1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 16.10.2026, Narva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin

Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond

Kriminaalasja number: 24233050259

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 9

Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X., ik xxxxxxxxxxx

Kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditega (kaupluse avaldused ning turvakaamera

videosalvestised, kahtlustatava ütlused) on leidnud kinnitust, et X.X. pani ajavahemikul

12.11.2023 kuni 16.02.2024 toime Narvas Kangelaste prospekt 29 asuvast AS-ile Prisma

Peremarket kuuluvast kauplusest Prisma mitmel korral varguse, jättes korduvalt

iseteeninduskassas osa kaupa skaneerimata ning lahkudes seejärel maksmata kaubaga kaupluse

müügisaalist, tekitades eelkirjeldatud käitumisega kannatanule AS Prisma Peremarket varalist

kahju kokku summas 44.49 eurot. Seega X.X. pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme

kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-

huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude

puhul, kus isiku süü ei ole suur. Kuigi varguse episoode on mitu, siis kuriteoga tekitatud kahju

on marginaalne, mistõttu ei ole X.X. süü suur. X.X. avaldas prokuröriga kohtumisel kahetsust

juhtunu pärast ning hüvitas kannatanule kuriteoga tekitatud kahju.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis

tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva

õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul

kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk

kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud

juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda

eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni

kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski

eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik

võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks

menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult

2

ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.

Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on

menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta

jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes

menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema

edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik

rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui

üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on

üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel

olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo

tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei

esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõlema kahtlustatava osas

KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud

kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata

tarvilik.

Antud kuriteo eest näeb KarS § 199 lg 2 p 9 ette karistusena kas rahalise karistuse või

(maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud

karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. X.X. on varasemalt kriminaalkorras

karistatud ühel korral Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2017 otsusega tingimisi vangistusega, kuid

teist liiki kuritegude eest. Karistusregistri teatisest nähtuvalt X.X. hetkel kehtivad karistused

puuduvad. Avalikku menetlushuvi on oluliselt vähendanud samuti asjaolu, et viimane varguse

episood leidis aset rohkem kui 2,5 aastat tagasi ning puuduvad andmed, et X.X. oleks toime

pannud uusi süütegusid, mis tingiksid tema suhtes vajaduse oluliselt rangemate meetmete

järele, mistõttu eeltoodust tulenevalt on X.X. õiguskuulekust võimalik tagada sellega, kui

määrata talle kohustuseks tasuda riigituludesse 600 eurot hiljemalt 31.10.2026. Kõnealune

kohustus võimaldab kahtlustataval tajuda enda antisotsiaalse käitumise tegelikku mõju ja

tagajärgi ning motiveerida teda edaspidi õiguskuulekas olema.

Prokrurör pöörab siinkohal tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse

kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuröri hinnangul ei

saa sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid

tegusid võib toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik

seisukohale, et kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused, lihtsalt selle

hukkamõistu väljendamiseks, ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka

käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24233050259 menetlus kahtlustatava X.X. suhtes, kuna tema

süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub X.X. tasuma riigituludesse 600 eurot

hiljemalt 31.10.2026 (vt makseinfo eraldi lehel).

2.2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kriminaalmenetlus antud kriminaalasjas uuendatakse,

kui X.X. paneb toime uue tahtlikku kuriteo kuni 15.04.2027 (k.a).

3

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: Tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad.

5. KrMS § 206 lõike 2¹ alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Andmeid

ei hõivatud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 edastada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamatult kannatanule AS Prisma Peremarketile e-postiga. Kahtlustatavatele X.X.

antakse kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia prokuratuuris allkirja vastu kätte.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn 15188 või e-post [email protected]).

Ragnar Plistkin

Mina, X.X., kinnitan, et määrus on mulle tõlgitud ja arusaadav. Olen nõus

kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti olen nõus täitma käesoleva

määruse punktis 2 nimetatud kohustusi tähtaegselt. Olen teadlik sellest, et kui ma ei täida

määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse

määrusega uuendada. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia sain kätte ning

kaitsjat kriminaalmenetluse lõpetamise läbirääkimiste juurde ei soovi.

X.X.

Kriminaalmenetluse lõpetamise läbirääkimistest võttis osa prokuratuuri koosseisuline tõlk

Irina Ogurova, keda hoiatati oma kohustuste täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise

eest KarS § 318 ja § 321 järgi.

Irina Ogurova