| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-1/26/7195-2 |
| Registreeritud | 15.10.2026 |
| Sünkroonitud | 21.10.2026 |
| Liik | Väljaminev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
| Toimik | 9.3-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Lääne-Harju Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Lääne-Harju Vallavalitsus |
| Vastutaja | Kristiina Seiton (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574
Lääne-Harju Vallavalitsus
Teie 16.09.2026 nr 6-1/184-4
Meie 15.10.2026 nr 9.3-1/26/7195-2
Laoküla Allika ja Kase katastriüksuste
detailplaneering
Lääne-Harju Vallavalitsus esitas Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse
§127 lõikele 1 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö
tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 p 12 alusel kooskõlastamiseks
Laokülas Allika ja Kase katastriüksuste detailplaneeringu materjalid.
Detailplaneeringu eesmärk on Allika ja Kase katastriüksuse jagamine üksikelamu kruntideks,
ehitusõiguse ja -tingimuste määramine, liikluskorralduse ja tehnovõrkude lahendamine,
keskkonnakaitseliste abinõude ning vajalike kitsenduste määramine. Planeeritav ala koosneb
kahest katastriüksusest, millest detailplaneeringuga moodustatakse 13 üksikelamumaa krunti
ning 1 tee ja tänavamaa krunt. Planeeritava ala suurus on 5,2 hektarit. Keila valla üldplaneeringu
kohaselt on tegemist hajaasustusega ja osaliselt rohevõrgustiku tugialaga.
Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib järgmist:
1. Planeeritavale alale levivad müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016
määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise
ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud II mürakategooria
normtasemed. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi
ületada päeval 85 dBA ja öösel 75 dBA (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).
2. Lääne-Harju valla mürauuringu liiklus- ja raudteemürakaartidelt selgub, et planeeritavale
alale levib liiklusmüra päeval kuni 59 dB öösel kuni 54 dB. Detailplaneeringu seletuskirjas
on välja toodud järgnev: „AS Eesti Raudtee tehniliste tingimuste kohaselt on pikemas
perspektiivis kavandatud olemasoleva raudtee kõrvale teine rööpapaar, mis Lääne-Harju
valla territooriumil on planeeritud olemasolevast raudteest lõuna poole.“ Ja veel: „Lääne-
Harju valla üldplaneeringu koostamise raames valminud rohevõrgustiku analüüsi ja
mürahinnangu kohaselt põhjustavad raudteeliiklusega seotud suuremat mürahäiringut
eelkõige pikad kaubarongid, eriti öisel ajal.“
Lääne-Harju valla mürauuringu kohased müratasemed jäävad küll alla KeM määruse nr 71
lisas 1 sätestatud piirväärtuste, kuid ületavad sihtväärtusi. Ameti hinnangul on tegemist
indikatiivsete tulemustega, mis annavad aimu, millised müratasemed piirkonnas võivad
levida.
3. Ameti hinnangul tuleb koostada mürahinnang, et teada saada, millised reaalsed
müratasemed planeeritavale alale olemasolevas ja perspektiivses olukorras võivad
2(2)
levida. Seda eriti olukorras, kus teise rööpapaari kavandamisel võivad müratasemed
oluliselt muutuda. Põhijoonise järgi paikneb olemasolev ja perspektiivne
raudteekaitsevöönd planeeritaval müratundlikul alal ja külgneb planeeritava
hoonestusalaga.
Müratundlike hoonetega alade kavandamisel on oluline välja selgitada ka rongidest
(sh kaubarongidest) levivad maksimaalsed müratasemed, kuna nende mõju
planeeringualale ja planeeritavatele hoonetele võib olla märkimisväärne.
Müratasemete väljaselgitamine võimaldab vajaduse korral kavandada tõhusamad
müraleevendusmeetmed ja tagada tulevastele müratundlikele hoonetele piisav
heliisolatsioon.
Mürahinnangu koostamisel saab arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määruses nr 32
„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad
nõuded“ § 3 lg 3 tooduga.
Müratasemete mõõtmiste puhul on oluline, et välja oleks toodud, mida mõõdeti ja millised
tegevused mõõtmiste hetkel aset leidsid (sh kas tegemist on tavapärase olukorraga).
Mõõtmised peavad sisaldama müraallikaid, millele on kehtestatud normtasemed.
Müratasemed peavad olema hinnatud ja KeM määrusega nr 71 kõrvutatavad. Müratasemete
mõõtmisi peab läbi viima akrediteeritud asutus.
4. Esitatud materjalidest ei selgu, milliseks kujuneb detailplaneeringu maa-ala juhtotstarve.
Amet palub eeltoodut edaspidi täpsustada.
Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne müra-
, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi
tagavate nõuete seadmine. Detailplaneering peab sisaldama piisavalt konkreetseid
tingimusi, mille alusel on võimalik planeeringu elluviimisel ja ehitiste projekteerimisel
tagada tervisekaitsenõuetele vastav elukeskkond.
Esitatud materjalides ei ole piisavalt hinnatud planeeringuala müraolukorda ega
kavandatava müratundliku maakasutuse sobivust. Eeltoodust tulenevalt ei kooskõlasta
amet esitatud detailplaneering lahendust, kuna olemasoleva informatsiooni alusel ei ole
võimalik anda piisavalt põhjendatud hinnangut planeeringuala tegelikule müraolukorrale
ning kavandatava müratundliku maakasutuse sobivusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Seiton
vaneminspektor (keskkonnatervis)
Põhja regionaalosakond
Kristiina Seiton
51966484 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|