Edastuskiri
| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-1/26/7940-1 |
| Registreeritud | 15.10.2026 |
| Sünkroonitud | 21.10.2026 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
| Toimik | 9.3-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
| Vastutaja | Anna Kalinina (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Ida regionaalosakond, Narva esindus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Edastame Narva-Jõesuu linnavalitsuse kirja
Lugupidamisega
Aime Logatšova
sekretär
Narva-Jõesuu Linnavalitsus
+372 359 9599
[email protected]
Digiallkirjad
Vastavalt nimekirjale kuupäev digiallkirjas nr 26/7-1.2/29
Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linnas
Raja tn 18 detailplaneeringu algatamisele
eelnevad toimingud
Narva-Jõesuu Linnavalitsusele on esitatud taotlus Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 asuva maa-ala detailplaneeringu algatamiseks.
Narva-Jõesuu Linnavalitsus on koostanud detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu koos lisadokumentidega (sh keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang).
Palume esitada oma seisukoht KeHJS § 33 lg 6 alusel. Seisukohtade ja ettepanekute esitamise tähtajaks määrame 30 päeva.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raim Sarv
aselinnapea/arendusosakonna juhataja
Lisad: detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu ja lisadokumendid
Olga Rudomina
planeeringuspetsialist
[email protected] 5302 0276
Narva-Jõesuu xx. xx 2026 nr xx
Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine
Narva-Jõesuu Linnavalitsusele on 15.09.2026 esitatud korrigeeritud taotlus Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks. Taotlus registreeritud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse dokumendiregistris nr 26/7-1.2/18-2 all, esmane nr 26/7-1.2/18 all.
29.09.2026 vastuskirjaga nr 26/7-1.2/18-3 pikendati taotluse läbivaatamise tähtaega seoses eeltoimingute teostamisega (KSH eelhinnangu kohta seisukohtade küsimine ja detailplaneeringu finantseerimise lepingu sõlmimine) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 128 lg 4 alusel.
Taotleja on kinnistu omanik.
Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringu eesmärk on Raja tn 18 kinnistu kuni kuue väikeelamumaa kruntideks jagamine ja ehitusõiguse määramine väikeelamukruntidele (sh. paarismajad) koos haljasala, tehnovõrkude ja juurdepääsu planeerimisega. Eesmärgid võivad täpsustuda detailplaneeringu koostamise raames. Detailplaneeringuga lahendatakse peamiselt PlanS § 126 lg 1 punktides 1–9, 11, 12, 17, 21 ja 22 nimetatud ülesanded. Samuti võib loetelu detailplaneeringu koostamisel uute asjaolude ilmnemisel muutuda.
Detailplaneeringu ala
Detailplaneeringu ala hõlmab Raja tn 18 kinnistut (kinnistut (kinnistu tunnus 51301:007:0028 ja nr 4495308) ja lähiala, mis on vajalik juurdepääsude tagamiseks Raja tänavalt. Planeeritava ala suurus on u 1.25 ha. Detailplaneeringu ala piiridega on võimalik tutvuda korralduse lisas 1. lähteülesanne. Kavandatav planeeringuala Raja tn 18 kinnistul on hoonestamata ning on kaetud kõrghaljastusega. Ala on ümbritsetud eri funktsiooniga kinnistutega (väikeelamud, metsamaa).
Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) kohustuslikkus on sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse¹ (edaspidi KeHJS) § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS-i § 33 lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka.
KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust, sealhulgas elurajooni kavandamist. Elurajooni kavandamine on tegevus, mille puhul tuleb enne detailplaneeringu algatamist kaaluda KSH algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang. KSH eelhinnangu koostamise aluseks võib olla ka määruse § 16 (muud juhud), mille alusel tuleb
eelhinnang anda muu käesolevas määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib kaasa tuua
olulise keskkonnamõju.
Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas LEMMA OÜ Ronfard OÜ tellimusel (töö versioon 06.10.2026). Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu põhjal ei ole detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik, kuna kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ette näha olulisi negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale ning inimeste tervisele ja heaolule.
KeHJS § 33 lg 6 kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
Käesoleva korralduse eelnõu ja KSH eelhinnang olid edastatud asjaomastele asutustele (Keskkonnaamet, Päästeamet, Politsei-ja Piirivalveamet, Terviseamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseministeerium). Nimetatud asutused (xxx) nõustusid, et KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Käesoleva korralduse lisa 1 lähteülesanne p 8 täiendati ametite poolt esitatud tähelepanekutega (korrigeeritakse jooksvalt).
Lähtudes algatatava detailplaneeringu eesmärgist ja teadaolevast informatsioonist, ei ole võimalik eeldada olulise ja eeldatavalt olulise keskkonnamõju ilmnemist.
Detailplaneeringu koostamise alusandmed
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu (kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.01.2019 otsusega nr 78) (edaspidi üldplaneering) kohaselt Raja tn 18 kinnistu juhtotstarve on 100% väikeelamu maa (EV).
Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on Raja tn 18 kinnistu sihtotstarve 100% elamumaa.
Maa-ala ei asu rohevõrgustikus.
Raja tn 18 detailplaneeringuga kavandatav tegevus vastab kehtivale üldplaneeringule.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb järgida kehtiva üldplaneeringu nõudeid.
Raja tn 18 kinnistu kohta on koostatud haljastuse dendroloogiline hinnang ja määratud haljastuslike objektide väärtusklassid Echium OÜ (Sulev Järve) poolt 04.04.2026 a. Haljastuslikult eriti väärtuslikuks (I väärtusklass) määratletud puud alal puudusid. Vastavalt puude väärtusklassidele tuleb DP koostamise käigus määrata hoonestusalade sobivad asukohad kruntide piires eesmärgiga säilitada maksimaalselt väärtuslikke kooslusi (II väärtusklass).
Detailplaneeringu raames on vajalik hinnata detailplaneeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Täiendavate uuringute ja analüüside vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.
Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016. a korraldusega nr 1-1/2016/278) (edaspidi maakonnaplaneering)
Maakonnaplaneeringu p 2.2 kohaselt Narva-Jõesuu linnalise asustusega ala. Ida-Viru maakonnaplaneeringus linnalise asustusega alad on määratletud eesmärgiga luua kompaktsed linnalised alad, kuhu ka jätkuvalt ja suhteliselt kiirelt kahaneva rahvaarvu tingimustes koonduvad töö- ning elukohad. Juba olemasolevate linnaliste keskuste tiheduse ja kompaktsuse tõstmine suurendab piirkonna ruumilist ja funktsionaalset sidusust, soodustab mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist ja tekkimist ning hoiab uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisega kaasnevad kulutused võimalikult madalal tasemel.
Detailplaneering vastab maakonnaplaneeringule.
PlanS § 125 lg 1 p 1 kohaselt detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks.
PlanS § 128 lg 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus.
Narva-Jõesuu Linnavolikogu 27.05.2020 määruse nr 88 “Ehitusseadustikus, planeerimisseaduses ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine Narva-Jõesuu Linnavalitsusele“ § 2 kohaselt planeerimisseaduses sätestatud kohalikule omavalitsusele või kohaliku omavalitsuse üksusele antud ja volikogu ainupädevusse mitte kuuluvate ülesannete täitmine delegeeritakse Narva-Jõesuu Linnavalitsusele.
Lähtudes ülaltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 1, § 128 lg 1, KOKS § 30 lg 1 p 4 ning Narva-Jõesuu Linnavolikogu 27.05.2020 määruse nr 88 § 2
annab Narva-Jõesuu Linnavalitsus
k o r r a l d u s e:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistul ja lähialal.
2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt lisale 1.
3. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, lähtudes KSH eelhinnangust (lisa 2) ning asjaomaste asutuste seisukohtadest.
4. Kinnitada KSH eelhinnang vastavalt lisale 2.
5. Teavitada korraldusest avalikkust vastavalt planeerimisseaduse nõuetele.
6. Detailplaneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Narva-Jõesuu Linnavalitsus, kontakt: Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linn J. Poska tn 26, [email protected]. Detailplaneeringu koostaja on pädev planeerija.
7. Võimaldada korraldusega tutvuda Narva-Jõesuu Linnavalitsuses lahtioleku aegadel aadressil Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linn J. Poska tn 26, II korrus ja linna koduleheküljel https://narva-joesuu.ee/det.planeeringute-algatamine-uldinfo.
8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
9. Detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine on menetlustoimingud. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise korraldus.
/digiallkirjastatud/
Maksim Iljin /digiallkirjastatud/
linnapea Monika Tinno
linnasekretär
Lisa 1. Lähteülesanne
Lisa 2. KSH eelhinnang
Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
. 2026 korraldusele nr
Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine
LÄHTEÜLESANNE
september 2026
1. Üldandmed
Detailplaneeringu ala hõlmab Raja tn 18 kinnistut (kinnistut (kinnistu tunnus 51301:007:0028 ja nr 4495308) ja lähiala, mis on vajalik juurdepääsude tagamiseks Raja tänavalt.
Planeeritava ala suurus on u 1.25 ha.
Detailplaneering on kehtiva üldplaneeringu kohane ning menetlus toimub planeerimisseaduse detailplaneeringut reguleerivate sätete järgi.
1.1 Keskkonnamõju strateegiline hindamine jäetakse algatamata (KSH eelhinnangu alusel ja asjaomaste asutuste seisukohtade alusel).
1.2 Vajalikud uuringud on kirjeldatud p. 5.17 ja 5.18.
Konkreetne detailplaneeringu lahendus koostatakse detailplaneeringu koostamise ajal.
1.3 Planeeringu algataja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus
1.4 Planeeringu vastuvõtja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus
1.5 Planeeringu kehtestaja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus
1.6 Huvitatud isik: kinnistu omanik
2. Planeeringu eesmärk
Detailplaneeringu eesmärk on Raja tn 18 kinnistu kuni kuue väikeelamumaa kruntideks jagamine ja ehitusõiguse määramine väikeelamukruntidele (sh. paarismajad) koos haljasala, tehnovõrkude ja juurdepääsu planeerimisega. Eesmärgid võivad täpsustuda detailplaneeringu koostamise raames. Detailplaneeringuga lahendatakse peamiselt PlanS § 126 lg 1 punktides 1–9, 11, 12, 17, 21 ja 22 nimetatud ülesanded. Samuti võib loetelu detailplaneeringu koostamisel uute asjaolude ilmnemisel muutuda.
Joonis 1. Detailplaneeringu ala ja kaasatavate naabrite eeldatav ring
Joonis 2. Detailplaneeringu ala kehtiva üldplaneeringu kohaselt (EV).
Joonis 3. Detailplaneeringu ala koostamisel oleva uue Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu kohaselt (heakskiitmise etapp) (EV).
Joonis 4. Eeldatav eskiis, igale kinnistule on lubatud 1 juurepääs.
Eskiis on korrigeeritud võrreldes taotluses olevaga: eskiisil on 1 juurdepääs igale kinnistule ning autode pööramiskoht on kavandatud POS3 ja POS4 kruntide lõppu.
3. Alusdokumendid, õigusaktid, planeeringud, juhendid
3.1 Planeeringut menetletakse Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu (kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.01.2019 otsusega nr 78) kohaselt. Uue üldplaneeringu kehtestamisel on võimalik teha üleminek.
3.2 Planeerimisseadus, keskkonnamõju ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, looduskaitseseadus ja teised õigusaktid.
3.3 Riigihaldusministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning PLANK süsteemi nõuete järgimine.
3.4 Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“.
3.5 Ida-Viru maakonnaplaneering sh selle teemaplaneeringud (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25).
3.6 Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.
3.7 Planeeringuala ajakohane ning tehnovõrkude valdajatega kooskõlastatud topogeodeetiline alusplaan (tellib huvitatud isik).
3.8 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused (tellib huvitatud isik).
3.9 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“.
3.10 Linnatänavad EVS 843:2016 (vajadusel uuendustega).
4. Alusplaan
4.1 Detailplaneeringu koostamisel võtta aluseks digitaalselt mõõdistatud ning tehnovõrkude valdajatega kooskõlastatud geodeetiline alusplaan, mis peab olema olemasolevat olukorda tõeselt kajastav, sh tehnovõrkude asukohad, M 1:500 täpsusastmega, EH2000 kõrgussüsteemis ja L-EST koordinaatide süsteemis. Joonisele peavad olema kantud andmed koostaja kohta (ettevõtte nimi, litsentsi nr, töö nr) ja mõõdistamise aeg.
