| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 7-6/7591-1 |
| Registreeritud | 20.10.2026 |
| Sünkroonitud | 21.10.2026 |
| Liik | Väikehange |
| Funktsioon | 7 EL otsustusprotsessis osalemine ja rahvusvaheline koostöö |
| Sari | 7-6 EL ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika (EÜSF) ja taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) projektid |
| Toimik | 7-6 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Stanislav Solodov (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Kriminaalpoliitika valdkond, Kriminaalpoliitika osakond, Arenduse ja kriminaalstatistika talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Tehniline kirjeldus
1. Teenuse osutamise eesmärk ja indikaatorid Teenuse osutamise eesmärk on saavutada 14-29 aastase noore (edaspidi ka teenuse kasutaja) hoidumine uutest seadusrikkumistest, sisenemine tööturule või liitumine õppetegevusega või nendes tegevustes püsimine. Teenuse osutamiseks tegevuste kavandamisel tuleb arvestada, et teenuste eesmärgi täitmise hindamiseks kasutatakse järgmisi indikaatoreid: 1. Tööturu näitaja: 70% (seitsekümmend protsenti, sh) teenust kasutanutest osalevad 1 (üks)
kuu pärast teenuselt lahkumist tööturul (töötavad või on töötuna registreeritud Töötukassas);
2. Retsidiivsusnäitaja1 kriminaalhooldusaluste hulgas: alla 21% (kakskümmend üks, sh) teenust kasutanutest on kriminaalhoolduse algusest arvates ühe aasta jooksul uues kuriteos kahtlustatavana üle kuulatud.
3. Retsidiivsusnäitaja vanglast vabanenute hulgas: alla 33% (kolmkümmend kolm, sh) teenust kasutanutest on vanglast vabanemisest ühe aasta jooksul uues kuriteos kahtlustatavana üle kuulatud.
Pakkuja peab ette nägema nõustaja(te) olemasolu ja valmisoleku osutada teenust üle Eesti. Osutatavad teenused peavad olema teenuse sihtrühmale tasuta. Teenus tellitakse ja kaasrahastatakse Euroopa Liidu projektist „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ (2021-2027.4.07.23-0009) tegevuse 4.1. „Iseseisvumist ja õiguskuulekust toetavad sekkumised kogukonnas“ raames2.
2. Teenuse sihtrühm Teenuse sihtrühmaks on noor, kelle toime pandud õigusrikkumised peavad põhjuslikult olema seotud äärmuslike vaadete esinemisega või nende omaks võtmisega. Sihtrühma kuulub 14-29-aastane noor, kes on teenuse kasutamisega nõus ja vastab ühele järgmistest tingimustest3:
a) süüdimõistetu ja kannab vanglakaristust; b) vanglast vabanenud, sõltumata vanglast vabanemise ajast, sh ennetähtaegselt; c) vahistatu või vahi alt vabanenud, sõltumata vahi alt vabanemise ajast; d) kriminaalhooldusalune, kellele on määratud käitumiskontroll; e) kohtueelses või kohtumenetluses süüdistatav või kahtlustatav; f) kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud (KarS-i § 73–74); g) vangistuse asemel saanud muu karistuse (KarS-i § 69–69²) või alaealisele või
noorele täiskasvanule kohaldatud mõjutusvahendi (KarS-i § 87); h) noor, kelle suhtes on prokuratuur või kohus lõpetanud kriminaalmenetluse
KrMS-i §-de 201, 202, 203 või 203¹ alusel; i) on kinnise lasteasutuse teenusel või sellelt väljunud;
1 Teenuse kasutajate, kes ei ole kriminaalhooldusalused või ei vabane vanglast, retsidiivsusnäitajaid hinnatakse teenuse kasutamise alguse kuupäevast ning neid arvestatakse eraldi. 2 Lisainfo projekti kohta: Noorte korduvkuritegevuse ennetamine | Justiits- ja Digiministeerium 3 Juhul kui muudetakse projekti toetuse andmise tingimustes p 4.1.4. sihtrühma määratlust, siis käsitletakse sama määratlust ka käesolevas väikehankes.
j) väärteo toime pannud ja kelle süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi või kellele määratakse mõjutusvahend või kohustus (VTMSi § 30 lg 1 punktid 1, 3 ja 4).
Teenuse peamine sihtrühm on punktides d–h kirjeldatud noored. Ülejäänud punktides kirjeldatud noori eelduslikult teenusele ei suunata või tehakse üksikuid suunamisi. Eeldatav noorte arv, kellele tuleb teenust samaaegselt osutada on 1-3 noort. Eeldatav teenuse saajate arv lepinguperioodi jooksul kokku on kuni 30 noort4. Teenuseosutajal peab olema valmisolek osutada teenust üle Eesti. Hankijal on õigus suurendada teenuse saajate arvu arvestades lepingu maksimaalset rahalist mahtu.
3. Teenuse kirjeldus Teenuse eesmärk on äärmuslike vaadete tõttu toime pandud õigusrikkumistele reageerimiseks sobiva sekkumise pakkumine, eesmärgiga vähendada uute samaliigiliste õigusrikkumiste toimepanemise tõenäosust. Kõrval eesmärk on äärmuslikest vaadetest irdumise motiveerimine ja toetamine. Eesmärk on toetada noort sotsiaalsete oskuste (taas)õppimisel ja tööturule (või õppesse) naasmisel. Olenevalt sihtrühma keerukusest peavad pakutavad tegevused olema mitmekesised, võimaldades eri lähenemisi kombineerida konkreetse õigust rikkunud noore vajaduste ja võimaluste järgi. Selline lähenemine suurendab tõenäosust, et noored saavad vajalikku tuge õigel ajal ja õiges kohas. Kui sihtrühma kuuluv noor kannab vanglakaristust, alustab nõustaja temaga kohtumisi kuni kuus kuud enne vabanemist, pärast seda jätkub töö kogukonnas. Vanglas keskendutakse noore vajaduste väljaselgitamisele ja tema ettevalmistamisele, kogukonnas tegevused jätkuvad koos uues keskkonnas kohanemisega. Nõustaja ülesanded on järgmised: 1) noorega koostöösuhte loomine ja hea tahte leppe sõlmimine; 2) koostöös noorega tema vajaduste, murede ja võimaluste väljaselgitamine; 3) noore abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul igapäevases elukeskkonnas; 4) koostöös noorega eesmärkide püstitamine ja tegevuskava koostamine igapäevaelus esile kerkivatele muredele lahenduste leidmisel; 5) noore isiksusliku, sotsiaalse, kutselise ja haridusliku arengu toetamine, motiveerimine, emotsionaalse ja psühhosotsiaalse toe pakkumine; 6) koostöös noorega teda toetava võrgustiku kujundamine (pereliikmed, tuttavad, spetsialistid, teenuseosutajad); 7) konfidentsiaalsuse ja eetika põhimõtete järgimine; 8) korrektne koostöösuhte lõpetamine eesmärkide täitumisel, kokkulepitud aja möödumisel, hea tahte leppe tingimuste rikkumisel, kontakti kadumisel, vastastikusel kokkuleppel vm põhjusel; 9) koostöösuhete loomine ja hoidmine, kokkulepetest kinnipidamine noore toimetulekuks oluliste asutuste ja organisatsioonide esindajatega (sõltuvusraviasutused, tugigrupid, nõustamiskeskused, haridusasutused, Eesti Töötukassa, majutuskeskused, KOV jt), kriminaalhooldajatega, vanglatöötajatega ja teiste tugiisikutega. Eelduslikult on madalama riskiga noore puhul nõustamise töömaht ühes kuus 1-3 tundi ja kõrgema riskiga noore puhul 2-4 tundi. Täpne teenuse maht (sh vajalikud tegevused,
