OÜ PROJEKTEERIMISKESKUS

Oja tn 1 Registreering nr. EEP004838

44314 RAKVERE Reg. nr. 11003881

Tel +372 5330 2290 www.projekteerimiskeskus.ee

Töö nr. 228/1022

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Vinni Vallavalitsus

Asukoht: Vinni vald, Piira küla, Nõmme (90002:001:2432)

PIIRA KÜLA NÕMME KINNISTU

DETAILPLANEERING

Juhataja: (allkirjastatud digitaalselt) K. Õisma

Arhitekt: (allkirjastatud digitaalselt) A. Tiidema

RAKVERE 2026

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

2

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS .................................................. 5 1.1 Lähteolukord ...................................................................................................... 5 1.2 Katastriüksuste sihtotstarbed .............................................................................. 6

2. KEHTIVAD PLANEERINGUD JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE ......... 7 2.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ............................................................ 7 2.2 Vinni valla üldplaneering ................................................................................... 7

3. KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS ............................................................................ 9 4. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISE LAHENDUS ................................................ 10

4.1 Planeeringu lahenduse idee ja avaliku huvi analüüs ........................................ 10 4.2 Kruntide moodustamine ja krundi kasutamise sihtotstarve .............................. 10 4.3 Ehitusõigus ....................................................................................................... 12

4.3.1 Üldised nõuded ....................................................................................... 12

4.3.2 Kruntide ehitusõigused ........................................................................... 15 4.4 Piirded .............................................................................................................. 18 4.5 Insolatsioon ja müra ......................................................................................... 18

5. TEHNOVÕRGUD .................................................................................................. 19 5.1 Üldised nõuded tehnovõrkude rajamisel .......................................................... 19 5.2 Sidevarustus...................................................................................................... 20 5.3 Elektrivarustus .................................................................................................. 20 5.4 Vee- ja kanalisatsioonivarustus ........................................................................ 21 5.5 Sajuvete kanalisatsioon .................................................................................... 24 5.6 AS Emajõe Veevärk üldised tingimused .......................................................... 24 5.7 Soojavarustus.................................................................................................... 24 5.8 Tervisekaitse ..................................................................................................... 25 5.9 Radooniohu vähendamine ................................................................................ 25

6. LIIKLUSKORRALDUS ......................................................................................... 26 7. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID ........................................... 29 8. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD ................................................................ 29

8.1 Heakorrastus ..................................................................................................... 29 8.2 Kattega alad kruntidel ...................................................................................... 30

9. KESKKONNAKAITSE .......................................................................................... 30 9.1 Piira küla Nõmme maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnangu järeldused ning kokkuvõte .................................................... 31 10. TULEOHUTUS ....................................................................................................... 32

10.1 Normdokumendid ............................................................................................. 32 10.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala ......................... 32 10.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted .................................................................... 33 10.4 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele ........................................... 33

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

3

10.5 Väline tulekustutusvesi..................................................................................... 33 11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ....... 34 12. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE

MAJANDUSLIKE, KULTUURILISTE, SOTSIAALSETE JA

LOODUSKESKKON-NALE AVALDUVATE MÕJUDE HINDAMINE ............ 34 13. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE ......................................................... 35 14. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,

VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE .................. 36 15. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVATE

SEADUSANDLIKE AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU ......................... 37

DETAILPLANEERINGU ILLUSTRATSIOON

KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

MENETLUSDOKUMENDID:

1. Vinni Vallavalitsuse 26.02.2026 korraldus nr 46. Piira külas Nõmme maaüksuse

detailplaneeringu koostamise algatamine;

2. Lisa Vinni Vallavalitsuse 20.10.2025 otsuse nr 74 juurde. Lähteseisukohad

detailplaneeringu koostamiseks;

3. Keskkonnaameti 28.06.2023 seisukoht nr 6-5/23/12265-2 Nõmme kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta;

4. Virumaa Teataja 15.04.2025. a kuulutus detailplaneeringu algatamise kohta;

5. AS Connecto Eesti Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT5028,

01.10.2025;

6. Telia Eesti AS 30.01.2023 tehnilised tingimused 28.09.2025 nr 39900394;

7. AS Emajõe Veevärk tehnilised tingimused nr TT-25-0017903.10.2025;

8. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 28.11.2023.a nr 462761

9. Transpordiamet 23.04. 2026.a seisukohtade väljastamine Nõmme kinnistu

detailplaneeringu koostamiseks nr 7.2-2/26/4879-2;

10. Elektrilevi OÜ 26.03.2026 kooskõlastus nr 9319357971;

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

4

JOONISED:

1. Situatsiooniskeem M 1:10 000

2. Olemasolev olukord M 1:1 000

3. Põhijoonis. Likluskorraldus M 1:500

4. Tehnovõrgud M 1:500

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

5

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS

Lääne-Virumaal Vinni vallas Piira külas Nõmme maaüksusele detailplaneeringu

koostamise aluseks on Vinni Vallavalitsuse 26. veebruar 2026 korraldus nr 46

detailplaneeringu algatamiseks.

Detailplaneeringu koostamise ülesanne on:

- planeeritavale maa-alale väikeelamute (ridaelamud), lao- ja ärimaa kruntide

moodustamine, hoonestusalade määramine;

- kruntide ehitusõiguse määramine; detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja

rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning

avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;

- ehitiste ehituslike tingimuste määramine; ehitiste arhitektuuriliste ja

kujunduslike tingimuste määramine; liikluskorralduse põhimõtete määramine;

- haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Käesoleva detailplaneeringu lahendus on kooskõlas kehtiva Vinni Vallavolikogu poolt

27.06.2024. a otsusega nr 17 kehtestatud Vinni valla üldplaneeringuga.

Planeeritava maa-ala pindala on ca 4,0 hektarit. Nõmme maaüksuse omanik on OÜ

Näpi Invest.

Detailplaneeringu koostaja on Osaühingu Projekteerimiskeskus arhitekt Alar Tiidema.

Osaühing Projekteerimiskeskus omab käesoleva detailplaneeringu autoriõigust.

Käesolev detailplaneering on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud OÜ Gem Geo 12.02.2022. a koostatud

geodeetilist alusplaani (töö nr 13353) ja Geodeesia 24 OÜ poolt 15.08.2025. a koostatud

teostusjoonist (töö nr 10533-25).

1.1 Lähteolukord

Planeeringuala asub Vinni vallas Piira küla Rakvere linna poolses osas, 21 Rakvere-

Luige tee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ristmikust ida pool. Pajusti alevik asub ca 5

kilomeetri ja Rakvere kesklinn asub planeeringualast linnulennult ca kolme kilomeetri

kaugusel.

Nõmme maaüksus on hoonestamata. Kinnistut läbib keskpinge õhuliin.

Kõlvikuliselt on kogu planeeringuala haritav maa. Maapinna reljeef on suhteliselt

tasane, ainult maanteede muldkehad on olemasolevast tasapinnast kõrgemaks ehitatud.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

6

1.2 Katastriüksuste sihtotstarbed

Nõmme maaüksuse katastritunnus on 90002:001:2432, maaüksuse pindala on 40480 m²

ning katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.

Planeeringualaga piirnevad peamiselt maatulundusmaa ja transpordimaa

kasutusotstarbega katastriüksused.

Planeeringuala piirneb ja/või selle lähiümbruses asuvad järgmised katastriüksused (vt

joonis 2 Olemasolev olukord):

Tabel 1. Planeeringualaga piirnevad katastriüksused

Katastriüksuse

nimi/aadress

Katastritunnus Katastriüksuse

sihtotstarve

Pindala

5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru

tee

90002:001:2840 100 % transpordimaa 15 931 m²

5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru

tee

90002:001:2850 100 % transpordimaa 95 828 m²

5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru

tee

90002:001:0611 100 % transpordimaa 1 613 m²

5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru

tee

90002:001:0598 100 % transpordimaa 64 m²

21 Rakvere-Luige tee 90002:001:2860 100 % transpordimaa 206 813 m²

Mõisa tn 4 90002:001:0597 100 % maatulundusmaa 18 361 m²

Tõlla tn 1 90002:001:0320 100 % elamumaa 5 218 m²

Heina 90002:001:0302 100 % maatulundusmaa 54 251 m²

Valgeküüni 90002:001:0131 100 % tootmismaa 3 204 m²

Aru tn 5 90002:001:0103 100 % maatulundusmaa 89 310 m²

Kruusiaugu 90101:001:1072 100 % maatulundusmaa 163 485 m²

Lääne 90002:001:2420 100 % maatulundusmaa 25 928 m²

Laanemetsa 90002:001:0219 100 % elamumaa 9 201 m²

Tankla 90002:001:1081 100 % ärimaa 2 506 m²

Kütuse 90002:001:0903 100 % ärimaa 5 790 m²

Tibu 90002:001:0263 100 % maatulundusmaa 10 411 m²

Kõikide katastriüksuste pindalad on käesolevas planeeringus esitatud Maa-ameti

kaardiserveri 24.09.2025. a seisuga.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

7

2. KEHTIVAD PLANEERINGUD JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

2.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+

Riigihalduse minister kehtestas 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+.

Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud

huvid. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduses sätestatud ülesanded.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ joonise “Toimepiirkonnad, ühendused ja

taristu” kohaselt asub Piira küla Rakvere linna ja hajaasustusega maa-ala vahelises

vahevööndis. Planeering (lk 38): Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt tuleb

linnapiirkondades tagada linnade ja nende lähitagamaa (eeslinnad ja satelliitasulad)

koostoimimine. Sisemise sidususe tõttu on linnapiirkondades teistsugune (sagedasem)

ühistranspordivajadus kui väljaspool seda. Teenuste, töökohtade, haridusasutuste jne

kättesaadavuses on suur osa ka avalikku ruumi siduval jalg- ja jalgrattateede

võrgustikul.

Oluline on ka jalgrattateede ühenduste rajamine/hoidmine Rakvere linna ning

siirdevööndi keskuste vahel, mis küll ei ole lahenduseks valdavale enamusele

pendelliikujatele, kuid hooajaliselt annaks võimaluse suurema paindlikkuse mitte

igapäevaste isiku- jne teiste äri- ja kultuuriteenuste tarbimiseks siirdevööndis.

Jalgrattateed on Piiral Rakvere, Tõrma, Pajusti suundadel on olemas.

Joonisel 3 “Kergliiklusteed ja puhkekohad“ on märgitud T-tähega perspektiivsed

suuremate tööandjate asukohad. Üks selliseid kohti on Piira külas ringristmiku

lähiümbrus.

Detailplaneeringu lahendus vastab Lääne-Viru maakonnaplaneeringule.

2.2 Vinni valla üldplaneering

Vinni valla üldplaneering kehtestati Vinni Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 17.

Vinni valla üldplaneeringus on planeeringuala juhtotstarbeks määratud

segahoonestusega maa-ala (ÜS). Üldplaneeringus on Piira küla tiheasustusega ala

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks.

Vinni valla üldplaneering lk 15-17:

6.8.1 Segahoonestuse maa-ala (ÜS)

Maakasutuslikult mitmekesine piirkond või tänava-äärne hoonestatav ala, kus on

põimunud erinevat tüüpi funktsioonid. Juhtotstarbe määramise eesmärk on tagada

mitmekesisemad võimalused maa-ala kasutamiseks erinevatel kasutusotstarvetel.

Edasisel ehitamise kavandamisel tuleb täpsemalt hinnata konkreetseid arengusoove ja

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

8

nende mõjusid konkreetses keskkonnas. Segahoonestuse maa-alale ei ole lubatud

püstitada negatiivseid häiringuid põhjustavaid ehitisi – alal tuleb tagada elamumaa

nõuetele vastavad võimalike häiringute (nt õhusaaste, vibratsioon jne) normtasemed.

Erandiks on müra, mille puhul tuleb müratundlikel aladel (nt elamumaa, rohealad,

ühiskondlike ehitiste maa jms) tagada III mürakategooria normtase. Müratundlikeks

aladeks ei loeta segahoonestuse maa-alale kavandatavaid äri- ja tootmismaid. Kuna

segahoonestuse maa-ala juhtotstarve võimaldab erinevat kasutust ja hooneid, siis tuleb

segahoonestuse maa-alale kavandatava tegevuse iseloomust lähtuvalt järgida vastava

juhtotstarbe täiendavaid tingimusi (nt elamu kavandamisel elamu maa-ala juhtotstarbe

tingimused).

Ehitusõiguse maksimaalsed parameetrid on esitatud üldplaneeringu tabelis 1. Sellest

tabelist nähtub, et segahoonestusega maa-alale võib rajada elamuid, ärihooneid,

tootmishooneid, laohooneid, terminalihooneid (väiksem variant sellest on tankla) ja

tehnovõrke koos nende püstitamiseks vajalike hoonete või rajatistega. Siinkohal on

loetletud ainult need maakasutuse juhtotstarbed, mida planeeritakse Nõmme

maaüksusele. Üldplaneering:

6.3 Ehitusõiguse määramisega seotud tingimused

Seni hoonestamata maaüksusele ehitusõiguse saamise eelduseks on:

▪ juurdepääs avalikule teele (pääs läbi teise maaüksuse servituudiga või on olemas

kohtu poolt määratud juurdepääs);

▪ nõuetekohane vee saamine ja reoveekäitlus immutamise võimalikkusega (juhul kui

kavandavate vee- või reoveekäitlusehitiste kitsendused ulatuvad naaberkinnistule, tuleb

nende osas sõlmida omanike vaheline notariaalne kokkulepe enne ehitustegevusele

asumist. Immutamise võimalikkus on vajalik tagada, kuna ehitamise järgselt võib

selguda, et kogumiskaevudega majandamine osutub ebamõistlikult kulukaks ja on

vajalik immutada, kuid immutamise kujasid ei ole võimalik enam tagada);

▪ üleujutusohu või liigniiskusest tulenevate ohtude puudumine (vt ptk 13);

▪ ehitussoovi õigusaktidele vastavus.

Ehitusõiguse määramisel tuleb arvestada lähipiirkonnas välja kujunenud asustus- ja

hoonestusstruktuuriga.

6.5 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Kõikide ühiskondlike ja avalikkusele avatud hoonete või rajatise puhul tuleb

detailplaneeringu ja/või ka projekteerimistingimuste väljastamisel kaaluda

arhitektuurivõistluse korraldamist. Vajadusel kaasab kohalik omavalitsus

arhitektuurivaldkonna spetsialiste.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

9

Kavandatav ja rekonstrueeritav ehitis peab mahuliselt ja arhitektuurselt (sh kõrgus,

maaüksuse täisehitus, asustusstruktuur, ehitise asend, arhitektuurilised lahendused,

värvitoonid, kasutatud materjalid jms) sobituma olemasolevasse asustusstruktuuri ja

maastikku. Siinjuures tuleb arvestada ajas muutuvaid ehitusnõudeid ja -vajadusi,

sobivus ei lähtu ainult ümbritseva kvantitatiivsetest väärtustest vaid ka

kujunduskontseptsioonist ja vajadustest.

Abihooneid ei ole lubatud kavandada põhihoonest kõrgemaks ning need ei tohi

kujuneda maaüksusel domineerivaks.

Ehitusprojekti kohalikule omavalitsusele esitamise kohustuseta ehitiste puhul antakse

kohaliku omavalitsuse spetsialisti poolt vajadusel ehitise püstitajale suuniseid, kuidas

tagada parim võimalik lahendus ning üldplaneeringus toodud üldpõhimõtete järgimine.

Tänava/tee poolsel küljel peab piire olema avaustega või läbipaistev ning sobituma

kokku naabruses olevate piiretega, sh kõrguslikult. Piirete kõrguse nõuded on esitatud

tabelis 1. Tiheasustusega aladel tuleb piirde/heki olemasolul ristmiku

nähtavuskolmnurgas (EVS Linnatänavad) tagada ohutu nähtavus valides vastav kõrgus

või piisav läbipaistvus.

6.6 Tehnosüsteemide ja -võrkudega seotud tingimused

Sademeveekäitlus tuleb lahendada maaüksuse siseselt või naabermaaüksuste kaudu

eesvooluni tagades eesvoolu, vajalike rajatiste ning nende aluse maa osas õiguslikud

kokkulepped (piiratud asjaõiguse seadmine).

Vee võtmise ja heitvee immutamise rajatistest tulenevad kujad peavad mahtuma

maaüksuse piiridesse või tuleb teiste maaüksuste osas seada kujaga hõlmatava ala

ulatuses õiguslik alus (kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõigus).

3. KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS

Piira külas asuvad äri- ja tootmishooned on varem ehitatud kas Rakvere linna piirile ja /

või suuremate teede äärde. Elamud paiknevad Rakvere linna lähiümbruses peamiselt

grupiti, linnast kaugemal hajusalt.

Tegemist on kiiresti areneva piirkonnaga. Planeeringualast põhja poole, Mõisa tn 4

kinnistule ehitas OÜ Agriland aastatel 2023-2025 äri- ja teenindushoone, kus müüakse

ja hooldatakse põllumajandustehnikat.

Planeeringuala kontaktvööndis detailplaneeringuid koostatud ei ole.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

10

4. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISE LAHENDUS

4.1 Planeeringu lahenduse idee ja avaliku huvi analüüs

Planeerija lähtub planeeringulahenduse koostamisel kehtivast seadusandlusest, kinnistu

omaniku soovidest ja vajadustest ning planeeringu vastavusest kohaliku omavalitsuse

nõudmistele.

Piira on küla on linnalähedane tiheasustusega ala, kus on soodsad eeldused äri, laonduse

ja tootmise edendamiseks. Lähiümbruses on olemas piisavat huvilisi, kes sooviksid osta

äri või tootmise jaoks maad, et arendada oma äri.

Ehituslikust seisukohast on mõistlik planeerida suuremat maa-ala, mis arvestab

piirkonna ettevõtjate vajaduste ja võimekusega. Arendaja plaanib kaks kinnistut jätta

elamumaaks, et kaugemalt tööle käijatele oleks mõnel ettevõtjal võimalik soovi korral

välja ehitada elamispinnad. Maa-alale on planeeritud teed ja tehnovõrgud. Hoonete

juurde ja tänavatele on planeeritud nõuetele vastavad parklad ja kõnniteedning

piirkonda sobiv haljastus. Planeeringuala korrastatakse. Maa-ala heakorrastamine ja

taristu väljaehitamine tõstab piirkonna turvalisust ning parandab piirkonna

väljanägemist.

Uue äri ja tootmise jaoks arendatava maa-ala lisandumine sellesse piirkonda võimaldab

suurendada teenuste hulka, tööhõivet ja populariseerida piirkonda lähiasulate elanike

hulgas.

Planeeringu joonistel näidatud hoonete asukohad, haljastuse, tehnovõrkude, liikluse,

piirete, parkimise ja jäätmekogumise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse

ehitusprojekti(de)ga.

Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas piirkonna arengusuundadega ning kehtivas

Vinni valla üldplaneeringus ja maakonnaplaneeringus seatud eesmärkidega.

4.2 Kruntide moodustamine ja krundi kasutamise sihtotstarve

Planeeringualale on kavandatud 2 majutushoonet (nr 20 ja 21), 12 ärimaa

kasutusotstarbega krunti (nr 3-6 ja 11-18), 3 krunti tehnovõrkude jaoks (nr 7,19 ja 22), 3

tootmis- ja ärimaa kasutusotstarbega krunti (nr 8-10) ning kaks transpordimaa

kasutusotstarbega krunti (nr 1 ja 2). Koostatud detailplaneering teeb ettepaneku

maaüksuse jagamiseks 22-ks krundiks ning määrata kruntidele maakasutuse

sihtotstarbed:

Pos 1 pindala on 2442 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100% tee ja

tänava maa-ala ja katastris 100% transpordimaa.

Pos 2 pindala on 5129 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100% tee ja

tänava maa-ala ja katastris 100% transpordimaa.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

11

Pos 3 pindala on 1979 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ning 50% tankla- ja teenindushoone maa,

katastris 100% ärimaa.

Pos 4 pindala on 1981 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 5 pindala on 1981 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 6 pindala on 2834 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 7 pindala on 197 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100% tee ja

tänava maa-ala, katastris 100% transpordimaa.

Pos 8 pindala on 2463 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% laohoone maa, katastris 50%

ärimaa ja 50% tootmismaa.

Pos 9 pindala on 2410 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% laohoone maa, katastris 50%

ärimaa ja 50% tootmismaa.

Pos 10 pindala on 2743 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% laohoone maa, katastris 50%

ärimaa ja 50% tootmismaa.

Pos 11 pindala on 1544 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 12 pindala on 1544 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 13 pindala on 1400 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 14 pindala on 1400 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 15 pindala on 1725 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 16 pindala on 1080 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa, katastris 100% ärimaa.

Pos 17 pindala on 1015 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa, katastris 100% ärimaa.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

12

Pos 18 pindala on 1005 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa, katastris 100% ärimaa.

Pos 19 pindala on 31 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100% vee

tootmise ja jaotamise ehitise maa ja katastris 100% tootmismaa.

Pos 20 pindala on 2400 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% majutushoone maa, katastris

100% ärimaa.

Pos 21 pindala on 1487 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% majutushoone maa, katastris

100% ärimaa.

Pos 22 pindala on 1690 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

haljasala maa ja 50% kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitamise maa, katastris 50%

maatulundusmaa ja 50% tootmismaa.

Detailplaneeringu kehtestamine koos kinnistu jagamisega kruntideks annab võimaluse

ehitada planeeritud ehitisi ning võimaluse kruntide majandamiseks vastavalt omanike

soovidele.

4.3 Ehitusõigus

4.3.1 Üldised nõuded

Joonisel “Põhijoonis. Liikluskorraldus” on näidatud planeeritav hoonestusala ning

hoonete soovituslikud asukohad. Hoonestusalad paiknevad minimaalselt nelja meetri

kaugusel kruntide piiridest.

Planeeringuala on jagatud kaheks etapiks. Enne esimese etapi elluviimist tuleb valmis

ehitada riigitee 21 Rakvere-Luige tee laiendus koos bussipeatuste ja ohutussaarega ning

I etappi kuuluv Pos 1-le planeeritud sõidutee koos kõnnitee ja tehnovõrkudega. Seejärel

antakse ehitusload projekteeritud ehitistele. Esimeses etapis on lubatud ehitada ja

kasutada lokaalset puurkaevu ja omapuhastit. II-s etapis ehitatakse välja liitumine

ühisvoolse vee- ja kanalisatsioonitrassiga ning vajadusel elektrivõrgu laiendus. Pärast

seda antakse välja ehitusload II etapis projekteeritud ehitistele.

Ehitatav hoonestus peab sobituma piirkonda, ilmestama tänavapilti ja andma edasi

kaasaegse arhitektuuri võimalusi ning visioone. Tegemist on ettevõtluseks soodsa ja

toimiva piirkonnaga.

Kruntidele planeeriti ehitised koos nende teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ja

platsidega. Hoonestusalade määramisel lähtuti sellest, et detailplaneering on

territooriumi lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse alus, ning maa on piiratud

resurss, mille planeerimisega tuleb säästlikult ümber käia. Kruntide maakasutus,

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

13

ehitusõigus, põhilised arhitektuurinõuded ja piirangud on toodud joonisel nr 3

“Põhijoonis. Liikluskorraldus“ kujutatud tabelis.

Vinni valla üldplaneeringu tabel 1 kohaselt on suurim lubatud ehitisealune pind

planeeritaval ärimaal kuni 30% ja tootmismaal kuni 60%. Nõmme maaüksuse

detailplaneeringus on ehitisealune pind 25-30%, tootmismaal 26-33%. Suurim lubatud

hoone kõrgus on kuni 12 meetrit, mis on täidetud. Hooned projekteerida minimaalselt

TP3 klassi nõuetele vastavad. Hooned projekteerida seaduses ettenähtud varjendite või

varjumiskohtadega.

Uusi hooneid võib ehitada riigiteede 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ja 21 Rakvere-Luige

tee katenditest minimaalselt 30 meetri kaugusele väljaspoole teekaitsevööndit.

Kruntidele ehitatavates hoonetes tuleb võtta kasutusele abinõud normmürataseme

tagamiseks, sest need projekteeritakse riigiteede lähedale. Hoonete projekteerimisel ja

ehitamisel tuleb kasutada müra summutavaid ehitusmaterjale, minimaalselt

kolmekordseid pakettaknaid jne. Riigimaantee omanik (Transpordiamet) ei võta endale

kohustusi rakendada meetmeid planeeringuga kavandatud hoonetele riigiteede liiklusest

tulenevate häiringute (müra, õhusaaste, vibratsioon) mõju leevendamiseks. Kõik

vastavate meetmetega seotud kulud kannab arendaja.

Hoonete välisviimistluses on valikuvariantideks puit-, klaas-, metall- või kivimaterjalid.

Tähtis on hoonete funktsionaalsus, sobivus miljöösse ning nende kasutusmugavus ja

ohutus. Hooned projekteerida kasutajate jaoks optimaalsete pindaladega ja lihtsate

vormidega. Suuremate hoonemahtude puhul on soovitatav fassaade liigendada.

Hoonete välisviimistlused ja selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt

hooldatavad, praktilised, vastupidavad ning sobituma Piira külla. Hoonete

värvilahendused määrata ehitusprojektides.

Hoonetele A-energiaklassi saavutamise soovi korral tuleb kasutada päikesepaneele.

Päikesepaneelid on soovitatav paigaldada integreerituna katusekattesse või maapinnale.

Tuulikute paigaldamine kinnistutele ei ole lubatud.

Kaasaegsed ehitised on energiasäästlikud, kasutajasõbralikud, varustatud kaasegsete

tehnosüsteemidega, tuleohutud ning turvalised. Ehitiste projekteerimisel arvestada

tervise- ja hügieeninõuetega. Ehitised peavad vastama kinnistu kasutusotstarbele ning

hoonete kasutamisele seatavatele nõuetele. Ehitisealuse pinna hulka ei arvestata teede,

platside jt. rajatiste alust pinda.

Ehitamise üldisemad reeglid on määratletud Vinni valla üldplaneeringus (seletuskiri

punkt 2.2).

Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka väljaspoole

hoonestusalasid. Rajatiste (nt teed ja platsid, tehnovõrgud) ehitisealune pind kruntidel ei

ole piiratud.

Kitsendusi põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest lähtudes võib

uusi hooneid ehitada maa-alustest tehnovõrkudest kaugemale kui 1 meeter, vee- ja

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

14

kanalisatsioonitrassidest kaugemale kui 2 meetrit. Teed, platsid ja haljastus on

hoonestust siduvateks elementideks.

Maa-aluste korruste ehitamine kõikidele hoonetele võib osutada vajalikuks seoses

uuenevate seadusest tulenevate nõuetega uusarendustele. Sel juhul lähtutakse hoone

sügavuse projekteerimisel kehtivast seadusandlusest (varjumiskohad, varjendid jne).

Kruntidele on planeeritud peamiselt äri- ja laohooned, kus tegevus toimub üldiselt

päevasel ajal. Hoonestus on planeeritud riigiteedest võimalikult kaugele, sealhulgas

teekaitsevööndist väljapoole. Riigiteede poole on kruntidel planeeritud parklad ja

kõrghaljastus. Majutushooned on planeeritud riigiteedest võimalikult kaugele, et oleks

tagatud võimalikult head tingimused nende kasutajatele. Krunt nr 22 moodustab

täiendava puhverala riigitee ja peamiselt töötajatele mõeldud majutushoonete vahel.

Planeeritavatele kruntidele ja eriti riigiteega piirnevatele kruntidele nr 3-6 ja 8-10

ehitamisel on soovitatav võimaliku maantee negatiivse mõju leevendamiseks kasutada

tugevdatud heliisolatsiooniga ehituskonstruktsioone ning muid efektiivseid müra

pärssivaid lahendusi.

Huvitatud isik peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude

võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu

koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed “Rahvatervise

seaduse” alusel vastu võetud Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 esitatud

normmürataseme tagamiseks. Riigitee häiringutest põhjustatud olemasolevast ja

perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega tuleb arvestada ja neid hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.12.2016 a määrusele nr 32 ja tagada vajadusel

leevendavad meetodid lähtudes keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 lisas 1

toodud müra normtasemele.

Tee omanik teavitas arendajat tehnilistes tingimustes maanteeliiklusest põhjustatud

häiringutest ning ei võta endale kohustust rakendada leevendusmeetmeid olukorra

leevendamiseks või vähendada olemasoleva maantee liiklusest tulenevaid, inimestele

ohtlikke mõjusid planeeritaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab

Huvitatud isik.

Ehitustehnikaga pole lubatud manööverdada tee maa-alal (teel ja muldkeha nõlval).

Ehitustegevus planeeringualal tuleb korraldada mööda planeeringuala siseseid teid.

Riigiteega ristuvad tehnovõrgud (nt sidetrass) tuleb rajada kinnisel meetodil.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi

riigitee kaitsevööndis (näiteks parkla), tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku

saamiseks. Tee-ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik.

Ehitatavad hooned tuleb vajadusel sektsioneerida eraldi tuletõkkesektsioonideks (vt

siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ §12).

Ehitusprojektid tuleb koostada kooskõlas seadusandluse ja hea ehitustavaga ning

arvestades tellija vajadusi. Tehnovõrgud (kanalisatsioonirajatis, veetrass, puurkaev,

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

15

side- ja elektrikaablid), välisvalgustus ning haljastus rajatakse maa-alale krundi omanike

või vastava teenuse osutaja poolt seaduslikul alusel. Ehitusprojektid koostada

Ehitusseadustiku alusel ja kooskõlastada Vinni vallavalitsusega.

Planeeringuala illustreeriv joonis asub detailplaneeringu toimikus.

4.3.2 Kruntide ehitusõigused

Krundid nr 1 ja 2

Kruntidele nr 1 ja 2 on planeeritud teed ja tehnovõrgud. Ehitusõigust nendele kruntidele

ei määrata.

Krunt nr 3

Krundile võib ehitada ühe kuni kolmekorruselise ärihoone ja 3 ühekorruselist

abihoonet. Tanklahoone liigitub ehituslike parameetrite poolest abihoonete hulka.

Ärihoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 12,0 meetrit. Abihoone kõrgus maapinnast

võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 580 m² ja krundi täisehitus võib olla

kuni 30%.

- Maksimaalne suletud brutopind on lubatud kokku kuni 1650 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krunt nr 4

Krundile võib ehitada ühe kuni kolmekorruselise ärihoone ja ühe ühekorruselise

abihoone. Ärihoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 12,0 meetrit. Abihoone kõrgus

maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 580 m² ja krundi täisehitus võib olla

kuni 29%.

- Maksimaalne suletud brutopind on lubatud kokku kuni 1650 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krundid nr 5 ja 6

Igale krundile võib ehitada ühe kuni kolmekorruselise ärihoone ja ühe ühekorruselise

abihoone. Ärihoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 12,0 meetrit. Abihoone kõrgus

maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

16

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind krundil nr 5 on 500 m² ja krundil nr 6 on

700 m².

- Kruntide täisehitus võib olla kuni 25%.

- Maksimaalne suletud brutopind on krundil nr 5 kuni 1000 m² ja krundil nr 6 on max

suletud brutopind kuni 1350 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krunt nr 7

Krundile võib ehitada tehnovõrke ja ühe ühekorruselise tehnovõrke teenindava ehitise

(nt reovee ülepumpla). Ehitise kõrgus maapinnast võib olla kuni 3,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 20 m² ja krundi täisehitus võib olla kuni

10%.

- Maksimaalne suletud brutopind on lubatud kokku kuni 20 m².

- Ehitise katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krundid nr 8, 9 ja 10

Igale krundile võib ehitada ühe kuni kahekorruselise äri- või laohoone ja ühe

ühekorruselise abihoone. Peahoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 12,0 meetrit.

Abihoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind kruntidel nr 8 ja 9 on 800 m² ja krundil nr

10 on 700 m².

- Kruntide täisehitus võib olla krundil nr 8 kuni 32%, krundil nr 9 kuni 33% ja

krundil nr 10 kuni 26%.

- Maksimaalne lubatud suletud brutopind on kruntidel nr 8 ja 9 kuni 1600 m² ja

krundil nr 10 on max suletud brutopind kuni 1100 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krundid nr 11, 12, 13, 14 ja 15

Igale krundile võib ehitada ühe kuni kahekorruselise ärihoone ja ühe ühekorruselise

abihoone. Peahoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 12,0 meetrit. Abihoone kõrgus

maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind kruntidel nr 11 ja 12 on 450 m², krundil nr

13 420 m², krundil nr 14 400 m² ja krundil nr 15 on 500 m².

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

17

- Kruntide täisehitus võib olla kruntidel nr 11, 12, 14 ja 15 olla kuni 29% ja krundil

nr 13 kuni 30%.

- Maksimaalne lubatud suletud brutopind on krundil nr 11 kuni 550 m², krundil nr 12

kuni 900 m², krundil nr 13 kuni 650 m², krundil nr 14 kuni 800 m² ja krundil nr 15

on max suletud brutopind kuni 1000 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krundid nr 16, 17 ja 18

Igale krundile võib ehitada ühe kuni kahekorruselise ärihoone ja ühe ühekorruselise

abihoone. Peahoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 9,0 meetrit. Abihoone kõrgus

maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind krundil nr 16 on 320 m² ning kruntidel nr

17 ja 18 on 300 m².

- Kruntide täisehitus kruntidel nr 11, 12, 14 ja 15 kuni 29% ja krundil nr 13 kuni

30%.

- Maksimaalne lubatud suletud brutopind on kruntidel nr 16, 17 ja 18 kuni 500 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krunt nr 19

Krundile võib ehitada ühe ühekorruselise tehnovõrke teenindava ehitise. Ehitise kõrgus

maapinnast võib olla kuni 3,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 10 m² ja krundi täisehitus võib olla kuni

32%.

- Maksimaalne suletud brutopind on lubatud kokku kuni 10 m².

- Ehitise katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krundid nr 20 ja 21

Igale krundile võib ehitada ühe keldrikorrusega ja kuni kahekorruselise majutushoone.

Krundile nr 20 võib ehitada kuni kolm ja krundile nr 21 kuni kaks hoonet. Abihooned

võivad olla ühekorruselised. Majutushoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 9,0

meetrit. Abihoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind krundil nr 20 on 720 m² ning krundil nr 21

445 m².

- Kruntide täisehitus kruntidel nr 20 ja 21 on kuni 30%.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

18

- Maksimaalne lubatud suletud brutopind krundil nr 20 on 1440 m² ja krundil nr 21

kuni 600 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krunt nr 22

Krundile võib ehitada kaks ühekorruselist ehitise. Ehitise kõrgus maapinnast võib olla

kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 100 m² ja krundi täisehitus võib olla

kuni 6%.

- Maksimaalne suletud brutopind on lubatud kokku kuni 100 m².

- Ehitise katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

4.4 Piirded

Krundid võib ümbritseda kuni 1,5 meetrit kõrgete läbipaistvate piiretega. Piirded

projekteeritakse ja rajatakse kruntidele koos hoonetega. Piirded ei tohi jääda krundi nr 1

ja riigitee ristumiskoha nähtavuskolmnurka. Piirete ehitusmaterjalina kasutada puitu

ja/või metalli (nt keevispaneelid). Piirded võib rajada ööseks suletavana. Piirde rajamine

ei tohi raskendada päästetehnika juurdepääsu krundile, takistada talvel lumekoristustöid

või piirata liiklejate nähtavust. Hekkpiirdeid võib rajada väljaspoole riigitee

külgnähtavusala või selle piirile (20 m riigitee katte servast).

4.5 Insolatsioon ja müra

Insolatsioon ja müra lahendada vastavalt seadusandluses toodud nõuetele.

Hoonete projekteerimisel järgida, et hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad,

kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigaldamisel arvestataks naaberhoonete

paiknemisega. Tehnoseadmete ning ehitustegevusega kaasnev müra ei ületaks

keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid, samuti

peab see vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu-

ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid"). Hoonete projekteerimisel lähtuda ka standardist EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et

ruumides ja territooriumil tagatakse head akustilised tingimused vastavalt nende

kasutusotstarbele.

Kuna detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus ja hoonestusalad, siis

insolatsiooniarvutused tehakse vajadusel koos hoonete ehitusprojektidega. Hoonete

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

19

projekteerimisel lähtuda standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 “Päevavalgus

hoonetes“.

5. TEHNOVÕRGUD

Planeeringualal paiknevad elektri keskpinge õhuliin ja madalpinge õhuliinid. Lähim

ühisveevärgi vee- ja kanalisatsioonitoru paiknevad põhja pool C.T. von Neffi tn 2

katastriüksusel (katastritunnus 90002:001:2540).

Uute tehnovõrkude lahendused on näidatud detailplaneeringu joonisel nr 4

„Tehnovõrgud“. Planeeringu joonistel näidatud tehnovõrkude lahendus on indikatiivne,

see tähendab põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimisstaadiumis.

Riigitee maa või kaitsevööndiga seotud tehnovõrkude täpsed asukohad (EhS § 99 lg 3 p

5 tähenduses) võib detailplaneeringus määrata üksnes juhul, kui lahendus on koostatud

pädeva spetsialisti poolt ning selle tehnilist teostatavust on hinnatud koostöös

Transpordiametiga. Muul juhul peab Transpordiamet vajalikuks, et planeeringu

seletuskirjas käsitletakse tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramist

indikatiivsena ning tehnovõrkude asukohad täpsustatakse planeeringule järgnevas

projekteerimise etapis vastavate projekteerimistingimuste alusel. Riigitee alusele

maaüksusele tehnovõrkude kavandamisel tuleb nende projekteerimiseks taotleda

nõuded Transpordiametilt ([email protected]).

5.1 Üldised nõuded tehnovõrkude rajamisel

Enne ehitustööde algust märkida maha olemasolevad kaablitrassid, tähistada eeldatavad

kaevetööde asukohad, paigaldada hoiatavad märgid, vajadusel korraldada ümber liiklus

kaevetööde ajal. Ristumisel teiste maa-aluste tehnovõrkudega tuleb kohale kutsuda

trassiomaniku esindaja. Ristumisel maa-aluste kommunikatsioonidega tuleb kindlaks

määrata nende sügavus pinnases ja vastavalt lubatud kõrgusgabariidile (mitte vähem kui

25 cm) otsustada rajatavate trassidega olemasolevatest tehnovõrkudest pealt või altpoolt

läbimineku kasuks. Vajadusel toestada olemasolevad kaablid ja torud kaevetööde ajaks.

Olemasolevaid kaableid ja/või torusid ei tohi kaeviku tagasitäitmise ajal mehhaaniliselt

muljuda või venitada. Kaevamistööde käigus selgunud maa-aluste tehnovõrkude teisiti

paiknemisel teavitada sellest konkreetse trassi omanikku või selle haldajat.

Kaevamistööd kommunikatsioonide kaitsevööndites teostada käsitsi.

Uute hoonete liitumised tehnosüsteemidega kavandatakse planeerintud tänavamaa

kruntidelt Pos 1 ja Pos 2. Maantee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru teega ristuvad tehnovõrgud

ehitada kinnisel meetodil.

Kõik planeeringualale rajatavad tehnovõrgud peavad vastama keskkonnanõuetele.

Tehnovõrkude väljaehitamine või ümberehitamine planeeringualal toimub arendaja

kulul. Detailplaneeringuala liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tuleb taodelda

liitumistingimused Aktsiaseltsilt Emajõe veevärk. Tehnovõrkude projekteerimiseks ja

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

20

ehitamiseks väljastatakse lähtetingimused tehnovõrkude valdajate poolt. Enne

kasutuslubade taotlemist ehitistele peavad tehnovõrgud olema välja ehitatud.

5.2 Sidevarustus

Planeeringualale rajatavatele hoonetele on võimalik ehitada sidevarustus välja Telia

Eesti AS poolt 29.09.2025 a väljastatud tehniliste tingimuste nr 39900394 alusel

sidekanalisatsiooni baasil algusega sidekaevust nr RK3-133. Nimetatud sidekaev asub

planeeringualast ca 300 m põhja pool.

