EELNÕU

12.10.2026

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse muutmise seadus

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 9 punktis 2 asendatakse sõnad „kolmandale isikule“ sõnadega „kolmanda

isiku poolt“;

2) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse sõna „ega“ sõnaga „või“;

3) paragrahvis 9 asendatakse sõnad „turule lastud“ sõnadega „poolt turul kättesaadavaks

tehtud“;

4) paragrahvi 22 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „kõige kauem 2030. aasta 28. juunini“

tekstiosaga „selle lepingu alusel teenuse osutamine tuleb viia ligipääsetavusnõuetega kooskõlla

hiljemalt 2030. aasta 28. juuniks“;

5) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Hädaabiühendusele kohaldatakse käesoleva seaduse nõudeid alates 2027. aasta

28. juunist.“;

6) paragrahvis 23 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ sõnadega „Valdkonna eest vastutav

ministeerium“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2026

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………………. 2026

(allkirjastatud digitaalselt)

1

12.10.2026

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on täpsustada ja korrigeerida toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadust1(LPS),

et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882 toodete ja teenuste

ligipääsetavusnõuete kohta2 (ELT L 151, 07.06.2019, lk 70–115) (edaspidi EAA või direktiiv)

korrektne ja ühtne rakendamine, suurendada õigusselgust ning vähendada ebavajalikku

halduskoormust. Muudatused on valdavalt tehnilist ja täpsustavat laadi, seaduse algseid

eesmärke ega põhimõtteid ei muudeta.

Eelnõuga täpsustatakse vastutuse ja kohaldamisala piire seoses kolmandate isikute pakutava

veebisisuga, et oleks üheselt selge, millise sisu eest ettevõtja vastutab ja millise eest mitte.

Samuti viiakse mikroettevõtja definitsioon kooskõlla direktiivis sätestatuga. Selle tulemusel

laieneb mikroettevõtjana käsitatavate ettevõtjate ring ning ligipääsetavusnõudeid kohaldama

kohustatute ring kahaneb – lisandub ettevõtjaid, kellele on direktiiviga ette nähtud erandid.

Korrigeeritakse ka levitaja teavitamiskohustuse sätet nii, et see vastaks direktiivis kasutatud

mõistetele ja oleks praktikas rakendatav.

Teenuselepinguid käsitlevat üleminekusätet täpsustatakse, et oleks selgelt arusaadav, et enne

28. juunit 2025 sõlmitud lepingud kehtivad edasi ka pärast 2030. aastat, kuid nende alusel

osutatavad teenused tuleb viia ligipääsetavusnõuetega kooskõlla hiljemalt 28. juuniks 2030.

Muudatuse eesmärk on vältida ekslikku tõlgendust, mis tingiks ebavajaliku ja kuluka lepingute

massilise ümbervormistamise.

Eelnõuga ajakohastatakse ka seaduse rakendamise mõju analüüsimise eest vastutavat asutust,

lähtudes kehtivast ministeeriumide vastutusalade jaotusest, säilitades samas regulatsiooni

paindlikkuse edaspidiste halduskorralduslike muudatuste puhul.

Lisaks nähakse ligipääsetavusnõuete hädaabiühenduse suhtes kohaldamisele ette pikendatud

üleminekuaeg kuni 28. juunini 2027, kasutades direktiiviga antud paindlikkust. Muudatuse

eesmärk on võimaldada tehniliste arenduste lõpuleviimist kooskõlas teiste liikmesriikide,

tootjate ja teenuseosutajatega ning vältida olukorda, kus järelevalvemeetmeid tuleks rakendada

objektiivsetel põhjustel täitmata nõuete suhtes.

Halduskoormus väheneb, sest muudatused kitsendavad organisatsioonide ringi, kellele nõuded

kohalduvad. Tehakse ka täpsustusi, mis hoiavad ära arusaamatusest tekkida võivat ebavajalikku

tööd.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika

osakonna ligipääsetavuse nõunik Krista Erg-Scacchetti ([email protected], 5662 8067).

Mõjusid on hinnanud sama ministeeriumi strateegiaosakonna analüütik Age Viira

([email protected]). Hädaabiühenduse osas on seletuskirja ja mõju hinnangut täiendanud

Siseministeeriumist elanikkonnakaitse osakonna nõunik Rein Olesk

([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Majandus- ja

1 Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus-Riigi Teataja 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 07.06.2019, lk 70–115)

2

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi

õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Enne eelnõu ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, tuginedes hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja3 (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktidele 1, 2 ja 5. Eelnõu menetlus peab olema kiireloomuline,

kuna korrektiivid on seotud juba rakendatava direktiiviga. Muudatuste tulemusel rakendatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882 korrektselt, hoitakse ära

potentsiaalseid rikkumismenetlusi ning vähendatakse halduskoormust.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Muudetakse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadust (vastu võetud 30.05.2022; sõnastus

jõustunud 28.06.2022; avaldamismärge: RT I, 15.06.2022, 1).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus on vastu võetud direktiivi ülevõtmiseks Eesti

õigusesse. Seadusega kehtestatakse ligipääsetavusnõuded teatavatele toodetele ja teenustele

ning reguleeritakse tootjate, teenuseosutajate, importijate ja levitajate kohustusi, samuti

järelevalvet ja vastutust ligipääsetavusnõuete täitmise eest. Regulatsioon põhineb direktiivis

sätestatul põhiliselt täisharmoneerimise põhimõttel, mille kohaselt ei ole liikmesriikidele selles

valdkonnas jäetud üldist kaalutlusruumi riigisiseste erisuste loomiseks.

Seaduse rakendamise käigus on ilmnenud, et mitmed kehtivad sätted ei ole piisavalt selged, on

sõnastatud ebatäpselt või ei ole rakendatavad. Need puudutavad muu hulgas mikroettevõtja

mõistet, kolmandate isikute pakutava sisu eest vastutuse ulatust, levitajate teavitamiskohustust

ning üleminekusätteid teenuselepingute puhul. Osaliselt on tegemist keeleliste või tehniliste

ebatäpsustega, osaliselt direktiivi ülevõtmisel tekkinud ebaselguste või vigaste viidetega, mis

võivad praktikas viia ekslike tõlgenduste ja selgituskohustuse tekkimiseni.

Eelnõukohase seaduse eesmärk on tagada kehtiva õiguse kooskõla Euroopa Liidu õigusega ning

parandada õigusselgust ja seaduse praktilist rakendatavust. Eelnõuga ei muudeta

ligipääsetavuse poliitika sisulisi eesmärke ega kehtestatud põhimõtteid, vaid täpsustatakse ja

korrigeeritakse olemasolevat seadust, et vältida olukordi, kus seadusest tulenevad nõuded

osutuvad ebaproportsionaalseks, eksitavaks või praktikas rakendamatuks.

Eelnõu kohaselt tehtavate muudatuste tulemusel väheneb halduskoormus. Täpsustatakse

kohaldamisala ja vastutuse piire, ühtlustatakse mõisteid direktiiviga ning hoitakse ära

ebavajalik aruandlus ning selgitustaotluste ja lepinguliste muudatuste esitamine, mis on

leevendus nii ettevõtjate kui ka järelevalveasutuste jaoks. Selge ja üheselt mõistetav

regulatsioon võimaldab järelevalvet teha sihitumalt ning toetab ettevõtjaid õigete ja õigeaegsete

otsuste tegemisel.

3 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri-Riigi Teataja

3

Eelnõus on arvestatud ka direktiivis ettenähtud paindlikkusega hädaabiteenusele kehtestatud

ligipääsetavusnõuete rakendamisel. Kehtiva seaduse kohaselt kohaldatakse

ligipääsetavusnõudeid hädaabiteenusele alates 28. juunist 2025, kuid praktikas on selgunud, et

kolmandatest osapooltest tulenevatel tehnilistel põhjustel ei olnud nende nõuete täielik

rakendamine selleks ajaks võimalik. Direktiiv võimaldab hädaabiteenuse puhul ette näha

pikema rakendustähtaja ning eelnõu eesmärk on seda paindlikkust kasutada, et lõpetada

õigusvastane olukord. Samal ajal keskendutakse nõuete sisulisele elluviimisele.

Kokkuvõttes on eelnõu eesmärk korrigeerida kehtivat õigusnormi viisil, mis tagab Euroopa

Liidu õiguse korrektse rakendamise, vähendab ebavajalikku halduskoormust ning loob selgema

õiguskeskkonna ligipääsetavusnõuete täitmiseks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Punktiga 1 muudetakse LPS § 2 lõike 9 punkti 2, mis sõnastatakse järgmiselt: „2) kolmanda

isiku poolt pakutava veebilehe ja mobiilirakenduse sisu suhtes, mida ei rahasta ega arenda

asjaomane ettevõtja ja mida ta ei saa mõjutada;“.

Tegemist võib olla varasema tõlke- või kirjaveaga, mis muudab sätte sisu ebaloogiliseks ja

direktiivile mittevastavaks. Veebileht võib koosneda eri panustajatelt saadud sisust, samuti

lisatakse veebilehele sisu muudest allikatest aja jooksul automaatselt, näiteks dünaamiliselt

lisatavad reklaamid. Praegune vigane sõnastus jätab mulje, justkui ettevõtja ei peaks vastutama

enda loodud sisu eest, kuigi mõeldud on, et ettevõtja ei pea vastutama teiste ettevõtjate eest.

Erandi mõte on selles, et ettevõtja ei satuks seadusega vastuollu kolmandate isikute

tegematajätmiste tõttu, mida ta ise mõjutada ei saa. Praegu kehtivas LPS-is on erand sõnastatud:

„kolmandale isikule pakutava […] sisu“, kuid direktiivi art 2 lõike 4 punktis d on kirjas

„kolmandate isikute pakutav sisu, mida ei rahasta ega arenda asjaomane ettevõtja ja mida

asjaomane ettevõtja ei saa mõjutada“.

