Puiestee tn 8 766 9900 ak EE491010202000577004

68203 Valga [email protected] SEB Pank AS

rg-kood 77000507 www.valga.ee

VALGA VALLAVALITSUS

Planeeringu menetlusse kaasatud asutused

nimekirja alusel

Meie: kuupäev digiallkirjas nr 9-1.3/3960

Detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta

ettepanekute küsimine

Austatud planeeringu menetlusse kaasatu

Valga Vallavolikogu on algatanud 24.09.2026 otsusega nr 43 Valga linna Võru tn 22a maaüksuse

ja selle lähiala detailplaneeringu koostamise ning jätnud algatamata keskkonnamõju strateegilise

hindamise. Detailplaneeringu menetlemiseks ja koostamiseks on e-ehituse platvormil PLANIS

registreeritud detailplaneering nr 30119076. Lisaks on detailplaneeringu algatamise ja KSH

algatamata jätmise otsusega võimalik tutvuda Valga valla veebilehel. 08.10.2026 saadeti Teile

PLANISe kaudu infoteavitus detailplaneeringu algatamise kohta, mis sisaldab kehtiva

üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut.

Arvestades asjaoluga, et asutakse koostama üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldavat detailplaneeringut, siis planeerimisseaduse § 142 lõike 2 järgi kohaldatakse

detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Sellest

tulenevalt on oluline küsida detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekuid koostöö

tegijatelt ja kaasatutelt. Ettepanekud lähteseisukohtade täiendamiseks palume esitada hiljemalt

16.11.2026. a.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Mart Kase

vallavanem

2

Lisa: Valga Vallavolikogu 24.09.2026 otsus nt 43

Lenna Hingla

5860 1234

[email protected]

Lisa 1

Valga Vallavolikogu

24.09.2026 otsusele nr 43

DETAILPLANEERINGUALA PIIR JA LÄHTESEISUKOHAD

Valga valla Valga linna Võru tn 22a maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

1. Planeeringuala ja planeeringuala piir

Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 0,48 ha. Planeeringuala piir on näidatud skeemil 1.

Skeem 1. Planeeringuala piir (aluskaart: MaRu 2026)

Planeeringuala asub Valga linnas Võru tänava ääres väljakujunenud linnalises keskkonnas ning

linna keskuse lähialal. Planeeringuala ümbritseb mitmekesine hoonestus, sealhulgas elamu-, äri-

ja tootmisfunktsiooniga hooned. Piirkond on hästi ligipääsetav ning varustatud vajaliku tehnilise

taristuga. Detailplaneeringuala koosseisu on arvatud järgmised katastriüksused:

− Terviklikult Võru tn 22a (tunnus 85401:008:1010, katastriüksuse sihtotstarve elamumaa

100%, pindala 2 612 m2),

− Osaliselt Võru tänav T2 (tunnus 85501:001:1210, katastriüksuse sihtotstarve

transpordimaa 100%, pindala 22 324 m2),

− Osaliselt Narva tänav (tunnus 85401:008:0008, katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa

100%, pindala 3 674 m2).

2

2. Linnaruumi analüüs planeeringu koostamiseks

Planeeringuala asub Valga linna linnakeskuse lähialal Kapstamõisa asumis, piirnedes Võru

tänavaga, mis on üks olulisemaid peatänavaid ja ühendusteid lõuna suunal. Planeeringuala lähialal

paiknevad olulised keskusele omased teenused, eelkõige kaubandus ja haridusasutused. Samas on

ka jalgsikäigu kaugusel Valga raudteejaam. Planeeringuala paikneb ligikaudu 500 meetri kaugusel

Valga linna peamisest arenguteljest raudteejaam – Vabaduse tänav – Kesk tänav – Keskväljak,

mistõttu jääb planeeringuala keskuse funktsionaalsesse mõjualasse.

Planeeringuala kontaktalal domineerivad maakasutuses elamumaa funktsioonid. Naabruses on

kahekorruselisi korterelamuid ning ühe- ja kahekorruselisi väikeelamuid. Võru tänava

põhjapoolset külge iseloomustab raudtee transpordiga seotud hoonestus, mis raudteetranspordi

osatähtsuse vähenemisega on võetud kasutusele osaliselt ka tootmise ja ettevõtluse edendamisena.

Planeeringuala lähiümbruse avaliku ruumi kasutus piirdub tänavaruumiga. Kuigi kontaktvööndis

domineerib elamumaa kasutus, esineb piirkonnas ka ettevõtlus-, tootmis- ja transpordifunktsioone,

mistõttu ei ole tegemist täielikult ühefunktsioonilise elamupiirkonnaga. Planeeringuala paikneb

erinevate kasutusviiside kokkupuutekohas, kus maakasutuse mitmekesistumine on ruumiliselt

põhjendatav.

Planeeringuala ja lähipiirkonna hoonestust iseloomustab hoonete asetsemine tänava joonel. Võru

tänava hoonestus moodustab tajutava tänavaruumi. Hoone põhimaht on tänava joonel, kinnistu

sisemuses asuvad kõrvalhooned. Kontaktala hoonestus paikneb valdavalt 800–1500 m² suurustel

elamukruntidel, mille keskmine suurus on ligikaudu 1200 m². Võru tn 22a maaüksus on

ümbritsevate elamukruntidega võrreldes suurem ning võimaldab terviklikuma ruumilise lahenduse

kavandamist.

Planeeringuala kontaktvööndi elukondliku hoonestuse kõrgus jääb vahemikku 6–15 m. Valdav osa

hoonetest on 6–9 m kõrgused ning kontaktala keskmine hoone kõrgus on ligikaudu 8,4 m.

Piirkonnas domineerib madal kuni keskmise kõrgusega hoonestus, kuid esineb ka üksikuid

kõrgemaid hooneid, mis lisavad tänavaruumile kõrguslikku mitmekesisust.

Planeeringuala paikneb väljakujunenud tänavavõrgu ja tehnilise taristu piirkonnas, mis võimaldab

olemasolevate ühenduste efektiivset kasutamist. Võru tänav on aktiivse liiklusega tänav.

Liiklemiseks kasutavad tänavat mootorsõidukid, jalakäijad ja kergliiklejad. Planeeringuala

vahetus läheduses on linnaliini bussipeatused. Piirkonna parkimine on lahendatud kinnistutel.

Lähialal ei ole avalikke parkimisalasid.

Planeeringuala ja selle lähiümbrust iseloomustab märkimisväärne kõrghaljastuse osakaal, mis

kujundab piirkonna ruumilist identiteeti ning loob tasakaalu hoonestatud keskkonda. Planeeringu

koostamisel tuleb luua eeldused rohelise keskkonna ja ehitatud keskkonna tasakaalustamiseks.

Planeeringualale ja planeeringualt ei ole täheldada olulisi vaatekoridore. Oluline vaadete suund on

piki Võru tänavat kesklinna ja äärelinna suunas.

Planeeringuala läheduses paikneb XX sajandi arhitektuuripärandit esindav Narva tn 2

funktsionalistlik elamu. Kuigi hoone ei ole kultuurimälestis, tuleb planeeringulahenduse

koostamisel arvestada piirkonna arhitektuurilise miljööga ning hinnata kavandatava hoonestuse

mõju lähiümbruse väärtuslikule hoonestusele.

Planeeringuala paikneb Valga linna keskuse lähialal väljakujunenud linnalises keskkonnas ning

on hästi seotud linna teenuste, ühistranspordi ja tehnilise taristuga. Eeltoodust tulenevalt on

planeeringuala asukohta, olemasolevat taristut, funktsioonide mitmekesisust ning linnakeskuse

lähedust arvestades põhjendatud kaaluda üldplaneeringus kavandatust intensiivsemat ja

3

mitmekesisemat maakasutust, tingimusel, et tagatakse lahenduse ruumiline kvaliteet ning sobivus

ümbritsevasse linnaruumi. Samas tuleb planeeringu koostamisel pöörata erilist tähelepanu

kavandatava hoonestuse mahu ja kõrguse sobivusele ümbritsevasse linnaruumi, väärtusliku

haljastuse säilitamisele ning kvaliteetse avaliku ruumi kujundamisele.

3. Planeeringu eesmärk, ülesanded ja koostamise vajadus

Detailplaneeringu eesmärk on luua eeldused olemasoleva alakasutatud kinnistu terviklikuks

ümberarendamiseks, määrates ehitusõiguse korterelamute ning äri- ja büroohoonete rajamiseks.

Planeeringu eesmärk on toetada Valga linna elamufondi uuendamist, uute korterite rajamist ning

kvaliteetse ja jätkusuutliku linnakeskkonna kujundamist. Samuti toetab planeering Valga valla

arengukavas seatud eesmärke ettevõtluse arendamisel ja ettevõtjasõbraliku ärikeskkonna loomisel,

võimaldades rajada kaasaegseid äri- ja büroopindu.

Detailplaneeringu koostamine on vajalik ehitusloakohustuslike hoonete püstitamiseks.

Planeerimisseaduse kohaselt on linnas detailplaneeringu koostamine nõutav ehitusloakohustusliku

hoone rajamiseks ning detailplaneeringu menetlus tagab avalikkuse kaasamise ja erinevate huvide

tasakaalustatud arvestamise planeeringulahenduse koostamisel.

