K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis Veiko Vaske, Maret Altnurme ja Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht 02.10.2026, Tallinn

Haldusasja number 3-23-2107

Haldusasi XX-i kaebus Tallinna Vangla 22.08.2023 vastuse nr 5-

8/23/6058-5 tühistamiseks või õigusvastasuse

tuvastamiseks, vaideotsuste nr 5-15/23/155-2 ja nr 5-

15/23/168-2 tühistamiseks, Tallinna Vangla

kohustamiseks võimaldada kaebajale juurdepääs maa-,

haldus- ja ringkonnakohtute veebilehtedele, Tallinna

Vangla viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks ja

vangistusseaduse § 311 põhiseadusega vastuolus

olevaks tunnistamiseks

Menetlusosalised Kaebaja – XX

Vastustaja – Tallinna Vangla

Kaasatud haldusorganid – Justiits- ja Digiministeerium

ja Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 08.03.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus XX-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tunnistada põhiseadusevastaseks ja jätta asja lahendamisel kohaldamata

vangistusseaduse § 311 esimene lause (alates 01.08.2019 kuni 31.03.2024 kehtinud

redaktsioonis) osas, milles see välistas kinnises vanglas eelvangistust kandva vahistatu

juurdepääsu maa-, haldus- ja ringkonnakohtute veebilehele.

3. Tunnistada põhiseadusevastaseks ja jätta asja lahendamisel kohaldamata

vangistusseaduse § 311 lõiked 1 ja 2 (alates 01.04.2024 kehtivas redaktsioonis) ning

justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 521 lõige 1 (alates

17.08.2026 kehtivas redaktsioonis) osas, milles need välistavad kinnises vanglas karistust

kandva kinnipeetava juurdepääsu maa-, haldus- ja ringkonnakohtute veebilehele.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.03.2024 otsuse resolutsiooni punkt 2 osas, milles

halduskohus jättis rahuldamata XX-i kaebuse nõudes kohustada Tallinna Vanglat

võimaldama XX-ile juurdepääsu maa-, haldus- ja ringkonnakohtute veebilehele.

3-23-2107

2(17)

Teha tühistatud osas uus otsus.

Kohustada Tallinna Vanglat hiljemalt kolme kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest

võimaldama XX-ile vanglateenistuse poolt selleks kohandatud seadmetes vanglateenistuse

järelevalve all juurdepääs maa-, haldus- ja ringkonnakohtute veebilehele, arvestades

justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 521 lõikes 2

sätestatud piirangut.

5. Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

6. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

7. Edastada käesolev kohtuotsus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks

Riigikohtule.

8. Jõustunud otsuse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohaldamata

jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi

kuulutamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg-d 1 ja 3). Teine

menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib saada kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (edaspidi ka kaebaja)esitas11.07.2023 Tallinna Vanglalepöördumise, milles taotles S6

eluosakonnas ligipääsu maa- ja ringkonnakohtu veebilehele. Kaebaja märkis, et üksuse juht oli

tema sellekohase 12.03.2023 taotluse 13.04.2023 rahuldanud, kuid ligipääs endiselt puudub.

Tallinna Vangla (edaspidi ka vangla või vastustaja)vastas kaebaja 11.07.2023 pöördumisele

üksuse juhi 22.08.2023 kirjaga nr 5-8/23/6058-5 (dtl 33), milles jättis pöördumises esitatud

taotluse rahuldamata. Kirjas selgitati, et kaebaja varasem, 12.03.2023 taotlus küll rahuldati,

kuid tookordse vastuse koostamisel peeti silmas, et maa- ja ringkonnakohtute lahenditega on

kaebajal võimalik tutvuda ka Riigi Teataja leheküljel. Taotletud lehekülgedele

vangistusseaduse (VangS) § 311 kohaselt kinnipeetaval ligipääsu ei ole.

2. XX esitas 20.08.2023 vanglale vaide nr 5-15/23/168-1 vangla viivituse peale kaebaja

soovitud maa- ja ringkonnakohtu veebilehtedele ligipääsu andmisel (dtl 35). Viivitusega on

rikutud põhiseaduse (PS) § 44 lg-t 1. Tallinna Vangla jättis 21.09.2023 vaideotsusega nr

3-23-2107

3(17)

5-15/23/168-2 (dtl 36–38) kaebaja vaide rahuldamata. Riigikohtu üldkogu tunnistas 15.02.2023

otsusega nr 3-18-477 VangS § 311 PS § 44 lg-ga 1 vastuolus olevaks osas, milles see välistas

juurdepääsu Riigikohtu veebilehe osale, millel ei avalikustata Riigikohtu lahendeid, ja

Ametlike Teadaannete võrguväljaandele, ning kohustas vanglat tagama nendele veebilehtedele

ligipääsu. Riigikohus ei kohustanud vanglat tagama ligipääsu maa- ja ringkonnakohtu

veebilehtedele ning seega ei ole vastustaja selles osas ka õigusvastases viivituses.

3. XX esitas 03.09.2023 vanglale vaide nr 5-15/23/155-1, milles vaidlustas veelkord vangla

viivitust kohtute veebilehtedele ligipääsu tagamisel, nimetades lisaks maa- ja ringkonnakohtute

veebilehele ka halduskohtu veebilehte, ning taotles 22.08.2023 vastuse nr 5-8/23/6058-5

kehtetuks tunnistamist (dtl 39–43). Toimingu menetlus ei lõppe põhjendamata otsusega

toimingut mitte sooritada, toimingust keeldumine on haldusakt, mida tuleb põhjendada. Vangla

ei ole keeldumist põhjendanud. Kaebaja ei soovinud ligipääsu kohtulahenditele, vaid kohtute

veebilehtedele, kuna seal avaldatakse avaliku teabe seaduse (AvTS) § 28 lg-s 1 sätestatud

andmeid, mis peavad olema igaühele kättesaadavad AvTS § 4 lg 2 kohaselt võimalikult kiirel

ja hõlpsal viisil. Üksuse juhil ei olnud pädevust otsust teha.

4. Tallinna Vangla jättis kaebaja 03.09.2023 vaide 03.10.2023 vaideotsusega nr

5-15/23/155-2 (dtl 45–48) rahuldamata. Vangla ei ole viivitanud veebilehtede lisamisega

eluosakonna arvutisse, vaid tegi keelduva otsuse. Otsuses on viidatud õigusnormile, mis

erinormina AvTS suhtes ligipääsu keelab, ja Riigikohtu otsusele, mille alusel teatud

veebilehtedele on ligipääs tagatud. Ka 13.04.2023 vastuses nr 5-8/23/6058-2 ei lubatud

kaebajale ligipääsu maa- ja ringkonnakohtute veebilehtedele, vaid toodi välja, mis alusel ning

milliseid veebilehti on võimalik VangS § 311 kohaselt kasutada. 22.08.2023 haldusakt nr 5-

8/23/6058-5 on õiguspärane.

5. XX esitas Tallinna Halduskohtule 25.09.2023 kaebuse (haldusasi nr 3-23-2107) Tallinna

Vangla 22.08.2023 vastuse nr 5-8/23/6058-5 ja 21.09.2023 vaideotsuse nr 5-15/23/168-2

tühistamiseks, VangS § 311 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks ning Tallinna

Vangla kohustamiseks võimaldama kohtute veebilehtede kasutusvõimalus ning tagama nendele

veebilehtedele juurdepääs.

6. XX esitas Tallinna Halduskohtule 12.10.2023 kaebuse (haldusasi nr 3-23-2275) Tallinna

Vangla 22.08.2023 vastuse nr 5-8/23/6058-5 tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks,

vaideotsuste nr 5 15/23/155-2 ja nr 5-15/23/168-2 tühistamiseks, Tallinna Vangla

kohustamiseks võimaldama juurdepääs maa-, haldus- ja ringkonnakohtute veebilehtedele ning

Tallinna Vangla viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus liitis haldusasjad nr 3-23-2107

ja nr 3-23-2275 ühte menetlusse, kus haldusasja numbriks jäi 3-23-2107.

7. Kaebaja kaebuste põhjendused olid kokkuvõttes järgmised.

VangS § 311 eesmärk on lubada interneti kasutamine ka riigiasutuste, nt kohtute, vanglate jt.

veebilehtede juurdepääsuks, v.a suhtlust võimaldavas osas. Riigikohtu otsust nr 3-18-477 tuleb

mõista nii, et juurdepääs on lubatud avatud loeteluna. Juurdepääsu keelamine kohtute

veebilehtedele ja VangS § 311 on vastuolus PS § 44 lg-ga 1. Soovitud veebilehti ja AvTS § 28

lg-s 1 sätestatud infot ei avalikustata Riigi Teatajas, vaid AvTS § 29 lg 1 kohaselt internetis.

Soovitud teave võimaldab kaebajal kontrollida kohtute toimetusi, sh nt seda, miks üks või teine

kaebaja kohtuasjadest venib. Lisaks näeb kohtute veebilehtedel menetluses olevaid kohtuasju,

millega kohtunik tegeleb, milliseid pöördumisi on kohtule esitatud, kohtute aadresse ja muud

vajalikku teavet. Teabenõuete esitamine on raskendatud, kuna puudub paber, kuhu kanda tahe

saada teavet, ja kirjutusvahend. 22.08.2023 vastus nr 5-8/23/6058-5 on põhjendamata ja üksuse

juht ei ole pädev selliseid asju otsustama. Vangla menetles taotlusi õigusvastaselt või tuleb

vangla seisukohta mõista nii, et vangla möönis endal veebilehe lisamise kohustuse olemasolu.