Punktiga 2 muudetakse LPS § 3 lõiget 4, mis sõnastatakse järgmiselt: „(4) Mikroettevõtja

käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kellel on alla kümne töötaja ja kelle aastakäive või

aastane bilansimaht ei ületa kahte miljonit eurot.“

Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei tohi ei mikroettevõtja aastakäive ega aastane bilansimaht

ületada kahte miljonit eurot. Mõlemad arvud on maksimaalselt kaks miljonit eurot. Edaspidi on

mikroettevõtjana defineeritud ettevõtja, kellel vähemalt üks nendest arvudest (aastakäive või

aastane bilansimaht) ei ületa kahte miljonit eurot (ning kellel on alla kümne töötaja, nagu

varasemaski definitsioonis). Definitsioon on oluline seetõttu, et LPS-i rakendamisel on

mikroettevõtjatele ette nähtud leevendavad erandid. Mikroettevõtjaid puudutav (art 3 p 23, art

4 lg-d 5 ja 6, art 14 lg 4, art 14 lg 8 ja art 16 lg 2) nõuab täisharmoneerimist, mis tähendab, et

liikmesriigile ei ole direktiivi art 3 punktis 23 defineeritud mikroettevõtjaga seoses jäetud

otsustus- ega kaalutlusruumi. Direktiivi ja varasemate LPS eelnõu dokumentide analüüsist on

selgunud, et tegemist on tõenäoliselt sidesõna kirjaveaga eelnõu tekstis (nt selgitavates

dokumentides on õige sõnastus), kuid see muudab sätet sisuliselt, mistõttu peab parandus

läbima tavapärase õigusloomeprotsessi. Direktiivi seda punkti peab rakendama kogu Euroopas

harmoneeritult, et tagada ettevõtjate võrdne konkurents.

4

Punktiga 3 muudetakse LPS § 9 ja see sõnastatakse järgmiselt: „Kui levitajale saab teatavaks,

et tema poolt turul kättesaadavaks tehtud toode ei vasta ühele või mitmele kohaldatavale

ligipääsetavusnõudele, teavitab ta mittevastavusest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametit, esitades üksikasjad toote mittevastavuse ja rakendatud parandusmeetmete kohta.“

Kehtiv LPS § 9 näeb ette teavitamiskohustuse „toote turule laskmisel“, mis on toote nõuetele

vastavuse seaduse4 § 4 lõike 1 punkti 10 tähenduses esmakordne toote turul kättesaadavaks

tegemine, kuid direktiiv näeb selle kohustuse ette „toote turul kättesaadavaks tegemisel“ (EAA

art 10 lg 5) ehk olenemata sellest, kas keegi teine on juba turul sama toodet kättesaadavaks

teinud. Levitajal ei ole võimalik olla toote esmakordne turule laskja, sest tootja puhul on selleks

tootja ise (toodet majandustegevuses edasi müües) ning Euroopa Liidu väliste tootjate puhul on

selleks üldjuhul importija. Seega korrigeeritakse lauset nii, et see vastaks direktiivile ja oleks

rakendatav.

Punktiga 4 muudetakse LPS § 22 lõiget 2, mis sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Enne 2025. aasta 28. juunit sõlmitud teenuseleping, mille tingimused kohalduvaid

ligipääsetavusnõudeid ei arvesta, kehtib edasi muutmata kujul kuni selle kehtivusaja lõpuni,

kuid selle lepingu alusel teenuse osutamine tuleb viia ligipääsetavusnõuetega kooskõlla

hiljemalt 2030. aasta 28. juuniks.“

Uus sõnastus on kooskõlas EAA art 32 lõikega 1. LPS § 22 lõike 2 eesmärk ei olnud näha ette

teenuselepingu kehtivuse lõppemist pärast 28. juunit 2030. LPS-i seletuskirjas on märgitud, et

enne 28. juunit 2025 sõlmitud teenuselepingud jäävad kehtima ka pärast 2030. aasta 28. juunit,

kuid teenuse pakkumine tuleb viia ligipääsetavusnõuetega kooskõlla. Praegu kehtiv

seadusetekst ei ole kõigi teenuseosutajate jaoks üheselt mõistetav. Praegune sõnastus jätab

mulje, et kõik lepingud, mida 28. juuniks 2030 uuesti ei sõlmita, kaotavad kehtivuse ning see

tähendaks seda, et pangad peaksid enda klientidega kõik pikaajalised lepingud (nt kodulaenu

lepingud) uuesti sõlmima. Seetõttu on vaja muuta LPS § 22 lõike 2 sõnastus selgemaks. Uus

sõnastus ei lisa kohustusi ja hoiab ära arusaamatusest tuleneda võivat lepingute muutmist.

Punktiga 5 lisatakse LPS § 22 lõige 6, mis sõnastatakse järgmiselt: „(6) Hädaabiühendusele

kohaldatakse käesoleva seaduse nõudeid alates 2027. aasta 28. juunist.“

Üldjuhul pidid teenused vastama LPS-i seaduse nõuetele alates 28. juunist 2025. Euroopa

ligipääsetavuse direktiivi artikli 31 lõige 3 võimaldab siiski liikmesriikidel kohaldada

hädaabiühendusega seotud ligipääsetavusnõudeid hiljemalt alates 28. juunist 2027. Eesti ei

kasutanud LPS-i vastuvõtmisel seda võimalust ning seetõttu hakkasid hädaabiühenduse

ligipääsetavusnõuded kehtima juba 28. juunil 2025.

Ligipääsetava hädaabiühenduse ettevalmistamise käigus selgus, et direktiivis ette nähtud

videolahenduste kasutuselevõtt ei olnud 2025. aastaks tehniliselt teostatav. Selleks vajalikud

lahendused eeldavad eri osapoolte, sealhulgas liikmesriikide, seadmetootjate ja

teenuseosutajate koostööd ning ühtsete tehniliste lahenduste kujunemist. Nende lahenduste

väljaarendamine ja kasutuselevõtt on osutunud esialgu kavandatust ajamahukamaks, mistõttu

on põhjendatud kasutada direktiivis ettenähtud võimalust lükata hädaabiühendusega seotud

ligipääsetavusnõuete kohaldamise tähtpäev 28. juunini 2027.

Hädaabiühenduse ligipääsetavuse tagamiseks on Eestis tehtud ulatuslikke ettevalmistusi.

Siseministeeriumi valitsemisalas alustati ligipääsetava hädaabiühenduse lahenduse

4 Toote nõuetele vastavuse seadus-Riigi Teataja

5

väljatöötamist 27. oktoobril 2023 innovatsioonihanke „Uue põlvkonna 112: kaasaegne

ligipääsetav hädaabiühendus kõigile“ ettevalmistava turu-uuringuga.

Innovatsioonihanke esimene etapp kuulutati välja 8. jaanuaril 2024. Selle eesmärk oli

analüüsida õiguslikke ja tehnilisi nõudeid ning piiranguid, kaardistada Häirekeskuse,

reageerivate ressursside ja infosüsteemide olemasolevat olukorda ning kasutajate vajadusi.

Samuti testiti esimeses etapis videokõnet ja reaalaja tekstiedastuse lahendusi ning töötati välja

tulevaste arenduste lähtealused. Esimese etapi tulemusi tutvustati 2024. aasta septembris.

Innovatsioonihankesse kaasati Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Pimedate Liit, Ligipääsuke

OÜ, Eesti Kurtide Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit, Afaasialiit, Maarja Tugikeskus, Eesti

Autismiliit, Eesti Psühholoogide Liit, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit ning Eesti

Liikumispuudega Inimeste Liit.

Innovatsioonihanke teine etapp kuulutati välja 19. septembril 2025. Selle keskmes oli Euroopa

ligipääsetavuse direktiivis ette nähtud tervikvestluse lahenduse (samaaegne audio-, video- ja

reaalaja tekstiedastus ühes hädaabiühenduses) süsteemianalüüs. Samuti analüüsiti

lisafunktsioonide loomist: kontekstiteabe edastamine, lähisuhtevägivalla ohvritele mõeldud

vaikne hädaabiteade, automaatsed hädaabiteated häirenuppudelt ja anduritelt, videopõhiseid

automaatteavitused ning hädaabiühenduse rakendus. Lisaks katsetati projekti käigus keele

tuvastamist, transkribeerimist ja tõlkimist hädaabikõnes. Teise etapi tulemusi tutvustati

7. septembril 2026.

Paralleelselt innovatsioonihanke analüüside, testide ja katsetega on arendatud reaalaja

tekstiedastuse lahendust hädaabiühenduses, mis on üks Euroopa ligipääsetavuse direktiivist

tulenevaid nõudeid. Arenduse eesmärk on tagada lahenduse kasutamine telefoniseadmetes ilma

eraldi rakenduse allalaadimiseta, kasutades seadmete sisseehitatud võimalusi. Lahendus on

jõudnud tehnilise testimise etappi ning selle järel kaasatakse testimisse huvigrupid, sh puuetega

inimeste esindusorganisatsioonid. Funktsiooni kasutuselevõtt on kavandatud 2026. aasta lõppu

või 2027. aasta algusesse.

Videokõnega seotud ligipääsetavusnõuete rakendamine osutus innovatsioonihanke teise etapi

käigus eeldatust keerukamaks. Selgus, et direktiivi eesmärgile vastava videolahenduse

kasutuselevõtt eeldab tehnoloogiliste lahenduste laiemat kättesaadavust ning eri osapoolte poolt

koordineeritud rakendamist Euroopa tasandil.

Takistuste kõrvaldamiseks on pidanud Siseministeeriumi haldusala esindajad koostöös

partneritega kohtumisi peamiste seadmetootjatega, tõstatanud probleemi rahvusvahelistes

koostööformaatides, sh ligipääsetavuse valdkonna töörühmades ja kohtumistel, Euroopa

Hädaabinumbri Assotsiatsiooni (EENA) kohtumistel ning kahepoolsetel kohtumistel teiste EL-

i liikmesriikidega ning pöördunud Euroopa Komisjoni poole, et selgitada vajadust võimaldada

seadmesisest videokõnet hädaabinumbrile 112. Sellise lahenduse arendamine eeldab ühtset

rakendamist koos teiste Euroopa riikide, tootjate ja teenuseosutajatega, ent koordineeritud

ühtne lähenemine veel puudub.

Seetõttu tuli 2026. aastal muuta esialgset tehnilist lähenemist ja liikuda lahenduste suunas, mida

olemasolevad seadmed juba toetavad. Olemasolevad lahendused võimaldavad teha olulise

sammu ligipääsetavama hädaabiühenduse suunas, kuid ei vasta täielikult Eesti eesmärkidele

ega Euroopa ligipääsetavuse direktiivist tulenevale videokõne kontseptsioonile (sh

seadmesisene videokõnefunktsioon, mis toimib kahesuunaliselt).

