Tere,

Täname pöördumise eest.

Kuigi Adveni Viimsi võrgupiirkonna kui tõhusa kaugküttesüsteemi puhul ei tulene KKütS-ist kohustust korraldada soojuse ostmiseks konkurssi, tuleb kolmanda isiku pakutava soojuse võrku lubamise võimalust siiski hinnata objektiivselt, eelkõige selle tehnilist sobivust, majanduslikku põhjendatust ja arvestades võimalikku kasu tarbijatele.

Konkurentsiamet selgitab alljärgnevalt esitatud küsimustega seotud hinnaregulatsiooni üldisi põhimõtteid.

Küsimus 1.

Elvora geotermaalse tootmisüksuse soojuse hind ei pea tingimata kujunema 6,57% WACC-il põhineva RAB-metoodika alusel.

6,57% WACC ei ole kohustuslikult saavutatav tootlus, vaid regulatsioonis lubatava tulukuse ülempiiri lähtekoht. Elvora võib kujundada hinna ka madalama tulukuse alusel, mille tulemusel kujuneb tarbijale madalam soojuse hind.

Samuti ei ole iseenesest keelatud, et Elvora ja Adven jaotavad soojuse müügist saadava tulu omavahel, arvestades nii Elvora kui ka Adveni soojuse tootmiseks või edastamiseks kasutatavaid seadmeid. Regulatsiooni seisukohalt on oluline, et tarbijahinda lülitatud tulukus ei ületaks kummagi ettevõtja regulatiivse vara väärtuselt lubatud tulukust.

WACC ei ole püsiv suurus, vaid arvestab majanduskeskkonna ja kapitali hinna muutustega ning vaadatakse perioodiliselt üle. Praegu on WACC ülevaatamisel ning lähitulevikus tõuseb kaugküttes soojuse tootjatele rakendatav WACC seniselt 6,57%-lt ligikaudu 7%-ni. Samas ei tähenda see, et see jääks kehtima. Järgmiste ülevaatamiste käigus võib WACC majandusolude muutumisel taas alaneda või tõusta. Seetõttu ei saa investeeringu pikaajalise tasuvuse hindamisel eeldada ühe konkreetse WACC-i püsimist kogu investeeringuperioodi vältel.

Küsimus 2.

Konkurentsiameti hinnametoodika ei näe ette, et puurimis- või geoloogilise riski tõttu rakendataks konkreetsele ettevõtjale automaatselt eraldi regulatiivset lähenemist või kõrgemat lubatud tulukust.

Metoodika on oma olemuselt sarnaste juhtumite ühetaolise käsitlemise põhimõtteid kirjeldav dokument. Seetõttu ei rakenda Konkurentsiamet igale erineva tehnoloogia, ärimudeli või riskiprofiiliga ettevõtjale erineva sisuga hinnaregulatsiooni metoodikat.

Projekti tegelikud ja põhjendatud investeerimiskulud kajastuvad reguleeritava vara väärtuses. Materiaalse põhivara soetusmaksumuse määramisel lähtub amet vara tegeliku soetamise otsestest kuludest, järgides peaasjalikult Raamatupidamise Toimkonna Juhendi RTJ 5 põhimõtteid. Reguleeritava vara soetusmaksumusse mh ei arvata laenukasutuse kulusid ega vara üleshindlust. Seega ei saa projekti suuremat algset riski kompenseerida näiteks finantseerimiskulude kapitaliseerimise või regulatiivse vara väärtuse üleshindamise kaudu.

Küsimused 3-5.

Kaugkütteseadus ei keela Elvora ja Adveni vahel pikaajalise soojuse ostulepingu sõlmimist ega kolmanda isiku toodetud soojuse müümist kaugküttevõrku. Seadus reguleerib soojuse tootmist, jaotamist ja müüki ning lähtub seejuures muu hulgas eesmärgist tagada tarbijale efektiivne ja põhjendatud hinnaga soojusvarustus.

Seega võivad Elvora ja Adven lepingus kokku leppida pikaajalises ärimudelis ja selles, kuidas pooled omavahel projekti riske jagavad. Kaugkütteseadusest tulenevad piirangud muutuvad määravaks eelkõige selles osas, millises ulatuses saab kokkulepitud soojuse ostuhinda arvestada reguleeritud lõpptarbija hinnas. Konkurentsiamet kooskõlastab võrguettevõtjale müüdava soojuse piirhinna ning kontrollib seejuures soojuse tootmiseks ja edastamiseks tehtud kulutuste põhjendatust.

