KÄSKKIRI <reg_kpv> nr 1-1/<regist_nr> Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10, § 11 lg 6 ja 6², § 22, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” § 13 p 2 ja § 15 p 8 ning Tallinna Linnavolikogu 16. mai 2019 määruse nr 9 „Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti põhimäärus“ § 6 lg 1 p 56 ja § 8 lg 2 p 2 alusel ning arvestades Terviseameti … kirjas nr … ja Keskkonnaameti … kirjas nr … esitatud seisukohti 1. Mitte algatada Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusprojekti keskkonnamõju hindamist. 2. Ehitusprojekti koostamise eesmärk on Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu I etapi alusel kavandatud elamukvartali väljaehitamine, sealhulgas korterelamute, neid teenindavate teede, parkimisalade, tehnovõrkude ja -rajatiste, sademeveesüsteemide ning haljastus-, puhke- ja mängualade rajamine. Ehitusprojekt täpsustab detailplaneeringus kavandatud ruumilist lahendust, lähtudes detailplaneeringuga määratud hoonestusstruktuurist, liikluslahendusest, haljasalade süsteemist ja keskkonnatingimustest ning arvestades rohekoridori toimimise tagamise vajadusega. 3. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: 3.1. Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (DP040760) kehtestamisel Tallinna Linnavolikogu 05.02.2026 otsusega nr 21 viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). KSH käigus hinnati detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat mõju muu hulgas taimestikule, loomastikule, kaitsealustele liikidele, rohevõrgustikule, pinnasele, pinna- ja põhjaveele, välisõhu kvaliteedile, müratasemele ning inimese tervisele ja heaolule. KSH tulemusena leiti, et detailplaneeringu elluviimine on võimalik, kui järgitakse planeeringus ja KSH aruandes esitatud keskkonnatingimusi ning leevendusmeetmeid. 3.2 Ehitusprojekti menetluse käigus koostatud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu kohaselt ei ole kavandatava tegevuse puhul ette näha olulise keskkonnamõju tekkimist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 22 tähenduses. KMH eelhinnangu järeldus lähtub kavandatava tegevuse iseloomust ja mahust, selle asukohast, teadaolevatest keskkonnaoludest ning eeldusest, et rakendatakse ette nähtud keskkonnameetmeid. 3.3. Kavandatav ehitusprojekt realiseerib detailplaneeringu I etapi lahendust. Ehitusprojektiga ei muudeta detailplaneeringus määratud hoonestusstruktuuri, teedevõrku, haljasalade süsteemi, rohekoridori toimimiseks vajalikke alasid ega sademevee ärajuhtimise põhimõtteid. Projekteerimise käigus on täpsustatud maastikuarhitektuurseid, tehnilisi ja ehituslikke lahendusi, sealhulgas mängu- ja puhkealade, istutusalade, sademeveerajatiste ning tehnovõrkude

paiknemist, kuid kavandatud täpsustused ei muuda detailplaneeringu koostamisel ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatud lahenduse olemust ega too kaasa täiendavat olulist keskkonnamõju. 3.4. KSH käigus määrati oluliseks keskkonnatingimuseks III kaitsekategooria taimeliigi ahtalehise ängelheina (Thalictrum lucidum) kasvukoha säilitamine. KSH aruande ja KMH eelhinnangu kohaselt tuleb kasvukoht säilitada looduslikuna tervikliku alana ning liigi ümberasustamine ei ole vajalik. Ehitusprojektis on kasvukoha säilitamine ette nähtud. Kasvukoha kaitseks ehitustööde ajal tuleb rakendada käesoleva käskkirja punktis 4.1 sätestatud meetmeid. 3.5. KSH ja KMH eelhinnangu käigus käsitleti ka teiste kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti. Projektialal on registreeritud III kaitsekategooria liikide arusisaliku (Lacerta agilis) ja hariliku rästiku (Vipera berus) elupaiku, III kaitsekategooria kimalaste elupaiku ning kuklasepesasid. Projektiala lähiümbruses paiknevad II kaitsekategooria taimeliigi nõmmnelgi (Dianthus arenarius) ning III kaitsekategooria taimeliikide aas-karukella (Pulsatilla pratensis) ja roosa merikanni (Armeria maritima) kasvukohad. Eelhinnangus ja haljastusprojektis on käsitletud kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikke meetmeid. Nende rakendamisel ei ole eelhinnangu põhjal alust eeldada kavandatava tegevuse olulist ebasoodsat mõju kaitsealustele liikidele. 3.6. Kavandatav tegevus ei paikne kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal ning tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju ühelegi kaitstavale loodusobjektile ega nende kaitse-eesmärkidele. KSH aruandes ja KMH eelhinnangus on käsitletud rohekoridori toimimise ning haljastuse säilitamise ja rajamise vajadust. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb järgida käesoleva käskkirja punktis 4.8 sätestatud meedet. Selle ja teiste asjakohaste keskkonnameetmete rakendamisel ei ole eelhinnangu põhjal alust eeldada olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustikule ega piirkonna elurikkusele. 3.7. Planeeringuala piirneb kavandatava Mäeküla-Astangu kaitsealaga. KMH eelhinnangu kohaselt on kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustikule, kaitsealustele liikidele ja nende elupaikadele hinnatud ning ehitusprojektis on ette nähtud vajalikud leevendusmeetmed rohekoridori toimimise, väärtusliku haljastuse ja kaitsealuste liikide kasvukohtade säilitamiseks. KMH eelhinnangu kohaselt ei põhjusta kavandatava tegevus selliseid täiendavaid mõjusid, mis võiksid ohustada kavandatava kaitseala loodusväärtuste säilimist või kaitse-eesmärkide saavutamist. 3.8. KSH ja KMH eelhinnangu kohaselt on kavandatava tegevuse mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele eeldatavalt väheoluline, kui rakendatakse asjakohaseid keskkonnameetmeid. Varasemate uuringute käigus on detailplaneeringualal tuvastatud naftasaadustega reostunud pinnast. Ehitustööde käigus tuleb reostuse võimalikku esinemist kontrollida ning tagada reostunud pinnase nõuetekohane eemaldamine ja käitlemine. Kui tööde käigus ilmneb KMH eelhinnangus kirjeldatust erinev või täiendav reostus, tuleb asjaomases piirkonnas tööd peatada, hinnata reostuse ulatust ning määrata edasised tegevused enne tööde jätkamist. Sademevee ärajuhtimine ja käitlemine tuleb lahendada kooskõlas detailplaneeringu ja ehitusprojektiga. Eeldusel, et neid nõudeid järgitakse, ei ole KMH eelhinnangu põhjal alust eeldada olulist ebasoodsat mõju vee- või pinnasekeskkonnale. 3.9.Kavandatava tegevusega kaasnevad välisõhu kvaliteedi, müra ja vibratsiooniga seotud häiringud peamiselt ehitusetapis ning on KMH eelhinnangu kohaselt valdavalt ajutised ja lokaalsed. Ehitustööde ja ehitustranspordi korraldamisel tuleb rakendada häiringute vähendamise meetmeid ning järgida kehtivaid müra- ja vibratsiooninõudeid. Kasutusetapis võib

piirkonna liikluskoormus ja müratase suureneda, kuid neid mõjusid käsitleti detailplaneeringu KSH käigus. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida KSH-s ning ehitusprojektis ette nähtud mürakaitse- ja heliisolatsiooninõudeid. KMH eelhinnangu kohaselt ei ole nende meetmete rakendamisel alust eeldada olulist ebasoodsat mõju välisõhu kvaliteedile või mürakeskkonnale. KMH eelhinnangus ei ole tuvastatud ka olulist soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega ebameeldiva lõhnahäiringu tekkimist. 3.10. KMH eelhinnangu kohaselt ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha olulist ebasoodsat mõju inimese tervisele, heaolule ega varale. Ehitustööde ajal võib esineda ajutisi häiringuid, sealhulgas ehitusmüra, tolmu ja ehitustranspordist tingitud liikluskoormuse suurenemist. Häiringute vähendamiseks tuleb rakendada asjakohaseid ehituskorralduslikke meetmeid. Kuna detailplaneeringuala paikneb kõrge radooniriskiga piirkonnas, tuleb hoonete projekteerimisel ja ehitamisel rakendada asjakohaseid radoonikaitsemeetmeid, lähtudes standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. 3.11. Kavandatava tegevuse mõjud on valdavalt lokaalsed, ehitusaegsed ja pöörduvad. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta ning tegevusega ei kaasne suurõnnetuse, katastroofi ega riigipiiriülese keskkonnamõju ohtu. Detailplaneeringu koostamisel läbiviidud KSH käigus hinnati piirkonna teiste kavandatavate arendustega kaasnevaid koosmõjusid, sealhulgas mõju liikluskoormusele, müratasemele, rohevõrgustikule ja sademeveesüsteemidele. KSH ning KMH eelhinnangu tulemuste kohaselt ei põhjusta kavandatav tegevus koos teiste piirkonna arendustega selliseid mõjusid, mida võiks pidada KeHJS § 22 tähenduses oluliseks keskkonnamõjuks. 4. Ehitusprojekti elluviimisel tuleb rakendada järgmisi keskkonnameetmeid: 4.1. Ahtalehise ängelheina (Thalictrum lucidum) kasvukoht tuleb säilitada looduslikuna. Kasvukoht tuleb enne ehitustööde alustamist selgelt tähistada ja ehitustööde ajaks piiritleda. Kasvukohas on keelatud ehitusmaterjalide, pinnase ja jäätmete ladustamine ning ehitusmasinate ja -sõidukite parkimine või liikumine. 4.2. Kui enne ehitustööde alustamist või tööde käigus tuvastatakse ehitusalal seni registreerimata kaitsealuste taimeliikide kasvukohti, tuleb nende säilimine tagada või korraldada ümberasustamine õigusaktides sätestatud korras. 4.3. Ehitusalale jäävad kuklasepesad tuleb enne ehitustööde alustamist ümber asustada. Ümberasustamine tuleb korraldada järgides kehtivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning Keskkonnaameti juhiseid ja tingimusi. Kuklasepesade asukohas võib ehitustöid teha alles pärast pesade ümberasustamist ja selleks vajalike nõuete täitmist. 4.4. Ehitustööde käigus tuleb säilitada ehitus- ja haljastusprojektis ettenähtud säilitatav kõrghaljastus. Puude tüvede ja juurestiku kahjustamist tuleb vältida. Puude ja põõsaste raie tuleb võimaluse korral ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi (üldjuhul 15. märts kuni 31. juuli), välja arvatud juhul, kui eelnevalt on veendutud pesitsuse puudumises. 4.5. Ehitustööde ajal tuleb tolmu leviku vähendamiseks vajaduse korral niisutada tolmavaid pindu ning hoida ehitusalal kasutatavad teed puhtad. Ehitustöödel kasutatavad masinad ja seadmed peavad olema tehniliselt korras. Müra ja vibratsiooni tekitavad tööd tuleb korraldada viisil, mis vähendab häiringuid ümbritsevale keskkonnale, ning järgida kehtivaid müra- ja vibratsiooninõudeid. 4.6. Ehitustööde käigus tuleb arvestada alal esineva naftasaadustega reostunud pinnasega ning tagada selle nõuetekohane eemaldamine ja käitlemine vastavalt reostuse iseloomule, ulatusele ja kehtivatele õigusaktidele. Kui kaevetöödel ilmneb KMH eelhinnangus kirjeldatust

erinev või täiendav reostus, tuleb vastavas piirkonnas tööd peatada, hinnata reostuse ulatust ja määrata edasised tegevused enne tööde jätkamist. 4.7. Hoonete ja välialade valgustus tuleb kavandada viisil, mis vähendab valgusreostust ja häiringuid elustikule. Valgustid tuleb suunata üksnes vajalikule alale, vältides valguse suunamist ümbritsevatele looduslikele aladele. Võimaluse korral tuleb kasutada valgustuse automaatset vähendamist või juhtimist ning vältida liigset valgustamist öisel ajal. 4.8. Ehitus- ja haljastuslahenduse elluviimisel tuleb tagada detailplaneeringus kavandatud rohekoridori toimimine ja sidusus naaberalade rohestruktuuridega. Haljastuse ja maastikukujunduse lahendused tuleb ellu viia viisil, mis säilitab rohekoridori ökoloogilise funktsiooni. Kui ehitus- või haljastusprojekt ei taga rohekoridori toimimist, tuleb lahendust enne vastavate tööde tegemist täpsustada. 5. Käesolevas otsuses sätestatud keskkonnameetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju inimese tervisele, kaitstavatele liikidele, rohevõrgustikule, pinnasele, pinna- ega põhjaveele, õhukvaliteedile ega muudele keskkonnaelementidele ning puudub vajadus keskkonnamõju hindamise algatamiseks. 6. Otsustajaks keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse osas on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (Harju tn 13, 10130 Tallinn; tel 645 7191, e-post [email protected]). Ehitusloa väljastab Tallinna Linnaplaneerimise Amet (Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn; tel 640 4375, e-post [email protected]). 7. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul pärast asjakohase otsuse tegemisest, avalikkust ning menetlusosalisi, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 8. Käskkirja on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Elar Udam ameti juhataja

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 //

Kadaka tee T14

ehitusloa taotluse

keskkonnamõju

hindamise eelhindamine

Tallinn

2026

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

2/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Nimetus Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11

// 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14

ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Versioon Esitamiseks

Töö nr 26KK83

Aeg Oktoober 2026

Klient Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Registrikood 75014913

Mündi tn 2 Tallinn 14197

[email protected]

Telefon: 6457191

Kontaktisik Kärt Talimaa-Eelmaa

[email protected]

KMH eelhindamise

koostaja

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)

Registrikood 10705517

Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn

Telefon: 611 7690

E-post: [email protected]

Autorid Kadri Kipper-Klaas, MSc

Teele Kaljurand, MSc

KMH eelhindamise

vastutav koostaja

Toomas Pallo, MSc, KMH litsents nr KMH0090

Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on

autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse

seaduses sätestatud korda.

Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on

lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata

nende algallikale.

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/26

SISUKORD

SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4

1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS ....................................................................................... 5

1.1 Kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk ja kirjeldus .................................................................. 5 1.2 Kavandatava tegevuse ressursikasutus ........................................................................................ 6

1.2.1 Ressursside, sh loodusvarade, kasutamine .............................................................................. 6 1.2.2 Energiakasutus ......................................................................................................................... 6

1.3 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ..................................................................................................................... 7 1.4 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine ..................................................................................... 7 1.5 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ...................................................................................... 8

2 SEOS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................. 9

2.1 Haabersti linnaosa üldplaneering ................................................................................................. 9 2.2 Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 ................................................................................ 9 2.3 Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering .....................................................................10

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE MÕJUALA KESKKONNATINGIMUSED ................................................. 12

4 PLANEERITAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD OLULISED KESKKONNAMÕJUD ............................... 15

4.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale ...................................................................................................15 4.2 Mõju pinnasele ja maastikule .....................................................................................................16 4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ..........................................................................................................17 4.4 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra ja vibratsiooni tasemele ........................................................19 4.5 Mõju valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna eraldumisele ..............................................................20 4.6 Mõju looduskaitselistele objektidele, taimestikule ja loomastikule ..........................................21 4.7 Mõju kultuuripärandile ...............................................................................................................24 4.8 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine ........................................................24 4.9 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju .....................................................................................................................................24

EELHINDAMISE JÄRELDUS .................................................................................................................. 26

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

4/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

SISSEJUHATUS

Käesolev keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhindamine on koostatud Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 kinnistute ehitusloa taotluse alusel kavandatavatele tegevustele. Eelhindamise koostajaks on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE) OÜ.

Kavandatavaks tegevuseks on lahtise hoonestusviisiga, kõrguslikult vahelduvate mahtudega hoonestus, mis koosneb kaheksast maapealsest ehitusmahust ning moodustab 3-4 korruselise elamukvartali..

Kavandatud tegevus kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p-i 10 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2 ning § 15 p 8 kohaste tegevuste hulka, seega tuleb kaaluda, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ja andma selle kohta eelhinnangu.

Projektiala kohta on koostatud ning Tallinna Linnavolikogu 5. veebruari 2026 otsusega number 21 kehtestatud Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering (detailplaneeringu nr: DP040760).

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koosseisus viidi läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Käesoleva eelhindamise eesmärk on anda otsustajale vajalikku infot ehitusloa taotluse alusel kavandatava tegevusega kaasneda võivast olulisest keskkonnamõjust ja selle tekkimise tõenäosusest, mis võiks tingida täiemahulise keskkonnamõju hindamise algatamise.

KMH eelhindamise koostamisel on tuginetud ehitusloa taotluse eskiisile ja seletuskirjale, kliendilt ja avalikest andmebaasidest saadud informatsioonile. Eelhindamine on koostatud olemasoleva allikmaterjali põhjal. Eelhindamise koostamise käigus ei teostatud lisauuringuid ega välitöid, mis väljuvad eelhindamise raamidest. Eelhindamise käigus ei hinnata alternatiive.

Eelhindamise aruandes esitatud teave on keskkonnaeksperdi hinnangul piisav selleks, et võimaldada otsustajal teha otsus keskkonnamõju hindamise algatamise osas. Otsustajal võib olla, lisaks eelhindamise aruandes toodule, siiski täiendavat informatsiooni ja kaalutlusaluseid, mille põhjal otsus langetada, mistõttu tuleb käesolevat aruannet käsitleda kui ühte, kuid mitte tingimata ainust, abivahendit vastavas kaalutlusprotsessis.

Eelhindamise aruande sisu vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) (RT I 2005, 15, 87) ja selle alamaktis keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustavad nõuded“1 toodud KMH algatamise vajaduse hindamisele esitatud kriteeriumitele.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003?leiaKehtiv

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/26

1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS

1.1 Kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk ja kirjeldus

Kavandatava tegevuse kirjeldus on koostatud vastavalt ehitusloa taotluse seletuskirjadele ja eskiisidele. Projektiga lahendatud hoonete kinnistu paikneb Tallinnas, Kadaka tee ääres. Projektialast kagu suunas asub Kadaka tee, edela suunas olemasolev kõrghaljasala ning loode ja kirde suunal asuvad käesoleva arenduse järgmise etapina rajatavad äri- ja elamuarenduse kinnistud (Joonis 1). Juurdepääs kavandatava tegevuse alale on planeeritud Kadaka teelt ja projekteeritud Jäägrinõmme tänavalt. Projektialale jäävad kinnistud ja nende sihtotstarve on toodud järgnevates tabelites (Tabel 1):

Tabel 1. Projektialale jäävad kinnistud

Lähiaadress Tunnus Pindala (m2) Sihtotstarve Hõlmatus

Jäägrinõmme tn 1 78401:001:0636 2154 Elamumaa 100% täielikult

Jäägrinõmme tn 3 78401:001:0637 4651 Elamumaa 100% täielikult

Jäägrinõmme tn 5 78401:001:0634 4328 Elamumaa 100% täielikult

Jäägrinõmme tn 7 78401:001:0635 3370 Elamumaa 100% täielikult

Jäägrinõmme tn 9 78401:001:0632 2394 Elamumaa 100% täielikult

Jäägrinõmme tn 11 78401:001:0633 2887 Elamumaa 100% täielikult

Jäägrinõmme tn 17 78401:001:0642 3597 Elamumaa 100% täielikult

Jäägrinõmme tänav T1

78401:001:0631 9796 Transpordimaa 100% täielikult

Kadaka tee T7 78401:101:0396 6859 Transpordimaa 100% täielikult

Kadaka tee T14 78401:001:0629 2181 Transpordimaa 100% osaliselt

Kinnistud Kadaka tee 88 (varasem katastritunnus 78406:604:0090) ja Kadaka tee 88a (varasem katastritunnus 78406:604:0360) on Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu elluviimise käigus ümber krunditud. Käesoleva eelhinnangu koostamise ajaks on vanad katastriüksused muutunud kehtetuks ning nende maa-alast on moodustatud uued katastriüksused (Jäägrinõmme tn 17 ja Jäägrinõmme tn 5).

