Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / Registrikood 70001952

Riigikogu [email protected]

Teie 02.10.2026 nr 2-3/15-611, 7-1.2/26- 01970-2 Meie 16.10.2026 nr 5.2-2/2351-2

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 661) Lugupeetud Riigikogu esimees Vastan Riigikogu liikme Züleyxa Izmailova lastega töötamise piirangu täitmise kohta tervishoiuvaldkonnas.

1. Kas R. Märtsin on pärast nimetatud süüdimõistmisi osutanud Rakvere Haiglas või teistes raviasutustes tervishoiuteenuseid lastele? Kui jah, siis millisel ajavahemikul ja kui paljudele lastele?

2. Kas R. Märtsinile kohaldus lastega töötamise piirang? Kui ta on piirangu

kehtimise ajal lapsi ravinud, siis kuidas sai see võimalikuks? Kui piirangut on muudetud või see on kehtetuks tunnistatud, siis millal, kelle otsusega ja millisel õiguslikul alusel?

3. Millal sai Rakvere Haigla juhtkond süüdimõistvatest kohtuotsustest teada? Millal

kontrollis haigla viimati R. Märtsini lastega töötamise õigust ning milline oli kontrolli tulemus? Kas haigla on täitnud iga-aastase kontrollimise kohustust?

Kõigepealt soovin väljendada siirast kahetsust ja sügavat muret seoses juhtunuga. On äärmiselt kahetsusväärne, et selliseid juhtumeid ette tuleb, eriti tervishoiuasutuses, kus iga inimene peab saama tunda end turvaliselt ja kaitstuna. Küsimustele 1–3 vastan koondvastusena. Seaduse kohaselt kohaldub lastega töötamise piirang isikule, kes on karistatud süüteo eest, millega selline piirang kaasneb. Piirangu kohaldumine ei sõltu sellest, kui paljude lastega inimene kokku puutus või kui palju töötunde ta tegi. Tööandjal on kohustus kontrollida lastega töötava isiku tausta enne tööle lubamist ning edaspidi vähemalt kord 12 kuu jooksul. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) viib praegu läbi järelevalvemenetlust, mille käigus selgitatakse välja juhtumi asjaolud, sealhulgas see, kuidas võimaldati isikul osutada lastele tervishoiuteenust ning kas tööandja täitis seadusest tulenevat kontrollikohustust. Rakvere Haigla on esitanud SKA-le esmased selgitused. Peame oluliseks, et kõik asjaolud saaksid põhjalikult ja erapooletult välja selgitatud. Kuna järelevalvemenetlus on alles pooleli, ei ole põhjendatud anda praegu hinnanguid võimalikele rikkumistele ega avalikustada menetluse käigus kogutud teavet. Täpsemad järeldused saab teha pärast järelevalvemenetluse lõppu.

2

4. Millal said Sotsiaalministeerium, Terviseamet ja Sotsiaalkindlustusamet teada võimalikust piirangu rikkumisest ning mida on nad ette võtnud? Kas on algatatud järelevalve, et selgitada välja nii arsti kui ka talle lastega töötamist võimaldanud isikute võimalikud rikkumised?

Sotsiaalministeeriumini jõudis esmane info juhtumi kohta meedia vahendusel. Niipea kui sain juhtunust teada, palusin ministrina Sotsiaalkindlustusametil viivitamata algatada Rakvere Haigla suhtes järelevalve. SKA alustas kohe järelevalve ettevalmistamist ning saatis 24. septembril 2026 haiglale järelevalve algatamise teate.

5. Kui palju tegutseb Eestis praegu arste, keda on karistatud või kes on sundravile määratud lastekaitseseaduse § 20 nimetatud süütegude alusel?

Lastega töötamise piirangut hinnatakse inimese ja tema tööülesannete, mitte üksnes kutse või ameti järgi. Piirangu kontrollimiseks tuleb teha konkreetse isiku osas päring karistusregistrisse. Lastega töötavate inimeste taustakontroll ei ole tööandjale soovituslik, vaid seadusest tulenev kohustus. Lastekaitseseaduse § 20 lõike 3 kohaselt peab tööandja kontrollima lastega töötamise piirangu olemasolu enne inimese töölevõtmist ning kordama kontrolli vähemalt kord 12 kuu jooksul. Regulaarse kontrollimise kohustus kehtib alates 1. jaanuarist 2023. Kuna tööandjal on kohustus enne inimese töölevõtmist kontrollida, kas tema suhtes kehtib lastega töötamise piirang, ei tohiks Eestis tekkida olukorda, kus sellise piiranguga inimene töötab lastega.

6. Kuidas jõuab teave arsti süüdimõistmisest ja lastega töötamise piirangust Terviseametini ning isiku tööandjateni? Kas toimib automaatne teavitus ning kuidas tagatakse piirangu järgimine töökoha vahetamisel või mitmes raviasutuses töötamisel?

Kehtiva õiguse järgi lasub kontrollikohustus eelkõige tööandjal või muul lastega töötamist võimaldaval isikul, näiteks tegevusloa väljastajal (antud juhul Terviseamet). Üldist automaatset teavitussüsteemi tööandjatele praegu ei ole, kuid Justiits- ja Digiministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumiga on saatnud kooskõlastamisele eelnõu, millega soovitakse sellist süsteemi edaspidi luua. Hetkel peab tööandja ise kontrolli tegema ning seda regulaarselt kordama.

7. Milliseid konkreetseid meetmeid rakendate, et lastega töötamise keeluga tervishoiutöötajad ei saaks lapsi ravida? Milliseid muudatusi tuleks teha järelevalves, andmevahetuses või õigusaktides ning kes vastutab nende elluviimise eest?

Sotsiaalkindlustusamet on regulaarselt tegelenud lastega töötamise piirangu teemal teavitus- ja selgitustööga. 2026. aasta märtsis avaldas amet põhjaliku selgituse "Mida peab teadma lastega töötamise piirangutest", milles käsitleti muu hulgas seda, keda tuleb pidada lapsega töötavaks isikuks, millal tuleb teha taustakontroll ning kuidas piirangut kohaldada. Näitena on seal toodud ka arst, kes töötab lastega. (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/mida-peab-teadma-lastega- tootamise-piirangutest). Oktoobris lisati täiendav selgitus: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/millal-tuleb-kontrollida-kas-inimene-tohib-lastega- tootada.

3

Lisaks on amet aastaid juhtinud tähelepanu laste turvalisusega seotud riskidele ning lastega töötavate inimeste taustakontrolli olulisusele erinevates valdkondades. Teavitustööd piirangute osas on teinud ka Justiits- ja Digiministeerium, kelle kodulehelt leiab samuti piirangute kohaldamise infot: Kelle palkad lastega töötama? Kontrolli tausta. Samuti leiab lisainfot Registrite ja Infosüsteemide Keskuse lehelt Lastega töötamise piirang | Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Sealjuures on eraldi selgitatud EL -s töötanud inimese kohta päringu tegemist: EL karistusregistri päring | Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Oluline on, et asutustel oleks selge ülevaade, keda tuleb pidada lapsega töötavaks isikuks. Asutuses peab olema määratud vastutav isik ning kokku lepitud, millal ja kuidas kontrolli tehakse ning selle tulemused dokumenteeritakse. Samuti tuleb suurendada tööandjate teadlikkust, et kontroll viidaks läbi tööle värbamisel ning regulaarne kontroll vähemalt iga 12 kuu tagant. See juhtum näitab, et lastega töötamise piirangu kohaldamisel ei ole olnud piisavat teadlikkust. Seetõttu on vajalik teha tervishoiuasutustele täiendavat teavitust ja selgitustööd. Sotsiaalkindlustusamet on pöördunud ka esindusorganisatsioonide poole saamaks tagasisidet, kuidas võiks nende valdkonnas ühiselt teadlikkust tõsta. Juhtumi esile tõusmine on toonud Sotsiaalkindlustusametile ka mitmeid päringuid valdkondadelt, kes soovivad täpsemat infot lastega töötamise piirangute kontrollimise kohta. Justiits- ja Digiministeerium on saatnud kooskõlastamisele eelnõu, millega soovitakse karistusregistri kontrolli automatiseerida, mis võimaldaks tõhusamat kontrolli edaspidi piirangu tuvastamise osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Helen Meumers [email protected] Gerli Baida [email protected]