Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kultuuriministeerium

[email protected]

16.10.2026 nr 10-1/3595-1

Work in Estonia tegevuskava 2026–2029

kooskõlastamine

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Work in Estonia tegevuskava 2026–

2029“. Palume tagasiside edastada hiljemalt 26.10.2026 aadressile [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Vahtras

majandus- ja tööstusminister

Lisa: Work in Estonia tegevuskava 2026-2029

Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit

Haridus- ja Noorteamet

Integratsiooni Sihtasutus

Eesti Töötukassa

Eesti Masinatööstuse Liit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Siseministeerium

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Kaitseministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Välisministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Anett Männiste +372 514 5775

[email protected]

1

WORK IN ESTONIA TEGEVUSKAVA 2026–2029

Sisukord

1. Kokkuvõte ja 2026–2029 tegevuskava ......................................................................... 2

2. Hetkeolukorra ülevaade ja võimalused .......................................................................... 5

2.1 Prioriteetsed valdkonnad ja tööturu vajadused 2026–2029 ......................................... 5

2.2 Eesti kui välistalendile atraktiivne sihtriik ................................................................. 6

3. Tegevuskava aastateks 2026–2029 .............................................................................. 7

3.1 Sihtrühmad ....................................................................................................... 7

3.2 Strateegilised tegevussuunad ................................................................................. 8

3.2.1 Eesti rahvusvahelise atraktiivsuse ja välistalentide kaasamise suurendamine .......... 8

3.2.2 Välistalendi ja tema pere saabumise, kohanemise ja Eestis püsimise toetamine ...... 9

3.2.3 Ettevõtete toetamine välistalentide kaasamisel ................................................... 9

3.3 Sihtriigid ......................................................................................................... 10

3.4 Sidusrühmad ................................................................................................... 10

4. Peamised riskid ja nende maandamine ....................................................................... 12

5. Summary ............................................................................................................... 13

Lisa 1. Strateegia kooskõla teiste riigisiseste arengudokumentidega ............................... 14

2

1. Kokkuvõte ja 2026–2029 tegevuskava

Work in Estonia on Eesti majanduse konkurentsivõimet toetav programm, mis aitab Eesti

ettevõtetel kaasata välisriikidest vajalikke tippspetsialiste, soodustab nende jõudmist Eestisse

ning kohanemist ja pikaajalist töötamist Eestis. Programmi fookuses on ennekõike IKT, idu,

kasvu- ja tööstussektori välisriigi tipptalent1, keda kohalik tööjõupakkumine piisavas

mahus ei kata, ning ettevõtted, kes nimetatud talenti vajavad. Seeläbi aitab programm

suurendada Eesti majanduse konkurentsivõimet ja majanduslikku mõju.

Programm lähtub Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukavast 2021–2035. Programmi omanik on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ning rakendaja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Work in

Estonia ei sekku eraturu toimimisse, vaid toimib turutõrgete lahenduste ellukutsuja ja

võimestajana ning riikliku strateegia rakendajana. Programmi tegevused aitavad muuta

teekonna nii ettevõtetele kui ka välistalentidele sujuvamaks koostöö, teenuste ja info

kättesaadavuse lihtsustamise kaudu. Programm on isetasuv, mis tähendab, et selle

majanduslik mõju ja tekitatav tulu on kõrgem programmi käimas hoidmiseks eraldatud riiklikest

vahenditest.

Work in Estonia tegevuskava 2026–2029

Work in Estonia eesmärk on toetada Eesti ettevõtteid sihtrühma kuuluvate välistalentide

kaasamisel, soodustada nende jõudmist Eestisse ning kohanemist ja pikaajalist töötamist Eestis.

Eesmärk ei ole maksimeerida välisriikidest kaasatud tipptalentide arvu, vaid tõhustada Eesti

vajadustele vastava ja suurema majandusliku mõjuga välistalendi kaasamist. Programmi

tulemuslikkust hinnatakse välistalentide (sh kaaslaste programmi lõpetanute) poolt tasutud

tööjõumaksude mahu alusel. Igaks aastaks seatakse eesmärgid kõigi kolme strateegilise

tegevussuuna lõikes, mida jooksvalt monitooritakse ja hinnatakse.

Perioodi jooksul viiakse läbi ka põhjalik välistalendi maksumõju uuring, mis annab

tõenduspõhise ülevaate välistalentide majanduslikust panusest, aitab hinnata Work in Estonia

programmi tasuvust ning selle põhjal kujundada tõhusat talendipoliitikat.

Kõik senised talendi meelitamise üksikprogrammid ja -meetmed EIS-i portfellis

koondatakse Work in Estonia alla, et tagada välistalendi teekonna terviklik juhtimine,

teenuste parem kättesaadavus ja ressursi tõhusam kasutus.

Jätkatakse juba väljatöötatud rahvusvaheliste talentide meelitamise juhtmudeli rakendamist

ning sellest tulenevalt keskendutakse kolmele strateegilisele tegevussuunale:

o Eesti atraktiivsuse ja välistalentide kaasamise suurendamine;

o välistalendi ja tema pere saabumise, kohanemise ja Eestis püsimise toetamine;

o ettevõtete võimekuse toetamine välistalentide kaasamisel.

Lisaks varasemale idusektori tipptalendile lisanduvad sihtrühma tööstussektori tipptalent, keda

kohalik tööjõupakkumine piisavas mahus ei kata, ning nimetatud talenti vajavad ettevõtted.

1 Tipptalendi mõistet kasutatakse programmis koondmõistena, mille sisustamisel lähtutakse

välismaalaste seaduses sätestatud välismaalaste Eestis töötamise alustest ja erisustest.

Programmi käsitlus on kooskõlas VMSi tippspetsialisti määratlusega, mille kohaselt on

tippspetsialist erialase ettevalmistusega välismaalane, kelle töötasu on vähemalt 1,5-kordne

Eesti aasta keskmine brutokuupalk (VMS § 181 lg 4). Laiemalt hõlmab programmi tipptalendi

käsitlus ka iduettevõtetesse ja kasvuettevõtetesse kaasatavaid välismaalasi; iduettevõttes

töötamisel VMSi töötasu suuruse nõuet ei kohaldata ning kasvuettevõttes töötamisel peab

töötasu olema vähemalt 80% Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast.

3

Perioodi üks prioriteete on tööstussektorile vajalike lahenduste ellukutsumine –

väljakutsete ja teekonna kaardistamiseks viidi läbi tööstussektori välistalendi kaasamise

teekonna uuring2, millest lähtuvalt hakatakse koostöös partneritega lahendusi välja töötama.

