<

OTSUS

Vaidlustusasja number

199-26/311047 (ärisaladuseta)

Otsuse kuupäev 19.10.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Maria Alajõe

Vaidlustus ELEKS Software OÜvaidlustus Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse riigihankes „EISi iseteeninduse

arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 311047) Nortal

AS-i pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, ELEKS Software OÜ, esindaja

vandeadvokaat Kadri Matteus

Hankija, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, esindaja

Siret Suurväli

Kolmas isik, Nortal AS, esindajad vandeadvokaat Erki

Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg-te 3 ja 8 alusel:

1. Jätta ELEKS Software OÜ vaidlustus rahuldamata.

2. Mõista ELEKS Software OÜ-lt Nortal AS-i kasuks välja lepinguliste esindajate

kulud 2760 eurot (käibemaksuta).

3. Jätta ELEKS Software OÜ vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (9)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 11.06.2026 avaldas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi ka Hankija) riigihangete

registris (edaspidi RHR) avatud hankemenetlusega riigihanke „EISi iseteeninduse arendus- ja

hooldustööd“ (viitenumber 311047) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks

muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 15.07.2026, esitasid pakkumused teiste hulgas ELEKS

Software OÜ ja Nortal AS. Hankija tunnistas 08.09.2026 otsusega edukaks Nortal AS-i

pakkumuse.

2. 18.09.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

ELEKS Software OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada edukaks

Nortal AS-i (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus.

Vaidlustaja taotleb Hankija 08.09.2026 otsuse p 4, millega tunnistati edukaks Kolmanda isiku

pakkumus, kehtetuks tunnistamist.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 25.09.2026 kirjaga nr 12.2-10/199 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 30.09.2026 ja neile vastamiseks 05.10.2026.

Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ja

menetluskulude nimekirja Vaidlustaja ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendava

seisukoha Hankija ja Kolmas isik ning menetluskulude nimekirja Kolmas isik.

4. Käesolevas vaidlustusasjas on käsitletud andmeid, mida Vaidlustaja peab oma ärisaladuseks.

RHS ei näe ette, et kogu vaidlustusmenetluse saaks kinniseks kuulutada; vaidlustuskomisjoni

otsus tuleb üles laadida RHR-i. Vaidlustaja ärisaladuse kaitseks on vaidlustuskomisjon

koostanud käesolevast otsusest kaks versiooni:

1) otsuse täielik versioon, millest Vaidlustaja ärisaladusi sisaldavaid osi ei ole eemaldatud,

tehakse teatavaks Vaidlustajale ja Hankijale;

2) otsuse versioon, millest Vaidlustaja ärisaladust puudutavad osad on eemaldatud ja asendatud

märkega (ärisaladus), tehakse teatavaks Kolmandale isikule ning laaditakse üles RHR-i.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, ELEKS Software OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt

5.1. Vaidlustaja vaidlustab oma pakkumusele proovitöö alakriteeriumi „Andmemudel (ERD) ja

selle kirjeldus“ (edaspidi ERD alakriteerium) eest antud 5 hindepunkti. Vaidlustaja pakkumus

sai proovitöö eest 45 hindamispunkti ehk 72 väärtuspunkti ning hinna eest 20 väärtuspunkti,

kokku 92 punkti. Kolmanda isiku pakkumus sai proovitöö eest 50 hindamispunkti ehk 80

väärtuspunkti ning hinna eest 20 väärtuspunkti, kokku 100 punkti. Mõlema pakkuja töötunni

hind oli 60 eurot käibemaksuta.

Kui Vaidlustaja pakkumus saaks ERD alakriteeriumis 5 punkti asemel 10 punkti, oleks

Vaidlustaja tulemus Kolmanda isiku tulemusega võrdne ehk samuti 100 punkti ning RHAD-i

kohaselt tuleks edukas pakkumus välja selgitada liisuheitmise teel. Vaidlustaja ei väida seega,

et tema pakkumus tuleks automaatselt edukaks tunnistada, vaid et ebaõige hindamine jättis ta

ilma reaalsest võimalusest hankeleping sõlmida.