4 Sealhulgas teenust korduvalt kasutavad noored.
kohtumise sagedus ja –viis) ja osutamise periood otsustatakse noorest lähtuvalt. Teenuse kestus on kuni 18 kuud. Teenuseosutaja täidab noorega (teenuse kasutaja) töötamisel kliendipäevikut, mille esitab igakuiselt hankijale. Kliendipäevik peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
nõustaja nimi;
teenuse kasutaja nimi;
ülevaade läbiviidud tegevustest, mis on vajalikud teenuse eesmärgi täitmiseks;
koostöö lõppemisel nõustaja hinnang eesmärgi täitmisele ja põhjus. Koostöö asutustega ja sihtrühma jõudmine teenusele Kriminaalhoolduse, prokuratuuri, politsei, kaitsepolitsei või vangla töötaja hinnangu tulemusena tehakse teenuseosutajale päring noore teenusele vormistamiseks. Teenusele suunamine ei saa toimuda üksnes üldise abivajaduse või riskikäitumise olemasolu põhjal, vaid eeldab suunajalt oskust hinnata sihtrühma vastavust osutatavale teenusele. Noore teenusele vormistamise otsustab teenuseosutaja. Hankija eeldab teenuseosutajalt aktiivset koostööd, sh tegevuste planeerimisel, elluviimisel, andmete kogumisel, aruandluse esitamisel jne. Tihe koostöö aitab luua ja hoida teenuste kvaliteeti ning hõlbustab hilisemat lepingu nõuetekohase täitmise aruandlust.
4. Nõuded meeskonnale Teenust osutab eelduslikult üks nõustaja. Täpsem nõustajate arv ja täiendavate liikmete kaasamine sõltub pakkuja nägemusest. Pakkuja peab pakkumuses vormil „Pakkuja meeskond“ nimetama nõustaja(d), omandatud kogemuse ja läbitud koolituse(d) p 2 nimetatud sihtrühmaga töötamisel. Täiendavate liikmete kaasamisel tuleb välja tuua nende roll teenuse osutamisel ja kogemus ettenähtud rolli täitmiseks. Nõustaja peab olema alaline liige, kes vastutab p 3 kirjeldatud tegevuste elluviimise eest. Üldjuhul on nõustaja optimaalne koormus töötada samaaegselt kuni 3 (kolme) noorega. Vajadusel võib nõustaja osutada teenuseid samaaegselt enam kui 3 (kolmele) noorele, kui seetõttu ei kannata osutatavate teenuste kvaliteet. Pakkuja peab teenuse osutamisel ja meeskonnas nõustajate arvu planeerimisel arvestama, et töö eeldab vajadusel Eesti eri piirkondadesse sõitmist. Nõustaja peab olema valmis sõitma piirkonda kohale, osalema võrgustikutöös, hoidma noorega kontakti jm viisil täitma p 3 kirjeldatud ülesandeid. Teenuseosutamiseks peab nõustaja olema võimeline viima nõustamist läbi eesti- ja vene keeles; oskama luua noorega kontakti ja tööks turvalise õhkkonna (aktiivne kuulamine, empaatiavõime jms); selgitama enda rolli, info kogumise eesmärki ning selle kasutamise tingimusi. Nõustajale esitavad nõuded Nõustajal peavad olema:
vähemalt 2-aastane töökogemus noorte või riskikäitumisega noortega töötamisel;
erialase koolituse, täienduskoolituse või töö kaudu omandatud kogemused äärmuslike vaadete ja radikaliseerumise mehhanismidest (nt identiteedikriis, kuuluvusvajadus, marginaliseerumine); äärmusideoloogiatest ja nende levikukanalitest (sh veebikeskkond).
Nõustaja, kes töötab vahetult 14-17 aastaste noortega, on lastekaitseseaduse § 18 lg 2 mõistes
lastega vahetult töötavad isikud ja peavad vastama lastekaitseseaduse § 20 ning
sotsiaalhoolekande seaduse § 36 lg 1 sätestatud nõuetele. Kui pakkuja kaasab lastega vahetult
tegelemisse ka täiendavad liikmeid peab pakkuja veenduma ka nende vastavuses eeltoodud
nõuetele. Pakkuja vormil „Pakkuja meeskond“ peab olema kirjelduses välja toodud, kuidas
tagatakse nõustaja jt liikmete vastavus 14-17 aastaste lastega töötamiseks.
Kui nõustaja teeb tööd vanglas viibiva noorega, peab tegevuste läbiviimisel arvestama vanglate
tööd reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuetega, eelkõige vangistusseadus5, vangla
sisekorraeeskiri6 ja justiitsministri 05.09.2011 määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas7“
(edaspidi määrus). Määruse § 2 alusel teostatakse vanglas järelevalvetoiminguid, nt:
isikute ja ruumide üle peetakse visuaalset või elektroonilist jälgimist (p 1);
sisenemisel ja väljumisel kontrollitakse isikute ja sõidukite seaduslikkust (p 3);
sisenemisel ja väljumisel teostatakse isikute ja sõidukite läbiotsimine (p 6). Tööülesannete täitmiseks taotleb nõustaja vanglasse sisenemiseks sissepääsuloa, mis eeldab
nõusolekut teostada tema suhtes taustakontroll8. Taustakontrolli teostab vangla teabe- ja
uurimisosakond. Vanglasse sisenemisel peab arvestama määruse § 21 (vanglasse sisenemisel
kaasa võtta lubatud asjad).
5. Hankelepingu eeldatav maksumus ja tasumise tingimused
Hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 40 000 eurot. Lepingu hind tasutakse kuupõhiselt vastavalt reaalselt osutatud teenusele (noorte arv kuus x pakkumuses esitatud teenuse osutamise kulu).
