RIIGITEE TUNNUSTELE VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE

Rae vallas asuv riigi kõrvalmaantee

11507 Kangrumetsa tee

Koostaja:

Transpordiameti teevara osakond

Tallinn 2026

2

1. Sissejuhatus

Rae Vallavalitsus esitas oma kirjaga 06.11.2025 nr 11-2/7374 Kliimaministeeriumile ja

Transpordiametile taotluse Harju maakonnas Rae vallas Kurna külas asuvate riigile kuuluvate

transpordimaa sihtotstarbega maaüksuste tasuta võõrandamiseks vallale.

Peale maakorraldustööde läbiviimist esitas Rae Vallavolikogu 16. juuni 2026.a otsusega nr 38

Transpordiametile taotluse 1 munitsipaalmaa üksuse riigile üleandmiseks ning 5 riigi

maaüksuse vallale omandamiseks. Taristuministri 24.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/533 „Volituste andmine Transpordiametile“ anti

Transpordiametile volitus otsustada Eesti Vabariigi nimel hoonestamata kinnisasja võõrandamise

kohaliku omavalitsuse üksusele ning otsustada pärast ministeeriumi kirjaliku nõusoleku saamist

hoonestatud kinnisasja võõrandamise kohaliku omavalitsuse üksusele. Nimetatud volituse alusel

menetleb Rae Vallavalitsuse taotlust Transpordiamet.

Vallavolikogu otsuse aluses taotluses on ümbermõõdistamised juba tehtud ja riigilt

omavalitsusele tasuta üle andmist taotletakse 5 maaüksuse osas:

1. Kangrumetsa tee; moodustatav maaüksus tunnusega 65301:001:7474; ligikaudne

pindala 15 657 m2; maa sihtotstarve 100% transpordimaa;

2. Kangrumetsa tee L1; moodustatav maaüksus tunnusega 65301:001:7476; ligikaudne

pindala 12 161 m2; maa sihtotstarve 100% transpordimaa;

3. 11115 Kurna-Tuhala tee T8; moodustatav maaüksus tunnusega 65301:001:7478;

ligikaudne pindala 2020 m2; maa sihtotstarve 100% transpordimaa;

4. Õlleköögi tee L12; moodustatav maaüksus tunnusega 65301:001:7479; ligikaudne

pindala 1485 m2; maa sihtotstarve 100% transpordimaa;

5. 11115 Kurna-Tuhala tee; katastritunnus 65301:001:3124; pindala 443 m2;

sihtotstarve transpordimaa 100%.

Käesolevas aruandes hinnatakse teede vastavust riigitee tunnustele eesmärgil anda taotletaval

maa-alal teega maaüksused tasuta Rae vallale kohalikuks teeks seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks.

2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused

Taotluse läbivaatamisel hinnatakse tee vastavust riigitee tunnustele s.h. eeldustele riigitee liigi

määramiseks. Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee

määramise juhendile analüüsitakse neljale riigitee tunnusele koosmõjus vastavust:

2.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav, kuna nii on sätestatud

ehitusseadustikus. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud

piiranguid jälgides. Kui tee asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba

juurdepääsu ja ohutut liiklemist või kui piirangud teeliiklusele ei ole kehtestatud riigi

haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult kasutatav riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib

riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi või erahuvi üle.

Kui tee avalik kasutamine ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed ei

saa määrata riigiteeks.

2.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

3

Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud

asulasisest liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene

liikluskord, aga ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise

liikluskorra.

Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee liigile:

Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite liiklus, mis

võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi eri

piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti.

Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv mootorsõidukite liiklus

reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja mitmeviisiliste

(multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.

Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või kogumine

kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid- või kaupu piirkonnale

tähtsate sihtkohtade vahel.

Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks

otstarbeks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.

Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või ühendamine

liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.

Riigi jäätee rajatakse talvel, piisava tugevusega jääoludes, riigiteede liikluse suunamiseks

ajutisele teele üle jäätunud veekogu.

Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul teel, mis

pole põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee.

Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite

liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või robotliikurite

liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või

liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.

Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:

1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele

turvalisem, omaette liikluskeskkond;

2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada

mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks

kasutada teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.

2.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee

liigile:

Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub

rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või

rahvusvahelise E-teede võrgu tee Eesti territooriumil.

Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade ning

kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või põhimaanteega,

suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või riigile oluline

transpordisõlm.

Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende ühendamise

linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku optimaalse teedevõrgu või

suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta:

1) transpordisõlme rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või

maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise

õigusega kaubasadamasse;

4

2) piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene reisijate piiripunkti Saatses;

3) muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.

Ühendustee ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid, eelõige ristmike

ja liiklussõlmede alal.

Riigi jäätee rajatakse jäätunud veekogule olemasoleva riigitee marsruudi ajutise pikendusena.

Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või ühendusteeks

mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks riigiteeks

liigitatakse ka riigi kergliiklustee.

Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:

1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi

ja sõida“ parklaga;

2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega;

3) riikliku huvikohaga;

4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.

2.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada

teehoidu ja kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:

1) Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega

tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine teede võrgustikus,

arvestades asukohas kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike

piirangutega ning tehnovõrkude kaitsevööndite kitsendustega.

2) Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja

võimaldada sujuva liikuvuse erinevate transpordiliikide vahel.

3) Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba

juurdepääs teerajatistele.

Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee

liik määratakse tunnuste 2.2 ja 2.3 koosmõjus.

3. 11507 Kangrumetsa tee riigitee tunnuste hindamine

Riigi kõrvalmaantee 11507 Kangrumetsa tee (edaspidi tee) paikneb Harju maakonnas Rae

vallas Kurna külas. Põhimaantee 11 Tallinna ringtee ümberehitamisel 2+2 ristlõikega

sõiduteeks muutus põhimaanteega samas tasapinnas lõikunud varasem kõrvalmaantee 11507,

suubudes kõrvalmaanteele 11503 Õlleköögi tee, sõidukite liiklusele kaheks tupikteeks. Ringtee

alt on läbipääs ainult kergliiklejatele.

Valla taotlus teega maa munitsipaliseerimiseks on selgeks märguandeks, et peale Tallinna

ringtee rekonstrueerimist vajavad Kurna külas avalikult kasutatavate teede omandisuhted

korrastamist, juhindudes valla poolt menetletud ruumilistest planeeringutest.

Tallinna ringteest altläbipääsu perimeetrile rajati kergliiklustee, mis tagas jalakäijatele ja

jalgratturitele endiselt võimaluse Õlleköögi teega ühenduseks.

5

Joonis 1. Riigitee 11507 Kangrumetsa tee põhiosa asukoht Kurna külas (peenike sinine joon).

11507 Kangrumetsa tee on peale Tallinna ringtee ehitamist teeregistris pikkusega 1,044 km, sh

60 m pikkune teelõik ringristmikul kõrvalmaanteega 11115 Kurna-Tuhala tee. Ringtee alt

tunnelist läbi minev kergliiklustee riigimaal on teeregistris 168 m pikkuse osana riigi

kergliiklusteest 11865 Õlleköögi kergliiklustee. Avalikult kasutatava teedevõrgu toimimiseks

on vaja endine riigitee 11507 Kangrumetsa tee kogu pikkuses üle anda kohalikuks teeks.

Üleandmisele Rae vallale läheb 1,044 km pikkune sõidutee ja 0,168 km pikkune kergliiklustee.

11507 Kangrumetsa tee terviktee on kavandatud kogu ulatuses kohaliku tänavana, sealhulgas

nii kergliiklusele kui ka mootorsõidukitele ettenähtud teeosad, et teenindada mõlemal pool

Tallinna ringteed paikneva Kurna küla liiklust.

Sõidutee lõpu osa asub juba munitsipaalomandis oleval maaüksusel katastritunnusega

65301:001:3903 Kangrumäe tee.

Vana maaüksuse 65301:001:3054 jagamisel tekkinud kinnistu katastritunnusega

65301:001:7480 Õlleköögi tee L13, millel asub põhimaantee 11 Tallinna ringtee äärne

mürasein jääb riigi omandisse.

Ringtee alt läbi tunneli kulgeva kohaliku kergliiklustee (joonis 2) paiknemise riigi põhimaantee

11 transpordimaal (katastritunnus 65301:001:0591) saab asjaõiguslikult seadustada isikliku

kasutusõiguse notariaalse sõlmimisega. Tunneli tarind jääb Transpordiametile.

Üle antavate teemaa kinnistute andmed:

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 27488250, katastritunnus

65301:001:7474, lähiaadress Kangrumetsa tee, Kurna küla, Rae vald, Harju maakond,

pindala 15657.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%, Riigiomand.