5.2. Kvalitatiivse proovitöö hindamisel tuleb kontrollida, kas Hankija lähtus RHAD-is

avaldatud hindamiskriteeriumidest ning asjakohastest, täielikest ja tõendatud asjaoludest.

3 (9)

Vaidlustaja etteheited ei puuduta Hankija tehnilise eelistuse asendamist Vaidlustaja omaga, vaid

hindamise õiguslikke lähtekohti ja faktilisi eeldusi.

RHAD lisa 4 kohaselt anti ERD alakriteeriumis 10 punkti täieliku, 5 punkti olulises osas ja 1

punkt vähesel määral etteantud kriteeriumidele vastavuse korral. Hindamisel tuli muu hulgas

arvestada, kas andmemudel toetab terviklikult keskse kliendiprofiili vajadusi, on arusaadavalt

dokumenteeritud ja laiendatav, kasutab optimaalseid andmetüüpe ja seoseid ning toetab

andmete taaskasutust.

5.3 Hankija andis Vaidlustaja pakkumusele 5 punkti, leides, et andmemudel on küll loogiliselt

struktureeritud ja toetab andmete taaskasutust. Hankija hinnangul on proovitööl kaks puudust:

(ärisaladus). Vaidlustaja leiab, et kumbki nimetatud asjaolu ei ole puudus.

5.4. Esimese puuduse osas selgitab Vaidlustaja, et(ärisaladus). Seetõttu ei ole Hankija etteheide

faktiliselt põhjendatud.

5.5.Teise puuduse osas leiab Vaidlustaja, et (ärisaladus). RHAD lisa 3 nõudis küll keskse

kliendiprofiili andmemudelit ja andmebaasi struktuuri koos võtmete, seoste ja tervikluse

piirangutega. Need nõuded annavad aluse kontrollida mudeli loogikat ja valitud andmete

terviklikkust. (ärisaladus) .

Vaidlustaja eristab seejuures raamlepingu täitmiseks kehtestatud ristfunktsionaalseid nõudeid

proovitöö nõuetest. (ärisaladus). Nende kohustuslikkus lepingu täitmisel ei tähenda, et need tuli

realiseerida proovitöös.

5.6.(ärisaladus). Vaidlustaja leiab seetõttu, et proovitöös nõutud andmete terviklikkus on

tagatud ning ristfunktsionaalse kustutamis- ja taastamislahenduse realiseerimine ei kuulunud

proovitöö ülesandesse. Vaidlustaja hinnangul on Hankija seega hinnanud tema pakkumust

avaldatud tingimustest erinevatel alustel. Kahe nimetatud puuduse kõrvalejätmisel vastaks

proovitöö ERD alakriteeriumile täielikult ning sellele tuleks anda 5 punkti asemel 10 punkti.

Vaidlustaja esitas 30.09.2026 täiendava seisukoha.

5.7. Vaidlustaja jääb vaidlustuse juurde ning leiab, et Hankija vastus ei kõrvalda kahtlust, et

madalam hinne põhineb pakkumuse ekslikul mõistmisel ja hindamiskriteeriumi ettenägematul

sisustamisel.

5.8. Tabelite seost puudutavas osas ei selgu Hankija esialgsest põhjendusest, kas etteheide

puudutas olemasoleva seose ebaselget dokumenteerimist või vajaliku ärilise seose puudumist

ega seda, milline keskse kliendiprofiili vajadus jäi rahuldamata. Hankija vastuses vaidlustusele

liigub põhjendus juba teisele probleemile. (ärisaladus). See ei ole esialgse põhjenduse pelk

täpsustus, vaid uus käsitlus mudeli normaliseerimisest ja täiendavatest kasutusvajadustest.

Ka juhul, kui pidada Hankija hilisemaid põhjendusi lubatavaks täpsustuseks, ei ole näidatud,

(ärisaladus). Alternatiivse arhitektuurilahenduse kirjeldamine ei tõenda Vaidlustaja lahenduse

puudulikkust.

