas hankepassis faktilise

teabe oma kogemuse ja täidetud lepingute kohta ning täpsustas seda hiljem Hankija küsimuse

peale.

5.7.5. Vaidluse keskmes ei ole Vaidlustaja pädevus, kvalifikatsioon ega varem täidetud

lepingud, mis olid olemas juba pakkumuse esitamise hetkel, vaid see, kas Vaidlustaja täitis

kvalifikatsiooni tõendamiseks sätestatud formaalseid tingimusi.

Vaidlustaja hankepassis esinenud puudus oli täiendavate selgitustega kõrvaldatav ja Täpsustav

ülevaade ei loonud Vaidlustajale kvalifikatsiooni, mida tal varem ei olnud, ega sisaldanud

pakkumuses esitamata uut teavet. Seetõttu pidi Hankija Täpsustava ülevaatega arvestama ning

Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine on vastuolus RHS § 104 lg-ga 8.

6. Hankija, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Kvalifitseerimise tingimuse kohaselt pidi pakkuja olema Riigihanke algamisele eelneva 36

kuu jooksul osutanud töötasu- ja maksunõustamise teenust vähemalt kolmes erinevas välisriigis

ning osutatud teenuse lepingu(te) kestus pidi olema vähemalt 12 kuud. Tingimuse täitmise

tõendamiseks tuli hankepassis esitada lepingu nimi ja sisu lühikirjeldus, välisriigi nimi, tellija

kontaktandmed ning lepingu(te) algus- ja lõppkuupäev.

Vaidlustaja märkis hankepassis üksnes seda, et on viimase 25 aasta jooksul teinud sadu

sarnaseid projekte Taani, Hollandi, Saksa, Briti, USA ja teiste riikide üksustele, kirjeldas

osutatavaid teenuseid üldiselt ning märkis perioodiks 01.01.2000–25.08.2026 ja maksumuseks

2 000 000 eurot. Sellest teabest ei nähtu, milliste konkreetsete lepingute alusel Vaidlustaja

kvalifitseerimise tingimuse täitmisele tugineb, millistes välisriikides lepinguid täideti, kes olid

tellijad ega lepingute algus- ja lõppkuupäevad. Hankija ei nõudnud üksnes kinnitust varasema

kogemuse olemasolu kohta, vaid konkreetsete lepingute esitamist koos kindlaksmääratud

andmetega. Üle 25 aasta kestnud üldine periood ei võimalda tuvastada, milline leping vastab

12-kuulise kestuse nõudele ja on täidetud Riigihanke algamisele eelnenud 36 kuu jooksul.

6.2. Vaidlustaja ajab segamini hankelepingu täitmiseks kavandatud ressursid ja oma varasema

kogemuse.

Andmed projektijuhi ning välisriikide koostööpartnerite ja nende kontaktide kohta puudutasid

teisi RHAD-i tingimusi. Projektijuhi andmed tuli esitada alles seitsme tööpäeva jooksul pärast

hankelepingu sõlmimist (hankelepingu täitmise tingimus) ning koostööpartnerite nimekiri oli

eraldiseisev vastavustingimus. Ühe tingimuse kohta (ka enne tähtaega vabatahtlikult) esitatud

teave ei muutu tõendiks teise tingimuse täitmise kohta.

Asjakohatu on ka viide rahvusvahelisse võrgustikku kuulumisele, kuna kvalifitseerimise

tingimus puudutas Vaidlustaja enda konkreetset varasemat kogemust, mitte tema või võrgustiku

üldist võimekust.

6.3. 31.08.2026 esitas Hankija Vaidlustajale küsimuse, kuid see ei kohustanud Hankijat

aktsepteerima kogu pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva esitatud teavet. Küsimuse eesmärk

oli anda Vaidlustajale võimalus hankepassis esitatud andmeid selgitada ja täpsustada. Alles

vastuse saamisel oli võimalik hinnata, kas teave üksnes selgitab hankepassis esitatut või

5 (11)

sisaldab sisuliselt uut teavet. Hankija hindas Täpsustavat ülevaadet sisuliselt ja tuvastas, et

sellega esitati konkreetsed referentslepingud, mida hankepassis ei olnud esitatud ega

identifitseeritud: alles Täpsustavas ülevaates nimetati lepingupartnerid, kirjeldati lepingute

raames osutatavaid teenuseid, seoti need välisriikidega ja esitati lepingute kuupäevad. Tegemist

on hankepassi sisulise täiendamisega, mitte formaalse puuduse kõrvaldamisega.

6.4. Hankija tugineb Tallinna Ringkonnakohtu otsusele asjas nr 3-26-1030 (p-d 15 ja 18).

Täiendava küsimuse esitamisest ei saa tuletada pakkuja õigust esitada pärast pakkumuste

esitamise tähtpäeva kvalifikatsiooni tõendavat sisulist teavet, mille alusandmeid hankepassis ei

olnud. Andmete sisu ja koosseisu määramise ning referentslepingute valimise õigus ja kohustus

on üksnes pakkujal.

6.5. Hankija saab RHS § 46 lg 4 ja § 104 lg 7 alusel arvesse võtta täpsustusi, selgitusi ja

täiendusi üksnes faktiliselt esitatud andmete kohta. Hankija on RHS § 101 lg 1 p 2 alusel

esitatud lepingute nimekirjaga seotud ning selle täiendamine või asendamine kvalifikatsiooni

kontrolli tulemust muutvate andmetega tähendab pakkumuse lubamatut muutmist, sõltumata

sellest, kelle algatusel see toimub.

6.6. Konkreetsete referentslepingute esitamise olulisust kinnitab Riigihankes toimunud

teabevahetus. Küsimusele, kas võib esitada konfidentsiaalse referentsi, mille tellija andmed

esitatakse hiljem, vastas Hankija, et referents peab sisaldama nõutud teavet ulatuses, mis

võimaldab kvalifitseerimise tingimuse täitmises veenduda, ja et konfidentsiaalsus ei õigusta

selle teabe esitamata jätmist. Seega ei piisanud tingimuse täitmiseks üldisest viitest sadadele

projektidele.

6.7. Vaidlustaja seisukoha aktsepteerimine tähendaks, et erinevalt teistest pakkujatest saaks

Vaidlustaja tagantjärele valida, milliste lepingutega ta kvalifikatsiooni tõendab. See oleks

vastuolus RHAD-i tingimustega ning võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja kontrollitavuse

põhimõttega.

6.8. 12.10.2026 esitas Hankija täiendava seisukoha.

6.8.1. Hankija esitas 31.08.2026 küsimuse, kuna hankepassis esitatud teave oli niivõrd

üldsõnaline, et sellest ei selgunud, millistele lepingutele Vaidlustaja tugineb. Küsimuse eesmärk

oli välja selgitada, kas vastuseks esitatavad andmed kujutavad endast hankepassis esitatu

selgitamist või uute andmete esitamist. Küsimuse esitamisest ei tulene automaatselt, et kogu

vastuseks esitatud teave on lubatav; seda sai Hankija hinnata alles pärast vastuse sisulist

analüüsi.

6.8.2. Määrav ei ole asjaolu, et andmed esitati Hankija küsimuse peale. Tallinna

Ringkonnakohtu selgituste kohaselt ei sõltu lubamatu täiendamise tuvastamine sellest, kelle

initsiatiivil andmed esitati, ning hankija on pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel seotud

hankepassis esitatud andmetega. Kui referentslepingute vastavust kvalifitseerimise tingimusele

sai hinnata alles 03.09.2026 esitatud andmete põhjal, kinnitab see iseenesest, et tegemist ei

olnud hankepassis esitatu selgitamise või täpsustamisega.

6.8.3. RHS § 104 lg 7 eesmärk on võimaldada hankijal juba esitatud andmeid kontrollida ja

kinnitada, mitte anda pakkujale teist võimalust oma kvalifikatsioon kokku panna või seda pärast

tähtpäeva parandada. RHS § 104 lähtub eeldusest, et pakkuja esitab kvalifikatsiooni

tõendamiseks vajalikud andmed hankepassis ise korrektselt ja täielikult.