5. Detailplaneeringu sisu
5.1 Detailplaneeringu sisu peab vastama planeerimisseaduse nõuetele ning detailplaneeringu koostamisel lahendatakse kindlasti:
1) planeeringuala kruntideks jaotamine;
2) krundi hoonestusala määramine;
3) krundi ehitusõiguse määramine;
4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas asjaõigusseaduse tähenduses tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;
5) ehitise ehituslike tingimuste määramine;
5.2 Detailplaneeringu lahendus peab olema piisavalt täpne ehitustegevuse planeerimiseks.
5.3 Olemasoleva olukorra kirjeldus (planeeritava ala asukoht ja piir, lähiümbrus, naaberkinnistud sihtotstarvetega, õigusaktidest tulenevad piirangud ja kitsendused, senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta, kontaktvööndi funktsionaalsed seosed, hooned, rajatised ja teised tehisobjektid, liikluskorraldus, looduslikud tingimused, pinnavorm, taimkate, kõrghaljastuse koosseis ja seisukord, radoonirisk jms).
5.4 Planeeringuala kruntideks jaotamise põhimõtte selgitus (vajadusel) ja kruntide pindalad. Planeeringus anda nii krundi kasutamise sihtotstarve kui ka katastriüksuse sihtotstarve nii seletuskirjas kui ka põhijoonisel.
5.5 Planeeritavate hoonestusalade paiknemine ja ehituslikud tingimused (hoonestusala suurus, hoonete paiknemise viis, hoonete lubatud suurim arv krundil). Ehitusõigus ja arhitektuursed nõuded anda loeteluna või tabelina nii seletuskirjas kui ka põhijoonisel.
5.6 Detailplaneeringuga määratakse hoonete kõrgus/korruselisus, vajadusel sügavus.
5.7 Detailplaneeringuga määratakse krundi täisehituse %.
5.8 Planeeringuga tuleb sätestada kavandatud ehitiste arhitektuursed tingimused, mis peavad olema üheselt arusaadavad, konkreetsed ja tagama arhitektuurselt tervikliku lahenduse kogu planeeringuala ulatuses.
5.9 Planeeringuala liikluskorraldus tuleb lahendada vastavalt kehtivatele normidele ning arvestades teemaplaneeringut. Parkimine tuleb lahendada omal krundil.
5.10 Tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine ja tehnovarustuse põhimõtteline lahendus (vesi, reovee puhastus ja kanalisatsioon, sademevesi, soojavarustus, elektrivarustus, side, välisvalgustus jm). Tehnovõrkude rajatisi võib vajadusel planeerida ka väljapoole hoonestusala, kuid tuleb tagada kõik teised kehtivad normid ja nõuded.
• näidata olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid;
• esitada rajatavate tehnovõrkude trasside asukohad koos vajalike võimsuste näitamisega lähtudes kavandatud arvutuslikust tarbimisvõimsusest, kehtivatest normatiividest ja vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, millised tellib detailplaneeringu koostaja;
• tagada nõutavad rõhtvahekaugused hoonetest ja teistest tehnovõrkudest;
• planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Kuna detailplaneeringu ala on vahelduvate kõrgustega tuleb tagada vastav lahendus sademevee ärajuhtimiseks nõlvast.
5.11 Detailplaneeringuga määratakse haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted.
5.12 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused lahendada vastavalt Eesti standardile EVS 809-1:2002.
5.13 Tuletõrje veevõtukohtade ja/või -mahutite paiknemine, hoonete tulepüsivus ja hoonete-vahelised tuleohutuskujad.
5.14 Asjakohased mõjud planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Seletuskirjas tuleb kajastada asjakohased mõjud. Detailplaneeringus kajastatakse vähemalt: mõjud majanduslikule olukorrale, kultuurilised mõjud, sotsiaalsed mõjud, mõjud looduskeskkonnale.
5.15 Keskkonnamõjud: jäätmekäitlus, kliimakindlus, müra, vibratsioon, vajadusel muud.
5.16 Servituutide vajadus ja ulatus. Detailplaneeringu seletuskirjas, põhijoonisel ja tehnovõrkude joonisel näidata servituutide vajadus koos vastavate tabelitega.
5.17 Planeeringu rakendamise võimalused: elluviimise võimalused, ajakava, tegevuste kirjeldus, kokkulepete sõlmimise lühikokkuvõte, elluviimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.
5.18 Piirkonna pinnases võib esineda kõrge radooni sisaldus, mistõttu tuleb seletuskirjas seada leevendavad meetmed, ehitustegevuse kavandamisel tuleb läbi viia radoonitaseme mõõtmised või ehitada radoonikindlad hooned, et tagada ohutu radoonitase hoonetes. Projekteerimisel tuleb radooniohtu täiendavalt hinnata ning vajadusel kasutusele võtta ehituslikud meetmed radoonisisalduse vähendamiseks eluruumides.
5.19 Kinnistutele üks juuredepääs
5.20 Uuringud: Vajadusel teostatakse detailplaneeringu koostamise raames.
• Tulenevalt objektiivsetest asjaoludest võivad uuringute liigid muutuda, väheneda või suureneda. Uuringute läbiviimise eest tasub huvitatud isik.
6. Detailplaneeringu koosseis
6.1 Detailplaneering koosneb seletuskirjast, joonistest ja lisadest (sh lepingud). Seletuskiri peab sisaldama ka tiitellehte ja sisukorda, jooniste ja lisade loetelu, vajadusel avaliku taristu kirjeldust.
6.2 Detailplaneeringu raames koostatakse vähemalt 1 tk 3D vaadet illustreeriv joonis detailplaneeringu lahenduse visualiseerimiseks. 3D joonis esitatakse hiljemalt vastuvõtmiseks.
6.3 Jooniste hulka peavad kuuluma:
• Asukohaplaan M 1:5000;
• Kontaktvööndi funktsionaalsete seoste joonis;
• Põhijoonis (ehitusõigus tabelina, maakasutus, liikluskorraldus, parkimine, haljastus jm) M 1:500;
• Tehnovõrkude joonis (tehnovõrkude paiknemine, vajalikud võimsused tabelina,) M 1:500;
• Servituutide joonis (servituudid, servituutide vajadus tabelina) M 1:500;
• 3D joonis.
6.4 Seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas.
6.5 Kogu joonistel kujutatud informatsioon peab olema kajastatud ka seletuskirja tekstis.
6.6 Joonistel peavad kõik piirikihid olema üheaegselt loetavad.
7. Detailplaneeringu menetlus
7.1 Detailplaneeringut menetletakse detailplaneeringu menetluse kohaselt vastavalt planeerimisseaduse nõuetele.
7.2 Detailplaneeringu koostamise jaoks korraldatakse vajalike uuringute läbiviimine.
7.3 Detailplaneeringu lahenduse koostamine sh. vastavalt uuringute tulemustele.
7.4 Enne detailplaneeringu esitamist kooskõlastamiseks ja arvamuste küsimiseks esitada detailplaneeringu lahendus Narva-Jõesuu Linnavalitsusele läbivaatamiseks ning sisese kooskõlastusringi korraldamiseks.
7.5 . Linnavalitsus esitab detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja arvamuste küsimiseks vähemalt:
• Päästeamet (planeering käsitleb tuleohutusnõudeid)
• Politsei-ja Piirivalveamet (kui planeeringuala asub Eesti Vabariigi välispiiri Schengeni välispiiri maismaapiiriga külgneva valla territooriumil lähemal kui 5 km piirini)
• Terviseamet (planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi)
• Keskkonnaamet (KSH eelhinnang)
• Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Kaitseministeerium (riigikaitse)
• naaberkinnistute omanikele (vt joonis 1.);
• tehnovõrkude valdajatele;
• muud huvitatud isikud ja asutused, kui planeeringu koostamise käigus ilmneb vajadus
7.6 Eeldatav ajakava:
Detailplaneering koostatakse kahe ja poole aasta jooksul (30 kuud):
Detailplaneeringu eskiisi koostamine ca 5 kuud;
Detailplaneeringu põhilahenduse koostamine ca 4 kuud;
Detailplaneeringu kooskõlastamine ca 5 kuud;
Detailplaneeringu vastu võtmine ca 4 kuud;
Detailplaneeringu avalikustamine ca 8 kuud;
Detailplaneeringu kehtestamine ca 4 kuud.
Täpne ajakava lepitakse planeerijaga kokku vastavas lepingus.
7.7 Pärast detailplaneeringu lõplikku kooskõlastamist esitada Narva-Jõesuu Linnavalitsusele detailplaneeringu materjalid koos lisadega ühes eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalselt, mille põhjal Linnavalitsus teeb vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et planeering vastab õigusaktidele ja linna ruumilise arengu eesmärkidele ning suunab planeeringu avalikustamisele.
7.8 Avalik väljapanek: arendaja ja/või arendaja esindaja ja planeerija osalevad avalikul arutelul (kui selle läbiviimine on seaduse kohaselt nõutud).
7.9 . Vajadusel esitatakse detailplaneering planeerimisseaduses sätestatud korras Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks.
7.10 Peale seadusjärgse menetluskorra läbimist ja võimalike muudatuste sisseviimist esitada detailplaneering lõplikul kujul Narva-Jõesuu Linnavalitsusele kehtestamiseks (planeeringu kehtestaja Narva-Jõesuu Linnavalitsus) digitaalselt (tekstifailid .doc ja .pdf formaadis, joonised .dwg ja .pdf formaadis). Planeeringu kehtestamisel esitada planeeringu tervikmaterjalid e-posti teel ja täiendavalt kahes eksemplaris digitaalselt nt. mälupulgal ning kahes eksemplaris paberkandjal.
7.11 Paberkandjal eksemplaril peavad lisad (menetlusdokumendid) olema paigutatud kronoloogilises järjekorras.
7.12 Materjalid esitada ka ehr.ee (planeeringute ühtne andmekogu) edastamiseks ettevalmistatud kujul.
8. Eritingimused
Üldised:
• Edasisel planeeringu koostamisel palume arvestada asjaoluga, kui planeeringualale soovitakse väikeelamumaa kruntidele kavandada päikesepaneele, siis iga krundi päikesepaneelide lubatud DC‑koguvõimsus võib olla kuni 25 kW.
• Arvestades Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 raieid ja mürarikkaid töid teostada väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, milleks on 15. märts kuni 31. juuli.
• Planeeringuala kattub metsamaa kõlvikuga. Planeeringu eesmärgist tulenevalt ehitusõiguse realiseerimiseks tuleb taotleda Keskkonnaametilt metsateatist puude raieks.
• Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala ehitus- ja kasutusaegne müra ei tohi ületada lähedal asuvatel elamu maa-aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) kehtestatud mürataseme normatiive. Tehnoseadmed (kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et müratasemed vastaksid nii planeeritaval alal kui lähedalasuvatel müratundlike hoonetega aladel määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria normidele. Lisaks juhib amet tähelepanu, et kohalik omavalitsus peab kasutusloa menetluse käigus hindama paigaldatud tehnoseadmete müratasemete vastavust lubatud piirnormidele, et ennetada hilisemaid kaebuseid ülenormatiivse müra kohta.
• Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
• Ehitusperioodil ja ehitatud hoonete kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev müratase ei tohi planeeringuala lähiümbruses olevatel maa-aladel ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria liiklusmüra normtaset. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada sätestatud määruses nr 71 § 6 lg 3 päeval 85 dB ja öösel 75 dB.
• Planeeritaval alal joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijate teabe esitamise nõuded1“ nõuetele.
• Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 01.10.2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ alusel kehtestatud nõuetele.
• Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
• Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
Koostas: Olga Rudomina, Narva-Jõesuu Linnavalitsus
Digiallkirjad
Tallinn 2026
Narva-Jõesuu linnas
Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
2
Nimetus: Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang Töö tellija: Ronfard OÜ Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]
KSH ekspert: Mihkel Vaarik
Töö versioon: 6.10.2026
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
3
Sisukord
Sisukord ............................................................................................................................................ 3
Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4
1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ............................................................................. 5
2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ......................................................... 8
2.1 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ .............................................................................. 8
2.2 Kehtiv Narva-Jõesuu linna üldplaneering ........................................................................ 8
2.3 Koostatav Narva-Jõesuu linna üldplaneering ................................................................ 10
3 Mõjutatav keskkond .............................................................................................................. 11
4 Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................ 12
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ................................................................ 12
4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ...................................................................................................................... 12
4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .............................................. 13
4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ...... 14
4.4.1 Veekasutus ja reo- ning sademevee lahendus .......................................................... 14
4.4.2 Õhu saastatus ............................................................................................................ 14
4.4.3 Müra .......................................................................................................................... 14
4.4.4 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus ........................................................................ 15
4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 15
4.6 Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 15
4.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ...................................................................... 16
4.8 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine .......................................... 16
4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine 16
4.10 Muud aspektid............................................................................................................... 16
5 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi . 17
6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .......................................................... 18
Kasutatud materjalid ...................................................................................................................... 19
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
4
Sissejuhatus
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) 2026. juulis.