Uue lahendusvariandi hindamiseks pöördus Siseministeerium 2026. aasta septembris EENA

poole küsimusega, kas olemasolevates seadmetes toetatud videolahenduste kasutuselevõtt on

praeguses olukorras kõige otstarbekam suund. EENA esindaja märkis vastuses, et teadaolevalt

ei ole olemas lahendust, mis võimaldaks hädaabinumbrile videokõnet teha kahesuunaliselt ja

6

seadmesiseselt ilma eraldi rakenduseta. Samuti viidati, et sellise lahenduse järele ei ole seni

kujunenud laiapõhjalist nõudlust. EENA hinnangul on praeguses olukorras põhjendatud liikuda

edasi Eesti poolt väljatoodud olemasolevate videolahenduste kasutuselevõtu suunas.

Arvestades, et Euroopa ligipääsetavuse direktiivi artikli 31 lõige 3 võimaldab liikmesriikidel

kohaldada hädaabiühendusega seotud ligipääsetavusnõudeid alates 28. juunist 2027 ning Eesti

on nende nõuete täitmiseks alates 2023. aastast teinud ulatuslikke ettevalmistusi, on

põhjendatud kasutada direktiivis ettenähtud üleminekuvõimalust.

Tähtaja pikendamine suurendab õigusselgust ning vähendab olukorda, kus kehtivas õiguses

sätestatud kohustused ei ole objektiivsetel tehnoloogilistel põhjustel täielikult täidetavad.

Samuti viib muudatus riigisisese õiguse kooskõlla direktiivis ettenähtud

üleminekuvõimalusega.

Samal ajal hoitakse keskmes lõppfaasis oleva reaalaja tekstiedastuse arendust, et see hiljemalt

2027. aasta esimeses pooles kasutusele võtta, ning keskendutakse videopõhise

hädaabiühenduse lahenduse loomisele vastavalt turul olemasolevatele võimalustele ning

seejärel tervikvestluse arendamisele.

Kavandatav muudatus ei vähenda ligipääsetava hädaabiühenduse eesmärke ega ulatust.

Muudatuse eesmärk on võimaldada jätkata kõigi direktiivist tulenevate nõuete täitmiseks

vajalikke tegevusi ja võtta 28. juuniks 2027 kasutusele kavandatud reaalaja tekstiedastuse

lahendus. Samal ajal jätkatakse tööd direktiivist tulenevate videokõnega seotud nõuete

täielikuks rakendamiseks koostöös Euroopa Liidu liikmesriikide, tootjate ja teiste asjaomaste

osapooltega.

Lisamärkus: EAA art 31 lõike 3 eestikeelne versioon5 viitab lõikele 4 tehiskeskkonna kohta,

mis on vale viide. Ingliskeelses versioonis6 on õige viide lõikele 8, mis räägib hädaabiteenusest.

Lähtutakse direktiivi ingliskeelsest tekstist.

Punktiga 6 muudetakse LPS § 23, mis sõnastatakse järgmiselt:

„Valdkonna eest vastutav ministeerium analüüsib hiljemalt 2028. aastal käesoleva seaduse

rakendamise mõju ja tulemuslikkust.“

LPS-i koostamise ajal oli ligipääsetavus Sotsiaalministeeriumi vastutusalas, mistõttu seaduse

rakendamise analüüsimine oli Sotsiaalministeeriumi vastutada. Pärast seda on ligipääsetavuse

eest vastutanud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning praegu Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium. Seetõttu on mõislik mõjuanalüüsi vastutajat muuta, kuid jätta

nimetamata konkreetne ministeerium. Ministeeriumi saab vajadusel vaadata Vabariigi Valitsuse

seadusest7.

Mõju ja tulemuslikkuse analüüsi on vaja edasise poliitika kujundamiseks ning seda saab

kasutada EAA art 33 lõikest 3 tuleneva aruandmiskohustuse täitmiseks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu punktiga 2 muudetakse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses mikroettevõtja

definitsiooni, mis viiakse vastavusse direktiivi art 3 punktiga 23.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses direktiiviga. Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu teiste õigusaktidega.

Eelnõu ja eespool nimetatud direktiivi sätete vastavuse tabel on esitatud seletuskirja lisas 1.

5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019L0882 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32019L0882 7 Vabariigi Valitsuse seadus-Riigi Teataja

7

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga kavandatavad muudatused on valdavalt tehnilist ja täpsustavat laadi ning nende

eesmärk on tagada õigusselgus ja kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Kehtiva õiguse peamised

põhimõtted ega eesmärk ei muutu. Muudatustega täpsustatakse olemasolevat seadust ajal, mil

seaduse kohaldamisalas olevate toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete rakendamine on alles

kujunemas.

Mõjud on esitatud peamiste puudutatud sihtrühmade kaupa: puudega ja piiratud funktsionaalse

võimekusega inimesed (sotsiaalsed mõjud), ettevõtjad (mõju majandusele ja

halduskoormusele) ning mõju avalikule sektorile, kus eelnõuga kavandatud muudatuste mõju

avaldub töökorralduslikes muudatustes. Mõju olulisust nendes sihtrühmades hinnatakse,

arvestades sihtrühma suurust, mõju ulatust, avaldumise sagedust ja ebasoovitavate mõjude

riski.

6.1. Mõju puudega ja piiratud funktsionaalse võimekusega inimestele

Ligipääsetavusnõuete kehtestamine toodetele ja teenustele 2025. aasta juunis on mõjutanud

eeskätt puudega inimeste, aga ka piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste8 õigusi

ühiskonnaelust võrdsetel alustel osa võtta. Piiratud funktsionaalsusega inimesed võivad olla nii

lapsed ja noorukid, vanemaealised kui tervisest tingitud ajutise või igapäevase

tegevuspiiranguga inimesed. Nende kõigi, kelle jaoks on ligipääsetavad lahendused igapäevase

iseseisva toimetuleku eelduseks. Sihtrühma suurust pole arvuliselt täpselt võimalik määrata,

kuid direktiivi üle võtnud toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõu seletuskirja

mõjuanalüüsi kohaselt võib mõjutatud sihtrühm olla ligi kolmandik rahvastikust, mis tähendab,

et tegemist on kogu elanikkonda arvestades keskmise suurusega sihtrühmaga. Arvestades, et

Eestis on kasutusel inimese elukaarel põhinev ligipääsetavuse käsitlus, mis tähendab, et iga

Eesti inimene vajab eluetapiti erinevaid ligipääsetavuse lahendusi, võib pikas pidada

perspektiivis sihtrühma suureks.

Eelnõuga kavandatavad muudatused suurendavad elanike jaoks õigusselgust, kuna selgemalt

on määratud ettevõtjate vastutus ja ligipääsetavusnõuete rakendamise ulatus. See parandab

tarbijate arusaama sellest, millisel juhul on võimalik eeldada ligipääsetavaid tooteid ja

teenuseid ning millal mitte.

Mikroettevõtjate erandi laiendamine võib tähendada, et tulevikus on turul ligipääsetavaid

tooteid ja teenuseid vähem, kui seni elanikkonnas eeldati ja loodeti. Samas on oluline arvestada,

et ka mikroettevõtjate jaoks on oluline konkurentsis püsida. Toodete ja teenuste ligipääsetavuse

tagamine aitab ettevõtjatel paremini konkurentsis püsida, kuna see laiendab kasutajaskonda ja

parandab kasutuskogemust. Tuleb arvestada sedagi, et erandist mõjutatud ettevõtjate (ja seega

ka nende pakutavate teenuste ja toodete) osakaal on pigem väike (vt osa 6.2) ning kuna

regulatsiooni rakendamine on alles algusjärgus, ei ole turupraktika veel jõudnud kujuneda ega

ootused kinnistuda. Leevendusmeetmena on vaja teha ligipääsetavusalaseid koolitusi igas

suuruses ettevõtjatele, et neid innustada omal initsiatiivil ligipääsetavust edendama. See saab

toimuda näiteks teadlikkuse parandamise, klientide vajaduste ja mugavuse ning kasumlikkuse

selgitamise abil. Selle tulemusena võib pikemas perspektiivis väheneda kirjeldatud

ebasoovitavate mõjude elanikele avaldumise risk.

Hädaabiühenduse ligipääsetavusnõuete kohaldamise tähtaja pikendamine kuni 28. juunini 2027

mõjutab eelkõige elanikke, kelle jaoks ligipääsetava hädaabiühenduse olemasolu on

8 Piiratud funktsionaalse võimekuse all mõeldakse füüsilise, vaimse, intellektuaalse, meelelise või vanusega seotud vaeguse

või muu alalise või ajutise keha võimekusega seotud põhjust, mis koostoimes erinevate takistustega võib tõkestada inimese

ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel osalemist, sealhulgas ligipääsu toodetele ja teenustele.

8

hädaabiteenuse kasutamisel oluline. Nende hulka kuuluvad muu hulgas kurdid ja vaegkuuljad,

pimedad ja nägemispuudega inimesed, liitpuudega inimesed, piiratud eesti keele oskusega

inimesed, lähisuhtevägivalla ohvrid, lapsed ning muud inimesed, kellel võib tavapärase

hädaabikõne tegemine olla raskendatud või ohtlik.

Tähtaja pikendamise tulemusel lükkub osa Euroopa ligipääsetavuse direktiivist tulenevate

täiendavate ligipääsetavuslahenduste kasutuselevõtt edasi kuni direktiiviga lubatud

tähtpäevani. Samal ajal jätkub ligipääsetavusnõuete rakendamiseks vajalike lahenduste

arendamine ja kasutuselevõtt. Reaalaja tekstiedastuse funktsioon, mis on üks direktiivist

tulenevaid keskseid nõudeid, on kavas kasutusele võtta 2026. aasta lõpus või 2027. aasta

alguses.

Muudatus ei mõjuta hädaabiühenduse olemasolevate võimaluste kättesaadavust.

Hädaabinumbrile helistamise kõrval on ka praegu võimalik pöörduda Häirekeskuse poole

SMS-i teel, kui tavakõnele eelistatakse kirjalikku suhtlust. Seega ei halvene hädaabiteenuse

kättesaadavus võrreldes olemasoleva olukorraga. Samas tähendab tähtaja pikendamine, et

teatud sihtrühmade jaoks olulised lisasuhtluskanalid, sealhulgas videopõhised lahendused,

võetakse kasutusele esialgu kavandatust hiljem.

