OTSUS

Vaidlustusasja number

201-26/309436

Otsuse kuupäev 16.10.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus ByteLife Solutions OÜ vaidlustus Sihtasutuse Pärnu

Haigla riigihankes „Haiglate terviseinfosüsteemi

kõrgkäideldava tehnoloogilise taristu tugiteenuste

ostmine“ (viitenumber 309436)

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja ByteLife Solutions OÜ, esindaja

vandeadvokaat Mart Parind

Hankija Sihtasutus Pärnu Haigla, esindaja juhatuse

esimees Urmas Sule

Kolmas isik Proact Estonia AS, esindaja advokaat Toomas

Pugri

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS1 § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel

1. Jätta ByteLife Solutions OÜ vaidlustus rahuldamata.

2. Mõista ByteLife Solutions OÜ-lt Proact Estonia AS-i kasuks välja lepingulise

esindaja kulud 2625 eurot käibemaksuta.

3. Jätta ByteLife Solutions OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Pärnu Haigla (edaspidi ka Hankija) viib läbi piiratud hankemenetlust „Haiglate

terviseinfosüsteemi kõrgkäideldava tehnoloogilise taristu tugiteenuste ostmine“ (viitenumber

1 Riigihangete seadus

2 (13)

309436) (edaspidi Hange).

Hange on jaotatud neljaks osaks:

osa 1 – Pärnu haigla

osa 2 – Ida-Viru keskhaigla

osa 3 – Narva haigla

osa 4 – Rakvere haigla

2. 25.09.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

ByteLife Solutions OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus. Vaidlustaja taotleb Hanke osades

1–4 Proact Estonia AS-i (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumuse edukaks tunnistamise otsuste

kehtetuks tunnistamist.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 02.10.2026 kirjaga nr 12.2-10/201 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 07.10.2026 ja neile vastamiseks 12.10.2026.

Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja

menetluskulude väljamõistmise taotluse Vaidlustaja, Kolmas isik esitas taotluse

menetluskulude väljamõistmiseks. Teiseks tähtpäevaks esitas Kolmas isik täiendavad

seisukohad ja täiendava menetluskulude väljamõistmise taotluse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, ByteLife Solutions OÜ, põhjendab taotlusi järgmiselt.

4.1. Pakkumuste maksumused (12 kuu teenuse kogumaksumus km-ta), mille osakaal

pakkumuste hindamisel oli 65%, olid järgmised: ▪ osa 1 – Kolmas isik 37 800 eurot, Vaidlustaja 113 400 eurot; ▪ osa 2 – Kolmas isik 37 800 eurot, Vaidlustaja 113 400 eurot;

▪ osa 3 – Kolmas isik 37 800 eurot, Vaidlustaja 56 700 eurot;

▪ osa 4 – Kolmas isik 37 800 eurot, Vaidlustaja 94 500 eurot.

15.09.2026 tegi Hankija pakkujatele riigihangete registri kaudu teatavaks järgmised Hankes

vastu võetud otsused (kõik otsused puudutavad ühteviisi kõiki Hanke osi):

▪ tunnistada mõlema pakkuja pakkumused vastavaks;

▪ jätta mõlemad pakkujad hankemenetlusest kõrvaldamata;

▪ kvalifitseerida mõlemad pakkujad;

▪ tunnistada edukaks Kolmanda isiku pakkumus.

4.2. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õigusvastane, kuna sellele ei

eelnenud alapakkumuse kontrollimenetlust.

4.2.1. Hankijal pidi tekkima kahtlus, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus võib olla

põhjendamatult madal – seda kõigis Hanke osades. Niisuguse kahtluse korral pidanuks

Hankija Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust lähemalt uurima.

3 (13)

Riigikohtu praktika järgi tuleb pakkumuse maksumust lähemalt uurida siis, kui see on

„silmatorkavalt madal“.2 Üheks asjakohaseks ja peamiseks võrdluspunktiks on peetud teiste

pakkumuste maksumusi.3 Kuigi see võib sõltuvalt hanke esemest erineda, on

vaidlustuskomisjoni ja kohtute pikaajalises praktikas loetud u 20–25% suurune vahe

paremuselt järgmise hinnaga või vastavate pakkumuste keskmise hinnaga piisavaks, et

hankijal peaks tekkima alapakkumuse kahtlus.

Kahe pakkumuse hinnavahed 66,67%, 33,33% ja 60% on sedavõrd suured, iseäranis osades

1, 2 ja 4, aga ka osas 3, et need pidanuks Hankija panema kahtlema, kas Kolmanda isiku

pakutud hind on mõistlik ja põhjendatud ning ei sea ohtu hankelepingu nõuetekohast täitmist.

4.2.2. Täiendavat kahtlust pidanuks Hankijas tekitama asjaolu, et Vaidlustaja osutab sama

teenust samadele ühishankijatele praegugi, alates 2024. aasta sügisest, mil riigihanke

„Terviseinfosüsteemi taristu ajakohastamise ja hooldusteenuse ostmine“ (viitenumber

281005) võitja Gennet Laboratories AS delegeeris olulise osa oma ülesannetest Vaidlustajale

kui alltöövõtjale (alltöövõtuleping vaidlustuse lisas 1, konfidentsiaalne, sisaldab

lepingupoolte ärisaladust). Seega on Vaidlustajal parim (tegelik ja täpne) ülevaade sellest,

mida (sh millist töömahtu) asjaomase teenuse osutamine töövõtjalt nõuab. Vaidlustaja on IT-

süsteemi, mille tugiteenust Hankega ostetakse, ise ehitanud ning seda mitu aastat juurutanud

ja hallanud.

