Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / Registrikood 70001952

Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected]

Teie 15.10.2026 nr RIIGIKOGU/26-1055/- 3T Meie 19.10.2026 nr 1.2-3/2284-4

Vabariigi Valitsuse seisukoht perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (1022 SE) kohta

Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esinaine Signe Riisalo Vabariigi Valitsus vaatas 15. oktoobri 2026. a istungil läbi Riigikogu sotsiaalkomisjoni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu (1022 SE) ning otsustas eelnõu toetada. Eelnõu sisaldab kolme vajalikku seadusemuudatust. Tulenevalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14.09.2026 määrusest asjas 5-26-26 on tekkinud olukord, kus Sotsiaalkindlustusamet peaks perehüvitiste seadust tõlgendama ja rakendama teisiti, kui seda on tehtud siiani alates 2022. aastast. Riigikohtu lahendi järgi tuleks neile töötavatele emadele, kes on saanud enne lapse sündi ema vanemahüvitist (mille suuruse arvutusperiood on seotud lapse eeldatava sünnitähtajaga), maksta pärast lapse sündi ka jagatavat vanemahüvitist samas suuruses ehk lapse eeldatavast sünnitähtajast lähtudes. Siiani on nende emade vanemahüvitis pärast lapse sündi seaduse alusel ümber arvutatud. Samal ajal on mittetöötavate emade ning kõigi isade jaoks vanemahüvitise suuruse arvutusperiood endiselt seotud lapse tegeliku sünniajaga, mis loob isikute vahel põhjendamatu erisuse. Samuti tekitab olukord rakendusliku probleemi, kuivõrd Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem SKAIS arvutab hüvitiste suurused lapsevanematele automaatselt ja arvutusloogikate muutmisel oleks vajalik infosüsteemi vastavalt arendada ja seni teha vajalikud ümberarvutused isikutele käsitsi. Sotsiaalministeeriumi hinnangul puudub sisuline põhjus seni kehtinud arvutusloogikaid muuta, selliseid põhjuseid ei toodud esile ka Riigikohtu lahendis. Selle asemel tuleb viia seaduse tekst kooskõlla normi algse eesmärgiga ja senise rakenduspraktikaga. Teine muudatus puudutab perehüvitiste seaduses sätestatud elatisabi regulatsiooni. Riik maksab elatisabi teatud juhtudel lapse ülalpidamise toetamiseks, kui tema vanem ülalpidamiskohustust ei täida. Kehtivas seaduses puuduvad erinormid elatisabi maksmise korral riigile üleläinud elatisnõuete aegumise kohta, mistõttu need võivad aeguda enne, kui riigil tekib tegelik võimalus nõue elatisvõlgnikult sisse nõuda. Seetõttu on vajalik täpsustada nende nõuete aegumistähtaega ja luua aegumise

2

peatumise erisus, mille tulemusel nõuded aeguksid samadel põhimõtetel lapse elatisnõudega. Kolmas, tehniline muudatus parandab ilmse viitevea 01.10.2026 jõustunud toitjakaotustoetuse üleminekusättes. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Maarja Kärson [email protected] Lisaadressaadid: Riigikantselei