EELNÕU 16.10.2026

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetusmeetme elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse keeleseaduse § 6 lõike 3 ning riigieelarve seaduse § 531 lg 1 ja § 53³ lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetusmeetme (edaspidi meede) elluviimiseks kultuuri-, haridus-, teadus- ja arendustegevuse toetuse (edaspidi toetus) taotlemise, määramise, maksmise, kasutamise ja tagasinõudmise ning auhindadele kandidaatide esitamise, auhindade määramise ja maksmise tingimused ning kord.

(2) Toetust rahastatakse keeleprogrammist. Toetust antakse ning auhindu määratakse riigieelarves meetme elluviimiseks ettenähtud vahendite piires.

(3) Meedet viib ellu ja koordineerib Eesti Keele Instituut (edaspidi rakendusüksus).

(4) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Toetuse eesmärk on arendada teadus-, kultuuri- ja haridustegevuse kaudu hõimurahvaste keeli ja kultuuri ning soodustada hõimurahvaste omavahelisi kontakte ja koostööd, et tagada nende keelte ja kultuuride kestmine ja areng.

(2) Meetmest toetatakse järgmisi tegevusi (edaspidi ka projekt): 1) kultuuri- ja haridustegevusi; 2) teadus- ja arendustegevusi; 3) tunnustustegevusi auhinnakonkursside kaudu.

(3) Meetmest ei toetata: 1) tegevusi, mis on taotluse esitamise tähtajaks juba toimunud; 2) tehnika ja põhivahendite ostmist; 3) tegevusi, mis viiakse läbi rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid rikkuvas või sõjalist agressiooni toime panevas riigis või koostöös sellise riigi asutustega või seda toetavate isikutega.

2

§ 3. Meetme elluviimine ja koordineerimine

(1) Meetme tegevusi korraldab ja koordineerib rakendusüksus, kes juhindub oma töös määruses kirjeldatud põhimõtetest ning meetme juhtkomisjoni (edaspidi juhtkomisjon) ettepanekutest.

(2) Rakendusüksus: 1) korraldab avatud taotlusvooru määruse §-s 2 nimetatud tegevuste toetamiseks ja taotlusvooru esitatud taotluste retsenseerimise ja hindamise; 2) vahendab sihtrühmadele ja avalikkusele toetamispõhimõtete kohta teavet; 3) teeb taotlusvooru tulemuste kinnitamise ja toetuse andmise otsused; 4) kontrollib toetuse saaja esitatud aruandeid; 5) korraldab auhinnakonkursid.

(3) Toetuse andmisel kokku lepitud tegevuste täitmist suunab kuni seitsmeliikmeline juhtkomisjon, mille koosseisu kinnitab rakendusüksuse juht käskkirjaga kuni viieks aastaks.

(4) Juhtkomisjoni kuuluvad hõimurahvaste keelte ja kultuuride kestmist toetavad ning hõimurahvaste Eestis kohanemist ja lõimumist korraldavate ministeeriumide esindajad Haridus- ja Teadusministeeriumist, Kultuuriministeeriumist ja Välisministeeriumist ning rakendusüksuse esindaja.

(5) Juhtkomisjon: 1) töötab koosoleku vormis; 2) kinnitab taotlusvoorude selgitavad juhendid; 3) hindab valdkondlike ekspertide koostatud retsensioone ja esitatud taotlusi, teeb pingerea alusel rakendusüksuse juhile ettepaneku toetatavate taotluste ja auhindade laureaatide kohta või taotluste rahuldamata jätmise kohta; 4) levitab teavet hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetamise eesmärkide ja tulemuste kohta; 5) teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanekuid hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetamise põhimõtete muutmiseks või arendamiseks.

(6) Meetme raames esitatud taotlusi retsenseerivad valdkondlikud eksperdid. Valdkondlik ekspert on asjaomase valdkonna eriteadmistega inimene, kelle valib ja kinnitab rakendusüksuse juht.

§ 4. Meetme eelarve

Meetme iga-aastane eelarve jaguneb järgmiselt: 1) kultuuri- ja haridustegevuse toetamiseks ette nähtud toetused; 2) teadus- ja arendustegevuse toetamiseks ette nähtud toetused; 3) hõimurahvaste auhindadeks ette nähtud toetused; 4) haldamiskulu.

2. peatükk Meetmest toetatavad tegevused

§ 5. Kultuuri- ja haridustegevuse toetus

(1) Meetmest toetatakse järgmisi kultuuri- ja haridustegevusi: 1) soome-ugri rahvaid tutvustavate kultuurisündmuste korraldamine, soome-ugri rahvaste kultuurielu edendavad sündmused ja projektid, kultuurivahetus ja koostöö; 2) koolituste läbiviimine ja erialane enesetäiendamine; 3) ilukirjanduslike ja kultuurialaste raamatute avaldamine hõimurahvaste keeltes; 4) hõimurahvaste keeli ja kultuure tutvustavate materjalide koostamine ja avaldamine;

3

5) hõimurahvaste omakeelsete õppematerjalide koostamine, keelekoolitused ja e-keeleõppe lahenduste väljatöötamine; 6) osalemine ühisekspeditsioonidel, välitöödel ja konverentsidel.

(2) Toetust saavad taotleda Eestis registreeritud juriidilised ja füüsilised isikud.

(3) Toetust antakse kuni üheks aastaks.

§ 6. Teadus- ja arendustegevuse toetus

(1) Meetmest toetatakse järgmisi teadus- ja arendustegevusi: 1) hõimurahvaste keele- ja kultuuripärandi kogumine, säilitamine, uurimine ja vahendamine; 2) nii hõimurahvaste päritolu kui ka teiste noorteadlaste ja välisüliõpilaste kaasamine projektidesse ja nende õpingute toetamine Eesti kõrgkoolides; 3) koostöö rahvusvaheliste teadlasvõrgustike ja -projektidega; 4) uute ja innovaatiliste lähenemiste, meetodite ning vahendite juurutamine teadustöös.

(2) Toetust saavad taotleda Eesti teadus- ja arendusasutused.

(3) Toetust antakse kuni kolmeks aastaks. Kui toetust taotletakse rohkem kui üheks aastaks, makstakse igal aastal välja konkreetse eelarveaasta toetus.

(4) Taotleja esitab iga aasta lõpus vahearuande ning jätkutaotluse. Kui rakendusüksus on need heaks kiitnud, eraldatakse järgmise aasta toetus.

3. peatükk Toetuse taotlemine, hindamine, määramine, kasutamine ja tagasinõudmine

§ 7. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

(1) Kultuuri- ja haridustegevuseks või teadus- ja arendustegevuseks toetuse (edaspidi koos toetus) andmisekskorraldab rakendusüksus taotlusvooru, kuulutades selle välja oma kodulehel ning teistes infokanalites.

(2) Taotleja esitab eestikeelse taotluse rakendusüksuse määratud tähtajaks Taotluste Menetlemise Infosüsteemis (edaspidi TMS).

(3) Kultuuri- ja haridustegevuse toetuse saamiseks esitatakse taotlus koos lisadega, mis peab sisaldama järgmist: 1) kultuurisündmuse korraldamisel ürituse programm ning esineja kinnitus osalemise kohta, kui küsitakse toetust tema sõidukulu hüvitamiseks või talle töötasu maksmiseks; 2) rahvusvahelisel sündmusel osalemiseks kinnitus üritusel osalemise kohta; 3) publikatsiooni avaldamisel käsikiri või käsikirja kavand, teose tõlkimisel selle originaal, tõlkenäidis ja tõlkeõiguse kinnituskiri, mis peab sisaldama teose valdajaga sõlmitud lepingu koopiat; 4) näituse korraldamisel näitusepaiga kinnituskiri.

(4) Teadus- ja arendustegevuse toetuse saamiseks esitatakse taotlus koos tööplaaniga, mitmeaastase tegevuse puhul esitatakse nii kogu projekti kui ka iga aasta tööplaan ja eelarve.

(5) Taotluses esitatakse kogu projekti eelarve, lisades iga tegevuse kohta kulude kalkulatsiooni.

(6) Kui taotleja on projektile taotlenud või saanud rahastust ka mujalt, märgib ta taotlusesse selle mahu ja allika.

4

(7) Taotluse esitamisel kinnitab taotleja, et taotlus on esitatud määruses kehtestatud toetuse andmise tingimusi ja korda arvestades.

(8) Taotluse menetlemise käigus võib rakendusüksus nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva.

(9) Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui: 1) taotluses esinevad puudused ning taotleja ei ole neid määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 2) esineb plagiaadikahtlus; 3) taotlusele sätestatud nõuded ei ole täidetud.

(10) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud taotlejale ja taotluse esitamisele sätestatud nõuded.

§ 8. Taotluste retsenseerimine ja hindamine

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi retsenseerivad esmalt valdkondlikud eksperdid ja seejärel hindavad juhtkomisjoni liikmed. Valdkondlik ekspert ja juhtkomisjoni liige ei tohi osaleda taotluse hindamises ega selle kohta otsuse või ettepaneku tegemises, kui esinevad korruptsioonivastase seaduse §-s 11 sätestatud toimingupiirangud või haldusmenetluse seaduse §-s 10 sätestatud taandamise alused. Taandamise või toimingupiirangu asjaolude ilmnemisel teavitab isik sellest viivitamata ning taandab end vastava taotluse menetlemisest haldusmenetluse seaduses ja korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.

(2) Valdkondlik ekspert esitab taotluse kohta kirjaliku retsensiooni, milles annab põhjaliku hinnangu selle erialase kvaliteedi, teadusliku, kultuurilise või haridusliku väärtuse, teostatavuse ning hõimurahvaste keelte ja kultuuride säilimisse, arendamisse või uurimisse antava panuse kohta.

(3) Juhtkomisjon võtab toetuste eraldamise otsustamisel arvesse ekspertide hinnanguid ning analüüsib taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hindamiskriteeriumidele ning esitab rakendusüksuse juhile põhjendatud arvamuse taotluse toetamise, osalise toetamise või toetamata jätmise kohta.

(4) Taotlusi hinnatakse järgmiste aspektide põhjal: 1) kavandatud tegevuse vastavus meetme eesmärkidele; 2) tegevuse põhjendatus, asjakohasus ning eesmärkide selgus; 3) taotluse sisuline tase; 4) tegevuse olulisus ja kasu valdkonnale ja ühiskonnale; 5) teostatavus, sealhulgas kavandatud meetodid; 6) eelarve põhjendatus.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise või osalise rahuldamise otsuses märgitakse otsuse faktiline ja õiguslik alus ning põhjendused, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel antud koondhinnangust ja kaalutlustest.

(6) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) taotleja ei ole tähtajaks esitanud varem saadud toetuse kasutamise aruannet; 2) taotleja on esitanud valeandmeid; 3) meetme või taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik toetust anda.

5

§ 9. Toetuse määramine

(1) Toetuse saajad ja toetussummad otsustatakse ühe kuu jooksul taotluste esitamise tähtajast arvates.

(2) Toetuse saajaid teavitatakse TMS-i kaudu ja toetuse saajad avalikustatakse rakendusüksuse kodulehel.

(3) Toetus eraldatakse rakendusüksuse juhi käskkirjaga, milles määratakse: 1) toetuse saaja; 2) toetatava projekti pealkiri; 3) toetuse summa; 4) toetuse väljamakse tegemise tähtaeg; 5) toetuse kasutamise periood; 6) vahe- ja lõpparuande esitamise tähtaeg.

§ 10. Toetuse kasutamine ja aruande esitamine

(1) Meetmest toetatavad tegevused lõppevad hiljemalt toetuse eraldamise käskkirjas märgitud tähtpäeval.

(2) Toetuse saaja kohustub nimetama Haridus- ja Teadusministeeriumit ning rakendusüksust toetajana projekti tegevusega seotud trükistes ja reklaamides ning avalikel esinemistel.

(3) Toetuse saaja peab toetuse kasutamise kohta eraldi arvestust viisil, mis võimaldab eristada toetusest rahastatud kulusid muudest kuludest ning säilitab toetuse kasutamist tõendavad dokumendid kümme aastat.

(4) Toetuse saaja esitab tegevuste lõpparuande rakendusüksusele TMS-i kaudu 30 päeva jooksul pärast toetuse eraldamise käskkirjas märgitud toetuse kasutamise perioodi lõppemist. Mitmeaastase teadus- ja arendustegevuse toetuse korral esitab toetuse saaja vahearuande käskkirjas sätestatud tähtajaks.