4.2.3. Hankija on „Hankedokumentide“ p-s 9.7 sätestanud järgmist: „Hankijal on õigus mitte

tunnistada edukaks pakkumist, kui suvalise meetrika tulemus erineb rohkem kui 50% teiste

pakkujate keskmisest väärtusest.“ Kuigi tegu on Hankija õigusega, mitte kohustusega, näitab

säärase sätte lülitamine hankedokumentidesse, et Hankija arvas Hanget ette valmistades mh

seda, et kui odavaima pakkumuse maksumus erineb rohkem kui 50% teiste pakkumuste

keskmisest maksumusest, siis on see tähelepanuvääriv, kui mitte suisa alarmeeriv asjaolu.

4.3. Vaidlustaja 07.10.2026 täiendavad seisukohad

4.3.1. Vaidlustaja on ligikaudu kaks aastat hallanud ja arendanud sedasama keskkonda, mida

Hange puudutab, ning seeläbi on Vaidlustajal hea arusaam, missugust töömahtu teenuse

kvaliteetne osutamine nõuab. Hankes on tööd ja tegevused suuresti samad, kuid olulisi

nõudeid on juurdegi tulnud, sh 24/7 tugi, mahukas ja keerukas reliisihaldus, samuti

Kubernetese haldus. Selles taustsüsteemis võiks ja peaks Hankijal tekkima küsimus – isegi

kui odav hind on talle sümpaatne –, kuidas suudab ja millistel alustel julgeb uus tulija pakkuda

oluliselt madalamat maksumust kui praegune teenuseosutaja.

Hankija ja Kolmanda isiku vastustes sisaldub vastuolu. Kui Kolmas isik väidab, et varasema

hanke (viitenumber 281005) „ese oli laiem“ (jättes selle tegelikult põhjendamata) ja järeldab

sellest, et see ei võimalda varasemaid hindu praegu pakututega „üks-ühele võrrelda“, siis

Hankija midagi sellist ei väida. Hankija väidab vastupidi, et ka kõnealuse varasema hankega

hangiti „taolisi teenuseid“, et selle pinnalt paljasõnaliselt argumenteerida, et Vaidlustaja

praegu rakendatav hind on „põhjendamatult kõrge“. Niisugust järeldust – praegune hind on

põhjendamatult kallis – saab teha vaid siis, kui kõrvutatavad näitajad on omavahel

võrreldavad.

2 Pretsedendina RKHKo 3-3-1-50-15, p 23, hiljem nt VAKOo 52-20/219089, p 25 ja 26; 186-20/213197, p 24; 196-20/225833, p 14; TlnRnKo 3-21-2664, p 30. 3 Nt TlnRnKo 3-21-2664, p 30; TlnHKo 3-21-1809, p 17; 3-21-1811, p 40.

4 (13)

4.3.2. Hankija väidab, et ta „on kontrollinud, kas kolmanda isiku pakkumuse maksumuses

sisalduvad kõik hankijale pakutavad tööd ja selleks vajalikud vahendid, kas hind on reaalne,

ning jõudnud pakkumuse ja avaliku teabe alusel kindlale veendumusele, et alapakkumusega

tegemist ei ole“. Kui ei ole „vähimatki kahtlust“, siis ei ole ka põhjust kontrollida ja

analüüsida. Niisuguse kontrolli ja analüüsi, millest Hankija räägib, saab läbi viia just RHS §

115 lg 1 kohases kontrollimenetluses, mitte väljaspool seda.

Hankija kasutatud argumendid nagu Kolmanda isiku esitatud „põhjalik visioon tugiteenuste

osutamisest“ ja „pädevad spetsialistid“ ei puutu antud juhul asjasse. Need asjaolud

puudutavad kas vastavust mõnele vastavus- või kvalifitseerimistingimusele, aga ei ütle

midagi pakutud hinna põhjendatuse kohta. Pakkujal võib olla suurepärane visioon töö sisu

kohta ja maailma parimad spetsialistid, ent kui ta hinnastab oma töö väga madalalt, võib see

lepingu nõuetekohase täitmise ohtu seada sõltumata suurepärasest visioonist ja parimatest

spetsialistidest. Visioonidokument ja CV ei ole kulude ja tulude kalkulatsioon.

Kolmanda isiku argumentatsioonist järeldub, et tema loodab nelja haigla peale hakkama saada

oluliselt vähema tööjõuga kui Vaidlustajale omistatud kolm täiskoormusega töötajat. Seda

väidab Kolmas isik olukorras, kus hankedokumendid nõuavad pakkujalt 24/7 valmisolekut

kõigile neljale haiglale, mis nii sisulistel kui tööõiguslikel põhjustel tingimata nõuab mitme

inimese valveroteerimist.

4.3.3. Turuhinda ei näita ühe pakkuja pakutud hind, kuivõrd selle pinnalt ei ole (veel) tehingut

sõlmitud. Turuhind on hind, mille juures on päriselt tehinguid sõlmitud. Antud juhul on

turuhind seega hind, millega Gennet Laboratories AS ja Vaidlustaja hetkel Hankijale

samalaadseid teenuseid pakuvad.

4.3.4. Vaidlustaja leiab, et ta on temal lasuva põhistamiskoormuse täitnud.

4.3.5. Hankija on osutanud eelneva perioodi tööde 12-kuulisele garantiiperioodile. Kuidas

see antud vaidluses asjasse puutub, ei ole jälgitav. Praegune teenusleping, millest Hankija

räägib, jaotub faktiliste teenuseosutajate mõttes kaheks: Gennet Laboratories AS – HeDA

tarkvara; Vaidlustaja – haldus. Garantiitööd igapäevasele halduseleon väga ebatõenäolised.

Seega, kui jutt on garantiist, siis suure tõenäosusega saab see puudutada Gennet Laboratories

AS HeDA tarkvara.

4.3.6. Olukorras, kus Hankija tunnistab, et ta ei ole Kolmanda isiku pakkumuse suhtes

alapakkumuse kontrolli läbi viinud, on Hankija argumendid selle kohta, mida kõike ta

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise eel hindas ja arvesse võttis, mitteelulised

ja ebausutavad. Tegu on selle vaidluse tarbeks tagantjärele genereeritud argumentidega, mida

ei saa juba menetlusõiguslikel põhjustel arvesse võtta. Hankija otsuse õiguspärasust

hinnatakse otsuse tegemise aja seisuga.4 Vaidlustus- või kohtumenetluses tagantjärele esitatud

põhjendusi saab arvesse võtta vaid siis, kui hankija tõendab, et ta lähtus samadest

kaalutlustest ka vaidlustatud otsuse tegemisel.5 Antud juhul ei ole Hankija esitanud ühtegi

objektiivselt kontrollitavat tõendit, et ta lähtus nendest kaalutlustest, mida ta presenteerib,

tegelikult juba ka 15.09.2026 Kolmanda isiku pakkumust edukaks tunnistades.

4.3.7. Vaidlustuses esitatud õigusliku positsiooni võib lühidalt kokku võtta järgmiselt:

4 VAKOo 209-20/225529, p 16; 177-20/217858, p 14. Vt ka TrtRnKo 3-22-607, p 10. 5 RKHKo 3-17-1927, p 23. Nõnda ka VAKOo 209-20/225529, p 16.

5 (13)

- kahe pakkumuse hinnaerinevused on suured;

- ühe pakkumuse oluliselt odavamasse hinda ei saa suhtuda kergekäeliselt, kuna

tegu on haigla jaoks kriitiliselt tähtsa teenusega;

- täiendavat kahtlust loob asjaolu, et teenuse tänane hind on oluliselt kõrgem;

- Hankija on ise hankedokumentides mõista andnud, et enam kui 50%-line hälve

on potentsiaalselt alarmeeriv.

5. Hankija, Sihtasutus Pärnu Haigla, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Hankija eesmärgiks ei saa olla tuvastada üksnes seda, kas pakkumus erineb aritmeetiliselt

teisest pakkumuse maksumusest, vaid hinnata pakkumuse maksumust võrreldes hankelepingu

esemega ning veenduda, et pakutud hinnaga on hankelepingu nõuetekohane täitmine

realistlik.

Hanke eseme puhul arvestas Hankija muu hulgas teenuse tehnilist keerukust, toimepidevuse

ja käideldavuse nõudeid, infoturbe nõudeid, nõutavat spetsialistide tõendatud kompetentsi,

reageerimis- ja hoolduskohustusi ning muid teenuse osutamisega kaasnevaid asjaolusid.

Oma pakkumuses on Kolmas isik esitanud põhjaliku visiooni tugiteenuste osutamisest

vastavalt HD lisale 5 ja teenust osutavate pädevate sertifitseeritud spetsialistide CV-d.

Hankekomisjon on esitatud visiooni ja tõenditega hoolikalt tutvunud ja jõudnud nende alusel

veendumusele, et kahtlusteta on tegemist usaldusväärse pakkujaga ning asjatundliku ja

kogenud meeskonnaga, kes osutavad sarnaseid teenuseid ka teistes Eesti suuremates asutustes.

Eelnev info andis kindluse, et Kolmas isik on hästi aru saanud Hanke sisust ja mahust ning on

võimeline hankelepinguid nõuetekohaselt täitma.

5.2. Hange on seotud ainult ühe haiglates kasutusel oleva, olgugi et väga olulise ja ärikriitilise,

rakenduse töö tagamisega, mitte kogu haigla taristu haldamisega. Peale hankealuse lahenduse

on kasutusel ca 200 erinevat rakendust ja andmekogu, mis töötavad sõltumatult vaidlustatud

Hanke esemest.

Pigem on igapäevases praktikas probleemiks üleriiklike lahenduste (Pildipank, TEHIK, RIA,

Tervisekassa teenuste) piisava töökindlusega teenuste toimimine, mille häirete korral on

haiglad sunnitud kasutama nn liikumist tagasi „paberi peale“. Haiglad kui elutähtsa teenuse

osutajad peavad selliste stsenaariumitega nagunii arvestama ja oma igapäevase toimepidevuse

tagama ka infosüsteemide või taristu rikete korral, mitte ainult Hanke objekti töö tagamisel.

Hanke objekti puhul on tegemist kõrgkäideldava süsteemiga, kus positiivne tulemus (sh

toimepidevus) ja kvaliteet tagatakse jooksva (sh automaatse) proaktiivse monitoorimise,

analüüsi ning preventiivselt ja õigeaegselt teostatud töödega.

Hankija on arvestanud ka sellega, et eelneva perioodi jooksul ülesehitatud kõrgkäideldavad

lahendused saadi tööle praktiliselt lepingu perioodi lõpuks, tööde vastuvõtmise järgselt

rakendus 12-kuuline garantiiperiood taristu keskkondadele ning vaidlustuses mainitud

võimaliku nn kaose korral on tagatud piisav reageerimine ja teenuste toimepidevus ka garantii

korras.

Kolmanda isiku portfoolio, st nende kogemus sarnaseid süsteeme hallata ja monitoorida, ei

ole pakkumuses esitatud materjalide alusel mitte väiksem kui senise lepingupartneri know-

how.

6 (13)

Kolmanda isiku spetsialistide sertifikaadid vajalike oskuste ja spetsialiteetide osas on suurema

kaaluga kui senisel lepingupartneril ja Vaidlustajal.