Planeerimisettepanek on kehtivat Valga linna üldplaneeringut muutev. Üldplaneeringu kohaselt

on Võru tn 22a maaüksuse piirkonna juhtotstarbeks määratud väikeelamumaa, kuhu on lubatud

rajada kuni kahe korteriga elamuid, ridaelamuid ning kuni kahekorruselisi kolme ja enama

korteriga korterelamuid. Üldplaneering määrab krundi maksimaalseks täisehituseks kuni 20%

ning ridaelamute puhul kuni 40% krundi pindalast. Haljastada tuleb vähemalt 20% krundi

pindalast, millest vähemalt 60% peab moodustama kõrghaljastus. Detailplaneeringuga kaalutakse

maaüksuse jagamist ehitusõigusega kruntideks ning äri-, büroo- ja korterelamute kavandamist,

sealhulgas kuni viiekorruselise hoonestuse võimalikkust. Planeeringu koostamise käigus

selgitatakse välja kavandatava maakasutuse, hoonestuse mahu ja kõrguse ruumiline sobivus ning

põhjendatakse üldplaneeringu muutmise vajadust ja ulatust. Detailplaneeringu koosseisus tuleb

esitada üldplaneeringu muutmise ettepanek ning põhjendada maakasutuse intensiivistamise

vajadust ja sobivust. Samuti tuleb selgitada, kuidas kavandatav lahendus toetab Valga valla

arengudokumentides seatud ruumilise arengu eesmärkide saavutamist.

Detailplaneeringu lahendust välja töötades tuleb arvestada kvaliteetse ruumi loomise

aluspõhimõtetega, jätkusuutlikkuse ja keskkonnatingimustega. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata

järgmistele asjaoludele:

− hoonestuse sobivus linnaruumi. Analüüsida ja põhjendada kavandatava hoonestuse mahu,

kõrguse ja tiheduse sobivust planeeringuala kontaktvööndisse. Kontaktvööndi analüüsis

tuleb hinnata kavandatava hoonestuse sobivust olemasoleva hoonestusstruktuuri,

hoonestuskõrguste, ehitustiheduse ja tänavaruumi iseloomu suhtes. Põhjendada

üldplaneeringuga ettenähtud piirkonna ehituslikust arengust suurema hoonestustiheduse ja

kõrguse sobivust ja vajadust. Esitada planeeringu lahenduse juurde tänavavaated ja

ruumilised illustratsioonid;

− seotus Võru tänava ruumiga. Planeerida ja seada uushoonestuse ehitustingimused selliselt,

et uushoonestus toetab linnalise tänavaruumi kujunemist. Planeeringu lahenduses seada

tingimused hoonete paiknemisele krundil, arvestades olemasoleva tänavafrondi

põhimõtteid. Võru tänava äärsed fassaadid tuleb kavandada tänavaruumi aktiveerivatena

ning vältida avaliku ruumiga mitte suhestuvaid või suuri liigendamata fassaadipindu;

− hoonestuse arhitektuursed põhimõtted. Planeeringus seada arhitektuursed tingimused

täpsusastmes, mis võimaldavad hinnata hoonete ruumilist ja arhitektuurset sobivust.

Detailplaneeringu koosseisus esitatakse ruumilise illustratsiooni juurde hoonete

arhitektuuri esitlev lahendus. Hooneid teenindavad ja jäätmekäitlusalad ning

4

tehnoseadmed peavad jääma varjatuks või tahaplaanile, et vältida vaadeldavust tänavalt.

Fassaadimaterjalid peavad olema kvaliteetsed, vastupidavad ja ajas hästi vananevad.

Eelistada tuleb tellise, krohvi, betooni, puidu ja klaasi kasutamist. Värvilahenduse valiku

üldine põhimõte on linnaruumi sobiv koloriit. Püsivate ja kvaliteetsete materjalidega hoone

on ajas kestev ja kohanduv muutuva keskkonnaga.

Hoonestuse arhitektuurse lahenduse koostamisel tuleb arvestada planeeringuala naabruses

asuva Narva tn 2 elamu kui XX sajandi arhitektuuripärandiga. Narva tn 2 elamu on üks

vähestest 1930-ndate funktsionalistlikke ja autentselt säilinud hooneid. Hoone tuleb

säilitada hoone autentsust toetavas keskkonnas.

Planeeringu koostamisel tuleb arvestada ehitiste kaitseotstarbeliste nõuete ning

varjumiskohtade või varjendite rajamist käsitlevate ehitus- ja kriisivalmiduse valdkonna

õigusaktidega nende planeeringu menetlemise ajal kehtivas redaktsioonis (hädaolukorra

seadus);

− keskkonnatingimused ja kvaliteetne elukeskkond. Kavandada planeeringu lahendus ning

seada ehitus- ja maakasutustingimused, mis tagavad tulevastele elanikele ja

olemasolevatele naabritele kvaliteetse elu- ja puhkeruumi. Planeeringu lahendust

koostades hinnata päikesevalguse ja varjutuse mõju planeeringualal ja naabermaaüksustel.

Keskkonnatingimuste seadmisel tuleb arvestada piirnevatelt tänavatelt lähtuva

liiklusmüraga. Hoone ja selle tehnoseadmete projekteerimiseks tingimuste seadmiseks

tuleb arvestada lähiümbruse elukondlike hoonetega. Tehnoseadmete ning äri- ja

kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust.

Vajadusel tuleb seada leevendusmeetmed.

Kavandada turvalised juurdepääsud jalakäijatele, kergliiklejatele ja mootorsõidukitele.

Planeeringulahenduses seada kasutusmugavust tagavad tingimused kõigi

ühiskonnaliikmete vajadustest lähtuvalt.

Planeeringu koostamisel tuleb arvestada, et Valga vald paikneb kõrgendatud

radooniriskiga maa-alal. Planeeringu koostamise käigus tuleb hinnata radooniriski ning

seada ehituslikud meetmed radooniohu leevendamiseks (keskkonnaministri 30.07.2018

määrus nr 28);

− haljastus ja kuumasaarte vältimine. Planeeringu koostamisel tuleb eelistada olemasoleva

väärtusliku kõrghaljastuse säilitamist ning määrata tingimused uue kõrghaljastuse

rajamiseks, et tagada üldplaneeringuga seatud miinimumnõuded. Kliimakindluse

suurendamiseks ja kuumasaarte tekke vähendamiseks kavandada kõrghaljastus

tänavaruumis ja sisehoovis varju pakkuvana. Eelistada kohalikke ja piirkonda omaseid

liike;

− parkimise lahendus. Lahendada parkimine krundi piires ja hoone mahus. Parkimiskohtade

vajadus tuleb määrata kehtivate parkimise korraldamise põhimõtete alusel, arvestades

kavandatavate funktsioonide tegelikku kasutuskoormust ning võimalikke ühiskasutuse

lahendusi.1 Avaparklate kavandamisel siduda parkimisalad haljastusega;

− kliimakindlus ja sademevesi. Planeeringulahenduses rakendada sademevee käitlemisel

kohapõhiseid ja looduslähedasi lahendusi. Eelistada tuleb lahendusi, mis suurendavad

sademevee kohapealset kasutamist, aurumist ja immutamist ning vähendavad kõvakattega

pindade osakaalu. Anda hinnang valingvihmade mõju kohta planeeringulahendusele.

Eesmärgi saavutamiseks lahendatakse detailplaneeringuga planeerimisseaduse § 126 ülesanded,

mis on asjakohased ja vajalikud kavandatud eesmärgi täitmiseks.

1 EVS 843:2016 Linnatänavad

5

4. Planeerimismeeskonna moodustamine

Planeerimismeeskond peab koosnema erinevate erialade spetsialistidest, kes lahendavad

planeeringualal oma pädevusest lähtuvalt planeeringu osasid. Planeeringu koostamise meeskonna

moodustab planeerija2.

Planeerija ja muu planeeringu koostamises osalev erialateadmistega isik peab lähtuma

planeerimisseaduse § 4 lõikes 6 sätestatust.

Valga Vallavalitsuse poolt vaatab detailplaneeringu lahenduse läbi ja hindab selle asja- ja

ajakohasust ning vastavust Valga valla ruumise arengu eesmärkidele Valga valla planeeringu- ja

keskkonnakomisjon.

5. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja teised strateegilised arengudokumendid ning

standardid

Detailplaneeringu lahendust koostades tuleb arvestada mh järgmiste planeeringute, strateegiliste

arengudokumentide ja standarditega:

Valga linna üldplaneering – Üldplaneeringuga on kavandatud planeeringuala piirkonda ärimaa

maakasutuse juhtotstarve, mille juurde on lubatud 25% ulatuses elamumaa või tootmismaa

kõrvalfunktsioon. Ärimaa juhtotstarve on kontorite, äride ja teenindusotstarbeliste ehitiste alune

ja nende teenindusmaa. Nimetatud juhtfunktsiooniga piirkonda võib planeerida antud

piirkonnateenindamiseks vajalikke rajatisi, näiteks parklad, alajaamad, siderajatised jms.

Tingimuseks on seatud, et parkimisvajadus tuleb lahendada tegevustega samal krundil.