Olulisteks eesmärkideks on kliendikogemuse parendamine nii välistalendi kui ettevõtte

teekonna toimivuse osas, ettevõtete võimestamine rahvusvahelise talendi kaasamiseks ning

neile suunatud lahenduste pakkumine EIS-i ärikonsultantide poolt, koostöö tõhustamine

sidusrühmade ja partneritega.

Tegevuskava elluviimist toetavad iga-aastased tööplaanid, mis võimaldavad kohandada tegevusi

vastavalt ettevõtete vajadustele, rahvusvahelise talendituru arengule ning majandus- ja

julgeolekukeskkonna muutustele. Tagamaks ettevõtete tugevat kaasatust, toimuvad koostöös

Eesti Tööandjate Keskliiduga regulaarsed kohtumised ettevõtete esindajatega.

Jätkub Euroopa-ülene koostöö ja tegevuste võimendamine Talent Mobility Forum

võrgustiku kaudu: kuna konkurents tipptalendi kaasamise nimel on globaalne, on oluline teha

regioonis koostööd, et Euroopast väljaspool tugevamat väärtustpakkumist omada.

Peamised muudatused Work in Estonia programmi 2026–2029 perioodil:

• Välistalendi kaasamist juhitakse tervikliku teekonnana. Senised välistalendi

kaasamise üksikprogrammid ja -meetmed ning nende arendamine koondatakse Work in

Estonia programmi: idu- ja kasvuettevõtete viisad3,4 ning diginomaadi5 viisa. See tagab

tugevama klienditeekonna, vähendab kattuvaid tegevusi ja tagab tõhusama

ressursikasutuse; seob kaasamise, Eestisse saabumise ja siin kohanemise meetmed ning

arendab lahendusi terviklikust klienditeekonnast lähtudes.

• Programmi fookus laieneb tööstussektorile: uue prioriteedina lisandub

rahvusvahelist tipptalenti vajav tööstussektori ettevõte ning valdkonna välistalent.

• Tugevneb Work in Estonia roll välistalendi teekonna võimestajana tihedama

partnerkoostöö ja teenuste parema põimimise kaudu.

• Sihtrühmade hulka lisandub STEAM-valdkonna6 välistudeng, kes moodustab

olulise potentsiaalse järelkasvu Eesti tööturule ning annab ettevõtetele võimaluse saada

esmane kogemus välistalendi kaasamisel välistudengist praktikandi näol.

• Programmi tulemuslikkust hinnatakse välistalentide poolt tasutud tööjõumaksude mahu

alusel.

Work in Estonia 2022–2025 tegevuse tagasivaade:

Work in Estonia tugineb oma tegevustes rahvusvaheliste talentide meelitamise juhtimismudelile,

mis toimib järgmistel põhimõtetel: tegevused tuleb ellu viia koostöös eri huvirühmadega ning

koordineeritud viisil; poliitika kujundamisel ja uute tegevuste kavandamisel tuleb keskenduda

2 eis.ee/valistalent 3 Viisa iduettevõtlusega tegelemiseks (tegevuskavas ka iduettevõtluse viisa) – VMS § 62⁴ lg 1 viisa, mida võib anda välismaalasele, kelle Eestis viibimine on seotud iduettevõtte loomise või selle arendamisega Eestis. 4 Kasvuettevõttes töötamine (tegevuskavas ka kasvuettevõtte viisa) – VMS § 181 lg 2 p 6 alusel töötamine Eestis registreeritud kasvuettevõttes, mis vastab VMS § 106³ lg 1 tingimustele. 5 Diginomaad ehk asukohast sõltumatu töötaja – VMS § 62⁵ tähenduses välismaalane, kelle Eestis ajutise viibimise eesmärk on kaugtöö tegemine asukohast sõltumatu töötajana ning kelle töö ei sõltu asukohast, kes kasutab telekommunikatsioonitehnoloogiat kaugtöö tegemiseks ja kes töötab välisriigis registreeritud tööandja või äriühingu heaks või pakub teenuseid peamiselt välisriigis asuvatele klientidele. 6 STEAM – matemaatika, loodusteaduste, tehnoloogia, inseneeria ning kunsti ja disaini valdkonnad.

4

nii välistalentide kutsumisele kui ka nende esialgsele ning pikaajalisele kohanemisele. Selline

lähenemine tagab kogu süsteemi parima juhtimise.

Perioodiks seatud eesmärgid on saavutatud.

Eesti rahvusvaheline konkurentsipositsioon talentide kaasamisel on paranenud. Eesti

tõusis Global Talent Competitiveness Indexi edetabelis 2025. aastal 135 riigi seas 21. kohale,

ületades perioodiks seatud eesmärgi jõuda vähemalt 24. kohale. Tulemus näitab, et Eesti kuulub

talentide ligimeelitamise, hoidmise ja rakendamise võimekuselt maailma tugevamate riikide

hulka.

Rahvusvahelisest Majast on kujunenud oluline teenuskeskus välistalentidele ja

ettevõtetele. Teenuste koondamine ühte kontaktpunkti lihtsustab välistalentide ja nende

perede esmast sisseelamist ja kohanemist ning vähendab nii välistalentide kui ka neid värbavate

ettevõtete riske. Tegevuskava perioodil viidi Rahvusvahelises Majas läbi 21 514 personaalset ja

grupi teenindusjuhtumit 15 277 kliendiga, kes hindasid rahulolu teenustega kõrgelt- keskmiselt

4,7 punktiga 5-st.

Programmi mõju hindamisel liigutakse uuel perioodil välistalentide arvu mõõtmiselt

majandusliku mõju hindamisele. Eelmise tegevuskava eesmärk oli tuua programmi mõjul

Eestisse 3000 välistalenti, kuid tulemus jäi seatud eesmärgile ligikaudu kolmandiku võrra alla.

Kogemus näitas, et üksnes lisandunud välistalentide arv ei kirjelda piisavalt programmi

tulemuslikkust, sest värbamisotsuse teeb ettevõte ning välistööjõu vajadust mõjutavad

majandustsükkel, ettevõtete kindlustunne, rahvusvaheline konkurents ja geopoliitiline olukord.

Seepärast keskendutakse uuel perioodil välistalentide majandusliku mõju, ennekõike Eestile

laekuva tööjõumaksutulu hindamisele. Tegevuskava eelmisel perioodil teenisid välisriikide

tippspetsialistid Statistikaameti andmete põhjal palgatuluna kokku üle 550 miljoni

euro, mis on tööjõumaksudena otsene tulu riigieelarvesse ning läbi tarbimise elavdab Eesti

majandust.

Välistalentide kaaslaste professionaalse rakendumise toetamine aitab kaasa kogu

pere) kohanemisele ja Eestisse püsima jäämisele ning suurendab ka tööandjate

kindlustunnet. Work in Estonia kursus „Re-invent Yourself“ aitab välistalentide

kaaslastel leida Eestis professionaalset väljundit ja valmistuda kohalikule tööturule

sisenemiseks. Perioodi jooksul läbis kursuse 312 osalejat, kelle töölt laekunud

kumulatiivne tööjõumaksutulu ulatus 1,97 miljoni euroni. Tegevuskava perioodi keskmine

investeeringutasuvus ehk ROI oli 13,3. See tähendab, et iga programmi investeeritud euro tõi

riigile otsese maksutuluna tagasi 13 eurot. Tegelikkuses on mõju majandusele isegi suurem,

kuna antud hinnang ei arvesta kaudse maksutuluga ning välistalentide kaaslaste poolt tehtud

kulutustega Eestis.

Strateegilistest sihtriikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud välistöötajate Eestisse

jõudmiseks käivitati viisade kiirmenetluse pilootprojekt. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ning Siseministeeriumi koostöös loodud piloot hõlmab ka

välistöötajaga koos Eestisse elama asuvaid pereliikmeid. Kiirmenetluses vaadatakse tähtajalise

elamisloa taotlus senise kolme kuu asemel läbi kuni ühe kuuga ning lühiajalise töötamise

registreerimise taotlus senise 15 päeva asemel viie päevaga. Selline lahendus võimaldab

ettevõtetel värvatud välistalendi tööle rakendada oluliselt kiiremini.

Kasvuettevõtete võimalusi rahvusvahelise talendi kaasamiseks laiendati. Koostöös

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga leevendati kasvuettevõtetes töötavate

välistalentide kaasamise tingimusi, et parandada kiiresti kasvavate ettevõtete ligipääsu nende

arenguks vajalike teadmiste ja oskustega rahvusvahelistele spetsialistidele.

5

2. Hetkeolukorra ülevaade ja võimalused

Eesti vajadus rahvusvahelise tipptalendi järele tuleneb tööealise elanikkonna kahanemisest,

majanduse struktuursetest muutustest, tehnoloogia arengust ning kõrgharidust ja spetsiifilisi

teadmisi eeldavate ametite kasvavast vajadusest. Kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu mõju ei piirdu

seejuures ühe töökoha või ettevõttega, vaid ulatub uute töökohtade loomise, suurema nõudluse

ja teadmiste leviku kaudu laiemalt kohalikku majandusse7,8. Programmi järgmise perioodi

tegevused peavad seetõttu tuginema nii seniste lahenduste toimivusele kui ka arvestama

tööturu, majanduse ja geopoliitilise keskkonna muutustega.

2.1 Prioriteetsed valdkonnad ja tööturu vajadused 2026–2029

Eesti majanduse ja ühiskonna jätkusuutlik areng sõltub ühe olulise aspektina tööjõu

kättesaadavusest ja kvaliteedist. Rahvastiku vananemine ja tööealise elanikkonna vähenemine

suurendavad tööjõupuuduse riski.

Riik saab leevendada tööjõupuudust erinevate meetmetega, ettevõtjad saavad protsesse

automatiseerida ja digitaliseerida ning töökorraldust optimeerida. Kuid sellest hoolimata jääb

tööjõudu puudu ning seetõttu on välistööjõu kaasamine teatud ulatuses vajalik, et

säilitada majanduse konkurentsivõime ning tagada vajalike teenuste ja toodete

pakkumine9. Programmi fookuses on ennekõike IKT, idu- ja tööstussektori tipptalent,

keda kohalik tööjõupakkumine piisavas mahus ei kata.

OSKA prognooside kohaselt jääb Eesti tööturul igal aastal puudu ligikaudu 1400 tippspetsialisti,

kusjuures suurim puudujääk on IKT ning töötleva tööstuse valdkondades. IKT valdkonnas

on tipptalentide puudujäägi leevendamisel oluline roll välistööjõul, kuna kohaliku tööjõu ja

koolituspakkumise abil ei ole prognoositavat vajadust võimalik täielikult katta. Töötlevas

tööstuses on jätkuvalt puudus tippspetsialistidest, eelkõige inseneridest ja tootearendajatest,

kelle vajadust on esile toodud ka OSKA varasemates valdkonnauuringutes ning kelle puudujääki

saab osaliselt leevendada välistööjõu kaasamisega.

Work in Estonia viis tööstussektoris läbi välistalendi kaasamise teekonna uuringu, et mõista

välistalendi kaasamisega seotud peamisi kitsaskohti ja alustamist takistavaid tegureid,

kaardistada ettevõtete tänased praktikad ja toimivad lahendused ning selgitada välja peamised

vajadused riigipoolse toe järele.

Tööstussektori välistalendi kaasamise teekonna uuringu ja OSKA välistööjõu uuringu

põhjal suurendab tööstuse tehnoloogiline areng, automatiseerimine ja digitaliseerimine

vajadust spetsiifiliste inseneeria-, tehnoloogia- ja arenduskompetentsidega tippspetsialistide

järele, mille nõudlust kohalik pakkumine ei kata. OSKA hinnangul on töötlevas tööstuses puudus

muu hulgas inseneridest ning kiire tehnoloogia- ja digipöörde korral suureneb vajadus tööstuse

automatiseerimise, IKT ja teiste kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide järele. Kaasamise

teekonna uuringu intervjuud näitavad, et ettevõtete vajadus selliste kompetentside järele võib

suureneda näiteks uute tehnoloogiate, seadmete ja tootmisprotsesside arendamisel ning

ettevõtte kiire kasvu korral. Vajadus ei tähenda alati püsivat värbamist, sobiv lahendus võib olla

nii pikaajaline tippspetsialist, ajutine välisekspert, kontsernisisene teadmussiire kui ka Eestis

juba elava välismaalase kaasamine.

7 Enrico Moretti ja Per Thulin, „Local Multipliers and Human Capital in the US and Sweden“, 2013. https://eml.berkeley.edu/~moretti/sweden.pdf 8 OECD, „Job Creation and Local Economic Development 2020: Rebuilding Better“, 2020. https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2020/11/job-creation-and-local-economic- development-2020_3a7ae3f8/b02b2f39-en.pdf

6

Välistalendi kaasamise teekonna uuringu keskne leid on, et otsustavad takistused tekivad

sageli juba enne värbamise algust: ettevõtetel puudub sageli rahvusvahelise värbamise

kogemus, välistalendi kaasamist tajutakse keeruka ja kulukana ning ei osata oma

kompetentsivajadust rahvusvahelise värbamise võimalusega seostada. Välistalendi

kaasamise valmisolekut mõjutavad eeskätt praktilised teemad, nagu ettevõtte tegelik

töökorraldus, töökeel, dokumentatsioon, juhtimistavad, teadmussiire ja meeskonna

valmisolek. Kogemuseta ettevõtted vajavad praktilist ja usaldusväärset alguspunkti,

sealhulgas personaalset nõustamist ning erialaliitude, ettevõtlusorganisatsioonide ja teiste

ettevõtete vahendatud tuge. Pärast värbamisotsust muutuvad ettevõtte jaoks keskseteks

väljakutseteks värvatud välistalendi ümberasumise, tööalase sisseelamise, igapäevase

asjaajamise ja Eestis kohanemise küsimused, mille lahendamine eeldab ettevõtete, kohalike

omavalitsuste ja riigi koostööd.

Välistalendi kohanemise toetamisel tuleb arvestada, et tööandja roll ulatub eeskätt töökohaga

seotud kogemuseni, samal ajal tema eluaseme, hariduse, tervishoiu, partneri töö ja sotsiaalse

võrgustikuga seotud lahendused vajavad laiemat tugisüsteemi ning senisest paremat tagasisidet

lahkumise põhjuste kohta.

Uuring tõi välja ka selle, mis juba toimib. Ettevõtted tunnevad oma kompetentsivajadust

täpselt, erialaliitude ja personalitöötajate võrgustikud vahendavad usaldusväärset infot,

parenenud on asjaajamise kiirus ning ettevõtted, kes Work in Estonia toeni jõuavad, hindavad

seda kõrgelt. Astmelised lahendused, näiteks praktikandid, kontsernisisene teadmussiire või

Eestis juba elava välistalendi värbamine, on mitmes ettevõttes kasutusel.

Work in Estonia roll on muuta vajaliku välistalendi kaasamine ettevõtte jaoks

sujuvamaks, keskendudes ennekõike teekonna algusega kui kõige enam tuge vajava

etapiga seotud probleemistikule. Koostöös ettevõtte enda, erialaliitude, riigiasutuste,

kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega aitab Work in Estonia vähendada süsteemseid

takistusi ning siduda ettevõtete vajadused välistalendi ja tema pere saabumist, kohanemist ja

Eestis püsimist toetavate teenustega.

2.2 Eesti kui välistalendile atraktiivne sihtriik

Välistalendi jaoks on riigi atraktiivsus seotud eelkõige võimalusega arendada oma karjääri ja elu

ning leida sobivad töövõimalused. Olulised on hea ja turvaline elukeskkond, eluaseme

kättesaadavus, haridus- ja tervishoiuteenused ning võimalused perega kohanemiseks. Samuti

mõjutavad riigi valikut Eestisse saabumise ja asjaajamise sujuvus, avalike teenuste

kättesaadavus ning võimalus siin pikaajaliselt kohaneda ja oma elu korraldada. Välistalendi

teekonna analüüs:

TUGEVUSED NÕRKUSED

• Eesti kui digiriigi maine ja

usaldusväärsus

• Euroopa Liidu õigusruum

• Rahvusvaheliselt nähtav iduettevõtete

ökosüsteem

• Work in Estonia väljakujunenud

teenused ja partnerite võrgustik

• Viisade kiirmenetlusprotsess

• Toimivad meetmed välistalendi

kaasamiseks (idu- ja kasvuettevõtete

viisalahendused)

• Eesti head positsioonid

rahvusvahelistes edetabelites

(elukvaliteet, haridus, turvalisus)

• Eesti tuntus on paljudes sihtriikides

endiselt piiratud

• Ettevõtete võimekus välistalendi

kaasata on ebaühtlane

• Ettevõtetele suunatud info on

killustunud

• Välistalentidele suunatud teenused on

mitme asutuse vahel killustunud

• Piiratud ressursid (eelarve, personal)

7

VÕIMALUSED OHUD

• Tööturu kasvav vajadus välistalendi

järele

• Tööstussektorile vajalike lahenduste

väljatöötamine

• Ühtse välistalendi teekonna ja

teenuste arendamine

• STEAM-valdkonna välistudengi

sidumine Eesti tööturuga

• IKT kõrval tööstussektori tipptalentide

sihitud kaasamine

• Paindlik reageerimine tegevuskava

perioodil tekkivatele

muudatusvajadustele seoses

sihtrühmade ja sihtriikidega

• Koostöö teiste riigiasutustega

klienditeekonna parendamiseks (nt

Politsei- ja Piirivalveamet, Töötukassa,

Integratsiooni SA)

• Väga tugev rahvusvaheline konkurents

talentide pärast

• Poliitilised riskid (geopoliitilised

pinged)

• Majanduslikud riskid

(majanduskeskkonna halvenemine,

globaalne ebastabiilsus)

• Eesti negatiivne kuvand seoses

poliitiliste ja majanduslike

sündmustega

• Eesti kuvandi ja õigusruumi

muudatused

Analüüsist tulenevalt peab Work in Estonia uuel perioodil keskenduma kolmele läbivale

ülesandele: suurendada Eesti nähtavust prioriteetsete talentide seas, muuta välistalendi ja tema

pere teekond terviklikumaks ning toetada ettevõtete valmisolekut rahvusvaheliseks

värbamiseks. Samal ajal tuleb sihtriikide ja sihtrühmade valikul arvestada rahvusvahelise

konkurentsiga, geopoliitilise keskkonnaga ning rände- ja julgeolekuriskidega.

3. Tegevuskava aastateks 2026–2029

Work in Estonia tegutseb välistalendi valdkonna võimestajana kogu tema teekonna vältel: Eesti

kui töö- ja elukohariigi tutvustamisest kuni välistalendi siia saabumise, töötamise või

ettevõtlusega alustamise, kohanemise ja pikaajalise Eestis püsimiseni. Programm toetab

välistalentide saabumist ja kohanemist, arendab sihtrühmadele mõeldud viisalahendusi ning

aitab koostöös ettevõtete, riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega tuvastada

ja lahendada süsteemseid kitsaskohti. Perioodi üks prioriteete on tööstussektorile vajalike

lahenduste ellukutsumine koostöös partneritega.

3.1 Sihtrühmad

Work in Estonia keskseks sihtrühmaks on Eestis tegutsevad ettevõtted, kes vajavad IKT

ja tööstusvaldkonna tipptalente. Nende hulka kuuluvad nii Eesti kui väliskapitalil põhinevad

ettevõtted kui ka rahvusvaheliste kontsernide Eestis tegutsevad üksused tingimusel, et loodavad

töökohad paiknevad Eestis ja nendega seotud maksud laekuvad Eestisse. Teise osa

sihtrühmast moodustavad välistalendid, kelle profiil on kirjeldatud järgnevas alapeatükis.

Tegevuskavaga hõlmatud välistalentide profiilid:

• IKT ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna tipptalendid

IKT koos loodus- ja täppisteaduste valdkonna spetsialistidega moodustavad olulise osa

talentidest, kelle teadmised ja oskused toetavad Eesti teadmusmahukate ettevõtete

arengut, innovatsiooni ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Vajadus nende järele on

kõrgeim.

8

• Tööstussektori tipptalendid

Spetsiifiliste inseneeria-, tehnoloogia- ja arenduskompetentsidega tipptalendid, kus

kohalik tööjõud ei kata tööjõuturu vajadusi.

• Rahvusvahelised iduettevõtete asutajad ning nendega seotud talendid,

kasvuettevõtetega seotud talendid

Idu- ja kasvuettevõtete viisade programmide kaudu toetatakse selliste asutajate ja

välistalentide Eestisse jõudmist, kelle ettevõtetel või oskustel on rahvusvaheline

kasvupotentsiaal. Nende kaasamine aitab tugevdada Eesti idufirmade ja kasvuettevõtete

ökosüsteemi, tuua siia uusi äriideid, toetada kõrgema lisandväärtusega ettevõtlust ning

luua kõrgema lisandväärtusega töökohti.

• STEAM-valdkonna välistudengid

Eestis õppivad välistudengid on oluline potentsiaalne järelkasv tööturule. Nende parem

sidumine ettevõtete ja kohaliku tööturuga aitab suurendada vajalike oskustega inimeste

kättesaadavust ning annab ettevõtetele võimaluse saada esmane kogemus välistalendi

kaasamisel.

• Diginomaadid

Diginomaadi viisaga Eestisse tulevad rahvusvahelised kaugtöötajad tugevdavad Eesti

kuvandit digitaalse, turvalise ja paindliku töö- ning ettevõtluskeskkonnana. Nende Eestis

viibimine loob ka uusi rahvusvahelisi kontakte ja seoseid Eesti ettevõtluskeskkonnaga,

samuti loob see eeldusi täiendavateks investeeringuteks Eestisse.

3.2 Strateegilised tegevussuunad

Rahvusvahelise talendi kaasamine sõltub ettevõtete talendi kaasamise võimekusest ning sellest,

kui hästi toimib kogu klienditeekond koos seda toetava ökosüsteemiga. Work in Estonia kolm

strateegilist tegevussuunda täiendavad üksteist ning need viiakse paralleelselt ellu kogu perioodi

jooksul. Iga tegevussuuna konkreetsed sammud täpsustatakse iga-aastastes tööplaanides.

Selline lähenemine võimaldab arvestada muutuvate tööjõuvajadustega, majanduskeskkonnaga

ning uute võimaluste ja riskidega, säilitades samal ajal tegevuskava pikaajalise eesmärgi.

3.2.1 Eesti rahvusvahelise atraktiivsuse ja välistalentide kaasamise suurendamine

Rahvusvaheline tipptalent jõuab Eestisse ainult siis, kui Eesti on tema jaoks nähtav ja

usaldusväärne valik. Paljude sihtrühmade jaoks on Eesti endiselt vähetuntud riik. Lisaks

tööpakkumisele mõjutavad otsust ka ettevõtluskeskkond, turvalisus, elukvaliteet ja perele

pakutavad võimalused. Järjest olulisemad on valikute kujundamisel väärtusruum ja turvatunne,

mille põhjal otsustatakse, millises riigis soovitakse elada ja töötada.

Eesmärk on suurendada Eesti nähtavust nende sihtrühmade seas, kelle oskusi Eesti ettevõtted

kõige enam vajavad. Work in Estonia kujundab ja tutvustab Eesti väärtuspakkumist, viib ellu

sihtriikidele suunatud turundus- ja kommunikatsioonitegevusi ning teeb koostööd ettevõtete ja

teiste partneritega, et tutvustada Eestit atraktiivse töö-, ettevõtlus- ja elukohariigina.

Peamised tegevused:

• Eesti nähtavuse suurendamine rahvusvaheliselt läbi sihtriikidesse suunatud turundus- ja

kommunikatsioonitegevuste nii digikanalites kui ka valdkondlikel ja võrgustike

sündmustel osaledes;

• Eesti rahvusvahelise väärtuspakkumise arendamine ja ajakohastamine;

• sihtriikide ja sihtrühmade regulaarne analüüs Eesti tööjõuvajaduse prognooside,

rahvusvahelise talentide liikuvuse, värbamistulemuste, Eestis püsimise ning riskinäitajate

alusel ja tegevuste kohandamine iga-aastastes tööplaanides;

9

• tööandjate ja rahvusvaheliste kogukondade kaasamine Eesti tutvustamisse.

3.2.2 Välistalendi ja tema pere saabumise, kohanemise ja Eestis püsimise toetamine

Rahvusvahelise talendi otsus Eestisse tulla ei lõpe töölepingu sõlmimisega. Sama oluline on see,

kui kiiresti inimene ja tema pere Eesti ühiskonda sisse elavad ning kas siin elamine ja töötamine

vastab nende ootustele; samuti see, kas ettevõtted suudavad välistalente värbamisprotsessi

järel edukalt siin hoida. Edukas kohanemine suurendab välistalentide pikaajalist Eestis püsimist,

aitab ettevõtetel säilitada väärtuslikke töötajaid ja maandada julgeolekuriske.

Praktika näitab, et suurim väljakutse ei ole enamasti teenuste puudumine, vaid nende

killustatus. Välistalendil ja tema perel tuleb lühikese aja jooksul lahendada hulk praktilisi

küsimusi alates migratsiooniprotsessidest ja elukoha registreerimisest ning lõpetades tervishoiu,

hariduse, panganduse ja keeleõppega. Seetõttu on oluline pakkuda vajalikku tuge terviklikult

ning teha teenused võimalikult lihtsalt leitavaks ja kasutatavaks. Teenuste koondamise lähtekoht

on olemasolevate kanalite sidumine: füüsilist nõustamist täiendab digitaalne ja võimaluse korral

personaliseeritud teenusteekond, mis algab juba enne Eestisse saabumist.

Saabumise ja kohanemise toetamiseks pakub Work in Estonia läbi Eesti Rahvusvahelise Maja nii

välistalentidele ja nende peredele kui ka tööandjatele vajalikke teenuseid. Rahvusvaheline Maja

toimib ühtse teenuskeskusena, kus partnerid pakuvad tuge nii Eestisse saabumise kui ka

kohanemise kõige olulisemates etappides. Sealhulgas nõustab Politsei- ja Piirivalveamet

migratsiooni- ja elamisloaküsimustes, Tallinna Linn toetab elukoha registreerimise ja kohalike

teenustega seotud küsimustes, Töötukassa pakub tööturule sisenemist toetavat nõustamist ning

Integratsiooni Sihtasutus tutvustab kohanemise ja kultuuriga seotud teenuseid ning eesti keele

õppimise võimalusi. Rahvusvaheline Maja ei asenda asutuste enda teenuseid, vaid toimib ühise

kontakt- ja suunamispunktina, muutes olulised teenused lihtsamini kättesaadavaks.

Peamised tegevused:

• välistalentidele, sealhulgas nende peredele ja tööandjatele suunatud info-, nõustamis- ja

kohanemisteenuste vahendamine ja kättesaadavaks tegemine avaliku ja erasektori

partneritega;

• pereliikmete kohanemise ja professionaalse rakendumise toetamine;

• Rahvusvahelise Maja teenuste arendamine ja ajakohastamine;

• klienditeekonna ja teenuste pidev analüüs ja arendamine kasutajakogemuse ning

tagasiside põhjal.

3.2.3 Ettevõtete toetamine välistalentide kaasamisel

Rahvusvahelise talendi kaasamine algab ettevõttest, kes soovib värvata tööjõudu. Lisaks sobiva

inimese leidmisele peab ettevõte olema valmis töötama rahvusvahelises keskkonnas, tundma

värbamisega seotud võimalusi ja kohustusi ning oskama toetada töötaja sisseelamist Eestis.

Work in Estonia ei värba ettevõtete eest töötajaid ega sekku tööandja rolli. Programmi ülesanne

on toetada ettevõtteid teadmistega, praktiliste tööriistadega ja nõustamisega ning aidata

vähendada takistusi, mida ettevõte üksi lahendada ei saa. Tegevuskava üheks prioriteediks on

tööstussektori välistalendi kaasamise võimekuse toetamine. Kui IKT-sektoris on rahvusvahelise

värbamise võimekus hea, siis paljudes tööstusettevõtetes on see alles kujunemas.

Üheks toetavaks eesmärgiks on tõhustada koostööd kõrgkoolide ja ettevõtete vahel, et Eestis

õppivate rahvusvaheliste STEAM-tudengite teekond siinsete ettevõtete juurde praktikale ning

tööturule oleks toetatud. Välistudengist praktikandi kaasamine annab ettevõtetele võimaluse

saada esmane kogemus välistalendi kaasamisel.

10

Peamised tegevused:

• tööstussektori valmisoleku toetamine rahvusvahelise tipptalendi kaasamiseks, sealhulgas

kaasamise teekonna kitsaskohtade vähendamine ja lahendamine koostöös partneritega;

• ettevõtete rahvusvahelise värbamisvõimekuse kasvatamise toetamine; sealhulgas

juhendmaterjalide, käsiraamatute, tööriistade arendamine;

• koostöö arendamine kõrgkoolide, tööandjate ja erialaliitudega, et toetada STEAM-

valdkonna välistudengite jõudmist Eesti tööturule;

• idu- ja kasvuettevõtete viisade programmi arendamine ning nende sidumine välistalendi

teekonnaga;

• klienditeekonna ja teenuste pidev analüüs ja arendamine kasutajakogemuse ning

tagasiside põhjal.

3.3 Sihtriigid

Work in Estonia keskendub rahvusvahelise tipptalendi kaasamisel piiratud arvule strateegilistele

sihtriikidele. Eesmärk on suunata ressursid asukohtadesse, kus on parimad eeldused jõuda Eesti

ettevõtete kasvuks vajalike oskuste ja kogemustega rahvusvaheliste talentideni ning kus Eesti

kui töö- ja elukohariigi väärtuspakkumine kõnetab sihtrühma kõige enam. Fookuses on nii

Euroopa Liidu liikmesriigid kui ka kolmandad riigid, mis vastavad sätestatud

valikukriteeriumitele.

Sihtriikide valiku peamised kriteeriumid:

• Talendipotentsiaal – riigi STEAM-hariduse tase, tehnoloogia- ja tööstusvaldkonna

tipptalendi olemasolu ning Eesti ettevõtetele vajalike teadmiste ja oskuste

kättesaadavus.

• Väljatõukavad tegurid – majanduslikud, ühiskondlikud ja tööturuga seotud asjaolud,

mis suurendavad talentide valmisolekut oma asukohariigist lahkuda, sealhulgas

karjäärivõimalused, elukeskkond ja senised rahvusvahelise mobiilsuse mustrid.

• Ligitõmbavad tegurid –Eesti väärtuspakkumise sobivus sihtriigi talentidele, sealhulgas

ligipääs Euroopa Liidu tööturule, kõrge elukvaliteet, olemasolevad kogukonnad ning

Eestisse tööle asumist toetavad tingimused, sealhulgas tõhusad rände- ja

viisamenetlused.

• Maandatud riskid – sihtriigi kodanike valmidus lõimuda Eesti kultuuriruumiga ning

madal rände- ja julgeolekurisk.

• Lisaks on eelistatud riigid, kust Eesti ettevõtted juba täna välistalenti kaasavad või

mis on teiste riiklike programmide fookuses, eesmärgiga töötada võimalikult efektiivselt

ja tulemuslikult.

Tegevuskava perioodil vaadatakse sihtriikide prioriteetsus regulaarselt üle ja vajadusel

ajakohastatakse seda vastavalt Eesti ettevõtete vajadustele, rahvusvahelise talendituru arengule

ning julgeoleku- ja rändekeskkonna muutustele.

3.4 Sidusrühmad

Work in Estonia tegevuskava elluviimine eeldab koostööd mitmete ministeeriumide, riigiasutuste

ja partnerorganisatsioonidega. Rahvusvahelise tipptalendi kaasamine puudutab samaaegselt

ettevõtlus-, rände-, haridus-, sisejulgeoleku- ja lõimumispoliitikat ning eeldab eri osapoolte

koordineeritud tegevust kogu talendi teekonna vältel alates Eesti tutvustamisest sihtriikides kuni

välistalentide kohanemise ja pikaajalise Eestis püsimiseni.

11

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kujundab ettevõtlus- ja majanduspoliitikat,

sealhulgas tööstus- ja idusektori arengut toetavat poliitikat, toetades Eesti

konkurentsivõime ja lisandväärtuse kasvu ning ettevõtetele vajalike oskuste ja talendite

kättesaadavust.

• Ministeeriumi haldusalas tegutsev Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) viib ellu

Work in Estonia tegevuskava, koordineerib koostööd partneritega ning vastutab

programmi tegevuste kavandamise ja rakendamise eest.

• Peamised koostöökohad tegevuskava perioodil: Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium kui Work in Estonia programmi omanik seab

strateegilised eesmärgid ja prioriteedid ning suunab tegevuskava elluviimist. Koostöös

EIS-i, Töötukassa ja teiste partneritega vaadatakse regulaarselt üle Eesti majanduse ja

tööturu vajadused ning tööandjate ootused. Eraldi tähelepanu all on idu- ja tööstussektori

talendivajadused.

• Eesti Töötukassa toetab tegevuskava elluviimist tööturu vaates, panustades tööandjate

tööjõu- ja oskusvajaduste seiresse, tööturuinfo jagamisse ning välistalentide tööturule

lõimumise toetamisele.

• Peamised koostöökohad Töötukassaga tegevuskava perioodil: välistalentide ja nende

pereliikmete tööturule lõimumise toetamine ning karjääriteenuste pakkumine

Rahvusvahelise Maja ja Eesti Töötukassa kaudu.

Siseministeerium

• Siseministeerium kujundab rände- ja siseturvalisuspoliitikat ning loob välistalentide

Eestisse saabumise, siin viibimise ja elamise õigusliku raamistiku.

• Ministeeriumi haldusalas tegutsev Politsei- ja Piirivalveamet viib läbi viisa ja elamisloa

menetlusi ning nõustab välistalente ja nende Eestisse kutsujaid migratsiooniküsimustes.

Politsei- ja Piirivalveamet toetab tegevuskava elluviimist avaliku korra vaates, aidates

hinnata ja maandada rahvusvahelise tipptalendi kaasamisega seotud avaliku korra riske.

• Kaitsepolitseiamet toetab tegevuskava elluviimist sisejulgeoleku vaates, aidates hinnata

ja maandada rahvusvahelise tipptalendi kaasamisega seotud julgeolekuriske.

• Peamised koostöökohad tegevuskava perioodi jooksul: siseturvalisuse ja riigijulgeoleku

riskide ennetamine ja maandatuna hoidmine, sihtriikide kooskõlastamine ja kontroll,

regulaarne info- ja andmevahetus välistalentide osas.

Välisministeerium

• Välisministeerium korraldab konsulaarteenuste, viisainfo ja reisiinfo kättesaadavust ning

toetab tegevuskava elluviimist välisesinduste võrgustiku kaudu, aidates suurendada Eesti

rahvusvahelist nähtavust ning kujundada Eestit atraktiivse töö-, elu- ja

ettevõtluskeskkonnana.

• Ministeeriumi haldusalas tegutsevad Eesti välisesindused tutvustavad Eestit sihtturgudel,

vahendavad infot Eestis töötamise ja elamise võimaluste kohta ning toetavad Work in

Estonia tegevusi rahvusvahelise tipptalendi kaasamisel.

Haridus- ja Teadusministeerium

• Haridus- ja Teadusministeerium toetab tegevusi, mis seovad rahvusvahelise kõrghariduse

ja teadustalentide kaasamise Eesti ettevõtete ning tööturu vajadustega.

• Ministeeriumi haldusalas tegutsev Haridus- ja Noorteamet toetab Work in Estonia, Study

in Estonia ja Research in Estonia programmide koostööd ning toetab STEAM-valdkonna

välistudengite ja teadustalentide jõudmist Eesti tööturule koostöös kõrgkoolide ja teiste

partneritega.

12

• Peamised koostöökohad tegevuskava perioodil: Eestis õppivate STEAM-alade

välistudengite siinsetesse ettevõtetesse praktikale jõudmise toetamine ning seeläbi

esmase töökogemuse võimaldamine.

Kultuuriministeerium

• Kultuuriministeerium kujundab lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitikat. Ministeeriumi

tegevused toetavad muu hulgas välistalentide ja nende pereliikmete iseseisvat

toimetulekut, eesti keele omandamist, Eesti ühiskonnas ja kogukonnaelus osalemist, eri

taustaga inimeste vaheliste kontaktide tekkimist ning Eestiga pikaajalise sideme

kujunemist.

• Kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev Integratsiooni Sihtasutus (INSA) nõustab

kohanemis-, eesti keele õppe ja lõimumisteenuste küsimustes ning suunab välistalente

ja nende pereliikmeid sobivatele teenustele.

• Peamised koostöökohad tegevuskava perioodi jooksul: INSA nõustamisteenuse

vahendamine Rahvusvahelises Majas välistalentidele ning tööandjate nõustamine

välistalentide ja nende pereliikmete kohanemise ning neile kättesaadavate teenuste

küsimustes.

Eesti Linnade ja Valdade Liit ja kohalikud omavalitsused

• Eesti Linnade ja Valdade Liit ning kohalikud omavalitsused toetavad välistalentide ja

nende perede sisseelamist, aidates kaasa kohalike teenuste, haridusvõimaluste ja

kogukondliku toe kättesaadavusele.

Tööandjate Keskliit ja erialaliidud

• Tööandjate Keskliit, erialaliidud ja teised ettevõtlusorganisatsioonid vahendavad

tööandjate vajadusi, toetavad teadmiste ja heade praktikate jagamist ning aitavad

suurendada Eesti ettevõtete valmisolekut rahvusvahelise tipptalendi kaasamiseks.

4. Peamised riskid ja nende maandamine

Work in Estonia tegevuskava elluviimisel on oluline tagada, et välistalentide kaasamine toetaks

Eesti majanduse vajadusi ning arvestaks samal ajal rände-, julgeoleku- ja lõimumisega seotud

riske. Riskide juhtimine ei ole eraldiseisev tegevussuund, vaid on läbivalt integreeritud

programmi sihtrühmade ja sihtriikide valikusse, partnerite koostöösse, klienditeekonna

arendamisse ning iga-aastaste tegevusplaanide koostamisse.

Work in Estonia roll on hoida tervikvaadet üle välistalendi teekonna, koordineerida partnerite

koostööd ning kohandada programmi tegevusi vastavalt ettevõtete vajaduste, rahvusvahelise

talendituru ning majandus-, rände- ja julgeolekukeskkonna muutustele. Selleks analüüsitakse

regulaarselt sihtriikide ja sihtrühmade sobivust, arvestades muu hulgas talendipotentsiaali, Eesti

väärtuspakkumise sobivust, lõimumisvalmidust ning rände- ja julgeolekuriske. Vajadusel

muudetakse nende hinnangute põhjal iga-aastaste tööplaanide prioriteete.

Riskide maandamine toimub koostöös partneritega. Politsei- ja Piirivalveamet,

Kaitsepolitseiamet ning teised partnerid panustavad vastavalt oma pädevusele rände-, avaliku

korra ja julgeolekuriskide hindamisse ja maandamisse. Work in Estonia toetab seda koostööd

vajaliku info, partnerite koordineerimise ning tööandjate ja Rahvusvahelise Maja pakutavate

teenuste kaudu.

13

Välistalendi kaasamisega seotud riskid on osaliselt kattuvad ka e-Residentsuse jätkustrateegias10

välja toodud riskidega ning nende maandamine toimub samadel põhimõtetel.

5. Summary

Work in Estonia is Estonia’s national programme for strengthening economic competitiveness by

helping companies attract, integrate and retain the international talent they need. Owned by the

Ministry of Economic Affairs and Communications and implemented by the Estonian Business

and Innovation Agency (EIS), the programme focuses primarily on highly skilled professionals

in ICT, start-ups, scale-ups and industry, where domestic labour supply does not sufficiently

meet demand. Rather than replacing private-sector recruitment, Work in Estonia addresses

systemic barriers, connects existing services and strengthens the overall international talent

journey.

The 2026–2029 action plan responds to Estonia’s declining working-age population, structural

economic change and a growing demand for specialised skills. Labour market forecasts indicate

an annual shortage of approximately 1,400 highly skilled professionals, with the largest gaps in

ICT and manufacturing. For many companies, particularly in industry, the main barriers arise

even before recruitment begins: limited experience with international hiring, fragmented

information and services, and uncertainty about relocation, integration and workplace readiness.

The new period therefore shifts the programme towards a more integrated and impact-driven

approach. Separate talent-attraction measures within EIS, including start-up, scale-up and

digital nomad visa initiatives, will be brought under Work in Estonia to create a more coherent

end-to-end talent journey. The programme’s scope will expand to include industrial-sector talent

and international STEAM students, alongside ICT and science professionals, start-up founders,

scale-up talent and digital nomads. Performance will increasingly be assessed through economic

impact, particularly labour tax revenue generated by international talent, rather than simply the

number of people attracted to Estonia.

Activities in 2026–2029 are organised around three mutually reinforcing priorities: increasing

Estonia’s international visibility and attractiveness among priority talent groups; supporting

international talent and their families in relocating, settling and remaining in Estonia; and

strengthening employers’ capacity to recruit and integrate international professionals. Particular

attention will be paid to improving the customer journey, developing practical support for

industrial companies, connecting international STEAM students with Estonian employers, and

making existing public and private services easier to navigate.

Resources will be concentrated on a limited number of strategic target countries selected

according to talent potential, Estonia’s attractiveness to the relevant talent pool, existing

recruitment patterns, integration readiness, and migration and security risks. Priorities will be

reviewed regularly to reflect changes in labour demand, international talent mobility and the

geopolitical environment.

The programme builds on an established service and partner network and will continue to work

closely with employers, ministries, government agencies, local authorities, universities and

sector organisations. Risk management is integrated throughout the programme, while annual

work plans will allow activities to adapt to changing economic, labour-market, migration and

security conditions. The overall objective is not to maximise the number of international

professionals coming to Estonia, but to attract and retain the talent that delivers the greatest

value to Estonian companies and the economy.

10 https://www.e-resident.gov.ee/wp-content/uploads/2026/01/E-residentsuse-jatkustrateegia-2026-2029.pdf

14

Lisa 1. Strateegia kooskõla teiste riigisiseste arengudokumentidega

Välistalentide kaasamise tegevuskava eesmärkide saavutamine on kooskõlas ka oluliste

siseriiklike arengukavadega.

Strateegia „Eesti 2035“ seab ühe Eesti pikaajalise sihina , et Eesti majandus on tugev ja

rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, teadmistepõhine ja uuendusmeelne; samuti, et Eesti

ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud.11

„Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–

2035“ üheks tegevussuunaks on luua toetav ettevõtluskeskkond, et suurendada kõrgema

lisandväärtuse loomist ja ekspordivõimekust. Selleks toetatakse muuhulgas ka välismaalt

ekspertide ja tippspetsialistide kaasamist ettevõtetesse. Samuti jätkatakse Work in Estonia

programmi rakendamist ning arendatakse tõhusat talendipoliitikat.12

„Eesti tööstuspoliitika 2035“ seatud tööstuspoliitika visiooniks on tark, kõrgtehnoloogiline,

kestlik, välisturgudel hinnatud ning konkurentsivõimeline Eesti tööstus. Dokumendis nenditakse,

et arvestades Eesti tööstusettevõtete soovi kasvada, uusi kaasaegseid digitaliseerimisest ja

automatiseerimisest tulenevaid väljakutseid ja tööjõu olemasolu ning haridussüsteemist

lisanduvaid töötajaid, siis ilma välistööjõuta tööjõuvajadust katta võimalik ei ole. Seetõttu

nähakse ka selles strateegias ette vajadus planeerida tööturule kvalifitseeritud välistööjõu

kaasamise süsteem.13

„Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ seab eesmärgiks, et Eesti rände- ja

identiteedihalduspoliitika on usaldusväärne, innovaatiline ja inimkeskne ning toetab Eesti

arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagab siseturvalisust.

„Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ seab eesmärgid kohanemise ja lõimumise

valdkonnas ning rõhutab inimesekeskset poliitikat, kogukondlikku osalust, ühtekuuluvustunnet

ja inimväärset tööd. Work in Estonia tegevuskava toetab neid eesmärke, sidudes talentide

kaasamise olemasolevate kohanemis-, eesti keele õppe ja lõimumisteenustega.

„Lõimumis-, sh kohanemisprogramm 2025–2028“ on Kultuuriministeeriumi tegevuste

rakendusraamistik, milles arendatakse kliendikeskseid kohanemis- ja lõimumisteekondi, Settle

in Estonia programmi, eesti keele õpet, sektoriülest koostööd ja teenuste andmevahetust. Work

in Estonia ei loo neis valdkondades paralleelseid teenuseid, vaid toetab olemasolevate teenuste

nähtavust, ligipääsetavust ja omavahelist sidusust.

11 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 12 https://hm.ee/sites/default/files/documents/2022-09/3._taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021_0.pdf 13 https://mkm.ee/ettevotlus-ja-innovatsioon/toostus/toostuspoliitika