Spordiseaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga täiendatakse spordiseadust. Muudatusega luuakse Kultuuriministeeriumile õiguslik alus moodustada distsiplinaarkolleegium ja apellatsioonikolleegium, kellel on pädevus teha otsuseid Eesti dopinguvastaste reeglite rikkumiste kohta. Kolleegiumide moodustamise kohustus ja nende pädevuse ulatus on ette nähtud maailma dopinguvastases koodeksis. Praegu on vastavad kolleegiumid loodud Eesti Olümpiakomitee juurde, kuid selline süsteem ei vasta 2027. aastal kehtima hakkavatele maailma dopinguvastase koodeksi muudetud reeglitele. Samuti sätestatakse seaduse tasandil kolleegiumides töödeldavate isikuandmete kategooriad ja nende säilitamise tähtajad.
Eelnõu regulatsioon ei mõjuta spordiorganisatsioonide ja spordiga seotud isikute halduskoormust.
Seadus jõustub üldises korras.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud spordiosakonna juhataja Margus Klaan (
[email protected], 628 2328), spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor (
[email protected], 628 2260) ning õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar (
[email protected], 628 2225). Eelnõu ja seletuskirja väljatöötamisel on osalenud Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA jurist Mari Kõrtsini ja juhtivuurija Remo Perli.
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele toimetaja Piret Tamme (
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega muu menetluses oleva eelnõuga. Lähtudes Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud andmekaitseõiguse ja avaliku teabe juhistest, on Kultuuriministeerium ette valmistamas spordiseaduse muudatusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega laiemalt (spordiregistri ja treenerite tööjõukulude toetuse menetlemisel töödeldavate isikuandmete regulatsioon). Kuna need muudatused ei ole sisuliselt seotud käesoleva eelnõu eesmärkidega ning KuM-i valitsemisalas on ka teiste seaduste alusel asutatud andmekogusid (nt kultuurimälestiste register ja rahvakultuuri andmekogu muinsuskaitseseaduse alusel), plaanib KuM käsitleda neid muudatusvajadusi tervikuna koos. Vastava eelnõu väljatöötamiskavatsus esitatakse kooskõlastamiseks 2027. aastal.
Spordiseaduse kavandatav muudatus aitab kaasa Riigikogus 18.02.2015 heaks kiidetud strateegiadokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisele.
Seadusemuudatus aitab kaasa strateegiadokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ punkti 7.7 täitmisele, mille kohaselt võideldakse spordiideaalide, ausa konkurentsi ja spordi puhtuse ning turvalise ja ohutu keskkonna nimel kompromissitult dopingu kasutamise, sporditulemustega manipuleerimise ja pealtvaatajate vägivaldse käitumise vastu, täites rahvusvahelisi kokkuleppeid, täiendades riigisisest õiguslikku regulatsiooni ning edendades koostööd riigi sees ja riikide vahel.
Eelnõuga muudetakse spordiseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 20.06.2026, 6.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Spordiseaduse § 11 lõike 1 punkti 1 kohaselt on sportlane, treener, sportlase tugiisik, spordikohtunik ning spordiorganisatsiooni ja spordikooli töötaja ja juhtorgani liige kohustatud tundma ja järgima dopinguvastaseid reegleid, mis on sätestatud maailma dopinguvastases koodeksis ja on selle alusel vastu võetud (eelkõige viidatakse siinkohal Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA ning Eesti Olümpiakomitee vastu võetud Eesti dopinguvastastele reeglitele (edaspidi ka EDR)).
Maailma dopinguvastane koodeks (The World Anti-Doping Code) võeti 2003. aastal toimunud ülemaailmsel spordidopingu konverentsil ühehäälselt vastu ja seda on riigiti tunnustatud Kopenhaageni deklaratsiooni alusel. Kultuuriminister allkirjastas Kopenhaageni deklaratsiooni 2003. aasta juunis. Maailma dopinguvastase koodeksi nõudeid kinnistab omakorda UNESCO spordis dopingu kasutamise vastane rahvusvaheline konventsioon, mille Eesti Vabariik kiitis heaks Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2007. a korraldusega nr 335.