Ärikeskuste parkimisaladel tuleb kasutada kõrghaljastust (krundi pindalast haljastada vähemalt

20%, millest 60% arvestatakse kõrghaljastusena). Planeeringuala asub kaugküttepiirkonnas.

Planeeritavad hooned tuleb liita Valga linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võrguga.

Kehtivad detailplaneeringud lähialal puuduvad.

Valga valla arengukava 2021−2035 – Detailplaneeringuga kavandatud tegevused aitavad ellu viia

arengukavaga võetud eesmärke.

­ Elanike vajadustele vastava elu- ja ettevõtluskeskkonna tagamine.

­ Elamufondi kaasajastamine ja elukeskkonna kvaliteedi parandamine

­ Ettevõtluse arendamine ja ettevõtjasõbraliku keskkonna loomine.

­ Olemasoleva taristu tõhus kasutamine.

­ Olemasoleva linnaruumi efektiivsem kasutamine.

Linnatänavad. EVS 843:2016 – Standardit kasutada eelkõige planeeritava krundi liikluskorralduse

ja parkimise kavandamisel.

6. Planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud

Topo-geodeetiline uuring – tööde kogumik, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja

esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa-alal. Koostatav uuring on vajalik ka

kavandatava ehitise ehitusprojekti koostamiseks. Valga Vallavalitsus väljastab uuringu teostajale

arhiveeritud varasemad, samale maa-alale koostatud topo-geodeetilised uuringud või

teostusmõõdistamised ning väljavõtte Valga linna digitaalkaardist andmete kontrollimiseks. Topo-

2 Planeerimisseaduse § 6 punkti 10 tähenduses

6

geodeetiline uuring viiakse läbi majandus- ja taristuministri 14. aprill 2016. a määruse nr 34

„Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ alusel.

7. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava

Etapp Aeg Täitja

DP lähteseisukohtade ja KSH

eelhinnangu koostamine

juuni-august 2026 Valga Vallavalitsus

DP algatamine september 2026 Valga Vallavolikogu

DP lähteseisukohtade kohta

ettepanekute küsimine koostöö tegijatelt

September-

oktoober 2026

(30 päeva)

Valga Vallavalitsus,

koostöö tegijad ja

kaasatavad

DP lähteseisukohtade avalikustamine oktoober 2026 Valga Vallavalitsuse

ehitus- ja

planeerimisteenistus

DP eelnõu koostamine ja koostöö Valga

Vallavalitsusega

september 2026 -

jaanuar 2027

Planeeringu koostaja

DP eelnõu avalikustamine (avalik

väljapanek ja avalik arutelu)

veebruar 2027 Valga Vallavalitsuse

ehitus- ja

planeerimisteenistus

DP eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks

nõutud asutustele ja arvamuse

avaldamiseks kaasatud isikutele (kestvus

30 päeva)

aprill 2027 Valga Vallavalitsus

DP vastuvõtmine juuni 2027 Valga Vallavolikogu

DP avalik väljapaneku korraldamine

(avaliku väljapaneku kestvus 30 päeva)

ja vajadusel avaliku arutelu

korraldamine

juuli-august 2027 Valga Vallavalitsuse

ehitus- ja

planeerimisteenistus

DP heakskiitmine (kestvus kuni 60

päeva)

september 2027 Valga Vallavalitsus ja

Maa- ja Ruumiamet

DP kehtestamine oktoober 2027 Valga Vallavolikogu

Planeeringu koostamise eeldatav ajakava võib oluliselt pikeneda, kui detailplaneeringu

avalikustamise ajal esitatakse planeeringu kohta arvamusi või ilmneb põhjendatud vajadus

menetlustähtaegade pikendamiseks (haldusmenetluse seadus § 41). Planeerimisseaduse § 139

lõike 2 järgi tuleb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt

kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

8. Planeeringu koostamisse kaasatavad ametiasutused ja isikud

Asutus /isik

Kontaktandmed

Kaasamise põhjendus

Asutused

Maa- ja Ruumiamet Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

menetlusse kaasatakse arvamuse andjana ja

heakskiitja

Päästeamet (Lõuna päästekeskus) Detailplaneeringus kajastatakse ehitiste

tuleohutusnõudeid ja ehitisevälise tuletõrje

veevarustuse lahendust

7

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Planeeringuala asub riigikaitselise ehitise

piiranguvööndis

Terviseamet Planeeringuga käsitletakse

tervisekaitsenõuete rakendamist, sh müra

küsimusi

Politsei- ja Piirivalveamet Planeeringus antakse tingimused

kuritegevuse riskide vähendamiseks ja

turvalise ruumi kujundamiseks, et ennetada

süütegevuse levikut.

Muinsuskaitseamet Planeeringuala kontaktalal asub

kultuuripärand

Taristu valdajad

Elektrilevi OÜ Elektripaigaldised planeeringualal

AS Valga Vesi Valga linna ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni ala, tänavavalgustus ja

sademeveelahendus

AS Utilitas Eesti Kaugküttega liitumise võimalus

AS Eesti Raudtee Sideehitised planeeringualal

Telia Eesti AS Sideehitised planeeringualal

Planeeringuala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikud ning isikud, kes on

avaldanud soovi olla kaasatud planeeringu koostamisse

Oru tn 3 Naaberkinnisasi

Oru tn 5 Naaberkinnisasi

Oru tn 7 Naaberkinnisasi

Narva tn 2 Naaberkinnisasi

Võru tn 18 Naaberkinnisasi

Võru tn 24 Naaberkinnisasi

Võru tn 5 Naaberkinnisasi

Võru tn 5b Naaberkinnisasi

Võru tn 7 Naaberkinnisasi

Kaasatud isikute ring võib laieneda detailplaneeringu koostamise käigus, kuna planeeringu

menetlus on avalik ja igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada

arvamust planeeringu kohta.

9. Nõuded detailplaneeringu vormistamisele

Planeering vormistatakse planeeringu kaustana ja planeeringu lisade kaustana. Planeeringu kausta

koostab planeerija. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja

joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu lisade kausta, mis

sisaldab menetlusega seotud dokumente, komplekteerib Valga Vallavalitsuse ehitus- ja

planeerimisteenistus. Planeerija koostab detailplaneeringu lisad, mis on vajalikud

detailplaneeringu lahenduse põhjendamiseks.

Planeering koostatakse menetluse läbiviimiseks digitaalselt (seletuskiri doc või rtf formaadis,

joonised dgn või dwg, võimaluse korral mxp, shp või gdb formaadis). Planeeringu vormistamisel

lähtutakse riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“. Kõik vormistatud dokumendid viiakse ka pdf kujule. Lisaks

allkirjastab planeerija detailplaneeringu digitaalselt ühe digikonteinerina, millesse kuuluvad

järgmised dokumendid:

­ Seletuskiri (1 pdf fail);

­ Joonised (iga joonis eraldi pdf fail);

8

­ Jooniste fail või failid CAD või GIS failina.

Kui detailplaneeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda

planeeringu eesmärgi saavutamist oluliselt ja Valga Vallavalitsuse planeeringu- ja

keskkonna komisjon on muudatused heaks kiitnud, siis ei kuulu detailplaneeringu

algatamise korralduse lisa 1 muutmisele Valga Vallavolikogu poolt.

Eelhinnang Valga linnas Võru tn 22a maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu strateegilise

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta

Sissejuhatus

Käesoleva eelhindamise eesmärk on anda hinnang Võru tn 22a maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkusele.

Detailplaneeringu eesmärk on luua eeldused olemasoleva alakasutatud kinnistu terviklikuks

ümberarendamiseks, määrates ehitusõiguse korterelamute ning äri- ja büroohoonete rajamiseks.

Planeering toetab Valga linna elamufondi uuendamist, uute korterite rajamist ning kvaliteetse ja

jätkusuutliku linnakeskkonna kujunemist. Samuti toetab planeering Valga valla arengukavas

seatud eesmärke ettevõtluse arendamisel ja ettevõtjasõbraliku ärikeskkonna loomisel, võimaldades

rajada kaasaegseid äri- ja büroopindu.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 kohaselt ei kuulu

kavandatav detailplaneering nende strateegiliste planeerimisdokumentide hulka, mille koostamisel

tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine kohustuslikus korras läbi viia. Samas näeb sama

seaduse § 33 lõike 2 punkt 1 ette, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust

tuleb kaaluda juhul, kui koostatav detailplaneering sisaldab kehtiva üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut.

Planeerimisettepanek on kehtivat Valga linna üldplaneeringut muutev. Üldplaneeringu kohaselt on

Võru tn 22a maaüksuse piirkonna juhtotstarbeks määratud väikeelamumaa, kus on lubatud kuni

kahe korteriga elamud, ridaelamud ning kuni kahekorruselised kolme ja enama korteriga

korterelamud. Detailplaneeringuga kavandatakse maaüksuse jagamine ehitusõigusega kruntideks

ning ehitusõiguse määramine kuni viiekorruseliste äri-, büroo- ja korterelamute rajamiseks,

mistõttu erineb kavandatav lahendus üldplaneeringus määratud maakasutus- ja

hoonestustingimustest.

Eeltoodust tulenevalt on Valga Vallavalitsusel kohustus hinnata detailplaneeringu elluviimisega

kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ning otsustada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik

algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelhindamine on koostatud lähtudes

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ning asjaomastest

juhendmaterjalidest lähtuvalt.

Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Koostatav detailplaneering hõlmab Valga linnas asuvat Võru tn 22a maaüksust (katastritunnus

85401:008:1010). Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,48 ha. Planeeringuala paikneb Valga linna

keskuse lähialal Võru tänava ääres väljakujunenud linnalises keskkonnas. Ala ümbritseb

mitmekesine hoonestus, sealhulgas elu-, äri-, tootmis- ja transpordifunktsiooniga hooned.

Planeeringuala on hästi ligipääsetav ning varustatud vajaliku tehnilise taristuga (joonis 1).

Planeeringualal paikneb olemasolev elamu koos abihoonetega. Kinnistu on võrreldes ümbritsevate

elamukruntidega suurem ning osaliselt alakasutatud. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on

luua eeldused maaüksuse terviklikuks ümberarendamiseks ja senisest intensiivsemaks

kasutamiseks.

Detailplaneeringuga kavandatakse olemasoleva kinnistu jagamine neljaks ehitusõigusega krundiks

ning ehitusõiguse määramine kuni kahe äri- ja büroohoone ning kahe korterelamu rajamiseks.

Kavandatavate hoonete kõrguseks on taotluse kohaselt kuni viis maapealset ja üks maa-alune

2

korrus. Planeeringuga soovitakse lahendada olemasoleva amortiseerunud elamu lammutamine

ning parkimise, tehnovõrkude, haljastuse ja sademevee käitlemise.

Planeeringu eesmärk on toetada Valga linna elamufondi uuendamist, uute eluruumide rajamist

ning ettevõtluskeskkonna arengut. Planeeringuga soovitakse luua eeldused kaasaegse

segafunktsiooniga linnaruumi kujunemiseks, kus on ühendatud elamis-, äri- ja büroofunktsioonid.

Planeerimisettepanek on kehtivat Valga linna üldplaneeringut muutev. Kehtiva üldplaneeringu

kohaselt on planeeringuala juhtotstarbeks väikeelamumaa, kuid detailplaneeringuga kavandatakse

suurema ehitustihedusega ning kõrgema hoonestusega segafunktsiooniline hoonestus. Seetõttu

sisaldab detailplaneering üldplaneeringu muutmise ettepanekut maakasutuse juhtotstarbe ning

hoonestustingimuste osas.

Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus, hoonestustingimused, liiklus- ja parkimiskorraldus,

tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, haljastuse ja heakorrastuse tingimused ning muud

planeerimisseaduse § 126 kohased ülesanded ulatuses, mis on vajalikud planeeringu eesmärgi

saavutamiseks.

Joonis 1. Planeeringuala piir (aluskaart: MaRu 2026)

3

Foto 1. Vaade Võru tänavalt planeeringualale

Foto 2. Vaade planeeringualale piki Võru tänavat

Seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Planeeringuala kohta kehtib Valga linna üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt on Võru tn 22a

maaüksuse piirkonna juhtotstarbeks määratud väikeelamumaa. Üldplaneeringu järgi on piirkonda

lubatud rajada kuni kahe korteriga elamuid, ridaelamuid ning kuni kahekorruselisi kolme ja enama

korteriga korterelamuid. Samuti on määratud krundi maksimaalse täisehituse osakaal ning

haljastuse miinimumnõuded.

Koostatava detailplaneeringuga kavandatakse maaüksuse jagamine ehitusõigusega kruntideks

ning ehitusõiguse määramine kuni viiekorruseliste äri-, büroo- ja korterelamute rajamiseks. Sellest

tulenevalt sisaldab detailplaneering ettepanekut muuta kehtivat üldplaneeringut maakasutuse

juhtotstarbe ning hoonestustingimuste osas.

4

Üldplaneeringu muutmise vajadus tuleneb soovist võtta olemasolev alakasutatud kinnistu senisest

intensiivsemalt kasutusele ning luua eeldused segafunktsioonilise linnakeskkonna kujunemiseks.

Planeeringuala paikneb väljakujunenud linnalises keskkonnas Valga linna keskuse lähialal, kus on

olemas vajalik tehniline taristu, ühistranspordiühendused ning juurdepääs avalikele teenustele.

Kavandatav lahendus toetab olemasoleva linnaruumi tõhusamat kasutamist ega too kaasa uute

hoonestusalade kasutuselevõttu väljaspool väljakujunenud asustusstruktuuri.

Planeeringulahenduse koostamisel tuleb arvestada Valga valla arengukavas seatud eesmärkidega,

sealhulgas elamufondi kaasajastamise, ettevõtluskeskkonna arendamise, olemasoleva linnaruumi

tõhusama kasutamise ning kvaliteetse ja kestliku elukeskkonna kujundamise põhimõtetega.

Planeeringu koostamisel tuleb hinnata kavandatava lahenduse vastavust nimetatud

arengusuundadele ning põhjendada üldplaneeringu muutmise vajadust ja sobivust.

Teadaolevalt puuduvad planeeringuala kohta muud strateegilised planeerimisdokumendid või

arengukavad, mille elluviimist kavandatav detailplaneering otseselt takistaks või millega see oleks

vastuolus.

Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Asukoht ja maakasutus

Planeeringuala asub Valga linnas Kapstamõisa asumis Võru tänava ääres väljakujunenud linnalises

keskkonnas. Planeeringuala paikneb Valga linna keskuse lähialal ning jääb keskuse

funktsionaalsesse mõjualasse. Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,48 ha.

Planeeringuala hõlmab Võru tn 22a maaüksust (katastritunnus 85401:008:1010), mille pindala on

2612 m² ning sihtotstarve elamumaa 100%. Ehitisregistri andmetel paiknevad kinnistul üks elamu

ja viis abihoonet. Tegelikult on säilinud üks tugevalt amortiseerunud elamu, ülejäänud registrisse

kantud hooned on hävinud või puuduvad.

Planeeringuala kontaktvööndis domineerib elamumaa kasutus. Lähiümbruses paiknevad ühe- ja

kahekorruselised väikeelamud ning korterelamud. Samas esineb piirkonnas ka äri-, tootmis- ja

transpordifunktsioone. Planeeringualast põhja poole jäävad ajalooliselt raudteega seotud hoonete

kompleksid, mida kasutatakse tänapäeval osaliselt äri- ja tootmistegevuseks.

Planeeringuala paikneb väljakujunenud tänavavõrgu piirkonnas. Võru tänav on oluline linna sisene

ühendustee ning tagab hea ligipääsu planeeringualale. Piirkond on varustatud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga ning olemas on elektri- ja sidevõrgud.

Planeeringualale ulatuvad riigikaitselised kitsendused. Planeeringuala kitsenduste ulatus on

esitatud skeemil 2 (link MaRu kitsenduste kaardile

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/u5RrVeLG).

5

Joonis 2. Planeeringuala kitsendustega hõlmatus (allikas: MaRu 2026)

Hoonestus ja linnakeskkond

Planeeringuala paikneb Valga linna keskuse lähialal väljakujunenud linnalises keskkonnas Võru

tänava ääres. Tegemist on hea ligipääsetavusega piirkonnaga, mis on seotud linna peamiste

teenuste, ühistranspordi ja tehnilise taristuga. Planeeringuala jääb ligikaudu 500 meetri kaugusele

Valga linna peamisest arenguteljest raudteejaam – Vabaduse tänav – Kesk tänav – Keskväljak ning

kuulub keskuse funktsionaalsesse mõjualasse.

Planeeringuala kontaktvööndis domineerib elamumaa kasutus. Piirkonnas paiknevad peamiselt

ühe- ja kahekorruselised väikeelamud ning kahekorruselised korterelamud. Samas esineb

lähiümbruses ka ettevõtlus-, tootmis- ja transpordifunktsioone, eelkõige Võru tänavast põhja poole

jääval alal, kus ajalooliselt raudteega seotud hoonestust kasutatakse osaliselt ettevõtlus- ja

tootmistegevuseks. Seetõttu on piirkond kujunenud erinevate maakasutusfunktsioonide

kokkupuutekohaks.

Lähipiirkonna hoonestust iseloomustab hoonete paiknemine tänavajoonel, mis loob Võru tänava

äärde selgelt tajutava tänavaruumi. Hoonete põhimahud paiknevad valdavalt tänava ääres ning

abihooned kruntide sisemuses. Kontaktala elamukruntide suurus jääb valdavalt vahemikku 800–

1500 m² ning keskmine krundi suurus on ligikaudu 1200 m². Planeeringuala on ümbritsevatest

elamukruntidest suurem ning moodustab piirkonnas eristuva arenduspotentsiaaliga maaüksuse.

Kontaktvööndi elukondliku hoonestuse kõrgus jääb vahemikku 6–15 meetrit, kusjuures valdav osa

hoonetest on 6–9 meetri kõrgused. Keskmine hoonestuskõrgus on ligikaudu 8,4 meetrit.

Piirkonnas domineerib madal kuni keskmise kõrgusega hoonestus, kuid esineb ka üksikuid

kõrgemaid hooneid.