Projektiga hõlmatakse põhiosas Jäägrinõmme tn 3, 7, 11, 9, 5, 1, mis on korterelamumaa krundid, kuhu on planeeritud juurdepääsud, parkimisalad, mängualad ning muud korterelamuid teenindavad rajatised ja ehitised. Lisaks nimetatud kinnistutele hõlmab projekt Jäägrinõmme tänav T1 ja Kadaka tee T14, mis on transpordimaad ja lisaks ka osaliselt Jäägrinõmme tn 10, mis on üldkasutatav maa.

Projektialale on kavandatud ahritektuurivõistluse võidutöö lahendusest tulenev, lahtise hoonestusviisiga, kõrguslikult vahelduvate mahtudega hoonestus, mis koosneb kaheksast maapealsest ehitusmahust ning moodustab 3-4 korruselise elamukvartali. Korterelamud on jaotatud kaheks tüüphooneks – suuremaks ja väiksemaks majaks, 24-korteriga ja 36-korteriga, millest üks väiksem tüüphoone on 3-korruseline. Hoonete pealmaamahte ühendavad vastavalt detailplaneeringule 1-korruselised maa-alused garaažid, kuhu pääseb projekteeritavalt tänavalt kinnistu kirde küljel.

Projektiga lahendatud hoonestusse on kokku projekteeritud 222 korterit.

Sadevete kogumiseks on planeeringualale kavandatud sadevete kogumise reservuaarid. Sademeveed on sõiduteel juhitud restkaevudesse. Sademevee ärajuhtimiseks ja immutamiseks on projekteeritud kaks kraavi.

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

6/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Detailplaneeringule vastavalt on kavandatavatesse hoonetesse ette nähtud rajada varjend.

Kogu planeeritava ala haljastusprotsent on 40 ja hoonestustihedus 0,6.

Täpsemad kavandatava tegevuse kirjeldused on toodud vastavates ehitusloa taotluse seletuskirjades ja eskiisidel.

Joonis 1. Kavandatav tegevus. Väljavõte haljastusjooniselt2

1.2 Kavandatava tegevuse ressursikasutus

1.2.1 Ressursside, sh loodusvarade, kasutamine

Kavandatava tegevuse elluviimisel (nii ehitus- kui kasutusaegselt) tarbitakse loodusvarasid (ehitusmaterjalid, vesi, energia). Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu, ei ole oodata loodusvarade kasutamist mahus, mis põhjustaks nende varude kättesaadavuse vähenemist või loodusvarade taastumisvõime ületamist.

1.2.2 Energiakasutus

Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ette näha tavapärasest mahukamat energiakasutust.

2 Lande OÜ. Kadakadabra korterelamud I etapi haljastusprojekt. Haabersti LO Tallinn. Haljastusjoonis

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/26

Energiakasutus on peamiselt seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil. Mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Rajatavate hoonete energiamahukus on tavapärane ning peamiselt vajatakse elektrienergiat. Eeldatavalt lahendatakse hoonete kütmine kaugkütte baasil, mis omakorda eeldab kütuse/energia kasutamist.

1.3 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kavandatava tegevuse elluviimisel kaasnevad tööde aegsed ajutised häiringud nagu müra, heitgaasid ja vibratsioon, mida tekitavad tööde teostamisel kasutatavad masinad ja seadmed (veokid jm). Heiteid õhku, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ega lõhna ei kaasne kavandatava tegevusega rohkem kui tavapärase ehitustegevuse ajal. Kirjeldatud tagajärjed esinevad eelkõige lokaalselt.

Planeeringualal on radooni sisaldus hinnatud kõrgeks või väga kõrgeks, jäädes hoonestuse aluses pinnases vastavalt Eesti Geoloogiateenistuste „Eesti pinnase radoonirisk“ kaardile vahemikku 100-150 kBq/m3. Maapinnast eraldunud radoon hajub atmosfääris, ega osuta inimese tervisele ohtu. Pinnasest või ehitusmaterjalidest hoonetesse sattunud radoon võib aga sissehingamisel põhjustada kasvajaid hingamisteedes. Selleks, et tagada radooniohutu hoonestuse rajamine, rakendatakse järgnevaid meetmeid3:

• hea ehituskvaliteet;

• kõigis hoonetes mehaaniline sundventilatsioon;

• kõigi hoonete 1. korruste all paikneb avatud maa-alune, funktsioonilt garaaži, panipaikade ja tehniliste ruumidega korrus, mille ruumid on samuti nõuetekohaselt ventileeritavad.

• maa-alustele -1. korrusele ei ole ette nähtud töö-, elu- ega puhkeruume.

1.4 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kavandatava tegevusega ei teki jäätmeid tööstuslikus mahus, peamisteks tekkivateks jäätmeteks eelkõige ehitus- ja olmejäätmed.

Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmete teke. Ehitusjäätmed (sh ka lammutusjäätmed) tuleb koguda liigiti tekkekohas ning üle anda käitlemiseks vastavat keskkonnaluba omavale isikule. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Tallinna jäätmehoolduseeskirjast.

Kaeve- või ehitustööde käigus reostusnähtudega pinnase või pinnasevee ilmnemisel tuleb hinnata reostuse suurust ja ulatust. Olenevalt reostuse iseloomust ja ohtlikkusest tuleb see lokaliseerida või likvideerida. Seniks peatada reostuse levikut soodustavad tegevused.4

Kasutusperioodil kaasneb samuti jäätmete teke, kuid seda ei ole oodata mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Olmejäätmed kogutakse sorteeritult hoonetevälistesse, maapinda uputatud süvamahutitesse. Korterite arvust lähtuvalt on ette nähtud paigaldada kolmes asukohas jagatud osadega mahuti segaolmejäätmete (3,2 m3) ja biolagunevate jäätmete (1,6 m3) ning jagatud osadega mahuti

3 Pluss Arhitektid OÜ. 2026. Ehitusprojekti osa: Arhitektuur. Seletuskiri

4 Pluss Arhitektid OÜ. 2026. Ehitusprojekti osa: Arhitektuur. Seletuskiri

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

8/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

pakendi (3,2 m3) ja paber-kartongi (1,6 m3) tarbeks. Kõigi jäätmeliikide mahutite tühjendussageduseks on kavandatud optimaalselt üks kord nädalas, jooksva vajaduse korral ka tihedamini.5

1.5 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Kavandatava tegevusega kaasnev võimalike avariiolukordade esinemine on valdavalt seotud ehitusaegsete töödega – näiteks lekked ehitusmasinatest. Kasutades tehniliselt korras masinaid, on lekked välistatud.

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi või tegevusi. Samas on ehitustegevus üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid tegevusvaldkondi – seetõttu tuleb arvestada riskidega ja pidada kinni ohutusnõuetest (ehitusprotsess, töötamine seadmete ja mehhanismidega ja vedude puhul liiklus). Lisaks tööohutusele peab järgima ka keskkonnaohutuse nõudeid ja rakendama avariiolukorrast tingitud reostuse tekkimisel viivitamatult selle likvideerimismeetmeid. Võimalikud avariiohud eluhoonete ekspluatatsiooniperioodil on sarnased mistahes muude hoonete kasutamise omadega (tulekahjud, veeavariid, jms). Vastavate ohtudega tuleb arvestada hoonete projekteerimisel ja tegevusplaanide koostamisel, näiteks on väga oluline tähelepanu pöörata tuleohutusnõuetele.

Planeeringulahenduses on aluseks võetud ja ehitusprojekti koostamisel peab järgima siseministri 30.03.2017 määrust nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded".6 Täpsemad tuleohutusnõuded on toodud vastavas ehitusprojekti osas.

Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääsud ettenähtud päästevahenditega.

Vajalik väline tulekustutusvesi saadakse olemasolevatest tuletõrje hüdrantidest, mis asuvad lähipiirkonna ühisveevõrgu torustikel.

Kavandatavate tegevustega ei kaasne suurõnnetuste ega katastroofide ohtu.

Eelnevat arvesse võttes pole põhjust olulist mõju eeldada.

5 Pluss Arhitektid OÜ. 2026. Ehitusprojekti osa: Arhitektuur. Seletuskiri

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/26

2 SEOS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

2.1 Haabersti linnaosa üldplaneering7

Haabersti linnaosa üldplaneering kehtestati Tallinna Linnavolikogu 20. aprill 2017 otsusega nr 40. Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohaselt on jääb Kadaka tee 88 ja lähiala detailplaneeringu maa-ala idaosa segahoonestusalale, lääne osa korterelamute juhtotstarbega alale. Korterelamute alal võivad paikneda kahe või enama korrusega korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad vaba aja veetmise võimalusi pakkuvad, kaubandus-, teenindus- ja lastehoiuettevõtted. Astangu, Kakumäe, Tiskre ja Pikaliiva asumites on lubatud korruselamute alale rajada ka väikeelamuid. Korterelamute alale detailplaneeringute koostamisel tuleb tagada sujuv üleminek korterelamute alalt pereelamute alale (üleminekuala on vähemalt ühe keskmise pereelamu krundi laiune ala, mida võib hoonestada kuni kahekorruseliste hoonetega, kuid hoonestuses ei tohi tekkida suuri mahulisi kontraste piirnevate aladega). Segahoonestusalal võivad asuda elamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm hooned, millel on linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon, kuid piirkond tervikuna ei moodusta linnaehituslikus mõttes tõmbekeskust.

Planeeringuala jääb üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku arengualale. Need piirkonnad on olemasolevad rohealad, mis kavandatakse jätta osaliselt või täies ulatuses rohealadeks ka tulevikus. Ala hoonestamise võimalikkus ja ulatus määratakse kindlaks detailplaneeringu koostamise käigus läbi viidavatest keskkonnaalastest (taimestiku, loomastiku, linnustiku, elupaigatüüpide jms) uuringutest lähtudes. Rohevõrgustiku arengualadel tuleb detailplaneeringute koostamisel tagada toimiv rohevõrgustiku sidusus ümbritsevate rohestruktuuridega. Rohevõrgustiku arengualadel on prioriteediks loodusväärtuste säilitamine. Alade hoonestamisel pereelamutega on soovitatav mitte planeerida krunte, mille pindala on väiksem kui 1500 m2. Nõutud haljastuseprotsent alal on 40%.

Planeeringuala asub Astangu asumis. Üldplaneeringuga on määratud üldised planeerimis- ja ehitustingimused Astangu ja Mäeküla asumis. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Haabersti linnaosa üldplaneeringuga.

2.2 Tallinna sademevee strateegia aastani 2030

Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrus nr 18 kehtestas Tallinna sademevee strateegia aastani 2030. Planeeringuala jääb Harku järve valgalasse. Sademevee strateegia kohaselt on plaanitud Astangu piirkonna sademeveed juhtida kraavide, Järveotsa oja ja biolodu kaudu Harku järve. Harku järve kesise veekvaliteedi üheks põhjuseks on sinna suubuvate sademevee väljalaskude vesi, lisaks järve väiksus ja kehv veevahetus. Olukorra parendamiseks nähakse ette järgnevaid tegevusi:

• sademevee juhtimiseks koostada Harku järve terviklik sademevee kontseptsioon;

• vähendada Harku järve suunatava Järveotsa ja Harku oja sademevee reostuskoormust lokaalsete meetmete ja järve äärde plaanitud lodu kasutuselevõtuga;

• järve seisundi parandamiseks korraldada järve saneerimine.

Planeeringualale on projekteeritud vertikaaliga imbalasid ja jäetud looduslikke kooslusi, et oleks võimalikult suur sademevee imbumise võimalus. Sademevee juhtimiseks ja immutamiseks projektialalt on

7 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2017. Haabersti linnaosa üldplaneering

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

10/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

projekteeritud kaks kraavi, mis ühendatakse olemasolevate kraavidega. Kavandatav tegevus arvestab sademevee strateegias tooduga.

2.3 Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering8

Projektialal kehtib ”Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering“, mis kehtestati 05.02.2026. Planeeringu protsessi käigus koostati „Tallinnas Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine9“. Detailplaneeringu eesmärk on Kadaka tee 88, 88a ja 88d kinnistute piiride muutmise teel moodustada 11 elamukrunti, 1 ärikrunt, 1 üldkasutatav krunt ja 2 transpordimaa krunti. Planeeringuala suurus on 6,77 ha. Suurim lubatud korterite arv alal on 402. Hoonete suurim lubatud kõrgus on 16 m. Hooned paigutatakse kvartalitena, mille keskele tekivad haljastatud sisehoovid - eesmärk on luua mitmekesine elukeskkond. Detailplaneeringu ülesanne on üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine. Planeeritava maa-ala suurus on 6,46 ha (Joonis 2).

Detailplaneeringus on toodud olulisemad arhitektuurinõuded, nõuded ehitusprojekti koostamiseks, nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks.

8 OÜ Hendrikson & Ko. 2025. Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering.

9 OÜ Hendrikson & Ko. 2017-2020, täiendatud 2021. Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/26

Joonis 2. Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering (detailplaneering nr: DP040760)10

Kavandatava tegevuse käigus viiakse ellu detailplaneeringu lõunaosa, ehk DP esimene etapp – kaheksa kortermaja (Joonis 1). Hooneid ühendavad maa-alused garaažid. Kavandatava tegevuse täpsem kirjeldus on toodud ptk 1.1 ja ehitusloa taotluse seletuskirjades.

10 OÜ Hendrikson & Ko. 2025. Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Põhijoonis

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

12/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE MÕJUALA KESKKONNATINGIMUSED

Projektiala asub Harju maakonnas, Tallinna linnas, Haabersti linnaosas. Projektialast kagu suunas asub Kadaka tee, edela suunas olemasolev kõrghaljasala ning loode ja kirde suunal asuvad käesoleva arenduse järgmise etapina rajatavad äri- ja elamuarenduse kinnistud. Juurdepääs kavandatava tegevuse alale on planeeritud Kadaka teelt ja projekteeritud Jäägrinõmme tänavalt. Kadaka tee lõunapoolsel küljel on ühistranspordipeatus „REHE“.

Kavandatava tegevuse ja selle mõjuala keskkonnatingimuste kirjeldamisel on lähtutud Maa- ja Ruumiameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste ja maardlate kaardirakenduse ning keskkonnaregistri andmetest.

Kavandatava tegevuse ala asub Tallinnas Kadaka tee ja Astangu elurajooni vahelisel, osaliselt võsaga kaetud tühermaal. Kinnistutel olnud hooned on osaliselt lammutatud, paiguti on ala täidetud. Ala kesk- ja põhjaosas paiknevad kraavid. Reljeef uuringualal on kaldu loode suunas. Maapinna absoluutkõrgused uuringupunktide asukohtades on 10,8...16,6 m. Ala jääb mattunud ürgoru edelanõlvale ja nõlva kohal asetsevale meretasandikule. Aluspõhja nõlva (mattunud nooremate setete alla) moodustavad uuringuala lõunaosas graptoliitargilliit ja liivakivi, jäädes >2,4 m sügavusele maapinnast. Ala kesk- ja põhjaosas moodustab oru nõlva ja põhja sinisavi, jäädes põhjaosas >20 m sügavusele maapinnast. Org on täidetud kvaternaari setetega: moreen, savi-, möll- ja liivpinnased ning täitekiht.11

Projektiala asub Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonnas ja jääb Harku järve (VEE2001300) valgalale.

Lähimad vooluveekogud on ca 0,4 km kaugusele kirdesse jääv Iisaku soon (VEE1094200) ja ca 0,44 km läände jääv Järveotsa oja (VEE1176600). Mõlema vooluveekogu kaudu suunatakse sade- ja pinnaseveed Harku järve. Harku järv asub projektialast ca 1,2 km kaugusel loodes. Seisuveekogumi koondseisund oli 2025. aastal väga halb.

Pinnaveetase fikseeriti välitööde12 käigus 0,60...2,20 m sügavusel maapinnast absoluutkõrgusel 10,15...14,40 m. Sademeterohkel perioodil ja lumesulamise ajal võib pinnasevee tase tõusta reljeefi madalamates osades maapinnani. Veetaset mõjutavad ka olemasolevad kraavid.

Aluspõhja veekompleksidest levivad piirkonnas Ordoviitisumi-Kambriumi põhjaveekogum ja Kambriumi- Vendi põhjaveekogum ning Kvaternaari-Männiku-Pelguranna põhjaveekogum. Projektialal on põhjavesi keskmiselt või nõrgalt kaitstud, mis tähendab, et vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult keskmiselt või nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

Taimestiku inventuuri13 tulemusena selgus, et alal esineb erinevaid kasvukohti. Ligikaudu pool kogu planeeringuala territooriumist katab metsastunud ala, teine pool on poollooduslik rohumaa. Kadaka tee ääres, elumaja ümbruses, kasvasid viljapuud. Metsa moodustasid valdavalt alla 20 aastased puud ja põõsad. Metsastunud ala oli väga tihe ja kohati raskesti läbitav, samuti oli rohumaa olnud viimastel aastatel hooldamata ja osaliselt võsastumas. Kokku tuvastati alalt vähemalt 131 liiki rohttaimi ja 31 liiki puittaimi.

Projektialale jäävad III kaitsekategooria liikide arusisaliku ja hariliku rästiku elupaigad ning projektiala edela- ja kirdeossa III kaitsekategooria kimalaseliikide (tume, Shrencki, nõmme-, niidu-, kivi-, soro-, hall, talu-, põld-, karu- ja maakimalane) elupaigad. Lisaks jääb projektialale ja selle lähedusse II kaitsekategooria

11 IPT Projektijuhtimise OÜ. 2018. Kadaka tee 88, 88A ja 88C. Geotehnika aruanne

12 IPT Projektijuhtimise OÜ. 2018. Kadaka tee 88, 88A ja 88C. Geotehnika aruanne

13 OÜ Hendrikson & Ko. 2017-2020, täiendatud 2021. Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/26

taimeliigi nõmmnelgi (Dianthus arenaria), III kaitsekategooria taimeliikide ahtalehise ängelheina (Thalictrum lucidum), aas-karukella (Pulsatilla pratensis) ja roosa merikanni (Armeria maritima) levikuala. Lisaks on projektialal tuvastatud kuklasepesad.

Projektialast ca 400 m kaugusele läände jäävad II kaitsekategooria nahkhiireliikide (põhja-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, tõmmulendlane, nattereri lendlane, habelendlane, pruun-suurkõrv), II kaitsekategooria liigi – hariliku nastiku ja III kaitsekategooria liigi – rabakonna elupaigad. Projektialast ca 100 m kaugusele edelasse jääb III kaitsekategooria liigi – hariliku kärnkonna elupaik.

Projektiala jääb rohevõrgustiku arengualale (Astangu ja Mäeküla arenguala: roheala nr 42) ja suurtulekahju ohu alale. Planeeringuala kõrval asub kavandatava Astangu-Mäeküla kaitseala taotluse ala.

Projektialal ei asu kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte.