Tööd viis läbi keskkonnakonsultant Mihkel Vaarik. Töös osales keskkonnaekspert Piret Toonpere, kes omab keskkonnamõju hindamise litsentsi KMH 0153.
KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29. 08.2005.a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja asjakohastest juhenditest.
Eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 detailplaneeringu (edaspidi DP) koostamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte.
Tegemist on kehtiva Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringuga.
Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.
Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg-s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2 järgi tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral, millks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine.
KSH eelhinnangu koostamise aluseks võib olla ka määruse § 16 (muud juhud), mille alusel tuleb eelhinnang anda muu käesolevas määruses nimetamata tegevuse puhul , mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.
Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik KSH läbiviimine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Narva-Jõesuu Linnavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata.
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
5
1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus
KSH eelhinnangu objektiks on Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu algatamise taotlus.
Raja tn 18 kinnistu soovitakse jagada elamumaa kruntideks ning määrata kruntidele ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused vastavalt üksikelamu ja abihoonete või kaksikelamu/paariselamu ehitamiseks. DP algatamise taotluses on kavandatud moodustada 6 elamukrunti pindalaga üle 2000 m2 .
Planeeringuga tuleb anda ka lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele, heakorrale ja tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Raja tn 18 kinnistu (kat. tun. 51301:007:0028) maakasutuse sihtotstarve on elamumaa 100%. Kinnistu pindala on 12088 m², millest kõlvikuliselt moodustab metsamaa 11747 m² ja muu maa 341 m². Muu maa moodustab seejuures tänavaga paralleelne valgustatud kergliiklustee.
Seega on valdavalt tegemist metsase alaga. Kasvukohatüübilt on tegemist jänesekapsa-mustika kasvukohaga ja peapuuliigiks on raieküps mänd1.
Tuleb arvestada, et kehtiva Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu kohaselt on väikeelamumaa minimaalne lubatud haljastuse osakaal 50% krundi pindalast. Kõrghaljastusega kaetud aladel reserveeritud elamukruntidel tuleb hoonete projekteerimisel tagada vähemalt 60% krundi pindala ulatuses kõrghaljastuse säilimine.
Raja tn 18 kinnistu kohta on koostatud haljastuse dendroloogiline hinnang ja määratud haljastuslike objektide väärtusklassid Echium OÜ (Sulev Järve) poolt 04.04.2026 a. Haljastuslikult eriti väärtuslikuks (I väärtusklass) määratletud puud alal puudusid. Vastavalt puude väärtusklassidele tuleb DP koostamise käigus määrata hoonestusalade sobivad asukohad kruntide piires eesmärgiga säilitada maksimaalselt väärtuslikke kooslusi (II väärtusklass).
Raja tn 18 kinnistu piirneb läänest Raja tänavaga (linna jaotustänav, tee nr 5130032), põhjast Raja tn 16 kinnistuga (sihtotstarbeta maa 100%) ja Raja tn 16a kinnistuga (elamumaa 100%), idast Laagri kinnistuga (sihtotstarbeta maa 50% ja maatulundusmaa 50%) ning lõunast Narva metskond 31 kinnistuga (maatulundusmaa 100%).
DP alal riikliku ehitisregistri järgi hooned puuduvad. Raja tänava (katastriüksus Raja tänav L2) ääres on vajalikud kommunikatsioonid (elektriõhuliin, gaasijaotustorustik, ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustikud). Kehtiv detailplaneering alal puudub.
Kogu piirkond on riigikaitselise kitsendusega (piirivöönd ja piiriveekogu).
1 https://register.metsad.ee/otsiEraldis/eraldis/4848997
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
6
Joonis 1. DP ala paiknemine ja olulisemad kitsendused. Allikas: Maa- ja Ruumiamet.
KSH eelhinnangu aluseks on taotlusega koos esitatud nägemus DP kruntideks jagamise kohta (Joonis 2).
Joonis 2. Kavandatud tegevus: detailplaneeringu algne visioon.
DP ala jagatakse kuueks elamumaa krundiks. Kuna kinnistu pindala on 12088 m², siis tuleb DP koostamisel tagada, et elamukrundid ei oleks väiksemad kui 2000 m2 või vähendada kruntide arvu. Kuna vajalik on juurdepääs kruntidele, siis võib olla vajalik moodustada ka transpordimaa krunt ning siis ei ole võimalik tagada 2000 m2 elamukrundi nõuet.
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
7
Igale krundile kavandatakse elamu ja kaks kõrvalhoonet. Hoonete suurim lubatud kõrgus ja krundi suurim lubatud täisehituse protsent määratakse detailplaneeringuga vastavalt üldplaneeringus toodud tingimustele.
DP koostamisel määratakse haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted:
• säilitatav ja likvideeritav kõrghaljastus;
• kruntide piirded (materjal, kõrgus, tüüp);
• vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee ärajuhtimine jmt).
DP koostamisel viiakse läbi detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning seatakse tingimused võimalike mõjude leevendamiseks (planeerimisseadus § 4 lõike 2 punkt 5). Mõjude asjakohasus tähistab seotust detailplaneeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohased mõjud võivad ilmneda nii majanduslikus, kultuurilises, sotsiaalses kui looduskeskkonnas, nende olulisus võib selguda ka planeeringu koostamise käigus.
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
8
2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.1 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+2
Ida-Viru maavanema 28.12.2016. a korraldusega nr 1-1/2016/278 kehtestati (täiendati 08.02.2017.a korraldusega nr 1-1/2017/25) Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+, mille eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine aastani 2030+.
Maakonnaplaneeringus on välja toodud maakonna olulisemad väärtused, mille hoidmiseks ja kasutamiseks on seatud üldised põhimõtted ja tingimused teemade kaupa. Olulisemad teemad, mida maakonnaplaneeringus käsitletakse on asustuse paiknemine, teenuste kättesaadavus ja transpordiühendused, ettevõtlus ja tootmine; looduskeskkonna väärtused, sh väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik, tehniline taristu jne.
Maakonnaplaneering on kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamise aluseks. Sellega on vaja arvestada ka riigi ja kohalike omavalitsuste arengudokumentide koostamisel. Arvestades, et maakonnaplaneering on kehtestatud varem (2016), kui kehtiv üldplaneering (2019), siis saab eeldada, et maakonnaplaneeringu tingimustega on ÜP-s arvestatud.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole maakonnaplaneeringuga vastuolus.
2.2 Kehtiv Narva-Jõesuu linna üldplaneering3
DP alal kehtib haldusreformiga moodustatud Narva-Jõesuu linna (sisese) Narva-Jõesuu linna üldplaneering (ÜP). Narva-Jõesuu linna (tiheasustusala) üldplaneering on kehtestatud Narva Jõesuu Linnavolikogu 30.01.2019. a otsusega nr 78.
ÜP seletuskirja järgi reserveeritakse linna rahvaarvu säilitamiseks ja elanike linna asumise võimaldamiseks üldplaneeringu raames elamuehituseks sobivad alad. Elamuehituse põhiliseks suunaks on olemasoleva hoonestusala tihendamine ja maade taaskasutamine olemasolevatel väljakujunenud hoonestusaladel, elamualade laiendamine ja seni välja arendamata alade kasutuselevõtmine elamuehituseks. Lähtuvalt olemasolevast hoonestusmahust ja –tüüpidest arendatakse väikeelamuid valdavalt L. Koidula, Raja, Metsa tänavate piirkonnas ning korterelamuid kesklinna, Vabaduse, Metsa ja J. Poska ja Suur-Lootsi tänavate piirkonnas.
2 https://www.riigiplaneering.ee/ida-viru-maakonnaplaneering-2030
3 https://narva-joesuu.ee/keskkond-ehitus-ja-teed/arendus-planeerimine-ehitus/kehtiv-uldplaneering/
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
9
Joonis 3. Väljavõte Narva-Jõesuu linna kehtiva üldplaneeringu kaardist.
Raja tn 18 kinnistu asub perspektiivsel väikeelamumaa juhtotstarbega alal.
Üldplaneeringu seletuskiriannab järgnevad tingimused väikeelamumaale:
• ühel krundil on lubatud üks üksikelamu ja kuni kaks abihoonet;
• suurim lubatud üksikelamu maapealne korruselisus 2 korrust. Suurim lubatud üksikelamu katuseharja kõrgus on 9 m (alusplaanil mõõdetud maapinna kõrgusmärgist), abihoonel on kuni 4,5 m;
• elamuid ning nende juurde kuuluvaid abihooneid ei või ehitada krundi piirile lähemale kui 5 m, v.a juhul, kui kehtiva detailplaneeringuga ei ole määratud teisiti. Üksikelamu ja selle juurdeehitus ning abihoone peavad järgima tänava väljakujunenud ehitusjoont;
• kohustuslik on uute elamute liitmine ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga, kui ala kuulub vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonda;
• väärtusliku kõrghaljastusega hoonestamata uue krundi minimaalne suurus on üksikelamu, kaksikelamu ja kahe korteriga elamu puhul 2000 m2;
• minimaalne lubatud haljastuse osakaal on 50% krundi pinnast. Kõrghaljastusega kaetud aladel reserveeritud elamukruntidel tuleb tagada vähemalt 60% krundi ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine;
• igal ühepereelamul ja ridaelamu korteril peab olema vähemalt 2 parkimiskohta.
DP algatamine ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringuga juhul, kui tagatakse moodustatavate kruntide suurused vähemalt 2000 m2.
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
10
2.3 Koostatav Narva-Jõesuu linna üldplaneering4
Narva-Jõesuu Linnavolikogu 19.12.2018 otsusega nr 71 on algatatud haldusreformijärgse Narva- Jõesuu linna uue üldplaneeringu koostamine. Narva-Jõesuu Linnavolikogu 17.12.2025 otsusega nr 11 võeti Narva-Jõesuu linna üldplaneering vastu. Üldplaneeringu eelnõu on läbinud ka avaliku väljapaneku 2026. aastal. Hetkel on tegemist üldplaneeringu VII versiooniga (2026. 07. 22.)
Raja tn 18 kinnistu maakasutuse juhtotstarve on väikeelamumaa.
Koostatavas ÜP-s on katastriüksuse lubatud minimaalne suurus katastriüksuse moodustamisel üksikelamu ehitamiseks 1000 m2 ja kaksikelamu ehitamiseks 1400 m2.
Joonis 4. Väljavõte koostatava üldplaneeringu maakasutuse kaardist (2026.07.22.)
DP algatamisel ja koostamisel tuleb arvestada ka uue üldplaneeringu koostamisega.
4 https://narva-joesuu.ee/keskkond-ehitus-ja-teed/arendus-planeerimine-ehitus/uus-uldplaneering/
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
11
3 Mõjutatav keskkond
Detailplaneeringu ala asub Narva-Jõesuu linna tiheasustusalal (linnasisene linn). Teisel pool Raja tänavat on olemasolevad elamud.
Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige kehtiva üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.
Narva-Jõesuu linna tiheasustusalale jäävatel ulatuslikel metsa-aladel paiknevad nii mitmed II ja III kaitsekategooria taime- ja loomaliigi leiukohad. Planeeringualale ega sellega piirnevalt ei ole looduskaitse all olevaid alasid, Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid, kaitsealuste liikide leiukohti ega väärtuslike koosluste esinemisalasid.
DP ala jääb Riigipiiri seaduse § 61 alusel kehtestatud piirivööndisse, mis on mõeldud riigipiiri valvamiseks ja kaitsmiseks ning piirirežiimi tagamiseks. Piirivöönd on välispiiri maismaapiiril kuni viie kilomeetri laiune riigipiiri, piiriveekogu kalda- või rannajoone, piirioja kaldaga või piiriteega külgnev maa-ala sisemaa poole.
Alal ja lähipiirkonnas ei paikne muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid kultuuriobjekte.
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
12
4 Võimalikud keskkonnamõjud
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine
Planeeringualale ega selle vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.
Lähim Natura 2000 ala on põhjasuunas ca 2 km kaugusel olev Struuga loodusala (EELIS kood RAH0000602). mis siseriiklikult on Narva jõe alamjooksu hoiuala (KLO2000089).
Natura 2000 alad jäävad kavandatava tegevuse mõjualast välja ning ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele on välistatud. Natura eelhindamise koostamise vajadus puudub.
4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele
Planeeringualale ei jää looduskaitse all olevaid alasid, kaitsealuste liikide leiukohti ega väärtuslike koosluste esinemisalasid.
Joonis 4. Looduskaitselised piirangud DP alal ja lähialal. Allikas: EELIS ning Maa- ja Ruumiamet.
Ca 460 m edela poole jääb Auga looduskaitseala (KLO1000720). Looduskaitseala ja Raja tn 18 kinnistu vahelisele alale on kavandatud moodustada tulevikus metsaalade looduskaitseala. Projekteeritava metsaelupaikade looduskaitseala ettepanek on esmane kaitsemeede, kuni Riigikogu on arutanud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) muutmist, kas ja kuidas metsaelupaiku tõhusamalt kaitsta. Sealsel metsaalal (EELIS kood KLO9123734) pesitseb öösorr (Caprimulgus europaeus).
Samuti on DP alast ida pool registreeritud mitmeid linnu- ja taimeliikide leiukohti nagu KLO9124029 õõnestuvi (Columba oenas), KLO9124030 musträhn (Dryocopus martius),
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
13
KLO9124027 lõopistrik (Falco subbuteo), KLO9339053 kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), KLO9350280 tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), KLO9350400 aas-karukell (Pulsatilla pratensis). Samuti on ida pool Laagri kinnistul asuvas tiigis registreeritud KLO9133956 harilik kärnkonn (Bufo bufo).
DP alast ida ja edela poole on registreeritud mitmeid II kategooria kaitsealuseid käsitiivalisi (hõbe- nahkhiir, põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, veelendlane, tõmmulendlane), kelle tuumikalad jäävad riigimetsa katastriüksustele. Samas tuleb arvestada, et ka mujal piiritlemata aladel II kategooria kaitsealuste liikide võimalikes elupaikades rakendub isendi kaitse Looduskaitseseaduse (LKS) § 48 lg 4 alusel.
Lindude s.h lõopistriku (elabnii kultuur- kui ka loodusmaastiku valgusrikastes männikutes ja männitukkades, pesitsusbiotoobina eelistab ta loo-, palu-, nõmme- ja rabastuvaid puistuid) kui pesitsusaegse häirimise suhtes tundlike liikide, tõttu ei tohiks haudeajal teha raadamistöid ja müratekitavaid töid ajavahemikul 15. märtsist kuni 31. juulini. LKS § 55 lg 61 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Arvestada tuleb, et ajavahemikul 15. aprillist kuni 15. augustini on ka nahkhiirte kevadränne, tiinuse- ja poegade kasvatamise aeg. LKS § 55 lg 8 alusel on keelatud võimalike III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.
Eeldatavalt olulist negatiivset mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ei avaldata. Alal leiduv kõrghaljastus säilitatakse võimalikult maksimaalselt.
Raadamise (metsaseadus § 32) korral muutub maa otstarve ehk siis metsa asemel tehakse elamud. Tegemist on küll juba ÜP maakasutuse juhtotstarbe järgi väikeelamumaa ja maakasutuse sihtotstarbe järgi samuti elamumaaga, kuid kõlvikuliselt on DP ala jätkuvalt metsamaa ning metsaregistris arvel5. Raadamise eest tasutakse seega ka raadamisõiguse tasu keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt. Kehtestatud DP alusel oleks juba tegemist metsa raadamisega.
4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.
Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest.
Tekkivad jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.
5 https://register.metsad.ee/otsiEraldis/eraldis/4848997
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
14
Jäätmekäitluse nõuetekohasel lahendamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju.
Jääkreostuse olemasolu kohta antud alal andmed puuduvad, kuid tegevust piirava reostuse esinemine on vähetõenäoline.
4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
4.4.1 Veekasutus ja reo- ning sademevee lahendus
DP ala ühisveevarustus ja -kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Narva Vesi tehnilistele tingimustele. Kui liitutakse linna ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemiga, ei ole oodata negatiivseid keskkonnamõjusid ega täiendavat pinnavee- või põhjaveereostuse riski kohapeal.
DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too eeldatavalt kaasa ka veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju.
Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Antud juhul saab sademevett lokaalselt immutada oma krundil ja vajadusel koguda haljastuse kastmiseks kasutamiseks. Põhimõtted antakse detailplaneeringu koostamisel ja täpne lahendus antakse vastavate projektidega.
DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile.
4.4.2 Õhu saastatus
Planeeringu elluviimise aegsed (ehitusaegsed) mõjud õhukvaliteedile on lühiajalised ning lokaalsed (võimalik tolm puistematerjali laadimisel, sõidukite liiklus jms).
Ehitiste ja rajatiste kasutamisaegsed mõjud on eelkõige seotud liiklusest tulenevate heitgaasidega, kuid Raja tänava liiklusega ei kaasne eeldatavalt olulist õhusaastet ja ka liiklusmüra.
Elamute soojusvarustus lahendatakse lokaalselt. Konkreetse kütteliigi kasutamine lahendatakse ehitusprojektides. Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Soovituslik on taastuvenergia kasutamine (katustel paiknevad päikesepaneelid). Samuti peetakse tänapäeval oluliseks energiaefektiivse hoonestuse rajamist koos hoonete passiivsete jahutusmeetmetega.
Planeeringuga ei ole oodata piirkonda oluliste paiksete õhusaasteallikate lisandumist, mis halvendaksid piirkonna õhukvaliteeti ja võiksid põhjustada õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist.
4.4.3 Müra
Kavandatud ehitustegevuse jooksul võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid, kuid müra ülenormatiivsel tasemel esinemine väljaspool planeeringuala on ebatõenäoline.
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
15
Müra on antud asukohas seotud olemasoleva Raja tänava. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
Õhk-soojuspumba välisagregaadi tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberhoonete paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud normtasemeid.
4.4.4 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus
Detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse või vibratsiooni teket.
Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Elamukruntide valgus(reostus) võib tinglikult suureneda, kuid kasutatakse kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, välditakse valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestatakse ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist). Ka piirkonnas lendavad nahkhiired on tundlikud valguse suhtes. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150) kohaselt on öine liiga intensiivne valgustus nahkhiirtele häiriv.
Narva-Jõesuu linnas esineb lisaks normaalse radooniriskiga aladele pinnaseid, mille radoonitase võib olla kohati kõrge. Sellistele pinnastele elamualade planeerimisel ja projekteerimisel tuleb kavandada meetmed radooni leviku tõkestamiseks siseruumidesse. Siseruumide õhu radoonisisaldus on reguleeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“. Kaitsemeetmeid, mida tuleb vajadusel rakendada määrusega nr 19 kehtestatud radoonitasemest madalamale jäämiseks, kirjeldab vastav standard EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.
DP seletuskirjas tuleb välja tuua asjakohased leevendusmeetmed.
4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Teatav oht inimese tervisele võib avalduda hoonete ja rajatiste rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale. Narva-Jõesuu linna lisandub uusi elanikke, mis on ka üks linna arengu eesmärke.
4.6 Mõju kultuuriväärtustele
Planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid kultuuriobjekte. Samuti puuduvad pärandkultuuri objektid. Pärandkultuuri all mõistetakse eelmiste põlvkondade
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
16
poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes.
Mõju muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavatele kultuuriväärtustele ei esine.
4.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Avariiolukorrad võivad tõenäolisemalt olla seotud ehitusaegse liiklusega. Suurenev liikluskoormus alal, muudetud liikluskord, eriotstarbelise tehnika kasutamine, ehitustöödega hõivatus jms võivad suurendada liiklusavariide tõenäosust ehk ohtu inimese tervisele ja varale. Ohu leevendamiseks tuleb ehitustöid teostada nõuetekohaselt (näiteks tuleb ehitustsoon piirata ja selgelt tähistada, liikluskorralduse muudatusest teavitada juba varakult vastavate liiklusmärkidega teel jne).
Ehitusmasinate kütuste ebaõigest käitlemisest või leketest ja avariidest tulenev pinnase reostusoht ja tuleoht võivad avaldada negatiivset mõju keskkonnale ning inimeste tervisele ja varale. Mõju leevendamiseks tuleb kinni pidada kõigist keskkonnanõuetest ning teostada ehituseaegset järelevalvet. Detailplaneeringuga on soovitatav seada tingimus, et ehitustööde ajal tuleb materjale ladustada ainult planeeringuga seotud kinnistute piires, mis tagab selle, et ehitamisega seotud saasteained ei kahjustaks teiste inimeste vara.
4.8 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine
Kavandatava projekti puhul on tegu elamuala arendamisega. Tegu ei ole olulist kliimamõju põhjustava arendustegevusega. Tõenäoliselt ei suurene Raja tänaval liiklevate autode arvu oluliselt.
Projekti elluviimisega kaasnevana ei ole oodata olulist kasvuhoonegaaside heidet ja mõju kliimamuutustele.
4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine
Tuginedes olemasolevale informatsioonile, ei ole kavandatava tegevusega oodata mõjude olulist kumuleerumist.
4.10 Muud aspektid
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul olulisus integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul puudub seos EL keskkonnaalaste õigusaktidega.
Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
17
5 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi
Kuna tegemist on suures osas säilitamist vajava metsaalaga, siis ehitustööde käigus kruntidel tuleb võimalikult vältida säilivate puude juurte ja tüvede vigastamist.
Üldjuhul tuleb lähimad puud eraldada ehitustsoonist (ajutise piirdeaiaga). Juhul kui säilitavate puude kasvutsoonis soovitakse läbi viia ehitustöid ning puu likvideerimine ei ole otstarbekas, tuleks arvestada alljärgnevate asjaoludega:
a) puule tuleb seada tarand vähemalt 3 m x 3 m ulatuses.
b) suuremaid kui 5 cm juuri ei tohi läbi raiuda. Juured tuleb lahti kaevata ja ümber tõsta. Juuri on keelatud lõhkuda kopaga rebides.
c) puujuurte ümbertõstmisel mitte murda juuri kokku.
d) puujuurte kahjustumisel tuleb juured lõigata tagasi hargnemiskohalt.
e) puujuurte kasvu suunamiseks ja vundamendi kaitsmiseks tuleb paigaldada juuretõkkematerjal.
f) vältida juurestiku lõhkumist enama kui 10 % osas.
g) puu ümbruses asuvat pinnast ei tohi tõsta ehk juurekaelasid ei tohi matta ka ehituse ajal.
h) võra ulatuses ei tohi sõita rasketehnikaga.
i) murukamara ja puujuurestiku kaitseks tsemendivedelike ja muude tööstusvedelike eest tuleks kasutada filtreerimiseks liivakaste.
Arvestades leevendusmeetmetega, siis planeeritav tegevus ei mõjuta ala väljakujunenud niiskusrežiimi ning alal ei kaasne pöördumatud muutused säilitatavatel metsaaladel.
Nii metsa raie (raadamine) kui ehitustegevus tuleb planeerida väljapoole lindude pesitsusaega. LKS § 55 lg 61 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Sellest lähtuvalt tuleb mürarikkaid töid vältida lindude peamisel pesitsusperioodil, mis kestab üldjuhul 15. märtsist kuni 31. juulini. Piirangud on soovitav lisada detailplaneeringu seletuskirja.
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
18
6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata looduskaitselise väärtusega alade pindala vähenemist. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ei avaldata.
Ebatõenäoline on olulise negatiivse mõju avaldamine pinna- ja põhjaveele (juhul kui ala reovee ja sademevee käitlemine lahendatakse nõuetekohaselt) või alal jääkreostuse esinemine. Tegevusega kaasnev müra ja õhusaasteainete emissioonid, samuti vibratsiooni teke, on vähene. Ei ole oodata lõhna, soojuse, kiirguse ega valguse olulisi emissioone.
Eelnevast lähtuvalt teeb eelhinnang ettepaneku jätta detailplaneeringule keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata.
Planeeringu keskkonnakaitselisi küsimusi on võimalik lahendada detailplaneeringu koostamise ja menetlemise käigus.
