EELNÕU

Spordiseaduse täiendamise seadus

Spordiseadust täiendatakse paragrahviga 112 järgmises sõnastuses:

㤠112. Distsiplinaarkolleegium ja apellatsioonikolleegium

(1) Kultuuriministeeriumi juures tegutsevad distsiplinaarkolleegium ja apellatsioonikolleegium (edaspidi kolleegiumid), kellel on pädevus teha otsuseid käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud reeglite rikkumise kohta.

(2) Kolleegiumide liikmed määrab ja töökorra kinnitab Kultuuriministeeriumi kantsler, juhindudes maailma dopinguvastasest koodeksist ja selle alusel vastu võetud Eesti dopinguvastastest reeglitest.

(3) Kultuuriministeerium tagab, et kolleegiumidel ei ole huvide konflikti ning et nende koosseis, liikmete ametiaeg ja kutsealane kogemus, kolleegiumide tegevuse sõltumatus ja rahastus on kooskõlas maailma dopinguvastase koodeksi nõuetega.

(4) Distsiplinaarkolleegiumi ja apellatsioonikolleegiumi otsuseid on võimalik vaidlustada maailma dopinguvastases koodeksis ja selle alusel vastu võetud Eesti dopinguvastastes reeglites sätestatud alustel ja korras.

(5) Kolleegiumid võivad töödelda järgmisi isikuandmeid:
1) menetlusaluse isiku ja teiste menetlusse kaasatud isikute ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed;
2) menetlusaluse isiku ja teiste menetlusse kaasatud isikute isikuandmed, sealhulgas terviseandmed, mis on asja menetlemisel olulised;
3) menetlusaluse isiku ja teiste menetlusse kaasatud isikute seisukohtades sisalduvad asjaolusid kirjeldavad isikuandmed;
4) määratud karistusega seotud isikuandmed.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikuandmeid säilitatakse asjas lõpliku otsuse jõustumisest kümme aastat või kuni rikkumise eest määratud karistuse perioodi lõppemiseni, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg on pikem.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikuandmete vastutav töötleja on Kultuuriministeerium.“.




Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Kinnitatud kantsleri __käskkirjaga nr __
Eesti dopinguvastaste distsiplinaar- ja apellatsioonikolleegiumide töökord

Mõisted
Allakirjutajad – organisatsioonid, mis on koodeksi selle artiklis 23 sätestatud korras heaks kiitnud ja võtnud kohustuse seda rakendada.
Isik – füüsiline isik, organisatsioon või muu juriidiline isik.
Dopingukontroll – kõik etapid ja sammud alates testiplaani kavandamisest kuni võimalike apellatsioonkaebuste lõpliku lahendamise ja tagajärgede rakendamiseni, sealhulgas kõik vahepealsed etapid ja sammud, näiteks testimine, uurimine, asukohateabe esitamine, raviotstarbelise kasutamise erandite tegemine, proovide võtmine ja käitlemine, laboratoorne analüüs, tulemuste haldamine ning Eesti Dopinguvastaste Reeglite artikli 10.14 (staatus võistluskeelu või esialgse võistluskeelu ajal) rikkumisega seotud uurimine ja menetlused.
Dopinguvastane organisatsioon – WADA või koodeksile allakirjutaja, kes vastutab dopingukontrolli mis tahes osa algatamist, elluviimist või jõustamist käsitlevate reeglite kehtestamise eest. Selleks on näiteks Rahvusvaheline Olümpiakomitee, Rahvusvaheline Paralümpiakomitee, muud suurürituste korraldajad, kes korraldavad oma üritustel testimist, rahvusvahelised alaliidud ja riiklikud dopinguvastased organisatsioonid.
Dopinguvastase reegli rikkumise tagajärjed („tagajärjed“) – Kui sportlane või muu isik rikub dopinguvastast reeglit, võib see kaasa tuua järgmistest tagajärgedest ühe või mitu: a) tühistamine/diskvalifitseerimine tähendab sportlase konkreetsel võistlusel või üritusel saavutatud tulemuste kehtetuks tunnistamist koos kõige sellega kaasnevaga, sealhulgas võimalikest medalitest, punktidest ja auhindadest ilmajäämisega; b) võistluskeeld tähendab seda, et sportlasel või muul isikul on dopinguvastase reegli rikkumise tõttu keelatud teatud kindla ajavahemiku vältel osaleda mis tahes võistlusel või muus tegevuses või saada toetust Eesti Dopinguvastaste Reeglite artiklis 10.14 sätestatud korras; c) esialgne võistluskeeld tähendab seda, et sportlasel või muul isikul on keelatud ajutiselt osaleda mis tahes võistlusel või tegevuses enne lõpliku otsuse tegemist asja Eesti Dopinguvastaste Reeglite artiklis 8 sätestatud arutamise tulemusel; d) rahalised tagajärjed tähendab rahalist karistust, mis määratakse dopinguvastase reegli rikkumise eest, või dopinguvastase reegli rikkumisega seotud kulude sissenõudmist; ning e) avalikustamine tähendab teabe avalikku levitamist või jagamist avalikkusega või isikutega, kes ei kuulu nende isikute ringi, kellel on artikli 14 alusel õigus saada teavet varem. Ka võistkondliku spordialaga tegelevate võistkondade suhtes võidakse artiklis 11 sätestatud korras tagajärgi kohaldada.
Keelatud aine – mis tahes aine või ainete klass, mis sisaldub keelatud ainete ja keelatud meetodite nimekirjas.
Keelatud ainete ja keelatud meetodite nimekiri – nimekiri, milles on loetletud keelatud ained ja keelatud meetodid.
Keelatud meetod – mis tahes meetod, mis sisaldub keelatud ainete ja keelatud meetodite nimekirjas.
Koodeks – maailma dopinguvastane koodeks, 1. jaanuari 2027. a jõustunud redaktsioonis.
Proov – mis tahes bioloogiline aines, mis on kogutud dopingukontrolli eesmärgil.
Rahvuslik olümpiakomitee – Rahvusvahelise Olümpiakomitee tunnustatud organisatsioon. Eestis on rahvuslik olümpiakomitee Eesti Olümpiakomitee (edaspidi EOK).
Rahvuslik spordialaliit – Eesti rahvuslik organisatsioon, mis on rahvusvahelise alaliidu liige või mida rahvusvaheline alaliit tunnustab kui organisatsiooni, kes juhib asjaomase rahvusvahelise alaliidu spordiala Eestis.
Rahvusvaheline standard – standard, mille WADA on kehtestanud koodeksit täiendavana. Kui menetlus vastab rahvusvahelisele standardile (mitte üksnes mingile muule standardile, tavale või korrale), on see piisav järeldamaks, et rahvusvahelises standardis käsitletud menetlus on teostatud kooskõlas nõuetega.
Rahvusvaheline üritus – üritus või võistlus, kus ürituse juhtorgan on Rahvusvaheline Olümpiakomitee, Rahvusvaheline Paralümpiakomitee, rahvusvaheline alaliit, suurürituse korraldaja või muu rahvusvaheline spordiorganisatsioon või mille tehnilised ametnikud määrab eelnimetatud organisatsioon.
Raviotstarbelise kasutamise erand – raviotstarbelise kasutamise erand võimaldab haigusseisundiga sportlasel kasutada keelatud ainet või meetodit, kuid üksnes juhul, kui täidetud on Eesti Dopinguvastaste reeglite artiklis 4.4 ja raviotstarbelise kasutamise erandite rahvusvahelises standardis sätestatud tingimused
Riiklik dopinguvastane organisatsioon – organisatsioon(id), millele iga riik on omistanud peamise pädevuse ning pannud kohustuse kehtestada ja rakendada dopinguvastaseid reegleid, juhtida proovide võtmist, hallata testitulemusi ning tegeleda tulemuste haldamisega riiklikul tasandil. Eesti riiklik dopinguvastane organisatsioon on Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE).
Spordiarbitraažikohus – Rahvusvaheline Spordiarbitraaži Kohus.
Sportlane – mis tahes isik, kes võistleb mingil spordialal rahvusvahelisel tasemel (kooskõlas iga rahvusvahelise alaliidu kehtestatud määratlusega) või riiklikul tasemel (kooskõlas iga riikliku dopinguvastase organisatsiooni kehtestatud määratlusega). Dopinguvastasel organisatsioonil on õigus kohaldada dopinguvastaseid reegleid ka sportlase suhtes, kes ei ole ei rahvusvahelise taseme ega ka riikliku taseme sportlane, ja sel moel laiendada talle mõiste „sportlane“ kehtivust.
Sportlase tugipersonal/tugiisik – mis tahes juhendaja, treener, mänedžer, agent, võistkonna abiline, ametnik, meedik või parameedik, lapsevanem või mis tahes muu isik, kes teeb spordivõistlusel osaleva või selleks valmistuva sportlasega koostööd, ravib või abistab teda.
Suurürituste korraldajad – rahvuslike olümpiakomiteede kontinentaalsed liidud ja muud mitut spordiala hõlmavad rahvusvahelised organisatsioonid, kes tegutsevad mis tahes kontinentaalse, piirkondliku või muu rahvusvahelise ürituse juhtorganina.
Tegevuse sõltumatus – tähendab, et 1) tulemuste haldamise pädevust omava dopinguvastase organisatsiooni või selle sidusorganisatsioonide (liikmeks olev liit või konföderatsioon) juhatuse liikmeid, töötajaid, komisjonide liikmeid, konsultante ja ametnikke, samuti asja uurimise ja arutamiseelse menetlusega seotud isikut, ei saa nimetada asjaomase tulemuste haldamise pädevust omava dopinguvastase organisatsiooni asja arutava kolleegiumi liikmeks ja/või asjaajajaks (ulatuses, milles viimane oleks kaasatud otsustusprotsessi ja/või otsuse ettevalmistamisse), ning 2) asja arutavad kolleegiumid peavad saama asju arutada ja otsuseid langetada ilma dopinguvastase organisatsiooni või mis tahes kolmanda isiku sekkumiseta. Eesmärk on tagada, et asja arutava kolleegiumi liikmed või kolleegiumi otsuste tegemisse muul moel kaasatud inimesed ei ole seotud asja uurimise ega asja menetluse jätkamise otsuste tegemisega. Lisaks ei tohi istungeid läbi viia isikud, kelle on nimetanud rahvuslikud alaliidud või muud riiklikud spordiorganisatsioonid või kes tegutsevad nende volitusel.
Testimine – dopingukontrolli osa, mis hõlmab testiplaani kavandamist ning proovide võtmist, käitlemist ja vedu laborisse.
Tulemuste haldamine – menetlus, mis algab tulemuste haldamise rahvusvahelise standardi artikli 5 kohase teavitamisega või teatud juhtudel tulemuste haldamise rahvusvahelise standardi artiklis 5 sõnaselgelt sätestatud teavituseelsete sammudega, hõlmab süüdistuse esitamist ja lõpeb asjas lõpliku otsuse tegemisega, nii et selle raamesse jääb nii asja arutamine esimeses astmes kui ka apellatsiooniastmes (kui esitatakse apellatsioonkaebus).
Võistlus – ühekordne üksik võidujooks, partii, mäng või ainukordne ühekordne spordivõistlus. Näiteks korvpallimäng või 100 meetri jooksu finaal olümpiamängudel kergejõustikus. Etapipõhiste võistluste ja muude spordivõistluste korral, kus auhindu jagatakse igapäevaste tulemuste või muude vahetulemuste põhjal, tehakse võistlusel ja üritusel vahet asjaomase rahvusvahelise alaliidu reeglites sätestatud korras.
Võistkondlik spordiala – spordiala, mille korral on võistluse käigus lubatud vahetada mängijaid.
WADA – Maailma Dopinguvastane Agentuur.
Üritus – üksikute võistluste sari, mille mida korraldab üks juhtorgan (nt olümpiamängud, rahvusvahelise alaliidu maailmameistrivõistlused või Panameerika mängud).




Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium
1. Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi (edaspidi distsiplinaarkolleegium) moodustab Kultuuriministeeriumi kantsler spordiseaduse § 112 lõike 1 alusel.
2. Distsiplinaarkolleegiumil on pädevus arutada ja otsustada, kas sportlane või muu isik, kelle suhtes kehtivad Eesti Dopinguvastased reeglid, on pannud toime dopinguvastase reegli või Eesti Dopinguvastaste reeglite artikli 10.14.1 rikkumise ning vajaduse korral kohaldada vastavaid tagajärgi.
3. Menetlus distsiplinaarkolleegiumis viiakse läbi vastavalt käesolevale töökorrale, Eesti Dopinguvastastele Reeglitele ja tulemuste haldamise rahvusvahelisele standardile. Kui käesoleva töökorra ning Eesti Dopinguvastaste Reeglite või tulemuste haldamise rahvusvahelise standardi vahel esineb vastuolusid, on ülimuslikud Eesti Dopinguvastased Reeglid või tulemuste haldamise rahvusvaheline standard.
4. Kultuuriministeerium tagab, et distsiplinaarkolleegiumil ei ole huvide konflikti ning et selle koosseis, ametiaeg, kutsealane kogemus, tegevuse sõltumatus ja piisav rahastus on kooskõlas tulemuste haldamise rahvusvahelise standardi nõuetega. Distsiplinaarkolleegium arutab asja ja teeb otsuseid ilma EADSE, EOK või ühegi kolmanda isiku sekkumiseta. Distsiplinaarkolleegium kohtleb menetluse kõiki osapooli alati õiglaselt ja erapooletult.
5. Järgnevaid isikuid ei saa määrata distsiplinaarkolleegiumi liikmeteks ega seda teenindavaks isikuks:
1.1. EADSE või selle organite juhatuse liikmed, töötajad, komisjonide liikmed, konsultandid ja ametnikud;
1.2. Isikud, kes tegutsevad EOK, rahvusliku alaliidu, või mõne teise riikliku spordiorganisatsiooni volitusel;
1.3. asja uurimise ja arutamiseelse menetlusega seotud isikud. Eelkõige ei tohi ükski liige olla varem arutanud mis tahes raviotstarbelise kasutamise erandi taotlust, tulemuste haldamisega seotud otsust või asjas esitatud apellatsioonkaebusi, mis on seotud arutava asjaga.

2. Distsiplinaarkolleegiumisse nimetab liikmed Kultuuriministeeriumi kantsler spordiseaduse § 112 lg 1 alusel. Distsiplinaarkolleegiumisse kuuluvate sõltumatute liikmete arv peab olema piisavalt suur, et tagada menetluse õigeaegne läbiviimine ning võimaldada liikmete asendamist huvide konflikti korral. Distsiplinaarkolleegiumisse peab igal ajal kuuluma vähemalt 5 (viis) liiget.

3. Distsiplinaarkolleegiumi liikmed valitakse arvestades nende varasemat kogemust antidopingu valdkonnas, sealhulgas nende õigus-, spordi-, meditsiini- ja/või teadusalast pädevust. Distsiplinaarkolleegiumisse peab kuuluma vähemalt kaks liiget, kes on kutselised juristid vähemalt kolmeaastase asjakohase õigusalase tegevuse kogemusega, üks liige, kes on kutseline arst vähemalt kolmeaastase asjakohase meditsiinilise tegevuse kogemusega, ning vähemalt üks liige, kes on olnud spordijuht või sportlane.

4. Distsiplinaarkolleegiumi liikmete nimetamisel määrab Kultuuriministeeriumi kantsler ühe kutselise juristi distsiplinaarkolleegiumi esimeheks ja teise aseesimeheks. Esimees korraldab distsiplinaarkolleegiumi tööd ning täidab muid käesolevas töökorras sätestatud ülesandeid. Aseesimees täidab esimehe ülesandeid, kui esimehel ei ole võimalik asja arutada (nt kui ta on huvide konflikti olukorras) või kui ta ei kuulu asja arutavasse kolleegiumisse (sellisel juhul täidab esimees oma ülesandeid kuni töökorra punkti 13.1 alusel konkreetse asja arutavasse kolleegiumisse määramiseni). Juhul kui nii esimehel kui aseesimehel ei ole võimalik asja arutada (nt nad on mõlemad huvide konflikti olukorras) täidab esimehe ülesandeid kolleegiumis kõige kauem tegutsenud liige.

5. Distsiplinaarkolleegiumi liikmeks nimetamisel peab liige olema valmis osalema koolitusel. Distsiplinaarkolleegiumi liikmed peavad vajaduse korral olema valmis osalema ka korduvkoolitustel.

6. Distsiplinaarkolleegiumi liikmed nimetatakse ametisse (3) kolmeaastaseks tähtajaks, mida on võimalik pikendada. Kui distsiplinaarkolleegiumi liige sureb või astub tagasi, võib Kultuuriministeeriumi kantsler valida distsiplinaarkolleegiumi vabale kohale uue sõltumatu isiku. Isik, kes valitakse distsiplinaarkolleegiumisse eelnimetatud juhul ja viisil, määratakse ametisse kuni ametikoha vabastanud liikme ametiaja lõpuni.

7. Kultuuriministeeriumi kantsler võib objektiivsel ja/või olulisel õiguslikul põhjusel distsiplinaarkolleegiumi liikme enne tähtaja lõppu ametist vabastada, võttes arvesse distsiplinaarkolleegiumi tegevuse sõltumatust.

Distsiplinaarkolleegiumi töökord
8. Distsiplinaarmenetluse algatamine
8.1. Distsiplinaarmenetlus algatatakse EADSE poolt distsiplinaarkolleegiumile edastatud esildise alusel, kui menetlusalune isik on vastavalt Eesti Dopinguvastastes Reeglites toodud korrale soovinud asja arutamist.
8.2. Distsiplinaarkolleegium otsustab distsiplinaarmenetluse algamise neljateistkümne (14) päeva jooksul esildise saamisest.
8.3. Pärast distsiplinaarmenetluse algatamist, kuid enne, kui istung on distsiplinaarkolleegiumis toimunud võib menetlusalune isik loobuda asja arutamisest ja tunnistada dopinguvastase reegli rikkumist, esitades selle kohta kirjaliku avalduse enne distsiplinaarkolleegiumi istungit või teha vastava suulise või kirjaliku avalduse distsiplinaarkolleegiumi istungil. Suuline avaldus protokollitakse. Sellisel juhul lahendab distsiplinaarkolleegium asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva töökorra punktile 15.14.

9. Asja arutava kolleegiumi nimetamine
9.1. Distsiplinaarmenetluse algatamisel nimetab esimees asja arutamiseks ühe või kolmeliikmelise kolleegiumi (kelle hulka võib kuuluda ka esimees) (edaspidi: asja arutav kolleegium). Kui asja arutab üheliikmeline kolleegium, peab selle liige olema kas kolleegiumi esimees või aseesimees. Kui asja arutab kolmeliikmeline kolleegium, peab üks (1) kolleegiumi liige olema kutseline jurist, kellel on vähemalt kolmeaastane asjakohase õigusalase tegevuse kogemus, ja üks (1) kolleegiumi liige kutseline arst, kellel on vähemalt kolmeaastane asjakohase meditsiinilise tegevuse kogemus.
9.2. Kui esimees määrab isiku asja arutava kolleegiumi liikmeks, peab iga liige allkirjastama ka avalduse, mille kohaselt ei esine talle teadaolevalt peale esildises märgitud asjaolude teadasaamist asjaolusid, mis võiksid mis tahes menetlusosalise silmis muuta küsitavaks tema erapooletuse. Kui sellised asjaolud ilmnevad menetluse käigus, peab asja arutava kolleegiumi liikme nendest pooltele teada andma.
9.3. Kui liige, kelle esimees on määranud asja arutama, ei saa või ei soovi mingil põhjusel asja arutada, võib esimees määrata asendusliikme või uue asja arutava kolleegiumi. Kui esimees on valitud asja arutava kolleegiumi liikmeks, ning ta ei saa menetluses osaleda, asendatakse ta kolleegiumi aseesimehega.
9.4. Asja menetleb algusest lõpuni sama asja arutav kolleegium. Kui distsiplinaarkolleegiumi koosseis muutub asja läbivaatamise ajal, alustatakse asja menetlemist uuesti algusest, kui menetlusalune isik seda nõuab või kui distsiplinaarkolleegium peab seda vajalikuks. Kui eelmine kolleegium on ära kuulanud tunnistaja ütlused, ei pea uus kolleegium seda toimingut kordama. Sellisel juhul avaldab distsiplinaarkolleegium tunnistaja ütlused istungil.
9.5. Menetluse osapooli teavitatakse asja arutamiseks määratud asja arutava kolleegiumi liikmete isikutest, samuti saadetakse neile töökorra punktis 13.2 toodud liikmete huvide konflikti deklaratsioonid. Seejuures teavitatakse osapooli õigusest taotleda asja arutava kolleegiumi liikme taandamist, kui esineb alus võimalikuks huvide konfliktiks, seitsme (7) päeva jooksul alates ajast, mil taandamise alus sai neile teatavaks. Taandamise taotluse üle otsustab esimees.