Koodeksit on pärast 2003. aastat järjepidevalt muudetud, suuremaid muudatusi on tehtud iga 6–7 aasta järel, viimati 2021. aastal. 2025. aasta detsembris võttis Maailma Dopinguvastane Agentuur (WADA) pärast ulatuslikku revisjoni vastu järjekordsed koodeksi muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2027.
Muu hulgas sätestatakse 1. jaanuaril 2027 jõustuva koodeksi punktis 8.1, et igale isikule, kes on väidetavalt pannud toime dopinguvastase reegli rikkumise, tuleb tagada asja õiglane arutamine mõistliku aja jooksul õiglase, erapooletu ja oma tegevuses sõltumatu kolleegiumi poolt kooskõlas koodeksi ja selle juurde kuuluva tulemuste haldamise rahvusvahelise standardiga. Koodeksi punkti 13.2.2 kohaselt tuleb tagada dopinguvastaste reeglite rikkumiste otsuste vaidlustamise võimalus erapooletu, oma tegevuses sõltumatu ning institutsionaalselt iseseisva apellatsioonikolleegiumi poolt juhtudel, kui otsust ei saa vaidlustada otse spordiarbitraažikohtus (CAS).
Hetkel kehtiva koodeksi lisa 1 kohaselt tähendab kolleegiumide tegevuse sõltumatus järgmist:
1) tulemuste haldamise (st dopinguvastaste reeglite rikkumiste menetlemise) eest vastutava dopinguvastase organisatsiooni või selle sidusorganisatsioonide (liikmeks olev liit või konföderatsioon) juhatuse liikmeid, töötajaid, komisjonide liikmeid, konsultante ja ametnikke, samuti asja uurimise ja arutamiseelse menetlusega seotud isikut ei saa nimetada asja arutava kolleegiumi liikmeks ja/või asjaajajaks ulatuses, milles viimane oleks kaasatud otsustusprotsessi ja/või otsuse ettevalmistamisse;
2) asja arutavad kolleegiumid peavad saama asju arutada ja otsuseid teha ilma dopinguvastase organisatsiooni või mis tahes kolmanda isiku sekkumiseta. Eesmärk on tagada, et asja arutava kolleegiumi liikmed või kolleegiumi otsuste tegemisse muul viisil kaasatud isikud ei ole seotud asja uurimise ega asja menetluse jätkamise otsuste tegemisega.
Kolleegiumide institutsionaalne sõltumatus tähendab kehtiva koodeksi lisa 1 kohaselt, et apellatsioonkaebusi arutavad kolleegiumid peavad olema tulemuste haldamise eest vastutavast dopinguvastasest organisatsioonist institutsionaalselt täiesti sõltumatud. Seetõttu ei tohi tulemuste haldamise eest vastutav dopinguvastane organisatsioon neid mingil moel hallata, need ei tohi olla tulemuste haldamise eest vastutava dopinguvastase organisatsiooniga kuidagi seotud ega sellele mingil viisil alluda.
Koodeksi punktis 8.1 nimetatud kolleegium ja punktis 13.2.2 nimetatud kolleegium on seni Eestis tegutsenud vastavalt distsiplinaarkolleegiumi ja apellatsioonikolleegiumina Eesti Olümpiakomitee (edaspidi ka EOK) juures iseseisvate üksustena. Sellega on tagatud vastavus koodeksile, kuna kolleegiumid tegutsevad riiklikust tulemuste haldamise eest vastutavast dopinguvastasest organisatsioonist1 – Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA-st (edaspidi ka EADSE) – täiesti sõltumatult.
Alates 2027. aastast on koodeksi lisas 1 nimetatud mõisteid korrigeeritud. Kolleegiumi tegevuse sõltumatus hõlmab seniste nõuete kõrval edaspidi ka seda, et istungeid ei tohi läbi viia isikud, kelle on nimetanud riiklikud spordiorganisatsioonid või mis tahes muud spordiorganisatsioonid, kes tegutsevad nende volitusel. Institutsionaalse sõltumatuse puhul lisati nõue, et apellatsioonikolleegium peab olema täielikult eraldatud mitte üksnes riiklikust dopinguvastasest organisatsioonist, vaid ka mis tahes riiklikust spordiorganisatsioonist. Kooskõlas SpS §-s 4 toodud spordiorganisatsiooni mõistega on riiklikud spordiorganisatsioonid eelkõige rahvuslik olümpiakomitee ja rahvuslik paralümpiakomitee.
Seega ei ole seoses 2027. aastast jõustuva koodeksi muudatusega enam koodeksiga kooskõlas olukord, kus distsiplinaar- ja apellatsioonikolleegium tegutsevad EOK kui riikliku spordiorganisatsiooni juures. Kuigi nende tegevus on eraldatud EOK muust tegevusest, nimetab EOK siiski kolleegiumide liikmed ja administreerib nende tegevust.
Kolleegiumid ei saa koodeksi kohaselt tegutseda ka EADSE allüksustena. Apellatsioonikolleegiumi puhul on see juba institutsionaalse sõltumatuse nõude järgi välistatud. Koodeks ei välista iseenesest distsiplinaarkolleegiumi moodustamise EADSE juurde, kui selle täielik sõltumatus on tagatud. EADSE praegust organisatsioonilist ülesehitust arvestades ei oleks aga nõutava sõltumatuse tagamine võimalik. EADSE juurde distsiplinaarkolleegiumi loomine oleks ebausaldusväärne ega tagaks piisavat läbipaistvust sportlastele ega teistele spordivaldkonnas tegutsevatele isikutele. Võimalikke alternatiive ja nendega kaasnevaid kulusid arvestades on Eestis otstarbekas kolleegide moodustamine Kultuuriministeeriumi juurde. Sarnane süsteem on kasutusel näiteks ka Poolas ja kavatsetakse luua Taanis. Soome ja Norra on otsustanud luua distsiplinaar- ja apellatsioonikolleegiumide haldamiseks eraldi sihtasutuse. Eestis eraldi sihtasutuse asutamine nõuaks täiendavaid rahalisi vahendeid, mistõttu ei oleks sarnase süsteemi loomine Eestis otstarbekas. Kolleegiumide tegutsemine Kultuuriministeeriumi juures aitab muu hulgas tagada õiglase ja kulutõhusa dopinguga seotud vaidluste lahendamise süsteemi olemasolu ja toimimise Eestis.
Kokkuvõtvalt: eelnõuga luuakse Kultuuriministeeriumile õiguslik alus distsiplinaarkolleegiumi ja apellatsioonikolleegiumi moodustamiseks ja nende liikmete määramiseks, kuna kehtiv süsteem ei vasta enam 2027. aastal jõustuvatele maailma dopinguvastases koodeksis kehtestatud reeglitele. Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes täiendatakse spordiseadust §-ga 112, mis reguleerib distsiplinaarkolleegiumi ja apellatsioonikolleegiumiga seonduvat ning menetlusega seotud isikuandmete töötlemist ja säilitamist.
Eelnõu ettevalmistamisele ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Sama lõike punkti 5 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.
Arvestades, et koodeksi muudatusi rakendatakse alates 1. jaanuarist 2027, tuleb selleks ajaks tagada Eestis reeglite ja menetluste vastavus uutele nõuetele.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Eelnõu sisu analüüs
Eelnõuga täiendatakse spordiseadust §-ga 112, mis koosneb seitsmest lõikest.
§ 112 lõige 1 loob võimaluse moodustada Kultuuriministeeriumi juurde distsiplinaarkolleegium ja apellatsioonikolleegium (edaspidi kolleegiumid), kellel on pädevus teha otsuseid spordiseaduse § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud reeglite rikkumiste kohta.
Kultuuriministeerium on valdkonna eest vastutav ministeerium, kelle valitsemisalas on vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 62 lõikele 1 riigi kultuuri- ja muinsuskaitsetöö ning kultuurilise mitmekesisuse ja lõimumise korraldamine ning kunstide, spordi ja liikumisharrastuse edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamisel ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
Kolleegiumide pädevuse ulatus on sätestatud EDR-is, lähtudes maailma dopinguvastases koodeksis sätestatust. Distsiplinaarkolleegiumil on pädevus arutada ja otsustada, kas sportlane või muu isik, kellele dopinguvastased reeglid kehtivad, on pannud toime dopinguvastase reegli rikkumise ning vajaduse korral kohaldada vastavaid tagajärgi. Menetlusalusel isikul on samas õigus asja arutamisest distsiplinaarkolleegiumis loobuda, millisel juhul teeb vastava otsuse ja kohaldab tagajärgi EADSE. Samuti on EADSE-l õigus, teatud juhtudel ka kohustus, kohaldada menetlusaluse isiku suhtes esialgset võistluskeeldu ja muid tagajärgi. EADSE pädevuse täpne ulatus on samuti esitatud EDR-is. Apellatsioonikolleegiumil on pädevus menetleda apellatsioonkaebusi otsuste peale, mida ei saa vaidlustada otse spordiarbitraažikohtus (CAS). Täpne nimekiri otsustest, mis on vaidlustatavad apellatsioonikolleegiumis, on samuti esitatud EDR-is.
Siiani on EOK juures tegutsevate kolleegiumide liikmed töötanud tasuta ja kolleegiumid on menetlenud ligikaudu 3–5 juhtumit aastas.
§ 112 lõike 2 kohaselt määrab kolleegiumide liikmed ja kinnitab kolleegiumide töökorra Kultuuriministeeriumi kantsler, juhindudes maailma dopinguvastasest koodeksist ja selle alusel vastu võetud Eesti dopinguvastastest reeglitest.
Kolleegiumide töökord on praegu (kui kolleegiumid tegutsevad EOK juures) sätestatud EDR‑is. Kuna ministeeriumi juures tegutsevate organite töökorralduse reguleerimine on ministeeriumi pädevuses, antakse nimetatud sättega töökorra kehtestamise õigus edaspidi ministeeriumile. Siiski tuleb töökorra kinnitamisel järgida koodeksis ning EDR-is esitatud põhimõtteid ja kohustuslikke nõudeid. Kolleegiumide töökorraldust käsitlevad koodeksi sätted 2027. aastast oluliselt ei muutu, mistõttu jääb kolleegiumide töökorraldus võrreldes praegu EOK juures tegutsevate kolleegiumidega üldjoontes samaks.
Kolleegiumide liikmed – keda peab koodeksi kohaselt olema vähemalt viis – määrab Kultuuriministeeriumi kantsler, kuid nende hulgast määrab konkreetse juhtumi menetlemiseks ühe- või kolmeliikmelise koosseisu kolleegiumi esimees. Kolleegiumid ei nõusta ministrit tema poliitilises tegevuses. Nende tegevus on tehniline ja apoliitiline ning reeglite rikkumiste menetlemine nõuab asjakohaseid eriteadmisi. Kantsleri käskkirja kavand, millega kinnitatakse töökord, on lisatud eelnõu juurde.
§ 112 lõike 3 kohaselt tagab Kultuuriministeerium, et kolleegiumidel ei ole huvide konflikti ning et nende koosseis, liikmete ametiaeg ja kutsealane kogemus, kolleegiumide tegevuse sõltumatus ja piisav rahastus on kooskõlas maailma dopinguvastase koodeksi nõuetega.
Tegu on koodeksist tuleneva üldpõhimõttega, mida tuleb järgida kolleegiumide moodustamisel ja nende töö korraldamisel. Hetkel on sama kohustus sätestatud EDR-i punktis 8.1.1.2. Kohustus tagada õiglane, erapooletu ja tõhus menetlus on kolleegiumide töökorralduse kõige olulisem osa ning selle kohustuse sätestamine seaduses aitab tagada, et Eestis toimuv menetlus ja kehtiv süsteem on koodeksiga kooskõlas. Sellest põhimõttest tuleneb ka vajadus näha spordiseaduses ette kolleegiumide moodustamine Kultuuriministeeriumi juurde.
§ 112 lõike 4 kohaselt on distsiplinaarkolleegiumi ja apellatsioonikolleegiumi otsuseid võimalik vaidlustada maailma dopinguvastases koodeksis ja selle alusel vastu võetud Eesti dopinguvastastes reeglites sätestatud alustel ja korras.
Distsiplinaarkolleegiumi otsused, mis on tehtud rahvusvahelisel üritusel osalemisest tulenevates asjades või rahvusvahelise taseme sportlasi hõlmavates asjades, võib edasi kaevata üksnes spordiarbitraažikohtusse (CAS). Muudel juhtudel on distsiplinaarkolleegiumi otsus vaidlustatav apellatsioonikolleegiumis. Apellatsioonikolleegiumi otsused on vaidlustatavad spordiarbitraažikohtus.
Edasikaebeõigusega isikud ja apellatsiooni esitamise täpsem kord, sealhulgas apellatsiooni esitamise tähtajad, on sätestatud EDRis lähtudes maailma dopinguvastase koodeksi nõuetest.
§ 112 lõike 5 kohaselt on kolleegiumidel õigus töödelda järgmisi isikuandmeid:
1) menetlusaluse isiku ja teiste menetlusse kaasatud isikute ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed. Menetlusalune isik on isik, kelle suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus seoses võimaliku dopinguvastase reegli rikkumisega või kelle suhtes on tehtud apellatsioonikolleegiumis vaidlustatav otsus. Üldjuhul on menetlusalune isik sportlane. Olenevalt juhtumist võib olla menetlusse kaasatud ka muid isikuid, näiteks sportlase treener, seaduslik või volitatud esindaja, lähedased jt, kellel on teavet vaidlusaluse juhtumi asjaolude kohta. Menetluse läbiviimiseks ja asjaolude tuvastamiseks peab kolleegiumil olema võimalik need isikud tuvastada ja nendega ühendust võtta;
2) menetlusaluse isiku ja teiste menetlusse kaasatud isikute isikuandmed, sealhulgas terviseandmed, mis on asja menetlemisel olulised. Siia kuuluvad näiteks kolleegiumi liikmete huvide konflikti deklaratsioonid, sportlasega seotud spordiala ja distsipliin, milles ta võistleb, tema treeningute ja võistluste andmed, dopinguproovi tulemus, proovi tegemise aeg, proovi võtmisega seotud asjaolud, keelatud aine nimetus ja kogus, sportlase kasutatavad ravimid, haiguslugu, raviotstarbelised erandid jms. Seejuures võib olla vajalik töödelda ka teiste menetlusse kaasatud isikute terviseandmeid. Näiteks juhul, kui sportlane väidab, et tarbis keelatud ainet kogemata ja omas seda seetõttu, et see oli tema pereliikmele välja kirjutatud, tuleb välja selgitada, kas ja milliseid ravimeid nimetatud pereliige tarvitab ning kas nende ravimite jaoks on talle vajaduse korral ka retsept väljastatud.
Täpne andmekoosseis, mida kolleegium iga juhtumi puhul töötleb, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Käesolev säte tagab, et kolleegium töötleb isikuandmeid ainult selles ulatuses, mis on vajalik asja menetlemiseks (st järgides minimaalsuse põhimõtet);
3) menetlusaluse isiku ja teiste menetlusse kaasatud isikute seisukohtades sisalduvad isikuandmed. Selle sätte alusel töötleb kolleegium isikuandmeid, mis saavad kolleegiumile teatavaks menetlusaluse isiku või teiste isikute tunnistuse või selgituste kaudu. Need võivad kattuda punktis 2 nimetatud andmetega, kuid kuna andmed avaldab andmesubjekt ise, ei ole kolleegiumil lõplikku kontrolli selle üle, milliseid andmeid isikud lõpuks oma seisukohtades avaldavad. Näiteks võib siia kuuluda asukohateave selle kohta, millal, kus ja kellega menetlusalune isik keelatud ainet tarvitas. See teave võib sõltuvalt juhtumi asjaoludest olla oluline. Näiteks on nimetatud teave oluline, kui tarvitatud aine on keelatud vaid võistlussiseselt– sellisel juhul peab menetlusalune isik olema võimeline tõendama, et tarvitas ainet võistlusväliselt;
4) otsuse tegemisega ja karistuse määramisega seotud isikuandmed. Koodeksi juurde kuuluva tulemuste haldamise standardi2 punktis 9 on sätestatud, milliseid andmeid peab dopinguvastase reegli rikkumise otsus sisaldama. Selle raames võib olla vaja töödelda ja otsusesse lisada ka isikuandmeid.
§ 112 lõike 6 kohaselt säilitatakse lõikes 5 nimetatud isikuandmeid kümme aastat asjas tehtud lõpliku otsuse jõustumisest või kuni rikkumise eest määratud karistuse perioodi lõppemiseni, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg on pikem.