Seetõttu peab lahenduse keskmes olema Elvora ja Adveni ühine pikaajalise projekti riskijaotus. Pooled võivad kokku leppida tingimustes, mis annavad Elvorale investeeringu tegemiseks vajaliku pikaajalise kindluse, kuid samal ajal peab Adven arvestama riskiga, et kõiki lepingus kokkulepitud kulusid või tootlust ei pruugi olla võimalik tarbijahinda üle kanda.

Lõpptulemus peab olema see, et selline lepinguline lahendus ei muudaks soojust tarbijale kallimaks võrreldes põhjendatud alternatiiviga. Teisisõnu võib lepinguline ärimudel olla paindlikum kui klassikaline RAB-arvutus, kuid projekti täiendavat riski ei saa automaatselt panna tarbija kanda.

Konkurentsiameti võimalik eelnev hinnang projektile ei anna Teile garantiid, et investeering tunnistatakse hilisemas hinnamenetluses põhjendatuks. Investeeringu tasuvust ja sobivust olemasolevasse süsteemi peab eelkõige hindama Adven kui võrguettevõtja ning projekti elluviimine eeldab koostööd ka kohaliku omavalitsusega.

Seejuures peab keskseks kriteeriumiks jääma tarbijakasu. Kaugkütteseadus nõuab efektiivset ja põhjendatud hinnaga soojusvarustust. Seetõttu ei saa investeeringut põhjendada üksnes roheinvesteeringuna. Ka keskkonnaeesmärke täitev projekt peab olema tarbija seisukohalt kulutõhus ning selle mõju soojuse hinnale põhjendatud.

Saatja: Marilin Tilkson - KA
Saadetud: teisipäev, 06. oktoober 2026 12:14
Adressaat: Konkurentsiamet Info - KA
Teema: Ed: Ed: Regulatiivne raamistik strateegilisele süvageotermaalsele projektile – soojuse hinna vähendamine ja energiajulgeolek

Tere,

Pöördume Teie poole seoses Elvora poolt kavandatava Viimsi süvageotermaalse soojuse tootmisprojektiga.

Meie lahendus oleks suunatud Advenile kui Viimsi kaugküttesüsteemi operaatorile. Eesmärk on rajada uus geotermaalne soojuse tootmisüksus, mis hakkaks müüma toodetud soojust Advenile pikaajalise soojuse ostulepingu alusel ning integreeritaks olemasolevasse Viimsi kaugküttevõrku.

Meil on olemas tehniline lahendus ning projekti vastu on huvi välisinvestoritel, kes oleksid valmis investeerima projekti ja seeläbi Eestis uude taastuvenergia tootmisvõimekusse.

Oleme tutvunud kehtiva soojuse hinnastamise raamistikuga ning eelkõige 6,57% WACC-i ja RAB-põhise käsitlusega soojuse tootjale. Investorite hinnangul võib selline raamistik koos geotermaalse projekti algse puurimis- ja geoloogilise riskiga muuta projekti majanduslikult mitteatraktiivseks, kuigi tootmisüksuse opereerimisega seotud muutuvkulud oleksid väga madalad ning tootmine võiks anda Advenile pikaajaliselt konkurentsivõimelise soojuse hinna.

Soovime seetõttu enne järgmiste investeerimisotsuste tegemist Konkurentsiametilt kinnitust, kas oleme kehtivast raamistikust õigesti aru saanud ning millised võimalused sellise projekti puhul tegelikult olemas on.

Eelkõige palume selgitust järgmistes küsimustes:

1. Kui Elvora rajab geotermaalse tootmisüksuse ning müüb kogu toodetud soojuse Advenile, kas tootmisüksuse soojuse hind peab tingimata kujunema üksnes 6,57% WACC-il põhineva RAB-metoodika alusel?

2. Kas sellise projekti puhul on võimalik arvestada eraldi projekti algset puurimis- ja geoloogilist riski või rakendada sellele riskile vastavat muud regulatiivset käsitlust?

3. Kas Elvora ja Adveni vahel oleks võimalik sõlmida pikaajaline soojuse ostuleping (HPA), mille hinnastamine ei põhineks üksnes klassikalisel RAB-mudelil, vaid võimaldaks arvesse võtta investori tegelikku kapitalikulu, projekti riski ning pikaajalist soojuse tootmise kogukulu?

4. Kas Konkurentsiamet näeb võimalust hinnata sellist projekti kogu eluea kulupõhiselt, näiteks LCOH-põhimõttel, kui selle tulemusena oleks Advenil võimalik saada pikaajaliselt konkurentsivõimelise hinnaga soojust?

5. Kui Adven ostaks geotermaalsest tootmisüksusest soojust pikaajalise lepingu alusel, siis millised regulatiivsed piirangud kehtiksid sellise tootmisüksuse ostuhinnale?

