Vastuvõtmise kuupäev : 19/10/2026

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

16/10/26

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei

L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1387054.6 IT

Eelotsuse asjad C-873/26 kuni C-875/26

Sviluppo jt

[Eelotsusetaotluse esitanud kohus (kohtud): Consiglio di Stato - Itaalia]

Eelotsusetaotluste kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab nimetatud kohtuasjades artikli ELTL 267 alusel esitatud

eelotsusetaotluste ärakirja.

Euroopa Kohtu president otsustas kohtuasjad liita menetluse kirjaliku ja suulise osa ning

kohtuotsuse huvides.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa Majanduspiirkonna

lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus esitada juhul, kui

küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti

samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtajajooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud

kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette

nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte

viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.

Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

Eleonora Sartori

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 19/10/2026

Tõlge C-874/26 – 1

Kohtuasi C-874/26

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

4. august 2026

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev

riiginõukogu)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

3. august 2026

Kaebajad:

Canapa Sativa Italia

Giantec S.r.l.

Società Biochimica Galloppa S.r.l.

Impresa Individuale Orti Castello di PL

Vastustajad:

Ministero della Salute

Istituto Superiore di Sanità

Agenzia Italiana del Farmaco (AIFA)

Consiglio Superiore di Sanità

Faktilised asjaolud on sisuliselt analoogsed ja eelotsuse küsimused identsed

kohtuasjas C-873/26 esitatutega. Ka põhjendused järgivad viimatinimetatud

eelotsusetaotluses küsimuste selgitamiseks esitatut.

ET

Vastuvõtmise kuupäev : 19/10/2026

Tõlge C-873/26 – 1

Kohtuasi C-873/26

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

4. august 2026

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev

riiginõukogu)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

3. august 2026

Kaebaja:

Sviluppo S.r.l.

Vastustajad:

Ministero della Salute

Istituto Superiore di Sanità

Agenzia Italiana del Farmaco (AIFA)

Consiglio Superiore di Sanità

[…]

ITAALIA VABARIIK

Consiglio di Stato

[…] (Sezione Terza) (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu,

kolmas koda)

on teinud käesoleva

KOHTUMÄÄRUSE

2025. aasta kassatsioonkaebuses, mille üldregistri number on 9052 ja mille esitas

Sviluppo S.r.l. […];

ET

EELOTSUSETAOTLUS 3.8.2026 – KOHTUASI C-873/26

2

versus

Ministero della Salute (tervishoiuministeerium), Istituto Superiore di Sanità

(kõrgem tervishoiuinstituut), Aifa Agenzia Italiana del Farmaco (Itaalia

ravimiamet) ja Consiglio Superiore di Sanità (kõrgem tervishoiunõukogu) […];

nõudes, et vaadataks läbi

Tribunale Amministrativo Regionale per il Lazio (Sezione Terza) (Lazio

maakonna halduskohus, kolmas koda) kohtuotsus nr 7519/2025, mis poolte

vahelises vaidluses tehti.

[…];

1. Kohtuasja ese on tänase apellandi Sviluppo S.r.l. esitatud kaebus

tervishoiuministri 27. juuni 2024. aasta dekreedi peale, millega nähti ette kanepi

ekstraktidest – mitte laboris – saadud kannabidiooli (CBD) sisaldavate

suukaudselt manustavate preparaatide lisamine ravimite tabeli jaotisesse B, mille

aluseks on presidendi 9. oktoobri 1990. aasta dekreet nr 309.

1.1. Äriühing Sviluppo S.r.l. on kaubandusettevõte […], mis on spetsialiseerunud

kanepipõhise toidu- ja mittetoidukauba jaemüügile […].

2. Esimese astme kohtus vaidlustas algne kaebaja tervishoiuministri 7. augusti

2023. aasta dekreedi – millega tühistati ministri 1. oktoobri 2020. aasta dekreedi

jõustumise peatamine –, […], väites, et CBD-põhiste preparaatide lisamine

ravimite loetellu on seadusvastane.

