ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp pöörduja Teie 16.10.2026 Meie 16.10.2026 nr 2.2-9/26/4209-2

Vastus selgitustaotlusele infoliini salvestamise õigusliku aluse kohta

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles küsitakse, kas avaliku sektori

asutus võib kontaktkeskusesse saabuvate telefonikõnede salvestamisel tugineda IKÜM artikli 6

lõike 1 punktis f sätestatud õigustatud huvile olukorras, kus kõnede salvestamine ei tulene

õigusaktist ega ole asutuse põhiülesande täitmiseks vajalik, vaid selle eesmärk on töötajate

koolitamine, juhendamine ning asutuse ja töötajate turvalisuse tagamine.

Esmalt selgitan, et AKI ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetsele

andmetöötlusprotsessile siduvat õiguslikku hinnangut, see on võimalik ainult

järelevalvemenetluses. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise

esitamise seaduse §-st 3 tulenevalt on AKI-l kohustus anda õigusalaseid selgitusi asutuse

tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse kohta. Seetõttu on alljärgnev käsitlus

üldine ega kujuta endast hinnangut konkreetse andmetöötlustoimingu või konkreetse olukorra

õiguspärasusele.

Isikuandmete töötlemise nõuded tulenevad eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM),

mille kohaselt peab igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (kogumiseks, säilitamiseks,

registrisse päringute tegemiseks jne) esinema IKÜM artiklis 6 nimetatud õiguslik alus (nõusolek,

lepingu täitmine, juriidiline kohustus, avalik ülesanne, õigustatud huvi). Töötlemise õiguslikest

alustest saate lugeda AKI kodulehelt rubriigist Töötlemise õiguslikud alused. Samuti tuleb

igasugusel andmetöötlusel järgida kõiki IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid. Põhimõtteid on

samuti AKI kodulehel avatud Andmetöötluse põhimõtted.

Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil isikuandmeid töödeldakse, peab selgitama ja

vajaduse korral tõendama vastutav töötleja. Vastutava töötleja kohustuste kohta saab täpsemalt

lugeda siit.

Telefonikõnede salvestamise puhul tuleb arvestada, et töödeldakse samaaegselt nii helistaja kui

ka kõnet vastu võtva töötaja või ametniku isikuandmeid. Töötlemise eesmärk, õiguslik alus,

andmete koosseis, ligipääsupiirangud ja säilitamistähtajad peavad olema määratletud enne

salvestamise alustamist ning olema kooskõlas IKÜM põhimõtetega, sealhulgas

eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja läbipaistvuse põhimõttega. Andmesubjekte tuleb teavitada

nende isikuandmete töötlemisest kooskõlas IKÜM läbipaistvuse nõuetega1. Töösuhetes

isikuandmete töötlemise kohta leiab täpsemat teavet AKI kodulehelt.

1 Andmetöötleja peab andmesubjektile (kliendile, töötajale) andma selget ja ammendavat teavet selle kohta, kes, miks, mille alusel isikuandmeid töötleb ja millised on inimese õigused. Tavaliselt esitatakse see teave andmekaitsetingimustes.

2 (3)

Teie küsimuses viidatud õigustatud huvi õigusliku aluse kasutamise võimalikkuse hindamisel

tuleb arvesse võtta, et IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti f ei kohaldata isikuandmete töötlemisele,

mida avaliku sektori asutused teevad oma ülesannete täitmisel. Samale põhimõttele viitab ka

IKÜM põhjenduspunkt 472.

Inspektsioon on varasemalt selgitanud, et õigustatud huvi võib teatud juhtudel olla asjakohane

selliste tegevuste puhul, mis ei kujuta endast asutuse avaliku ülesande täitmist, vaid on seotud

näiteks asutuse haldamise, vara kaitse või turvalisuse tagamisega.

Õigusliku aluse hinnang ei sõltu üksnes salvestise kavandatavast kasutusotstarbest (näiteks

töötajate koolitamine või turvalisuse tagamine), vaid hinnata tuleb andmetöötlust tervikuna,

sealhulgas seda, millises kontekstis andmeid kogutakse, millisel eesmärgil isikud asutusega

suhtlevad ning kui tihedalt on töötlemine seotud asutusele pandud avaliku ülesande täitmisega.

Seejuures tuleb arvestada ka eesmärgipiirangu põhimõttega. IKÜM kohaselt tuleb isikuandmeid

koguda täpselt ja selgelt kindlaksmääratud eesmärkidel ning nende hilisem töötlemine peab

olema nende eesmärkidega kooskõlas. Isikuandmete kasutamisel esialgsest eesmärgist erineval

eesmärgil tuleb muu hulgas hinnata seost algse ja edasise töötlemise eesmärgi vahel, andmete

kogumise konteksti, andmesubjekti mõistlikke ootusi ning kavandatava edasise töötlemise mõju

andmesubjektile3.

Seetõttu ei saa ainuüksi asjaolust, et telefonikõnede salvestisi soovitakse hiljem kasutada

töötajate koolitamiseks, juhendamiseks või muul organisatsioonilisel eesmärgil, järeldada, et

selline kasutus on automaatselt kooskõlas eesmärgiga, milleks andmed kõne käigus algselt

koguti. Eelkõige tuleb hinnata, kas isik võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada, et tema

pöördumist kasutatakse lisaks teenuse või menetluse läbiviimisele ka nimetatud eesmärkidel.

Pelgalt asjaolu, et salvestisi soovitakse kasutada töötajate koolitamiseks või juhendamiseks, ei

tähenda automaatselt, et tegemist on avaliku ülesande täitmisest eraldiseisva tegevusega. Kui

salvestiste kasutamine või hindamine on seotud seadusliku, korrektse ja ühetaolise menetluse või

avaliku teenuse osutamise tagamisega, võib sellisel töötlemisel olla tihe seos asutuse ülesannete

täitmisega.

Mis puudutab kõnede salvestamist töötajate ja asutuse turvalisuse tagamise eesmärgil, siis pean

vajalikuks rõhutada, et kõnede salvestamine ei taga iseenesest töötajate ega asutuse turvalisust.

Salvestamine kujutab endast pigem vahendit võimalike intsidentide dokumenteerimiseks ning

tõendite kogumiseks juhtudel, kui kõne sisaldab ähvardusi, solvanguid või muud sobimatut

käitumist. Ehk salvestamise vajadus nimetatud eesmärgil võiks teatud eelduste täitmise korral

olla põhjendatud eelkõige konkreetsete intsidentide puhul. Seejuures küsitav on, kas eesmärgi

saavutamiseks on vajalik kõigi kõnede salvestamine või on võimalik kasutada vähem riivavaid

meetmeid. Töötlemise vajalikkuse hindamisel tuleks seetõttu eristada turvalisuse tagamise

meetmeid ning turvalisust puudutavate juhtumite hilisema tõendamise eesmärgil tehtavat

andmetöötlust.

Samuti tuleb arvestada andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtetega. Iga

andmetöötluse eesmärgi puhul tuleb hinnata, kas isikuandmete kogumine sellisel eesmärgil on

vajalik ning proportsionaalne. Asjaolu, et andmeid võib olla võimalik hiljem koolitamisel või

intsidenti menetlemisel kasutada, ei tähenda iseenesest, et kõikide telefonikõnede salvestamine

2 Arvestades, et avaliku sektori asutuste jaoks peab isikuandmete töötlemise õigusliku aluse kehtestama seadusandja õigusaktiga, ei tohiks töötlemise puhul kohaldada sellist õiguslikku alust, mida avaliku sektori asutused teostavad oma ülesannete täitmiseks. 3 Vt IKÜM põhjenduspunkti 50.

3 (3)

oleks põhjendatud. Hinnata tuleb, kas konkreetset eesmärki on võimalik saavutada viisil, mis ei

eelda kõigi helistajate isikuandmete süstemaatilist kogumist ja säilitamist.

Kokkuvõttes sõltub küsimus, kas õigustatud huvi võib olla konkreetse töötlemise õiguslikuks

aluseks, töötlemise tegelikust eesmärgist, kontekstist ja seosest asutusele pandud avalike

ülesannete täitmisega. Sellist hinnangut ei ole võimalik anda üksnes töötlemise eesmärgi üldise

kirjelduse põhjal, vaid hinnata tuleb konkreetse töötlemise asjaolusid tervikuna.

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Irina Meldjuk

jurist

peadirektori volitusel