| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 8-1/25-075/18496-1 |
| Registreeritud | 19.10.2026 |
| Sünkroonitud | 21.10.2026 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
| Sari | 8-1 Tee- ja teerajatiste projektid ning ehituse täitedokumentatsioon objektide kaupa |
| Toimik | 8-1/25-075 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | L. k. o. |
| Saabumis/saatmisviis | L. k. o. |
| Vastutaja | Elle Tamm (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EELNÕU
1
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinna-
Pärnu-Ikla tee km 83,1 Päärdu
viadukti ehitamiseks“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☐ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks
☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number
Tee ehitusloa andmise kuupäev
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Ave Kallo
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 83,1 Päärdu viadukti ehitamiseks“ lisas 2 „Arvamuste
ja kooskõlastuste koondtabel“.
2. Enne ehitustööde algust tuleb teostada rajatise ehitusprojektile ekspertiis.
3. Metsalinnustikule avalduva mõju leevendamiseks tuleb raadamist (raietöid) vältida
linnustiku pesitsusperioodil 15. aprillist 31. juulini.
4. Haljastamisel tuleb kasutada kohalikku (soovitatavalt objektil kooritud) mulda ning
kohalikku päritolu liigirikkaid seemnesegusid/heina.
5. Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida
tuleb sõidukitest ja masinatest kütte- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist
keskkonda.
6. Ehitusmaterjalide, jäätmete ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad
olema sellised, kust on välistatud nende laialikandumine ja sattumine pinnasesse.
7. (Ehitus)materjalide ja jäätmete sattumisel pinnasesse ning ladustamisalast väljapoole (nt
kandumine tuule, vee või autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed
koheselt kokku koguda ning pinnasereostuse tekkimisel see koheselt likvideerida.
8. Ehitusetapis pinnase kahjustamise ulatuse piiramiseks tuleb võimalusel vältida tegevust
väljaspool teetrassi ja teemaad (sh ehitusmaterjalide ja jäätmete ladustamine, sõidukite ja
tee-ehitusmasinatega liikumine, nende hoiustamine ja hooldamine, ehitusaegsete rajatiste
püstitamine vms).
EELNÕU
2
9. Ehitustöödel tuleb lähtuda olemasolevate pinnavormide säilitamisest maksimaalses
võimalikus ulatuses.
10. Kooritav kasvupinnas tuleb pinnase kohaliku loodusliku väärtuse säilitamiseks võimalikult
suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal.
11. Ehitustööde teostamisel tuuliste ilmadega tuleb tuule- ja mullaerosiooni vältimiseks/
vähendamiseks rakendada erosiooni tõkestavaid meetmeid (nt ohustatud alade
niisutamine).
12. Pinnasetööde lõppedes tuleb ala heakorrastada ja haljastada.
13. Ehitamisel üle jäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning selle kasutamine toimub
vastavalt maapõueseaduse nõuetele (§ 96).
14. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda jäätmeseadusest ja kohalike omavalitsuste
jäätmehoolduseeskirjadest tulenevatest nõuetest.
15. Kõik tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti. Kogumisel tuleb vältida erinevate jäätmeliikide
omavahelist segunemist.
16. Jäätmete kogumiseks ning ajutiseks ladustamiseks kogumiskonteinerite kasutamisel tuleb
tagada, et need on lekkekindlad, sobivad jäätmete füüsikalis-keemilistele omadustele ning
on vastupidavad teisaldamisele ja transpordile.
17. Jäätmete kogumisel ja ajutisel ladustamisel peab olema välistatud jäätmete keskkonda
sattumine kokkupuutel sademetega, tuulega või jäätmetes toimuvate reaktsioonide
tulemusena.
18. Lahtiselt hoitavate jäätmete kogumisel tuleb eelistada kõvakattega pinda. Vajadusel tuleb
maapind ja/või jäätmed katta ilmastiku- ja lekkekindla kattega, et vältida jäätmete või neist
välja leostuvate saasteainete keskkonda sattumist. Katte kasutamisel tuleb jälgida, et see ei
tekitaks kokkupuutel jäätmetega soovimatuid reaktsioone.