5.9. Kustutatud kliendiprofiili taastatavuse osas ei väida Vaidlustaja, nagu võiks kvalitatiivsel

hindamisel arvestada üksnes sõnaselgelt tehniliste nõuetena nimetatud omadusi, kuid

arvestatavad asjaolud peavad olema tuletatavad avaldatud hindamiskriteeriumist.

Hankija on möönnud, et ristfunktsionaalsed nõuded ei laienenud automaatselt proovitööle ning

hinnet ei vähendatud CFR071 iseseisva rikkumise eest. Lähteülesandest ega

hindamiskriteeriumidest ei tulene üheselt nõuet, et kustutatud kliendiprofiil peab olema

taastatav või selle ajaloolised seisundid säilima.

5.10.Hankija aktsepteerib, et(ärisaladus). Vaidlus puudutab kitsamalt kustutatud kliendiprofiili

enda seisundite säilitamist. Kui sellise proovitöös kirjeldamata võimekuse puudumine välistab

maksimumhinde, peab selle tingimuse tuletatavus avaldatud hindamiskriteeriumist olema

4 (9)

põhjendatud.

6. Hankija, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, vaidleb vaidlustusele vastu

6.1. Vaidlustaja pakkumust hinnati RHAD-is sätestatud hindamiskriteeriumide ja hindamise

korra kohaselt. ERD alakriteeriumi alusel hinnati andmemudeli vastavust keskse kliendiprofiili

vajadustele, selle dokumenteeritust, võimekust ja laiendatavust, seoste optimaalsust ning

andmete taaskasutust. Hindamisprotokollis põhjendati, miks Vaidlustaja lahendus vastas

alakriteeriumile olulises osas, kuid mitte täielikult.

6.2. Tabelite seoste hindamisel tuleb lisaks andmete formaalsele sõltuvusele arvestada nende

terviklikkust, taaskasutatavust ja kasutamist erinevates äriprotsessides. (ärisaladus) ei tähenda,

et seda lahendust tuli käsitada maksimumtasemele vastavana.

6.3. (ärisaladus). Hankija hinnangul suurendab andmete eraldiseisev haldamine dubleerimise ja

ebakõlade riski ega toeta täiel määral once-only põhimõtet.

6.4. Andmete kustutamise osas ei nõustu Hankija väitega, et ta kehtestas uue hindamisnõude.

Kvalitatiivsel hindamisel tuli arvestada andmemudeli terviklikkuse, võimekuse ja

laiendatavusega koos lähteülesandes kirjeldatud tervikliku kliendiloo ja nn „mälu“ vajadusega.

(ärisaladus). Hankija hinnangul oli selle lahendusomaduse mõju ERD alakriteeriumi alusel

hinnatav.

6.5. Etteheide puudutab (ärisaladus), mitte eraldiseisva taastamisnõude rikkumist. CFR071 ja

muud lepingu täitmiseks kehtestatud ristfunktsionaalsed nõuded ei muutunud automaatselt

proovitöö kohustuslikeks nõueteks ning neid ei kasutatud iseseisva alusena hindepunktide

vähendamiseks.

6.6. (ärisaladus). See ei kõrvalda siiski eespool kirjeldatud puudust, kuna (ärisaladus).

Hankija leiab kokkuvõttes, et mõlemad puudused olid seotud avaldatud ERD alakriteeriumiga

ning nende arvestamine jäi hindamiskriteeriumi piiridesse. Seetõttu puudub alus anda

Vaidlustaja pakkumusele selles alakriteeriumis 10 punkti.

05.10.2026 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.7. Hankija jääb oma varasemate seisukohtade juurde ning leiab, et Vaidlustaja käsitleb

proovitöö eesmärki liiga kitsalt. Hinnata tuli mitte üksnes lahenduse tehnilist võimalikkust või

põhjendatust, vaid selle kvaliteeti RHAD-is sätestatud kriteeriumide alusel. Tehniliselt

põhjendatud lahendus ei vasta seetõttu automaatselt hindamiskriteeriumi maksimumtasemele.