6. Taustinformatsioon
Radikaliseerumise ja äärmusluse olemus Radikaliseerumine on järkjärguline ja kompleksne protsess, mille käigus inimene või grupp võtab omaks radikaalse ideoloogia või uskumused, mis õigustavad, aktsepteerivad, toetavad või kutsuvad üles vägivalla kasutamisele poliitilise või ideoloogilise eesmärgi saavutamiseks. Radikaliseerumine ei ole üksik sündmus, vaid protsess, mille arengut mõjutavad erinevad isiklikud, sotsiaalsed, poliitilised ja keskkondlikud tegurid. Eesti kontekstis käsitletakse äärmuslust muu hulgas ühiskonnas kehtivate normide ja seaduste radikaalse eiramise kaudu. Äärmuslike ideoloogiate puhul võivad avalduda näiteks teiste sotsiaalsete või etniliste rühmade vaenamine, agressiivne oma vaadete pealesurumine, demokraatliku süsteemi tagasilükkamine ning potentsiaalne valmisolek vägivallaks.9 Oluline on seejuures arvestada, et radikaalne arvamus, kriitiline suhtumine riiki või ühiskonda, alternatiivne maailmavaade või mõne äärmusliku materjali vaatamine ei tähenda iseenesest, et inimene on radikaliseerunud. Radikaliseerumise hindamisel on oluline vaadelda hoiakute, uskumuste ja käitumise tervikut ning eelkõige seda, kas vägivalda hakatakse pidama õigustatuks või vastuvõetavaks vahendiks. Ennetustöö käsitluses ei ole olemas ühte kindlat radikaliseerumise teed ega ühtset riskiprofiili.
5 https://www.riigiteataja.ee/akt/12772547?leiaKehtiv 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/12876858?leiaKehtiv 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/123032021013 8Isikuandmete töötlemise eesmärgiks on tagada nende isikute usaldusväärsus, kellele tahetakse usaldada avaliku võimu ülesannete või nendega püsivalt puutumuses olevate ülesannete täitmine või kes neid ülesandeid täidavad. Isikuandmete töötlemise käigus tehakse päringuid karistusregistrisse, politsei andmekogusse, kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus ning töödeldakse infot avalikke allikaid kasutades. 9 Loe lisaks Kaitsepolitsei aastaraamatuid: aastaraamat-2023-2024.pdf ja aastaraamat-2024-2025_0.pdf
Teenuse sihtrühmaks on radikaliseerunud noored, kelle puhul esineb tuvastatud äärmusliku ideoloogia omaksvõtt, selle levitamisele või vägivalda õigustavatele hoiakutele ning kelle puhul on vajalik toetav või rehabiliteeriv sekkumine. Radikaliseerunud noor Hanke kontekstis võib radikaliseerunud noorena käsitleda noort, kelle puhul on olemas piisavalt selged tunnused selle kohta, et ta on liikunud radikaliseerumise protsessis sellise tasemeni, kus ta:
võtab järjepidevalt omaks äärmusliku ideoloogia või maailmavaate; õigustab, toetab või aktsepteerib ideoloogiliselt motiveeritud vägivalda; peab vägivalda või vägivallaga ähvardamist õiguspäraseks või vajalikuks vahendiks
poliitilise, religioosse või muu ideoloogilise eesmärgi saavutamisel; võib toetada või levitada vägivaldset äärmuslikku propagandat ning püüda teisi sellesse
kaasata; võib väljendada valmisolekut osaleda ise vägivallas või toetada teiste vägivallategusid.
Eeltoodud tunnused ei pea kõik samaaegselt esinema. Radikaliseerumine võib kulgeda erineva kiiruse ja intensiivsusega ning osa noori võib protsessi käigus liikuda vägivalla õigustamiseni ilma, et nad oleksid veel toime pannud konkreetse vägivallateo. Euroopa ennetuspraktika rõhutab, et radikaliseerumise protsess võib jääda vägivallategude toimepanemisest varasemasse etappi. Radikaliseerumise ohus olev noor Radikaliseerumise ohus olevaks nooreks kelle puhul esinevad individuaalsed, sotsiaalsed või keskkondlikud riskitegurid, mis võivad soodustada radikaliseerumisprotsessi kujunemist, kuid kelle hoiakud, väärtushinnangud ja käitumine ei anna veel piisavat alust käsitleda teda radikaliseerunud noorena. Riskiteguriteks võivad olla näiteks:
tugev sotsiaalne tõrjutus või üksildus; kuuluvusvajadus ja identiteedikriis; kokkupuude äärmusliku propaganda või vägivalda õigustava sisuga; kokkupuude äärmuslike veebikogukondadega; tugevad ebaõigluse, pettumuse või tõrjutuse kogemused; traumaatilised või keerulised elusündmused; äärmuslike ideede üha suurem aktsepteerimine; vägivalda või vihkamist õigustava sisu normaliseerumine.
Need tegurid ei tõenda iseenesest radikaliseerumist. Noortel ei ole üht kindlat radikaliseerumise riskiprofiili ning riskitegurite olemasolu ei võimalda automaatselt ennustada, et inimene liigub vägivaldse äärmusluse suunas. Noor, kes ei ole radikaliseerunud Radikaliseerunuks ei käsitleta noort üksnes kriitiliste, provokatiivsete, ebapopulaarsete või peavoolust erinevate seisukohtade, ühiskonnakriitiliste arvamuste, identiteediotsingute või äärmusliku sisuga kokkupuutumise tõttu. Radikaliseerumise mõiste puhul on oluline eristada äärmuslikku või ebapopulaarset arvamust sellest, kui inimene hakkab ideoloogiliselt õigustama või toetama vägivalda. Just vägivalla aktsepteerimine, õigustamine või toetamine radikaliseerumise määratluse oluline element. Radikaliseerumise hindamisel tuleb lähtuda noore hoiakute, väärtushinnangute, identiteedi ja käitumise tervikust ning nende püsivusest ajas.
PAKKUMUSE VORM
TÄIDAB JA ESITAB PAKKUJA
Pakkuja võib teenuse osutamise kirjelduse (p. 3) ja pakkumuse maksumuse seletuskirja (p. 4) esitada soovi korral ka muus vabalt valitud vormis. Pakkumuses esitatav teave on aluseks vastavustingimuste tingimustele vastavuse kontrollimisel ja pakkumuste hindamisel vastavalt hindamismetoodikale.
1. PAKKUJA ÜLDANDMED
Pakkuja ärinimi
Pakkuja registrikood
Pakkuja juriidiline aadress
Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel
Pakkuja volitatud isik pakkumuse esitamisel ja lepingu täitmisel koos kontaktandmetega (e-posti aadress, telefoninumber)
2. PAKKUMUSE MAKSUMUS KOKKU (KÄIBEMAKSUTA)
Pakkumuse maksumus** kuluartiklite lõikes
Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot)
Ühe noore tugiisikuteenus 1 tund (60 min)
3 tundi kuus*
Kaasnevad kulud (nt administratiivkulu, transpordikulu) ühes kuus sõltumata teenust kasutanud noorte arvust
1 kuu 1
Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) 0,00
Käibemaks:
Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) 0,00
*Eelduslikult on madalama riskiga noore puhul nõustamise töömaht ühes kuus 1-3 tundi ja kõrgema riskiga noore
puhul 2-4 tundi. Täpne teenuse maht (sh vajalikud tegevused, kohtumiste sagedus ja –viis) ja osutamise periood otsustatakse noorest lähtuvalt. Noorega kohtumiseks sõidule kuluv aeg ei kuulu teenuseosutamise ühiku sisse, vaid on kaasnev kulu.
**Maksumus esitatakse eurodes täpsusega kaks kohta pärast koma punasega märgitud numbrite asemele a) Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust
täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest.
b) Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikehanke dokumendis märgitud tähtaja.
c) Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu.
d) Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud.
3. TEENUSE OSUTAMISE KIRJELDUS
Pakkuja lähtub hanke tehnilises kirjelduses ja teistes hanke alusdokumentides toodud tingimustest.
Teenuseosutamise kirjeldus
Näiteks, kuidas noorega töötamist planeeritakse; kuidas luuakse ja hoitakse noorega kontakti; kas ja kuidas luuakse kontakt noore lähedastega; kas, kuidas ja milliste ülesannete täitmiseks kaasatakse täiendavaid liikmeid või tehakse koostööd teiste partneritega; mille alusel hinnatakse töö tulemusi, sh teenuse lõpetamise kriteeriume jms.
Pakkuja kirjeldus teenuseosutamisega seotud riskidest ja tegevused maandamiseks
Risk: Pakkuja tegevus riski maandamiseks:
Risk: Pakkuja tegevus riski maandamiseks:
Risk: Pakkuja tegevus riski maandamiseks:
Risk: Pakkuja tegevus riski maandamiseks:
Risk: Pakkuja tegevus riski maandamiseks:
4. PAKKUMUSE MAKSUMUSE SELETUSKIRI
Seletuskiri
Näiteks, kuidas on planeeritud kaasnevad kulud; kuidas on planeeritud nõustaja töömaht ja -tund; kuidas on planeeritud täiendava liikme töömaht ja -tund.
5. VAJADUSEL MUU OLULINE TEAVE
Vajadusel pakkuja poolt muu oluline teave (täita soovi korral)
Pakkuja meeskond
1. Meeskonnaliikmete nimekiri
Nr. Meeskonnaliikme nimi Roll meeskonnas
1.
2.
3.
4.
5.
Vajadusel lisada ridu
2. Nõustaja kogemus*
2.1. Nõustaja nimi *kirjeldada siin…
2.1. On vähemalt 2-aastane töökogemus noorte või riskikäitumisega noortega töötamisel
*kirjeldada siin…
2.1. Erialase koolituse, täienduskoolituse või töö kaudu omandatud kogemused äärmuslike vaadete ja radikaliseerumise mehhanismidest (nt identiteedikriis, kuuluvusvajadus, marginaliseerumine); äärmusideoloogiatest ja nende levikukanalitest (sh veebikeskkond).
*kirjeldada siin… Erialase koolituse, täienduskoolituse või töö kaudu omandatud kogemused (koolituse puhul läbimise aeg ja tellija kontakt)
2.2. Nõustaja nimi *kirjeldada siin…
2.2. On vähemalt 2-aastane töökogemus noorte või riskikäitumisega noortega töötamisel
*kirjeldada siin…
2.2. Erialase koolituse, täienduskoolituse või töö kaudu omandatud kogemused äärmuslike vaadete ja radikaliseerumise mehhanismidest (nt identiteedikriis, kuuluvusvajadus, marginaliseerumine); äärmusideoloogiatest ja
*kirjeldada siin… Erialase koolituse, täienduskoolituse või töö kaudu omandatud kogemused (koolituse puhul läbimise aeg ja tellija kontakt)
nende levikukanalitest (sh veebikeskkond).
*Lisaks esitada nõustaja allkirjastatud CV.
Vajadusel lisada ridu
3. Täiendava liikme roll ja kogemus
3.1. Liikme nimi *kirjeldada siin…
3.1. Roll teenuseosutamisel ja kogemus rolli täitmiseks
*kirjeldada siin nt tööalased kogemused, läbitud koolitused vms
3.2. Liikme nimi *kirjeldada siin…
3.2. Roll teenuseosutamisel ja kogemus rolli täitmiseks
*kirjeldada siin nt tööalased kogemused, läbitud koolitused vms
Vajadusel lisada ridu
4. Lastega töötamise piirang
Kuidas on tagatud 14-17 aastase lapsega töötava meeskonnaliikme(te) vastavus lastekaitseseaduse § 20 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 36 lg 1 nõuetele
*kirjeldada siin…
Anname nõusoleku meie poolt esitatud andmete või dokumentide õigsuse kontrollimiseks
järelpärimiste tegemiseks kolmandatele isikutele ning nõustume, et hankija võib kolmandatelt
isikutelt saadud dokumendid ja andmed võtta käesolevas riigihankes otsuste tegemise aluseks.
Käesolevaga kinnitame, et hankelepingu täitmisel kasutame nimetatud isikuid vastavates
rollides ja nimetatud isikud on andnud enda nõusoleku osalemiseks hankelepingu täitmisel.
Kinnitan, et tagan esitatud meeskonnaga hankelepingu nõuetekohase ja kvaliteetse täitmise.
________________________________________________________________
Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse
üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele.
Vormil märgitud isikute andmete esitamine on vajalik sõlmitava hankelepingu korrektseks
täitmiseks ning hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks
läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes isikute kohta andmete esitamist veendumaks isikute
vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses täita
korrektselt sõlmitav hankeleping, mille vahetul täitmisel osalevad ka vormil märgitud isikud
isiklikult. Hankija kasutab vormil märgitud isikute kohta käivaid andmeid üksnes riigihanke
menetluses ning sõlmitavas hankelepingus.
Hindamismetoodika kirjeldus
Jrk
nr
Hindamis-
kriteerium
Kriteeriumi komponendid Hindamismetoodika Väärtus- punktid
1. Pakkumuse
kogumaksumus
Hankija hindab vormil „Pakkumuse
vorm“ p 2 esitatud pakkumuse
kogumaksumust.
Kõige madalama kogumaksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu väärtuspunkte
(60). Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse
väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
60
2. Teenuse
osutamise
kirjeldus
Hindamisel lähtutakse
informatsioonist, mille pakkuja on
vormil „Pakkumuse vorm“ p 3
esitanud.
Teenuse osutamise kirjelduse eest on võimalik saada maksimaalselt 40 väärtuspunkti:
40 väärtuspunkti (väga hea) – pakkumuses on selgelt ja põhjalikult esitatud
teenuseosutamise kirjeldus. Kirjeldus annab väga hea ülevaate noorega tehtavast tööst,
sh kontakti loomisest ja hoidmisest. Kirjeldatud on tegevused tööülesannete täitmiseks,
planeeritav töömaht ning need on kooskõlas tehnilise kirjeldusega. Kirjeldatud riskid
teenuseosutamisel ja tegevused nende maandamiseks on asjakohased. Esitatud
kirjeldusest nähtub pakkuja väga hea sihtrühma tundmine (spetsiifika ja vajadused)
ning see loob väga head eeldused teenusele seatud eesmärkide ja oodatud tulemuste
saavutamiseks.
30 väärtuspunkti (hea) – pakkumuses on selgelt ja põhjalikult esitatud
teenuseosutamise kirjeldus. Kirjeldus annab hea ülevaate noorega tehtavast tööst, sh
kontakti loomisest ja hoidmisest. Kirjeldatud on tegevused tööülesannete täitmiseks,
planeeritav töömaht ning need on kooskõlas tehnilise kirjeldusega. Kirjeldatud riskid
teenuseosutamisel ja tegevused nende maandamiseks on asjakohased. Esitatud
kirjeldusest nähtub pakkuja hea sihtrühma tundmine (spetsiifika ja vajadused) ning see
loob head eeldused teenusele seatud eesmärkide ja oodatud tulemuste saavutamiseks.
Võrreldes „väga hea“ kriteeriumiga esineb kirjelduses üksikuid küsitavusi või
puudujääke, kuid need pole põhimõttelised ja/või tsiteeritakse pakkumuses kohati vaid
hanke alusdokumentides esitatut.
20 väärtuspunkti (rahuldav) – pakkumuses esitatud teenuseosutamise kirjeldus on
valdavalt läbi mõeldud ja annab ülevaate noorega tehtavast tööst. Esitatud on
tegevused tööülesannete täitmiseks, kuid need ei anna teenuseosutamisest terviklikku
40
ülevaadet. Kirjeldatud riskid teenuseosutamisel ja/või tegevused nende maandamiseks
on esitatud napisõnaliselt. Esitatud kirjeldusest nähtub sihtrühma spetsiifika ja/või
vajadused ning see loob rahuldavad eeldused teenusele seatud eesmärkide ja oodatud
tulemuste saavutamiseks. Võrreldes „hea“ kriteeriumiga esineb kirjelduses
põhimõttelisi küsitavusi või puudujääke ja/või tsiteeritakse pakkumuses liialt suurel
määral vaid hanke alusdokumentides esitatut.
10 väärtuspunkti (vähene) – pakkumuses esitatud teenuseosutamise kirjeldus on
üldsõnaline. Esitatud tegevused tööülesannete täitmiseks on napisõnalised ega anna
teenuseosutamisest terviklikku ülevaadet. Kirjeldatud riskid teenuseosutamisel ja/või
tegevused nende maandamiseks on esitatud napisõnaliselt. Esitatud kirjeldus
sihtrühma spetsiifika ja/või vajaduste tundmises on kohati ebaselge või vastuoluline.
Kirjelduses esineb hulgaliselt küsitavusi või puudujääke ja/või tsiteeritakse
pakkumuses liialt suurel määral vaid hanke alusdokumentides esitatut.
Kokku 100
Pakkumuste hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine
Hankija võrdleb omavahel ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi.
Kriteeriumi nr 2 hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu hindaja poolt, kes omistavad punkte hindajate konsensuse alusel lähtuvalt tabelis
toodud hindamiskriteeriumitest. Hindajad esitavad hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses koondprotokollis, mis on kõigi hindajate
poolt allkirjastatud.
Hankija võib vajadusel hindamisele kaasata eksperte. Eksperdid ei osale hindamisel, neil on nõuandev roll.
Hankija tunnistab edukaks pakkumuse, mis kogub hindamiskriteeriumite alusel saadud väärtuspunktide summeerimisel kõige rohkem väärtuspunkte. Hindamise täpsus on kaks kohta pärast koma.
Võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud teenuse osutamise kirjelduse
hindamiskriteeriumi osas suurem arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka teenuse osutamise kirjelduse hindamiskriteeriumi osas omistatud
väärtuspunktide arv on võrdne, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud
pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida.
KÄSUNDUSLEPINGU NR 7-6/7591-1 ERITINGIMUSED
Eesti Vabariik, Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab kantsler Tiina Uudeberg (edaspidi nimetatud „Käsundiandja“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “käsundisaaja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva käsunduslepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on käsundisaaja poolt tugiisikuteenuse osutamine äärmuslike vaadetega noortele (edaspidi „teenused“). Teenuste täpsem kirjeldus on toodud väikehanke „Tugiisikuteenus äärmuslike vaadete esinemisega noortele“ tehnilises kirjelduses (lisa 1) ja käsundisaaja esitatud pakkumuses (Lisa 2). 2. Lepingu tähtajad 2.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni 31.10.2029.2.2. Käsundiandjal on käsundisaaja nõusolekul õigus pikendada lepingu tähtaega täitmiseks eraldatud
vahendite jäägi korral või täiendavate rahaliste vahendite olemasolul kuni 12 kuud. Lepingu pikendamisel suurendatakse vastavalt vajadusele tehnilises kirjelduses sätestatud noorte arvu.
2.2.1. lepingu tähtaja pikendamisel on lubatud muuta pikendatud perioodiks punktis 3.4. sätestatud hindu lepingu tähtaja pikendamisele eelneva kvartali tarbijahinnaindeksi muutuse võrra.1
2.3. Rahaliste vahendite vähenemisel või muu mõjuva põhjuse olemasolul võib käsundiandja lepingu ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid, kaob vajadus teenuse järele või teenus ei vasta olulises osas lepingu tingimustele. Käsundiandja teatab käsundisaajale sellekohasest soovist kirjalikult ette vähemalt 30 (kolmkümmend) kalendripäeva.
3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel käsundisaaja poolt osutatavate teenuste maksimaalne kogumaksumus on 40 000
eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.2 nimetatud juhul (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). Punktis 2.2 sätestatud lepingu tähtaja pikendamisel on käsundiandjal õigus suurendada lepingu maksimaalset maksumust kuni 60 000 euroni.
3.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud käsundisaaja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab käsundisaaja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene.
3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.4. Lepingu hind tasutakse pärast teenuse nõuetekohast esitamist ja selle heakskiitmist käsundiandja
volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kuupõhiselt vastavalt esitatud arvele reaalselt osutatud teenuse eest pakkumuses või läbirääkimiste protokollis fikseeritud hinnaühikute alusel:
3.4.1. ühe noore tugiisikuteenuse ühe tunni hind _____ eurot; 3.4.2. kaasnevate kulude hind ühes kuus _____ eurot. 3.5. Punktis 3.4. alusel tasutav summa kujuneb arvelduskuus noortele osutatud tugiisikuteenuse
nõustamistundide arvust ja kaasnevate kulude ühikuhinnast tulenevalt. 3.6. Käsundisaaja esitab Käsundiandjale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori
vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 3.7. Teenust tellitakse ja kaasrahastatakse Euroopa Liidu toetuse andmise tingimuste „Noorte
õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ (2021-2027.4.07.23-0009) tegevuse 4.1. „Iseseisvumist ja õiguskuulekust toetavad sekkumised kogukonnas“ raames.
4. Erisätted 4.1 Käsundisaaja kohustub osutama teenust tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas väikehanke
alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Käsundisaaja peab teenuse osutamise käigus tegema
1 Tarbijahinnamuutus arvutatakse Statistikaameti tarbijahinnaindeksi kalkulaatoriga.
kõik tööd ja toimingud, mis ei ole väikehanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka.
4.2 Käsundisaaja peab tagama, et teenust osutavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma pädevusele ja kogemusele. Käsundisaaja võib vajadusel kaasata teenuse osutamisele teisi asjatundjaid, jäädes käsundiandja ees vastutavaks nende poolt osutatud teenuse eest;
4.1.1. pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et teenust osutavad vähemalt väikehanke dokumentides nõutud pädevuse ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb käsundiandja esindajat teavitada esimesel võimalusel ning esitada uue meeskonnaliikme pädevust ja kogemust tõendavad andmed ja dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik käsundiandja nõusolek. Teavitus ja nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4.1.2. Käsundiandjal on õigus nõuda Käsundisaajalt meeskonnaliikme välja vahetamist, kui
meeskonnaliikmele ei väljastata vanglasse sissepääsuluba või luba tühistatakse, millega on
takistatud tema tööülesannete täitmine.
4.2. Käsundisaaja kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse.
4.3. Käsundisaaja kohustub tegema teenuste osutamisel koostööd prokuratuuri, politsei, kaitsepolitsei, vangla, kriminaalhoolduse, kohalike omavalitsuste jt teenuse eesmärgi saavutamiseks oluliste asutuste töötajatega.
4.4. Käsundiandjal on õigus anda käsundisaajale teenuse osutamiseks juhiseid. Kui juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid.
4.5. Vajadusel annab käsundiandja esindaja käsundisaajale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni käsundi täitmisega seotud küsimustes või edastab käsundi täitmiseks vajalikud dokumendid.
4.6. Käsundisaaja on kohustatud pidama kõigi teenuse saajate kohta kliendipäevikut ja koguma teenusel osalejate kohta andmeid2. Pooltel on õigus kliendipäeviku ja kogutavate andmete aruande vormi, sisu ja esitamise tähtaegu lepingu täitmise ajal muuta.
4.6.1. Kliendipäevik esitatakse koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 4.6.2. Teenuse kasutajate kohta kogutavad andmed esitatakse kvartaalselt igale kvartalile järgneva
kuu 10. kuupäevaks. Andmed esitatakse Käsundiandja etteantud vormil või e-toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemi kaudu. Käsundiandja jätab endale õiguse lepingu täitmise käigus täpsustada teenuse kasutajatelt kogutavate andmete hulka.
4.7. Käsundiandjal on õigus kontrollida käsundi täitmise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel käsundisaajalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. Muuhulgas, kuid mitte ainult on käsundisaaja kohustatud käsundiandja nõudel esitama selgitused ja selgitusi tõendavad dokumendid pakkumuses esitatud teenuse osutamise kirjelduses märgitud tegevuste kohta.
4.8. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
4.9. Käsundisaaja tagab lepinguga seotud dokumentide säilitamise vähemalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 18 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul.
4.10. Käsundisaaja tagab tegevustest teavitamise vastavuse Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusele
nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest
avalikkuse teavitamine“.
4.11. Käsundisaaja on kohustatud teenuse osutamisel järgima perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamist, vahendite andmist ja kasutamist
reguleerivates õigusaktides sätestatut (kättesaadav https://www.rtk.ee/toetuste-ulevaated-
oigusaktid/oigusaktid-ja-juhendid/siseriiklikud-oigusaktid).
4.12. Käsundisaaja, sh tema töötaja, ametnik kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev lepingu täitmisel osalev isik teavitab käsundiandja tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu
2 Ees- ja perekonnanimi; isikukood; elukoha omavalitsusüksus; e-post; teenusega liitumise kuupäev; teenuse lõpetamise/katkestamise kuupäev; teenusel osaleja õppimine ja osalemine kursusel viimase 4 nädala jooksul teenusega liitumisel; teenusel osaleja, kes teenusele sisenemisel ei õppinud ega osalenud kursustel, peale teenuse lõpetamist/katkestamist, asus õppima või õpib tasemeõppes või kursustel või osaleb tööpraktikal.
õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. Käsundiandja tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust.
4.13. Kui käsundisaaja ei täida lepingu punktides 4.10.-4.12 sätestatud nõudeid nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on käsundiandjal õigus käsundisaajalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
5. Volitatud esindajad
5.1. Käsundiandja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on kriminaalpoliitika osakonna arenduse- ja kriminaalstatistika talituse tiimijuht Stanislav Solodov, tel 53098229, e-post [email protected], või teda asendav isik.
5.2. Käsundisaaja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress].
6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid:
6.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 6.2. Lisa 2 – Pakkumus; 6.3. Lisa 3 - andmetöötlusleping; 6.4. Lisa 4 – üleandmise vastuvõtmise akt (lisatakse lepingu sõlmimisel).
7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele käsunduslepingute
üldtingimused. Käsundisaaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja- riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.
7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik käsundisaaja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega.
7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Käsundiandja Käsundisaaja Tel: 620 8100 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress]
Lisa 6 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingulisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa väikehanke „Tugiisikuteenus äärmuslike vaadete esinemisega noortele“ tulemusena sõlmitud käsunduslepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi: vastutav töötleja) ja
________________ (edaspidi: volitatud töötleja) vahel.
Vastutavat töötlejat ja volitatud töötlejat nimetatakse edaspidi eraldi ka kui pool ning ühiselt kui pooled. 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida vastastikustes õigustes ja kohustuses, mida pooled lepingu täitmisega kaasneval isikuandmete töötlemisel järgivad. Käesolev lisa kujutab endast pooli omavahel siduvat andmetöötluslepingut Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679) (edaspidi: üldmäärus) artikli 28 lõike 3 tähenduses. 1.2. Füüsiliste isikute (edaspidi: andmesubjektide) kategooriad ja nende kohta käivate isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse, isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja esmased dokumenteeritud juhised sisalduvad lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vastutav töötleja võib anda isikuandmete töötlemiseks volitatud töötlejale täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad lepingu täitmisel järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, kuid ka suuniseid, juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on koostatud isikuandmete kaitse valdkonnas järelevalve, teavitus- ja ennetustöö korraldamise eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas järgmistest terminitest ja nende definitsioonidest: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – iga isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, näiteks kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid üksnes lepingu täitmise eesmärgil, vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, lepingus kirjeldatud ulatuses ja viisil ning vastavalt käesolevas lisas sätestatud tingimustele. Kui see on lepingu täitmiseks vajalik, võib volitatud töötleja isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel:
3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.
3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat viivitamatult kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja igakordsel eelneval loal, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
3.6. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava loata võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik. Sellisel juhul teavitab volitatud töötleja vastutavat töötlejat teise volitatud töötleja kaasamise, lisamise või asendamise kavatsusest, andes seeläbi vastutavale töötlejale võimaluse esitada ettepaneku suhtes vastuväiteid. Kui vastutav töötleja ei ole esitanud volitatud töötlejale 10 kalendripäeva jooksul vastuväiteid või kui vastutav töötleja selle heaks kiidab, võib volitatud töötleja teavituses märgitud viisil teise volitatud töötleja kaasata, lisada või asendada.
3.6.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, milles sisalduvad käesolevas lisas sätestatuga vähemalt samaväärsed andmekaitsekohustused. 3.6.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa teise volitatud töötleja kasutamiseks.
3.7. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti kohustub volitatud töötleja tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikutel (sh volitatud töötleja töötajad, teised volitatud töötlejad ja nende töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) lasub samaväärne konfidentsiaalsuskohustus. 3.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvameetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas:
3.8.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.8.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.8.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt); 3.8.4. tagama, et igal isikuandmete töötlemises osaleval isikul oleks juurdepääs ainult temale tööülesannete täitmiseks vajalikele isikuandmetele.
3.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. Andmesubjekti taotluse lahendamise otsustab vastutav töötleja. Volitatud töötleja ei vasta andmesubjekti või mistahes muu kolmanda isiku päringule ilma vastutava töötleja eelneva kooskõlastuseta. 3.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Volitatud töötleja teeb sel eesmärgil vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse alusel kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik käesolevas lisas sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks . Pooled on kokku leppinud, et:
3.11.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.11.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, sh andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast järgimist; 3.11.3. vastutav töötleja käsitleb volitatud töötlejalt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.
3.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud viivitamatult, kuid hiljemalt päringu saamisele järgneva 3 kalendripäeva jooksul otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb järelevalveasutuse päringute lahendamisel ja neile vastamisel, iseäranis volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes, vastutava töötlejaga igakülgselt koostööd.
4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Volitatud töötleja võib edastada isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda asuvale vastuvõtjale (sh teisele volitatud töötlejale), ainult juhul, kui vastavaks andmeedastuseks ja edasiseks andmetöötluseks esineb õiguslik alus, sh:
4.1.1. vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on Euroopa Komisjoni kaitse piisavuse otsuse kohaselt tagatud Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaga samaväärne isikuandmete kaitse tase; või
4.1.2. asjakohaste kaitsemeetmete rakendamisel üldmääruse artikli 46 tähenduses.4.2.Eelmises punktis sätestatust sõltumata töötleb volitatud töötleja isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda (sh edastab kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale) üksnes vastutava töötleja igakordsel kirjalikul loal. 5. Pilvepõhise AI keelamine 5.1. Isikuandmeid ei tohi sisestada või edastada avalikesse või kommertslikesse tehisintellekti süsteemidesse (nt Deepseek, ChatGPT, Google Bard, Microsoft Copilot jt). 6. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 6.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või selle kahtlusest teada. 6.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde muu asjakohase dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 6.3. Volitatud töötleja teeb isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et koostada tegevusplaan ja rakendada seda isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik temalt mõistlikult oodatava, et isikuandmetega seotud rikkumise jätkumist ja edasisi rikkumisi ära hoida ning kahju vähendada. 6.4. Järelevalveasutuse ja/või andmesubjekti teavitamise vajaduse üle isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral otsustab vastutav töötleja. Volitatud töötleja ei edasta järelevalveasutusele, andmesubjektile või mistahes muule kolmandale isikule teavitust ilma vastutava töötleja eelneva kooskõlastuseta. 7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel kustutama, hävitama või tagastama vastutavale töötlejale kõik lepingu alusel töödeldavad isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed kustutada, hävitada või tagastada hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul alates lepingu lõppemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise, hävitamise ja/või tagastamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelmises punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti. Vastutav töötleja Volitatud töötleja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Eelteavitus
☐ Lõplik teavitus
☐ Varasema teavituse täiendamine
3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________
☐ Toimus ühekordne rikkumine
☐ Rikkumine jätkuvalt toimub
4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud
☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda
☐ Isikuandmete loata avaldamine
☐ Isikuandmeid nägi vale isik
☐ Isikuandmed edastati valele isikule
☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või
õngitsusrünne)
☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega
☐ Muud (palun täpsusta):
_________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Miks rikkumine toimus (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine
☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav
koolitus)
☐ Inimlik viga
☐ Tehniline viga
Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt teine volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________
☐ Asjaolud pole veel teada
5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)
☐ 1-9
☐ 10-49
☐ 50-99
☐ 100-499
☐ 500-999
☐ 1000-4999
☐ 5000 – 9999
☐ 10000 ja rohkem
Kui on teada, sisesta täpne arv:______
☐ Pole veel teada
Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Ees-, perenimi
☐ Sünniaeg
☐ Isikukood
☐ E-post
☐ Telefoni nr
☐ Postiandmed või elukoha aadress
☐ Kasutajanimed, salasõnad
☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)
☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,
maksevõime hindamine)
☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)
☐ Geolokatsiooni andmed
☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)
☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta
☐ Lapsendamissaladuse andmed
☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta
☐ Rassiline või etniline päritolu
☐ Poliitilised vaated
☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused
☐ Ametiühingusse kuulumine
☐ Geneetilised andmed
☐ Biomeetrilised andmed
☐ Terviseandmed
☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)
☐ Jah
☐ Ei
6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)
☐ 1-9
☐ 10-49
☐ 50-99
☐ 100-499
☐ 500-999
☐ 1000-4999
☐ 5000-9999
☐ 10000 ja rohkem
Kui on teada, sisesta täpne arv:_______
☐ Pole veel teada
Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Töötajad
☐ Kliendid
☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).
☐ Patsiendid
☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed
Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek
☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga
☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad
☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud
teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)
☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle
☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)
☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)
☐ Diskrimineerimine
☐ Identiteedivargus
☐ Pettus
☐ Rahaline kahju
☐ Kahju tervisele
☐ Risk elule
☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine
☐ Mainekahju
☐ Usalduse kadu
☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):
☐ E-kirjaga
☐ Lühisõnumiga (SMS)
☐ Helistamisega
☐ Meedias sh sotsiaalmeedias
☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________
☐ Pole selge kas on vaja teavitada
☐ Ei ole vajalik teavitada
Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:
☐ Ei
☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud
isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): _________________________________________________________________________________
1
VÄIKEHANGE „Tugiisikuteenus äärmuslike vaadetega noortele“ Käesoleva dokumendiga kutsub Justiits- ja Digiministeerium Teid esitama pakkumust väikehankel.
HINNAPÄRING
1. ÜLDINFO
1.1 Hankija andmed Justiits- ja Digiministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik
1.2 Hanke eest vastutav isik Stanislav Solodov, telefon: 53098229, e-post: [email protected]
1.3 Hanke objekti lühikirjeldus ja eesmärk
Teenuse osutamise eesmärk on saavutada 14-29 aastase noore hoidumine uutest seadusrikkumistest, sisenemine tööturule või liitumine õppetegevusega või nendes tegevustes püsimine.
1.4 Eeldatav maksumus km- ta1
40 000,00
1.5 Hankelepingu rahastamisallikas
Teenus tellitakse Euroopa Liidu kaasrahastatud toetuse andmise tingimuste „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ (2021- 2027.4.07.23-0009) raames. Euroopa Sotsiaalfond+ 70%, riiklik kaasfinantseering 30%.
1.6 Teenuse CPV kood 85312320-8
1.7 Isikuandmete töötlemine Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete kaitse seaduses ja üldmääruses (EL 2016/679) sätestatut
1.8 Riigihangete strateegiliste põhimõtete kasutamine
Sotsiaalselt vastutustundlik hankimine: jah
2. HANKE OBJEKTI TEHNILINE KIRJELDUS/ OLULISEMAD TINGIMUSED
2.1 Hanke objekti kirjeldus
Teenuse sihtrühmaks on noor, kelle toime pandud rikkumised peavad põhjuslikult olema seotud äärmuslike vaadete esinemisega, st äärmuslike vaadete olemasolu või nende vastu huvi tundmine. Teenuseks on äärmuslike vaadete tõttu toime pandud õigusrikkumistele reageerimiseks sobiva sekkumise pakkumine, eesmärgiga vähendada uute samaliigiliste õigusrikkumiste toimepanemise tõenäosust. Kõrval eesmärk on äärmuslikest vaadetest irdumise motiveerimine ja toetamine. Eesmärk on toetada noort sotsiaalsete oskuste (taas)õppimisel ja tööturule (või õppesse) naasmisel. Täpsem kirjeldus tehnilises kirjelduses (lisa 1).
2.2 Tähtaeg ja/või ajakava
Lepingu kestus kuni 31.10.2029 või kuni lepingu maksimaalse mahu, 40 000 eurot km-ta täitumiseni. Hankijal on õigus poolte kokkuleppel pikendada lepingut ühe aasta võrra ja suurendada pikendamisel lepingu mahtu kuni 60 000 euroni (ilma KM-ta).
2.3 Täitmise koht Üle-eestiline.
2.4 Lepingutingimused - Lepingu täitmisel kohaldatakse Justiits- ja Digiministeeriumi
käsunduslepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil:
1 eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed.
2
https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja- riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused
- Lepingu eritingimused on toodud väikehanke dokumendi lisas (lisa 5).
2.5 Samaväärsus
Iga viidet, mille hankija teeb väikehanke dokumentides mõnele standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikehanke dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.
2.6 Keskkonnahoidlike lahenduste kasutamine
Pakkuja peab hankelepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks:
1) lepingu poolte vahelised töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge. (säte ei kohaldu teenuse osutamisele sihtrühmale); 2) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale; 3) pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust; 4) hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust
2.7 Võrdse kohtlemise tagamine ja mitte- diskrimineerimine
Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et juhindub meeskonna komplekteerimisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 7, mis näeb ette, et arvestatakse ja toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja välditakse diskrimineerimist soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal ning võetakse arvesse puuetega inimeste juurdepääsu. Ühtlasi lähtutakse Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetest, mis näeb ette, et kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal- majanduslikust võimekusest ja elukohast
2.8 Keskkonnahoidlikud lahendused, sotsiaalsed kaalutlused ja innovatsiooni rakendamine
Sotsiaalselt vastutustundlik – toetatakse tegevusi, mille eesmärk on parandada laste ja noorte heaolu ning arengut, sh kodanikuhariduse edendamist ja aktiivse osalemise hõlbustamist ühiskonnaelus, töös ja õppes. Sellega ennetatakse sotsiaalset tõrjutust ning toetatakse laste ja noorte täiskasvanueluks ettevalmistamist. See hõlmab mh koostöö edendamist eri tasandite ja sektorite vahel, meetmete rakendamist laste ja noorte riskikäitumise ja sotsiaalse tõrjutuse ohu ennetamiseks, kriminaalõigussüsteemiga seotud laste ja noorte toetamist ning teisi samalaadseid tegevusi.
3. TÄIENDAV INFO
3.1 Pakkujale ja pakkumusele kehtestatavad nõuded
Nõustajal peavad olema:
vähemalt 2-aastane töökogemus noorte või riskikäitumisega noortega töötamisel;
erialase koolituse, täienduskoolituse või töö kaudu omandatud kogemused äärmuslike vaadete ja radikaliseerumise mehhanismidest (nt identiteedikriis, kuuluvusvajadus, marginaliseerumine); äärmusideoloogiatest ja nende levikukanalitest (sh veebikeskkond).
3
Kehtestatud nõuetele vastavust kontrollitakse nõustaja(te) CV ja dokumendis „Pakkuja meeskond“ esitatud informatsiooni alusel.
4. PAKKUMUSE ESITAMINE ja MENETLEMINE
4.1 Selgitused
- Huvitatud isikutel on õigus küsida väikehanke dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti aadressile: [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks.
4.2 Pakkumuse vormistamine ja esitamine
Pakkumuses esitab pakkuja:o pakkumuse vormi (lisa 2);o nõustaja(te) CV (vabas vormis);
pakkuja meeskond vormi (lisa 3).o Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega
seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski.o Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates
pakkumuste esitamise tähtpäevast. o Pakkuja esitab nõutud dokumentides kirjeldused piisava täpsuse
ja põhjalikkusega, et hankijal oleks selle alusel võimalik pakkumust hinnata.
o Pakkumus tuleb esitada digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 5.11.2026 kell 12.00.
o Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada.
o Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. o Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus
ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.
4.3 Pakkumuse vastavuse kontrollimine
- Hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikehanke dokumendis sätestatud nõuetele.
- Juhul kui pakkuja või pakkumus ei vasta väikehanke dokumendis esitatud tingimustele, siis lükkab hankija pakkumuse tagasi.
- Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab eeldatavat maksumust.
4.4 Pakkujaga läbirääkimiste pidamine
- Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikehanke dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle.
- Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta.
- Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse.
- Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks.
4
4.5 Pakkumuste hindamine - Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on
õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda. Hindamise viiakse läbi hindamismetoodika alusel (lisa 4).
4.6 Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine
- Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest.
- Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu.
Lisa 1 Tehniline kirjeldus
Lisa 2 Pakkumuse vorm
Lisa 3 Pakkuja meeskond vorm
Lisa 4 Hindamismetoodika kirjeldus
Lisa 5 Käsunduslepingu projekt
Lisa 6 Andmetöötlusleping