19. Vältida tuleb jäätmete pikaajalist ajutist ladustamist tekkekohal. Kogumiskonteinerite
täitumisel/koormatäie jäätmete kogumisel tuleb suunata need käitlusesse. Maksimaalselt
on jäätmeid enne taaskasutusse suunamist lubatud ladustada kolm aastat ning enne
kõrvaldamist aasta (JäätS § 28 lg 7). Kui jäätmeid on kavas taaskasutada nende tekkekohal
ning ajavahemik jäätmete tekke ja taaskasutamise vahel on pikem kui 9 kuud, peab
jäätmete ladustamine toimuma selleks kohandatud laoplatsil (keskkonnaministri
21.04.2004 määruse nr 21 § 41 lg 11).
20. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda jäätmehierarhia põhimõttest: eelistada
jäätmetekke vältimist, mille järgselt jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, seejärel
ringlussevõttu ning järgnevalt muud taaskasutust. Kõrvaldamisele on lubatud suunata
jäätmed viimases järjekorras. Jäätmete taaskasutamisele suunamisel tuleb eelistada
ringlussevõttu.
21. Tekkivad jäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal taaskasutamiseks, tuleb
võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Jäätmete tekkekohal
taaskasutamisel tuleb juhinduda asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetest. Kui
tekkekohal taaskasutatavate jäätmete kogus ületab 5 tonni aastas, on tegevuseks vajalik
taotleda jäätmeluba. Jäätmekäitleja registreerimist käsitleb jäätmeseaduse 9. jagu.
Allapoole jäävate koguste taaskasutamine peab vastama keskkonnaministri 21.04.2004
määrusele nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise
korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise
nõuded“.“
22. Jäätmeid on lubatud käitlemiseks anda üle vaid selleks vastavat keskkonnakaitseluba
omavale jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja valikul on soovitav rakendada läheduse
põhimõtet, et vähendada jäätmete transportimisest tulenevat keskkonnamõju.
23. Teostada tuleb pidevat järelevalvet jäätmehoolduse üle. Soovitav on määrata selleks
vastutav(ad) isik(ud) ja koostada vastav kord.
EELNÕU
3
24. Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt tuleb ehitise vastuvõtmisel muude
dokumentide hulgas esitada õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.
25. Kui ehitustööde käigus teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja
kaevetööde tegemisel avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või
selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd
peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest
Muinsuskaitseametit. Leitud asi jäetakse kuni ametile üleandmiseni leiukohta. Leidja võib
leitud asja leiukohast eemaldada ainult ameti nõusolekul või juhul, kui asja säilimine satub
ohtu. Arheoloogilist leidu ei tohi puhastamise, haljastamise, murdmise, väljakaevamise või
muul teel rikkuda ega selle üksikuid osi üksteisest eemaldada.
26. Tolmavaid ehitusmaterjale ja jäätmed tuleb nende käsitlemisel (veol, laadimisel,
teisaldamisel, ajutisel ladustamisel jms) vajadusel niisutada, et vältida/vähendada tolmu
teket ja levikut.
27. Kergesti tolmavate materjalide veoks tuleb kasutada kinniseid veokeid või katta koorem
tolmu levikut takistava kattega.
28. Ehitustööde teostamisel ning ehitusmaterjalide ja jäätmete käsitlemisel tuleb jälgida
ilmastikutingimusi. Piirkondades, kus ehitusobjektist 100 m raadiuses avatud aladel (st
kohtades, kus nt elamuala ja ehitusala vahel ei ole kõrghaljastust või teisi ehitisi või rajatisi,
mis õhusaasteainete levikut takistavad/vähendavad) asuvad majapidamised (Päärdu külas
Märjamaa vallas), tuleb vältida tolmu tekitavate tööde ning materjalide käsitlemist nende
hoonete suunas puhuva tugeva tuulega (alates 10 m/s). Alternatiivina on see lubatud juhul,
kui rakendatakse meetmeid, millega välditakse tolmu kandumist nendele aladele (nt
niisutamine).
29. Tuule- ja mullaerosiooni ning sellega kaasneva tolmu tekke ja leviku vältimiseks tuleb
rakendada erosiooni tõkestavaid meetmeid (nt erosioonitundlike alade niisutamine).
30. Ehitusplatsile viivatel katteta teedel ja ehitusplatsidel tuleb vajadusel (kuival, sademeteta
perioodil) teostada tolmutõrjet.
31. Ehitusobjekti kõvakattega alad ning tööks kasutatavad veokid, masinad ja seadmed tuleb
perioodiliselt puhastada neile kogunevast tolmust.
32. Vältida tuleb ehitusmasinate pikemaajalist põhjendamatut tühikäigul töötamist (seismist).
33. Liiklusest tuleneva õhusaaste vähendamiseks tuleb vajadusel kehtestada kiirusepiirangud
ehitusobjektile viivatel teedel, ehitusobjektil ja selle piirkonnas.
34. Tööde läbiviimisel tuleb järgida kõiki töödele kehtestatud riiklikke ja konkreetsest
töökeskkonnast tulenevaid ohutusnõudeid ning ehitusobjektil kehtivaid liiklusreegleid.
35. Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada kehtivate müra normtasemetega ja korraldada
tööd viisil, et on tagatud normtasemetest kinnipidamine.
36. Impulssmüra põhjustavaid töid on lubatud teha vaid tööpäevadel kella 7.00–19.00.
37. Kohtades, kus majapidamised asuvad tee vahetus läheduses, tuleb väga mürarikaste tööde
teostamist ja tehnoloogiate (seadmete müraemissiooniga LW=115-120 dB) kasutamist
vältida öisel ajal ning soovitavalt ka puhkepäevadel.
38. Peamine ehitustöödega seotud veokite liiklemine tuleb sättida päevasele ajale.
39. Töökeskkonna müra tasemed peavad olema kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse
seadusest tulenevate nõuetega.
40. Ehitustööde korraldamisel ja läbiviimisel tuleb kinni pidada sotsiaalministri 01.10.2025
määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni hindamise kord“ kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtustest.
41. Ehitustöödel kasutatavad seadmed, masinad ja muud vibratsiooniallikad peavad olema
töökorras.
42. Soovitav on vältida vibratsiooni tekitavate tööde teostamist õhtusel ja öisel ajal ning
puhkepäevadel.
43. Põhjendatud vajadusel (probleemide tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu suuruse täpseks
EELNÕU
4
määramiseks läbi viia vibratsioonitasemete mõõtmised reaalses tööolukorras.
44. Ehitustööde organiseerimisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et projekteeritava maantee
ja liiklussõlmede piirkonnas on elamuid, mida ehitusaegne ja ehitusplatside valgustus võib
häirida. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 83,16
Päärdu viadukt 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi OÜ Maanteed
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11285454
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Lõhmuse talu, Tinnikuru küla
Viljandi vald 69716
Viljandimaa
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 5645 9684
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus „Riigitee nr 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee
km 78,8 – 85,3 Konuvere – Päärdu
lõigu põhiprojekti koostamine, Päärdu
viadukt Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla
maakond“ eelprojekt
2.7 Tee ehitusprojekti number S2604-6
(allkirjastatud digitaalselt)
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lugupeetud kinnisasja omanik
Meie 19.10.2026 nr 8-1/25-075/18496-1
Riigitee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 83,1
Päärdu viadukti ehitusloa menetlusse
kaasamine
Transpordiamet algatas ehitusloa menetluse riigitee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 83,1 Päärdu
viadukti ehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2026-2028.aastal vastavalt OÜ Maanteed tööle nr
nr S2604-6 „Riigitee nr 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 78,8 – 85,3 Konuvere – Päärdu lõigu
põhiprojekti koostamine, Päärdu viadukt Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond,
eelprojekt“.
Projekti eesmärk on riigiteel 4 Tallinna-Pärnu-Ikla teel Päärdu viadukti ehitus.
Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/Ou5kzszGisdU7r3
Ehitusseadustiku § 42 lg 6 alusel esitame Teile kui puudutatud kinnisasja(de) omanikule
teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu. Palume Teie arvamus või
ettepanekud esitada hiljemalt 02.11.2026 e-posti aadressile [email protected]. Teie
poolt esitatud arvamusi ja ettepanekuid koos Transpordiameti otsuste ja selgitustega käsitletakse
korralduse lisas „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.
Kui nimetatud tähtajaks ei ole arvamust esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust
avaldada.
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse
projektijuhi Elle Tamm poole (tel +372 5597 6476, e-post [email protected] ).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Elle Tamm
projektijuht
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Lisa: Ehitusloa eelnõu