6.8. Hankija ei nõustu väitega, et tabelite seost puudutavat põhjendust muudeti

vaidlustusmenetluses. Hindamisotsusest nähtus, et (ärisaladus), ning Vaidlustaja kinnitas, et

(ärisaladus). Hankija selgitas vaidlustusmenetluses üksnes selle puuduse mõju andmete

taaskasutusele, terviklikkusele ja seoste optimaalsusele. Kirjeldatud alternatiivne lahendus oli

näide, mitte Vaidlustajale tagantjärele kehtestatud nõue.

6.9. Samuti ei ole Hankija käsitanud kustutatud kliendiprofiili taastatavust eraldiseisva

maksimumhinde tingimusena. Hankija hindas (ärisaladus) vastavalt lähteülesandes ja ERD

alakriteeriumis nimetatud kvaliteeditunnustele. (ärisaladus).

7. Kolmas isik, Nortal AS, vaidleb vaidlustusele vastu

7.1. Kolmandale isikule edastatud vaidlustuse ärisaladuseta versioonist olid eemaldatud

Hankija tuvastatud puuduste ja Vaidlustaja vastuväidete sisulised osad. Kolmas isik leiab, et

ärisaladuse kaitse tuleb ühildada menetlusosalise kaitseõigusega ning vähemalt vaidlusaluste

5 (9)

etteheidete ja vastuväidete põhisisu tuleb avaldada üldistatud kujul.

7.2. Kuna vaidlusaluste puuduste sisu ei olnud Kolmandale isikule esialgu teada, esitas ta

üldised seisukohad hindamismetoodika kohta. ERD alakriteerium nägi ette kvalitatiivse

hindamise, mille raames oli Hankijal õigus hinnata andmemudeli vastavuse taset RHAD-is

nimetatud tunnustele. Proovitöö laialt sõnastatud eesmärke arvestades võis Hankija seejuures

hinnata ka tehnilise lahenduse omadusi ja puudusi, mida RHAD-is ei olnud eraldi nimetatud,

kui need olid avaldatud kvaliteeditunnustega seotud.

05.10.2026 esitas Kolmas isik täiendava seisukoha.

7.3. Vaidlustaja andmemudelist ei nähtu piisavalt selgelt, kuidas ettevõtte profiili ja

laenutaotluse sihtturuandmeid seostatult kasutada, mis piirab andmete taaskasutamist ning

suurendab dubleerimise ja ebakõlade riski. Hankija hilisemad selgitused avasid Kolmanda isiku

arvates üksnes hindamisotsuses nimetatud puuduse mõju ega lisanud uut hindamisalust.

7.4. Kliendiprofiili eemaldamisel ei võimalda mudel varasemat profiili taastada ega säilitada

selle ajaloolist kujunemist. Seda omadust võimaldab kvalitatiivselt hinnata lähteülesandes

nimetatud tervikliku „mälu“ ja kliendiloo vajadus ning andmete terviklikkuse, kvaliteedi ja

lahenduse jätkusuutlikkuse nõuded. Varem esitatud taotluste andmete säilimine ei kõrvalda seda

piirangut. Täiendavalt viitab Kolmas isik ristfunktsionaalsetele nõuetele CFR071 ja CFR062.

7.5. Kokkuvõttes on mõlemal Hankija tuvastatud puudusel sisuline seos ERD alakriteeriumiga

ning Hankijal oli alus hinnata Vaidlustaja lahendust 5 punktiga.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Riigihankes oli pakkumuste hindamisel võimalik saada kokku 100 väärtuspunkti.

Hindamiskriteeriumi „Proovitöö“ osakaal oli 80 ja töötunni hinna osakaal 20 väärtuspunkti.

Proovitööd hinnati kuue alakriteeriumi alusel. Käesolev vaidlus puudutab Vaidlustaja

pakkumuse hindamist üksnes alakriteeriumi „Andmemudel (ERD) ja selle kirjeldus“ (ERD

alakriteeriumi) alusel.