Planeeringuala ja selle lähiümbrust iseloomustab kõrghaljastuse oluline osakaal, mis kujundab

piirkonna ruumilist identiteeti ning pehmendab hoonestatud keskkonda. Avaliku ruumi kasutus

6

piirdub peamiselt tänavaruumiga ning olulisi vaatekoridore planeeringualal ei esine. Peamised

vaatesuunad avanevad piki Võru tänavat kesklinna ja äärelinna suunas.

Planeeringuala läheduses paikneb XX sajandi arhitektuuripärandit esindav Narva tn 2

funktsionalistlik elamu. Kuigi tegemist ei ole kultuurimälestisega, on hoone piirkonna

arhitektuurilises kontekstis väärtuslik ning selle olemasoluga tuleb planeeringulahenduse

koostamisel arvestada.

Looduskeskkond, haljastus ja rohealad

Planeeringuala paikneb väljakujunenud linnalises keskkonnas, kus looduslikud kooslused

puuduvad ning keskkond on valdavalt inimtegevuse tulemusena kujunenud. Planeeringuala ja selle

lähiümbrust iseloomustab siiski märkimisväärne kõrghaljastuse osakaal, mis paikneb nii

eraomandis olevatel elamukruntidel kui ka tänavaruumis ning moodustab olulise osa piirkonna

ruumilisest identiteedist ja elukeskkonna kvaliteedist.

Valga linna üldplaneeringu kohaselt on planeeringualale lähimaks oluliseks rohealaks

Kapstamõisa looduslik ala. Planeeringuala ise ei paikne rohevõrgustiku ega üldplaneeringus

määratud puhke- või roheala koosseisus.

Joonis 3. Väljavõte Valga linna rohevõrgustiku kaardist (allikas: https://valga.ee/wp-

content/uploads/2025/09/Rohevork-oktoober-2010.pdf)

Kaitstavad loodusobjektid

Maa- ja Ruumiameti ja EELIse andmetel ei paikne planeeringuala ega selle vahetu mõjuala

kaitsealal, Natura 2000 võrgustiku alal, püsielupaigas ega rohevõrgustiku alal.

Pinnas, geoloogia ja radoon

Planeeringuala paikneb Valga linna väljakujunenud linnalises keskkonnas. Ala on pikaajalise

inimtegevuse mõjualas ning pinnakatet iseloomustavad valdavalt linnalised ja ümberkujundatud

7

mullad. Planeeringuala geoloogilised tingimused ei ole teadaolevalt erandlikud ega sea

maakasutusele olulisi piiranguid.

Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Kõrge või väga kõrge radooniriskiga alad ning

pinnase radoonisisalduse mõõtmise ja hoone radooniohutuse tagamise kord“ kohaselt paikneb

Valga vald kõrge radooniriskiga maa-alal. Sellest tulenevalt tuleb ehitiste projekteerimisel

arvestada radooniohuga ning vajaduse korral rakendada radooniohutuse tagamiseks ehituslikke

meetmeid vastavalt kehtivatele nõuetele.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis eeldaksid olulises mahus pinnase kaevandamist

või tooksid kaasa olulise mõju geoloogilisele keskkonnale.

Vesi ja sademevesi

Planeeringualal ega selle vahetus läheduses ei paikne pinnaveekogusid. Planeeringuala ei asu

üleujutusohuga maa-alal ega veekaitseliselt tundlikus piirkonnas. Piirkond on varustatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võrguga.

Põhjavesi on piirkonnas kaitstud ning planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid tavapärase

kasutuse korral põhjustada olulist mõju põhjavee kvaliteedile või kogusele.

Planeeringuala paikneb väljakujunenud linnalises keskkonnas, kus sademevee ärajuhtimine

toimub olemasolevate sademeveesüsteemide kaudu. Valga linnas on sademeveesüsteemide

läbilaskevõime valingvihmade ajal kohati piiratud, mistõttu tuleb detailplaneeringu koostamisel

tähelepanu pöörata sademevee kohapealsele käitlemisele, immutamisele ja vooluhulkade

hajutamisele. Planeeringulahenduse koostamisel tuleb arvestada kliimamuutustega kaasnevate

sagenevate valingvihmadega ning eelistada looduslähedasi sademeveelahendusi.

Liiklus, müra ja õhukvaliteet

Planeeringuala peamised keskkonnahäiringud tulenevad Võru tänava liiklusest ning kaugemal

paiknevast raudtee infrastruktuurist. Joonisel 4 on toodud väljavõte Valga valla mürakaardist.

Valga valla mürakaardi kohaselt on linna peamisteks müraallikateks autoliiklus, raudteeliiklus

ning üksikud tootmisettevõtted. Võru tänav on käsitletud ühe olulise liiklusmüraga seotud

tänavana ning planeeringuala läheduses võib esineda eelkõige liiklusest tulenevat keskkonnamüra.

Lisaks paikneb planeeringuala suhteliselt lähedal raudteealale, mistõttu mõjutab piirkonna

müratausta ka raudteeliiklus.

Planeeringuala kontaktvööndis ei paikne teadaolevalt olulise keskkonnamõjuga tööstusettevõtteid,

mille tegevus põhjustaks piirkonnas märkimisväärset tööstusmüra. Õhukvaliteeti mõjutavad

peamiselt liiklusest tulenevad heitmed. Arvestades Valga linna liikluskoormust ja planeeringuala

paiknemist väljakujunenud linnakeskkonnas, ei ole piirkonnas teada ulatuslikke õhukvaliteedi

probleeme.

Planeeringu koostamisel tuleb hinnata kavandatava hoonestuse paiknemist liiklusmüra suhtes ning

vajaduse korral kavandada meetmed välisõhu mürataseme nõuete täitmiseks. Samuti tuleb hinnata

planeeringuga kaasnevat liikluskoormuse muutust ning tagada, et tehnoseadmetest ja hoonete

kasutamisest tulenev müra ei põhjustaks häiringuid ümbritsevale elukeskkonnale.

8

Joonis 4. Välja võte Valga valla mürakaardist, liiklus- ja raudteemüra päeval (allikas:

https://valga.ee/wp-content/uploads/2025/09/Liiklus-ja-toostusmura-koos-1.pdf)

Kultuuripärand

Planeeringualal ei paikne kultuurimälestisi. Planeeringuala läheduses asub XX sajandi

arhitektuuripärandit esindav Narva tn 2 funktsionalistlik elamu, millega tuleb

planeeringulahenduse koostamisel arvestada.

Inimkeskkond

Planeeringuala paikneb Valga linna väljakujunenud elukeskkonnas Kapstamõisa asumis.

Planeeringuala kontaktvööndis domineerib elamumaa kasutus ning piirkonnas paiknevad

peamiselt ühe- ja kahekorruselised väikeelamud ning korterelamud. Samal ajal esineb

lähiümbruses ka äri-, tootmis- ja transpordifunktsioone, mistõttu on tegemist mitmekesise

kasutusstruktuuriga linnakeskkonnaga.

Planeeringuala asub Valga linna keskuse lähialal ning on hästi seotud linna teenuste ja

ühistranspordivõrgustikuga. Jalgsikäigu kaugusel paiknevad haridusasutused, kaubandus- ja

teenindusettevõtted, ühistranspordipeatused ning Valga raudteejaam. Planeeringuala asukoht

võimaldab igapäevaste teenuste kasutamist ilma ulatusliku autokasutuseta.

Piirkonna avalik ruum on valdavalt seotud tänavaruumiga. Planeeringuala lähiümbruses puuduvad

suuremad avalikud puhkealad, kuid piirkonda iseloomustab ulatuslik kõrghaljastus nii eraomandis

olevatel kinnistutel kui ka tänavaruumis, mis parandab elukeskkonna kvaliteeti ning loob

visuaalselt rohelise linnaruumi.

Inimkeskkonda mõjutavad peamiselt Võru tänavalt lähtuv liikluskoormus ning sellest tulenev

liiklusmüra. Samuti mõjutab piirkonna keskkonnatingimusi läheduses paiknev raudteetaristu.

Planeeringuala lähiümbruses ei paikne teadaolevalt selliseid olulise keskkonnamõjuga käitisi, mis

põhjustaksid ulatuslikke häiringuid inimese tervisele või heaolule.

9

Planeeringuala olemasolev asukoht väljakujunenud linnalises keskkonnas ning hea ligipääs

teenustele, ühistranspordile ja tehnilisele taristule loovad eeldused ala edasiseks arendamiseks

ning olemasoleva linnaruumi tõhusamaks kasutamiseks.

Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

Mõju maakasutusele ja linnaruumile

Kavandatav hoonestus on kontaktvööndi olemasolevast hoonestusest kõrgem ja suurema

ehitustihedusega. Sellega kaasneb muutus piirkonna ruumilises ilmes ning tänavaruumis tajutavas

hoonestusstruktuuris. Kavandatava lahenduse mõju sõltub detailplaneeringu koostamise käigus

täpsustatavast hoonete paiknemisest, mahulisest lahendusest, arhitektuursetest tingimustest ning

avaliku ruumi kujundamisest. Planeeringu koostamisel tuleb hinnata hoonestuse sobivust

ümbritsevasse linnaruumi ning põhjendada üldplaneeringus kavandatust suurema

hoonestustiheduse ja kõrguse vajadust.