Projektiala jääb Astangu ladude jääkreostusobjekti alale (JRA0000157). Keskkonnaportaali jääkreostuse kaardikihile kohaselt on jääkreostus likvideeritud (2015. a seisuga). Lisaks on 2018. aastal läbi viidud täiendavad reostusuuringud Kadaka tee 88 kinnistul ja lähialal.14,15 Kavandatava tegevuse ala on olnud majanduslikus kasutuses (NL mereväeosa laskemoonaladude teenindusrajatised) üle poole sajandi, kuid ulatusliku reostava tegevuse kohta (vedelkütusehoidlad, kütuse käitlemine) andmeid ei ole. Esimese reostusuuringu käigus võeti 4 punktist pinnaseproovid raskmetallide ja naftasaaduste määramiseks. Raskmetallide ja naftasaaduste kontsentratsioonid jäid valdavalt neile kehtestatud sihtarvudest väiksemaks, kuid ühe Kadaka tee äärde rajatud puuraugu täitepinnases fikseeriti elumaa piirarvu ületavas koguses naftasaadusi. Põhjavees jäi naftasaaduste sisaldus piirarvust tublisti väiksemaks. Täiendava reostusuuringu raames rajati 5 puurauku. Visuaalsel vaatlusel maapinnal ja puuraukude pinnases reostusnähte ei tuvastatud, samuti ei olnud tunda iseloomulikku kütusehaisu. Täiendava reostusuuringu alusel sisaldas Kadaka tee äärsel asfaldi freespuruga kaetud alal täitepinnas ca 400 m2 suurusel alal elamumaa piirarvu ületavas koguses naftasaadusi. Täitepinnase kihi keskmine paksus ulatus 0,75 m ja saneerimist vajava pinnase maht ulatus hinnanguliselt 300 m3-ni (~500 tonnini). Otstarbekaks saneerimisviisiks pakuti uuringu kohaselt saastunud pinnase väljakaevamist ja puhtaga asendamist. Kuna naftasaaduste sisaldus jäi tööstusmaa piirarvust väiksemaks, võib seda ladestada tööstusmaale (nt planeeringuala kirde- ja idaossa ehitatava tee alla).

Kavandatava tegevuse alal on radooni sisaldus hinnatud kõrgeks või väga kõrgeks, jäädes hoonestuse aluses pinnases vastavalt Eesti Geoloogiateenistuste Eesti pinnase radoonirisk kaardile vahemikku 100- 150 kBq/m3.

Heiteallikate registri16 andmetel ei paikne planeeringualal heiteallikaid. Lähimaks heiteallikaks on Adven Eesti AS, mis jääb ca 300 m kaugusele idasse. Tegemist on reservkatlamajaga. Välisõhku mõjutavad ka transpordist tulenevad saasteained – planeeringuala piirneb Kadaka teega.

Piirkonna mürataset on modelleeritud Tallinna linna strateegilise mürakaardi koostamise käigus17. Projektialal jääb keskmine summaarne müratase Ld 45-49 dB (Joonis 3). Öine keskmine summaarne müratase Ln on 40-44 dB

14 AS Maves. 2018, Kadaka tee 88 ja lähiala reostusuuring

15 AS Maves. 2018. Kadaka tee 88 täiendav reostusuuring.

16 Heiteallikad, Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (20.09.2026 seisuga)

17 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, 2022. Tallinna linna strateegilise mürakaardi ajakohastamine

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

14/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Joonis 3. Piirkonna summaarne päevane müratase (Väljavõte Maa- ja Ruumiameti geoportaali mürakaardilt)

Kavandatav tegevus ei jää üleujutusohuga alale.

Projekteeritaval alal asuvad sidevarustuse sidekaablid, elektrimaakaabelliinid, välisvalgustus, vee-, sademevee ja kanalisatsioonitorustikud ja olemasolev soojatorustik.

Kavandatava tegevuse ala ei jää ühegi suurõnnetusohuga või ohtliku ettevõtte ohualasse.

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/26

4 PLANEERITAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD OLULISED KESKKONNAMÕJUD

Kavandatava tegevuse keskkonnamõjude hindamisel on erinevate mõjuvaldkondade lõikes lähtutud Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu KSH aruandes esitatud järeldustest ja leevendusmeetmetest. Seejuures tuleb arvestada, et KSH-s hinnati kogu detailplaneeringuala tervikliku väljaarendamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, samas kui käesolev KMH eelhinnang keskendub detailplaneeringu I etapi ehk planeeringuala lõunapoolse osa elluviimisele. Sellest tulenevalt on KSH-s esitatud leevendusmeetmeid käsitletud lähtuvalt I etapis kavandatavate tegevuse iseloomust, mahust ja ruumilisest ulatusest, võttes arvesse nii KSH mõjuanalüüsi käigus tehtud ettepanekuid kui ka käesolevas aruandes eraldi esitatud leevendusmeetmeid. Vajaduse korral on neid täiendatud asjakohaste soovitustega, et ennetada ja vähendada võimalikke ebasoodsaid keskkonnamõjusid. Mõjude hindamisel on asjakohases ulatuses arvestatud ka I etapi seoseid ülejäänud planeeringuala arendamisega ning võimalikke koosmõjusid.

4.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale

KSH18 protsessi käigus toodi välja ettepanekud ja meetmed sotsiaalsele keskkonnale, et vähendada võimalikku ebasoodsat mõju:

Kavandatava linnaruumi (sh avaliku ruumi) kvaliteet ja inimsõbralikkus

Kuna antud piirkond – Kadaka tee ja Kadaka pst ala – on arenevaks elupiirkonnaks, tuleb laiemalt linnaosa tasemel tähelepanu pöörata mitmekülgse avaliku ruumi ja puhkealade tekkimisele Kadaka tee autoteeninduse ja laonduse iseloomuga äri- ja tootmispiirkonnast lääne suunas. Olulist rolli mängib ka teiste uute väljaarendatavate DPde inimmõõtmelisus (nt teedevõrgu ühenduvus, kergliiklusteede olemasolu, puhkealade olemasolu, väliruumi atraktiivsus, mitmekülgsus ja toimivus jms).

Teenuste kättesaadavus

Teenuste parema kättesaadavuse tagamiseks tuleks linnaosa tasandil toetada kohalike äri- ja segahoonestusalade väljakujunemist, mis toetab kasvavat elupiirkonda sagedasti kasutatavate teenustega.

Teatud teenuste tagamine on võimalik ka DP ala siseselt, aga DP lahendus jätab kruntide kõrvalotstarbe osakaalu väga lahtiseks, mistõttu minimaalse stsenaariumi rakendudes realiseeruks vaid krundil 13 ärifunktsiooni 10% ulatuses. Seega toob KSH endiselt välja ohu, et DP alal võib realiseeruda monofunktsionaalne korterelamupiirkond. Seda on võimalik vältida, määrates enamal positsioonidel (näit. pos 6 ja 7) kõrvaotstarvete minimaalsed võimalikud osakaalud suuremaks kui 0%.

Kõrvalfunktsioonide mitmekülgsuse tagamiseks on soovitatav kruntidel 6 ja 7 anda võimalus ka funktsiooni Üh jaoks.

Liiklus

Autokesksuse vähendamiseks tuleb linnaosade tasandil toetada Kadaka tee piirkonnas jalg- ja jalgrattateede ühenduse sidusust ja kvaliteeti ning ühistranspordiühendusi (nii kasutusmugavuse kui ajalise konkurentsivõime mõistes). Lisaks aitab autokesksust vähendada ka rohkemate teenuste kättesaadavus lähialas.

18 OÜ Hendrikson & Ko. 2017-2020, täiendatud 2021. Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

16/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Liiklusmõjude hindamiseks viidi detailplaneeringu käigus läbi iikuvusanalüüs, mille tulemusena töötati välja soovitused (siinkohal toodud kokkuvõtlikult, täpsemalt on võimalik lugeda KSH-st19):

• jalgsi ja jalgrattaga liikumise eelistamine;

• kergliiklusteede võrgustiku parandamine;

• liiklusohutuse parandamine;

• autokesksuse ja parkimisvajaduste vähendamine;

• ühistransporditeenuste parandamine

Kavandatava tegevuse elluviimisel arvestatakse KSH-s toodud soovituste ja meetmetega.

Detailplaneeringu esimese etapi realiseerumine annab võimaluse ala efektiivse kasutuse tõstmiseks ja olemasoleva keskkonna arendamiseks. Praegu üsna korrastamata ja vähese kasutusega ala muudetakse kavandatava tegevuse elluviimisel uueks elupiirkonnaks. Selle käigus korrastatakse tänavad, haljastus ja avalik ruum.

Sotsiaalsele keskkonnale võib kavandatav tegevus negatiivset mõju avaldada eelkõige kasvava liiklussagedusega ehitusetapis, mille tõttu võib suureneda müratase ning mõningal määral tahkete osakeste eraldumine teedelt. Ehitusetapis on liiklussageduse tõus seotud suures osas raskeliiklusega (ehitusmaterjalide vedu). Eelmainitud mõjud on ajutise iseloomuga.

Seoses hoonete rajamisega kasvab piirkonnas kasutusaegne liikluskoormus. Eeldatavalt suureneb ka piirkonnas ühistranspordi kasutajate arv

Inimeste varale kavandatav tegevus eeldatavalt negatiivset mõju ei avalda. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale, sh inimeste tervisele ja varale on väheoluline.

4.2 Mõju pinnasele ja maastikule

KSH-s20 raames teostati pinnaseuuringud, mille käigus tuvastati DP alal pinnasereostus. Täpsemalt on toodud KSH aruandes järgnevad leevendusmeetmed:

Pinnas, potentsiaalne keskkonnareostus

Lammutus- ja ehitustööde käigus (kui rajatakse kaeviseid) tuleb tähelepanu pöörata võimaliku pinnasereostuse esinemisele alal.

Selleks tuleb enne lammutustööde algust kontrollida saastuse olemasolu lammutatava hoone või rajatise ümbruses ja kohtades, kuhu on kavas ajutiselt ladustada lammutamisel tekkiv materjal ja väljakaevatav pinnas. Tööde käigus, kui eemaldatakse hoonete maa-alused osad, kõvakate (asfalt, betoon jms), tuleb koheselt teostada esimene vaatlus võimalike reostuskollete tuvastamiseks. Kõikide kaeviste seinad tuleb visuaalselt kontrollida – tumenenud viirgude esinemine võib viidata reostusele. Väljakaevatud pinnast kontrollitakse pisteliselt organoleptiliselt. Kui kaevise seina vaatlusel võib kahtlustada reostuse olemasolu, kontrollitakse nii väljakaevatud pinnast kui kaevise seina. Reostuse visuaalsel tuvastamisel peab proovide võtmise ja laborianalüüsidega kontrollima inimtegevusest mõjutatud maa-aladel enamlevinud saasteainete - naftasaaduste, fenoolide ja raskmetallide sisaldust. Vajadusel tehakse täiendavad uuringud reostuse täpsemaks kaardistamiseks.

19 OÜ Hendrikson & Ko. 2017-2020, täiendatud 2021. Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

20 OÜ Hendrikson & Ko. 2017-2020, täiendatud 2021. Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/26

KSH keskkonnaseisundi aruande lisas on toodud ka abistavate katsete kirjeldus ja juhuks, kui reostust leitakse ning täiendavate uuringute tegemise metoodika reostuse täpsemaks kaardistamiseks.

DP ala lõunaosast leitud reostuse puhul andis reostusuuring järgmised soovitused:

• Otstarbekamaks saneerimisviisiks on siin saastunud pinnase väljakaevamine ja puhtaga asendamine.

• Kuna naftasaaduste sisaldus jääb tööstusmaa piirarvust väiksemaks, võib seda ladestada tööstusmaale (nt planeeringuala kirde- ja idaossa ehitatava tee alla).

• Olemasolevatel andmetel jääb reostunud kiht põhjavee tasemest kõrgemale ja kaevetöödega tehtavasse süvendisse ei tohiks vesi ilmuda. Juhul, kui sinna koguneb vesi, tuleb see reostusnähtude (veepinnale tekib õlikile) olemasolul enne puhta pinnasega tagasitäitmist eemaldada. Välja-pumpamist tuleb korrata, kuni süvendisse imbuv vesi on visuaalsete reostusnähtudeta. Eemaldatava vee edasise käitluse üle otsustamiseks tuleb sellest teha naftasaaduste analüüs. Veeproovi võib võtta vastavat atesteerimistunnistust omav inimene.

• Pärast puhastustööde lõppu tuleb pädeva isiku poolt koostada saneerimisaruanne, mis esitatakse saneerimiskava nõudvale ametiasutusele (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile). Seetõttu tuleb tööde käik dokumenteerida (pinnase väljakaevaja, ära vedaja ja pinnase ladestamise koht koos mahtude ja kuupäevadega). Soovitatav on teha tööde käigust fotod.

Mõju pinnasele tuleneb eelkõige pinnase hõivamisest, mis toob kaasa pinnase ulatusliku ja pöördumatu mõjutamise. Väljaspool ehitistega hõlmatavaid alasid avaldub mõju pinnasele eelkõige ehitusetapis toimuvate tegevuste kaudu: ehitusmaterjalide ladustamine ja hoiustamine (sealhulgas aladel, mis kavandatavate ehitiste alla ei jää), ehitustranspordi liikumine (ehitusmaterjalide vedu, masinate ja seadmete transport). Tegemist on eeldatavalt ajutise mõjuga ning ehitustegevuse järgselt ala korrastatakse.

Kuna planeeringuala kuulub kõrge radoonisisaldusega pinnaste kategooriasse, tuleb ehitamisel arvestada EVS 840:2023 juhistega.21 Täpsemad meetmed on toodud ptk 4.5.

Planeeringualale jäävate hoonete kasutusaegne mõju pinnasele on pöördumatu. Sellegipoolest võib seda pidada lokaalseks ning väheoluliseks negatiivseks mõjuks.

Maastiku muutus kaasneb uute ehitiste, sh tehnovõrkude, rajamisega. Planeeritava tegevuse iseloomu arvestades ei ole tegevus olulise negatiivse mõjuga, kuna ala võetakse sihtotstarbeliselt kasutusele ja korrastatakse.

4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele

KSH22 toob välja meetmed pinnavee ja põhjavee kaitseks:

Pinnavesi, kanalisatsioon

• Võimalusel olemasolevatest kraavidest kujundada imbkraavid (imbväljad), mis oleks piisavaks puhvriks, et valinguvihmadega kogunev vesi talletada ja bioloogiliselt puhastada enne

21 EVS 840:2023. Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes

22 OÜ Hendrikson & Ko. 2017-2020, täiendatud 2021. Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

18/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

suurematesse vooluveekogudesse juhtimist. Kuna DP ei kavandata olulise reostusohuga tegevusi, ei ole nende (imbkraavide) rajamine justnimelt antud DP alal ilmtingimata hädavajalik.

• Astangu piirkonna teviklikul arendamisel peab olema tagatud sademevee piisav ökoloogiline puhastumine enne Harku järve suunamist (mis toimub käesoleva DP alast eemal).

• Reostunud sademevesi tuleks puhastada enne veejuhtmesse juhtimist lokaalsetes puhastusseadmetes.

• Kuna reeglina puhastatakse hoonete mahus paiknevate parklate põrandaid kemikaalidega, siis tuleb hoonetesiseste parkimiskorruste põrandavesi juhtida reoveekanalisatsiooni.

Põhjavesi

• Ehitustegevuse ajal tuleb tagada, et võimalik (jääk)reostus ei jõuaks põhjavette, seda eriti planeeringuala lõunaosas. Kuna planeering näeb ette hoonetele maa-aluste parklakorruste rajamist, siis tuleb arvestada reostusohuga ka kaevetööde käigus.

• Ehitustööde käigus peab masinate hooldus, tankimine ja parkimine toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel, kust võimalike lekete korral kütused vahetult pinnasele ja põhjavette ei satu.

• Maa-aluste korruste kaevetest välja pumbatav pinnase- ja sademevesi tuleb vastava kokkuleppe alusel juhtida linna ühiskanalisatsiooni või immutada pinnasesse vahetult planeeringualal. Vajadusel tuleb rajada ajutine ülevooluga settebassein, et tagada välja pumbatava pinnasevee piisav settimine enne pinnasesse immutamist. Vee pinnasesse immutamisel tuleb tagada selle nõuetele vastavus (sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest).

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub ala nõrgalt või keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatava tegevuse käigus ei ole ette näha olulist kemikaalikasutust ja sellest lähtuda võivat reostust. Käitise tegevuse käigus kasutatavate kemikaalide loetelu piirdub tavapärase puhastuskeemia, seadmete hoolduskemikaalide ning kütustega.

KSH23 käigus läbi viidud reostusuuringu alusel oli reostunud pinnase puhul tegemist vana, kauaseisnud, vähelenduva ja vees halvasti lahustuva naftasaadusega. Olemasolevatel andmetel jääb reostunud kiht põhjavee tasemest kõrgemale ja kaevetöödega tehtavasse süvendisse ei tohiks vesi ilmuda. Kui sinna koguneb vesi, tuleb see reostusnähtude olemasolul enne puhta pinnasega tagasitäitmist eemaldada ja käidelda vastavalt nõuetele. Väljapumpamist tuleb korrata, kuni süvendisse imbuv vesi on visuaalsete reostusnähtudeta.

Kavandatava tegevuse kasutusetapis suunatakse tekkiv olmereovesi vastava lepingu alusel linna ühiskanalisatsiooni.

Maa-aluste korruste rajamisel võib osutuda vajalikuks pinnasevee ajutine välja pumpamine kaevetest, kui seda tehakse isoleeritult, siis põhjavee kvalitatiivset ja kvantitatiivset seisundit tegevus ei mõjuta. Kasutusetapis ei ole põhjust eeldada põhjavee reostumise ohtu.

Kavandatav tegevus võib läbi hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga kui kommunikatsioonide rajamisel järgitakse õigusaktides toodud nõudeid.

23 OÜ Hendrikson & Ko. 2017-2020, täiendatud 2021. Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/26

4.4 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra ja vibratsiooni tasemele

Kadaka tee 88 ja lähiala DP lahenduse jaoks andis KSH24 järgmised soovitused müra mõju leevendamiseks:

Müra

• Nõuded eluruumide rajamisel: o Kavandades eluruume (elu ja magamisruumid korteris) Kadaka tee äärsete hoonete

teepoolsele küljele (pos 7 ja 10...13) on standardi kohane välispiirde ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w+Ctr) 40 dB, hoonete vaiksematel hoovipoolsetel külgedel võib rakendada 5 dB võrra madalamaid nõudeid, kuid samas võib kogu hoone puhul lähtuda ka ühtsetest nõuetest (ehk 40 dB),

o Kavandades eluruume (elu ja magamisruumid korteris) Kadaka teest kaugemale jäävates hoonetes (pos 1…6 ja pos 8…9) on standardi kohane välispiirde ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w+Ctr) minimaalselt 35 dB (soovitatavalt samuti 40 dB).

• Nõuded äripindade rajamisel: o Bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide (administratiivruumid) rajamisel (pos

6, 7, 13) on välispiirde ühisisolatsiooni nõue R’tr,s,w+Ctr minimaalselt 30 dB (soovitatavalt 35 dB).

• Tiheda liiklusega ning vastavalt ka kõrgema mürafooniga tänavate poolsed küljed on võimalusel soovitatav maksimaalses mahus jätta üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (trepikojad, koridorid, korterite puhul ka köök, wc, vannituba jm abiruumid). Eluruumide rajamisel on soovitatav magamisruumid paigutada hoonete hoovipoolsele küljele. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui arvestada teoreetilise maksimaalse liiklusprognoosiga olukorras, kus planeeringualaga piirnev Kadaka tee pikendus peaks muudetama piirkonna peamiseks magistraaltänavaks (millega kaasneb ca 5 dB suurem müratase), tuleb Kadaka tee ääres lähtuda eespool tooduga võrreldes 5 dB võrra rangematest välispiirde heliisolatsiooninõuetest ning sel juhul on Kadaka tee äärsete positsioonide (pos 10, 11, 12) puhul soovitatav 100% elamumaade (II kategooria alad) asemel kavandada äri- ja elamu segafunktsiooniga hoonestusalad (III kategooria), mille puhul ei ole piirväärtuse ületamist ette näha. Samas on magistraaltänava rajamine pigem teoreetiline arenguperspektiiv, millest lähtumine ei pruugi tänasel päeval olla asjakohane. Samuti võib välja tuua, et II kategooria eluhoonete nõuded on Kadaka tee pikenduse äärsete hoonete teepoolsel küljel täidetud ka mürakaardi koostamiseks kasutatud liiklusprognoosist (6000 a/ööp) kaks korda suurema liikluskoormuse korral.