Muudatus võimaldab jätkata ligipääsetavusnõuete täitmiseks vajalikke arendusi, testida

lahendusi koos sihtrühmadega ning võtta kasutusele tehniliselt toimivad ja kasutajate

vajadustele vastavad lahendused. Samuti jätkab Eesti probleemi tõstatamist väliskoostöö

formaatides, et tagada ühtne koordineeritud ligipääsetava hädaabiühenduse arendamine

koostöös teiste EL-i liikmesriikide ja turuosalistega. Seeläbi luuakse eeldused hädaabiühenduse

järkjärguliseks muutmiseks ligipääsetavamaks kõigi kasutajate jaoks kogu EL-is.

Arvestades kõiki eespool nimetatud muudatusi, on mõju avaldumise sagedus puudega ja

piiratud funktsionaalse võimekusega inimestele väike, kuna muudatustest tulenev mõju avaldub

eelkõige konkreetsetes olukordades kindlate toodete või teenuste kasutamisel või

hädaabiteenuse kasutamisel. Mõju ulatus on tervikuna samuti väike, sest elanike käitumises ja

õigustes olulisi muutusi ette pole näha ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks

mõeldud tegevuste järele. Üksikutes olukordades ja konkreetsete sihtrühmade puhul võib

hädaabi ligipääsetavuse parandamise edasilükkumine olla siiski kriitilise tähtsusega. Praktiline

olukord inimeste jaoks võrreldes olemasolevaga ei halvene. Õigusselguse paranemine ja

ühtsem rakendamine toetab toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete direktiivi üle võtnud

ligipääsetavuse seaduse suurt eesmärki: edendada iga inimese täielikku ja teistega võrdsetel

alustel ühiskonnaelus osalemist, sõltumata tema võimetest, luues seeläbi kaasavam ühiskond,

mis lihtsustab puudega inimeste iseseisvat toimetulekut.

6.2. Mõju ettevõtjatele

Seaduse kohaldamisalas (LPS § 2) on järgmised teenused: e-kaubanduse teenus; elektroonilise

side teenus, sealhulgas hädaabiühendus, välja arvatud masinatevahelise side teenus; e-raamat

ja selle kasutamiseks vajalik eriotstarbeline tarkvara; finantsteenus; lennu-, bussi-, raudtee- ja

veeliikluse sõitjateveoteenuse osad, milleks on veebileht, mobiilsideseadmel põhinev teenus,

elektrooniline pilet, elektroonilise piletimüügi teenus, transporditeabe andmine, reaalajas

reisiteabe andmine, interaktiivne teabeekraan ja iseteenindusterminal; teenus, millega antakse

ligipääs audiovisuaalmeedia teenusele.

Järgmised tooted on LPS-i kohaldamisalas, kui neid kasutatakse ülalmärgitud teenuste

osutamiseks: piletiautomaat; registreerimisautomaat; sularaha- või makseautomaat; teavet

pakkuv interaktiivne iseteenindusterminal, välja arvatud sõiduki, õhusõiduki, laeva ja veeremi

integreeritud osana paigaldatud terminal.

9

Lisaks on LPS-i kohaldamisalas järgmised tooted: e-luger; makseterminal; tarbija

terminalseade, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse ligipääsuks

audiovisuaalmeedia teenusele; tarbija terminalseade, millel on interaktiivne

andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse elektroonilise side teenuse osutamisel; tarbijale

kasutamiseks ette nähtud üldotstarbeline arvuti riistvarasüsteem ja selle operatsioonisüsteem.

Seadust ei kohaldata mikroettevõtjatele (LPS § 2 lg 11) ning on olemas erandid seoses toodete

märkimisväärse muutmise ja ettevõtja ebaproportsionaalse koormusega (LPS § 4 lg 5). Ka

teenuste osas on erandeid (nt LPS § 2 lg 9), mis kitsendavad seaduse kohaldamisala.

Eestis tegutsevad LPS-i reguleeritavates valdkondades enamasti mikroettevõtjad (sh FIE-d)

ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad. Mikroettevõtjate definitsiooni täpsustamine

suurendab erandite kohaldamisala, mille tulemusel väheneb ligipääsetavusnõuetest tulenev

kohustuste maht nende ettevõtjate jaoks. See tähendab, et võrreldes kehtivaga väheneb osa

ettevõtjate halduskoormus, sest ettevõtjad ei pea hindama oma toodete ja teenuste vastavust

ligipääsetavusnõuetele ega andma kinnitust ega lisateavet toote või teenuse ligipääsetavuse

kohta. Mikroettevõtja definitsiooni täpsustamisest mõjutatud ettevõtjate sihtrühma suuruse

kohta täpsed avalikud andmed puuduvad, kuid võib eeldada, et nende osakaal kõigist

ettevõtjatest on väike.

LPS-i kohaldamisala on juba iseenesest üsna kitsas ning ettevõtja tegevusvaldkonna järgi ei ole

tegelikult võimalik öelda, kas ta konkreetselt mingite toodete või tegevustega tegeleb. Ülevaate

saamiseks sellest, kui palju võib olla ettevõtjaid, kellel võib-olla mingisugune seos LPS-i

kohaldamisalas olevate toodete ja teenustega, on siiski koostatud jaotus. Sõelale jäi Eesti

majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) 331 tegevusala, millest suurima osa

moodustavad kutse-, teadus- ja tehnikaalased tegevused, kinnisvarategevus, info ja side,

kaubandus ning muud teenindavad tegevused. Lisaks kuuluvad valikusse majutus ja toitlustus,

haldus- ja abitegevused, kultuur ja meelelahutus, finants- ja kindlustusteenused, reisijate

transport ning teatavate LPS-ga seotud toodete valmistamine. Mikroettevõtjaid on nendes

tegevusalades on 85 605. Muudatus võib mõjutada 2895 ettevõtjat, kes kehtiva definitsiooni

kohaselt ei ole LPS-i tähenduses mikroettevõtjad, kuid edaspidi oleksid. Seega nõuded neile

leeveneksid.

Mikroettevõtjate jaotus EMTAK-i valdkondade järgi

EMTAK

põhivaldkond

Tegevus-

alasid

Ettevõtjaid Osakaal Võib-olla

muutusest

mõjutatud

Võib olla

muutusest

mõjutatud

, osakaal

Kutse-, teadus- ja

tehnikaalane tegevus

39 25 077 29,3% 326 1,3%

Info ja side 44 13 423 15,7% 262 2,0%

Kinnisvara 11 13 179 15,4% 1 656 12,6%

Muud teenindavad

tegevused

38 10 893 12,7% 25 0,2%

Kaubandus 70 10 390 12,1% 232 2,2%

Majutus ja toitlustus 24 4 212 4,9% 42 1,0%

Haldus- ja

abitegevused

25 3 238 3,8% 171 5,3%

Kultuur, meelelahutus

ja sport

6 1 924 2,2% 8 0,4%

10

Finants ja kindlustus 32 1 493 1,7% 147 9,8%

Transport ja posti-

/kulleriteenused

23 1 138 1,3% 18 1,6%

Töötlev tööstus 22 638 0,7% 8 1,3%

Kokku (unikaalsed) 334 85 605 100,0% 2 895 3,4%

Samas on ligipääsetavus üha enam kujunemas turupõhiseks kvaliteedistandardiks ning

ettevõtjate teadlikkus ja konkurentsisurve toetavad selle vabatahtlikku rakendamist. Toodete ja

teenuste ligipääsetavuse tagamine aitab ettevõtjatel paremini konkurentsis püsida, kuna see

laiendab kasutajaskonda ja parandab kasutuskogemust. Ligipääsetavuse arvestamine toodete ja

teenuste disaini varases etapis on oluliselt kulutõhusam kui hilisem kohandamine.

Kasvupotentsiaaliga mikroettevõtjatel on seetõttu mõistlik juba algusest peale arvestada

ligipääsetavusnõuetega, kuna suurema ettevõtja puhul on need kohustuslikud. Kuigi see võib

eeldada suuremat teadlikkust, ei takista seadusemuudatus ettevõtjate sellist lähenemist.

Mikroettevõtjatel on soovitatav tootearenduses ligipääsetavusega arvestada, kuna see toetab

konkurentsivõimet, võib kujuneda konkurentsieeliseks ning tagab valmisoleku nõuete

rakendamiseks ettevõtja kasvu korral.

Muudatus, mis täpsustab ettevõtjate veebisisu eest vastutuse piire, lihtsustab

ligipääsetavusnõuete rakendamist, kuna on selgem, millise sisu eest ettevõtja vastutab ja millise

eest mitte. Samuti välditakse eelnõukohaste muudatustega ebavajalikke lepingumuudatusi,

mida ettevõtjad muidu peaksid tegema.

Kokkuvõttes on muudatuste mõju ulatus ja sagedus kogu majanduse vaates väikesed, kuna

kohaldamisala hõlmab vaid konkreetseid toote- ja teenusekategooriaid, mistõttu see ei laiene

kogu ettevõtlussektorile. Muudatused ei too mõjutatud ettevõtjate töös kaasa märkimisväärseid

muutusi, pigem õigusselgust ja osal ettevõtjatel ka halduskoormuse vähenemist. Kuna

regulatsiooni rakendamine on alles algusjärgus, ei ole ettevõtjad ligipääsetavusnõuetega veel

jõudnud kohaneda.

6.3. Mõju avalikule sektorile

Seaduse järelhindamise eest vastutava ministeeriumi ajakohastamine tagab vastavuse kehtivale

valitsemisalale ning vähendab vajadust teha edaspidi seaduses tehnilisi muudatusi.

Selgem regulatsioon vähendab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA)

esitatavate selgitustaotluste ning võimalike vaidluste hulka. Samuti välditakse

järelevalvemenetlust olukorras, kus nõuete täitmine ei ole tehniliselt võimalik. Kokkuvõttes on

mõju avalikule sektorile väike ning seisneb peamiselt halduskoormuse vähenemises ja

töökorralduse selguse paranemises.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Lisategevusi ja -kulusid ei teki, jätkub tavapärane töö. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ning TTJA jätkavad ligipääsetavusealase teadlikkuse

parandamiseega tavapäraselt. Õigusselguse paranedes väheneb TTJA halduskoormus

päringutele vastamisel. Siseministeerium ja Häirekeskus jätkavad ligipääsetava hädaabiteenuse

arendamist nii kiires tempos, kui tehniliselt võimalik. Kohalikule omavalitsusele ei teki

tegevusi, kulusid ega tulusid.

