EELNÕU
Jõelähtme Vallavalitsus
K O R R A L D U S
Jõelähtme ... ………… 2026 nr
Nehatu küla Nehatu Logistikapargi II etapi detailplaneeringu korrigeerituna kehtestamine Tallinna-Helsingi perspektiivse raudteetunneli ja Rail Baltic raudteetrassi asukoha osas
1. Asjaolud
Jõelähtme Vallavalitsuse 28.06.2018 korraldusega nr 580 kehtestati Nehatu küla Nehatu Logistikapargi II etapi detailplaneering (edaspidi detailplaneering), millega muudeti detailplaneeringu alal varasemalt Jõelähtme Vallavolikogu 27.09.2012 otsusega nr 324 kehtestatud Nehatu küla Nehatu lauda I maatükk, Nehatu lauda II maatükk ja Nehatu lauda III maatükk detailplaneeringuga määratud krundijaotust, ehitusõigust ja hoonestustingimusi ning juurdepääsu lahendust.
Detailplaneeringu kehtestamisel lähtuti Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneeringus (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 25.08.2011 otsusega nr 209; edaspidi üldplaneering) määratud perspektiivse transpordikoridori (Rail Baltic) asukohast ja nõuetest lubada perspektiivsesse transpordikoridori kuni raudteetrassi täpsema planeerimise ja kiirraudtee väljaehitamiseni rajada ajutise iseloomuga ehitisi, sh äri- ja tootmishooneid. Seega on detailplaneeringu seletuskirja punktis 2.2 toodud, et: „Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneeringu“ alusel jääb planeeringuala tiheasustusalasse, mille maakasutuse juhtotsatarve on äri- ja tootmismaa ning perspektiivne raudteemaa (Rail Baltic), kuhu on lubatud kuni raudteetrassi täpsema planeerimise ja väljaehitamiseni rajada ajutise iseloomuga ehitisi, sh äri- ja tootmishooneid.“
Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kavandati perspektiivsed põhimõttelised raudteekoridorid, mis on toodud maakonnaplaneeringu põhijoonisel. Jõelähtme valla territooriumile jäävad Tallinna-Helsingi perspektiivne raudteetunnel ja selle ühendus olemasolevate trassidega, sh kavandatava Rail Baltic raudteega ning Rail Baltic raudteetrassi koridor. Neist viimane kanti maakonnaplaneeringusse riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ (edaspidi RB MP) alusel.
Maakonnaplaneeringu seletuskirja (punkt 4.1.2) kohaselt ei sea maakonnaplaneering otseseid maakasutuspiiranguid põhimõtteliste koridoride alal. Maakonnaplaneering määrab uute raudteekoridoride põhimõttelise vajaduse. Maakonnaplaneeringu joonisel kajastub põhimõtteliste raudteede koridoride kulgemine, mis näitavad indikatiivselt perspektiivsete trasside asukohti ning vajadust tulevikus raudteetrass kavandada. Põhimõtteline koridoride kaardistamine annab olulise sisendinfo nt riigimaadega tehingute tegemiseks pärast planeeringu kehtestamist. Raudteekoridoride täpsemad paiknemised selguvad edasise planeerimise käigus (vastavalt, kas teemaplaneeringus, üldplaneeringus, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus või riigi eriplaneeringus).
Ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2021 lahend haldusasjas nr 3-20-643 sedastab, et kehtiva maakonnaplaneeringu kohaselt ei ole maakasutuspiirangute kohaldamine kohustuslik:
p 12. […] Raudteetunnel ja sellele järgnev kahe rööpapaariga raudteeliin on kavandatud samasse kohta ka hetkel kehtiva uue maakonnaplaneeringuga. Erinevuseks on vaid see, et kui endine maakonnaplaneering nägi ette trassialuste maade reserveerimise, siis kehtiva planeeringu kohaselt ei ole maakasutuspiirangute kohaldamine kohustuslik.
p 15. […] 2018. a-l kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ ei näe enam ette perspektiivsete trasside aluste maade reserveerimise kohustust […].
21.03.2025 esitas AS OmaKoduMaja Jõelähtme Vallavalitsusele taotluse Nehatu Logistikapargi II etapi detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks osas, milles see käsitleb ajutist ehitusõigust või alternatiivselt haldusmenetluse uuendamiseks ning Nehatu Logistikapargi II etapi detailplaneeringu uueks kehtestamiseks selliselt, et see ei sisalda ajutise ehitusõiguse piirangut (edaspidi taotlus).
23.05.2025 otsustas Jõelähtme Vallavalitsuse korraldusega nr 417 uuendada detailplaneeringu menetlust. Detailplaneeringu menetluse uuendamise aluseks oli asjaolu, et võrreldes detailplaneeringu koostamise ajahetkega on asjaolud oluliselt muutunud, selgunud on täiendavaid asjaolusid ja ilmnenud uus info, mida ei olnud detailplaneeringu koostamise haldusmenetluse ajal teada. Eelkõige oli vahepeal selgunud Rail Baltic raudteetrassi täpne asukoht. Samuti ei ole riik Tallinn-Helsingi tunneli osas, vaatamata maade pikaajalisele reserveerimisele, projektiga vahepealsel ajal edasi liikunud.
05.06.2025 kirjaga 6-4/5274-3 edastas Jõelähtme vallavalitsus informatsiooni detailplaneeringu menetluse uuendamisest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Terviseametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Maa- ja Ruumiametile, Transpordiametile ja Päästeametile. Kirjas palus vallavalitsus esitada hiljemalt 20.06.2025 ametiasutustel seisukoht, kas Nehatu Logistikapargi II etapi detailplaneeringus ehitusõiguse piiramine üksnes ajutiste hoonete püstitamisega on jätkuvalt asjakohane ning põhjendatud. Sama kirjaga edastati informatsioon menetluse uuendamisest Rail Baltic Estonia OÜ, AS Eesti Raudtee, Elering AS, Loo Elekter AS, Esmar Gaas OÜ, Telia Eesti AS, Loo Vesi OÜ, OÜ Utilitas Elektrijaam. Nimetatud adressaatidele anti võimalus esitada menetluse uuendamise kohta enda seisukoht hiljemalt 20.06.2025.
18.06.2025 vastas Rail Baltic Estonia, et detailplaneeringus seatud ajutise ehitusõiguse tingimus on jätkuvalt põhjendatud, kuna kehtiv Rail Baltic trassikoridor tuleb hoida ehitistest vabana kuni raudtee täpse lahenduse selgumiseni. Samas oli arvamuses välja toodud, et üldplaneeringule vastav perspektiivne Rail Baltic raudteele reserveeritud koridor on aegunud ning ei kehti, kuna hiljem, s.o 13.02.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/41 kehtestatud RB MP-s määrati Rail Baltic raudtee trassikoridor, mis on senini kehtiv ning aktuaalne. Vastusest tulenevalt on raudtee täpne asukoht veel ebaselge, kuid selgub peale projekteerimise etapi läbiviimist, mil selgub täpne maavajadus.
11.09.2025 vastas Kliimaministeerium, kes märkis, et maakonnaplaneering käsitleb Tallinn–Helsingi võimaliku raudteetunneli ning Rail Baltica ühenduse põhimõttelist koridori, mis on kohaliku tasandi planeeringutele kohustuslik lähteseisukoht ja mille arvestamine on üld- ja detailplaneeringute koostamisel vajalik. Samas möönis Kliimaministeerium, et maakonnaplaneering ei kehtesta otseseid omandikitsendusi ega näe ette keeldu püstitada püsivaid ehitisi või nõuet lubada üksnes ajutisi ehitisi. Sellised täpsemad kasutus- ja ehitustingimused määratakse teiste planeeringuliikide kaudu – eeskätt kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga, riigi eriplaneeringuga või detailplaneeringuga. Arvestades, et Tallinna–Helsingi tunnel on olemuselt riigi eriplaneeringu objekt, oleks õige kitsendused ja konkreetsemad ehitusõiguslikud tingimused kehtestada just riigi eriplaneeringu kaudu. Kliimaministeerium leidis, et on oluline, et perspektiivse Tallinna–Helsingi raudteetunneli trassi, Rail Baltica raudtee ja neid ühendava raudteekoridori maa-alasse ei kavandataks ega rajataks püsivaid ehitisi. Samas ilmnes vastusest, et riik ei ole astunud samme tunneli rajamise ega selle täpse trassi asukoha määramise osas, ka ei olnud vastuses toodud trassi rajamise prognoositavat aega.