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 27644050, katastritunnus

65301:001:7476, lähiaadress Kangrumetsa tee L1, Kurna küla, Rae vald, Harju

maakond, pindala 12161.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%, Riigiomand.

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 14193502, katastritunnus

65301:001:3124, lähiaadress 11115 Kurna-Tuhala tee, Kurna küla, Rae vald, Harju

maakond, pindala 443.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%, Riigiomand.

6

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 27708750, katastritunnus

65301:001:7479, lähiaadress Õlleköögi tee L12, Kurna küla, Rae vald, Harju maakond,

pindala 1485.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%, Riigiomand.

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 27562650, katastritunnus

65301:001:7478, lähiaadress 11115 Kurna-Tuhala tee T8, Kurna küla, Rae vald, Harju

maakond, pindala 2020.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%, Riigiomand.

Üle antavad maaüksused on kujutatud joonisel 2.

Joonis 2. Rae vallale üle antavad maaüksused ning servituut maaüksusele 65301:001:0591.

Koos kõrvalmaanteega 11507 Kangrumetsa tee hinnatakse järgmisi kergliiklusteid:

o 6531634 Kangrumetsa tee (kohalik tee)

o 11865 Õlleköögi kergliiklustee (lõpu osa alates tee 11503 Õlleköögi tee ristmikust)

Hinnatava teedevõrgu lühikirjeldus

Kõrvalmaantee 11507 alguslõik kahe ringristmiku vahel on eraldusribaga, täiendavate

pöörderadadega. Pöörderada IKEA kaubanduskeskusesse on teeregistrisse kantud omaette

teena 3606 2. Kangrumetsa ühendustee, pikkusega 0,179 km. Teisel pool eraldusriba paiknev

teeosa on teeregistrisse kantud omaette teena 3605 1.Kangrumetsa ühendustee, pikkusega

0,245 km. See valgustatud tee moodustab teega 11507 eraldusribaga ühtse terviktee.

valgustatud. IKEA ringristmikust edasi jätkuv teeosa on kahesuunaline sõidutee laiusega 8 m,

alates Kangrumäe tee ristmikust kuni tunneli sissepääsuni on laius 5-7 m. Tunnelit läbib

kergliiklustee, mis peale mahasõitu kinnistutele kulgeb omaette muldkehal sõidutee kõrval.

Sealt alates kuni ristmikuni kõrvalmaanteega 11503 Õlleköögi tee avatud ka mootorsõidukitele,

sõidutee laius on 6 m.

Kahel pool kõrvalmaantee 11507 sõiduteed, haljasribaga eraldatult, on 0,65 km ulatuses

omaette kergliiklusteed, mis on teeregistrisse kantud kohalike teedena 6531634 Kangrumetsa

tee ja 6531635 Kangrumetsa tee. Sealjuures kohalik kergliiklustee 6531634 Kangrumetsa tee

jätkub ringristmikust põhja suunas, riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee kõrval, kuni ristmikuni

riigiteega 11504 Öövahi tee.

7

Osaliselt paikneb riigitee 11507 juba praegu valla transpordimaa üksusel katastritunnusega

65301:001:3903 Kangrumäe tee nime all.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Riigitee 11507 on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis

on kehtestatud Transpordiameti peadirektori 02.09.2026 käskkirjaga nr 1.1-1/26/121

taristuministri 16.07.2026 määruse nr 66 „Riigiteede liigid ja üleeuroopalise teedevõrgu teede

asukohad Eesti territooriumil“ alusel.

Kohalik kergliiklustee 6531634 Kangrumetsa tee on määratud avalikult kasutatavaks Rae valla

haldusaktiga nr 1672 22.10.2024.a.

Riigi kergliiklustee 11865 Õlleköögi kergliiklustee (Kangrumäe tee tänavalõigul) on määratud

avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on kehtestatud

Transpordiameti peadirektori 02.09.2026 käskkirjaga nr 1.1-1/26/121 taristuministri

16.07.2026 määruse nr 66 „Riigiteede liigid ja üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohad Eesti

territooriumil“ alusel.

Teedel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Tee 11507 vastab riigitee ja kohaliku tee tunnusele.

Kergliiklusteed 6531634 Kangrumetsa tee ja 11865 Õlleköögi kergliiklustee (osaliselt, riigitee

11507 tervikteel) vastavad riigitee ja kohaliku tee tunnusele.

3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Teel 11507 on asulaväline kahesuunaline liikluskord. Piirkiiruse 50 km/h. Peale ristmikku

kohaliku Kangrumäe teega mootorsõidukitele tupiktee. Samuti on mootorsõidukitele tupiktee

sama kõrvalmaantee lahusosa lõuna pool Tallinna ringteed. Kergliikluse ja mootorsõidukite

liiklusvood on teineteisest eraldatud haljasribaga. Teeliikluse iseloomuks on erakinnistute ja

teelt hargneva kohaliku tee liikluse kogumine ja jaotamine, valdavalt kohalik liiklus. Tee

algusosa liikluses on valdavaks IKEA kaubanduskeskuse külastajad.

Tee algusosal oli 2025.a keskmine liiklussagedus 3919 autot ööpäevas, peale

kaubanduskeskuse ristmikku 201 autot ööpäevas.

Kergliiklusteedel on Kurna küla kohalik liiklus.

Tee 11507 vastab osaliselt riigitee tunnustele. Kuigi sõiduteel kehtib asulaväline liikluskord, on

maksimaalselt lubatav sõidukiirus vaid 50 km/h ja põhiliseks funktsiooniks on erakinnistutelt

liikluse kogumine.

Kergliiklusteed 6531634 Kangrumetsa tee ja 11865 Õlleköögi kergliiklustee (osaliselt,

algusega tee 11503 Õlleköögi tee ristmikust lõpuni) ei vasta riigitee tunnusele.

3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Teedei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teedel ei ole tähtsust

rahvusvaheliste teede võrgustikus. Teed paiknevad kogu ulatuses ühe kohaliku omavalitsuse

halduspiirides, ühes külas. Teede ei ühenda riigile olulisi sihtpunkte.

Tee 11507 põhiosa peamiseks funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine IKEA ja Kurna

Park erakinnistule ning ühendus kohaliku teega 6530140 Kangrumäe tee. Tee lõpuosa on

mootorsõidukitele tupik.

Tee 11507 oma tähtsust riigi toimepidevuseks vajaliku teena, sest teisel pool põhimaanteed 11

on kõrvalmaanteed 11502 ja 11503, mis tagavad vajadusel põhimaantee liikluse ajutise

8

ümbersuunamise. Kergliiklusteede funktsiooniks on Kurna külas kahel pool Tallinna ringteed

kohalike jalakäijate ja jalgratturite teenindamine. Teelõigu üleandmisel kohalikuks teeks säilib

selle põhiotstarbena erakinnistutele juurdepääsu tagamine ja planeeritud tänavate ühendamine

ühtseks kohalikuks teedevõrguks.

Teed ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnusele.

3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Teed on ühenduses riigiteede võrguga ja kohaliku teedevõrguga, mis võimaldab nii

Transpordiametil kui ka Rae vallal korraldada teehoidu. Mootorsõidukitele tupikteedel on

Transpordiameti hooldepartneritel raskusi talvisel korrashoiul, kuna nende masinapark on

eelkõige sobiv suurematel kiirustel ja laiematel teedel töötamiseks.

Teede üleandmine kohalikuks teeks võimaldab kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt

teehoidu ja liiklust Kurna küla tänavatel ja kergliiklusteedel, parendada liikuvust kohalike

elanike ja ettevõtete huvides. Alles jääval riigiteede võrgustikul saab Transpordiamet ühtselt

korraldada teehoidu.

Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval

hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.

Teed vastavad osaliselt teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

4. 11507 Kangrumetsa tee riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte

Rae Vallavalitsus esitas oma kirjaga 06.11.2025 nr 11-2/7374 Kliimaministeeriumile ja

Transpordiametile taotluse Harju maakonnas Rae vallas Kurna külas asuvate riigile kuuluvate

transpordimaa sihtotstarbega maaüksuste tasuta võõrandamiseks vallale.

Peale maakorraldustööde läbiviimist esitas Rae Vallavolikogu 16. juuni 2026.a otsusega nr 38

Transpordiametile taotluse 1 munitsipaalmaa üksuse riigile üleandmiseks ning 5 riigi

maaüksuse vallale omandamiseks.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 1.

1 1 5 0 7 K

an g ru

m et

sa t

ee

6 5 3 1 6 3 4

K an

g ru

m et

sa

te e

(k o h al

ik k

er g li

ik lu

st ee

)

1 1 8 6 5

Õ ll

ek ö ö g i

k er

g li

ik lu

st ee

lõ p u o

sa

9

Riigitee tunnus

V as

ta b

V as

ta b o

sa li

se lt

E i

v as

ta

V as

ta b

V as

ta b o

sa li

se lt

E i

v as

ta

V as

ta b

V as

ta b o

sa li

se lt

E i

v as

ta

1 Teed võib kasutada igaüks

õigusaktides sätestatud

piiranguid järgides

V V V

2 Teel on valdavalt

asulaväline liikluskord

VX X X

3 Tee ühendab riigile olulisi

sihtkohti

X X X

4 Transpordiamet saab

teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja

liikuvust

VX VX VX

Tabel 1. Hinnatud teede riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang.

Kokkuvõttes riigitee 11507 Kangrumetsa tee, riigi kergliikustee 11865 Õlleköögi kergliikustee

lõpu osa pikkusega 0.168 km ja kohalik kergliiklustee 6531634 Kangrumetsa tee ning riigimaal

asuv sama kergliiklustee 6531634 Kangrumetsa tee 0,133 km pikkune osa ei vasta riigitee

tunnustele.

Rae Vallavolikogu taotluse 5 maaüksuse riigilt tasuta omandamisega saab rahuldada eeldusel,

et riigitee tunnustele mittevastavaid teid teenindav kogu transpordimaa jääb munitsipaalmaana

Rae vallale, v.a 11 Tallinna ringtee alune maaüksus 65301:001:0591, mille osas on 12.08.2026

sõlmitud notariaalne isikliku kasutusõiguse leping Rae valla kasuks ja leping kantud riigi

kinnisvararegistrisse.

5. Riigitee üleandmisel kaasa antav teehoiu toetus

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord“ on kehtestatud, et kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust endiste riigiteede

hoiuks 2200 eurot iga alates 2021. aastast üle antud kilomeetri kohta, mis korrutatakse määruse

lisas toodud tee tüübi, laiuse ning liiklussageduse koefitsiendiga. Toetus määratakse lisaks ka

teel paikneva silla eest sõltuvalt pikkusest ja laiusest.

11507 Kangrumetsa tee üleantava põhiosa pikkus aadressil 1,044 km Sellest 0,532 km on

sõidutee katte laiusega üle 8 m, liiklussagedusega üle 3919 a/ööp; 0,28 km sõidutee katte

laiusega 8,0 m ning 0,232 km sõidutee katte laiusega 5-7 m. Viimase kahe lõigu

liiklussageduseks on 201 a/ööp. Üleantava kergliiklustee pikkus on koos tunneli lõiguga on

0,168 km.

10

Teeomaniku ülesannete üleandmisel antakse iga-aastaselt kohalikule omavalitsusele riigi

poolset teehoiu toetust summas 5 955 €.

KÄSKKIRI

19.10.2026 nr 1.1-1/26/135

Riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamine (Rae

vald 5 kinnisasja)

Rae Vallavalitsus esitas 06.11.2025 kirjaga nr 11-2/7374 Transpordiametile taotluse Rae vallas

Kurna külas paiknevate riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee kinnisasjade (teeregistris kõrvalmaantee

11507 Kangrumetsa tee) või nende osade, mis ei ole vajalikud riigivõimu teostamiseks, tasuta

võõrandamiseks Rae valla omandisse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja

riigivaraseaduse § 33 lõike 1 punkti 1 alusel.

Transpordiamet koostas esitatud taotluse põhjal riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruande,

mille kohaselt riigitee 11507 Kangrumetsa tee, riigi kergliiklustee 11865 Õlleköögi kergliiklustee

lõpu osa pikkusega 0,168 km ja ning riigimaal asuv kergliiklustee 6531634 Kangrumetsa tee 0,133

km pikkune osa ei vasta riigitee tunnustele.

Põhimaantee 11 Tallinna ringtee ümberehitamisel 2+2 ristlõikega sõiduteeks muutus

põhimaanteega samas tasapinnas lõikunud kõrvalmaantee 11507 Kangrumetsa tee, mis varem

suubus kõrvalmaanteele 11503 Õlleköögi tee, mootorsõidukite liiklusele kaheks tupikteeks. Peale

ümberehitust on 11 Tallinna ringtee alt läbipääs võimalik ainult kergliiklejatel ning 11507

Kangrumetsa tee põhiosa peamiseks funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine IKEA ja Kurna

Park erakinnistule ning kohalikule teele 6530140 Kangrumäe tee. Kergliiklusteede funktsiooniks

on kahel pool 11 Tallinna ringteed kohalike jalakäijate ja jalgratturite teenindamine. Teelõigu

üleandmisel kohalikuks teeks säilib selle põhiotstarve, erakinnistutele juurdepääsu tagamine ja

planeeritud tänavate ühendamine ühtseks kohalikuks teedevõrguks.

