Ettepanekud Eesti seisukohtade ettevalmistamiseks Euroopa standardimismääruse eelnõu kohta - 2.11
| Dokumendiregister | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Viit | 2-2/2026/1127 |
| Registreeritud | 16.10.2026 |
| Sünkroonitud | 21.10.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja õigusteenindus 2020 - ... |
| Sari | 2-2 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Vastutaja | Katri Lahe |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
Tere
Euroopa Komisjon on ette valmistanud uue Euroopa standardimist käsitleva määruse eelnõu, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1025/2012 ja asendatakse see uue, senisest põhjalikuma standardimismäärusega. Määrus on
leitav siit hetkel veel inglise keelsena, kuid loodetavasti lisandub peagi ka eestikeelne tekst:
EUR-Lex
- 52026PC0780 - EN - EUR-Lex
Eelnõu eesmärk on muuta Euroopa standardite koostamine kiiremaks, läbipaistvamaks, kaasavamaks ja digitaalsemaks ning tugevdada Euroopa Liidu strateegilist mõju standardite kujundamisel. Samal ajal muudab eelnõu oluliselt Euroopa standardimissüsteemi senist
toimimist ning võib mõjutada standardiorganisatsioone, avaliku sektori asutusi, ettevõtjaid, erialaliite, tarbija- ja muid huvirühmi ning standardite kasutajaid laiemalt.
Palume teie arvamust eelnõu kohta, sealhulgas hinnangut sellele, milline võib olla kavandatavate muudatuste mõju teie organisatsioonile või tegevusvaldkonnale.
Eelnõu olulisemad muudatused on järgmised.
- Standardite koostamise protsessi kiirendamine. Standardimistaotlustele, standardite väljatöötamisele ja komisjonipoolsele hindamisele nähakse ette senisest selgemad menetlusetapid ja tähtajad.
-
Teiste standardiarendusorganisatsioonide kaasamine. Kui CEN, CENELEC või ETSI ei võta komisjoni standardimistaotlust vastu, ei suuda standardit õigel ajal koostada või esitab nõuetele mittevastava standardi, võib komisjon anda ülesande määratud alternatiivsele standardiarendusorganisatsioonile. See võib muuta Euroopa standardimissüsteemi senist, rahvuslike standardiorganisatsioonide esindusel põhinevat ülesehitust.
- Komisjoni õigus kehtestada ühiseid spetsifikatsioone. Kui vajalikku standardit ei ole või standardimisprotsess ei anna nõuetekohast tulemust, võib komisjon võtta rakendusaktiga vastu ühise spetsifikatsiooni, mille järgimine annab üldjuhul vastavuseelduse.
- Harmoneeritud standardimisdokumendi kasutuselevõtt. Kiiresti arenevates või innovatiivsetes valdkondades võib komisjon taotleda ajutise standardimisdokumendi koostamist, mis annaks vastavuseelduse kuni täieliku harmoneeritud standardi valmimiseni.
- Viidatud standardite tasuta kättesaadavus. ELi õigusaktide toetuseks viidatud standardid ja standardimisdokumendid tuleb teha internetis tasuta ja piiranguteta kättesaadavaks. Kehtiva sõnastuse järgi peavad need olema muu hulgas otsitavad, prinditavad ja võimaluse korral allalaaditavad. Ebaselge on tasuta kättesaadavuse täpne korraldus, keeleversioonide ulatus, autoriõiguste kaitse ning standardiorganisatsioonidele saamata jääva müügitulu hüvitamine.
- Standardimise digitaliseerimine. Standardid tuleb võimaluse korral koostada digitaalsete töövahenditega ning teha kättesaadavaks elektroonilises, masinloetavas ja koostalitlusvõimelises vormingus. Komisjon loob keskse ELi standardite platvormi.
- Sidusrühmade osalemise tugevdamine. Euroopa ja riiklikud standardiorganisatsioonid peavad senisest enam kaasama VKEsid, tarbija-, keskkonna- ja sotsiaalorganisatsioone, teadus- ja innovatsiooniosalisi ning avaliku sektori asutusi. Riiklikul tasandil nähakse ette kohustused võimaldada teatud osalistele tasuta või soodustingimustel osalemist ning juurdepääsu standardikavanditele.
- Komisjoni suurem roll standardimisprotsessis. Komisjonile nähakse ette võimalus osaleda Euroopa standardiorganisatsioonide juhtimis- ja tehnilistes organites, jälgida standardite koostamist ning hinnata organisatsioonide tegevust tulemusnäitajate alusel.
- Euroopa standardiorganisatsioonide tulemuslikkuse hindamine. CEN-i, CENELEC-i ja ETSI tegevust hinnatakse muu hulgas standardite koostamise kiiruse, kvaliteedi, kaasavuse, riiklike standardiorganisatsioonidega tehtava koostöö ja rahvusvahelise mõju alusel. Tulemustest võib sõltuda ELi rahastamine ning püsivalt ebapiisava tulemuslikkuse korral võib organisatsiooni Euroopa standardiorganisatsioonide nimekirjast eemaldada.
- Rahvusvaheliste standardite kasutamise strateegilised erandid. Rahvusvaheliste standardite eelistamise põhimõte säilib, kuid komisjon võib nõuda rahvusvahelisest standardist kõrvalekaldumist või piirata standardi koostamisel osalemist Euroopa huve esindavate osalistega, kui seda peetakse vajalikuks ELi julgeoleku, majandusjulgeoleku, strateegilise autonoomia või muude strateegiliste huvide kaitseks.
- Komisjoni standardimisalase juhtimisstruktuuri tugevdamine. Nähakse ette standardimise juhtivametniku ja Euroopa standardimise tippkeskuse tegevus, mille kaudu koordineeritakse määruse rakendamist, rahvusvahelist standardimist ning alternatiivsete standardiarendusorganisatsioonide ja ühiste spetsifikatsioonide kasutamist.
Palume võimaluse korral käsitleda eelkõige järgmisi küsimusi.
- Millised kavandatavad muudatused mõjutaksid kõige enam teie organisatsiooni või tegevusvaldkonda?
- Kas alternatiivsete standardiarendusorganisatsioonide kasutamine on teie hinnangul põhjendatud või piisaks olukorras, kus Euroopa standardiorganisatsioon ei suuda standardit koostada, komisjoni võimalusest kehtestada ühine spetsifikatsioon?
-
Kas alternatiivsete standardiarendusorganisatsioonide kaasamine võib vähendada Eesti ja teiste väiksemate liikmesriikide võimalust osaleda standardite koostamises riiklike standardiorganisatsioonide kaudu?
-
Kas ELi õigusaktides viidatud standardite tasuta kättesaadavuse nõue on piisavalt selge? Palume hinnata eelkõige:
a) millised standardid või standardite osad peaksid olema tasuta kättesaadavad;
b) millistes keeltes tuleks standardid kättesaadavaks teha;
c) kas standardid peaksid olema prinditavad ja allalaaditavad;
d) kuidas tuleks kaitsta standardite autoriõigust;
e) kuidas tuleks hüvitada standardiorganisatsioonidele tasuta kättesaadavusest tingitud tulude vähenemine;
f) kas juurdepääs peaks toimuma Euroopa või riiklike standardiorganisatsioonide kaudu. - Kas eelnõus tuleks sätestada selge ja õiguslikult siduv rahastamismehhanism, mis kataks viidatud standardite tasuta kättesaadavusega seotud otsesed kulud ja saamata jääva tulu?
- Kas komisjoni osalemine Euroopa standardiorganisatsioonide juhtimis- ja tehnilistes organites on põhjendatud? Kas komisjoni osalemine peaks piirduma vaatleja staatusega?
- Kas kavandatud tulemusnäitajad võimaldavad Euroopa standardiorganisatsioonide tegevust objektiivselt hinnata? Milliseid näitajaid tuleks täpsustada, lisada või välja jätta?
-
Kas sidusrühmade Euroopa tasandil vahetu kaasamine võib sattuda vastuollu riikliku esindatuse põhimõttega? Milline peaks olema rahvuslike standardiorganisatsioonide roll Euroopa standardimises osalemise korraldamisel?
-
Kas rahvuslike standardiorganisatsioonidele kavandatavad kohustused pakkuda teatavatele sihtrühmadele tasuta või soodustingimustel osalemist, standardeid ja teenuseid on põhjendatud ning praktikas rakendatavad?
- Kas komisjonile standardite hindamiseks ja nende viidete Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks kavandatud tähtajad on proportsionaalsed või tuleks neid lühendada?
- Kas ühiste spetsifikatsioonide koostamisel tuleks sõnaselgelt reguleerida nende aluseks olevate standardite ja muude tehniliste dokumentide autoriõiguste kasutamine?
-
Kas komisjonile kavandatud roll rahvusvahelise standardimise koordineerimisel on piisavalt selge ja põhjendatud? Milliseks peaks jääma liikmesriikide ja rahuvlike standardiorganisatsioonide roll?
Oodatud on ka kõik muud märkused eelnõu sõnastuse, rakendatavuse, võimalike kulude, halduskoormuse ning Eesti huvide kaitse kohta,
mida saaksime kasutada muuhulgas ka töögruppide aruteludes.
Palun saatke oma tagasiside hiljemalt 2. novembriks aadressil
[email protected]
ja [email protected].
Lisataustaks Eesti varasemate seisukohtade lingid:
- Eesti seisukohad Euroopa standardimisstrateegia kohta - COM(2022) 31, COM(2022) 32 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/4ca4dffb-ad08-49ef-8f60-b45f34b81711/
- ELPOL 2025-2027 https://www.riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/eesti-euroopa-liidus/eesti-eli-poliitika
Lugupidamisega
|
Karl Stern
kaubanduskaitse ja tehniliste kaubandustõkete nõunik Ettevõtluse ja konkurentsivõime osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium +372 625 6405 [email protected] www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn |
