Kiri kaitseministrile: Lennundusmuuseumi jätkusuutlikkus ja pikaajaline koostööleping


Kaitseminister Martin Herem, Kaitseministeerium
Teema: Eesti Lennundusmuuseumi pikaajaline koostööleping Kaitseministeeriumiga

Lugupeetud härra kaitseminister
Õnnitleme Teid kaitseministri ametisse asumise puhul ja soovime Teile jõudu vastutusrikkas töös. Pöördume Teie poole Eesti Lennundusklastri nimel palvega osaleda Eesti Lennundusmuuseumi jätkusuutlikkuse kindlustamisel ja sõlmida Kaitseministeeriumi ja SA Eesti Lennundusmuuseumi vahel pikaajaline koostööleping, millega ministeerium katab ligikaudu poole muuseumi aastastest püsikuludest.
Eesti Lennundusmuuseum Tartumaal Langel on 2000. aastal erainitsiatiivil loodud ja alates 2022. aastast Muuseumiseadust täitvaks muuseumiks tunnistatud. Muuseumi kollektsioon on regiooni silmapaistvamaid, ekspositsioonist vähemalt pooled on militaareksponaadid ning muuseum säilitab muuhulgas Eesti Õhuväe ajalugu alates 1918. aastast. 26 tegevusaasta jooksul on muuseum püsinud vabatahtlike töö, projektitoetuste ja sponsorite abil. See mudel on end ammendanud: täna töötab muuseumis vaid hooldus- ja teeninduspersonal aastakuluga ca 35 000 eurot, samas kui Muuseumiseaduse nõuete täitmiseks on vaja aastaringset professionaalset meeskonda. Muuseumi püsikulu on ligikaudu 260 000 eurot aastas.
Muuseum on püüdnud pikaajalist rahastust saada nii iseseisvalt kui ka Lennundusklastri liikmete toel ning pöördunud korduvalt Kultuuriministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. Seni on toetus jäänud projektipõhiseks ja iga-aastane taotlus võib anda tulemuseks mis tahes summa 0-st 100%-ni, mis ei võimalda püsivat meeskonda palgata. Kaitseministeeriumi eelmine kantsler Kaimo Kuusk on tutvunud muuseumi tegevuse ja muredega Eesti Lennupäevade raames 2026. aastal ja ka eraldi.
Miks me peame Kaitseministeeriumi rolli muuseumi rahastamisel põhjendatuks:
• Kaitsevõime pärand. Lennundusmuuseum dokumenteerib ja eksponeerib Õhuväe ajalugu, sh Õhuväe helikopterivõimekuse ajalugu ja Robinson R44 helikopteriprogrammi (2002–2024), aga ka naaberriikide ja liitlaste lennutehnikat.

• Järelkasv ja inseneeria. Lennundusmuuseum on üks suuremaid tehnikamuuseume Eestis ja motiveerib noori tegelema lennunduse ning inseneeria teemadega, mis on ka kaitseväe ja lennundusvaldkonna ettevõtete tuleviku küsimus.



• Eesti Lennupäevad. Kahepäevasele sündmusele tuleb tavapäraselt 15 000–21 000 külastajat. Lennupäevad korraldatakse tihedas koostöös Õhuväe ja Lennuakadeemiaga ning need tutvustavad Õhuväe, NATO õhuturbe, liitlaste ja Kaitseliidu võimekust. Järgmised lennupäevad toimuvad 12.–13. juunil 2027.

• Valdkonna ühine seisukoht. Eesti Õhuvägi, PPA Lennusalk, Lennuakadeemia ja Lennundusklaster on koostanud lennundusvaldkonna poliitika- ja koostöödokumendi, mis soovitab muuseumi toetada valdkondlike ministeeriumidega sõlmitavate pikaajaliste koostöölepingutega.

• Võrdlus. Sarnase suurusega Maanteemuuseumi toetab Maanteeamet ligikaudu 1 miljoni euroga aastas. Lennundusmuuseum vajab murdosa sellest.
Meie ettepanek. Kaitseministeerium ja SA Eesti Lennundusmuuseum sõlmivad pikaajalise (mitmeaastase) koostöölepingu, millega ministeerium katab ligikaudu 50% muuseumi ca 260 000-eurosest aastasest püsikulust, s.o ca 130 000 eurot aastas. Toetus on märgitud eelkõige muuseumitöö spetsialistide palgakuludeks, et muuseum saaks täita Muuseumiseaduse nõudeid. Ülejäänud osa katab muuseum omatulu, kohalike omavalitsuste, Lennundusklastri liikmete ja teiste partnerite panusega.
Lennundusmuuseum on valmis kaasama Kaitseministeeriumi esindaja oma nõukokku ning leppima lepingus kokku mõõdetavad tulemused ja aruandluse. Vaid prognoositav, mitmeaastane rahastus võimaldab muuseumil palgata püsiva meeskonna ja planeerida tegevust üle ühe aasta.
Palume võimalust Eesti Lennundusklastri esindajatel Teiega kohtuda, et tutvustada muuseumi tegevust ja selgitada ettepanekut lähemalt. Kutsume Teid ka külastama Lennundusmuuseumi, kus saate näha, mida on 26 aastaga loodud ja mida Kaitseministeeriumi tugi võimaldaks edasi teha.