5.3. Kui on esitatud vaid kaks pakkumust, siis see ei ole representatiivne valim, et järeldada,

millises suurusjärgus hinnad on tavalised ja ilmselt turuhinda kajastavad ning millised

anomaalselt madalad ja kahtlust äratavad.6

5.4. Hankes oli eeldatavaks maksumuseks kalkuleeritud rahvusvahelise piirmäära lähedane

summa 216 000 eurot, mis tulenes mitte niivõrd taoliste teenuste tavalisest turuhinnast, vaid

eelkõige Hankija varasematest kogemustest taolise teenuse põhjendamatult kõrge hinnaga,

mille oli tinginud sisuliselt olematu konkurents. Hankija ei soovinud riskida menetlusreeglite

rikkumisega, kuigi lootis, et seekord ehk tekib lõpuks konkurentsiolukord. Tulemused ületasid

ootusi – tekkis tegelik konkurents kahe väga tugeva taotleja/pakkuja vahel. See tekitas ka

eeldused saada lõpuks pakkumused realistliku, tegelikke turuhindu peegeldava maksumusega.

5.5. Teenuse- ja kestvuslepingute puhul tuleb pakkumuse maksumuse võrdlemisel arvestada,

et pakutav hind põhineb paljuski ettevõtja prognoosil ja sisaldab seetõttu äririski. Kõiki

(püsi)kulusid ja nende mõju ettevõtte struktuuris ei pruugi olla võimalik pakkumuse

maksumuse määramise ajal 100% täpsusega ette näha ning ühe kulukomponendi võimalik

suurenemine ei tähenda, et pakkumuse maksumust tuleks pidada põhjendamatult madalaks.

5.6. Hankija on jõudnud Kolmanda isiku pakkumuse ja avaliku teabe alusel kindlale

veendumusele, et alapakkumusega tegemist ei ole. Täiendavaid selgitusi ei küsitud, kuna

edukaks tunnistatud pakkumus oli sisult sedavõrd põhjalik ja sisaldas kõiki vajalikke tõendeid,

et midagi juurde küsida ei olnud vaja. Alapakkumuse kahtlustamine ja RHS § 115 lg-s 1

sätestatud menetluse (alapakkumuse kontroll) alustamine olnuks Hankija hinnangul

kunstlikult konstrueeritud ja põhjendamatu bürokraatlik samm.

5.7. RHS § 115 lg 1 alusel esitatud vaidlustuse korral peab vaidlustaja tõendama kahtluse

olemasolu või selle tekkima pidamist. Praegusel juhul Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse võrdlemine üksnes Vaidlustaja pakkumusega ei ole eelmärgitut arvestades

kindlasti arvestatav vaidlustamise alus.

6. Kolmas isik, Proact Estonia AS, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Hankijal ei pidanud tekkima kahtlust Kolmanda isiku pakkumuse mõistlikkuses.

Vaidlustaja etteheited Kolmanda isiku pakkumuse kui nn alapakkumuse kahtluse tekkimise

osas on asjakohatud. Puudub igasugune põhjendus võtta alapakkumuse kahtluse aluseks

Vaidlustaja pakkumuse maksumus ning Vaidlustaja varasemas hankes esitatud pakkumuse

maksumus.

6.2. Vaidlustaja pakkumuse maksumusest ei saa teha mitte ühtegi järeldust alapakkumuse

kahtluse ja seega alapakkumuse kontrollimenetluse kohustuse kontekstis.

Ei oma tähtsust, kas hinnavahe Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuste maksumuste vahel

on 33,33% (Hanke osa 3) või 66,67% (Hanke osad 1–2). Võrdlus konkurentide pakutud

hinnaga on asjakohane üksnes juhul, kui sellest ka päriselt võrreldav valim moodustuks.

Antud juhul seda ei eksisteeri.

6 VAKO 26.04.2022, 46-22/246825, p 13; 13.09.2023, 118-23/263089, p 19; 17.04.2025, 32-25/280446, p 23.

7 (13)

Vaidlustaja viide tema poolt varem Hankijale osutatud teenusele ja seeläbi Vaidlustaja

„teadmisele“, mis see „õige“ hind on, ei puutu asjasse. Esiteks oli Vaidlustaja viidatud

varasema hanke (viitenumber 281005) ese laiem kui käesoleva Hanke ese, mistõttu ei ole

võimalik hindu (ega töömahte) üks ühele võrrelda. Teiseks esitas varasemas hankes

pakkumuse üksnes Gennet Laboratories AS (kelle alltöövõtja Vaidlustaja oli), mistõttu ei saa

sellest järeldada mingisugust turuhinda. Vaidlustaja viidatud varasema hanke hankelepingu

hind ja selle alusel osutatud teenus peegeldavad üksnes Vaidlustaja enda varasemat pakkumust

ja selle maksumust.

6.3. Kolmanda isiku hinnangul on pigem usutav, et hoopis Vaidlustaja alahindas konkurentsi,

mistõttu Vaidlustaja hinnastas oma pakkumuse väga julgelt. Nimelt, kui Vaidlustaja pakutud

kogumaksumus taandada ühele kalendrikuule (nelja haigla peale kokku 18 000 eurot),

tähendab see Vaidlustaja prognoositud töömahuks suurusjärgus 3 töötaja täiskoormust

haiglate teenindamiseks. Kolmanda isiku senise ulatusliku kogemuse pinnalt ei ole selline

mahuprognoos (ja johtuvalt ka pakkumuse maksumus) kuidagi tavapärane, vaid pigem

oluliselt ülepaisutatud.

6.4. Vaidlustaja ei ole välja toonud mitte ühtegi täiendavat asjaolu, millest tulenevalt pidanuks

Hankijal tekkima Kolmanda isiku pakkumuse puhul alapakkumuse kahtlus. Seeläbi ei ole vaja

Kolmandal isikul esitada ka täiendavaid põhjendusi/selgitusi, miks ikkagi Kolmanda isiku

pakkumuse maksumuse puhul ei esine põhjendamatult madala maksumuse kahtlustki.7

Kahtluste esiletoomine on Vaidlustaja ülesanne.