Sättes nimetatud tähtaeg tuleneb koodeksi juurde kuuluva andmekaitsestandardi3 lisast A. Andmeid säilitatakse kümme aastat asjas tehtud lõpliku otsuse jõustumisest või kuni rikkumise eest määratud karistuse perioodi lõppemiseni, olenevalt sellest, kumb aeg on pikem. Näiteks juhul, kui dopinguvastase reegli rikkumise eest määratud võistluskeeld on neli aastat, säilitatakse andmeid kümme aastat. Kui isikule määratakse eluaegne võistluskeeld, säilitatakse andmeid kuni isiku surmani. Pikaajaline säilitamine on vajalik mitmekordsete rikkumiste tuvastamiseks, mille korral võivad ka karistused erineda, ning juhuks, kui isik paneb toime uue rikkumise, mis on seotud varasema rikkumise käigus tuvastatud asjaoludega. Pärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse.
Isikuandmeid säilitatakse Kultuuriministeeriumi turvalises keskkonnas Delta.
§ 112 lõikes 7 on sätestatud, et lõikes 5 nimetatud isikuandmete vastutav töötleja on Kultuuriministeerium.
Kolleegiumid ei ole eraldiseisvad juriidilised isikud, vaid moodustatakse lõike 1 alusel Kultuuriministeeriumi juurde. Seetõttu on ka vastav ministeerium isikuandmete vastutav töötleja.
3.2. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs
Kolleegiumide moodustamine, pädevus ja sõltumatus
Eelnõu kohaselt moodustatakse distsiplinaar- ja apellatsioonikolleegium Kultuuriministeeriumi juurde. Kolleegiumid ei ole Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse ega spordiorganisatsiooni struktuuriüksused. EADSE vastutab dopinguvastaste reeglite rikkumise uurimise ja tulemuste haldamise eest. Kolleegiumide liikmed määrab ja töökorra kinnitab Kultuuriministeeriumi kantsler. Kultuuriministeerium peab tagama huvide konflikti puudumise ning selle, et kolleegiumide koosseis, liikmete ametiaeg ja kutsealane kogemus, tegevuse sõltumatus ning piisav rahastus vastaksid maailma dopinguvastase koodeksi nõuetele.
Sellised spordialaste eriteadmistega kolleegiumid võimaldavad lahendada dopinguvaidlusi viivitusteta ning selline menetlussüsteem tagab, et kõiki spordiosalisi koheldakse üleilmselt samadel alustel.
Selline korraldus eraldab dopinguvastase reegli võimaliku rikkumise uurimise asja sisulisest lahendamisest ning loob eeldused asja õiglaseks ja erapooletuks arutamiseks.
Õigusselgus
Põhiseaduse § 13 lõikest 2 tuleneb õigusselguse põhimõte, mille kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega mõista talle õigusnormist tulenevaid õigusi ja kohustusi ning normi kohaldamise tagajärgi.
Eelnõus määratakse kindlaks kolleegiumide moodustamise alus ja pädevuse üldine ulatus. Kolleegiumidel on pädevus lahendada spordiseaduse § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud dopinguvastaste reeglite rikkumisega seotud asju. Distsiplinaarkolleegium otsustab, kas isik on pannud toime dopinguvastase reegli rikkumise, ning kohaldab vajaduse korral rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Apellatsioonikolleegium menetleb Eesti dopinguvastastes reeglites sätestatud juhtudel dopinguvastastes asjades tehtud otsuste peale esitatud kaebusi. Menetluse täpsemad reeglid tulenevad maailma dopinguvastasest koodeksist, selle alusel vastu võetud Eesti dopinguvastastest reeglitest ning kolleegiumide töökorrast.
Maailma dopinguvastane koodeks ja rahvusvahelised standardid moodustavad rahvusvaheliselt ühtse dopinguvastase süsteemi. Eesti dopinguvastased reeglid peavad olema avalikult kättesaadavad ning nende kohaldamisel tuleb järgida seadusest, põhiseadusest ja Euroopa Liidu õigusest tulenevaid nõudeid.
Otsuste vaidlustamine ja kohtulik kaitse
Põhiseaduse § 15 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Eelnõu kohaselt saab distsiplinaar- ja apellatsioonikolleegiumi otsuseid vaidlustada maailma dopinguvastases koodeksis ja selle alusel vastu võetud Eesti dopinguvastastes reeglites sätestatud alustel ja korras. Nimetatud reeglitest tulenev edasikaebamissüsteem suunab spordialased vaidlused lõppastmes spordiarbitraažikohtusse (CAS).
Eelnõuga ei piirata ega välistata põhiseaduse §-st 15 tulenevat õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Ka juhul, kui vaidluse lahendamisele kohaldatakse vahekohtumenetluse norme, ei ole kohtulik kontroll täielikult välistatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb ette võimaluse taotleda vahekohtu otsuse tühistamist seaduses sätestatud alustel. Riigikohtu praktika kohaselt on TsMS § 751 alusel vahekohtu otsuse tühistamise avaldus asjakohane õiguskaitsevahend muu hulgas juhul, kui vahekohtu lahend on vastuolus heade kommete või avaliku korraga või vahekohtu moodustamisel on rikutud olulisi menetluspõhimõtteid. See kohtulik kontroll ei tähenda vaidluse sisulist uut lahendamist, vaid toimub seaduses sätestatud kontrollialuste piires.
Seega on eelnõuga tagatud otsuste vaidlustamise võimalus ning eelnõu ei välista kohtulikku kaitset. Kohtuliku kontrolli konkreetne ulatus ja menetluskord määratakse kindlaks kehtiva õiguse alusel.
Isikuandmete töötlemine
Eelnõuga ettenähtud isikuandmete, sealhulgas terviseandmete töötlemine riivab põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. Põhiseaduse § 11 kohaselt peab põhiõiguse piirang olema eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.
Isikuandmete töötlemine on vajalik dopinguvastaste reeglite rikkumiste menetlemiseks, asjaolude väljaselgitamiseks ja otsuse tegemiseks. Sõltuvalt menetletava asja asjaoludest võib kolleegiumil olla vajalik töödelda lisaks menetlusaluse isiku isikuandmetele ka teiste menetlusse kaasatud isikute andmeid, sealhulgas terviseandmeid. Eelnõus sätestatakse töödeldavate isikuandmete kategooriad, nende säilitamise tähtaeg ja vastutav töötleja.
Terviseandmed on eriliigilised isikuandmed, mille töötlemisele kohalduvad isikuandmete kaitse üldmääruse erinõuded. Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida muu hulgas eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja säilitamise piirangu põhimõtteid. Seaduses nimetatud andmekategooriate loetelu ei anna kolleegiumile alust töödelda igas menetluses kõiki nendesse kategooriatesse kuuluvaid andmeid. Töödelda võib üksnes andmeid, mis on konkreetse asja lahendamiseks vajalikud. Teiste menetlusse kaasatud isikute terviseandmete töötlemine peab samuti piirduma konkreetse asja lahendamiseks vajalike andmetega.
Isikuandmete töötlemisega kaasnevat riivet vähendab see, et seaduses määratakse kindlaks töödeldavate andmete kategooriad ja säilitustähtaeg ning vastutavaks töötlejaks on Kultuuriministeerium. Pärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse. Kavandatud regulatsioon võimaldab seega töödelda isikuandmeid ulatuses, mis on vajalik dopinguvastase reegli rikkumise asja lahendamiseks, nähes samal ajal ette isikuandmete kaitseks vajalikud tagatised.
Töödeldavate andmete maht ei suurene, sest praegu töödeldakse neid EOK kolleegiumides. Pigem aitab seaduses sätestatud selge regulatsioon senisest paremini tagada, et isikuandmete töötlemine on läbipaistev, selge ja etteaimatav.
Kokkuvõte
Eelnõuga sätestatakse seaduse tasandil distsiplinaar- ja apellatsioonikolleegiumi moodustamise alus, üldine pädevus ja sõltumatuse tagatised, otsuste vaidlustamise võimalus ning menetluseks vajalike isikuandmete töötlemise tingimused. Kolleegiumide moodustamine Kultuuriministeeriumi juurde eraldab dopinguvastase reegli võimaliku rikkumise uurimise asja sisulisest lahendamisest. Isikuandmete töötlemine on piiratud asja lahendamiseks vajalike andmetega ning sellele kohalduvad isikuandmete kaitset reguleerivad nõuded.
Eeltoodut arvestades on eelnõuga kavandatud põhiõiguste riived põhjendatud ja proportsionaalsed.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Spordivaldkond on Euroopa Liidu liikmesriikide ainupädevuses. Euroopa Liit sai spordivaldkonnas esimest korda teatava pädevuse Lissaboni lepingu jõustumisel 2009. aastal. Euroopa Liidu toimimise lepingu4 (edaspidi ELTL) artikli 165 kohaselt panustab liit Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni. Liidu tegevusega püütakse arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse ja sporditöö eest vastutavate asutuste omavahelise koostöö edendamise ning sportlaste, iseäranis noorte sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu. Veel märgitakse artikli 165 lõikes 4, et liit võib selles valdkonnas vastu võtta stimuleerivaid meetmeid, välja arvatud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamine. Artikli 6 kohaselt on sport valdkond, kus liit on pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks. Seega on ELTL-i artiklite 6 ja 165 kohaselt Euroopa Liidu roll spordivaldkonnas eelkõige koordineeriv ja toetav.
Euroopa Liidu tasandil edastati 2027. aastal jõustuva WADA koodeksi ja sellega kaasnevate rahvusvaheliste standardite kohta mitmeid kommentaare ja täiendusi, kuid need ei puudutanud distsiplinaar- ja apellatsioonikolleegiumide tööd.
Kuna kavandatava muudatusega lisandub seadusesse alus isikuandmete töötlemiseks, tuleb regulatsiooni väljatöötamisel arvestada isikuandmete kaitse üldmäärusega5, mida rakendatakse 25. maist 2018. Seaduse tasandil peavad olema sätestatud isikuandmete töötlemise eesmärk, mis peab olema seotud avaliku huvi täitmisega, samuti töödeldavate isikuandmete kategooriad, isikuandmete säilitustähtaeg ja isikuandmete vastutav töötleja. Eelnõu väljatöötamisel on kindlaks määratud eesmärgi saavutamiseks vajalikud isikuandmed ning need on seaduses sätestatud, et tagada proportsionaalsuse ja minimaalsuse põhimõtte järgimine.
6. Seaduse mõjud
6.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Kultuuriministeerium
Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele
Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: edaspidi peab Kultuuriministeerium kandma Eesti distsiplinaarkolleegiumi ja apellatsioonikolleegiumi haldamisega seotud kulud. Arvestades, et juhtumeid on eeldatavasti kuni viis aastas, on kulud minimaalsed. Kolleegiumid ja neid abistav sekretär on seni töötanud tasuta. Kolleegiumid saavad kasutada Kultuuriministeeriumi ruume istungite pidamiseks ja süsteeme juhtumitega seotud dokumentide talletamiseks ja teabe vahetamiseks. Seaduse muudatus võib kaasa tuua Kultuuriministeeriumile lisakulusid, kuid seda pigem minimaalselt.
6.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiorganisatsioonid, sportlased, treenerid ja tugipersonal, spordikohtunikud, spordiorganisatsiooni või spordikooli töötajad või juhtorgani liikmed
Mõjuvaldkond: sotsiaalsed mõjud (mõju kultuurile ja spordile), majanduslikud mõjud (halduskoormus)
Sihtrühma suurus: muudatus mõjutab eelkõige üle 4000 spordiorganisatsiooni, umbes 2000 sportlast, 5000 treenerit, spordikohtunikke ning spordiorganisatsiooni või spordikooli töötajaid või juhtorgani liikmeid, kes peavad arvestama, et dopinguvastaste reeglite rikkumise korral teeb otsuseid edaspidi Kultuuriministeeriumi juures tegutsev kolleegium. Muudatus aitab vähendada võimalikku huvide konflikti ja seeläbi toetada spordi positiivset kuvandit.
Eelnõu ei too kaasa sihtrühmana nimetatud isikute ja organisatsioonide halduskoormuse suurenemist.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Seaduse muudatus võib kaasa tuua Kultuuriministeeriumile lisakulusid, mis kaetakse Kultuuriministeeriumi eelarvest.
8. Rakendusaktid
Seaduse jõustumisel on vaja kehtestada kolleegiumide töökord. Rakendusakti kavand on eelnõule lisatud.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA-le, Eesti Olümpiakomiteele ja tema liikmetele ning Eesti Paralümpiakomiteele.
Kuna eelnõu puudutab maailma dopinguvastase koodeksi muudatuste ülevõtmist, saadab Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA eelnõu kooskõlastamiseks ka Maailma Dopinguvastasele Agentuurile.
Algatab Vabariigi Valitsus _______ 2026. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)