Õhusaaste

• Planeeritav ala ja selle ümbrus (sh teekate) on soovitatav hoida regulaarselt võimalikult puhtana (tolmuvabana) vähendamaks võimalikku teetolmu lendumist ning aasta keskmisest kõrgemate saasteainete (eelkõige PM10 kui normilähedasema saasteaine) kontsentratsioonide teket.

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemed on välja toodud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”25. Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

24 OÜ Hendrikson & Ko. 2017-2020, täiendatud 2021. Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

25 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

20/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt ehk üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbe alusel määratakse mürakategooriad.

Planeeritav tegevus peab vastama II kategooria müra piir- ja sihtväärtustele. Vastavalt määruses nr 71 välja toodud müra normtasemetele on II kategooria aladel liiklusmüra päevane (Ld) piirväärtus on 60/65 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja sihtväärtus 55 dB ning öine (Ln) piirväärtus 55/60 dB ja sihtväärtus 50 dB.

Ehitusetapis võib suureneda müratase ning mõningal määral tahkete osakeste eraldumine väiksema liiklussagedusega teedelt, kuna kasvab raskeliikluse osakaal (ehitusmaterjalide vedu). Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Tegemist on ajutise ja lühiajalise mõjuga, mis ei ole KeHJS mõistes oluline. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd tuleb läbi viia tööpäevadel kella 07.00-19.00.

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see mõju on lühiajaline. Kasutusaegselt lisandub liikluskoormus ning sellega seoses kasvab ka piirkonna müratase. Samas, mürataseme tõus ei ole eeldatavalt suur.

Välisõhu hea kvaliteedi tagamiseks tuleb minimaliseerida ehitusaegse tolmu teket. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Seetõttu ei ole vajalike meetmete rakendamisel ette näha ebasoodsaid mõjusid välisõhu kvaliteedile.

Alal ei ole olulisi vibratsiooniallikaid, kuid ehitusaegselt tuleb jälgida, et vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 326 toodud piirväärtuseid. Teadaoleva info kohaselt ei teki kavandatavast tegevusest kasutusaegselt ülemäärast vibratsiooni, seega kasutusaegne mõju vibratsiooni tasemele puudub.

4.5 Mõju valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna eraldumisele

Kavandatava tegevusega kaasneb ala võsast korrastamine (sh ka puude raiumine), mistõttu looduslikud valgustingimused muutuvad. Ehitustööde käigus toimub ka ehitusobjekti kunstlik valgustamine, kuid eelnevast tulenev keskkonnamõju on eeldatavalt mitteoluline.

Kasutusperioodil võib tekkida mõningane muutus soojuse eraldumises, sõltuvalt hoonete rajamiseks kasutavatest materjalitüübist, kuid eelhinnangu koostamise ajal sellekohased andmed puuduvad.

Radoon on looduslik kiirguse allikas. Peamine radooniallikas Eestis on pinnas. Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi tõttu. Radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähki haigestumise risk. Kuna piirkond jääb kõrge radoonisisaldusega pinnasega alale, siis on oluline kasutusele võtta asjakohased radooni vähendamise meetmed, juhindudes standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele.

26 https://www.riigiteataja.ee/akt/103102025022

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/26

Meetmed, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks27,28:

• hea ehituskvaliteet;

• maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine;

• tarindite radoonikindlad lahendused (radooni kogumissüsteem pinnase ventileerimiseks);

• võimalikult väheste läbiviikudega vundamendi planeerimine.

Vajalike meetmete rakendamisel ei ole kavandatava tegevusega kaasnevalt ette näha olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha.

4.6 Mõju looduskaitselistele objektidele, taimestikule ja loomastikule

KSH-s29 on toodud järgnevad meetmed taimestiku, loomastiku ja putukate kaitseks:

Taimestik

• Säilitada ahtalehise ängelheina kasvukoht. Liigi säilimiseks on vajalik ühekordne ja hiline niitmisaeg - augusti teises pooles ning heina koristamine kasvukohas, et seemned saaksid levida.

• Lisaks ahtalehise ängelheina kasvukohale tuleb planeeringulahendusel tähistada ning säilitada planeeringuala idaservas asuv nõmmnelgi, aas-karukella ja roosa merikanni kasvukoht. Liikide säilimiseks on vajalik ühekordne ja hiline niitmisaeg - septembri teises pooles et seemned jõuaksid valmida ja saaksid levida. Niidetud hein tuleb eemaldada, et piirata mullaviljakuse suurenemist. Alale ei tohiks istutada puid ja põõsaid – niidukooslus peab säilima avatuna.

• Kaitsealuste liikide kasvualal tuleb vältida tallamist nii ehitus- kui ka kasutusperioodil.

• Kahjustuste vältimiseks tuleb inimeste teadlikkust tõsta ja teavitada liigikaitsest ning sealsetest kasvukohtadest. Selleks on soovitatav paigaldada infotahvlid vastava sisuga.

• Ehitustegevusel tuleb vältida säilitatavate kasvukohtade kasutamist laoplatsina, pinnase ladustamise kohana, juurdesõiduteena või muu taolise tegevusena, mis kahjustaks liikide säilimist planeeringualal. Ehitusprotsessile eelnevalt on vaja säilitatavad alad piirata ajutise piirdega, et vältida nende kahjustamist ehitustööde ajal. Depressioonilehtri vältimiseks tuleb ahtalehise ängelheina kasvukoha ümber toimuvate ehitustööde ajaks rajada vundamendi kaevised veetiheda sulundseinaga.

• Enne ehitustegevuse algust tuleb teha uus kaitsealuste taimeliikide inventuur, mille käigus täpsustatakse ümber asustatavad kaitstavate liikide isendid, mis jäävad väljapoole säilitatavaid alasid. Inventuuri käigus anda ka soovitused ümberasustamiseks planeeringuala piires või mujale.

• Kaitsealuste liikide naabruses kasvavat hobuoblikat (Rumex confertus) mis on invasiivne võõrliik, tuleks mehaaniliselt tõrjuda. Kuna sellel liigil on võime levida lisaks seemnelisele paljunemisele ka juurte kaudu, soovitame lõigata läbi hobuoblikate isendite juured ca 10 - 20 cm sügavuselt – kaks korda vegetatsiooniperioodi jooksul.

• Arvestades, et vastavalt Haabersti linnaosa üldplaneeringule on tegemist rohevõrgustiku arengualaga, antakse lisaks kaitsealuste taimeliikide temaatikale KSH-s soovitus DP lahenduse ellu

27 Radolab OÜ, 2018. Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne. Kadaka tee 88, 88a ja 88c, Tallinn.

28 OÜ Hendrikson & Ko. 2017-2020, täiendatud 2021. Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

29 OÜ Hendrikson & Ko. 2017-2020, täiendatud 2021. Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

22/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

viimisel võimalikult maksimaalsel määral säilitada kõrghaljastust, eelkõige väärtuslikku kõrghaljastust.

Linnustik

• Pimedal ajal pidevalt põlev valgustus võib avaldada negatiivset mõju lindude füsioloogiale ja käitumisele. Kui alale on kavandatud välisvalgustus, tuleks see varustada liikumisanduritega.

• Ehitusprojektiga tuleb lahendada 20–30 betoonmaterjalist pesakasti rajamine laululindudele (eelkõige piiritaja, aga ka nt kuldnokk) hoonete külge või fassaadi sisse. Pesakastid peaksid kindlasti olema puhastamiseks avatavad. Kui paigutada samale hoonele mitu kasti, võiks nende vahe olla vähemalt 2 m.

• Piiritaja kasti parameetrid: o Põhja sisemõõt: ca 15x25 cm o Kasti sisekõrgus: ca 10-13 cm o Lennuava laius: 5-7 cm o Kasti kõrgus maast: ca 5-8 m

• Kuldnoka kasti parameetrid: o Põhja sisemõõt: ca 15x15 cm o Kasti sisekõrgus: ca 25-35 cm o Lennuava laius: 50 mm o Kasti kõrgus maast: ca 3-6 m

• Paigaldada ala põhjaosas säilitatavasse metsa neli „tihase“ pesakasti värvulise suurusega puistuliikidele (nt tihased, must-kärbsenäpp, punarind).

• Tihase kasti parameetrid: o Põhja sisemõõt: ca 12x12 cm

o Kasti sisekõrgus: ca 20-30 cm

o Lennuava laius: 3-3,5 cm

o Kasti kõrgus maast: ca 3-4 m (veidi kõrgemal kui tavapäraselt metsadesse soovitatud 2-3 m, kuna linnaservas võiks kast olla inimese käeulatusest kõrgemal).

• Et suurendada alal lindude toitumisvõimalusi, kasutada haljastuse puu- ja põõsarindes söödavate marjadega liike (nt pihlakas, aroonia, punane sõstar).

Kimalased ja päevaliblikad:

• Lisaks säilitatavatele kaitstavate liikide kasvukohtadele nähakse planeeringulahendusega ette niidukooslustega alad, mida tuleb niita kord aastas (augusti lõpp või septembri algus). Nendele aladele tuleb külvata kimalaste lemmiktaimi (nt ussikeel, jumikas, äiatar, iminõges), et tagada kimalastele soodsad toitumistingimused.

• Kavandatavatel rohealadel vältida elustikuneutraalseid ja madala elustikuväärtusega taimeliike ning eelistada dekoratiivseid meetaimedest puid, põõsaid või püsikuid.

• Detailsemalt on soovituslikke meetmeid kirjeldatud KSH aruande ptk 6.4.3.

Nahkhiired

Et vältida valgustuse võimalikku ebasoodsat mõju nahkhiirtele, on planeeringu elluviimisel oluline arvestada järgmiste meetmetega:

• Välisvalgustuseks tuleb kasutada üldjuhul valgusreostust mitte tekitavaid valgusteid, mis on paigaldatud selliselt ja mida kasutatakse viisil, et on tagatud energia minimaalne tarbimine ja valguse mitte levimine sihtkohtadest eemale.

• Valgustuse projekteerimisel tuleks lähtuda normide miinimumnõuetest ja mitte neid ületada.

• Välisvalgustuseks kasutatakse valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) on 0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb need varjestada.

• Soovitatav on kasutada mittesümmeetrilise valgusnurgaga valgusteid.

• Öisel ajal tuleb vähendada välisvalgustuse taset vähemalt 50% või kasutada liikumissensoritega valgusteid.

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/26

• Vältida tuleks valgustust, mis emiteerib alla 540 nm lainepikkusega valgust ja mille värvustemperatuur on alla 2700k.

Rohevõrgustik

• Rohevõrgustiku toimimiseks on väga oluline tagada, et samasugust uut koridoride paiknemist järgiksid ka ala naaberplaneeringud ning ülejäänud maakasutus piirkonnas.

• Kuna üldplaneeringus ette nähtud rohekoridori laiuseks on ÜP joonisel märgitud 50 m, tuleks selle rangeks järgimiseks planeeringu lahendust kohendada nii, et see võimaldaks 50 m laiuse koridori loomist käesoleva DP ala piires või tagada 50 m laius koostöös naaberala planeeringuga (osaliselt ühe DP alal, osaliselt teise DP alal). (Käesoleva KSH aruande koostajate hinnangul ei ole see ilmtingimata hädavajalik, juhul kui koridori efektiivne toimimine tagatakse sobiva maastikukujundusega.)

Kavandatav tegevus arvestab nii detailplaneeringus kui ka planeerimise protsessi käigus läbi viidud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitatud leevendusmeetmetega. Siinkohal on toodud kokkuvõtlikult soovitused haljastusprojektist30 olemasoleva elurikkuse ja haljastuse kaitseks:

• Projektialal on tuvastatud kuklasepesasid. Enne ehitustööde algust tuleb teisaldada kuklasepesad. Ehitustööd kuklasepesade asukohas on lubatud vaid juhul, kui liigid on eelnevalt Keskkonnaameti loal ümber asustatud.

• Säilitatavad puude võra tuleb valikuliselt piirata, sest haljastust ei ole hooldatud. Ehitustööde ajal tuleb vältida olemasolevate puude puukoorte ja juurestike vigastamist.

• Projektialale jäävad ahtalehise ängelheina kasvukohad, mis tuleb säilitada hoovialas tervikalana. Ehitustööde ajal piiratakse ehitatava kvartali keskele jääv kasvuala 2 m kõrguse aiaga. Aed peab olema püsiv ja kindel, piiratud alal ei tohi liikuda inimesed ega tehnika. Piiratud alale ei tohi laotada ehitusmaterjale või ehituspüstakuid ja sellel on keelatud parkimine. Piiratud ala peab jääma looduslikuks ja sellele ei tohi tekitada looduslikku olukorda püsivalt muutvaid kahjustusi.

• II kaitsekategooria taimeliigi nõmmnelk, III kaitsekategooria liikide aas-karukell ja roosa merikanni kasvukohad ei jää projektiga hõlmatud alale. Nende liikide täiendaval leidmisel tuleb teostada nende ümberistutamine31.

• Puude raiumine ja ehitustööd on soovitav läbi viia väljaspool lindude pesitsuse ja poegade üleskasvatamisperioodi (töid teostada augustist aprillini).

• Projektiala edelaossa III kaitsekategooria kimalaseliikide (tume, Shrencki, nõmme-, niidu-, kivi-, soro-, hall, talu-, põld-, karu- ja maakimalane) elupaigad. Kimalaste arvukus ja käekäik sõltub suures osas toiduressursi olemasolust ja seda varakevadest kuni sügiseni. Seetõttu on oluline erinevatel aegadel õitsevate taimede olemasolu sobilikus elupaigas. Kavandatava tegevuse elluviimisel kaob ehitiste ja rajatiste alla jääv ala kui kimalaste toitumis- ja elupaik. Projektialale planeeritav haljastus on tolmeldajatekeskne. Haljastus kavandatakse kodumaistest meetaimedena tuntud liikidest, mis pakuvad nektarit ja õietolmui kevadest sügiseni.

Projektialale jäävad III kaitsekategooria liikide arusisaliku ja hariliku rästiku elupaigad. Need liigid on Eestis arvukad ja ei ole tugevalt ohustatud. Olulist mõju liigi seisundile ei ole.

Mõju taimestikule ja loomastikule avaldub eelkõige ehitusperioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste (sh teed) püstitamiseks. Ehitusmasinate müra võib peletada linde ja loomi ning hävib

30 Lande OÜ. Kadakadabra korterielamud I etapi haljastusprojekt.

31 Vabariigi Valitsuse määrus nr 248 (vastu võetud 15.07.2004) “Kaitsealuse liigi isendi ümberistutamise kord” https://www.riigiteataja.ee/et/akt/783077?leiaKehtiv

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

24/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

hoonete alla jääv taimestik. Ehitusaegne mõju, välja arvatud taimestiku hävimine, on siiski ajutise ja lühiajalise iseloomuga ning eeldatavalt mitteoluline.

Detailsemalt saab haljastusemeetmete- ja elurikkuse säilitamise soovituste kohta kavandatava tegevuse alal lugeda haljastusprojektist32.

Eelmainitud leevendusmeetmeid järgides on mõju kaitsealustele liikidele väheoluline.

4.7 Mõju kultuuripärandile

Planeeringualal ei asu kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte, seega neile mõju puudub.

4.8 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine

Arvestades planeeringuala asukohta ja kavandatud planeeringulahendust, ei ole ette näha detailplaneeringu elluviimisega, nii ehitus- kui ka kasutusperioodil, olulist mõju, mis intensiivistaks kliimamuutusi, sh ei ole ette näha KHG heite olulist suurenemist. Suuremateks KHG heite allikateks on ehitusmaterjalide tootmisest ja majade kasutusest (küte, ventilatsioon) tulenev heide.

Ette ei ole näha ka kliimamuutusest tulenevate oluliste negatiivsete mõjude intensiivistumist. Tulenevalt asjaolust, et kavandatakse tegevust, mille käigus hoonestatakse looduslikult taimestatud ala, võib eeldada soojussaare efekti intensiivistumist piirkonnast. Eelnevat on võimalik aga leevendada tagades rohe- ja sinialade võimalikult suure osakaalu nii kinnistul kui ka kvartalis üldiselt. Kavandatava tegevuse ala ja selle lähiümbrus ei asu üleujutusohuga piirkonnas.

4.9 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu KSH33 aruandes on kumulatiivseid mõjusid käistletud läbivalt erinevate mõjuvaldkondade hindamisel, arvestades ka teiste lähipiirkonna detailplaneeringute elluviimisega kaasnevaid muutusi. Koosmõjusid on eelkõige käistletud liikluskoormuse ja müra, linnaruumi ja teenuste kättesaadavuse, taimestiku, linnustiku, rohevõrgustiku ning sademevee valdkondades. Kõige konkreetsemalt on kumulatiivseid mõjusid hinnatud liiklusmüra modelleerimise, kus on arestatud naaberplaneeringute realiseerimisest tuleneva liikluskoormuse kasvuga. KSH kohaselt suureneb liiklusest tingitud müratase mõnevõrra, kuid asjakohaste leevendusmeetmete rakendamisel on võimalik tagada nõuetekohased akustilised tingimused. Koosmõjude hindamise ulatus sõltus teiste arenduste kohta kättesaadava teabe olemasolust.

Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teiste samas piirkonnas toimuvate samalaadsete tegevustega. Kuna kavandatava tegevuse täpne elluviimise aeg pole teada, ei saa mõju olulisust käesolevas aruandes täpsemalt hinnata.

Maa-ala hõivamisel on pöördumatu mõju kavandatava tegevuse alal paiknevale pinnasele. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja ajutised.

32 Lande OÜ. Kadakadabra korterielamud I etapi haljastusprojekt.

33 OÜ Hendrikson & Ko. 2017-2020, täiendatud 2021. Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25/26

Detailplaneeringu I etapi elluviimisel ei kaasne piiriülest mõju.

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

26/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

EELHINDAMISE JÄRELDUS

Käesolev keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhindamine on koostatud Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 kinnistute ehitusloa taotluse alusel kavandatavatele tegevustele.

KMH eelhindamise eesmärgiks oli anda otsustajatele informatsiooni kaasnevatest keskkonnamõjudest ja nende leevendamise võimalustest ning keskkonnamõju hindamise vajadusest. Aruandes esitatud teave peaks olema piisav otsuste tegemiseks ning võimalike keskkonnamõjude mõistmiseks. Iga sellise aruandega kaasneb siiski teatud määramatus andmete piiratuse, nende tõlgendamise jms tõttu.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada kavandatava tegevuse elluviimisel ja hoonete sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) kavandatava tegevuse realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi,

millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine;

2) kavandatava tegevuse realiseerimine leevendusmeetmete kasutamisel ei avalda olulist negatiivset

mõju kaitsealustele looduse üksikobjektidele ning kaitsealadele;

3) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega

kaasneb mõnevõrra olemasoleva liikluskoormuse ja mürataseme suurenemine kuid ei ole ette

näha õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

4) alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

5) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese

lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Olemasoleva informatsiooni põhjal on võimalik aga välja tuua, et kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb

arvestada, et alal on leitud naftasaadustega reostunud pinnast.

Kavandatava tegevuse alale jääb ahtalehise ängelheina kasvukoht, mis tuleb säilitada hoovialas

tervikalana.

Puude raiumine ja ehitustööd on soovitav läbi viia väljaspool lindude pesitsuse ja poegade üleskasvatamisperioodi (töid teostada augustist aprillini).

Lisaks, kuna detailplaneeringuala jääb kõrge radoonisisaldusega pinnasega alale, siis on oluline kasutusele võtta asjakohased radooni vähendamise meetmed, juhindudes standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Vajalike meetmete rakendamisel ei ole kavandatava tegevusega ette näha olulisi ebasoodsaid mõjusid.

KÄSKKIRI <reg_kpv> nr 1-1/<regist_nr> Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10, § 11 lg 6 ja 6², § 22, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” § 13 p 2 ja § 15 p 8 ning Tallinna Linnavolikogu 16. mai 2019 määruse nr 9 „Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti põhimäärus“ § 6 lg 1 p 56 ja § 8 lg 2 p 2 alusel ning arvestades Terviseameti … kirjas nr … ja Keskkonnaameti … kirjas nr … esitatud seisukohti 1. Mitte algatada Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusprojekti keskkonnamõju hindamist. 2. Ehitusprojekti koostamise eesmärk on Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu I etapi alusel kavandatud elamukvartali väljaehitamine, sealhulgas korterelamute, neid teenindavate teede, parkimisalade, tehnovõrkude ja -rajatiste, sademeveesüsteemide ning haljastus-, puhke- ja mängualade rajamine. Ehitusprojekt täpsustab detailplaneeringus kavandatud ruumilist lahendust, lähtudes detailplaneeringuga määratud hoonestusstruktuurist, liikluslahendusest, haljasalade süsteemist ja keskkonnatingimustest ning arvestades rohekoridori toimimise tagamise vajadusega. 3. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: 3.1. Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (DP040760) kehtestamisel Tallinna Linnavolikogu 05.02.2026 otsusega nr 21 viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). KSH käigus hinnati detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat mõju muu hulgas taimestikule, loomastikule, kaitsealustele liikidele, rohevõrgustikule, pinnasele, pinna- ja põhjaveele, välisõhu kvaliteedile, müratasemele ning inimese tervisele ja heaolule. KSH tulemusena leiti, et detailplaneeringu elluviimine on võimalik, kui järgitakse planeeringus ja KSH aruandes esitatud keskkonnatingimusi ning leevendusmeetmeid. 3.2 Ehitusprojekti menetluse käigus koostatud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu kohaselt ei ole kavandatava tegevuse puhul ette näha olulise keskkonnamõju tekkimist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 22 tähenduses. KMH eelhinnangu järeldus lähtub kavandatava tegevuse iseloomust ja mahust, selle asukohast, teadaolevatest keskkonnaoludest ning eeldusest, et rakendatakse ette nähtud keskkonnameetmeid. 3.3. Kavandatav ehitusprojekt realiseerib detailplaneeringu I etapi lahendust. Ehitusprojektiga ei muudeta detailplaneeringus määratud hoonestusstruktuuri, teedevõrku, haljasalade süsteemi, rohekoridori toimimiseks vajalikke alasid ega sademevee ärajuhtimise põhimõtteid. Projekteerimise käigus on täpsustatud maastikuarhitektuurseid, tehnilisi ja ehituslikke lahendusi, sealhulgas mängu- ja puhkealade, istutusalade, sademeveerajatiste ning tehnovõrkude

paiknemist, kuid kavandatud täpsustused ei muuda detailplaneeringu koostamisel ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatud lahenduse olemust ega too kaasa täiendavat olulist keskkonnamõju. 3.4. KSH käigus määrati oluliseks keskkonnatingimuseks III kaitsekategooria taimeliigi ahtalehise ängelheina (Thalictrum lucidum) kasvukoha säilitamine. KSH aruande ja KMH eelhinnangu kohaselt tuleb kasvukoht säilitada looduslikuna tervikliku alana ning liigi ümberasustamine ei ole vajalik. Ehitusprojektis on kasvukoha säilitamine ette nähtud. Kasvukoha kaitseks ehitustööde ajal tuleb rakendada käesoleva käskkirja punktis 4.1 sätestatud meetmeid. 3.5. KSH ja KMH eelhinnangu käigus käsitleti ka teiste kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti. Projektialal on registreeritud III kaitsekategooria liikide arusisaliku (Lacerta agilis) ja hariliku rästiku (Vipera berus) elupaiku, III kaitsekategooria kimalaste elupaiku ning kuklasepesasid. Projektiala lähiümbruses paiknevad II kaitsekategooria taimeliigi nõmmnelgi (Dianthus arenarius) ning III kaitsekategooria taimeliikide aas-karukella (Pulsatilla pratensis) ja roosa merikanni (Armeria maritima) kasvukohad. Eelhinnangus ja haljastusprojektis on käsitletud kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikke meetmeid. Nende rakendamisel ei ole eelhinnangu põhjal alust eeldada kavandatava tegevuse olulist ebasoodsat mõju kaitsealustele liikidele. 3.6. Kavandatav tegevus ei paikne kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal ning tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju ühelegi kaitstavale loodusobjektile ega nende kaitse-eesmärkidele. KSH aruandes ja KMH eelhinnangus on käsitletud rohekoridori toimimise ning haljastuse säilitamise ja rajamise vajadust. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb järgida käesoleva käskkirja punktis 4.8 sätestatud meedet. Selle ja teiste asjakohaste keskkonnameetmete rakendamisel ei ole eelhinnangu põhjal alust eeldada olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustikule ega piirkonna elurikkusele. 3.7. Planeeringuala piirneb kavandatava Mäeküla-Astangu kaitsealaga. KMH eelhinnangu kohaselt on kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustikule, kaitsealustele liikidele ja nende elupaikadele hinnatud ning ehitusprojektis on ette nähtud vajalikud leevendusmeetmed rohekoridori toimimise, väärtusliku haljastuse ja kaitsealuste liikide kasvukohtade säilitamiseks. KMH eelhinnangu kohaselt ei põhjusta kavandatava tegevus selliseid täiendavaid mõjusid, mis võiksid ohustada kavandatava kaitseala loodusväärtuste säilimist või kaitse-eesmärkide saavutamist. 3.8. KSH ja KMH eelhinnangu kohaselt on kavandatava tegevuse mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele eeldatavalt väheoluline, kui rakendatakse asjakohaseid keskkonnameetmeid. Varasemate uuringute käigus on detailplaneeringualal tuvastatud naftasaadustega reostunud pinnast. Ehitustööde käigus tuleb reostuse võimalikku esinemist kontrollida ning tagada reostunud pinnase nõuetekohane eemaldamine ja käitlemine. Kui tööde käigus ilmneb KMH eelhinnangus kirjeldatust erinev või täiendav reostus, tuleb asjaomases piirkonnas tööd peatada, hinnata reostuse ulatust ning määrata edasised tegevused enne tööde jätkamist. Sademevee ärajuhtimine ja käitlemine tuleb lahendada kooskõlas detailplaneeringu ja ehitusprojektiga. Eeldusel, et neid nõudeid järgitakse, ei ole KMH eelhinnangu põhjal alust eeldada olulist ebasoodsat mõju vee- või pinnasekeskkonnale. 3.9.Kavandatava tegevusega kaasnevad välisõhu kvaliteedi, müra ja vibratsiooniga seotud häiringud peamiselt ehitusetapis ning on KMH eelhinnangu kohaselt valdavalt ajutised ja lokaalsed. Ehitustööde ja ehitustranspordi korraldamisel tuleb rakendada häiringute vähendamise meetmeid ning järgida kehtivaid müra- ja vibratsiooninõudeid. Kasutusetapis võib

piirkonna liikluskoormus ja müratase suureneda, kuid neid mõjusid käsitleti detailplaneeringu KSH käigus. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida KSH-s ning ehitusprojektis ette nähtud mürakaitse- ja heliisolatsiooninõudeid. KMH eelhinnangu kohaselt ei ole nende meetmete rakendamisel alust eeldada olulist ebasoodsat mõju välisõhu kvaliteedile või mürakeskkonnale. KMH eelhinnangus ei ole tuvastatud ka olulist soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega ebameeldiva lõhnahäiringu tekkimist. 3.10. KMH eelhinnangu kohaselt ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha olulist ebasoodsat mõju inimese tervisele, heaolule ega varale. Ehitustööde ajal võib esineda ajutisi häiringuid, sealhulgas ehitusmüra, tolmu ja ehitustranspordist tingitud liikluskoormuse suurenemist. Häiringute vähendamiseks tuleb rakendada asjakohaseid ehituskorralduslikke meetmeid. Kuna detailplaneeringuala paikneb kõrge radooniriskiga piirkonnas, tuleb hoonete projekteerimisel ja ehitamisel rakendada asjakohaseid radoonikaitsemeetmeid, lähtudes standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. 3.11. Kavandatava tegevuse mõjud on valdavalt lokaalsed, ehitusaegsed ja pöörduvad. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta ning tegevusega ei kaasne suurõnnetuse, katastroofi ega riigipiiriülese keskkonnamõju ohtu. Detailplaneeringu koostamisel läbiviidud KSH käigus hinnati piirkonna teiste kavandatavate arendustega kaasnevaid koosmõjusid, sealhulgas mõju liikluskoormusele, müratasemele, rohevõrgustikule ja sademeveesüsteemidele. KSH ning KMH eelhinnangu tulemuste kohaselt ei põhjusta kavandatav tegevus koos teiste piirkonna arendustega selliseid mõjusid, mida võiks pidada KeHJS § 22 tähenduses oluliseks keskkonnamõjuks. 4. Ehitusprojekti elluviimisel tuleb rakendada järgmisi keskkonnameetmeid: 4.1. Ahtalehise ängelheina (Thalictrum lucidum) kasvukoht tuleb säilitada looduslikuna. Kasvukoht tuleb enne ehitustööde alustamist selgelt tähistada ja ehitustööde ajaks piiritleda. Kasvukohas on keelatud ehitusmaterjalide, pinnase ja jäätmete ladustamine ning ehitusmasinate ja -sõidukite parkimine või liikumine. 4.2. Kui enne ehitustööde alustamist või tööde käigus tuvastatakse ehitusalal seni registreerimata kaitsealuste taimeliikide kasvukohti, tuleb nende säilimine tagada või korraldada ümberasustamine õigusaktides sätestatud korras. 4.3. Ehitusalale jäävad kuklasepesad tuleb enne ehitustööde alustamist ümber asustada. Ümberasustamine tuleb korraldada järgides kehtivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning Keskkonnaameti juhiseid ja tingimusi. Kuklasepesade asukohas võib ehitustöid teha alles pärast pesade ümberasustamist ja selleks vajalike nõuete täitmist. 4.4. Ehitustööde käigus tuleb säilitada ehitus- ja haljastusprojektis ettenähtud säilitatav kõrghaljastus. Puude tüvede ja juurestiku kahjustamist tuleb vältida. Puude ja põõsaste raie tuleb võimaluse korral ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi (üldjuhul 15. märts kuni 31. juuli), välja arvatud juhul, kui eelnevalt on veendutud pesitsuse puudumises. 4.5. Ehitustööde ajal tuleb tolmu leviku vähendamiseks vajaduse korral niisutada tolmavaid pindu ning hoida ehitusalal kasutatavad teed puhtad. Ehitustöödel kasutatavad masinad ja seadmed peavad olema tehniliselt korras. Müra ja vibratsiooni tekitavad tööd tuleb korraldada viisil, mis vähendab häiringuid ümbritsevale keskkonnale, ning järgida kehtivaid müra- ja vibratsiooninõudeid. 4.6. Ehitustööde käigus tuleb arvestada alal esineva naftasaadustega reostunud pinnasega ning tagada selle nõuetekohane eemaldamine ja käitlemine vastavalt reostuse iseloomule, ulatusele ja kehtivatele õigusaktidele. Kui kaevetöödel ilmneb KMH eelhinnangus kirjeldatust

erinev või täiendav reostus, tuleb vastavas piirkonnas tööd peatada, hinnata reostuse ulatust ja määrata edasised tegevused enne tööde jätkamist. 4.7. Hoonete ja välialade valgustus tuleb kavandada viisil, mis vähendab valgusreostust ja häiringuid elustikule. Valgustid tuleb suunata üksnes vajalikule alale, vältides valguse suunamist ümbritsevatele looduslikele aladele. Võimaluse korral tuleb kasutada valgustuse automaatset vähendamist või juhtimist ning vältida liigset valgustamist öisel ajal. 4.8. Ehitus- ja haljastuslahenduse elluviimisel tuleb tagada detailplaneeringus kavandatud rohekoridori toimimine ja sidusus naaberalade rohestruktuuridega. Haljastuse ja maastikukujunduse lahendused tuleb ellu viia viisil, mis säilitab rohekoridori ökoloogilise funktsiooni. Kui ehitus- või haljastusprojekt ei taga rohekoridori toimimist, tuleb lahendust enne vastavate tööde tegemist täpsustada. 5. Käesolevas otsuses sätestatud keskkonnameetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju inimese tervisele, kaitstavatele liikidele, rohevõrgustikule, pinnasele, pinna- ega põhjaveele, õhukvaliteedile ega muudele keskkonnaelementidele ning puudub vajadus keskkonnamõju hindamise algatamiseks. 6. Otsustajaks keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse osas on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (Harju tn 13, 10130 Tallinn; tel 645 7191, e-post [email protected]). Ehitusloa väljastab Tallinna Linnaplaneerimise Amet (Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn; tel 640 4375, e-post [email protected]). 7. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul pärast asjakohase otsuse tegemisest, avalikkust ning menetlusosalisi, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 8. Käskkirja on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Elar Udam ameti juhataja

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 //

Kadaka tee T14

ehitusloa taotluse

keskkonnamõju

hindamise eelhindamine

Tallinn

2026

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

2/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Nimetus Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11

// 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14

ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Versioon Esitamiseks

Töö nr 26KK83

Aeg Oktoober 2026

Klient Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Registrikood 75014913

Mündi tn 2 Tallinn 14197

[email protected]

Telefon: 6457191

Kontaktisik Kärt Talimaa-Eelmaa

[email protected]

KMH eelhindamise

koostaja

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)

Registrikood 10705517

Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn

Telefon: 611 7690

E-post: [email protected]

Autorid Kadri Kipper-Klaas, MSc

Teele Kaljurand, MSc

KMH eelhindamise

vastutav koostaja

Toomas Pallo, MSc, KMH litsents nr KMH0090

Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on

autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse

seaduses sätestatud korda.

Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on

lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata

nende algallikale.

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/26

SISUKORD

SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4

1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS ....................................................................................... 5

1.1 Kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk ja kirjeldus .................................................................. 5 1.2 Kavandatava tegevuse ressursikasutus ........................................................................................ 6

1.2.1 Ressursside, sh loodusvarade, kasutamine .............................................................................. 6 1.2.2 Energiakasutus ......................................................................................................................... 6

1.3 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ..................................................................................................................... 7 1.4 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine ..................................................................................... 7 1.5 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ...................................................................................... 8

2 SEOS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................. 9

2.1 Haabersti linnaosa üldplaneering ................................................................................................. 9 2.2 Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 ................................................................................ 9 2.3 Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering .....................................................................10

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE MÕJUALA KESKKONNATINGIMUSED ................................................. 12

4 PLANEERITAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD OLULISED KESKKONNAMÕJUD ............................... 15

4.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale ...................................................................................................15 4.2 Mõju pinnasele ja maastikule .....................................................................................................16 4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ..........................................................................................................17 4.4 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra ja vibratsiooni tasemele ........................................................19 4.5 Mõju valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna eraldumisele ..............................................................20 4.6 Mõju looduskaitselistele objektidele, taimestikule ja loomastikule ..........................................21 4.7 Mõju kultuuripärandile ...............................................................................................................24 4.8 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine ........................................................24 4.9 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju .....................................................................................................................................24

EELHINDAMISE JÄRELDUS .................................................................................................................. 26

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

4/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

SISSEJUHATUS

Käesolev keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhindamine on koostatud Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 kinnistute ehitusloa taotluse alusel kavandatavatele tegevustele. Eelhindamise koostajaks on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE) OÜ.

Kavandatavaks tegevuseks on lahtise hoonestusviisiga, kõrguslikult vahelduvate mahtudega hoonestus, mis koosneb kaheksast maapealsest ehitusmahust ning moodustab 3-4 korruselise elamukvartali..

Kavandatud tegevus kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p-i 10 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2 ning § 15 p 8 kohaste tegevuste hulka, seega tuleb kaaluda, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ja andma selle kohta eelhinnangu.

Projektiala kohta on koostatud ning Tallinna Linnavolikogu 5. veebruari 2026 otsusega number 21 kehtestatud Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering (detailplaneeringu nr: DP040760).

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koosseisus viidi läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Käesoleva eelhindamise eesmärk on anda otsustajale vajalikku infot ehitusloa taotluse alusel kavandatava tegevusega kaasneda võivast olulisest keskkonnamõjust ja selle tekkimise tõenäosusest, mis võiks tingida täiemahulise keskkonnamõju hindamise algatamise.

KMH eelhindamise koostamisel on tuginetud ehitusloa taotluse eskiisile ja seletuskirjale, kliendilt ja avalikest andmebaasidest saadud informatsioonile. Eelhindamine on koostatud olemasoleva allikmaterjali põhjal. Eelhindamise koostamise käigus ei teostatud lisauuringuid ega välitöid, mis väljuvad eelhindamise raamidest. Eelhindamise käigus ei hinnata alternatiive.

Eelhindamise aruandes esitatud teave on keskkonnaeksperdi hinnangul piisav selleks, et võimaldada otsustajal teha otsus keskkonnamõju hindamise algatamise osas. Otsustajal võib olla, lisaks eelhindamise aruandes toodule, siiski täiendavat informatsiooni ja kaalutlusaluseid, mille põhjal otsus langetada, mistõttu tuleb käesolevat aruannet käsitleda kui ühte, kuid mitte tingimata ainust, abivahendit vastavas kaalutlusprotsessis.

Eelhindamise aruande sisu vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) (RT I 2005, 15, 87) ja selle alamaktis keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustavad nõuded“1 toodud KMH algatamise vajaduse hindamisele esitatud kriteeriumitele.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003?leiaKehtiv

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/26

1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS

1.1 Kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk ja kirjeldus

Kavandatava tegevuse kirjeldus on koostatud vastavalt ehitusloa taotluse seletuskirjadele ja eskiisidele. Projektiga lahendatud hoonete kinnistu paikneb Tallinnas, Kadaka tee ääres. Projektialast kagu suunas asub Kadaka tee, edela suunas olemasolev kõrghaljasala ning loode ja kirde suunal asuvad käesoleva arenduse järgmise etapina rajatavad äri- ja elamuarenduse kinnistud (Joonis 1). Juurdepääs kavandatava tegevuse alale on planeeritud Kadaka teelt ja projekteeritud Jäägrinõmme tänavalt. Projektialale jäävad kinnistud ja nende sihtotstarve on toodud järgnevates tabelites (Tabel 1):

Tabel 1. Projektialale jäävad kinnistud

Lähiaadress Tunnus Pindala (m2) Sihtotstarve Hõlmatus

Jäägrinõmme tn 1 78401:001:0636 2154 Elamumaa 100% täielikult

Jäägrinõmme tn 3 78401:001:0637 4651 Elamumaa 100% täielikult

Jäägrinõmme tn 5 78401:001:0634 4328 Elamumaa 100% täielikult

Jäägrinõmme tn 7 78401:001:0635 3370 Elamumaa 100% täielikult

Jäägrinõmme tn 9 78401:001:0632 2394 Elamumaa 100% täielikult

Jäägrinõmme tn 11 78401:001:0633 2887 Elamumaa 100% täielikult

Jäägrinõmme tn 17 78401:001:0642 3597 Elamumaa 100% täielikult

Jäägrinõmme tänav T1

78401:001:0631 9796 Transpordimaa 100% täielikult

Kadaka tee T7 78401:101:0396 6859 Transpordimaa 100% täielikult

Kadaka tee T14 78401:001:0629 2181 Transpordimaa 100% osaliselt

Kinnistud Kadaka tee 88 (varasem katastritunnus 78406:604:0090) ja Kadaka tee 88a (varasem katastritunnus 78406:604:0360) on Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu elluviimise käigus ümber krunditud. Käesoleva eelhinnangu koostamise ajaks on vanad katastriüksused muutunud kehtetuks ning nende maa-alast on moodustatud uued katastriüksused (Jäägrinõmme tn 17 ja Jäägrinõmme tn 5).