11

8. Rakendusaktid

Eelnõukohase seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid

rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Direktiivi ja LPS-i nõudeid juba rakendatakse suuremale osale

kohaldamisalas olevatest toodetest ja teenustest 2025. aastast, vastavalt direktiivis ette nähtud

rakendamise tähtajale. Muudatuste tegemise vajadus selgus rakendamise käigus. Vajalikke

korrektiive tuleb rakendada esimesel võimalusel, et seadusest mõjutatud osapooled saaksid oma

tööd ja ressursse kasutada mõistlikult ning oleks selge, kellelt mida nõutakse.

Ettevõtjatele, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Siseministeeriumile ning

Häirekeskusele pole vaja üleminekuaega, kuna kehtivaid nõudeid leevendatakse. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile §-s 23 ette nähtud seaduse rakendamise mõjuanalüüsi

tähtaeg on piisavalt pikk, et vajalikud ettevalmistused teha.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja

Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele organisatsioonidele: Eesti Linnade ja

Valdade Liit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Häirekeskus, Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Kestliku Ettevõtluse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,

MTÜ Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti

Tööandjate Keskliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Pimedate Liit, Eesti Kurtide Liit,

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, MTÜ Lastekaitse

Liit, Eesti Noorteühenduste Liit ning Eesti Pensionäride Ühenduste Liit.

Kooskõlastamisel esitatud märkuste ja tähelepanekutega arvestamise tabel on esitatud

seletuskirja lisas 2.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … 2026

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882, 17. aprilli 2019, toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta

(EMPs kohaldatav tekst) ja Eesti õigusaktide vastavustabel

Täiendatud: 07.07.2026

Kasutatud lühendid:

ESS: elektroonilise side seadus

LPS: toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus

PäästeS: päästeseadus

TNVS: toote nõuetele vastavuse seadus

SIM määrus nr 26: siseministri 13.06.2017 määrus nr 26

„Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete

menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“

SoM määrus nr 45: sotsiaalkaitseministri 08.06.2022 määrus nr

45 „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja

nõuded nende kohta antavale teabele“

EL-i õigusakti

norm

EL-i õigusakti normi

ülevõtmise kohustus

EL-i õigusakti normi sisuliseks

rakendamiseks kehtestatavad

ja kehtivad riigisisesed

õigusaktid

Kommentaarid

Artikkel 2 lg 4 Jah d) LPS § 2 lg 9 p 2LPS § 2 lg 9 p 2 sõnastuse täpsustus 2026. a.

Artikkel 3 Mõisted

Jah, välja arvatud nr 24

23) LPS § 3 lg 4Mikroettevõtja definitsiooni täpsustus 2026. a.

Artikkel 4 lg 8 Osaline ESS § 88 lg 1 (28.06.2025

jõustuv redaktsioon) ja § 2 p 521,

PäästeS § 5 lg 11 p 1,

siseministri 13.06.2017 määruse

nr 26 „Hädaabiteadete

menetlemise kord ja

Regulatsiooni täiendatakse.

Artikkel 31 lg 3 lubab pikendada artikli 4 lg 8

rakendamise tähtaega kuni 28.juunini 2027. Eesti

ei rakendanud seda erandit, kuid nüüd on

selgunud, et kuna mobiilide tootjad ei arvestanud

2

hädaabiteadete menetlemise

toimimisele esitatavad nõuded“

§ 4 lg 1, LPS § 2 lg 3 p 2 ja SoM

määrus nr 45 § 16 lg 2

võimaliku varasema rakendamisega ega ole veel

oma seadmeid täiendama asunud, pole tehniliselt

võimalik kahesuunalist hädaabi videokõne

lõplikult välja arendada. Seetõttu muudeti LPS-is

tähtaega.

SoM määrus nr 45 § 16 lg 2 sätestab, et peab

tagama hädaabiühenduse, mis võimaldab

hädaabiteatele vastata, kasutades vastamisel

samasugust vormingut nagu teate saamisel.

Siseministri määrusesse „Hädaabiteadete

menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise

toimimisele esitatavad nõuded“ sõnastatakse

(2026) ühemõtteliselt arusaadavalt, et

hädaabikõne ei pea ainult suutma tehniliselt

vastu võtma vaid ka vastama samas vormingus,

mille abivajaja on valinud.

Praegu on kasutusel häälkõne, SMS ja lisaks

kasutatakse viipekeele kaugtõlketeenuse

rakendust, millesse on integreeritud SOS nupp,

mis võimaldab kasutajal eelisjärjekorras tõlgiga

ühendust saada, kes vahendaks kõne 112

numbrile.

Õigusselguse huvides täiendatakse 2025. a veel

ka siseministri 13.06.2017 määruse nr 26

„Hädaabiteadete menetlemise kord ja

hädaabiteadete menetlemise toimimisele

esitatavad nõuded“ nr 26 § 4 lg 2 sõnastust

sarnaselt § 4 lg-s 1 toodule. Seni ei ole seda

tehtud, kuivõrd tehnilised arendused on veel

pooleli. Täiendavalt seaduste tasandi muudatusi

videokõne, reaalaja tekstiedastus või

tervikvestlus kaasa ei too, kuivõrd loodav

3

lahendus on internetiprotokollil (SIP ehk Session

Internet Protocol) põhinev ehk toimib sama

protokolli alusel nagu ka praegused 112

hädaabikõned.

Artikkel 10 lg 3 Jah LPS § 2 lg 13 ja TNVS § 13 lg

1, § 17 lg 3

LPS § 9

LPS § 9 sõnastuse täpsustus 2026.a.

Artikkel 10 lg 5 Jah LPS § 2 lg 13 ja TNVS § 6 lg 1

p 1, § 13 lg 1, § 17 lõiked 3 ja 5

LPS § 9

LPS § 9 sõnastuse täpsustus 2026.a.

Artikkel 31 lg 3 Ülevõtmise kohustus

puudub

LPS § 22 lg 6 LPS § 22 lg 6 lisatud 2026. a. Esialgu kavandati

ligipääsetav hädaabiteenus võtta kasutusele

aastal 2025, kuid tootjad ja sideettevõtjad polnud

selleks ajaks vajalikke arendusi teinud, mistõttu

tuli tähtaeg edasi lükata.

Artikkel 32 lg 1 Jah LPS § 22 lõiked 2 ja 4 LPS § 22 lg 2 sõnastuse täpsustus 2026. a.

Artikkel 33 lg 3 Ülevõtmise kohustus

puudub

— Ei ole ülevõetav säte, sest tegemist on

rakendussättega.

LPS § 23 näeb ette, et vastutav ministeerium

hindab LPS rakendamise mõju ja tulemuslikkust

hiljemalt aastal 2028. Kogutud teavet saab

kasutada direktiiviga ettenähtud aruandluses

komisjonile.

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Sisukord

Haridus- ja Teadusministeerium ........................................................................................................................................................................... 2

Rahandusministeerium ......................................................................................................................................................................................... 3

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ........................................................................................................................................... 3

Eesti Kaubandus- Tööstuskoda ............................................................................................................................................................................ 5

Siseministeerium ................................................................................................................................................ Error! Bookmark not defined.

Lastekaitse Liit ..................................................................................................................................................................................................... 6

Eesti Linnade ja Valdade Liit ............................................................................................................................................................................... 6

Justiits- ja Digiministeerium ................................................................................................................................................................................. 6

Kultuuriministeerium ........................................................................................................................................................................................... 7

Häirekeskus .......................................................................................................................................................................................................... 7

Eesti Puuetega Inimeste Koda .............................................................................................................................................................................. 7

Eesti Pimedate Liit ............................................................................................................................................................................................. 11

2

Nr Esitaja ja ettepaneku/märkuse sisu Arvestamine

Põhjendus/selgitus

Haridus- ja Teadusministeerium

1. Eelnõu kooskõlastamine märkustega (Toodete ja teenuste

ligipääsetavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu).

Esitasite Haridus- ja Teadusministeeriumile kooskõlastamiseks

toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse muutmise seaduse

eelnõu. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab eelnõu

märkusega. HTM-i peamine märkus puudutab eelnõu punktiga

6 kavandatavat muudatust, millega lükatakse

hädaabiühendusele ligipääsetavusnõuete kohaldamise tähtaeg

edasi 28. juunini 2027. Seletuskirja kohaselt on tähtaja

pikendamise põhjuseks asjaolu, et hädaabiteenuse

ligipääsetavuse rakendamiseks vajalik tehniline valmisolek ei

ole veel kujunenud ning lahenduste rakendamine sõltub

osaliselt kolmandatest isikutest, sealhulgas seadmetootjatest ja

sideettevõtjatest. HTM leiab, et seletuskirjas esitatud

põhjendused ei ole piisavad, et hinnata tähtaja pikendamise

vajalikkust, õigustatust ja proportsionaalsust. Samuti ei nähtu

seletuskirjast, millel põhineb eeldus, et vajalik tehniline

valmisolek tekib hiljemalt 2027. aastaks, ega seda, milliste

meetmetega tagatakse nõuete rakendamine pikendatud tähtaja

lõpuks. Detailsem ülevaade, kuidas vajaliku võimekuse

loomist on seni juhitud, kuhu jõutud ja millised takistused

milliseks ajaks tuleb ületada, oleksid äärmiselt vajalikud.

Ligipääsetava hädaabiteenuse kasutuselevõtu edasilükkamine

mõjutab otseselt neid isikuid, kelle jaoks alternatiivsed

suhtluskanalid on abi kutsumisel hädavajalikud. Seletuskirjas

on märgitud, et ligipääsetava hädaabi lahendused on vajalikud

muu hulgas kurtidele, vaegkuuljatele, nägemispuudega

inimestele, liitpuudega inimestele ning teistele erivajadustega

Arvestatud Ettepanek arvestatud. Seletuskirja on täiendatud

ülevaatega hädaabiühenduse ligipääsetavuse

tagamiseks tehtud ja kavandatavatest tegevustest.

3

inimestele. Samuti võivad reaalajas tekstisuhtlus ja muud

alternatiivsed suhtluskanalid olla hädaolukorras

ligipääsetavamad ka lastele ja noortele. HTM leiab, et

olukorras, kus kavandatav muudatus plaanib lükata edasi

hädaabiteenuse ligipääsetavuse parandamiseks ette nähtud

lahenduste rakendamise, peab seletuskiri sisaldama oluliselt

põhjalikumat analüüsi. Tegemist on seletuskirjas toodud

sihtrühma jaoks sõna otseses mõttes elutähtsa teenuse

ligipääsuga. Eeltoodust tulenevalt palume seletuskirjas esitada

täiendav analüüs, millest nähtuksid kavandatava tähtaja

pikendamise konkreetsed põhjused, tehnilised ja

organisatsioonilised takistused, mis ei võimaldanud nõudeid

tähtajaks rakendada, ning põhjendused, millele tugineb eeldus,

et vajalik valmisolek saavutatakse hiljemalt 28. juuniks 2027.

Samuti palume kirjeldada meetmeid ja tegevuskava, millega

tagatakse ligipääsetavusnõuete tegelik rakendamine pikendatud

tähtaja lõpuks.

Rahandusministeerium

1. Kooskõlastatud EIS-is. Teadmiseks

võetud.

-

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

1. ITL toetab hädaabiteenuse ligipääsetavuse nõuete rakendamise

tähtaja pikendamist kuni 28.06.2027. Samuti toetame direktiivi

ülevõtmisel tekkinud tõlke- ja keelevigade korrigeerimist, mis

muudab sätted ja nende sisu selgemaks.

Teadmiseks

võetud

-

2. Samas ei saa me nõustuda eelnõu seletuskirjas tooduga täies

ulatuses ja seetõttu teeme ettepaneku täpsustada seletuskirja

leheküljel 5 kirjas olevaid põhjendusi, mis puudutavad eelnõu

Arvestatud Ettepanek arvestatud. Seletuskirja on täiendatud

Siseministeeriumi poolt ning Eesti Infotehnoloogia

ja Telekommunikatsiooni Liidu

sõnastusettepanekud on arvesse võetud.

4

punktiga 6 toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse § 22

täiendamist lõikega 6.

Praegune sõnastus, mille kohaselt ei olnud ligipääsetava

hädaabiteenuse rakendamiseks valmis „telefonitootjad,

sideettevõtjad“, võib jätta eksliku mulje, nagu oleks

rakendamise viivitus olnud tingitud konkreetsete turuosaliste

tegevusest või tegevusetusest.

Samuti ei pea me õnnestunuks sõnastust, mille kohaselt on

probleemi põhjuseks „kolmandad osapooled, kes pole ka

otseselt midagi valesti teinud“.

Teeme ettepaneku viia seletuskirja lk 5 põhjendused kooskõlla

seletuskirja lk 6 toodud selgitusega, mille kohaselt „112

ligipääsetavuse lahenduste arendamine ja kasutuselevõtt

eeldab ühtset rakendamist koos teiste Euroopa riikide, tootjate

ja teenuseosutajatega“.

Meie hinnangul kirjeldab see täpsemalt muudatuse tegelikku

eesmärki ning põhjendab rakendamistähtaja pikendamist

tehnoloogilise ülemineku ja koordineerimisvajadusega, mitte

üksikute turuosaliste väidetava mittevalmisolekuga.

Õigusselguse huvides palume seletuskirjas vältida selliseid

sõnastusi, mis võivad jätta mulje konkreetsete turuosaliste

kohustuste rikkumisest olukorras, kus eelnõu kohaselt tuleneb

tähtaja pikendamise vajadus objektiivsetest tehnilistest ja

rakenduslikest asjaoludest ning regulatsiooni aluseks olev

direktiiv võimaldab liikmesriikidel kohaldada hädaabiteenusele

üleminekutähtaega kuni 28.06.2027.

Seetõttu teeme ettepaneku asendada seletuskirja lk 5 viited

konkreetsete turuosaliste ebapiisavale valmisolekule

neutraalsema sõnastusega ning ühtlustada põhjendus

seletuskirja hilisemas osas (seletuskirja lk 6 viimane lõik)

toodud selgitusega, mille kohaselt 112 ligipääsetavuse

lahenduste arendamine ja kasutuselevõtt eeldab ühtset

rakendamist koos teiste Euroopa riikide, tootjate ja

teenuseosutajatega.

5

ITL-i ettepanek eelnõu punktiga 6 LPS §-i 22 lisatava lg 6

selgituseks (seletuskirja lk 5 alguses oleva lõik) sõnastuseks on

järgmine:

„Üldiselt peavad teenused vastama LPS-i nõuetele 28. juunist

2025, aga hädaabiteenusele on direktiiviga lubatud sätestada

hilisem rakendamise kuupäev aastal 2027. EAA art 31 lõige 3

lubab liikmesriikidel otsustada kohaldada meetmeid seoses art

4 lõikes 8 sätestatud kohustustega hiljemalt 28. juunist 2027.

Eesti ei rakendanud LPS-i kehtestamise ajal hädaabiteenusele

pikemat tähtaega, mistõttu hädaabiteenusele hakkasid kehtima

ligipääsetavuse nõuded juba 28. juunil 2025. Eestis on

ligipääsetavat hädaabiteenust ette valmistatud juba aastaid,

kuid 2025. aastal selgus, et tehnoloogiline üleminek (sh et

oleks võimalikult palju lõppseadmeid, mis juba toetaksid

vajalikke tehnilisi lahendusi) vajab rohkem aega, mistõttu ei

olnud võimalik 2025. aastaks ligipääsetava hädaabiühenduse

tehnilisi arendusi lõpuni viia. Seetõttu on Eestis hädaabiteenus

hetkel LPS-iga vastuolus. On võimalik, et kaebuste korral peab

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet seda rikkumist

menetlema hakkama, mis ei ole mõistlik, arvestades, et

ligipääsetavuse nõuete täielik täitmine ei ole veel

tehnoloogilise ülemineku tõttu võimalik. Kokkuvõttes on

mõistlik seadusesse lisada direktiiviga lubatud rakendustähtaja

pikendamine, et anda vajalik aeg nõuete täielikuks

rakendamiseks, sh teiste riikide ja osapooltega sama ajakava

alusel.“

Loodame, et leiate võimaluse eelnõu seletuskirja muuta

vastavalt eeltoodud ettepanekutele.

Eesti Kaubandus- Tööstuskoda

1. Suur tänu, et kaasasite Kaubandus-Tööstuskoda seoses toodete

ja teenuste ligipääsetavuse seaduse muutmise seaduse

Teadmiseks

võetud

-

6

eelnõuga. Oleme eelnõu sisuga tutvunud, kuid meil ei ole

praegu täiendavaid kommentaare ja ettepanekuid eelnõu kohta.

Lastekaitse Liit

1. MTÜ Lastekaitse Liit tänab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest eelnõule

arvamust avaldada ning tunnustame, et eelnõu koostamisel ja

mõjude hindamisel on eraldi sihtrühmana välja toodud lapsed.

Ligipääsetavus on oluline lapse õiguste küsimus ning toetab

laste võrdseid võimalusi, iseseisvat toimetulekut ja osalemist

ühiskonnaelus.

Samas peame kahetsusväärseks, et hädaabiühenduse

ligipääsetavusnõuete rakendamine lükkub edasi kuni 2027.

aastani. Mõistame seletuskirjas toodud põhjendusi, kuid sellest

hoolimata tähendab muudatus, et ligipääsetavaid

suhtluslahendusi vajavate inimeste jaoks lükkuvad olulised ja

potentsiaalselt elupäästvad lahendused edasi. Loodame, et

üleminekuaega kasutatakse vajalike arenduste lõpuleviimiseks

võimalikult tõhusalt ning ligipääsetav hädaabiteenus valmib

esimesel võimalusel.

Lastekaitse Liit on tänulik kaasamise eest ja oleme valmis ka

edaspidi panustama.

Teadmiseks

võetud

Teadmiseks võetus, lisaks on seletuskirja

Siseministeeriumi poolt hädaabiühenduse

ligipääsetavuse teemal täiendatud.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

1. Kooskõlastatud EIS-is.Teadmiseks

võetud

-

Justiits- ja Digiministeerium

7

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud

Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks toodete ja

teenuste ligipääsetavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu.

Palume arvestada käesoleva kirja lisas esitatud seletuskirja

failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ja märkustega

eelnõu mõju kohta.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume

eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks

kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud

arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist,

et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle

vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud ja normitehnilised

märkused korrigeeritud.

Eemaldasime punkt 3 eelnõust, et muudatuse

vajadust veel analüüsida, et lõplik sõnastus vastaks

täpselt direktiivi mõttele.

Mõjuanalüüsi lisasime LPS kohaldamisala info.

Seletuskirjast eemaldasime viited ministri

määrustele, mille menetlemine ei ole selle eelnõu

menetlusega seotud.

Kultuuriministeerium

1. Kooskõlastatud EIS-is.Teadmiseks

võetud

-

Häirekeskus

1. Täname esitatud eelnõu eest, Häirekeskusel puuduvad eelnõu

osas märkused.

Teadmiseks

võetud

-

Eesti Puuetega Inimeste Koda

1. Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses toodete ja

teenuste ligipääsetavuse seaduse muudatusega

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja

professionaalne puude ja krooniliste haiguste valdkonna

poliitika ning ühiskonna arvamuse kujundaja, koondades

katusorganisatsioonina enam kui 50 ühingut ja liitu üle Eesti.

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud võimalike piiripealsete

ettevõtjate ülevaatega, kuid rõhutame, et tegemist

on üsna spekulatiivse tulemusega, kuna ettevõtete

tegelikke seoseid LPS-is mainitud toodete ja

teenustega ei ole teada. Hõlmasime pigem rohkem,

kui vähem valdkondi, milles vähegi seos olla võib.

8

Meie missiooniks on puudega inimeste ja krooniliste haigete

elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse

võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.

Eelnõu seletuskirjast selgub, et muutuvad osa piiripealsed

ettevõtted mikroettevõtjateks, kes ei pea nõudeid järgima.

Selles osas soovime mõjuanalüüsi tulemustega tutvuda.

2. Tervitame tõlkevea parandamist seaduses, kus ettevõte peab

vastutama kolmandatele osapooltele jagatud sisu eest vastutust

võtma.