Peale Transpordiameti ja Rae valla vahelisi läbirääkimisi ja teostatud maakorralduslikke

jagamistöid esitas Rae Vallavolikogu 16.06.2026 otsusega nr 38 taotluse 1 munitsipaalmaa

kinnisasja riigile üleandmiseks ning 5 riigitee kinnisasja vallale omandamiseks ja tee muutmiseks

avalikult kasutatavaks kohalikuks teeks.

Transpordiamet riigivara valitseja volitatud asutusena punktis 1 nimetatud kinnisasju seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks ei vaja. Kinnisasjade üleandmisel kohalikuks teeks säilib selle

kasutamine juurdepääsuna aleviku teistele tänavatele ning kohalikele huvipunktidele. Riigile alles

jäävate teede tihedus tagab piirkonnas riigiteede võrgustikuna toimimise. Sõiduteega riigi

transpordimaade üleandmisega Rae vallale kaasneb ka seal osaliselt paikneva kergliiklustee

üleminek vallale. Teelõikude üleandmine võimaldab kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt

kogu teehoidu ja liiklust kõigil Rae aleviku tänavatel ja kergliiklusteedel.

Asjaõigusseaduse § 36 lõike 1 lõike 2, § 119 lõike 1, § 120 lõike 1, riigivaraseaduse (edaspidi

2

RVS) § 37 lõike 1, lõike 2 punkti 1 ja lõike 4 punkti 7 ja § 48 lõike 1 alusel ja arvestades sama

seaduse § 29 lõike 1 punktidega 1 ja 2, § 30 lõike 1 punktiga 3, § 33 lõike 1 punktiga 1 ja lõigetega

31, 32, 4, 5 ja 7 ja kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1 ja

taristuministri 24.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/533 „Volituse andmine Transpordiametile“ ja

Transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse direktori peadirektori ülesannetes

02.01.2025 käskkirjaga nr 1.1-1/25/2 „Volituse andmine“, Rae Vallavalitsuse 06.11.2025

taotlusega nr 11-2/7374, Transpordiameti 29.12.2025 kirjaga nr 8-4/25/18887-3, Rae

Vallavalitsuse 09.01.2026 kirjaga nr 11-2/8870-1 ja Rae Vallavolikogu 16.06.2026 otsusega nr 38

ning vastavalt 2026. aasta riigieelarve seaduse §-le 9, Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määrusele nr

16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite

jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 82 otsustan:

1. võõrandada otsustuskorras ja tasuta Eesti Vabariigi omandis, Kliimaministeeriumi

valitsemisel ja Transpordiameti valduses olevad, Harju maakonnas Rae vallas Kurna külas asuvad

kinnisasjad Rae vallale (Rae Vallavalitsuse, registrikood 75026106, Harju maakond, Rae vald, Jüri

alevik, Aruküla tee 9, kaudu) tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks järgnevalt:

1.1 Kangrumetsa tee kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 27488250,

katastritunnus 65301:001:7474, pindala 15657 m², sihtotstarve transpordimaa, riigi

kinnisvararegistri objekti kood KV119695);

1.2 Kangrumetsa tee L1 kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa

nr 27644050, katastritunnus 65301:001:7476, pindala 12161 m², sihtotstarve

transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV119860);

1.3 11115 Kurna-Tuhala tee T8 kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr

27562650, katastritunnus 65301:001:7478, pindala 2020 m², sihtotstarve transpordimaa,

riigi kinnisvararegistri objekti kood KV119767);

1.4 Õlleköögi tee L12 kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 27708750,

katastritunnus 65301:001:7479, pindala 1485 m², sihtotstarve transpordimaa, riigi

kinnisvararegistri objekti kood KV119999);

1.5 11115 Kurna-Tuhala tee kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa

nr 14193502, katastritunnus 65301:001:3124, pindala 443 m², sihtotstarve transpordimaa,

riigi kinnisvararegistri objekti kood KV50278).

2. sõlmida kahe kuu jooksul käesoleva otsuse allkirjastamisest arvates kinnisasja võõrandamise

leping, sätestades lepingus vähemalt järgmised tingimused:

2.1. Kangrumetsa tee kinnisasja, katastritunnus 65301:001:7474, harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.10.2026 seisuga 103,98

eurot ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 32 998,59 eurot.

Kokku 33 102,57 eurot;

2.2. Kangrumetsa tee L1 kinnisasja, katastritunnus 65301:001:7476, harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.10.2026 seisuga 75,02 eurot

ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 30 460,25 eurot. Kokku

30 535,27 eurot;

2.3. 11115 Kurna-Tuhala tee T8 kinnisasja, katastritunnus 65301:001:7478, harilik väärtus

tasuta võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.10.2026 seisuga

129,02 eurot ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 0 eurot.

Kokku 129,02 eurot;

2.4. Õlleköögi tee L12 kinnisasja, katastritunnus 65301:001:7479, harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.10.2026 seisuga 10,32 eurot

ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 3 268,52 eurot. Kokku

3 278,84 eurot;

3

2.5. 11115 Kurna-Tuhala tee kinnisasja, katastritunnus 65301:001:3124, harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.10.2026 seisuga 10,00 eurot

ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 0 eurot. Kokku 10,00

eurot.

2.6. Rae vald on kohustatud omandatavaid kinnisasju kasutama sihtotstarbeliselt.

Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasjad omandanud

isikult leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100

protsenti vara väärtusest selle võõrandamise hetkel;

2.7. Kui Rae vald võõrandab või koormab hoonestusõigusega punktis 1 nimetatud RVS § 33

lõike 1 punkti 1 alusel omandatud kinnisasjad, peab ta hüvitama riigile 50 protsenti vara

harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud § 33

lõikes 10 sätestatud juhul. RVS § 33 lõike 32 alusel riik arvab § 33 lõikes 31 nimetatud

hüvitise suurusest maha Rae valla poolt kinnisasjadele tehtud kasulikud kulutused, kui

nendega on kinnisasju oluliselt parendatud.

2.8. kui Rae vald võõrandab riigilt tasuta või alla hariliku väärtuse omandatud kinnisasjad või

seab sellele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku

juriidilise isiku kasuks, siis RVS § 33 lõiget 31 ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui

juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasjad või hoonestusõiguse või seab

omandatud kinnisasjadele hoonestusõiguse;

2.9. Rae Vallavalitsusel on kohustus koheselt teatada Transpordiametile omandatavate

kinnisasjade võõrandamisest või hoonestusõigusega koormamisest;

2.10. kinnisasjade võõrandamisega seotud kulud kohustub tasuma Rae Vallavalitsus;

2.11. lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui lepingupoole huve.

3. Transpordiameti maade osakonna volitatud teenistujal allkirjastada riigivara võõrandamise

leping ja asjaõigusleping.

4. Transpordiameti teehoiuteenistuse põhja osakonna ja Rae valla volitatud isikutel vormistada

lepingujärgselt digitaalselt allkirjastatud riigivara valduse üleandmise-vastuvõtmise akt.

Kinnisasjade valdus antakse üle hiljemalt ühe (1) kuu jooksul alates kinnisasja võõrandamise

lepingu sõlmimisest.

5. lugeda kinnisasjade omand üleantuks alates kinnistusraamatu kandest.

6. Transpordiameti maade osakonnal korraldada võõrandamislepingust teatamine RVS § 50 lõike

1 kohaselt ja vastavad toimingud riigi kinnisvararegistris vastavalt RVS-le.

7. Transpordiameti teevara osakonnal esitada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike

omavalitsuste finantsjuhtimise osakonnale andmed järgnevatel aastatel endise riigitee hoiu

toetuse määramiseks Rae Vallavalitsusele. Üleantud riigitee aastase teehoiu kulude jaotus on

kajastatud käesoleva käskkirja lisas 1 „Üleantava riigitee teehoiu kulude arvestus“.

8. Transpordiameti teehoiuteenistuse põhja osakonnal korraldada punktis 1 nimetatud riigiteede

osas muudatuste tegemine riigiteede hooldelepingus.

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest,

4

esitades vaide Transpordiametile (Valge tn 4/1, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor

Lisa 1 Üleantava riigitee teehoiu kulude arvestus;

Lisa 2 Riigitee tunnuste hindamise aruanne.