2.1. Esimese astme kohtus vaidlustatud otsus kuulub halduslikku konteksti, mida

iseloomustavad märkimisväärsed muudatused ja ilmsed hinnangulised

kõikumised, nagu nähtub järjestikustest aja jooksul tehtud otsustest.

Täpsemalt:

– ministri 1. oktoobri 2020. aasta dekreediga kanti CBD-põhised preparaadid

esimest korda tabeli jaotisesse B;

– ministri 28. oktoobri 2020. aasta dekreediga peatati meetme jõustumine, et

võimaldada täiendavaid tehnilis-teaduslikke uuringuid;

– ministri 7. augusti 2023. aasta dekreediga tühistati peatamine;

– seejärel […] võeti vastu 27. juuni 2024. aasta lõplik dekreet.

See menetluslik jada näitab, et kohtuasja eset on mõjutanud tehnilis-teadusliku

hindamise järkjärguline täiustamine, kuid see ei ole veel viinud ühemõttelise ja

stabiliseeritud raamistikuni.

SVILUPPO

3

3. Tribunale amministrativo regionale per il Lazio (Lazio maakonna

halduskohus) tunnistas 16. aprilli 2025. aasta kohtuotsusega nr 7519 esialgse

kaebuse vastuvõetamatuks ja lükkas tagasi 27. juuni 2024. aasta dekreedi kohta

esitatud täiendavad väited.

3.1. Esimese astme kohus põhjendas oma otsust mõttekäiguga, mis lähtub sellest,

et eristatakse CBD-d selle isoleeritud keemilise vormina ja kanepitaimest

ekstraheerimise teel saadud preparaate.

Sellega seoses märkis maakonna halduskohus järgmist:

– kõnealuse regulatsiooni ese ei ole CBD kui selline, vaid taimeekstraktidest

saadud suukaudseks kasutamiseks mõeldud preparaadid;

– neid preparaate ei ole võimalik täielikult standardiseerida, kuna taimest

ekstraheerimise protsessi tulemusel ilmneb ka muude komponentide jääke;

– nende komponentide seas võib olla ka tetrahüdrokannabinool (THC), mis on

psühhotroopse toimega aine ja kuulub narkootikumide hulka.

3.2.Nendest eeldustest lähtudes leidis esimese astme kohus, et oht rahvatervisele

ei tulene CBD olemusest, vaid koostistes sisalduvate erinevate kannabinoidide

võimalikust koostoimest, mis võib põhjustada kumulatiivseid või igal juhul mitte

täielikult etteaimatavaid toimeid.

3.3. Õiguslikust seisukohast rõhutas esimese astme kohus seadusandja otsust

lisada kanep tervikuna 1990. aasta presidendi dekreedi nr 309 tabelisse, märkides,

et see hõlmab sõnaselgelt lehti, õisikuid, vaiku ja õlisid, eristamata üksikuid

keemilisi ühendeid.

3.4. Sellest otsusest järeldas maakonna halduskohus, et seadusandja arvestab

taime ja selle derivaatide ohtlikkusega ning et sellel on süsteemne mõju, mis

laieneb ka ekstraheerimise teel saadud toodetele.

Tööstusliku kanepi reguleerimist tõlgendati seega piiratud ja kitsalt määratletud

erandina, mis ei mõjuta kanepi üldist käsitlemist kontrollitava ainena ega jäta

looduslikke derivaate vastavast riskialast välja.

Sõltuvuse aspektiga seoses pidas maakonna halduskohus kohaldatavaks

ettevaatuspõhimõtet, märkides, et presidendi 1990. aasta dekreedi nr 309

artiklis 14 sätestatud õigusnormid eeldavad „sõltuvust tekitava ohu“ olemasolu –

väljend, mis võimaldab esimese astme kohtu sõnul kasutada sekkumiskünnist ka

sellistes ohuolukordades, kus oht ei ole lõplikult kindlaks tehtud.

Sellest lähtuvalt leidis maakonna halduskohus järgmist: i) oht ei tohi olla pelgalt

hüpoteetiline; ii) see peab siiski olema mõistlikult järeldatav kättesaadavatest

teadusandmetest, isegi kui need ei ole üheselt mõistetavad; iii) ettevaatuspõhimõte

EELOTSUSETAOTLUS 3.8.2026 – KOHTUASI C-873/26

4

võimaldab sekkuda ka ebakindluse korral, kui seda ebakindlust toetavad

usaldusväärsed tõendid.

Esimese astme kohus pidas seega õiguspäraseks halduslikku hinnangut, mis:

– rõhutab, et looduslikest ekstraktidest on võimatu CBD-d täielikult eraldada;

– arvestab CBD ja THC koostoimet;

– seob need asjaolud sõltuvuse ohuga ja muude kahjulike mõjudega, kuigi

lõplikud tõendid selle kohta puuduvad.

3.5. Nende kaalutluste alusel jõudis maakonna halduskohus järeldusele, et isegi

potentsiaalne, kuid teaduslikult usutav oht on piisav, et õigustada regulatiivset

sekkumist. Sellest tulenevalt otsustati Sviluppo S.r.l-i kaebus tagasi lükata.

3.6. […] [menetlus]

4. Sviluppo S.r.l. esitas selle otsuse peale eelotsusetaotluse esitanud kohtule

apellatsioonkaebuse, väites, et otsus on ekslik, eelkõige seetõttu, et esimese astme

kohus pidas ettevaatuspõhimõtte kohaldamist õiguspäraseks, kuigi teaduslikult

tõestatud ohtu ei ole.

4.1. […]. [apellandi argumendid]

Apellandi arvates nõuab asjaomane õigusnorm – presidendi 1990. aasta dekreedi

nr 309 artikkel 14 – konkreetsete sõltuvuse ohtude kindlakstegemist, mida ei saa

asendada üldise viitega potentsiaalsetele ohustsenaariumidele.

Apellant rõhutab veel kord, et kohtuotsus on ekslik selles osas, et ei võetud

arvesse CBD mittenarkootilist olemust ning et sellel puuduvad psühhotroopsed

mõjud ja sõltuvuse potentsiaal, ning toetuti vaid teaduslikele ebakindlatele

tõlgendusele; CBD-l, mis on THC-st eraldiseisev aine, puuduvad psühhotroopsed

omadused ning kuritarvitamise või sõltuvuse tekkimise potentsiaal, mida tema

sõnul kinnitavad teaduskirjandus ja rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangud.

[…] [apellandi argumendid]

4.2. […]. [apellandi argumendid]

[Liidu õiguse] seisukohast järeldub, et rikutud on proportsionaalsuse ja kaupade

vaba liikumise põhimõtteid, viidates eelkõige Euroopa Kohtu praktikale.

Lõpuks rõhutab apellant, et CBD-d reguleerivad juba valdkonnapõhised eeskirjad:

– farmaatsias on see lubatud ravimite toimeainena;

– toiduainete valdkonnas on see lubatud uuendtoiduna (novel food), mis peab

läbima eelneva ohutushindamise.

SVILUPPO

5

Sellisest seisukohast oleks vaidlustatud meede seega dubleeriv ja ebavajalik.

Vastustajaks olev ametiasutus väidab seevastu, et apellatsioonkaebus ei ole

põhjendatud.

Eelkõige väidab vastustaja järgmist:

– kõnealuse kohtuasja esemeks olev regulatsioon ei puuduta isoleeritud

CBD-d;

– see käsitleb taimsetest ekstraktidest saadud preparaate;

– nendes preparaatides ei ole võimalik tagada, et muud ained seal täielikult

puuduvad.

Ametiasutus rõhutab, et oht ei tulene mitte CBD olemuslikust ohtlikkusest, vaid

teiste kannabinoidide võimalikust esinemisest ja nende koostoimest.

[…]. [ametiasutuse argumendid]

Õiguslikust seisukohast tugineb amet ettevaatuspõhimõttele kui sobivale

vahendile, millega õigustada piiravate meetmete võtmist ka teadusliku kindluse

puudumise korral. Proportsionaalsuse kohta märgib amet, et meede ei kujuta

endast absoluutset keeldu, vaid kontrollirežiimi.

4.3. […]. [menetlus]

Apellant palus apellatsioonkaebus rahuldada, viidates uutele teaduslikele ja

regulatiivsetele asjaoludele, mis kinnitavad, et CBD-ga ei kaasne sõltuvuse ohtu ja

seega puudub tabelisse kandmiseks õiguslik eeldus, samuti et meede on vastuolus

[liidu] ja rahvusvahelise õiguse raamistikuga. Lisaks tõi ta esile 2026. aastani

ajakohastatud Chemsafe’i eksperdihinnangu, korrates, et puuduvad tõendid

kuritarvitamise või sõltuvuse kohta; […].

Ametiasutus omalt poolt kinnitas, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu, viidates

juba esitatud vastuväidetele ja uutele teaduslikele tõenditele, mis on ilmnenud

seoses CBD kasutamisega kaasnevate ohtudega, sealhulgas seoses võimaliku

muutumisega THC-ks ja uute kuritarvitatavate ainete tekkimisega. […].

[ametiasutuse argumendid]

[…]

5. […]. [menetlus]

6. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab […], et on olemas eeldused Euroopa

Liidu Kohtule eelotsuse tegemiseks apellandi äriühingu Sviluppo taotluse alusel.

6.1. Eelkõige tõuseb esile küsimus, kuidas kvalifitseerida liidu õiguse raames

taimsetest materjalidest ekstraheerimise teel saadud CBD-d ning kas selle saab

EELOTSUSETAOTLUS 3.8.2026 – KOHTUASI C-873/26

6

liigitada „narkootilise aine“ mõiste alla, võttes arvesse ka võimalikku koostoimet

THC jääkidega, kuna tegemist ei ole ainega, mis on saadud täielikult laboris läbi

viidud sünteesi- või isoleerimisprotsessi teel.

6.2. Seega ei seisne vaidlus selles, kas CBD-l eraldi võetuna on psühhotroopne

mõju või kas on kindlaid tõendeid selle sõltuvust tekitava toime kohta. Selle

asemel puudutab vaidlus looduslikul teel ekstraheerimisest saadud preparaate,

milles CBD on seotud teiste komponentidega.

Selles kontekstis tekib küsimus, kas niisuguste täiendavate komponentide

võimalik koosesinemine ning nende omavaheline koostoime võib kujutada endast

piisavat ohtu, mis õigustaks nende allutamist kontrollitavate ainete suhtes

kehtivale korrale.

6.3. Neil asjaoludel leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et vaidluse

lahendamiseks on vajalik võrdlus Euroopa Liidu õigusega, kuna vaidlusalune

liikmesriigi regulatsioon mõjutab otseselt sellise toote tootmis- ja

turustamistingimusi, millele põhimõtteliselt kehtib kaupade vaba liikumise õigus.

6.4. Eelkõige on määrava tähtsusega Euroopa Kohtu praktika ja eelkõige

19. novembri 2020. aasta kohtuotsus C-663/18, milles kohus leidis, et

olemasolevate teaduslike andmete kohaselt ei ole kannabidioolil (CBD)

psühhotroopset toimet ja seda ei saa pidada narkootiliseks aineks.

Kohus täpsustas lisaks, et CBD-d sisaldavad tooted, kui need on liikmesriigis

seaduslikult toodetud, kuuluvad ELTL artikli 34 kohaldamisalasse, mistõttu iga

riiklik meede, mis võib piirata nende turustamist, kujutab põhimõtteliselt endast

koguselise piiranguga samaväärse toimega meedet.

Sellised meetmed on õigustatud üksnes juhul, kui:

– nende eesmärk on rahvatervise kaitse ELTL artikli 36 tähenduses;

– need on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega;

– need põhinevad riskihindamisel, mis tuginevad teaduslikele andmetele, mis

ei ole pelgalt hüpoteetilised.

Kohus on lisaks rõhutanud, et riigisiseste õigusnormide järjepidevuse ja

süstemaatilisuse kontrollimine on proportsionaalsuse hindamise oluline osa,

märkides näiteks, et keeld ei puuduta samaväärseid tooteid, nagu sünteetiline

CBD.

6.5. Kõnealuse eelotsusetaotluse puhul tuleb veel lühidalt meenutada liikmesriigi

asjakohaste sätete sisu Euroopa Kohtu soovituste alusel, mis nõuavad, et

liikmesriigi kohus kirjeldaks kohaldatavat õigusraamistikku ja eelkõige presidendi

1990. aasta dekreedi nr 309 artiklis 14 sätestatud korda, ravimite tabeli jaotise B

toimimist ning 2016. aasta seaduse nr 242 sätteid kanepisektori kohta. Vaidlust

SVILUPPO

7

reguleerib presidendi 9. oktoobri 1990. aasta dekreet nr 309, millega kehtestatakse

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ühtne seadustik. Eelkõige reguleerib

artikkel 14 artiklis 13 sätestatud tabelite koostamist ning määratleb ained ja

preparaadid, mille suhtes kehtivad mitmesugused kontrollimeetmed. Selle

süsteemi raames kuuluvad kanep ja sellest valmistatud tooted kontrollitavate

ainete kategooriatesse, samas kui tetrahüdrokannabinool (THC) ja sellega

sarnased ained klassifitseeritakse psühhotroopseteks aineteks. Terviktekst sisaldab

ka ravimite tabelit, mis koosneb mitmest osast. Kõnealuse teema seisukohast

hõlmab jaotis B ravimeid, mis sisaldavad ravitoimega aineid, mis võivad

põhjustada sõltuvust, mistõttu kehtivad nende suhtes erireeglid retseptide

väljakirjutamise, jaotamise ja haldusjärelevalve osas.

Asjakohane on ka 2. detsembri 2016. aasta seadus nr 242 kanepi kasvatamise ja

põllumajandusliku tootmise edendamise kohta. Kõnealune regulatsioon kehtib

Cannabis sativa L. sortide suhtes, mis on kantud Euroopa Liidu ühtsesse

põllukultuuride sordilehte, mis tähendab, et sellega kehtestatud tingimustel toimuv

kasvatamine ei kuulu presidendi 1990. aasta dekreedi nr 309 reguleerimisalasse.

Seaduse eesmärk on edendada kanepi kasvatamist, töötlemist ja kasutamist

seadusandja poolt sõnaselgelt määratletud valdkondades.

6.6. Eespool kirjeldatud tõlgendusküsimuste olulisus tuleneb otseselt siinse

kohtuasja esemest ja poolte vastandlikest seisukohtadest, kuna

apellatsioonkaebuse lahendamine eeldab täpset piiritlemist, mil määral võib

liikmesriik liidu õiguse valguses võtta piiravaid meetmeid, mis mõjutavad

Cannabis sativa taime ekstraktidest saadud CBD-d sisaldavate toodete

turustamist.

Apellant on nimelt oma kaebuste keskse osa aluseks võtnud seisukoha, et riiklikud

eeskirjad on vastuolus ELTL artiklitega 34 ja 36 ning Euroopa Kohtu poolt

kaupade vaba liikumise valdkonnas välja töötatud põhimõtetega, väites, et

vaidlustatud ministri määrusega on kehtestatud eriti piirav kord toodetele, mis

sisaldavad kannabidiooli, millel puudub sellisena psühhotroopne toime ja mida

turustatakse seaduslikult teistes liidu liikmesriikides.

Selle seisukoha järgi ei põhine regulatiivne sekkumine mitte tegeliku ja piisavalt

tõendatud ohu tuvastamisel rahvatervisele, vaid olemasolevate teaduslike

teadmiste jätkuval ebakindlusel, ning see on vastuolus Euroopa Kohtu

19. novembri 2020. aasta kohtuotsuses C-663/18 sätestatud põhimõtetega.

Vastustajaks olev ametiasutus leidis aga, et käesolevas asjas kõne all oleval

olukorral on tunnuseid, mis ei kattu eespool viidatud kohtuotsuses käsitletud

asjaoludega. Eelkõige rõhutas tervishoiuministeerium tungivalt asjaolu, et

vaidlustatud meede ei puuduta isoleeritud CBD-d, vaid kanepitaimest – mitte

laboris – ekstraheerimise teel saadud preparaate, milles muude kannabinoidide

esinemine ja taimse maatriksi keerukus muudavad Euroopa Kohtu järelduste

ülekandmise võimatuks, kuna need on tehtud üksnes eraldi vaadeldava toimeaine

kohta.

EELOTSUSETAOTLUS 3.8.2026 – KOHTUASI C-873/26

8

Seetõttu tugines ametiasutus ettevaatuspõhimõttele ja liikmesriikidele rahvatervise

kaitse eesmärgi rakendamisel antud kaalutlusruumile, leides, et praegused

teaduslikud teadmised ei võimalda lõplikult välistada kõnealuste toodete

tarbimisest tuleneda võivat kahjulikku mõju ning et sel põhjusel on võetud meede

taotletavaid eesmärke arvestades õigustatud ja proportsionaalne.

Seega on ilmne, et kaitse seisukohad ei puuduta üksnes kättesaadavate teaduslike

tulemuste hindamist, vaid seavad otseselt kahtluse alla liidu õiguse tõlgendamise

ja eelkõige ELTL artiklite 34 ja 36 ulatuse, samuti tingimused, mille alusel

ettevaatuspõhimõte võib õigustada kaupade vaba liikumise piiranguid juhul, kui

terviseriske ei ole lõplikult tuvastatud.

Sellest järeldub, et vaidluse lahendus sõltub esitatud tõlgendamisküsimustele

antavast vastusest. Eelkõige tuleb kindlaks teha, kas liidu õigus lubab liikmesriigil

kohaldada eriti piiravat korda toodete suhtes, mis sisaldavad kanepitaime

ekstraktidest saadud CBD-d, isegi kui toimeaine psühhotroopsed omadused ei ole

kindlaks tehtud ja puuduvad üheselt mõistetavad teaduslikud tõendid konkreetse

ohu kohta rahvatervisele, või ületab selline meede piire, mis on lubatud ELTL

artiklitega 34 ja 36, nagu neid on tõlgendatud ettevaatuse ja proportsionaalsuse

põhimõtteid arvestades.

Vastus nendele küsimustele on seetõttu kõnealuse kohtuotsuse tegemisel otsustava

tähtsusega, kuna selle lahendusest sõltub vaidlustatud klassifitseerimisotsuse

aluseks oleva eelduse õiguspärasuse hindamine ja sellest tulenevalt ka apellandi

esitatud peamiste väidete paikapidavus.

6.7. Niisuguse tõlgenduse kohaselt ei ole aine kvalifitseerimisel oluline mitte

selle looduslik päritolu ega koostisosade koostoime abstraktne võimalus, vaid

toote konkreetne võime mõjuda psühhotroopselt või põhjustada sõltuvust.

Sellest vaatepunktist on riiklik kohtupraktika, sealhulgas kriminaalõiguse

valdkonnas, rõhutanud kahjulikkuse põhimõtet, eristades:

– ühelt poolt THC-d sisaldavaid aineid, millel on psühhotroopne toime ja mis

kuuluvad narkootikumide kategooriasse;

– teiselt poolt CBD-põhiseid tooteid, millel puudub uimastav toime.

Selline eristus leiab kinnitust ka liikmesriigi õigussüsteemis, presidendi

1990. aasta dekreedi nr 309 artiklis 14, kus:

– loetakse THC selliste ainete hulka kuuluvaks, mis on sõnaselgelt

kvalifitseeritud ohtlikuks;

– lisatakse kanep ja selle derivaadid narkootiliste ainete tabelisse;

SVILUPPO

9

– nähakse ravimite tabelisse kandmise eesmärgil ette kanepipõhiste

preparaatide suhtes eraldi kord, rõhutades, et õigussüsteem teeb vahet lihtsalt

taimsel päritolul ja asjaomase toote konkreetsetel farmakoloogilistel omadustel.

6.8. Sellest järeldub süsteemsel tasandil, et narkootikumide regulatsioon põhineb

eelkõige ainete psühhotroopsel toimel ja nende konkreetsel kahjulikul mõjul.

7. Seda arvestades leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et on põhjust

kahelda, kas riiklik regulatsioon on liidu õigusega kooskõlas.

7.1. Esiteks tuleb uurida, kuidas tuleks kõnealust meedet kvalifitseerida. CBD-d

sisaldavate preparaatide lisamine ravimite tabeli jaotisesse B ei kujuta endast küll

formaalselt turustamiskeeldu, kuid toob kaasa tootele kohaldatava õigusliku korra

radikaalse muutuse.

See kord hõlmab eelkõige järgmist:

– turustuskanalite piiramine;

– rangemate kontrollimeetmete kohaldamine;

– tavapärasest kaubandusvõrgust väljajätmine.

Sellest järeldub – ka sõnastusest –, et meetmel näib olevat toote turustamist

takistav toime, mõjutades märkimisväärselt selle turulepääsu.

Sellise liidu õiguses olulise mõju korral tuleb kõigepealt kontrollida, kas meedet

saab pidada kaupade vaba liikumise piiranguks. Teine aspekt puudutab

ettevaatuspõhimõtte kohaldamist.

Praegusel juhul põhineb meede eeldusel, et looduslikust ekstraktist saadud

preparaatides võib peale CBD esineda ka teisi kannabinoide ning et nende

koostoime võib kaasa tuua tagajärgi, mida ei ole võimalik täielikult ette näha.

Ometi selgub uurimistulemustest, et neid mõjusid ei ole üheselt kindlaks tehtud,

vaid need on pigem potentsiaalse ohu hüpoteesid.

Seega kerkib küsimus, kas liidu õigust arvestades võib ettevaatuspõhimõte

õigustada sellise ulatusega piiravat meedet, kui: i) psühhotroopseid toimeid ei ole

kindlaks tehtud; ii) oht ei ole täielikult tõendatud.

Sellest vaatepunktist on oluline, milline on suhe ettevaatuspõhimõtte ja asjaomase

liikmesriigi õigusakti vahel, mis näib eeldavat, et sõltuvuse konkreetne oht peab

olema kindlaks tehtav.

Sellest tulenev kahtlus puudutab võimalust, et ettevaatuspõhimõte toimib

vahendina, mis täiendab või isegi ületab tüüpilisi õiguslikke eeldusi.

7.2. Teine aspekt puudutab meetme proportsionaalsuse kontrollimist.

EELOTSUSETAOTLUS 3.8.2026 – KOHTUASI C-873/26

10

Esiteks tuleb märkida, et kõnealune regulatsioon kehtib üldiselt, tegemata vahet

toodetel, millel on erinev puhtusaste või erinev THC sisaldus.

Teiseks ei tundu, et oleks piisavalt kaalutud vähem piiravaid meetmeid, näiteks

järgmisi:

– sisalduse koguselised piirangud;

– kontrolli- ja sertifitseerimissüsteemid;

– astmelised lubade andmise süsteemid;

– teavitamiskohustused.

Kolmandaks tuleb märkida, et CBD-d juba reguleeritakse konkreetsetes

valdkondades, kus on ette nähtud kontrollid ja ohutushindamised.

Selles kontekstis võib kõnealune meede märkimisväärselt piirata kaupade vaba

liikumist ja ettevõtlusvabadust, ilma et selle vajalikkust oleks põhjalikult

analüüsitud.

Proportsionaalsuse põhimõte nõuab aga, et meede: a) oleks asjakohane; b) oleks

vajalik; c) ei piiraks rohkem kui rangelt vajalik.

Mis puudutab teaduslikku seisukohta, märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et

toimikule lisatud dokumentatsioonist selgub järgmine: a) CBD-l ei ole tõendatud

psühhotroopset toimet; b) tarbimistasemeid peetakse ohutuse seisukohast

sobivaks; c) tõendid mõju kohta on ebakindlad, eelkõige seoses koostoimetega.

Kuigi see olukord ei välista ohtude olemasolu, ei võimalda see praeguses etapis

kindlaks määrata sellist tõendite taset, mis õigustaks tingimusteta rangelt piiravat

meedet.

7.3. Eelnevat arvesse võttes leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et esineb

olulisi ja mitte ilmselgelt põhjendamatuid tõlgendamiskahtlusi seoses järgmiste

aspektidega: 1) meetme liigitamine kaupade vaba liikumise piiranguks;

2) ettevaatusprintsiibi kohaldamise piirid; 3) proportsionaalsuse põhimõtte

järgimine; 4) selliste eeskirjade õiguspärasus, mis oluliselt mõjutavad seaduslike

toodete turustatavust.

Need küsimused on vaidluse lahendamise seisukohalt määrava tähtsusega ning

Euroopa Kohtu praktikas ei ole neid üheselt käsitletud.

7.4. Lõppkokkuvõttes ei kerki vaidluses esile mitte ainult tehnilis-teaduslik

küsimus kanepiekstraktidest saadud CBD-d sisaldavate preparaatide võimalike

mõjude kohta, vaid tõstatatakse loogiliselt esmajärjekorras probleem, mis

puudutab riikliku regulatiivse pädevuse ja liidu õigussüsteemiga tagatud

põhiõiguste vaheliste suhete piiritlemist.

SVILUPPO

11

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates sõltub vaidluse lahendamine sellest,

milline on tasakaal vajaduse vahel tagada rahvatervise kaitse kõrge tase – mis on

jäetud liikmesriikide pädevusse – ja teisalt vajaduse vahel, et toodete vaba

liikumise piirangud põhineksid nõuetekohaselt kontrollitud teaduslikel eeldustel,

oleksid kooskõlas taotletavate eesmärkidega ega läheks kaugemale sellest, mis on

nende saavutamiseks rangelt vajalik.

Just see tasakaal on esitatud küsimuste tõlgendamise põhielement ja vajab

Euroopa Kohtu selgitust, et tagada liidu õiguse ühetaoline kohaldamine

valdkonnas, mida iseloomustab märkimisväärne teaduslik, regulatiivne ja

majanduslik arenemine.

8. Seetõttu esitatakse Euroopa Liidu Kohtule ELTL artikli 267 alusel järgmised

eelotsuse küsimused:

– kas ELTL artikleid 34 ja 36 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi õigusakt,

millega kantakse ravimite tabelisse kanepiekstraktidest saadud kannabidiooli

(CBD) sisaldavad tooted, allutades need korrale, mis piirab oluliselt nende

turustamist, kujutab endast koguselise piiranguga samaväärse toimega meedet;

– kas ettevaatuspõhimõte lubab võtta sellist piiravat meedet, kui ainel ei ole

tõendatud psühhotroopset toimet ja kui meede lähtub üksnes potentsiaalsest ohust,

mis tuleneb aine võimalikust esinemisest tootes või selle koostoimest teiste toote

koostisosadega;

– kas proportsionaalsuse põhimõttega on vastuolus liikmesriigi õigusakt,

millega kohaldatakse selliste toodete suhtes üldist piiravat korda, eristamata neid

tegeliku koostise alusel ning vähem piiravate meetmete sobivust eelnevalt

kontrollimata;

– kas liidu õigusega on kooskõlas õigusnorm, mis küll formaalselt ei kujuta

endast keeldu, kuid mis tegelikkuses oluliselt takistab turustamast tooteid, mida

teistes liikmesriikides toodetakse ja turustatakse seaduslikult;

– kas ettevaatuspõhimõte võib õigustada selliste ainete lisamist ravimite

nimekirja, mille puhul ei ole kindlaks tehtud konkreetset sõltuvuse ohtu, nagu

seda nõuab riiklik õigusakt.

Esitatud põhjustest lähtudes

Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) […]

(kolmas koda) […]

a) esitab Euroopa Liidu Kohtule […] ELTL artikli 267 alusel eelotsusetaotluse

põhjenduses nimetatud küsimused;

b) […]

EELOTSUSETAOTLUS 3.8.2026 – KOHTUASI C-873/26

12

c) […]. [kohtumenetluse peatamine ja juhised kantseleile] Otsus tehtud […]

[7.] mail 2026 […]

[allkirjad]