10. Distsiplinaarkolleegiumi istungile kutsumine
10.1. Distsiplinaarkolleegiumi istungile kutsutavatele isikutele saadetakse kutse tähitud postiga elukoha aadressile või elektrooniliselt või antakse üle allkirja vastu. Kutse istungile loetakse menetlusalusele isikule üleantuks ka juhul, kui see on antud üle menetlusosalisega koos elavale täiskasvanud perekonnaliikmele allkirja vastu.
10.2. Kui istungile kutsutakse rahvuslikku spordialaliitu või selle liikmesorganisatsiooni kuuluv isik, võib kutse kättetoimetamise teha ülesandeks vastavale rahvuslikule spordialaliidule. Rahvuslik spordialaliit esitab distsiplinaarkolleegiumile asjaomase isiku allkirja kandva teate, millel on märgitud kutse kättetoimetamise fakt ja aeg.
10.3. Kutses distsiplinaarkolleegiumi istungile märgitakse kutsutava isiku nimi, istungi toimumise aeg ja koht, asi, millega seoses isik istungile kutsutakse, ja isiku roll menetluses. Menetlusalusele isikule saadetud kutses märgitakse, et menetlusalune isik on kohustatud isiklikult istungile ilmuma ning istungile olulise põhjuseta ilmumata jätmine ei takista asja arutamist.
10.4. Kui menetlusalune isik ei saa mõjuval põhjusel istungil osaleda, peab ta istungile ilmumata jätmisest ja selle põhjustest distsiplinaarkolleegiumit hiljemalt istungi ajaks teavitama. Kui menetlusalune isik ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta, võib distsiplinaarkolleegium arutada asja ilma menetlusaluse isiku kohaloluta. Distsiplinaarkolleegium võib distsiplinaarmenetluse taastada, kui istungile mitteilmunud menetlusalune isik taotleb distsiplinaarkolleegiumilt menetluse taastamist seitsme (7) päeva jooksul distsiplinaarkolleegiumi istungi toimumisest ja esitab tõendid, mis kinnitavad, et tal oli istungile mitteilmumiseks mõjuv põhjus. Distsiplinaarkolleegium otsustab menetluse taastamise määrusega. Kui distsiplinaarkolleegium on juba teinud asjas otsuse ja menetlus taastatakse, loetakse, et distsiplinaarkolleegiumi otsus ei ole jõustunud. Taastatud menetlus jätkub distsiplinaarkolleegiumis kohast, kus menetlus katkes.

11. Asja arutamine distsiplinaarkolleegiumis
11.1. Distsiplinaarmenetlus toimub eesti keeles. Kui menetlusalune isik ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kes valdab eesti keelt, võib distsiplinaarkolleegium nõuda, et menetlusalune isik leiaks distsiplinaarkolleegiumi määratud tähtpäevaks tõlgi või eesti keelt valdava esindaja.
11.2. Distsiplinaarkomisjoni istungid viiakse läbi mõistliku aja jooksul. Kui distsiplinaarmenetluse läbiviimine on vajalik enne üritust või selle ajal (eelkõige juhul, kui see on vajalik üritusel osalemise otsustamiseks, jätkuva osalemise lubamiseks või tulemuste kehtivuse otsustamiseks), võib distsiplinaarkolleegium viia distsiplinaarmenetluse läbi kiirendatud korras.
11.3. Esimees valmistab asja arutamiseks ette, kutsub koos distsiplinaarkomisjoni teenindava isikuga distsiplinaarkolleegiumi istungile menetlusaluse(d) isiku(d) ja muud asjasse puutuvad isikud, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud (nt sportlase tugiisikud), ning nõuab vajaduse korral lisamaterjali esitamist ja -seletuste andmist.
11.4. Menetlusalusel isikul on õigus nõuda asja avalikku arutamist. Ka EADSE võib nõuda asja avalikku arutamist, kui menetlusalune isik on sellega kirjalikult nõustunud.
11.5. Menetlusalusel isikul on õigus osaleda istungil isiklikult koos esindajaga või esindaja kaudu. Distsiplinaarkolleegium võib otsustada, et menetlusaluse isiku osalemine istungil on kohustuslik.
11.6. WADA, rahvusvaheline alaliit, menetlusaluse isiku rahvuslik spordialaliit ning EOK võivad asja arutamises osaleda vaatlejana. Igal juhul hoiab EADSE neid täielikult kursis menetluses olevate asjade käiguga ja kõikide asjade arutamise tulemustega.
11.7. Distsiplinaarkolleegiumi istung helisalvestatakse, kui distsiplinaarkolleegium nii otsustab. Menetlusosalised ja muud isikud tohivad istungit salvestada üksnes juhul, kui distsiplinaarkolleegium on selleks andnud loa ja loa andmine on kantud protokolli.
11.8. Kolleegiumi teenindav isik koostab distsiplinaarkolleegiumi istungi protokolli. Protokoll kajastab asja arutamise käiku ja asja lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid. Menetlusalusel isikul on õigus nõuda niisuguste asjaolude protokollimist, mida ta peab oluliseks. Protokolli allkirjastavad esimees ja protokollija.
11.9. Distsiplinaarkolleegiumi istungi avab esimees, kes ühtlasi juhib istungit ja otsustab selle käigu. Esimees tutvustab menetlusalusele isikule distsiplinaarkolleegiumit ning menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi. Distsiplinaarkolleegium lahendab taandamis- ja muud taotlused määrusega. Esimees kannab ette kokkuvõtte juhtumi asjaoludest ja asja materjali juurde lisatud dokumentidest.
11.10. Dopinguvastase reegli või Eesti Dopinguvastaste reeglite artikli 10.14.1 rikkumise asja läbivaatamise käigus ei ole distsiplinaarkolleegium piiratud teabega, mis oli teada distsiplinaarmenetluse algatamise või süüdistuse kohta esildise esitamise ajal. Distsiplinaarkolleegiumil on õigus koguda tõendeid omal algatusel. Distsiplinaarkolleegiumi nõudel peavad menetlusosalised esitama kolleegiumile kõik asjaomaste isikute valduses või käsutuses olevad tõendid.
11.11. Asjaga seotud asjaolusid võib tõendada mis tahes tõendiga, mida distsiplinaarkolleegium peab asjakohaseks ja usaldusväärseks, sealhulgas omaksvõtuga, lähtudes Eesti Dopinguvastaste Reeglite artiklist 3. Distsiplinaarkolleegium võib omal äranägemisel nõustuda ütluste andmisega telefoni teel, kirjalikult, e-posti teel või muul moel. Distsiplinaarkolleegium võib omal äranägemisel määrata end abistama või nõustama eksperte, kui kolleegium peab seda vajalikuks, võttes arvesse distsiplinaarkolleegiumi tegevuse sõltumatuse nõuet.
11.12. Pärast menetlusaluse isiku ja muude istungile kutsutud isikute ärakuulamist ning tähtsust omava materjaliga tutvumist otsustab distsiplinaarkolleegium, kas asja sisulise arutamise võib lõpetada. Kui distsiplinaarkolleegium leiab, et tuvastada tuleb täiendavaid asjaolusid või koguda tuleb täiendavaid tõendeid, määrab distsiplinaarkolleegium uue istungi aja ja koha. Kui distsiplinaarkolleegium otsustab, et asja sisulise arutamise saab lõpetada, teatab distsiplinaarkolleegium otsuse kuulutamise aja.
11.13. Distsiplinaarkolleegium võib asja lahendada kirjalikus menetluses, kui menetlusalune isik tunnistab Eesti Dopinguvastaste Reeglite alusel dopinguvastase reegli rikkumist enne istungit, kuid pärast distsiplinaarkolleegiumis distsiplinaarmenetluse algatamist või kui ühegi asjaolu üle ei ole vaidlust ja ainsana tuleb otsustada tagajärgede küsimus.
11.14. Menetluse osapooltel on õigus:
a) kasutada oma kulul esindaja abi;
b) saada juurdepääs kogu asja materjalile ja sellega tutvuda;
c) anda ütlusi ning kirjalikke ja suulisi seletusi dopinguvastase reegli rikkumise ja selle põhjuste kohta ning esitada vastuväiteid dopinguvastase reegli rikkumise süüdistuse ja sellest tulenevate tagajärgede kohta, samuti mis tahes muude asja arutamisel tekkivate asjaolude kohta;
d) esitada omal kulul taotlusi ja tõendeid, sealhulgas kutsuda omal kulul tunnistajaid ja osaleda tõendite uurimises;
e) küsitleda tunnistajaid ja teisi istungile kutsutud isikuid;
f) kasutada omal kulul tõlgi abi;
g) saada distsiplinaarkolleegiumi otsusest ja istungi protokollist koopia;
h) kuulata istungi helisalvestist, kui istung helisalvestati.

12. Distsiplinaarkolleegiumi lahendid
12.1. Distsiplinaarkolleegium teeb otsuse kolme (3) kuu jooksul distsiplinaarmenetluse algatamisest. See ajavahemik ei hõlma aega, mille vältel oli distsiplinaarmenetlus peatatud. Distsiplinaarmenetlus peatatakse ajaks, mil asja ei saa arutada menetlusalusest isikust tulenevate asjaolude tõttu.
12.2. Distsiplinaarkolleegiumi otsus on lahend, millega distsiplinaarkolleegium teeb asjas sisulise otsuse. Distsiplinaarkolleegiumi määrus on lahend, millega distsiplinaarkolleegium ei tee asjas sisulist otsust.
12.3. Distsiplinaarkolleegiumi lahend tehakse asja arutamisel osalevate liikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl eesistujal.
12.4. Hääletamine ja nõupidamine distsiplinaarkolleegiumis on konfidentsiaalsed.
12.5. Distsiplinaarkolleegiumi otsus vormistatakse kirjalikult ja selle allkirjastavad kõik asja otsustamisel osalenud kolleegiumiliikmed. Distsiplinaarkolleegiumi määrus tehakse suuliselt või kirjalikult. Suuline määrus tehakse viivitamata teatavaks ja kantakse distsiplinaarkolleegiumi istungi protokolli. Distsiplinaarkolleegiumi kirjalik määrus tuleb allkirjastada kõigi asja otsustamisel osalenud kolleegiumiliikmete poolt.
12.6. Kui ühte distsiplinaarmenetlusse liidetakse mitu asja, võib distsiplinaarkolleegium iga asja kohta teha eraldi otsuse.
12.7. Distsiplinaarkolleegium kuulutab põhjendatud ja kirjaliku otsuse, mis on kooskõlas tulemuste haldamise rahvusvahelise standardi artikliga 9, hiljemalt neljateist (14) päeva jooksul pärast asja viimast istungit. Otsus koosneb sissejuhatavast osast (otsuse tegemise aeg, distsiplinaarkolleegiumi viimase istungi aeg, otsuse teinud distsiplinaarkolleegiumi liikmete nimed ja istungil osalenud isikute nimed) ning selles märgitakse kõik otsuse põhjendused, määratud võistluskeelu periood, Eesti Dopinguvastaste Reeglite artikli 10.10 alusel tühistatud tulemused ning vajaduse korral põhjendus, miks ei kohaldatud rangeimaid võimalikke tagajärgi. Distsiplinaarkolleegium võib eespool nimetatud tähtaja jooksul kõigepealt kuulutada üksnes otsuse resolutiivosa, kuid peab hiljemalt neljateist (14) päeva jooksul pärast asja viimast istungit esitama otsuse koos põhjendustega.
12.8. Distsiplinaarkolleegiumi otsus jõustub põhjendatud otsuse kuulutamisest. Kooskõlas Eesti Dopinguvastaste Reeglite artikliga 10.13 võib võistluskeelu kulgemist hakata arvestama enne otsuse jõustumist.
12.9. Distsiplinaarkolleegium saadab otsuse elektrooniliselt või tähitud kirjaga menetlusalusele isikule, asjaomasele rahvuslikule spordialaliidule ja EADSE-le. EADSE saadab otsuse EOK-le, vajadusel asjaomasele rahvusvahelisele dopinguvastastele ja dopinguvastastele organisatsioonidele, kellel on Eesti Dopinguvastaste Reeglite artikli 13.5 alusel otsuse edasikaebeõigus.
12.10. Distsiplinaarkolleegium lõpetab distsiplinaarmenetluse määrusega ja otsust tegemata, kui menetlusalune füüsiline isik sureb või menetlusalune juriidiline isik lõpetatakse või kui rikkumise eest karistuse määramise tähtaeg on möödunud.

Eesti dopinguvastane apellatsioonikolleegium

1. Eesti dopinguvastase apellatsioonikolleegiumi (edaspidi apellatsioonikolleegium) moodustab Kultuuriministeeriumi kantsler spordiseaduse § 112 lõike 1 alusel.
2. Apellatsioonikolleegiumil on pädevus arutada ja otsustada asju, milles on esitatud apellatsioonkaebus Eesti Dopinguvastaste Reeglite artikli 13.2.2. alusel.
3. Menetlus apellatsioonikolleegiumis viiakse läbi vastavalt käesolevale töökorrale, Eesti Dopinguvastastele Reeglitele ja tulemuste haldamise rahvusvahelisele standardile. Kui käesoleva töökorra ning Eesti Dopinguvastaste Reeglite või tulemuste haldamise rahvusvahelise standardi vahel esineb vastuolusid, on ülimuslikud Eesti Dopinguvastased Reeglid või tulemuste haldamise rahvusvaheline standard.
4. Kultuuriministeerium tagab, et apellatsioonikolleegiumil ei ole huvide konflikti ning et selle koosseis, ametiaeg, kutsealane kogemus, tegevuse sõltumatus ja piisav rahastus on kooskõlas tulemuste haldamise rahvusvahelise standardi nõuetega. Apellatsioonikolleegium arutab asja ja teeb otsuseid ilma EADSE, EOK või ühegi kolmanda isiku sekkumiseta. Apellatsioonikolleegium kohtleb menetluse kõiki osapooli alati õiglaselt ja erapooletult.
5. Järgnevaid isikuid ei saa määrata apellatsioonikolleegiumi liikmeteks ega seda teenindavaks isikuks:
5.1. EADSE või selle organite juhatuse liikmed, töötajad, komisjonide liikmed, konsultandid ja ametnikud;
5.2. Isikud, kes tegutsevad EOK, rahvusliku alaliidu, või mõne teise riikliku spordiorganisatsiooni volitusel;
5.3. asja uurimise ja arutamiseelse menetlusega seotud isikud. Eelkõige ei tohi ükski liige olla varem arutanud mis tahes raviotstarbelise kasutamise erandi taotlust, tulemuste haldamisega seotud otsust või asjas esitatud apellatsioonkaebusi, mis on seotud arutava asjaga.
6. Apellatsioonikolleegiumisse nimetab liikmed Kultuuriministeeriumi kantsler spordiseaduse § 112 lg 1 alusel. Apellatsioonikolleegiumisse kuuluvate sõltumatute liikmete arv peab olema piisavalt suur, et tagada menetluse õigeaegne läbiviimine ning võimaldada liikmete asendamist huvide konflikti korral. Apellatsioonikolleegiumisse peab igal ajal kuuluma vähemalt 5 (viis) liiget.
7. Apellatsioonikolleegiumi liikmed valitakse arvestades nende varasemat kogemust antidopingu valdkonnas, sealhulgas nende õigus-, spordi-, meditsiini- ja/või teadusalast pädevust. Apellatsioonikolleegiumisse peab kuuluma vähemalt kaks liiget, kes on kutselised juristid vähemalt kolmeaastase asjakohase õigusalase tegevuse kogemusega, üks liige, kes on kutseline arst vähemalt kolmeaastase asjakohase meditsiinilise tegevuse kogemusega, ning vähemalt üks liige, kes on olnud spordijuht või sportlane.
8. Apellatsioonikolleegiumi liikmete nimetamisel määrab Kultuuriministeeriumi kantsler ühe kutselise juristi apellatsioonikolleegiumi esimeheks ja teise aseesimeheks. Esimees korraldab apellatsioonikolleegiumi tööd ning täidab muid käesolevas töökorras sätestatud ülesandeid. Aseesimees täidab esimehe ülesandeid, kui esimehel ei ole võimalik asja arutada (nt kui ta on huvide konflikti olukorras) või kui ta ei kuulu asja arutavasse kolleegiumisse (sellisel juhul täidab esimees oma ülesandeid kuni töökorra punkti 13.1 alusel konkreetse asja arutavasse kolleegiumisse määramiseni). Juhul kui nii esimehel kui aseesimehel ei ole võimalik asja arutada (nt nad on mõlemad huvide konflikti olukorras) täidab esimehe ülesandeid kolleegiumis kõige kauem tegutsenud liige.
9. Apellatsioonikolleegiumi liikmeks nimetamisel peab liige olema valmis osalema koolitusel. Apellatsioonikolleegiumi liikmed peavad vajaduse korral olema valmis osalema ka korduvkoolitustel.
10. Apellatsioonikolleegiumi liikmed nimetatakse ametisse (3) kolmeaastaseks tähtajaks, mida on võimalik pikendada. Kui apellatsioonikolleegiumi liige sureb või astub tagasi, võib Kultuuriministeeriumi kantsler valida apellatsioonikolleegiumi vabale kohale uue sõltumatu isiku. Isik, kes valitakse apellatsioonikolleegiumisse eelnimetatud juhul ja viisil, määratakse ametisse kuni ametikoha vabastanud liikme ametiaja lõpuni.
11. Kultuuriministeeriumi kantsler võib objektiivsel ja/või olulisel õiguslikul põhjusel apellatsioonikolleegiumi liikme enne tähtaja lõppu ametist vabastada, võttes arvesse apellatsioonikolleegiumi tegevuse sõltumatust.

Apellatsioonikolleegiumi töökord
12. Otsus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta, apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest või läbivaatamisest keeldumine
12.1. Apellatsioonimenetlus algatatakse apellatsioonkaebuse alusel, mille on esitanud Eesti Dopinguvastaste reeglite artiklis 13.5 nimetatud edasikaebeõigust omav isik. Apellatsioonikolleegiumile edasi kaevatavad otsused on nimetatud Eesti Dopinguvastaste Reeglite artiklis 13.2.2 ja edasikaebeõigust omavad isikud on nimetatud Eesti Dopinguvastaste Reeglite artiklis 13.5.2.
12.2. Apellatsioonikolleegium teeb neljateistkümne (14) päeva jooksul apellatsioonkaebuse saamisest määruse selle menetlusse võtmise või menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Menetlusosalised võivad enne apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist anda oma seletuse.
12.3. Apellatsioonikolleegium ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui:
a) apellatsioonkaebuse läbivaatamine ei ole apellatsioonikolleegiumi pädevuses;
b) apellatsioonkaebus esitati pärast selle esitamistähtaja möödumist;
c) apellandil ei ole õigust apellatsioonkaebust esitada;
d) apellatsioonkaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, eeldades, et selles esitatud väited on õiged;
e) apellandi nimel apellatsioonkaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust.
12.4. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peavad asja arutava apellatsioonikolleegiumi liikmed tegema ühehäälselt.
12.5. Apellatsioonikolleegium jätab apellatsioonkaebuse määrusega läbivaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonikolleegium on selle nõuetevastaselt menetlusse võtnud, samuti muudel Eesti Dopinguvastastes Reeglites sätestatud juhtudel.

13. Asja arutava kolleegiumi nimetamine
13.1. Apellatsioonimenetluse algatamisel nimetab esimees asja arutamiseks ühe või kolmeliikmelise kolleegiumi (kelle hulka võib kuuluda ka esimees) (edaspidi: asja arutav kolleegium). Kui asja arutab üheliikmeline kolleegium, peab selle liige olema kas kolleegiumi esimees või aseesimees. Kui asja arutab kolmeliikmeline kolleegium, peab üks (1) kolleegiumi liige olema kutseline jurist, kellel on vähemalt kolmeaastane asjakohase õigusalase tegevuse kogemus, ja üks (1) kolleegiumi liige kutseline arst, kellel on vähemalt kolmeaastane asjakohase meditsiinilise tegevuse kogemus.
13.2. Kui esimees määrab isiku asja arutava kolleegiumi liikmeks, peab iga liige allkirjastama ka avalduse, mille kohaselt ei esine talle teadaolevalt peale esildises märgitud asjaolude teadasaamist asjaolusid, mis võiksid mis tahes menetlusosalise silmis muuta küsitavaks tema erapooletuse. Kui sellised asjaolud ilmnevad menetluse käigus, peab asja arutava kolleegiumi liikme nendest pooltele teada andma.
13.3. Kui liige, kelle esimees on määranud asja arutama, ei saa või ei soovi mingil põhjusel asja arutada, võib esimees määrata asendusliikme või uue asja arutava kolleegiumi. Kui esimees on valitud asja arutava kolleegiumi liikmeks, ning ta ei saa menetluses osaleda, asendatakse ta kolleegiumi aseesimehega.
13.4. Asja menetleb algusest lõpuni sama asja arutav kolleegium. Kui apellatsioonikolleegiumi koosseis muutub asja läbivaatamise ajal, alustatakse asja menetlemist uuesti algusest, kui menetlusosaline seda nõuab või kui apellatsioonikolleegium peab seda vajalikuks. Kui eelmine kolleegium on ära kuulanud tunnistaja ütlused, ei pea uus kolleegium seda toimingut kordama. Sellisel juhul avaldab apellatsioonikolleegium tunnistaja ütlused istungil.
13.5. Menetluse osapooli teavitatakse asja arutamiseks määratud asja arutava kolleegiumi liikmete isikutest, samuti saadetakse neile töökorra punktis 13.2 toodud liikmete huvide konflikti deklaratsioonid. Seejuures teavitatakse osapooli õigusest taotleda asja arutava kolleegiumi liikme taandamist, kui esineb alus võimalikuks huvide konfliktiks, seitsme (7) päeva jooksul alates ajast, mil taandamise alus sai neile teatavaks. Taandamise taotluse üle otsustab esimees.

14. Apellatsioonikolleegiumi istungile kutsumine
14.1. Apellatsioonikolleegiumi istungile kutsutavatele isikutele saadetakse kutse tähitud postiga elukoha aadressile või elektrooniliselt või antakse üle allkirja vastu. Kutse istungile loetakse menetlusalusele isikule üleantuks ka juhul, kui see on antud üle menetlusosalisega koos elavale täiskasvanud perekonnaliikmele allkirja vastu.
14.2. Kui istungile kutsutakse rahvuslikku spordialaliitu või selle liikmesorganisatsiooni kuuluv isik, võib kutse kättetoimetamise teha ülesandeks vastavale rahvuslikule spordialaliidule. Rahvuslik spordialaliit esitab apellatsioonikolleegiumile asjaomase isiku allkirja kandva teate, millel on märgitud kutse kättetoimetamise fakt ja aeg.
14.3. Kutses apellatsioonikolleegiumi istungile märgitakse kutsutava isiku nimi, istungi toimumise aeg ja koht, asi, millega seoses isik istungile kutsutakse, ja isiku roll menetluses. Menetlusosalisele saadetud kutses märgitakse, et menetlusosaline on kohustatud isiklikult istungile ilmuma ning istungile olulise põhjuseta ilmumata jätmine ei takista asja arutamist.
14.4. Kui menetlusosaline ei saa mõjuval põhjusel istungil osaleda, peab ta istungile ilmumata jätmisest ja selle põhjustest apellatsioonikolleegiumit hiljemalt istungi ajaks teavitama. Kui menetlusosaline ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta, võib apellatsioonikolleegium arutada asja ilma tema kohaloluta. Apellatsioonikolleegium võib apellatsioonimenetluse taastada, kui istungile mitteilmunud menetlusosaline taotleb apellatsioonikolleegiumilt menetluse taastamist seitsme (7) päeva jooksul apellatsioonikolleegiumi istungi toimumisest ja esitab tõendid, mis kinnitavad, et tal oli istungile mitteilmumiseks mõjuv põhjus. Apellatsioonikolleegium otsustab menetluse taastamise määrusega. Kui apellatsioonikolleegium on juba teinud asjas otsuse ja menetlus taastatakse, loetakse, et apellatsioonikolleegiumi otsus ei ole jõustunud. Taastatud menetlus jätkub apellatsioonikolleegiumis kohast, kus menetlus katkes.

15. Asja arutamine apellatsioonikolleegiumis
15.1. Apellatsioonimenetlus toimub eesti keeles. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kes valdab eesti keelt, võib apellatsioonikolleegium nõuda, et menetlusosaline leiaks apellatsioonikolleegiumi määratud tähtpäevaks tõlgi või eesti keelt valdava esindaja.
15.2. Apellatsioonikomisjoni istungid viiakse läbi mõistliku aja jooksul. Kui apellatsioonimenetluse läbiviimine on vajalik enne üritust või selle ajal (eelkõige juhul, kui see on vajalik üritusel osalemise otsustamiseks, jätkuva osalemise lubamiseks või tulemuste kehtivuse otsustamiseks), võib apellatsioonikolleegium viia apellatsioonimenetluse läbi kiirendatud korras.
15.3. Esimees valmistab asja arutamiseks ette, kutsub koos apellatsioonikomisjoni teenindava isikuga apellatsioonikolleegiumi istungile sportlase ja muud asjasse puutuvad isikud, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud (nt sportlase tugiisikud), ning nõuab vajaduse korral lisamaterjali esitamist ja -seletuste andmist.
15.4. EADSE-l on õigus ühineda menetlusega ja osaleda apellatsioonikolleegiumi istungil menetlusosalisena.
15.5. Apellatsioonikolleegiumi istungid on kinnised, kui sportlane või muu isik ei nõua asja avalikku arutamist. Ka EADSE võib nõuda asja avalikku arutamist, kui sportlane või muu isik on sellega kirjalikult nõustunud. Vastava taotluse lahendab apellatsioonikolleegium.
15.6. Menetlusosalisel on õigus osaleda istungil isiklikult koos esindajaga või esindaja kaudu. Apellatsioonikolleegium võib otsustada, et menetlusaluse isiku osalemine istungil on kohustuslik.
15.7. Rahvusvahelisel alaliidul, puudutatud rahvuslikul spordialaliidul, EOK-l, kui nad ei ole menetlusosalised, ja WADA-l on õigus viibida apellatsioonikolleegiumi istungitel vaatlejana.
15.8. Apellatsioonikolleegiumi istung helisalvestatakse, kui apellatsioonikolleegium nii otsustab. Menetlusosalised ja muud isikud tohivad istungit salvestada üksnes juhul, kui apellatsioonikolleegium on selleks andnud loa ja loa andmine on kantud protokolli.
15.9. Kolleegiumi teenindav isik koostab apellatsioonikolleegiumi istungi protokolli. Protokoll kajastab asja arutamise käiku ja asja lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid. Menetlusosalisel on õigus nõuda niisuguste asjaolude protokollimist, mida ta peab oluliseks. Protokolli allkirjastavad esimees ja protokollija.
15.10. Apellatsioonikolleegiumi istungi avab esimees, kes ühtlasi juhib istungit ja otsustab selle käigu. Esimees tutvustab menetlusosaliste õigusi ja kohustusi. Apellatsioonikolleegium lahendab taandamis- ja muud taotlused määrusega. Esimees kannab ette kokkuvõtte juhtumi asjaoludest ja asja materjali juurde lisatud dokumentidest.
15.11. Asja läbivaatamise käigus ei ole apellatsioonikolleegium piiratud teabega, mis oli teada apellatsioonimenetluse algatamisel või süüdistuse kohta esildise esitamise ajal. Apellatsioonikolleegiumil on õigus koguda tõendeid omal algatusel. Apellatsioonikolleegiumi nõudel peavad menetlusosalised esitama kolleegiumile kõik asjaomaste isikute valduses või käsutuses olevad tõendid.
15.12. Kui menetlusosaline ei täida apellatsioonikolleegiumi nõudmist või suunist, ei takista see apellatsioonikolleegiumil asja menetluse jätkamist ning apellatsioonikolleegium võib nõudmise või suunise täitmata jätmist arvestada otsuse tegemisel.
15.13. Asjaga seotud asjaolusid võib tõendada mis tahes tõendiga, mida apellatsioonikolleegium peab asjakohaseks ja usaldusväärseks, sealhulgas omaksvõtuga, lähtudes Eesti Dopinguvastaste Reeglite artiklist 3. Apellatsioonikolleegium võib omal äranägemisel nõustuda ütluste andmisega telefoni teel, kirjalikult, e-posti teel või muul moel. Apellatsioonikolleegium võib omal äranägemisel määrata end abistama või nõustama eksperte, kui kolleegium peab seda vajalikuks, võttes arvesse apellatsioonikolleegiumi tegevuse sõltumatuse nõuet.
15.14. Pärast menetlusosaliste muude istungile kutsutud isikute ärakuulamist ning tähtsust omava materjaliga tutvumist otsustab apellatsioonikolleegium, kas asja sisulise arutamise võib lõpetada. Kui apellatsioonikolleegium leiab, et tuvastada tuleb täiendavaid asjaolusid või koguda tuleb täiendavaid tõendeid, määrab apellatsioonikolleegium uue istungi aja ja koha. Kui apellatsioonikolleegium otsustab, et asja sisulise arutamise saab lõpetada, teatab apellatsioonikolleegium otsuse kuulutamise aja.
15.15. Menetluse osapooltel on õigus:
i) kasutada oma kulul esindaja abi;
j) saada juurdepääs kogu asja materjalile ja sellega tutvuda;
k) anda ütlusi ning kirjalikke ja suulisi seletusi dopinguvastase reegli rikkumise ja selle põhjuste kohta ning esitada vastuväiteid dopinguvastase reegli rikkumise süüdistuse ja sellest tulenevate tagajärgede kohta, samuti mis tahes muude asja arutamisel tekkivate asjaolude kohta;
l) esitada omal kulul taotlusi ja tõendeid, sealhulgas kutsuda omal kulul tunnistajaid ja osaleda tõendite uurimises;
m) küsitleda tunnistajaid ja teisi istungile kutsutud isikuid;
n) kasutada omal kulul tõlgi abi;
o) saada apellatsioonikolleegiumi otsusest ja istungi protokollist koopia;
p) kuulata istungi helisalvestist, kui istung helisalvestati.

16. Apellatsioonikolleegiumi otsused
16.1. Apellatsioonikolleegium teeb otsuse kolme (3) kuu jooksul apellatsioonimenetluse algatamisest. See ajavahemik ei hõlma aega, mille vältel oli apellatsioonimenetlus peatatud. Apellatsioonimenetlus peatatakse ajaks, mil asja ei saa arutada menetlusalusest isikust tulenevate asjaolude tõttu.
16.2. Apellatsioonikolleegiumi otsus on lahend, millega apellatsioonikolleegium teeb asjas sisulise otsuse. Apellatsioonikolleegiumi määrus on lahend, millega apellatsioonikolleegium ei tee asjas sisulist otsust.
16.3. Apellatsioonikolleegiumi lahend tehakse asja arutamisel osalevate liikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl eesistujal.
16.4. Hääletamine ja nõupidamine apellatsioonikolleegiumis on konfidentsiaalsed.
16.5. Apellatsioonikolleegiumi otsus vormistatakse kirjalikult ja selle allkirjastavad kõik asja otsustamisel osalenud kolleegiumiliikmed. Apellatsioonikolleegiumi määrus tehakse suuliselt või kirjalikult. Suuline määrus tehakse viivitamata teatavaks ja kantakse apellatsioonikolleegiumi istungi protokolli. Apellatsioonikolleegiumi kirjalik määrus tuleb allkirjastada kõigi asja otsustamisel osalenud kolleegiumiliikmete poolt.
16.6. Hiljemalt 14 päeva jooksul peale viimase istungi toimumist väljastab apellatsioonikolleegium otsuse, mis on kooskõlas tulemuste haldamise rahvusvahelise standardi artikli 9 põhimõtetega. Otsus sisaldab kõiki otsuse ja määratud võistluskeelu põhjendusi, sealhulgas (vajaduse korral) põhjendusi selle kohta, miks ei kohaldatud rangeimat võimalikku karistust.
16.7. Apellatsioonikolleegiumi otsus jõustub põhjendatud otsuse kuulutamisest. Kooskõlas Eesti Dopinguvastaste Reeglite artikliga 10.13 võib võistluskeelu kulgemist hakata arvestama enne otsuse jõustumist.
16.8. Apellatsioonikolleegium saadab otsuse elektrooniliselt või tähitud kirjaga menetlusosalistele, asjaomasele rahvuslikule spordialaliidule ja EADSE-le. EADSE saadab otsuse EOK-le, vajadusel asjaomasele rahvusvahelisele dopinguvastastele ja dopinguvastastele organisatsioonidele, kellel on Eesti Dopinguvastaste Reeglite artikli 13.5 alusel otsuse edasikaebeõigus.
16.9. Apellatsioonikolleegium lõpetab apellatsioonimenetluse määrusega ja otsust tegemata, kui menetlusalune füüsiline isik sureb või menetlusalune juriidiline isik lõpetatakse või kui rikkumise eest karistuse määramise tähtaeg on möödunud.

Spordiseaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri


1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga täiendatakse spordiseadust. Muudatusega luuakse Kultuuriministeeriumile õiguslik alus moodustada distsiplinaarkolleegium ja apellatsioonikolleegium, kellel on pädevus teha otsuseid Eesti dopinguvastaste reeglite rikkumiste kohta. Kolleegiumide moodustamise kohustus ja nende pädevuse ulatus on ette nähtud maailma dopinguvastases koodeksis. Praegu on vastavad kolleegiumid loodud Eesti Olümpiakomitee juurde, kuid selline süsteem ei vasta 2027. aastal kehtima hakkavatele maailma dopinguvastase koodeksi muudetud reeglitele. Samuti sätestatakse seaduse tasandil kolleegiumides töödeldavate isikuandmete kategooriad ja nende säilitamise tähtajad.

Eelnõu regulatsioon ei mõjuta spordiorganisatsioonide ja spordiga seotud isikute halduskoormust.

Seadus jõustub üldises korras.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud spordiosakonna juhataja Margus Klaan ([email protected], 628 2328), spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor ([email protected], 628 2260) ning õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu ja seletuskirja väljatöötamisel on osalenud Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA jurist Mari Kõrtsini ja juhtivuurija Remo Perli.

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele toimetaja Piret Tamme ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega muu menetluses oleva eelnõuga. Lähtudes Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud andmekaitseõiguse ja avaliku teabe juhistest, on Kultuuriministeerium ette valmistamas spordiseaduse muudatusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega laiemalt (spordiregistri ja treenerite tööjõukulude toetuse menetlemisel töödeldavate isikuandmete regulatsioon). Kuna need muudatused ei ole sisuliselt seotud käesoleva eelnõu eesmärkidega ning KuM-i valitsemisalas on ka teiste seaduste alusel asutatud andmekogusid (nt kultuurimälestiste register ja rahvakultuuri andmekogu muinsuskaitseseaduse alusel), plaanib KuM käsitleda neid muudatusvajadusi tervikuna koos. Vastava eelnõu väljatöötamiskavatsus esitatakse kooskõlastamiseks 2027. aastal. 

Spordiseaduse kavandatav muudatus aitab kaasa Riigikogus 18.02.2015 heaks kiidetud strateegiadokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisele.

Seadusemuudatus aitab kaasa strateegiadokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ punkti 7.7 täitmisele, mille kohaselt võideldakse spordiideaalide, ausa konkurentsi ja spordi puhtuse ning turvalise ja ohutu keskkonna nimel kompromissitult dopingu kasutamise, sporditulemustega manipuleerimise ja pealtvaatajate vägivaldse käitumise vastu, täites rahvusvahelisi kokkuleppeid, täiendades riigisisest õiguslikku regulatsiooni ning edendades koostööd riigi sees ja riikide vahel.

Eelnõuga muudetakse spordiseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 20.06.2026, 6.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Spordiseaduse § 11 lõike 1 punkti 1 kohaselt on sportlane, treener, sportlase tugiisik, spordikohtunik ning spordiorganisatsiooni ja spordikooli töötaja ja juhtorgani liige kohustatud tundma ja järgima dopinguvastaseid reegleid, mis on sätestatud maailma dopinguvastases koodeksis ja on selle alusel vastu võetud (eelkõige viidatakse siinkohal Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA ning Eesti Olümpiakomitee vastu võetud Eesti dopinguvastastele reeglitele (edaspidi ka EDR)).

Maailma dopinguvastane koodeks (The World Anti-Doping Code) võeti 2003. aastal toimunud ülemaailmsel spordidopingu konverentsil ühehäälselt vastu ja seda on riigiti tunnustatud Kopenhaageni deklaratsiooni alusel. Kultuuriminister allkirjastas Kopenhaageni deklaratsiooni 2003. aasta juunis. Maailma dopinguvastase koodeksi nõudeid kinnistab omakorda UNESCO spordis dopingu kasutamise vastane rahvusvaheline konventsioon, mille Eesti Vabariik kiitis heaks Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2007. a korraldusega nr 335.

Koodeksit on pärast 2003. aastat järjepidevalt muudetud, suuremaid muudatusi on tehtud iga 6–7 aasta järel, viimati 2021. aastal. 2025. aasta detsembris võttis Maailma Dopinguvastane Agentuur (WADA) pärast ulatuslikku revisjoni vastu järjekordsed koodeksi muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2027.

Muu hulgas sätestatakse 1. jaanuaril 2027 jõustuva koodeksi punktis 8.1, et igale isikule, kes on väidetavalt pannud toime dopinguvastase reegli rikkumise, tuleb tagada asja õiglane arutamine mõistliku aja jooksul õiglase, erapooletu ja oma tegevuses sõltumatu kolleegiumi poolt kooskõlas koodeksi ja selle juurde kuuluva tulemuste haldamise rahvusvahelise standardiga. Koodeksi punkti 13.2.2 kohaselt tuleb tagada dopinguvastaste reeglite rikkumiste otsuste vaidlustamise võimalus erapooletu, oma tegevuses sõltumatu ning institutsionaalselt iseseisva apellatsioonikolleegiumi poolt juhtudel, kui otsust ei saa vaidlustada otse spordiarbitraažikohtus (CAS).

Hetkel kehtiva koodeksi lisa 1 kohaselt tähendab kolleegiumide tegevuse sõltumatus järgmist:
1) tulemuste haldamise (st dopinguvastaste reeglite rikkumiste menetlemise) eest vastutava dopinguvastase organisatsiooni või selle sidusorganisatsioonide (liikmeks olev liit või konföderatsioon) juhatuse liikmeid, töötajaid, komisjonide liikmeid, konsultante ja ametnikke, samuti asja uurimise ja arutamiseelse menetlusega seotud isikut ei saa nimetada asja arutava kolleegiumi liikmeks ja/või asjaajajaks ulatuses, milles viimane oleks kaasatud otsustusprotsessi ja/või otsuse ettevalmistamisse;
2) asja arutavad kolleegiumid peavad saama asju arutada ja otsuseid teha ilma dopinguvastase organisatsiooni või mis tahes kolmanda isiku sekkumiseta. Eesmärk on tagada, et asja arutava kolleegiumi liikmed või kolleegiumi otsuste tegemisse muul viisil kaasatud isikud ei ole seotud asja uurimise ega asja menetluse jätkamise otsuste tegemisega.

Kolleegiumide institutsionaalne sõltumatus tähendab kehtiva koodeksi lisa 1 kohaselt, et apellatsioonkaebusi arutavad kolleegiumid peavad olema tulemuste haldamise eest vastutavast dopinguvastasest organisatsioonist institutsionaalselt täiesti sõltumatud. Seetõttu ei tohi tulemuste haldamise eest vastutav dopinguvastane organisatsioon neid mingil moel hallata, need ei tohi olla tulemuste haldamise eest vastutava dopinguvastase organisatsiooniga kuidagi seotud ega sellele mingil viisil alluda.

Koodeksi punktis 8.1 nimetatud kolleegium ja punktis 13.2.2 nimetatud kolleegium on seni Eestis tegutsenud vastavalt distsiplinaarkolleegiumi ja apellatsioonikolleegiumina Eesti Olümpiakomitee (edaspidi ka EOK) juures iseseisvate üksustena. Sellega on tagatud vastavus koodeksile, kuna kolleegiumid tegutsevad riiklikust tulemuste haldamise eest vastutavast dopinguvastasest organisatsioonist1 – Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA-st (edaspidi ka EADSE) – täiesti sõltumatult.

Alates 2027. aastast on koodeksi lisas 1 nimetatud mõisteid korrigeeritud. Kolleegiumi tegevuse sõltumatus hõlmab seniste nõuete kõrval edaspidi ka seda, et istungeid ei tohi läbi viia isikud, kelle on nimetanud riiklikud spordiorganisatsioonid või mis tahes muud spordiorganisatsioonid, kes tegutsevad nende volitusel. Institutsionaalse sõltumatuse puhul lisati nõue, et apellatsioonikolleegium peab olema täielikult eraldatud mitte üksnes riiklikust dopinguvastasest organisatsioonist, vaid ka mis tahes riiklikust spordiorganisatsioonist. Kooskõlas SpS §-s 4 toodud spordiorganisatsiooni mõistega on riiklikud spordiorganisatsioonid eelkõige rahvuslik olümpiakomitee ja rahvuslik paralümpiakomitee.

Seega ei ole seoses 2027. aastast jõustuva koodeksi muudatusega enam koodeksiga kooskõlas olukord, kus distsiplinaar- ja apellatsioonikolleegium tegutsevad EOK kui riikliku spordiorganisatsiooni juures. Kuigi nende tegevus on eraldatud EOK muust tegevusest, nimetab EOK siiski kolleegiumide liikmed ja administreerib nende tegevust.

Kolleegiumid ei saa koodeksi kohaselt tegutseda ka EADSE allüksustena. Apellatsioonikolleegiumi puhul on see juba institutsionaalse sõltumatuse nõude järgi välistatud. Koodeks ei välista iseenesest distsiplinaarkolleegiumi moodustamise EADSE juurde, kui selle täielik sõltumatus on tagatud. EADSE praegust organisatsioonilist ülesehitust arvestades ei oleks aga nõutava sõltumatuse tagamine võimalik. EADSE juurde distsiplinaarkolleegiumi loomine oleks ebausaldusväärne ega tagaks piisavat läbipaistvust sportlastele ega teistele spordivaldkonnas tegutsevatele isikutele. Võimalikke alternatiive ja nendega kaasnevaid kulusid arvestades on Eestis otstarbekas kolleegide moodustamine Kultuuriministeeriumi juurde. Sarnane süsteem on kasutusel näiteks ka Poolas ja kavatsetakse luua Taanis. Soome ja Norra on otsustanud luua distsiplinaar- ja apellatsioonikolleegiumide haldamiseks eraldi sihtasutuse. Eestis eraldi sihtasutuse asutamine nõuaks täiendavaid rahalisi vahendeid, mistõttu ei oleks sarnase süsteemi loomine Eestis otstarbekas. Kolleegiumide tegutsemine Kultuuriministeeriumi juures aitab muu hulgas tagada õiglase ja kulutõhusa dopinguga seotud vaidluste lahendamise süsteemi olemasolu ja toimimise Eestis.

Kokkuvõtvalt: eelnõuga luuakse Kultuuriministeeriumile õiguslik alus distsiplinaarkolleegiumi ja apellatsioonikolleegiumi moodustamiseks ja nende liikmete määramiseks, kuna kehtiv süsteem ei vasta enam 2027. aastal jõustuvatele maailma dopinguvastases koodeksis kehtestatud reeglitele. Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes täiendatakse spordiseadust §-ga 112, mis reguleerib distsiplinaarkolleegiumi ja apellatsioonikolleegiumiga seonduvat ning menetlusega seotud isikuandmete töötlemist ja säilitamist.

Eelnõu ettevalmistamisele ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Sama lõike punkti 5 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.

Arvestades, et koodeksi muudatusi rakendatakse alates 1. jaanuarist 2027, tuleb selleks ajaks tagada Eestis reeglite ja menetluste vastavus uutele nõuetele.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu sisu analüüs

Eelnõuga täiendatakse spordiseadust §-ga 112, mis koosneb seitsmest lõikest.

§ 112 lõige 1 loob võimaluse moodustada Kultuuriministeeriumi juurde distsiplinaarkolleegium ja apellatsioonikolleegium (edaspidi kolleegiumid), kellel on pädevus teha otsuseid spordiseaduse § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud reeglite rikkumiste kohta.

Kultuuriministeerium on valdkonna eest vastutav ministeerium, kelle valitsemisalas on vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 62 lõikele 1 riigi kultuuri- ja muinsuskaitsetöö ning kultuurilise mitmekesisuse ja lõimumise korraldamine ning kunstide, spordi ja liikumisharrastuse edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamisel ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Kolleegiumide pädevuse ulatus on sätestatud EDR-is, lähtudes maailma dopinguvastases koodeksis sätestatust. Distsiplinaarkolleegiumil on pädevus arutada ja otsustada, kas sportlane või muu isik, kellele dopinguvastased reeglid kehtivad, on pannud toime dopinguvastase reegli rikkumise ning vajaduse korral kohaldada vastavaid tagajärgi. Menetlusalusel isikul on samas õigus asja arutamisest distsiplinaarkolleegiumis loobuda, millisel juhul teeb vastava otsuse ja kohaldab tagajärgi EADSE. Samuti on EADSE-l õigus, teatud juhtudel ka kohustus, kohaldada menetlusaluse isiku suhtes esialgset võistluskeeldu ja muid tagajärgi. EADSE pädevuse täpne ulatus on samuti esitatud EDR-is. Apellatsioonikolleegiumil on pädevus menetleda apellatsioonkaebusi otsuste peale, mida ei saa vaidlustada otse spordiarbitraažikohtus (CAS). Täpne nimekiri otsustest, mis on vaidlustatavad apellatsioonikolleegiumis, on samuti esitatud EDR-is.

Siiani on EOK juures tegutsevate kolleegiumide liikmed töötanud tasuta ja kolleegiumid on menetlenud ligikaudu 3–5 juhtumit aastas.

§ 112 lõike 2 kohaselt määrab kolleegiumide liikmed ja kinnitab kolleegiumide töökorra Kultuuriministeeriumi kantsler, juhindudes maailma dopinguvastasest koodeksist ja selle alusel vastu võetud Eesti dopinguvastastest reeglitest.

Kolleegiumide töökord on praegu (kui kolleegiumid tegutsevad EOK juures) sätestatud EDR‑is. Kuna ministeeriumi juures tegutsevate organite töökorralduse reguleerimine on ministeeriumi pädevuses, antakse nimetatud sättega töökorra kehtestamise õigus edaspidi ministeeriumile. Siiski tuleb töökorra kinnitamisel järgida koodeksis ning EDR-is esitatud põhimõtteid ja kohustuslikke nõudeid. Kolleegiumide töökorraldust käsitlevad koodeksi sätted 2027. aastast oluliselt ei muutu, mistõttu jääb kolleegiumide töökorraldus võrreldes praegu EOK juures tegutsevate kolleegiumidega üldjoontes samaks.

Kolleegiumide liikmed – keda peab koodeksi kohaselt olema vähemalt viis – määrab Kultuuriministeeriumi kantsler, kuid nende hulgast määrab konkreetse juhtumi menetlemiseks ühe- või kolmeliikmelise koosseisu kolleegiumi esimees. Kolleegiumid ei nõusta ministrit tema poliitilises tegevuses. Nende tegevus on tehniline ja apoliitiline ning reeglite rikkumiste menetlemine nõuab asjakohaseid eriteadmisi. Kantsleri käskkirja kavand, millega kinnitatakse töökord, on lisatud eelnõu juurde.

§ 112 lõike 3 kohaselt tagab Kultuuriministeerium, et kolleegiumidel ei ole huvide konflikti ning et nende koosseis, liikmete ametiaeg ja kutsealane kogemus, kolleegiumide tegevuse sõltumatus ja piisav rahastus on kooskõlas maailma dopinguvastase koodeksi nõuetega.

Tegu on koodeksist tuleneva üldpõhimõttega, mida tuleb järgida kolleegiumide moodustamisel ja nende töö korraldamisel. Hetkel on sama kohustus sätestatud EDR-i punktis 8.1.1.2. Kohustus tagada õiglane, erapooletu ja tõhus menetlus on kolleegiumide töökorralduse kõige olulisem osa ning selle kohustuse sätestamine seaduses aitab tagada, et Eestis toimuv menetlus ja kehtiv süsteem on koodeksiga kooskõlas. Sellest põhimõttest tuleneb ka vajadus näha spordiseaduses ette kolleegiumide moodustamine Kultuuriministeeriumi juurde.

§ 112 lõike 4 kohaselt on distsiplinaarkolleegiumi ja apellatsioonikolleegiumi otsuseid võimalik vaidlustada maailma dopinguvastases koodeksis ja selle alusel vastu võetud Eesti dopinguvastastes reeglites sätestatud alustel ja korras.

Distsiplinaarkolleegiumi otsused, mis on tehtud rahvusvahelisel üritusel osalemisest tulenevates asjades või rahvusvahelise taseme sportlasi hõlmavates asjades, võib edasi kaevata üksnes spordiarbitraažikohtusse (CAS). Muudel juhtudel on distsiplinaarkolleegiumi otsus vaidlustatav apellatsioonikolleegiumis. Apellatsioonikolleegiumi otsused on vaidlustatavad spordiarbitraažikohtus.

Edasikaebeõigusega isikud ja apellatsiooni esitamise täpsem kord, sealhulgas apellatsiooni esitamise tähtajad, on sätestatud EDRis lähtudes maailma dopinguvastase koodeksi nõuetest.

§ 112 lõike 5 kohaselt on kolleegiumidel õigus töödelda järgmisi isikuandmeid:

1) menetlusaluse isiku ja teiste menetlusse kaasatud isikute ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed. Menetlusalune isik on isik, kelle suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus seoses võimaliku dopinguvastase reegli rikkumisega või kelle suhtes on tehtud apellatsioonikolleegiumis vaidlustatav otsus. Üldjuhul on menetlusalune isik sportlane. Olenevalt juhtumist võib olla menetlusse kaasatud ka muid isikuid, näiteks sportlase treener, seaduslik või volitatud esindaja, lähedased jt, kellel on teavet vaidlusaluse juhtumi asjaolude kohta. Menetluse läbiviimiseks ja asjaolude tuvastamiseks peab kolleegiumil olema võimalik need isikud tuvastada ja nendega ühendust võtta;

2) menetlusaluse isiku ja teiste menetlusse kaasatud isikute isikuandmed, sealhulgas terviseandmed, mis on asja menetlemisel olulised. Siia kuuluvad näiteks kolleegiumi liikmete huvide konflikti deklaratsioonid, sportlasega seotud spordiala ja distsipliin, milles ta võistleb, tema treeningute ja võistluste andmed, dopinguproovi tulemus, proovi tegemise aeg, proovi võtmisega seotud asjaolud, keelatud aine nimetus ja kogus, sportlase kasutatavad ravimid, haiguslugu, raviotstarbelised erandid jms. Seejuures võib olla vajalik töödelda ka teiste menetlusse kaasatud isikute terviseandmeid. Näiteks juhul, kui sportlane väidab, et tarbis keelatud ainet kogemata ja omas seda seetõttu, et see oli tema pereliikmele välja kirjutatud, tuleb välja selgitada, kas ja milliseid ravimeid nimetatud pereliige tarvitab ning kas nende ravimite jaoks on talle vajaduse korral ka retsept väljastatud.

Täpne andmekoosseis, mida kolleegium iga juhtumi puhul töötleb, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Käesolev säte tagab, et kolleegium töötleb isikuandmeid ainult selles ulatuses, mis on vajalik asja menetlemiseks (st järgides minimaalsuse põhimõtet);

3) menetlusaluse isiku ja teiste menetlusse kaasatud isikute seisukohtades sisalduvad isikuandmed. Selle sätte alusel töötleb kolleegium isikuandmeid, mis saavad kolleegiumile teatavaks menetlusaluse isiku või teiste isikute tunnistuse või selgituste kaudu. Need võivad kattuda punktis 2 nimetatud andmetega, kuid kuna andmed avaldab andmesubjekt ise, ei ole kolleegiumil lõplikku kontrolli selle üle, milliseid andmeid isikud lõpuks oma seisukohtades avaldavad. Näiteks võib siia kuuluda asukohateave selle kohta, millal, kus ja kellega menetlusalune isik keelatud ainet tarvitas. See teave võib sõltuvalt juhtumi asjaoludest olla oluline. Näiteks on nimetatud teave oluline, kui tarvitatud aine on keelatud vaid võistlussiseselt– sellisel juhul peab menetlusalune isik olema võimeline tõendama, et tarvitas ainet võistlusväliselt;

4) otsuse tegemisega ja karistuse määramisega seotud isikuandmed. Koodeksi juurde kuuluva tulemuste haldamise standardi2 punktis 9 on sätestatud, milliseid andmeid peab dopinguvastase reegli rikkumise otsus sisaldama. Selle raames võib olla vaja töödelda ja otsusesse lisada ka isikuandmeid.

§ 112 lõike 6 kohaselt säilitatakse lõikes 5 nimetatud isikuandmeid kümme aastat asjas tehtud lõpliku otsuse jõustumisest või kuni rikkumise eest määratud karistuse perioodi lõppemiseni, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg on pikem.

Sättes nimetatud tähtaeg tuleneb koodeksi juurde kuuluva andmekaitsestandardi3 lisast A. Andmeid säilitatakse kümme aastat asjas tehtud lõpliku otsuse jõustumisest või kuni rikkumise eest määratud karistuse perioodi lõppemiseni, olenevalt sellest, kumb aeg on pikem. Näiteks juhul, kui dopinguvastase reegli rikkumise eest määratud võistluskeeld on neli aastat, säilitatakse andmeid kümme aastat. Kui isikule määratakse eluaegne võistluskeeld, säilitatakse andmeid kuni isiku surmani. Pikaajaline säilitamine on vajalik mitmekordsete rikkumiste tuvastamiseks, mille korral võivad ka karistused erineda, ning juhuks, kui isik paneb toime uue rikkumise, mis on seotud varasema rikkumise käigus tuvastatud asjaoludega. Pärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse.

Isikuandmeid säilitatakse Kultuuriministeeriumi turvalises keskkonnas Delta.

§ 112 lõikes 7 on sätestatud, et lõikes 5 nimetatud isikuandmete vastutav töötleja on Kultuuriministeerium.

Kolleegiumid ei ole eraldiseisvad juriidilised isikud, vaid moodustatakse lõike 1 alusel Kultuuriministeeriumi juurde. Seetõttu on ka vastav ministeerium isikuandmete vastutav töötleja.

3.2. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs

Kolleegiumide moodustamine, pädevus ja sõltumatus

Eelnõu kohaselt moodustatakse distsiplinaar- ja apellatsioonikolleegium Kultuuriministeeriumi juurde. Kolleegiumid ei ole Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse ega spordiorganisatsiooni struktuuriüksused. EADSE vastutab dopinguvastaste reeglite rikkumise uurimise ja tulemuste haldamise eest. Kolleegiumide liikmed määrab ja töökorra kinnitab Kultuuriministeeriumi kantsler. Kultuuriministeerium peab tagama huvide konflikti puudumise ning selle, et kolleegiumide koosseis, liikmete ametiaeg ja kutsealane kogemus, tegevuse sõltumatus ning piisav rahastus vastaksid maailma dopinguvastase koodeksi nõuetele.

Sellised spordialaste eriteadmistega kolleegiumid võimaldavad lahendada dopinguvaidlusi viivitusteta ning selline menetlussüsteem tagab, et kõiki spordiosalisi koheldakse üleilmselt samadel alustel.

Selline korraldus eraldab dopinguvastase reegli võimaliku rikkumise uurimise asja sisulisest lahendamisest ning loob eeldused asja õiglaseks ja erapooletuks arutamiseks.

Õigusselgus

Põhiseaduse § 13 lõikest 2 tuleneb õigusselguse põhimõte, mille kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega mõista talle õigusnormist tulenevaid õigusi ja kohustusi ning normi kohaldamise tagajärgi.

Eelnõus määratakse kindlaks kolleegiumide moodustamise alus ja pädevuse üldine ulatus. Kolleegiumidel on pädevus lahendada spordiseaduse § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud dopinguvastaste reeglite rikkumisega seotud asju. Distsiplinaarkolleegium otsustab, kas isik on pannud toime dopinguvastase reegli rikkumise, ning kohaldab vajaduse korral rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Apellatsioonikolleegium menetleb Eesti dopinguvastastes reeglites sätestatud juhtudel dopinguvastastes asjades tehtud otsuste peale esitatud kaebusi. Menetluse täpsemad reeglid tulenevad maailma dopinguvastasest koodeksist, selle alusel vastu võetud Eesti dopinguvastastest reeglitest ning kolleegiumide töökorrast.

Maailma dopinguvastane koodeks ja rahvusvahelised standardid moodustavad rahvusvaheliselt ühtse dopinguvastase süsteemi. Eesti dopinguvastased reeglid peavad olema avalikult kättesaadavad ning nende kohaldamisel tuleb järgida seadusest, põhiseadusest ja Euroopa Liidu õigusest tulenevaid nõudeid.

Otsuste vaidlustamine ja kohtulik kaitse

Põhiseaduse § 15 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Eelnõu kohaselt saab distsiplinaar- ja apellatsioonikolleegiumi otsuseid vaidlustada maailma dopinguvastases koodeksis ja selle alusel vastu võetud Eesti dopinguvastastes reeglites sätestatud alustel ja korras. Nimetatud reeglitest tulenev edasikaebamissüsteem suunab spordialased vaidlused lõppastmes spordiarbitraažikohtusse (CAS).

Eelnõuga ei piirata ega välistata põhiseaduse §-st 15 tulenevat õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Ka juhul, kui vaidluse lahendamisele kohaldatakse vahekohtumenetluse norme, ei ole kohtulik kontroll täielikult välistatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb ette võimaluse taotleda vahekohtu otsuse tühistamist seaduses sätestatud alustel. Riigikohtu praktika kohaselt on TsMS § 751 alusel vahekohtu otsuse tühistamise avaldus asjakohane õiguskaitsevahend muu hulgas juhul, kui vahekohtu lahend on vastuolus heade kommete või avaliku korraga või vahekohtu moodustamisel on rikutud olulisi menetluspõhimõtteid. See kohtulik kontroll ei tähenda vaidluse sisulist uut lahendamist, vaid toimub seaduses sätestatud kontrollialuste piires.

Seega on eelnõuga tagatud otsuste vaidlustamise võimalus ning eelnõu ei välista kohtulikku kaitset. Kohtuliku kontrolli konkreetne ulatus ja menetluskord määratakse kindlaks kehtiva õiguse alusel.

Isikuandmete töötlemine

Eelnõuga ettenähtud isikuandmete, sealhulgas terviseandmete töötlemine riivab põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. Põhiseaduse § 11 kohaselt peab põhiõiguse piirang olema eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Isikuandmete töötlemine on vajalik dopinguvastaste reeglite rikkumiste menetlemiseks, asjaolude väljaselgitamiseks ja otsuse tegemiseks. Sõltuvalt menetletava asja asjaoludest võib kolleegiumil olla vajalik töödelda lisaks menetlusaluse isiku isikuandmetele ka teiste menetlusse kaasatud isikute andmeid, sealhulgas terviseandmeid. Eelnõus sätestatakse töödeldavate isikuandmete kategooriad, nende säilitamise tähtaeg ja vastutav töötleja.

Terviseandmed on eriliigilised isikuandmed, mille töötlemisele kohalduvad isikuandmete kaitse üldmääruse erinõuded. Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida muu hulgas eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja säilitamise piirangu põhimõtteid. Seaduses nimetatud andmekategooriate loetelu ei anna kolleegiumile alust töödelda igas menetluses kõiki nendesse kategooriatesse kuuluvaid andmeid. Töödelda võib üksnes andmeid, mis on konkreetse asja lahendamiseks vajalikud. Teiste menetlusse kaasatud isikute terviseandmete töötlemine peab samuti piirduma konkreetse asja lahendamiseks vajalike andmetega.

Isikuandmete töötlemisega kaasnevat riivet vähendab see, et seaduses määratakse kindlaks töödeldavate andmete kategooriad ja säilitustähtaeg ning vastutavaks töötlejaks on Kultuuriministeerium. Pärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse. Kavandatud regulatsioon võimaldab seega töödelda isikuandmeid ulatuses, mis on vajalik dopinguvastase reegli rikkumise asja lahendamiseks, nähes samal ajal ette isikuandmete kaitseks vajalikud tagatised.

Töödeldavate andmete maht ei suurene, sest praegu töödeldakse neid EOK kolleegiumides. Pigem aitab seaduses sätestatud selge regulatsioon senisest paremini tagada, et isikuandmete töötlemine on läbipaistev, selge ja etteaimatav.

Kokkuvõte
Eelnõuga sätestatakse seaduse tasandil distsiplinaar- ja apellatsioonikolleegiumi moodustamise alus, üldine pädevus ja sõltumatuse tagatised, otsuste vaidlustamise võimalus ning menetluseks vajalike isikuandmete töötlemise tingimused. Kolleegiumide moodustamine Kultuuriministeeriumi juurde eraldab dopinguvastase reegli võimaliku rikkumise uurimise asja sisulisest lahendamisest. Isikuandmete töötlemine on piiratud asja lahendamiseks vajalike andmetega ning sellele kohalduvad isikuandmete kaitset reguleerivad nõuded.

Eeltoodut arvestades on eelnõuga kavandatud põhiõiguste riived põhjendatud ja proportsionaalsed.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Spordivaldkond on Euroopa Liidu liikmesriikide ainupädevuses. Euroopa Liit sai spordivaldkonnas esimest korda teatava pädevuse Lissaboni lepingu jõustumisel 2009. aastal. Euroopa Liidu toimimise lepingu4 (edaspidi ELTL) artikli 165 kohaselt panustab liit Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni. Liidu tegevusega püütakse arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse ja sporditöö eest vastutavate asutuste omavahelise koostöö edendamise ning sportlaste, iseäranis noorte sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu. Veel märgitakse artikli 165 lõikes 4, et liit võib selles valdkonnas vastu võtta stimuleerivaid meetmeid, välja arvatud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamine. Artikli 6 kohaselt on sport valdkond, kus liit on pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks. Seega on ELTL-i artiklite 6 ja 165 kohaselt Euroopa Liidu roll spordivaldkonnas eelkõige koordineeriv ja toetav.

Euroopa Liidu tasandil edastati 2027. aastal jõustuva WADA koodeksi ja sellega kaasnevate rahvusvaheliste standardite kohta mitmeid kommentaare ja täiendusi, kuid need ei puudutanud distsiplinaar- ja apellatsioonikolleegiumide tööd.

Kuna kavandatava muudatusega lisandub seadusesse alus isikuandmete töötlemiseks, tuleb regulatsiooni väljatöötamisel arvestada isikuandmete kaitse üldmäärusega5, mida rakendatakse 25. maist 2018. Seaduse tasandil peavad olema sätestatud isikuandmete töötlemise eesmärk, mis peab olema seotud avaliku huvi täitmisega, samuti töödeldavate isikuandmete kategooriad, isikuandmete säilitustähtaeg ja isikuandmete vastutav töötleja. Eelnõu väljatöötamisel on kindlaks määratud eesmärgi saavutamiseks vajalikud isikuandmed ning need on seaduses sätestatud, et tagada proportsionaalsuse ja minimaalsuse põhimõtte järgimine.

6. Seaduse mõjud

6.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Kultuuriministeerium

Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele
Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: edaspidi peab Kultuuriministeerium kandma Eesti distsiplinaarkolleegiumi ja apellatsioonikolleegiumi haldamisega seotud kulud. Arvestades, et juhtumeid on eeldatavasti kuni viis aastas, on kulud minimaalsed. Kolleegiumid ja neid abistav sekretär on seni töötanud tasuta. Kolleegiumid saavad kasutada Kultuuriministeeriumi ruume istungite pidamiseks ja süsteeme juhtumitega seotud dokumentide talletamiseks ja teabe vahetamiseks. Seaduse muudatus võib kaasa tuua Kultuuriministeeriumile lisakulusid, kuid seda pigem minimaalselt.

6.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiorganisatsioonid, sportlased, treenerid ja tugipersonal, spordikohtunikud, spordiorganisatsiooni või spordikooli töötajad või juhtorgani liikmed

Mõjuvaldkond: sotsiaalsed mõjud (mõju kultuurile ja spordile), majanduslikud mõjud (halduskoormus)
Sihtrühma suurus: muudatus mõjutab eelkõige üle 4000 spordiorganisatsiooni, umbes 2000 sportlast, 5000 treenerit, spordikohtunikke ning spordiorganisatsiooni või spordikooli töötajaid või juhtorgani liikmeid, kes peavad arvestama, et dopinguvastaste reeglite rikkumise korral teeb otsuseid edaspidi Kultuuriministeeriumi juures tegutsev kolleegium. Muudatus aitab vähendada võimalikku huvide konflikti ja seeläbi toetada spordi positiivset kuvandit.

Eelnõu ei too kaasa sihtrühmana nimetatud isikute ja organisatsioonide halduskoormuse suurenemist.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse muudatus võib kaasa tuua Kultuuriministeeriumile lisakulusid, mis kaetakse Kultuuriministeeriumi eelarvest.

8. Rakendusaktid

Seaduse jõustumisel on vaja kehtestada kolleegiumide töökord. Rakendusakti kavand on eelnõule lisatud.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA-le, Eesti Olümpiakomiteele ja tema liikmetele ning Eesti Paralümpiakomiteele.

Kuna eelnõu puudutab maailma dopinguvastase koodeksi muudatuste ülevõtmist, saadab Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA eelnõu kooskõlastamiseks ka Maailma Dopinguvastasele Agentuurile.


Algatab Vabariigi Valitsus _______ 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)