(5) Kasutamata jäänud toetuse jääk tagastatakse toetuse andjale hiljemalt aruande esitamise tähtpäeval, välja arvatud juhul, kui jääk on alla 10 euro.

(6) Toetuse kasutamise aruandeid kontrollib rakendusüksus.

(7) Rakendusüksusel on õigus küsida toetuse kasutamise kohta teavet ja tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada arupärimisi toetuse kasutamise kohta ning küsida tõendeid tegevuste toimumise ja tulemuste kohta.

(8) Toetuse eraldamise käskkirjas märgitud tingimuste muutmiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele põhjendatud taotluse TMS-i kaudu. Rakendusüksuse juht otsustab käskkirja muutmise või taotluse rahuldamata jätmise 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ning otsus tehakse toetuse saajale teatavaks TMS-i kaudu. Rakendusüksuse algatusel toetuse eraldamise käskkirja muutmisel kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut.

(9) Toetuse kasutamise muudatused ja täiendused kehtivad vaid juhul, kui need vormistatakse kirjalikult TMS-is.

(10) Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda toetuse kasutamise aruande esitamise tähtaja pikendamist. Pikendamisvajaduse kohta peab toetuse saaja saatma rakendusüksusele TMS-i kaudu teate.

6

(11) Toetuse kasutamise perioodi pikendamise otsustab rakendusüksus.

(12) Toetuse kasutamise perioodi pikendamise tulemusena ei tohi toetuse kasutamise lõplik tähtaeg olla taotluses märgitud esialgsest toetuse kasutamise tähtajast hilisem kui 12 kuud.

(13) Kui toetuse saaja otsustab projekti mitte ellu viia, annab ta sellest TMS-i kaudu rakendusüksusele teada ja rakendusüksus algatab toetuse täieliku tagasinõudmise.

(14) Kui toetuse saaja ei kasuta toetust kokkulepitud tähtajaks või toetuse kasutamise perioodi pikendamise korral kokkulepitud tähtajaks ja toetuse saaja ei esita aruannet tähtajaks, siis toetuse kasutamise perioodi rohkem ei pikendata ja rakendusüksusel on õigus algatada toetuse tagasinõudmine.

§ 11. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) Toetus nõutakse tagasi keeleseaduse §-s 6¹ sätestatud alustel ja korras.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsuse teeb rakendusüksuse juht.

(3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 30 päeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättetoimetamisest arvates.

4. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused

§ 12. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja kohustub: 1) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise käskkirjas nimetatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 3) teavitama TMS-i kaudu rakendusüksust kirjalikult projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest; 4) osutama rakendusüksusele toetuse sihipärase kasutamise ja aruande kontrollimisel igakülgset abi ning andma rakendusüksuse käsutusse rakendusüksuse määratud tähtajaks kõik soovitud ja toetusega seotud andmed ja dokumendid; 5) esitama rakendusüksusele TMS-is määratud tähtajaks aruande, kus kinnitab toetuse kasutamist ning projekti elluviimist kokkulepitud mahus ja tingimustel; 6) tasuma kõik riiklikud maksud, vajaduse korral ka asutuse üldkululõivu, sealjuures ei tohi üldkululõiv olla suurem kui kümme protsenti toetuse kogusummast; 7) tagama projekti elluviimisel, et selle käigus ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse õigusaktidest tulenevaid õigusi. 8) maksma toetuse osaliselt või täielikult rakendusüksusele tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks.

(2) Toetust ei või kasutada taotleja majandustegevuse rahastamiseks. Kui toetuse saaja tegeleb lisaks toetatavale tegevusele ka majandustegevusega, peab ta tagama toetusega seotud kulude ja rahastamise eristatavuse oma muust tegevusest määruse § 10 lõike 3 kohaselt.

§ 13. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus:

7

1) saada rakendusüksuselt teavet ja nõu, mis on seotud õigusaktides, määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras.

§ 14. Rakendusüksuse kohustused

Rakendusüksus kohustub: 1) tegema toetuse kasutamise üle järelevalvet; 2) vaatama toetuse saaja esitatud aruande üle ja kiitma selle heaks või lükkama tagasi 30 tööpäeva jooksul selle esitamisest arvates.

§ 15. Rakendusüksuse õigused

Rakendusüksusel on õigus: 1) nõuda toetuse osalist või tervikuna tagastamist; 2) tunnistada toetuse andmise otsus kehtetuks ning nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja jätab aruande tähtajaks esitamata või on esitanud valeandmeid; 3) nõuda seadusjärgses määras viivist toetuse tagastamisega viivitatud aja eest; 4) küsida taotlejalt projekti edenemise ja toetuse kasutamise kohta teavet ning küsida tõendeid tegevuse toimumise ja tulemuste kohta; 5) küsida toetuse saajalt algdokumentide ja maksekorralduste koopiaid, mis tõendavad toetuse kasutamisel tekkinud kulutusi.

5. peatükk Meetmest väljaantavad auhinnad

§ 16. Tunnustamine

(1) Meetmest tunnustatakse hõimurahvaste keelte ja kultuuride populariseerimist, uurimist, arendamist ja pärandi säilitamist ning hõimurahvaste olukorra teadvustamist rahvusvahelisel tasandil.

(2) Meetmest antakse välja kolm auhinda: 1) Ilmapuu auhind; 2) rahvateaduste auhind ja teadusauhind; 3) kirjandusauhind.

§ 17. Ilmapuu auhind

(1) Ilmapuu auhinnaga tunnustatakse hõimurahvaste esindajat, kelle tegevus on kohalikul tasandil tihedalt, tulemuslikult ja tänuväärselt seotud hõimurahva kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega, või isikut, kes on oluliselt aidanud tugevdada koostööd soome-ugri hõimurahvastega ja tutvustanud hõimurahvaid Eestis ja Euroopas.

(2) Auhind antakse soome-ugri hõimurahva kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega seotud kodanikualgatusliku töö eest järgmistes valdkondades: 1) etnokultuuri, keskkonnakaitse, kodu-uurimusliku, etnoajaloo või muu sellise valdkonna projekti käivitamine ja tulemuslik läbiviimine; 2) festivali, üritustesarja ja muu sellise korraldamine ja tavade elushoidmine; 3) kohalikule elule ja identiteedile olulise protsessi algatamine, läbiviimine või sellele kaasaaitamine.

8

(3) Auhind on rahaline ning selle suurus määratakse Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleprogrammi eelarves.

§ 18. Rahvateaduste auhind ja teadusauhind

(1) Rahvateaduste auhinna ja teadusauhinnaga tunnustatakse hõimurahvaste keeli või kultuure käsitlevaid teadustöid.

(2) Rahvateaduste auhind antakse välja Uurali rahvaste rahvusteaduste, sealhulgas kirjandusteadus, keeleteadus, ajalugu, arheoloogia, etnoloogia ja folkloristika alase teadustöö eest mistahes keeles.

(3) Teadusauhind antakse välja mõnes hõimurahvaste keeles avaldatud teadustöö eest mistahes erialal.

(4) Auhinnad on rahalised ning nende suurus määratakse Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleprogrammi eelarves.

§ 19. Kirjandusauhind

(1) Kirjandusauhinna eesmärk on tunnustada omariikluseta hõimurahvaste omakeelsete kirjandusteoste autoreid või tõlkijaid.

(2) Auhind on rahaline ning selle suurus määratakse Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleprogrammi eelarves.

§ 20. Auhindade kandidaatide esitamine

(1) Kandidaate võivad esitada kõik soovijad. Esitaja võib üles seada mitu kandidaati, samuti iseennast.

(2) Rakendusüksus annab igal aastal kandidaatide esitamisest teada oma veebilehel ja muude avalike kanalite kaudu.

(3) Kandidaadiks võib esitada: 1) Ilmapuu auhinna puhul üksikisik või põhjendatud juhul töörühm; 2) rahvateaduste auhinna ja teadusauhinna puhul teadlane või teadlaste kollektiiv, kes on viimase nelja aasta jooksul avaldanud olulise monograafia, kogumiku või koguteose; 3) kirjandusauhinnale esitatakse kirjanik või tõlkija hõimurahvaste keeltes avaldatud kirjanduslikult ja keeleliselt märkimisväärse ilukirjandusteose eest, mis on ilmunud nelja viimase aasta jooksul, või kelle tegevus on märkimisväärselt aidanud tutvustada omariikluseta hõimurahvaste kirjandust Eestis ja Euroopas.

(4) Kandidaadi üles seadmisel esitatakse: 1) elektrooniline vorm, mis võib olla täidetud eesti või inglise keeles; 2) 1–2 soovituskirja valdkonna eksperdilt või kogukonna esindajalt.

(5) Rahvateaduste auhinna ja teadusauhinna kandidaatide puhul esitatakse ka kandidaadi avaldatud monograafia, kogumik või koguteos ning kandidaadi CV ja publikatsioonide nimekiri.

(6) Kirjandusauhinna kandidaadi puhul esitatakse ka kandidaadi varem avaldatud omaloominguliste või tõlgitud teoste nimekiri.

9

§ 21. Auhindade määramine ja väljakuulutamine

(1) Auhinna kandidaate hindab ekspertidest koosnev hindamiskomisjon käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel ning esitab hindamistulemused ja ettepaneku juhtkomisjonile. Juhtkomisjon vaatab hindamistulemused läbi ning esitab rakendusüksuse juhile ettepaneku laureaatide kinnitamiseks. Auhinna määramise otsustab ja laureaadi kinnitab rakendusüksuse juht käskkirjaga.

(2) Hindamiskomisjon hindab auhinnale esitatud kandidaate järgmiste kriteeriumide alusel: 1) kandidaadi tegevuse või esitatud teose panus hõimurahvaste keelte ja kultuuride säilimisse, arengusse või uurimisse; 2) tegevuse või teose erialane või teaduslik tase ja uuenduslikkus; 3) tegevuse või teose ühiskondlik ja rahvusvaheline mõju ning kandepind.

(3) Vähemalt kolmeliikmelise hindamiskomisjoni moodustab rakendusüksuse juht käskkirjaga.

(4) Hindamiskomisjoni ettepanekul on rakendusüksuse juhil õigus jätta auhind välja andmata, kui komisjoni hinnangul ei ole ükski kandidaatidest auhinna vääriline.

(5) Hindamiskomisjon otsustab kehtestatud eelarve piires määratavate auhindade arvu ja jaotuse vastavalt esitatud tööde tasemele.

(6) Ilmapuu auhinna laureaat kuulutatakse välja vadjalaste kevadisel maahinguspäeval, mis on neljapäeval 40 päeva pärast kevadpühi.

(7) Rahvateaduste auhinna laureaat ja teadusauhinna laureaat kuulutatakse välja hõimupäeval, mis on oktoobri kolmandal laupäeval.

(8) Kirjandusauhinna laureaat kuulutatakse välja udmurdi kirjaniku Kuzebai Gerdi mälestuseks 1. novembril.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Triin Laasi-Õige

kantsler

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks: Kultuuriministeerium Välisministeerium

19.10.2026 nr 8-2/26/5586

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetusmeetme elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri

Helin Kask 735 4055 [email protected]

Haridus- ja teadusministri määruse „Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetusmeetme elluviimiseks toetuse andmise

tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse keeleseaduse § 6 lõike 3 ja riigieelarve seaduse § 531 lg 1 ja § 53³ lõike 3 alusel.

Määruse eesmärk on toetada soome-ugri ja samojeedi põlisrahvastekeelt ja kultuuri kandvaid riigita rahvaid, et tagada hõimurahvaste keelte ja kultuuride kestmine ja areng. Selleks on ellu kutsutud toetusmeede „Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetus 2021–2027“ (edaspidi meede), millest toetatakse teadus-, arendus, kultuuri- ja haridustegevusi. Meetme alusel on toetust antud ka varem, kuid Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) eelarvest toetuse andmise õiguslike põhimõtete ühetaolisuse tagamiseks sätestatakse viidatud meetmest toetuse andmise tingimused ja kord määruses.

Mõju halduskoormusele Määrusega kaasneb toetuse taotlejale elementaarne halduskoormus. Elementaarne halduskoormus on selline minimaalne panus, milleta riikliku toetuse sihipärast eraldamist ja järelevalvet ei ole õiguslikult võimalik teha.

Iga toetuse taotlemise eelduseks on taotleja andmete, selge sisu, allkirja ja kontaktandmete esitamine. Määruse kontekstis tagatakse see elektroonilise taotluse esitamisega TMS-is. Eelarve ja tegevuste lahtikirjutamine ning teiste rahastusallikate deklareerimine on vältimatu, et haldusorgan saaks hinnata tegevuse teostatavust ja vältida topeltrahastamist. Toetuse saajal on kohustus kasutada toetust vastavalt taotlusele ja esitada sisuline ning rahaline aruanne. Kuna tegemist on avaliku raha eraldamisega, on aruandluskohustus vältimatu tingimus toetuse väljamaksmise ja tagasinõudmise vältimise tagamiseks.

Tekkiv halduskoormus tasandub järgmiste menetluslike tagatiste, e-lahenduste ja haldusorgani kohustuste kaudu.

• Menetluslik selgus ja õigusselgus (haldusmenetluse seaduse ja määruse menetlusreeglid): haldusmenetluse seaduse kohaselt peab haldusorgan selgitama inimese õigusi, menetlustähtaegu ning esitamisele kuuluvaid tõendeid ja dokumente. Samuti on toetuse saajal otsene õigus saada rakendusüksuselt teavet ja nõu.

• Puuduste kõrvaldamise võimalus: taotlust ei jäeta puuduste ilmnemisel kohe läbi vaatamata, vaid taotlejale antakse võimalus puudused kõrvaldada (kuni viis tööpäeva).

• Tsentraliseeritud elektrooniline keskkond (TMS): kogu asjaajamine (taotlemine, teavitused, muudatusettepanekud, aruandlus) toimub elektrooniliselt TMS-i kaudu. See välistab paberdokumentide edastamise ning muudab suhtluse kiiremaks ja lihtsamaks.

• Ajapikenduse ja muudatuste paindlikkus: kui projekti elluviimisel ilmnevad takistused, on toetuse saajal võimalik taotleda tingimuste muutmist, aruande esitamise tähtaja pikendamist või toetuse kasutamise perioodi pikendamist selliselt, et toetuse kasutamise lõplik tähtaeg ei pikene esialgsest rohkem kui 12 kuud. See hoiab ära kohese toetuse tagasinõudmise menetluse.

• Paindlikkus auhindade puhul: auhindade kandidaatide esitamisel on lubatud täita elektrooniline ankeet lisaks eesti keelele ka inglise keeles. See vähendab rahvusvahelise ja hõimurahvaste esindajatega seotud tõlkekoormust.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud HTMi keelepoliitika osakonna nõunik Helin Kask (tel 735 4055, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud HTMi õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Margit Kiin (tel 735 0199, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja koostamisse on kaasatud Eesti Keele Instituudi hõimurahvaste programmi koordinaator Marika Alver ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 21 paragrahvist.

1. peatükk on üldsätted, milles sätestatakse määruse reguleerimisala ning toetuse andmise eesmärk.

Eelnõu § 1 kohaselt kehtestatakse määrusega tingimused ja kord, kuidas meetmest toetust taotleda kultuuri-, haridus-, teadus- ja arendustegevusteks ning auhindadele kandidaate esitada. Tegevusi rahastatakse HTM eelarvest keeleprogrammi kaudu ning seda viib ellu Eesti Keele Instituut (edaspidi EKI). Taotlusvoorud korraldatakse ning auhindu antakse juhul, kui riigieelarves on selleks rahalised vahendid ette nähtud.

Eelnõu § 2 järgi on määruse eesmärk toetada hõimurahvaste keelte ja kultuuride arendamist ning soodustada hõimurahvaste omavahelist koostööd, et tagada nende kestmine. Selleks toetatakse meetmest nii kultuuri- ja haridus- kui ka teadus- ja arendustegevusi, samuti antakse välja auhindu.

Meetmest ei toetata tegevusi, mis on taotluse esitamise ajaks juba toimunud, samuti ei toetata tehnika jms ostmist. Geopoliitilise olukorra tõttu ei toetata meetmest ka selliseid tegevusi, mis viiakse läbi rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid rikkuvas või sõjalist agressiooni toime panevas riigis või koostöös sellise riigi asutustega või seda toetavate isikutega. See hõlmab ka juhtumeid, kus näiteks teaduril on sõlmitud töö- vms leping Eesti teadus- ja arendusasutusega, kuid elab ise samal ajal sellise riigi aladel.

Eelnõu § 3 käsitleb meetme elluviimist ja juhtimist. Meedet viib ellu EKI, kes korraldab taotlusvoorude avamise, taotluste hindamise, valdkondlike ekspertide leidmise, taotlusvooru tulemuste kinnitamise, aruannete kontrollimise ja muu vajaliku. Samuti korraldab auhinnakonkursid.

Meetme tegevuste elluviimist suunab kuni seitsmeliikmeline juhtkomisjon, kuhu kuuluvad hõimurahvaste keelte ja kultuuride kestmist toetavad ning hõimurahvaste Eestis kohanemist ja lõimumist korraldavate ministeeriumide esindajad HTM-ist, Kultuuriministeeriumist ja Välisministeeriumist ning rakendusüksuse esindaja. Juhtkomisjoni peamine ülesanne on esitatud taotlusi hinnata ning teha EKI juhile ettepanek, missuguseid taotlusi toetada. Lisaks teeb juhtkomisjon rakendusüksuse juhile ettepaneku kinnitada meetmest väljaantavate auhindade laureaadid.

Valdkondlikud eksperdid retsenseerivad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi ning esitavad nende kohta kirjaliku retsensiooni, mida juhtkomisjon võtab arvesse toetuste eraldamise ettepanekute tegemisel rakendusüksuse juhile.

Eelnõu § 4 reguleerib seda, kuidas jaotub meetme eelarve. Eelarve jaguneb järgmiselt: 1) kultuuri- ja haridustegevuse toetamiseks ette nähtud toetused; 2) teadus- ja arendustegevuse toetamiseks ette nähtud toetused; 3) hõimurahvaste auhindadeks ette nähtud toetused; 4) programmi haldamiskulu EKI-s.

2. peatükk käsitleb meetmest toetatavaid tegevusi.

Eelnõu § 5 käsitleb kultuuri- ja haridustegevusi. Neid saavad taotleda kõik Eestis registreeritud juriidilised ja füüsilised isikud kuni üheks aastaks. Toetuse eesmärk on toetada selliseid tegevusi, mis edendavad hõimurahvaste kultuurivahetust, laiendavad keelte kasutussfääri ja õpetamist, sh digivõimaluste kasutamist. Sellised tegevused on näiteks ilukirjanduse avaldamine, õppematerjaline koostamine, kultuurisündmuste korraldamine jms.

Eelnõu § 6 käsitleb meetmest toetatavaid teadus- ja arendustegevusi. Seda toetust saavad taotleda Eesti teadus- ja arendusasutused ning toetust antakse kuni kolmeks aastaks. Mitmeaastase projekti korral tuleb esitada ka vahearuanne, enne uue perioodi toetussummat välja ei maksta.

Toetatakse hõimurahvaste keeli, ajalugu ja kultuure uurivate erialade teadus- ja arendustegevust ning koostööd nii rahvusvaheliselt kui ka valdkondade üleselt. Samuti on eesmärk toetada noorteadlaste ja üliõpilaste kaasamist õppe- ja teadustöösse. Seetõttu on võimalik taotleda toetust näiteks keele- ja kultuuripärandi uurimiseks ja vahendamiseks, aga ka uute meetodite juurutamiseks teadustöös.

3. peatükk käsitleb toetuste taotlemist, hindamist, määramist, kasutamist ja tagasinõudmist. Peatükis on kehtestatud toetuste taotlemise ja kasutamise üldine kord, mis kehtib mõlema meetme puhul.

Eelnõu § 7 kohaselt kuulutab taotlusvooru välja EKI. Taotlused esitatakse TMS-is ning need peavad olema eesti keeles. Taotluses tuleb märkida kõik rahastusallikad ning eelarve kogu projekti kohta, sh mitmeaastase projekti puhul ka iga aasta kohta eraldi.

Kultuuri- ja haridustegevuse toetuse taotluse puhul on vajalik, et taotleja esitaks taotluses projekti eelarve koos kulude kalkulatsiooniga, samuti peab taotlus sisaldama vajalikke kinnitusi esinejatelt jne. See võimaldab juhtkomisjonil ja valdkondlikel ekspertidel esitatud taotlusi paremini hinnata.

Teadus- ja arendustegevuse toetuse taotluse puhul on vaja esitada tööplaan ning seda iga aasta kohta, mille jaoks toetust taotletakse.

Taotluste menetlemise käigus on rakendusüksusel õigus nõuda taotlejalt täiendavaid selgitusi ning puuduste ilmnemisel anda nende kõrvaldamiseks täiendav tähtaeg.

Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata määruse § 7 lõikes 9 sätestatud juhtudel: kui esinevaid puudusi ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, esineb plagiaadikahtlus või taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud.

Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused suunatakse retsenseerimisele ning edasisele sisulisele hindamisele.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse üldine taotluste hindamise kord. Vastavaks tunnistatud taotleja ja taotlus suunatakse edasi sisulisse kontrolli. Iga retsensent ja juhtkomisjonis olev taotluse hindaja peab olema erapooletu ning peab huvide konflikti korral end taandama. Taandamisel ja toimingupiirangute järgimisel kohaldatakse korruptsioonivastase seaduse §-s 11 sätestatud toimingupiiranguid ja haldusmenetluse seaduse §-s 10 sätestatud taandamise aluseid ning korda.. Esmalt retsenseerivad taotlusi valdkondlikud eksperdid ning seejärel hindab juhtkomisjon. Sealjuures juhindub juhtkomisjon otsuste tegemisel lõikes 4 sätestatud hindamisjuhistest.

Taotluste hindamisel võetakse arvesse, mil määrab vastab kavandatud tegevus meetme eesmärkidele ning kui põhjendatud ja selge see on. Samuti hinnatakse kavandatud eelarvet –

kas see on realistlik ning põhjendatud. Arvesse võetakse ka kavandatud tegevuse olulisust ja kasu nii valdkonnale kui ka ühiskonnale, st kõrgemini hinnatakse projekte, millel on laiem kasu ja suurem sihtrühm. Taotlus jäetakse rahuldamata ning selle kohta tehakse haldusakt, kui taotleja ei ole varasemat aruannet esitanud, taotleja on esitanud valeandmeid või kui meetme või taotlusvooru eelarvevahendite mahu tõttu ei ole võimalik toetust anda.

Eelnõu § 9 kohaselt otsustatakse toetuse saajad ja toetussummad ühe kuu jooksul taotluse esitamise tähtajast arvates. Toetuse eraldamise käskkirjas määratakse lisaks toetuse summale kindlaks ka toetuse väljamaksmise aeg, samuti vahe- ja lõpparuande esitamise tähtaeg. Kõik toetuse saajad avaldatakse EKI kodulehel.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse toetuse kasutamise tingimused ja aruandlusega seonduv. Lõige 1 sätestab, et meetmest toetatavad tegevused lõppevad hiljemalt käskkirjas märgitud tähtpäeval.

Lõike 2 kohaselt kohustub toetuse saaja nimetama HTM-i ja EKI-t toetajana projekti tegevusega seotud trükistes ja reklaamides ning avalikel esinemistel.

EKI kontrollib toetuse kasutamise aruandeid ning EKI-l on ka õigus küsida igal ajal toetuse kasutamise kohta teavet, sh tõendeid tegevuste toimumise ja tulemuste kohta.

Kui toetuse saaja otsustab, et ta ei soovi projekti ellu viia, peab ta sellest EKI-le TMS-i kaudu teatama. Ka kõik teised muudatused tuleb fikseerida TMS-is, sh nt aruande esitamise tähtaja pikendamine. Sealjuures ei tohi tähtaeg kokku pikeneda rohkem kui 12 kuud. Kui aga toetuse saaja ei kasuta toetust kokkulepitud tähtajaks või toetuse kasutamise perioodi pikendamise korral kokkulepitud tähtajaks ja toetuse saaja ei esita aruannet tähtajaks, siis toetuse kasutamise perioodi rohkem ei pikendata ja rakendusüksusel on õigus algatada toetuse tagasinõudmine. Kõik toetuse kasutamisega seotud muudatused on oluline fikseerida kirjalikult TMS-is. Kasutamata jäänud toetuse jääk tuleb toetuse andjale tagastada hiljemalt aruande esitamise tähtpäeval, välja arvatud juhul, kui jääk on alla 10 euro.

Samuti on toetuse saaja kohustatud pidama saadud toetuse mahus kulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust nii, et toetusest tasutud kulud on toetuse saaja raamatupidamises muudest kuludest eristatavad ja tõestatavad algupäraste kulu- ja maksedokumentidega. Neid originaaldokumente tuleb säilitada kümme aastat.

Eelnõu § 11 käsitleb toetuse tagasinõudmist. Lõikes 1 on sätestatud, et EKI algatab toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise keeleseaduse §-s 61 sätestatud alustel ja korras. Toetuse tagasinõudmise korral tuleb toetus tagastada 30 päeva jooksul pärast seda, kui taotleja on EKI- lt vastava otsuse saanud.

4. peatükk käsitleb nii EKI kui ka toetuse saaja õigusi ja kohustusi.

Eelnõu §-d 12 ja 13 käsitlevad toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Taotleja on kohustatud kasutama toetust sihtotstarbeliselt nii, nagu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud. Igasuguste muudatuste puhul tuleb EKI-t esimesel võimalusel TMS-i kaudu teavitada, sh esitada tähtajaks vajalikud aruanded. Samuti on taotlejal kohustus tasuda kõik maksud, järgida intellektuaalomandi õigusi ning järgida kõiki muid õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

Määruse § 12 lõike 2 eesmärk on tagada toetusvahendite sihipärane kasutamine mittemajanduslikuks tegevuseks ning vältida keelatud või reguleerimata riigiabi andmist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses. Määruse alusel ei anta riigiabi ning selle tõttu kehtib määruses piirang, mille järgi toetust majandustegevuse rahastamiseks kasutada ei tohi. Lõike 2 kohaselt ei või toetust

kasutada taotleja majandustegevuse rahastamiseks ning juhul, kui toetuse saaja tegeleb lisaks toetatavale tegevusele ka majandustegevusega, peab ta tagama toetusega seotud kulude ja rahastamise eristatavuse oma muust tegevusest. Selleks et välistada avalike vahendite valgumine majandustegevusse (ristsubsideerimine) ja tagada, et meetmest toetatavad kultuuri-, haridus-, teadus- ja arendustegevused jääksid väljapoole riigiabi reeglite kohaldamisala, kohustab § 12 lõige 2 toetuse saajat tagama toetuse sihtotstarbelise kasutamise ning kulude ja rahastamise selge raamatupidamisliku ja sisulise eristatavuse muust majandustegevusest (täiendades ka määruse § 10 lõikes 3 sätestatud eraldi raamatupidamisarvestuse nõuet). Samuti toetab see toetuse andja järelevalve teostamist ja sihipärasuse kontrolli ning vajaduse korral toetuse tagasinõudmist.

Taotlejal on õigus saada EKI-lt erinevat teavet ja nõu.

Eelnõu §-d 14 ja 15 sätestavad EKI kui rakendusüksuse õigused ja kohustused. EKI-l on kohustus teha toetuse kasutamise üle järelevalvet, mh kontrollida aruandeid. EKI-l on õigus küsida taotlejalt erinevat teavet ning teatud juhtudel nõuda toetuse tagastamist.

5. peatükk käsitleb meetmest väljaantavaid auhindu. Auhindade eesmärk on tunnustada hõimurahvaste keelte ja kultuuride populariseerimist, uurimist, arendamist ja pärandi säilitamist ning hõimurahvaste olukorra teadvustamist rahvusvahelisel tasandil.

Eelnõu § 16 järgi antakse meetmest igal aastal välja kolm auhinda. Need auhinnad on Ilmapuu auhind, rahvateaduste auhind ja teadusauhind ning kirjandusauhind.

Eelnõu § 17 kohaselt tunnustatakse Ilmapuu auhinnaga hõimurahvaste esindajat, kelle tegevus on kohalikul tasandil seotud hõimurahva kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega, või isikut, kes on oluliselt aidanud tugevdada koostööd soome-ugri hõimurahvastega ja tutvustanud hõimurahvaid Eestis ja Euroopas. Varem on selle auhinna pälvinud näiteks Natalia Ermakov, Esa-Jussi Salminen, Szilárd Tibor Tóth jt. Auhinna suurus määratakse HTM-i keeleprogrammi eelarves.

Eelnõu § 18 järgi tunnustatakse rahvateaduste auhinna ja teadusauhinnaga hõimurahvaste keeli ja kultuure käsitlevaid teadustöid. Sealjuures antakse rahvusteaduste auhind välja teadustöö eest mistahes keeles, selle on varem pälvinud näiteks David Kroik, Eva Toulouze ja Nikolai Anisimov.

Teadusauhind antakse mõnes hõimurahvaste keeles avaldatud teadustöö eest mistahes erialal. Auhinna on varem pälvinud näiteks Ivan Tarakanov ja Natalja Kondratjeva. Mõlema auhinna suurus määratakse HTM-i keeleprogrammi eelarves.

Eelnõu § 19 kohaselt tunnustatakse kirjandusauhinnaga omariikluseta hõimurahvaste omakeelsete kirjandusteoste autoreid või tõlkijaid. Varem on selle auhinna pälvinud näiteks Arvo Survo ja Esa-Jussi Salminen. Auhinna suurus määratakse HTM-i keeleprogrammi eelarves.

Eelnõu § 20 käsitleb auhindadele kandidaatide esitamist. Esitamisest teavitamise korraldab EKI. Kandidaate võivad esitada kõik soovijad. Kandidaadiks võib vastavalt määruse § 20 lõikele 3 esitada Ilmapuu auhinna puhul üksikisiku või põhjendatud juhul töörühma, teadusauhindade puhul teadlase või teadlaste kollektiivi ning kirjandusauhinna puhul kirjaniku või tõlkija..

Kandidaadi esitamisel täidetakse elektrooniline vorm, millele lisatakse vähemalt üks soovituskiri valdkonna eksperdilt või kogukonna esindajalt. Rahvateaduste ja teadusahinna

puhul lisatakse ka kandidaadi CV ja publikatsioonide nimekiri ning kirjandusauhinna puhul kandidaadi varem avaldatud või tõlgitud teoste nimekiri.

Eelnõu § 21 kohaselt hindab auhinna kandidaate ekspertidest koosnev vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon, mille moodustab EKI juht käskkirjaga. Hindamiskomisjon hindab auhinnale esitatud kandidaate järgmiste kriteeriumide alusel: 1) kandidaadi tegevuse või esitatud teose panus hõimurahvaste keelte ja kultuuride säilimisse, arengusse või uurimisse; 2) tegevuse või teose erialane või teaduslik tase ja uuenduslikkus; 3) tegevuse või teose ühiskondlik ja rahvusvaheline mõju ning kandepind. Nimetatud kriteeriumid haakuvad vahetult määruse teiste normidega Kriteerium 1 (panus säilimisse, arengusse või uurimisse) tuleneb otseselt määruse § 2 lõikes 1 ja § 16 lõikes 1 sätestatud meetme ja tunnustamise üldeesmärkidest ning kattub § 17 lõikes 2 kirjeldatud Ilmapuu auhinna andmise valdkondadega. Kriteerium 2 (erialane ja teaduslik tase ning uuenduslikkus) on kooskõlas määruse § 18 lõigetes 2 ja 3 (rahvateaduste auhind ja teadusauhind) ning § 19 lõikes 1 ja § 20 lõike 3 punktis 3 (kirjandusauhind) sätestatud nõuetega käsitleda kõrgetasemelist ja erialaselt väärtuslikku teadus- või ilukirjandusteost. See kriteerium viib auhindade hindamise samale tasemele määruse § 8 lõike 4 punktides 3 ja 5 sätestatud taotluste sisulise taseme ja teostatavuse nõuetega. Kriteerium 3 (ühiskondlik ja rahvusvaheline mõju ning kandepind) realiseerib määruse § 16 lõikes 1 (rahvusvahelisel tasandil teadvustamine), § 17 lõikes 1 (laiem koostöö ja tutvustamine Eestis ja Euroopas) ning § 20 lõike 3 punktis 3 nimetatud eesmärke. Hindamiskriteeriumide sätestamine tagab, et hindamiskomisjoni koostatav hinnang on kontrollitav, läbipaistev ja objektiivne ning võimaldab juhtkomisjonil ja rakendusüksuse juhil teha kaalutlusvigadeta ja motiveeritud haldusotsuse. Juhtkomisjon vaatab hindamistulemused läbi ning esitab rakendusüksuse juhile ettepaneku laureaatide kinnitamiseks. Auhinna määramise otsustab ja laureaadi kinnitab rakendusüksuse juht käskkirjaga.

Hindamiskomisjonil on ka õigus teha ettepanek jätta auhind ka välja andmata.

Auhinnad kuulutatakse välja järgmiselt: 1) Ilmapuu auhinna laureaat – vadjalaste kevadisel maahinguspäeval, mis on neljapäeval

40 päeva pärast kevadpühi; 2) rahvateaduste auhinna laureaat ja teadusauhinna laureaat – hõimupäeval, mis on

oktoobri kolmandal laupäeval; 3) kirjandusauhinna laureaat – udmurdi kirjaniku Kuzebai Gerdi mälestuseks 1. novembril.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja kooskõla riigiabi reeglitega

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu kooskõla Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud riigiabi reeglitega on hinnatud.

Meetme eesmärk on toetada hõimurahvaste keelte ja kultuuride kestmist ning arengut kultuuri-, haridus-, teadus- ja arendustegevuse kaudu. Meetmest toetatakse muu hulgas kultuurisündmuste korraldamist, õppematerjalide koostamist, teadus- ja arendustegevust, hõimurahvaste keelte ja kultuuride uurimist ning tunnustamist auhindade kaudu.

Meetme raames toetatakse tegevusi, mille peamine eesmärk on keelte ja kultuuride säilitamine, arendamine, uurimine ja populariseerimine ning mis on suunatud avaliku huvi eesmärkide saavutamisele. Toetust ei anta ettevõtjatele majandusliku kasu saamiseks ega eesmärgiga

toetada kaubanduslikku tegevust turul. Meetme raames antavad auhinnad on tunnustusmeetmed ega kujuta endast toetust majandustegevuseks.

Teadus- ja arendustegevuse toetamisel lähtutakse põhimõttest, et toetatakse sõltumatut teadustegevust, teadmiste loomist ja levitamist ning kultuuri- ja haridusvaldkonna avalikes huvides tehtavat tegevust. Selline tegevus ei ole Euroopa Liidu riigiabiõiguse tähenduses üldjuhul majandustegevus.

Kuna toetust võivad taotleda ka juriidilised ja füüsilised isikud, hindab rakendusüksus taotluste menetlemisel vajaduse korral, et kavandatav tegevus ei kujutaks endast majandustegevust Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses. Vastavalt määruse § 12 lõikele 2 ei või toetust kasutada majandustegevuse rahastamiseks ning meede ei näe ette riigiabi ega vähese tähtsusega abi andmist konkurentsiseaduse § 33 tähenduses. Kui taotlus on suunatud majandustegevuse rahastamisele, jäetakse taotlus rahuldamata.

Seetõttu ei kujuta meede tervikuna endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Võimalikku riigiabi hinnatakse vajaduse korral üksiktaotluse põhiselt enne toetuse andmise otsuse tegemist.

4. Määruse mõjud

Kuna eelnõus kirjeldatud toetusi antakse juba praegu, siis ei kaasne eelnõu määrusena rakendamisega ei asutuste ega taotlejate jaoks sisulisi muudatusi ega suuremat halduskoormust. Määruse laiem mõju on toetada soome-ugri ja samojeedi põlisrahvastekeelt ja kultuuri kandvaid riigita rahvaid, et tagada hõimurahvaste keelte ja kultuuride kestmine ja areng. See on vajalik keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse säilitamiseks, kuna paljud soome-ugri rahvad on väikesearvulised ning nende keeled on ohustatud. Toetus aitab kaasa keelte kasutamisele, dokumenteerimisele, õpetamisele ja edasiandmisele järgmistele põlvkondadele. Samuti panustab see Eesti rahvusliku identiteedi tugevdamisse, kuna soome-ugri keelesugulus on oluline osa Eesti keele ja kultuuri kujunemisloost ning rahvuslikust identiteedist. Hõimurahvaste keelte ja kultuuride tundmine aitab paremini mõista ka eesti keelt ja kultuuri. Laiemalt soodustab hõimurahvaste programm ka rahvusvahelist teadus-, haridus- ja kultuurikoostööd ning tugevdab sidemeid sugulasrahvaste vahel.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega lisakulusid ei kaasne. Määruse rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid on kavandatud keeleprogrammi eelarves.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõstub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse Kultuuriministeeriumi ja Välisministeeriumiga.