Lõpliku otsuse KSH algatamise või mittealgatamise osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse tegemist tuleb küsida (DP algatamise/KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
19
Kasutatud materjalid
Allikmaterjalid:
Ida-Viru maakonna planeering 2030+
Narva-Jõesuu linna üldplaneering (2019)
Koostatav Narva-Jõesuu linna üldplaneering
Seadused, määrused:
Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3)
Looduskaitseseadus (RT I, 23.03.2015, 122)
Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1)
Atmosfääriõhu kaitse seadus: (RT I, 05.07.2016, 1)
Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; RT I, 12.12.2018, 40)
Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1)
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1)
Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383)
Andmebaasid:
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee
Maa- ja Ruumiameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee
Digiallkirjad
Vastavalt nimekirjale kuupäev digiallkirjas nr 26/7-1.2/29
Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linnas
Raja tn 18 detailplaneeringu algatamisele
eelnevad toimingud
Narva-Jõesuu Linnavalitsusele on esitatud taotlus Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 asuva maa-ala detailplaneeringu algatamiseks.
Narva-Jõesuu Linnavalitsus on koostanud detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu koos lisadokumentidega (sh keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang).
Palume esitada oma seisukoht KeHJS § 33 lg 6 alusel. Seisukohtade ja ettepanekute esitamise tähtajaks määrame 30 päeva.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raim Sarv
aselinnapea/arendusosakonna juhataja
Lisad: detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu ja lisadokumendid
Olga Rudomina
planeeringuspetsialist
[email protected] 5302 0276
Narva-Jõesuu xx. xx 2026 nr xx
Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine
Narva-Jõesuu Linnavalitsusele on 15.09.2026 esitatud korrigeeritud taotlus Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks. Taotlus registreeritud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse dokumendiregistris nr 26/7-1.2/18-2 all, esmane nr 26/7-1.2/18 all.
29.09.2026 vastuskirjaga nr 26/7-1.2/18-3 pikendati taotluse läbivaatamise tähtaega seoses eeltoimingute teostamisega (KSH eelhinnangu kohta seisukohtade küsimine ja detailplaneeringu finantseerimise lepingu sõlmimine) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 128 lg 4 alusel.
Taotleja on kinnistu omanik.
Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringu eesmärk on Raja tn 18 kinnistu kuni kuue väikeelamumaa kruntideks jagamine ja ehitusõiguse määramine väikeelamukruntidele (sh. paarismajad) koos haljasala, tehnovõrkude ja juurdepääsu planeerimisega. Eesmärgid võivad täpsustuda detailplaneeringu koostamise raames. Detailplaneeringuga lahendatakse peamiselt PlanS § 126 lg 1 punktides 1–9, 11, 12, 17, 21 ja 22 nimetatud ülesanded. Samuti võib loetelu detailplaneeringu koostamisel uute asjaolude ilmnemisel muutuda.
Detailplaneeringu ala
Detailplaneeringu ala hõlmab Raja tn 18 kinnistut (kinnistut (kinnistu tunnus 51301:007:0028 ja nr 4495308) ja lähiala, mis on vajalik juurdepääsude tagamiseks Raja tänavalt. Planeeritava ala suurus on u 1.25 ha. Detailplaneeringu ala piiridega on võimalik tutvuda korralduse lisas 1. lähteülesanne. Kavandatav planeeringuala Raja tn 18 kinnistul on hoonestamata ning on kaetud kõrghaljastusega. Ala on ümbritsetud eri funktsiooniga kinnistutega (väikeelamud, metsamaa).
Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) kohustuslikkus on sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse¹ (edaspidi KeHJS) § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS-i § 33 lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka.
KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust, sealhulgas elurajooni kavandamist. Elurajooni kavandamine on tegevus, mille puhul tuleb enne detailplaneeringu algatamist kaaluda KSH algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang. KSH eelhinnangu koostamise aluseks võib olla ka määruse § 16 (muud juhud), mille alusel tuleb
eelhinnang anda muu käesolevas määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib kaasa tuua
olulise keskkonnamõju.
Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas LEMMA OÜ Ronfard OÜ tellimusel (töö versioon 06.10.2026). Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu põhjal ei ole detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik, kuna kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ette näha olulisi negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale ning inimeste tervisele ja heaolule.
KeHJS § 33 lg 6 kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
Käesoleva korralduse eelnõu ja KSH eelhinnang olid edastatud asjaomastele asutustele (Keskkonnaamet, Päästeamet, Politsei-ja Piirivalveamet, Terviseamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseministeerium). Nimetatud asutused (xxx) nõustusid, et KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Käesoleva korralduse lisa 1 lähteülesanne p 8 täiendati ametite poolt esitatud tähelepanekutega (korrigeeritakse jooksvalt).
Lähtudes algatatava detailplaneeringu eesmärgist ja teadaolevast informatsioonist, ei ole võimalik eeldada olulise ja eeldatavalt olulise keskkonnamõju ilmnemist.
Detailplaneeringu koostamise alusandmed
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu (kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.01.2019 otsusega nr 78) (edaspidi üldplaneering) kohaselt Raja tn 18 kinnistu juhtotstarve on 100% väikeelamu maa (EV).
Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on Raja tn 18 kinnistu sihtotstarve 100% elamumaa.
Maa-ala ei asu rohevõrgustikus.
Raja tn 18 detailplaneeringuga kavandatav tegevus vastab kehtivale üldplaneeringule.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb järgida kehtiva üldplaneeringu nõudeid.
Raja tn 18 kinnistu kohta on koostatud haljastuse dendroloogiline hinnang ja määratud haljastuslike objektide väärtusklassid Echium OÜ (Sulev Järve) poolt 04.04.2026 a. Haljastuslikult eriti väärtuslikuks (I väärtusklass) määratletud puud alal puudusid. Vastavalt puude väärtusklassidele tuleb DP koostamise käigus määrata hoonestusalade sobivad asukohad kruntide piires eesmärgiga säilitada maksimaalselt väärtuslikke kooslusi (II väärtusklass).
Detailplaneeringu raames on vajalik hinnata detailplaneeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Täiendavate uuringute ja analüüside vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.
Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016. a korraldusega nr 1-1/2016/278) (edaspidi maakonnaplaneering)
Maakonnaplaneeringu p 2.2 kohaselt Narva-Jõesuu linnalise asustusega ala. Ida-Viru maakonnaplaneeringus linnalise asustusega alad on määratletud eesmärgiga luua kompaktsed linnalised alad, kuhu ka jätkuvalt ja suhteliselt kiirelt kahaneva rahvaarvu tingimustes koonduvad töö- ning elukohad. Juba olemasolevate linnaliste keskuste tiheduse ja kompaktsuse tõstmine suurendab piirkonna ruumilist ja funktsionaalset sidusust, soodustab mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist ja tekkimist ning hoiab uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisega kaasnevad kulutused võimalikult madalal tasemel.
Detailplaneering vastab maakonnaplaneeringule.
PlanS § 125 lg 1 p 1 kohaselt detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks.
PlanS § 128 lg 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus.
Narva-Jõesuu Linnavolikogu 27.05.2020 määruse nr 88 “Ehitusseadustikus, planeerimisseaduses ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine Narva-Jõesuu Linnavalitsusele“ § 2 kohaselt planeerimisseaduses sätestatud kohalikule omavalitsusele või kohaliku omavalitsuse üksusele antud ja volikogu ainupädevusse mitte kuuluvate ülesannete täitmine delegeeritakse Narva-Jõesuu Linnavalitsusele.
Lähtudes ülaltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 1, § 128 lg 1, KOKS § 30 lg 1 p 4 ning Narva-Jõesuu Linnavolikogu 27.05.2020 määruse nr 88 § 2
annab Narva-Jõesuu Linnavalitsus
k o r r a l d u s e:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistul ja lähialal.
2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt lisale 1.
3. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, lähtudes KSH eelhinnangust (lisa 2) ning asjaomaste asutuste seisukohtadest.
4. Kinnitada KSH eelhinnang vastavalt lisale 2.
5. Teavitada korraldusest avalikkust vastavalt planeerimisseaduse nõuetele.
6. Detailplaneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Narva-Jõesuu Linnavalitsus, kontakt: Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linn J. Poska tn 26, [email protected]. Detailplaneeringu koostaja on pädev planeerija.
7. Võimaldada korraldusega tutvuda Narva-Jõesuu Linnavalitsuses lahtioleku aegadel aadressil Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linn J. Poska tn 26, II korrus ja linna koduleheküljel https://narva-joesuu.ee/det.planeeringute-algatamine-uldinfo.
8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
9. Detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine on menetlustoimingud. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise korraldus.
/digiallkirjastatud/
Maksim Iljin /digiallkirjastatud/
linnapea Monika Tinno
linnasekretär
Lisa 1. Lähteülesanne
Lisa 2. KSH eelhinnang
Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
. 2026 korraldusele nr
Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine
LÄHTEÜLESANNE
september 2026
1. Üldandmed
Detailplaneeringu ala hõlmab Raja tn 18 kinnistut (kinnistut (kinnistu tunnus 51301:007:0028 ja nr 4495308) ja lähiala, mis on vajalik juurdepääsude tagamiseks Raja tänavalt.
Planeeritava ala suurus on u 1.25 ha.
Detailplaneering on kehtiva üldplaneeringu kohane ning menetlus toimub planeerimisseaduse detailplaneeringut reguleerivate sätete järgi.
1.1 Keskkonnamõju strateegiline hindamine jäetakse algatamata (KSH eelhinnangu alusel ja asjaomaste asutuste seisukohtade alusel).
1.2 Vajalikud uuringud on kirjeldatud p. 5.17 ja 5.18.
Konkreetne detailplaneeringu lahendus koostatakse detailplaneeringu koostamise ajal.
1.3 Planeeringu algataja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus
1.4 Planeeringu vastuvõtja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus
1.5 Planeeringu kehtestaja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus
1.6 Huvitatud isik: kinnistu omanik
2. Planeeringu eesmärk
Detailplaneeringu eesmärk on Raja tn 18 kinnistu kuni kuue väikeelamumaa kruntideks jagamine ja ehitusõiguse määramine väikeelamukruntidele (sh. paarismajad) koos haljasala, tehnovõrkude ja juurdepääsu planeerimisega. Eesmärgid võivad täpsustuda detailplaneeringu koostamise raames. Detailplaneeringuga lahendatakse peamiselt PlanS § 126 lg 1 punktides 1–9, 11, 12, 17, 21 ja 22 nimetatud ülesanded. Samuti võib loetelu detailplaneeringu koostamisel uute asjaolude ilmnemisel muutuda.
Joonis 1. Detailplaneeringu ala ja kaasatavate naabrite eeldatav ring
Joonis 2. Detailplaneeringu ala kehtiva üldplaneeringu kohaselt (EV).
Joonis 3. Detailplaneeringu ala koostamisel oleva uue Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu kohaselt (heakskiitmise etapp) (EV).
Joonis 4. Eeldatav eskiis, igale kinnistule on lubatud 1 juurepääs.
Eskiis on korrigeeritud võrreldes taotluses olevaga: eskiisil on 1 juurdepääs igale kinnistule ning autode pööramiskoht on kavandatud POS3 ja POS4 kruntide lõppu.
3. Alusdokumendid, õigusaktid, planeeringud, juhendid
3.1 Planeeringut menetletakse Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu (kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.01.2019 otsusega nr 78) kohaselt. Uue üldplaneeringu kehtestamisel on võimalik teha üleminek.
3.2 Planeerimisseadus, keskkonnamõju ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, looduskaitseseadus ja teised õigusaktid.
3.3 Riigihaldusministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning PLANK süsteemi nõuete järgimine.
3.4 Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“.
3.5 Ida-Viru maakonnaplaneering sh selle teemaplaneeringud (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25).
3.6 Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.
3.7 Planeeringuala ajakohane ning tehnovõrkude valdajatega kooskõlastatud topogeodeetiline alusplaan (tellib huvitatud isik).
3.8 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused (tellib huvitatud isik).
3.9 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“.
3.10 Linnatänavad EVS 843:2016 (vajadusel uuendustega).
4. Alusplaan
4.1 Detailplaneeringu koostamisel võtta aluseks digitaalselt mõõdistatud ning tehnovõrkude valdajatega kooskõlastatud geodeetiline alusplaan, mis peab olema olemasolevat olukorda tõeselt kajastav, sh tehnovõrkude asukohad, M 1:500 täpsusastmega, EH2000 kõrgussüsteemis ja L-EST koordinaatide süsteemis. Joonisele peavad olema kantud andmed koostaja kohta (ettevõtte nimi, litsentsi nr, töö nr) ja mõõdistamise aeg.