2. Kaalutlused
2.1. Piirangud ehitustegevuseks saavad tuleneda vaid RB MP-st.
RB MP koostati kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse alusel, mille § 291 nägi ette erisused mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu koostamiseks. Nimetatud paragrahvi lõike 1 p 2 kohaselt oli jooneehitiseks ka raudtee. Joonehitist käsitlevale regulatsioonile on viidatud ja see on olnud aluseks nii RB MP algatamise kui ka kehtestamise otsuses (Vabariigi Valitsuse 12.04.2012 korralduses nr 173).
01.07.2015 jõustunud Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamisseaduse § 13 lg 2 kohaselt käsitletakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Riigi eriplaneeringu regulatsioon kehtestati 01.07.2015 jõustunud planeerimisseadusega ja selle eesmärgiks oli riigile oluliste ehitiste rajamiseks vajaliku planeeringuliigi loomine. Riigi eriplaneeringu peamine eesmärk on tagada riigi jaoks oluliste ehitiste efektiivne planeerimine, täpsemini selliste riiklikku või rahvusvahelist huvi teenivate ehitiste kavandamine ja püstitamine, mille planeerimise ja ehitamise üle otsustamise õiguse andmine kohaliku omavalitsuse üksusele võib tuua kaasa olukorra, kus riiklikult olulise ehitise püstitamine võib selle kavandatava asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseisu tõttu olla välistatud (PlanS eelnõu seletuskiri, lk-d 80-82). PlanS § 27 lg 5 kohaselt võib riigi eriplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi. Seega käsitletakse RB MP-d täna riigi eriplaneeringuna, mis on hierarhiliselt üldplaneeringust ja detailplaneeringust kõrgemalseisev planeeringuliik.
Ka Riigikohus on lahendis nr 5-18-4 märkinud, et riigi eriplaneeringu instituudi lisamisel Eesti õiguskorda on seadusandja oma otsustusruumi kasutanud, määrates PlanS § 27 lg-tes 1-3 kindlaks need tingimused, mille olemasolul on riigi eriplaneeringu menetlus kui tavapäraste planeeringuliikide suhtes erandlik planeerimismenetlus õigustatud (või planeeringuliigi valiku mõttes kohustuslik, p 80).
Samas tuleb arvestada, et detailplaneeringu ja RB MP koostamine toimus paralleelselt ja seega ei olnud detailplaneeringu koostamisel veel võimalik RB MP-st täies ulatuses juhinduda.
