PlanID: 129632
Töö nr: 14/25
Huvitatud isik: Aktsiaselts OG ELEKTRA
Planeeringu korraldaja: Pärnu Linnavalitsus









Papsaare külas Nurmeotsa tee 2 kinnistu detailplaneering






Detailplaneeringu koostaja:
RUUM JA MAASTIK OÜ
Väike-Ameerika 8
10129 Tallinn
Reg. number: 11038715

Kontaktisik: Maarja Zingel
Tel: 52 242 92
[email protected]
maastikuarhitekt (EMÜ 001438)
ruumilise keskkonna planeerija (167451)
kestliku ja sidusa tulevikulinna kujundaja (TÜ 01119-25)







Tallinn
2026
Esitamise aeg Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale: oktoober 2026
Sisukord
I Menetlusdokumendid 2
II SELETUSKIRI 3
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 3
1.1. Planeeritava maa-ala asukoht 3
1.2 Detailplaneeringu koostamise aluseks olev haldusakt 4
1.3 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud 4
1.4 Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid 4
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED 5
2.1 Detailplaneeringu koostamise eesmärk 5
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 5
3.1 Planeeritava ala asukoht 5
3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktala üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud mõjutegurid 5
3.3 Maakasutus ja hoonestus 5
3.4 Haljastus ja liiklus 6
3.5 Tehnovõrgud 6
3.6 Planeeringuala piirangud 6
4. ÜLDPLANEERINGU JA ALAL KEHTIVA DETAILPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG 7
4.1 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng 7
5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV 8
5.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine 9
5.2 Hoonestusalade paiknemine 9
5.3 Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine 10
5.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine 11
5.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine 12
5.6 Tehnovõrgud ja -rajatised 13
5.7 Tuleohutuse tagamine 16
5.8 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 16
5.9 Keskkonnatingimused 17
5.10 Piirangud 17
6. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE ETAPID 17
III Joonised 19


I Menetlusdokumendid


1. Detailplaneeringu algatamine 10.11.2025, korraldus nr 728
2. Pärnu Linnavalitsuse korraldus 10.11.2025 nr 728 detailplaneeringu algatamise kohta
3. Transpordiamet 15.12.2025 nr 7.2-2/25/19590-2 seisukohad detailplaneeringu koostamiseks



II SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
1.1. Planeeritava maa-ala asukoht
Planeeringualaks on Pärnu maakonnas Pärnu linnas Papsaare külas paiknev Nurmeotsa tee 2 maaüksuse (kat. tunnus 15904:003:1986) lõunapoolne osa Haapsalu maantee ääres. Ala paikneb Audru osavalla territooriumil.
Planeeritav maaüksus piirneb põhjaosas loode-kagusuunal Nurmeotsa teega ja lõunapoolses osas Haapsalu maanteega. Ala paikneb kahe– põhjapool Pärnu Coop Maksimarketi (Haapsalu mnt 43 kat tunnus 15904:003:2112) ja lõunapool Vana-Pärnu Selver kaupluse (Haapsalu mnt 41, kat tunnus 62501:010:3270) vahelisel hoonestamata maaüksuse osas, perspektiivne pargi- ja reisi parkla (Nurmeotsa tee T2, kat tunnus 62401:001:0145) piirneb alaga Selveri poolses osas. Planeeritava maaüksusega piirnevad vahetult transpordimaa maakasutusega riigi omandis olevad Roode kõnnitee (kat tunnus 15904:003:1987), T-19102 Nurme-Vana-Pärnu 4 (kat tunnus 15904:003:1813) ning munitsipaalomandis olev Nurme tee (kat tunnus 15904:003:1814) ja Nurme tee T2 (kat tunnus 62401:001:0145).
Haapsalu maantee äärde on rajatud kergliiklustee ja seal asub „Salme“ bussipeatus. Sauga jõgi paikneb alast ca 180m kaugusel. Lennuvälja tee, Haapsalu maantee ja Nurmeotsa tee piirkond on väljakujunenud teeninduspiirkond (kauplused, apteek, pakiautomaadid, pangaautomaadid, tanklad). Haapsalu maantee lõunapoolne osas on elamuala.

Foto 1 Planeeringuala asendiplaan (aluskaart: www.maaamet.ee)
Planeeringuala suurus on 7858 m2.
1.2 Detailplaneeringu koostamise aluseks olev haldusakt
Detailplaneering on algatatud 10.11.2025 Pärnu Linnavalitsuse korraldusega nr 728. Korralduse juurde kuulub lisana maa-ala asukohaskeem.
1.3 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud
Planeeringuala topo-geodeetilise alusplaani on koostanud Geodeesia24 OÜ, töö nr 11313-25.
1.4 Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid
• Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ (kehtestatud 20.05.2021 volikogu otsusega nr 21);
• Planeerimisseadus;
• Ehitusseadustik;
• Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;
• Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”;
• Siseministri 30.03.2017 määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
• Siseministri 18.02.2021 määrus nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;
• Ehitiste tuleohutust käsitlev standardisari EVS 812;
• Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;
• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa 1: Linnaplaneerimine;
• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”;
• Pärnu linnavalitsuse juhend „Detailplaneeringu koosseis ja vormistamise juhend“ (seisuga 28.01.2019);
• Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määrus nr. 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas”;
• Papsaare külas Nurmeotsa tee 2 kinnistu detailplaneeringu algatamine. Pärnu Linnavalitsuse 10.11.2025 korraldus nr 728;
• Pärnu linn, Nurmeotsa tee T2 teed ja parklad projektlahendus. Koostaja OÜ Teehoiu Partnerid, töö nr 1-100-2024.

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED
2.1 Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on ala tervikliku ruumilahenduse kaudu krundistruktuuri muutmine, maakasutuse sihtotstarbe määramine, sobivaima ehitusõiguse välja selgitamine, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine, kommunikatsioonide kavandamine ja vajadusel servituudialade määramine.
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1 Planeeritava ala asukoht
Planeeringuala hõlmab lõunapoolset kinnistuosa Nurmeotsa tee 2 katastriüksusest. Ala paikneb Pärnu linnas Papsaare külas Haapsalu maanteega piirnevas osas. Pärnu kesklinnast ca 3 km kaugusel Audru osavalla territooriumil.
3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktala üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud mõjutegurid
Planeeringuala paikneb osaliselt väljaarendatud äripiirkonnas, hea juurdepääsuga ning ühendusega Haapsalu maantee ääres. Haapsalu maantee on Pappsaare küla oluline ühendustee Pärnu linnaga. Ala on väljakujunenud tiheasustusala, milles on hea teedevõrgustiku teeninduspiirkonda kujunenud ärifunktsiooniline kvartal.
Haapsalu maantee äärde on rajatud kergliiklustee ja bussipeatus ning perspektiivne pargi- ja reisi ala.
Haapsalu maantee lõunapoolses osas on väljakujunenud elamupiirkond, mis jääb kavandatud ärikvartali teenindusalasse. Pärnu linna territoorium on väljakujunenud valdavalt pereelamute ala. Ühendused üle Sauga jõe on sõidukitele Lennuvälja teel Sauga silla ja kesklinna poolses osas Siimu sillaga, jalakäijatel on otseühendus loodud Vana-Pärnu jalakäijate silla kaudu.
Sauga jõgi paikneb planeeringualast põhjapool ca 180 m kaugusel.
3.3 Maakasutus ja hoonestus
Planeeritava maa-üksuse maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa (M). Nurmeotsa tee 2 katastriüksuse pindala on 22217 m2. Ehitisregistri andmetel asuvad kinnistul järgmised ehitised:
• Elamu, ehitisregistri kood 103002225
• Kuur, ehitisregistri kood 103002226
• Garaaž, ehitisregistri kood 103002227
• Kelder, ehitisregistri kood 103002228
• Laut, ehitisregistri kood 103002229
• Side maakaabelliinid, ehitisregistri kood 220590287
• Sadeveetrassid, drenaažveetrassid, surveveetrassid, ehitisregistri kood 220597987
• Vesivarustus ja kanalisatsioon, ehitisregistri kood 220597994
• Kinnistusisene kanalisatsioon, ehitisregistri kood 221491282
• Kinnistusisene kanalisatsioon, ehitisregistri kood 221491282
• Kinnistusisene veevarustus, ehitisregistri kood 221491292.
3.4 Haljastus ja liiklus
Kinnistul kasvab looduslikku kõrghaljastust. Kinnistu piirneb lõuna poolt riigimaanteega nr 60 (Pärnu-Lihula tee). Juurdepääs planeeringu alale (Nurmeotsa tee 2 lõunaosa) on võimalik kavandada sõida-pargi parklasse projekteeritud teelt ning Salme kõnniteelt, kuhu on välja ehitatud sõidutee juurdepääsuks Haapsalu tee 43 katastriüksusele.
Sõida-pargi parklasse projekteeritud sõidutee on ühesuunaline (liikumissuund Pärnu-Lihula teelt Nurmeotsa teele).

3.5 Tehnovõrgud
Planeeringualal (Nurmeotsa tee 2 lõunaosa) puuduvad liitumised tehnovõrkudega. Olemasoleva hoonestuse liitumised on väljaehitatud Nurmeotsa teelt.
3.6 Planeeringuala piirangud
Planeeringuala (Nurmeotsa tee 2 lõunaosa) kitsendused tulenevad riigitee kaitsevööndist ja ala lõunaosa läbivast gaasitrassi kaitsevööndist, mille ulatuses kehtivad ka vastavad tehnovõrkude ja rajatiste servituudid.

4. ÜLDPLANEERINGU JA ALAL KEHTIVA DETAILPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG
4.1 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng
Planeeringualal kehtib Audru valla üldplaneering (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19). Üldplaneeringu on ala maakasutuse juhtotstarbeks määranud ärimaa (B). Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt võib reserveeritud ärimaale rajada ainult ärimaa sihtotstarbega haakuvaid hooneid ja rajatisi nagu bürood, laod, tanklad, autoremondi töökojad, kauplused jt kaubandus-, ning teeninduspinnad, majutuse-, meelelahutuse- ja söögikohad, keskkonnaohtu väiketootmisega (nr arvuti- või elektroonikaseadmete kooste vms) tegelevate ettevõtete ruume jms maakastust, mis ei nõua otseselt tootmismaa sihtotstarbe määramist. Erandina võib selle juhtfunktsiooniga alal asuda äripiirkonda otseselt teenindavate tehnorajatiste maa (katastris tootmismaa). Vastavalt üldplaneeringule uute ärihoonete (v.a alla 300m2 suurused ärihooned väljaspool planeeringu kohustusega ala) kavandamine toimub ainult detailplaneeringu alusel. Ärimaade planeerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:
• Detailplaneeringus tuleb määrata ärimaa krundi minimaalne haljastuse protsent ja anda haljasalade asukohad ning vajalik parkimiskohtade arv ning paigutus;
• Ärihoone tuleb maanteede äärde paigutada nii, et seda teenindavad parklad jääksid maantee poolsesse külge või kavandatud ärihoonestuse vahele. Sellisel juhul toimiks ärihoone müraseinana nii tee kui krundisisese liiklusmüra suhtes;
• Avalikult kasutatavad (nt teenindushooned, kauplused vms) või puhkeotstarbelise ärihoonete kavandamisel alla 3,2 absoluutkõrgusega alale tuleb arvestada hoone üleujutuse tekkimise riskiga. Isoleerimata elektripaigaldised kavandada vähemalt absoluutkõrgusele +3.20m. Absoluutkõrgusega alla 3,2 m paikneva hoone konstruktsioonid on kohustuslik rajada veekindlatena;
• Ärihoonete parkimine tuleb lahendada krundi siseselt.

Ala hoonestamisel on lähtutud Audru valla üldplaneeringu põhimõtetest:
• Sobiva maakastustuse sihtotstarbe määramine ala strateegilise arengu toetamiseks;
• Ärimaa krundile kauplusehoone kavandamine;
• Normatiivsete parkimiskohtade kavandamine moodustatud krundile;
• Minimaalse haljastuse osakaalu määramine.

5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
Detailplaneering koostatakse Nurmeotsa tee 2 katastriüksuse lõunapoolsele osale. Detailplaneeringus tehakse ettepanek planeeritaval alal kahe krundi moodustamiseks.
Detailplaneeringualale kavandatakse kaks krunti- positsioon nr 1 ja positsioon nr 2, ülejäänud Nurmeotsa tee 2 katastriüksusel säilib olemasolev olukord ja täiendavat ehitusõigust alale ei kavandata.
Detailplaneeringus kavandatud ehitusõigus kaupluse ehitamiseks määratakse positsioon nr 1 krundile.
Detailplaneeringus kavandatakse kruntide pos nr 1 ja 2 haljastuse, heakorra, tehnovõrkudega varustatuse ning liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus.
Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on aluseks kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted. Eesmärk on elukeskkonna parandamise põhimõtet järgimine- turvaliste liikluslahenduste kavandamine eelkõige jalakäijatele, pidades silmas ka vaegliiklejaid, ning jalgratturitele; parkimisalade liigendamisel haljastusega nähakse ette tasakaalusatud alad, vältides soojasaarte teket ning võimaldades sademeveel pinnasesse imenduda.
Planeeringulahendus on optimaalne, ajakohane ning elluviidav, toetades piirkonna arengut tervikuna.


5.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ärimaa sihtotstarbega krundi moodustamine ja ehitusõiguse määramine 1800m2 ehitisealuse pinnaga kaubandushoone ehitamiseks positsioon nr 1 krundile.
Andmed kruntide moodustamiseks:
pos. nr/aadress

krundi planeeritud

sihtotstarve (kü liik)

krundi planeeritud

suurus m²
moodustatakse kinnistutest (nr)
liidetavate, lahutatavate

osade suurused m²
osade senine
sihtotstarve (kü liik)
1
Ä100
6479
Nurmeotsa tee 2 (15904:003:1986, suurus 22217 m²)
6479
Ä100
2
Üm100
569
Nurmeotsa tee 2 (15904:003:1986, suurus 22217 m²)
569
M100
Nurmeotsa tee 2 ülejäänud kinnistu osas säilib olemasolev maatulundusmaa maakasutus, kinnistu pindala jääb peale detailplaneeringu kohaste kruntide moodustamist 15169 m2.
M- maatulundusmaa, Ä- ärimaa,
Üm- üldkasutatav maa

5.2 Hoonestusalade paiknemine
Detailplaneering kavandab hoonestusala pos nr 1 krundile. Hoonestusala on planeeritud arvestades maanteekaitsevööndi ulatust ja tuleohutuskujasid olemasolevatest säilitatavatest hoonetest. Määratud on kohustuslik hoone põhimahu ehitusjoon. Ehitusjoon lähtub Haapsalu mnt 41 kauplushoone põhimahust.
Teid, platse, infotulpasid ning tehnovõrkude kaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka väljaspoole hoonestusala.
Positsioon nr 2 krundile hoonestusala ei kavandata.

5.3 Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine
Detailplaneering näeb ehitusõiguse kauplusehoone ehitamiseks positsioon nr 1 krundile. Positsioon nr 2 krundile ehitusõigust ei määrata. Nurmeotsa tee 2 katastriüksuse osale, millele detailplaneeringut ei koostata, säilib olemasolev olukord ja täiendavat ehitusõigust ei ole ette nähtud.
Positsioon nr 1 krundi ehitusõigus ja hoonestustingimused:
Krundi planeeritud suurus - 6479 m2
Hoonete ja olulise avaliku huviga rajatiste - 1800 m2/ 28%
suurim lubatud ehitisealune pind/täisehituse%
hoonete suurim lubatud suletud brutopind - 1800 m2
planeeritav katastriüksuse sihtotstarve - ärimaa (Ä) 100%
planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve - kaubandus-, toitlustus- ja teenindus-
hoone maa (ÄK) 100%
olemasolev katastriüksuse sihtotstarve - maatulundusmaa (M) 100%
üldplaneeringu juhtotstarve - ärimaa (B)
hoonete ja olulise avaliku huviga rajatiste - 9m
lubatud maksimaalne kõrgus arvestatuna
olemasolevast maapinnast
hoonete lubatud suurim maapealne korruselisus - 1 korrus
hoonete lubatus maa-alune korruselisus - 1 korrus
hoonete suurim lubatud arv krundil - 1 hoone
kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga - lubatud on rajada (nt jalgrataste varjualune,
ja kuni 5,0m kõrgused maapealsed ehitised prügimaja ka väljaspoolne hoonestusala, arvestades arhitektuurse sobivuse, haljastuse ning kujadega. Täpne asukoht määratakse ehitusprojektis. Kuni 20m2 ehitist pindala arvestatakse plan ehitisealuse pinna hulka. Väikeehitise(-te) arv ei ole ehitusõiguses määratud, see võib lisanduda põhihoone arvule
lubatud väikseim tulepüsivusklass - määratakse ehitusprojektis

Positsioon nr 2 krundi ehitusõigus ja hoonestustingimused:
Krundi planeeritud suurus - 569 m2
Hoonete ja olulise avaliku huviga rajatiste - ehitusõigust hoone ehitamiseks ei ole
suurim lubatud ehitisealune pind/täisehituse% määratud
hoonete suurim lubatud suletud brutopind -
planeeritav katastriüksuse sihtotstarve - maatulundusmaa (M) 100%
planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve - parkmetsa-, metsapargi maa (HM) 100%
olemasolev katastriüksuse sihtotstarve - maatulundusmaa (M) 100%
üldplaneeringu juhtotstarve - ärimaa (B)
hoonete ja olulise avaliku huviga rajatiste -
lubatud maksimaalne kõrgus arvestatuna
olemasolevast maapinnast
hoonete lubatud suurim maapealne korruselisus -
hoonete lubatus maa-alune korruselisus -
hoonete suurim lubatud arv krundil -
kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga -
ja kuni 5,0m kõrgused maapealsed ehitised
lubatud väikseim tulepüsivusklass -
Põhiliste fassaadi viimistlusmaterjalidena on lubatud kasutada kivi, betooni, puitu, fassaadiplaate, klaasi ning sandwich paneele. Põhilised fassaadid on Haapsalu mnt vaadeldavad fassaadid ning nende puhul tuleb kombineerida minimaalselt kahte materjali, puhas sandwich fassaad ei ole lubatud.
Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne ning olemasolevasse miljööse sobiv, väärtustades ümbritsevat ruumi. Hoone Haapsalu mnt poolne fassaad peab suhestuma avaliku tänavaruumiga ning hoone sissepääs peab olema kasutajasõbralik ja esinduslik.
5.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Planeering näeb ette krundi väliruumi kujundamise ja puude ning põõsaste istutamise. Kavandatud haljastuse osakaal planeeritud alal on 20%. Planeeringu lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel, milles täpsustatakse puude ja põõsaste liigiline koosseis ning istutusalad.
Olemasolevate puude likvideerimine on vajalik pos nr 1 krundi hoonestamiseks ning liiklus- ja parkimislahenduse kavandamiseks.
Positsioon nr 2 krundile on kavandatud kõrghaljastatud ala, mis loob visuaalse puhverala olemasoleva elamu õuealaga. Puhverala võib olla mitmerindeline, puude/põõsaste täpne liigiline kooseis täpsustatakse peale detailplaneeringu kehtestamist.
Olmejäätmete kogumine toimub sorteeritult ja edasine käitlemine peab olema korraldatud vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale.
Alale kavandatava väikeehitiste ja -vormide (nt pingid, prügikastid, rattahoidjad, ostukärude parkla jmt) disain ja paiknemine täpsustada ehitusprojekti koosseisus.
Krundi heakorra eest vastutab krundi omanik. Erinevad heakorra nõuded ning koormised Pärnu linnas on kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 17.12.2020 määrusega nr 26 „Heakorraeeskirja ja koormise kehtestamine“.

5.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine
Liikluslahenduse koostamisel on aluseks võetud piirkonna väljakujunenud liiklusskeem ning pargi- ja reisi projektlahendus ja täiendavat juurdepääsu Haapsalu maanteelt pos nr 1 teenindamiseks ei ole ette nähtud rajada.
Positsioon nr 1 teenindamiseks on kavandatud juurdepääs Nurmeotsa tee T2 katastriüksuselt (62401:001:0145, kuhu on projekteeritud „Pargi- ja reisi“ ala, teeprojekti koostamisel kaalutakse võimalust projekteerida juurdepääsu esimene lõike vasakpöördeni kahesuunalisena.
Teine juurdepääs on kavandatud Salme kõnnitee (15904:003:1989) ja Roode kõnnitee (15904:003:1987) kaudu.
Coop parkla poolsel väljasõidul on parempoolse äärekivi raadius R = 2m. Väike raadius on vajalik selleks, et anda juhtidele mõista, et paremale (Coopi taha) ei ole mõtet pöörata. Sõita saab otse Coop parklasse või vasakule Lihula mnt poole.
Positsioon nr 1 krundile nähakse parkimine ette Haapsalu maantee poolsele krundiosale. Parkimisala on võimalik haljastusega liigendada. Parkimiskohad, mis on omavahel ühendatud võimaldavad parkida ja mugavalt manööverdada ka pikematel sõidukitel (nt matkaauto) ja järelkäruga sõidukitel.
Parkimise lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.
Jalakäijate ja kergliiklejatele on tagatud sidus teedeühendus nii „Salme“ bussipeatuse kui naaberala kõnniteede võrgutikuga. Sõiduteede ületamiseks on ette nähtud ülekäigurajad. Planeeritud jalakäijate alad kavandada eristuva materjali ja tooniga, et tagatud oleks turvaline pääs jalgsi ja jalgrattaga poodi. Kavandada bussipeatusest poe ukseni viiva jalakäijate tee tõstmist, et see toimiks künnisena.
Kauplusehoone juures on ette nähtud parkimiskohad ka jalgratastele.
Teenindava transpordi manööverdamisruum ja laadimisala tuleb kavandada viisil, mis välistab kaubaautode manööverdamise ja tagurdamise klientidele mõeldud parkimisalal ning üldkasutatavatel teedel. Kaubaautode liikumine peab olema ohutult eraldatud jalakäijate ja sõiduautode liikumissuundadest.
Parkimisnormi arvutus:
Linnatänavad EVS 843:2016 standardi tabeli 9.1 (väikeelemate ala)
pos.
nr.
Ehitise liik
parkimis-normatiiv
normatiivne parkimiskohtade arv
planeeritud parkimiskohti
1
kauplused
1/30
60
60

Detailplaneeringu liikluslahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

5.6 Tehnovõrgud ja -rajatised
Planeeringuala varustatus tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ja võrguvaldajate tehnilistele tingimustele ning valdkonnas kasutusel olevatele normdokumentidele. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis.
Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamise normatiivse baasi valikul on lähtutud heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigis kehtivas normdokumentatsioonist. Kõik ehitustööd tuleb teha vastavuses allpool esitatud dokumentidega:
a) Eesti Vabariigi seadused, valitsuse määrused ja otsused;
b) Kohalike võimuorganite otsused, kehtivad nõuded;
c) Järelevalve- ja kontrollorganite otsused ja juhised;
d) Eesti Vabariigis tööde teostamise ajal kehtivad standardid- kui ei ole teisiti määratud käesoleva töö seletuses või joonistel:

- EVS 812-6:2012 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus või vastab samalaadsele nõudele;
- Majandus- ja taristuministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
- EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk või vastab samalaadsele nõudele;
- EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk või vastab samalaadsele nõudele;
- EVS 843:2016 Linnatänavad. Osa 10 Tehnovõrgud või vastab samalaadsele nõudele;
- ÜVK seadus;
- Ehitusseadustik.

Tehnovõrkude kavandamisel tuleb lähtuda EhS §70 lg 6 põhimõttest: kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni sh sademevee kanalisatsiooni torustike väljaehitamine toimub vee-ettevõtte ja arendaja vahel sõlmitava liitumislepingu alusel ja tingimustel ning ulatub vajadusel väljaspoole planeeringuala.

5.6.1 Veevarustus
Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud AS Pärnu Vesi 04.12.2025 tehnilised tingimused DT-251012.
Planeeringuala olmevesi on lahendatud olemasolevast peatorustikust De160 PE Nurmeotsa teel, planeeritud veetorustik läbib Nurmeotsa tee T2 (62401:001:0145) kinnistut.
Vastavalt Pärnu Vesi tehnilistele tingimustele on ühisveetorustikus on tagatud tavaolukorras vabasurve 30 kPa ja tulekahju olukorras 100 kPa.
Läbimõõdud, vooluhulgad ja välistulekustutusvee vajadus täpsustatakse järgmistes projekteerimise etappides.
Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

5.6.2 Reoveekanalisatsioon
Planeeringu vee- ja kanalisatsiooni osa koostamisel on aluseks võetud AS Pärnu Vesi 04.12.2025 tehnilised tingimused DT-251012.
Planeeritud reovesi on lahendatud olemasolevast peatorustikust De160 PVC kaevust nr 50 Nurmeotsa tee T2 (62401:001:0145) kinnistul.
Ühiskanalisatsiooni juhitavad reoveed peavad vastama ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduses sätestatule.
Projekteerimisel on vajalik selgitada välja kaevude seisukord ja määrata vajalikud rekonstrueerimistööd.
Planeeringuala reoveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk täpsustatakse järgmistes projekteerimise etappides.
Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

5.6.3 Sademeveekanalisatsioon, drenaaž
Planeeringu sademevee osa koostamisel on aluseks võetud AS Pärnu Vesi 04.12.2025 tehnilised tingimused DT-251012.
Planeeringuala sademevete ärajuhtimiseks on planeeritud sademeveetorustik olemasolevasse kraavi Nurmeotsa teel. Sademevee ärajuhtimine tuleb lahendada kuni toimiva eelvooluni.
Projekteerimisel on vajalik selgitada välja, kas kraav tegelikult eksisteerib Nurmeotsa teel ning näha ette meetmed vähendamaks ühissademeveekanalisatsiooni juhitava sademevee kogust. Sademevesi käidelda maksimaalselt oma kinnistu piires: hajutada haljasalale, võimalusel immutada, rakendada taaskasutust jms.
Planeeringualale on kavandatud reljeefivorm liigvee kogumiseks, viivitamiseks ja osaliseks immutamiseks. Lahendus võimaldab sademevee ajutist kinnipidamist tugevate sajuhoogude korral, vähendades sademeveesüsteemi koormust ning tagades sademevee maksimaalse käitlemise tekkekohas kooskõlas säästliku sademeveemajanduse põhimõtetega.
Sademeveesüsteemi juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandu-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.
Sademevee arvutuslikud vooluhulgad täpsustatakse järgmistes projekteerimise etappides.
Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

5.6.4 Sidevarustus
Planeeritud krundi pos nr 1 sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS 28.11.2025 tehnilistele tingimustele nr 40010025.
Planeeringulahendus näeb ette krundi liitumispunkti sidevarustuse tagamiseks olemasolevast VPR-1654 sidekaevust.
Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.