Arvestades planeeringuala asukohta väljakujunenud linnalises keskkonnas, olemasoleva tehnilise

ja sotsiaalse taristu olemasolu ning piirkonna head ligipääsetavust, on tegemist eelkõige

olemasoleva linnaruumi tihendamise ja tõhusama kasutamisega. Kavandatav maakasutuse muutus

ei too kaasa looduslike või seni hoonestamata alade kasutuselevõttu, kuid võib mõjutada piirkonna

senist ruumilist iseloomu ja linnapilti. Nende mõjude ulatus ja olulisus on hinnatav

detailplaneeringu koostamise käigus.

Eeldatavad mõjud maakasutusele ja linnaruumile on kohaliku ulatusega. Käesolevas etapis ei ole

võimalik lõplikult hinnata kavandatava hoonestuse mõju linnaruumile, kuna planeeringulahendus

ei ole veel välja kujunenud. Mõju ulatus, iseloom ja võimalikud leevendusmeetmed täpsustuvad

detailplaneeringu koostamise käigus, sealhulgas hoonestuse mahu, kõrguse, paiknemise ja

arhitektuurse lahenduse määramisel. Käesoleva eelhindamise koostamise etapis ei ole alust

eeldada, et kavandatav tegevus võiks kaasa tuua sellise olulise negatiivse mõju maakasutusele või

linnaruumile, mis tingiks strateegilise keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse.

Mõju inimesele ja elukeskkonnale

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb piirkonna kasutusintensiivsuse suurenemine ning muutus

olemasolevas elukeskkonnas. Võrreldes olemasoleva olukorraga lisanduvad planeeringualale

uued elu-, äri- ja büroofunktsioonid ning suureneb piirkonnas viibivate inimeste arv. Sellest

tulenevalt võib eeldada ka planeeringuala kasutuskoormuse ning liikuvuse suurenemist.

Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad valdavalt ühe- ja kahekorruselised väikeelamud ning

korterelamud. Kavandatav hoonestus on olemasolevast hoonestusest kõrgem ja suurema

ehitustihedusega, mistõttu võib see mõjutada naaberkinnistute kasutustingimusi, sealhulgas

vaateid, privaatsust ning päikesevalguse kättesaadavust. Mõju ulatus sõltub hoonete täpsest

paiknemisest, kõrgusest ja mahulisest lahendusest ning seda tuleb detailplaneeringu koostamise

käigus täiendavalt hinnata. Vajadusel tuleb kavandada meetmed mõju leevendamiseks.

Planeeringuala paikneb väljakujunenud linnakeskkonnas aktiivse liiklusega Võru tänava ääres.

Planeeringu elluviimisega võib kaasneda liikluskoormuse suurenemine nii sõiduautode kui ka

teenindava transpordi osas. Samuti võib suureneda liiklusest ja tehnoseadmetest tulenev

mürakoormus. Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju

müratasemele ning vajaduse korral näha ette meetmed nõuetekohase elukeskkonna tagamiseks.

10

Planeeringuala lähiümbruses puuduvad koolid, haiglad, hooldekodud või muud eriti tundliku

kasutusega objektid, mille kasutustingimusi kavandatav tegevus võiks otseselt mõjutada.

Planeeringuala ümbritseb valdavalt elamumaa kasutusega linnakeskkond, kus võimalikud mõjud

avalduvad eelkõige lähinaabruses paiknevatele kinnistutele.

Positiivse mõjuna võimaldab planeering olemasoleva alakasutatud ja amortiseerunud kinnistu

korrastamist ning uute elu-, äri- ja büroofunktsioonide lisandumist piirkonda. Planeeringu

elluviimine võib parandada linnaruumi kvaliteeti, toetada piirkonna elavnemist ning suurendada

teenuste ja töökohtade kättesaadavust linnakeskuse lähialal.

Arvestades planeeringuala paiknemist väljakujunenud linnalises keskkonnas, olemasolevat taristut

ning asjaolu, et võimalikud mõjud on peamiselt kohaliku ulatusega ja planeeringulahenduse kaudu

leevendatavad, ei ole käesoleva eelhindamise koostamise etapis alust eeldada olulise negatiivse

mõju avaldumist inimese tervisele või elukeskkonnale keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses.

Mõju liiklusele, mürale ja õhukvaliteedile

Detailplaneeringuga kavandatakse olemasoleva alakasutatud elamumaa ümberarendamine elu-,

äri- ja büroofunktsiooniga hoonestuseks, mistõttu kaasneb piirkonnas liikluskoormuse

suurenemine võrreldes olemasoleva olukorraga. Planeeringuala paikneb väljakujunenud

linnakeskkonnas Võru tänava ääres, kus on olemas toimiv tänavavõrk, ühistranspordiühendused

ning jalakäijate ja kergliiklejate liikumisvõimalused. Arvestades planeeringuala suhteliselt väikest

suurust ning asukohta linnakeskuse mõjualas, ei ole ette näha liikluskoormuse sedavõrd suurt

kasvu, mis põhjustaks olulisi muutusi piirkonna liikluskorralduses või teede läbilaskevõimes.

Planeeringu elluviimisega kaasneb ehitusperioodil ajutine liiklussageduse suurenemine ning

ehitusmasinate kasutamisest tulenev müra ja õhusaaste. Tegemist on ajutise ja pöörduva mõjuga,

mida on võimalik leevendada ehitustööde korralduse ning kehtivate keskkonna- ja

tööohutusnõuete järgimisega.

Kasutusetapis on peamiseks müraallikaks piirkonda teenindav liiklus ning hoonete tehnoseadmed.

Planeeringuala paikneb olemasoleva liiklusmüraga keskkonnas, kuna Võru tänav on üks Valga

linna olulisemaid ühendustänavaid. Valga valla mürakaardistamise andmete kohaselt ei paikne

planeeringuala piirkonnas olulise tööstusmüra mõjualad, kuid liiklusmüra mõju tuleb planeeringu

koostamisel täpsustada ning vajadusel kavandada leevendusmeetmed. Uute eluhoonete

kavandamisel tuleb tagada keskkonnaministri kehtestatud müra normtasemete täitmine elu- ja

puhkealadel. Samuti tuleb planeeringus seada tingimused tehnoseadmete paiknemisele ja

projekteerimisele selliselt, et nende kasutamisest tulenev müra ei põhjustaks häiringuid

naaberkinnistutel.

Õhukvaliteedi seisukohalt ei ole kavandatav tegevus seotud oluliste paiksete saasteallikate

rajamisega. Planeeringuga ei kavandata tootmistegevust ega muid tegevusi, mis võiksid

põhjustada märkimisväärseid õhusaaste heitmeid. Liikluskoormuse teatav suurenemine võib kaasa

tuua vähese transpordist pärineva õhusaaste kasvu, kuid arvestades kavandatava arenduse mahtu

ja asukohta olemasolevas linnakeskkonnas, ei ole mõju ulatuslik ega piirkonna õhukvaliteeti

oluliselt halvendav.

Eeltoodust tulenevalt võib eeldada, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev mõju liiklusele,

müratasemele ja õhukvaliteedile on valdavalt lokaalne ning leevendusmeetmete rakendamisel ei

ole mõju oluline keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses.

11

Planeeringu koostamise käigus tuleb vajadusel täpsustada liikluskorralduse, müra ja

tehnoseadmete mõjusid ning määrata asjakohased leevendusmeetmed.

Mõju haljastusele ja kliimakindlusele

Planeeringuala ja selle lähiümbrust iseloomustab märkimisväärne kõrghaljastuse osakaal, mis

kujundab piirkonna ruumilist identiteeti ning parandab kohalikke mikrokliimatingimusi.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb olemasoleva hoonestuse lammutamine ning maaüksuse

ümberkujundamine, mistõttu ei saa välistada olemasoleva haljastuse osalist või täielikku

likvideerimist ehitustegevuse käigus.

Arvestades planeeringuala paiknemist väljakujunenud linnakeskkonnas ning selle suhteliselt

väikest pindala, on mõju haljastusele eeldatavalt lokaalne ega avalda olulist mõju Valga linna

rohevõrgustikule, ökoloogilistele seostele ega piirkonna loodusväärtustele. Planeeringuala ei

paikne rohevõrgustiku alal, kaitstaval loodusobjektil ega muul keskkonnatundlikul maa-alal.

Detailplaneeringu koostamise käigus hinnatakse olemasoleva kõrghaljastuse säilitamise võimalusi

ning määratakse tingimused uushaljastuse rajamiseks. Planeeringulahenduses tuleb tagada piisava

kõrghaljastuse olemasolu ning eelistada kohalikke ja piirkonnale iseloomulikke taimeliike. Samuti

tuleb haljastus siduda avaliku ruumi, parkimisalade ja hoonestuse lahendusega viisil, mis parandab

elukeskkonna kvaliteeti ja vähendab hoonestuse negatiivseid keskkonnamõjusid.

Kliimamuutustega kohanemise seisukohast võimaldab detailplaneering rakendada kliimakindlaid

lahendusi, sealhulgas suurendada sademevee kohapealset immutamist ja viibeaega, vähendada

liigset kõvakattega pindade osakaalu ning kasutada haljastust kuumasaare efekti leevendamiseks.

Kõrghaljastuse säilitamine ja juurde rajamine aitab parandada varjestatust, vähendada suviseid

kuumastresse ning toetada sademevee looduslähedast käitlemist.

Planeeringuala olemasolev maakasutus on alakasutatud ning arendustegevuse suunamine

olemasoleva tehnilise taristuga varustatud linnasisesele alale aitab vähendada survet hoonestada

uusi seni kasutamata alasid. Selline lähenemine on kooskõlas kestliku maakasutuse, kompaktse

linnaruumi arendamise ning kliimamuutustega kohanemise põhimõtetega.

Eeldatavalt ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset mõju haljastusele ega

kliimakindlusele. Mõju ulatus on kohalik, pöörduv ning seda on võimalik detailplaneeringu

tingimuste kaudu vältida või leevendada. Seetõttu ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju

tekkimist käesoleva mõjuvaldkonna lõikes.

Mõju pinnasele ja veele

Planeeringuala paikneb väljakujunenud linnalises keskkonnas ning on varasemast inimtegevusest

mõjutatud. Tegemist on hoonestatud maa-alaga, kus domineerivad linnalised mullad.

Planeeringualal ega selle lähiümbruses ei paikne veekogusid ning ala ei asu teadaoleval

üleujutusohuga maa-alal.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad ehitustööd võivad ajutiselt mõjutada pinnast

kaevetööde ja tehnovõrkude rajamise tõttu. Mõjud on peamiselt ehitusaegsed ja lokaalsed.

Ehitustegevuse käigus tuleb vältida pinnase ja põhjavee reostamist ning tagada jäätmete ja

võimalike ohtlike ainete nõuetekohane käitlemine.

12

Hoonestuse ja kõvakattega pindade suurenemine võib mõjutada sademevee äravoolu. Piirkonna

sademeveesüsteemi piiratud läbilaskevõimet arvestades tuleb planeeringus ette näha sademevee

kohapealne immutamine, vooluhulkade hajutamine ning muud looduslähedased lahendused.

Arvestades planeeringuala asukohta olemasolevas linnakeskkonnas, veekogude puudumist ning

võimalust rakendada asjakohaseid sademeveelahendusi, ei ole ette näha olulist negatiivset mõju

pinnasele ega veekeskkonnale. Mõju on eeldatavalt lokaalne ja leevendatav.

Mõju tehnilisele taristule

Planeeringuala paikneb väljakujunenud linnalises keskkonnas, kus on olemas vajalik tehniline

taristu, sealhulgas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sademevee, elektri- ning sidevõrgud.

Detailplaneeringu elluviimine suurendab tehnovõrkude kasutuskoormust, kuid arvestades

planeeringuala suhteliselt väikest ulatust ja asukohta olemasoleva taristu teeninduspiirkonnas, ei

ole ette näha olulist negatiivset mõju tehnilise taristu toimimisele.

Planeeringu koostamise käigus tuleb hinnata olemasolevate võrkude läbilaskevõimet ning

vajadusel kavandada tehnilise taristu väljaehitamine või rekonstrueerimine arenduse vajadustest

lähtuvalt. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sademevee käitlemisele, et vältida täiendava koormuse

teket olemasolevale sademeveesüsteemile.

Eeldatavalt ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset mõju tehnilisele taristule.

Mõju on kohalik ning lahendatav detailplaneeringu ja edasise projekteerimise käigus määratavate

tehniliste tingimustega.

Mõju kultuuripärandile ja linnamaastikule

Planeeringualal ei paikne kultuurimälestisi ega muinsuskaitsealasid ning teadaolevalt puuduvad

alal muud riikliku kaitse all olevad kultuuripärandi objektid. Planeeringuala läheduses paikneb XX

sajandi arhitektuuripärandit esindav Narva tn 2 funktsionalistlik elamu, mis ei ole kultuurimälestis,

kuid omab väärtust piirkonna arhitektuurilise miljöö kujundajana.

Kavandatav detailplaneering võimaldab olemasoleva hoonestusega võrreldes suurema ehitusmahu

ja kõrgusega hoonete rajamist, mistõttu võib planeering mõjutada piirkonna linnamaastikku ja

tänavaruumi iseloomu. Mõju avaldub eelkõige Võru tänava äärses tänavapildis ning vaadetes piki

Võru tänavat. Samas paikneb planeeringuala väljakujunenud linnalises keskkonnas ning

piirkonnas esineb lisaks elamufunktsioonile ka äri-, tootmis- ja transpordifunktsioone, mistõttu ei

kujuta kavandatav maakasutuse muutus endast täiesti uue ruumilise iseloomu teket.

Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb hinnata kavandatava hoonestuse mahu, kõrguse ja

arhitektuurse lahenduse sobivust ümbritsevasse linnaruumi. Selleks tuleb planeeringulahenduse

juurde koostada tänavavaated ja ruumilised illustratsioonid ning seada arhitektuursed tingimused,

mis tagavad kvaliteetse ja konteksti arvestava ruumilise lahenduse. Samuti tuleb hinnata

kavandatava hoonestuse mõju lähiümbruse väärtuslikule hoonestusele ja olemasolevale

linnapildile.

Arvestades planeeringuala paiknemist väljakujunenud linnakeskkonnas, kultuurimälestiste

puudumist ning võimalust suunata hoonestuse arhitektuurset kvaliteeti detailplaneeringu

tingimustega, ei ole ette näha olulist negatiivset mõju kultuuripärandile ega linnamaastikule. Mõju

on eeldatavalt kohalik ning selle ulatust ja iseloomu on võimalik planeeringu koostamise käigus

hinnata ja vajadusel leevendada.

13

Mõjude ulatus, kestus ja olulisus

Käesolevas eelhindamises käsitletud mõjud on valdavalt seotud olemasoleva linnalise maa-ala

ümberarendamisega ning avalduvad peamiselt planeeringuala piires ja selle vahetus lähiümbruses.

Kavandatav tegevus ei hõlma olulise keskkonnatundlikkusega alasid, loodusvarade ulatuslikku

kasutamist ega tegevusi, millega kaasneks oluline keskkonnareostuse või keskkonnaavarii risk.

Enamik kavandatava tegevusega kaasnevatest mõjudest on ehitusaegsed, ajutised ja pöörduvad.

Püsivamad mõjud on seotud maakasutuse intensiivistumise, hoonestuse mahu suurenemise,

liikluskoormuse kasvuga ning linnaruumi visuaalse muutumisega. Need mõjud avalduvad

peamiselt kohalikul tasandil ning nende ulatust ja iseloomu on võimalik detailplaneeringu

koostamise käigus täpsustada ning vajadusel leevendada asjakohaste planeerimis- ja

ehitustingimustega.

Planeeringuala paikneb väljakujunenud linnakeskkonnas, kus on olemas vajalik tehniline taristu

ning juurdepääsud. Kavandatav arendus kasutab olemasolevat linnaruumi tõhusamalt ega too

kaasa olulist survet looduslikele või seni hoonestamata aladele. Planeeringu koostamise käigus on

võimalik tagada hoonestuse sobivus ümbritsevasse linnaruumi, lahendada sademevee käitlemine,

säilitada ja täiendada haljastust ning leevendada võimalikke häiringuid naaberkinnistutele.

Kumulatiivsete mõjude hindamisel on arvestatud planeeringuala paiknemist Valga linna

väljakujunenud linnakeskkonnas ning piirkonnas juba olemasolevaid maakasutusviise,

liikluskoormust ja tehnilist taristut. Detailplaneeringuga kavandatav arendus lisandub

olemasolevale linnalisele keskkonnale, kuid selle maht ei ole selline, mis koos teiste teadaolevate

või kavandatavate arendustega põhjustaks olulist täiendavat koormust keskkonnale. Võimalikud

kumulatiivsed mõjud võivad avalduda eelkõige liikluskoormuse, sademevee ärajuhtimise ning

linnaruumi tihendamise kaudu, kuid nende mõju ulatus jääb eeldatavalt kohalikuks ning on

lahendatav planeeringu koostamise käigus kavandatavate meetmetega.

Piiriülese mõju võimalust hinnates tuleb arvestada, et planeeringuala paikneb küll Läti Vabariigi

riigipiiri läheduses, kuid detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kohaliku iseloomuga ega

hõlma tegevusi, mille mõju võiks ulatuda üle riigipiiri. Planeeringuga ei kavandata olulise

keskkonnariskiga tegevusi, märkimisväärseid heiteallikaid ega loodusvarade kasutamist sellises

mahus, mis võiks mõjutada keskkonnaseisundit väljaspool Eesti territooriumi. Seetõttu ei ole ette

näha piiriülese keskkonnamõju tekkimist.

Eelhindamise tulemusel võib järeldada, et detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt

olulist negatiivset keskkonnamõju, sealhulgas olulist kumulatiivset ega piiriülest mõju, samuti

olulist mõju inimese tervisele, kultuuripärandile, loodusvaradele ega keskkonna

vastupanuvõimele. Kavandatava tegevuse mõjud on valdavalt kohalikud, leevendatavad ning

nende esinemine ei ole sellise ulatuse, intensiivsuse ega kestusega, mis tingiks keskkonnamõju

strateegilise hindamise läbiviimise vajaduse.

Asjaomaste asutuste seisukohad

Punkt täiendatakse peale asjaomaste asutuste seisukohtade laekumist.

14

Kokkuvõte

Eelhindamise käigus analüüsiti Võru tn 22a detailplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid

mõjusid looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, maakasutusele, linnaruumile, liiklusele,

tehnilisele taristule, kultuuripärandile ning kliimakindlusele.

Planeeringuala paikneb väljakujunenud linnalises keskkonnas ning on valdavas ulatuses juba

hoonestatud ja inimtegevusest mõjutatud maa-ala. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis

tooksid kaasa olulise negatiivse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku

aladele, kaitsealustele liikidele, väärtuslikele maastikele ega teistele olulistele

keskkonnaelementidele. Planeeringuala lähiümbruses puuduvad sellised keskkonnatundlikud

alad, millele kavandatav tegevus võiks avaldada olulist ebasoodsat mõju.

Kavandatava hoonestuse rajamisega võib suureneda piirkonna liikluskoormus, tekkida täiendavat

müra ning tegevus võib mõjutada lähinaabruses paiknevate kinnistute insolatsiooni- ja

varjutustingimusi. Tegemist on siiski kohaliku ulatusega mõjudega, mida on võimalik

detailplaneeringu koostamisel ning järgnevas projekteerimisetapis leevendada sobivate

planeerimis- ja ehituslike meetmetega. Planeeringu koostamise käigus hinnatakse hoonestuse

sobivust ümbritsevasse linnaruumi, säilitatakse ja täiendatakse kõrghaljastust ning rakendatakse

sademevee käitlemisel kliimakindlaid ja looduslähedasi lahendusi.

Arvestades planeeringuala asukohta väljakujunenud linnakeskkonnas, kavandatava tegevuse

iseloomu, mõju ulatust ning võimalust võimalikke mõjusid planeeringu koostamise käigus vältida

või leevendada, ei ole ette näha olulist negatiivset keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses.

Eelhindamise tulemusel järeldatakse, et Võru tn 22a detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne

eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole

vajalik.

Eelhinnangu koostas:

Lenna Hingla, planeeringute juhtivspetsialist

Madis Mumm, keskkonnaspetsialist

18.06.2026

VALGA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Valga 24. september 2026 nr 43

Valga linna Võru tn 22a maaüksuse ja selle lähiala

detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade

kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

Valga linna Võru tn 22a kinnisasja omanik esitas 23. mail 2026 e-ehituse portaali kaudu

detailplaneeringu algatamise taotluse nr 261261/00126 Võru tn 22a kinnistule (registriosa

nr 964640, katastritunnus 85401:008:1010).

Taotluse kohaselt soovitakse kinnistu jagada neljaks iseseisvaks maaüksuseks ning määrata

ehitusõigus kahele äri- ja büroohoonele (kuni viis maapealset ja üks maa-alune korrus) Võru

tänava äärde ning kahele korterelamule (kuni viis maapealset ja üks maa-alune korrus) krundi

sisemusse. Planeeringulahendusega kavandatakse lammutatud elamu asemele uus hoonestus ning

parkimise, tehnovõrkude, haljastuse ja heakorrastuse lahendamine.

Detailplaneeringu koostamine on vajalik ehitusloakohustuslike hoonete püstitamiseks.

Planeerimisseaduse kohaselt on linnas detailplaneeringu koostamine nõutav

ehitusloakohustusliku hoone rajamiseks. Detailplaneeringu menetlus tagab avalikkuse kaasamise

ja teavitamise ning võimaldab erinevate huvide tasakaalustatud arvestamist

planeeringulahenduse koostamisel.

Detailplaneeringu eesmärk on luua eeldused olemasoleva alakasutatud kinnistu terviklikuks

ümberarendamiseks, määrates ehitusõiguse korterelamute ning äri- ja büroohoonete rajamiseks.

Planeering toetab Valga linna elamufondi uuendamist, uute korterite rajamist ning kvaliteetse ja

jätkusuutliku linnakeskkonna kujunemist. Samuti toetab planeering Valga valla arengukavas

seatud eesmärke ettevõtluse arendamisel ja ettevõtjasõbraliku ärikeskkonna loomisel,

võimaldades rajada kaasaegseid äri- ja büroopindu.

Planeerimisettepanek on kehtivat Valga linna üldplaneeringut muutev. Üldplaneeringu kohaselt

on Võru tn 22a maaüksuse piirkonna juhtotstarbeks määratud väikeelamumaa, kuhu on lubatud

rajada kuni kahe korteriga elamuid, ridaelamuid ning kuni kahekorruselisi kolme ja enama

korteriga korterelamuid. Üldplaneering määrab krundi maksimaalseks täisehituseks üldjuhul

20% ning ridaelamute puhul kuni 40% krundi pindalast. Haljastada tuleb vähemalt 20% krundi

pindalast, millest vähemalt 60% peab moodustama kõrghaljastus.

Detailplaneeringuga kaalutakse maaüksuse jagamist ehitusõigusega kruntideks ning äri-, büroo-

ja korterelamute kavandamist, sealhulgas kuni viiekorruselise hoonestuse võimalikkust.

2

Planeeringu koostamise käigus selgitatakse välja kavandatava maakasutuse, hoonestuse mahu ja

kõrguse ruumiline sobivus ning põhjendatakse üldplaneeringu muutmise vajadust ja ulatust.

Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud, kuna planeeringuala paikneb Valga linna keskuse

lähialal väljakujunenud linnalises keskkonnas, kus on olemas vajalik tehniline taristu, avalikud

teenused ning head ühendused ülejäänud linnaga. Kavandatav lahendus võimaldab olemasoleva

taristu tõhusamat kasutamist, toetab kompaktse ja kestliku linnaruumi arengut ning aitab vältida

hoonestuse laienemist seni hoonestamata aladele.

Planeeringuga luuakse eeldused alakasutatud kinnistu terviklikuks ümberarendamiseks,

kaasaegse elamufondi rajamiseks ning ettevõtlust toetavate äri- ja büroopindade kavandamiseks.

Arvestades planeeringuala asukohta, olemasolevat taristut ning vajadust soodustada elamuehitust

ja ettevõtluse arengut, on üldplaneeringu muutmine käesoleval juhul ruumilise arengu

seisukohast põhjendatud.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,48 ha. Planeeringuala asub Valga linnas Võru tänava ääres

väljakujunenud linnalises keskkonnas ning linna keskuse lähialal. Planeeringuala ümbritseb

mitmekesine hoonestus, sealhulgas elamu-, äri- ja tootmisfunktsiooniga hooned. Piirkond on

hästi ligipääsetav ning varustatud vajaliku tehnilise taristuga.

Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel

tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5

sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohast.

Koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne kavandatud detailplaneeringu elluviimisel

olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervist ja vara. Kavandatava

tegevusega ei kaasne ka kumulatiivset ega olulist piiriülest mõju. Eelhinnangu tulemusena on

jõutud järeldusele, et keskkonnamõjude strateegilist hindamist ei ole vajalik algatada.

Detailplaneeringu keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik

planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktil 12.

Vastavalt KeHJS § 33 lõike 6 alusel esitati keskkonnamõju hindamise vajalikkuse otsustamisel

käesoleva otsuse eelnõu seisukoha saamiseks Muinsuskaitseametile, Terviseametile,

Keskkonnaametile ning Maa- ja Ruumiametile. Ametid väljendasid seisukohta, et lähtudes

kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist ei kaasne

planeeritava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on

võimalik planeeringu menetluse käigus planeerimisseaduse § 123 lõikes 1 määratud ülesannete

täitmisel.

Planeerimisseaduse § 142 lõikest 2 tulenevalt lähtutakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud

nõuetest. Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Valga Vallavolikogu (Kesk

tn 11, 68203 Valga, Valga maakond, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostamise

korraldaja on Valga Vallavalitsus (Puiestee tn 8, 68203 Valga, Valga maakond, e-post

[email protected]). Detailplaneeringu koostaja ei ole käesoleva otsuse tegemise ajaks määratud.

Detailplaneeringu koostaja valitakse pärast detailplaneeringu algatamist ning tema nime ja

kontaktandmed avalikustatakse pärast koostaja määramist.

Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

otsusega on võimalik tutvuda Valga valla veebilehel ja dokumendiregistris alates 28. septembrist

2026.

3

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 77 lõike 1, § 142

lõike 1 ja 2, keskkonnamõju ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 ja § 34 lõike 2

alusel ning arvestades Valga Linnavolikogu 25. mai 2007 määrusega nr 6 kehtestatud Valga

linna üldplaneeringuga, Valga Vallavolikogu

otsustab:

1. Algatada Valga linna Võru tn 22a maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu koostamine,

eesmärgiga luua Võru tn 22a maaüksusele eeldused olemasoleva alakasutatud kinnistu

terviklikuks ümberarendamiseks, määrates ehitusõiguse korterelamute ning äri- ja

büroohoonete rajamiseks.

2. Valga Vallavalitsusel korraldada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu koostamine ja

selleks vajalikud menetlustoimingud.

3. Mitte algatada Valga linna Võru tn 22a maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilist hindamist.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

5. Otsuse peale võib esitada Valga Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras 30 päeva jooksul arvestades otsusest teadasaamis päevast või päevast,

millal oleks pidanud otsusest teada saama, või esitama kaebuse Tartu Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mati Kikkas

esimees