ERD alakriteeriumis oli võimalik saada 10, 5 või 1 hindepunkti. 10 punkti anti juhul, kui

pakkumus vastas etteantud kriteeriumile täielikult, 5 punkti juhul, kui pakkumus vastas

kriteeriumile olulises osas, ning 1 punkt juhul, kui pakkumus vastas kriteeriumile vähesel

määral. ERD alakriteeriumi sisukirjelduse kohaselt hinnati, kas andmemudel toetab terviklikult

ja korrektselt keskse kliendiprofiili vajadusi ja on arusaadavalt dokumenteeritud, kas selle

võimekus ja laiendatavus on selgelt nähtavad, kas andmetüübid ja seosed on optimaalsed ning

kas andmemudel toetab andmete taaskasutust.

Hindamismetoodika p 7 nägi ette: Kvaliteediga seotud hindamiskriteeriumi puhul toimub

punktide andmine kollegiaalselt hankija moodustatud komisjoni poolt ning iga alakriteeriumi

puhul leitakse komisjoni liikmete ühine punktide arv. Alakriteeriumile antakse maksimaalne arv

punkte, kui hinnatav tunnus on võrdne või suurem punkti sisukirjeldusest. Juhul, kui

alakriteerium on punkti sisukirjelduse põhjal nõutud ulatuses täitmata, hinnatakse kvaliteediga

seotud hindamiskriteeriumit ühe taseme võrra madalama punktide arvuga.  

Vaidlustaja pakkumus sai proovitöö eest kokku 45 hindamispunkti, mis andis 72 väärtuspunkti,

ning töötunni hinna eest 20 väärtuspunkti, kokku 92 väärtuspunkti. Kolmanda isiku pakkumus

sai proovitöö eest 50 hindamispunkti, mis andis 80 väärtuspunkti, ning töötunni hinna eest 20

väärtuspunkti, kokku 100 väärtuspunkti.

9. Hankija andis Vaidlustaja pakkumusele ERD alakriteeriumi eest 5 punkti, leides, et

andmemudel on loogiliselt struktureeritud ning toetab andmete taaskasutust, (ärisaladus).

Hankija leidis nimetatud puuduste tõttu, et andmemudel vastas alakriteeriumile olulises osas,

6 (9)

kuid mitte täielikult.

Kui Vaidlustaja pakkumusele antaks ERD alakriteeriumis 5 punkti asemel 10 punkti, suureneks

tema proovitöö hindamispunktide summa 45-lt 50-le ning proovitöö annaks 80 väärtuspunkti.

Koos töötunni hinna eest saadud 20 väärtuspunktiga oleks Vaidlustaja pakkumuse kogutulemus

100 väärtuspunkti ehk võrdne Kolmanda isiku pakkumuse tulemusega. Sellisel juhul tuleks

RHAD lisa 4 kohaselt edukas pakkumus välja selgitada liisuheitmise teel. Seega võib

vaidlustatud hindamine mõjutada Vaidlustaja võimalust hankeleping sõlmida.

Vaidluse lahendamiseks tuleb kontrollida, kas Hankijal oli õigus leida, et vähemalt ühe

hindamisotsuses nimetatud puuduse tõttu ei vastanud Vaidlustaja andmemudel ERD

alakriteeriumile täielikult.

10. RHS § 117 lg 1 kohaselt hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi riigihanke

alusdokumentides avaldatud hindamiskriteeriumide ja nende suhtelise osakaalu kohaselt ning

tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks majanduslikult soodsaima pakkumuse.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et proovitöö andmemudeli hindamine vaidlusaluse

alakriteeriumi alusel on olemuselt kvalitatiivne hindamine, mille puhul on Hankijal ulatuslik

hinnanguruum. Riigikohus on 11.12.2020 otsuse nr 3-20-1198/58 p-s 17 leidnud, et hankija

otsuse hinnangulisele iseloomule vaatamata tuleb vaidlustuskomisjonil ja kohtul hinnata, kas

hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid,

samuti seda, kas hindamine toimus RHAD-is teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt.

Vaidlustuskomisjon ja kohtud ei pea selliste hinnangute kontrollimisel asendama hankija

hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi, kuid kõrvaldada tuleb

vähemalt olulised kahtlused.

Riigikohus on sama otsuse p-s 20 selgitanud, et hindamiskomisjonile peab jääma vabadus oma

tööd korraldada, muutmata hindamiskriteeriume ega nende osakaale. Hindamismetoodika ei

pea olema ammendav ning seda võib pärast pakkumuste avamist konkreetsetele pakkumustele

kohandada, kuna kvalitatiivse hindamise kriteeriumides ei ole võimalik ette näha kõiki detaile,

mis võivad hindamisel oluliseks osutuda. Seega ei tähenda asjaolu, et Vaidlustaja lahenduse

konkreetset omadust või puudust ei ole RHAD-is sõnaselgelt nimetatud iseenesest, et Hankija

ei võiks seda kvalitatiivsel hindamisel arvesse võtta. Määrav on, kas arvesse võetud asjaolu on

sisuliselt seotud RHAD-is avaldatud hindamistunnusega ega kujuta endast pärast pakkumuste

esitamist uue hindamiskriteeriumi või maksimumhinde saamise tingimuse kehtestamist.

11. Hindamisotsuse põhjendatuse kontrollimisel tuleb lähtuda ka Riigikohtu lahendi nr

3-20-1198/58 p-st 21, mille kohaselt peab edukaks tunnistamise otsusest või selles viidatud

dokumendist nähtuma, millistele alustele Hankija otsustus tugineb, kuid Hankija võib otsuse

põhjendusi vaidluse käigus täpsustada.

Põhjenduste täpsustamine ei võimalda Hankijal siiski vaidlustusmenetluses asendada

hindamisotsuses nimetatud puudust teise puudusega ega luua hindamisele uut faktilist või

sisulist alust. Seetõttu tuleb käesolevas asjas hinnata, kas Hankija vaidlustusmenetluses esitatud

selgitused avavad hindamisotsuses nimetatud puuduste sisu ja mõju või muudavad hindamise

algset alust. Hindamise põhjendus peab ühtlasi võimaldama kontrollida, miks ei vasta

pakkumus maksimumtasemele.

12. Käesolevas asjas tuleb ERD alakriteeriumi sisustamisel arvestada ka proovitöö

lähteülesandes määratletud proovitöö eesmärki ja andmemudelile esitatud nõudeid.

Proovitöö lähteülesande p 2.1 kohaselt oli proovitöö eesmärk: hinnata pakkuja võimekust

analüüsida, disainida, modelleerida ja kirjeldada lahendust, mis võimaldab

iseteeninduskeskkonnas luua ärirakenduste üleselt toimiva keskse kliendiprofiili. Keskse

kliendiprofiili all mõisteti lahendust, mis koondab ettevõtte profiiliga seotud andmete

haldamise ühtsesse loogilisse tervikusse. Lahendus pidi võimaldama andmete taaskasutamist

erinevates äriprotsessides ja vähendama olukordi, kus kasutaja peab samu andmeid korduvalt

7 (9)

sisestama. Proovitöö eesmärkide hulgas nimetati muu hulgas andmete dubleerimise ja sama

info korduva küsimise vähendamist, once-only põhimõtte rakendamist, ettevõtte ja sellega

seotud isikute andmete läbivat kasutamist mitmes äriprotsessis ning andmete terviklikkuse,

kvaliteedi ja ajakohastamise vajadustega arvestamist.

Proovitöö lähteülesande andmemudeli osa kohaselt pidi pakkuja esitama andmemudeli ERD

kujul ning kirjeldama mudelis kasutatud olemeid, seoseid, võõrvõtmeid ja indekseid.

Andmemudel pidi toetama vähemalt kliendiprofiili, ettevõtte põhiandmete ja seotud isikute

andmeid ning välisest allikast pärit andmete eristamist kasutaja sisestatud andmetest.

Andmebaasilahenduses tuli andmemudel reaalselt rakendada ning näidata, kuidas rakendus

kasutab andmebaasi kliendiprofiili andmete salvestamiseks, muutmiseks ja pärimiseks.

13. Hankija tõi Vaidlustaja pakkumuse hindamisel ühe puudusena välja, et (ärisaladus).

Poolte vahel ei ole vaidlust hindamise aluseks oleva põhilise faktilise asjaolu üle. Vaidluse sisu

on selles, kas ja millise tähenduse võis Hankija sellele asjaolule ERD alakriteeriumi alusel

kvalitatiivse hinnangu andmisel omistada.

Vaidlustaja selgituse kohaselt(ärisaladus).

14. Vaidlustuskomisjon ei pea otsustama, kas Vaidlustaja valitud lahendus on tehniliselt õige

või vale. Kontrollida tuleb, kas Hankija hinnang jäi avaldatud hindamistunnuste piiresse ja on

kontrollitavalt põhjendatud.

ERD alakriteeriumis hinnati muu hulgas andmemudelis kasutatud seoste optimaalsust ja

andmete taaskasutamist. Vaidlustuskomisjon leiab, et kuna ERD alakriteeriumis oli sõnaselgelt

ette nähtud seoste optimaalsuse ja andmete taaskasutamise hindamine, oli Hankijal õigus

hinnata Vaidlustaja valitud seoste ülesehituse mõju nendele omadustele.

15. Vaidlustaja leiab, et Hankija hindamisotsuse põhjendus ei võimaldanud aru saada

etteheidetud puuduse sisust ning Hankija muutis vaidlustusmenetluses algset põhjendust.

Vaidlustaja leiab, et Hankija põhjendustest ei selgu, kas peeti silmas olemasoleva seose

ebapiisavat dokumenteerimist või seda, et teatud seos oleks pidanud andmemudelis olema.

Vaidlustaja peab hindamisotsusest erinevaks põhjenduseks ka hilisemaid viiteid (ärisaladus).

Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et hindamisotsuse algne põhjendus on napp ning

sellest ei nähtu üksikasjalikult, miks pidas Hankija seda andmemudeli kvaliteeti vähendavaks

ega seda, millist ERD alakriteeriumi omadust see mõjutas. Põhjenduse nappus ei too siiski

automaatselt kaasa otsuse õigusvastasust, kui vaidlustusmenetluses esitatud selgitused avavad

hindamisotsuses juba väljendatud hinnangu sisu ega asenda seda uue faktilise puuduse või

hindamisalusega.

16. Hankija on vaidlustusmenetluses selgitanud, et (ärisaladus). Hankija hinnangul ei nähtu

valitud lahendusest, kuidas saab olemasolevaid sihtturuandmeid keskse kliendiprofiili vaates

terviklikult käsitleda ja sama sihtturgu puudutavat teavet eri äriprotsessides seostatult kasutada.

Hankija on leidnud ka, et valitud lahendus vähendab andmemudeli kvaliteeti, võib kaasa tuua

andmete dubleerimise ja ebakõlade tekkimise riski ega toeta once-only põhimõtte rakendamist.

Andmete taaskasutamine ja seoste optimaalsus on nimetatud ERD alakriteeriumis ning

proovitöö eesmärkide hulka kuulusid andmete käsitlemine ühtse loogilise tervikuna, nende

taaskasutamine eri äriprotsessides ning dubleerimise ja sama teabe korduva küsimise

vähendamine. Vaidlustuskomisjon leiab seetõttu, et Hankija hilisemad selgitused andmete

taaskasutamise ja dubleerimise riski kohta avavad hindamisotsuses nimetatud seose puudumise

kvalitatiivset tähendust ega kujuta endast uut hindamisalust.

17. Teistsugust järeldust ei saa teha ka sellest, et Hankija tõi välja näite võimalikust teistsugusest

tehnilisest lahendusest. Hankija on selgitanud, et tema etteheide ei seisne selles, et Vaidlustaja

oleks pidanud valima ühe kindla tehnilise lahenduse. Kui Hankija oleks käsitanud ühte tehnilist

8 (9)

lahendust 10 punkti saamise tingimusena, mida RHAD-is ette ei nähtud, oleks tegemist pärast

pakkumuste esitamist lisatud hindamistingimusega. Menetlusmaterjalidest sellist järeldust teha

ei saa. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija kirjeldatud alternatiivne modelleerimisviis oli

üksnes näide.

18. Vaidlustuskomisjon leiab eeltoodu põhjal, et Hankija võis (ärisaladus) Vaidlustaja

andmemudeli kvalitatiivsel hindamisel arvesse võtta. See asjaolu oli seotud ERD alakriteeriumi

tunnustega, mille kohaselt hinnati muu hulgas andmemudelis kasutatud seoste optimaalsust ja

andmete taaskasutamist. Hankija on andmemudeli omaduse mõju seostanud andmete eri

äriprotsessides taaskasutamise ning seoste optimaalsusega. Hankijal oli selle asjaolu tõttu alus

leida, et Vaidlustaja andmemudel ei vasta ERD alakriteeriumile täielikult. Asjaolu, et

(ärisaladus), ei tähenda, et Hankija pidi lugema selle ERD alakriteeriumi maksimumtasemele

täielikult vastavaks. Seetõttu puudub alus järeldada, et Hankija oli kohustatud andma

Vaidlustaja pakkumusele nimetatud alakriteeriumis 10 punkti.

19. Hankija põhjendas Vaidlustaja pakkumusele 5 punkti andmist lisaks asjaoluga, et

(ärisaladus).

Vaidlustuskomisjon leiab, et selle hindamispõhjenduse õiguspärasuse kohta ei ole vaidluse

lahendamiseks vaja seisukohta võtta.

RHAD-i hindamismetoodika kohaselt eeldas 10 punkti andmine ERD alakriteeriumile täielikku

vastavust ja 5 punkti anti olulises osas vastavuse korral. Kuna p-des 8–18 toodud põhjustel oli

Hankijal juba esimese puuduse tõttu alus jätta Vaidlustaja andmemudel alakriteeriumile

täielikult vastavaks lugemata, ei saa teise hindamispõhjenduse õiguspärasus mõjutada vaidluse

tulemust.

Vaidlustuskomisjon on ka varasemas praktikas leidnud, et juhul, kui hindamismetoodika

kohaselt piisab madalama punktitaseme kohaldamiseks ühe puuduse esinemisest, ei too teise

hindamispõhjenduse võimalik äralangemine iseenesest kaasa hindamisotsuse õigusvastasust.

Seetõttu jätab vaidlustuskomisjon lahendamata Vaidlustaja ja Hankija erimeelsuse selles,

(ärisaladus) arvestamine oli ERD alakriteeriumi alusel lubatud.

20. Eeltoodust tulenevalt leiab vaidlustuskomisjon, et Hankija ei ole Vaidlustaja pakkumusele

alakriteeriumi „Andmemudel (ERD) ja selle kirjeldus“ alusel 5 punkti andmisel rikkunud RHS

§ 117 lg-t 1 või RHAD-i. Seega puudub alus ka Hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks,

millega Kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks. Vaidlustus tuleb RHS § 197 lg 1 p 4

alusel jätta rahuldamata.

21. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

21.1. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

21.2. Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotlused mõista Vaidlustajalt välja tema lepinguliste

esindajate kulud kokku 3726 eurot (käibemaksuta), õigusabi osutamise eest 16,2 töötunni

ulatuses.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades vaidlustuse mahtu ning keerukuse astet on

Kolmanda isiku lepinguliste esindajate kulud mõnevõrra ülepaisutatud. Vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et vajalikud ja põhjendatud on Kolmanda isiku õigusabikulud 12 tunni ulatuses

summas 2760 eurot (käibemaksuta) ja need tuleb Vaidlustajalt välja mõista.

9 (9)

21.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maria Alajõe