Meie eesmärk on leida lahendus, mille puhul:

* Elvora ja välisinvestorid saavad teha Eestis investeeringu majanduslikult põhjendatud tootlusega;
* Adven saab pikaajaliselt konkurentsivõimelise hinnaga uue soojuse tootmisallika;
* projekt vähendab sõltuvust kütuse hinnast ja kütuse tarneahelast;
* lõpptarbijale ei tekiks põhjendamatut hinnatõusu ning võimalusel väheneks pikaajaline soojuse hind.

Me ei soovi taotleda põhjendamatut erandit kehtivast regulatsioonist. Soovime eelkõige mõista, kas olemasolev raamistik võimaldab sellist Advenile suunatud tootmisprojekti ellu viia ning milline oleks regulatiivselt korrektne struktuur, mille alusel võiks Elvora investeerimisprojekti edasi arendada.

Oleme valmis esitama Konkurentsiametile projekti tehnilised ja majanduslikud lähteandmed ning arutama konkreetset Viimsi näidet koos Adveni olemasoleva kaugküttesüsteemiga.

Palume võimalusel anda meile esmane hinnang, kas meie senine arusaam 6,57% RAB/WACC metoodika rakendumisest on korrektne ning milliseid alternatiivseid võimalusi võiks sellise tootmisüksuse puhul kaaluda.

Lugupidamisega,

Kristjan

On Thu, Oct 1, 2026 at 8:00   AM Elvora <[email protected]> wrote:

Tere, Marilin!

Kirjutame seoses plaaniga rajada Viimsi SPA-le geotermaalenergia lahendus. Kuna Viimsi SPA asub hetkel Adveni kaugkütte piirkonnas, sooviksime enne projektiga edasi liikumist täpsustada, millised piirangud või tingimused sellise lahenduse rajamisele kehtivad.

Meie kavandatav lahendus ei tähendaks Adveni kaugküttest täielikult loobumist. Geotermaalenergiat soovime kasutada eelkõige baaskoormuse katmiseks ning Adveni kaugküte jääks süsteemi alles, et katta tipukoormusi külmematel perioodidel. Seega näeme seda pigem olemasoleva lahenduse täiendamisena, mitte kaugkütte asendamisena.

Sooviksime uurida, kas sellises olukorras võib Adveni kaugkütte piirkonnas paiknemine meie projekti elluviimisel takistuseks olla või kas selleks on vaja teatud kooskõlastusi või kokkuleppeid.

Samuti oleks hea teada, kellega peaksime seda teemat täpsemalt arutama, et saaksime juba projekti varases etapis kõik võimalikud tingimused ja piirangud arvesse võtta.

Meil on Adveniga head suhted ning eesmärk ei ole olemasolevat koostööd kuidagi muuta, vaid leida lahendus, kus geotermaalenergia ja kaugküte saaksid omavahel hästi toimida.

Oleksime väga tänulikud, kui saaksite anda meile esialgse suunise, kuidas oleks kõige mõistlikum selle teemaga edasi liikuda.

Parimate soovidega

Kristjan Kööp

 

 

On Fri, Jun 19, 2026 at 2:13   PM Elvora <[email protected]> wrote:

Sobib meile väga hästi.

Lugupidamisega
Ronet

 

 

On Fri, Jun 19, 2026 at 2:09   PM Marilin Tilkson - KA <[email protected]> wrote:

Tere

 

Sel juhul 01.07 kell 13-13.30 sobib paremini ja teeksime läbi Teamsi?

 

Tervitades Marilin Tilkson Konkurentsiamet

---

Saatja: Elvora <[email protected]>
Saadetud: reede, 19. juuni 2026 13:39
Adressaat: Marilin Tilkson - KA <[email protected]>
Teema: Re: Regulatiivne raamistik strateegilisele süvageotermaalsele projektile – soojuse hinna vähendamine ja energiajulgeolek

 

    

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere

Mõistan, et puhkuste periood on algamas, kuid kas oleks võimalik leida ka mõni varasem aeg – kasvõi lühikeseks veebikohtumiseks? Saaksime teha kiire 20–30 min sissejuhatuse ning vajadusel jätkata juba juuli lõpus põhjalikumalt.

Kuidas Teile selline variant sobiks?

Lugupidamisega
Ronet

 

 

On Fri, Jun 19, 2026 at 1:30   PM Marilin Tilkson - KA <[email protected]> wrote:

Tere

 

Arutasin majasees ja kuna algab puhkuste periood, siis pigem pakuks kohtumiseks aega vahemikus 20.07-24.07. Kas Teile mõni päev siit sobiks?

