Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust kohtute seaduse muutmisega seotud justiitsministri

määruste muutmisele. Käesolevaga edastame arvamuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

Lisa 1: Riigikohtu arvamus kohtute seaduse muutmisega seotud justiitsministri määruste

muutmisele.

Teie 07.10.2026 nr 8-1/7295-1

Meie 19.10.2026 nr 6-6/26-88

Riigikohtu arvamus1 kohtute seaduse muutmisega seotud justiitsministri määruste

muutmisele

Riigikohus soovib avaldada arvamust ainult justiitsministri 15. veebruari 2006. a määruse nr 5 „Kohtute

infosüsteemi põhimäärus“ muutmise kohta (KIS põhimääruse muutmine). Teiste määruste muutmise

võtab Riigikohus teadmiseks ja arvamust nende osas ei avalda.

Põhimõtteline küsimus: kavandatav KIS põhimääruse § 12 lg 2 p 9 koostoimes lg-ga 3 paneb

Riigikohtule kui kohtuasutusele siduva kohustuse: Riigikohus „koostab … kolmanda astme

kohtulahendite kohta andmed, mille koosseisu kuuluvad märksõnad, annotatsioonid ning lahendis

käsitletud paragrahvid“. Olemasoleva Riigikohtu töökorralduse järgi on see kohane ja ei ole ette näha,

et see peaks muutuma. Siiski ei saa justiits- ja digiminister (JDM) panna määrusega Riigikohtule kui

põhiseaduslikule institutsioonile kohustusi. Seetõttu tuleks muudatus jätta eelnõust välja.

Muud olulisemad märkused:

1) Kavandatav KIS põhimääruse § 12 lg 4 sätestab, et andmesubjekti jaoks on kaasvastutavate töötlejate

kontaktpunktiks kohtuhaldusteenistus, kes tagab ning korraldab vastuste andmise ja suhtluse

andmekaitse küsimustes.

Esiteks, termin „andmesubjekt“ koostoimes sättes viidatud andmekaitsele viib järeldusele, et

mõeldakse füüsilist isikut kui andmesubjekti IKÜM ja IKS mõttes. Tuleb siiski tähelepanu juhtida

Riigikohtu halduskolleegiumi (RKHK) hiljutisele lahendile, milles sisustati HKMS-s sisalduvat

„andmesubjekti“ laiemalt viisil, et see hõlmab ka juriidilist isikut (RKHKm nr 3-25-3867/12, p 21).

Teiseks, kas tegu on kohustava normiga, st kas andmesubjektil on kohustus pöörduda

kohtuhaldusteenistuse poole või on see võimalus? St nt kas kohus, saades andmesubjekti isikuandmeid

puudutava taotluse, peab selle edastama teenistusele?

Kolmandaks, RKHK lahendas asjas nr 3-22-2321/42 kaebaja taotluse KIS logile juurdepääsuks

määrusega, pidades seda sisuliselt taotluseks tutvuda toimikuga. Seega, RKHK hinnangul oli tegu

menetlusseadustiku alusel lahendatava õigusemõistmise alla kuuluva küsimusega, millele ei saa vastata

kohtuhaldusteenistus kirjaga ja mis eeldab kohtuniku(-e) otsustust määruse vormis. Tuleb möönda, et

kirjeldatud lähenemine ei pruugi olla ainuvõimalik. Ka näiteks kohtulahendeis nimede varjamine, sh

pärast lahendi jõustumist on menetlusseadustiku alusel lahendatav teema. Seega, andmesubjekti

õiguste teostamise küsimus vajab põhjalikumat analüüsi ja kohtusüsteemi ülest ühtset lähenemist: mis

on menetlusseadustiku alusel lahendatav õigusemõistmise küsimus, mis halduslik otsustus. Samuti

tuleks selgemalt reguleerida võimalikud piirangud andmesubjekti õiguste teostamisel (eelkirjeldatud

logidele juurdepääs). Tegu on pikemat aega pea kõigile kohtutele probleeme tekitanud küsimustega,

mistõttu tuleks praktilised juhtumid kaardistada, analüüsida ja lahendada need valdkondade üleselt

kohtute ja JDM koostöös (piirangud andmesubjekti õiguste teostamiseks peavad sisalduma seaduses

(IKÜM art 23 lg 1 p f)).

1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.

Muud märkused:

KIS põhimääruse §-st 4 jäetakse välja andmekogud, millega on KIS liidestatud. Seletuskirjas selgitatakse,

et kavas on KIS liidestada veel teiste andmekogudega. Andmesubjekti seisukohast muutub olukord

halvemaks, kuna ta ei tea, kust tema KIS-is sisalduvad isikuandmed võivad pärineda, kui ta ise ei ole

neid kohtule esitanud. Seeläbi on tal isikuandmetes vea avastamisel ka keeruline asuda enda õigusi

kaitsma, kuna tal võib puududa arusaam, kust viga võib olla alguse saanud ja kuhu see võib olla edasi

levinud (KIS põhimäärus siin talle enam ka selgust ei loo). Iseenesest ei ole põhjust vastustada

muudatust, kuid Eestil tuleb regulatsioone luues tagada selgus, kuidas andmesubjekt saab oma õigusi

kasutada olukorras, kust andmekogud on ristkasutuses ja andmesubjektil ei ole ülevaadet, kuidas tema

isikuandmed liiguvad, sh kust asja lahendamisel kasutatavad isikuandmed pärinevad (vrd 1.01.2027

jõustuva HMS § 7.1 lg 5 esimene lause). Mõistagi on tal ka IKÜM või IKS alusel võimalik seda küsida,

kuid see koormab töötlejat enam kui üldregulatsioonis loodud selgus.