5.6.5 Elektrivarustus
Planeeritud elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ 27.11.2025 tehnilistele tingimustele nr 507423.
Planeeritud krundi pos nr 1 hoonestuse teenindamiseks on kavandatud 0,4 kV elektri madalpingekaabel olemasolevast Vana-Pärnu:(Pärnu L) alajaamast. Krundile on planeeritud liitumiskilp juurdepääsutee lähedusse.
Elektrivarustuse planeerimisel tuleb arvestada hoone üleujutuse tekkimise riskiga. Isoleerimata elektripaigaldised kavandada vähemalt absoluutkõrgusele +3.20m.
Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.

5.6.6 Tänavavalgustus
Ala välisvalgustuse lahendamiseks on planeeritud tänavavalgustuse maakaabel.
Valgusreostuse vältimiseks:
• Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) juures on 0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb seda varjestada.
• Valgusallikad peavad olema varustatud eredust vähendavate kontrollseadmetega.
• Valgusallika intensiivsus ei tohi olla liiga suur, et silma kohanemisvõime pimedatel aladel oleks kõrge.
• Valgustid peavad väljastama silmale sobiva spektraaljaotusega valgust.
• Ükski valgustusseade ei tohi olla paigaldatud selliselt, et tekib pimestumise oht, et see häirib kohalikke elanikke või seda pole tehtud efektiivselt.
• Üldjuhul on keelatud kasutada elavhõbe-kvartslampe, kiirvalgusteid ja vilkuvas režiimis valgusteid.
• Keelatud on kasutada energiat raiskavaid ja liiga suure võimsusega lampe, kerakujulise kupliga lampe, mille ülemine poolsfäär pole läbipaistmatu.
• Ehitiste valgustamine peab toimuma suunaga ülevalt alla. Kui seda pole võimalik teha, siis peab valgustatud ala piir asuma kuni 1 meetri kaugusel objekti servast.
• Hoonete valgustamiseks ei tohi kasutada pöörlevaid, liikuvaid ja vilkuvaid valgusallikaid.
• Kõik välisvalgustid peavad olema päevasel ajal välja lülitatud.
• Kuna piirkond on oluline nahkhiirte toitumisala, siis vältimaks valgustuse negatiivset mõju, tuleks kõnniteedel, tee äärtes ja haljasaladel kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte puude võrasid ja eemalolevaid põõsaid.
• Puuvõrasid ja põõsaid ei tohi valgustada nahkhiirte aktiivsusperioodil.
• Eelistada „nupukaid“ liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt valgustamise aega ja valguse tugevust.

5.7 Tuleohutuse tagamine
Hooned tuleb rajada arvestades nõutud tuleohutuse kujasid. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kastutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele hoonele või rajatisele. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Hoonete vaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonete vahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
Projekteeritavate hoonete tuleohutuse osa lahendada vastavalt:
• Hoone projekteerida siseministri 30.03.2017 määrusel nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ määratud tulepüsivusklassile vastavalt.
• Projekteerimisel võtta arvesse Siseministri määrus 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ EVS 812-6:2012+A1:2013 _Ehitise tuleohutus: Tuletõrje veevarustus või vastab samalaadsele nõudele.
• Hoone projekteerida siseministri 30.03.2017 määrusel nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ määratud tulepüsivusklassile vastavalt. Projekteeritava hoone tuleohutuse osas lähtuda majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusest nt 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ja Standardisari EVS 812 või uuem.
Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitistele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Kavandatud hoonete juurepääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 m laiad. Ehitise kustutamiseks vajalik informatsioon veevarustuse kohta peab olema tulekahju korral kergesti kättesaadav.
Tuletõrjeveevarustuse tagatakse olemasolevatest hüdrantidest.
Hoonete projekteerimisel arvestada kehtivate normide ja nõuetega. Abihoonete püstitamist krundi piirile ei kavandata, naaberkinnistute ja planeeritud krundi hoonestusalade vaheline kaugus on ≥8,0 m.
Alale peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende ümberpööramise võimalused.
5.8 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Kuritegevuse riske vähendavad:
Hoone paiknemine ja alade vaadeldavus ning juurepääsu teede valgustatus võimaldab toetada efektiivselt naabrivalve piirkonda. Vandalismiakte ja sissemurdmiste riske vähendavad ka hoonete uste ja akende turvaliseks muutmine, kasutades vastupidavaid ukse- ja aknaraame ning ukselukke. Autode parkimine krundil (tagatud on normidele vastav parkimine) vähendab autodega seotud kuritegevuse riske.
Kruntide välisruumi läbimõeldud planeerimine (maastikukujundus) ja nende korrashoid suurendavad peremehetunnet ja vähendavad seeläbi kuriteohirmu ja vandalismi. Alade korrashoid on oluline kuritegevust ennetavate aspektide puhul.
5.9 Keskkonnatingimused
Kavandatud krunt tuleb varustada prügikonteineritega. Olmejäätmed kogutakse liigiti ja sorditud jäätmed antakse üle tegevusluba omavale ettevõttele. Ehituse kui ka hoonete kasutamise käigus tuleb vältida jäätmeteket ja kõik tekkivad jäätmed koguda liigiti, et neid oleks võimalik uuesti ringlusesse suunata. Ehitustegevuse käigus tekkinud ehitusjäätmed on kohustuslik üle anda jäätmeluba omavale firmale. Jäätmekäitluses tuleb lähtuda linna jäätmehoolduseeskirjast.
Detailplaneeringulahenduse kohasel tegevusel ei ole ette näha ehitisi, millele ehitusprojekti koostamise etapis tuleks läbi viia keskkonnamõju hindamine.
Ehitusprojekti koostamisel lähtuda:
• arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega;
• tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega ületada keskkonnaministri 16. detsember 2016 nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi;
• ehitusaegsed müratasemed ei tohi ületada "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" normtasemeid;
• Planeeringualalt lähtuvad müratasemed ei tohi piirnevate müratundlike hoonetega aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid;
• Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3);
• Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid;
Haljastuse rajamisel järgida, et valitaks keskkonda sobivad puud ja/või põõsad, positsioon nr 1 krundi haljastuse osakaal on 20%, millest kõrghaljastuse osakaal on ca 5%. Positsioon nr 2 haljastuse osakaal on 100%, kogu alale on võimalik istutada kõrghaljastust.
5.10 Piirangud
Kitsenduste ja servituutide seadmise vajadus on maanteest tulenev teekaitsevööndi ulatus ja pos nr 1 krunti läbivate tehnovõrkude kaitsevööndi ulatus.
6. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE ETAPID
Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud ja nende järjekord:
1) Kinnistute ümberkruntimine ja sihtotstarvete muutmine;
2) Servituutide seadmine;
3) Hoonete ja rajatiste (sh tehnovõrkude) projekteerimine, vajadusel uuringute teostamine, ehitusloa taotlemine;
4) Ehitusloa väljastamine;
5) Hoonete, rajatiste (sh tehnovõrkude) ehitamine, enne kasutusloa taotlemist kinnistutele tuleb välja ehitada PlanS § 131 kohased rajatised, rajada asendusistutused;
6) Kasutusloa taotlemine ja väljastamine.
Huvitatud isikul sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist Pärnu Linnavalitsusega haldusleping planeerimisseaduse § 131 lõikes1 nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks. Detailplaneeringuala arendaja kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased ehitised, tagada nende korrashoid ning rajada haljastus. Tehnovõrkude rajamine toimub ehitusõiguse teostaja ja võrguvaldajate koostöös. Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega. Planeeringu elluviimisega ei kaasne Pärnu linnale kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud taristu väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks





III Joonised
Joonis nr 1 Asukohaskeem
Joonis nr 2 Ruumilise keskkonna analüüs
Joonis nr 3 Tugiplaan
Joonis nr 4 Põhijoonis

ILLUSTRATSIOON


IV LISAD

Lisa 4.1 Pärnu linn/Papsaare küla Nurmeotsa tee 2 liiklusuuring. Inseneribüroo Stratum
Lisa 4.2 Elektrilevi tehnilised tingimused nr 507423
Lisa 4.3 Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 40010025
Lisa 4.4 Pärnu Vesi AS tehnilised tingimused DT-251012

V KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSED


Lisa 5.1 Elektrilevi OÜ kooskõlastus nr 8644050705. 15.01.2026
• Kooskõlastatud tingimustel: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt
Maie Erik

Lisa 5.2 Telia Eesti AS kooskõlastus nr 40140445. 04.03.2026
• Projekt vastab Telia poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 40010025
• Tööloa saamiseks info telefonil 4430700
• Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised
• Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused
• Maa-ala paikneb Telialae kuuluv kaablikanalisatsoon ja sidekaevud
• Kooskõlastamise märkused: telia sideehitise kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) “Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/juhendid
Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegevusluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega
Kooskõlastus kehtib kuni 03.03.2027
Hans Sild

Lisa 5.3 Pärnu Vesi AS kooskõlastus nr 250950. 28.05.2026
AS Pärnu Vesi on tutvunud esitatud tööga ja arvamus on järgnev:
• DP lahendus on sobilik
Artjom Bõkov, insenerteenistuse juht

PlanID: 129632
Töö nr: 14/25
Huvitatud isik: Aktsiaselts OG ELEKTRA
Planeeringu korraldaja: Pärnu Linnavalitsus









Papsaare külas Nurmeotsa tee 2 kinnistu detailplaneering






Detailplaneeringu koostaja:
RUUM JA MAASTIK OÜ
Väike-Ameerika 8
10129 Tallinn
Reg. number: 11038715

Kontaktisik: Maarja Zingel
Tel: 52 242 92
[email protected]
maastikuarhitekt (EMÜ 001438)
ruumilise keskkonna planeerija (167451)
kestliku ja sidusa tulevikulinna kujundaja (TÜ 01119-25)







Tallinn
2026
Esitamise aeg Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale: oktoober 2026
Sisukord
I Menetlusdokumendid 2
II SELETUSKIRI 3
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 3
1.1. Planeeritava maa-ala asukoht 3
1.2 Detailplaneeringu koostamise aluseks olev haldusakt 4
1.3 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud 4
1.4 Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid 4
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED 5
2.1 Detailplaneeringu koostamise eesmärk 5
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 5
3.1 Planeeritava ala asukoht 5
3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktala üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud mõjutegurid 5
3.3 Maakasutus ja hoonestus 5
3.4 Haljastus ja liiklus 6
3.5 Tehnovõrgud 6
3.6 Planeeringuala piirangud 6
4. ÜLDPLANEERINGU JA ALAL KEHTIVA DETAILPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG 7
4.1 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng 7
5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV 8
5.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine 9
5.2 Hoonestusalade paiknemine 9
5.3 Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine 10
5.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine 11
5.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine 12
5.6 Tehnovõrgud ja -rajatised 13
5.7 Tuleohutuse tagamine 16
5.8 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 16
5.9 Keskkonnatingimused 17
5.10 Piirangud 17
6. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE ETAPID 17
III Joonised 19


I Menetlusdokumendid


1. Detailplaneeringu algatamine 10.11.2025, korraldus nr 728
2. Pärnu Linnavalitsuse korraldus 10.11.2025 nr 728 detailplaneeringu algatamise kohta
3. Transpordiamet 15.12.2025 nr 7.2-2/25/19590-2 seisukohad detailplaneeringu koostamiseks



II SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
1.1. Planeeritava maa-ala asukoht
Planeeringualaks on Pärnu maakonnas Pärnu linnas Papsaare külas paiknev Nurmeotsa tee 2 maaüksuse (kat. tunnus 15904:003:1986) lõunapoolne osa Haapsalu maantee ääres. Ala paikneb Audru osavalla territooriumil.
Planeeritav maaüksus piirneb põhjaosas loode-kagusuunal Nurmeotsa teega ja lõunapoolses osas Haapsalu maanteega. Ala paikneb kahe– põhjapool Pärnu Coop Maksimarketi (Haapsalu mnt 43 kat tunnus 15904:003:2112) ja lõunapool Vana-Pärnu Selver kaupluse (Haapsalu mnt 41, kat tunnus 62501:010:3270) vahelisel hoonestamata maaüksuse osas, perspektiivne pargi- ja reisi parkla (Nurmeotsa tee T2, kat tunnus 62401:001:0145) piirneb alaga Selveri poolses osas. Planeeritava maaüksusega piirnevad vahetult transpordimaa maakasutusega riigi omandis olevad Roode kõnnitee (kat tunnus 15904:003:1987), T-19102 Nurme-Vana-Pärnu 4 (kat tunnus 15904:003:1813) ning munitsipaalomandis olev Nurme tee (kat tunnus 15904:003:1814) ja Nurme tee T2 (kat tunnus 62401:001:0145).
Haapsalu maantee äärde on rajatud kergliiklustee ja seal asub „Salme“ bussipeatus. Sauga jõgi paikneb alast ca 180m kaugusel. Lennuvälja tee, Haapsalu maantee ja Nurmeotsa tee piirkond on väljakujunenud teeninduspiirkond (kauplused, apteek, pakiautomaadid, pangaautomaadid, tanklad). Haapsalu maantee lõunapoolne osas on elamuala.

Foto 1 Planeeringuala asendiplaan (aluskaart: www.maaamet.ee)
Planeeringuala suurus on 7858 m2.
1.2 Detailplaneeringu koostamise aluseks olev haldusakt
Detailplaneering on algatatud 10.11.2025 Pärnu Linnavalitsuse korraldusega nr 728. Korralduse juurde kuulub lisana maa-ala asukohaskeem.
1.3 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud
Planeeringuala topo-geodeetilise alusplaani on koostanud Geodeesia24 OÜ, töö nr 11313-25.
1.4 Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid
• Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ (kehtestatud 20.05.2021 volikogu otsusega nr 21);
• Planeerimisseadus;
• Ehitusseadustik;
• Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;
• Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”;
• Siseministri 30.03.2017 määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
• Siseministri 18.02.2021 määrus nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;
• Ehitiste tuleohutust käsitlev standardisari EVS 812;
• Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;
• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa 1: Linnaplaneerimine;
• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”;
• Pärnu linnavalitsuse juhend „Detailplaneeringu koosseis ja vormistamise juhend“ (seisuga 28.01.2019);
• Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määrus nr. 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas”;
• Papsaare külas Nurmeotsa tee 2 kinnistu detailplaneeringu algatamine. Pärnu Linnavalitsuse 10.11.2025 korraldus nr 728;
• Pärnu linn, Nurmeotsa tee T2 teed ja parklad projektlahendus. Koostaja OÜ Teehoiu Partnerid, töö nr 1-100-2024.

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED
2.1 Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on ala tervikliku ruumilahenduse kaudu krundistruktuuri muutmine, maakasutuse sihtotstarbe määramine, sobivaima ehitusõiguse välja selgitamine, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine, kommunikatsioonide kavandamine ja vajadusel servituudialade määramine.
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1 Planeeritava ala asukoht
Planeeringuala hõlmab lõunapoolset kinnistuosa Nurmeotsa tee 2 katastriüksusest. Ala paikneb Pärnu linnas Papsaare külas Haapsalu maanteega piirnevas osas. Pärnu kesklinnast ca 3 km kaugusel Audru osavalla territooriumil.
3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktala üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud mõjutegurid
Planeeringuala paikneb osaliselt väljaarendatud äripiirkonnas, hea juurdepääsuga ning ühendusega Haapsalu maantee ääres. Haapsalu maantee on Pappsaare küla oluline ühendustee Pärnu linnaga. Ala on väljakujunenud tiheasustusala, milles on hea teedevõrgustiku teeninduspiirkonda kujunenud ärifunktsiooniline kvartal.
Haapsalu maantee äärde on rajatud kergliiklustee ja bussipeatus ning perspektiivne pargi- ja reisi ala.
Haapsalu maantee lõunapoolses osas on väljakujunenud elamupiirkond, mis jääb kavandatud ärikvartali teenindusalasse. Pärnu linna territoorium on väljakujunenud valdavalt pereelamute ala. Ühendused üle Sauga jõe on sõidukitele Lennuvälja teel Sauga silla ja kesklinna poolses osas Siimu sillaga, jalakäijatel on otseühendus loodud Vana-Pärnu jalakäijate silla kaudu.
Sauga jõgi paikneb planeeringualast põhjapool ca 180 m kaugusel.
3.3 Maakasutus ja hoonestus
Planeeritava maa-üksuse maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa (M). Nurmeotsa tee 2 katastriüksuse pindala on 22217 m2. Ehitisregistri andmetel asuvad kinnistul järgmised ehitised:
• Elamu, ehitisregistri kood 103002225
• Kuur, ehitisregistri kood 103002226
• Garaaž, ehitisregistri kood 103002227
• Kelder, ehitisregistri kood 103002228
• Laut, ehitisregistri kood 103002229
• Side maakaabelliinid, ehitisregistri kood 220590287
• Sadeveetrassid, drenaažveetrassid, surveveetrassid, ehitisregistri kood 220597987
• Vesivarustus ja kanalisatsioon, ehitisregistri kood 220597994
• Kinnistusisene kanalisatsioon, ehitisregistri kood 221491282
• Kinnistusisene kanalisatsioon, ehitisregistri kood 221491282
• Kinnistusisene veevarustus, ehitisregistri kood 221491292.
3.4 Haljastus ja liiklus
Kinnistul kasvab looduslikku kõrghaljastust. Kinnistu piirneb lõuna poolt riigimaanteega nr 60 (Pärnu-Lihula tee). Juurdepääs planeeringu alale (Nurmeotsa tee 2 lõunaosa) on võimalik kavandada sõida-pargi parklasse projekteeritud teelt ning Salme kõnniteelt, kuhu on välja ehitatud sõidutee juurdepääsuks Haapsalu tee 43 katastriüksusele.
Sõida-pargi parklasse projekteeritud sõidutee on ühesuunaline (liikumissuund Pärnu-Lihula teelt Nurmeotsa teele).

3.5 Tehnovõrgud
Planeeringualal (Nurmeotsa tee 2 lõunaosa) puuduvad liitumised tehnovõrkudega. Olemasoleva hoonestuse liitumised on väljaehitatud Nurmeotsa teelt.
3.6 Planeeringuala piirangud
Planeeringuala (Nurmeotsa tee 2 lõunaosa) kitsendused tulenevad riigitee kaitsevööndist ja ala lõunaosa läbivast gaasitrassi kaitsevööndist, mille ulatuses kehtivad ka vastavad tehnovõrkude ja rajatiste servituudid.

4. ÜLDPLANEERINGU JA ALAL KEHTIVA DETAILPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG
4.1 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng
Planeeringualal kehtib Audru valla üldplaneering (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19). Üldplaneeringu on ala maakasutuse juhtotstarbeks määranud ärimaa (B). Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt võib reserveeritud ärimaale rajada ainult ärimaa sihtotstarbega haakuvaid hooneid ja rajatisi nagu bürood, laod, tanklad, autoremondi töökojad, kauplused jt kaubandus-, ning teeninduspinnad, majutuse-, meelelahutuse- ja söögikohad, keskkonnaohtu väiketootmisega (nr arvuti- või elektroonikaseadmete kooste vms) tegelevate ettevõtete ruume jms maakastust, mis ei nõua otseselt tootmismaa sihtotstarbe määramist. Erandina võib selle juhtfunktsiooniga alal asuda äripiirkonda otseselt teenindavate tehnorajatiste maa (katastris tootmismaa). Vastavalt üldplaneeringule uute ärihoonete (v.a alla 300m2 suurused ärihooned väljaspool planeeringu kohustusega ala) kavandamine toimub ainult detailplaneeringu alusel. Ärimaade planeerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:
• Detailplaneeringus tuleb määrata ärimaa krundi minimaalne haljastuse protsent ja anda haljasalade asukohad ning vajalik parkimiskohtade arv ning paigutus;
• Ärihoone tuleb maanteede äärde paigutada nii, et seda teenindavad parklad jääksid maantee poolsesse külge või kavandatud ärihoonestuse vahele. Sellisel juhul toimiks ärihoone müraseinana nii tee kui krundisisese liiklusmüra suhtes;
• Avalikult kasutatavad (nt teenindushooned, kauplused vms) või puhkeotstarbelise ärihoonete kavandamisel alla 3,2 absoluutkõrgusega alale tuleb arvestada hoone üleujutuse tekkimise riskiga. Isoleerimata elektripaigaldised kavandada vähemalt absoluutkõrgusele +3.20m. Absoluutkõrgusega alla 3,2 m paikneva hoone konstruktsioonid on kohustuslik rajada veekindlatena;
• Ärihoonete parkimine tuleb lahendada krundi siseselt.

Ala hoonestamisel on lähtutud Audru valla üldplaneeringu põhimõtetest:
• Sobiva maakastustuse sihtotstarbe määramine ala strateegilise arengu toetamiseks;
• Ärimaa krundile kauplusehoone kavandamine;
• Normatiivsete parkimiskohtade kavandamine moodustatud krundile;
• Minimaalse haljastuse osakaalu määramine.

5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
Detailplaneering koostatakse Nurmeotsa tee 2 katastriüksuse lõunapoolsele osale. Detailplaneeringus tehakse ettepanek planeeritaval alal kahe krundi moodustamiseks.
Detailplaneeringualale kavandatakse kaks krunti- positsioon nr 1 ja positsioon nr 2, ülejäänud Nurmeotsa tee 2 katastriüksusel säilib olemasolev olukord ja täiendavat ehitusõigust alale ei kavandata.
Detailplaneeringus kavandatud ehitusõigus kaupluse ehitamiseks määratakse positsioon nr 1 krundile.
Detailplaneeringus kavandatakse kruntide pos nr 1 ja 2 haljastuse, heakorra, tehnovõrkudega varustatuse ning liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus.
Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on aluseks kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted. Eesmärk on elukeskkonna parandamise põhimõtet järgimine- turvaliste liikluslahenduste kavandamine eelkõige jalakäijatele, pidades silmas ka vaegliiklejaid, ning jalgratturitele; parkimisalade liigendamisel haljastusega nähakse ette tasakaalusatud alad, vältides soojasaarte teket ning võimaldades sademeveel pinnasesse imenduda.
Planeeringulahendus on optimaalne, ajakohane ning elluviidav, toetades piirkonna arengut tervikuna.


5.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ärimaa sihtotstarbega krundi moodustamine ja ehitusõiguse määramine 1800m2 ehitisealuse pinnaga kaubandushoone ehitamiseks positsioon nr 1 krundile.
Andmed kruntide moodustamiseks:
pos. nr/aadress

krundi planeeritud

sihtotstarve (kü liik)

krundi planeeritud

suurus m²
moodustatakse kinnistutest (nr)
liidetavate, lahutatavate

osade suurused m²
osade senine
sihtotstarve (kü liik)
1
Ä100
6479
Nurmeotsa tee 2 (15904:003:1986, suurus 22217 m²)
6479
Ä100
2
Üm100
569
Nurmeotsa tee 2 (15904:003:1986, suurus 22217 m²)
569
M100
Nurmeotsa tee 2 ülejäänud kinnistu osas säilib olemasolev maatulundusmaa maakasutus, kinnistu pindala jääb peale detailplaneeringu kohaste kruntide moodustamist 15169 m2.
M- maatulundusmaa, Ä- ärimaa,
Üm- üldkasutatav maa

5.2 Hoonestusalade paiknemine
Detailplaneering kavandab hoonestusala pos nr 1 krundile. Hoonestusala on planeeritud arvestades maanteekaitsevööndi ulatust ja tuleohutuskujasid olemasolevatest säilitatavatest hoonetest. Määratud on kohustuslik hoone põhimahu ehitusjoon. Ehitusjoon lähtub Haapsalu mnt 41 kauplushoone põhimahust.
Teid, platse, infotulpasid ning tehnovõrkude kaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka väljaspoole hoonestusala.
Positsioon nr 2 krundile hoonestusala ei kavandata.

5.3 Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine
Detailplaneering näeb ehitusõiguse kauplusehoone ehitamiseks positsioon nr 1 krundile. Positsioon nr 2 krundile ehitusõigust ei määrata. Nurmeotsa tee 2 katastriüksuse osale, millele detailplaneeringut ei koostata, säilib olemasolev olukord ja täiendavat ehitusõigust ei ole ette nähtud.
Positsioon nr 1 krundi ehitusõigus ja hoonestustingimused:
Krundi planeeritud suurus - 6479 m2
Hoonete ja olulise avaliku huviga rajatiste - 1800 m2/ 28%
suurim lubatud ehitisealune pind/täisehituse%
hoonete suurim lubatud suletud brutopind - 1800 m2
planeeritav katastriüksuse sihtotstarve - ärimaa (Ä) 100%
planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve - kaubandus-, toitlustus- ja teenindus-
hoone maa (ÄK) 100%
olemasolev katastriüksuse sihtotstarve - maatulundusmaa (M) 100%
üldplaneeringu juhtotstarve - ärimaa (B)
hoonete ja olulise avaliku huviga rajatiste - 9m
lubatud maksimaalne kõrgus arvestatuna
olemasolevast maapinnast
hoonete lubatud suurim maapealne korruselisus - 1 korrus
hoonete lubatus maa-alune korruselisus - 1 korrus
hoonete suurim lubatud arv krundil - 1 hoone
kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga - lubatud on rajada (nt jalgrataste varjualune,
ja kuni 5,0m kõrgused maapealsed ehitised prügimaja ka väljaspoolne hoonestusala, arvestades arhitektuurse sobivuse, haljastuse ning kujadega. Täpne asukoht määratakse ehitusprojektis. Kuni 20m2 ehitist pindala arvestatakse plan ehitisealuse pinna hulka. Väikeehitise(-te) arv ei ole ehitusõiguses määratud, see võib lisanduda põhihoone arvule
lubatud väikseim tulepüsivusklass - määratakse ehitusprojektis

Positsioon nr 2 krundi ehitusõigus ja hoonestustingimused:
Krundi planeeritud suurus - 569 m2
Hoonete ja olulise avaliku huviga rajatiste - ehitusõigust hoone ehitamiseks ei ole
suurim lubatud ehitisealune pind/täisehituse% määratud
hoonete suurim lubatud suletud brutopind -
planeeritav katastriüksuse sihtotstarve - maatulundusmaa (M) 100%
planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve - parkmetsa-, metsapargi maa (HM) 100%
olemasolev katastriüksuse sihtotstarve - maatulundusmaa (M) 100%
üldplaneeringu juhtotstarve - ärimaa (B)
hoonete ja olulise avaliku huviga rajatiste -
lubatud maksimaalne kõrgus arvestatuna
olemasolevast maapinnast
hoonete lubatud suurim maapealne korruselisus -
hoonete lubatus maa-alune korruselisus -
hoonete suurim lubatud arv krundil -
kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga -
ja kuni 5,0m kõrgused maapealsed ehitised
lubatud väikseim tulepüsivusklass -
Põhiliste fassaadi viimistlusmaterjalidena on lubatud kasutada kivi, betooni, puitu, fassaadiplaate, klaasi ning sandwich paneele. Põhilised fassaadid on Haapsalu mnt vaadeldavad fassaadid ning nende puhul tuleb kombineerida minimaalselt kahte materjali, puhas sandwich fassaad ei ole lubatud.
Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne ning olemasolevasse miljööse sobiv, väärtustades ümbritsevat ruumi. Hoone Haapsalu mnt poolne fassaad peab suhestuma avaliku tänavaruumiga ning hoone sissepääs peab olema kasutajasõbralik ja esinduslik.
5.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Planeering näeb ette krundi väliruumi kujundamise ja puude ning põõsaste istutamise. Kavandatud haljastuse osakaal planeeritud alal on 20%. Planeeringu lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel, milles täpsustatakse puude ja põõsaste liigiline koosseis ning istutusalad.
Olemasolevate puude likvideerimine on vajalik pos nr 1 krundi hoonestamiseks ning liiklus- ja parkimislahenduse kavandamiseks.
Positsioon nr 2 krundile on kavandatud kõrghaljastatud ala, mis loob visuaalse puhverala olemasoleva elamu õuealaga. Puhverala võib olla mitmerindeline, puude/põõsaste täpne liigiline kooseis täpsustatakse peale detailplaneeringu kehtestamist.
Olmejäätmete kogumine toimub sorteeritult ja edasine käitlemine peab olema korraldatud vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale.
Alale kavandatava väikeehitiste ja -vormide (nt pingid, prügikastid, rattahoidjad, ostukärude parkla jmt) disain ja paiknemine täpsustada ehitusprojekti koosseisus.
Krundi heakorra eest vastutab krundi omanik. Erinevad heakorra nõuded ning koormised Pärnu linnas on kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 17.12.2020 määrusega nr 26 „Heakorraeeskirja ja koormise kehtestamine“.

5.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine
Liikluslahenduse koostamisel on aluseks võetud piirkonna väljakujunenud liiklusskeem ning pargi- ja reisi projektlahendus ja täiendavat juurdepääsu Haapsalu maanteelt pos nr 1 teenindamiseks ei ole ette nähtud rajada.
Positsioon nr 1 teenindamiseks on kavandatud juurdepääs Nurmeotsa tee T2 katastriüksuselt (62401:001:0145, kuhu on projekteeritud „Pargi- ja reisi“ ala, teeprojekti koostamisel kaalutakse võimalust projekteerida juurdepääsu esimene lõike vasakpöördeni kahesuunalisena.
Teine juurdepääs on kavandatud Salme kõnnitee (15904:003:1989) ja Roode kõnnitee (15904:003:1987) kaudu.
Coop parkla poolsel väljasõidul on parempoolse äärekivi raadius R = 2m. Väike raadius on vajalik selleks, et anda juhtidele mõista, et paremale (Coopi taha) ei ole mõtet pöörata. Sõita saab otse Coop parklasse või vasakule Lihula mnt poole.
Positsioon nr 1 krundile nähakse parkimine ette Haapsalu maantee poolsele krundiosale. Parkimisala on võimalik haljastusega liigendada. Parkimiskohad, mis on omavahel ühendatud võimaldavad parkida ja mugavalt manööverdada ka pikematel sõidukitel (nt matkaauto) ja järelkäruga sõidukitel.
Parkimise lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.
Jalakäijate ja kergliiklejatele on tagatud sidus teedeühendus nii „Salme“ bussipeatuse kui naaberala kõnniteede võrgutikuga. Sõiduteede ületamiseks on ette nähtud ülekäigurajad. Planeeritud jalakäijate alad kavandada eristuva materjali ja tooniga, et tagatud oleks turvaline pääs jalgsi ja jalgrattaga poodi. Kavandada bussipeatusest poe ukseni viiva jalakäijate tee tõstmist, et see toimiks künnisena.
Kauplusehoone juures on ette nähtud parkimiskohad ka jalgratastele.
Teenindava transpordi manööverdamisruum ja laadimisala tuleb kavandada viisil, mis välistab kaubaautode manööverdamise ja tagurdamise klientidele mõeldud parkimisalal ning üldkasutatavatel teedel. Kaubaautode liikumine peab olema ohutult eraldatud jalakäijate ja sõiduautode liikumissuundadest.
Parkimisnormi arvutus:
Linnatänavad EVS 843:2016 standardi tabeli 9.1 (väikeelemate ala)
pos.
nr.
Ehitise liik
parkimis-normatiiv
normatiivne parkimiskohtade arv
planeeritud parkimiskohti
1
kauplused
1/30
60
60

Detailplaneeringu liikluslahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

5.6 Tehnovõrgud ja -rajatised
Planeeringuala varustatus tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ja võrguvaldajate tehnilistele tingimustele ning valdkonnas kasutusel olevatele normdokumentidele. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis.
Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamise normatiivse baasi valikul on lähtutud heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigis kehtivas normdokumentatsioonist. Kõik ehitustööd tuleb teha vastavuses allpool esitatud dokumentidega:
a) Eesti Vabariigi seadused, valitsuse määrused ja otsused;
b) Kohalike võimuorganite otsused, kehtivad nõuded;
c) Järelevalve- ja kontrollorganite otsused ja juhised;
d) Eesti Vabariigis tööde teostamise ajal kehtivad standardid- kui ei ole teisiti määratud käesoleva töö seletuses või joonistel:

- EVS 812-6:2012 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus või vastab samalaadsele nõudele;
- Majandus- ja taristuministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
- EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk või vastab samalaadsele nõudele;
- EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk või vastab samalaadsele nõudele;
- EVS 843:2016 Linnatänavad. Osa 10 Tehnovõrgud või vastab samalaadsele nõudele;
- ÜVK seadus;
- Ehitusseadustik.

Tehnovõrkude kavandamisel tuleb lähtuda EhS §70 lg 6 põhimõttest: kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni sh sademevee kanalisatsiooni torustike väljaehitamine toimub vee-ettevõtte ja arendaja vahel sõlmitava liitumislepingu alusel ja tingimustel ning ulatub vajadusel väljaspoole planeeringuala.

5.6.1 Veevarustus
Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud AS Pärnu Vesi 04.12.2025 tehnilised tingimused DT-251012.
Planeeringuala olmevesi on lahendatud olemasolevast peatorustikust De160 PE Nurmeotsa teel, planeeritud veetorustik läbib Nurmeotsa tee T2 (62401:001:0145) kinnistut.
Vastavalt Pärnu Vesi tehnilistele tingimustele on ühisveetorustikus on tagatud tavaolukorras vabasurve 30 kPa ja tulekahju olukorras 100 kPa.
Läbimõõdud, vooluhulgad ja välistulekustutusvee vajadus täpsustatakse järgmistes projekteerimise etappides.
Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

5.6.2 Reoveekanalisatsioon
Planeeringu vee- ja kanalisatsiooni osa koostamisel on aluseks võetud AS Pärnu Vesi 04.12.2025 tehnilised tingimused DT-251012.
Planeeritud reovesi on lahendatud olemasolevast peatorustikust De160 PVC kaevust nr 50 Nurmeotsa tee T2 (62401:001:0145) kinnistul.
Ühiskanalisatsiooni juhitavad reoveed peavad vastama ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduses sätestatule.
Projekteerimisel on vajalik selgitada välja kaevude seisukord ja määrata vajalikud rekonstrueerimistööd.
Planeeringuala reoveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk täpsustatakse järgmistes projekteerimise etappides.
Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

5.6.3 Sademeveekanalisatsioon, drenaaž
Planeeringu sademevee osa koostamisel on aluseks võetud AS Pärnu Vesi 04.12.2025 tehnilised tingimused DT-251012.
Planeeringuala sademevete ärajuhtimiseks on planeeritud sademeveetorustik olemasolevasse kraavi Nurmeotsa teel. Sademevee ärajuhtimine tuleb lahendada kuni toimiva eelvooluni.
Projekteerimisel on vajalik selgitada välja, kas kraav tegelikult eksisteerib Nurmeotsa teel ning näha ette meetmed vähendamaks ühissademeveekanalisatsiooni juhitava sademevee kogust. Sademevesi käidelda maksimaalselt oma kinnistu piires: hajutada haljasalale, võimalusel immutada, rakendada taaskasutust jms.
Planeeringualale on kavandatud reljeefivorm liigvee kogumiseks, viivitamiseks ja osaliseks immutamiseks. Lahendus võimaldab sademevee ajutist kinnipidamist tugevate sajuhoogude korral, vähendades sademeveesüsteemi koormust ning tagades sademevee maksimaalse käitlemise tekkekohas kooskõlas säästliku sademeveemajanduse põhimõtetega.
Sademeveesüsteemi juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandu-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.
Sademevee arvutuslikud vooluhulgad täpsustatakse järgmistes projekteerimise etappides.
Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

5.6.4 Sidevarustus
Planeeritud krundi pos nr 1 sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS 28.11.2025 tehnilistele tingimustele nr 40010025.
Planeeringulahendus näeb ette krundi liitumispunkti sidevarustuse tagamiseks olemasolevast VPR-1654 sidekaevust.
Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.

5.6.5 Elektrivarustus
Planeeritud elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ 27.11.2025 tehnilistele tingimustele nr 507423.
Planeeritud krundi pos nr 1 hoonestuse teenindamiseks on kavandatud 0,4 kV elektri madalpingekaabel olemasolevast Vana-Pärnu:(Pärnu L) alajaamast. Krundile on planeeritud liitumiskilp juurdepääsutee lähedusse.
Elektrivarustuse planeerimisel tuleb arvestada hoone üleujutuse tekkimise riskiga. Isoleerimata elektripaigaldised kavandada vähemalt absoluutkõrgusele +3.20m.
Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.

5.6.6 Tänavavalgustus
Ala välisvalgustuse lahendamiseks on planeeritud tänavavalgustuse maakaabel.
Valgusreostuse vältimiseks:
• Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) juures on 0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb seda varjestada.
• Valgusallikad peavad olema varustatud eredust vähendavate kontrollseadmetega.
• Valgusallika intensiivsus ei tohi olla liiga suur, et silma kohanemisvõime pimedatel aladel oleks kõrge.
• Valgustid peavad väljastama silmale sobiva spektraaljaotusega valgust.
• Ükski valgustusseade ei tohi olla paigaldatud selliselt, et tekib pimestumise oht, et see häirib kohalikke elanikke või seda pole tehtud efektiivselt.
• Üldjuhul on keelatud kasutada elavhõbe-kvartslampe, kiirvalgusteid ja vilkuvas režiimis valgusteid.
• Keelatud on kasutada energiat raiskavaid ja liiga suure võimsusega lampe, kerakujulise kupliga lampe, mille ülemine poolsfäär pole läbipaistmatu.
• Ehitiste valgustamine peab toimuma suunaga ülevalt alla. Kui seda pole võimalik teha, siis peab valgustatud ala piir asuma kuni 1 meetri kaugusel objekti servast.
• Hoonete valgustamiseks ei tohi kasutada pöörlevaid, liikuvaid ja vilkuvaid valgusallikaid.
• Kõik välisvalgustid peavad olema päevasel ajal välja lülitatud.
• Kuna piirkond on oluline nahkhiirte toitumisala, siis vältimaks valgustuse negatiivset mõju, tuleks kõnniteedel, tee äärtes ja haljasaladel kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte puude võrasid ja eemalolevaid põõsaid.
• Puuvõrasid ja põõsaid ei tohi valgustada nahkhiirte aktiivsusperioodil.
• Eelistada „nupukaid“ liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt valgustamise aega ja valguse tugevust.

5.7 Tuleohutuse tagamine
Hooned tuleb rajada arvestades nõutud tuleohutuse kujasid. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kastutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele hoonele või rajatisele. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Hoonete vaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonete vahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
Projekteeritavate hoonete tuleohutuse osa lahendada vastavalt:
• Hoone projekteerida siseministri 30.03.2017 määrusel nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ määratud tulepüsivusklassile vastavalt.
• Projekteerimisel võtta arvesse Siseministri määrus 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ EVS 812-6:2012+A1:2013 _Ehitise tuleohutus: Tuletõrje veevarustus või vastab samalaadsele nõudele.
• Hoone projekteerida siseministri 30.03.2017 määrusel nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ määratud tulepüsivusklassile vastavalt. Projekteeritava hoone tuleohutuse osas lähtuda majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusest nt 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ja Standardisari EVS 812 või uuem.
Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitistele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Kavandatud hoonete juurepääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 m laiad. Ehitise kustutamiseks vajalik informatsioon veevarustuse kohta peab olema tulekahju korral kergesti kättesaadav.
Tuletõrjeveevarustuse tagatakse olemasolevatest hüdrantidest.
Hoonete projekteerimisel arvestada kehtivate normide ja nõuetega. Abihoonete püstitamist krundi piirile ei kavandata, naaberkinnistute ja planeeritud krundi hoonestusalade vaheline kaugus on ≥8,0 m.
Alale peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende ümberpööramise võimalused.
5.8 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Kuritegevuse riske vähendavad:
Hoone paiknemine ja alade vaadeldavus ning juurepääsu teede valgustatus võimaldab toetada efektiivselt naabrivalve piirkonda. Vandalismiakte ja sissemurdmiste riske vähendavad ka hoonete uste ja akende turvaliseks muutmine, kasutades vastupidavaid ukse- ja aknaraame ning ukselukke. Autode parkimine krundil (tagatud on normidele vastav parkimine) vähendab autodega seotud kuritegevuse riske.
Kruntide välisruumi läbimõeldud planeerimine (maastikukujundus) ja nende korrashoid suurendavad peremehetunnet ja vähendavad seeläbi kuriteohirmu ja vandalismi. Alade korrashoid on oluline kuritegevust ennetavate aspektide puhul.
5.9 Keskkonnatingimused
Kavandatud krunt tuleb varustada prügikonteineritega. Olmejäätmed kogutakse liigiti ja sorditud jäätmed antakse üle tegevusluba omavale ettevõttele. Ehituse kui ka hoonete kasutamise käigus tuleb vältida jäätmeteket ja kõik tekkivad jäätmed koguda liigiti, et neid oleks võimalik uuesti ringlusesse suunata. Ehitustegevuse käigus tekkinud ehitusjäätmed on kohustuslik üle anda jäätmeluba omavale firmale. Jäätmekäitluses tuleb lähtuda linna jäätmehoolduseeskirjast.
Detailplaneeringulahenduse kohasel tegevusel ei ole ette näha ehitisi, millele ehitusprojekti koostamise etapis tuleks läbi viia keskkonnamõju hindamine.
Ehitusprojekti koostamisel lähtuda:
• arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega;
• tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega ületada keskkonnaministri 16. detsember 2016 nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi;
• ehitusaegsed müratasemed ei tohi ületada "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" normtasemeid;
• Planeeringualalt lähtuvad müratasemed ei tohi piirnevate müratundlike hoonetega aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid;
• Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3);
• Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid;
Haljastuse rajamisel järgida, et valitaks keskkonda sobivad puud ja/või põõsad, positsioon nr 1 krundi haljastuse osakaal on 20%, millest kõrghaljastuse osakaal on ca 5%. Positsioon nr 2 haljastuse osakaal on 100%, kogu alale on võimalik istutada kõrghaljastust.
5.10 Piirangud
Kitsenduste ja servituutide seadmise vajadus on maanteest tulenev teekaitsevööndi ulatus ja pos nr 1 krunti läbivate tehnovõrkude kaitsevööndi ulatus.
6. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE ETAPID
Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud ja nende järjekord:
1) Kinnistute ümberkruntimine ja sihtotstarvete muutmine;
2) Servituutide seadmine;
3) Hoonete ja rajatiste (sh tehnovõrkude) projekteerimine, vajadusel uuringute teostamine, ehitusloa taotlemine;
4) Ehitusloa väljastamine;
5) Hoonete, rajatiste (sh tehnovõrkude) ehitamine, enne kasutusloa taotlemist kinnistutele tuleb välja ehitada PlanS § 131 kohased rajatised, rajada asendusistutused;
6) Kasutusloa taotlemine ja väljastamine.
Huvitatud isikul sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist Pärnu Linnavalitsusega haldusleping planeerimisseaduse § 131 lõikes1 nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks. Detailplaneeringuala arendaja kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased ehitised, tagada nende korrashoid ning rajada haljastus. Tehnovõrkude rajamine toimub ehitusõiguse teostaja ja võrguvaldajate koostöös. Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega. Planeeringu elluviimisega ei kaasne Pärnu linnale kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud taristu väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks





III Joonised
Joonis nr 1 Asukohaskeem
Joonis nr 2 Ruumilise keskkonna analüüs
Joonis nr 3 Tugiplaan
Joonis nr 4 Põhijoonis

ILLUSTRATSIOON


IV LISAD

Lisa 4.1 Pärnu linn/Papsaare küla Nurmeotsa tee 2 liiklusuuring. Inseneribüroo Stratum
Lisa 4.2 Elektrilevi tehnilised tingimused nr 507423
Lisa 4.3 Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 40010025
Lisa 4.4 Pärnu Vesi AS tehnilised tingimused DT-251012

V KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSED


Lisa 5.1 Elektrilevi OÜ kooskõlastus nr 8644050705. 15.01.2026
• Kooskõlastatud tingimustel: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt
Maie Erik

Lisa 5.2 Telia Eesti AS kooskõlastus nr 40140445. 04.03.2026
• Projekt vastab Telia poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 40010025
• Tööloa saamiseks info telefonil 4430700
• Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised
• Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused
• Maa-ala paikneb Telialae kuuluv kaablikanalisatsoon ja sidekaevud
• Kooskõlastamise märkused: telia sideehitise kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) “Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/juhendid
Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegevusluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega
Kooskõlastus kehtib kuni 03.03.2027
Hans Sild

Lisa 5.3 Pärnu Vesi AS kooskõlastus nr 250950. 28.05.2026
AS Pärnu Vesi on tutvunud esitatud tööga ja arvamus on järgnev:
• DP lahendus on sobilik
Artjom Bõkov, insenerteenistuse juht