RB MP näeb ette, et kohalikul omavalitsusel tuleb edasisel planeerimis- ja ehitustegevusel arvestada planeeringuga määratud trassi koridori, raudteeinfrastruktuuri ja raudtee rajamisest tingitud ümberehituste (nt teed) vajaduste ja nende põhimõtteliste asukohtadega. Planeeringuga määratud raudtee trassi koridor kehtib kuni raudtee valmimiseni, pärast raudtee kasutusloa väljastamist tekib raudtee kaitsevöönd, kus on lubatud tegevused vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
Seega saavad ka Rail Baltic raudtee rajamiseks vajalikud ehitustegevuse piirangud olla õiguspärased ja kehtida vaid RB MP-ga kui üldplaneeringust hilisemalt kehtestatud ja suuremat õigusjõudu omava planeeringuga määratud trassikoridoris. Nii üldplaneeringu seletuskirja kui ka põhijoonise legendi kohaselt puudutavad piirangud põhijoonisel määratletud ala üksnes kuni raudteetrassi täpsema planeerimise ja kiirraudtee väljaehitamiseni. Käesolevaks hetkeks on RB MP-ga täpsustatud Rail Balticu trassikoridor ning vastavalt üldplaneeringu seletuskirja ja põhijoonise legendile kohalduvad alates RB MP kehtestamisest üldplaneeringus toodud maakasutuspiirangud üksnes alal, mis on RB MP kohaselt Rail Balticu trassi jaoks reserveeritud. Samuti nähtub RB MP-st, et hilisemal raudtee asukoha täpsustumisel projekteerimise käigus kitseneb piirangute ala veelgi ning jääb kehtima üksnes tegeliku raudteetrassi kaitsevööndi ulatuses. Raudtee väljaehitamisel lõpevad trassikoridorist tulenevad piirangud ning kohalduma jäävad üksnes õigusaktidest raudtee kaitsevööndile tulenevad piirangud.
Lähtudes eeltoodust tuleb detailplaneeringus trassikoridori paiknemise ja tingimuste seadmisel lähtuda RB MP-st ning detailplaneeringus üldplaneeringus märgitud trassikoridorile viitamine on eksitav. Samuti tuleb arvestada, et üldplaneeringus määratud perspektiivne Rail Balticu koridor ei ole enam aktuaalne ning Rail Balticu trassikoridor on hiljem kindlaks määratud RB MP-ga. Seega ei ole üldplaneeringus toodud koridori ulatuses ehitusõiguse piirangute jätkuv kohaldamine kooskõlas proportsionaalsuse ja õiguspärasuse põhimõttega. Piirangute säilitamine aladel, mis ei ole vajalikud Rail Balticu rajamiseks, võib kujutada endast kinnisasja omaniku õiguste ülemäärast riivet ning tekitada küsimuse avalikes huvides seatud omandipiirangu õiguspärasusest ja võimalikust hüvitamiskohustusest.
2.2. Tallinn-Helsingi tunnel ala kitsenduste seadmine ei ole põhjendatud
Maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.1.2b (lk 55) on viidatud Tallinna-Helsingi perspektiivsele raudteetunnelile ja selle ühendamisele olemasolevate trassidega, sh kavandatava Rail Baltic raudteega. Samas punktis on toodud, et maakonnaplaneering ei sea otseseid maakasutuspiiranguid põhimõtteliste koridoride alal. Maakonnaplaneering määrab uute raudteekoridoride põhimõttelise vajaduse. Maakonnaplaneeringu joonisel kajastub põhimõtteliste raudteede koridoride kulgemine, mis näitavad indikatiivselt perspektiivsete trasside asukohti ning vajadust tulevikus raudteetrass kavandada. Põhimõtteliste koridoride kaardistamine annab olulise sisendinfo nt riigimaadega tehingute tegemiseks pärast planeeringu kehtestamist. Raudteekoridoride täpsemad paiknemised selguvad edasise planeerimise käigus (vastavalt kas teemaplaneeringus, üldplaneeringus, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus või riigi eriplaneeringus).
Eeltoodu on kooskõlas PlanS sisalduva maakonnaplaneeringu regulatsiooniga. PlanS § 55 lg 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Planeeringuliigid, millega saab kinnisomandile kitsendusi kehtestada on PlanS-s eraldi nimetatud ja nendeks on riigi eriplaneering (§ 27 lg 5), üldplaneering (§ 74 lg 3), kohaliku omavalitsuse eriplaneering (§ 95 lg 4) ja detailplaneering (§ 124 lg 3). Seega ei ole maakonnaplaneeringuga (v.a enne 01.07.2015 joonehitist kavandava maakonnaplaneeringuga) raudteekoridoris asuvatele kinnistutele ehitustegevuseks kitsenduste seadmine võimalik ega õiguspärane.
RB MP Tallinna-Helsingi raudteetunneli, ega selle ühenduse jaoks Rail Baltic põhitrassiga, tingimusi ja piiranguid ette ei näe. Küll aga näeb RB MP seletuskiri ette kohalike omavalitsuste kohustuse viia oma üldplaneeringud kooskõlla täpsustunud Rail Baltic trassiga. Samuti ei käsitle üldplaneering Tallinn-Helsingi tunnelit ega sellega seotud raudteeühendust ega näe ette selle kavandamiseks tingimusi ega kitsendusi.
Kliimaministeeriumi esitatud seisukohale vastavalt tuleb Tallinna–Helsingi tunneli rajamiseks koostada riigi eriplaneering. Eeltoodu on kooskõlas ka PlanS regulatsiooniga, mis näeb ette, et riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi (PlanS § 27 lg 1). Arvestades Tallinna–Helsingi tunneli ulatuslikku ruumilist mõju ning selle riiklikku ja rahvusvahelist tähtsust, vastab kavandatav ehitis planeerimisseaduses riigi eriplaneeringu koostamise eelduseks sätestatud tunnustele. Sellest tulenevalt tuleb tunneli rajamiseks koostada riigi eriplaneering, mille koostamist algatatud ei ole. Samuti ei sea 2021. aastal sõlmitud Eesti-Soome ühiste kavatsuste protokoll kummalegi poolele ühtki siduvat kohustust. Ka ei ole tunneli rajamise ajakava, asukohavalik ega tehniline lahendus käesoleval ajal kindlaks määratud. Seega puudub käesoleval ajal kehtiv planeering või muu õigusakt, mis määraks Tallinna–Helsingi tunneli täpse asukoha või võimaldaks tunneli võimaliku rajamise eesmärgil kehtestada kinnisasjade kasutamisele siduvaid kitsendusi. Tunneli kavandamine ei ole ei üldplaneeringu ega detailplaneeringu ülesandeks ning seetõttu puudub õiguslik alus kirjeldatud planeeringutega tunneli osas maakasutuspiirangute seadmiseks. Vastavad maakasutuspiirangud tuleb seada kohase planeeringuga, mis määrab rajatise asukoha (käesoleval juhul riigi eriplaneeringuga). Kliimaministeerium on oma vastuses möönnud, et kohalikes üldplaneeringutes seatud ajutiste ehitiste lubamise põhimõte on üksnes vahepealne lahendus ning reservatsiooni ala ei ole mõeldud omandiõiguse põhjendamatuks ega lõputuks piiramiseks. Seejuures tuleb arvestada, et ehitusõiguse kitsendused on üldplaneeringu alusel kehtinud juba 15 aastat ning riik ei ole selle aja jooksul pidanud vajalikuks tunneli osas riigi eriplaneeringut algatada ega astuda mistahes muid konkreetseid samme tunneli rajamise ettevalmistamiseks. Samuti puudub täna igasugune plaan ja ajakava selliste sammude astumiseks. Seega saab tegu olla üksnes idee tasandil võimalusega, mille osas ei ole enne plaanide konkretiseerumist põhjendatud ega proportsionaalne maaomanike õigusi määramata aja vältel oluliselt kitsendada.
Riigi eriplaneeringu koostamise vajadust tunneli rajamiseks kinnitab ka Riigikohus lahendis nr 3-21-2682, kus on märkinud, et Tallinna-Helsingi raudteetunneli rajamiseks on vaja kehtestada riigi eriplaneering (lahendi p 12). Lisaks viitas Riigikohus otsuse punktis 18 asjaolule, et 12. mail 2022 kehtestatud mereala planeeringus pole raudteetunnelile ega tehissaarele asukohta leitud.
Detailplaneeringu kehtestamisel 2018. aastal lähtuti muu hulgas üldplaneeringus määratud perspektiivsest transpordikoridorist ning sellest tuletatud eeldusest, et vastaval alal on põhjendatud üksnes ajutise iseloomuga ehitiste lubamine. Menetluse käigus saadud seisukohtadest nähtub, et Rail Balticu rajamise seisukohalt omab õiguslikku tähendust eelkõige RB MP-ga määratud trassikoridor. Ka Rail Baltic Estonia OÜ on märkinud, et üldplaneeringus kajastatud perspektiivne Rail Balticu koridor ei ole enam aktuaalne ning lähtuda tuleb RB MP-s määratud trassikoridorist. Samuti on Kliimaministeerium selgitanud, et Tallinna–Helsingi tunneli perspektiivne koridor on maakonnaplaneeringus määratud põhimõttelise ruumilise arengusuunana, kuid sellest ei tulene otseseid maakasutus- ega ehitusõiguslikke piiranguid. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirjas ja põhijoonisel on sätestatud, et põhijoonisel näidatud transpordikoridoris kehtivad maakasutuspiirangud kuni raudteetrasside täpsema planeerimise ja kiirraudtee väljaehitamiseni. Sellest järeldub, et kui raudteetrassi täpsem asukoht on planeeritud, siis vabaneb transpordikoridoris asuv maa muus osas piirangutest ja täpsustatud raudteetrassi osas kehtivad piirangud kuni kiirraudtee väljaehitamiseni. Käesoleval juhul on RB MP-ga täpsustatud Rail Balticu raudteetrassi asukohta. Ühtlasi on Harju maakonnaplaneeringus sedastatud, et Tallinna–Helsingi tunneli osas on tegu üksnes põhimõttelise ideega (mitte konkreetse rajamise plaaniga) ning vastav maaala on vabastatud maakasutuspiirangutest. Seega kehtivad käesoleval hetkel üldplaneeringus toodud maakasutuspiirangud üksnes RB MP-ga täpsustatud Rail Balticu raudteetrassi osas ning käesolev detailplaneeringu uuendamise otsus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
Uues, koostamisel olevas Jõelähtme valla üldplaneeringus ei ole kavas Tallinna–Helsingi tunneli perspektiivse põhimõttelise asukoha osas ehitusõiguse piiranguid ette näha. Seega on detailplaneeringu uuendamine kooskõlas ka uue koostamisel oleva valla üldplaneeringuga.
HMS § 5 lg 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS § 44 lg 4 kohaselt ei korrata menetlustoiminguid, mida menetluse uuendamise põhjused ei puuduta.
HMS § 44 lg 1 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud (p 1) või asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada (p 2). HMS § 65 lg 3 näeb ette, et kui langeb ära kestvalt õigusi piirava haldusakti andmise alus õiguslike või faktiliste asjaolude muutumise tõttu, tuleb haldusakt isiku taotlusel tunnistada kehtetuks asjaolude muutumisest alates.
Käesoleval juhul on ära langenud detailplaneeringus ajutise ehitusõiguse piirangu kehtestamise aluseks olnud asjaolu osas, milles piirang tugines üldplaneeringus määratud perspektiivsele Rail Balticu koridorile. Samuti on menetluse käigus ilmnenud uued asjaolud ja tõendid, mille kohaselt tuleb lähtuda RB MP-s määratud trassikoridorist ning Tallinna–Helsingi tunneli perspektiivse koridori suhtes puudub kehtiv õiguslik alus ehitusõiguse piiramiseks.
Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei ole põhjendatud, kuna säilinud on avalik huvi ja vajadus Rail Balticu raudtee rajamiseks. Küll aga on muutunud piirangu õiguslik alus ja ruumiline ulatus – detailplaneeringus viidatud üldplaneeringu perspektiivne transpordikoridor ei ole enam asjakohane alus ehitusõiguse piiramiseks ning lähtuda tuleb RB MP-s määratud trassikoridorist. Menetluse uuendamine võimaldab säilitada põhjendatud piirangud ulatuses, milles need on jätkuvalt vajalikud, ning kõrvaldada piirangud milleks puudub kehtiv õiguslik alus. Selline lahendus on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning tagab nii avalike huvide kui ka maaomaniku õiguste tasakaalustatud kaitse.