6.5. Kuna Hankija tegi Kolmanda isiku pakkumuse suhtes edukaks tunnistamise otsusena

positiivse otsuse (Hankija ei tuvastanud RHS § 115 lg 1 tähenduses alapakkumuse kahtlust),

siis Hankija ei pidanudki otsuses üksikasjalikke põhjendusi välja tooma. Hankija saab enda

otsust täiendavalt selgitada vaidlustusmenetluses.

6.6. Kolmanda isiku 12.10.2026 täiendavad seisukohad.

6.6.1. Vaidlustaja käsitlus viib järeldusele, et Hankija peaks eelistama Vaidlustaja pakkumuse

maksumust Kolmanda isiku pakkumuse maksumusele. See on aga vastuolus valitseva

vaidlustuskomisjoni praktikaga, et mõlema pakkumuse maksumusel on nende põhjendatuse

kontekstis võrdne kaal.8

Kolmas isik ei väida, et kui esitatakse ainult kaks pakkumust, oleks odavam maksumus justkui

igal juhul ja alati alapakkumuse kontrollimenetlusest „päästetud“. Alapakkumuse

kontrollimenetluse läbiviimise kohustus sõltub kaasuse asjaoludest, st esmahinnangust, mille

hankija annab odavamale maksumusele hanke eset arvestades. Iga kaasuse asjaoludest ei sõltu

aga see, et alapakkumuse kontrollikohustuse hindamisel ei saa isoleeritult asetada ühte

7 Vt alapakkumuse kahtluse põhistamiskoormuse osas analoogia korras VAKO 46-22/246825, p 17.

8 VAKO 66-26/294043, p 12.

2

8 (13)

pakkumust teisest n-ö eelisseisu ega tuletada sellest (sh sellega seotud asjaoludest) kahtluse

tekkimist.

Vaidlustaja ei ole esile toonud mitte ühtki kahtlust äratavat asjaolu Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuses eneses, arvestades Hanke eset. Vaidlustaja 07.10.2026 seisukohas esitatud

neljapunktilisest kokkuvõttest nähtub see eriti ilmekalt: kolm neljast argumendist —

hinnaerinevuste suurus, teenuse tänane kõrgem hind ja hankedokumentide p 9.7 hälve — on

arvutuslikult tuletatud Vaidlustaja enda maksumusest ja/või hinnakujundusest, mitte

Kolmanda isiku maksumuse võrdlusest Hanke esemega. Neljas argument, et pakkumuse

maksumus on iseenesest oluline küsimus, ei saa olla kahtluse tekkimise põhjenduseks.

Vaidlustaja põhistused ei ulatu kaugemale kui Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

võrdlus tema enda hinnaga (hinnakujundusega), mis ei ole alapakkumuse kontrollikohustuse

hindamisel asjakohane.

6.6.2. Hankija peab pakkumuse läbi vaatama, et otsustada, kas maksumus vajab lähemat

uurimist. Hankija seda kirjeldaski, et vaatas pakkumusele sh maksumusele tervikuna peale.

Kolmanda isiku hinnangul ei ole selles midagi vastuolulist ega saa sellest järeldada, justkui

Hankija oleks tegelikult läbi viinud alapakkumuse kontrollimenetluse.

6.6.3. Kolmas isik ei saa nõustuda Vaidlustaja käsitletud turuhinna loogikaga. Varasemas

hankes kujunes ainsa pakkuja soovhind. Vaidlustaja käsitlus annaks senise lepingupartneri

hinnakujundusele puutumatuse ja muudaks hilisema konkurentsi tekkimise kui sellise

alapakkumuse kahtluse allikaks.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Kolmanda isiku Hanke osades 1–4 esitatud maksumuste edukaks tunnistamise otsuste

õiguspärasus

7.1. Vaidlustaja arvates oleks Hankijal pidanud tekkima kahtlus Kolmanda isiku Hanke osades

1–4 esitatud maksumuste põhjendatuses – Hankija oleks pidanud algatama kontrollimenetluse

ja küsima Kolmandalt isikult maksumuste põhjendatuse kohta RHS § 115 lg 1 alusel selgitusi.

Vaidlustaja leiab, et:

1) Hinnavahed Kolmanda isiku ja Vaidlustaja maksumuste vahel on sedavõrd suured, et

need pidanuks Hankija panema kahtlema, kas Kolmanda isiku pakutud hind on

mõistlik ja põhjendatud ning ei sea ohtu hankelepingu nõuetekohast täitmist;

2) kahtlust pidanuks Hankijas tekitama asjaolu, et Vaidlustaja osutab sama teenust

samadele ühishankijatele praegu, alates 2024. aasta sügisest, riigihanke

„Terviseinfosüsteemi taristu ajakohastamise ja hooldusteenuse ostmine“

(viitenumber 281005) võitja Gennet Laboratories AS delegeeris olulise osa oma

ülesannetest Vaidlustajale kui alltöövõtjale. Vaidlustajal on tegelik ja täpne ülevaade

sellest, mida (sh millist töömahtu) asjaomase teenuse osutamine töövõtjalt nõuab.

Vaidlustaja on IT-süsteemi, mille tugiteenust Hankega ostetakse, ise ehitanud ning

seda mitu aastat juurutanud ja hallanud;

3) „Hankedokumentide“ p 9.7 näitab, et Hankija arvas riigihanget ette valmistades mh

seda, et kui odavaima pakkumuse maksumus erineb rohkem kui 50% teiste

pakkumuste keskmisest maksumusest, siis on see tähelepanuvääriv.

9 (13)

Hankija on vaidlustusmenetluses selgitanud, et ta on enne vaidlustatud otsuseid pidanud

vajalikuks teha kindlaks, kas Kolmas isik on Hanke sisust ja mahust aru saanud ning kas

maksumustes sisalduvad kõik tööd, kuid vaidlust ei ole selles, et Hankija pole RHS § 115 lg

1 alusel algatanud Kolmanda isiku pakkumuses esitatud maksumuste osas kontrollimenetlust.

Hankija põhjendab kontrollimenetluse alustamata jätmist järgmiselt:

1) Kolmas isik esitas pakkumuses põhjaliku visiooni tugiteenuste osutamisest vastavalt

HD lisale 5 ja teenust osutavate pädevate sertifitseeritud spetsialistide CV-d.

Hankekomisjon on esitatud visiooni ja tõenditega hoolikalt tutvunud ja jõudnud nende

alusel veendumusele, et tegemist on usaldusväärse pakkujaga ning asjatundliku ja

kogenud meeskonnaga, kes osutavad sarnaseid teenuseid ka teistes Eesti suuremates

asutustes. See andis kindluse, et Kolmas isik on hästi aru saanud Hanke sisust ja

mahust ning on võimeline hankelepinguid nõuetekohaselt täitma. Kuna Kolmanda

isiku pakkumus oli sedavõrd põhjalik ja sisaldas kõiki vajalikke tõendeid, siis midagi

juurde küsida ei olnud vaja;

2) kui on esitatud vaid kaks pakkumust, siis see ei ole representatiivne valim, et järeldada,

millises suurusjärgus hinnad on tavalised ja ilmselt turuhinda kajastavad ning millised

anomaalselt madalad ja kahtlust äratavad, Kolmanda isiku pakkumuse maksumuste

võrdlemine üksnes Vaidlustaja pakkumusega ei ole arvestatav vaidlustamise alus;

3) Hankes on eeldatavaks maksumuseks kalkuleeritud rahvusvahelise piiri pealne 216

000 eurot, mis tulenes mitte niivõrd taoliste teenuste tavalisest turuhinnast, vaid

eelkõige Hankija varasematest kogemustest taolise teenuse põhjendamatult kõrgest

hinnast, mille oli tinginud sisuliselt olematu konkurents.

7.2. RHS § 115 lg 1 kohaselt, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu

eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Pakkumuse

põhjendamatult madala maksumuse hindamisel peab hankijal esmalt tekkima põhjendatud

kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal (Riigikohtu halduskolleegiumi

otsused 3-19-1825, p 14, ja 3-20-924, p 18). Alles seejärel tuleb hankijal anda pakkujale

võimalus selgitada ja tõendada, kuidas pakkumuse maksumus kujunes.

Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb hinnata, kas Hankijal pidanuks talle pakkumuste ja

muude teadaolevate asjaolude põhjal tekkima kahtlus, et Kolmanda isiku Hanke osades 1–4

esitatud maksumused on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madalad, ja kas

Hankija oleks pidanud RHS § 115 lg 1 alusel algatama kontrollimenetluse.

7.3. Vaidlustuskomisjon nõustub Kolmanda isikuga selles, et kahe pakkumuse esitamisel ei

ole odavama maksumusega pakkumus alati alapakkumuse kontrollimenetlusest „päästetud“.

Hanke osades 1–4 esitati kaks pakkumust. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et sellises

olukorras ei moodusta pakkumuste maksumused piisavalt representatiivset valimit, mille

alusel saaks üksnes nende omavahelisest erinevusest järeldada, et odavam pakkumus on

põhjendamatult madal. Ühe pakkumuse suurem maksumus ei tõenda, et see kajastab turuhinda

või hankelepingu täitmiseks vajalikku minimaalset kulu. Seetõttu ei saa ainuüksi Kolmanda

isiku pakkumuse maksumuste ja Vaidlustaja pakkumuse maksumuste erinevus, kuigi see on

Hanke osades 1–4 märkimisväärne, olla käesoleval juhul iseseisvalt piisav alus RHS § 115 lg

1 kohase kahtluse tekkimiseks.

10 (13)

Kuid Hankija pidi lähtuma ka muudest asjaoludest.

7.4. Hankija ei piirdunud pakkumuste maksumuste aritmeetilise võrdlemisega. Hankija on

jõudnud järeldusele, et Kolmas isik on hankelepingu esemest ja mahust aru saanud ning

suudab lepingut pakutud maksumusega nõuetekohaselt täita. Vaidlustuskomisjonil ei ole

esitatud asjaolude põhjal alust pidada Hankija sellist esmahinnangut meelevaldseks.

Kolmanda isiku pakkumuses esitatud teenuse osutamise visioon ja spetsialistide pädevust

tõendavad dokumendid ei ole iseseisvalt pakkumuse kulukalkulatsioon ega tõenda

maksumuse piisavust. Kuid need on siiski esmahinnangu andmisel asjakohased osas, milles

need võimaldavad hinnata, kas pakkuja on teenuse sisust, mahust ja kohustustest aru saanud

ning kavandanud nende täitmiseks sobiva töökorralduse ja pädevad ressursid. Hankija ei pea

sellise esmahinnangu andmisel omal algatusel tegema pakkumuse kõikide kulukomponentide

üksikasjalikku analüüsi samas mahus nagu RHS § 115 lg 1 kohases kontrollimenetluses.

Kuigi pakkuja pädevus ja teenuse osutamise visioon ei tõenda iseseisvalt pakkumuse

maksumuse piisavust, ei ole Vaidlustaja esile toonud konkreetset vastuolu Kolmanda isiku

kirjeldatud töökorralduse, kavandatud ressursside ja pakkumuse maksumuse vahel, millest

Hankijal oleks pidanud tekkima põhjendatud kahtlus.

7.5. Asjaolu, et Vaidlustaja osutab samadele haiglatele alltöövõtu lepingu alusel teenust ning

tunneb seetõttu teenuse töömahtu, ei näita Kolmanda isiku pakkumuse maksumuste

põhjendamatust.

Menetlusosaliste selgitustest ja riigihangete registri dokumentidest nähtub, et varasema

riigihanke ese ei olnud käesoleva Hanke esemega täielikult kattuv.