Lisa: Lennundusvaldkonna poliitika- ja koostöödokument “Eesti lennunduskogukonna ootused Eesti Lennundusmuuseumi rollile ja jätkusuutlikkusele”

Lugupidamisega,
Allkirjastatud digitaalselt
Risto Mäeots
Juhatuse esimees Eesti Lennundusklaster
Juhatuse esimees AS Magnetic MRO

Kiri kaitseministrile: Lennundusmuuseumi jätkusuutlikkus ja pikaajaline koostööleping


Kaitseminister Martin Herem, Kaitseministeerium
Teema: Eesti Lennundusmuuseumi pikaajaline koostööleping Kaitseministeeriumiga

Lugupeetud härra kaitseminister
Õnnitleme Teid kaitseministri ametisse asumise puhul ja soovime Teile jõudu vastutusrikkas töös. Pöördume Teie poole Eesti Lennundusklastri nimel palvega osaleda Eesti Lennundusmuuseumi jätkusuutlikkuse kindlustamisel ja sõlmida Kaitseministeeriumi ja SA Eesti Lennundusmuuseumi vahel pikaajaline koostööleping, millega ministeerium katab ligikaudu poole muuseumi aastastest püsikuludest.
Eesti Lennundusmuuseum Tartumaal Langel on 2000. aastal erainitsiatiivil loodud ja alates 2022. aastast Muuseumiseadust täitvaks muuseumiks tunnistatud. Muuseumi kollektsioon on regiooni silmapaistvamaid, ekspositsioonist vähemalt pooled on militaareksponaadid ning muuseum säilitab muuhulgas Eesti Õhuväe ajalugu alates 1918. aastast. 26 tegevusaasta jooksul on muuseum püsinud vabatahtlike töö, projektitoetuste ja sponsorite abil. See mudel on end ammendanud: täna töötab muuseumis vaid hooldus- ja teeninduspersonal aastakuluga ca 35 000 eurot, samas kui Muuseumiseaduse nõuete täitmiseks on vaja aastaringset professionaalset meeskonda. Muuseumi püsikulu on ligikaudu 260 000 eurot aastas.
Muuseum on püüdnud pikaajalist rahastust saada nii iseseisvalt kui ka Lennundusklastri liikmete toel ning pöördunud korduvalt Kultuuriministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. Seni on toetus jäänud projektipõhiseks ja iga-aastane taotlus võib anda tulemuseks mis tahes summa 0-st 100%-ni, mis ei võimalda püsivat meeskonda palgata. Kaitseministeeriumi eelmine kantsler Kaimo Kuusk on tutvunud muuseumi tegevuse ja muredega Eesti Lennupäevade raames 2026. aastal ja ka eraldi.
Miks me peame Kaitseministeeriumi rolli muuseumi rahastamisel põhjendatuks:
• Kaitsevõime pärand. Lennundusmuuseum dokumenteerib ja eksponeerib Õhuväe ajalugu, sh Õhuväe helikopterivõimekuse ajalugu ja Robinson R44 helikopteriprogrammi (2002–2024), aga ka naaberriikide ja liitlaste lennutehnikat.

• Järelkasv ja inseneeria. Lennundusmuuseum on üks suuremaid tehnikamuuseume Eestis ja motiveerib noori tegelema lennunduse ning inseneeria teemadega, mis on ka kaitseväe ja lennundusvaldkonna ettevõtete tuleviku küsimus.



• Eesti Lennupäevad. Kahepäevasele sündmusele tuleb tavapäraselt 15 000–21 000 külastajat. Lennupäevad korraldatakse tihedas koostöös Õhuväe ja Lennuakadeemiaga ning need tutvustavad Õhuväe, NATO õhuturbe, liitlaste ja Kaitseliidu võimekust. Järgmised lennupäevad toimuvad 12.–13. juunil 2027.

• Valdkonna ühine seisukoht. Eesti Õhuvägi, PPA Lennusalk, Lennuakadeemia ja Lennundusklaster on koostanud lennundusvaldkonna poliitika- ja koostöödokumendi, mis soovitab muuseumi toetada valdkondlike ministeeriumidega sõlmitavate pikaajaliste koostöölepingutega.

• Võrdlus. Sarnase suurusega Maanteemuuseumi toetab Maanteeamet ligikaudu 1 miljoni euroga aastas. Lennundusmuuseum vajab murdosa sellest.
Meie ettepanek. Kaitseministeerium ja SA Eesti Lennundusmuuseum sõlmivad pikaajalise (mitmeaastase) koostöölepingu, millega ministeerium katab ligikaudu 50% muuseumi ca 260 000-eurosest aastasest püsikulust, s.o ca 130 000 eurot aastas. Toetus on märgitud eelkõige muuseumitöö spetsialistide palgakuludeks, et muuseum saaks täita Muuseumiseaduse nõudeid. Ülejäänud osa katab muuseum omatulu, kohalike omavalitsuste, Lennundusklastri liikmete ja teiste partnerite panusega.
Lennundusmuuseum on valmis kaasama Kaitseministeeriumi esindaja oma nõukokku ning leppima lepingus kokku mõõdetavad tulemused ja aruandluse. Vaid prognoositav, mitmeaastane rahastus võimaldab muuseumil palgata püsiva meeskonna ja planeerida tegevust üle ühe aasta.
Palume võimalust Eesti Lennundusklastri esindajatel Teiega kohtuda, et tutvustada muuseumi tegevust ja selgitada ettepanekut lähemalt. Kutsume Teid ka külastama Lennundusmuuseumi, kus saate näha, mida on 26 aastaga loodud ja mida Kaitseministeeriumi tugi võimaldaks edasi teha.

Lisa: Lennundusvaldkonna poliitika- ja koostöödokument “Eesti lennunduskogukonna ootused Eesti Lennundusmuuseumi rollile ja jätkusuutlikkusele”

Lugupidamisega,
Allkirjastatud digitaalselt
Risto Mäeots
Juhatuse esimees Eesti Lennundusklaster
Juhatuse esimees AS Magnetic MRO