5. Detailplaneeringu sisu
5.1 Detailplaneeringu sisu peab vastama planeerimisseaduse nõuetele ning detailplaneeringu koostamisel lahendatakse kindlasti:
1) planeeringuala kruntideks jaotamine;
2) krundi hoonestusala määramine;
3) krundi ehitusõiguse määramine;
4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas asjaõigusseaduse tähenduses tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;
5) ehitise ehituslike tingimuste määramine;
5.2 Detailplaneeringu lahendus peab olema piisavalt täpne ehitustegevuse planeerimiseks.
5.3 Olemasoleva olukorra kirjeldus (planeeritava ala asukoht ja piir, lähiümbrus, naaberkinnistud sihtotstarvetega, õigusaktidest tulenevad piirangud ja kitsendused, senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta, kontaktvööndi funktsionaalsed seosed, hooned, rajatised ja teised tehisobjektid, liikluskorraldus, looduslikud tingimused, pinnavorm, taimkate, kõrghaljastuse koosseis ja seisukord, radoonirisk jms).
5.4 Planeeringuala kruntideks jaotamise põhimõtte selgitus (vajadusel) ja kruntide pindalad. Planeeringus anda nii krundi kasutamise sihtotstarve kui ka katastriüksuse sihtotstarve nii seletuskirjas kui ka põhijoonisel.
5.5 Planeeritavate hoonestusalade paiknemine ja ehituslikud tingimused (hoonestusala suurus, hoonete paiknemise viis, hoonete lubatud suurim arv krundil). Ehitusõigus ja arhitektuursed nõuded anda loeteluna või tabelina nii seletuskirjas kui ka põhijoonisel.
5.6 Detailplaneeringuga määratakse hoonete kõrgus/korruselisus, vajadusel sügavus.
5.7 Detailplaneeringuga määratakse krundi täisehituse %.
5.8 Planeeringuga tuleb sätestada kavandatud ehitiste arhitektuursed tingimused, mis peavad olema üheselt arusaadavad, konkreetsed ja tagama arhitektuurselt tervikliku lahenduse kogu planeeringuala ulatuses.
5.9 Planeeringuala liikluskorraldus tuleb lahendada vastavalt kehtivatele normidele ning arvestades teemaplaneeringut. Parkimine tuleb lahendada omal krundil.
5.10 Tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine ja tehnovarustuse põhimõtteline lahendus (vesi, reovee puhastus ja kanalisatsioon, sademevesi, soojavarustus, elektrivarustus, side, välisvalgustus jm). Tehnovõrkude rajatisi võib vajadusel planeerida ka väljapoole hoonestusala, kuid tuleb tagada kõik teised kehtivad normid ja nõuded.
• näidata olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid;
• esitada rajatavate tehnovõrkude trasside asukohad koos vajalike võimsuste näitamisega lähtudes kavandatud arvutuslikust tarbimisvõimsusest, kehtivatest normatiividest ja vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, millised tellib detailplaneeringu koostaja;
• tagada nõutavad rõhtvahekaugused hoonetest ja teistest tehnovõrkudest;
• planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Kuna detailplaneeringu ala on vahelduvate kõrgustega tuleb tagada vastav lahendus sademevee ärajuhtimiseks nõlvast.
5.11 Detailplaneeringuga määratakse haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted.
5.12 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused lahendada vastavalt Eesti standardile EVS 809-1:2002.
5.13 Tuletõrje veevõtukohtade ja/või -mahutite paiknemine, hoonete tulepüsivus ja hoonete-vahelised tuleohutuskujad.
5.14 Asjakohased mõjud planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Seletuskirjas tuleb kajastada asjakohased mõjud. Detailplaneeringus kajastatakse vähemalt: mõjud majanduslikule olukorrale, kultuurilised mõjud, sotsiaalsed mõjud, mõjud looduskeskkonnale.
5.15 Keskkonnamõjud: jäätmekäitlus, kliimakindlus, müra, vibratsioon, vajadusel muud.
5.16 Servituutide vajadus ja ulatus. Detailplaneeringu seletuskirjas, põhijoonisel ja tehnovõrkude joonisel näidata servituutide vajadus koos vastavate tabelitega.
5.17 Planeeringu rakendamise võimalused: elluviimise võimalused, ajakava, tegevuste kirjeldus, kokkulepete sõlmimise lühikokkuvõte, elluviimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.
5.18 Piirkonna pinnases võib esineda kõrge radooni sisaldus, mistõttu tuleb seletuskirjas seada leevendavad meetmed, ehitustegevuse kavandamisel tuleb läbi viia radoonitaseme mõõtmised või ehitada radoonikindlad hooned, et tagada ohutu radoonitase hoonetes. Projekteerimisel tuleb radooniohtu täiendavalt hinnata ning vajadusel kasutusele võtta ehituslikud meetmed radoonisisalduse vähendamiseks eluruumides.
5.19 Kinnistutele üks juuredepääs
5.20 Uuringud: Vajadusel teostatakse detailplaneeringu koostamise raames.
• Tulenevalt objektiivsetest asjaoludest võivad uuringute liigid muutuda, väheneda või suureneda. Uuringute läbiviimise eest tasub huvitatud isik.
6. Detailplaneeringu koosseis
6.1 Detailplaneering koosneb seletuskirjast, joonistest ja lisadest (sh lepingud). Seletuskiri peab sisaldama ka tiitellehte ja sisukorda, jooniste ja lisade loetelu, vajadusel avaliku taristu kirjeldust.
6.2 Detailplaneeringu raames koostatakse vähemalt 1 tk 3D vaadet illustreeriv joonis detailplaneeringu lahenduse visualiseerimiseks. 3D joonis esitatakse hiljemalt vastuvõtmiseks.
6.3 Jooniste hulka peavad kuuluma:
• Asukohaplaan M 1:5000;
• Kontaktvööndi funktsionaalsete seoste joonis;
• Põhijoonis (ehitusõigus tabelina, maakasutus, liikluskorraldus, parkimine, haljastus jm) M 1:500;
• Tehnovõrkude joonis (tehnovõrkude paiknemine, vajalikud võimsused tabelina,) M 1:500;
• Servituutide joonis (servituudid, servituutide vajadus tabelina) M 1:500;
• 3D joonis.
6.4 Seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas.
6.5 Kogu joonistel kujutatud informatsioon peab olema kajastatud ka seletuskirja tekstis.
6.6 Joonistel peavad kõik piirikihid olema üheaegselt loetavad.
7. Detailplaneeringu menetlus
7.1 Detailplaneeringut menetletakse detailplaneeringu menetluse kohaselt vastavalt planeerimisseaduse nõuetele.
7.2 Detailplaneeringu koostamise jaoks korraldatakse vajalike uuringute läbiviimine.
7.3 Detailplaneeringu lahenduse koostamine sh. vastavalt uuringute tulemustele.
7.4 Enne detailplaneeringu esitamist kooskõlastamiseks ja arvamuste küsimiseks esitada detailplaneeringu lahendus Narva-Jõesuu Linnavalitsusele läbivaatamiseks ning sisese kooskõlastusringi korraldamiseks.
7.5 . Linnavalitsus esitab detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja arvamuste küsimiseks vähemalt:
• Päästeamet (planeering käsitleb tuleohutusnõudeid)
• Politsei-ja Piirivalveamet (kui planeeringuala asub Eesti Vabariigi välispiiri Schengeni välispiiri maismaapiiriga külgneva valla territooriumil lähemal kui 5 km piirini)
• Terviseamet (planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi)
• Keskkonnaamet (KSH eelhinnang)
• Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Kaitseministeerium (riigikaitse)
• naaberkinnistute omanikele (vt joonis 1.);
• tehnovõrkude valdajatele;
• muud huvitatud isikud ja asutused, kui planeeringu koostamise käigus ilmneb vajadus
7.6 Eeldatav ajakava:
Detailplaneering koostatakse kahe ja poole aasta jooksul (30 kuud):
Detailplaneeringu eskiisi koostamine ca 5 kuud;
Detailplaneeringu põhilahenduse koostamine ca 4 kuud;
Detailplaneeringu kooskõlastamine ca 5 kuud;
Detailplaneeringu vastu võtmine ca 4 kuud;
Detailplaneeringu avalikustamine ca 8 kuud;
Detailplaneeringu kehtestamine ca 4 kuud.
Täpne ajakava lepitakse planeerijaga kokku vastavas lepingus.
7.7 Pärast detailplaneeringu lõplikku kooskõlastamist esitada Narva-Jõesuu Linnavalitsusele detailplaneeringu materjalid koos lisadega ühes eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalselt, mille põhjal Linnavalitsus teeb vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et planeering vastab õigusaktidele ja linna ruumilise arengu eesmärkidele ning suunab planeeringu avalikustamisele.
7.8 Avalik väljapanek: arendaja ja/või arendaja esindaja ja planeerija osalevad avalikul arutelul (kui selle läbiviimine on seaduse kohaselt nõutud).
7.9 . Vajadusel esitatakse detailplaneering planeerimisseaduses sätestatud korras Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks.
7.10 Peale seadusjärgse menetluskorra läbimist ja võimalike muudatuste sisseviimist esitada detailplaneering lõplikul kujul Narva-Jõesuu Linnavalitsusele kehtestamiseks (planeeringu kehtestaja Narva-Jõesuu Linnavalitsus) digitaalselt (tekstifailid .doc ja .pdf formaadis, joonised .dwg ja .pdf formaadis). Planeeringu kehtestamisel esitada planeeringu tervikmaterjalid e-posti teel ja täiendavalt kahes eksemplaris digitaalselt nt. mälupulgal ning kahes eksemplaris paberkandjal.
7.11 Paberkandjal eksemplaril peavad lisad (menetlusdokumendid) olema paigutatud kronoloogilises järjekorras.
7.12 Materjalid esitada ka ehr.ee (planeeringute ühtne andmekogu) edastamiseks ettevalmistatud kujul.
8. Eritingimused
Üldised:
• Edasisel planeeringu koostamisel palume arvestada asjaoluga, kui planeeringualale soovitakse väikeelamumaa kruntidele kavandada päikesepaneele, siis iga krundi päikesepaneelide lubatud DC‑koguvõimsus võib olla kuni 25 kW.
• Arvestades Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 raieid ja mürarikkaid töid teostada väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, milleks on 15. märts kuni 31. juuli.
• Planeeringuala kattub metsamaa kõlvikuga. Planeeringu eesmärgist tulenevalt ehitusõiguse realiseerimiseks tuleb taotleda Keskkonnaametilt metsateatist puude raieks.
• Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala ehitus- ja kasutusaegne müra ei tohi ületada lähedal asuvatel elamu maa-aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) kehtestatud mürataseme normatiive. Tehnoseadmed (kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et müratasemed vastaksid nii planeeritaval alal kui lähedalasuvatel müratundlike hoonetega aladel määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria normidele. Lisaks juhib amet tähelepanu, et kohalik omavalitsus peab kasutusloa menetluse käigus hindama paigaldatud tehnoseadmete müratasemete vastavust lubatud piirnormidele, et ennetada hilisemaid kaebuseid ülenormatiivse müra kohta.
• Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
• Ehitusperioodil ja ehitatud hoonete kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev müratase ei tohi planeeringuala lähiümbruses olevatel maa-aladel ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria liiklusmüra normtaset. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada sätestatud määruses nr 71 § 6 lg 3 päeval 85 dB ja öösel 75 dB.
• Planeeritaval alal joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijate teabe esitamise nõuded1“ nõuetele.
• Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 01.10.2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ alusel kehtestatud nõuetele.
• Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
• Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
Koostas: Olga Rudomina, Narva-Jõesuu Linnavalitsus
Digiallkirjad
Tallinn 2026
Narva-Jõesuu linnas
Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
2
Nimetus: Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang Töö tellija: Ronfard OÜ Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]
KSH ekspert: Mihkel Vaarik
Töö versioon: 6.10.2026
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
3
Sisukord
Sisukord ............................................................................................................................................ 3
Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4
1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ............................................................................. 5
2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ......................................................... 8
2.1 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ .............................................................................. 8
2.2 Kehtiv Narva-Jõesuu linna üldplaneering ........................................................................ 8
2.3 Koostatav Narva-Jõesuu linna üldplaneering ................................................................ 10
3 Mõjutatav keskkond .............................................................................................................. 11
4 Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................ 12
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ................................................................ 12
4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ...................................................................................................................... 12
4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .............................................. 13
4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ...... 14
4.4.1 Veekasutus ja reo- ning sademevee lahendus .......................................................... 14
4.4.2 Õhu saastatus ............................................................................................................ 14
4.4.3 Müra .......................................................................................................................... 14
4.4.4 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus ........................................................................ 15
4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 15
4.6 Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 15
4.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ...................................................................... 16
4.8 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine .......................................... 16
4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine 16
4.10 Muud aspektid............................................................................................................... 16
5 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi . 17
6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .......................................................... 18
Kasutatud materjalid ...................................................................................................................... 19
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
4
Sissejuhatus
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) 2026. juulis.
Tööd viis läbi keskkonnakonsultant Mihkel Vaarik. Töös osales keskkonnaekspert Piret Toonpere, kes omab keskkonnamõju hindamise litsentsi KMH 0153.
KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29. 08.2005.a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja asjakohastest juhenditest.
Eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 detailplaneeringu (edaspidi DP) koostamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte.
Tegemist on kehtiva Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringuga.
Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.
Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg-s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2 järgi tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral, millks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine.
KSH eelhinnangu koostamise aluseks võib olla ka määruse § 16 (muud juhud), mille alusel tuleb eelhinnang anda muu käesolevas määruses nimetamata tegevuse puhul , mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.
Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik KSH läbiviimine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Narva-Jõesuu Linnavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata.
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
5
1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus
KSH eelhinnangu objektiks on Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu algatamise taotlus.
Raja tn 18 kinnistu soovitakse jagada elamumaa kruntideks ning määrata kruntidele ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused vastavalt üksikelamu ja abihoonete või kaksikelamu/paariselamu ehitamiseks. DP algatamise taotluses on kavandatud moodustada 6 elamukrunti pindalaga üle 2000 m2 .
Planeeringuga tuleb anda ka lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele, heakorrale ja tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Raja tn 18 kinnistu (kat. tun. 51301:007:0028) maakasutuse sihtotstarve on elamumaa 100%. Kinnistu pindala on 12088 m², millest kõlvikuliselt moodustab metsamaa 11747 m² ja muu maa 341 m². Muu maa moodustab seejuures tänavaga paralleelne valgustatud kergliiklustee.
Seega on valdavalt tegemist metsase alaga. Kasvukohatüübilt on tegemist jänesekapsa-mustika kasvukohaga ja peapuuliigiks on raieküps mänd1.
Tuleb arvestada, et kehtiva Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu kohaselt on väikeelamumaa minimaalne lubatud haljastuse osakaal 50% krundi pindalast. Kõrghaljastusega kaetud aladel reserveeritud elamukruntidel tuleb hoonete projekteerimisel tagada vähemalt 60% krundi pindala ulatuses kõrghaljastuse säilimine.
Raja tn 18 kinnistu kohta on koostatud haljastuse dendroloogiline hinnang ja määratud haljastuslike objektide väärtusklassid Echium OÜ (Sulev Järve) poolt 04.04.2026 a. Haljastuslikult eriti väärtuslikuks (I väärtusklass) määratletud puud alal puudusid. Vastavalt puude väärtusklassidele tuleb DP koostamise käigus määrata hoonestusalade sobivad asukohad kruntide piires eesmärgiga säilitada maksimaalselt väärtuslikke kooslusi (II väärtusklass).
Raja tn 18 kinnistu piirneb läänest Raja tänavaga (linna jaotustänav, tee nr 5130032), põhjast Raja tn 16 kinnistuga (sihtotstarbeta maa 100%) ja Raja tn 16a kinnistuga (elamumaa 100%), idast Laagri kinnistuga (sihtotstarbeta maa 50% ja maatulundusmaa 50%) ning lõunast Narva metskond 31 kinnistuga (maatulundusmaa 100%).
DP alal riikliku ehitisregistri järgi hooned puuduvad. Raja tänava (katastriüksus Raja tänav L2) ääres on vajalikud kommunikatsioonid (elektriõhuliin, gaasijaotustorustik, ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustikud). Kehtiv detailplaneering alal puudub.
Kogu piirkond on riigikaitselise kitsendusega (piirivöönd ja piiriveekogu).
1 https://register.metsad.ee/otsiEraldis/eraldis/4848997
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
6
Joonis 1. DP ala paiknemine ja olulisemad kitsendused. Allikas: Maa- ja Ruumiamet.
KSH eelhinnangu aluseks on taotlusega koos esitatud nägemus DP kruntideks jagamise kohta (Joonis 2).
Joonis 2. Kavandatud tegevus: detailplaneeringu algne visioon.
DP ala jagatakse kuueks elamumaa krundiks. Kuna kinnistu pindala on 12088 m², siis tuleb DP koostamisel tagada, et elamukrundid ei oleks väiksemad kui 2000 m2 või vähendada kruntide arvu. Kuna vajalik on juurdepääs kruntidele, siis võib olla vajalik moodustada ka transpordimaa krunt ning siis ei ole võimalik tagada 2000 m2 elamukrundi nõuet.
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
7
Igale krundile kavandatakse elamu ja kaks kõrvalhoonet. Hoonete suurim lubatud kõrgus ja krundi suurim lubatud täisehituse protsent määratakse detailplaneeringuga vastavalt üldplaneeringus toodud tingimustele.
DP koostamisel määratakse haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted:
• säilitatav ja likvideeritav kõrghaljastus;
• kruntide piirded (materjal, kõrgus, tüüp);
• vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee ärajuhtimine jmt).
DP koostamisel viiakse läbi detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning seatakse tingimused võimalike mõjude leevendamiseks (planeerimisseadus § 4 lõike 2 punkt 5). Mõjude asjakohasus tähistab seotust detailplaneeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohased mõjud võivad ilmneda nii majanduslikus, kultuurilises, sotsiaalses kui looduskeskkonnas, nende olulisus võib selguda ka planeeringu koostamise käigus.
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
8
2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.1 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+2
Ida-Viru maavanema 28.12.2016. a korraldusega nr 1-1/2016/278 kehtestati (täiendati 08.02.2017.a korraldusega nr 1-1/2017/25) Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+, mille eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine aastani 2030+.
Maakonnaplaneeringus on välja toodud maakonna olulisemad väärtused, mille hoidmiseks ja kasutamiseks on seatud üldised põhimõtted ja tingimused teemade kaupa. Olulisemad teemad, mida maakonnaplaneeringus käsitletakse on asustuse paiknemine, teenuste kättesaadavus ja transpordiühendused, ettevõtlus ja tootmine; looduskeskkonna väärtused, sh väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik, tehniline taristu jne.
Maakonnaplaneering on kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamise aluseks. Sellega on vaja arvestada ka riigi ja kohalike omavalitsuste arengudokumentide koostamisel. Arvestades, et maakonnaplaneering on kehtestatud varem (2016), kui kehtiv üldplaneering (2019), siis saab eeldada, et maakonnaplaneeringu tingimustega on ÜP-s arvestatud.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole maakonnaplaneeringuga vastuolus.
2.2 Kehtiv Narva-Jõesuu linna üldplaneering3
DP alal kehtib haldusreformiga moodustatud Narva-Jõesuu linna (sisese) Narva-Jõesuu linna üldplaneering (ÜP). Narva-Jõesuu linna (tiheasustusala) üldplaneering on kehtestatud Narva Jõesuu Linnavolikogu 30.01.2019. a otsusega nr 78.
ÜP seletuskirja järgi reserveeritakse linna rahvaarvu säilitamiseks ja elanike linna asumise võimaldamiseks üldplaneeringu raames elamuehituseks sobivad alad. Elamuehituse põhiliseks suunaks on olemasoleva hoonestusala tihendamine ja maade taaskasutamine olemasolevatel väljakujunenud hoonestusaladel, elamualade laiendamine ja seni välja arendamata alade kasutuselevõtmine elamuehituseks. Lähtuvalt olemasolevast hoonestusmahust ja –tüüpidest arendatakse väikeelamuid valdavalt L. Koidula, Raja, Metsa tänavate piirkonnas ning korterelamuid kesklinna, Vabaduse, Metsa ja J. Poska ja Suur-Lootsi tänavate piirkonnas.
2 https://www.riigiplaneering.ee/ida-viru-maakonnaplaneering-2030
3 https://narva-joesuu.ee/keskkond-ehitus-ja-teed/arendus-planeerimine-ehitus/kehtiv-uldplaneering/
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
9
Joonis 3. Väljavõte Narva-Jõesuu linna kehtiva üldplaneeringu kaardist.
Raja tn 18 kinnistu asub perspektiivsel väikeelamumaa juhtotstarbega alal.
Üldplaneeringu seletuskiriannab järgnevad tingimused väikeelamumaale:
• ühel krundil on lubatud üks üksikelamu ja kuni kaks abihoonet;
• suurim lubatud üksikelamu maapealne korruselisus 2 korrust. Suurim lubatud üksikelamu katuseharja kõrgus on 9 m (alusplaanil mõõdetud maapinna kõrgusmärgist), abihoonel on kuni 4,5 m;
• elamuid ning nende juurde kuuluvaid abihooneid ei või ehitada krundi piirile lähemale kui 5 m, v.a juhul, kui kehtiva detailplaneeringuga ei ole määratud teisiti. Üksikelamu ja selle juurdeehitus ning abihoone peavad järgima tänava väljakujunenud ehitusjoont;
• kohustuslik on uute elamute liitmine ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga, kui ala kuulub vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonda;
• väärtusliku kõrghaljastusega hoonestamata uue krundi minimaalne suurus on üksikelamu, kaksikelamu ja kahe korteriga elamu puhul 2000 m2;
• minimaalne lubatud haljastuse osakaal on 50% krundi pinnast. Kõrghaljastusega kaetud aladel reserveeritud elamukruntidel tuleb tagada vähemalt 60% krundi ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine;
• igal ühepereelamul ja ridaelamu korteril peab olema vähemalt 2 parkimiskohta.
DP algatamine ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringuga juhul, kui tagatakse moodustatavate kruntide suurused vähemalt 2000 m2.
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
10
2.3 Koostatav Narva-Jõesuu linna üldplaneering4
Narva-Jõesuu Linnavolikogu 19.12.2018 otsusega nr 71 on algatatud haldusreformijärgse Narva- Jõesuu linna uue üldplaneeringu koostamine. Narva-Jõesuu Linnavolikogu 17.12.2025 otsusega nr 11 võeti Narva-Jõesuu linna üldplaneering vastu. Üldplaneeringu eelnõu on läbinud ka avaliku väljapaneku 2026. aastal. Hetkel on tegemist üldplaneeringu VII versiooniga (2026. 07. 22.)
Raja tn 18 kinnistu maakasutuse juhtotstarve on väikeelamumaa.
Koostatavas ÜP-s on katastriüksuse lubatud minimaalne suurus katastriüksuse moodustamisel üksikelamu ehitamiseks 1000 m2 ja kaksikelamu ehitamiseks 1400 m2.
Joonis 4. Väljavõte koostatava üldplaneeringu maakasutuse kaardist (2026.07.22.)
DP algatamisel ja koostamisel tuleb arvestada ka uue üldplaneeringu koostamisega.
4 https://narva-joesuu.ee/keskkond-ehitus-ja-teed/arendus-planeerimine-ehitus/uus-uldplaneering/
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
11
3 Mõjutatav keskkond
Detailplaneeringu ala asub Narva-Jõesuu linna tiheasustusalal (linnasisene linn). Teisel pool Raja tänavat on olemasolevad elamud.
Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige kehtiva üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.
Narva-Jõesuu linna tiheasustusalale jäävatel ulatuslikel metsa-aladel paiknevad nii mitmed II ja III kaitsekategooria taime- ja loomaliigi leiukohad. Planeeringualale ega sellega piirnevalt ei ole looduskaitse all olevaid alasid, Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid, kaitsealuste liikide leiukohti ega väärtuslike koosluste esinemisalasid.
DP ala jääb Riigipiiri seaduse § 61 alusel kehtestatud piirivööndisse, mis on mõeldud riigipiiri valvamiseks ja kaitsmiseks ning piirirežiimi tagamiseks. Piirivöönd on välispiiri maismaapiiril kuni viie kilomeetri laiune riigipiiri, piiriveekogu kalda- või rannajoone, piirioja kaldaga või piiriteega külgnev maa-ala sisemaa poole.
Alal ja lähipiirkonnas ei paikne muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid kultuuriobjekte.
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
12
4 Võimalikud keskkonnamõjud
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine
Planeeringualale ega selle vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.
Lähim Natura 2000 ala on põhjasuunas ca 2 km kaugusel olev Struuga loodusala (EELIS kood RAH0000602). mis siseriiklikult on Narva jõe alamjooksu hoiuala (KLO2000089).
Natura 2000 alad jäävad kavandatava tegevuse mõjualast välja ning ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele on välistatud. Natura eelhindamise koostamise vajadus puudub.
4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele
Planeeringualale ei jää looduskaitse all olevaid alasid, kaitsealuste liikide leiukohti ega väärtuslike koosluste esinemisalasid.
Joonis 4. Looduskaitselised piirangud DP alal ja lähialal. Allikas: EELIS ning Maa- ja Ruumiamet.
Ca 460 m edela poole jääb Auga looduskaitseala (KLO1000720). Looduskaitseala ja Raja tn 18 kinnistu vahelisele alale on kavandatud moodustada tulevikus metsaalade looduskaitseala. Projekteeritava metsaelupaikade looduskaitseala ettepanek on esmane kaitsemeede, kuni Riigikogu on arutanud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) muutmist, kas ja kuidas metsaelupaiku tõhusamalt kaitsta. Sealsel metsaalal (EELIS kood KLO9123734) pesitseb öösorr (Caprimulgus europaeus).
Samuti on DP alast ida pool registreeritud mitmeid linnu- ja taimeliikide leiukohti nagu KLO9124029 õõnestuvi (Columba oenas), KLO9124030 musträhn (Dryocopus martius),
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
13
KLO9124027 lõopistrik (Falco subbuteo), KLO9339053 kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), KLO9350280 tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), KLO9350400 aas-karukell (Pulsatilla pratensis). Samuti on ida pool Laagri kinnistul asuvas tiigis registreeritud KLO9133956 harilik kärnkonn (Bufo bufo).
DP alast ida ja edela poole on registreeritud mitmeid II kategooria kaitsealuseid käsitiivalisi (hõbe- nahkhiir, põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, veelendlane, tõmmulendlane), kelle tuumikalad jäävad riigimetsa katastriüksustele. Samas tuleb arvestada, et ka mujal piiritlemata aladel II kategooria kaitsealuste liikide võimalikes elupaikades rakendub isendi kaitse Looduskaitseseaduse (LKS) § 48 lg 4 alusel.
Lindude s.h lõopistriku (elabnii kultuur- kui ka loodusmaastiku valgusrikastes männikutes ja männitukkades, pesitsusbiotoobina eelistab ta loo-, palu-, nõmme- ja rabastuvaid puistuid) kui pesitsusaegse häirimise suhtes tundlike liikide, tõttu ei tohiks haudeajal teha raadamistöid ja müratekitavaid töid ajavahemikul 15. märtsist kuni 31. juulini. LKS § 55 lg 61 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Arvestada tuleb, et ajavahemikul 15. aprillist kuni 15. augustini on ka nahkhiirte kevadränne, tiinuse- ja poegade kasvatamise aeg. LKS § 55 lg 8 alusel on keelatud võimalike III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.
Eeldatavalt olulist negatiivset mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ei avaldata. Alal leiduv kõrghaljastus säilitatakse võimalikult maksimaalselt.
Raadamise (metsaseadus § 32) korral muutub maa otstarve ehk siis metsa asemel tehakse elamud. Tegemist on küll juba ÜP maakasutuse juhtotstarbe järgi väikeelamumaa ja maakasutuse sihtotstarbe järgi samuti elamumaaga, kuid kõlvikuliselt on DP ala jätkuvalt metsamaa ning metsaregistris arvel5. Raadamise eest tasutakse seega ka raadamisõiguse tasu keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt. Kehtestatud DP alusel oleks juba tegemist metsa raadamisega.
4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.
Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest.
Tekkivad jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.
5 https://register.metsad.ee/otsiEraldis/eraldis/4848997
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
14
Jäätmekäitluse nõuetekohasel lahendamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju.
Jääkreostuse olemasolu kohta antud alal andmed puuduvad, kuid tegevust piirava reostuse esinemine on vähetõenäoline.
4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
4.4.1 Veekasutus ja reo- ning sademevee lahendus
DP ala ühisveevarustus ja -kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Narva Vesi tehnilistele tingimustele. Kui liitutakse linna ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemiga, ei ole oodata negatiivseid keskkonnamõjusid ega täiendavat pinnavee- või põhjaveereostuse riski kohapeal.
DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too eeldatavalt kaasa ka veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju.
Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Antud juhul saab sademevett lokaalselt immutada oma krundil ja vajadusel koguda haljastuse kastmiseks kasutamiseks. Põhimõtted antakse detailplaneeringu koostamisel ja täpne lahendus antakse vastavate projektidega.
DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile.
4.4.2 Õhu saastatus
Planeeringu elluviimise aegsed (ehitusaegsed) mõjud õhukvaliteedile on lühiajalised ning lokaalsed (võimalik tolm puistematerjali laadimisel, sõidukite liiklus jms).
Ehitiste ja rajatiste kasutamisaegsed mõjud on eelkõige seotud liiklusest tulenevate heitgaasidega, kuid Raja tänava liiklusega ei kaasne eeldatavalt olulist õhusaastet ja ka liiklusmüra.
Elamute soojusvarustus lahendatakse lokaalselt. Konkreetse kütteliigi kasutamine lahendatakse ehitusprojektides. Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Soovituslik on taastuvenergia kasutamine (katustel paiknevad päikesepaneelid). Samuti peetakse tänapäeval oluliseks energiaefektiivse hoonestuse rajamist koos hoonete passiivsete jahutusmeetmetega.
Planeeringuga ei ole oodata piirkonda oluliste paiksete õhusaasteallikate lisandumist, mis halvendaksid piirkonna õhukvaliteeti ja võiksid põhjustada õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist.
4.4.3 Müra
Kavandatud ehitustegevuse jooksul võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid, kuid müra ülenormatiivsel tasemel esinemine väljaspool planeeringuala on ebatõenäoline.
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
15
Müra on antud asukohas seotud olemasoleva Raja tänava. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
Õhk-soojuspumba välisagregaadi tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberhoonete paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud normtasemeid.
4.4.4 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus
Detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse või vibratsiooni teket.
Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Elamukruntide valgus(reostus) võib tinglikult suureneda, kuid kasutatakse kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, välditakse valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestatakse ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist). Ka piirkonnas lendavad nahkhiired on tundlikud valguse suhtes. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150) kohaselt on öine liiga intensiivne valgustus nahkhiirtele häiriv.
Narva-Jõesuu linnas esineb lisaks normaalse radooniriskiga aladele pinnaseid, mille radoonitase võib olla kohati kõrge. Sellistele pinnastele elamualade planeerimisel ja projekteerimisel tuleb kavandada meetmed radooni leviku tõkestamiseks siseruumidesse. Siseruumide õhu radoonisisaldus on reguleeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“. Kaitsemeetmeid, mida tuleb vajadusel rakendada määrusega nr 19 kehtestatud radoonitasemest madalamale jäämiseks, kirjeldab vastav standard EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.
DP seletuskirjas tuleb välja tuua asjakohased leevendusmeetmed.
4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Teatav oht inimese tervisele võib avalduda hoonete ja rajatiste rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale. Narva-Jõesuu linna lisandub uusi elanikke, mis on ka üks linna arengu eesmärke.
4.6 Mõju kultuuriväärtustele
Planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid kultuuriobjekte. Samuti puuduvad pärandkultuuri objektid. Pärandkultuuri all mõistetakse eelmiste põlvkondade
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
16
poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes.
Mõju muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavatele kultuuriväärtustele ei esine.
4.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Avariiolukorrad võivad tõenäolisemalt olla seotud ehitusaegse liiklusega. Suurenev liikluskoormus alal, muudetud liikluskord, eriotstarbelise tehnika kasutamine, ehitustöödega hõivatus jms võivad suurendada liiklusavariide tõenäosust ehk ohtu inimese tervisele ja varale. Ohu leevendamiseks tuleb ehitustöid teostada nõuetekohaselt (näiteks tuleb ehitustsoon piirata ja selgelt tähistada, liikluskorralduse muudatusest teavitada juba varakult vastavate liiklusmärkidega teel jne).
Ehitusmasinate kütuste ebaõigest käitlemisest või leketest ja avariidest tulenev pinnase reostusoht ja tuleoht võivad avaldada negatiivset mõju keskkonnale ning inimeste tervisele ja varale. Mõju leevendamiseks tuleb kinni pidada kõigist keskkonnanõuetest ning teostada ehituseaegset järelevalvet. Detailplaneeringuga on soovitatav seada tingimus, et ehitustööde ajal tuleb materjale ladustada ainult planeeringuga seotud kinnistute piires, mis tagab selle, et ehitamisega seotud saasteained ei kahjustaks teiste inimeste vara.
4.8 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine
Kavandatava projekti puhul on tegu elamuala arendamisega. Tegu ei ole olulist kliimamõju põhjustava arendustegevusega. Tõenäoliselt ei suurene Raja tänaval liiklevate autode arvu oluliselt.
Projekti elluviimisega kaasnevana ei ole oodata olulist kasvuhoonegaaside heidet ja mõju kliimamuutustele.
4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine
Tuginedes olemasolevale informatsioonile, ei ole kavandatava tegevusega oodata mõjude olulist kumuleerumist.
4.10 Muud aspektid
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul olulisus integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul puudub seos EL keskkonnaalaste õigusaktidega.
Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
17
5 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi
Kuna tegemist on suures osas säilitamist vajava metsaalaga, siis ehitustööde käigus kruntidel tuleb võimalikult vältida säilivate puude juurte ja tüvede vigastamist.
Üldjuhul tuleb lähimad puud eraldada ehitustsoonist (ajutise piirdeaiaga). Juhul kui säilitavate puude kasvutsoonis soovitakse läbi viia ehitustöid ning puu likvideerimine ei ole otstarbekas, tuleks arvestada alljärgnevate asjaoludega:
a) puule tuleb seada tarand vähemalt 3 m x 3 m ulatuses.
b) suuremaid kui 5 cm juuri ei tohi läbi raiuda. Juured tuleb lahti kaevata ja ümber tõsta. Juuri on keelatud lõhkuda kopaga rebides.
c) puujuurte ümbertõstmisel mitte murda juuri kokku.
d) puujuurte kahjustumisel tuleb juured lõigata tagasi hargnemiskohalt.
e) puujuurte kasvu suunamiseks ja vundamendi kaitsmiseks tuleb paigaldada juuretõkkematerjal.
f) vältida juurestiku lõhkumist enama kui 10 % osas.
g) puu ümbruses asuvat pinnast ei tohi tõsta ehk juurekaelasid ei tohi matta ka ehituse ajal.
h) võra ulatuses ei tohi sõita rasketehnikaga.
i) murukamara ja puujuurestiku kaitseks tsemendivedelike ja muude tööstusvedelike eest tuleks kasutada filtreerimiseks liivakaste.
Arvestades leevendusmeetmetega, siis planeeritav tegevus ei mõjuta ala väljakujunenud niiskusrežiimi ning alal ei kaasne pöördumatud muutused säilitatavatel metsaaladel.
Nii metsa raie (raadamine) kui ehitustegevus tuleb planeerida väljapoole lindude pesitsusaega. LKS § 55 lg 61 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Sellest lähtuvalt tuleb mürarikkaid töid vältida lindude peamisel pesitsusperioodil, mis kestab üldjuhul 15. märtsist kuni 31. juulini. Piirangud on soovitav lisada detailplaneeringu seletuskirja.
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
18
6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata looduskaitselise väärtusega alade pindala vähenemist. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ei avaldata.
Ebatõenäoline on olulise negatiivse mõju avaldamine pinna- ja põhjaveele (juhul kui ala reovee ja sademevee käitlemine lahendatakse nõuetekohaselt) või alal jääkreostuse esinemine. Tegevusega kaasnev müra ja õhusaasteainete emissioonid, samuti vibratsiooni teke, on vähene. Ei ole oodata lõhna, soojuse, kiirguse ega valguse olulisi emissioone.
Eelnevast lähtuvalt teeb eelhinnang ettepaneku jätta detailplaneeringule keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata.
Planeeringu keskkonnakaitselisi küsimusi on võimalik lahendada detailplaneeringu koostamise ja menetlemise käigus.
Lõpliku otsuse KSH algatamise või mittealgatamise osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse tegemist tuleb küsida (DP algatamise/KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.
Narva-Jõesuu linnas Raja tn 18 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.10.2026
19
Kasutatud materjalid
Allikmaterjalid:
Ida-Viru maakonna planeering 2030+
Narva-Jõesuu linna üldplaneering (2019)
Koostatav Narva-Jõesuu linna üldplaneering
Seadused, määrused:
Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3)
Looduskaitseseadus (RT I, 23.03.2015, 122)
Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1)
Atmosfääriõhu kaitse seadus: (RT I, 05.07.2016, 1)
Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; RT I, 12.12.2018, 40)
Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1)
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1)
Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383)
Andmebaasid:
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee
Maa- ja Ruumiameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee