Maksejõuetuse teenistus / Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected]

Tallinna ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Kohtujurist Liina Hallik

Teie: 04.02.2025 nr 2-24-10788

Meie: 20.10.2026 nr 12-4/25-0034/035-60

Tsiviilasi nr: 2-24-10788

Võlgnik: Decohome OÜ (pankrotis)

Maksejõuetuse teenistuse seisukoht seonduvalt menetluskuludega

Tallinna Ringkonnakohtu menetluses on Pavel Orljakini ja Jevgenia Petrova määruskaebused

Harju Maakohtu 02.09.2025 määruse peale tsiviilasjas nr 2-24-10788. Viimati nimetatud

määrusega kohaldas Harju Maakohus Pavel Orljankin`i ja Jevgenia Petrova suhtes ärikeeldu.

Tallinna Ringkonnakohus andis 14.10.2026 menetlusosalistele tähtaja (TsMS) § 176 lg–te 2 ja

4 alusel menetluskulude nimekirja esitamiseks. Seonduvalt eelnevaga soovib Maksejõuetuse

teenistus esitada järgneva seisukoha.

Maksejõuetuse teenistus selgitab, et teenistusel ei ole ärikeelu kohaldamise taotluse

menetlemisega seoses tekkinud eraldi hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Ärikeelu

taotluse ettevalmistamine ja kohtumenetluses seisukohtade esitamine on toimunud teenistuse

seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmise raames.

Maksejõuetuse teenistus peab vajalikuks rõhutada, et ärikeelu kohaldamise küsimuse

lahendamisel ei ole tegemist tavapärase eraõigusliku vaidlusega, milles üks menetlusosaline

taotleb teise vastu subjektiivse õiguse maksmapanekut. Ärikeelu kohaldamine on avalikes

huvides rakendatav preventiivne abinõu, mille kohaldamise eeldusi kontrollib kohus iseseisvalt.

Maksejõuetuse teenistus on esitanud taotluse oma seadusest tuleneva pädevuse raames,

lähtudes pankrotimenetluses tuvastatud asjaoludest ja vajadusest kaitsta avalikku huvi.

PankrS §-dest 3, 84 ja 91 tulenevalt on kohtul pankrotimenetluses aktiivne roll ning ärikeelu

kohaldamise küsimuse lahendamine kuulub kohtu seadusjärgsete ülesannete hulka. Asjaolu, et

Maksejõuetuse teenistus on juhtinud kohtu tähelepanu ärikeelu kohaldamist õigustada võivatele

asjaoludele ja esitanud vastava taotluse, ei muuda menetlust oma olemuselt eraõiguslikuks

vaidluseks ega vabasta kohut asjaolude iseseisva väljaselgitamise kohustusest.

Maksejõuetuse teenistus leiab, et ärikeelu kohaldamise menetluses menetluskulude jaotamise

otsustamisel tuleb lähtuda menetluse avalik-õiguslikust iseloomust, ärikeelu kohaldamise

eesmärgist ning kohtu iseseisvast kohustusest kontrollida ärikeelu kohaldamise eelduste

esinemist.

Pankrotiseadusega on Maksejõuetuse teenistusele antud pädevus taotleda ärikeelu kohaldamist

avalikes huvides. Nimetatud pädevuse teostamisel ei tegutse teenistus enda subjektiivsete

õiguste või varaliste huvide kaitseks, vaid täidab seadusest tulenevat avalikku ülesannet, mille

eesmärk on kaitsta õiguskorda ja ennetada võimalikke edasisi õigusrikkumisi.

2 (2)

Tegemist on hagita menetlusega, milles kohus peab uurimispõhimõttest lähtudes iseseisvalt

välja selgitama ärikeelu kohaldamiseks olulised asjaolud ning otsustama, kas ärikeelu

kohaldamine on konkreetsel juhul vajalik ja põhjendatud. Kohus ei ole seejuures seotud üksnes

Maksejõuetuse teenistuse esitatud asjaolude ega õiguslike hinnangutega.

Riigikohtu üldkogu on 2. mai 2017. aasta otsuse nr 3-2-1-134-16 punktis 34 rõhutanud, et

ärikeeldu kohaldatakse kohtu algatusel avalikes huvides ning isikul, kelle suhtes ärikeelu

kohaldamist kaalutakse, puudub võimalus menetlusest hoiduda. Sama otsuse punktides 36–39

on üldkogu leidnud, et ärikeelu kohaldamise menetluses saab menetluskulude jaotamisel

analoogia korras kohaldada TsMS § 172 lg 3 teist lauset, mis võimaldab jätta kulud täielikult

või osaliselt riigi kanda, arvestades konkreetse kohtuasja asjaolusid.

Riigikohtu üldkogu on nimetatud otsuse punktis 51 selgitanud, et ärikeelu kohaldamise

menetluse algatajaks on kohtu vahendusel riik ning avalikes huvides toimuva menetluse puhul

peab riik arvestama võimalusega, et menetlusega kaasnevad puudutatud isikule kulutused.

Otsuse punktis 53 on üldkogu jõudnud järeldusele, et olukorras, kus kohus kaalub pankrotis

äriühingu juhtorgani liikme suhtes ärikeelu kohaldamist, kuid jätab ärikeelu määramata, on alus

jätta menetluskulud, sealhulgas kohtukulud ja kohtuvälised kulud, Eesti Vabariigi kanda.

Maksejõuetuse teenistus leiab, et nimetatud põhimõtted on asjakohased ka olukorras, kus

ärikeelu kohaldamise taotluse on esitanud teenistus talle seadusega antud pädevuse alusel.

Asjaolu, et seadusandja on andnud teenistusele iseseisva õiguse ärikeelu kohaldamist taotleda,

ei muuda ärikeelu menetluse avalik-õiguslikku olemust ega kõrvalda kohtu kohustust hinnata

ärikeelu kohaldamise eeldusi iseseisvalt.

Seetõttu ei saa teenistuse esitatud ärikeelu taotluse võimalikust rahuldamata jätmisest iseenesest

järeldada, et teenistus oleks põhjustanud põhjendamatu menetluse või et puudutatud isiku

menetluskulud tuleks jätta teenistuse kanda üksnes põhjusel, et teenistus kasutas talle seadusega

antud taotlemisõigust.

Maksejõuetuse teenistuse hinnangul tuleb võimaliku ärikeelu kohaldamata jätmise korral

lähtuda Riigikohtu üldkogu eespool viidatud lahendis kujundatud põhimõttest, mille kohaselt

on avalikes huvides toimuvas ärikeelu menetluses alus jätta puudutatud isiku põhjendatud ja

vajalikud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Eeltoodule tuginedes leiab Maksejõuetuse teenistus, et ärikeelu kohaldamise taotluse võimalik

rahuldamata jätmine ei anna iseenesest alust panna puudutatud isiku menetluskulusid

Maksejõuetuse teenistuse kui taotluse esitaja kanda. Kui kohus peab puudutatud isiku vajalike

ja põhjendatud menetluskulude hüvitamist õigustatuks, tuleb nende jaotamisel lähtuda avalikes

huvides toimuva menetluse eripärast ning kaaluda menetluskulude jätmist Eesti Vabariigi kanda

TsMS § 172 lg 3 teise lause analoogia alusel, arvestades Riigikohtu üldkogu otsuses nr 3-2-1-

134-16 esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Maasik

järelevalve ekspert

Maksejõuetuse teenistus

Õigus allkirjastada tuleneb Maksejõuetuse teenistuse juhataja käskkirjast, millega on võimalik tutvuda:

Kontaktid | Maksejõuetuse teenistus