Projektiga hõlmatakse põhiosas Jäägrinõmme tn 3, 7, 11, 9, 5, 1, mis on korterelamumaa krundid, kuhu on planeeritud juurdepääsud, parkimisalad, mängualad ning muud korterelamuid teenindavad rajatised ja ehitised. Lisaks nimetatud kinnistutele hõlmab projekt Jäägrinõmme tänav T1 ja Kadaka tee T14, mis on transpordimaad ja lisaks ka osaliselt Jäägrinõmme tn 10, mis on üldkasutatav maa.

Projektialale on kavandatud ahritektuurivõistluse võidutöö lahendusest tulenev, lahtise hoonestusviisiga, kõrguslikult vahelduvate mahtudega hoonestus, mis koosneb kaheksast maapealsest ehitusmahust ning moodustab 3-4 korruselise elamukvartali. Korterelamud on jaotatud kaheks tüüphooneks – suuremaks ja väiksemaks majaks, 24-korteriga ja 36-korteriga, millest üks väiksem tüüphoone on 3-korruseline. Hoonete pealmaamahte ühendavad vastavalt detailplaneeringule 1-korruselised maa-alused garaažid, kuhu pääseb projekteeritavalt tänavalt kinnistu kirde küljel.

Projektiga lahendatud hoonestusse on kokku projekteeritud 222 korterit.

Sadevete kogumiseks on planeeringualale kavandatud sadevete kogumise reservuaarid. Sademeveed on sõiduteel juhitud restkaevudesse. Sademevee ärajuhtimiseks ja immutamiseks on projekteeritud kaks kraavi.

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

6/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Detailplaneeringule vastavalt on kavandatavatesse hoonetesse ette nähtud rajada varjend.

Kogu planeeritava ala haljastusprotsent on 40 ja hoonestustihedus 0,6.

Täpsemad kavandatava tegevuse kirjeldused on toodud vastavates ehitusloa taotluse seletuskirjades ja eskiisidel.

Joonis 1. Kavandatav tegevus. Väljavõte haljastusjooniselt2

1.2 Kavandatava tegevuse ressursikasutus

1.2.1 Ressursside, sh loodusvarade, kasutamine

Kavandatava tegevuse elluviimisel (nii ehitus- kui kasutusaegselt) tarbitakse loodusvarasid (ehitusmaterjalid, vesi, energia). Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu, ei ole oodata loodusvarade kasutamist mahus, mis põhjustaks nende varude kättesaadavuse vähenemist või loodusvarade taastumisvõime ületamist.

1.2.2 Energiakasutus

Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ette näha tavapärasest mahukamat energiakasutust.

2 Lande OÜ. Kadakadabra korterelamud I etapi haljastusprojekt. Haabersti LO Tallinn. Haljastusjoonis

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/26

Energiakasutus on peamiselt seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil. Mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Rajatavate hoonete energiamahukus on tavapärane ning peamiselt vajatakse elektrienergiat. Eeldatavalt lahendatakse hoonete kütmine kaugkütte baasil, mis omakorda eeldab kütuse/energia kasutamist.

1.3 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kavandatava tegevuse elluviimisel kaasnevad tööde aegsed ajutised häiringud nagu müra, heitgaasid ja vibratsioon, mida tekitavad tööde teostamisel kasutatavad masinad ja seadmed (veokid jm). Heiteid õhku, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ega lõhna ei kaasne kavandatava tegevusega rohkem kui tavapärase ehitustegevuse ajal. Kirjeldatud tagajärjed esinevad eelkõige lokaalselt.

Planeeringualal on radooni sisaldus hinnatud kõrgeks või väga kõrgeks, jäädes hoonestuse aluses pinnases vastavalt Eesti Geoloogiateenistuste „Eesti pinnase radoonirisk“ kaardile vahemikku 100-150 kBq/m3. Maapinnast eraldunud radoon hajub atmosfääris, ega osuta inimese tervisele ohtu. Pinnasest või ehitusmaterjalidest hoonetesse sattunud radoon võib aga sissehingamisel põhjustada kasvajaid hingamisteedes. Selleks, et tagada radooniohutu hoonestuse rajamine, rakendatakse järgnevaid meetmeid3:

• hea ehituskvaliteet;

• kõigis hoonetes mehaaniline sundventilatsioon;

• kõigi hoonete 1. korruste all paikneb avatud maa-alune, funktsioonilt garaaži, panipaikade ja tehniliste ruumidega korrus, mille ruumid on samuti nõuetekohaselt ventileeritavad.

• maa-alustele -1. korrusele ei ole ette nähtud töö-, elu- ega puhkeruume.

1.4 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kavandatava tegevusega ei teki jäätmeid tööstuslikus mahus, peamisteks tekkivateks jäätmeteks eelkõige ehitus- ja olmejäätmed.

Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmete teke. Ehitusjäätmed (sh ka lammutusjäätmed) tuleb koguda liigiti tekkekohas ning üle anda käitlemiseks vastavat keskkonnaluba omavale isikule. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Tallinna jäätmehoolduseeskirjast.

Kaeve- või ehitustööde käigus reostusnähtudega pinnase või pinnasevee ilmnemisel tuleb hinnata reostuse suurust ja ulatust. Olenevalt reostuse iseloomust ja ohtlikkusest tuleb see lokaliseerida või likvideerida. Seniks peatada reostuse levikut soodustavad tegevused.4

Kasutusperioodil kaasneb samuti jäätmete teke, kuid seda ei ole oodata mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Olmejäätmed kogutakse sorteeritult hoonetevälistesse, maapinda uputatud süvamahutitesse. Korterite arvust lähtuvalt on ette nähtud paigaldada kolmes asukohas jagatud osadega mahuti segaolmejäätmete (3,2 m3) ja biolagunevate jäätmete (1,6 m3) ning jagatud osadega mahuti

3 Pluss Arhitektid OÜ. 2026. Ehitusprojekti osa: Arhitektuur. Seletuskiri

4 Pluss Arhitektid OÜ. 2026. Ehitusprojekti osa: Arhitektuur. Seletuskiri

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

8/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

pakendi (3,2 m3) ja paber-kartongi (1,6 m3) tarbeks. Kõigi jäätmeliikide mahutite tühjendussageduseks on kavandatud optimaalselt üks kord nädalas, jooksva vajaduse korral ka tihedamini.5

1.5 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Kavandatava tegevusega kaasnev võimalike avariiolukordade esinemine on valdavalt seotud ehitusaegsete töödega – näiteks lekked ehitusmasinatest. Kasutades tehniliselt korras masinaid, on lekked välistatud.

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi või tegevusi. Samas on ehitustegevus üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid tegevusvaldkondi – seetõttu tuleb arvestada riskidega ja pidada kinni ohutusnõuetest (ehitusprotsess, töötamine seadmete ja mehhanismidega ja vedude puhul liiklus). Lisaks tööohutusele peab järgima ka keskkonnaohutuse nõudeid ja rakendama avariiolukorrast tingitud reostuse tekkimisel viivitamatult selle likvideerimismeetmeid. Võimalikud avariiohud eluhoonete ekspluatatsiooniperioodil on sarnased mistahes muude hoonete kasutamise omadega (tulekahjud, veeavariid, jms). Vastavate ohtudega tuleb arvestada hoonete projekteerimisel ja tegevusplaanide koostamisel, näiteks on väga oluline tähelepanu pöörata tuleohutusnõuetele.

Planeeringulahenduses on aluseks võetud ja ehitusprojekti koostamisel peab järgima siseministri 30.03.2017 määrust nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded".6 Täpsemad tuleohutusnõuded on toodud vastavas ehitusprojekti osas.

Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääsud ettenähtud päästevahenditega.

Vajalik väline tulekustutusvesi saadakse olemasolevatest tuletõrje hüdrantidest, mis asuvad lähipiirkonna ühisveevõrgu torustikel.

Kavandatavate tegevustega ei kaasne suurõnnetuste ega katastroofide ohtu.

Eelnevat arvesse võttes pole põhjust olulist mõju eeldada.

5 Pluss Arhitektid OÜ. 2026. Ehitusprojekti osa: Arhitektuur. Seletuskiri

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/26

2 SEOS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

2.1 Haabersti linnaosa üldplaneering7

Haabersti linnaosa üldplaneering kehtestati Tallinna Linnavolikogu 20. aprill 2017 otsusega nr 40. Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohaselt on jääb Kadaka tee 88 ja lähiala detailplaneeringu maa-ala idaosa segahoonestusalale, lääne osa korterelamute juhtotstarbega alale. Korterelamute alal võivad paikneda kahe või enama korrusega korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad vaba aja veetmise võimalusi pakkuvad, kaubandus-, teenindus- ja lastehoiuettevõtted. Astangu, Kakumäe, Tiskre ja Pikaliiva asumites on lubatud korruselamute alale rajada ka väikeelamuid. Korterelamute alale detailplaneeringute koostamisel tuleb tagada sujuv üleminek korterelamute alalt pereelamute alale (üleminekuala on vähemalt ühe keskmise pereelamu krundi laiune ala, mida võib hoonestada kuni kahekorruseliste hoonetega, kuid hoonestuses ei tohi tekkida suuri mahulisi kontraste piirnevate aladega). Segahoonestusalal võivad asuda elamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm hooned, millel on linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon, kuid piirkond tervikuna ei moodusta linnaehituslikus mõttes tõmbekeskust.

Planeeringuala jääb üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku arengualale. Need piirkonnad on olemasolevad rohealad, mis kavandatakse jätta osaliselt või täies ulatuses rohealadeks ka tulevikus. Ala hoonestamise võimalikkus ja ulatus määratakse kindlaks detailplaneeringu koostamise käigus läbi viidavatest keskkonnaalastest (taimestiku, loomastiku, linnustiku, elupaigatüüpide jms) uuringutest lähtudes. Rohevõrgustiku arengualadel tuleb detailplaneeringute koostamisel tagada toimiv rohevõrgustiku sidusus ümbritsevate rohestruktuuridega. Rohevõrgustiku arengualadel on prioriteediks loodusväärtuste säilitamine. Alade hoonestamisel pereelamutega on soovitatav mitte planeerida krunte, mille pindala on väiksem kui 1500 m2. Nõutud haljastuseprotsent alal on 40%.

Planeeringuala asub Astangu asumis. Üldplaneeringuga on määratud üldised planeerimis- ja ehitustingimused Astangu ja Mäeküla asumis. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Haabersti linnaosa üldplaneeringuga.

2.2 Tallinna sademevee strateegia aastani 2030

Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrus nr 18 kehtestas Tallinna sademevee strateegia aastani 2030. Planeeringuala jääb Harku järve valgalasse. Sademevee strateegia kohaselt on plaanitud Astangu piirkonna sademeveed juhtida kraavide, Järveotsa oja ja biolodu kaudu Harku järve. Harku järve kesise veekvaliteedi üheks põhjuseks on sinna suubuvate sademevee väljalaskude vesi, lisaks järve väiksus ja kehv veevahetus. Olukorra parendamiseks nähakse ette järgnevaid tegevusi:

• sademevee juhtimiseks koostada Harku järve terviklik sademevee kontseptsioon;

• vähendada Harku järve suunatava Järveotsa ja Harku oja sademevee reostuskoormust lokaalsete meetmete ja järve äärde plaanitud lodu kasutuselevõtuga;

• järve seisundi parandamiseks korraldada järve saneerimine.

Planeeringualale on projekteeritud vertikaaliga imbalasid ja jäetud looduslikke kooslusi, et oleks võimalikult suur sademevee imbumise võimalus. Sademevee juhtimiseks ja immutamiseks projektialalt on

7 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2017. Haabersti linnaosa üldplaneering

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

10/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

projekteeritud kaks kraavi, mis ühendatakse olemasolevate kraavidega. Kavandatav tegevus arvestab sademevee strateegias tooduga.

2.3 Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering8

Projektialal kehtib ”Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering“, mis kehtestati 05.02.2026. Planeeringu protsessi käigus koostati „Tallinnas Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine9“. Detailplaneeringu eesmärk on Kadaka tee 88, 88a ja 88d kinnistute piiride muutmise teel moodustada 11 elamukrunti, 1 ärikrunt, 1 üldkasutatav krunt ja 2 transpordimaa krunti. Planeeringuala suurus on 6,77 ha. Suurim lubatud korterite arv alal on 402. Hoonete suurim lubatud kõrgus on 16 m. Hooned paigutatakse kvartalitena, mille keskele tekivad haljastatud sisehoovid - eesmärk on luua mitmekesine elukeskkond. Detailplaneeringu ülesanne on üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine. Planeeritava maa-ala suurus on 6,46 ha (Joonis 2).

Detailplaneeringus on toodud olulisemad arhitektuurinõuded, nõuded ehitusprojekti koostamiseks, nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks.

8 OÜ Hendrikson & Ko. 2025. Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering.

9 OÜ Hendrikson & Ko. 2017-2020, täiendatud 2021. Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/26

Joonis 2. Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering (detailplaneering nr: DP040760)10

Kavandatava tegevuse käigus viiakse ellu detailplaneeringu lõunaosa, ehk DP esimene etapp – kaheksa kortermaja (Joonis 1). Hooneid ühendavad maa-alused garaažid. Kavandatava tegevuse täpsem kirjeldus on toodud ptk 1.1 ja ehitusloa taotluse seletuskirjades.

10 OÜ Hendrikson & Ko. 2025. Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Põhijoonis

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

12/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE MÕJUALA KESKKONNATINGIMUSED

Projektiala asub Harju maakonnas, Tallinna linnas, Haabersti linnaosas. Projektialast kagu suunas asub Kadaka tee, edela suunas olemasolev kõrghaljasala ning loode ja kirde suunal asuvad käesoleva arenduse järgmise etapina rajatavad äri- ja elamuarenduse kinnistud. Juurdepääs kavandatava tegevuse alale on planeeritud Kadaka teelt ja projekteeritud Jäägrinõmme tänavalt. Kadaka tee lõunapoolsel küljel on ühistranspordipeatus „REHE“.

Kavandatava tegevuse ja selle mõjuala keskkonnatingimuste kirjeldamisel on lähtutud Maa- ja Ruumiameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste ja maardlate kaardirakenduse ning keskkonnaregistri andmetest.

Kavandatava tegevuse ala asub Tallinnas Kadaka tee ja Astangu elurajooni vahelisel, osaliselt võsaga kaetud tühermaal. Kinnistutel olnud hooned on osaliselt lammutatud, paiguti on ala täidetud. Ala kesk- ja põhjaosas paiknevad kraavid. Reljeef uuringualal on kaldu loode suunas. Maapinna absoluutkõrgused uuringupunktide asukohtades on 10,8...16,6 m. Ala jääb mattunud ürgoru edelanõlvale ja nõlva kohal asetsevale meretasandikule. Aluspõhja nõlva (mattunud nooremate setete alla) moodustavad uuringuala lõunaosas graptoliitargilliit ja liivakivi, jäädes >2,4 m sügavusele maapinnast. Ala kesk- ja põhjaosas moodustab oru nõlva ja põhja sinisavi, jäädes põhjaosas >20 m sügavusele maapinnast. Org on täidetud kvaternaari setetega: moreen, savi-, möll- ja liivpinnased ning täitekiht.11

Projektiala asub Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonnas ja jääb Harku järve (VEE2001300) valgalale.

Lähimad vooluveekogud on ca 0,4 km kaugusele kirdesse jääv Iisaku soon (VEE1094200) ja ca 0,44 km läände jääv Järveotsa oja (VEE1176600). Mõlema vooluveekogu kaudu suunatakse sade- ja pinnaseveed Harku järve. Harku järv asub projektialast ca 1,2 km kaugusel loodes. Seisuveekogumi koondseisund oli 2025. aastal väga halb.

Pinnaveetase fikseeriti välitööde12 käigus 0,60...2,20 m sügavusel maapinnast absoluutkõrgusel 10,15...14,40 m. Sademeterohkel perioodil ja lumesulamise ajal võib pinnasevee tase tõusta reljeefi madalamates osades maapinnani. Veetaset mõjutavad ka olemasolevad kraavid.

Aluspõhja veekompleksidest levivad piirkonnas Ordoviitisumi-Kambriumi põhjaveekogum ja Kambriumi- Vendi põhjaveekogum ning Kvaternaari-Männiku-Pelguranna põhjaveekogum. Projektialal on põhjavesi keskmiselt või nõrgalt kaitstud, mis tähendab, et vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult keskmiselt või nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

Taimestiku inventuuri13 tulemusena selgus, et alal esineb erinevaid kasvukohti. Ligikaudu pool kogu planeeringuala territooriumist katab metsastunud ala, teine pool on poollooduslik rohumaa. Kadaka tee ääres, elumaja ümbruses, kasvasid viljapuud. Metsa moodustasid valdavalt alla 20 aastased puud ja põõsad. Metsastunud ala oli väga tihe ja kohati raskesti läbitav, samuti oli rohumaa olnud viimastel aastatel hooldamata ja osaliselt võsastumas. Kokku tuvastati alalt vähemalt 131 liiki rohttaimi ja 31 liiki puittaimi.

Projektialale jäävad III kaitsekategooria liikide arusisaliku ja hariliku rästiku elupaigad ning projektiala edela- ja kirdeossa III kaitsekategooria kimalaseliikide (tume, Shrencki, nõmme-, niidu-, kivi-, soro-, hall, talu-, põld-, karu- ja maakimalane) elupaigad. Lisaks jääb projektialale ja selle lähedusse II kaitsekategooria

11 IPT Projektijuhtimise OÜ. 2018. Kadaka tee 88, 88A ja 88C. Geotehnika aruanne

12 IPT Projektijuhtimise OÜ. 2018. Kadaka tee 88, 88A ja 88C. Geotehnika aruanne

13 OÜ Hendrikson & Ko. 2017-2020, täiendatud 2021. Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/26

taimeliigi nõmmnelgi (Dianthus arenaria), III kaitsekategooria taimeliikide ahtalehise ängelheina (Thalictrum lucidum), aas-karukella (Pulsatilla pratensis) ja roosa merikanni (Armeria maritima) levikuala. Lisaks on projektialal tuvastatud kuklasepesad.

Projektialast ca 400 m kaugusele läände jäävad II kaitsekategooria nahkhiireliikide (põhja-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, tõmmulendlane, nattereri lendlane, habelendlane, pruun-suurkõrv), II kaitsekategooria liigi – hariliku nastiku ja III kaitsekategooria liigi – rabakonna elupaigad. Projektialast ca 100 m kaugusele edelasse jääb III kaitsekategooria liigi – hariliku kärnkonna elupaik.

Projektiala jääb rohevõrgustiku arengualale (Astangu ja Mäeküla arenguala: roheala nr 42) ja suurtulekahju ohu alale. Planeeringuala kõrval asub kavandatava Astangu-Mäeküla kaitseala taotluse ala.

Projektialal ei asu kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte.

Projektiala jääb Astangu ladude jääkreostusobjekti alale (JRA0000157). Keskkonnaportaali jääkreostuse kaardikihile kohaselt on jääkreostus likvideeritud (2015. a seisuga). Lisaks on 2018. aastal läbi viidud täiendavad reostusuuringud Kadaka tee 88 kinnistul ja lähialal.14,15 Kavandatava tegevuse ala on olnud majanduslikus kasutuses (NL mereväeosa laskemoonaladude teenindusrajatised) üle poole sajandi, kuid ulatusliku reostava tegevuse kohta (vedelkütusehoidlad, kütuse käitlemine) andmeid ei ole. Esimese reostusuuringu käigus võeti 4 punktist pinnaseproovid raskmetallide ja naftasaaduste määramiseks. Raskmetallide ja naftasaaduste kontsentratsioonid jäid valdavalt neile kehtestatud sihtarvudest väiksemaks, kuid ühe Kadaka tee äärde rajatud puuraugu täitepinnases fikseeriti elumaa piirarvu ületavas koguses naftasaadusi. Põhjavees jäi naftasaaduste sisaldus piirarvust tublisti väiksemaks. Täiendava reostusuuringu raames rajati 5 puurauku. Visuaalsel vaatlusel maapinnal ja puuraukude pinnases reostusnähte ei tuvastatud, samuti ei olnud tunda iseloomulikku kütusehaisu. Täiendava reostusuuringu alusel sisaldas Kadaka tee äärsel asfaldi freespuruga kaetud alal täitepinnas ca 400 m2 suurusel alal elamumaa piirarvu ületavas koguses naftasaadusi. Täitepinnase kihi keskmine paksus ulatus 0,75 m ja saneerimist vajava pinnase maht ulatus hinnanguliselt 300 m3-ni (~500 tonnini). Otstarbekaks saneerimisviisiks pakuti uuringu kohaselt saastunud pinnase väljakaevamist ja puhtaga asendamist. Kuna naftasaaduste sisaldus jäi tööstusmaa piirarvust väiksemaks, võib seda ladestada tööstusmaale (nt planeeringuala kirde- ja idaossa ehitatava tee alla).

Kavandatava tegevuse alal on radooni sisaldus hinnatud kõrgeks või väga kõrgeks, jäädes hoonestuse aluses pinnases vastavalt Eesti Geoloogiateenistuste Eesti pinnase radoonirisk kaardile vahemikku 100- 150 kBq/m3.

Heiteallikate registri16 andmetel ei paikne planeeringualal heiteallikaid. Lähimaks heiteallikaks on Adven Eesti AS, mis jääb ca 300 m kaugusele idasse. Tegemist on reservkatlamajaga. Välisõhku mõjutavad ka transpordist tulenevad saasteained – planeeringuala piirneb Kadaka teega.

Piirkonna mürataset on modelleeritud Tallinna linna strateegilise mürakaardi koostamise käigus17. Projektialal jääb keskmine summaarne müratase Ld 45-49 dB (Joonis 3). Öine keskmine summaarne müratase Ln on 40-44 dB

14 AS Maves. 2018, Kadaka tee 88 ja lähiala reostusuuring

15 AS Maves. 2018. Kadaka tee 88 täiendav reostusuuring.

16 Heiteallikad, Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (20.09.2026 seisuga)

17 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, 2022. Tallinna linna strateegilise mürakaardi ajakohastamine

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

14/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Joonis 3. Piirkonna summaarne päevane müratase (Väljavõte Maa- ja Ruumiameti geoportaali mürakaardilt)

Kavandatav tegevus ei jää üleujutusohuga alale.

Projekteeritaval alal asuvad sidevarustuse sidekaablid, elektrimaakaabelliinid, välisvalgustus, vee-, sademevee ja kanalisatsioonitorustikud ja olemasolev soojatorustik.

Kavandatava tegevuse ala ei jää ühegi suurõnnetusohuga või ohtliku ettevõtte ohualasse.

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/26

4 PLANEERITAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD OLULISED KESKKONNAMÕJUD

Kavandatava tegevuse keskkonnamõjude hindamisel on erinevate mõjuvaldkondade lõikes lähtutud Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu KSH aruandes esitatud järeldustest ja leevendusmeetmetest. Seejuures tuleb arvestada, et KSH-s hinnati kogu detailplaneeringuala tervikliku väljaarendamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, samas kui käesolev KMH eelhinnang keskendub detailplaneeringu I etapi ehk planeeringuala lõunapoolse osa elluviimisele. Sellest tulenevalt on KSH-s esitatud leevendusmeetmeid käsitletud lähtuvalt I etapis kavandatavate tegevuse iseloomust, mahust ja ruumilisest ulatusest, võttes arvesse nii KSH mõjuanalüüsi käigus tehtud ettepanekuid kui ka käesolevas aruandes eraldi esitatud leevendusmeetmeid. Vajaduse korral on neid täiendatud asjakohaste soovitustega, et ennetada ja vähendada võimalikke ebasoodsaid keskkonnamõjusid. Mõjude hindamisel on asjakohases ulatuses arvestatud ka I etapi seoseid ülejäänud planeeringuala arendamisega ning võimalikke koosmõjusid.

4.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale

KSH18 protsessi käigus toodi välja ettepanekud ja meetmed sotsiaalsele keskkonnale, et vähendada võimalikku ebasoodsat mõju:

Kavandatava linnaruumi (sh avaliku ruumi) kvaliteet ja inimsõbralikkus

Kuna antud piirkond – Kadaka tee ja Kadaka pst ala – on arenevaks elupiirkonnaks, tuleb laiemalt linnaosa tasemel tähelepanu pöörata mitmekülgse avaliku ruumi ja puhkealade tekkimisele Kadaka tee autoteeninduse ja laonduse iseloomuga äri- ja tootmispiirkonnast lääne suunas. Olulist rolli mängib ka teiste uute väljaarendatavate DPde inimmõõtmelisus (nt teedevõrgu ühenduvus, kergliiklusteede olemasolu, puhkealade olemasolu, väliruumi atraktiivsus, mitmekülgsus ja toimivus jms).

Teenuste kättesaadavus

Teenuste parema kättesaadavuse tagamiseks tuleks linnaosa tasandil toetada kohalike äri- ja segahoonestusalade väljakujunemist, mis toetab kasvavat elupiirkonda sagedasti kasutatavate teenustega.

Teatud teenuste tagamine on võimalik ka DP ala siseselt, aga DP lahendus jätab kruntide kõrvalotstarbe osakaalu väga lahtiseks, mistõttu minimaalse stsenaariumi rakendudes realiseeruks vaid krundil 13 ärifunktsiooni 10% ulatuses. Seega toob KSH endiselt välja ohu, et DP alal võib realiseeruda monofunktsionaalne korterelamupiirkond. Seda on võimalik vältida, määrates enamal positsioonidel (näit. pos 6 ja 7) kõrvaotstarvete minimaalsed võimalikud osakaalud suuremaks kui 0%.

Kõrvalfunktsioonide mitmekülgsuse tagamiseks on soovitatav kruntidel 6 ja 7 anda võimalus ka funktsiooni Üh jaoks.

Liiklus

Autokesksuse vähendamiseks tuleb linnaosade tasandil toetada Kadaka tee piirkonnas jalg- ja jalgrattateede ühenduse sidusust ja kvaliteeti ning ühistranspordiühendusi (nii kasutusmugavuse kui ajalise konkurentsivõime mõistes). Lisaks aitab autokesksust vähendada ka rohkemate teenuste kättesaadavus lähialas.

18 OÜ Hendrikson & Ko. 2017-2020, täiendatud 2021. Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

16/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Liiklusmõjude hindamiseks viidi detailplaneeringu käigus läbi iikuvusanalüüs, mille tulemusena töötati välja soovitused (siinkohal toodud kokkuvõtlikult, täpsemalt on võimalik lugeda KSH-st19):

• jalgsi ja jalgrattaga liikumise eelistamine;

• kergliiklusteede võrgustiku parandamine;

• liiklusohutuse parandamine;

• autokesksuse ja parkimisvajaduste vähendamine;

• ühistransporditeenuste parandamine

Kavandatava tegevuse elluviimisel arvestatakse KSH-s toodud soovituste ja meetmetega.

Detailplaneeringu esimese etapi realiseerumine annab võimaluse ala efektiivse kasutuse tõstmiseks ja olemasoleva keskkonna arendamiseks. Praegu üsna korrastamata ja vähese kasutusega ala muudetakse kavandatava tegevuse elluviimisel uueks elupiirkonnaks. Selle käigus korrastatakse tänavad, haljastus ja avalik ruum.

Sotsiaalsele keskkonnale võib kavandatav tegevus negatiivset mõju avaldada eelkõige kasvava liiklussagedusega ehitusetapis, mille tõttu võib suureneda müratase ning mõningal määral tahkete osakeste eraldumine teedelt. Ehitusetapis on liiklussageduse tõus seotud suures osas raskeliiklusega (ehitusmaterjalide vedu). Eelmainitud mõjud on ajutise iseloomuga.

Seoses hoonete rajamisega kasvab piirkonnas kasutusaegne liikluskoormus. Eeldatavalt suureneb ka piirkonnas ühistranspordi kasutajate arv

Inimeste varale kavandatav tegevus eeldatavalt negatiivset mõju ei avalda. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale, sh inimeste tervisele ja varale on väheoluline.

4.2 Mõju pinnasele ja maastikule

KSH-s20 raames teostati pinnaseuuringud, mille käigus tuvastati DP alal pinnasereostus. Täpsemalt on toodud KSH aruandes järgnevad leevendusmeetmed:

Pinnas, potentsiaalne keskkonnareostus

Lammutus- ja ehitustööde käigus (kui rajatakse kaeviseid) tuleb tähelepanu pöörata võimaliku pinnasereostuse esinemisele alal.

Selleks tuleb enne lammutustööde algust kontrollida saastuse olemasolu lammutatava hoone või rajatise ümbruses ja kohtades, kuhu on kavas ajutiselt ladustada lammutamisel tekkiv materjal ja väljakaevatav pinnas. Tööde käigus, kui eemaldatakse hoonete maa-alused osad, kõvakate (asfalt, betoon jms), tuleb koheselt teostada esimene vaatlus võimalike reostuskollete tuvastamiseks. Kõikide kaeviste seinad tuleb visuaalselt kontrollida – tumenenud viirgude esinemine võib viidata reostusele. Väljakaevatud pinnast kontrollitakse pisteliselt organoleptiliselt. Kui kaevise seina vaatlusel võib kahtlustada reostuse olemasolu, kontrollitakse nii väljakaevatud pinnast kui kaevise seina. Reostuse visuaalsel tuvastamisel peab proovide võtmise ja laborianalüüsidega kontrollima inimtegevusest mõjutatud maa-aladel enamlevinud saasteainete - naftasaaduste, fenoolide ja raskmetallide sisaldust. Vajadusel tehakse täiendavad uuringud reostuse täpsemaks kaardistamiseks.

19 OÜ Hendrikson & Ko. 2017-2020, täiendatud 2021. Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

20 OÜ Hendrikson & Ko. 2017-2020, täiendatud 2021. Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/26

KSH keskkonnaseisundi aruande lisas on toodud ka abistavate katsete kirjeldus ja juhuks, kui reostust leitakse ning täiendavate uuringute tegemise metoodika reostuse täpsemaks kaardistamiseks.

DP ala lõunaosast leitud reostuse puhul andis reostusuuring järgmised soovitused:

• Otstarbekamaks saneerimisviisiks on siin saastunud pinnase väljakaevamine ja puhtaga asendamine.

• Kuna naftasaaduste sisaldus jääb tööstusmaa piirarvust väiksemaks, võib seda ladestada tööstusmaale (nt planeeringuala kirde- ja idaossa ehitatava tee alla).

• Olemasolevatel andmetel jääb reostunud kiht põhjavee tasemest kõrgemale ja kaevetöödega tehtavasse süvendisse ei tohiks vesi ilmuda. Juhul, kui sinna koguneb vesi, tuleb see reostusnähtude (veepinnale tekib õlikile) olemasolul enne puhta pinnasega tagasitäitmist eemaldada. Välja-pumpamist tuleb korrata, kuni süvendisse imbuv vesi on visuaalsete reostusnähtudeta. Eemaldatava vee edasise käitluse üle otsustamiseks tuleb sellest teha naftasaaduste analüüs. Veeproovi võib võtta vastavat atesteerimistunnistust omav inimene.

• Pärast puhastustööde lõppu tuleb pädeva isiku poolt koostada saneerimisaruanne, mis esitatakse saneerimiskava nõudvale ametiasutusele (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile). Seetõttu tuleb tööde käik dokumenteerida (pinnase väljakaevaja, ära vedaja ja pinnase ladestamise koht koos mahtude ja kuupäevadega). Soovitatav on teha tööde käigust fotod.

Mõju pinnasele tuleneb eelkõige pinnase hõivamisest, mis toob kaasa pinnase ulatusliku ja pöördumatu mõjutamise. Väljaspool ehitistega hõlmatavaid alasid avaldub mõju pinnasele eelkõige ehitusetapis toimuvate tegevuste kaudu: ehitusmaterjalide ladustamine ja hoiustamine (sealhulgas aladel, mis kavandatavate ehitiste alla ei jää), ehitustranspordi liikumine (ehitusmaterjalide vedu, masinate ja seadmete transport). Tegemist on eeldatavalt ajutise mõjuga ning ehitustegevuse järgselt ala korrastatakse.

Kuna planeeringuala kuulub kõrge radoonisisaldusega pinnaste kategooriasse, tuleb ehitamisel arvestada EVS 840:2023 juhistega.21 Täpsemad meetmed on toodud ptk 4.5.

Planeeringualale jäävate hoonete kasutusaegne mõju pinnasele on pöördumatu. Sellegipoolest võib seda pidada lokaalseks ning väheoluliseks negatiivseks mõjuks.

Maastiku muutus kaasneb uute ehitiste, sh tehnovõrkude, rajamisega. Planeeritava tegevuse iseloomu arvestades ei ole tegevus olulise negatiivse mõjuga, kuna ala võetakse sihtotstarbeliselt kasutusele ja korrastatakse.

4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele

KSH22 toob välja meetmed pinnavee ja põhjavee kaitseks:

Pinnavesi, kanalisatsioon

• Võimalusel olemasolevatest kraavidest kujundada imbkraavid (imbväljad), mis oleks piisavaks puhvriks, et valinguvihmadega kogunev vesi talletada ja bioloogiliselt puhastada enne

21 EVS 840:2023. Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes

22 OÜ Hendrikson & Ko. 2017-2020, täiendatud 2021. Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

18/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

suurematesse vooluveekogudesse juhtimist. Kuna DP ei kavandata olulise reostusohuga tegevusi, ei ole nende (imbkraavide) rajamine justnimelt antud DP alal ilmtingimata hädavajalik.

• Astangu piirkonna teviklikul arendamisel peab olema tagatud sademevee piisav ökoloogiline puhastumine enne Harku järve suunamist (mis toimub käesoleva DP alast eemal).

• Reostunud sademevesi tuleks puhastada enne veejuhtmesse juhtimist lokaalsetes puhastusseadmetes.

• Kuna reeglina puhastatakse hoonete mahus paiknevate parklate põrandaid kemikaalidega, siis tuleb hoonetesiseste parkimiskorruste põrandavesi juhtida reoveekanalisatsiooni.

Põhjavesi

• Ehitustegevuse ajal tuleb tagada, et võimalik (jääk)reostus ei jõuaks põhjavette, seda eriti planeeringuala lõunaosas. Kuna planeering näeb ette hoonetele maa-aluste parklakorruste rajamist, siis tuleb arvestada reostusohuga ka kaevetööde käigus.

• Ehitustööde käigus peab masinate hooldus, tankimine ja parkimine toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel, kust võimalike lekete korral kütused vahetult pinnasele ja põhjavette ei satu.

• Maa-aluste korruste kaevetest välja pumbatav pinnase- ja sademevesi tuleb vastava kokkuleppe alusel juhtida linna ühiskanalisatsiooni või immutada pinnasesse vahetult planeeringualal. Vajadusel tuleb rajada ajutine ülevooluga settebassein, et tagada välja pumbatava pinnasevee piisav settimine enne pinnasesse immutamist. Vee pinnasesse immutamisel tuleb tagada selle nõuetele vastavus (sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest).

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub ala nõrgalt või keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatava tegevuse käigus ei ole ette näha olulist kemikaalikasutust ja sellest lähtuda võivat reostust. Käitise tegevuse käigus kasutatavate kemikaalide loetelu piirdub tavapärase puhastuskeemia, seadmete hoolduskemikaalide ning kütustega.

KSH23 käigus läbi viidud reostusuuringu alusel oli reostunud pinnase puhul tegemist vana, kauaseisnud, vähelenduva ja vees halvasti lahustuva naftasaadusega. Olemasolevatel andmetel jääb reostunud kiht põhjavee tasemest kõrgemale ja kaevetöödega tehtavasse süvendisse ei tohiks vesi ilmuda. Kui sinna koguneb vesi, tuleb see reostusnähtude olemasolul enne puhta pinnasega tagasitäitmist eemaldada ja käidelda vastavalt nõuetele. Väljapumpamist tuleb korrata, kuni süvendisse imbuv vesi on visuaalsete reostusnähtudeta.

Kavandatava tegevuse kasutusetapis suunatakse tekkiv olmereovesi vastava lepingu alusel linna ühiskanalisatsiooni.

Maa-aluste korruste rajamisel võib osutuda vajalikuks pinnasevee ajutine välja pumpamine kaevetest, kui seda tehakse isoleeritult, siis põhjavee kvalitatiivset ja kvantitatiivset seisundit tegevus ei mõjuta. Kasutusetapis ei ole põhjust eeldada põhjavee reostumise ohtu.

Kavandatav tegevus võib läbi hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga kui kommunikatsioonide rajamisel järgitakse õigusaktides toodud nõudeid.

23 OÜ Hendrikson & Ko. 2017-2020, täiendatud 2021. Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/26

4.4 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra ja vibratsiooni tasemele

Kadaka tee 88 ja lähiala DP lahenduse jaoks andis KSH24 järgmised soovitused müra mõju leevendamiseks:

Müra

• Nõuded eluruumide rajamisel: o Kavandades eluruume (elu ja magamisruumid korteris) Kadaka tee äärsete hoonete

teepoolsele küljele (pos 7 ja 10...13) on standardi kohane välispiirde ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w+Ctr) 40 dB, hoonete vaiksematel hoovipoolsetel külgedel võib rakendada 5 dB võrra madalamaid nõudeid, kuid samas võib kogu hoone puhul lähtuda ka ühtsetest nõuetest (ehk 40 dB),

o Kavandades eluruume (elu ja magamisruumid korteris) Kadaka teest kaugemale jäävates hoonetes (pos 1…6 ja pos 8…9) on standardi kohane välispiirde ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w+Ctr) minimaalselt 35 dB (soovitatavalt samuti 40 dB).

• Nõuded äripindade rajamisel: o Bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide (administratiivruumid) rajamisel (pos

6, 7, 13) on välispiirde ühisisolatsiooni nõue R’tr,s,w+Ctr minimaalselt 30 dB (soovitatavalt 35 dB).

• Tiheda liiklusega ning vastavalt ka kõrgema mürafooniga tänavate poolsed küljed on võimalusel soovitatav maksimaalses mahus jätta üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (trepikojad, koridorid, korterite puhul ka köök, wc, vannituba jm abiruumid). Eluruumide rajamisel on soovitatav magamisruumid paigutada hoonete hoovipoolsele küljele. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui arvestada teoreetilise maksimaalse liiklusprognoosiga olukorras, kus planeeringualaga piirnev Kadaka tee pikendus peaks muudetama piirkonna peamiseks magistraaltänavaks (millega kaasneb ca 5 dB suurem müratase), tuleb Kadaka tee ääres lähtuda eespool tooduga võrreldes 5 dB võrra rangematest välispiirde heliisolatsiooninõuetest ning sel juhul on Kadaka tee äärsete positsioonide (pos 10, 11, 12) puhul soovitatav 100% elamumaade (II kategooria alad) asemel kavandada äri- ja elamu segafunktsiooniga hoonestusalad (III kategooria), mille puhul ei ole piirväärtuse ületamist ette näha. Samas on magistraaltänava rajamine pigem teoreetiline arenguperspektiiv, millest lähtumine ei pruugi tänasel päeval olla asjakohane. Samuti võib välja tuua, et II kategooria eluhoonete nõuded on Kadaka tee pikenduse äärsete hoonete teepoolsel küljel täidetud ka mürakaardi koostamiseks kasutatud liiklusprognoosist (6000 a/ööp) kaks korda suurema liikluskoormuse korral.

Õhusaaste

• Planeeritav ala ja selle ümbrus (sh teekate) on soovitatav hoida regulaarselt võimalikult puhtana (tolmuvabana) vähendamaks võimalikku teetolmu lendumist ning aasta keskmisest kõrgemate saasteainete (eelkõige PM10 kui normilähedasema saasteaine) kontsentratsioonide teket.

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemed on välja toodud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”25. Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

24 OÜ Hendrikson & Ko. 2017-2020, täiendatud 2021. Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

25 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

20/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt ehk üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbe alusel määratakse mürakategooriad.

Planeeritav tegevus peab vastama II kategooria müra piir- ja sihtväärtustele. Vastavalt määruses nr 71 välja toodud müra normtasemetele on II kategooria aladel liiklusmüra päevane (Ld) piirväärtus on 60/65 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja sihtväärtus 55 dB ning öine (Ln) piirväärtus 55/60 dB ja sihtväärtus 50 dB.

Ehitusetapis võib suureneda müratase ning mõningal määral tahkete osakeste eraldumine väiksema liiklussagedusega teedelt, kuna kasvab raskeliikluse osakaal (ehitusmaterjalide vedu). Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Tegemist on ajutise ja lühiajalise mõjuga, mis ei ole KeHJS mõistes oluline. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd tuleb läbi viia tööpäevadel kella 07.00-19.00.

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see mõju on lühiajaline. Kasutusaegselt lisandub liikluskoormus ning sellega seoses kasvab ka piirkonna müratase. Samas, mürataseme tõus ei ole eeldatavalt suur.

Välisõhu hea kvaliteedi tagamiseks tuleb minimaliseerida ehitusaegse tolmu teket. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Seetõttu ei ole vajalike meetmete rakendamisel ette näha ebasoodsaid mõjusid välisõhu kvaliteedile.

Alal ei ole olulisi vibratsiooniallikaid, kuid ehitusaegselt tuleb jälgida, et vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 326 toodud piirväärtuseid. Teadaoleva info kohaselt ei teki kavandatavast tegevusest kasutusaegselt ülemäärast vibratsiooni, seega kasutusaegne mõju vibratsiooni tasemele puudub.

4.5 Mõju valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna eraldumisele

Kavandatava tegevusega kaasneb ala võsast korrastamine (sh ka puude raiumine), mistõttu looduslikud valgustingimused muutuvad. Ehitustööde käigus toimub ka ehitusobjekti kunstlik valgustamine, kuid eelnevast tulenev keskkonnamõju on eeldatavalt mitteoluline.

Kasutusperioodil võib tekkida mõningane muutus soojuse eraldumises, sõltuvalt hoonete rajamiseks kasutavatest materjalitüübist, kuid eelhinnangu koostamise ajal sellekohased andmed puuduvad.

Radoon on looduslik kiirguse allikas. Peamine radooniallikas Eestis on pinnas. Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi tõttu. Radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähki haigestumise risk. Kuna piirkond jääb kõrge radoonisisaldusega pinnasega alale, siis on oluline kasutusele võtta asjakohased radooni vähendamise meetmed, juhindudes standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele.

26 https://www.riigiteataja.ee/akt/103102025022

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/26

Meetmed, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks27,28:

• hea ehituskvaliteet;

• maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine;

• tarindite radoonikindlad lahendused (radooni kogumissüsteem pinnase ventileerimiseks);

• võimalikult väheste läbiviikudega vundamendi planeerimine.

Vajalike meetmete rakendamisel ei ole kavandatava tegevusega kaasnevalt ette näha olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha.

4.6 Mõju looduskaitselistele objektidele, taimestikule ja loomastikule

KSH-s29 on toodud järgnevad meetmed taimestiku, loomastiku ja putukate kaitseks:

Taimestik

• Säilitada ahtalehise ängelheina kasvukoht. Liigi säilimiseks on vajalik ühekordne ja hiline niitmisaeg - augusti teises pooles ning heina koristamine kasvukohas, et seemned saaksid levida.

• Lisaks ahtalehise ängelheina kasvukohale tuleb planeeringulahendusel tähistada ning säilitada planeeringuala idaservas asuv nõmmnelgi, aas-karukella ja roosa merikanni kasvukoht. Liikide säilimiseks on vajalik ühekordne ja hiline niitmisaeg - septembri teises pooles et seemned jõuaksid valmida ja saaksid levida. Niidetud hein tuleb eemaldada, et piirata mullaviljakuse suurenemist. Alale ei tohiks istutada puid ja põõsaid – niidukooslus peab säilima avatuna.

• Kaitsealuste liikide kasvualal tuleb vältida tallamist nii ehitus- kui ka kasutusperioodil.

• Kahjustuste vältimiseks tuleb inimeste teadlikkust tõsta ja teavitada liigikaitsest ning sealsetest kasvukohtadest. Selleks on soovitatav paigaldada infotahvlid vastava sisuga.

• Ehitustegevusel tuleb vältida säilitatavate kasvukohtade kasutamist laoplatsina, pinnase ladustamise kohana, juurdesõiduteena või muu taolise tegevusena, mis kahjustaks liikide säilimist planeeringualal. Ehitusprotsessile eelnevalt on vaja säilitatavad alad piirata ajutise piirdega, et vältida nende kahjustamist ehitustööde ajal. Depressioonilehtri vältimiseks tuleb ahtalehise ängelheina kasvukoha ümber toimuvate ehitustööde ajaks rajada vundamendi kaevised veetiheda sulundseinaga.

• Enne ehitustegevuse algust tuleb teha uus kaitsealuste taimeliikide inventuur, mille käigus täpsustatakse ümber asustatavad kaitstavate liikide isendid, mis jäävad väljapoole säilitatavaid alasid. Inventuuri käigus anda ka soovitused ümberasustamiseks planeeringuala piires või mujale.

• Kaitsealuste liikide naabruses kasvavat hobuoblikat (Rumex confertus) mis on invasiivne võõrliik, tuleks mehaaniliselt tõrjuda. Kuna sellel liigil on võime levida lisaks seemnelisele paljunemisele ka juurte kaudu, soovitame lõigata läbi hobuoblikate isendite juured ca 10 - 20 cm sügavuselt – kaks korda vegetatsiooniperioodi jooksul.

• Arvestades, et vastavalt Haabersti linnaosa üldplaneeringule on tegemist rohevõrgustiku arengualaga, antakse lisaks kaitsealuste taimeliikide temaatikale KSH-s soovitus DP lahenduse ellu

27 Radolab OÜ, 2018. Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne. Kadaka tee 88, 88a ja 88c, Tallinn.

28 OÜ Hendrikson & Ko. 2017-2020, täiendatud 2021. Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

29 OÜ Hendrikson & Ko. 2017-2020, täiendatud 2021. Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

22/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

viimisel võimalikult maksimaalsel määral säilitada kõrghaljastust, eelkõige väärtuslikku kõrghaljastust.

Linnustik

• Pimedal ajal pidevalt põlev valgustus võib avaldada negatiivset mõju lindude füsioloogiale ja käitumisele. Kui alale on kavandatud välisvalgustus, tuleks see varustada liikumisanduritega.

• Ehitusprojektiga tuleb lahendada 20–30 betoonmaterjalist pesakasti rajamine laululindudele (eelkõige piiritaja, aga ka nt kuldnokk) hoonete külge või fassaadi sisse. Pesakastid peaksid kindlasti olema puhastamiseks avatavad. Kui paigutada samale hoonele mitu kasti, võiks nende vahe olla vähemalt 2 m.

• Piiritaja kasti parameetrid: o Põhja sisemõõt: ca 15x25 cm o Kasti sisekõrgus: ca 10-13 cm o Lennuava laius: 5-7 cm o Kasti kõrgus maast: ca 5-8 m

• Kuldnoka kasti parameetrid: o Põhja sisemõõt: ca 15x15 cm o Kasti sisekõrgus: ca 25-35 cm o Lennuava laius: 50 mm o Kasti kõrgus maast: ca 3-6 m

• Paigaldada ala põhjaosas säilitatavasse metsa neli „tihase“ pesakasti värvulise suurusega puistuliikidele (nt tihased, must-kärbsenäpp, punarind).

• Tihase kasti parameetrid: o Põhja sisemõõt: ca 12x12 cm

o Kasti sisekõrgus: ca 20-30 cm

o Lennuava laius: 3-3,5 cm

o Kasti kõrgus maast: ca 3-4 m (veidi kõrgemal kui tavapäraselt metsadesse soovitatud 2-3 m, kuna linnaservas võiks kast olla inimese käeulatusest kõrgemal).

• Et suurendada alal lindude toitumisvõimalusi, kasutada haljastuse puu- ja põõsarindes söödavate marjadega liike (nt pihlakas, aroonia, punane sõstar).

Kimalased ja päevaliblikad:

• Lisaks säilitatavatele kaitstavate liikide kasvukohtadele nähakse planeeringulahendusega ette niidukooslustega alad, mida tuleb niita kord aastas (augusti lõpp või septembri algus). Nendele aladele tuleb külvata kimalaste lemmiktaimi (nt ussikeel, jumikas, äiatar, iminõges), et tagada kimalastele soodsad toitumistingimused.

• Kavandatavatel rohealadel vältida elustikuneutraalseid ja madala elustikuväärtusega taimeliike ning eelistada dekoratiivseid meetaimedest puid, põõsaid või püsikuid.

• Detailsemalt on soovituslikke meetmeid kirjeldatud KSH aruande ptk 6.4.3.

Nahkhiired

Et vältida valgustuse võimalikku ebasoodsat mõju nahkhiirtele, on planeeringu elluviimisel oluline arvestada järgmiste meetmetega:

• Välisvalgustuseks tuleb kasutada üldjuhul valgusreostust mitte tekitavaid valgusteid, mis on paigaldatud selliselt ja mida kasutatakse viisil, et on tagatud energia minimaalne tarbimine ja valguse mitte levimine sihtkohtadest eemale.

• Valgustuse projekteerimisel tuleks lähtuda normide miinimumnõuetest ja mitte neid ületada.

• Välisvalgustuseks kasutatakse valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) on 0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb need varjestada.

• Soovitatav on kasutada mittesümmeetrilise valgusnurgaga valgusteid.

• Öisel ajal tuleb vähendada välisvalgustuse taset vähemalt 50% või kasutada liikumissensoritega valgusteid.

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/26

• Vältida tuleks valgustust, mis emiteerib alla 540 nm lainepikkusega valgust ja mille värvustemperatuur on alla 2700k.

Rohevõrgustik

• Rohevõrgustiku toimimiseks on väga oluline tagada, et samasugust uut koridoride paiknemist järgiksid ka ala naaberplaneeringud ning ülejäänud maakasutus piirkonnas.

• Kuna üldplaneeringus ette nähtud rohekoridori laiuseks on ÜP joonisel märgitud 50 m, tuleks selle rangeks järgimiseks planeeringu lahendust kohendada nii, et see võimaldaks 50 m laiuse koridori loomist käesoleva DP ala piires või tagada 50 m laius koostöös naaberala planeeringuga (osaliselt ühe DP alal, osaliselt teise DP alal). (Käesoleva KSH aruande koostajate hinnangul ei ole see ilmtingimata hädavajalik, juhul kui koridori efektiivne toimimine tagatakse sobiva maastikukujundusega.)

Kavandatav tegevus arvestab nii detailplaneeringus kui ka planeerimise protsessi käigus läbi viidud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitatud leevendusmeetmetega. Siinkohal on toodud kokkuvõtlikult soovitused haljastusprojektist30 olemasoleva elurikkuse ja haljastuse kaitseks:

• Projektialal on tuvastatud kuklasepesasid. Enne ehitustööde algust tuleb teisaldada kuklasepesad. Ehitustööd kuklasepesade asukohas on lubatud vaid juhul, kui liigid on eelnevalt Keskkonnaameti loal ümber asustatud.

• Säilitatavad puude võra tuleb valikuliselt piirata, sest haljastust ei ole hooldatud. Ehitustööde ajal tuleb vältida olemasolevate puude puukoorte ja juurestike vigastamist.

• Projektialale jäävad ahtalehise ängelheina kasvukohad, mis tuleb säilitada hoovialas tervikalana. Ehitustööde ajal piiratakse ehitatava kvartali keskele jääv kasvuala 2 m kõrguse aiaga. Aed peab olema püsiv ja kindel, piiratud alal ei tohi liikuda inimesed ega tehnika. Piiratud alale ei tohi laotada ehitusmaterjale või ehituspüstakuid ja sellel on keelatud parkimine. Piiratud ala peab jääma looduslikuks ja sellele ei tohi tekitada looduslikku olukorda püsivalt muutvaid kahjustusi.

• II kaitsekategooria taimeliigi nõmmnelk, III kaitsekategooria liikide aas-karukell ja roosa merikanni kasvukohad ei jää projektiga hõlmatud alale. Nende liikide täiendaval leidmisel tuleb teostada nende ümberistutamine31.

• Puude raiumine ja ehitustööd on soovitav läbi viia väljaspool lindude pesitsuse ja poegade üleskasvatamisperioodi (töid teostada augustist aprillini).

• Projektiala edelaossa III kaitsekategooria kimalaseliikide (tume, Shrencki, nõmme-, niidu-, kivi-, soro-, hall, talu-, põld-, karu- ja maakimalane) elupaigad. Kimalaste arvukus ja käekäik sõltub suures osas toiduressursi olemasolust ja seda varakevadest kuni sügiseni. Seetõttu on oluline erinevatel aegadel õitsevate taimede olemasolu sobilikus elupaigas. Kavandatava tegevuse elluviimisel kaob ehitiste ja rajatiste alla jääv ala kui kimalaste toitumis- ja elupaik. Projektialale planeeritav haljastus on tolmeldajatekeskne. Haljastus kavandatakse kodumaistest meetaimedena tuntud liikidest, mis pakuvad nektarit ja õietolmui kevadest sügiseni.

Projektialale jäävad III kaitsekategooria liikide arusisaliku ja hariliku rästiku elupaigad. Need liigid on Eestis arvukad ja ei ole tugevalt ohustatud. Olulist mõju liigi seisundile ei ole.

Mõju taimestikule ja loomastikule avaldub eelkõige ehitusperioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste (sh teed) püstitamiseks. Ehitusmasinate müra võib peletada linde ja loomi ning hävib

30 Lande OÜ. Kadakadabra korterielamud I etapi haljastusprojekt.

31 Vabariigi Valitsuse määrus nr 248 (vastu võetud 15.07.2004) “Kaitsealuse liigi isendi ümberistutamise kord” https://www.riigiteataja.ee/et/akt/783077?leiaKehtiv

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

24/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

hoonete alla jääv taimestik. Ehitusaegne mõju, välja arvatud taimestiku hävimine, on siiski ajutise ja lühiajalise iseloomuga ning eeldatavalt mitteoluline.

Detailsemalt saab haljastusemeetmete- ja elurikkuse säilitamise soovituste kohta kavandatava tegevuse alal lugeda haljastusprojektist32.

Eelmainitud leevendusmeetmeid järgides on mõju kaitsealustele liikidele väheoluline.

4.7 Mõju kultuuripärandile

Planeeringualal ei asu kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte, seega neile mõju puudub.

4.8 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine

Arvestades planeeringuala asukohta ja kavandatud planeeringulahendust, ei ole ette näha detailplaneeringu elluviimisega, nii ehitus- kui ka kasutusperioodil, olulist mõju, mis intensiivistaks kliimamuutusi, sh ei ole ette näha KHG heite olulist suurenemist. Suuremateks KHG heite allikateks on ehitusmaterjalide tootmisest ja majade kasutusest (küte, ventilatsioon) tulenev heide.

Ette ei ole näha ka kliimamuutusest tulenevate oluliste negatiivsete mõjude intensiivistumist. Tulenevalt asjaolust, et kavandatakse tegevust, mille käigus hoonestatakse looduslikult taimestatud ala, võib eeldada soojussaare efekti intensiivistumist piirkonnast. Eelnevat on võimalik aga leevendada tagades rohe- ja sinialade võimalikult suure osakaalu nii kinnistul kui ka kvartalis üldiselt. Kavandatava tegevuse ala ja selle lähiümbrus ei asu üleujutusohuga piirkonnas.

4.9 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu KSH33 aruandes on kumulatiivseid mõjusid käistletud läbivalt erinevate mõjuvaldkondade hindamisel, arvestades ka teiste lähipiirkonna detailplaneeringute elluviimisega kaasnevaid muutusi. Koosmõjusid on eelkõige käistletud liikluskoormuse ja müra, linnaruumi ja teenuste kättesaadavuse, taimestiku, linnustiku, rohevõrgustiku ning sademevee valdkondades. Kõige konkreetsemalt on kumulatiivseid mõjusid hinnatud liiklusmüra modelleerimise, kus on arestatud naaberplaneeringute realiseerimisest tuleneva liikluskoormuse kasvuga. KSH kohaselt suureneb liiklusest tingitud müratase mõnevõrra, kuid asjakohaste leevendusmeetmete rakendamisel on võimalik tagada nõuetekohased akustilised tingimused. Koosmõjude hindamise ulatus sõltus teiste arenduste kohta kättesaadava teabe olemasolust.

Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teiste samas piirkonnas toimuvate samalaadsete tegevustega. Kuna kavandatava tegevuse täpne elluviimise aeg pole teada, ei saa mõju olulisust käesolevas aruandes täpsemalt hinnata.

Maa-ala hõivamisel on pöördumatu mõju kavandatava tegevuse alal paiknevale pinnasele. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja ajutised.

32 Lande OÜ. Kadakadabra korterielamud I etapi haljastusprojekt.

33 OÜ Hendrikson & Ko. 2017-2020, täiendatud 2021. Kadaka tee 88 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25/26

Detailplaneeringu I etapi elluviimisel ei kaasne piiriülest mõju.

Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang

26/26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

EELHINDAMISE JÄRELDUS

Käesolev keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhindamine on koostatud Jäägrinõmme tänav T1 // Jäägrinõmme tn 1 // 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 15 // Kadaka tee 88 // 88a // Kadaka tee T7 // Kadaka tee T14 kinnistute ehitusloa taotluse alusel kavandatavatele tegevustele.

KMH eelhindamise eesmärgiks oli anda otsustajatele informatsiooni kaasnevatest keskkonnamõjudest ja nende leevendamise võimalustest ning keskkonnamõju hindamise vajadusest. Aruandes esitatud teave peaks olema piisav otsuste tegemiseks ning võimalike keskkonnamõjude mõistmiseks. Iga sellise aruandega kaasneb siiski teatud määramatus andmete piiratuse, nende tõlgendamise jms tõttu.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada kavandatava tegevuse elluviimisel ja hoonete sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) kavandatava tegevuse realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi,

millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine;

2) kavandatava tegevuse realiseerimine leevendusmeetmete kasutamisel ei avalda olulist negatiivset

mõju kaitsealustele looduse üksikobjektidele ning kaitsealadele;

3) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega

kaasneb mõnevõrra olemasoleva liikluskoormuse ja mürataseme suurenemine kuid ei ole ette

näha õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

4) alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

5) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese

lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Olemasoleva informatsiooni põhjal on võimalik aga välja tuua, et kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb

arvestada, et alal on leitud naftasaadustega reostunud pinnast.

Kavandatava tegevuse alale jääb ahtalehise ängelheina kasvukoht, mis tuleb säilitada hoovialas

tervikalana.

Puude raiumine ja ehitustööd on soovitav läbi viia väljaspool lindude pesitsuse ja poegade üleskasvatamisperioodi (töid teostada augustist aprillini).

Lisaks, kuna detailplaneeringuala jääb kõrge radoonisisaldusega pinnasega alale, siis on oluline kasutusele võtta asjakohased radooni vähendamise meetmed, juhindudes standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Vajalike meetmete rakendamisel ei ole kavandatava tegevusega ette näha olulisi ebasoodsaid mõjusid.