Teadmiseks

võetud

-

3. Samas kahjuks selgub eelnõust, et hädaabiühenduse

ligipääsetavuse tagamist lükatakse 28. juunilt 2025 edasi 28.

juunile 2027, mis tähendab, et elupäästvad lahendused

lükkuvad kahe aasta võrra edasi, mis võib üksikjuhtudel kaasa

tuua kriitilisi ja traagilisi tagajärgi. Puuetega inimeste

organisatsioonide ootused ligipääsetava hädaabikõne 112

reaalsuseks saamisel olid suured. Käesolev muudatus mõjutab

muuhulgas nägemis- ja kuulmispuudega, insuldi ja afaasiaga

ning psüühilise erivajadusega inimesi. Kuna eelnõust ega

seletuskirjast ei selgu ligipääsetava hädaabiühenduse

rakendamise üksikasjalik tegevuskava, palume vastata

järgmistele küsimustele:

- millised lahendused peavad valmima, milline on tegevuste ja

lahenduste valmimise täpne ajaraam;

- millised on vahe-eesmärgid aastatel 2026–2027 ning,

- kuidas kaasatakse lahenduste väljatöötamisse ja testimisse

puudega inimesed ja esindusorganisatsioonid?

Arvestatud Ettepanek arvestatud. Seletuskirja on

Siseministeeriumi poolt täiendatud ülevaatega

kavandatavatest lahendustest, nende

arendusetappidest ning asjaomaste huvirühmade

kaasamisest.

4. Leiame, et eelnõu seletuskiri põhjendab probleemistikku, kuid

juhime tähelepanu, et enne eelnõu avalikustamist liikus teave

kavandatava tähtaja edasilükkamise kohta peamiselt

mitteametlikes suhtlusringides. Ametlikku teavet, mida

EPIKoda oleks saanud oma võrgustikule edastada, meile ei

saadetud. Palume edaspidi teavitada kõiki asjaomaseid osalisi,

Arvestatud Ettepanek arvestatud. Tagasiside on arvesse võetud

ning edaspidi pööratakse suuremat tähelepanu

asjaomaste osaliste õigeaegsele teavitamisele

ametlike suhtluskanalite kaudu.

9

sealhulgas teemakohastes töötubades osalenud organisatsioone,

aegsasti ja ametlike suhtluskanalite kaudu.

5. Seletuskirjas nimetatakse videokõnesid ning inglise ja vene

keele tõlget, kuid ei öelda selgelt, kuidas tagatakse eesti

viipekeelse teenuse kättesaadavus või alternatiivid. Videokõne

iseenesest ei muuda teenust kurdile inimesele ligipääsetavaks,

kui kõne vastuvõtja ei valda eesti viipekeelt või ei ole

viipekeeletõlgi teenus ei ole kättesaadav. Nimetatud teemale on

oluline lahendus leida.

EPIKoja ettepanekutega juhime tähelepanu vajadusele:

Arvestatud Ettepanek arvestatud. Seletuskirja on

Siseministeeriumi poolt täiendatud selgitustega

reaalaja tekstiedastuse kasutuselevõtu kohta, mis

pakub alternatiivi häälkõnele. Kuigi tegemist ei ole

viipekeele kasutajate jaoks ideaalse lahendusega,

on see oluline samm ligipääsetavama

hädaabiühenduse suunas. Häirekeskus kaasab

puuetega inimeste esindusorganisatsioone

lahenduse testimisse pärast tehniliste katsetuste

edukat läbimist, et hinnata selle praktilist

kasutatavust ning kaardistada edasised vajadused ja

arenguvõimalused.

6. 1) Leida võimalused esmatasanditöötajate koolitamiseks, et ka

Häirekesksuses oleks inimesi, kes oskavad eesti viipekeelt

suhtlustasemel. Riiklik kaugtõlketeenus ei kata viipekeelest

eesti keelde tõlkimise vajadust ööpäevaringselt ning

viipekeelne kurt peab eriolukorras sageli lootma teiste inimeste

abile, mis ei taga iseseisvat ja võrdset ligipääsetavust

hädaabiteenusele. Hea näitena võib tuua eesti viipekeelt

valdava ämmaemanda, kelle olemasolu on märkimisväärselt

parandanud kurtide naiste ligipääsu vajalikule

tervishoiuteenusele. Samas ei saa hädaabiühenduse

ligipääsetavus sõltuda üksikutest viipekeelt valdavatest

töötajatest, vaid vajalik on süsteemne ja ööpäevaringselt toimiv

lahendus.

Selgitatud Täname tähelepanu juhtimast viipekeelse

hädaabiteenuse kättesaadavusele. Uue põlvkonna

112 hanke esimeses etapis analüüsisime teemat

koostöös Eesti Kurtide Liiduga.

Analüüsi käigus selgus, et videokõne üksi ei taga

viipekeelsetele inimestele ligipääsetavust, kui

puudub viipekeelt valdav päästekorraldaja või

ööpäevaringne tõlketeenus. Samas ei ole Eesti

Kurtide Liidu hinnangul Eestis lähiaastatel

võimalik tagada sellist võimekust piisava arvu

viipekeeletõlkide puudumise tõttu. Lisaks tõi liit

välja, et hädaolukordades sobiva viipekeeletaseme

saavutamine nõuab rääkijalt lisaks õppimisele ka

mitut aastat praktikat, mida on keeruline

päästekorraldajatele koolituse kaudu edasi anda.

Ka selgus analüüsist, et viipekeele tõlke

tehnoloogilised lahendused on arendusjärgus, ent

10

ekspertide hinnangul ei ole need lähiaastatel

hädaabisuhtluses kasutamiseks piisavalt küpsed.

Seega on teema tõstatamine õigustatud, ent

sobivaima lahenduse leidmine kompleksne.

Häirekeskus kaasab puuetega inimeste

esindusorganisatsioone reaalaja tekstiedastuse

testimisse, kui tehnilised testimised on õnnestunud.

Nende testimiste käigus saame ühiselt hinnata,

millised on parimad lahendused olemasoleva

võimekuse juures, et toetada viipekeele kasutajaid,

ning kuidas liikuda ligipääsetavama

hädaabiühenduseni ka viipekeele kasutajate jaoks.

7. Arvestada tuleb, et tõlketeenuse pakkumiseks on vajalik riigi

tasandil viipekeeletõlkide kõrgtasemeõppes koolitamise

jätkamine esimesel võimalusel. Eesti Keele Instituudi

arendatav viipekeele tõlkerobot on piiratud valdkondliku

sõnavaraga masinõppemudel, mis ei sobi hädaolukordades, kus

suhtlus võib olla ettearvamatu ja kiireloomulist reageerimist

vajav, vaid on mõeldud staatilise info edastamiseks, nt

terminalides, veeremites, muuseumites jne.

Teadmiseks

võetud

-

8. 2) Ligipääsetavuse tagamise võtmesõna näiteks insuldi või

afaasiaga inimestele on taustaandmete kogumine, mis on

seotud telefoninumbriga. ehk kõne saabudes teatakse juba

nime, diagnoosi, aadressi ja võimalikke teisi aadresse ning

kõnekahjustuse liiki. Kõne vastuvõtja teadlikkus, baasinfo ja

eelinfo olemasolu. Kõne või muu hädaabikontakti saabumisel

võiks Häirekeskusele olla inimese nõusolekul nähtav

hädavajalik eelinfo eesti.ee kaudu, kus tema infot kasutada

tohib. Kuigi täna on Häirekeskuse töötajad koolitatud, siis info

Arvestatud Ettepanek arvestatud. Uue põlvkonna 112 hanke

teises etapis analüüsiti kontekstiteabe edastamise

funktsionaalsust, mis võimaldab kasutajal eelnevalt

kokkulepitud keskkonnas kirjeldada oma

suhtlemisega seotud vajadusi ning mille teave

kuvatakse Häirekeskuse töötajale automaatselt kõne

vastuvõtmisel. Lahenduse arendamisega jätkatakse

esimesel võimalusel. Samuti on arvesse võetud

11

omamine erinevate puuete ja krooniliste haiguste olemuse

kohta koos kahepoolse videokõne kasutuselevõtmisega,

aitavad tagada teenuse ligipääsetavust. Toome välja vajadust

spetsiifiliste koolituste-infotundide järele, milles sihtgrupi

esindajad viivad läbi puudespetsiifilise koolituse, mis tutvustab

suhtlemisvajadusi ja jagab praktilist kogemust.

ettepanek korraldada sihtrühmadele suunatud

koolitusi ja infotunde.

9. EPIKoda tegeleb igapäevaselt teadlikkuse tõstmise eesmärgil,

muuhulgas läbi koolituste, ning on valmis igakülgseks

koostööks, et suurendada teadlikkust nii kasusaajate vajaduste

kui kasutusmugavuse seisukohast.

Teadmiseks

võetud

Oleme tänulikud senise ja edaspidise koostöö eest!

Eesti Pimedate Liit

1. Eesti Pimedate Liit tänab võimaluse eest anda tagasisidet

toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse muutmise seaduse

eelnõule.

Mõistame, et direktiivi artikli 3 punkt 23 nõuab mikroettevõtja

määratluses sõna „või“ ning Eesti ei saa säilitada direktiiviga

vastuolus olevat sõnastust.

Samas laiendab eelnõu Eestis märkimisväärselt teenuseid

osutavate ettevõtjate ringi, kes vabastatakse

ligipääsetavusnõuetest, ning lükkab juba kehtiva 112

ligipääsetavuse kohustuse kahe aasta võrra edasi. Seletuskiri ei

hinda nende muudatuste tegelikku mõju ega sisalda meetmeid,

mis kaitseksid puudega inimesi üleminekuajal.

Eesti Pimedate Liit ei toeta eelnõu praegusel kujul. Euroopa

Liidu õigusega kooskõlla viimine ei tohi tähendada, et riik

vähendab inimeste õiguste kaitset, nimetab mõju väikeseks

ning jätab rakendamise tähtajad, vastutajad ja rahalised trahvid

või kohustused määramata.

Osaliselt

arvestatud

Seletuskirja on Siseministeeriumi poolt täiendatud

selgitusega, et praegu on häälkõne alternatiivina

võimalik kasutada 112 SMS-teenust. Täiendavalt

on selgitatud, et reaalaja tekstiedastuse lahendus on

kavandatud kasutusele võtta 2026. aasta lõpus või

2027. aasta alguses, mis parandab hädaabiühenduse

ligipääsetavust kuulmis- ja kõnepuudega

inimestele.

2. Peamised probleemid praeguses eelnõus

1. Mikroettevõtja määratluse muudatus on Euroopa Liidu

õigusest tulenevalt vajalik, kuid ministeerium ei ole välja

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud võimalike piiripealsete

ettevõtjate ülevaatega, kuid rõhutame, et tegemist

on üsna spekulatiivse tulemusega, kuna ettevõtete

12

selgitanud, kui palju LPS-i kohaldamisalasse kuuluvaid

teenuseosutajaid nõuetest vabastatakse ja kui paljusid inimesi

see puudutab.

tegelikke seoseid LPS-is mainitud toodete ja

teenustega ei ole teada. Hõlmasime pigem rohkem,

kui vähem valdkondi, milles vähegi seos olla võib.

Samuti on keeruline hinnata, kui paljusid inimesi

see puudutab, sest pole teada tegelik toodete ja

teenuste ülevaade ega kattuvate sihtrühmade info.

Eelnõu ja mõjuhinnangu koostamisel on arvestatud

sellega, et Eesti on osalenud direktiivi koostamisel

ning see säte tuleb ühisturul harmoniseeritult

rakendada. Praeguses tehniliste korrektuuride

tegemise etapis ei ole mahukate mõju-uuringute

tegemine mõistlik, sest direktiivis ja selle täpses

järgimises on juba kokku lepitud. Ka teie nendite,

et see muudatus on vajalik. Hetkel on mõistlikum

suunata ressursid näiteks ligipääsetavuse

teadlikkuse tõstmisesse või muudesse tegevustesse,

mis aitavad ligipääsetavad lahendused kiiremini

igapäevaellu tuua.

3. 2. Eelnõu ei taga, et mikroettevõtja erandit kasutavad ainult

tegelikud mikroettevõtjad. Seotud ja partnerettevõtjate

andmete arvestamine, staatuse kontroll ning järelevalve kord

on kirjeldamata.

Selgitatud Viitate Euroopa Komisjoni soovitusele

2003/361/EÜ, mis annab juhised ettevõtete suuruste

määramiseks. Sellele on viidatud nii direktiivi

põhjenduspunktides, kui ka praegu kehtiva LPS

seletuskirjas. Eesti õiguspraktikas soovitusi otse

seadusesse ei kirjutata.

4. 3. 112 ligipääsetavuse kohustuse edasilükkamise tagajärjel

jääb märkimisväärne osa nägemispuudega inimestest ilma

ligipääsetavast teenusest, mis täna Euroopa Ligipääsetavuse

Aktist tulenevalt ette nähtud. Eelnõu ei sisalda rakenduskava,

vahe-eesmärke, ajutisi võrdväärseid lahendusi, mis asendaksid

hilinenud lahenduste turule toomist.

Arvestatud Tagasiside arvestatud. Seletuskirja on

Siseministeeriumi poolt täiendatud ülevaatega

kavandatavatest lahendustest ja nende

arendusetappidest, sealhulgas videokõne

kasutuselevõtu võimalustest. Kuna videokõne

lahendus eeldab tehnilise kontseptsiooni muutmist,

hinnatakse praegu sellega kaasneva arendustöö

13

mahtu. Selle tulemusel on võimalik täpsustada

lahenduse rakendamise ajakava.

5. 1. LPS § 3 lõige 4: Euroopa Liidu nõutud parandus vajab

kaitseklausleid ja tegelikku mõjuanalüüsi

Praegune tekst: eelnõu asendab mikroettevõtja määratluses

sõna „ega“ sõnaga „või“. Mikroettevõtja on edaspidi ettevõtja,

kellel on alla kümne töötaja ja kelle aastakäive või aastane

bilansimaht ei ületa kahte miljonit eurot.

Probleem: Paranduse tagajärjel laieneb teenuseid osutavate

mikroettevõtjate täielik vabastus ligipääsetavusnõuetest.

Puudega inimese vajadus teenust iseseisvalt kasutada ei vähene

seetõttu, et ettevõtjal on alla kümne töötaja.

Näeme muret, et säärase käsitluse korral võib erand laieneda

suurema kontserni väikese töötajate arvuga tütarettevõtjale või

mitme miljoni eurose käibega teenuseosutajale.

Ettepanek: säilitada direktiivi artikli 3 punktiga 23 kooskõlas

olev sõna „või“, kuid täiendada seadust ja seletuskirja

järgmiste kaitseklauslitega:

• mikroettevõtja staatuse määramisel tuleb rakendada

komisjoni soovituse 2003/361/EÜ partner- ja sidusettevõtjate,

andmete liitmise ning aruandeperioodide reegleid;

• ettevõtja peab erandile tuginedes esitama Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile kontrollitavad andmed oma

töötajate arvu, majandusnäitajate ning partner- ja

sidusettevõtjate kohta;

• ministeerium peab enne eelnõu edasist menetlemist

analüüsima, kui palju LPS-i kohaldamisalasse kuuluvaid

teenuseosutajaid erandi alla lisandub ning kui paljusid tarbijaid

ja teenuseid see puudutab;

Mitte-

arvestatud

Viitate Euroopa Komisjoni soovitusele

2003/361/EÜ, mis annab juhised ettevõtete suuruste

määramiseks. Sellele on viidatud nii direktiivi

põhjenduspunktides, kui ka praegu kehtiva LPS

seletuskirjas. Eesti õiguspraktikas soovitusi otse

seadusesse ei kirjutata.

Seletuskirja on täiendatud võimalike piiripealsete

ettevõtjate ülevaatega, kuid rõhutame, et tegemist

on üsna spekulatiivse tulemusega, kuna ettevõtete

tegelikke seoseid LPS-is mainitud toodete ja

teenustega ei ole teada. Hõlmasime pigem rohkem,

kui vähem valdkondi, milles vähegi seos olla võib.

Samuti on keeruline hinnata, kui paljusid inimesi

see puudutab, sest pole teada tegelik toodete ja

teenuste ülevaade ega kattuvate sihtrühmade info.

Eelnõu ja mõjuhinnangu koostamisel on arvestatud

sellega, et Eesti on osalenud direktiivi koostamisel

ning see säte tuleb ühisturul harmoniseeritult

rakendada. Praeguses tehniliste korrektuuride

tegemise etapis ei ole mahukate mõju-uuringute

tegemine mõistlik, sest direktiivis ja selle täpses

järgimises on juba kokku lepitud. Ka teie nendite,

et see muudatus on vajalik. Hetkel on mõistlikum

suunata ressursid näiteks ligipääsetavuse

teadlikkuse tõstmisesse või muudesse tegevustesse,

mis aitavad ligipääsetavad lahendused kiiremini

igapäevaellu tuua.

14

6. 2. LPS § 22 lõige 6: 112 ligipääsetavuse edasilükkamine ilma

rakenduskavata on vastuvõetamatu

Praegune tekst: eelnõu kohaldab hädaabiühendusele LPS-i

nõudeid alates 28. juunist 2027. Eesti kehtestas nõuded algselt

alates 28. juunist 2025. Seletuskiri tunnistab, et praegu on

hädaabiteenus LPS-iga vastuolus ning muudatuse eesmärk on

lõpetada õigusvastane olukord ja vältida järelevalvemenetlusi.

Probleem: Eesti valis 2025. aasta tähtaja, see jõustus ja

inimesed said õiguse eeldada ligipääsetavat hädaabiühendust.

Nüüd soovib riik kohustuse kaheks aastaks eemaldada

peamiselt selleks, et praegusel rikkumisel ei oleks

järelevalvelisi tagajärgi. Riigi eesmärk peab olema rikkumise

kiire lõpetamine, mitte selle tagajärgede eemaldamine seaduse

muutmisega.

Eelnõuga ei kaasne ühtegi dokumenti, mille põhjal saaks

hinnata, kas 112 saab 28. juuniks 2027 ligipääsetavaks.

Puuduvad tehnilised vahe-eesmärgid, vastutavad asutused ja

ettevõtjad, eelarve, hangete ja arenduste ajakava, katsetamise

kord, kasutajate kaasamise plaan ning avalik aruandlus.

Sõnastus „nii kiiresti, kui tehniliselt võimalik“ ei ole

tegevuskava ega taga ühegi tähtaja täitmist.

Seletuskiri nimetab mõju väikeseks, sest hädaabi kasutatakse

harva ja praegune praktiline olukord ei halvene. See põhjendus

on vastuvõetamatu. Hädaolukorra harv esinemine ei vähenda

tagajärje raskust. Kui pimekurt, vaegnägija või pime inimene

ei saa kriitilisel hetkel iseseisvalt ja võrdväärselt abi kutsuda,

võivad inimene või tema lähedased surma saada. Mõju tuleb

hinnata 28. juunist 2025 kehtiva õigusliku kohustuse, mitte

riigi senise tegematajätmise suhtes.

Ettepanek: Eesti Pimedate Liit ei toeta § 22 lõike 6 muutmist

enne, kui eelnõule lisatakse avalik ja siduv rakenduskava.

Osaliselt

arvestatud

Seletuskirja on Siseministeeriumi poolt täiendatud

ülevaatega kavandatavatest lahendustest ja nende

arendusetappidest, sealhulgas videokõne

kasutuselevõtu võimalustest. Kuna videokõne

lahenduse rakendamine eeldab täiendavaid tehnilisi

muudatusi, hinnatakse praegu vajaliku arendustöö

mahtu. Pärast analüüsi valmimist on võimalik

täpsustada lahenduse rakendamise ajakava.

Riigi eesmärk on olnud direktiivi vastuvõtmisest

saati ja on jätkuvalt, et esimesel võimalusel

hädaabiühendus ligipääsetavamaks saaks, kuid see

sõltub ka paljudest teistest osapooltest. Tähtaja

muutmine ei vähenda pingutusi arenduste lõpule

viimiseks, vaid viib seaduse reaalse olukorraga

vastavusse, et vähendada ebamõistlikku

bürokraatiat. Arenduste eesmärk on luua uusi

võimalusi, mistõttu edasilükkamise korral praegune

olukord jääb samaks. Rikkumisete menetlemiste

asemel on mõistlikum ressursse kasutada arenduste

lõpule viimiseks.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

16.10.2026 nr 2-2/2523-8

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu

Esitame Justiits- ja Digiministeeriumile teistkordseks kooskõlastamiseks toodete ja teenuste

ligipääsetavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lisaadressaatideks on eelnevalt kooskõlastanud

või arvamust avaldanud organisatsioonid, kellele kiri on teadmiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Vahtras

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) kooskõlastustabel;

4) vastavustabel.

Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium

Rahandusministeerium

Siseministeerium

Kultuuriministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Häirekeskus

MTÜ Lastekaitse Liit

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Pimedate Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Krista Erg-Scacchetti 5662 8067

[email protected]