 

Tervitades Marilin Tilkson Konkurentsiamet

---

Saatja: Elvora <[email protected]>
Saadetud: neljapäev, 18. juuni 2026 15:43
Adressaat: Marilin Tilkson - KA <[email protected]>
Teema: Re: Regulatiivne raamistik strateegilisele süvageotermaalsele projektile – soojuse hinna vähendamine ja energiajulgeolek

 

    

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere

Meile sobiks kohtumiseks väga hästi kas 30. juuni või 1. juuli. Kuidas Teile nendel kuupäevadel sobiks?

Lugupidamisega,
Ronet

 

 

On Thu, Jun 18, 2026 at 10:52   AM Marilin Tilkson - KA <[email protected]> wrote:

Tere

 

Aitäh kirja eest!

Oleme valmis Teiega kohtuma, kas te saaksite äkki enda poolt pakkuda, mis ajad on Teile sobivad?

 

Tervitades Marilin Tilkson Konkurentsiamet

---

Saatja: Elvora <[email protected]>
Saadetud: neljapäev, 18. juuni 2026 09:03
Adressaat: Konkurentsiamet Info - KA <[email protected]>
Koopia: Evelin Pärn-Lee - KA <[email protected]>; Kadri Lepikult - KA <[email protected]>; Kertu Saul - KA <[email protected]>; Marilin Tilkson - KA <[email protected]>
Teema: Regulatiivne raamistik strateegilisele süvageotermaalsele projektile – soojuse hinna vähendamine ja energiajulgeolek

 

    

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Lugupeetud Konkurentsiamet,

Pöördume Teie poole seoses plaaniga tuua Eestisse maailmatasemel süvageotermaalne tehnoloogia, mis põhineb kuni 3,5 km sügavustel puuraukudel. Tegemist on lahendusega, mida meie rahvusvahelised partnerid arendavad hetkel ka Helsingi kesklinnas.

Projekti visioon on integreerida see lahendus laiemasse soojusenergia infrastruktuuri eesmärgiga pakkuda soojusenergiat vähemalt kaks korda soodsama hinnaga võrreldes tänase turutasemega, tagades samal ajal stabiilse ja prognoositava varustuse nii erasektorile, tsiviil- kui ka kriitilisele taristule.

Tegemist on täielikult CO₂-vaba ja taastuva energialahendusega, mille soojuskaod on hinnanguliselt vaid ~3%. Lisaks on lahendus energiajulgeoleku seisukohalt strateegilise tähtsusega – tootmine toimub lokaalselt, puudub sõltuvus imporditavatest kütustest ning süsteem on füüsiliselt väga vastupidav ja väga raskesti mõjutatav sihtmärk ka kriisi- või sõjaolukorras. See võimaldaks tagada soojusvarustuse ka kõige keerulisemates oludes.

Oleme projekti osas juba suhelnud nii Kliimaministeeriumi kui ka Geoloogiateenistusega, kes mõistavad lahenduse meeletut potentsiaali ja olulisust Eesti energiatuleviku kontekstis.

Lahenduse maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks on vajalik selle integreerimine olemasolevatesse kaugküttevõrkudesse ning teatud juhtudel ka uue infrastruktuuri rajamine. Sellised sammud eeldavad märkimisväärseid investeeringuid. Oleme suhelnud ka turuosalistega, sealhulgas Adveniga, kellelt saadud info kohaselt on hetkel lubatud tootluse tase ligikaudu 6%, mis ei võimaldada sellise mahuga investeeringute jätkusuutlikku ja kiiret skaleerimist.

Lisaks usume, et sellise lahenduse infrastruktuuri integreerimine ning märkimisväärselt madalama hinnaga soojusenergia pakkumine looks tugeva aluse kogu Eesti majanduskasvule. See muudaks Eesti regiooni oluliselt atraktiivsemaks ettevõtetele, aitaks elavdada turgu ning parandaks inimeste elukvaliteeti. Pikemas vaates looks see võimaluse kujuneda üheks Euroopa soodsaima soojusenergiaga ja tulevikus ka elektrienergiaga riigiks, kuna lahendusega on võimalik ka elektritootmine.

Sellest tulenevalt sooviksime küsida, kas ja millistel tingimustel oleks võimalik leida regulatiivseid lahendusi või paindlikkust, mis võimaldaks:

- kiirendada innovaatiliste ja strateegiliste energialahenduste turule toomist
- toetada suuremahuliste investeeringute tegemist
- arvestada projekti olulist mõju energiajulgeolekule ja lõpptarbija hinna langetamisele

Usume, et tegemist on Eesti jaoks kriitilise tähtsusega projektiga, millel on potentsiaal muuta soojusenergia hinnastamist, parandada varustuskindlust ning vähendada sõltuvust välistest energiaallikatest.

Oleksime väga tänulikud võimaluse eest seda teemat Teiega arutada ning leida ühiselt lahendusi, mis võimaldaksid projekti edukat elluviimist.

Lugupidamisega,
Ronet Robas