8. Vastustaja vaidles kaebusele vastu kokkuvõttes järgmistel põhjendustel.

3-23-2107

4(17)

Vangla esialgse 13.04.2023 vastuse sõnastus osas, milles kaebaja taotlus rahuldati, oli

ebaõnnestunud, kuid vastuses selgitati, et kaebaja saab külastada VangS §-s 311 nimetatud

veebilehti. Seadusandja võib, lähtudes teabe liigist ja olulisusest kinnipeetavate põhiõiguste

seisukohalt, otsustada, mis liiki teabevaldajate veebilehtedele juurdepääs anda. Riigikogu

menetluses on VangS muudatused, millega antakse vangide juurdepääsu reguleerimise pädevus

ministrile ja see muutub paindlikumaks ning lahendatakse terviklikult. Seadusandja ei ole

andnud veebilehtedele ligipääsu andmist vangla pädevusse. Seega ei olnud vanglal võimalik

taotlust rahuldada. Üksuse juht oli Tallinna Vangla 23.12.2022 käskkirja nr 1-1/22/1142

kohaselt volitatud allkirjastama vastust kinnipeetava pöördumisele, sh arvuti kasutamise

teemal. Ei eksisteeri eraldi haldus-, maa- ja ringkonnakohtute veebilehti ja kohtute veebilehelt

ei saa kontrollida, millise kohtuniku menetluses mingi kohtuasi on, ega menetluse kulgu.

Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebajale arusaadav, mida taotletavad veebilehed sisaldavad.

Pöördumisi kohtule saab kinnipeetav esitada läbi Vangiportaali.

9. Tallinna Halduskohus jättis 08.03.2024 otsusega kaebuse nõuetes tühistada Tallinna

Vangla 22.08.2023 vastus nr 5-8/23/6058-5 ja 03.10.2023 vaideotsus nr 5-15/23/155-2 läbi

vaatamata; nõuetes kohustada Tallinna Vanglat võimaldama XX-ile juurdepääsu maa-, haldus-

ja ringkonnakohtute veebilehele, tuvastada Tallinna Vangla 22.08.2023 vastuse nr 5-8/23/6058-

5 ja Tallinna Vangla viivituse õigusvastasus ning tühistada Tallinna Vangla 21.09.2023

vaideotsus nr 5-15/23/168-2 jättis kohus kaebuse rahuldamata.

Riigikohtu praktikas on vanglas veebilehtedele juurdepääsust keeldumine loetud toiminguks

ning seda ka siis, kui vangla on selle vormistanud otsusena (vt näiteks Riigikohtu

halduskolleegiumi 26.03.2012 otsus nr 3-3-1-77-11, p 10; 15.12.2017 otsus nr 3-13-2425,

p 19.2). Toimingule tühistamiskaebust esitada ei saa ehk toimingu osas on tühistamiskaebuse

esitamine ebaõige nõudeliik, millega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebus

nõudes tühistada Tallinna Vangla 22.08.2023 vastus nr 5-8/23/6058-5 tuleb seega jätta HKMS

§ 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Seetõttu tuleb jätta ka kaebus nimetatud

vastuse peale esitatud vaide kohta tehtud 03.10.2023 vaideotsuse nr 5-15/23/155-2 peale

HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu läbi

vaatamata. Vaideotsus ei riku toimingust sõltumata kaebaja õigusi ja ka läbivaatamise korral

tuleks kaebus selle peale jätta HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piirangu tõttu

rahuldamata.

Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus vangla 22.08.2023 vastuse nr 5-8/23/6058-5

õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebajal puudub preventiivne huvi ja ta on esitanud tõhusama

nõude kohustamiskaebuse näol. Tuvastamisnõue jääb rahuldamata.

Tallinna Vangla jättis kaebaja taotluse rahuldamata ja keeldus võimaldamast kaebajale

juurdepääsu maa-, haldus- ja ringkonnakohtute veebilehtedele, st veebilehele www.kohus.ee.

VangS § 311 sätestab, et kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud

vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse

järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite

registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Kinnipeetaval on keelatud

juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist. Arvestades kaebaja

eesmärki kontrollida kohtute toimetusi, menetluses olevaid kohtuasju, millega kohtunik tegeleb

ja miks üks või teine kohtuasi venib, ei ole VangS § 311 antud kaebuse lahendamisel

põhiseaduslikkuse kontrolli mõttes asjassepuutuv säte. Kohtute veebilehelt kaebaja soovitud

teavet ei saa. Seega jättes sätte kohaldamata, ei saaks kohus lähtuvalt kaebuse eesmärgist siiski

kohustamiskaebust rahuldada. Riigikohus on sätte põhiseaduspärasust kontrollinud ja viimati

aastal 2023 tunnistas selle põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see piiras juurdepääsu

Riigikohtu veebilehele ja Ametlike Teadaannete veebiväljaandele.

3-23-2107

5(17)

Riigikohtu põhjendused ei ole antud asjas üheselt ülekantavad. Eelnev vaidlus puudutas

kinnipeetavat, käesoleva kaebuse on esitanud vahistatu. Kui eelnimetatud otsuses oli piirangute

seadmise üheks põhiliseks eesmärgiks tagada VangS § 6 lg-s 1 toodud vangistuse täideviimise

eesmärkide täitmine, siis antud juhul saaks internetile juurdepääsu piiramise eesmärgiks olla

hoopis kriminaalmenetluse tagamine. Kui kinnipeetavate puhul täidab veebilehtedele

juurdepääsu tagamine osaliselt ka kinnipeetava ühiskonda resotsialiseerumise eesmärki, siis

vahistatu puhul sellist eesmärki olla ei saa. Internetile juurdepääsu piiramise eesmärk on tagada,

et vahistatu osas viidaks kriminaalmenetlus läbi võimalikult tõhusalt.

Vahistatule on täna tagatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite

registrile, teatud osas Riigikohtu ja õiguskantsleri veebilehele ja Ametlike Teadaannete

võrguväljaandele, kuid laiemalt kaebaja reaalajas teda puudutavaid menetlusi jälgida ei saa.

Teoreetiliselt võib selline võimalus siiski olla, sest praktikas toimetatakse kättetoimetamist

vajavad dokumendid täna kätte elektrooniliselt avaliku e-toimiku vahendusel, kasutades selleks

tahvelarvutit. Vahistatutel ja kinnipeetavatel võiks olla võimalik põhjendatud juhul

tahvelarvutit kasutades läbi e-toimiku neid puudutavate toimikutega tutvuda, tehniliselt on

selline lahendus võimalik.

Arvestades siiski, et kehtiv VangS ei näe täna ette võimalust lubada vahistatule läbi veebilehe

www.kohus.ee kohtutoimikutele juurdepääsu selliselt, et vahistatul oleks võimalik kontrollida

kohtute tegevusi, selgitada välja, miks kaebajat puudutavad kohtuasjad venivad ja vaadata,

millised kohtuasjad on millise kohtuniku menetluses, ei saa kohus kohustamisnõuet rahuldada.

Lisaks ei võimalda VangS vahistatutele ligipääsu maa-, haldus- ja ringkonnakohtute

veebilehele, mistõttu on ka vastustaja keeldumine juurdepääsu võimaldamisest õiguspärane.

Kaebajal on võimalik elektroonselt vastu võtta kättetoimetamist vajavaid dokumente ja

põhjendatud juhul elektroonselt toimikutega tutvuda, kuid nimetatud toimingute aluseks ei ole

VangS § 311 ning nimetatud toiminguid ei saa teha läbi maa-, haldus- ja ringkonnakohtute

veebilehe www.kohus.ee. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse VangS § 311 põhiseadusega

vastuolu tõttu kohaldamata jätmiseks rahuldamata. Ühtlasi jätab kohus rahuldamata kaebuse

nõudes kohustada Tallinna Vanglat maa-, haldus- ja ringkonnakohtute veebilehele juurdepääsu

võimaldama.

Tühistamiskaebus 21.09.2023 vaideotsuse nr 5-15/23/168-2 peale ja tuvastamiskaebus

veebilehele juurdepääsu võimaldamisega seotud viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks jäävad

rahuldamata. Kaebaja esitas vaide vastustaja viivituse tõttu, kuid vaideotsuse tegemise ajaks oli

vastustaja kaebaja vaide ajendiks olnud taotluse lahendanud. Pealegi vabandas vastustaja

kaebaja ees vastuse viibimise pärast. Kaebaja esitas ka viivituse õigusvastasuse tuvastamise

nõudest tõhusama kohustamisnõude. Arvestades, et taotletud veebilehel kaebaja soovitud

funktsionaalsust ei ole, ei rikkunud vastuse viibimine kaebaja õigusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. Kaebaja palub 18.03.2024 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 22.03.2024 otsuse

tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada või saata asi tagasi halduskohtule

läbivaatamiseks. Kaebaja täiendas oma seisukohti 19.03.2024, 29.05.2025, 15.01.2026,

21.04.2026 ja 18.06.2026. Kokkuvõttes on kaebaja väited järgmised.

Kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt puudus alus, kuna halduskohus

teadis juba enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist, et veebilehe arvutivõrku lisamisest

keeldumine on toiming, millisel argumendil jättis kohus vangla vastuse tühistamise nõude läbi

vaatamata. Toimingu sooritamisest keeldumine otsustati haldusaktiga ja kaebaja vaidlustas

selle. Puudub vajadus haldusakti alusel sooritatava toimingu vaidlustamiseks.

3-23-2107

6(17)

Veebilehe juurdepääsu võimaldamisest keeldumise toiming ei lõppe põhjendamata otsusega

toimingut mitte sooritada. Kui kohustamisnõue oli tõhusam, siis tegi halduskohus

tuvastamisnõuete menetlusse võtmise osas ebaõige lahendi. Kohus oleks pidanud laskma

kaebajal oma kaebeõigust rohkem selgitada.

Ei ole oluline, kas kaebaja on kinnipeetav või vahistatu, sest VangS § 311 kohaldub mõlemale

ühtemoodi. Sättes ei nimetata eesmärke, milleks juurdepääsu veebilehtedele piiratakse. Kohtute

veebilehtedel avaldatakse teavet, mis tagab PS §-st 15 tulenevat kohtusse pöördumise õigust,

sh kohtute aadressid ja kontaktid, lahendid, sh jõustumata lahendid jne. Lisaks aitab avaldatav

teave kaasa isiku õiguste kaitsele, nt leiab juhise, millisesse kohtusse pöörduda. See teave ei

ohusta ei kriminaalmenetlust ega vangistuse täideviimist, vangla julgeolekut või laiemalt

avalikku korda. Sellele teabele on nii vahistatul kui kinnipeetaval õigus juurde pääseda.

Eesmärk on saada samasugust teavet alama astme kohtute kohta, nagu on tagatud Riigikohtu

veebilehe juurdepääsuga. Alused selleks on samad, millest lähtudes andis Riigikohus

juurdepääsu Riigikohtu veebilehele. Sätte kehtetuse korral otsustaks kohus asja teisiti, seega on

säte asjassepuutuv.

Riigikogu on VangS §-i 311 muutnud nii, et lg 2 kohaselt kehtestab veebilehtede loetelu

minister vangla sisekorraeeskirjas (VSkE), mille § 521 kohaselt ei ole loetelus jätkuvalt maa-,

haldus- ja ringkonnakohtu veebilehte. Kuna need normid koosmõjus takistavad kaebajal

veebilehele juurdepääsu, tuleb VangS § 311 lg 2 ja VsKE § 521 tunnistada põhiseadusega

vastuolus olevaks ning kohustada seda veebilehte loetellu lisama.

Asjasse puutub Tartu Halduskohtu 11.03.2026 otsus haldusasjas nr 3-23-187 ja selle alusel

alustatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-26-16 tehtud Riigikohtu 17.06.2026 otsus,

millega tunnistati internetikeelu regulatsioon põhiseadusega vastuolus olevaks. Samuti on

asjakohane viidatud asjas esitatud õiguskantsleri 20.04.2026 seisukoht.

11. Tallinna Vangla palub 15.05.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata,

viidates varem halduskohtule esitatud seisukohtadele.

27.02.2026 esitatud vastuses kohtunõudele leiab vastustaja, et Eesti riigiasutuste veebilehtedel,

sh kohus.ee veebilehel olev avalik sisu on avalikuks kasutamiseks ning selle sisu

kättesaadavaks tegemine vanglas kinni peetavatele isikutele, sõltumata staatusest, ei kätke

kinnipidamise eesmärke ohustavat riski. Erandiks võivad teoreetiliselt olla vahistatule

kriminaalmenetluse tagamiseks seatud erinevad keelud, kuid need tuleb igal üksikjuhul

kohaldada menetleja poolt ja KrMS asjakohaste sätete alusel. Interneti kasutamise põhirisk on

lubamatu ja kontrollimatu välissuhtluse võimalus, kuna internet on globaalne, veebilehed

erineva arhitektuuriga, nende loomine vaba, veebilehega võib siduda kolmandate osapoolte

lehekülgedele viivaid otselinke jms. Lehekülgede ülesehitus ei pruugi võimaldada sellega

seotud riske vältida. Näiteks ka kohus.ee veebileht sisaldab linke Facebooki, YouTube’i ja

Linkedini, samuti palju edasisuunavaid linke. Nende õige toimimine või blokeerimine on

ressursimahukas.

15.06.2026 täiendavas seisukohas leidis vastustaja, et VangS § 311 esimene lause ei keelanud

kinnipeetavale avalikku teavet, mis oli avaldatud esimese ja teise astme kohtute veebilehel, vaid

sätestas piirangu info saamise viisile, nii et see ei olnud kättesaadav kinnipeetavatele

seadistatud arvutites interneti vahendusel. Varem kehtinud piirang ega praegune regulatsioon

ei ole põhiseadusega vastuolus.

12. Ringkonnakohtu poolt menetlusse kaasatud Justiits- ja Digiministeerium (JDM) selgitab

29.05.2026 vastuses kokkuvõtlikult järgmist.

Nii VangS § 311 esimeses lauses (kuni 31.03.2024 kehtinud sõnastuses) sätestatud keeld kui ka

VangS § 311 lg-s 1 (alates 01.04.2024 kehtivas sõnastuses) ja VskE § 521 lg-s 1 sätestatud keeld

3-23-2107

7(17)

piirasid või piiravad interneti vahendusel ligipääsu üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele, mis

riivab PS § 44 lg-s 1 sätestatud põhiõigust teabe saamise viisi kaudu. Tegemist on

seadusereservatsioonita põhiõigusega, mille piirangud peavad olema õigustatavad teiste

põhiõiguste või põhiseaduslike väärtustega. Selline põhiseaduslik väärtus on ühiskonna

turvalisuse tagamine, sh vangla julgeolek ning kinnipeetava turvalisuse tagamine, mis on

tihedalt seotud vangistuse eesmärkide saavutamisega. Ühtlasi seostub see õiguskorra kaitsmise

vajadusega. Õiguskorra kaitsmine karistuse täideviimise eesmärgina tähendab eelkõige selle

tagamist, et süüdimõistetu ei paneks karistuse kandmise ajal toime uut kuritegu. Sellega

tagatakse ühtlasi eesmärki tagada ühiskonna turvalisus ja riigi sisemine rahu (vt ka Riigikohtu

üldkogu 07.12.2009 otsus nr 3-3-1-5-09, p 31). Vangistuses viibimise ajal piiratakse vangistuse

eesmärkide saavutamiseks ka isiku muid põhiõigusi (nt omandiõigust, õigust era- ja

perekonnaelu puutumatusele). Interneti kasutamise keeld on sobiv vahend vanglavälise

keelatud suhtluse takistamiseks või kriminaalmenetluse lubamatu mõjutamise vältimiseks.

Ühtlasi takistatakse sellega teabe hankimist, mis võib ohustada vangla julgeolekut või

ühiskonna turvalisust. Piirangu seadmisel ei ole lähtutud riigiasutuse poolt avaldatava infoga

seotud riskidest, vaid eeskätt riskidest seoses veebilehtede mittesihtotstarbelise kasutamisega.

Oluline on, et kinnipeetavale ei ole keelatud juurdepääs avalikuks kasutamiseks mõeldud

teabele, vaid piirang puudutab üksnes juurdepääsu interneti vahendusel. Juurdepääsu lubamisel

ei ole võimalik alati tagada, et isik ei saaks samal ajal juurdepääsu veebilehe osale, mille kaudu

on võimalik elektrooniline suhtlus. Veebilehe sisu ja muudatusi ei ole võimalik igal ajahetkel

kontrollida, seire ei ole järjepidev ja arvutiprogrammiga teostatav, mistõttu kontrollimiseks on

vajalik inimtööjõud. Kulud ja riskid kasvavad igale täiendavale veebilehele juurdepääsu

võimaldamisega. Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 mõttes riigiasutuste veebilehti on ca 150,

lisaks avaldavad oma veebilehtedel kasulikku ja avalikkusele suunatud teavet ka kohalikud

omavalitsused. Praktikas tähendaks nendele juurdepääsu võimaldamine, et vanglateenistus

saaks oma VangS § 29 lg-s 21 sätestatud kohustust – kontrollida, kellega kinnipeetav suhtleb –

täita tagantjärele, kahju on sel juhul aga juba tekkinud. Iga lisanduva veebilehega väheneks

varjatud suhtlusvõimaluste avastamise tõenäosus.

Pidevat järelevalvet selle üle, et veebilehtedel ei oleks avatud mistahes suhtlusvõimalusi, ei ole

sisuliselt võimalik teha ja automatiseeritud lahendused puuduvad. Veebilehtede struktuur on

erinev, sageli mahukas ja killustunud. Paljude asutuste veebilehtedel on alamleheküljed, millelt

avanevad lisalehed, millest vanglateenistus ei pruugi teada. Nt JDM-i veebilehelt on võimalik

edasi liikuda lehtedele www.kriminaalpoliitika.ee, www.korruptsioon.ee, https://kpkoda.ee/,

www.juristaitab.ee jt. Igalt lehelt tuleks üles leida lingid, kust võib avaneda mõni suhtlust

võimaldav kanal. Tavaliselt on selleks teabenõude, märgukirja või selgitustaotluse esitamise

elektroonne vorm, mis sageli annab ka võimaluse saata suvalisele e-posti aadressile pöördumise

koopia ja seega saata sellele aadressile ka enda valitud sõnum. See võib jääda avastamata, eriti

kui sõnum on kodeeritud. Väärkasutuse juhtumeid on olnud palju. Veebilehtede sisu on

muutuv, sh haldustarkvara uuendamiseks, ja suhtlusvõimalusi võib ajas lisanduda. Lisaks tuleb

teha veebilehtedel pidevat seiret, et avastada puudujääke ja turvariske. Samas ei tulene

õigusaktidest veebilehe haldajale kohustust tagada ega võtta arvesse vajadust näiteks ka

edasiste uuenduste ja arenduste puhul keelatud suhtlus välistada. Veebilehele lisatud reeglid ja

erandid ei pruugi toimida, kui veebilehele lisatakse uusi funktsioone või tehakse muid

muudatusi. Kinnipeetavatele veebilehtedel keelatud osa (elektroonilist suhtlust võimaldava osa)

piiramiseks on lubatud veebilehtedele ehitatud filtrid, mis piiravad veebilehe funktsionaalsuse,

mille sisu on postituse loomine, avatuks on jäetud vaid VangS §-s 311 nimetatud, lubatud lehed.

Juurdepääsu takistamiseks proksiserveriga loodud filter mingile veebilehe osale tõenäoliselt

aga ei toimi, kui veebilehe omanik lehel midagi muudab, mistõttu suhtlus serveriga ei oleks

enam filtreeritud. Veebilehe terviklik riskihindamine ja kontroll võib nõuda mitu tööpäeva,

samas on seda vaja teha pidevalt.

3-23-2107

8(17)

Lehti haldavad paljud inimesed, kellel on õigus muudatusi teha, sageli on lehe eri osadel

erinevad haldajad, neid võib olla kümneid. Arendajatele ei pruugi kehtida taustakontrolli

nõuded, mis loob ohu, et veebilehte muudetakse teadlikult vangistuse täideviimise eesmärkide

vastaselt. Vaja on piirata ka terminalseadmete kasutamist, et kinnipeetavad ei saaks muuta

süsteemi teise kasutaja jaoks mittekasutatavaks või jätta üksteisele sõnumeid.

Hinnanguliselt on veebilehtede põhjalikumaks, kuid mitte täielikuks kontrollimiseks vajalik

ressursikulu järgmine: kinnipeetavate tegevuse ja veebilehtede muudatuste jälgimise

monitoorimissüsteemi arenduseks 330 000 eurot (s.o ühekordne kulu); vangla tööjõukulu 190

080 eurot aastas; Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) tööjõukulu 79 200 eurot aastas;

iga veebilehe seadistamise kulu olenevalt keerukusest 3000–8000 eurot igal täiendaval

perioodilisel kontrollimisel. Pidevat seiret teha ei oleks mõistlik, kuna see tähendaks ka pidevat

halduskulu valdkonnas, mis ei ole vanglateenistuse põhiülesanne.

Kõnealune regulatsioon on põhiseaduspärane. Sätted vastavad formaalse põhiseaduspärasuse

nõuetele ja nende sisu on võimalik tõlgendada põhiseaduskonformselt. Riivel on legitiimne

eesmärk, mis lähtub avalikust huvist tagada ühiskonna turvalisus, sh eesmärgist tagada, et

kinnipeetav ei paneks toime ega organiseeriks uusi kuritegusid. Kuivõrd VangS § 29 lõike 21

järgi kontrollib vanglateenistus, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab,

siis peetakse ka VangS § 311 lõike 1 teises lauses silmas suhtlusvorme, mille kaudu on võimalik

teha kõnesid või pidada kirjavahetust. Tegu on PS §-ga 11 kooskõlas oleva põhiõiguse

proportsionaalse riivega. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on oma praktikas möönnud, et riigi

ametiasutuste viidatud turva- ja majanduslikke kaalutlusi võib pidada piirangu vajalikkuse

põhistusena asjakohasteks. Kuigi EIK on viidanud interneti tähtsust rõhutavatele

rahvusvahelistele instrumentidele, ei näe ükski nendest instrumentidest ette kinnipeetavate

õigust internetile. Põhjendatud ei ole sanktsioneerida riiki selle eest, et ta võimaldab

kinnipeetavate juurdepääsu teatud internetilehekülgedele.

Abinõu on sobiv, kuna seeläbi on välistatud, et kinnipeetavatel oleks võimalik vaidlusaluste

lehekülgede kaudu kasutada internetti viisil, mis võiks ohustada vangistuse täideviimise

eesmärke või ühiskonna julgeolekut ning välistab vanglavälise elektroonilise suhtlemise

võimaluse nende veebilehtede kaudu.

Abinõu on vajalik, sest isikut vähem koormava abinõuga ei ole sama efektiivne tulemus

saavutatav. Kinnipeetavatele järjest täiendavatele veebilehtedele ligipääsu võimaldamisega

tekiks eespool kirjeldatud põhjustel olukord, kus vanglal ei ole ühel hetkel enam võimalik täita

seadusandja poolt vanglateenistusele VangS § 66 lg-s 1 ja VangS § 29 lg-s 21 sätestatud

kohustust. Veebilehel suhtlusvõimaluste piiramine on üldjuhul kulukam, kui oleks veebilehele

ligipääsu täielik keelamine. Kulud kaasneksid ka sellega, kui kinnipeetav peaks soovitud

veebilehele ligipääsuks esitama taotluse ning vanglateenistus otsustaks ligipääsu üle

kaalutlusõiguse alusel. Seetõttu on raske näha abinõu, mis võimaldaks põhiõigust vähem

riivates saavutada mõlemat legitiimset eesmärki sama efektiivselt – piirata veebilehel

vanglavälist suhtlust kolmandate isikutega sama tõhusalt, toomata seejuures kaasa suuremaid

kulusid. Sellega, et tegu on sobiva ja valiku meetmega, on Riigikohus nõustunud analoogses

vaidluses asjas nr 3-18-477 (otsuse p 78).

Riive mõõdukuse hindamisel tuleb kinnipeetava huve ja vajadusi kaaluda riigi kohustusega

tagada olulise avaliku huvi kaitse. Lisaks kohus.ee veebilehele on asjakohane välja tuua ka

riskid, mis juba lubatud veebilehtede ja rakenduste kasutamisel on realiseerunud. Samuti on

oluline, et kinnipeetaval on võimalik saada üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni

teabenõudega. Riigil on kohustus tagada kinnipeetud isikutele juurdepääs üldiseks

kasutamiseks mõeldud teabele, kuid see ei tähenda, et kinnipeetavale peab olema tagatud kiire

ja vahetu juurdepääs kõigi riigiasutuste veebilehtedele. Määrav on see, kas isikule jääb

3-23-2107

9(17)

vaatamata piirangule alles tegelik võimalus oma põhiõigust mõistlikus ulatuses teostada.

Kinnipeetav ei ole täielikult ilma jäetud informatsiooni saamise võimalusest, vaid tal on

võimalik kasutada muid, kontrollitud teabeallikaid (nt trükimeedia, vangla kaudu vahendatud

info, piiratud ligipääsuga keskkonnad). Seega ei kõrvalda piirang põhiõigust tervikuna, vaid

piirab selle teostamise viisi. Samal ajal oleks vähem piiravate meetmete rakendamine (nt

üksikute veebilehtede osaline lubamine või selektiivne filtreerimine) seotud märkimisväärse

tehnilise ja ressursilise koormusega ning ei võimaldaks piisava kindlusega välistada

kontrollimatut andmesidet, arvestades veebikeskkondade dünaamilist ja muutuvat iseloomu.

Selline lahendus ei tagaks vanglateenistusele pandud kohustuse täitmist ning jätaks püsiva

turvariski.

Vaidlusalune veebileht www.kohus.ee ei kujuta endast üksnes informatiivset keskkonda, vaid

sisaldab ka interaktiivseid infosüsteemi funktsioone, mille kaudu on võimalik autentimine,

dokumentide esitamine, menetlusinfo vastuvõtmine ning suhtlus kohtuga. Eelkõige võimaldab

e‑toimiku keskkond menetlusosalistel esitada ja vastu võtta dokumente ning jälgida menetluse

kulgu. Samuti on veebilehel avaldatud erinevad kontaktkanalid, sealhulgas e‑posti aadressid.

Tuleb arvestada sisendi valideerimise ja kuritarvituse riskiga. Tehniliste meetmetega ei ole

võimalik täielikult välistada süsteemi väärkasutust. Veebileht ei ole loodud piiratud kasutusega

keskkonnana ega sisalda tehnilisi kontrollimehhanisme, mis välistaksid eeltoodud riskid.

Sellest tulenevalt langeb kogu riskide maandamise kohustus vanglateenistusele, mis tähendab

märkimisväärset ressursikulu. Arvestades, et keskkonda ei ole kohandatud piiratud kasutuseks

ning tõhus järelevalve eeldaks ebaproportsionaalselt suurt ressurssi, ei ole kohus.ee veebilehe

avatud kasutuse võimaldamine kinnipeetavatele põhjendatud ei turvalisuse ega

halduskoormuse seisukohalt.

13. Menetlusse kaasatud RIK kohtule oma seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Kaebaja keskne seisukoht apellatsioonimenetluses on, et VangS kuni 31.03.2024 kehtinud

sõnastuses (VangS v.r) § 311 esimeses lauses sätestatud interneti kasutamise keeld ning VangS

alates 01.04.2024 kehtivas sõnastuses § 311 lg-s 1 sätestatud interneti kasutamise keeld koos

kohtute veebilehe puudumisega VskE § 521 lg-s 1 sätestatud lubatud veebilehtede nimekirjas,

millest koosmõjus tuleneb keeld pääseda juurde esimese ja teise astme kohtute veebilehtedele

(sisuliselt veebilehele kohus.ee), rikub tema PS § 44 lg-s 1 sätestatud põhiõigust ligipääsuks

üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele. Seetõttu on need normid kaebaja arvates

põhiseadusevastased ja tuleb jätta asjas kohaldamata.

Normide asjassepuutuvus asja lahendamisel

15. Asjaomased normid on sõnastatud järgmiselt:

VangS v.r § 311 esimene lause:

Kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks

kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs

ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja

õiguskantsleri veebilehele.

Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve korras tunnistanud 15.02.2023 otsusega nr 3-18-

477 ja 17.06.2026 otsusega nr 5-26-16 normi põhiseadusevastaseks ja kehtetuks osas, milles

see välistab kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu Riigikohtu veebilehe

osale, millel ei avalikustata Riigikohtu lahendeid, Ametlike Teadaannete võrguväljaandele,

3-23-2107

10(17)

Justiitsministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti teabevärava

veebilehtedele, välja arvatud e-teenuseid puudutavas osas.

VangS § 311 lg 1:

Kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud turvalise tehnilise võimekuse

olemasolu korral ja järelevalve all, vanglateenistuse poolt selleks kohandatud seadmetes

lubatud veebilehele juurdepääsuks ning kinnipeetavale vajaliku teenuse või muu käesoleva

seaduse eesmärkidega kooskõlas oleva internetilahenduse kasutamiseks.

VskE § 521 lg 1 on kohtuotsuse tegemise ajal kehtivas redaktsioonis (jõust. 17.08.2026)

sõnastatud järgmiselt:

Kinnipeetaval on õigus turvaliselt kohandatud vangla seadme (edaspidi käesolevas peatükis

seade) kaudu juurde pääseda järgmistele veebilehtedele:

1) Eesti ja Euroopa Liidu ametlike õigusaktide andmebaaside veebilehed;

2) Eesti, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Liidu kohtulahendite veebilehed;

3) Riigikogu veebileht;

4) Riigikohtu veebileht;

5) õiguskantsleri veebileht;

6) Ametlike Teadaannete veebileht;

7) tõlkerakenduse veebileht;

8) Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaali tekstiosa;

9) [RT I, 14.08.2026, 1 - jõust. 18.10.2026]

10) [RT I, 14.08.2026, 1 - jõust. 18.10.2026]

11) [RT I, 14.08.2026, 1 - jõust. 18.10.2026]

12) [RT I, 14.08.2026, 1 - jõust. 18.10.2026]

13) Rootsi avalik-õigusliku ringhäälingu Sveriges Television (SVT) uudisteportaal.

Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve korras tunnistanud 17.06.2026 otsusega nr 5-26-

16 normi põhiseadusevastaseks ja kehtetuks osas, milles see välistab kinnises vanglas karistust

kandva kinnipeetava ligipääsu JDM-i, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning

Eesti teabevärava veebilehtedele, välja arvatud e-teenuseid puudutavas osas.

Vaidlus puudub, et asjaomased normid ei nimeta vahistatule ega kinnipeetavale lubatud

veebilehtede hulgas maa-, haldus- ja ringkonnakohtute veebilehte. Samuti ei sisalda seda

veebilehte 18.10.2026 jõustuvad VskE § 521 lg 1 p-d 9–12, millega lisatakse loetellu Riigikohtu

17.06.2026 otsuses käsitletud veebilehed.

Riigikohus on lisaks tunnistanud 17.06.2026 otsusega põhiseadusega vastuolus olevaks ja

kehtetuks VangS § 311 lg-d 1 ja 2 tervikuna, lükates otsuse jõustumise selles osas edasi kuue

kuu võrra (jõust. 17.12.2026).

16. PS § 15 lg 1 teise lause kohaselt võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes

asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist ning

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2 kohaselt võib

Riigikohus kohtuotsuse alusel asja lahendamisel tunnistada kehtetuks või põhiseadusega

vastuolus olevaks õigustloova akti või selle andmata jätmise, mis on kohtuasja lahendamisel

asjassepuutuv. Asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega ehk

mille põhiseadusele mittevastavuse ja kehtetuse korral peaks kohus otsustama asja teisiti kui

3-23-2107

11(17)

põhiseadusele vastavuse korral (nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

16.10.2025 otsus nr 5-25-4 ja seal viidatud praktika).

17. Halduskohus jättis kaebuse läbivaatamisel vaidlusaluste normide põhiseaduspärasuse

kontrollimata kokkuvõtlikult kaalutlusel, et kohtute veebilehelt ei ole võimalik saada kaebuses

nimetatud teavet, millele juurdepääsuks kaebaja kohustamisnõude esitas, sh näha menetluses

olevaid kohtuasju, oma kohtuasjade menetluskäiku, miks üks või teine tema kohtuasjadest

„venib“ jmt. Sellest tulenevalt leidis halduskohus, et lähtudes kaebuse eesmärgist ei saaks

kohustamiskaebust rahuldada ka normide kohaldamata jätmise korral ning VangS v.r § 311 ei

ole seetõttu antud kaebuses asjassepuutuv säte PSJKS § 9 lg 1 ja § 14 lg 2 mõttes. Lisaks

põhjendas halduskohus, et asjasse ei puutu ka Riigikohtu üldkogu varasemad seisukohad

VangS v.r § 311 kohaldamisel, kus 15.02.2023 otsusega nr 3-18-477 tunnistati norm

põhiseadusevastaseks Riigikohtu veebilehele ja Ametlike Teadaannete võrguväljaandele

juurdepääsu keelamise osas, kuna antud juhul ei ole kaebust esitanud kinnipeetav, vaid

vahistatu. Seetõttu ei ole piirangute seadmise asjakohaseks eesmärgiks antud juhul vangistuse

täideviimise eesmärkide saavutamine, vaid kriminaalmenetluse tagamine, samuti ei ole

vahistatu puhul asjakohane kaalutlus tema ühiskonda resotsialiseerimine.

18. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et normid ei ole asjassepuutuvad,

kuna kohustamisnõue on eesmärgipäratu. Kuigi õige on halduskohtu osundus, et kaebustes

konkreetselt loetletud teavet ega võimalusi (kohtuasjade käik, kohtute tegevuse ja kaebaja

õiguste rikkumise kontrollimine, vahistamisaluse kontrollimine, menetluses olevad kohtuasjad

ja millega kohtunik tegeleb jne) kohtute veebileht ei paku (tinglikuks erandiks on veebilehel

avaldatud link avaliku e-toimiku lehele, mille kaudu on isikul võimalik tutvuda teda

puudutavate kohtumenetluste käiguga), ei ole alust tõlgendada kaebaja kohustamisnõude

eesmärki sedavõrd kitsalt. Arvestada tuleb, et kaebajal ei ole olnud võimalust kohtute

veebilehega tutvuda, mida ilmestab tema halduskohtule 03.02.2024 esitatud avalduses

väljendanud soov, et kohus teeks kindlaks maa-, haldus- ja ringkonnakohtute veebilehe

olemasolu, kuna AvTS kohaselt peab kohtutel veebileht olema. Samuti on kaebaja selgitanud,

et soovib tutvuda teabega, mida kohtud kui riigiasutused on kohustatud AvTS § 28 lg 1 kohaselt

veebilehel avalikustama. Seega tuleb kaebustes toodud soovitud teabe loetelu käsitada

näitlikuna ja kaebaja põhjendusi arvestades on võimalik kaebuse eesmärgina mõista soovi

tutvuda kohtute veebilehel avaldatava üldiseks kasutamiseks mõeldud teabega üldiselt.

Toimikust ei nähtu ka seda, et halduskohus oleks juhtinud enne kohtuotsust kaebaja tähelepanu

asjaolule, et konkreetselt kaebuses loetletud teavet kohtute veebileht ei sisalda.

Apellatsioonimenetluses on kaebaja mh välja toonud, et tema huvi on saada teavet kohtusse

pöördumise võimaluste ja kontaktandmete kohta, mis aitab tagada PS §-s 15 sätestatud

põhiõiguse teostamist.

19. Riigikohtu üldkogu selgitas 15.02.2023 otsuses nr 3-18-477, et Riigikohtu veebilehel lisaks

kohtulahenditele ja menetlusseadustikest tulenevale kohustuslikule teabele avaldatavat teavet

tuleb käsitada PS § 44 lg 1 mõttes üldiseks kasutamiseks levitatava informatsioonina.

Sealjuures Riigikohtu kui asutuse kohta käiv teave kujutab endast PS § 44 lg 2 mõttes teavet

asutuse tegevuse kohta ning kohtupraktika ülevaated ja muud õigusalased materjalid tuleb

lugeda õigusteabeks, millele juurde pääsemine edendab EIK praktika kohaselt üldsuse

teadlikkust ja inimõiguste austamist (p-d 36 ja 55). Analoogselt avaldatakse ka esimese ja teise

astme kohtute veebilehel nii kohtuid ja kohtusüsteemi, selle toimimist ja juhtimist puudutavat

teavet, kontaktandmeid kui ka õigusteavet, nt dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise

nõudeid, praktilisi juhiseid kohtusse pöördumiseks ja kohtumenetluse mõistmiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul pole kahtlust, et kaebaja kohustamisnõude eesmärgiks oli mh

juurdepääsu saamine taolisele üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele.

3-23-2107

12(17)

20. Nii kaebuste esitamise ja halduskohtu otsuse tegemise ajal kehtinud VangS v.r § 311

esimesest lausest, millest tulenevalt ei rahuldatud kaebaja taotlust saada juurdepääs kohtute

veebilehele, kui pärast halduskohtu otsuse avaldamist jõustunud VangS § 311 lg-st 1 ja VskE

§ 521 lg-st 1 tuleneb samasisuline keeld vanglas kinni peetavale isikule kohtute veebilehele

juurdepääsuks. Sealjuures kehtivad nimetatud normid VangS § 90 lg-st 1 tulenevalt ühtviisi nii

kinnises vanglas eelvangistust kandva vahistatu kui ka karistust kandva kinnipeetava suhtes.

HKMS § 158 lg 2 kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, kui

seadus ei sätesta teisiti. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise

või toimingu tegemise aja seisuga. Kohustamiskaebuse läbivaatamisel tuleb arvestada, et selle

rahuldamiseks peavad üldjuhul olema eeldused täidetud nii kaebuse esitamise kui ka

kohtuotsuse tegemise aja seisuga (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2017 otsus nr

3‑3‑1-79-16, p 20). Kuna nii juurdepääsu mitteandmise ajal kehtinud kui praegu kehtiva õiguse

kohaselt on kaebajale maa-, haldus- ja ringkonnakohtute veebilehele juurdepääsu

võimaldamine keelatud, peaks kohus normide põhiseadusele mittevastavuse ja kehtetuse korral

lahendama kaebaja kohustamisnõude teisiti kui normide põhiseadusele vastavuse korral ehk

normid on asja lahendamisel otsustava tähtsusega. Seega on VangS v.r § 311 esimene lause,

VangS § 311 lg 1 ja VskE § 521 lg 1 asjassepuutuvad ning nende põhiseadusele vastavust tuleb

kontrollida.

21. Ringkonnakohus märgib, et väär on sealjuures kaebaja kaebustes esitatud käsitus, et VangS

v.r § 311 esimeses lauses toodud loetelu on esitatud näitlikuna ja normi saab eesmärgipäraselt

tõlgendada nii, et selle eesmärk on lubada juurdepääsu ka kohtute veebilehele. Nii VangS v.r

§ 311 esimeses lauses kui kehtiva VskE § 521 lg-s 1 toodud lubatud veebilehtede loetelu on

sätestatud sõnaselgelt ammendavana ning norme ei ole võimalik põhiseaduspäraselt tõlgendada

nii, et kaebust oleks võimalik rahuldada normide kehtivuse korral. Seda kinnitab mh Riigikohtu

senine praktika, kus mõlemad normid on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks põhjusel,

et loeteludes ei sisaldu konkreetsed riigiasutuste veebilehed, pidamata võimalikuks nende

normide põhiseaduskonformset tõlgendamist.

22. Käesolev asi sarnaneb Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.06.2026

otsuses nr 5-26-16 käsitletuga, milles Riigikohus hindas samade normide põhiseaduspärasust.

Ehkki Riigikohus hõlmas asjasse puutuvate normide hulka VangS § 311 lg-d 1 ja 2 tervikuna,

tunnistades need põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ministrile antud volituse

mittevastavuse tõttu määratuse ja seadusereservatsiooni tingimustele (otsus jõustub selles osas

17.12.2026), ei ole ringkonnakohtul siinse vaidluse lahendamiseks vaja normikontrolli eset

laiendada. Sellele vaatamata on Riigikohtu viidatud otsuses esitatud järeldused VangS v.r § 311

esimese lause, VangS § 311 lg 1 ja VskE § 521 lg 1 osas kohaldatavad ka praegusele vaidlusele.

Põhiõiguse riive

23. PS § 44 lg 1 annab igaühele õiguse sellele, et riik ei takistaks juurdepääsu üldiseks

kasutamiseks levitatavale informatsioonile. Selle põhiõiguse kaitsealas on kogu üldiseks

kasutamiseks mõeldud teave, sõltumata selle edastajast ja kandjast, mis on tehtud

kättesaadavaks individuaalselt kindlaksmääramata isikute ringile. Informatsioon, mille riigi-

või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või mõni avalik-õiguslikke funktsioone täitev isik on

oma veebilehel kättesaadavaks teinud (kas vabatahtlikult või seaduses sisalduvat kohustust

täites), on avalikustamise tulemusena muutunud üldiseks kasutamiseks levitatavaks

informatsiooniks. Kuna kõigil isikutel on võimalik selle teabega veebilehe kaudu tutvuda, on

see haaratud PS § 44 lg 1 kaitsealasse (Riigikohtu üldkogu 07.12.2009 otsus nr 3-3-1-5-09,

p 21). Antud põhiõigust riivab see, kui riik takistab põhiõiguse kandjal saada vabalt – aega,

kohta ja viisi valides – üldiseks kasutamiseks levitatavat teavet, nt piirates juurdepääsu

veebilehel avalikustatud teabele. Kuivõrd põhiõiguse kandjaks on ka kinnipidamisasutuses

karistust kandvad isikud, riivab interneti kasutamise keeld nende PS § 44 lg-s 1 tagatud

3-23-2107

13(17)

põhiõigust (Riigikohtu üldkogu 15.02.2023 otsus nr 3-18-477, p-d 46–48). Sama kehtib

kahtlemata ka vahistatute puhul.

24. Ligipääs riigiasutuste, sh kohtute tegevuse kohta käivale teabele võib aidata kaasa

vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele, milleks on kinnipeetava suunamine

õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitse (VangS § 6 lg 1). Vanglas interneti kasutamist

käsitleb VangS kinnipeetava vanglavälise suhtlusena (VangS 2. ptk 3. jagu), mille eesmärk on

hoida kinnipeetava sotsiaalseid suhteid (VangS § 23 lg 1), mis on vajalik tingimus kinnipeetava

taasühiskonnastamiseks. Juurdepääs teabele riigiasutuste tegevuse kohta aitab kinnipeetavatel

olla kursis ühiskonnas toimuvaga, omades seega taasühiskonnastavat mõju ja aidates kaasa

vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele (Riigikohtu üldkogu 15.02.2023 otsus nr 3-

18-477, p-d 57–58). Kuigi taasühiskonnastamise eesmärk ei ole vahistatute puhul asjakohane,

tuleb ka nende puhul tunnustada huvi saada informatsiooni riigiasutuste tegevuse kohta ja

õigusteavet, mis mh toetab vahistatu õiguste kaitset ning aitab mõista õiguskorra toimimist.

Kohtute veebilehel ei avalikustata teavet, mis võiks kahjustada vangistuse eesmärkide

täideviimist, kriminaalmenetluse tagamist või ohustada ühiskonna turvalisust. Kuigi kaebajal

on võimalik seal avalikustatavat teavet saada ka teabenõudega, oleks selline teabe hankimine

oluliselt raskendatud. Sh põhjusel, et kaebajale ei ole teada, millist teavet veebilehel

avalikustatakse, mida ilmestab mh kaebuses toodud ebakohane loetelu teabest, millega kaebaja

tutvuda sooviks. Juurdepääsu puudumine kohtute veebilehel avaldatavale teabele riivab seega

kaebaja PS § 44 lg-st 1 tulenevat põhiõigust, millele kaebaja on asjas tuginenud.

Riive legitiimne eesmärk

25. Kuivõrd nii VangS v.r § 311 esimesest lausest kui VangS § 311 lg-st 1 ja VskE § 521 lg-st 1

tulenev keeld ja sellest tulenev põhiõiguse riive on kohtute veebilehele juurdepääsu mõttes

samasisuline, on asjakohane käsitleda mõlemast regulatsioonist tuleneva riive

põhiseaduspärasust koos.

26. PS §-st 11 tulenevalt peab põhiõiguse riivel olema põhiseadusega kooskõlas olev

(legitiimne) eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv,

vajalik ja mõõdukas) abinõu (nt Riigikohtu 28.09.2021 otsus nr 5-21-4, p 42).

27. Põhiõigus saada vabalt üldiseks kasutamiseks mõeldud teavet on PS § 44 lg-s 1 tagatud

ilma seadusereservatsioonita. Riigikohtu praktikast tulenevalt võivad selliselt tagatud

põhiõiguse riivet õigustada teiste isikute põhiõigused või muud põhiseaduslikku järku

väärtused (nt Riigikohtu üldkogu 17.03.2003 otsus nr 3-1-3-10-02, p 28; 28.04.2004 määrus

nr 3-3-1-69-03, p 28; 02.06.2008 otsus nr 3‑4‑1‑19-07, p 23).

28. Vastustaja ja JDM on põhjendanud kinnipeetavate internetile juurdepääsu piiramist

vajadusega takistada vanglavälist suhtlust, mis jääb vanglateenistuse kontrolli alt välja, ning

vajadusega tagada, et süüdimõistetu ei paneks karistuse kandmise ajal toime ega organiseeriks

uut kuritegu. Kohtute veebilehele juurdepääsu keelamist ei põhjendata sellega, et lehel

avaldatav teave oleks kahjulik, vaid lehel avanevate keelatud suhtlemise ja vangla või

ühiskonna julgeolekut ohustava teabe hankimise võimalustega. Nagu vastustaja ja JDM on

apellatsioonimenetluses välja toonud, sisaldab kohtute veebileht nii erinevaid linke teistele

veebilehtedele, sh Facebooki, Linkedini ja erinevatele YouTube’i videotele kui ka nt

teabenõude vormi koos võimalusega lisada vabalt valitud e-posti aadress. Infosüsteemi

funktsioonid võimaldavad autentimist, dokumentide esitamist, menetlusinfo vastuvõtmist ja

suhtlust kohtuga. Veebileht ei ole loodud piiratud kasutusega keskkonnana ega sisalda tehnilisi

kontrollimehhanisme, mis riskid välistaks. Olulise ohu lisab veebilehe muutmine ja

täiendamine, mis võib avada uusi võimalusi lubamatuks suhtluseks või muuta filtrid ja

piirangud mittetoimivaks. Pidevat järelevalvet, et veebilehel ei oleks avatud ühtegi lubamatu

suhtluse võimalust, ei ole praktiliselt võimalik teha. JDM-i seisukoha järgi võimaldab interneti

3-23-2107

14(17)

kasutamise keeld muuta vangla kontrolli alt väljuva suhtluse ja lubamatu teabe hankimise

keerulisemaks ja tagada nii ühiskondlikku turvalisust, sh vangla julgeolekut, riigi sisemise rahu

kaitset kui ka kinnipeetava enda turvalisust.

29. VangS § 28 lg 3 kohaselt võib kinnipeetavate vanglavälist suhtlust piirata, kui see ohustab

vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Lisaks näeb

VangS § 66 lg 1 ette julgeoleku tagamise üldsätte, mille kohaselt korraldatakse kinnipeetavate

järelevalve viisil, mis tagab VangS ja VskE nõuete täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.

Kinnipeetavate elektrooniline suhtlus, mis väljub vanglateenistuse kontrolli alt, on keelatud

põhjusel, et muidu ei saa vangla eelnimetatud ülesandeid täita. Seega ei või kinnipeetaval olla

juurdepääsu veebilehe osale, mille kaudu on võimalik saata või saada kirju või pidada kõnesid,

sest vanglal puuduks sellise suhtluse üle kontroll (vt Riigikohtu 17.06.2026 otsus nr 5-26-16, p

66).

30. Arvestades, et kaebaja oli veebilehele juurdepääsu taotlemise ja kaebuste esitamise ajal

vahistatu staatuses, on VangS v.r § 311 esimeses lauses sätestatud keelu eesmärgina asjakohane

käsitleda ka JDM-i seisukohas välja toodud eesmärki vältida kriminaalmenetluse lubamatut

mõjutamist, millest lähtus oma otsuses ka halduskohus. Sarnaselt vangistuse täideviimise

eesmärkide ja ühiskonna turvalisuse tagamisele ei saa seda eesmärki teenida juurdepääsu

piiramine kohtute veebilehel avaldatavale avalikuks kasutamiseks mõeldud teabele, nagu

märkis oma seisukohas ka vastustaja. Vajalikud piirangud kriminaalmenetluse tagamiseks tuleb

igal üksikjuhul kohaldada menetleja poolt ja KrMS asjakohaste sätete alusel. Võimalikud riskid

seoses lubamatu vanglavälise suhtluse, veebilehe kaudu teistele lehtedele liikumise ja sealt

lubamatu teabe hankimise võimalustega aga võivad ka vahistatute puhul kahjustada nii vangla

turvalisust kui ka olulist avalikku huvi kriminaalmenetluse ning seeläbi ühiskonna turvalisuse

ja sisemise rahu tagamiseks.

31. Menetlusosaliste esile toodud riskid seoses kohtute veebilehe lubamatuks vanglaväliseks

suhtlemiseks ja lubamatu teabe hankimiseks kasutamisega on usutavad, iseäranis kui

kinnipeetaval või vahistatul on head IT-alased oskused. Võimaluse kuritarvitusteks võib

teoreetiliselt luua ka veebilehte arendava või haldava asutuse või isiku töötaja. Seega tuleks

veebilehele juurdepääsu andmiseks tagada, et seal ei toimuks lubamatuid tegevusi. JDM on oma

seisukohas välja toonud, et lisaks ühekordsele kulule 330 000 eurot kinnipeetavate tegevuste ja

veebilehtede muudatuste monitoorimissüsteemi arenduseks ning selle käitamiseks vajalikule

vangla ja RIK-i tööjõukulule ca 270 000 eurot aastas tooks veebilehe seadistamine olenevalt

keerukusest kaasa kulu 3000–8000 eurot nii algsel seadistamisel kui ka igal täiendaval

perioodilisel kontrollimisel.

32. PS § 44 lg-st 1 tuleneva põhiõiguse riive legitiimseks eesmärgiks saab pidada ühiskonna

turvalisuse ning riigi sisemise rahu tagamist sellega, et takistatakse vanglateenistuse kontrolli

alt välja jääv vanglaväline suhtlus. PS § 44 lg-ga 1 kaitstud õiguse puhul võib põhiseaduslikku

järku väärtuseks, mis õigustab kinnipeetavatele internetile juurdepääsu piiramist, olla Eesti riigi

põhiseaduse preambulis väljendatud sisemise rahu kaitse eesmärk (Riigikohtu otsus nr 5-26-

16, p 69; 3-18-477, p-d 64–65; 3-3-1-5-09, p-d 31 ja 35). Ka avalike vahendite säästlik

kasutamine on lõppkokkuvõttes riigi sisemise rahu kaitsmise teenistuses (viidatud 5-26-16,

p 70; 3-18-477, p 65). Seega saab asjaomase piirangu eesmärki pidada legitiimseks.

Riive proportsionaalsus

33. Põhiõiguse riive proportsionaalsust hinnatakse kolmeastmelise testiga: kõigepealt

hinnatakse abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajaduse korral ka proportsionaalsust kitsamas

tähenduses ehk mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist.

Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava

abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks

3-23-2107

15(17)

tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt

eesmärkide tähtsust (Riigikohtu järjepidev praktika alates põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 06.03.2002 otsusest nr 3-4-1-1-02, p 15).

34. Vaidlusalune piirang on põhiõiguse riive taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv, kuna

välistades ligipääsu kohtute veebilehele, välistab see ühtlasi vanglateenistuse kontrolli alt välja

jääva vanglavälise suhtluse.

35. Piirang on ka vajalik. Nagu JDM on oma seisukohas selgitanud, ei ole ühegi avalikuks

kasutuseks loodud veebilehe puhul võimalik ei tehniliste lahendustega ega järjepideva

kontrolliga täielikult tagada, et lubamatut suhtlust ja teabe hankimist veebilehe vahendusel ei

toimuks. Seega ei ole eesmärgi saavutamiseks teist sama tõhusat abinõu kui veebilehele

juurdepääsu keelamine. Samuti ei ole teist sama efektiivset meedet avaliku raha kasutamise

vaates. Veebilehel suhtlusvõimaluste piiramine (veebilehe esmane audit ja seadistamine ning

hilisem järelevalve) oleks kulukam, kui seda on veebilehele ligipääsu täielik keelamine. Seda

isegi juhul, kui sama teabe muul viisil küsimisega kaasneksid samuti tööjõu- ja materjalikulud

jms. Kulud kaasneksid ka sellega, kui isik peaks soovitud veebilehele ligipääsuks esitama

taotluse ning vanglateenistus otsustaks ligipääsu üle kaalutlusõiguse alusel (vt ka Riigikohtu

otsus nr 5-26-16, p 74).

36. Ringkonnakohus leiab aga, et põhiõiguse riivet ei saa pidada taotletava eesmärgi suhtes

mõõdukaks.

37. Teabe saamise põhiõigusesse sekkumist saab pidada intensiivseks. Kohtute veebilehel

avaldatavat teavet on keeruline küsida muul viisil, sh teabenõudega, kuna vanglas viibivale

isikule ei ole teada, millist teavet igal ajahetkel veebilehel avalikustatakse. Arvestades, et

veebilehel avalikustatakse jooksvalt olulist teavet Eesti esimese ja teise astme kohtute tegevuse

kohta ja põhiõiguste teostamiseks kasulikku õigusteavet, on huvi teabe saamiseks kaalukas.

Selline teave on oluline nii kinnipidamise ajal kui ka pärast seda, et võimalikult lihtsalt

ühiskonda sulanduda. Veebileht kohus.ee ei kujuta iseenesest ohtu ega peaks olema üldjuhul

keelatud ei kinnipeetavale ega vahistatule. Riskid tulenevad vaid veebilehe teatud osadest, mis

võimaldavad lubamatut suhtlust või liikumist keelatud veebilehtedele.

38. Teisalt on kaalutavaks väärtuseks vajadus tagada ühiskonna turvalisus ja riigi sisemine

rahu, kasutades seejuures avalikke vahendeid võimalikult säästlikult. Juurdepääsuga

täiendavale veebilehele kasvab kuritarvituste risk ja selle maandamiseks tuleb teha kulutusi.

Samuti on probleemiks see, et vanglal ei ole jooksvat teavet kohtute veebilehe muudatuste kohta

ja veebilehe haldajal ei ole kohustust nendest teavitada. Siiski ei saa esitatud põhjendusi pidada

piisavaks, et kaaluda üles vanglas viibivate isikute õigust teabele juurdepääsuks interneti

vahendusel.

39. JDM-i seisukohas toodud veebilehtede väärkasutuse näited, kuigi olulised, ei viita, et seni

lubatud veebilehtede kaudu toimuksid kuritarvitused pidevalt või need oleksid tekitanud suure

ohu. Sealjuures selgitas JDM, et pidevat kontrolli lubatud veebilehtede sisu ja muudatuste üle

ei ole otstarbekas teha ega tehta. Seega ei ole ka ilma pideva kontrollita kuritarvituste oht suur.

Seni rakendatud meetmed riskide maandamiseks, ehkki mitte täiuslikud, aitavad kuritarvituste

ohtu oluliselt vähendada.

40. Asjaoludest ja menetlusosaliste seisukohtadest ei nähtu, et kohtute veebilehega kaasneksid

olemuslikult suuremad riskid kui teiste riigiasutuste veebilehtedega, millele juurdepääsu

keelamise luges Riigikohus varasemate otsustega ebaproportsionaalseks ja mis on lisatud VskE

§ 521 lg-s 1 sätestatud loetellu. Eeldusel, et lubatud veebilehtede monitoorimiseks ja

kuritarvituste vältimiseks luuakse ühtne süsteem ja seda rakendatakse riigiasutuste koostöös,

saab kohtute veebilehele juurdepääsu lisamisega kaasnevat kulu pidada avaliku raha säästliku

kasutamise põhimõttega kooskõlas olevaks. Selline kulu on asjaoludest nähtuvalt

3-23-2107

16(17)

proportsioonis eesmärgiga mõjutada vanglas viibivat isikut õiguskuulekalt käituma. Tutvumine

õigusteabega ja enda ettevalmistamine eluks vabas ühiskonnas teenib taasühiskonnastamise

eesmärki. Ka see aitab suurendada ühiskonna turvalisust (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-18-477,

p 66; 5-26-16, p 82).

41. Vastukaaluks neile kuludele, mis kaasnevad täiendava veebilehe interneti teel

kättesaadavaks tegemisega, tuleb arvestada kuludega, mida peab kandma asutus, kellele

esitatakse kirjalik või suuline teabenõue (tööjõukulu, paberikulu jms). Kuna kinnipeetav ei saa

saata kirju ise, peavad vanglaametnikud samuti selliste teabenõuetega tegelema, millega

kaasneb tööjõukulu. Teabenõude esitamisega kaasnevad üldjuhul kulud ka kinnipeetavale ning

viimase asjadele on kehtestatud koguseline piirang (vt ka Riigikohtu otsus nr 5-26-16, p 82).

42. Turvariske võivad aidata maandada korralduslikud meetmed. Kui tagada veebilehele

juurdepääs statsionaarses arvutis isiku taotluse alusel, annaks see vanglale parema ülevaate

sellest, kes ja millal veebilehte külastas, ning eeldatavasti oleks lihtsam kontrollida võimaliku

väärkasutuse kahtlusi. Kuigi seadusega võib näha ette aluse piirata väärkasutuse või

konkreetsest kinnipeetavast lähtuva ohu korral sellele kinnipeetavale internetile juurdepääsu

(vrd VangS § 69), ei saa turvariskidega õigustada täielikku ligipääsukeeldu kõigi vanglas

viibivate isikute suhtes. Nagu viitas Riigikohus 17.06.2026 otsuses nr 5-26-16, võib üheks

asjakohaseks meetmeks riive proportsionaalsuse tagamisel olla ka Riigiarhiivi DIGAR-i

lahenduse kasutamine, et teha selle kaudu kättesaadavaks veebilehe n-ö koopia, millega saaks

lugeda PS § 44 lg-s 1 sätestatud kohustuse täidetuks (p 79).

43. Eeltoodust tulenevalt ja kaebuse asjaolusid arvestades tuleb seega lugeda

põhiseadusevastaseks ja jätta asjas kohaldamata VangS v.r § 311 esimene lause osas, milles see

välistas kinnises vanglas eelvangistust kandva vahistatu juurdepääsu maa-, haldus- ja

ringkonnakohtute veebilehele, ning VangS § 311 lg 1 ja VskE § 521 lg 1 osas, milles see välistab

kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava juurdepääsu maa-, haldus- ja ringkonnakohtute

veebilehele.

Apellatsioonkaebuse lahendamine

44. Asjassepuutuvate normide põhiseadusevastasuse tõttu puudus Tallinna Vanglal alus

keelduda kaebajale juurdepääsu võimaldamisest maa-, haldus- ja ringkonnakohtute veebilehele.

45. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja rahuldab uue otsusega kaebaja kaebuse

kohustamisnõude osas ning kohustab Tallinna Vanglat hiljemalt kolme kuu jooksul käesoleva

otsuse jõustumisest võimaldama kaebajale vanglateenistuse poolt selleks kohandatud

seadmetes vanglateenistuse järelevalve all juurdepääs maa-, haldus- ja ringkonnakohtute

veebilehele, arvestades VskE § 521 lõikes 2 sätestatud piirangut.

46. Ülejäänud kaebuse nõuete osas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga ja jätab

halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohus põhjendas otsuses asjakohaselt, et vanglas

veebilehtedele juurdepääsust keeldumine tuleb aktuaalse kohtupraktika valguses lugeda

toiminguks ning vastustaja 22.08.2023 kirja ei ole alust käsitada haldusaktina. Halduskohus

jättis kirja tühistamise nõude põhjendatult läbi vaatamata. Samuti oli õiguspärane jätta läbi

vaatamata vastustaja kirja peale esitatud vaide lahendamiseks tehtud 03.10.2023 vaideotsuse

tühistamise nõue. Halduskohtumenetluses tuleb hinnata kaebaja tegelikku õiguskaitsevajadust.

Vaideotsus ei sisaldanud uut otsustust, mis mõjutanuks kaebaja õigusi või muutnuks tema

õiguslikku positsiooni, ja sellises olukorras ei olnud põhjendatud käsitada toimingust

keeldumist käsitlevat vaideotsust iseseisva kohtuliku kontrolli objektina. Samuti jättis

halduskohus põhjendatult rahuldamata kaebuse nõude vastustaja viivituse peale esitatud vaide

kohta tehtud 21.09.2023 vaideotsuse peale, kuna vaideotsuse tegemise ajaks oli vastustaja

kaebaja taotluse lahendanud ja vaideotsus ei riivanud kaebaja õigusi iseseisvalt. Põhjendatud

oli ka kaebaja tuvastamisnõuete rahuldamata jätmine. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal ei

3-23-2107

17(17)

olnud äratuntavat preventiivset huvi iseseisvate tuvastamiskaebuste esitamiseks. Kaebuse

eesmärgi saavutamiseks oli tõhus õiguskaitsevahend kohustamisnõue, mille ringkonnakohus

käesoleva otsusega rahuldab, tuvastades selle käigus, et vastustaja keeldumine veebilehele

juurdepääsu võimaldamisest oli õigusvastane. Kaebaja õigusi ei riku lisaks ka see, et

halduskohus võttis kõik nõuded algselt menetlusse ja kujundas oma õigusliku seisukoha

kohtuotsusega.

47. Menetlusosalised ei ole taotlenud kummaski kohtuastmes menetluskulude väljamõistmist,

mistõttu jäävad võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja ringkonnakohus ei

muuda ka halduskohtu otsusega määratud samasugust kulude jaotust. Kaebajale on antud

mõlemas kohtuastmes menetlusabi ja vabastatud ta riigilõivu tasumisest, menetlusabiga

seonduvad kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).

48. Kuna otsuse sisu mõistmiseks ei ole kaebaja nime avalikustamine vajalik, tuleb tema nimi

jõustunud kohtuotsuse arvutivõrgus avaldamisel HKMS § 175 lg 3 alusel initsiaalidega

asendada.

/allkirjastatud digitaalselt/