Varasemas riigihankes viitenumbriga 281005 esitati üks pakkumus (Gennet Laboratories AS).

Pakkumuses tuli esitada järgmiste teenuste hinnad:

• taristu hooldamine, monitoorimine, diagnostika, aruandluse esitamine, 24/7

valmisoleku tagamine ja reageerimine vastavalt HD Lisale 1 on .... eurot,

millele lisandub käibemaks;

• taristu ajakohastamine vastavalt HD Lisale 4 on .... eurot, millele lisandub

käibemaks;

• planeerimatute lisatööde tunnihind on ... eurot.

Riigihanke viitenumbriga 281005 HD lisas 4 oli toodud eesmärk:

2.1. HEDA taristu tehnoloogilise ajakohastamise eesmärgiks on ehitada haiglatele uued ja

standardiseeritud infosüsteemi test- ja töökeskkonnad, mis on majutatud haiglate on premise'i

virtualiseerimiskeskkondades. Kasutusel olevad operatsioonisüsteemid peavad olema

haiglates ühtlustatud ehk kõikides haiglates on kasutusel võimalikult sarnased keskkonnad.

2.2. HEDA-s leiduvad komponendid ja teenused on ajakohastatud ning migreeritud uutesse

töö- ja testkeskkondadesse, arvestades haiglate käideldavusega seotud nõudeid ja

infosüsteemi liidestusi nii sisemiste kui ka väliste süsteemidega. 2.3. Haiglate uued HEDA

töö- ja testkeskkonnad vastavad Eesti infoturbestandardist tulenevatele nõuetele ja parimatele

turbealastele praktikatele.

Vaidlustaja vaidlustuse lisa 1 järgi on Gennet Laboratories AS sõlminud Vaidlustajaga

11 (13)

alltöövõtu lepingu, milles on kokku lepitud:

• ühe töötunni arvestuslik maksumus;

• taristu hooldamise, monitoorimise, diagnostika, aruandluse esitamise, 24/7

valmisoleku tagamise ja reageerimise maksumus;

• taristu ajakohastamine vastavuses HD Lisa 4 ja arvestades lepingu Lisa 2 mõju

maksumus;

• lepingu prognoositav maht.

Alltöövõtulepingust pole võimalik kindlaks teha seda, mida tegi Vaidlustaja ja mida Gennet

Laboratories AS.

Lähtudes riigihanke viitenumbriga 281005 eeldatavast maksumusest 500 000 eurot, Gennet

Laboratories AS-i pakkumuses esitatud maksumusest (660 679,2 eurot) ja Vaidlustajaga

sõlmitud alltöövõtulepingus kokku lepitud maksumusest, mis on väiksem Gennet

Laboratories AS-i pakkumuses esitatud maksumusest, saab teha järeldusi selles riigihankes

tehtavate tööde maksumuse kohta, kuid mitte pidada mõnda neist maksumustest vaidlusaluse

Hanke puhul turuhinnaks.

Vaidlustuskomisjoni hinnangul on oluline ka riigihanke viitenumbriga 281005 ja Hanke

eeldatavate maksumuste (500 000 eurot vs. 216 000 eurot) erinevus, mis viitab selgelt sellele,

et tööde maht pole sama.

Vaidlusaluse Hanke tulemusena sõlmitava hankelepingu järgi tuleb osutada järgmisi

teenuseid:

• KTT (kasutuses oleva terviseinfosüsteemi kõrgkäideldava tehnoloogilise taristu)

haldusteenus (sh pidev, turvaline ja kvaliteetne toimimine);

• KTT proaktiivne hooldamine, arendamine ja ajakohastamine;

• KTT proaktiivne monitoorimine ja diagnostika;

• ennetav reageerimine KTT muutustele vältimaks ja minimeerimaks KTT töös

probleeme ja tõrkeid;

• KTT arendamiseks parimate praktikate kohaste parendusettepanekute ja aruandluse

esitamine Tellijale;

• KTT-l töötava terviseinfosüsteemi HEDA ja/või selle komponentide probleemide

ilmnemisel parendusettepanekute esitamine Tellijale.

Oluline erinevus kahe riigihanke vahel seisneb eelkõige selles, et Hankes ei ole vaja ehitada

haiglatele uusi ja standardiseeritud infosüsteemi test- ja töökeskkondi. Hanke tulemusena

sõlmitavate hankelepingute alusel on olulisim osutatav teenus ühishankijate kasutuses oleva

terviseinfosüsteemi KTT tugiteenus.

Seega ei ole varasema riigihanke ega Vaidlustaja alltöövõtulepingu maksumus vahetult

võrreldavad Kolmanda isiku Hankes esitatud maksumustega. Varasemad maksumused võivad

olla üheks taustainfoks, kuid nende põhjal ei ole võimalik kindlaks teha käesoleva Hanke

esemeks oleva 12-kuulise tugiteenuse minimaalset põhjendatud maksumust ega järeldada, et

sellest madalama hinnaga ei ole hankelepinguid võimalik nõuetekohaselt täita.

7.6. Vaidlusaluse Hanke eeldatav maksumus 216 000 eurot ei anna ka iseseisvalt alust

järeldada, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Eeldatav

maksumus on hankija menetluse ettevalmistamisel antud prognoos, mille kujundamise alused

12 (13)

võivad hõlmata varasemaid lepinguhindu, eelarvelisi kaalutlusi ja menetlusliigi valikuga

seotud ettevaatust. Hankija selgituste kohaselt määrati eeldatav maksumus rahvusvahelise

piirmäära lähedale eelkõige varasema teenuse hinnataseme ja senise vähese konkurentsi tõttu,

mitte tuvastatud turuhinna põhjal. Maksumuste jäämine eeldatavast maksumusest

madalamaks ei tõenda iseenesest alapakkumuse kahtlust, vaid seda erinevust tuleb hinnata

koos hankelepingu eseme, pakkumuse sisu ja muude objektiivsete asjaoludega.

Kolmanda isiku pakkumuste kogumaksumus Hanke osades 1–4 on 151 200 eurot, mis

moodustab Hanke eeldatavast maksumusest 70%. 30%-iline erinevus eeldatavast

maksumusest ei ole käesoleva teenuse laadi, eeldatava maksumuse kujunemise aluste ega

konkurentsi tekkimise asjaolusid arvestades iseenesest selline, millest Hankijal pidi tekkima

põhjendamatult madala maksumuse kahtlus.

7.7. „Hankedokumentide“ p 9.7 annab Hankijale õiguse jätta pakkumus edukaks tunnistamata

juhul, kui suvalise meetrika tulemus erineb rohkem kui 50% teiste pakkujate keskmisest

väärtusest, kuid ei sätesta Hankijale automaatset kohustust pakkumus tagasi lükata ega

algatada RHS § 115 lg 1 kohast kontrollimenetlust.

Vaidlustuskomisjon on hinnanud Vaidlustaja esile toodud hinnavahesid, varasema lepingu

hinnataset ja „Hankedokumentide“ p 9.7 ka kogumis. Ka nende asjaolude koosmõju ei

moodusta piisavat objektiivset alust kahtluseks, sest kõik need lähtuvad sisuliselt Vaidlustaja

hinnatasemest või kahe pakkumuse omavahelisest võrdlusest ega näita Kolmanda isiku

pakkumuse seost hankelepingu täitmiseks vältimatute kuludega.

„Hankedokumentide“ p 9.7 näeb ette pakkumuste hindamisega seotud kaalutlusõiguse ega

määratle, millal tuleb pakkumuse maksumust käsitada hankelepingu eset arvestades

põhjendamatult madalana. Seetõttu ei saa selles punktis sätestatud 50% hälvet automaatselt

üle kanda RHS § 115 lg 1 kohase kahtluse tekkimise lävendiks. Samas on selline hälve üks

asjaolu, mida Hankija võis koos teiste teadaolevate asjaoludega esmahinnangu andmisel

arvesse võtta.

7.8. Vaidlustuskomisjon märgib täiendavalt, et hankija võib vaidlustusmenetluses oma otsuse

aluseks olnud kaalutlusi selgitada, kuid selliste selgitustega ei saa asendada otsuse tegemise

ajal tegemata jäänud hindamist ega luua tagantjärele täiesti uusi põhjendusi. Käesoleval juhul

on Hankija selgitused seotud Kolmanda isiku pakkumuses sisaldunud visiooni ja spetsialistide

pädevust tõendavate dokumentidega.

RHS ei näe ette, et hankija peab RHS § 115 lg 1 alusel kontrollimenetluse alustamata jätmist

mingis oma otsuses põhjendama. Kui hankijal ei teki põhjendamatult madala maksumuse

kahtlust, ei pea edukaks tunnistamise otsus sisaldama majanduslikku analüüsi nagu RHS §

115 alusel tehtav otsus, kuid vaidluse korral peab olema kontrollitav, millistele asjaoludele

hankija esmahinnang tugines.

7.9. Vaidlustaja (kes enda väitel osutab Hankijale täpselt sama teenust) ei ole näidanud, milline

minimaalne tööjõumaht tulenes Hanke alusdokumentidest ja milline tööjõukulu pidi tingimata

Kolmanda isiku pakkumuse maksumuses sisalduma. Üksnes oletusest vajalike spetsialistide

arvu, nende koormuse või tasustamise kohta ei saa tuletada, et Hankijal pidi tekkima

põhjendamatult madala maksumuse kahtlus.

13 (13)

Teenuse kriitilisus mõjutab Hankija hoolsuse ulatust, hankelepingu tingimusi ja pakkumuse

vastavuse kontrolli, kuid ei näita ilma täiendavate majanduslike asjaoludeta, milline on

teenuse osutamiseks minimaalne võimalik hind. Teenuse kriitilisusest üksi ei saa tuletada

pakkumuse minimaalset hinda ega kohustust algatada kontrollimenetlus iga olulise hinnavahe

korral.

7.10. RHS § 115 lg 1 kohaldamist puudutavas vaidluses ei pidanud Vaidlustaja tõendama, et

Kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli tegelikult põhjendamatult madal. Vaidlustaja pidi

siiski esile tooma sellised objektiivsed asjaolud, mille põhjal oleks Hankijal pidanud tekkima

põhjendatud kahtlus. Käesolevas asjas esitatud asjaolud seda eraldi ega kogumis ei näita.

Vaidlustaja on esitanud kahtlust põhjendavad asjaolud ja täitnud seega oma

põhjendamiskohustuse, kuid nende asjaolude tõenduslik kaal ei ole piisav näitamaks, et

Hankija esmahinnang väljus talle kuuluvast hindamisruumist või et kontrollimenetluse

algatamata jätmine oli õigusvastane.

Ühegi Hanke osa kohta ei ole esitatud selle haigla teenuse mahu või vältimatute kuludega

seotud konkreetset asjaolu, mis muudaks just selles Hanke osas Kolmanda isiku pakutud 37

800 euro suuruse maksumuse objektiivselt kahtlust äratavaks.

7.11. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumuse

edukaks tunnistamise otsused Hanke osades 1–4 ei ole vaidlustuses esitatud põhjendustel

õigusvastased ja vaidlustus jääb rahuldamata.

8. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude

hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel.

Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

kokku summas 2625 eurot käibemaksuta, 10,5 tunni õigusabi osutamise eest tunnitasuga 250

eurot käibemaksuta. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku lepingulise

esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb Vaidlustajalt välja mõista.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)