ELASA väljastas elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT5028

01.10.2025. aastal. Lähim sidekaev 041K31 asub Vilgu tee ristmiku lähedal ca 2,9 km

kaugusel planeeringualast.

Kuna mõlema seideteenuse pakkuja poolt pakutud liitumispunktid asuvad kaugel ja

kõik liinirajatiste ehitamise, kaitsmise ja ümberkandmise tööd tuleb teostada tellija

vahenditega, siis lahendatakse side mobiilside baasil.

Sidevõrgu omanike ja haldajate poolt väljastatud tehnilised tingimused on

detailplaneeringu lahutamatu osa.

5.3 Elektrivarustus

Elektrilevi OÜ väljastas 28.11.2023 detailplaneeringu koostamiseks tehnilised

tingimused nr 462761. Detailplaneeringu ala liitumine elektrivõrguga on võimalik

alajaamast Piira tankla alajaamast.

Planeeringuala on jagatud kaheks ehitusetapiks:

I etapis ehitatakse krundile nr 2 alajaam toitega Piira tankla alajaamast. Pos 1 ja

osaliselt Pos 2, Pos 12, Pos 14, Pos 15-22 lahendatakse toide planeeritavast alajaamast

0,4kV maakaabelliinidega.

II ehitusetapis ehitatakse välja ülejäänud kruntide jaoks teed ja tehnovõrgud. II etapis

ehitatakse välja ringtoide alajaamani nr 110 Vet. Keskus. Tänavamaale paigaldatakse

jaotuskilbid ning ühe-, kahe- või kolmekohalised liitumiskilbid.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Elektrilevi OÜ töötajatele tuleb tagada juurdepääs elektrikilpidele. Elektrilevi OÜ

tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana. Planeeritavate tänavate äärde

nähakse ette perspektiivsete 10 kV ja 0,4 kV maakaablite koridorid. Elektrikaablite

planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi

kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrikaablite margid

täpsustatakse tööprojektis. Välised elektriühendused ehitatakse vajadusel ümber

maakaablitega. Olemasoleva elektrivõrgu väljaehitamine ja/või ümberehitamine toimub

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

21

kliendi kulul. Ümberehituseks tuleb esitada Elektrilevi Osaühingule kirjalik taotlus.

Elektrivõrgu ümberehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Hoonete katustele võib rajada päikesepaneelidest koosnevaid energiatootmise üksusi.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada

Elektrilevi Osaühingule liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi Osaühingule esitada moodustatud

kinnistute aadressid.

5.4 Vee- ja kanalisatsioonivarustus

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kinni pidada

järgmistest õigusaktidest:

1. Veeseadus;

2. EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon;

3. RIL77-1990. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

4. EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;

5. Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035;

6. teised kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud määrused ja muud seadusaktid.

Vinni valla üldplaneeringu p 10.6.: Üldplaneeringu lahendus tugineb Vinni valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale (ÜVKA), mis on koostatud

perioodile 2019-2031. Võrkude võimalikud rekonstrueerimise ja laiendamise ulatused

määratakse valla ÜVKA-ga, milles on detailsemale analüüsile tuginedes võimalik teha

operatiivsemaid otsuseid. Üldplaneering annab pikemaajalisi üldiseid suuniseid taristu

arendamisel.

Üldplaneering ei määra uute võrkude ja rajatiste asukohti, kuna nende vajadust on ajas

vaja kiiremini ja detailsema analüüsiga ümber hinnata, kui seda võimaldab

üldplaneering. Tiheasustusega aladel ja reoveekogumisaladel uute arenduste

kavandamisel tuleb rajada ühisvõrk, mis tuleb arendaja poolt rajada üldjuhul enne

hoonete ehitamist.

Vinni valla üldplaneeringu p 10.6.1 „Veevärk“ kohaselt ei asu Piira külas asuv Nõmme

kinnistu ÜVKA reoveekogumisalal (ei ole nimetatud asulate loendis, kes asuvad) ega

tiheasustusalal. Võrguga liitumise kohta teeb põhjendatud juhtudel kaalutlusotsuse

kohalik omavalitsus. Võrguga liitumise, võrgust eraldumise tingimused ja erisused

(millistel juhtudel ei ole võrguga liitumine kohustuslik) kinnitatakse valla õigusaktiga.

Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035 näeb

ette, et Nõmme kinnistu piirini on tuleb vee-ettevõtjal ehitada liitumistasudest

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud:

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

22

ÜVKA kavast lähtudes ehitab vee-ettevõtja vee- ja kanalisatsioonitrassid kuni Nõmme

kinnistu piirini. Nõmme kinnistu piirile paigaldatakse veetarbimise mõõtmiseks

torustikule veemõõdukaev, mis jääb ühisveevärgiga liitumise punktiks. Sealt edasi

toimub vee-ja kanalisatsioonitorustike ehitamine planeeringualale kahes ehitusetapis (vt

joonis 4 Tehnovõrgud): paigaldatakse iga krundi torustikule veemõõdukaev.

I ehitusetapis ehitatakse Positsioonile nr 19 puurkaev ja Positsioonile nr 22

omapuhasti (kuni 49 inimekvivalenti). Pos 2, Pos 12, Pos 14, Pos 15-22 veevarustus ja

kanalisatsioon lahendatakse kuni II ehitusetapini lokaalsete rajatiste baasil. Kruntide

liitumispunktid veevarustuse ja kanalisatsiooni jaoks ehitada tänavamaale 0,3 - 1 meetri

kaugusele kinnistu piirist.

II ehitusetapis ehitatakse teed, tehnovõrgud ja tehnovõrkude (sh veevarustuse ja

kanalisatsiooni jaoks) liitumispunktid ülejäänud kruntide jaoks. Vee- ja

kanalisatsioonitorustikud ehitada algusega ca 164 meetrit põhja pool Mõisa tn 2 kinnistu

sissesõidu juures paiknevatest torustikest mööda riigitee 21 Rakvere-Luige tee haljasala

võimalikult kinnistu piiri lähedalt. II ehitusetapis liita kõik krundid ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga. Omapuhasti likvideerida või ehitada samale krundile reoveepumpla.

Veetorustik on planeeritud ehitada kuni Heina (katastritunnus 90002:001:0302)

kinnistuni.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

23

Puurkaevu projekteerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015. a määrusest nr

43 “Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja

konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu

või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise

ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa

ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus-

või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse

kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise

vormid”.

Puurkaevu täpne asukoht määratakse projektiga. Puurkaev tuleb rajada nii, et see ei

avaldaks negatiivset mõju maakasutusele ega veeökosüsteemidele.

Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019. a määruse nr 61 “Joogivee

kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise

nõuded” kõikidele nõuetele, sealhulgas ka radioloogiliste näitajate osas.

Puurkaevu ehitamiseks tuleb koostada ehitusprojekt ning taotleda ehitusluba. Enne

üksikelamule kasutusloa taotlemist peab puurkaev olema valmis ehitatud ning

kasutusluba taotletud.

Lähim olemasolev puurkaev asub Valgeküüni kinnistul, puurkaevul on hooldusala

raadiusega 10 m puurkaevust ja reovee immutamise keeluala 50 m puurkaevu

hooldusalast.

Reoveed kogutakse võimalusel planeeringualalt kokku isevoolselt.

Ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustike täpsed tehnilised lahendused ning paiknemine

antakse projekteerimise etapis.

AS Emajõe Veevärk ei kooskõlasta käesolevat detailplaneeringu lahendust, kus arendaja

projekteerib ja ehitab ise vee- ja kanalisatsioonirajatised ega ole tulevikus nõus üle

võtma arendaja poolt ehitatud torustikke. Kuna planeeringusisesesd rajatised jäävad

arendaja omandusse, siis paigaldatakse Nõmme kinnistu piirile veearvestiga

veemõõdukaev (vt joonis 4 Tehnovõrgud).

Liitumis- ja tarbimisleping tehakse ühe (Nõmme) kinnistu kohta, detailplaneeringuga

moodustatavad krundid peavad moodustama ühistu vm juriidilise isiku või valima

esindaja, kellega Emajõe Veevärk sõlmib lepingu liitumiseks ühisveevärgi ja

kanalisatsiooniga. Moodustatavad kinnistud ei saa eraldi kinnistute kaupa sõlmida

veevärgiga liitumislepinguid. Samad tingimused kehtivad ka liitumisel

reoveekanalisatsiooniga.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

24

5.5 Sajuvete kanalisatsioon

1. Igal krundil tekkivad sajuveed tuleb hajutada või immutada krundi piires. Keelatud

on juhtida sademevett naaberkruntide suunas või maanteedele. Katendiga aladelt

peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle.;

2. sajuvee- ja kanalisatsioonitorustikud tuleb välja ehitada lahkvoolsetena. Sademe- ja

drenaaživee juhtimine reoveekanalisatioonitorustikku on keelatud;

3. katustele langevad sajuveed tuleb kokku koguda ja immutada või kasutada ära

kastmiseks, tualettides jne;

4. parklatest kogutavad sademeed juhtida läbi liiva- ja õlipüüduri. Katendiga aladelt

peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle. Sademevee juhtimine

(imbumine) ühiskanalisatsiooni peab olema välistatud. Sademevee juhtimine

naaberkinnistutele on keelatud. Sajuvee juhtimise lahendus täpsustada

ehitusprojektiga.

5.6 AS Emajõe Veevärk üldised tingimused

AS Emajõe Veevärk üldised tingimused:

1. kruntidel tekkivate sademevete ärajuhtimine ja puhastamine lahendada vastavalt

standarditele ja kehtivale seadusandlusele;

2. kõikidele planeeritud ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatistele seadmetele seada vee-

ettevõtja, kelleks on AS Emajõe Veevärk, kasuks isikliku kasutusõiguse lepingud;

3. vee- ja kanalisatsioonirajatised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et haljastus, teised

ehitised jne ei rikuks nende seisukorda või ei takistaks tehnovõrkude hooldust. Vee-

ja kanalisatsiooniehitistele tagada nõuetekohased (standardile vastavad) kujad teistest

ehitistest, haljastusest jne;

4. Torustike planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel arvestada kõikide antud

piirkonda jäävate varem koostatud ja koostamisel olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektidega;

5. Planeeringuala liitmisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga lähtutakse ÜVKA kavast,

Vinni valla üldplaneeringust ja teistest kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud

õigusaktidest, kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise ja

kasutamise eeskirjast ning Konkurentisameti poolt kooskõlastatud liitumistasude

arvutamise metoodikast.

5.7 Soojavarustus

Ehitiste küttesüsteemid rajatakse keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutades elektri,

alternatiivsete energiaallikate või lokaalsete kütteseadmete baasil. Kütteallikad valitakse

ehitiste projekteerimise käigus. Lõplikud lahendused antakse ehitusprojektides.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

25

5.8 Tervisekaitse

Uued hooned projekteerida ja ehitada lähtudes kehtivast seadusandlusest.

Planeeringualal paiknevate hoonete valgustus peab olema hästi lahendatud ning

peasissepääsud kaetud varikatustega. Turvalisuse tagamiseks kasutada vajadusel

karastatud või armeeritud klaase, mis ei tekita purunemisel ohtlikke kilde. Avaliku

kasutusega hoonesse tagada sissepääs ka ratastooli kasutavatele inimestele.

5.9 Radooniohu vähendamine

Planeeringuala asub Eesti Geoloogiateenistuse koostatud radooniriski kaardi kohaselt

keskmise radooniriskiga alal (30 - 100 kBq/m²). Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel

tuleb sellega arvestada ning kasutusele võtta ehituslikke passiivseid või aktiivseid

meetmeid radooniohu vähendamiseks.

Joonis 1. Väljavõte Eesti Geoloogiateenistuse radooniriski kaardist

(https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc87

5375e; andmed 2023. aasta seisuga)

Passiivmeetmete hulka kuuluvad:

▪ radoonitõkketarindid;

▪ õhulekete vähendamine tarindite ja liitekohtade ning tarinditest läbiviikude õhulekke

vähendamise abil;

▪ pinnasesisene torustik võimaldamaks radooni difusiooni läbi torustiku pinnasest

välisõhku.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

26

Aktiivmeetmed on:

▪ õhurõhkude reguleerimine ning pinnase ventileerimisega seotud võtted.

Võimaluse korral tuleb alati eelistada passiivmeetmeid, kuna nende toimimiseks ei ole

vaja pidevalt energiat kulutada ja need töötavad ka ilma inimesepoolse sekkumiseta.

Uute hoonete juures on lihtsam kasutada passiivseid meetmeid, kuna need hõlmavad

peamiselt pinnasega kontaktis olevate alustarindite lahendusi. Kui pinnases on kõrge

radoonitase, ei pruugi piisata passiivsete meetmete rakendamisest, et tagada

viitetasemest madalam radoonitase hoones. Sel juhul tuleb rakendada ka aktiivseid

radoonieemalduse meetmeid.

6. LIIKLUSKORRALDUS

Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult

kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus.

Transpordiamet väljastas 23.04.2026 kirja nr 7.2-2/26/4879-2 “Seisukohtade

väljastamine Nõmme kinnistu detailplaneeringu koostamiseks”. Nimetatud seisukohad,

kehtivad seadused (näiteks ehitusseadustik, planeerimisseadus), kliimaministri

17.11.2023 määrus nr 71 “Tee projekteerimise normid” ja selle lisad on

detailplaneeringu lahutamatu osa. Projekteerija Villu Vapper koostas Transpordiameti

seisukohtadest lähtudes joonise nr 5 Nõmme planeeringu riigimaantee liikluskorralduse

eskiislahendus.

Riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2489

sõidukit ööpäevas ja nr 21 Rakvere-Luige tee keskmine ööpäevane liiklussagedus on

3882 sõidukit ööpäevas. Mõlemad maanteed on kahesuunalise liiklusega, mõlemas

suunas on üks sõidurada. Nimetatud maanteede kaitsevööndi laius on 30 m äärmise

sõiduraja välimisest servast, lubatud sõidukiirused on sõltuvalt asukohast 50-90 km/h.

Planeeringualal piirneb riigiteedega nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee km 176,83-177,05

ja nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,66-3,87. Kohaliku teed on nr 9001003 ja 9002058.

Nende teede ristmikel säilib kehtiv liikluskorraldus, mis tähendab, et vasakpöörded ei

ole lubatud.

Planeeringualalt puudub juurdepääs avalikule teele. Juurdepäs planeeringualale

planeeritakse riigiteelt nr 21 Rakvere-Luige tee. Planeeringualaga piirneval Aru tn 5

maaüksusel on olemas juurdepääs riigimaanteelt 21 Rakvere-Luige tee, kuid see ei vasta

Transpordiameti nõuetele. Sellest tulenevalt on Transpordiamet seisukohal, et

olemasolev mahasõit tuleb likvideerida ja välja ehitada uus ristmik. Kuna planeeringut

koostatakse Nõmme kinnistule, on mõistlik uus ristmik ja teemaa kasutusotstarbega

krundid rajada Nõmme kinnistule. Nõmme maaüksusele moodustatavalt krundi nr 1

kaudu tagatakse planeeringuala ja sellega piirnevate kinnistute juurdepääs riigiteele.

Tulevikus on võimalik pikendada teemaad ida poole, kui sinna tekib soov arendada uusi

krunte. Seoses uue mahasõidu väljaehitamisega ehitatakse juurdepääsud Aru tn 5 ja

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

27

Valgeküüni kinnistutele välja algusega tee- ja tänavamaa maa-ala sihtotstarbega krundilt

nr 1. Krunt nr 2 on jaotustänav, millelt on planeeritud juurdepääsud igale krundile.

Joonisel „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on juurdepääsud kruntidele näidatud lillat värvi

kolmnurkadega.

Bussipeatused on planeeritud tõsta ümber liiklusohutuse seisukohast sobivamatesse

asukohtadesse. Bussipeatused peavad vastama bussipeatuste tüüp II-le (avatud taskuga

peatus, peatuv buss ei tohi takistada mööduvat liiklust). Olemasolev riigitee nr 21 ja

kergliiklustee ühendus likvideeritakse, sest selle asemele planeeritakse riigiteele

jalakäijate ülekäigukoht. Lahendatakse planeeritava kõnnitee liitumine nr 21 Rakvere-

Luige tee ääres paikneva kergliiklusteega ja juurdepääsud bussipeatustele.

Planeeringualal ehitada välja kõnniteede võrgustik ja planeeringuala bussipeatuste ning

kergliikluteega ühendavad lõigud. Kõnniteede laius minimaalselt 2 meetrit. Uusi

kergliiklusteid ei planeerita.

Riigitee nr 21 Rakvere-Luige sõidurajad projekteerida minimaalselt 3,5 m laiad ja

vasakpöörderada laiusega 3,0 m.

Sõiduteede katendite laiuseks on planeeritud 6 meetrit. Teed ehitatakse valmis koos

tehnovõrkudega. Esimeses etapis, kui toimub ehitus ja hoonetele pole antud

kasutuslube, võivad planeeringuala sisesed teed olla killustikkattega. Kasutuslubade

taotlemise ajaks peavad tee olema kaetud kõvakattega. Riigitee rekonstrueerimine ja

ristmiku ehitus toimub vastavalt Transpordiameti nõuetele.

Huvitatud isik rekonstrueerib riigitee nr 21 Rakvere-Luige tee joonisel nr 5 näidatud

ulatuses, sealhulgas ehitab riigiteele koos maantee laiendusega välja normide kohase

ristmiku koos vasakpöörderajaga ja ohutussaarega teeületuskoha. Riigiteele nr 21

planeeritud ristmik peab tagama planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmise.

Riigitee ristumiskoht koos rekonstrueeritava teelõiguga peavad olema nõuete kohaselt

rekonstrueeritud ja Transpordiametile üle antud hiljemalt enne planeeringualale

kavandatava mis tahes ehitusloa kohustuslikule hoonele ehitusloa väljastamist. Riigitee

ristumiskoha rekonstrueerimiseks tuleb Transpordiameti käest taotleda nõuded

ristumiskoha ehitamiseks. Huvitatud isik ehitab välja planeeringualal kõik teed koos

vajalike lisadega (liiklusmärgid, tähistused jne) ja normide kohased bussipeatused koos

ühendusteedega selleks sobivate asukohtadesse.

Parkimine on lahendatud planeeringualal kruntide sees lähtudes standardist EVS 843

Linnatänavad (vt ptk Parkimine).

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on Ehitusseadustiku §71 kohaselt teed ümbritsev

maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt

lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Planeeritav ala asub

osaliselt riigiteede nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ja nr 21 Rakvere-Luige tee

kaitsevööndis. Kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on

30 meetrit (joonis 3 Põhijoonis. Liikluskorraldus ja joonis nr 5 Nõmme planeeringu

riigimaantee liikluskorralduse eskiislahendus).

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

28

Liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab sõidukijuhil olema sõidutee ja sellega

külgneva ala ulatuses tagatud nõutav külgnähtavus, mida tuleb arvestada müratõkete

rajamisel ning kõrghaljastuse planeerimisel. Külgnähtavus on sõiduteega külgnev ala,

kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid ehitisi. Kiirusel 70 km/h (projekteerimise

lähtetase hea) peab maanteel olema tagatud külgnähtavus 20 m. Transpordiameti juhise

„Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohaselt on peatumiskohustusega

ristmiku liituva tee liitumisnähtavus 15 m. Peatee liitumisnähtavus põhitee lubatud

kiiruse 70 km/h korral on nõutud nähtavus mõlemas suunas 95 m. Mahasõidu

nähtavuskolmnurk on joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” tähistatud

nähtavuskolmnurga tingmärgiga. Nähtavuskolmnurga alas ei tohi paikneda ühtki

nähtavust piiravat takistust (hekk, piire kõrgusega üle 1,1 m jne), vajadusel tuleb ette

näha sellelt alalt teeäärte puhastamine võsast ning suurte puude alumiste okste laasimine

(võra tõstmine), vajadusel ka puude raie.

Materjalide peale- ja mahalaadimine riigimaanteelt ning riigimaantee ääres parkimine

on keelatud. Samuti pole lubatud ehitustehnikaga manööverdada tee maa-alal (teel ja

muldkeha nõlval). Ehitustegevus planeeringualal tuleb korraldada mööda sisemist

teedevõrku või õuealal. Tegevuseks teel ja tee kaitsevööndis tuleb taotleda teeomaniku

nõusolek.

Planeeringuala sisene reljeef, hoonete paiknemine kruntidel ja haljastus võimaldavad

juurdepääsu hoonetele ning Päästeameti tehnika ümberpööramist krundil igal aastaajal

ja iga ilmaga. Keelatud on autode parkimine liikumisteedel.

Liiklus- ja parkimislahendus ning parkimiskohtade arv on näidatud detailplaneeringu

joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. Parkimine lahendatakse planeeringuala siseselt.

Planeeringualal saab parkida vähemalt 3 autot. Parkimiskohtade arv

detailplaneeringualal kokku vastab EVS 843:2016 standardile “Linnatänavad”.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteedega, peab Huvitatud isik

arvestama arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra,vibratsioon, õhusaaste) ja võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise

vajaduse ja kohustusega. Riigiteede liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb

hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva

müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra

normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed

“Rahvatervise seaduse” alusel kehtestatud Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud normmürataseme tagamiseks.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

29

Maanteede kaitsevöönditesse kavandatavad tegevused, kui neid planeeritakse, tuleb

kooskõlastada Transpordiametiga. Arendusega seotud ja nähtavust piiravad takistused

(haljastus jne) kõrvalda enne ehituslubade väljastamist.

7. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID

Tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel lähtuti majandus- ja taristuministri

25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise

kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

Joonistel „Olemasolev olukord“, „Põhijoonis. Liikluskorraldus“ ja „Tehnovõrgud“ on

näidatud olemasolevate ning planeeritud riigimaantee, tehnovõrkude ja looduslike

objektide kitsendusalad, servituudialad, piirangud ja märkused.

Planeerigualale ulatub 21 Rakvere-Luige tee ja 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru teedest

tulenev avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (30 m äärmise sõiduraja välimisest

servast).

Lisaks läbib planeeringuala 1-20 kV keskpinge elektriõhuliin, mille kaitsevöönd on 10m

liini teljest.

Planeeringuala paikneb Pandivere ja Adevere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ja

maavaraga alal.

Planeeritava territooriumi all, maa sees, asub keskkonnaregistri maardlate nimistu

andmetel geoloogiline uuringu ala (nähtuse ID nr 252). Planeeringualal kavandatav

tegevus ei tohi halvendada olemasolevat olukorda.

Kogu kinnistu asub AS Olerx Piira (C-kategooria ohtlik ettevõte) teenindusjaama

ohualas. Tankla asub planeeringualast lääne pool.

8. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD

8.1 Heakorrastus

Kõlvikuliselt on tegemist haritava maaga. Haljastuse minimaalne protsent on tulenevalt

Vinni valla üldplaneeringust äri- ja tootmismaadel 20%, millest 10 % peab olema

kõrghaljastus. Koostatud planeeringulahenduses on haljastust 29-44%, erandiks on

krundid 7 (ca 90%), 19 (ca 68%) ja 22 (ca 94%). Krundil 1 moodustab haljastus 26%

pindalast ja krundil 2 moodustab haljastus 33% pindalast.

Kruntide haljastus lahendatakse täpsemalt koos arhitektuursete projektide koostamisega,

tellitakse haljastusprojekt või rajatakse haljastus maaomaniku poolt. Haljastuse eesmärk

on mitmekesistada ning parandada inimeste elukeskkonda. Lisaks on haljastuse

eesmärkideks müra summutamine, hapniku tootmine jne.

Haljastamisel tuleb lähtuda planeeringuala kasutusotstarbest, taimede sobivusest

maastikuga, mullastikuga ja olemasoleva haljastusega. Uue haljastuse rajamisel

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

30

arvestada looduslikest objektidest tulenevate piirangutega ja tehnovõrkude

kaitsevöönditega. Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust (vt peatükk 7

Liikluskorraldus).

Sissesõidutee äärde ja hoonete seintele on soovitatav paigutada valgustid, et muuta maa-

ala kasutus turvalisemaks pimedal ajal.

8.2 Kattega alad kruntidel

Hoonete ümber rajatavad katenditega alad peavad olema kergelt puhastatavad. Maantee

21 Rakvere -Luige tee juurdeehitus kaetakse asfaltbituumenkattega. Sõiduteed kruntidel

1 ja 2 võivad esimeses ehitusetapis olla killustikkattega, teises etapis kaetakse teed

kõvakattega. Katendite liigid kruntidel valib omanik. Kruntidele planeeritavad katendid

ei tohi rikkuda ega määrida Pos 1 ja Pos 2 paiknevaid sõiduteid.

9. KESKKONNAKAITSE

Vinni Vallavalitsuse 20.12.2022 otsusest nr 74 nähtub, et kavandatav tegevus ei

põhjusta olulist keskkonnamõju ning maa-alale tuleb koostada keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang. Piira küla Nõmme maaüksusele koostas

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu 21.03.2024. aastal Vinni

Vallavalitsus.

Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama

keskkonnanõuetele.

Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud

jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse ning

korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 69 on

kõik korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad, nii eramajade omanikud,

korteriühistud, korteriühisused, suvila, elu- ja äriruumina kasutatava ehitise või korteri

omanikud ja ettevõtjad loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest,

kui hanke võitnud jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema

korraldatud jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping.

Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud olmejäätmete ja biojäätmete

hoidmisega. Prügikonteinerite paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga.

Konteinerid peavad olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu on soovitatav

rajada konteineritele eraldi ehitised või paigutada nad haljastuse varju. Prügikonteinerite

tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto juurdepääs

kruntidele on tagatud sisse(välja)sõiduteede kaudu.

Kruntidel ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada kruntidele

ehitusjäätmete konteiner.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

31

Vinni vallas Piira külas tegutseb Lääne-Viru Jäätmekeskus MTÜ, mille ülesanne on

teenindada Lääne-Viru maakonda ning kus võetakse vastu olme- ja ohtlikke jäätmeid,

seal järelsorditakse liigiti kogutud jäätmeid, pressitakse kokku jäätmeid ja suunatakse

neid pakendamisele, taaskasutusse, ladestamisele või põletamisele.

9.1 Piira küla Nõmme maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnangu järeldused ning kokkuvõte

Planeerimisseaduse § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate

ehitustegevuse alus, samas on mõiste „lähiaastad“ määratlemata. Hetkel ei ole

detailplaneeringu elluviimise aeg teada. Ehitiste ehitamisega kaasnev mõju algab

ehitustegevuste alustamisega ja lõppeb peale nende lõpetamist. Tegevus toimub reeglina

päevasel ajal. Erandjuhul tööde teostamisel öösel tuleb sellest eelnevalt teavitada

kohalikku omavalitsust ja ümbritseva ala elanikke. Taristu ehitamisega kaasnevad

ehitus-, pinnase-, haljastus- ja muud tööd ei oma piiriülest mõju.

Kinnistute ekspluateerimisega kaasnev otsene mõju on ruumiliselt suuresti piiritletud

selle asukohaga ning tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a.

transport. Ohutusnõuete järgimisel hoonete ekspluateerimisel on avariide esinemise

tõenäosus väike.

Maakasutuselt ja visioonilt vastab detailplaneering kehtivale Lääne-Viru

maakonnaplaneeringule ja Vinni valla üldplaneeringule.

Keskkonnamõjude minimeerimiseks soovitab eelhinnangu koostaja järgnevat:

▪ planeeringualale planeeritakse I etapis puurkaev ja reoveekäitluseks kogumismahuti,

oluline on järgida kehtivaid seaduseid ja nõudeid, et tagada keskkonnakaitse ning

vältida reostuse teket. Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi kaitsmata maapinnalt

lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes;

▪ õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektides ning tööohutust

määravates dokumentides esitatud nõuetest;

▪ ehitiste kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist)

osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel;

▪ planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama

keskkonnanõuetele;

Keskkonnamõju strateegilise hindamise kokkuvõte:

Piira küla kuulub kompaktse hoonestusega alade piirkonda. Detailplaneeringu alal ei

asu looduskaitselisi ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid objekte. Ka

detailplaneeringuga piirneval alal ei asu looduskaitselisi objekte, millele võib

detailplaneeringu elluviimine mõju avaldada. Mõju pinnasele avaldub peamiselt

ehitusalustele aladele ja on lokaalne. Ehitiste rajamisel ja edasisel kasutamisel ei toimu

eeldatavalt saasteainete heidet põhjavette. Ehitustegevuse käigus on veevõtt ja

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

32

reoveeteke eeldatavalt minimaalsed. Veevarustus on eskiisi järgi planeeritud lahendada

lokaalse puurkaevu baasil. Kanalisatsioon on planeeritud I ehitusetapis lahendada

lokaalse puhasti baasil. II ehitusetapis liidetakse kogu planeeringuala ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni (ÜVK) trassidega. II etapis on planeeringuala ÜVK süsteemiga liitmine

kohustuslik.

Planeeringualal ei ole registreeritud kaitsealuseid taimeliike ega püsielupaiku, millele

võib detailplaneeringu elluviimine mõju avalduda. Vastavalt Maa-ameti

kaardirakendusele ei asu maaüksusel ega selle lähiümbruses kultuurimälestisi, millele

võib detailplaneeringu elluviimine mõju avaldada. Planeeritud tegevusega ei kaasne

olulist negatiivset mõju inimese tervisele või sotsiaalsele keskkonnale. Nõmme

detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mille puhul oleks põhjust eeldada, et tekib

kumulatiivne mõju.

Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse kohta, ei ole selle realiseerimisel alust eeldada olulise ebasoodsa

keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole

vajalik. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud.

Planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala

ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta

keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna

keskkonnataluvust.

10. TULEOHUTUS

10.1 Normdokumendid

Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele normdokumentidele:

▪ “Tuleohutuse seadus”

▪ Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“;

▪ Siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord“.

▪ EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

▪ EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“.

10.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala

Ehitise tuleohutusklass: TP1-TP3

Ehitise kasutusviisi klass: I, IV, VI, VII

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

33

Max hoonete kõrgus: 12,0 m

Max ehitisealune pind 800 m2

10.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

Ühel krundil paiknevad hooned moodustavad ühe või enama arvu tuletõkkesektsioone.

Planeeringulahendusega määratud hoonestusalad asuvad naaberkinnistutel paiknevatest

hoonetest 0 - 8 meetrit. Hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad

vastama tuleohutusnõuetele. Iga planeeritud ehitise tuleohutus lahendatakse eraldi

ehitusprojektiga. Ehitiste tuleohutus peab vastama kehtivatele nõuetele.

10.4 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele

Krundile pääseb riigimaanteelt 21 Rakvere - Luige tee. Sissepääsuteedel paiknevad

väravad kruntidele peavad piirde olemasolul olema vähemalt 4 m laiused.

Kruntidele planeeritavatele hoonetele tagatakse juurdepääsud päästevahenditega.

Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine krundil ja haljastus peavad

võimaldama juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist krundil.

Keelatud on autode parkimine liikumisteedel.

Kustutustöid on võimalik teostada vajaduse korral ka naaberkruntidelt. Hoonete

kõikidele sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.

Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse ehituslike

võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja korrustevahelised redelid

rõdudel jne).

10.5 Väline tulekustutusvesi

Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses

nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga. Hoone kustutamiseks vajalik

veevooluhulk veevõtukohas (veevooluhulk) määratakse hoone suurima

eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsiooni järgi.

Kuna detailplaneeringu koostamise etapis ei ole kavandatavate hoonete

eripõlemiskoormust võimalik täpselt määrata, arvutatakse veevooluhulk, lähtudes

siseministri 18.02.2021 a. määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“,

eripõlemiskoormuse järgi. Veevärgi veetorul paiknevatest hüdrantidest on võimalik

saada tulekustutusvett 10 l/s kolme tunni jooksul. Sellest erineva veevajaduse korral

lahendatakse iga hoone veevajadus ehitusprojektis.

Tulekustutusvett saab võtta lähimatest hüdrantidest, millest üks asub planeeringualast

põhja pool 21 Rakvere - Luige tee ääres, 165 meetri kaugusel ning lisaks on

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

34

planeeringualale ette nähtud paigaldada I ehitusetapis rajatava puurkaevu baasil hüdrant.

Hüdrandi asukoht ja tööalad on näidatud joonistel nr 3 „Põhijoonis. Liikluskorraldus“ ja

4 „Tehnovõrgud“. Lähim Päästeameti komando asub Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi

tänav 5a.

11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Kuritegevuse riske planeeringualal saab vähendada:

• naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;

• sissepääsude turvamisega;

• riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;

• piirete rajamisega;

• tuleb kujundada selge liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteem;

• tuleb tagada territooriumi jälgitavus.

• tagada hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;

• konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ning liikumisteed;

• kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud, pingid,

prügikastid, märgid);

• hoida maa-alad korras (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud kohtadesse).

12. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE

MAJANDUSLIKE, KULTUURILISTE, SOTSIAALSETE JA

LOODUSKESKKON-NALE AVALDUVATE MÕJUDE HINDAMINE

Piira külas asuvale Nõmme kinnistu detailplaneeringule koostas Vinni vallavalitsus

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (vt ptk 9.1). Käesolevas peatükis

analüüsitakse asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale tekkida võivaid võimalikke mõjusid lähtuvalt riigihalduse ministri

17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“ sätestatule.

Planeeringu elluviimisega kaasnevate kultuuriliste mõjude hindamisel lähtuti asjaolust,

et planeeringuala lähedal paiknevad olemasolevad kergliiklusteed, mis on inimeste

poolt hästi omaks võetud ja planeeringualalt pääseb ühistranspordiga Rakverre

hobitegevusi harrastama ning kultuuriüritustele. Negatiivset kultuurilist mõju käesoleva

detailplaneeringu elluviimine ei avalda.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

35

Planeeringualale ehitamine omab positiivset sotsiaalset mõju, sest tekib ärikeskus, kuhu

on vajadusel võimalik ka eluase soetada. Planeeringuala paikneb olemasolevate

ärihoonete lähedal (Mõisa tn 4, C. T. von Neffi tn 2, C. T. von Neffi tn 5, Mõisa tn 12

jne) ning planeeritav tegevus toetab olemasolevat äritegevust. Tekivad uued töökohad ja

koos töökohtadega loomisega kolib võimalusel lähiümbrusesse juurde püsielanikke.

Planeeringu elluviimisel on neutraalne mõju looduskeskkonnale, sest uued hooned

ehitatakse kaasaegsetest materjalidest ja kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid.

Planeeritav ala on asub osaliselt maanteede kaitsevööndis, sinna ehitamine jätab

looduskeskkonnale väiksema jälje kui kitsendustevabale alale ehitamine.

Planeeringuala arendamisel on positiivne majanduslik mõju Vinni vallale, kohalikele

inimestele ja ettevõtjale. Maa-ala väljaehitamine mõjutab positiivselt lähiümbruse

kinnisvara väärtust. Planeeringulahenduse elluviimine ei suurenda kohaliku

omavalitsuse kulusid.

13. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE

Järjest sagenevad äärmuslikud ilmastikumuutused toovad kaasa põuda, suuri

sademetehulkasid, mis sajavad alla lühikese aja jooksul ning muid ilmastikunähtusid,

mis võivad kahjustada hooneid. Uued hooned tuleb ehitada ehitustehniliselt õigesti

(kõrgemad soklid, pakettaknad, piisavalt laiad räästad jne) ning kasutada kvaliteetseid

ehitusmaterjale.

„Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ kohaselt prognoositakse

Eestis 21. sajandi jooksul võimalike muutustena peamiselt:

• temperatuuritõusu;

• sademete hulga suurenemist;

• merepinna tõusu;

• tormide sagenemist.

Temperatuuritõusuga kaasneva mõju leevendamiseks tuleb olemasolevat kõrghaljastust

maksimaalselt säilitada ning seda täiendada. Hoonete ehitusprojektis käsitleda

haljastuse lahendust. Hoonetele tuleb projekteerida energiatõhusam küte ja jahutus ning

tagada inimestele mugav sisekliima.

Sademete hulga suurenemine toob kaasa üleujutused ja kaldaerosiooni. Oluline on

sademevee kiire ära juhtumine või selle kogumine (hajutamine haljasaladele,

olemasolevate kraavide süsteemi ja ojade korrastamine). Kuna planeeritavad katendiga

alad (jalgtee, autoparkla) ning katustega kaetud pinnad on võrreldes haljasalaga

väikesed, siis sademevete immutamisega planeeringualal probleeme ei teki.

Planeeringuala asub merest piisavalt kaugel, et merepinna tõus seda ohustada võiks.

Tormide sagenemise tõttu tuleb tähelepanu pöörata taristu ja ehitiste vastupidavusele.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

36

14. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,

VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE

Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualale kavandatavate ehitiste

ehitusprojektidele. Krundi ehitusõigus realiseeritakse huvitatud isiku poolt lähtudes

kehtivast seadusandlusest ja omaniku soovidest. Krundi ehitusõigus realiseeritakse

huvitatud isiku poolt kahes ehitusetapis (vt ptk 4.3.1.). Ehitusloa taotlemiseks

koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja

ehitusprojektile esitatavate nõuetega.

Kõik ehitamise ja planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab huvitatud

isik ja/või kinnistu omanik.

Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus

§141.

Tehnovõrgud (vee- ja kanalisatsioonirajatised, puurkaev, elektritaristu), teed ning

haljastus rajatakse maa-alale krundiomaniku või vastava teenuse osutaja poolt.

Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava:

1) ehitatakse välja riigimaantee laiendus ja mahasõit planeeringualale koos rajatistega;

2) I ehitusetapis projekteeritakse ja ehitatakse välja Pos 1 ja Pos 2 (osaliselt), Pos 12,

Pos 14, Pos 15-22 ehitamiseks vajalikud tänavamaal paiknevad tehnovõrgud koos

liitumispunktidega (elekter, vesi, kanalisatsioon, vajadusel side);

3) II ehitusetapis projekteeritakse ja ehitatakse välja ülejäänud kruntide ehitamiseks

vajalikud tänavamaal paiknevad tehnovõrgud koos liitumispunktidega (elekter,

vesi, kanalisatsioon, vajadusel side). Kõik krundid liidetakse ühisvee- ja

kanalisatsioonisüsteemiga;

4) hoonete projekteerimine;

5) ehituslubade taotlemine;

6) hoonete ehitamine;

7) kasutuslubade taotlemine.

Hoonete projekteerimise ja ehitamise järjekord toimub vastavalt maaomaniku soovidele

ning võimalustele. Kuna ehitised rajatakse krundi siseselt, siis ei oma ehitamise

järjekord kinnistuvälist mõju.

Arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis või riigitee alusel maal, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku

saamiseks.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,

põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne

planeeringualale mistahes hoone ehitusloa ja/või ehitusteatise esitamist.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

37

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga

seotud rajatiste väljaehitamiseks. Tehnovõrkude ehitamiseks riigimaale ja riigitee

kaitsevööndisse taotleda Transpordiametilt projekteerimistingimused.

Kõik hoonete ja taristu ehitamise ning planeeringuala haldamisega seotud kulud ja

riskid kannab huvitatud isik või kinnistu omanik. Kehtestatud detailplaneeringut on

võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus §141.

15. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVATE

SEADUSANDLIKE AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU

1. Planeerimisseadus;

2. Ehitusseadustik;

3. Jäätmeseadus;

4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

5. Veeseadus;

6. Looduskaitseseadus;

7. Eesti projekteerimisnormid ja standardid;

8. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestati 27.02.2019 riigihalduse

ministri käskkirjaga nr 1.1-4/30;

9. Siseministri 30.03.2017. a välja antud määrus nr 17 Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded;

10. Vinni valla üldplaneering, kehtestati Vinni Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr

17;

11. „Regionaalne ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2023-2035“.

Koostas: Alar Tiidema

(allkirjastatud digitaalselt)

Väljavõte Vinni valla üldplaneeringust

Planeeringuala piir

Koostas: Küll Õisma

24.07.2025

OÜ PROJEKTEERIMISKESKUS

Oja tn 1 Registreering nr. EEP004838

44314 RAKVERE Reg. nr. 11003881

Tel +372 5330 2290 www.projekteerimiskeskus.ee

Töö nr. 228/1022

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Vinni Vallavalitsus

Asukoht: Vinni vald, Piira küla, Nõmme (90002:001:2432)

PIIRA KÜLA NÕMME KINNISTU

DETAILPLANEERING

Juhataja: (allkirjastatud digitaalselt) K. Õisma

Arhitekt: (allkirjastatud digitaalselt) A. Tiidema

RAKVERE 2026

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

2

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS .................................................. 5 1.1 Lähteolukord ...................................................................................................... 5 1.2 Katastriüksuste sihtotstarbed .............................................................................. 6

2. KEHTIVAD PLANEERINGUD JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE ......... 7 2.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ............................................................ 7 2.2 Vinni valla üldplaneering ................................................................................... 7

3. KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS ............................................................................ 9 4. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISE LAHENDUS ................................................ 10

4.1 Planeeringu lahenduse idee ja avaliku huvi analüüs ........................................ 10 4.2 Kruntide moodustamine ja krundi kasutamise sihtotstarve .............................. 10 4.3 Ehitusõigus ....................................................................................................... 12

4.3.1 Üldised nõuded ....................................................................................... 12

4.3.2 Kruntide ehitusõigused ........................................................................... 15 4.4 Piirded .............................................................................................................. 18 4.5 Insolatsioon ja müra ......................................................................................... 18

5. TEHNOVÕRGUD .................................................................................................. 19 5.1 Üldised nõuded tehnovõrkude rajamisel .......................................................... 19 5.2 Sidevarustus...................................................................................................... 20 5.3 Elektrivarustus .................................................................................................. 20 5.4 Vee- ja kanalisatsioonivarustus ........................................................................ 21 5.5 Sajuvete kanalisatsioon .................................................................................... 24 5.6 AS Emajõe Veevärk üldised tingimused .......................................................... 24 5.7 Soojavarustus.................................................................................................... 24 5.8 Tervisekaitse ..................................................................................................... 25 5.9 Radooniohu vähendamine ................................................................................ 25

6. LIIKLUSKORRALDUS ......................................................................................... 26 7. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID ........................................... 29 8. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD ................................................................ 29

8.1 Heakorrastus ..................................................................................................... 29 8.2 Kattega alad kruntidel ...................................................................................... 30

9. KESKKONNAKAITSE .......................................................................................... 30 9.1 Piira küla Nõmme maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnangu järeldused ning kokkuvõte .................................................... 31 10. TULEOHUTUS ....................................................................................................... 32

10.1 Normdokumendid ............................................................................................. 32 10.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala ......................... 32 10.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted .................................................................... 33 10.4 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele ........................................... 33

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

3

10.5 Väline tulekustutusvesi..................................................................................... 33 11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ....... 34 12. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE

MAJANDUSLIKE, KULTUURILISTE, SOTSIAALSETE JA

LOODUSKESKKON-NALE AVALDUVATE MÕJUDE HINDAMINE ............ 34 13. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE ......................................................... 35 14. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,

VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE .................. 36 15. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVATE

SEADUSANDLIKE AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU ......................... 37

DETAILPLANEERINGU ILLUSTRATSIOON

KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

MENETLUSDOKUMENDID:

1. Vinni Vallavalitsuse 26.02.2026 korraldus nr 46. Piira külas Nõmme maaüksuse

detailplaneeringu koostamise algatamine;

2. Lisa Vinni Vallavalitsuse 20.10.2025 otsuse nr 74 juurde. Lähteseisukohad

detailplaneeringu koostamiseks;

3. Keskkonnaameti 28.06.2023 seisukoht nr 6-5/23/12265-2 Nõmme kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta;

4. Virumaa Teataja 15.04.2025. a kuulutus detailplaneeringu algatamise kohta;

5. AS Connecto Eesti Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT5028,

01.10.2025;

6. Telia Eesti AS 30.01.2023 tehnilised tingimused 28.09.2025 nr 39900394;

7. AS Emajõe Veevärk tehnilised tingimused nr TT-25-0017903.10.2025;

8. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 28.11.2023.a nr 462761

9. Transpordiamet 23.04. 2026.a seisukohtade väljastamine Nõmme kinnistu

detailplaneeringu koostamiseks nr 7.2-2/26/4879-2;

10. Elektrilevi OÜ 26.03.2026 kooskõlastus nr 9319357971;

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

4

JOONISED:

1. Situatsiooniskeem M 1:10 000

2. Olemasolev olukord M 1:1 000

3. Põhijoonis. Likluskorraldus M 1:500

4. Tehnovõrgud M 1:500

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

5

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS

Lääne-Virumaal Vinni vallas Piira külas Nõmme maaüksusele detailplaneeringu

koostamise aluseks on Vinni Vallavalitsuse 26. veebruar 2026 korraldus nr 46

detailplaneeringu algatamiseks.

Detailplaneeringu koostamise ülesanne on:

- planeeritavale maa-alale väikeelamute (ridaelamud), lao- ja ärimaa kruntide

moodustamine, hoonestusalade määramine;

- kruntide ehitusõiguse määramine; detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja

rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning

avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;

- ehitiste ehituslike tingimuste määramine; ehitiste arhitektuuriliste ja

kujunduslike tingimuste määramine; liikluskorralduse põhimõtete määramine;

- haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Käesoleva detailplaneeringu lahendus on kooskõlas kehtiva Vinni Vallavolikogu poolt

27.06.2024. a otsusega nr 17 kehtestatud Vinni valla üldplaneeringuga.

Planeeritava maa-ala pindala on ca 4,0 hektarit. Nõmme maaüksuse omanik on OÜ

Näpi Invest.

Detailplaneeringu koostaja on Osaühingu Projekteerimiskeskus arhitekt Alar Tiidema.

Osaühing Projekteerimiskeskus omab käesoleva detailplaneeringu autoriõigust.

Käesolev detailplaneering on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud OÜ Gem Geo 12.02.2022. a koostatud

geodeetilist alusplaani (töö nr 13353) ja Geodeesia 24 OÜ poolt 15.08.2025. a koostatud

teostusjoonist (töö nr 10533-25).

1.1 Lähteolukord

Planeeringuala asub Vinni vallas Piira küla Rakvere linna poolses osas, 21 Rakvere-

Luige tee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ristmikust ida pool. Pajusti alevik asub ca 5

kilomeetri ja Rakvere kesklinn asub planeeringualast linnulennult ca kolme kilomeetri

kaugusel.

Nõmme maaüksus on hoonestamata. Kinnistut läbib keskpinge õhuliin.

Kõlvikuliselt on kogu planeeringuala haritav maa. Maapinna reljeef on suhteliselt

tasane, ainult maanteede muldkehad on olemasolevast tasapinnast kõrgemaks ehitatud.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

6

1.2 Katastriüksuste sihtotstarbed

Nõmme maaüksuse katastritunnus on 90002:001:2432, maaüksuse pindala on 40480 m²

ning katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.

Planeeringualaga piirnevad peamiselt maatulundusmaa ja transpordimaa

kasutusotstarbega katastriüksused.

Planeeringuala piirneb ja/või selle lähiümbruses asuvad järgmised katastriüksused (vt

joonis 2 Olemasolev olukord):

Tabel 1. Planeeringualaga piirnevad katastriüksused

Katastriüksuse

nimi/aadress

Katastritunnus Katastriüksuse

sihtotstarve

Pindala

5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru

tee

90002:001:2840 100 % transpordimaa 15 931 m²

5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru

tee

90002:001:2850 100 % transpordimaa 95 828 m²

5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru

tee

90002:001:0611 100 % transpordimaa 1 613 m²

5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru

tee

90002:001:0598 100 % transpordimaa 64 m²

21 Rakvere-Luige tee 90002:001:2860 100 % transpordimaa 206 813 m²

Mõisa tn 4 90002:001:0597 100 % maatulundusmaa 18 361 m²

Tõlla tn 1 90002:001:0320 100 % elamumaa 5 218 m²

Heina 90002:001:0302 100 % maatulundusmaa 54 251 m²

Valgeküüni 90002:001:0131 100 % tootmismaa 3 204 m²

Aru tn 5 90002:001:0103 100 % maatulundusmaa 89 310 m²

Kruusiaugu 90101:001:1072 100 % maatulundusmaa 163 485 m²

Lääne 90002:001:2420 100 % maatulundusmaa 25 928 m²

Laanemetsa 90002:001:0219 100 % elamumaa 9 201 m²

Tankla 90002:001:1081 100 % ärimaa 2 506 m²

Kütuse 90002:001:0903 100 % ärimaa 5 790 m²

Tibu 90002:001:0263 100 % maatulundusmaa 10 411 m²

Kõikide katastriüksuste pindalad on käesolevas planeeringus esitatud Maa-ameti

kaardiserveri 24.09.2025. a seisuga.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

7

2. KEHTIVAD PLANEERINGUD JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

2.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+

Riigihalduse minister kehtestas 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+.

Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud

huvid. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduses sätestatud ülesanded.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ joonise “Toimepiirkonnad, ühendused ja

taristu” kohaselt asub Piira küla Rakvere linna ja hajaasustusega maa-ala vahelises

vahevööndis. Planeering (lk 38): Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt tuleb

linnapiirkondades tagada linnade ja nende lähitagamaa (eeslinnad ja satelliitasulad)

koostoimimine. Sisemise sidususe tõttu on linnapiirkondades teistsugune (sagedasem)

ühistranspordivajadus kui väljaspool seda. Teenuste, töökohtade, haridusasutuste jne

kättesaadavuses on suur osa ka avalikku ruumi siduval jalg- ja jalgrattateede

võrgustikul.

Oluline on ka jalgrattateede ühenduste rajamine/hoidmine Rakvere linna ning

siirdevööndi keskuste vahel, mis küll ei ole lahenduseks valdavale enamusele

pendelliikujatele, kuid hooajaliselt annaks võimaluse suurema paindlikkuse mitte

igapäevaste isiku- jne teiste äri- ja kultuuriteenuste tarbimiseks siirdevööndis.

Jalgrattateed on Piiral Rakvere, Tõrma, Pajusti suundadel on olemas.

Joonisel 3 “Kergliiklusteed ja puhkekohad“ on märgitud T-tähega perspektiivsed

suuremate tööandjate asukohad. Üks selliseid kohti on Piira külas ringristmiku

lähiümbrus.

Detailplaneeringu lahendus vastab Lääne-Viru maakonnaplaneeringule.

2.2 Vinni valla üldplaneering

Vinni valla üldplaneering kehtestati Vinni Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 17.

Vinni valla üldplaneeringus on planeeringuala juhtotstarbeks määratud

segahoonestusega maa-ala (ÜS). Üldplaneeringus on Piira küla tiheasustusega ala

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks.

Vinni valla üldplaneering lk 15-17:

6.8.1 Segahoonestuse maa-ala (ÜS)

Maakasutuslikult mitmekesine piirkond või tänava-äärne hoonestatav ala, kus on

põimunud erinevat tüüpi funktsioonid. Juhtotstarbe määramise eesmärk on tagada

mitmekesisemad võimalused maa-ala kasutamiseks erinevatel kasutusotstarvetel.

Edasisel ehitamise kavandamisel tuleb täpsemalt hinnata konkreetseid arengusoove ja

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

8

nende mõjusid konkreetses keskkonnas. Segahoonestuse maa-alale ei ole lubatud

püstitada negatiivseid häiringuid põhjustavaid ehitisi – alal tuleb tagada elamumaa

nõuetele vastavad võimalike häiringute (nt õhusaaste, vibratsioon jne) normtasemed.

Erandiks on müra, mille puhul tuleb müratundlikel aladel (nt elamumaa, rohealad,

ühiskondlike ehitiste maa jms) tagada III mürakategooria normtase. Müratundlikeks

aladeks ei loeta segahoonestuse maa-alale kavandatavaid äri- ja tootmismaid. Kuna

segahoonestuse maa-ala juhtotstarve võimaldab erinevat kasutust ja hooneid, siis tuleb

segahoonestuse maa-alale kavandatava tegevuse iseloomust lähtuvalt järgida vastava

juhtotstarbe täiendavaid tingimusi (nt elamu kavandamisel elamu maa-ala juhtotstarbe

tingimused).

Ehitusõiguse maksimaalsed parameetrid on esitatud üldplaneeringu tabelis 1. Sellest

tabelist nähtub, et segahoonestusega maa-alale võib rajada elamuid, ärihooneid,

tootmishooneid, laohooneid, terminalihooneid (väiksem variant sellest on tankla) ja

tehnovõrke koos nende püstitamiseks vajalike hoonete või rajatistega. Siinkohal on

loetletud ainult need maakasutuse juhtotstarbed, mida planeeritakse Nõmme

maaüksusele. Üldplaneering:

6.3 Ehitusõiguse määramisega seotud tingimused

Seni hoonestamata maaüksusele ehitusõiguse saamise eelduseks on:

▪ juurdepääs avalikule teele (pääs läbi teise maaüksuse servituudiga või on olemas

kohtu poolt määratud juurdepääs);

▪ nõuetekohane vee saamine ja reoveekäitlus immutamise võimalikkusega (juhul kui

kavandavate vee- või reoveekäitlusehitiste kitsendused ulatuvad naaberkinnistule, tuleb

nende osas sõlmida omanike vaheline notariaalne kokkulepe enne ehitustegevusele

asumist. Immutamise võimalikkus on vajalik tagada, kuna ehitamise järgselt võib

selguda, et kogumiskaevudega majandamine osutub ebamõistlikult kulukaks ja on

vajalik immutada, kuid immutamise kujasid ei ole võimalik enam tagada);

▪ üleujutusohu või liigniiskusest tulenevate ohtude puudumine (vt ptk 13);

▪ ehitussoovi õigusaktidele vastavus.

Ehitusõiguse määramisel tuleb arvestada lähipiirkonnas välja kujunenud asustus- ja

hoonestusstruktuuriga.

6.5 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Kõikide ühiskondlike ja avalikkusele avatud hoonete või rajatise puhul tuleb

detailplaneeringu ja/või ka projekteerimistingimuste väljastamisel kaaluda

arhitektuurivõistluse korraldamist. Vajadusel kaasab kohalik omavalitsus

arhitektuurivaldkonna spetsialiste.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

9

Kavandatav ja rekonstrueeritav ehitis peab mahuliselt ja arhitektuurselt (sh kõrgus,

maaüksuse täisehitus, asustusstruktuur, ehitise asend, arhitektuurilised lahendused,

värvitoonid, kasutatud materjalid jms) sobituma olemasolevasse asustusstruktuuri ja

maastikku. Siinjuures tuleb arvestada ajas muutuvaid ehitusnõudeid ja -vajadusi,

sobivus ei lähtu ainult ümbritseva kvantitatiivsetest väärtustest vaid ka

kujunduskontseptsioonist ja vajadustest.

Abihooneid ei ole lubatud kavandada põhihoonest kõrgemaks ning need ei tohi

kujuneda maaüksusel domineerivaks.

Ehitusprojekti kohalikule omavalitsusele esitamise kohustuseta ehitiste puhul antakse

kohaliku omavalitsuse spetsialisti poolt vajadusel ehitise püstitajale suuniseid, kuidas

tagada parim võimalik lahendus ning üldplaneeringus toodud üldpõhimõtete järgimine.

Tänava/tee poolsel küljel peab piire olema avaustega või läbipaistev ning sobituma

kokku naabruses olevate piiretega, sh kõrguslikult. Piirete kõrguse nõuded on esitatud

tabelis 1. Tiheasustusega aladel tuleb piirde/heki olemasolul ristmiku

nähtavuskolmnurgas (EVS Linnatänavad) tagada ohutu nähtavus valides vastav kõrgus

või piisav läbipaistvus.

6.6 Tehnosüsteemide ja -võrkudega seotud tingimused

Sademeveekäitlus tuleb lahendada maaüksuse siseselt või naabermaaüksuste kaudu

eesvooluni tagades eesvoolu, vajalike rajatiste ning nende aluse maa osas õiguslikud

kokkulepped (piiratud asjaõiguse seadmine).

Vee võtmise ja heitvee immutamise rajatistest tulenevad kujad peavad mahtuma

maaüksuse piiridesse või tuleb teiste maaüksuste osas seada kujaga hõlmatava ala

ulatuses õiguslik alus (kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõigus).

3. KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS

Piira külas asuvad äri- ja tootmishooned on varem ehitatud kas Rakvere linna piirile ja /

või suuremate teede äärde. Elamud paiknevad Rakvere linna lähiümbruses peamiselt

grupiti, linnast kaugemal hajusalt.

Tegemist on kiiresti areneva piirkonnaga. Planeeringualast põhja poole, Mõisa tn 4

kinnistule ehitas OÜ Agriland aastatel 2023-2025 äri- ja teenindushoone, kus müüakse

ja hooldatakse põllumajandustehnikat.

Planeeringuala kontaktvööndis detailplaneeringuid koostatud ei ole.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

10

4. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISE LAHENDUS

4.1 Planeeringu lahenduse idee ja avaliku huvi analüüs

Planeerija lähtub planeeringulahenduse koostamisel kehtivast seadusandlusest, kinnistu

omaniku soovidest ja vajadustest ning planeeringu vastavusest kohaliku omavalitsuse

nõudmistele.

Piira on küla on linnalähedane tiheasustusega ala, kus on soodsad eeldused äri, laonduse

ja tootmise edendamiseks. Lähiümbruses on olemas piisavat huvilisi, kes sooviksid osta

äri või tootmise jaoks maad, et arendada oma äri.

Ehituslikust seisukohast on mõistlik planeerida suuremat maa-ala, mis arvestab

piirkonna ettevõtjate vajaduste ja võimekusega. Arendaja plaanib kaks kinnistut jätta

elamumaaks, et kaugemalt tööle käijatele oleks mõnel ettevõtjal võimalik soovi korral

välja ehitada elamispinnad. Maa-alale on planeeritud teed ja tehnovõrgud. Hoonete

juurde ja tänavatele on planeeritud nõuetele vastavad parklad ja kõnniteedning

piirkonda sobiv haljastus. Planeeringuala korrastatakse. Maa-ala heakorrastamine ja

taristu väljaehitamine tõstab piirkonna turvalisust ning parandab piirkonna

väljanägemist.

Uue äri ja tootmise jaoks arendatava maa-ala lisandumine sellesse piirkonda võimaldab

suurendada teenuste hulka, tööhõivet ja populariseerida piirkonda lähiasulate elanike

hulgas.

Planeeringu joonistel näidatud hoonete asukohad, haljastuse, tehnovõrkude, liikluse,

piirete, parkimise ja jäätmekogumise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse

ehitusprojekti(de)ga.

Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas piirkonna arengusuundadega ning kehtivas

Vinni valla üldplaneeringus ja maakonnaplaneeringus seatud eesmärkidega.

4.2 Kruntide moodustamine ja krundi kasutamise sihtotstarve

Planeeringualale on kavandatud 2 majutushoonet (nr 20 ja 21), 12 ärimaa

kasutusotstarbega krunti (nr 3-6 ja 11-18), 3 krunti tehnovõrkude jaoks (nr 7,19 ja 22), 3

tootmis- ja ärimaa kasutusotstarbega krunti (nr 8-10) ning kaks transpordimaa

kasutusotstarbega krunti (nr 1 ja 2). Koostatud detailplaneering teeb ettepaneku

maaüksuse jagamiseks 22-ks krundiks ning määrata kruntidele maakasutuse

sihtotstarbed:

Pos 1 pindala on 2442 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100% tee ja

tänava maa-ala ja katastris 100% transpordimaa.

Pos 2 pindala on 5129 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100% tee ja

tänava maa-ala ja katastris 100% transpordimaa.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

11

Pos 3 pindala on 1979 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ning 50% tankla- ja teenindushoone maa,

katastris 100% ärimaa.

Pos 4 pindala on 1981 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 5 pindala on 1981 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 6 pindala on 2834 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 7 pindala on 197 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100% tee ja

tänava maa-ala, katastris 100% transpordimaa.

Pos 8 pindala on 2463 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% laohoone maa, katastris 50%

ärimaa ja 50% tootmismaa.

Pos 9 pindala on 2410 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% laohoone maa, katastris 50%

ärimaa ja 50% tootmismaa.

Pos 10 pindala on 2743 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% laohoone maa, katastris 50%

ärimaa ja 50% tootmismaa.

Pos 11 pindala on 1544 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 12 pindala on 1544 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 13 pindala on 1400 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 14 pindala on 1400 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 15 pindala on 1725 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 16 pindala on 1080 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa, katastris 100% ärimaa.

Pos 17 pindala on 1015 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa, katastris 100% ärimaa.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

12

Pos 18 pindala on 1005 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa, katastris 100% ärimaa.

Pos 19 pindala on 31 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100% vee

tootmise ja jaotamise ehitise maa ja katastris 100% tootmismaa.

Pos 20 pindala on 2400 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% majutushoone maa, katastris

100% ärimaa.

Pos 21 pindala on 1487 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% majutushoone maa, katastris

100% ärimaa.

Pos 22 pindala on 1690 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

haljasala maa ja 50% kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitamise maa, katastris 50%

maatulundusmaa ja 50% tootmismaa.

Detailplaneeringu kehtestamine koos kinnistu jagamisega kruntideks annab võimaluse

ehitada planeeritud ehitisi ning võimaluse kruntide majandamiseks vastavalt omanike

soovidele.

4.3 Ehitusõigus

4.3.1 Üldised nõuded

Joonisel “Põhijoonis. Liikluskorraldus” on näidatud planeeritav hoonestusala ning

hoonete soovituslikud asukohad. Hoonestusalad paiknevad minimaalselt nelja meetri

kaugusel kruntide piiridest.

Planeeringuala on jagatud kaheks etapiks. Enne esimese etapi elluviimist tuleb valmis

ehitada riigitee 21 Rakvere-Luige tee laiendus koos bussipeatuste ja ohutussaarega ning

I etappi kuuluv Pos 1-le planeeritud sõidutee koos kõnnitee ja tehnovõrkudega. Seejärel

antakse ehitusload projekteeritud ehitistele. Esimeses etapis on lubatud ehitada ja

kasutada lokaalset puurkaevu ja omapuhastit. II-s etapis ehitatakse välja liitumine

ühisvoolse vee- ja kanalisatsioonitrassiga ning vajadusel elektrivõrgu laiendus. Pärast

seda antakse välja ehitusload II etapis projekteeritud ehitistele.

Ehitatav hoonestus peab sobituma piirkonda, ilmestama tänavapilti ja andma edasi

kaasaegse arhitektuuri võimalusi ning visioone. Tegemist on ettevõtluseks soodsa ja

toimiva piirkonnaga.

Kruntidele planeeriti ehitised koos nende teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ja

platsidega. Hoonestusalade määramisel lähtuti sellest, et detailplaneering on

territooriumi lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse alus, ning maa on piiratud

resurss, mille planeerimisega tuleb säästlikult ümber käia. Kruntide maakasutus,

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

13

ehitusõigus, põhilised arhitektuurinõuded ja piirangud on toodud joonisel nr 3

“Põhijoonis. Liikluskorraldus“ kujutatud tabelis.

Vinni valla üldplaneeringu tabel 1 kohaselt on suurim lubatud ehitisealune pind

planeeritaval ärimaal kuni 30% ja tootmismaal kuni 60%. Nõmme maaüksuse

detailplaneeringus on ehitisealune pind 25-30%, tootmismaal 26-33%. Suurim lubatud

hoone kõrgus on kuni 12 meetrit, mis on täidetud. Hooned projekteerida minimaalselt

TP3 klassi nõuetele vastavad. Hooned projekteerida seaduses ettenähtud varjendite või

varjumiskohtadega.

Uusi hooneid võib ehitada riigiteede 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ja 21 Rakvere-Luige

tee katenditest minimaalselt 30 meetri kaugusele väljaspoole teekaitsevööndit.

Kruntidele ehitatavates hoonetes tuleb võtta kasutusele abinõud normmürataseme

tagamiseks, sest need projekteeritakse riigiteede lähedale. Hoonete projekteerimisel ja

ehitamisel tuleb kasutada müra summutavaid ehitusmaterjale, minimaalselt

kolmekordseid pakettaknaid jne. Riigimaantee omanik (Transpordiamet) ei võta endale

kohustusi rakendada meetmeid planeeringuga kavandatud hoonetele riigiteede liiklusest

tulenevate häiringute (müra, õhusaaste, vibratsioon) mõju leevendamiseks. Kõik

vastavate meetmetega seotud kulud kannab arendaja.

Hoonete välisviimistluses on valikuvariantideks puit-, klaas-, metall- või kivimaterjalid.

Tähtis on hoonete funktsionaalsus, sobivus miljöösse ning nende kasutusmugavus ja

ohutus. Hooned projekteerida kasutajate jaoks optimaalsete pindaladega ja lihtsate

vormidega. Suuremate hoonemahtude puhul on soovitatav fassaade liigendada.

Hoonete välisviimistlused ja selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt

hooldatavad, praktilised, vastupidavad ning sobituma Piira külla. Hoonete

värvilahendused määrata ehitusprojektides.

Hoonetele A-energiaklassi saavutamise soovi korral tuleb kasutada päikesepaneele.

Päikesepaneelid on soovitatav paigaldada integreerituna katusekattesse või maapinnale.

Tuulikute paigaldamine kinnistutele ei ole lubatud.

Kaasaegsed ehitised on energiasäästlikud, kasutajasõbralikud, varustatud kaasegsete

tehnosüsteemidega, tuleohutud ning turvalised. Ehitiste projekteerimisel arvestada

tervise- ja hügieeninõuetega. Ehitised peavad vastama kinnistu kasutusotstarbele ning

hoonete kasutamisele seatavatele nõuetele. Ehitisealuse pinna hulka ei arvestata teede,

platside jt. rajatiste alust pinda.

Ehitamise üldisemad reeglid on määratletud Vinni valla üldplaneeringus (seletuskiri

punkt 2.2).

Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka väljaspoole

hoonestusalasid. Rajatiste (nt teed ja platsid, tehnovõrgud) ehitisealune pind kruntidel ei

ole piiratud.

Kitsendusi põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest lähtudes võib

uusi hooneid ehitada maa-alustest tehnovõrkudest kaugemale kui 1 meeter, vee- ja

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

14

kanalisatsioonitrassidest kaugemale kui 2 meetrit. Teed, platsid ja haljastus on

hoonestust siduvateks elementideks.

Maa-aluste korruste ehitamine kõikidele hoonetele võib osutada vajalikuks seoses

uuenevate seadusest tulenevate nõuetega uusarendustele. Sel juhul lähtutakse hoone

sügavuse projekteerimisel kehtivast seadusandlusest (varjumiskohad, varjendid jne).

Kruntidele on planeeritud peamiselt äri- ja laohooned, kus tegevus toimub üldiselt

päevasel ajal. Hoonestus on planeeritud riigiteedest võimalikult kaugele, sealhulgas

teekaitsevööndist väljapoole. Riigiteede poole on kruntidel planeeritud parklad ja

kõrghaljastus. Majutushooned on planeeritud riigiteedest võimalikult kaugele, et oleks

tagatud võimalikult head tingimused nende kasutajatele. Krunt nr 22 moodustab

täiendava puhverala riigitee ja peamiselt töötajatele mõeldud majutushoonete vahel.

Planeeritavatele kruntidele ja eriti riigiteega piirnevatele kruntidele nr 3-6 ja 8-10

ehitamisel on soovitatav võimaliku maantee negatiivse mõju leevendamiseks kasutada

tugevdatud heliisolatsiooniga ehituskonstruktsioone ning muid efektiivseid müra

pärssivaid lahendusi.

Huvitatud isik peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude

võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu

koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed “Rahvatervise

seaduse” alusel vastu võetud Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 esitatud

normmürataseme tagamiseks. Riigitee häiringutest põhjustatud olemasolevast ja

perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega tuleb arvestada ja neid hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.12.2016 a määrusele nr 32 ja tagada vajadusel

leevendavad meetodid lähtudes keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 lisas 1

toodud müra normtasemele.

Tee omanik teavitas arendajat tehnilistes tingimustes maanteeliiklusest põhjustatud

häiringutest ning ei võta endale kohustust rakendada leevendusmeetmeid olukorra

leevendamiseks või vähendada olemasoleva maantee liiklusest tulenevaid, inimestele

ohtlikke mõjusid planeeritaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab

Huvitatud isik.

Ehitustehnikaga pole lubatud manööverdada tee maa-alal (teel ja muldkeha nõlval).

Ehitustegevus planeeringualal tuleb korraldada mööda planeeringuala siseseid teid.

Riigiteega ristuvad tehnovõrgud (nt sidetrass) tuleb rajada kinnisel meetodil.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi

riigitee kaitsevööndis (näiteks parkla), tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku

saamiseks. Tee-ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik.

Ehitatavad hooned tuleb vajadusel sektsioneerida eraldi tuletõkkesektsioonideks (vt

siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ §12).

Ehitusprojektid tuleb koostada kooskõlas seadusandluse ja hea ehitustavaga ning

arvestades tellija vajadusi. Tehnovõrgud (kanalisatsioonirajatis, veetrass, puurkaev,

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

15

side- ja elektrikaablid), välisvalgustus ning haljastus rajatakse maa-alale krundi omanike

või vastava teenuse osutaja poolt seaduslikul alusel. Ehitusprojektid koostada

Ehitusseadustiku alusel ja kooskõlastada Vinni vallavalitsusega.

Planeeringuala illustreeriv joonis asub detailplaneeringu toimikus.

4.3.2 Kruntide ehitusõigused

Krundid nr 1 ja 2

Kruntidele nr 1 ja 2 on planeeritud teed ja tehnovõrgud. Ehitusõigust nendele kruntidele

ei määrata.

Krunt nr 3

Krundile võib ehitada ühe kuni kolmekorruselise ärihoone ja 3 ühekorruselist

abihoonet. Tanklahoone liigitub ehituslike parameetrite poolest abihoonete hulka.

Ärihoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 12,0 meetrit. Abihoone kõrgus maapinnast

võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 580 m² ja krundi täisehitus võib olla

kuni 30%.

- Maksimaalne suletud brutopind on lubatud kokku kuni 1650 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krunt nr 4

Krundile võib ehitada ühe kuni kolmekorruselise ärihoone ja ühe ühekorruselise

abihoone. Ärihoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 12,0 meetrit. Abihoone kõrgus

maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 580 m² ja krundi täisehitus võib olla

kuni 29%.

- Maksimaalne suletud brutopind on lubatud kokku kuni 1650 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krundid nr 5 ja 6

Igale krundile võib ehitada ühe kuni kolmekorruselise ärihoone ja ühe ühekorruselise

abihoone. Ärihoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 12,0 meetrit. Abihoone kõrgus

maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

16

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind krundil nr 5 on 500 m² ja krundil nr 6 on

700 m².

- Kruntide täisehitus võib olla kuni 25%.

- Maksimaalne suletud brutopind on krundil nr 5 kuni 1000 m² ja krundil nr 6 on max

suletud brutopind kuni 1350 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krunt nr 7

Krundile võib ehitada tehnovõrke ja ühe ühekorruselise tehnovõrke teenindava ehitise

(nt reovee ülepumpla). Ehitise kõrgus maapinnast võib olla kuni 3,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 20 m² ja krundi täisehitus võib olla kuni

10%.

- Maksimaalne suletud brutopind on lubatud kokku kuni 20 m².

- Ehitise katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krundid nr 8, 9 ja 10

Igale krundile võib ehitada ühe kuni kahekorruselise äri- või laohoone ja ühe

ühekorruselise abihoone. Peahoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 12,0 meetrit.

Abihoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind kruntidel nr 8 ja 9 on 800 m² ja krundil nr

10 on 700 m².

- Kruntide täisehitus võib olla krundil nr 8 kuni 32%, krundil nr 9 kuni 33% ja

krundil nr 10 kuni 26%.

- Maksimaalne lubatud suletud brutopind on kruntidel nr 8 ja 9 kuni 1600 m² ja

krundil nr 10 on max suletud brutopind kuni 1100 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krundid nr 11, 12, 13, 14 ja 15

Igale krundile võib ehitada ühe kuni kahekorruselise ärihoone ja ühe ühekorruselise

abihoone. Peahoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 12,0 meetrit. Abihoone kõrgus

maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind kruntidel nr 11 ja 12 on 450 m², krundil nr

13 420 m², krundil nr 14 400 m² ja krundil nr 15 on 500 m².

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

17

- Kruntide täisehitus võib olla kruntidel nr 11, 12, 14 ja 15 olla kuni 29% ja krundil

nr 13 kuni 30%.

- Maksimaalne lubatud suletud brutopind on krundil nr 11 kuni 550 m², krundil nr 12

kuni 900 m², krundil nr 13 kuni 650 m², krundil nr 14 kuni 800 m² ja krundil nr 15

on max suletud brutopind kuni 1000 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krundid nr 16, 17 ja 18

Igale krundile võib ehitada ühe kuni kahekorruselise ärihoone ja ühe ühekorruselise

abihoone. Peahoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 9,0 meetrit. Abihoone kõrgus

maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind krundil nr 16 on 320 m² ning kruntidel nr

17 ja 18 on 300 m².

- Kruntide täisehitus kruntidel nr 11, 12, 14 ja 15 kuni 29% ja krundil nr 13 kuni

30%.

- Maksimaalne lubatud suletud brutopind on kruntidel nr 16, 17 ja 18 kuni 500 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krunt nr 19

Krundile võib ehitada ühe ühekorruselise tehnovõrke teenindava ehitise. Ehitise kõrgus

maapinnast võib olla kuni 3,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 10 m² ja krundi täisehitus võib olla kuni

32%.

- Maksimaalne suletud brutopind on lubatud kokku kuni 10 m².

- Ehitise katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krundid nr 20 ja 21

Igale krundile võib ehitada ühe keldrikorrusega ja kuni kahekorruselise majutushoone.

Krundile nr 20 võib ehitada kuni kolm ja krundile nr 21 kuni kaks hoonet. Abihooned

võivad olla ühekorruselised. Majutushoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 9,0

meetrit. Abihoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind krundil nr 20 on 720 m² ning krundil nr 21

445 m².

- Kruntide täisehitus kruntidel nr 20 ja 21 on kuni 30%.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

18

- Maksimaalne lubatud suletud brutopind krundil nr 20 on 1440 m² ja krundil nr 21

kuni 600 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krunt nr 22

Krundile võib ehitada kaks ühekorruselist ehitise. Ehitise kõrgus maapinnast võib olla

kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 100 m² ja krundi täisehitus võib olla

kuni 6%.

- Maksimaalne suletud brutopind on lubatud kokku kuni 100 m².

- Ehitise katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

4.4 Piirded

Krundid võib ümbritseda kuni 1,5 meetrit kõrgete läbipaistvate piiretega. Piirded

projekteeritakse ja rajatakse kruntidele koos hoonetega. Piirded ei tohi jääda krundi nr 1

ja riigitee ristumiskoha nähtavuskolmnurka. Piirete ehitusmaterjalina kasutada puitu

ja/või metalli (nt keevispaneelid). Piirded võib rajada ööseks suletavana. Piirde rajamine

ei tohi raskendada päästetehnika juurdepääsu krundile, takistada talvel lumekoristustöid

või piirata liiklejate nähtavust. Hekkpiirdeid võib rajada väljaspoole riigitee

külgnähtavusala või selle piirile (20 m riigitee katte servast).

4.5 Insolatsioon ja müra

Insolatsioon ja müra lahendada vastavalt seadusandluses toodud nõuetele.

Hoonete projekteerimisel järgida, et hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad,

kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigaldamisel arvestataks naaberhoonete

paiknemisega. Tehnoseadmete ning ehitustegevusega kaasnev müra ei ületaks

keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid, samuti

peab see vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu-

ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid"). Hoonete projekteerimisel lähtuda ka standardist EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et

ruumides ja territooriumil tagatakse head akustilised tingimused vastavalt nende

kasutusotstarbele.

Kuna detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus ja hoonestusalad, siis

insolatsiooniarvutused tehakse vajadusel koos hoonete ehitusprojektidega. Hoonete

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

19

projekteerimisel lähtuda standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 “Päevavalgus

hoonetes“.

5. TEHNOVÕRGUD

Planeeringualal paiknevad elektri keskpinge õhuliin ja madalpinge õhuliinid. Lähim

ühisveevärgi vee- ja kanalisatsioonitoru paiknevad põhja pool C.T. von Neffi tn 2

katastriüksusel (katastritunnus 90002:001:2540).

Uute tehnovõrkude lahendused on näidatud detailplaneeringu joonisel nr 4

„Tehnovõrgud“. Planeeringu joonistel näidatud tehnovõrkude lahendus on indikatiivne,

see tähendab põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimisstaadiumis.

Riigitee maa või kaitsevööndiga seotud tehnovõrkude täpsed asukohad (EhS § 99 lg 3 p

5 tähenduses) võib detailplaneeringus määrata üksnes juhul, kui lahendus on koostatud

pädeva spetsialisti poolt ning selle tehnilist teostatavust on hinnatud koostöös

Transpordiametiga. Muul juhul peab Transpordiamet vajalikuks, et planeeringu

seletuskirjas käsitletakse tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramist

indikatiivsena ning tehnovõrkude asukohad täpsustatakse planeeringule järgnevas

projekteerimise etapis vastavate projekteerimistingimuste alusel. Riigitee alusele

maaüksusele tehnovõrkude kavandamisel tuleb nende projekteerimiseks taotleda

nõuded Transpordiametilt ([email protected]).

5.1 Üldised nõuded tehnovõrkude rajamisel

Enne ehitustööde algust märkida maha olemasolevad kaablitrassid, tähistada eeldatavad

kaevetööde asukohad, paigaldada hoiatavad märgid, vajadusel korraldada ümber liiklus

kaevetööde ajal. Ristumisel teiste maa-aluste tehnovõrkudega tuleb kohale kutsuda

trassiomaniku esindaja. Ristumisel maa-aluste kommunikatsioonidega tuleb kindlaks

määrata nende sügavus pinnases ja vastavalt lubatud kõrgusgabariidile (mitte vähem kui

25 cm) otsustada rajatavate trassidega olemasolevatest tehnovõrkudest pealt või altpoolt

läbimineku kasuks. Vajadusel toestada olemasolevad kaablid ja torud kaevetööde ajaks.

Olemasolevaid kaableid ja/või torusid ei tohi kaeviku tagasitäitmise ajal mehhaaniliselt

muljuda või venitada. Kaevamistööde käigus selgunud maa-aluste tehnovõrkude teisiti

paiknemisel teavitada sellest konkreetse trassi omanikku või selle haldajat.

Kaevamistööd kommunikatsioonide kaitsevööndites teostada käsitsi.

Uute hoonete liitumised tehnosüsteemidega kavandatakse planeerintud tänavamaa

kruntidelt Pos 1 ja Pos 2. Maantee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru teega ristuvad tehnovõrgud

ehitada kinnisel meetodil.

Kõik planeeringualale rajatavad tehnovõrgud peavad vastama keskkonnanõuetele.

Tehnovõrkude väljaehitamine või ümberehitamine planeeringualal toimub arendaja

kulul. Detailplaneeringuala liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tuleb taodelda

liitumistingimused Aktsiaseltsilt Emajõe veevärk. Tehnovõrkude projekteerimiseks ja

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

20

ehitamiseks väljastatakse lähtetingimused tehnovõrkude valdajate poolt. Enne

kasutuslubade taotlemist ehitistele peavad tehnovõrgud olema välja ehitatud.

5.2 Sidevarustus

Planeeringualale rajatavatele hoonetele on võimalik ehitada sidevarustus välja Telia

Eesti AS poolt 29.09.2025 a väljastatud tehniliste tingimuste nr 39900394 alusel

sidekanalisatsiooni baasil algusega sidekaevust nr RK3-133. Nimetatud sidekaev asub

planeeringualast ca 300 m põhja pool.

ELASA väljastas elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT5028

01.10.2025. aastal. Lähim sidekaev 041K31 asub Vilgu tee ristmiku lähedal ca 2,9 km

kaugusel planeeringualast.

Kuna mõlema seideteenuse pakkuja poolt pakutud liitumispunktid asuvad kaugel ja

kõik liinirajatiste ehitamise, kaitsmise ja ümberkandmise tööd tuleb teostada tellija

vahenditega, siis lahendatakse side mobiilside baasil.

Sidevõrgu omanike ja haldajate poolt väljastatud tehnilised tingimused on

detailplaneeringu lahutamatu osa.

5.3 Elektrivarustus

Elektrilevi OÜ väljastas 28.11.2023 detailplaneeringu koostamiseks tehnilised

tingimused nr 462761. Detailplaneeringu ala liitumine elektrivõrguga on võimalik

alajaamast Piira tankla alajaamast.

Planeeringuala on jagatud kaheks ehitusetapiks:

I etapis ehitatakse krundile nr 2 alajaam toitega Piira tankla alajaamast. Pos 1 ja

osaliselt Pos 2, Pos 12, Pos 14, Pos 15-22 lahendatakse toide planeeritavast alajaamast

0,4kV maakaabelliinidega.

II ehitusetapis ehitatakse välja ülejäänud kruntide jaoks teed ja tehnovõrgud. II etapis

ehitatakse välja ringtoide alajaamani nr 110 Vet. Keskus. Tänavamaale paigaldatakse

jaotuskilbid ning ühe-, kahe- või kolmekohalised liitumiskilbid.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Elektrilevi OÜ töötajatele tuleb tagada juurdepääs elektrikilpidele. Elektrilevi OÜ

tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana. Planeeritavate tänavate äärde

nähakse ette perspektiivsete 10 kV ja 0,4 kV maakaablite koridorid. Elektrikaablite

planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi

kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrikaablite margid

täpsustatakse tööprojektis. Välised elektriühendused ehitatakse vajadusel ümber

maakaablitega. Olemasoleva elektrivõrgu väljaehitamine ja/või ümberehitamine toimub

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

21

kliendi kulul. Ümberehituseks tuleb esitada Elektrilevi Osaühingule kirjalik taotlus.

Elektrivõrgu ümberehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Hoonete katustele võib rajada päikesepaneelidest koosnevaid energiatootmise üksusi.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada

Elektrilevi Osaühingule liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi Osaühingule esitada moodustatud

kinnistute aadressid.

5.4 Vee- ja kanalisatsioonivarustus

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kinni pidada

järgmistest õigusaktidest:

1. Veeseadus;

2. EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon;

3. RIL77-1990. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

4. EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;

5. Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035;

6. teised kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud määrused ja muud seadusaktid.

Vinni valla üldplaneeringu p 10.6.: Üldplaneeringu lahendus tugineb Vinni valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale (ÜVKA), mis on koostatud

perioodile 2019-2031. Võrkude võimalikud rekonstrueerimise ja laiendamise ulatused

määratakse valla ÜVKA-ga, milles on detailsemale analüüsile tuginedes võimalik teha

operatiivsemaid otsuseid. Üldplaneering annab pikemaajalisi üldiseid suuniseid taristu

arendamisel.

Üldplaneering ei määra uute võrkude ja rajatiste asukohti, kuna nende vajadust on ajas

vaja kiiremini ja detailsema analüüsiga ümber hinnata, kui seda võimaldab

üldplaneering. Tiheasustusega aladel ja reoveekogumisaladel uute arenduste

kavandamisel tuleb rajada ühisvõrk, mis tuleb arendaja poolt rajada üldjuhul enne

hoonete ehitamist.

Vinni valla üldplaneeringu p 10.6.1 „Veevärk“ kohaselt ei asu Piira külas asuv Nõmme

kinnistu ÜVKA reoveekogumisalal (ei ole nimetatud asulate loendis, kes asuvad) ega

tiheasustusalal. Võrguga liitumise kohta teeb põhjendatud juhtudel kaalutlusotsuse

kohalik omavalitsus. Võrguga liitumise, võrgust eraldumise tingimused ja erisused

(millistel juhtudel ei ole võrguga liitumine kohustuslik) kinnitatakse valla õigusaktiga.

Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035 näeb

ette, et Nõmme kinnistu piirini on tuleb vee-ettevõtjal ehitada liitumistasudest

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud:

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

22

ÜVKA kavast lähtudes ehitab vee-ettevõtja vee- ja kanalisatsioonitrassid kuni Nõmme

kinnistu piirini. Nõmme kinnistu piirile paigaldatakse veetarbimise mõõtmiseks

torustikule veemõõdukaev, mis jääb ühisveevärgiga liitumise punktiks. Sealt edasi

toimub vee-ja kanalisatsioonitorustike ehitamine planeeringualale kahes ehitusetapis (vt

joonis 4 Tehnovõrgud): paigaldatakse iga krundi torustikule veemõõdukaev.

I ehitusetapis ehitatakse Positsioonile nr 19 puurkaev ja Positsioonile nr 22

omapuhasti (kuni 49 inimekvivalenti). Pos 2, Pos 12, Pos 14, Pos 15-22 veevarustus ja

kanalisatsioon lahendatakse kuni II ehitusetapini lokaalsete rajatiste baasil. Kruntide

liitumispunktid veevarustuse ja kanalisatsiooni jaoks ehitada tänavamaale 0,3 - 1 meetri

kaugusele kinnistu piirist.

II ehitusetapis ehitatakse teed, tehnovõrgud ja tehnovõrkude (sh veevarustuse ja

kanalisatsiooni jaoks) liitumispunktid ülejäänud kruntide jaoks. Vee- ja

kanalisatsioonitorustikud ehitada algusega ca 164 meetrit põhja pool Mõisa tn 2 kinnistu

sissesõidu juures paiknevatest torustikest mööda riigitee 21 Rakvere-Luige tee haljasala

võimalikult kinnistu piiri lähedalt. II ehitusetapis liita kõik krundid ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga. Omapuhasti likvideerida või ehitada samale krundile reoveepumpla.

Veetorustik on planeeritud ehitada kuni Heina (katastritunnus 90002:001:0302)

kinnistuni.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

23

Puurkaevu projekteerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015. a määrusest nr

43 “Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja

konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu

või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise

ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa

ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus-

või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse

kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise

vormid”.

Puurkaevu täpne asukoht määratakse projektiga. Puurkaev tuleb rajada nii, et see ei

avaldaks negatiivset mõju maakasutusele ega veeökosüsteemidele.

Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019. a määruse nr 61 “Joogivee

kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise

nõuded” kõikidele nõuetele, sealhulgas ka radioloogiliste näitajate osas.

Puurkaevu ehitamiseks tuleb koostada ehitusprojekt ning taotleda ehitusluba. Enne

üksikelamule kasutusloa taotlemist peab puurkaev olema valmis ehitatud ning

kasutusluba taotletud.

Lähim olemasolev puurkaev asub Valgeküüni kinnistul, puurkaevul on hooldusala

raadiusega 10 m puurkaevust ja reovee immutamise keeluala 50 m puurkaevu

hooldusalast.

Reoveed kogutakse võimalusel planeeringualalt kokku isevoolselt.

Ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustike täpsed tehnilised lahendused ning paiknemine

antakse projekteerimise etapis.

AS Emajõe Veevärk ei kooskõlasta käesolevat detailplaneeringu lahendust, kus arendaja

projekteerib ja ehitab ise vee- ja kanalisatsioonirajatised ega ole tulevikus nõus üle

võtma arendaja poolt ehitatud torustikke. Kuna planeeringusisesesd rajatised jäävad

arendaja omandusse, siis paigaldatakse Nõmme kinnistu piirile veearvestiga

veemõõdukaev (vt joonis 4 Tehnovõrgud).

Liitumis- ja tarbimisleping tehakse ühe (Nõmme) kinnistu kohta, detailplaneeringuga

moodustatavad krundid peavad moodustama ühistu vm juriidilise isiku või valima

esindaja, kellega Emajõe Veevärk sõlmib lepingu liitumiseks ühisveevärgi ja

kanalisatsiooniga. Moodustatavad kinnistud ei saa eraldi kinnistute kaupa sõlmida

veevärgiga liitumislepinguid. Samad tingimused kehtivad ka liitumisel

reoveekanalisatsiooniga.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

24

5.5 Sajuvete kanalisatsioon

1. Igal krundil tekkivad sajuveed tuleb hajutada või immutada krundi piires. Keelatud

on juhtida sademevett naaberkruntide suunas või maanteedele. Katendiga aladelt

peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle.;

2. sajuvee- ja kanalisatsioonitorustikud tuleb välja ehitada lahkvoolsetena. Sademe- ja

drenaaživee juhtimine reoveekanalisatioonitorustikku on keelatud;

3. katustele langevad sajuveed tuleb kokku koguda ja immutada või kasutada ära

kastmiseks, tualettides jne;

4. parklatest kogutavad sademeed juhtida läbi liiva- ja õlipüüduri. Katendiga aladelt

peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle. Sademevee juhtimine

(imbumine) ühiskanalisatsiooni peab olema välistatud. Sademevee juhtimine

naaberkinnistutele on keelatud. Sajuvee juhtimise lahendus täpsustada

ehitusprojektiga.

5.6 AS Emajõe Veevärk üldised tingimused

AS Emajõe Veevärk üldised tingimused:

1. kruntidel tekkivate sademevete ärajuhtimine ja puhastamine lahendada vastavalt

standarditele ja kehtivale seadusandlusele;

2. kõikidele planeeritud ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatistele seadmetele seada vee-

ettevõtja, kelleks on AS Emajõe Veevärk, kasuks isikliku kasutusõiguse lepingud;

3. vee- ja kanalisatsioonirajatised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et haljastus, teised

ehitised jne ei rikuks nende seisukorda või ei takistaks tehnovõrkude hooldust. Vee-

ja kanalisatsiooniehitistele tagada nõuetekohased (standardile vastavad) kujad teistest

ehitistest, haljastusest jne;

4. Torustike planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel arvestada kõikide antud

piirkonda jäävate varem koostatud ja koostamisel olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektidega;

5. Planeeringuala liitmisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga lähtutakse ÜVKA kavast,

Vinni valla üldplaneeringust ja teistest kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud

õigusaktidest, kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise ja

kasutamise eeskirjast ning Konkurentisameti poolt kooskõlastatud liitumistasude

arvutamise metoodikast.

5.7 Soojavarustus

Ehitiste küttesüsteemid rajatakse keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutades elektri,

alternatiivsete energiaallikate või lokaalsete kütteseadmete baasil. Kütteallikad valitakse

ehitiste projekteerimise käigus. Lõplikud lahendused antakse ehitusprojektides.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

25

5.8 Tervisekaitse

Uued hooned projekteerida ja ehitada lähtudes kehtivast seadusandlusest.

Planeeringualal paiknevate hoonete valgustus peab olema hästi lahendatud ning

peasissepääsud kaetud varikatustega. Turvalisuse tagamiseks kasutada vajadusel

karastatud või armeeritud klaase, mis ei tekita purunemisel ohtlikke kilde. Avaliku

kasutusega hoonesse tagada sissepääs ka ratastooli kasutavatele inimestele.

5.9 Radooniohu vähendamine

Planeeringuala asub Eesti Geoloogiateenistuse koostatud radooniriski kaardi kohaselt

keskmise radooniriskiga alal (30 - 100 kBq/m²). Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel

tuleb sellega arvestada ning kasutusele võtta ehituslikke passiivseid või aktiivseid

meetmeid radooniohu vähendamiseks.

Joonis 1. Väljavõte Eesti Geoloogiateenistuse radooniriski kaardist

(https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc87

5375e; andmed 2023. aasta seisuga)

Passiivmeetmete hulka kuuluvad:

▪ radoonitõkketarindid;

▪ õhulekete vähendamine tarindite ja liitekohtade ning tarinditest läbiviikude õhulekke

vähendamise abil;

▪ pinnasesisene torustik võimaldamaks radooni difusiooni läbi torustiku pinnasest

välisõhku.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

26

Aktiivmeetmed on:

▪ õhurõhkude reguleerimine ning pinnase ventileerimisega seotud võtted.

Võimaluse korral tuleb alati eelistada passiivmeetmeid, kuna nende toimimiseks ei ole

vaja pidevalt energiat kulutada ja need töötavad ka ilma inimesepoolse sekkumiseta.

Uute hoonete juures on lihtsam kasutada passiivseid meetmeid, kuna need hõlmavad

peamiselt pinnasega kontaktis olevate alustarindite lahendusi. Kui pinnases on kõrge

radoonitase, ei pruugi piisata passiivsete meetmete rakendamisest, et tagada

viitetasemest madalam radoonitase hoones. Sel juhul tuleb rakendada ka aktiivseid

radoonieemalduse meetmeid.

6. LIIKLUSKORRALDUS

Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult

kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus.

Transpordiamet väljastas 23.04.2026 kirja nr 7.2-2/26/4879-2 “Seisukohtade

väljastamine Nõmme kinnistu detailplaneeringu koostamiseks”. Nimetatud seisukohad,

kehtivad seadused (näiteks ehitusseadustik, planeerimisseadus), kliimaministri

17.11.2023 määrus nr 71 “Tee projekteerimise normid” ja selle lisad on

detailplaneeringu lahutamatu osa. Projekteerija Villu Vapper koostas Transpordiameti

seisukohtadest lähtudes joonise nr 5 Nõmme planeeringu riigimaantee liikluskorralduse

eskiislahendus.

Riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2489

sõidukit ööpäevas ja nr 21 Rakvere-Luige tee keskmine ööpäevane liiklussagedus on

3882 sõidukit ööpäevas. Mõlemad maanteed on kahesuunalise liiklusega, mõlemas

suunas on üks sõidurada. Nimetatud maanteede kaitsevööndi laius on 30 m äärmise

sõiduraja välimisest servast, lubatud sõidukiirused on sõltuvalt asukohast 50-90 km/h.

Planeeringualal piirneb riigiteedega nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee km 176,83-177,05

ja nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,66-3,87. Kohaliku teed on nr 9001003 ja 9002058.

Nende teede ristmikel säilib kehtiv liikluskorraldus, mis tähendab, et vasakpöörded ei

ole lubatud.

Planeeringualalt puudub juurdepääs avalikule teele. Juurdepäs planeeringualale

planeeritakse riigiteelt nr 21 Rakvere-Luige tee. Planeeringualaga piirneval Aru tn 5

maaüksusel on olemas juurdepääs riigimaanteelt 21 Rakvere-Luige tee, kuid see ei vasta

Transpordiameti nõuetele. Sellest tulenevalt on Transpordiamet seisukohal, et

olemasolev mahasõit tuleb likvideerida ja välja ehitada uus ristmik. Kuna planeeringut

koostatakse Nõmme kinnistule, on mõistlik uus ristmik ja teemaa kasutusotstarbega

krundid rajada Nõmme kinnistule. Nõmme maaüksusele moodustatavalt krundi nr 1

kaudu tagatakse planeeringuala ja sellega piirnevate kinnistute juurdepääs riigiteele.

Tulevikus on võimalik pikendada teemaad ida poole, kui sinna tekib soov arendada uusi

krunte. Seoses uue mahasõidu väljaehitamisega ehitatakse juurdepääsud Aru tn 5 ja

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

27

Valgeküüni kinnistutele välja algusega tee- ja tänavamaa maa-ala sihtotstarbega krundilt

nr 1. Krunt nr 2 on jaotustänav, millelt on planeeritud juurdepääsud igale krundile.

Joonisel „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on juurdepääsud kruntidele näidatud lillat värvi

kolmnurkadega.

Bussipeatused on planeeritud tõsta ümber liiklusohutuse seisukohast sobivamatesse

asukohtadesse. Bussipeatused peavad vastama bussipeatuste tüüp II-le (avatud taskuga

peatus, peatuv buss ei tohi takistada mööduvat liiklust). Olemasolev riigitee nr 21 ja

kergliiklustee ühendus likvideeritakse, sest selle asemele planeeritakse riigiteele

jalakäijate ülekäigukoht. Lahendatakse planeeritava kõnnitee liitumine nr 21 Rakvere-

Luige tee ääres paikneva kergliiklusteega ja juurdepääsud bussipeatustele.

Planeeringualal ehitada välja kõnniteede võrgustik ja planeeringuala bussipeatuste ning

kergliikluteega ühendavad lõigud. Kõnniteede laius minimaalselt 2 meetrit. Uusi

kergliiklusteid ei planeerita.

Riigitee nr 21 Rakvere-Luige sõidurajad projekteerida minimaalselt 3,5 m laiad ja

vasakpöörderada laiusega 3,0 m.

Sõiduteede katendite laiuseks on planeeritud 6 meetrit. Teed ehitatakse valmis koos

tehnovõrkudega. Esimeses etapis, kui toimub ehitus ja hoonetele pole antud

kasutuslube, võivad planeeringuala sisesed teed olla killustikkattega. Kasutuslubade

taotlemise ajaks peavad tee olema kaetud kõvakattega. Riigitee rekonstrueerimine ja

ristmiku ehitus toimub vastavalt Transpordiameti nõuetele.

Huvitatud isik rekonstrueerib riigitee nr 21 Rakvere-Luige tee joonisel nr 5 näidatud

ulatuses, sealhulgas ehitab riigiteele koos maantee laiendusega välja normide kohase

ristmiku koos vasakpöörderajaga ja ohutussaarega teeületuskoha. Riigiteele nr 21

planeeritud ristmik peab tagama planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmise.

Riigitee ristumiskoht koos rekonstrueeritava teelõiguga peavad olema nõuete kohaselt

rekonstrueeritud ja Transpordiametile üle antud hiljemalt enne planeeringualale

kavandatava mis tahes ehitusloa kohustuslikule hoonele ehitusloa väljastamist. Riigitee

ristumiskoha rekonstrueerimiseks tuleb Transpordiameti käest taotleda nõuded

ristumiskoha ehitamiseks. Huvitatud isik ehitab välja planeeringualal kõik teed koos

vajalike lisadega (liiklusmärgid, tähistused jne) ja normide kohased bussipeatused koos

ühendusteedega selleks sobivate asukohtadesse.

Parkimine on lahendatud planeeringualal kruntide sees lähtudes standardist EVS 843

Linnatänavad (vt ptk Parkimine).

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on Ehitusseadustiku §71 kohaselt teed ümbritsev

maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt

lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Planeeritav ala asub

osaliselt riigiteede nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ja nr 21 Rakvere-Luige tee

kaitsevööndis. Kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on

30 meetrit (joonis 3 Põhijoonis. Liikluskorraldus ja joonis nr 5 Nõmme planeeringu

riigimaantee liikluskorralduse eskiislahendus).

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

28

Liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab sõidukijuhil olema sõidutee ja sellega

külgneva ala ulatuses tagatud nõutav külgnähtavus, mida tuleb arvestada müratõkete

rajamisel ning kõrghaljastuse planeerimisel. Külgnähtavus on sõiduteega külgnev ala,

kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid ehitisi. Kiirusel 70 km/h (projekteerimise

lähtetase hea) peab maanteel olema tagatud külgnähtavus 20 m. Transpordiameti juhise

„Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohaselt on peatumiskohustusega

ristmiku liituva tee liitumisnähtavus 15 m. Peatee liitumisnähtavus põhitee lubatud

kiiruse 70 km/h korral on nõutud nähtavus mõlemas suunas 95 m. Mahasõidu

nähtavuskolmnurk on joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” tähistatud

nähtavuskolmnurga tingmärgiga. Nähtavuskolmnurga alas ei tohi paikneda ühtki

nähtavust piiravat takistust (hekk, piire kõrgusega üle 1,1 m jne), vajadusel tuleb ette

näha sellelt alalt teeäärte puhastamine võsast ning suurte puude alumiste okste laasimine

(võra tõstmine), vajadusel ka puude raie.

Materjalide peale- ja mahalaadimine riigimaanteelt ning riigimaantee ääres parkimine

on keelatud. Samuti pole lubatud ehitustehnikaga manööverdada tee maa-alal (teel ja

muldkeha nõlval). Ehitustegevus planeeringualal tuleb korraldada mööda sisemist

teedevõrku või õuealal. Tegevuseks teel ja tee kaitsevööndis tuleb taotleda teeomaniku

nõusolek.

Planeeringuala sisene reljeef, hoonete paiknemine kruntidel ja haljastus võimaldavad

juurdepääsu hoonetele ning Päästeameti tehnika ümberpööramist krundil igal aastaajal

ja iga ilmaga. Keelatud on autode parkimine liikumisteedel.

Liiklus- ja parkimislahendus ning parkimiskohtade arv on näidatud detailplaneeringu

joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. Parkimine lahendatakse planeeringuala siseselt.

Planeeringualal saab parkida vähemalt 3 autot. Parkimiskohtade arv

detailplaneeringualal kokku vastab EVS 843:2016 standardile “Linnatänavad”.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteedega, peab Huvitatud isik

arvestama arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra,vibratsioon, õhusaaste) ja võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise

vajaduse ja kohustusega. Riigiteede liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb

hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva

müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra

normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed

“Rahvatervise seaduse” alusel kehtestatud Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud normmürataseme tagamiseks.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

29

Maanteede kaitsevöönditesse kavandatavad tegevused, kui neid planeeritakse, tuleb

kooskõlastada Transpordiametiga. Arendusega seotud ja nähtavust piiravad takistused

(haljastus jne) kõrvalda enne ehituslubade väljastamist.

7. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID

Tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel lähtuti majandus- ja taristuministri

25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise

kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

Joonistel „Olemasolev olukord“, „Põhijoonis. Liikluskorraldus“ ja „Tehnovõrgud“ on

näidatud olemasolevate ning planeeritud riigimaantee, tehnovõrkude ja looduslike

objektide kitsendusalad, servituudialad, piirangud ja märkused.

Planeerigualale ulatub 21 Rakvere-Luige tee ja 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru teedest

tulenev avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (30 m äärmise sõiduraja välimisest

servast).

Lisaks läbib planeeringuala 1-20 kV keskpinge elektriõhuliin, mille kaitsevöönd on 10m

liini teljest.

Planeeringuala paikneb Pandivere ja Adevere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ja

maavaraga alal.

Planeeritava territooriumi all, maa sees, asub keskkonnaregistri maardlate nimistu

andmetel geoloogiline uuringu ala (nähtuse ID nr 252). Planeeringualal kavandatav

tegevus ei tohi halvendada olemasolevat olukorda.

Kogu kinnistu asub AS Olerx Piira (C-kategooria ohtlik ettevõte) teenindusjaama

ohualas. Tankla asub planeeringualast lääne pool.

8. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD

8.1 Heakorrastus

Kõlvikuliselt on tegemist haritava maaga. Haljastuse minimaalne protsent on tulenevalt

Vinni valla üldplaneeringust äri- ja tootmismaadel 20%, millest 10 % peab olema

kõrghaljastus. Koostatud planeeringulahenduses on haljastust 29-44%, erandiks on

krundid 7 (ca 90%), 19 (ca 68%) ja 22 (ca 94%). Krundil 1 moodustab haljastus 26%

pindalast ja krundil 2 moodustab haljastus 33% pindalast.

Kruntide haljastus lahendatakse täpsemalt koos arhitektuursete projektide koostamisega,

tellitakse haljastusprojekt või rajatakse haljastus maaomaniku poolt. Haljastuse eesmärk

on mitmekesistada ning parandada inimeste elukeskkonda. Lisaks on haljastuse

eesmärkideks müra summutamine, hapniku tootmine jne.

Haljastamisel tuleb lähtuda planeeringuala kasutusotstarbest, taimede sobivusest

maastikuga, mullastikuga ja olemasoleva haljastusega. Uue haljastuse rajamisel

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

30

arvestada looduslikest objektidest tulenevate piirangutega ja tehnovõrkude

kaitsevöönditega. Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust (vt peatükk 7

Liikluskorraldus).

Sissesõidutee äärde ja hoonete seintele on soovitatav paigutada valgustid, et muuta maa-

ala kasutus turvalisemaks pimedal ajal.

8.2 Kattega alad kruntidel

Hoonete ümber rajatavad katenditega alad peavad olema kergelt puhastatavad. Maantee

21 Rakvere -Luige tee juurdeehitus kaetakse asfaltbituumenkattega. Sõiduteed kruntidel

1 ja 2 võivad esimeses ehitusetapis olla killustikkattega, teises etapis kaetakse teed

kõvakattega. Katendite liigid kruntidel valib omanik. Kruntidele planeeritavad katendid

ei tohi rikkuda ega määrida Pos 1 ja Pos 2 paiknevaid sõiduteid.

9. KESKKONNAKAITSE

Vinni Vallavalitsuse 20.12.2022 otsusest nr 74 nähtub, et kavandatav tegevus ei

põhjusta olulist keskkonnamõju ning maa-alale tuleb koostada keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang. Piira küla Nõmme maaüksusele koostas

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu 21.03.2024. aastal Vinni

Vallavalitsus.

Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama

keskkonnanõuetele.

Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud

jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse ning

korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 69 on

kõik korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad, nii eramajade omanikud,

korteriühistud, korteriühisused, suvila, elu- ja äriruumina kasutatava ehitise või korteri

omanikud ja ettevõtjad loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest,

kui hanke võitnud jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema

korraldatud jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping.

Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud olmejäätmete ja biojäätmete

hoidmisega. Prügikonteinerite paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga.

Konteinerid peavad olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu on soovitatav

rajada konteineritele eraldi ehitised või paigutada nad haljastuse varju. Prügikonteinerite

tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto juurdepääs

kruntidele on tagatud sisse(välja)sõiduteede kaudu.

Kruntidel ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada kruntidele

ehitusjäätmete konteiner.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

31

Vinni vallas Piira külas tegutseb Lääne-Viru Jäätmekeskus MTÜ, mille ülesanne on

teenindada Lääne-Viru maakonda ning kus võetakse vastu olme- ja ohtlikke jäätmeid,

seal järelsorditakse liigiti kogutud jäätmeid, pressitakse kokku jäätmeid ja suunatakse

neid pakendamisele, taaskasutusse, ladestamisele või põletamisele.

9.1 Piira küla Nõmme maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnangu järeldused ning kokkuvõte

Planeerimisseaduse § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate

ehitustegevuse alus, samas on mõiste „lähiaastad“ määratlemata. Hetkel ei ole

detailplaneeringu elluviimise aeg teada. Ehitiste ehitamisega kaasnev mõju algab

ehitustegevuste alustamisega ja lõppeb peale nende lõpetamist. Tegevus toimub reeglina

päevasel ajal. Erandjuhul tööde teostamisel öösel tuleb sellest eelnevalt teavitada

kohalikku omavalitsust ja ümbritseva ala elanikke. Taristu ehitamisega kaasnevad

ehitus-, pinnase-, haljastus- ja muud tööd ei oma piiriülest mõju.

Kinnistute ekspluateerimisega kaasnev otsene mõju on ruumiliselt suuresti piiritletud

selle asukohaga ning tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a.

transport. Ohutusnõuete järgimisel hoonete ekspluateerimisel on avariide esinemise

tõenäosus väike.

Maakasutuselt ja visioonilt vastab detailplaneering kehtivale Lääne-Viru

maakonnaplaneeringule ja Vinni valla üldplaneeringule.

Keskkonnamõjude minimeerimiseks soovitab eelhinnangu koostaja järgnevat:

▪ planeeringualale planeeritakse I etapis puurkaev ja reoveekäitluseks kogumismahuti,

oluline on järgida kehtivaid seaduseid ja nõudeid, et tagada keskkonnakaitse ning

vältida reostuse teket. Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi kaitsmata maapinnalt

lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes;

▪ õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektides ning tööohutust

määravates dokumentides esitatud nõuetest;

▪ ehitiste kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist)

osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel;

▪ planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama

keskkonnanõuetele;

Keskkonnamõju strateegilise hindamise kokkuvõte:

Piira küla kuulub kompaktse hoonestusega alade piirkonda. Detailplaneeringu alal ei

asu looduskaitselisi ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid objekte. Ka

detailplaneeringuga piirneval alal ei asu looduskaitselisi objekte, millele võib

detailplaneeringu elluviimine mõju avaldada. Mõju pinnasele avaldub peamiselt

ehitusalustele aladele ja on lokaalne. Ehitiste rajamisel ja edasisel kasutamisel ei toimu

eeldatavalt saasteainete heidet põhjavette. Ehitustegevuse käigus on veevõtt ja

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

32

reoveeteke eeldatavalt minimaalsed. Veevarustus on eskiisi järgi planeeritud lahendada

lokaalse puurkaevu baasil. Kanalisatsioon on planeeritud I ehitusetapis lahendada

lokaalse puhasti baasil. II ehitusetapis liidetakse kogu planeeringuala ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni (ÜVK) trassidega. II etapis on planeeringuala ÜVK süsteemiga liitmine

kohustuslik.

Planeeringualal ei ole registreeritud kaitsealuseid taimeliike ega püsielupaiku, millele

võib detailplaneeringu elluviimine mõju avalduda. Vastavalt Maa-ameti

kaardirakendusele ei asu maaüksusel ega selle lähiümbruses kultuurimälestisi, millele

võib detailplaneeringu elluviimine mõju avaldada. Planeeritud tegevusega ei kaasne

olulist negatiivset mõju inimese tervisele või sotsiaalsele keskkonnale. Nõmme

detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mille puhul oleks põhjust eeldada, et tekib

kumulatiivne mõju.

Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse kohta, ei ole selle realiseerimisel alust eeldada olulise ebasoodsa

keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole

vajalik. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud.

Planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala

ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta

keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna

keskkonnataluvust.

10. TULEOHUTUS

10.1 Normdokumendid

Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele normdokumentidele:

▪ “Tuleohutuse seadus”

▪ Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“;

▪ Siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord“.

▪ EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

▪ EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“.

10.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala

Ehitise tuleohutusklass: TP1-TP3

Ehitise kasutusviisi klass: I, IV, VI, VII

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

33

Max hoonete kõrgus: 12,0 m

Max ehitisealune pind 800 m2

10.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

Ühel krundil paiknevad hooned moodustavad ühe või enama arvu tuletõkkesektsioone.

Planeeringulahendusega määratud hoonestusalad asuvad naaberkinnistutel paiknevatest

hoonetest 0 - 8 meetrit. Hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad

vastama tuleohutusnõuetele. Iga planeeritud ehitise tuleohutus lahendatakse eraldi

ehitusprojektiga. Ehitiste tuleohutus peab vastama kehtivatele nõuetele.

10.4 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele

Krundile pääseb riigimaanteelt 21 Rakvere - Luige tee. Sissepääsuteedel paiknevad

väravad kruntidele peavad piirde olemasolul olema vähemalt 4 m laiused.

Kruntidele planeeritavatele hoonetele tagatakse juurdepääsud päästevahenditega.

Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine krundil ja haljastus peavad

võimaldama juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist krundil.

Keelatud on autode parkimine liikumisteedel.

Kustutustöid on võimalik teostada vajaduse korral ka naaberkruntidelt. Hoonete

kõikidele sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.

Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse ehituslike

võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja korrustevahelised redelid

rõdudel jne).

10.5 Väline tulekustutusvesi

Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses

nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga. Hoone kustutamiseks vajalik

veevooluhulk veevõtukohas (veevooluhulk) määratakse hoone suurima

eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsiooni järgi.

Kuna detailplaneeringu koostamise etapis ei ole kavandatavate hoonete

eripõlemiskoormust võimalik täpselt määrata, arvutatakse veevooluhulk, lähtudes

siseministri 18.02.2021 a. määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“,

eripõlemiskoormuse järgi. Veevärgi veetorul paiknevatest hüdrantidest on võimalik

saada tulekustutusvett 10 l/s kolme tunni jooksul. Sellest erineva veevajaduse korral

lahendatakse iga hoone veevajadus ehitusprojektis.

Tulekustutusvett saab võtta lähimatest hüdrantidest, millest üks asub planeeringualast

põhja pool 21 Rakvere - Luige tee ääres, 165 meetri kaugusel ning lisaks on

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

34

planeeringualale ette nähtud paigaldada I ehitusetapis rajatava puurkaevu baasil hüdrant.

Hüdrandi asukoht ja tööalad on näidatud joonistel nr 3 „Põhijoonis. Liikluskorraldus“ ja

4 „Tehnovõrgud“. Lähim Päästeameti komando asub Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi

tänav 5a.

11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Kuritegevuse riske planeeringualal saab vähendada:

• naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;

• sissepääsude turvamisega;

• riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;

• piirete rajamisega;

• tuleb kujundada selge liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteem;

• tuleb tagada territooriumi jälgitavus.

• tagada hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;

• konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ning liikumisteed;

• kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud, pingid,

prügikastid, märgid);

• hoida maa-alad korras (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud kohtadesse).

12. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE

MAJANDUSLIKE, KULTUURILISTE, SOTSIAALSETE JA

LOODUSKESKKON-NALE AVALDUVATE MÕJUDE HINDAMINE

Piira külas asuvale Nõmme kinnistu detailplaneeringule koostas Vinni vallavalitsus

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (vt ptk 9.1). Käesolevas peatükis

analüüsitakse asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale tekkida võivaid võimalikke mõjusid lähtuvalt riigihalduse ministri

17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“ sätestatule.

Planeeringu elluviimisega kaasnevate kultuuriliste mõjude hindamisel lähtuti asjaolust,

et planeeringuala lähedal paiknevad olemasolevad kergliiklusteed, mis on inimeste

poolt hästi omaks võetud ja planeeringualalt pääseb ühistranspordiga Rakverre

hobitegevusi harrastama ning kultuuriüritustele. Negatiivset kultuurilist mõju käesoleva

detailplaneeringu elluviimine ei avalda.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

35

Planeeringualale ehitamine omab positiivset sotsiaalset mõju, sest tekib ärikeskus, kuhu

on vajadusel võimalik ka eluase soetada. Planeeringuala paikneb olemasolevate

ärihoonete lähedal (Mõisa tn 4, C. T. von Neffi tn 2, C. T. von Neffi tn 5, Mõisa tn 12

jne) ning planeeritav tegevus toetab olemasolevat äritegevust. Tekivad uued töökohad ja

koos töökohtadega loomisega kolib võimalusel lähiümbrusesse juurde püsielanikke.

Planeeringu elluviimisel on neutraalne mõju looduskeskkonnale, sest uued hooned

ehitatakse kaasaegsetest materjalidest ja kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid.

Planeeritav ala on asub osaliselt maanteede kaitsevööndis, sinna ehitamine jätab

looduskeskkonnale väiksema jälje kui kitsendustevabale alale ehitamine.

Planeeringuala arendamisel on positiivne majanduslik mõju Vinni vallale, kohalikele

inimestele ja ettevõtjale. Maa-ala väljaehitamine mõjutab positiivselt lähiümbruse

kinnisvara väärtust. Planeeringulahenduse elluviimine ei suurenda kohaliku

omavalitsuse kulusid.

13. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE

Järjest sagenevad äärmuslikud ilmastikumuutused toovad kaasa põuda, suuri

sademetehulkasid, mis sajavad alla lühikese aja jooksul ning muid ilmastikunähtusid,

mis võivad kahjustada hooneid. Uued hooned tuleb ehitada ehitustehniliselt õigesti

(kõrgemad soklid, pakettaknad, piisavalt laiad räästad jne) ning kasutada kvaliteetseid

ehitusmaterjale.

„Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ kohaselt prognoositakse

Eestis 21. sajandi jooksul võimalike muutustena peamiselt:

• temperatuuritõusu;

• sademete hulga suurenemist;

• merepinna tõusu;

• tormide sagenemist.

Temperatuuritõusuga kaasneva mõju leevendamiseks tuleb olemasolevat kõrghaljastust

maksimaalselt säilitada ning seda täiendada. Hoonete ehitusprojektis käsitleda

haljastuse lahendust. Hoonetele tuleb projekteerida energiatõhusam küte ja jahutus ning

tagada inimestele mugav sisekliima.

Sademete hulga suurenemine toob kaasa üleujutused ja kaldaerosiooni. Oluline on

sademevee kiire ära juhtumine või selle kogumine (hajutamine haljasaladele,

olemasolevate kraavide süsteemi ja ojade korrastamine). Kuna planeeritavad katendiga

alad (jalgtee, autoparkla) ning katustega kaetud pinnad on võrreldes haljasalaga

väikesed, siis sademevete immutamisega planeeringualal probleeme ei teki.

Planeeringuala asub merest piisavalt kaugel, et merepinna tõus seda ohustada võiks.

Tormide sagenemise tõttu tuleb tähelepanu pöörata taristu ja ehitiste vastupidavusele.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

36

14. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,

VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE

Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualale kavandatavate ehitiste

ehitusprojektidele. Krundi ehitusõigus realiseeritakse huvitatud isiku poolt lähtudes

kehtivast seadusandlusest ja omaniku soovidest. Krundi ehitusõigus realiseeritakse

huvitatud isiku poolt kahes ehitusetapis (vt ptk 4.3.1.). Ehitusloa taotlemiseks

koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja

ehitusprojektile esitatavate nõuetega.

Kõik ehitamise ja planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab huvitatud

isik ja/või kinnistu omanik.

Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus

§141.

Tehnovõrgud (vee- ja kanalisatsioonirajatised, puurkaev, elektritaristu), teed ning

haljastus rajatakse maa-alale krundiomaniku või vastava teenuse osutaja poolt.

Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava:

1) ehitatakse välja riigimaantee laiendus ja mahasõit planeeringualale koos rajatistega;

2) I ehitusetapis projekteeritakse ja ehitatakse välja Pos 1 ja Pos 2 (osaliselt), Pos 12,

Pos 14, Pos 15-22 ehitamiseks vajalikud tänavamaal paiknevad tehnovõrgud koos

liitumispunktidega (elekter, vesi, kanalisatsioon, vajadusel side);

3) II ehitusetapis projekteeritakse ja ehitatakse välja ülejäänud kruntide ehitamiseks

vajalikud tänavamaal paiknevad tehnovõrgud koos liitumispunktidega (elekter,

vesi, kanalisatsioon, vajadusel side). Kõik krundid liidetakse ühisvee- ja

kanalisatsioonisüsteemiga;

4) hoonete projekteerimine;

5) ehituslubade taotlemine;

6) hoonete ehitamine;

7) kasutuslubade taotlemine.

Hoonete projekteerimise ja ehitamise järjekord toimub vastavalt maaomaniku soovidele

ning võimalustele. Kuna ehitised rajatakse krundi siseselt, siis ei oma ehitamise

järjekord kinnistuvälist mõju.

Arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis või riigitee alusel maal, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku

saamiseks.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,

põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne

planeeringualale mistahes hoone ehitusloa ja/või ehitusteatise esitamist.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

37

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga

seotud rajatiste väljaehitamiseks. Tehnovõrkude ehitamiseks riigimaale ja riigitee

kaitsevööndisse taotleda Transpordiametilt projekteerimistingimused.

Kõik hoonete ja taristu ehitamise ning planeeringuala haldamisega seotud kulud ja

riskid kannab huvitatud isik või kinnistu omanik. Kehtestatud detailplaneeringut on

võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus §141.

15. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVATE

SEADUSANDLIKE AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU

1. Planeerimisseadus;

2. Ehitusseadustik;

3. Jäätmeseadus;

4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

5. Veeseadus;

6. Looduskaitseseadus;

7. Eesti projekteerimisnormid ja standardid;

8. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestati 27.02.2019 riigihalduse

ministri käskkirjaga nr 1.1-4/30;

9. Siseministri 30.03.2017. a välja antud määrus nr 17 Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded;

10. Vinni valla üldplaneering, kehtestati Vinni Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr

17;

11. „Regionaalne ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2023-2035“.

Koostas: Alar Tiidema

(allkirjastatud digitaalselt)

Väljavõte Vinni valla üldplaneeringust

Planeeringuala piir

Koostas: Küll Õisma

24.07.2025

OÜ PROJEKTEERIMISKESKUS

Oja tn 1 Registreering nr. EEP004838

44314 RAKVERE Reg. nr. 11003881

Tel +372 5330 2290 www.projekteerimiskeskus.ee

Töö nr. 228/1022

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Vinni Vallavalitsus

Asukoht: Vinni vald, Piira küla, Nõmme (90002:001:2432)

PIIRA KÜLA NÕMME KINNISTU

DETAILPLANEERING

Juhataja: (allkirjastatud digitaalselt) K. Õisma

Arhitekt: (allkirjastatud digitaalselt) A. Tiidema

RAKVERE 2026

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

2

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS .................................................. 5 1.1 Lähteolukord ...................................................................................................... 5 1.2 Katastriüksuste sihtotstarbed .............................................................................. 6

2. KEHTIVAD PLANEERINGUD JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE ......... 7 2.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ............................................................ 7 2.2 Vinni valla üldplaneering ................................................................................... 7

3. KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS ............................................................................ 9 4. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISE LAHENDUS ................................................ 10

4.1 Planeeringu lahenduse idee ja avaliku huvi analüüs ........................................ 10 4.2 Kruntide moodustamine ja krundi kasutamise sihtotstarve .............................. 10 4.3 Ehitusõigus ....................................................................................................... 12

4.3.1 Üldised nõuded ....................................................................................... 12

4.3.2 Kruntide ehitusõigused ........................................................................... 15 4.4 Piirded .............................................................................................................. 18 4.5 Insolatsioon ja müra ......................................................................................... 18

5. TEHNOVÕRGUD .................................................................................................. 19 5.1 Üldised nõuded tehnovõrkude rajamisel .......................................................... 19 5.2 Sidevarustus...................................................................................................... 20 5.3 Elektrivarustus .................................................................................................. 20 5.4 Vee- ja kanalisatsioonivarustus ........................................................................ 21 5.5 Sajuvete kanalisatsioon .................................................................................... 24 5.6 AS Emajõe Veevärk üldised tingimused .......................................................... 24 5.7 Soojavarustus.................................................................................................... 24 5.8 Tervisekaitse ..................................................................................................... 25 5.9 Radooniohu vähendamine ................................................................................ 25

6. LIIKLUSKORRALDUS ......................................................................................... 26 7. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID ........................................... 29 8. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD ................................................................ 29

8.1 Heakorrastus ..................................................................................................... 29 8.2 Kattega alad kruntidel ...................................................................................... 30

9. KESKKONNAKAITSE .......................................................................................... 30 9.1 Piira küla Nõmme maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnangu järeldused ning kokkuvõte .................................................... 31 10. TULEOHUTUS ....................................................................................................... 32

10.1 Normdokumendid ............................................................................................. 32 10.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala ......................... 32 10.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted .................................................................... 33 10.4 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele ........................................... 33

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

3

10.5 Väline tulekustutusvesi..................................................................................... 33 11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ....... 34 12. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE

MAJANDUSLIKE, KULTUURILISTE, SOTSIAALSETE JA

LOODUSKESKKON-NALE AVALDUVATE MÕJUDE HINDAMINE ............ 34 13. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE ......................................................... 35 14. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,

VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE .................. 36 15. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVATE

SEADUSANDLIKE AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU ......................... 37

DETAILPLANEERINGU ILLUSTRATSIOON

KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

MENETLUSDOKUMENDID:

1. Vinni Vallavalitsuse 26.02.2026 korraldus nr 46. Piira külas Nõmme maaüksuse

detailplaneeringu koostamise algatamine;

2. Lisa Vinni Vallavalitsuse 20.10.2025 otsuse nr 74 juurde. Lähteseisukohad

detailplaneeringu koostamiseks;

3. Keskkonnaameti 28.06.2023 seisukoht nr 6-5/23/12265-2 Nõmme kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta;

4. Virumaa Teataja 15.04.2025. a kuulutus detailplaneeringu algatamise kohta;

5. AS Connecto Eesti Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT5028,

01.10.2025;

6. Telia Eesti AS 30.01.2023 tehnilised tingimused 28.09.2025 nr 39900394;

7. AS Emajõe Veevärk tehnilised tingimused nr TT-25-0017903.10.2025;

8. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 28.11.2023.a nr 462761

9. Transpordiamet 23.04. 2026.a seisukohtade väljastamine Nõmme kinnistu

detailplaneeringu koostamiseks nr 7.2-2/26/4879-2;

10. Elektrilevi OÜ 26.03.2026 kooskõlastus nr 9319357971;

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

4

JOONISED:

1. Situatsiooniskeem M 1:10 000

2. Olemasolev olukord M 1:1 000

3. Põhijoonis. Likluskorraldus M 1:500

4. Tehnovõrgud M 1:500

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

5

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS

Lääne-Virumaal Vinni vallas Piira külas Nõmme maaüksusele detailplaneeringu

koostamise aluseks on Vinni Vallavalitsuse 26. veebruar 2026 korraldus nr 46

detailplaneeringu algatamiseks.

Detailplaneeringu koostamise ülesanne on:

- planeeritavale maa-alale väikeelamute (ridaelamud), lao- ja ärimaa kruntide

moodustamine, hoonestusalade määramine;

- kruntide ehitusõiguse määramine; detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja

rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning

avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;

- ehitiste ehituslike tingimuste määramine; ehitiste arhitektuuriliste ja

kujunduslike tingimuste määramine; liikluskorralduse põhimõtete määramine;

- haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Käesoleva detailplaneeringu lahendus on kooskõlas kehtiva Vinni Vallavolikogu poolt

27.06.2024. a otsusega nr 17 kehtestatud Vinni valla üldplaneeringuga.

Planeeritava maa-ala pindala on ca 4,0 hektarit. Nõmme maaüksuse omanik on OÜ

Näpi Invest.

Detailplaneeringu koostaja on Osaühingu Projekteerimiskeskus arhitekt Alar Tiidema.

Osaühing Projekteerimiskeskus omab käesoleva detailplaneeringu autoriõigust.

Käesolev detailplaneering on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud OÜ Gem Geo 12.02.2022. a koostatud

geodeetilist alusplaani (töö nr 13353) ja Geodeesia 24 OÜ poolt 15.08.2025. a koostatud

teostusjoonist (töö nr 10533-25).

1.1 Lähteolukord

Planeeringuala asub Vinni vallas Piira küla Rakvere linna poolses osas, 21 Rakvere-

Luige tee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ristmikust ida pool. Pajusti alevik asub ca 5

kilomeetri ja Rakvere kesklinn asub planeeringualast linnulennult ca kolme kilomeetri

kaugusel.

Nõmme maaüksus on hoonestamata. Kinnistut läbib keskpinge õhuliin.

Kõlvikuliselt on kogu planeeringuala haritav maa. Maapinna reljeef on suhteliselt

tasane, ainult maanteede muldkehad on olemasolevast tasapinnast kõrgemaks ehitatud.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

6

1.2 Katastriüksuste sihtotstarbed

Nõmme maaüksuse katastritunnus on 90002:001:2432, maaüksuse pindala on 40480 m²

ning katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.

Planeeringualaga piirnevad peamiselt maatulundusmaa ja transpordimaa

kasutusotstarbega katastriüksused.

Planeeringuala piirneb ja/või selle lähiümbruses asuvad järgmised katastriüksused (vt

joonis 2 Olemasolev olukord):

Tabel 1. Planeeringualaga piirnevad katastriüksused

Katastriüksuse

nimi/aadress

Katastritunnus Katastriüksuse

sihtotstarve

Pindala

5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru

tee

90002:001:2840 100 % transpordimaa 15 931 m²

5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru

tee

90002:001:2850 100 % transpordimaa 95 828 m²

5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru

tee

90002:001:0611 100 % transpordimaa 1 613 m²

5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru

tee

90002:001:0598 100 % transpordimaa 64 m²

21 Rakvere-Luige tee 90002:001:2860 100 % transpordimaa 206 813 m²

Mõisa tn 4 90002:001:0597 100 % maatulundusmaa 18 361 m²

Tõlla tn 1 90002:001:0320 100 % elamumaa 5 218 m²

Heina 90002:001:0302 100 % maatulundusmaa 54 251 m²

Valgeküüni 90002:001:0131 100 % tootmismaa 3 204 m²

Aru tn 5 90002:001:0103 100 % maatulundusmaa 89 310 m²

Kruusiaugu 90101:001:1072 100 % maatulundusmaa 163 485 m²

Lääne 90002:001:2420 100 % maatulundusmaa 25 928 m²

Laanemetsa 90002:001:0219 100 % elamumaa 9 201 m²

Tankla 90002:001:1081 100 % ärimaa 2 506 m²

Kütuse 90002:001:0903 100 % ärimaa 5 790 m²

Tibu 90002:001:0263 100 % maatulundusmaa 10 411 m²

Kõikide katastriüksuste pindalad on käesolevas planeeringus esitatud Maa-ameti

kaardiserveri 24.09.2025. a seisuga.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

7

2. KEHTIVAD PLANEERINGUD JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

2.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+

Riigihalduse minister kehtestas 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+.

Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud

huvid. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduses sätestatud ülesanded.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ joonise “Toimepiirkonnad, ühendused ja

taristu” kohaselt asub Piira küla Rakvere linna ja hajaasustusega maa-ala vahelises

vahevööndis. Planeering (lk 38): Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt tuleb

linnapiirkondades tagada linnade ja nende lähitagamaa (eeslinnad ja satelliitasulad)

koostoimimine. Sisemise sidususe tõttu on linnapiirkondades teistsugune (sagedasem)

ühistranspordivajadus kui väljaspool seda. Teenuste, töökohtade, haridusasutuste jne

kättesaadavuses on suur osa ka avalikku ruumi siduval jalg- ja jalgrattateede

võrgustikul.

Oluline on ka jalgrattateede ühenduste rajamine/hoidmine Rakvere linna ning

siirdevööndi keskuste vahel, mis küll ei ole lahenduseks valdavale enamusele

pendelliikujatele, kuid hooajaliselt annaks võimaluse suurema paindlikkuse mitte

igapäevaste isiku- jne teiste äri- ja kultuuriteenuste tarbimiseks siirdevööndis.

Jalgrattateed on Piiral Rakvere, Tõrma, Pajusti suundadel on olemas.

Joonisel 3 “Kergliiklusteed ja puhkekohad“ on märgitud T-tähega perspektiivsed

suuremate tööandjate asukohad. Üks selliseid kohti on Piira külas ringristmiku

lähiümbrus.

Detailplaneeringu lahendus vastab Lääne-Viru maakonnaplaneeringule.

2.2 Vinni valla üldplaneering

Vinni valla üldplaneering kehtestati Vinni Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 17.

Vinni valla üldplaneeringus on planeeringuala juhtotstarbeks määratud

segahoonestusega maa-ala (ÜS). Üldplaneeringus on Piira küla tiheasustusega ala

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks.

Vinni valla üldplaneering lk 15-17:

6.8.1 Segahoonestuse maa-ala (ÜS)

Maakasutuslikult mitmekesine piirkond või tänava-äärne hoonestatav ala, kus on

põimunud erinevat tüüpi funktsioonid. Juhtotstarbe määramise eesmärk on tagada

mitmekesisemad võimalused maa-ala kasutamiseks erinevatel kasutusotstarvetel.

Edasisel ehitamise kavandamisel tuleb täpsemalt hinnata konkreetseid arengusoove ja

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

8

nende mõjusid konkreetses keskkonnas. Segahoonestuse maa-alale ei ole lubatud

püstitada negatiivseid häiringuid põhjustavaid ehitisi – alal tuleb tagada elamumaa

nõuetele vastavad võimalike häiringute (nt õhusaaste, vibratsioon jne) normtasemed.

Erandiks on müra, mille puhul tuleb müratundlikel aladel (nt elamumaa, rohealad,

ühiskondlike ehitiste maa jms) tagada III mürakategooria normtase. Müratundlikeks

aladeks ei loeta segahoonestuse maa-alale kavandatavaid äri- ja tootmismaid. Kuna

segahoonestuse maa-ala juhtotstarve võimaldab erinevat kasutust ja hooneid, siis tuleb

segahoonestuse maa-alale kavandatava tegevuse iseloomust lähtuvalt järgida vastava

juhtotstarbe täiendavaid tingimusi (nt elamu kavandamisel elamu maa-ala juhtotstarbe

tingimused).

Ehitusõiguse maksimaalsed parameetrid on esitatud üldplaneeringu tabelis 1. Sellest

tabelist nähtub, et segahoonestusega maa-alale võib rajada elamuid, ärihooneid,

tootmishooneid, laohooneid, terminalihooneid (väiksem variant sellest on tankla) ja

tehnovõrke koos nende püstitamiseks vajalike hoonete või rajatistega. Siinkohal on

loetletud ainult need maakasutuse juhtotstarbed, mida planeeritakse Nõmme

maaüksusele. Üldplaneering:

6.3 Ehitusõiguse määramisega seotud tingimused

Seni hoonestamata maaüksusele ehitusõiguse saamise eelduseks on:

▪ juurdepääs avalikule teele (pääs läbi teise maaüksuse servituudiga või on olemas

kohtu poolt määratud juurdepääs);

▪ nõuetekohane vee saamine ja reoveekäitlus immutamise võimalikkusega (juhul kui

kavandavate vee- või reoveekäitlusehitiste kitsendused ulatuvad naaberkinnistule, tuleb

nende osas sõlmida omanike vaheline notariaalne kokkulepe enne ehitustegevusele

asumist. Immutamise võimalikkus on vajalik tagada, kuna ehitamise järgselt võib

selguda, et kogumiskaevudega majandamine osutub ebamõistlikult kulukaks ja on

vajalik immutada, kuid immutamise kujasid ei ole võimalik enam tagada);

▪ üleujutusohu või liigniiskusest tulenevate ohtude puudumine (vt ptk 13);

▪ ehitussoovi õigusaktidele vastavus.

Ehitusõiguse määramisel tuleb arvestada lähipiirkonnas välja kujunenud asustus- ja

hoonestusstruktuuriga.

6.5 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Kõikide ühiskondlike ja avalikkusele avatud hoonete või rajatise puhul tuleb

detailplaneeringu ja/või ka projekteerimistingimuste väljastamisel kaaluda

arhitektuurivõistluse korraldamist. Vajadusel kaasab kohalik omavalitsus

arhitektuurivaldkonna spetsialiste.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

9

Kavandatav ja rekonstrueeritav ehitis peab mahuliselt ja arhitektuurselt (sh kõrgus,

maaüksuse täisehitus, asustusstruktuur, ehitise asend, arhitektuurilised lahendused,

värvitoonid, kasutatud materjalid jms) sobituma olemasolevasse asustusstruktuuri ja

maastikku. Siinjuures tuleb arvestada ajas muutuvaid ehitusnõudeid ja -vajadusi,

sobivus ei lähtu ainult ümbritseva kvantitatiivsetest väärtustest vaid ka

kujunduskontseptsioonist ja vajadustest.

Abihooneid ei ole lubatud kavandada põhihoonest kõrgemaks ning need ei tohi

kujuneda maaüksusel domineerivaks.

Ehitusprojekti kohalikule omavalitsusele esitamise kohustuseta ehitiste puhul antakse

kohaliku omavalitsuse spetsialisti poolt vajadusel ehitise püstitajale suuniseid, kuidas

tagada parim võimalik lahendus ning üldplaneeringus toodud üldpõhimõtete järgimine.

Tänava/tee poolsel küljel peab piire olema avaustega või läbipaistev ning sobituma

kokku naabruses olevate piiretega, sh kõrguslikult. Piirete kõrguse nõuded on esitatud

tabelis 1. Tiheasustusega aladel tuleb piirde/heki olemasolul ristmiku

nähtavuskolmnurgas (EVS Linnatänavad) tagada ohutu nähtavus valides vastav kõrgus

või piisav läbipaistvus.

6.6 Tehnosüsteemide ja -võrkudega seotud tingimused

Sademeveekäitlus tuleb lahendada maaüksuse siseselt või naabermaaüksuste kaudu

eesvooluni tagades eesvoolu, vajalike rajatiste ning nende aluse maa osas õiguslikud

kokkulepped (piiratud asjaõiguse seadmine).

Vee võtmise ja heitvee immutamise rajatistest tulenevad kujad peavad mahtuma

maaüksuse piiridesse või tuleb teiste maaüksuste osas seada kujaga hõlmatava ala

ulatuses õiguslik alus (kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõigus).

3. KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS

Piira külas asuvad äri- ja tootmishooned on varem ehitatud kas Rakvere linna piirile ja /

või suuremate teede äärde. Elamud paiknevad Rakvere linna lähiümbruses peamiselt

grupiti, linnast kaugemal hajusalt.

Tegemist on kiiresti areneva piirkonnaga. Planeeringualast põhja poole, Mõisa tn 4

kinnistule ehitas OÜ Agriland aastatel 2023-2025 äri- ja teenindushoone, kus müüakse

ja hooldatakse põllumajandustehnikat.

Planeeringuala kontaktvööndis detailplaneeringuid koostatud ei ole.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

10

4. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISE LAHENDUS

4.1 Planeeringu lahenduse idee ja avaliku huvi analüüs

Planeerija lähtub planeeringulahenduse koostamisel kehtivast seadusandlusest, kinnistu

omaniku soovidest ja vajadustest ning planeeringu vastavusest kohaliku omavalitsuse

nõudmistele.

Piira on küla on linnalähedane tiheasustusega ala, kus on soodsad eeldused äri, laonduse

ja tootmise edendamiseks. Lähiümbruses on olemas piisavat huvilisi, kes sooviksid osta

äri või tootmise jaoks maad, et arendada oma äri.

Ehituslikust seisukohast on mõistlik planeerida suuremat maa-ala, mis arvestab

piirkonna ettevõtjate vajaduste ja võimekusega. Arendaja plaanib kaks kinnistut jätta

elamumaaks, et kaugemalt tööle käijatele oleks mõnel ettevõtjal võimalik soovi korral

välja ehitada elamispinnad. Maa-alale on planeeritud teed ja tehnovõrgud. Hoonete

juurde ja tänavatele on planeeritud nõuetele vastavad parklad ja kõnniteedning

piirkonda sobiv haljastus. Planeeringuala korrastatakse. Maa-ala heakorrastamine ja

taristu väljaehitamine tõstab piirkonna turvalisust ning parandab piirkonna

väljanägemist.

Uue äri ja tootmise jaoks arendatava maa-ala lisandumine sellesse piirkonda võimaldab

suurendada teenuste hulka, tööhõivet ja populariseerida piirkonda lähiasulate elanike

hulgas.

Planeeringu joonistel näidatud hoonete asukohad, haljastuse, tehnovõrkude, liikluse,

piirete, parkimise ja jäätmekogumise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse

ehitusprojekti(de)ga.

Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas piirkonna arengusuundadega ning kehtivas

Vinni valla üldplaneeringus ja maakonnaplaneeringus seatud eesmärkidega.

4.2 Kruntide moodustamine ja krundi kasutamise sihtotstarve

Planeeringualale on kavandatud 2 majutushoonet (nr 20 ja 21), 12 ärimaa

kasutusotstarbega krunti (nr 3-6 ja 11-18), 3 krunti tehnovõrkude jaoks (nr 7,19 ja 22), 3

tootmis- ja ärimaa kasutusotstarbega krunti (nr 8-10) ning kaks transpordimaa

kasutusotstarbega krunti (nr 1 ja 2). Koostatud detailplaneering teeb ettepaneku

maaüksuse jagamiseks 22-ks krundiks ning määrata kruntidele maakasutuse

sihtotstarbed:

Pos 1 pindala on 2442 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100% tee ja

tänava maa-ala ja katastris 100% transpordimaa.

Pos 2 pindala on 5129 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100% tee ja

tänava maa-ala ja katastris 100% transpordimaa.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

11

Pos 3 pindala on 1979 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ning 50% tankla- ja teenindushoone maa,

katastris 100% ärimaa.

Pos 4 pindala on 1981 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 5 pindala on 1981 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 6 pindala on 2834 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 7 pindala on 197 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100% tee ja

tänava maa-ala, katastris 100% transpordimaa.

Pos 8 pindala on 2463 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% laohoone maa, katastris 50%

ärimaa ja 50% tootmismaa.

Pos 9 pindala on 2410 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% laohoone maa, katastris 50%

ärimaa ja 50% tootmismaa.

Pos 10 pindala on 2743 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% laohoone maa, katastris 50%

ärimaa ja 50% tootmismaa.

Pos 11 pindala on 1544 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 12 pindala on 1544 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 13 pindala on 1400 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 14 pindala on 1400 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 15 pindala on 1725 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 16 pindala on 1080 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa, katastris 100% ärimaa.

Pos 17 pindala on 1015 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa, katastris 100% ärimaa.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

12

Pos 18 pindala on 1005 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa, katastris 100% ärimaa.

Pos 19 pindala on 31 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100% vee

tootmise ja jaotamise ehitise maa ja katastris 100% tootmismaa.

Pos 20 pindala on 2400 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% majutushoone maa, katastris

100% ärimaa.

Pos 21 pindala on 1487 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% majutushoone maa, katastris

100% ärimaa.

Pos 22 pindala on 1690 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

haljasala maa ja 50% kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitamise maa, katastris 50%

maatulundusmaa ja 50% tootmismaa.

Detailplaneeringu kehtestamine koos kinnistu jagamisega kruntideks annab võimaluse

ehitada planeeritud ehitisi ning võimaluse kruntide majandamiseks vastavalt omanike

soovidele.

4.3 Ehitusõigus

4.3.1 Üldised nõuded

Joonisel “Põhijoonis. Liikluskorraldus” on näidatud planeeritav hoonestusala ning

hoonete soovituslikud asukohad. Hoonestusalad paiknevad minimaalselt nelja meetri

kaugusel kruntide piiridest.

Planeeringuala on jagatud kaheks etapiks. Enne esimese etapi elluviimist tuleb valmis

ehitada riigitee 21 Rakvere-Luige tee laiendus koos bussipeatuste ja ohutussaarega ning

I etappi kuuluv Pos 1-le planeeritud sõidutee koos kõnnitee ja tehnovõrkudega. Seejärel

antakse ehitusload projekteeritud ehitistele. Esimeses etapis on lubatud ehitada ja

kasutada lokaalset puurkaevu ja omapuhastit. II-s etapis ehitatakse välja liitumine

ühisvoolse vee- ja kanalisatsioonitrassiga ning vajadusel elektrivõrgu laiendus. Pärast

seda antakse välja ehitusload II etapis projekteeritud ehitistele.

Ehitatav hoonestus peab sobituma piirkonda, ilmestama tänavapilti ja andma edasi

kaasaegse arhitektuuri võimalusi ning visioone. Tegemist on ettevõtluseks soodsa ja

toimiva piirkonnaga.

Kruntidele planeeriti ehitised koos nende teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ja

platsidega. Hoonestusalade määramisel lähtuti sellest, et detailplaneering on

territooriumi lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse alus, ning maa on piiratud

resurss, mille planeerimisega tuleb säästlikult ümber käia. Kruntide maakasutus,

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

13

ehitusõigus, põhilised arhitektuurinõuded ja piirangud on toodud joonisel nr 3

“Põhijoonis. Liikluskorraldus“ kujutatud tabelis.

Vinni valla üldplaneeringu tabel 1 kohaselt on suurim lubatud ehitisealune pind

planeeritaval ärimaal kuni 30% ja tootmismaal kuni 60%. Nõmme maaüksuse

detailplaneeringus on ehitisealune pind 25-30%, tootmismaal 26-33%. Suurim lubatud

hoone kõrgus on kuni 12 meetrit, mis on täidetud. Hooned projekteerida minimaalselt

TP3 klassi nõuetele vastavad. Hooned projekteerida seaduses ettenähtud varjendite või

varjumiskohtadega.

Uusi hooneid võib ehitada riigiteede 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ja 21 Rakvere-Luige

tee katenditest minimaalselt 30 meetri kaugusele väljaspoole teekaitsevööndit.

Kruntidele ehitatavates hoonetes tuleb võtta kasutusele abinõud normmürataseme

tagamiseks, sest need projekteeritakse riigiteede lähedale. Hoonete projekteerimisel ja

ehitamisel tuleb kasutada müra summutavaid ehitusmaterjale, minimaalselt

kolmekordseid pakettaknaid jne. Riigimaantee omanik (Transpordiamet) ei võta endale

kohustusi rakendada meetmeid planeeringuga kavandatud hoonetele riigiteede liiklusest

tulenevate häiringute (müra, õhusaaste, vibratsioon) mõju leevendamiseks. Kõik

vastavate meetmetega seotud kulud kannab arendaja.

Hoonete välisviimistluses on valikuvariantideks puit-, klaas-, metall- või kivimaterjalid.

Tähtis on hoonete funktsionaalsus, sobivus miljöösse ning nende kasutusmugavus ja

ohutus. Hooned projekteerida kasutajate jaoks optimaalsete pindaladega ja lihtsate

vormidega. Suuremate hoonemahtude puhul on soovitatav fassaade liigendada.

Hoonete välisviimistlused ja selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt

hooldatavad, praktilised, vastupidavad ning sobituma Piira külla. Hoonete

värvilahendused määrata ehitusprojektides.

Hoonetele A-energiaklassi saavutamise soovi korral tuleb kasutada päikesepaneele.

Päikesepaneelid on soovitatav paigaldada integreerituna katusekattesse või maapinnale.

Tuulikute paigaldamine kinnistutele ei ole lubatud.

Kaasaegsed ehitised on energiasäästlikud, kasutajasõbralikud, varustatud kaasegsete

tehnosüsteemidega, tuleohutud ning turvalised. Ehitiste projekteerimisel arvestada

tervise- ja hügieeninõuetega. Ehitised peavad vastama kinnistu kasutusotstarbele ning

hoonete kasutamisele seatavatele nõuetele. Ehitisealuse pinna hulka ei arvestata teede,

platside jt. rajatiste alust pinda.

Ehitamise üldisemad reeglid on määratletud Vinni valla üldplaneeringus (seletuskiri

punkt 2.2).

Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka väljaspoole

hoonestusalasid. Rajatiste (nt teed ja platsid, tehnovõrgud) ehitisealune pind kruntidel ei

ole piiratud.

Kitsendusi põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest lähtudes võib

uusi hooneid ehitada maa-alustest tehnovõrkudest kaugemale kui 1 meeter, vee- ja

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

14

kanalisatsioonitrassidest kaugemale kui 2 meetrit. Teed, platsid ja haljastus on

hoonestust siduvateks elementideks.

Maa-aluste korruste ehitamine kõikidele hoonetele võib osutada vajalikuks seoses

uuenevate seadusest tulenevate nõuetega uusarendustele. Sel juhul lähtutakse hoone

sügavuse projekteerimisel kehtivast seadusandlusest (varjumiskohad, varjendid jne).

Kruntidele on planeeritud peamiselt äri- ja laohooned, kus tegevus toimub üldiselt

päevasel ajal. Hoonestus on planeeritud riigiteedest võimalikult kaugele, sealhulgas

teekaitsevööndist väljapoole. Riigiteede poole on kruntidel planeeritud parklad ja

kõrghaljastus. Majutushooned on planeeritud riigiteedest võimalikult kaugele, et oleks

tagatud võimalikult head tingimused nende kasutajatele. Krunt nr 22 moodustab

täiendava puhverala riigitee ja peamiselt töötajatele mõeldud majutushoonete vahel.

Planeeritavatele kruntidele ja eriti riigiteega piirnevatele kruntidele nr 3-6 ja 8-10

ehitamisel on soovitatav võimaliku maantee negatiivse mõju leevendamiseks kasutada

tugevdatud heliisolatsiooniga ehituskonstruktsioone ning muid efektiivseid müra

pärssivaid lahendusi.

Huvitatud isik peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude

võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu

koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed “Rahvatervise

seaduse” alusel vastu võetud Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 esitatud

normmürataseme tagamiseks. Riigitee häiringutest põhjustatud olemasolevast ja

perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega tuleb arvestada ja neid hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.12.2016 a määrusele nr 32 ja tagada vajadusel

leevendavad meetodid lähtudes keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 lisas 1

toodud müra normtasemele.

Tee omanik teavitas arendajat tehnilistes tingimustes maanteeliiklusest põhjustatud

häiringutest ning ei võta endale kohustust rakendada leevendusmeetmeid olukorra

leevendamiseks või vähendada olemasoleva maantee liiklusest tulenevaid, inimestele

ohtlikke mõjusid planeeritaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab

Huvitatud isik.

Ehitustehnikaga pole lubatud manööverdada tee maa-alal (teel ja muldkeha nõlval).

Ehitustegevus planeeringualal tuleb korraldada mööda planeeringuala siseseid teid.

Riigiteega ristuvad tehnovõrgud (nt sidetrass) tuleb rajada kinnisel meetodil.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi

riigitee kaitsevööndis (näiteks parkla), tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku

saamiseks. Tee-ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik.

Ehitatavad hooned tuleb vajadusel sektsioneerida eraldi tuletõkkesektsioonideks (vt

siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ §12).

Ehitusprojektid tuleb koostada kooskõlas seadusandluse ja hea ehitustavaga ning

arvestades tellija vajadusi. Tehnovõrgud (kanalisatsioonirajatis, veetrass, puurkaev,

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

15

side- ja elektrikaablid), välisvalgustus ning haljastus rajatakse maa-alale krundi omanike

või vastava teenuse osutaja poolt seaduslikul alusel. Ehitusprojektid koostada

Ehitusseadustiku alusel ja kooskõlastada Vinni vallavalitsusega.

Planeeringuala illustreeriv joonis asub detailplaneeringu toimikus.

4.3.2 Kruntide ehitusõigused

Krundid nr 1 ja 2

Kruntidele nr 1 ja 2 on planeeritud teed ja tehnovõrgud. Ehitusõigust nendele kruntidele

ei määrata.

Krunt nr 3

Krundile võib ehitada ühe kuni kolmekorruselise ärihoone ja 3 ühekorruselist

abihoonet. Tanklahoone liigitub ehituslike parameetrite poolest abihoonete hulka.

Ärihoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 12,0 meetrit. Abihoone kõrgus maapinnast

võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 580 m² ja krundi täisehitus võib olla

kuni 30%.

- Maksimaalne suletud brutopind on lubatud kokku kuni 1650 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krunt nr 4

Krundile võib ehitada ühe kuni kolmekorruselise ärihoone ja ühe ühekorruselise

abihoone. Ärihoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 12,0 meetrit. Abihoone kõrgus

maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 580 m² ja krundi täisehitus võib olla

kuni 29%.

- Maksimaalne suletud brutopind on lubatud kokku kuni 1650 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krundid nr 5 ja 6

Igale krundile võib ehitada ühe kuni kolmekorruselise ärihoone ja ühe ühekorruselise

abihoone. Ärihoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 12,0 meetrit. Abihoone kõrgus

maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

16

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind krundil nr 5 on 500 m² ja krundil nr 6 on

700 m².

- Kruntide täisehitus võib olla kuni 25%.

- Maksimaalne suletud brutopind on krundil nr 5 kuni 1000 m² ja krundil nr 6 on max

suletud brutopind kuni 1350 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krunt nr 7

Krundile võib ehitada tehnovõrke ja ühe ühekorruselise tehnovõrke teenindava ehitise

(nt reovee ülepumpla). Ehitise kõrgus maapinnast võib olla kuni 3,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 20 m² ja krundi täisehitus võib olla kuni

10%.

- Maksimaalne suletud brutopind on lubatud kokku kuni 20 m².

- Ehitise katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krundid nr 8, 9 ja 10

Igale krundile võib ehitada ühe kuni kahekorruselise äri- või laohoone ja ühe

ühekorruselise abihoone. Peahoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 12,0 meetrit.

Abihoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind kruntidel nr 8 ja 9 on 800 m² ja krundil nr

10 on 700 m².

- Kruntide täisehitus võib olla krundil nr 8 kuni 32%, krundil nr 9 kuni 33% ja

krundil nr 10 kuni 26%.

- Maksimaalne lubatud suletud brutopind on kruntidel nr 8 ja 9 kuni 1600 m² ja

krundil nr 10 on max suletud brutopind kuni 1100 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krundid nr 11, 12, 13, 14 ja 15

Igale krundile võib ehitada ühe kuni kahekorruselise ärihoone ja ühe ühekorruselise

abihoone. Peahoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 12,0 meetrit. Abihoone kõrgus

maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind kruntidel nr 11 ja 12 on 450 m², krundil nr

13 420 m², krundil nr 14 400 m² ja krundil nr 15 on 500 m².

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

17

- Kruntide täisehitus võib olla kruntidel nr 11, 12, 14 ja 15 olla kuni 29% ja krundil

nr 13 kuni 30%.

- Maksimaalne lubatud suletud brutopind on krundil nr 11 kuni 550 m², krundil nr 12

kuni 900 m², krundil nr 13 kuni 650 m², krundil nr 14 kuni 800 m² ja krundil nr 15

on max suletud brutopind kuni 1000 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krundid nr 16, 17 ja 18

Igale krundile võib ehitada ühe kuni kahekorruselise ärihoone ja ühe ühekorruselise

abihoone. Peahoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 9,0 meetrit. Abihoone kõrgus

maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind krundil nr 16 on 320 m² ning kruntidel nr

17 ja 18 on 300 m².

- Kruntide täisehitus kruntidel nr 11, 12, 14 ja 15 kuni 29% ja krundil nr 13 kuni

30%.

- Maksimaalne lubatud suletud brutopind on kruntidel nr 16, 17 ja 18 kuni 500 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krunt nr 19

Krundile võib ehitada ühe ühekorruselise tehnovõrke teenindava ehitise. Ehitise kõrgus

maapinnast võib olla kuni 3,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 10 m² ja krundi täisehitus võib olla kuni

32%.

- Maksimaalne suletud brutopind on lubatud kokku kuni 10 m².

- Ehitise katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krundid nr 20 ja 21

Igale krundile võib ehitada ühe keldrikorrusega ja kuni kahekorruselise majutushoone.

Krundile nr 20 võib ehitada kuni kolm ja krundile nr 21 kuni kaks hoonet. Abihooned

võivad olla ühekorruselised. Majutushoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 9,0

meetrit. Abihoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind krundil nr 20 on 720 m² ning krundil nr 21

445 m².

- Kruntide täisehitus kruntidel nr 20 ja 21 on kuni 30%.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

18

- Maksimaalne lubatud suletud brutopind krundil nr 20 on 1440 m² ja krundil nr 21

kuni 600 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krunt nr 22

Krundile võib ehitada kaks ühekorruselist ehitise. Ehitise kõrgus maapinnast võib olla

kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 100 m² ja krundi täisehitus võib olla

kuni 6%.

- Maksimaalne suletud brutopind on lubatud kokku kuni 100 m².

- Ehitise katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

4.4 Piirded

Krundid võib ümbritseda kuni 1,5 meetrit kõrgete läbipaistvate piiretega. Piirded

projekteeritakse ja rajatakse kruntidele koos hoonetega. Piirded ei tohi jääda krundi nr 1

ja riigitee ristumiskoha nähtavuskolmnurka. Piirete ehitusmaterjalina kasutada puitu

ja/või metalli (nt keevispaneelid). Piirded võib rajada ööseks suletavana. Piirde rajamine

ei tohi raskendada päästetehnika juurdepääsu krundile, takistada talvel lumekoristustöid

või piirata liiklejate nähtavust. Hekkpiirdeid võib rajada väljaspoole riigitee

külgnähtavusala või selle piirile (20 m riigitee katte servast).

4.5 Insolatsioon ja müra

Insolatsioon ja müra lahendada vastavalt seadusandluses toodud nõuetele.

Hoonete projekteerimisel järgida, et hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad,

kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigaldamisel arvestataks naaberhoonete

paiknemisega. Tehnoseadmete ning ehitustegevusega kaasnev müra ei ületaks

keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid, samuti

peab see vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu-

ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid"). Hoonete projekteerimisel lähtuda ka standardist EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et

ruumides ja territooriumil tagatakse head akustilised tingimused vastavalt nende

kasutusotstarbele.

Kuna detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus ja hoonestusalad, siis

insolatsiooniarvutused tehakse vajadusel koos hoonete ehitusprojektidega. Hoonete

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

19

projekteerimisel lähtuda standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 “Päevavalgus

hoonetes“.

5. TEHNOVÕRGUD

Planeeringualal paiknevad elektri keskpinge õhuliin ja madalpinge õhuliinid. Lähim

ühisveevärgi vee- ja kanalisatsioonitoru paiknevad põhja pool C.T. von Neffi tn 2

katastriüksusel (katastritunnus 90002:001:2540).

Uute tehnovõrkude lahendused on näidatud detailplaneeringu joonisel nr 4

„Tehnovõrgud“. Planeeringu joonistel näidatud tehnovõrkude lahendus on indikatiivne,

see tähendab põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimisstaadiumis.

Riigitee maa või kaitsevööndiga seotud tehnovõrkude täpsed asukohad (EhS § 99 lg 3 p

5 tähenduses) võib detailplaneeringus määrata üksnes juhul, kui lahendus on koostatud

pädeva spetsialisti poolt ning selle tehnilist teostatavust on hinnatud koostöös

Transpordiametiga. Muul juhul peab Transpordiamet vajalikuks, et planeeringu

seletuskirjas käsitletakse tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramist

indikatiivsena ning tehnovõrkude asukohad täpsustatakse planeeringule järgnevas

projekteerimise etapis vastavate projekteerimistingimuste alusel. Riigitee alusele

maaüksusele tehnovõrkude kavandamisel tuleb nende projekteerimiseks taotleda

nõuded Transpordiametilt ([email protected]).

5.1 Üldised nõuded tehnovõrkude rajamisel

Enne ehitustööde algust märkida maha olemasolevad kaablitrassid, tähistada eeldatavad

kaevetööde asukohad, paigaldada hoiatavad märgid, vajadusel korraldada ümber liiklus

kaevetööde ajal. Ristumisel teiste maa-aluste tehnovõrkudega tuleb kohale kutsuda

trassiomaniku esindaja. Ristumisel maa-aluste kommunikatsioonidega tuleb kindlaks

määrata nende sügavus pinnases ja vastavalt lubatud kõrgusgabariidile (mitte vähem kui

25 cm) otsustada rajatavate trassidega olemasolevatest tehnovõrkudest pealt või altpoolt

läbimineku kasuks. Vajadusel toestada olemasolevad kaablid ja torud kaevetööde ajaks.

Olemasolevaid kaableid ja/või torusid ei tohi kaeviku tagasitäitmise ajal mehhaaniliselt

muljuda või venitada. Kaevamistööde käigus selgunud maa-aluste tehnovõrkude teisiti

paiknemisel teavitada sellest konkreetse trassi omanikku või selle haldajat.

Kaevamistööd kommunikatsioonide kaitsevööndites teostada käsitsi.

Uute hoonete liitumised tehnosüsteemidega kavandatakse planeerintud tänavamaa

kruntidelt Pos 1 ja Pos 2. Maantee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru teega ristuvad tehnovõrgud

ehitada kinnisel meetodil.

Kõik planeeringualale rajatavad tehnovõrgud peavad vastama keskkonnanõuetele.

Tehnovõrkude väljaehitamine või ümberehitamine planeeringualal toimub arendaja

kulul. Detailplaneeringuala liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tuleb taodelda

liitumistingimused Aktsiaseltsilt Emajõe veevärk. Tehnovõrkude projekteerimiseks ja

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

20

ehitamiseks väljastatakse lähtetingimused tehnovõrkude valdajate poolt. Enne

kasutuslubade taotlemist ehitistele peavad tehnovõrgud olema välja ehitatud.

5.2 Sidevarustus

Planeeringualale rajatavatele hoonetele on võimalik ehitada sidevarustus välja Telia

Eesti AS poolt 29.09.2025 a väljastatud tehniliste tingimuste nr 39900394 alusel

sidekanalisatsiooni baasil algusega sidekaevust nr RK3-133. Nimetatud sidekaev asub

planeeringualast ca 300 m põhja pool.

ELASA väljastas elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT5028

01.10.2025. aastal. Lähim sidekaev 041K31 asub Vilgu tee ristmiku lähedal ca 2,9 km

kaugusel planeeringualast.

Kuna mõlema seideteenuse pakkuja poolt pakutud liitumispunktid asuvad kaugel ja

kõik liinirajatiste ehitamise, kaitsmise ja ümberkandmise tööd tuleb teostada tellija

vahenditega, siis lahendatakse side mobiilside baasil.

Sidevõrgu omanike ja haldajate poolt väljastatud tehnilised tingimused on

detailplaneeringu lahutamatu osa.

5.3 Elektrivarustus

Elektrilevi OÜ väljastas 28.11.2023 detailplaneeringu koostamiseks tehnilised

tingimused nr 462761. Detailplaneeringu ala liitumine elektrivõrguga on võimalik

alajaamast Piira tankla alajaamast.

Planeeringuala on jagatud kaheks ehitusetapiks:

I etapis ehitatakse krundile nr 2 alajaam toitega Piira tankla alajaamast. Pos 1 ja

osaliselt Pos 2, Pos 12, Pos 14, Pos 15-22 lahendatakse toide planeeritavast alajaamast

0,4kV maakaabelliinidega.

II ehitusetapis ehitatakse välja ülejäänud kruntide jaoks teed ja tehnovõrgud. II etapis

ehitatakse välja ringtoide alajaamani nr 110 Vet. Keskus. Tänavamaale paigaldatakse

jaotuskilbid ning ühe-, kahe- või kolmekohalised liitumiskilbid.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Elektrilevi OÜ töötajatele tuleb tagada juurdepääs elektrikilpidele. Elektrilevi OÜ

tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana. Planeeritavate tänavate äärde

nähakse ette perspektiivsete 10 kV ja 0,4 kV maakaablite koridorid. Elektrikaablite

planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi

kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrikaablite margid

täpsustatakse tööprojektis. Välised elektriühendused ehitatakse vajadusel ümber

maakaablitega. Olemasoleva elektrivõrgu väljaehitamine ja/või ümberehitamine toimub

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

21

kliendi kulul. Ümberehituseks tuleb esitada Elektrilevi Osaühingule kirjalik taotlus.

Elektrivõrgu ümberehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Hoonete katustele võib rajada päikesepaneelidest koosnevaid energiatootmise üksusi.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada

Elektrilevi Osaühingule liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi Osaühingule esitada moodustatud

kinnistute aadressid.

5.4 Vee- ja kanalisatsioonivarustus

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kinni pidada

järgmistest õigusaktidest:

1. Veeseadus;

2. EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon;

3. RIL77-1990. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

4. EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;

5. Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035;

6. teised kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud määrused ja muud seadusaktid.

Vinni valla üldplaneeringu p 10.6.: Üldplaneeringu lahendus tugineb Vinni valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale (ÜVKA), mis on koostatud

perioodile 2019-2031. Võrkude võimalikud rekonstrueerimise ja laiendamise ulatused

määratakse valla ÜVKA-ga, milles on detailsemale analüüsile tuginedes võimalik teha

operatiivsemaid otsuseid. Üldplaneering annab pikemaajalisi üldiseid suuniseid taristu

arendamisel.

Üldplaneering ei määra uute võrkude ja rajatiste asukohti, kuna nende vajadust on ajas

vaja kiiremini ja detailsema analüüsiga ümber hinnata, kui seda võimaldab

üldplaneering. Tiheasustusega aladel ja reoveekogumisaladel uute arenduste

kavandamisel tuleb rajada ühisvõrk, mis tuleb arendaja poolt rajada üldjuhul enne

hoonete ehitamist.

Vinni valla üldplaneeringu p 10.6.1 „Veevärk“ kohaselt ei asu Piira külas asuv Nõmme

kinnistu ÜVKA reoveekogumisalal (ei ole nimetatud asulate loendis, kes asuvad) ega

tiheasustusalal. Võrguga liitumise kohta teeb põhjendatud juhtudel kaalutlusotsuse

kohalik omavalitsus. Võrguga liitumise, võrgust eraldumise tingimused ja erisused

(millistel juhtudel ei ole võrguga liitumine kohustuslik) kinnitatakse valla õigusaktiga.

Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035 näeb

ette, et Nõmme kinnistu piirini on tuleb vee-ettevõtjal ehitada liitumistasudest

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud:

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

22

ÜVKA kavast lähtudes ehitab vee-ettevõtja vee- ja kanalisatsioonitrassid kuni Nõmme

kinnistu piirini. Nõmme kinnistu piirile paigaldatakse veetarbimise mõõtmiseks

torustikule veemõõdukaev, mis jääb ühisveevärgiga liitumise punktiks. Sealt edasi

toimub vee-ja kanalisatsioonitorustike ehitamine planeeringualale kahes ehitusetapis (vt

joonis 4 Tehnovõrgud): paigaldatakse iga krundi torustikule veemõõdukaev.

I ehitusetapis ehitatakse Positsioonile nr 19 puurkaev ja Positsioonile nr 22

omapuhasti (kuni 49 inimekvivalenti). Pos 2, Pos 12, Pos 14, Pos 15-22 veevarustus ja

kanalisatsioon lahendatakse kuni II ehitusetapini lokaalsete rajatiste baasil. Kruntide

liitumispunktid veevarustuse ja kanalisatsiooni jaoks ehitada tänavamaale 0,3 - 1 meetri

kaugusele kinnistu piirist.

II ehitusetapis ehitatakse teed, tehnovõrgud ja tehnovõrkude (sh veevarustuse ja

kanalisatsiooni jaoks) liitumispunktid ülejäänud kruntide jaoks. Vee- ja

kanalisatsioonitorustikud ehitada algusega ca 164 meetrit põhja pool Mõisa tn 2 kinnistu

sissesõidu juures paiknevatest torustikest mööda riigitee 21 Rakvere-Luige tee haljasala

võimalikult kinnistu piiri lähedalt. II ehitusetapis liita kõik krundid ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga. Omapuhasti likvideerida või ehitada samale krundile reoveepumpla.

Veetorustik on planeeritud ehitada kuni Heina (katastritunnus 90002:001:0302)

kinnistuni.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

23

Puurkaevu projekteerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015. a määrusest nr

43 “Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja

konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu

või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise

ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa

ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus-

või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse

kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise

vormid”.

Puurkaevu täpne asukoht määratakse projektiga. Puurkaev tuleb rajada nii, et see ei

avaldaks negatiivset mõju maakasutusele ega veeökosüsteemidele.

Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019. a määruse nr 61 “Joogivee

kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise

nõuded” kõikidele nõuetele, sealhulgas ka radioloogiliste näitajate osas.

Puurkaevu ehitamiseks tuleb koostada ehitusprojekt ning taotleda ehitusluba. Enne

üksikelamule kasutusloa taotlemist peab puurkaev olema valmis ehitatud ning

kasutusluba taotletud.

Lähim olemasolev puurkaev asub Valgeküüni kinnistul, puurkaevul on hooldusala

raadiusega 10 m puurkaevust ja reovee immutamise keeluala 50 m puurkaevu

hooldusalast.

Reoveed kogutakse võimalusel planeeringualalt kokku isevoolselt.

Ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustike täpsed tehnilised lahendused ning paiknemine

antakse projekteerimise etapis.

AS Emajõe Veevärk ei kooskõlasta käesolevat detailplaneeringu lahendust, kus arendaja

projekteerib ja ehitab ise vee- ja kanalisatsioonirajatised ega ole tulevikus nõus üle

võtma arendaja poolt ehitatud torustikke. Kuna planeeringusisesesd rajatised jäävad

arendaja omandusse, siis paigaldatakse Nõmme kinnistu piirile veearvestiga

veemõõdukaev (vt joonis 4 Tehnovõrgud).

Liitumis- ja tarbimisleping tehakse ühe (Nõmme) kinnistu kohta, detailplaneeringuga

moodustatavad krundid peavad moodustama ühistu vm juriidilise isiku või valima

esindaja, kellega Emajõe Veevärk sõlmib lepingu liitumiseks ühisveevärgi ja

kanalisatsiooniga. Moodustatavad kinnistud ei saa eraldi kinnistute kaupa sõlmida

veevärgiga liitumislepinguid. Samad tingimused kehtivad ka liitumisel

reoveekanalisatsiooniga.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

24

5.5 Sajuvete kanalisatsioon

1. Igal krundil tekkivad sajuveed tuleb hajutada või immutada krundi piires. Keelatud

on juhtida sademevett naaberkruntide suunas või maanteedele. Katendiga aladelt

peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle.;

2. sajuvee- ja kanalisatsioonitorustikud tuleb välja ehitada lahkvoolsetena. Sademe- ja

drenaaživee juhtimine reoveekanalisatioonitorustikku on keelatud;

3. katustele langevad sajuveed tuleb kokku koguda ja immutada või kasutada ära

kastmiseks, tualettides jne;

4. parklatest kogutavad sademeed juhtida läbi liiva- ja õlipüüduri. Katendiga aladelt

peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle. Sademevee juhtimine

(imbumine) ühiskanalisatsiooni peab olema välistatud. Sademevee juhtimine

naaberkinnistutele on keelatud. Sajuvee juhtimise lahendus täpsustada

ehitusprojektiga.

5.6 AS Emajõe Veevärk üldised tingimused

AS Emajõe Veevärk üldised tingimused:

1. kruntidel tekkivate sademevete ärajuhtimine ja puhastamine lahendada vastavalt

standarditele ja kehtivale seadusandlusele;

2. kõikidele planeeritud ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatistele seadmetele seada vee-

ettevõtja, kelleks on AS Emajõe Veevärk, kasuks isikliku kasutusõiguse lepingud;

3. vee- ja kanalisatsioonirajatised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et haljastus, teised

ehitised jne ei rikuks nende seisukorda või ei takistaks tehnovõrkude hooldust. Vee-

ja kanalisatsiooniehitistele tagada nõuetekohased (standardile vastavad) kujad teistest

ehitistest, haljastusest jne;

4. Torustike planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel arvestada kõikide antud

piirkonda jäävate varem koostatud ja koostamisel olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektidega;

5. Planeeringuala liitmisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga lähtutakse ÜVKA kavast,

Vinni valla üldplaneeringust ja teistest kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud

õigusaktidest, kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise ja

kasutamise eeskirjast ning Konkurentisameti poolt kooskõlastatud liitumistasude

arvutamise metoodikast.

5.7 Soojavarustus

Ehitiste küttesüsteemid rajatakse keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutades elektri,

alternatiivsete energiaallikate või lokaalsete kütteseadmete baasil. Kütteallikad valitakse

ehitiste projekteerimise käigus. Lõplikud lahendused antakse ehitusprojektides.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

25

5.8 Tervisekaitse

Uued hooned projekteerida ja ehitada lähtudes kehtivast seadusandlusest.

Planeeringualal paiknevate hoonete valgustus peab olema hästi lahendatud ning

peasissepääsud kaetud varikatustega. Turvalisuse tagamiseks kasutada vajadusel

karastatud või armeeritud klaase, mis ei tekita purunemisel ohtlikke kilde. Avaliku

kasutusega hoonesse tagada sissepääs ka ratastooli kasutavatele inimestele.

5.9 Radooniohu vähendamine

Planeeringuala asub Eesti Geoloogiateenistuse koostatud radooniriski kaardi kohaselt

keskmise radooniriskiga alal (30 - 100 kBq/m²). Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel

tuleb sellega arvestada ning kasutusele võtta ehituslikke passiivseid või aktiivseid

meetmeid radooniohu vähendamiseks.

Joonis 1. Väljavõte Eesti Geoloogiateenistuse radooniriski kaardist

(https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc87

5375e; andmed 2023. aasta seisuga)

Passiivmeetmete hulka kuuluvad:

▪ radoonitõkketarindid;

▪ õhulekete vähendamine tarindite ja liitekohtade ning tarinditest läbiviikude õhulekke

vähendamise abil;

▪ pinnasesisene torustik võimaldamaks radooni difusiooni läbi torustiku pinnasest

välisõhku.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

26

Aktiivmeetmed on:

▪ õhurõhkude reguleerimine ning pinnase ventileerimisega seotud võtted.

Võimaluse korral tuleb alati eelistada passiivmeetmeid, kuna nende toimimiseks ei ole

vaja pidevalt energiat kulutada ja need töötavad ka ilma inimesepoolse sekkumiseta.

Uute hoonete juures on lihtsam kasutada passiivseid meetmeid, kuna need hõlmavad

peamiselt pinnasega kontaktis olevate alustarindite lahendusi. Kui pinnases on kõrge

radoonitase, ei pruugi piisata passiivsete meetmete rakendamisest, et tagada

viitetasemest madalam radoonitase hoones. Sel juhul tuleb rakendada ka aktiivseid

radoonieemalduse meetmeid.

6. LIIKLUSKORRALDUS

Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult

kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus.

Transpordiamet väljastas 23.04.2026 kirja nr 7.2-2/26/4879-2 “Seisukohtade

väljastamine Nõmme kinnistu detailplaneeringu koostamiseks”. Nimetatud seisukohad,

kehtivad seadused (näiteks ehitusseadustik, planeerimisseadus), kliimaministri

17.11.2023 määrus nr 71 “Tee projekteerimise normid” ja selle lisad on

detailplaneeringu lahutamatu osa. Projekteerija Villu Vapper koostas Transpordiameti

seisukohtadest lähtudes joonise nr 5 Nõmme planeeringu riigimaantee liikluskorralduse

eskiislahendus.

Riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2489

sõidukit ööpäevas ja nr 21 Rakvere-Luige tee keskmine ööpäevane liiklussagedus on

3882 sõidukit ööpäevas. Mõlemad maanteed on kahesuunalise liiklusega, mõlemas

suunas on üks sõidurada. Nimetatud maanteede kaitsevööndi laius on 30 m äärmise

sõiduraja välimisest servast, lubatud sõidukiirused on sõltuvalt asukohast 50-90 km/h.

Planeeringualal piirneb riigiteedega nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee km 176,83-177,05

ja nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,66-3,87. Kohaliku teed on nr 9001003 ja 9002058.

Nende teede ristmikel säilib kehtiv liikluskorraldus, mis tähendab, et vasakpöörded ei

ole lubatud.

Planeeringualalt puudub juurdepääs avalikule teele. Juurdepäs planeeringualale

planeeritakse riigiteelt nr 21 Rakvere-Luige tee. Planeeringualaga piirneval Aru tn 5

maaüksusel on olemas juurdepääs riigimaanteelt 21 Rakvere-Luige tee, kuid see ei vasta

Transpordiameti nõuetele. Sellest tulenevalt on Transpordiamet seisukohal, et

olemasolev mahasõit tuleb likvideerida ja välja ehitada uus ristmik. Kuna planeeringut

koostatakse Nõmme kinnistule, on mõistlik uus ristmik ja teemaa kasutusotstarbega

krundid rajada Nõmme kinnistule. Nõmme maaüksusele moodustatavalt krundi nr 1

kaudu tagatakse planeeringuala ja sellega piirnevate kinnistute juurdepääs riigiteele.

Tulevikus on võimalik pikendada teemaad ida poole, kui sinna tekib soov arendada uusi

krunte. Seoses uue mahasõidu väljaehitamisega ehitatakse juurdepääsud Aru tn 5 ja

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

27

Valgeküüni kinnistutele välja algusega tee- ja tänavamaa maa-ala sihtotstarbega krundilt

nr 1. Krunt nr 2 on jaotustänav, millelt on planeeritud juurdepääsud igale krundile.

Joonisel „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on juurdepääsud kruntidele näidatud lillat värvi

kolmnurkadega.

Bussipeatused on planeeritud tõsta ümber liiklusohutuse seisukohast sobivamatesse

asukohtadesse. Bussipeatused peavad vastama bussipeatuste tüüp II-le (avatud taskuga

peatus, peatuv buss ei tohi takistada mööduvat liiklust). Olemasolev riigitee nr 21 ja

kergliiklustee ühendus likvideeritakse, sest selle asemele planeeritakse riigiteele

jalakäijate ülekäigukoht. Lahendatakse planeeritava kõnnitee liitumine nr 21 Rakvere-

Luige tee ääres paikneva kergliiklusteega ja juurdepääsud bussipeatustele.

Planeeringualal ehitada välja kõnniteede võrgustik ja planeeringuala bussipeatuste ning

kergliikluteega ühendavad lõigud. Kõnniteede laius minimaalselt 2 meetrit. Uusi

kergliiklusteid ei planeerita.

Riigitee nr 21 Rakvere-Luige sõidurajad projekteerida minimaalselt 3,5 m laiad ja

vasakpöörderada laiusega 3,0 m.

Sõiduteede katendite laiuseks on planeeritud 6 meetrit. Teed ehitatakse valmis koos

tehnovõrkudega. Esimeses etapis, kui toimub ehitus ja hoonetele pole antud

kasutuslube, võivad planeeringuala sisesed teed olla killustikkattega. Kasutuslubade

taotlemise ajaks peavad tee olema kaetud kõvakattega. Riigitee rekonstrueerimine ja

ristmiku ehitus toimub vastavalt Transpordiameti nõuetele.

Huvitatud isik rekonstrueerib riigitee nr 21 Rakvere-Luige tee joonisel nr 5 näidatud

ulatuses, sealhulgas ehitab riigiteele koos maantee laiendusega välja normide kohase

ristmiku koos vasakpöörderajaga ja ohutussaarega teeületuskoha. Riigiteele nr 21

planeeritud ristmik peab tagama planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmise.

Riigitee ristumiskoht koos rekonstrueeritava teelõiguga peavad olema nõuete kohaselt

rekonstrueeritud ja Transpordiametile üle antud hiljemalt enne planeeringualale

kavandatava mis tahes ehitusloa kohustuslikule hoonele ehitusloa väljastamist. Riigitee

ristumiskoha rekonstrueerimiseks tuleb Transpordiameti käest taotleda nõuded

ristumiskoha ehitamiseks. Huvitatud isik ehitab välja planeeringualal kõik teed koos

vajalike lisadega (liiklusmärgid, tähistused jne) ja normide kohased bussipeatused koos

ühendusteedega selleks sobivate asukohtadesse.

Parkimine on lahendatud planeeringualal kruntide sees lähtudes standardist EVS 843

Linnatänavad (vt ptk Parkimine).

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on Ehitusseadustiku §71 kohaselt teed ümbritsev

maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt

lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Planeeritav ala asub

osaliselt riigiteede nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ja nr 21 Rakvere-Luige tee

kaitsevööndis. Kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on

30 meetrit (joonis 3 Põhijoonis. Liikluskorraldus ja joonis nr 5 Nõmme planeeringu

riigimaantee liikluskorralduse eskiislahendus).

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

28

Liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab sõidukijuhil olema sõidutee ja sellega

külgneva ala ulatuses tagatud nõutav külgnähtavus, mida tuleb arvestada müratõkete

rajamisel ning kõrghaljastuse planeerimisel. Külgnähtavus on sõiduteega külgnev ala,

kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid ehitisi. Kiirusel 70 km/h (projekteerimise

lähtetase hea) peab maanteel olema tagatud külgnähtavus 20 m. Transpordiameti juhise

„Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohaselt on peatumiskohustusega

ristmiku liituva tee liitumisnähtavus 15 m. Peatee liitumisnähtavus põhitee lubatud

kiiruse 70 km/h korral on nõutud nähtavus mõlemas suunas 95 m. Mahasõidu

nähtavuskolmnurk on joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” tähistatud

nähtavuskolmnurga tingmärgiga. Nähtavuskolmnurga alas ei tohi paikneda ühtki

nähtavust piiravat takistust (hekk, piire kõrgusega üle 1,1 m jne), vajadusel tuleb ette

näha sellelt alalt teeäärte puhastamine võsast ning suurte puude alumiste okste laasimine

(võra tõstmine), vajadusel ka puude raie.

Materjalide peale- ja mahalaadimine riigimaanteelt ning riigimaantee ääres parkimine

on keelatud. Samuti pole lubatud ehitustehnikaga manööverdada tee maa-alal (teel ja

muldkeha nõlval). Ehitustegevus planeeringualal tuleb korraldada mööda sisemist

teedevõrku või õuealal. Tegevuseks teel ja tee kaitsevööndis tuleb taotleda teeomaniku

nõusolek.

Planeeringuala sisene reljeef, hoonete paiknemine kruntidel ja haljastus võimaldavad

juurdepääsu hoonetele ning Päästeameti tehnika ümberpööramist krundil igal aastaajal

ja iga ilmaga. Keelatud on autode parkimine liikumisteedel.

Liiklus- ja parkimislahendus ning parkimiskohtade arv on näidatud detailplaneeringu

joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. Parkimine lahendatakse planeeringuala siseselt.

Planeeringualal saab parkida vähemalt 3 autot. Parkimiskohtade arv

detailplaneeringualal kokku vastab EVS 843:2016 standardile “Linnatänavad”.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteedega, peab Huvitatud isik

arvestama arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra,vibratsioon, õhusaaste) ja võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise

vajaduse ja kohustusega. Riigiteede liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb

hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva

müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra

normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed

“Rahvatervise seaduse” alusel kehtestatud Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud normmürataseme tagamiseks.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

29

Maanteede kaitsevöönditesse kavandatavad tegevused, kui neid planeeritakse, tuleb

kooskõlastada Transpordiametiga. Arendusega seotud ja nähtavust piiravad takistused

(haljastus jne) kõrvalda enne ehituslubade väljastamist.

7. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID

Tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel lähtuti majandus- ja taristuministri

25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise

kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

Joonistel „Olemasolev olukord“, „Põhijoonis. Liikluskorraldus“ ja „Tehnovõrgud“ on

näidatud olemasolevate ning planeeritud riigimaantee, tehnovõrkude ja looduslike

objektide kitsendusalad, servituudialad, piirangud ja märkused.

Planeerigualale ulatub 21 Rakvere-Luige tee ja 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru teedest

tulenev avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (30 m äärmise sõiduraja välimisest

servast).

Lisaks läbib planeeringuala 1-20 kV keskpinge elektriõhuliin, mille kaitsevöönd on 10m

liini teljest.

Planeeringuala paikneb Pandivere ja Adevere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ja

maavaraga alal.

Planeeritava territooriumi all, maa sees, asub keskkonnaregistri maardlate nimistu

andmetel geoloogiline uuringu ala (nähtuse ID nr 252). Planeeringualal kavandatav

tegevus ei tohi halvendada olemasolevat olukorda.

Kogu kinnistu asub AS Olerx Piira (C-kategooria ohtlik ettevõte) teenindusjaama

ohualas. Tankla asub planeeringualast lääne pool.

8. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD

8.1 Heakorrastus

Kõlvikuliselt on tegemist haritava maaga. Haljastuse minimaalne protsent on tulenevalt

Vinni valla üldplaneeringust äri- ja tootmismaadel 20%, millest 10 % peab olema

kõrghaljastus. Koostatud planeeringulahenduses on haljastust 29-44%, erandiks on

krundid 7 (ca 90%), 19 (ca 68%) ja 22 (ca 94%). Krundil 1 moodustab haljastus 26%

pindalast ja krundil 2 moodustab haljastus 33% pindalast.

Kruntide haljastus lahendatakse täpsemalt koos arhitektuursete projektide koostamisega,

tellitakse haljastusprojekt või rajatakse haljastus maaomaniku poolt. Haljastuse eesmärk

on mitmekesistada ning parandada inimeste elukeskkonda. Lisaks on haljastuse

eesmärkideks müra summutamine, hapniku tootmine jne.

Haljastamisel tuleb lähtuda planeeringuala kasutusotstarbest, taimede sobivusest

maastikuga, mullastikuga ja olemasoleva haljastusega. Uue haljastuse rajamisel

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

30

arvestada looduslikest objektidest tulenevate piirangutega ja tehnovõrkude

kaitsevöönditega. Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust (vt peatükk 7

Liikluskorraldus).

Sissesõidutee äärde ja hoonete seintele on soovitatav paigutada valgustid, et muuta maa-

ala kasutus turvalisemaks pimedal ajal.

8.2 Kattega alad kruntidel

Hoonete ümber rajatavad katenditega alad peavad olema kergelt puhastatavad. Maantee

21 Rakvere -Luige tee juurdeehitus kaetakse asfaltbituumenkattega. Sõiduteed kruntidel

1 ja 2 võivad esimeses ehitusetapis olla killustikkattega, teises etapis kaetakse teed

kõvakattega. Katendite liigid kruntidel valib omanik. Kruntidele planeeritavad katendid

ei tohi rikkuda ega määrida Pos 1 ja Pos 2 paiknevaid sõiduteid.

9. KESKKONNAKAITSE

Vinni Vallavalitsuse 20.12.2022 otsusest nr 74 nähtub, et kavandatav tegevus ei

põhjusta olulist keskkonnamõju ning maa-alale tuleb koostada keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang. Piira küla Nõmme maaüksusele koostas

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu 21.03.2024. aastal Vinni

Vallavalitsus.

Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama

keskkonnanõuetele.

Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud

jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse ning

korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 69 on

kõik korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad, nii eramajade omanikud,

korteriühistud, korteriühisused, suvila, elu- ja äriruumina kasutatava ehitise või korteri

omanikud ja ettevõtjad loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest,

kui hanke võitnud jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema

korraldatud jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping.

Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud olmejäätmete ja biojäätmete

hoidmisega. Prügikonteinerite paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga.

Konteinerid peavad olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu on soovitatav

rajada konteineritele eraldi ehitised või paigutada nad haljastuse varju. Prügikonteinerite

tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto juurdepääs

kruntidele on tagatud sisse(välja)sõiduteede kaudu.

Kruntidel ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada kruntidele

ehitusjäätmete konteiner.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

31

Vinni vallas Piira külas tegutseb Lääne-Viru Jäätmekeskus MTÜ, mille ülesanne on

teenindada Lääne-Viru maakonda ning kus võetakse vastu olme- ja ohtlikke jäätmeid,

seal järelsorditakse liigiti kogutud jäätmeid, pressitakse kokku jäätmeid ja suunatakse

neid pakendamisele, taaskasutusse, ladestamisele või põletamisele.

9.1 Piira küla Nõmme maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnangu järeldused ning kokkuvõte

Planeerimisseaduse § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate

ehitustegevuse alus, samas on mõiste „lähiaastad“ määratlemata. Hetkel ei ole

detailplaneeringu elluviimise aeg teada. Ehitiste ehitamisega kaasnev mõju algab

ehitustegevuste alustamisega ja lõppeb peale nende lõpetamist. Tegevus toimub reeglina

päevasel ajal. Erandjuhul tööde teostamisel öösel tuleb sellest eelnevalt teavitada

kohalikku omavalitsust ja ümbritseva ala elanikke. Taristu ehitamisega kaasnevad

ehitus-, pinnase-, haljastus- ja muud tööd ei oma piiriülest mõju.

Kinnistute ekspluateerimisega kaasnev otsene mõju on ruumiliselt suuresti piiritletud

selle asukohaga ning tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a.

transport. Ohutusnõuete järgimisel hoonete ekspluateerimisel on avariide esinemise

tõenäosus väike.

Maakasutuselt ja visioonilt vastab detailplaneering kehtivale Lääne-Viru

maakonnaplaneeringule ja Vinni valla üldplaneeringule.

Keskkonnamõjude minimeerimiseks soovitab eelhinnangu koostaja järgnevat:

▪ planeeringualale planeeritakse I etapis puurkaev ja reoveekäitluseks kogumismahuti,

oluline on järgida kehtivaid seaduseid ja nõudeid, et tagada keskkonnakaitse ning

vältida reostuse teket. Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi kaitsmata maapinnalt

lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes;

▪ õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektides ning tööohutust

määravates dokumentides esitatud nõuetest;

▪ ehitiste kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist)

osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel;

▪ planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama

keskkonnanõuetele;

Keskkonnamõju strateegilise hindamise kokkuvõte:

Piira küla kuulub kompaktse hoonestusega alade piirkonda. Detailplaneeringu alal ei

asu looduskaitselisi ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid objekte. Ka

detailplaneeringuga piirneval alal ei asu looduskaitselisi objekte, millele võib

detailplaneeringu elluviimine mõju avaldada. Mõju pinnasele avaldub peamiselt

ehitusalustele aladele ja on lokaalne. Ehitiste rajamisel ja edasisel kasutamisel ei toimu

eeldatavalt saasteainete heidet põhjavette. Ehitustegevuse käigus on veevõtt ja

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

32

reoveeteke eeldatavalt minimaalsed. Veevarustus on eskiisi järgi planeeritud lahendada

lokaalse puurkaevu baasil. Kanalisatsioon on planeeritud I ehitusetapis lahendada

lokaalse puhasti baasil. II ehitusetapis liidetakse kogu planeeringuala ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni (ÜVK) trassidega. II etapis on planeeringuala ÜVK süsteemiga liitmine

kohustuslik.

Planeeringualal ei ole registreeritud kaitsealuseid taimeliike ega püsielupaiku, millele

võib detailplaneeringu elluviimine mõju avalduda. Vastavalt Maa-ameti

kaardirakendusele ei asu maaüksusel ega selle lähiümbruses kultuurimälestisi, millele

võib detailplaneeringu elluviimine mõju avaldada. Planeeritud tegevusega ei kaasne

olulist negatiivset mõju inimese tervisele või sotsiaalsele keskkonnale. Nõmme

detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mille puhul oleks põhjust eeldada, et tekib

kumulatiivne mõju.

Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse kohta, ei ole selle realiseerimisel alust eeldada olulise ebasoodsa

keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole

vajalik. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud.

Planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala

ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta

keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna

keskkonnataluvust.

10. TULEOHUTUS

10.1 Normdokumendid

Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele normdokumentidele:

▪ “Tuleohutuse seadus”

▪ Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“;

▪ Siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord“.

▪ EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

▪ EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“.

10.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala

Ehitise tuleohutusklass: TP1-TP3

Ehitise kasutusviisi klass: I, IV, VI, VII

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

33

Max hoonete kõrgus: 12,0 m

Max ehitisealune pind 800 m2

10.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

Ühel krundil paiknevad hooned moodustavad ühe või enama arvu tuletõkkesektsioone.

Planeeringulahendusega määratud hoonestusalad asuvad naaberkinnistutel paiknevatest

hoonetest 0 - 8 meetrit. Hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad

vastama tuleohutusnõuetele. Iga planeeritud ehitise tuleohutus lahendatakse eraldi

ehitusprojektiga. Ehitiste tuleohutus peab vastama kehtivatele nõuetele.

10.4 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele

Krundile pääseb riigimaanteelt 21 Rakvere - Luige tee. Sissepääsuteedel paiknevad

väravad kruntidele peavad piirde olemasolul olema vähemalt 4 m laiused.

Kruntidele planeeritavatele hoonetele tagatakse juurdepääsud päästevahenditega.

Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine krundil ja haljastus peavad

võimaldama juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist krundil.

Keelatud on autode parkimine liikumisteedel.

Kustutustöid on võimalik teostada vajaduse korral ka naaberkruntidelt. Hoonete

kõikidele sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.

Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse ehituslike

võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja korrustevahelised redelid

rõdudel jne).

10.5 Väline tulekustutusvesi

Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses

nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga. Hoone kustutamiseks vajalik

veevooluhulk veevõtukohas (veevooluhulk) määratakse hoone suurima

eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsiooni järgi.

Kuna detailplaneeringu koostamise etapis ei ole kavandatavate hoonete

eripõlemiskoormust võimalik täpselt määrata, arvutatakse veevooluhulk, lähtudes

siseministri 18.02.2021 a. määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“,

eripõlemiskoormuse järgi. Veevärgi veetorul paiknevatest hüdrantidest on võimalik

saada tulekustutusvett 10 l/s kolme tunni jooksul. Sellest erineva veevajaduse korral

lahendatakse iga hoone veevajadus ehitusprojektis.

Tulekustutusvett saab võtta lähimatest hüdrantidest, millest üks asub planeeringualast

põhja pool 21 Rakvere - Luige tee ääres, 165 meetri kaugusel ning lisaks on

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

34

planeeringualale ette nähtud paigaldada I ehitusetapis rajatava puurkaevu baasil hüdrant.

Hüdrandi asukoht ja tööalad on näidatud joonistel nr 3 „Põhijoonis. Liikluskorraldus“ ja

4 „Tehnovõrgud“. Lähim Päästeameti komando asub Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi

tänav 5a.

11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Kuritegevuse riske planeeringualal saab vähendada:

• naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;

• sissepääsude turvamisega;

• riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;

• piirete rajamisega;

• tuleb kujundada selge liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteem;

• tuleb tagada territooriumi jälgitavus.

• tagada hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;

• konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ning liikumisteed;

• kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud, pingid,

prügikastid, märgid);

• hoida maa-alad korras (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud kohtadesse).

12. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE

MAJANDUSLIKE, KULTUURILISTE, SOTSIAALSETE JA

LOODUSKESKKON-NALE AVALDUVATE MÕJUDE HINDAMINE

Piira külas asuvale Nõmme kinnistu detailplaneeringule koostas Vinni vallavalitsus

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (vt ptk 9.1). Käesolevas peatükis

analüüsitakse asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale tekkida võivaid võimalikke mõjusid lähtuvalt riigihalduse ministri

17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“ sätestatule.

Planeeringu elluviimisega kaasnevate kultuuriliste mõjude hindamisel lähtuti asjaolust,

et planeeringuala lähedal paiknevad olemasolevad kergliiklusteed, mis on inimeste

poolt hästi omaks võetud ja planeeringualalt pääseb ühistranspordiga Rakverre

hobitegevusi harrastama ning kultuuriüritustele. Negatiivset kultuurilist mõju käesoleva

detailplaneeringu elluviimine ei avalda.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

35

Planeeringualale ehitamine omab positiivset sotsiaalset mõju, sest tekib ärikeskus, kuhu

on vajadusel võimalik ka eluase soetada. Planeeringuala paikneb olemasolevate

ärihoonete lähedal (Mõisa tn 4, C. T. von Neffi tn 2, C. T. von Neffi tn 5, Mõisa tn 12

jne) ning planeeritav tegevus toetab olemasolevat äritegevust. Tekivad uued töökohad ja

koos töökohtadega loomisega kolib võimalusel lähiümbrusesse juurde püsielanikke.

Planeeringu elluviimisel on neutraalne mõju looduskeskkonnale, sest uued hooned

ehitatakse kaasaegsetest materjalidest ja kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid.

Planeeritav ala on asub osaliselt maanteede kaitsevööndis, sinna ehitamine jätab

looduskeskkonnale väiksema jälje kui kitsendustevabale alale ehitamine.

Planeeringuala arendamisel on positiivne majanduslik mõju Vinni vallale, kohalikele

inimestele ja ettevõtjale. Maa-ala väljaehitamine mõjutab positiivselt lähiümbruse

kinnisvara väärtust. Planeeringulahenduse elluviimine ei suurenda kohaliku

omavalitsuse kulusid.

13. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE

Järjest sagenevad äärmuslikud ilmastikumuutused toovad kaasa põuda, suuri

sademetehulkasid, mis sajavad alla lühikese aja jooksul ning muid ilmastikunähtusid,

mis võivad kahjustada hooneid. Uued hooned tuleb ehitada ehitustehniliselt õigesti

(kõrgemad soklid, pakettaknad, piisavalt laiad räästad jne) ning kasutada kvaliteetseid

ehitusmaterjale.

„Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ kohaselt prognoositakse

Eestis 21. sajandi jooksul võimalike muutustena peamiselt:

• temperatuuritõusu;

• sademete hulga suurenemist;

• merepinna tõusu;

• tormide sagenemist.

Temperatuuritõusuga kaasneva mõju leevendamiseks tuleb olemasolevat kõrghaljastust

maksimaalselt säilitada ning seda täiendada. Hoonete ehitusprojektis käsitleda

haljastuse lahendust. Hoonetele tuleb projekteerida energiatõhusam küte ja jahutus ning

tagada inimestele mugav sisekliima.

Sademete hulga suurenemine toob kaasa üleujutused ja kaldaerosiooni. Oluline on

sademevee kiire ära juhtumine või selle kogumine (hajutamine haljasaladele,

olemasolevate kraavide süsteemi ja ojade korrastamine). Kuna planeeritavad katendiga

alad (jalgtee, autoparkla) ning katustega kaetud pinnad on võrreldes haljasalaga

väikesed, siis sademevete immutamisega planeeringualal probleeme ei teki.

Planeeringuala asub merest piisavalt kaugel, et merepinna tõus seda ohustada võiks.

Tormide sagenemise tõttu tuleb tähelepanu pöörata taristu ja ehitiste vastupidavusele.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

36

14. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,

VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE

Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualale kavandatavate ehitiste

ehitusprojektidele. Krundi ehitusõigus realiseeritakse huvitatud isiku poolt lähtudes

kehtivast seadusandlusest ja omaniku soovidest. Krundi ehitusõigus realiseeritakse

huvitatud isiku poolt kahes ehitusetapis (vt ptk 4.3.1.). Ehitusloa taotlemiseks

koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja

ehitusprojektile esitatavate nõuetega.

Kõik ehitamise ja planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab huvitatud

isik ja/või kinnistu omanik.

Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus

§141.

Tehnovõrgud (vee- ja kanalisatsioonirajatised, puurkaev, elektritaristu), teed ning

haljastus rajatakse maa-alale krundiomaniku või vastava teenuse osutaja poolt.

Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava:

1) ehitatakse välja riigimaantee laiendus ja mahasõit planeeringualale koos rajatistega;

2) I ehitusetapis projekteeritakse ja ehitatakse välja Pos 1 ja Pos 2 (osaliselt), Pos 12,

Pos 14, Pos 15-22 ehitamiseks vajalikud tänavamaal paiknevad tehnovõrgud koos

liitumispunktidega (elekter, vesi, kanalisatsioon, vajadusel side);

3) II ehitusetapis projekteeritakse ja ehitatakse välja ülejäänud kruntide ehitamiseks

vajalikud tänavamaal paiknevad tehnovõrgud koos liitumispunktidega (elekter,

vesi, kanalisatsioon, vajadusel side). Kõik krundid liidetakse ühisvee- ja

kanalisatsioonisüsteemiga;

4) hoonete projekteerimine;

5) ehituslubade taotlemine;

6) hoonete ehitamine;

7) kasutuslubade taotlemine.

Hoonete projekteerimise ja ehitamise järjekord toimub vastavalt maaomaniku soovidele

ning võimalustele. Kuna ehitised rajatakse krundi siseselt, siis ei oma ehitamise

järjekord kinnistuvälist mõju.

Arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis või riigitee alusel maal, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku

saamiseks.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,

põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne

planeeringualale mistahes hoone ehitusloa ja/või ehitusteatise esitamist.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

37

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga

seotud rajatiste väljaehitamiseks. Tehnovõrkude ehitamiseks riigimaale ja riigitee

kaitsevööndisse taotleda Transpordiametilt projekteerimistingimused.

Kõik hoonete ja taristu ehitamise ning planeeringuala haldamisega seotud kulud ja

riskid kannab huvitatud isik või kinnistu omanik. Kehtestatud detailplaneeringut on

võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus §141.

15. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVATE

SEADUSANDLIKE AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU

1. Planeerimisseadus;

2. Ehitusseadustik;

3. Jäätmeseadus;

4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

5. Veeseadus;

6. Looduskaitseseadus;

7. Eesti projekteerimisnormid ja standardid;

8. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestati 27.02.2019 riigihalduse

ministri käskkirjaga nr 1.1-4/30;

9. Siseministri 30.03.2017. a välja antud määrus nr 17 Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded;

10. Vinni valla üldplaneering, kehtestati Vinni Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr

17;

11. „Regionaalne ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2023-2035“.

Koostas: Alar Tiidema

(allkirjastatud digitaalselt)

Väljavõte Vinni valla üldplaneeringust

Planeeringuala piir

Koostas: Küll Õisma

24.07.2025

OÜ PROJEKTEERIMISKESKUS

Oja tn 1 Registreering nr. EEP004838

44314 RAKVERE Reg. nr. 11003881

Tel +372 5330 2290 www.projekteerimiskeskus.ee

Töö nr. 228/1022

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Vinni Vallavalitsus

Asukoht: Vinni vald, Piira küla, Nõmme (90002:001:2432)

PIIRA KÜLA NÕMME KINNISTU

DETAILPLANEERING

Juhataja: (allkirjastatud digitaalselt) K. Õisma

Arhitekt: (allkirjastatud digitaalselt) A. Tiidema

RAKVERE 2026

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

2

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS .................................................. 5 1.1 Lähteolukord ...................................................................................................... 5 1.2 Katastriüksuste sihtotstarbed .............................................................................. 6

2. KEHTIVAD PLANEERINGUD JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE ......... 7 2.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ............................................................ 7 2.2 Vinni valla üldplaneering ................................................................................... 7

3. KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS ............................................................................ 9 4. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISE LAHENDUS ................................................ 10

4.1 Planeeringu lahenduse idee ja avaliku huvi analüüs ........................................ 10 4.2 Kruntide moodustamine ja krundi kasutamise sihtotstarve .............................. 10 4.3 Ehitusõigus ....................................................................................................... 12

4.3.1 Üldised nõuded ....................................................................................... 12

4.3.2 Kruntide ehitusõigused ........................................................................... 15 4.4 Piirded .............................................................................................................. 18 4.5 Insolatsioon ja müra ......................................................................................... 18

5. TEHNOVÕRGUD .................................................................................................. 19 5.1 Üldised nõuded tehnovõrkude rajamisel .......................................................... 19 5.2 Sidevarustus...................................................................................................... 20 5.3 Elektrivarustus .................................................................................................. 20 5.4 Vee- ja kanalisatsioonivarustus ........................................................................ 21 5.5 Sajuvete kanalisatsioon .................................................................................... 24 5.6 AS Emajõe Veevärk üldised tingimused .......................................................... 24 5.7 Soojavarustus.................................................................................................... 24 5.8 Tervisekaitse ..................................................................................................... 25 5.9 Radooniohu vähendamine ................................................................................ 25

6. LIIKLUSKORRALDUS ......................................................................................... 26 7. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID ........................................... 29 8. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD ................................................................ 29

8.1 Heakorrastus ..................................................................................................... 29 8.2 Kattega alad kruntidel ...................................................................................... 30

9. KESKKONNAKAITSE .......................................................................................... 30 9.1 Piira küla Nõmme maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnangu järeldused ning kokkuvõte .................................................... 31 10. TULEOHUTUS ....................................................................................................... 32

10.1 Normdokumendid ............................................................................................. 32 10.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala ......................... 32 10.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted .................................................................... 33 10.4 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele ........................................... 33

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

3

10.5 Väline tulekustutusvesi..................................................................................... 33 11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ....... 34 12. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE

MAJANDUSLIKE, KULTUURILISTE, SOTSIAALSETE JA

LOODUSKESKKON-NALE AVALDUVATE MÕJUDE HINDAMINE ............ 34 13. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE ......................................................... 35 14. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,

VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE .................. 36 15. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVATE

SEADUSANDLIKE AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU ......................... 37

DETAILPLANEERINGU ILLUSTRATSIOON

KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

MENETLUSDOKUMENDID:

1. Vinni Vallavalitsuse 26.02.2026 korraldus nr 46. Piira külas Nõmme maaüksuse

detailplaneeringu koostamise algatamine;

2. Lisa Vinni Vallavalitsuse 20.10.2025 otsuse nr 74 juurde. Lähteseisukohad

detailplaneeringu koostamiseks;

3. Keskkonnaameti 28.06.2023 seisukoht nr 6-5/23/12265-2 Nõmme kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta;

4. Virumaa Teataja 15.04.2025. a kuulutus detailplaneeringu algatamise kohta;

5. AS Connecto Eesti Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT5028,

01.10.2025;

6. Telia Eesti AS 30.01.2023 tehnilised tingimused 28.09.2025 nr 39900394;

7. AS Emajõe Veevärk tehnilised tingimused nr TT-25-0017903.10.2025;

8. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 28.11.2023.a nr 462761

9. Transpordiamet 23.04. 2026.a seisukohtade väljastamine Nõmme kinnistu

detailplaneeringu koostamiseks nr 7.2-2/26/4879-2;

10. Elektrilevi OÜ 26.03.2026 kooskõlastus nr 9319357971;

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

4

JOONISED:

1. Situatsiooniskeem M 1:10 000

2. Olemasolev olukord M 1:1 000

3. Põhijoonis. Likluskorraldus M 1:500

4. Tehnovõrgud M 1:500

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

5

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS

Lääne-Virumaal Vinni vallas Piira külas Nõmme maaüksusele detailplaneeringu

koostamise aluseks on Vinni Vallavalitsuse 26. veebruar 2026 korraldus nr 46

detailplaneeringu algatamiseks.

Detailplaneeringu koostamise ülesanne on:

- planeeritavale maa-alale väikeelamute (ridaelamud), lao- ja ärimaa kruntide

moodustamine, hoonestusalade määramine;

- kruntide ehitusõiguse määramine; detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja

rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning

avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;

- ehitiste ehituslike tingimuste määramine; ehitiste arhitektuuriliste ja

kujunduslike tingimuste määramine; liikluskorralduse põhimõtete määramine;

- haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Käesoleva detailplaneeringu lahendus on kooskõlas kehtiva Vinni Vallavolikogu poolt

27.06.2024. a otsusega nr 17 kehtestatud Vinni valla üldplaneeringuga.

Planeeritava maa-ala pindala on ca 4,0 hektarit. Nõmme maaüksuse omanik on OÜ

Näpi Invest.

Detailplaneeringu koostaja on Osaühingu Projekteerimiskeskus arhitekt Alar Tiidema.

Osaühing Projekteerimiskeskus omab käesoleva detailplaneeringu autoriõigust.

Käesolev detailplaneering on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud OÜ Gem Geo 12.02.2022. a koostatud

geodeetilist alusplaani (töö nr 13353) ja Geodeesia 24 OÜ poolt 15.08.2025. a koostatud

teostusjoonist (töö nr 10533-25).

1.1 Lähteolukord

Planeeringuala asub Vinni vallas Piira küla Rakvere linna poolses osas, 21 Rakvere-

Luige tee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ristmikust ida pool. Pajusti alevik asub ca 5

kilomeetri ja Rakvere kesklinn asub planeeringualast linnulennult ca kolme kilomeetri

kaugusel.

Nõmme maaüksus on hoonestamata. Kinnistut läbib keskpinge õhuliin.

Kõlvikuliselt on kogu planeeringuala haritav maa. Maapinna reljeef on suhteliselt

tasane, ainult maanteede muldkehad on olemasolevast tasapinnast kõrgemaks ehitatud.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

6

1.2 Katastriüksuste sihtotstarbed

Nõmme maaüksuse katastritunnus on 90002:001:2432, maaüksuse pindala on 40480 m²

ning katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.

Planeeringualaga piirnevad peamiselt maatulundusmaa ja transpordimaa

kasutusotstarbega katastriüksused.

Planeeringuala piirneb ja/või selle lähiümbruses asuvad järgmised katastriüksused (vt

joonis 2 Olemasolev olukord):

Tabel 1. Planeeringualaga piirnevad katastriüksused

Katastriüksuse

nimi/aadress

Katastritunnus Katastriüksuse

sihtotstarve

Pindala

5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru

tee

90002:001:2840 100 % transpordimaa 15 931 m²

5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru

tee

90002:001:2850 100 % transpordimaa 95 828 m²

5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru

tee

90002:001:0611 100 % transpordimaa 1 613 m²

5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru

tee

90002:001:0598 100 % transpordimaa 64 m²

21 Rakvere-Luige tee 90002:001:2860 100 % transpordimaa 206 813 m²

Mõisa tn 4 90002:001:0597 100 % maatulundusmaa 18 361 m²

Tõlla tn 1 90002:001:0320 100 % elamumaa 5 218 m²

Heina 90002:001:0302 100 % maatulundusmaa 54 251 m²

Valgeküüni 90002:001:0131 100 % tootmismaa 3 204 m²

Aru tn 5 90002:001:0103 100 % maatulundusmaa 89 310 m²

Kruusiaugu 90101:001:1072 100 % maatulundusmaa 163 485 m²

Lääne 90002:001:2420 100 % maatulundusmaa 25 928 m²

Laanemetsa 90002:001:0219 100 % elamumaa 9 201 m²

Tankla 90002:001:1081 100 % ärimaa 2 506 m²

Kütuse 90002:001:0903 100 % ärimaa 5 790 m²

Tibu 90002:001:0263 100 % maatulundusmaa 10 411 m²

Kõikide katastriüksuste pindalad on käesolevas planeeringus esitatud Maa-ameti

kaardiserveri 24.09.2025. a seisuga.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

7

2. KEHTIVAD PLANEERINGUD JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

2.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+

Riigihalduse minister kehtestas 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+.

Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud

huvid. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduses sätestatud ülesanded.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ joonise “Toimepiirkonnad, ühendused ja

taristu” kohaselt asub Piira küla Rakvere linna ja hajaasustusega maa-ala vahelises

vahevööndis. Planeering (lk 38): Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt tuleb

linnapiirkondades tagada linnade ja nende lähitagamaa (eeslinnad ja satelliitasulad)

koostoimimine. Sisemise sidususe tõttu on linnapiirkondades teistsugune (sagedasem)

ühistranspordivajadus kui väljaspool seda. Teenuste, töökohtade, haridusasutuste jne

kättesaadavuses on suur osa ka avalikku ruumi siduval jalg- ja jalgrattateede

võrgustikul.

Oluline on ka jalgrattateede ühenduste rajamine/hoidmine Rakvere linna ning

siirdevööndi keskuste vahel, mis küll ei ole lahenduseks valdavale enamusele

pendelliikujatele, kuid hooajaliselt annaks võimaluse suurema paindlikkuse mitte

igapäevaste isiku- jne teiste äri- ja kultuuriteenuste tarbimiseks siirdevööndis.

Jalgrattateed on Piiral Rakvere, Tõrma, Pajusti suundadel on olemas.

Joonisel 3 “Kergliiklusteed ja puhkekohad“ on märgitud T-tähega perspektiivsed

suuremate tööandjate asukohad. Üks selliseid kohti on Piira külas ringristmiku

lähiümbrus.

Detailplaneeringu lahendus vastab Lääne-Viru maakonnaplaneeringule.

2.2 Vinni valla üldplaneering

Vinni valla üldplaneering kehtestati Vinni Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 17.

Vinni valla üldplaneeringus on planeeringuala juhtotstarbeks määratud

segahoonestusega maa-ala (ÜS). Üldplaneeringus on Piira küla tiheasustusega ala

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks.

Vinni valla üldplaneering lk 15-17:

6.8.1 Segahoonestuse maa-ala (ÜS)

Maakasutuslikult mitmekesine piirkond või tänava-äärne hoonestatav ala, kus on

põimunud erinevat tüüpi funktsioonid. Juhtotstarbe määramise eesmärk on tagada

mitmekesisemad võimalused maa-ala kasutamiseks erinevatel kasutusotstarvetel.

Edasisel ehitamise kavandamisel tuleb täpsemalt hinnata konkreetseid arengusoove ja

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

8

nende mõjusid konkreetses keskkonnas. Segahoonestuse maa-alale ei ole lubatud

püstitada negatiivseid häiringuid põhjustavaid ehitisi – alal tuleb tagada elamumaa

nõuetele vastavad võimalike häiringute (nt õhusaaste, vibratsioon jne) normtasemed.

Erandiks on müra, mille puhul tuleb müratundlikel aladel (nt elamumaa, rohealad,

ühiskondlike ehitiste maa jms) tagada III mürakategooria normtase. Müratundlikeks

aladeks ei loeta segahoonestuse maa-alale kavandatavaid äri- ja tootmismaid. Kuna

segahoonestuse maa-ala juhtotstarve võimaldab erinevat kasutust ja hooneid, siis tuleb

segahoonestuse maa-alale kavandatava tegevuse iseloomust lähtuvalt järgida vastava

juhtotstarbe täiendavaid tingimusi (nt elamu kavandamisel elamu maa-ala juhtotstarbe

tingimused).

Ehitusõiguse maksimaalsed parameetrid on esitatud üldplaneeringu tabelis 1. Sellest

tabelist nähtub, et segahoonestusega maa-alale võib rajada elamuid, ärihooneid,

tootmishooneid, laohooneid, terminalihooneid (väiksem variant sellest on tankla) ja

tehnovõrke koos nende püstitamiseks vajalike hoonete või rajatistega. Siinkohal on

loetletud ainult need maakasutuse juhtotstarbed, mida planeeritakse Nõmme

maaüksusele. Üldplaneering:

6.3 Ehitusõiguse määramisega seotud tingimused

Seni hoonestamata maaüksusele ehitusõiguse saamise eelduseks on:

▪ juurdepääs avalikule teele (pääs läbi teise maaüksuse servituudiga või on olemas

kohtu poolt määratud juurdepääs);

▪ nõuetekohane vee saamine ja reoveekäitlus immutamise võimalikkusega (juhul kui

kavandavate vee- või reoveekäitlusehitiste kitsendused ulatuvad naaberkinnistule, tuleb

nende osas sõlmida omanike vaheline notariaalne kokkulepe enne ehitustegevusele

asumist. Immutamise võimalikkus on vajalik tagada, kuna ehitamise järgselt võib

selguda, et kogumiskaevudega majandamine osutub ebamõistlikult kulukaks ja on

vajalik immutada, kuid immutamise kujasid ei ole võimalik enam tagada);

▪ üleujutusohu või liigniiskusest tulenevate ohtude puudumine (vt ptk 13);

▪ ehitussoovi õigusaktidele vastavus.

Ehitusõiguse määramisel tuleb arvestada lähipiirkonnas välja kujunenud asustus- ja

hoonestusstruktuuriga.

6.5 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Kõikide ühiskondlike ja avalikkusele avatud hoonete või rajatise puhul tuleb

detailplaneeringu ja/või ka projekteerimistingimuste väljastamisel kaaluda

arhitektuurivõistluse korraldamist. Vajadusel kaasab kohalik omavalitsus

arhitektuurivaldkonna spetsialiste.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

9

Kavandatav ja rekonstrueeritav ehitis peab mahuliselt ja arhitektuurselt (sh kõrgus,

maaüksuse täisehitus, asustusstruktuur, ehitise asend, arhitektuurilised lahendused,

värvitoonid, kasutatud materjalid jms) sobituma olemasolevasse asustusstruktuuri ja

maastikku. Siinjuures tuleb arvestada ajas muutuvaid ehitusnõudeid ja -vajadusi,

sobivus ei lähtu ainult ümbritseva kvantitatiivsetest väärtustest vaid ka

kujunduskontseptsioonist ja vajadustest.

Abihooneid ei ole lubatud kavandada põhihoonest kõrgemaks ning need ei tohi

kujuneda maaüksusel domineerivaks.

Ehitusprojekti kohalikule omavalitsusele esitamise kohustuseta ehitiste puhul antakse

kohaliku omavalitsuse spetsialisti poolt vajadusel ehitise püstitajale suuniseid, kuidas

tagada parim võimalik lahendus ning üldplaneeringus toodud üldpõhimõtete järgimine.

Tänava/tee poolsel küljel peab piire olema avaustega või läbipaistev ning sobituma

kokku naabruses olevate piiretega, sh kõrguslikult. Piirete kõrguse nõuded on esitatud

tabelis 1. Tiheasustusega aladel tuleb piirde/heki olemasolul ristmiku

nähtavuskolmnurgas (EVS Linnatänavad) tagada ohutu nähtavus valides vastav kõrgus

või piisav läbipaistvus.

6.6 Tehnosüsteemide ja -võrkudega seotud tingimused

Sademeveekäitlus tuleb lahendada maaüksuse siseselt või naabermaaüksuste kaudu

eesvooluni tagades eesvoolu, vajalike rajatiste ning nende aluse maa osas õiguslikud

kokkulepped (piiratud asjaõiguse seadmine).

Vee võtmise ja heitvee immutamise rajatistest tulenevad kujad peavad mahtuma

maaüksuse piiridesse või tuleb teiste maaüksuste osas seada kujaga hõlmatava ala

ulatuses õiguslik alus (kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõigus).

3. KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS

Piira külas asuvad äri- ja tootmishooned on varem ehitatud kas Rakvere linna piirile ja /

või suuremate teede äärde. Elamud paiknevad Rakvere linna lähiümbruses peamiselt

grupiti, linnast kaugemal hajusalt.

Tegemist on kiiresti areneva piirkonnaga. Planeeringualast põhja poole, Mõisa tn 4

kinnistule ehitas OÜ Agriland aastatel 2023-2025 äri- ja teenindushoone, kus müüakse

ja hooldatakse põllumajandustehnikat.

Planeeringuala kontaktvööndis detailplaneeringuid koostatud ei ole.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

10

4. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISE LAHENDUS

4.1 Planeeringu lahenduse idee ja avaliku huvi analüüs

Planeerija lähtub planeeringulahenduse koostamisel kehtivast seadusandlusest, kinnistu

omaniku soovidest ja vajadustest ning planeeringu vastavusest kohaliku omavalitsuse

nõudmistele.

Piira on küla on linnalähedane tiheasustusega ala, kus on soodsad eeldused äri, laonduse

ja tootmise edendamiseks. Lähiümbruses on olemas piisavat huvilisi, kes sooviksid osta

äri või tootmise jaoks maad, et arendada oma äri.

Ehituslikust seisukohast on mõistlik planeerida suuremat maa-ala, mis arvestab

piirkonna ettevõtjate vajaduste ja võimekusega. Arendaja plaanib kaks kinnistut jätta

elamumaaks, et kaugemalt tööle käijatele oleks mõnel ettevõtjal võimalik soovi korral

välja ehitada elamispinnad. Maa-alale on planeeritud teed ja tehnovõrgud. Hoonete

juurde ja tänavatele on planeeritud nõuetele vastavad parklad ja kõnniteedning

piirkonda sobiv haljastus. Planeeringuala korrastatakse. Maa-ala heakorrastamine ja

taristu väljaehitamine tõstab piirkonna turvalisust ning parandab piirkonna

väljanägemist.

Uue äri ja tootmise jaoks arendatava maa-ala lisandumine sellesse piirkonda võimaldab

suurendada teenuste hulka, tööhõivet ja populariseerida piirkonda lähiasulate elanike

hulgas.

Planeeringu joonistel näidatud hoonete asukohad, haljastuse, tehnovõrkude, liikluse,

piirete, parkimise ja jäätmekogumise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse

ehitusprojekti(de)ga.

Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas piirkonna arengusuundadega ning kehtivas

Vinni valla üldplaneeringus ja maakonnaplaneeringus seatud eesmärkidega.

4.2 Kruntide moodustamine ja krundi kasutamise sihtotstarve

Planeeringualale on kavandatud 2 majutushoonet (nr 20 ja 21), 12 ärimaa

kasutusotstarbega krunti (nr 3-6 ja 11-18), 3 krunti tehnovõrkude jaoks (nr 7,19 ja 22), 3

tootmis- ja ärimaa kasutusotstarbega krunti (nr 8-10) ning kaks transpordimaa

kasutusotstarbega krunti (nr 1 ja 2). Koostatud detailplaneering teeb ettepaneku

maaüksuse jagamiseks 22-ks krundiks ning määrata kruntidele maakasutuse

sihtotstarbed:

Pos 1 pindala on 2442 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100% tee ja

tänava maa-ala ja katastris 100% transpordimaa.

Pos 2 pindala on 5129 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100% tee ja

tänava maa-ala ja katastris 100% transpordimaa.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

11

Pos 3 pindala on 1979 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ning 50% tankla- ja teenindushoone maa,

katastris 100% ärimaa.

Pos 4 pindala on 1981 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 5 pindala on 1981 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 6 pindala on 2834 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 7 pindala on 197 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100% tee ja

tänava maa-ala, katastris 100% transpordimaa.

Pos 8 pindala on 2463 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% laohoone maa, katastris 50%

ärimaa ja 50% tootmismaa.

Pos 9 pindala on 2410 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% laohoone maa, katastris 50%

ärimaa ja 50% tootmismaa.

Pos 10 pindala on 2743 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% laohoone maa, katastris 50%

ärimaa ja 50% tootmismaa.

Pos 11 pindala on 1544 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 12 pindala on 1544 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 13 pindala on 1400 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 14 pindala on 1400 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 15 pindala on 1725 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja katastris 100% ärimaa.

Pos 16 pindala on 1080 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa, katastris 100% ärimaa.

Pos 17 pindala on 1015 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa, katastris 100% ärimaa.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

12

Pos 18 pindala on 1005 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa, katastris 100% ärimaa.

Pos 19 pindala on 31 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 100% vee

tootmise ja jaotamise ehitise maa ja katastris 100% tootmismaa.

Pos 20 pindala on 2400 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% majutushoone maa, katastris

100% ärimaa.

Pos 21 pindala on 1487 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ja 50% majutushoone maa, katastris

100% ärimaa.

Pos 22 pindala on 1690 m², maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringus 50%

haljasala maa ja 50% kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitamise maa, katastris 50%

maatulundusmaa ja 50% tootmismaa.

Detailplaneeringu kehtestamine koos kinnistu jagamisega kruntideks annab võimaluse

ehitada planeeritud ehitisi ning võimaluse kruntide majandamiseks vastavalt omanike

soovidele.

4.3 Ehitusõigus

4.3.1 Üldised nõuded

Joonisel “Põhijoonis. Liikluskorraldus” on näidatud planeeritav hoonestusala ning

hoonete soovituslikud asukohad. Hoonestusalad paiknevad minimaalselt nelja meetri

kaugusel kruntide piiridest.

Planeeringuala on jagatud kaheks etapiks. Enne esimese etapi elluviimist tuleb valmis

ehitada riigitee 21 Rakvere-Luige tee laiendus koos bussipeatuste ja ohutussaarega ning

I etappi kuuluv Pos 1-le planeeritud sõidutee koos kõnnitee ja tehnovõrkudega. Seejärel

antakse ehitusload projekteeritud ehitistele. Esimeses etapis on lubatud ehitada ja

kasutada lokaalset puurkaevu ja omapuhastit. II-s etapis ehitatakse välja liitumine

ühisvoolse vee- ja kanalisatsioonitrassiga ning vajadusel elektrivõrgu laiendus. Pärast

seda antakse välja ehitusload II etapis projekteeritud ehitistele.

Ehitatav hoonestus peab sobituma piirkonda, ilmestama tänavapilti ja andma edasi

kaasaegse arhitektuuri võimalusi ning visioone. Tegemist on ettevõtluseks soodsa ja

toimiva piirkonnaga.

Kruntidele planeeriti ehitised koos nende teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ja

platsidega. Hoonestusalade määramisel lähtuti sellest, et detailplaneering on

territooriumi lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse alus, ning maa on piiratud

resurss, mille planeerimisega tuleb säästlikult ümber käia. Kruntide maakasutus,

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

13

ehitusõigus, põhilised arhitektuurinõuded ja piirangud on toodud joonisel nr 3

“Põhijoonis. Liikluskorraldus“ kujutatud tabelis.

Vinni valla üldplaneeringu tabel 1 kohaselt on suurim lubatud ehitisealune pind

planeeritaval ärimaal kuni 30% ja tootmismaal kuni 60%. Nõmme maaüksuse

detailplaneeringus on ehitisealune pind 25-30%, tootmismaal 26-33%. Suurim lubatud

hoone kõrgus on kuni 12 meetrit, mis on täidetud. Hooned projekteerida minimaalselt

TP3 klassi nõuetele vastavad. Hooned projekteerida seaduses ettenähtud varjendite või

varjumiskohtadega.

Uusi hooneid võib ehitada riigiteede 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ja 21 Rakvere-Luige

tee katenditest minimaalselt 30 meetri kaugusele väljaspoole teekaitsevööndit.

Kruntidele ehitatavates hoonetes tuleb võtta kasutusele abinõud normmürataseme

tagamiseks, sest need projekteeritakse riigiteede lähedale. Hoonete projekteerimisel ja

ehitamisel tuleb kasutada müra summutavaid ehitusmaterjale, minimaalselt

kolmekordseid pakettaknaid jne. Riigimaantee omanik (Transpordiamet) ei võta endale

kohustusi rakendada meetmeid planeeringuga kavandatud hoonetele riigiteede liiklusest

tulenevate häiringute (müra, õhusaaste, vibratsioon) mõju leevendamiseks. Kõik

vastavate meetmetega seotud kulud kannab arendaja.

Hoonete välisviimistluses on valikuvariantideks puit-, klaas-, metall- või kivimaterjalid.

Tähtis on hoonete funktsionaalsus, sobivus miljöösse ning nende kasutusmugavus ja

ohutus. Hooned projekteerida kasutajate jaoks optimaalsete pindaladega ja lihtsate

vormidega. Suuremate hoonemahtude puhul on soovitatav fassaade liigendada.

Hoonete välisviimistlused ja selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt

hooldatavad, praktilised, vastupidavad ning sobituma Piira külla. Hoonete

värvilahendused määrata ehitusprojektides.

Hoonetele A-energiaklassi saavutamise soovi korral tuleb kasutada päikesepaneele.

Päikesepaneelid on soovitatav paigaldada integreerituna katusekattesse või maapinnale.

Tuulikute paigaldamine kinnistutele ei ole lubatud.

Kaasaegsed ehitised on energiasäästlikud, kasutajasõbralikud, varustatud kaasegsete

tehnosüsteemidega, tuleohutud ning turvalised. Ehitiste projekteerimisel arvestada

tervise- ja hügieeninõuetega. Ehitised peavad vastama kinnistu kasutusotstarbele ning

hoonete kasutamisele seatavatele nõuetele. Ehitisealuse pinna hulka ei arvestata teede,

platside jt. rajatiste alust pinda.

Ehitamise üldisemad reeglid on määratletud Vinni valla üldplaneeringus (seletuskiri

punkt 2.2).

Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka väljaspoole

hoonestusalasid. Rajatiste (nt teed ja platsid, tehnovõrgud) ehitisealune pind kruntidel ei

ole piiratud.

Kitsendusi põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest lähtudes võib

uusi hooneid ehitada maa-alustest tehnovõrkudest kaugemale kui 1 meeter, vee- ja

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

14

kanalisatsioonitrassidest kaugemale kui 2 meetrit. Teed, platsid ja haljastus on

hoonestust siduvateks elementideks.

Maa-aluste korruste ehitamine kõikidele hoonetele võib osutada vajalikuks seoses

uuenevate seadusest tulenevate nõuetega uusarendustele. Sel juhul lähtutakse hoone

sügavuse projekteerimisel kehtivast seadusandlusest (varjumiskohad, varjendid jne).

Kruntidele on planeeritud peamiselt äri- ja laohooned, kus tegevus toimub üldiselt

päevasel ajal. Hoonestus on planeeritud riigiteedest võimalikult kaugele, sealhulgas

teekaitsevööndist väljapoole. Riigiteede poole on kruntidel planeeritud parklad ja

kõrghaljastus. Majutushooned on planeeritud riigiteedest võimalikult kaugele, et oleks

tagatud võimalikult head tingimused nende kasutajatele. Krunt nr 22 moodustab

täiendava puhverala riigitee ja peamiselt töötajatele mõeldud majutushoonete vahel.

Planeeritavatele kruntidele ja eriti riigiteega piirnevatele kruntidele nr 3-6 ja 8-10

ehitamisel on soovitatav võimaliku maantee negatiivse mõju leevendamiseks kasutada

tugevdatud heliisolatsiooniga ehituskonstruktsioone ning muid efektiivseid müra

pärssivaid lahendusi.

Huvitatud isik peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude

võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu

koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed “Rahvatervise

seaduse” alusel vastu võetud Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 esitatud

normmürataseme tagamiseks. Riigitee häiringutest põhjustatud olemasolevast ja

perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega tuleb arvestada ja neid hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.12.2016 a määrusele nr 32 ja tagada vajadusel

leevendavad meetodid lähtudes keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 lisas 1

toodud müra normtasemele.

Tee omanik teavitas arendajat tehnilistes tingimustes maanteeliiklusest põhjustatud

häiringutest ning ei võta endale kohustust rakendada leevendusmeetmeid olukorra

leevendamiseks või vähendada olemasoleva maantee liiklusest tulenevaid, inimestele

ohtlikke mõjusid planeeritaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab

Huvitatud isik.

Ehitustehnikaga pole lubatud manööverdada tee maa-alal (teel ja muldkeha nõlval).

Ehitustegevus planeeringualal tuleb korraldada mööda planeeringuala siseseid teid.

Riigiteega ristuvad tehnovõrgud (nt sidetrass) tuleb rajada kinnisel meetodil.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi

riigitee kaitsevööndis (näiteks parkla), tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku

saamiseks. Tee-ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik.

Ehitatavad hooned tuleb vajadusel sektsioneerida eraldi tuletõkkesektsioonideks (vt

siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ §12).

Ehitusprojektid tuleb koostada kooskõlas seadusandluse ja hea ehitustavaga ning

arvestades tellija vajadusi. Tehnovõrgud (kanalisatsioonirajatis, veetrass, puurkaev,

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

15

side- ja elektrikaablid), välisvalgustus ning haljastus rajatakse maa-alale krundi omanike

või vastava teenuse osutaja poolt seaduslikul alusel. Ehitusprojektid koostada

Ehitusseadustiku alusel ja kooskõlastada Vinni vallavalitsusega.

Planeeringuala illustreeriv joonis asub detailplaneeringu toimikus.

4.3.2 Kruntide ehitusõigused

Krundid nr 1 ja 2

Kruntidele nr 1 ja 2 on planeeritud teed ja tehnovõrgud. Ehitusõigust nendele kruntidele

ei määrata.

Krunt nr 3

Krundile võib ehitada ühe kuni kolmekorruselise ärihoone ja 3 ühekorruselist

abihoonet. Tanklahoone liigitub ehituslike parameetrite poolest abihoonete hulka.

Ärihoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 12,0 meetrit. Abihoone kõrgus maapinnast

võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 580 m² ja krundi täisehitus võib olla

kuni 30%.

- Maksimaalne suletud brutopind on lubatud kokku kuni 1650 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krunt nr 4

Krundile võib ehitada ühe kuni kolmekorruselise ärihoone ja ühe ühekorruselise

abihoone. Ärihoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 12,0 meetrit. Abihoone kõrgus

maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 580 m² ja krundi täisehitus võib olla

kuni 29%.

- Maksimaalne suletud brutopind on lubatud kokku kuni 1650 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krundid nr 5 ja 6

Igale krundile võib ehitada ühe kuni kolmekorruselise ärihoone ja ühe ühekorruselise

abihoone. Ärihoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 12,0 meetrit. Abihoone kõrgus

maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

16

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind krundil nr 5 on 500 m² ja krundil nr 6 on

700 m².

- Kruntide täisehitus võib olla kuni 25%.

- Maksimaalne suletud brutopind on krundil nr 5 kuni 1000 m² ja krundil nr 6 on max

suletud brutopind kuni 1350 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krunt nr 7

Krundile võib ehitada tehnovõrke ja ühe ühekorruselise tehnovõrke teenindava ehitise

(nt reovee ülepumpla). Ehitise kõrgus maapinnast võib olla kuni 3,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 20 m² ja krundi täisehitus võib olla kuni

10%.

- Maksimaalne suletud brutopind on lubatud kokku kuni 20 m².

- Ehitise katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krundid nr 8, 9 ja 10

Igale krundile võib ehitada ühe kuni kahekorruselise äri- või laohoone ja ühe

ühekorruselise abihoone. Peahoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 12,0 meetrit.

Abihoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind kruntidel nr 8 ja 9 on 800 m² ja krundil nr

10 on 700 m².

- Kruntide täisehitus võib olla krundil nr 8 kuni 32%, krundil nr 9 kuni 33% ja

krundil nr 10 kuni 26%.

- Maksimaalne lubatud suletud brutopind on kruntidel nr 8 ja 9 kuni 1600 m² ja

krundil nr 10 on max suletud brutopind kuni 1100 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krundid nr 11, 12, 13, 14 ja 15

Igale krundile võib ehitada ühe kuni kahekorruselise ärihoone ja ühe ühekorruselise

abihoone. Peahoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 12,0 meetrit. Abihoone kõrgus

maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind kruntidel nr 11 ja 12 on 450 m², krundil nr

13 420 m², krundil nr 14 400 m² ja krundil nr 15 on 500 m².

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

17

- Kruntide täisehitus võib olla kruntidel nr 11, 12, 14 ja 15 olla kuni 29% ja krundil

nr 13 kuni 30%.

- Maksimaalne lubatud suletud brutopind on krundil nr 11 kuni 550 m², krundil nr 12

kuni 900 m², krundil nr 13 kuni 650 m², krundil nr 14 kuni 800 m² ja krundil nr 15

on max suletud brutopind kuni 1000 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krundid nr 16, 17 ja 18

Igale krundile võib ehitada ühe kuni kahekorruselise ärihoone ja ühe ühekorruselise

abihoone. Peahoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 9,0 meetrit. Abihoone kõrgus

maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind krundil nr 16 on 320 m² ning kruntidel nr

17 ja 18 on 300 m².

- Kruntide täisehitus kruntidel nr 11, 12, 14 ja 15 kuni 29% ja krundil nr 13 kuni

30%.

- Maksimaalne lubatud suletud brutopind on kruntidel nr 16, 17 ja 18 kuni 500 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krunt nr 19

Krundile võib ehitada ühe ühekorruselise tehnovõrke teenindava ehitise. Ehitise kõrgus

maapinnast võib olla kuni 3,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 10 m² ja krundi täisehitus võib olla kuni

32%.

- Maksimaalne suletud brutopind on lubatud kokku kuni 10 m².

- Ehitise katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krundid nr 20 ja 21

Igale krundile võib ehitada ühe keldrikorrusega ja kuni kahekorruselise majutushoone.

Krundile nr 20 võib ehitada kuni kolm ja krundile nr 21 kuni kaks hoonet. Abihooned

võivad olla ühekorruselised. Majutushoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 9,0

meetrit. Abihoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind krundil nr 20 on 720 m² ning krundil nr 21

445 m².

- Kruntide täisehitus kruntidel nr 20 ja 21 on kuni 30%.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

18

- Maksimaalne lubatud suletud brutopind krundil nr 20 on 1440 m² ja krundil nr 21

kuni 600 m².

- Katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

Krunt nr 22

Krundile võib ehitada kaks ühekorruselist ehitise. Ehitise kõrgus maapinnast võib olla

kuni 4,0 meetrit.

- Maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 100 m² ja krundi täisehitus võib olla

kuni 6%.

- Maksimaalne suletud brutopind on lubatud kokku kuni 100 m².

- Ehitise katusetüüp määratakse ehitusprojektiga.

4.4 Piirded

Krundid võib ümbritseda kuni 1,5 meetrit kõrgete läbipaistvate piiretega. Piirded

projekteeritakse ja rajatakse kruntidele koos hoonetega. Piirded ei tohi jääda krundi nr 1

ja riigitee ristumiskoha nähtavuskolmnurka. Piirete ehitusmaterjalina kasutada puitu

ja/või metalli (nt keevispaneelid). Piirded võib rajada ööseks suletavana. Piirde rajamine

ei tohi raskendada päästetehnika juurdepääsu krundile, takistada talvel lumekoristustöid

või piirata liiklejate nähtavust. Hekkpiirdeid võib rajada väljaspoole riigitee

külgnähtavusala või selle piirile (20 m riigitee katte servast).

4.5 Insolatsioon ja müra

Insolatsioon ja müra lahendada vastavalt seadusandluses toodud nõuetele.

Hoonete projekteerimisel järgida, et hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad,

kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigaldamisel arvestataks naaberhoonete

paiknemisega. Tehnoseadmete ning ehitustegevusega kaasnev müra ei ületaks

keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid, samuti

peab see vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu-

ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid"). Hoonete projekteerimisel lähtuda ka standardist EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et

ruumides ja territooriumil tagatakse head akustilised tingimused vastavalt nende

kasutusotstarbele.

Kuna detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus ja hoonestusalad, siis

insolatsiooniarvutused tehakse vajadusel koos hoonete ehitusprojektidega. Hoonete

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

19

projekteerimisel lähtuda standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 “Päevavalgus

hoonetes“.

5. TEHNOVÕRGUD

Planeeringualal paiknevad elektri keskpinge õhuliin ja madalpinge õhuliinid. Lähim

ühisveevärgi vee- ja kanalisatsioonitoru paiknevad põhja pool C.T. von Neffi tn 2

katastriüksusel (katastritunnus 90002:001:2540).

Uute tehnovõrkude lahendused on näidatud detailplaneeringu joonisel nr 4

„Tehnovõrgud“. Planeeringu joonistel näidatud tehnovõrkude lahendus on indikatiivne,

see tähendab põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimisstaadiumis.

Riigitee maa või kaitsevööndiga seotud tehnovõrkude täpsed asukohad (EhS § 99 lg 3 p

5 tähenduses) võib detailplaneeringus määrata üksnes juhul, kui lahendus on koostatud

pädeva spetsialisti poolt ning selle tehnilist teostatavust on hinnatud koostöös

Transpordiametiga. Muul juhul peab Transpordiamet vajalikuks, et planeeringu

seletuskirjas käsitletakse tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramist

indikatiivsena ning tehnovõrkude asukohad täpsustatakse planeeringule järgnevas

projekteerimise etapis vastavate projekteerimistingimuste alusel. Riigitee alusele

maaüksusele tehnovõrkude kavandamisel tuleb nende projekteerimiseks taotleda

nõuded Transpordiametilt ([email protected]).

5.1 Üldised nõuded tehnovõrkude rajamisel

Enne ehitustööde algust märkida maha olemasolevad kaablitrassid, tähistada eeldatavad

kaevetööde asukohad, paigaldada hoiatavad märgid, vajadusel korraldada ümber liiklus

kaevetööde ajal. Ristumisel teiste maa-aluste tehnovõrkudega tuleb kohale kutsuda

trassiomaniku esindaja. Ristumisel maa-aluste kommunikatsioonidega tuleb kindlaks

määrata nende sügavus pinnases ja vastavalt lubatud kõrgusgabariidile (mitte vähem kui

25 cm) otsustada rajatavate trassidega olemasolevatest tehnovõrkudest pealt või altpoolt

läbimineku kasuks. Vajadusel toestada olemasolevad kaablid ja torud kaevetööde ajaks.

Olemasolevaid kaableid ja/või torusid ei tohi kaeviku tagasitäitmise ajal mehhaaniliselt

muljuda või venitada. Kaevamistööde käigus selgunud maa-aluste tehnovõrkude teisiti

paiknemisel teavitada sellest konkreetse trassi omanikku või selle haldajat.

Kaevamistööd kommunikatsioonide kaitsevööndites teostada käsitsi.

Uute hoonete liitumised tehnosüsteemidega kavandatakse planeerintud tänavamaa

kruntidelt Pos 1 ja Pos 2. Maantee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru teega ristuvad tehnovõrgud

ehitada kinnisel meetodil.

Kõik planeeringualale rajatavad tehnovõrgud peavad vastama keskkonnanõuetele.

Tehnovõrkude väljaehitamine või ümberehitamine planeeringualal toimub arendaja

kulul. Detailplaneeringuala liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tuleb taodelda

liitumistingimused Aktsiaseltsilt Emajõe veevärk. Tehnovõrkude projekteerimiseks ja

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

20

ehitamiseks väljastatakse lähtetingimused tehnovõrkude valdajate poolt. Enne

kasutuslubade taotlemist ehitistele peavad tehnovõrgud olema välja ehitatud.

5.2 Sidevarustus

Planeeringualale rajatavatele hoonetele on võimalik ehitada sidevarustus välja Telia

Eesti AS poolt 29.09.2025 a väljastatud tehniliste tingimuste nr 39900394 alusel

sidekanalisatsiooni baasil algusega sidekaevust nr RK3-133. Nimetatud sidekaev asub

planeeringualast ca 300 m põhja pool.

ELASA väljastas elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT5028

01.10.2025. aastal. Lähim sidekaev 041K31 asub Vilgu tee ristmiku lähedal ca 2,9 km

kaugusel planeeringualast.

Kuna mõlema seideteenuse pakkuja poolt pakutud liitumispunktid asuvad kaugel ja

kõik liinirajatiste ehitamise, kaitsmise ja ümberkandmise tööd tuleb teostada tellija

vahenditega, siis lahendatakse side mobiilside baasil.

Sidevõrgu omanike ja haldajate poolt väljastatud tehnilised tingimused on

detailplaneeringu lahutamatu osa.

5.3 Elektrivarustus

Elektrilevi OÜ väljastas 28.11.2023 detailplaneeringu koostamiseks tehnilised

tingimused nr 462761. Detailplaneeringu ala liitumine elektrivõrguga on võimalik

alajaamast Piira tankla alajaamast.

Planeeringuala on jagatud kaheks ehitusetapiks:

I etapis ehitatakse krundile nr 2 alajaam toitega Piira tankla alajaamast. Pos 1 ja

osaliselt Pos 2, Pos 12, Pos 14, Pos 15-22 lahendatakse toide planeeritavast alajaamast

0,4kV maakaabelliinidega.

II ehitusetapis ehitatakse välja ülejäänud kruntide jaoks teed ja tehnovõrgud. II etapis

ehitatakse välja ringtoide alajaamani nr 110 Vet. Keskus. Tänavamaale paigaldatakse

jaotuskilbid ning ühe-, kahe- või kolmekohalised liitumiskilbid.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Elektrilevi OÜ töötajatele tuleb tagada juurdepääs elektrikilpidele. Elektrilevi OÜ

tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana. Planeeritavate tänavate äärde

nähakse ette perspektiivsete 10 kV ja 0,4 kV maakaablite koridorid. Elektrikaablite

planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi

kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrikaablite margid

täpsustatakse tööprojektis. Välised elektriühendused ehitatakse vajadusel ümber

maakaablitega. Olemasoleva elektrivõrgu väljaehitamine ja/või ümberehitamine toimub

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

21

kliendi kulul. Ümberehituseks tuleb esitada Elektrilevi Osaühingule kirjalik taotlus.

Elektrivõrgu ümberehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Hoonete katustele võib rajada päikesepaneelidest koosnevaid energiatootmise üksusi.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada

Elektrilevi Osaühingule liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi Osaühingule esitada moodustatud

kinnistute aadressid.

5.4 Vee- ja kanalisatsioonivarustus

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kinni pidada

järgmistest õigusaktidest:

1. Veeseadus;

2. EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon;

3. RIL77-1990. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

4. EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;

5. Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035;

6. teised kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud määrused ja muud seadusaktid.

Vinni valla üldplaneeringu p 10.6.: Üldplaneeringu lahendus tugineb Vinni valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale (ÜVKA), mis on koostatud

perioodile 2019-2031. Võrkude võimalikud rekonstrueerimise ja laiendamise ulatused

määratakse valla ÜVKA-ga, milles on detailsemale analüüsile tuginedes võimalik teha

operatiivsemaid otsuseid. Üldplaneering annab pikemaajalisi üldiseid suuniseid taristu

arendamisel.

Üldplaneering ei määra uute võrkude ja rajatiste asukohti, kuna nende vajadust on ajas

vaja kiiremini ja detailsema analüüsiga ümber hinnata, kui seda võimaldab

üldplaneering. Tiheasustusega aladel ja reoveekogumisaladel uute arenduste

kavandamisel tuleb rajada ühisvõrk, mis tuleb arendaja poolt rajada üldjuhul enne

hoonete ehitamist.

Vinni valla üldplaneeringu p 10.6.1 „Veevärk“ kohaselt ei asu Piira külas asuv Nõmme

kinnistu ÜVKA reoveekogumisalal (ei ole nimetatud asulate loendis, kes asuvad) ega

tiheasustusalal. Võrguga liitumise kohta teeb põhjendatud juhtudel kaalutlusotsuse

kohalik omavalitsus. Võrguga liitumise, võrgust eraldumise tingimused ja erisused

(millistel juhtudel ei ole võrguga liitumine kohustuslik) kinnitatakse valla õigusaktiga.

Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035 näeb

ette, et Nõmme kinnistu piirini on tuleb vee-ettevõtjal ehitada liitumistasudest

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud:

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

22

ÜVKA kavast lähtudes ehitab vee-ettevõtja vee- ja kanalisatsioonitrassid kuni Nõmme

kinnistu piirini. Nõmme kinnistu piirile paigaldatakse veetarbimise mõõtmiseks

torustikule veemõõdukaev, mis jääb ühisveevärgiga liitumise punktiks. Sealt edasi

toimub vee-ja kanalisatsioonitorustike ehitamine planeeringualale kahes ehitusetapis (vt

joonis 4 Tehnovõrgud): paigaldatakse iga krundi torustikule veemõõdukaev.

I ehitusetapis ehitatakse Positsioonile nr 19 puurkaev ja Positsioonile nr 22

omapuhasti (kuni 49 inimekvivalenti). Pos 2, Pos 12, Pos 14, Pos 15-22 veevarustus ja

kanalisatsioon lahendatakse kuni II ehitusetapini lokaalsete rajatiste baasil. Kruntide

liitumispunktid veevarustuse ja kanalisatsiooni jaoks ehitada tänavamaale 0,3 - 1 meetri

kaugusele kinnistu piirist.

II ehitusetapis ehitatakse teed, tehnovõrgud ja tehnovõrkude (sh veevarustuse ja

kanalisatsiooni jaoks) liitumispunktid ülejäänud kruntide jaoks. Vee- ja

kanalisatsioonitorustikud ehitada algusega ca 164 meetrit põhja pool Mõisa tn 2 kinnistu

sissesõidu juures paiknevatest torustikest mööda riigitee 21 Rakvere-Luige tee haljasala

võimalikult kinnistu piiri lähedalt. II ehitusetapis liita kõik krundid ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga. Omapuhasti likvideerida või ehitada samale krundile reoveepumpla.

Veetorustik on planeeritud ehitada kuni Heina (katastritunnus 90002:001:0302)

kinnistuni.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

23

Puurkaevu projekteerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015. a määrusest nr

43 “Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja

konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu

või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise

ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa

ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus-

või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse

kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise

vormid”.

Puurkaevu täpne asukoht määratakse projektiga. Puurkaev tuleb rajada nii, et see ei

avaldaks negatiivset mõju maakasutusele ega veeökosüsteemidele.

Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019. a määruse nr 61 “Joogivee

kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise

nõuded” kõikidele nõuetele, sealhulgas ka radioloogiliste näitajate osas.

Puurkaevu ehitamiseks tuleb koostada ehitusprojekt ning taotleda ehitusluba. Enne

üksikelamule kasutusloa taotlemist peab puurkaev olema valmis ehitatud ning

kasutusluba taotletud.

Lähim olemasolev puurkaev asub Valgeküüni kinnistul, puurkaevul on hooldusala

raadiusega 10 m puurkaevust ja reovee immutamise keeluala 50 m puurkaevu

hooldusalast.

Reoveed kogutakse võimalusel planeeringualalt kokku isevoolselt.

Ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustike täpsed tehnilised lahendused ning paiknemine

antakse projekteerimise etapis.

AS Emajõe Veevärk ei kooskõlasta käesolevat detailplaneeringu lahendust, kus arendaja

projekteerib ja ehitab ise vee- ja kanalisatsioonirajatised ega ole tulevikus nõus üle

võtma arendaja poolt ehitatud torustikke. Kuna planeeringusisesesd rajatised jäävad

arendaja omandusse, siis paigaldatakse Nõmme kinnistu piirile veearvestiga

veemõõdukaev (vt joonis 4 Tehnovõrgud).

Liitumis- ja tarbimisleping tehakse ühe (Nõmme) kinnistu kohta, detailplaneeringuga

moodustatavad krundid peavad moodustama ühistu vm juriidilise isiku või valima

esindaja, kellega Emajõe Veevärk sõlmib lepingu liitumiseks ühisveevärgi ja

kanalisatsiooniga. Moodustatavad kinnistud ei saa eraldi kinnistute kaupa sõlmida

veevärgiga liitumislepinguid. Samad tingimused kehtivad ka liitumisel

reoveekanalisatsiooniga.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

24

5.5 Sajuvete kanalisatsioon

1. Igal krundil tekkivad sajuveed tuleb hajutada või immutada krundi piires. Keelatud

on juhtida sademevett naaberkruntide suunas või maanteedele. Katendiga aladelt

peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle.;

2. sajuvee- ja kanalisatsioonitorustikud tuleb välja ehitada lahkvoolsetena. Sademe- ja

drenaaživee juhtimine reoveekanalisatioonitorustikku on keelatud;

3. katustele langevad sajuveed tuleb kokku koguda ja immutada või kasutada ära

kastmiseks, tualettides jne;

4. parklatest kogutavad sademeed juhtida läbi liiva- ja õlipüüduri. Katendiga aladelt

peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle. Sademevee juhtimine

(imbumine) ühiskanalisatsiooni peab olema välistatud. Sademevee juhtimine

naaberkinnistutele on keelatud. Sajuvee juhtimise lahendus täpsustada

ehitusprojektiga.

5.6 AS Emajõe Veevärk üldised tingimused

AS Emajõe Veevärk üldised tingimused:

1. kruntidel tekkivate sademevete ärajuhtimine ja puhastamine lahendada vastavalt

standarditele ja kehtivale seadusandlusele;

2. kõikidele planeeritud ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatistele seadmetele seada vee-

ettevõtja, kelleks on AS Emajõe Veevärk, kasuks isikliku kasutusõiguse lepingud;

3. vee- ja kanalisatsioonirajatised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et haljastus, teised

ehitised jne ei rikuks nende seisukorda või ei takistaks tehnovõrkude hooldust. Vee-

ja kanalisatsiooniehitistele tagada nõuetekohased (standardile vastavad) kujad teistest

ehitistest, haljastusest jne;

4. Torustike planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel arvestada kõikide antud

piirkonda jäävate varem koostatud ja koostamisel olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektidega;

5. Planeeringuala liitmisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga lähtutakse ÜVKA kavast,

Vinni valla üldplaneeringust ja teistest kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud

õigusaktidest, kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise ja

kasutamise eeskirjast ning Konkurentisameti poolt kooskõlastatud liitumistasude

arvutamise metoodikast.

5.7 Soojavarustus

Ehitiste küttesüsteemid rajatakse keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutades elektri,

alternatiivsete energiaallikate või lokaalsete kütteseadmete baasil. Kütteallikad valitakse

ehitiste projekteerimise käigus. Lõplikud lahendused antakse ehitusprojektides.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

25

5.8 Tervisekaitse

Uued hooned projekteerida ja ehitada lähtudes kehtivast seadusandlusest.

Planeeringualal paiknevate hoonete valgustus peab olema hästi lahendatud ning

peasissepääsud kaetud varikatustega. Turvalisuse tagamiseks kasutada vajadusel

karastatud või armeeritud klaase, mis ei tekita purunemisel ohtlikke kilde. Avaliku

kasutusega hoonesse tagada sissepääs ka ratastooli kasutavatele inimestele.

5.9 Radooniohu vähendamine

Planeeringuala asub Eesti Geoloogiateenistuse koostatud radooniriski kaardi kohaselt

keskmise radooniriskiga alal (30 - 100 kBq/m²). Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel

tuleb sellega arvestada ning kasutusele võtta ehituslikke passiivseid või aktiivseid

meetmeid radooniohu vähendamiseks.

Joonis 1. Väljavõte Eesti Geoloogiateenistuse radooniriski kaardist

(https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc87

5375e; andmed 2023. aasta seisuga)

Passiivmeetmete hulka kuuluvad:

▪ radoonitõkketarindid;

▪ õhulekete vähendamine tarindite ja liitekohtade ning tarinditest läbiviikude õhulekke

vähendamise abil;

▪ pinnasesisene torustik võimaldamaks radooni difusiooni läbi torustiku pinnasest

välisõhku.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

26

Aktiivmeetmed on:

▪ õhurõhkude reguleerimine ning pinnase ventileerimisega seotud võtted.

Võimaluse korral tuleb alati eelistada passiivmeetmeid, kuna nende toimimiseks ei ole

vaja pidevalt energiat kulutada ja need töötavad ka ilma inimesepoolse sekkumiseta.

Uute hoonete juures on lihtsam kasutada passiivseid meetmeid, kuna need hõlmavad

peamiselt pinnasega kontaktis olevate alustarindite lahendusi. Kui pinnases on kõrge

radoonitase, ei pruugi piisata passiivsete meetmete rakendamisest, et tagada

viitetasemest madalam radoonitase hoones. Sel juhul tuleb rakendada ka aktiivseid

radoonieemalduse meetmeid.

6. LIIKLUSKORRALDUS

Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult

kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus.

Transpordiamet väljastas 23.04.2026 kirja nr 7.2-2/26/4879-2 “Seisukohtade

väljastamine Nõmme kinnistu detailplaneeringu koostamiseks”. Nimetatud seisukohad,

kehtivad seadused (näiteks ehitusseadustik, planeerimisseadus), kliimaministri

17.11.2023 määrus nr 71 “Tee projekteerimise normid” ja selle lisad on

detailplaneeringu lahutamatu osa. Projekteerija Villu Vapper koostas Transpordiameti

seisukohtadest lähtudes joonise nr 5 Nõmme planeeringu riigimaantee liikluskorralduse

eskiislahendus.

Riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2489

sõidukit ööpäevas ja nr 21 Rakvere-Luige tee keskmine ööpäevane liiklussagedus on

3882 sõidukit ööpäevas. Mõlemad maanteed on kahesuunalise liiklusega, mõlemas

suunas on üks sõidurada. Nimetatud maanteede kaitsevööndi laius on 30 m äärmise

sõiduraja välimisest servast, lubatud sõidukiirused on sõltuvalt asukohast 50-90 km/h.

Planeeringualal piirneb riigiteedega nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee km 176,83-177,05

ja nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,66-3,87. Kohaliku teed on nr 9001003 ja 9002058.

Nende teede ristmikel säilib kehtiv liikluskorraldus, mis tähendab, et vasakpöörded ei

ole lubatud.

Planeeringualalt puudub juurdepääs avalikule teele. Juurdepäs planeeringualale

planeeritakse riigiteelt nr 21 Rakvere-Luige tee. Planeeringualaga piirneval Aru tn 5

maaüksusel on olemas juurdepääs riigimaanteelt 21 Rakvere-Luige tee, kuid see ei vasta

Transpordiameti nõuetele. Sellest tulenevalt on Transpordiamet seisukohal, et

olemasolev mahasõit tuleb likvideerida ja välja ehitada uus ristmik. Kuna planeeringut

koostatakse Nõmme kinnistule, on mõistlik uus ristmik ja teemaa kasutusotstarbega

krundid rajada Nõmme kinnistule. Nõmme maaüksusele moodustatavalt krundi nr 1

kaudu tagatakse planeeringuala ja sellega piirnevate kinnistute juurdepääs riigiteele.

Tulevikus on võimalik pikendada teemaad ida poole, kui sinna tekib soov arendada uusi

krunte. Seoses uue mahasõidu väljaehitamisega ehitatakse juurdepääsud Aru tn 5 ja

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

27

Valgeküüni kinnistutele välja algusega tee- ja tänavamaa maa-ala sihtotstarbega krundilt

nr 1. Krunt nr 2 on jaotustänav, millelt on planeeritud juurdepääsud igale krundile.

Joonisel „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on juurdepääsud kruntidele näidatud lillat värvi

kolmnurkadega.

Bussipeatused on planeeritud tõsta ümber liiklusohutuse seisukohast sobivamatesse

asukohtadesse. Bussipeatused peavad vastama bussipeatuste tüüp II-le (avatud taskuga

peatus, peatuv buss ei tohi takistada mööduvat liiklust). Olemasolev riigitee nr 21 ja

kergliiklustee ühendus likvideeritakse, sest selle asemele planeeritakse riigiteele

jalakäijate ülekäigukoht. Lahendatakse planeeritava kõnnitee liitumine nr 21 Rakvere-

Luige tee ääres paikneva kergliiklusteega ja juurdepääsud bussipeatustele.

Planeeringualal ehitada välja kõnniteede võrgustik ja planeeringuala bussipeatuste ning

kergliikluteega ühendavad lõigud. Kõnniteede laius minimaalselt 2 meetrit. Uusi

kergliiklusteid ei planeerita.

Riigitee nr 21 Rakvere-Luige sõidurajad projekteerida minimaalselt 3,5 m laiad ja

vasakpöörderada laiusega 3,0 m.

Sõiduteede katendite laiuseks on planeeritud 6 meetrit. Teed ehitatakse valmis koos

tehnovõrkudega. Esimeses etapis, kui toimub ehitus ja hoonetele pole antud

kasutuslube, võivad planeeringuala sisesed teed olla killustikkattega. Kasutuslubade

taotlemise ajaks peavad tee olema kaetud kõvakattega. Riigitee rekonstrueerimine ja

ristmiku ehitus toimub vastavalt Transpordiameti nõuetele.

Huvitatud isik rekonstrueerib riigitee nr 21 Rakvere-Luige tee joonisel nr 5 näidatud

ulatuses, sealhulgas ehitab riigiteele koos maantee laiendusega välja normide kohase

ristmiku koos vasakpöörderajaga ja ohutussaarega teeületuskoha. Riigiteele nr 21

planeeritud ristmik peab tagama planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmise.

Riigitee ristumiskoht koos rekonstrueeritava teelõiguga peavad olema nõuete kohaselt

rekonstrueeritud ja Transpordiametile üle antud hiljemalt enne planeeringualale

kavandatava mis tahes ehitusloa kohustuslikule hoonele ehitusloa väljastamist. Riigitee

ristumiskoha rekonstrueerimiseks tuleb Transpordiameti käest taotleda nõuded

ristumiskoha ehitamiseks. Huvitatud isik ehitab välja planeeringualal kõik teed koos

vajalike lisadega (liiklusmärgid, tähistused jne) ja normide kohased bussipeatused koos

ühendusteedega selleks sobivate asukohtadesse.

Parkimine on lahendatud planeeringualal kruntide sees lähtudes standardist EVS 843

Linnatänavad (vt ptk Parkimine).

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on Ehitusseadustiku §71 kohaselt teed ümbritsev

maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt

lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Planeeritav ala asub

osaliselt riigiteede nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ja nr 21 Rakvere-Luige tee

kaitsevööndis. Kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on

30 meetrit (joonis 3 Põhijoonis. Liikluskorraldus ja joonis nr 5 Nõmme planeeringu

riigimaantee liikluskorralduse eskiislahendus).

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

28

Liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab sõidukijuhil olema sõidutee ja sellega

külgneva ala ulatuses tagatud nõutav külgnähtavus, mida tuleb arvestada müratõkete

rajamisel ning kõrghaljastuse planeerimisel. Külgnähtavus on sõiduteega külgnev ala,

kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid ehitisi. Kiirusel 70 km/h (projekteerimise

lähtetase hea) peab maanteel olema tagatud külgnähtavus 20 m. Transpordiameti juhise

„Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohaselt on peatumiskohustusega

ristmiku liituva tee liitumisnähtavus 15 m. Peatee liitumisnähtavus põhitee lubatud

kiiruse 70 km/h korral on nõutud nähtavus mõlemas suunas 95 m. Mahasõidu

nähtavuskolmnurk on joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” tähistatud

nähtavuskolmnurga tingmärgiga. Nähtavuskolmnurga alas ei tohi paikneda ühtki

nähtavust piiravat takistust (hekk, piire kõrgusega üle 1,1 m jne), vajadusel tuleb ette

näha sellelt alalt teeäärte puhastamine võsast ning suurte puude alumiste okste laasimine

(võra tõstmine), vajadusel ka puude raie.

Materjalide peale- ja mahalaadimine riigimaanteelt ning riigimaantee ääres parkimine

on keelatud. Samuti pole lubatud ehitustehnikaga manööverdada tee maa-alal (teel ja

muldkeha nõlval). Ehitustegevus planeeringualal tuleb korraldada mööda sisemist

teedevõrku või õuealal. Tegevuseks teel ja tee kaitsevööndis tuleb taotleda teeomaniku

nõusolek.

Planeeringuala sisene reljeef, hoonete paiknemine kruntidel ja haljastus võimaldavad

juurdepääsu hoonetele ning Päästeameti tehnika ümberpööramist krundil igal aastaajal

ja iga ilmaga. Keelatud on autode parkimine liikumisteedel.

Liiklus- ja parkimislahendus ning parkimiskohtade arv on näidatud detailplaneeringu

joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. Parkimine lahendatakse planeeringuala siseselt.

Planeeringualal saab parkida vähemalt 3 autot. Parkimiskohtade arv

detailplaneeringualal kokku vastab EVS 843:2016 standardile “Linnatänavad”.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteedega, peab Huvitatud isik

arvestama arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra,vibratsioon, õhusaaste) ja võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise

vajaduse ja kohustusega. Riigiteede liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb

hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva

müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra

normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed

“Rahvatervise seaduse” alusel kehtestatud Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud normmürataseme tagamiseks.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

29

Maanteede kaitsevöönditesse kavandatavad tegevused, kui neid planeeritakse, tuleb

kooskõlastada Transpordiametiga. Arendusega seotud ja nähtavust piiravad takistused

(haljastus jne) kõrvalda enne ehituslubade väljastamist.

7. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID

Tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel lähtuti majandus- ja taristuministri

25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise

kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

Joonistel „Olemasolev olukord“, „Põhijoonis. Liikluskorraldus“ ja „Tehnovõrgud“ on

näidatud olemasolevate ning planeeritud riigimaantee, tehnovõrkude ja looduslike

objektide kitsendusalad, servituudialad, piirangud ja märkused.

Planeerigualale ulatub 21 Rakvere-Luige tee ja 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru teedest

tulenev avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (30 m äärmise sõiduraja välimisest

servast).

Lisaks läbib planeeringuala 1-20 kV keskpinge elektriõhuliin, mille kaitsevöönd on 10m

liini teljest.

Planeeringuala paikneb Pandivere ja Adevere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ja

maavaraga alal.

Planeeritava territooriumi all, maa sees, asub keskkonnaregistri maardlate nimistu

andmetel geoloogiline uuringu ala (nähtuse ID nr 252). Planeeringualal kavandatav

tegevus ei tohi halvendada olemasolevat olukorda.

Kogu kinnistu asub AS Olerx Piira (C-kategooria ohtlik ettevõte) teenindusjaama

ohualas. Tankla asub planeeringualast lääne pool.

8. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD

8.1 Heakorrastus

Kõlvikuliselt on tegemist haritava maaga. Haljastuse minimaalne protsent on tulenevalt

Vinni valla üldplaneeringust äri- ja tootmismaadel 20%, millest 10 % peab olema

kõrghaljastus. Koostatud planeeringulahenduses on haljastust 29-44%, erandiks on

krundid 7 (ca 90%), 19 (ca 68%) ja 22 (ca 94%). Krundil 1 moodustab haljastus 26%

pindalast ja krundil 2 moodustab haljastus 33% pindalast.

Kruntide haljastus lahendatakse täpsemalt koos arhitektuursete projektide koostamisega,

tellitakse haljastusprojekt või rajatakse haljastus maaomaniku poolt. Haljastuse eesmärk

on mitmekesistada ning parandada inimeste elukeskkonda. Lisaks on haljastuse

eesmärkideks müra summutamine, hapniku tootmine jne.

Haljastamisel tuleb lähtuda planeeringuala kasutusotstarbest, taimede sobivusest

maastikuga, mullastikuga ja olemasoleva haljastusega. Uue haljastuse rajamisel

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

30

arvestada looduslikest objektidest tulenevate piirangutega ja tehnovõrkude

kaitsevöönditega. Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust (vt peatükk 7

Liikluskorraldus).

Sissesõidutee äärde ja hoonete seintele on soovitatav paigutada valgustid, et muuta maa-

ala kasutus turvalisemaks pimedal ajal.

8.2 Kattega alad kruntidel

Hoonete ümber rajatavad katenditega alad peavad olema kergelt puhastatavad. Maantee

21 Rakvere -Luige tee juurdeehitus kaetakse asfaltbituumenkattega. Sõiduteed kruntidel

1 ja 2 võivad esimeses ehitusetapis olla killustikkattega, teises etapis kaetakse teed

kõvakattega. Katendite liigid kruntidel valib omanik. Kruntidele planeeritavad katendid

ei tohi rikkuda ega määrida Pos 1 ja Pos 2 paiknevaid sõiduteid.

9. KESKKONNAKAITSE

Vinni Vallavalitsuse 20.12.2022 otsusest nr 74 nähtub, et kavandatav tegevus ei

põhjusta olulist keskkonnamõju ning maa-alale tuleb koostada keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang. Piira küla Nõmme maaüksusele koostas

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu 21.03.2024. aastal Vinni

Vallavalitsus.

Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama

keskkonnanõuetele.

Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud

jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse ning

korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 69 on

kõik korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad, nii eramajade omanikud,

korteriühistud, korteriühisused, suvila, elu- ja äriruumina kasutatava ehitise või korteri

omanikud ja ettevõtjad loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest,

kui hanke võitnud jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema

korraldatud jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping.

Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud olmejäätmete ja biojäätmete

hoidmisega. Prügikonteinerite paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga.

Konteinerid peavad olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu on soovitatav

rajada konteineritele eraldi ehitised või paigutada nad haljastuse varju. Prügikonteinerite

tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto juurdepääs

kruntidele on tagatud sisse(välja)sõiduteede kaudu.

Kruntidel ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada kruntidele

ehitusjäätmete konteiner.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

31

Vinni vallas Piira külas tegutseb Lääne-Viru Jäätmekeskus MTÜ, mille ülesanne on

teenindada Lääne-Viru maakonda ning kus võetakse vastu olme- ja ohtlikke jäätmeid,

seal järelsorditakse liigiti kogutud jäätmeid, pressitakse kokku jäätmeid ja suunatakse

neid pakendamisele, taaskasutusse, ladestamisele või põletamisele.

9.1 Piira küla Nõmme maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnangu järeldused ning kokkuvõte

Planeerimisseaduse § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate

ehitustegevuse alus, samas on mõiste „lähiaastad“ määratlemata. Hetkel ei ole

detailplaneeringu elluviimise aeg teada. Ehitiste ehitamisega kaasnev mõju algab

ehitustegevuste alustamisega ja lõppeb peale nende lõpetamist. Tegevus toimub reeglina

päevasel ajal. Erandjuhul tööde teostamisel öösel tuleb sellest eelnevalt teavitada

kohalikku omavalitsust ja ümbritseva ala elanikke. Taristu ehitamisega kaasnevad

ehitus-, pinnase-, haljastus- ja muud tööd ei oma piiriülest mõju.

Kinnistute ekspluateerimisega kaasnev otsene mõju on ruumiliselt suuresti piiritletud

selle asukohaga ning tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a.

transport. Ohutusnõuete järgimisel hoonete ekspluateerimisel on avariide esinemise

tõenäosus väike.

Maakasutuselt ja visioonilt vastab detailplaneering kehtivale Lääne-Viru

maakonnaplaneeringule ja Vinni valla üldplaneeringule.

Keskkonnamõjude minimeerimiseks soovitab eelhinnangu koostaja järgnevat:

▪ planeeringualale planeeritakse I etapis puurkaev ja reoveekäitluseks kogumismahuti,

oluline on järgida kehtivaid seaduseid ja nõudeid, et tagada keskkonnakaitse ning

vältida reostuse teket. Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi kaitsmata maapinnalt

lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes;

▪ õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektides ning tööohutust

määravates dokumentides esitatud nõuetest;

▪ ehitiste kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist)

osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel;

▪ planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama

keskkonnanõuetele;

Keskkonnamõju strateegilise hindamise kokkuvõte:

Piira küla kuulub kompaktse hoonestusega alade piirkonda. Detailplaneeringu alal ei

asu looduskaitselisi ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid objekte. Ka

detailplaneeringuga piirneval alal ei asu looduskaitselisi objekte, millele võib

detailplaneeringu elluviimine mõju avaldada. Mõju pinnasele avaldub peamiselt

ehitusalustele aladele ja on lokaalne. Ehitiste rajamisel ja edasisel kasutamisel ei toimu

eeldatavalt saasteainete heidet põhjavette. Ehitustegevuse käigus on veevõtt ja

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

32

reoveeteke eeldatavalt minimaalsed. Veevarustus on eskiisi järgi planeeritud lahendada

lokaalse puurkaevu baasil. Kanalisatsioon on planeeritud I ehitusetapis lahendada

lokaalse puhasti baasil. II ehitusetapis liidetakse kogu planeeringuala ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni (ÜVK) trassidega. II etapis on planeeringuala ÜVK süsteemiga liitmine

kohustuslik.

Planeeringualal ei ole registreeritud kaitsealuseid taimeliike ega püsielupaiku, millele

võib detailplaneeringu elluviimine mõju avalduda. Vastavalt Maa-ameti

kaardirakendusele ei asu maaüksusel ega selle lähiümbruses kultuurimälestisi, millele

võib detailplaneeringu elluviimine mõju avaldada. Planeeritud tegevusega ei kaasne

olulist negatiivset mõju inimese tervisele või sotsiaalsele keskkonnale. Nõmme

detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mille puhul oleks põhjust eeldada, et tekib

kumulatiivne mõju.

Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse kohta, ei ole selle realiseerimisel alust eeldada olulise ebasoodsa

keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole

vajalik. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud.

Planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala

ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta

keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna

keskkonnataluvust.

10. TULEOHUTUS

10.1 Normdokumendid

Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele normdokumentidele:

▪ “Tuleohutuse seadus”

▪ Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“;

▪ Siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord“.

▪ EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

▪ EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“.

10.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala

Ehitise tuleohutusklass: TP1-TP3

Ehitise kasutusviisi klass: I, IV, VI, VII

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

33

Max hoonete kõrgus: 12,0 m

Max ehitisealune pind 800 m2

10.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

Ühel krundil paiknevad hooned moodustavad ühe või enama arvu tuletõkkesektsioone.

Planeeringulahendusega määratud hoonestusalad asuvad naaberkinnistutel paiknevatest

hoonetest 0 - 8 meetrit. Hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad

vastama tuleohutusnõuetele. Iga planeeritud ehitise tuleohutus lahendatakse eraldi

ehitusprojektiga. Ehitiste tuleohutus peab vastama kehtivatele nõuetele.

10.4 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele

Krundile pääseb riigimaanteelt 21 Rakvere - Luige tee. Sissepääsuteedel paiknevad

väravad kruntidele peavad piirde olemasolul olema vähemalt 4 m laiused.

Kruntidele planeeritavatele hoonetele tagatakse juurdepääsud päästevahenditega.

Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine krundil ja haljastus peavad

võimaldama juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist krundil.

Keelatud on autode parkimine liikumisteedel.

Kustutustöid on võimalik teostada vajaduse korral ka naaberkruntidelt. Hoonete

kõikidele sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.

Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse ehituslike

võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja korrustevahelised redelid

rõdudel jne).

10.5 Väline tulekustutusvesi

Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses

nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga. Hoone kustutamiseks vajalik

veevooluhulk veevõtukohas (veevooluhulk) määratakse hoone suurima

eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsiooni järgi.

Kuna detailplaneeringu koostamise etapis ei ole kavandatavate hoonete

eripõlemiskoormust võimalik täpselt määrata, arvutatakse veevooluhulk, lähtudes

siseministri 18.02.2021 a. määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“,

eripõlemiskoormuse järgi. Veevärgi veetorul paiknevatest hüdrantidest on võimalik

saada tulekustutusvett 10 l/s kolme tunni jooksul. Sellest erineva veevajaduse korral

lahendatakse iga hoone veevajadus ehitusprojektis.

Tulekustutusvett saab võtta lähimatest hüdrantidest, millest üks asub planeeringualast

põhja pool 21 Rakvere - Luige tee ääres, 165 meetri kaugusel ning lisaks on

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

34

planeeringualale ette nähtud paigaldada I ehitusetapis rajatava puurkaevu baasil hüdrant.

Hüdrandi asukoht ja tööalad on näidatud joonistel nr 3 „Põhijoonis. Liikluskorraldus“ ja

4 „Tehnovõrgud“. Lähim Päästeameti komando asub Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi

tänav 5a.

11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Kuritegevuse riske planeeringualal saab vähendada:

• naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;

• sissepääsude turvamisega;

• riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;

• piirete rajamisega;

• tuleb kujundada selge liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteem;

• tuleb tagada territooriumi jälgitavus.

• tagada hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;

• konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ning liikumisteed;

• kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud, pingid,

prügikastid, märgid);

• hoida maa-alad korras (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud kohtadesse).

12. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE

MAJANDUSLIKE, KULTUURILISTE, SOTSIAALSETE JA

LOODUSKESKKON-NALE AVALDUVATE MÕJUDE HINDAMINE

Piira külas asuvale Nõmme kinnistu detailplaneeringule koostas Vinni vallavalitsus

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (vt ptk 9.1). Käesolevas peatükis

analüüsitakse asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale tekkida võivaid võimalikke mõjusid lähtuvalt riigihalduse ministri

17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“ sätestatule.

Planeeringu elluviimisega kaasnevate kultuuriliste mõjude hindamisel lähtuti asjaolust,

et planeeringuala lähedal paiknevad olemasolevad kergliiklusteed, mis on inimeste

poolt hästi omaks võetud ja planeeringualalt pääseb ühistranspordiga Rakverre

hobitegevusi harrastama ning kultuuriüritustele. Negatiivset kultuurilist mõju käesoleva

detailplaneeringu elluviimine ei avalda.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

35

Planeeringualale ehitamine omab positiivset sotsiaalset mõju, sest tekib ärikeskus, kuhu

on vajadusel võimalik ka eluase soetada. Planeeringuala paikneb olemasolevate

ärihoonete lähedal (Mõisa tn 4, C. T. von Neffi tn 2, C. T. von Neffi tn 5, Mõisa tn 12

jne) ning planeeritav tegevus toetab olemasolevat äritegevust. Tekivad uued töökohad ja

koos töökohtadega loomisega kolib võimalusel lähiümbrusesse juurde püsielanikke.

Planeeringu elluviimisel on neutraalne mõju looduskeskkonnale, sest uued hooned

ehitatakse kaasaegsetest materjalidest ja kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid.

Planeeritav ala on asub osaliselt maanteede kaitsevööndis, sinna ehitamine jätab

looduskeskkonnale väiksema jälje kui kitsendustevabale alale ehitamine.

Planeeringuala arendamisel on positiivne majanduslik mõju Vinni vallale, kohalikele

inimestele ja ettevõtjale. Maa-ala väljaehitamine mõjutab positiivselt lähiümbruse

kinnisvara väärtust. Planeeringulahenduse elluviimine ei suurenda kohaliku

omavalitsuse kulusid.

13. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE

Järjest sagenevad äärmuslikud ilmastikumuutused toovad kaasa põuda, suuri

sademetehulkasid, mis sajavad alla lühikese aja jooksul ning muid ilmastikunähtusid,

mis võivad kahjustada hooneid. Uued hooned tuleb ehitada ehitustehniliselt õigesti

(kõrgemad soklid, pakettaknad, piisavalt laiad räästad jne) ning kasutada kvaliteetseid

ehitusmaterjale.

„Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ kohaselt prognoositakse

Eestis 21. sajandi jooksul võimalike muutustena peamiselt:

• temperatuuritõusu;

• sademete hulga suurenemist;

• merepinna tõusu;

• tormide sagenemist.

Temperatuuritõusuga kaasneva mõju leevendamiseks tuleb olemasolevat kõrghaljastust

maksimaalselt säilitada ning seda täiendada. Hoonete ehitusprojektis käsitleda

haljastuse lahendust. Hoonetele tuleb projekteerida energiatõhusam küte ja jahutus ning

tagada inimestele mugav sisekliima.

Sademete hulga suurenemine toob kaasa üleujutused ja kaldaerosiooni. Oluline on

sademevee kiire ära juhtumine või selle kogumine (hajutamine haljasaladele,

olemasolevate kraavide süsteemi ja ojade korrastamine). Kuna planeeritavad katendiga

alad (jalgtee, autoparkla) ning katustega kaetud pinnad on võrreldes haljasalaga

väikesed, siis sademevete immutamisega planeeringualal probleeme ei teki.

Planeeringuala asub merest piisavalt kaugel, et merepinna tõus seda ohustada võiks.

Tormide sagenemise tõttu tuleb tähelepanu pöörata taristu ja ehitiste vastupidavusele.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

36

14. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,

VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE

Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualale kavandatavate ehitiste

ehitusprojektidele. Krundi ehitusõigus realiseeritakse huvitatud isiku poolt lähtudes

kehtivast seadusandlusest ja omaniku soovidest. Krundi ehitusõigus realiseeritakse

huvitatud isiku poolt kahes ehitusetapis (vt ptk 4.3.1.). Ehitusloa taotlemiseks

koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja

ehitusprojektile esitatavate nõuetega.

Kõik ehitamise ja planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab huvitatud

isik ja/või kinnistu omanik.

Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus

§141.

Tehnovõrgud (vee- ja kanalisatsioonirajatised, puurkaev, elektritaristu), teed ning

haljastus rajatakse maa-alale krundiomaniku või vastava teenuse osutaja poolt.

Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava:

1) ehitatakse välja riigimaantee laiendus ja mahasõit planeeringualale koos rajatistega;

2) I ehitusetapis projekteeritakse ja ehitatakse välja Pos 1 ja Pos 2 (osaliselt), Pos 12,

Pos 14, Pos 15-22 ehitamiseks vajalikud tänavamaal paiknevad tehnovõrgud koos

liitumispunktidega (elekter, vesi, kanalisatsioon, vajadusel side);

3) II ehitusetapis projekteeritakse ja ehitatakse välja ülejäänud kruntide ehitamiseks

vajalikud tänavamaal paiknevad tehnovõrgud koos liitumispunktidega (elekter,

vesi, kanalisatsioon, vajadusel side). Kõik krundid liidetakse ühisvee- ja

kanalisatsioonisüsteemiga;

4) hoonete projekteerimine;

5) ehituslubade taotlemine;

6) hoonete ehitamine;

7) kasutuslubade taotlemine.

Hoonete projekteerimise ja ehitamise järjekord toimub vastavalt maaomaniku soovidele

ning võimalustele. Kuna ehitised rajatakse krundi siseselt, siis ei oma ehitamise

järjekord kinnistuvälist mõju.

Arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis või riigitee alusel maal, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku

saamiseks.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,

põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne

planeeringualale mistahes hoone ehitusloa ja/või ehitusteatise esitamist.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 228/1022 Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneering. Aadress:

Vinni vald, Piira küla Nõmme kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

37

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga

seotud rajatiste väljaehitamiseks. Tehnovõrkude ehitamiseks riigimaale ja riigitee

kaitsevööndisse taotleda Transpordiametilt projekteerimistingimused.

Kõik hoonete ja taristu ehitamise ning planeeringuala haldamisega seotud kulud ja

riskid kannab huvitatud isik või kinnistu omanik. Kehtestatud detailplaneeringut on

võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus §141.

15. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVATE

SEADUSANDLIKE AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU

1. Planeerimisseadus;

2. Ehitusseadustik;

3. Jäätmeseadus;

4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

5. Veeseadus;

6. Looduskaitseseadus;

7. Eesti projekteerimisnormid ja standardid;

8. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestati 27.02.2019 riigihalduse

ministri käskkirjaga nr 1.1-4/30;

9. Siseministri 30.03.2017. a välja antud määrus nr 17 Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded;

10. Vinni valla üldplaneering, kehtestati Vinni Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr

17;

11. „Regionaalne ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2023-2035“.

Koostas: Alar Tiidema

(allkirjastatud digitaalselt)

Väljavõte Vinni valla üldplaneeringust

Planeeringuala piir

Koostas: Küll Õisma

24.07.2025