Seetõttu tuleb menetluse uuendusena jätta omandiõiguse piirang, mille kohaselt on lubatud ainult allpool kirjeldatud kõrvaltingimusega ehitiste püstitamine kehtima küll RB MP-ga täpsustatud Rail Balticu raudteetrassi ja selle kaitsevööndi ulatuses, kuid mitte enam maakonnaplaneeringus või üldplaneeringus määratud Tallinna–Helsingi tunneli perspektiivse asukoha ulatuses.
Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 139 lg 1, haldusmenetluse seaduse § 44 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 44 lg 4, annab Jõelähtme Vallavalitsus
k o r r a l d u s e :
1. Kehtestada Nehatu küla Nehatu Logistikapargi II etapi detailplaneering Rail Balticu raudteetrassi koridori puudutavas osas järgmiselt korrigeerituna:
1.1. Jätta detailplaneeringu seletuskirja punktist 2.2 välja selle neljas lause ning asendada see järgmise sõnastusega:
„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt tuleb küsida arvamust ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslike ehitiste kavandamisel Harju maakonna-planeeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ määratud Rail Baltic raudtee trassi koridoris kuni raudtee trassi täpse asukoha määramiseni projekteerimise käigus ning raudtee tulevase kaitsevööndi alal alates raudtee trassi täpse asukoha määramisest projekteerimise käigus kuni raudtee valmimiseni. Üldplaneering ei piira maakonnaplaneeringuga määratud Rail Baltic raudtee trassi koridoris või raudtee kaitsevööndis ehitiste püstitamist, kui ehitiste kasutamist võimaldavad haldusaktid arvestavad riigi põhjendatud huvi maaala võimalikuks omandamiseks ning kohustavad ehitise omanikku ehitist lammutama, kui osutub vajalikuks vastava maa-ala kasutamine Rail Baltic raudtee rajamiseks ja riik soovib selleks vajalikku maad omandada. Sellisel juhul seatakse ehitamist või valminud ehitise kasutamist võimaldavale haldusaktile asjakohane kõrvaltingimus.“
1.2. Täiendada detailplaneeringu seletuskirja punkti 2.2 õigusselguse eesmärgil märkusega, et Tallinna–Helsingi raudteetunneli perspektiivsest koridorist ei tulene käesoleva detailplaneeringu alal ehitusõiguse piiranguid ega muid kinnisasja kasutamise kitsendusi.
1.3. Jätta detailplaneeringu seletuskirja punktist 3.2 välja selle eelviimane lõik ja asendada see järgmise sõnastusega:
„Üldplaneering ei piira maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ määratud Rail Baltic raudtee trassi koridoris või raudtee kaitsevööndis ehitiste püstitamist, kui ehitiste kasutamist võimaldavad haldusaktid arvestavad riigi põhjendatud huvi maa-ala võimalikuks omandamiseks ning kohustavad ehitise omanikku ehitist lammutama, kui osutub vajalikuks vastava maa-ala kasutamine Rail Baltic raudtee rajamiseks ja riik soovib selleks vajalikku maad omandada. Sellisel juhul seatakse ehitamist või valminud ehitise kasutamist võimaldavale haldusaktile asjakohane kõrvaltingimus. Pärast Rail Baltic raudtee projekteerimisetapi läbiviimist jäävad kirjeldatud ehitusõiguse piirangud kehtima kuni raudtee valmimiseni üksnes täpsustatud asukohaga raudteetrassi kaitsevööndi ulatuses.“
1.4. Jätta Nehatu küla Nehatu Logistikapargi II etapi detailplaneering muus osas kehtima Jõelähtme Vallavalitsuse 28.06.2018 korraldusega nr 580 kehtestatud kujul.
2. Korralduse peale võib taotleja esitada Jõelähtme Vallavalitsusele (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Jõelähtme vald, Harjumaa) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.
3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
Andrus Umboja
vallavanem Leho Kure
vallasekretär