1.1 Kas loomuliku valgustuse all on silmas peetud päikesevalguse juhtimist ruumi ja varjatud alale ?
Praktikas lähtume standardist „Päevavalgus hoonetes“ EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC: EVS-EN 12464-1 ja ruumi kasutusotstarbest.
1.2 Kas kunstlikku valgustus (valgustid) võib ka küllaldase loomuliku valgustuse saamiseks jaoks rakendada?
Kunstlik valgustus on vajalik loomuliku valgustuse täiendamiseks.
1.2 Milliseid valgustuse kohta standardeid, juhendeid või õigusakte on silmas peetud järgida?
Lisaks määrusele nr. 62 tuleb lähtuda standardist „Päevavalgus hoonetes“ EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC: EVS-EN 12464-1 ja standardist „Valgus ja valgustatus“ EVS-EN 12464-1:2021.
1.3 Mis valgustuse kvaliteedinäitajaid tuleb tagada (valgustihedus, valgustuse ühtlus, valguse kvaliteet, valgus tugevus, värelus, spekter, värvitemperatuur,UV-valgus jne)?
Valgustuse kvaliteeti hindamisel lähtume kehtivatest standarditest ja nõuetest ning ruumi kasutusotstarbest.
1.4 Kas erinevate ruumide ja nende erinevate kasutusotstarvete tõttu on erinevad valgustuse nõuded teenuse osutamise ruumides?
Valgustuse piisavuse hindamisel arvestatakse ruumi kasutusotstarvet, seal tehtavaid tegevusi ning teenusesaajate vanusest ja tervislikust seisundist tulenevaid vajadusi. Lähtuda tuleb standardist „Päevavalgus hoonetes“ EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC: EVS-EN 12464-1 ja standardist „Valgus ja valgustatus“ EVS-EN 12464-1:2021.
1.5 Kas on erisusi projekteeritavatel ,ehitatavatel või olemasolevatel hoonetel antud määruse mõistes?
Ei ole erisusi.
1.6 Milliseid meetmeid hoone projekteerimise/ehitamise ajal peaks rakendama, et teenuseosutaja ei peaks hiljem antud murega tegelema ja Terviseamet riikliku või haldusjärelevalvet kaebuste põhjal alustama?
Lähtuda tuleb kehtivast seadusandlusest ja eelviidatud standarditest. Oluline on Terviseameti kaasamine juba projekteerimise ajal.



2. Lõige 4
2.1 Kaua (ajaline mõõde- tundi või päevi) teenuse osutamise ruumis/ruumides võib õhutemperatuur olla üle 27 kraadi enne Terviseameti sekkumist?
Nõude kohaselt peab teenuseosutaja rakendama meetmeid temperatuuri üle 27 °C tõusmise mõju vähendamiseks, arvestades ruumi kasutaja vajadustega ja ruumi kasutusotstarbega. Tegemist on kohustusega, mis tekib nimetatud temperatuuripiiri ületamisel, mitte alles pärast kindla aja möödumist.
2.2 Milliseid meetmeid peaks teenuseosutaja rakendama temperatuuri üle 27 kraadi vähendamiseks olemasoleval hoonel?
Valima peab olukorrale sobivad meetmed, arvestades ruumi kasutaja vajadustega ja ruumi kasutusotstarbega ning hoone eripäraga.
2.3 Juhul, kui suvisel perioodil öö välistingimuste õhutemperatuur ei lange päeva välistingimuste temperatuuri suhtes oluliselt (mida on viimaste aastate suvedel juhtunud) ja akende kaudu tuulutamine ei anna tulemust, siis mis meetmeid tuleks rakendada, et ruumi sisetemperatuur üle 27 kraadi ei oleks sellel perioodil või on tegemist eriolukorraga ja siis antud nõue ei kehti?
Kaaluda tuleb täiendatavate meetmete rakendamist teenuseosutaja poolt. Teenuseosutaja saab otsustada, milliseid lahendusi kasutada, tulenevalt hoone eripärast ja teenusesaaja vajadustest.
2.4 Milline on teenuse osutamise ruumides minimaalne lubatud temperatuur ( määrusest seda ei leia)?
Määruse nr. 62 kohaselt tuleb ruumides, kus teenusesaajad viibivad pikemat aega, tagada siseõhu temperatuur, mis vastab nende vanusest ja terviseseisundist tulenevatele vajadustele.
2.5 Milline on vanusest ja terviseseisundi vajadusest tulenevad temperatuurid või nende vahemik?
Praktikas lähtume juhtumipõhiselt, ruumi kasutaja vajadusest ja ruumi kasutusotstarbest.
2.6 Kas on erisusi projekteeritavatel ,ehitatavatel või olemasolevatel hoonetel antud määruse mõistes?
Kõik hooned, nii projekteeritavad, ehitatavad kui ja juba olemasolevad, peavad vastama nõuetele.
2.7 Milliseid meetmeid hoone projekteerimise/ehitamise ajal peaks rakendama, et teenuseosutaja ei peaks hiljem antud murega tegelema ja Terviseamet riikliku või haldusjärelevalvet kaebuste põhjal alustama?
Lähtuda tuleb kehtivast seadusandlusest ja standarditest. Oluline on Terviseameti kaasamine juba projekteerimise ajal.
3. Rahvatervishoiu seadus § 32 järgi Riikliku ja haldusjärelevalve tegija on Terviseamet, palun selgitada:
3.1 Millised on Terviseameti õigused ja kohustused riikliku või haldusjärelevalve käigus teenusepakkuja suhtes antud määruse osas?
Rahvatervishoiu seaduse § 32 lõige 1 kohaselt teeb Terviseamet riiklikku ja haldusjärelevalvet seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle, sealhulgas kohaldada korrakaitseseaduse erimeetmeid (RTHS § 33).
3.2 Milliseid karistusi/sanktsioone ja mille alusel saab Terviseamet õiguslikult rakendada, kui teenuseosutaja antud määruse näiteks § 4 lg 1 või lg 4 ei järgi?
Vabariigi Valitsuse seaduse, korrakaitseseaduse ja rahvatervishoiu seaduse alusel võib Terviseamet nõuetele mittevastavuse tuvastamisel rakendada asjakohaseid järelevalve meetmeid, sealhulgas vajaduse korral teha ettekirjutus koos sunniraha hoiatusega puuduste kõrvaldamiseks ja olukorra õigusaktidega kooskõlla viimiseks.
3.3 Milline on välja kujunenud praktika riikliku või haldusjärelevalve käigus ja mis karistusi on rakendatud antud määruse näiteks § 4 lg 1 või lg 4 osas?
Vaata p 3.2.
Terviseameti eesmärgiks on läbi viia tulemuslikku ja tõhusat järelevalvet, st karistus ei ole iseenesest eesmärk, vaid puuduste kõrvaldamine parimal võimalikul ja operatiivsel viisil.