6.8.4. Vaidlustaja etteheide pakkumuste esitamise tähtaja pikendamise kohta tuleneb

6 (11)

riigihankeõiguse aluspõhimõtete vääriti mõistmisest, kuna riigihangete üks keskseid eesmärke

on konkurentsi soodustamine ja võimalikult laia pakkujate ringi kaasamine.

7. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna kaasatud Ernst & Young Baltic AS vaidleb

vaidlustusele vastu.

7.1. Vaidlustaja ei tõendanud pakkumuse esitamise tähtpäevaks hankepassis oma vastavust

kvalifitseerimise tingimusele. Vaidlustaja tunnistab ise, et kirjeldas pakkumuses üksnes sarnaste

projektide elluviimist mitme riigi isikutele enam kui 25 aasta jooksul. Selline üldsõnaline

kirjeldus ei sisalda ühtki kvalifitseerimise tingimuses nõutud andmekoosseisu elementi –

lepingu nime, sisu lühikirjeldust, tellija kontaktandmeid ega lepingu kestust näitavaid kuupäevi.

Projektijuhi ja välispartnerite andmete esitamise nõue tulenes hankelepingu täitmiseks

kavandatud ressursse puudutavast vastavustingimusest, mis on kvalifitseerimise tingimusest

eraldiseisev, ega asenda kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks nõutud andmeid.

7.2. Hankija 31.08.2026 selgitustaotlus ei olnud olemasoleva puuduse selgitamine, vaid tõi

kaasa uue sisu esitamise: Hankija palus hankepassis viidatud üldise kogemuse konkreetseks

lepingute nimekirjaks lahti kirjutada. Vaidlustaja möönab vaidlustuses, et edastas Täpsustava

ülevaatega kahe lepingu nime ja sisu lühikirjelduse, kaheksa välisriigi nime, tellija andmed ja

lepingute alguskuupäevad. See kinnitab, et need andmed puudusid hankepassis ning esitati

esimest korda alles pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva.

7.3. Tallinna Ringkonnakohus on sisuliselt identset küsimust – hankepassi täiendamist hankija

selgitustaotluse vastuseks konkreetsete, varem esitamata lepinguandmetega – käsitlenud kahes

lahendis: asjas nr 3-25-2121 (p 23) ja asjas nr 3-26-1030 (p-d 14 ja 15). Hankija ei pea oletama

pakkuja tegelikku kogemust ega valima pakkuja eest sobivaid lepinguid. Käesoleval juhul ei

täpsustanud Vaidlustaja olemasolevaid andmeid, vaid esitas 03.09.2026 esimest korda uued,

varem nimetamata lepingud ja riigid.

7.4. Võrdse kohtlemise põhimõte (RHS § 3 p 2) on keskse tähtsusega just Kolmanda isiku

seisukohast, kes esitas kvalifikatsiooni tõendavad andmed täielikult ja nõuetekohaselt

pakkumuse esitamise tähtpäevaks. Kui Vaidlustajal lubataks pärast tähtpäeva täiendada

kvalifikatsiooni tõendavaid andmeid uute lepingutega, saaks ta Kolmanda isiku ees ebavõrdse

eelise, mida ei ole võimalik tagantjärele heastada. Kõikide pakkujate kvalifikatsiooni tuleb

kontrollida pakkumuste esitamise tähtpäevaks fikseeritud andmete alusel. Täiendamise

lubamine kahjustaks Kolmanda isiku õiguspärast ootust pakkujate võrdsele kohtlemisele.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Vaidlustuskomisjon jätab tähelepanuta Vaidlustaja taotluse tunnistada Vaidlustaja pakkumus

kvalifitseerimistingimustele vastavaks. Vaidlustuskomisjon kontrollib vaidlustusmenetluses

üksnes Hankija otsuste õiguspärasust ega tee otsuseid Hankija eest (RHS § 197 lg 1).

Vaidluse lahendamiseks tuleb vaidlustuskomisjonil hinnata, kas Hankija jättis Vaidlustaja

õiguspäraselt kvalifitseerimata, sh kas Hankija jättis Vaidlustaja kvalifikatsiooni kontrollimisel

õigustatult Täpsustava ülevaatega arvestama.

9. Järgnevalt tuleb vaidlustuskomisjonil kontrollida, millised andmed ja/või dokumendid tuli

pakkujal kvalifitseerimise tingimuse vastavuse tõendamiseks esitada ja millised andmed

Vaidlustaja pakkumuste esitamise tähtpäeval oma hankepassis esitas.

9.1. Hankija on kehtestanud RHAD-is vaidlustusse puutuva kvalifitseerimise tingimuse

7 (11)

järgmiselt:

Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul osutanud töötasu- ja

maksunõustamise teenust vähemalt kolmes erinevas välisriigis. Osutatud teenuse lepingu(te)

pikkus peab olema vähemalt 12 kuud. Pakkuja esitab hankepassis hankija kindlaksmääratud

tunnustele vastava teenuse osutamise lepingu(d), mis on kohaselt täidetud riigihanke

algamisele eelneva 36 kuu jooksul, vähemalt järgmise teabega: lepingu nimi ja sisu

lühikirjeldus, välisriigi nimi, tellija kontaktandmed, algus- ning lõppkuupäev (edaspidi

Tingimus).

9.2. Tingimusest nähtub üheselt, et Hankija ei piirdunud nõudega, et pakkujal oleks varasem

kogemus, vaid nõudis kooskõlas RHS § 101 lg 1 p-ga 2 selle kogemuse tõendamiseks

konkreetsete lepingute esitamist hankepassis koos kindlaksmääratud andmetega.

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et nende andmete esitamine on formaalsus.

Üksnes nende andmete alusel konkreetsete lepingute kohta on Hankijal võimalik kontrollida,

millistes välisriikides ja millise lepingu alusel teenust osutati, kas leping jääb Riigihanke

algamisele eelnenud 36 kuu sisse, kas lepingu kestus on vähemalt 12 kuud ning kas teenuse

osutamist saab tellija kaudu kontrollida. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Tingimuses

nõutud andmete esitamata jätmisel ei ole Tingimusele vastavus Riigihankes kontrollitav.

Asjaolu, et Hankija pidas konkreetse lepingu ja selle kontrollimiseks vajalike andmete esitamist

pakkumuse esitamisel oluliseks, kinnitab ka Hankija vastus RHR-is enne pakkumuste esitamise

tähtpäeva Riigihankes esitatud küsimusele konfidentsiaalse referentsi kohta (sõnum 312187).

Asjas tähtsust omavas osas on Hankija vastus järgmine: Hankija ei saa aktsepteerida

referentsina lepingut, mille kohta esitatud andmeid ei ole võimalik kontrollida. Referents peab

sisaldama nõutud teavet lepingu kohta, et hankijal oleks võimalik veenduda

kvalifitseerimistingimuse täitmises. [---]

9.3. Vaidlustaja esitas pakkumuste esitamise tähtpäeval hankepassis üksnes üldise kirjelduse

sellest, et on viimase 25 aasta jooksul teinud sadu sarnaseid projekte Taani, Hollandi, Saksa,

Briti, USA ja teiste riikide üksustele. Lisaks kirjeldas ta osutatavaid teenuseid üldsõnaliselt ning

märkis teenuse osutamise perioodiks 01.01.2000–25.08.2026 ja maksumuseks 2 000 000 eurot.

Hankepassis ei ole nimetatud ühtki lepingut, tellijat ega tellija kontaktandmeid ning välisriike

ei ole seotud ühegi lepinguga.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et üle 25 aasta pikkune üldine periood ei võimalda tuvastada,

milline leping, sh millise sisuga leping, või kas üldse on täidetud Riigihanke algamisele

eelnenud 36 kuu jooksul ja kestnud vähemalt 12 kuud. Seega ei sisaldanud Vaidlustaja

hankepass ühtki Tingimuses nõutud andmeühikut selliselt, et sellest nähtuks Tingimusele

vastavus. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et tegemist on oluliste andmetega, kuna ilma

nende andmeteta ei ole Vaidlustaja kvalifikatsiooni Tingimusele vastavuse kontroll võimalik.

Ühelgi juhul ei saaks Hankija asuda ise Vaidlustaja eest valima kvalifitseerimise tingimuse

täitmiseks vajalikke ressursse ja näitajaid (Ringkonnakohtu otsuse 3-19-631 p 16 viimane

lause).

9.4. Märkimisväärne on, et Vaidlustaja isegi ei väida, et ta oleks hankepassis Tingimuses nõutud

täpsuses andmed esitanud. Vaidlustaja väide, et tal oli nõutav kogemus faktiliselt olemas juba

pakkumuse esitamise hetkel, ei andnud talle õigust RHAD-is nõutud kvalifikatsiooni tõendavad

andmed esitamata jätta. Kvalifitseerimise tingimustele, sh Tingimusele, vastavust kontrollib

Hankija pakkuja esitatud andmete alusel (nii formaalselt kui sisuliselt) ning nende andmete

esitamise kohustus lasub pakkujal. Asjas ei ole vaja välja selgitada, miks otsustas Vaidlustaja

esitada hankepassis andmed, mida Tingimus ei nõudnud ja mis Tingimuse täitmist ka kuidagi

ei tõenda. Fakt on see, et Vaidlustaja ei saa nõuda enda kvalifitseerimist hankepassis esitatud

andmete alusel, kuna esitatud andmed Tingimusele vastavust ei tõenda. Seega Vaidlustaja

hankepassis esitatud andmete alusel Vaidlustaja Riigihankes kvalifitseerimisele ei kuulu.

8 (11)

10. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankija ja Kolmanda isikuga, et pakkumuses esitatud andmed

projektijuhi ning välisriikide koostööpartnerite ja nende kontaktide kohta ei tõenda Tingimuse

täitmist. Need andmed puudutavad tingimusi pakkumusele, sh hankelepingu täitmiseks

kavandatud ressursse, mitte tingimusi pakkujale, sh Vaidlustaja enda varem täidetud lepinguid.

Veelgi enam - projektijuht ei pruukinud oma kogemust saada Vaidlustaja juures töötamisest ja

koostööpartnerid sõlmitava hankelepingu täitmiseks ei pruugi olla need, kellele täideti

Tingimustele vastavaid lepinguid. Samuti ei tõenda Tingimuse täitmist Vaidlustaja kuulumine

mõnda rahvusvahelisse ettevõtete võrgustikku. Hankija ei saa ega pea Vaidlustaja või tema

võrgustiku üldisest mainest tuletama ega järeldama Tingimust täitvate konkreetsete lepingute

olemasolu.

11. Vaidlustaja ei väida, et Hankijal oli RHS-ist tulenev kohustus antud asjaoludel selgitusi

(hankepassis esitamata andmeid) küsida. Küll aga on Vaidlustaja seisukohal, et olukorras, kus

Hankija otsustas selgitusi küsida ja sai Vaidlustajalt Täpsustava ülevaate, oli Hankijal kohustus

Täpsustavas ülevaates esitatud andmetega (lepingutega) Vaidlustaja kvalifikatsiooni

kontrollimisel arvestada.

11.1. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et üksnes fakt, et Hankija Vaidlustajalt 31.08.2026

selgitusi küsis (sõnum 1130473), ei muuda hiljem esitatud andmete õiguslikku olemust ega too

Hankijale kaasa kohustust saadud selgitustega (Täpsustava ülevaatega) Vaidlustaja

kvalifikatsiooni kontrollimisel ka arvestada. Hankija küsimusest ei saanud Vaidlustajal tekkida

õiguspärast ootust, et Hankija arvestab ka selliseid andmeid, mille esitamine pärast pakkumuste

esitamise tähtpäeva ei ole RHS § 104 lg 7 ning riigihanke korraldamise üldpõhimõtete kohaselt

lubatav.

11.2. Kuna Hankija ei või jätta selgitusi küsimata kergekäeliselt (olukorras, kus puudused on

või võivad olla selgitustega hõlpsasti kõrvaldatavad, ei või Hankija jätta selgitusi küsimata) ei

saa Hankijale ette heita esmalt selgituste küsimist ja seejärel andmete/dokumentide saamisel

otsustamist, kas saadud selgitust saab pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel arvestada või

mitte. Praegusel juhul oli Hankijal võimalik pärast Vaidlustaja vastuse saamist tõsikindlalt

hinnata, kas vastus piirdub hankepassis esitatud andmete lubatud selgitamisega või sisaldab

uusi kvalifikatsiooni tõendavaid andmeid. Seetõttu ei ole Hankija tegevus iseenesest

vastuoluline põhjusel, et ta küsis esmalt selgitusi, kuid jättis pärast vastuse sisulist hindamist

selles esitatud uued andmed kvalifikatsiooni kontrollimisel arvestamata. Täpsustavas ülevaates

esitatud andmetega arvestamise kohustus oleks Hankijal olnud vaid juhul, kui puuduse

kõrvaldamine selgitustega on lubatav.

12. Kuna Hankija on jätnud Vaidlustaja kvalifikatsiooni kontrollimisel Täpsustavas ülevaates

esitatud andmetega arvestama, tuleb asja lahendamiseks järgnevalt vastata küsimusele, kas

Vaidlustaja hankepassis esineva puuduse kõrvaldamine selgitustega oli lubatav.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt.

12.1. RHS § 104 lg 7 võimaldab Hankijal nõuda hankepassis esitatud kinnitustele vastavate

dokumentide esitamist, esitatud dokumentide sisu selgitamist ning selgitamist võimaldavate

andmete või dokumentide esitamist või täiendamist. Nimetatud säte ei anna pakkujale õigust

esitada pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva esmakordselt kvalifikatsiooni tõendavaid sisulisi

lähteandmeid, mida hankepassis ei esitatud. Selgitada ja täiendada saab üksnes selliseid

kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmeid, mis olid pakkumuste esitamise tähtpäevaks

hankepassis vähemalt faktiliselt esitatud ja selle põhjal identifitseeritavad. RHS § 104 lg-t 7

tuleb kohaldada kooskõlas RHS §-s 3 sätestatud võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja

kontrollitavuse põhimõtetega.

9 (11)

12.2. Hankija saab arvesse võtta täpsustusi, selgitusi ja täiendusi üksnes nende andmete kohta,

mis on Vaidlustaja hankepassis juba esitatud. Seega on määrav, kas Täpsustavas ülevaates

esitatud andmed üksnes selgitasid või konkretiseerisid hankepassis juba esitatud ja selle põhjal

identifitseeritavat kogemust, või nimetati neis esmakordselt need lepingud, millele Vaidlustaja

Tingimuse täitmisel tugineb. Vaidlustaja väitel on Täpsustava ülevaate sisu juba hankepassis

esitatud andmete täpsustamine, millega vaidlustuskomisjon ei nõustu.

12.2.1. Vaidlustaja poolt hankepassis esitatud andmed ei võimalda mingil moel objektiivselt

tuvastada Vaidlustaja tahet, et tema kvalifikatsiooni tuleks kontrollida lähtudes mingitest

konkreetsetest lepingutest. Vaidlustuskomisjon kordab, et Vaidlustaja hankepassis ei ole

nimetatud ühtegi konkreetset lepingut ega tellijat; samuti ei olnud võimalik hankepassis esitatud

andmete põhjal seostada ühtegi lepingut konkreetse välisriigi, teenuse sisu ega lepingu algus-

ja lõppkuupäevaga. Üldine viide sadadele projektidele, mitmele riigile ning ajavahemikule

01.01.2000–25.08.2026 ei võimaldanud kindlaks teha, milliste konkreetsete lepingutega soovis

Vaidlustaja Tingimuse täitmist tõendada. Hankepassis ei olnud tegemist Tingimusele vastavuse

kontrollimist võimaldavate konkreetsete lepingute nimetamisega, vaid üksnes üldsõnalise

vihjega, et sarnaseid projekte on erinevates riikides üle 25 aasta teostatud. Seega

vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja tahe tugineda oma kvalifikatsiooni

tõendamiseks konkreetsetele Tingimust täitvatele lepingutele ei ole tema pakkumuse põhjal

mõistlikul viisil äratuntav.

12.2.2. Andmed, et eksisteerivad ka Tingimusele vastavad lepingud, esitas Vaidlustaja

esmakordselt alles vastuseks Hankija järelepärimisele Täpsustavas ülevaates. Enne Täpsustava

ülevaate saamist ei olnud Hankijal mingeid andmeid Vaidlustaja kvalifikatsiooni Tingimusele

vastavuse kontrollimiseks, st Vaidlustaja hankepassis puudusid andmed lepingute kohta, mida

oleks saanud selgitustega täpsustada. Seega ei olnud hankepassis esitatud konkreetset

referentskogemust, mille kohta saanuks hiljem esitada selgitusi või täpsustusi, ja Vaidlustaja

hankepassis sisalduva puuduse kõrvaldamine oli võimalik üksnes kõikide Tingimuse täitmiseks

vajalike andmete esmakordse esitamisega.

12.2.3. Vaidlustaja esitas alles Täpsustavas ülevaates kahe konkreetse lepingu andmed, sh

lepingupartnerid, lepingute alusel osutatavate teenuste kirjelduse, teenuse osutamisega seotud

välisriigid ning lepingute alguskuupäevad. Nende andmete alusel muutus Hankijal esimest

korda võimalikuks hinnata, kas konkreetsed lepingud võiksid vastata Tingimusele. Seega ei

kõrvaldanud Täpsustav ülevaade hankepassis esitatud andmete ebatäpsust ega täiendanud juba

identifitseeritud referentslepingute kohta esitatud teavet, vaid sisaldas kvalifikatsiooni

tõendamiseks uusi sisulisi lähteandmeid ja määras esmakordselt kindlaks lepingud, millele

Vaidlustaja soovis oma kvalifikatsiooni tõendamisel tugineda. Veelgi enam - hankepassis

nimetati riigid Taani, Holland, Saksamaa, Ühendkuningriik ja USA, kuid Täpsustavas ülevaates

on nimetaud Austria, Aserbaidžaan, Poola, Armeenia, Gruusia, Ukraina, Moldova ja

Ühendkuningriik, st kattub ainult Ühendkuningriik. See näitab ka objektiivselt, et tegu ei ole

hankepassis esitatu täpsustamisega vaid uute andmete esitamisega.

12.3. Ei saa olla vaidlust, et Tingimuse sõnastus ütleb selgelt, millised andmed tuleb

hankepassis Tingimuse täitmiseks esitada. Olukorras, kus Vaidlustaja on vaatamata Tingimuse

selgusele täitnud hankepassi endale rohkem meeldiva, Tingimuse täitmise aspektist ebavajaliku

või asjasse puutumatu, infoga, ei saa Vaidlustaja nõuda, et talle antaks pärast pakkumuste

esitamise tähtpäeva uus võimalus kvalifitseerimiseks vajaliku ja asjasse puutuva info

esitamiseks.

Ringkonnakohus on 3-19-631 otsuse p-s 15 märkinud analoogses olukorras järgmist:

[---] kui üksnes hankepassis esitatust nähtuvalt on hankija poolt nõutud andmed

10 (11)

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta üldse esitamata, on pakkuja jätnud hankijale

esitamata hankija antud tähtajaks (pakkumuste esitamise tähtajaks) kvalifikatsiooni

tõendamiseks vajalikud andmed RHS § 98 lg 4 tähenduses ning esineb alus pakkuja

kvalifitseerimata jätmiseks üksnes hankepassi alusel RHS § 98 lg 4 ja § 104 lg 6 koosmõjus.

Ringkonnakohus on ka seisukohal, et kui pakkuja on jätnud andmed üldse esitamata (nagu

praeguse vaidluse puhul referentslepingute ja veokorraldaja äranäitamise nõude osas), ei saa

hankija nõuda pakkujalt hankepassi hilisemat täiendamist (RHS § 46 lg 4) ega asuma teostama

kvalifikatsiooni sisulist kontrolli koos võimalike täiendavate selgituste/dokumentide

küsimisega. Seda, et kui hankepassis on esitamata hankija nõutud andmed kvalifitseerimise

tingimusele vastavuse kohta, tulebki käsitada andmete tähtajaks esitamata jätmisena, on

Ringkonnakohus üle kinnitanud otsuse 3-25-2121 p-s 24. Seda, et selgituste nõudmisega ei saa

siiski kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või

andmete edastamata jätmises, on kinnitatud ka nt Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjade C-523/16

ja C-536/16 p-s 51.

12.4. Vaidlustaja väide, et tal oli Tingimuses nõutud kogemus pakkumuste esitamise tähtpäeval

faktiliselt olemas, ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Pakkuja kvalifitseerimisel ei

kontrollita üksnes nõutava kogemuse tegelikku olemasolu, vaid ka seda, kas pakkuja on

Tingimuses nõutud viisil ja tähtajaks esitanud andmed, mille alusel saab Hankija

kvalifikatsiooni olemasolu tema poolt kehtestatud kvalifitseerimise tingimuse ulatuses ja

raamides kontrollida.

Ringkonnakohus on otsuse 3-25-2121 p-s 23 mh ka märkinud, et Hankemenetluse läbiviimisel

on hankija seotud pakkuja tähtaegselt esitatud autonoomse tahteavaldusega, mille

tõlgendamisel on hankija seotud mh võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest võrsuvate

teiste pakkujate õigustega. See tähendab, et ka kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate

andmete sisu ja koosseisu määramise õigus on ainult pakkujal ning hankija saab RHS § 46 lg

4 ja § 104 lg 7 alusel küsida ning otsuse tegemisel arvesse võtta täpsustusi, selgitusi ja täiendusi

selliste andmete kohta, mis on faktiliselt esitatud.

12.5. Eeltoodust tulenevalt ei olnud Vaidlustaja esitanud hankepassis andmeid Tingimusele

vastavuse tõendamiseks sellises täpsusastmes, et nende andmete kohta RHS § 104 lg 7 alusel

selgituste küsimisega oleks saanud Tingimusele vastavust tõendavate kõikide andmete

esitamata jätmise puudust pakkumuses kõrvaldada, ja Hankija jättis õigesti Vaidlustaja

kvalifikatsiooni kontrollimisel Täpsustavas ülevaates esmakordselt esitatud konkreetsete

referentslepingute andmed arvestamata.

13. Tulenevalt eespooltoodust (kuna Vaidlustaja pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitatud

hankepass Tingimusele vastavust ei tõendanud ja Täpsustavas ülevaates esmakordselt esitatud

andmetega ei saanud Hankija arvestada), on Vaidlustaja RHS § 104 lg 8 alusel kvalifitseerimata

jätmine õiguspärane, st Hankija otsus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta on õige ja selle

kehtetuks tunnistamiseks alus puudub.

Asja lahendamisel ei oma mingit tähtsust Vaidlustaja väide võrdse kohtlemise põhimõtte

rikkumisest seoses pakkumuste esitamise tähtaja pikendamisega. Pakkumuste esitamise tähtaja

pikendamisel ei ole mingit seost küsimusega, kas Vaidlustaja hankepass tõendas Tingimuse

täitmist.

14. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasus

Vaidlustaja ei ole esitanud iseseisvaid argumente Kolmanda isiku pakkumuse hindamise ega

edukaks tunnistamise õigusvastasuse kohta. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise

otsuse kehtetuks tunnistamist taotleb Vaidlustaja üksnes seetõttu, et tema hinnangul oli tema

enda kvalifitseerimata jätmine õigusvastane. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et

Hankija otsus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks on õige, puudub alus Kolmanda isiku

11 (11)

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

15. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

Hankija ega Kolmas isik ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk