LISA 1. PUUDUSTE JA TEGEVUSTE REGISTER

• Prioriteet A tähendab küsimust, mis tuleb valitud lahenduse ulatuses lahendada või põhjendada enne vastava geotehnilise arvutuse või projektlahenduse lõplikku kinnitamist. See ei takista projekteerimise jätkamist.

• Prioriteet B tähendab lähteandmete või projekteerimisparameetrite täpsustust. Selle võib lahendada geotehnilise projekteerimise käigus kasutatava parameetri põhjenduse, mõju kontrolli või mittekohaldumise selgitusega; uuringuaruande terviklik ümberkoostamine ei ole nõutav.

• Prioriteet C tähendab projekteerimis- või ehitusetapi kontrollitingimust.

Registri tegevused kohalduvad valitud projektlahendusele. Küsimuse võib lahendada ka projektis määratud ehitusaegse kontrolli või geotehnilise monitooringuga peatüki 9.2 tingimustel. Lõpliku projektiosa juurde tuleb esitada viide lahendusele või põhjendus, miks küsimus sellele ei kohaldu.

ID / priorit

eet Tähelepanek Mõju suund Nõutav tegevus Viide

peatükile Töövõtja vastused Eksperdi kommentaarid

A1 / A

Geolite 3199 algallikas puudub, kuid selle alusel on üle kantud kihtide 2 ja 5 parameetreid.

Sõltub parameetrist; liiga suur cv võib konsolidatsiooni

kestust alahinnata.

Märkida projektis kasutatavate väärtuste kontrollimata päritolu; põhjendada kasutamist

kohalike andmete, kogemuse või

tundlikkusanalüüsiga.

2; 6.1; 6.3; 9.1

Konsolidatsioon toimub peamiselt kihtides 3 ja 4. Kiht 2 (savi kuivamiskoorik) on suhteliselt õhuke, kihipaksusega 0,6-0,7 m. Kohati veel õhem või puudub üldse. Survel 100 kPa on määratud cv = 1,6 m2/a. Võrdluseks, kihil 3 on cv = 1,4 m2/a ja kihil 4 on cv = 2,2 m2/a. Kiht 5 on samuti õhuke ja sügaval lasumise tõttu on kokkusurutavus minimaalne antud projekti survevahemikes. Vt ka kommentaari A8/A.

A1 tähelepanek on piisavalt käsitletud ning küsimus on lahendatud. GL-3150 v7 aruandes on täpsustatud uuringust Geolite 3199 üle võetud parameetrite päritolu ja kasutamise piiranguid. Aruandes on selgelt märgitud, et kihtide 2 ja 5 parameetrid põhinevad piiratud katseandmestikul (üks Shelby proov kummastki kihist) ning neid tuleb kasutada ettevaatusega. Kihi 2 parameetrite valikul on arvestatud kohaliku pingeseisundiga ning kihi 5 konsolidatsiooniteguriks on varasema 28,5 m²/a asemel valitud konservatiivsem väärtus 15 m²/a.

A2 / A

Kihi 2 σ′p = 68 kPa, POP = 27 kPa ja

OCR = 1,66 ei ole kohaliku σ′v0-ga

kooskõlaline komplekt.

Tõenäoliselt ebasoodne: liiga suur σ′p/OCR võib vajumit

alahinnata.

Valida põhjendatud σ′p või POP; OCR-i

kasutamisel tuletada see kohaliku σ′v0 ja arvutustes eeldatud veetaseme järgi.

3.4; 6.1; 9.1

Vajumisarvutused Soft Soil pinnasemudeliga on ületihenemise surve (POP) põhjal. Vaatleme igat rajatise piirkonna eraldi, arvestades σ′p ja σ′v0. Kihi 2 ületihenemise surve on pigem alahinnatud. Pinnaseveetaseme valiku kriteeriumid on kirjeldatud arvutuste aruandes. (Aruande täpsustatud versioonis kihile 2 praeguse seisuga: POP = 27 kPa; σ′v0 ≈ 22 kPa ja σ′p ≈ 49 kPa ja OCR ≈ 2.2 (ümberarvutatult). Tabelid 12 ja 12.1.) Vt ka kommentaari A8/A.

A2 tähelepanek on piisavalt käsitletud ning küsimus on lahendatud. GL-3150 v7 aruandes on kihi 2 eeltihenemisparameetrite varasem vastuolu kõrvaldatud. Kasutusele võetud POP = 27 kPa ning kohaliku efektiivse vertikaalpinge σ′v0 ≈ 22 kPa põhjal tuletatud σ′p ≈ 49 kPa ja OCR ≈ 2,2 on omavahel kooskõlas. Parameetrite valikut ja tuletamist on aruandes selgitatud.

ID / priorit

eet Tähelepanek Mõju suund Nõutav tegevus Viide

peatükile Töövõtja vastused Eksperdi kommentaarid

A3 / A

Kihi S moodul on tekstis E = 21 MPa ja koondtabelis E0 = 28 MPa; märkuses

nimetatakse viimast Ev1-ks.

Sõltub kasutusest; vajum võib olla üle- või alahinnatud.

Määrata projektis kasutatav väärtus,

mooduli liik, korrelatsioon, pingetase

ning sobivus arvutusmudeliga.

6.4; 9.1 Parandame aruandes (v6) — E′ = 28 MPa tekstis ja tabelites 12.1/12.2. Endine "Ev1" asendatud E′-ga.

A3 tähelepanek on uuringuaruandes lahendatud. GL-3150 v7 aruandes on kihi S deformatsioonimooduliks määratud 28 MPa ning selgitatud, et tegemist on CPT-korrelatsioonil põhineva dreenitud esmakoormamise mooduliga E, mis ei ole seotud kindla pingetasemega.

A4 / A

Kihi S c′ = 6 kPa ei ole kohalike

katsetega piisavalt tõendatud.

Ebasoodne: püsivus võib olla ülehinnatud.

Kasutada põhivariandis c′ = 0 kPa või esitada katse- ja meetodipõhine tõendus.

6.4; 9.1

Teeme arvutuses tundlikkusanalüüsi ja määrame c’ = 1 kPa Päärdu liiklussõlme stabiilsusarvutustes. Kommentaarina: senini tehtud stabiilsusarvutused näitavad, et purunemisjoon on reeglina põhilises savi kihis 3.

A4 tähelepanek on uuringuaruandes lahendatud. GL-3150 v7 aruandes on kihi S efektiivset kohesiooni vähendatud varasemalt 6 kPa-lt väärtusele c′ = 1 kPa. Muudatus vähendab põhjendamata kohesiooni võimalikku mõju stabiilsusarvutustele

A5 / A

Puurvaiade qsk ja qbk arvutusahel,

vaiatüübi eeldused ning normväärtuse

moodustamine ei ole sõltumatult

kontrollitavad.

Ebasoodne: ühikvastupanud võivad olla ülehinnatud.

Esitada koos vaiarvutustega korrelatsioon, lähteandmed, piirväärtused,

vaiatehnoloogia ning ehitusaegne kontroll.

8; 9.1

Vaia takistuse hinnangud qs,k ja qb,k on EN 1997-1 §2.4.5.2 mõttes puurvaiade ettevaatlikud normsuurused. Need tuletati CPT-profiilidest LCPC meetodiga (Bustamante & Gianeselli 1982) ning ristkontrolliti kolmel sõltumatul viisil: võrreldes neid mõõdetud CPT külghõõrdega, sidusates kihtides α·cu väärtusega (α ≈ 0,4–0,5) ning varasemates uuringutes (sh GE-2210, GE-2371, GE-3238, GE-3356, GE-3424) esitatud andmetega. Vaiatööde tehnoloogia ja ehitusaegne kontroll määratakse ära rajatise projektis.

A5 tähelepanek on uuringuaruandes lahendatud. GL-3150 v7 aruandes on täpsustatud puurvaiade külg- ja otsatakistuse määramise metoodikat. Pinnasekihtide vastupanuväärtused on tuletatud CPT- andmetest LCPC meetodiga ning ristkontrollitud teiste meetodite ja varasemate uuringute andmetega. Täiendavalt on Töövõtja A6 vastuses esitanud lubjakivi (kiht 7c) otsatakistuse Hoek–Browni meetodil tehtud kontrollarvutused, arvestades kivimimassi kvaliteeti RQD põhjal hinnatud GSI kaudu. Selle tulemusena on varasem qᵦ,ₖ = 40 MPa asendatud piirkondlike väärtustega 21–33 MPa.

A6 / A

Lubjakivi Rc katsetingimus ja

54/56 MPa statistika on vastuolulised; qbk = Rc,k = 40 MPa ei

ole iseseisev põhjendus.

Ebasoodne: kivimimassi otsatakistus võib olla

ülehinnatud.

Lähtuda veeküllastunud katsetingimusest ja 19

lubjakiviproovist. Põhjendada qbk

kivimimassi, geomeetria ja meetodi järgi; kontrollida vaia konstruktiivset

kandevõimet eraldi.

6.6; 8; 9.1

Südamikpuuraukudest võetud üheksateistkümnel laboriproovil saadi Rc = 26–136 MPa, keskmine ≈ 54 MPa (rajatiste piirkondades 46–65 MPa). Kivimi tihedus on ρ = 2,51–2,84 Mg/m³ (keskmine ≈ 2,69 Mg/m³, γ ≈ 26 kN/m³). Rc mõõdeti loodusliku veesisalduse juures; veeküllastunud väärtused oleksid mõnevõrra väiksemad, mis on kaetud konservatiivsema normsuurusega Rc ≈ 40 MPa. Vaiatööde tehnoloogia ja ehitusaegne kontroll määratakse ära rajatise projektis. Tekstis ebatäpsuse korrigeerimine: 56,4.

Arvestades Töövõtja vastust 09.10.26 kell 17:44 Tellija kirjale 08.10.26 kell 14:12 võib tähelepaneku A6 lugeda lahendatuks eeldusel, et projekteerimisel lähtutakse uuematest, Töövõtja täiendavas vastuses esitatud väärtustest. Ekspert märgib, et GL-3150 v7 tabelis 11 on endiselt esitatud qbk = 40 MPa, mis tuleb korrigeerida vastavalt vaadeldavale rajatisele.

ID / priorit

eet Tähelepanek Mõju suund Nõutav tegevus Viide

peatükile Töövõtja vastused Eksperdi kommentaarid

A7 / A

Kihtide 2, 3, 4, S, 6 ja 7a positiivse c′

tõendus on ebaühtlane.

Ebasoodne: pikaajaline püsivus võib olla ülehinnatud.

Kontrollida pikaajalisi arvutusi ka c′ = 0 kPa variandiga või esitada

projektikohane tõendus.

6; 9.1; 9.2

Nõustume, et c' on üsna kõrges vahemikus, kuid varasema kogemuse järgi selliste savidel (viirsavi kihid 2-4) on suurusjärk c' ~5 kPa. Stabiilsusarvutused savipinnastes on cu väärtuste järgi, mis reeglina on kriitilisemad. Kontrollarvutused on dreenitud tingimustes c’ ja φ’ järgi. Tüüpiliselt on purunemisolukord savi kihtides (2-4). Peamiselt määrava kiht 3 omadused c’ ja φ’ on määratud laborikatsetel (nihketeimid ja kolmetelgsed surveteimid). Arvestame tähelepanekuga kriitiliste ristlõigete kontrollarvutustel.

GL-3150 v7 aruandes on täpsustatud savikihtide (2– 4) efektiivse kohesiooni c′ = 5 kPa valiku põhjendust. Aruandes tunnistatakse, et laborikatsetes määratud kohesioon võib olla osaliselt näiv ning sügavamate kolmetelgsete surveteimide tulemused andsid ka c′ = 0 kPa. Töövõtja selgituse kohaselt tehakse savipinnaste stabiilsusarvutused eelkõige dreenimata nihketugevuse alusel ning efektiivtugevusparameetrite mõju arvestatakse kriitiliste ristlõigete kontrollarvutustes. Seeläbi on A7 tähelepanek lahendatud.

A8 / A

Uuringu kogumaht ei taga kõigi parameetrite

lokaalset piisavust, eelkõige Velise

kogujatee silla ja puurvaiade

kandekihtide kohal.

Potentsiaalselt ebasoodne, kui tugevamat või paksemat kihti

üldistatakse.

Siduda piisavus valitud lahenduse ja

mõjutsooniga; teha sihitud lisauuring, kui arvutused

või vundamendivalik seda nõuavad.

3.1–3.2; 7; 9.1

Velise jõe piirkonnas tehakse täiendavaid tiivikkatseid kogujatee silla piirkonnas ja kontrolliks ka põhitee vasaku silla piirkonnas. Kavandatud välitöö sept. lõpus.

A8 tähelepanek on uuringuaruandes lahendatud. GL-3150 v7 aruandes on uuringuandmeid täiendatud 2026. aasta septembris tehtud välitiivikkatsetega, sealhulgas Velise jõe põhitee ja kogujatee sildade piirkonnas. Samuti on täiendavate puurimiste ja südamikpuuraukudega täpsustatud rajatiste aluspõhja geoloogilist ehitust ning lubjakivi lasumissügavust ja kvaliteeti.

A9 / A

FVT parandustegur μ = 0,8 ei ole proovipõhiselt põhjendatud.

Ebasoodne, kui tegelik μ on väiksem: cu ja püsivus on

ülehinnatud.

Põhjendada μ = 0,8 sobivust või kontrollida

asjakohast μ = 0,7 varianti; arvestada

kohalikke väiksemaid nihketugevusi ja etapilist

koormamist.

5.3; 6.2; 9.1; 9.2

Eestis on pikaajaline kogemus viirsavide tiivikkatsetel teguri väärtusega μ = 0,8. Kontroll EVS-EN 1997-2 Lisa I järgi:

• μ ≈ 0,77 kiht 3 (wL ≈ 77 %) • μ ≈ 0,85 kiht 4 (wL ≈ 60 %),

Keskmine μ = 0,8 on kasutatud TK nihketugevuse tulemuste korrektsiooniks. Täiendavalt arvestame, et Eurokoodeks 7 Tabel A.4 „Pinnase parameetrite (γM) osavarutegurid“ järgi on arvutustes dreenimata nihketugevusele cu,d rakendatav osavarutegur γM = 1,4 , mis on piisava varuga μ = 0,7 … 0,9 väärtuste piirkonnas. Projekteerimisel nähakse ette kriitilisematel ehitusaladel etapiviisilist koormamist, s.t mullete üles ehitamist järkjärguliselt.

A9 tähelepanek on uuringuaruandes lahendatud. GL-3150 v7 aruandes on välitiivikkatsete parandusteguri μ = 0,8 valikut täiendavalt põhjendatud EVS-EN 1997-2 lisa I alusel. Pinnase voolavuspiiridest tuletatud parandustegurid on kihil 3 ligikaudu 0,77 ja kihil 4 ligikaudu 0,85, mistõttu keskmise väärtuse 0,8 kasutamine on põhjendatav. Täiendavalt on võrreldud korrigeeritud tiivikkatsete tulemusi CPT-põhiste nihketugevuse hinnangutega, mis näitavad head kokkulangevust.

ID / priorit

eet Tähelepanek Mõju suund Nõutav tegevus Viide

peatükile Töövõtja vastused Eksperdi kommentaarid

A10 / A

Projekteerivat põhjavee- ja

poorirõhuprofiili ei ole määratud; GL- 3150 hooajalised

väited on vastuolulised.

Tõenäoliselt ebasoodne, kui kasutatud veetase on liiga

madal; mõju sõltub arvutusliigist.

Määrata piirseisundite ja ehitusetappide

veetasemed ning poorirõhuprofiilid; siduda

need efektiivpingete, OCR-i, vajumi ja

püsivusega.

3.4; 9.1; 9.2

Seletuskirja sõnastust täpsustame. Pinnaseveenivoo asjus vt. A2 / A kommentaari.

GL-3150 v7 aruandes on täpsustatud hüdrogeoloogilisi tingimusi ja põhjaveetaseme valiku põhimõtteid. Töövõtja 09.10.2026 täiendavas vastuses on selgitatud, et vajumiarvutustes seotakse põhjaveetase savikihi pealispinna ja selle absoluutkõrgusega, stabiilsusarvutustes kasutatakse ebasoodsat kõrget veetaset ning CPTU dissipatsioonikatsete tõlgendamisel kasutatud maapinnast lähtuv hüdrostaatiline poorirõhk on katsetulemuste tõlgendamise referents, mitte vajumiarvutuste projektne veetase. Selline eristus on põhimõtteliselt põhjendatud ja selgitab varem tõstatatud erinevust arvutuseeldustes. Ekspert loeb A10 tähelepaneku lahendatuks.

A11 / A

Kihi S paksus ei ole kõigis

vaiaasukohtades teada ning

küllastunud liivmöll võib puurimisel

häiruda.

Ebasoodne: otsakandevõime ja läbisurumiskindlus võivad olla

ülehinnatud.

Kihti S toetumisel tõendada piisav paksus,

aluskiht, läbisurumiskindlus ja tehnoloogia sobivus. Läbiva vaia korral S-i

otsakandevõimet ei arvestata.

6.4; 7.3; 8; 9.1

Kiht S on tuvastatud Päärdu viadukti juures (PA.7–PA.8), viirsavi ja aluspõhja vahel, paksusega 2,2–3,2 m. Tähelepanekut arvestatakse rajatiste projekteerimisel.

GL-3150 v7 aruandes on täpsustatud kihi S esinemist Päärdu viadukti piirkonnas, puuraukude PA.7–PA.8 juures, kus see paikneb viirsavi ja aluspõhja vahel. Kihi paksuseks on aruande tekstis esitatud 1,4–3,2 m ning koondtabelis 2,2–3,2 m. Kihi piirid on osaliselt määratud CPT-andmete tõlgendamise põhjal. Töövõtja on kinnitanud, et meie tähelepanekuga arvestatakse rajatiste projekteerimisel. Ekspert loeb A11 tähelepaneku lahendatuks.

B1 / B

OCR > 2 proovide väljajätmine on GL- 3150 v5-s sisuliselt põhjendatud, kuid

proovipõhine arvutusahel ei ole

lähtefailidest täielikult taastatav.

Tõenäoliselt ebasoodne, kui väljajätmine tõstab

esinduslikku σ′p/OCR-i.

Kui OCR-statistika on määrav, täpsustada

proovipõhist arvutust või arvestada jälgitavuse

piirangut parameetrivalikus ja tundlikkusanalüüsis.

6.2; 9.1 OCR valikuid on põhjalikult selgitatud aruande p. 3.4.

Aruandes põhjendatakse seda pinnase struktuursete sidemete ja näilise eeltihenemise mõjuga ning selgitatakse, et nende väärtuste kaasamine võiks põhjustada vajumite alahindamist. Kasutusele võetud σ′p, POP ja OCR normväärtused on määratud leitud keskmistest väiksemaks. Ekspert loeb B1 tähelepaneku lahendatuks.

B2 / B

Dissipatsioonis kasutatud u0 erineb

puuraukudes mõõdetud

veetasemest.

Sõltub u0 valikust; ch võib muutuda mõlemas suunas.

Kui ch mõjutab lahendust, põhjendada u0 eeldust või

kontrollida mõõdetud veetasemele vastavat tundlikkusvarianti.

3.4; 4.1; 9.1

u0 = γw·z maapinnast võeti kasutusele, kuna täielikult hajunud poorirõhud tasakaalustuvad sellel tasemel (CPTU- 01, 2,0 m: 21 vs 20 kPa; 3,5 m: 41 vs 34 kPa; CPTU-02, 7,5 m: 88 vs 74 kPa), samas kui savi puuraukudes loetud veetasemed ei ole piesomeetrilised. Puuraukude veetaseme järgi oleksid ch väärtused u. 10% väiksemad (Kiht 3: 20,0, Kiht 4: 17,2 m²/a) — meetodi ebakindluse ±2× piires; see on märgitud aruande (v6) tabelis 4.

Ekspert loeb B2 tähelepaneku lahendatuks.

ID / priorit

eet Tähelepanek Mõju suund Nõutav tegevus Viide

peatükile Töövõtja vastused Eksperdi kommentaarid

B3 / B

Nihke- ja kolmetelgsete

surveteimide lisades on pinge-, kiirus- ja terminivastuolud.

Sõltub; võimalik tugevuse ülehindamine.

Määrava katsetulemuse kasutamisel küsida labori

selgitus; muul juhul kasutada muud

põhjendatud lähtehinnangut.

4.2; 9.1

(a) Lisa B.9 — kokkuvõtvad tabelid, graafikud ja φ′/c′ hindamine kirjeldavad tegelikke normaalpingeid (nt proov 2-17: 29/87/218 kPa); ainult andmetabeli päis iga katse lehel 4 säilitab kirjablanketi väärtused (45/90/180 kPa). Laborist on palutud parandatud dokumendid. (b) Test PA.1-14, etapp 3 — nihkekiirus 0,050 mm/min on trükiviga; salvestatud andmed (20 % suhteline deformatsioon pärast 3762 minutit) annab tulemuseks 0,005 mm/min; on palutud parandatud lehekülg.

Uuendatud laboriprotokollide B.9 ja B.10 põhjal on Töövõtja selgitused kontrollitavad. Lisas B.9 on nihketeimide tegelikud normaalpinged esitatud kooskõlas katsetulemuste ja graafikutega. Vilniuse Ülikooli parandatud laboriprotokollis on katse PA.1- 14 kolmanda etapi nihkekiirus korrigeeritud väärtusele 0,005 mm/min ning kõrvaldatud jääktugevuse ekslik tähistus. Parandused ei muuda GL-3150 v7 aruandes esitatud tugevusparameetreid. Ekspert loeb B3 tähelepaneku lahendatuks.

B4 / B

Aritmeetiline keskmine on mitmel

juhul võetud normväärtuseks ilma

täieliku valikupõhjenduseta.

Tõenäoliselt ebasoodne, kui keskmine varjab nõrka osa.

Dokumenteerida valik sõltumatute profiilide,

hajuvuse, mõjutsooni ja piirseisundi alusel.

5.1; 9.1 Andmeid analüüsitakse samuti geotehniliste arvutuste koostamisel.

GL-3150 v7 aruandes on eristatud mõõdetud keskmised ja projekteerimiseks valitud normsuurused ning täiendavalt põhjendatud olulisemate savipinnaste tugevus- ja deformatsiooniparameetrite valikut. Samas on aruandes märgitud, et eraldi normsuuruse puudumisel kasutatakse aritmeetilist keskmist, mille sobivus sõltub konkreetsest projektlahendusest ja arvutusolukorrast. Töövõtja on kinnitanud, et parameetreid analüüsitakse täiendavalt geotehniliste arvutuste koostamisel. Ekspert loeb B4 tähelepaneku uuringuaruande tasandil piisavalt käsitletuks tingimusel, et projekteerimisel põhjendatakse määravate parameetrite valikut.

B5 / B

Ödomeetrikatsetes ei ole eraldi

taaskoormamisharu; cα ei ole

taaskoormamisjäikus .

Sõltub mudelist; vajum võib muutuda mõlemas suunas.

Kui mudel vajab taaskoormamisjäikust,

põhjendada seda tegeliku katseskeemi või muu asjakohase hinnangu

alusel.

4.2; 9.1

Sekundaarne kompressioonitegur Cα leitakse ödomeeterkatse (OED) andmetest deformatsiooni ja aja logaritmi graafikult δε – log(t) vahetult pärast primaarse konsolidatsiooni lõppu (t100), kus deformatsiooni kulg ajas muutub sirgjoonelisemaks. OED aruannetes on olemas mahalaadimisharu 300 kPa kuni 0 kPa ning selle põhjal on labor määranud paisumisindeksi Cs.

Ekspert loeb tähelepaneku põhimõtteliselt lahendatuks, kuna küsimuse mõju on pigem minimaalne. Pikem selgitus tähelepaneku sisule antakse all.

B6 / B

Horisontaalset filtratsioonimoodulit

kh ei ole otseselt määratud; ch ei asenda seda.

Sõltub; radiaalse drenaaži ja konsolidatsiooniaja hinnang

võib muutuda.

Põhjendada kh või kh/kv eeldus juhul, kui valitud arvutusmudel seda vajab.

5.2; 9.1

Vajumisarvutustes on vaja programmi sisestada kh ja kv väärtused. Need on arvutatud mahukokkusurutavuse kordaja mv põhjal. c = k/(mv γw) ning kh/kv=ch/cv ja järelikult kh = ch mv γw ning kv = cv mv γw Konsolidatsiooniaja hinnangud esitame geotehniliste arvutuste aruandes koormusetappide kaupa. Tuleb arvestada asjaoluga, et need on suurusjärkude prognoosväärtused.

Ekspert loeb B6 tähelepaneku lahendatuks.

ID / priorit

eet Tähelepanek Mõju suund Nõutav tegevus Viide

peatükile Töövõtja vastused Eksperdi kommentaarid

B7 / B

Kihis 5 annavad cv = 28,5 ja ch ≈ 15,2

m²/a suhte ≈ 0,53; katsed ja allikad ei

ole võrreldava alusega.

Tõenäoliselt ebasoodne, kui cv on liiga suur; põhjus ei ole

tõendatud.

Kontrollida tundlikkust, kui konsolidatsiooniaeg või ehitusgraafik sõltub

kihist 5.

5.2; 6.3; 9.2

Geolite: nõus — cv = 28,5 m²/aastas pärineb ühest töö nr 3199 Shelby proovist (kolm proovi, 16–47 m²/aasta) ja ch = 15,2 m²/aastas ühest CPTU dissipatsioonitestist, kus Ir = 100. Seega ei ole need kaks väärtust võrreldavad. Aruande korrigeeritud versioonis (v6) ja tabelis 12.1 on kihi 5 iseloomulik cv = 15 m²/aastas (kohalik CPTU väärtus). Kiht 5 on samuti õhuke ja sügaval lasumise tõttu on kokkusurutavus minimaalne antud projekti survevahemikes.

GL-3150 v7 aruandes on selgitatud kihi 5 konsolidatsioonitegurite erinevuste põhjuseid ning nende määramise lähteandmeid. Töövõtja on põhjendatult märkinud, et varasemast uuringust 3199 pärinev cᵥ = 28,5 m²/a ja käesoleva uuringu CPTU dissipatsioonikatsest määratud cₕ ≈ 15 m²/a ei ole otseselt võrreldavad. Aruandes on kihi 5 cᵥ normsuuruseks valitud 15 m²/a, mida võib käsitleda ettevaatliku hinnanguna, kuid tuleb arvestada, et see tugineb horisontaalse konsolidatsiooniteguri ühele mõõtmistulemusele, mitte otseselt määratud vertikaalsele konsolidatsioonitegurile. Arvestades kihi 5 väikest paksust (0,1–0,95 m) ja paiknemist sügavamal, loeb ekspert B7 tähelepaneku piisavalt käsitletuks.

B8 / B

E, Eoed, E50, Ev1/Ev2 ja

taaskoormamisjäikus ei ole automaatselt

samaväärsed.

Sõltub; valesti samastamine võib vajumit üle- või

alahinnata.

Esitada iga mooduli nimetus,

katse/korrelatsioon, drenaažitingimus,

pingetase ja arvutusmudeli kasutus.

Lühendid; 4.2; 6; 9.1 Aruande korrigeeritud versiooni (v6) tehakse täpsustused.

GL-3150 v7 aruandes on täpsustatud deformatsioonimoodulite määramise aluseid ja kasutustingimusi. Aruandes on eristatud ödomeeterkatsetest määratud E₀ (Eoed), kolmetelgsetest surveteimidest saadud E ja E₅₀ ning CPT-korrelatsioonidel põhinevad deformatsioonimoodulid. Samuti on selgitatud nende sõltuvust katsemeetodist ja pingetasemest. Ekspert loeb B8 tähelepaneku käsitletuks.

B9 / B

Nkt = 20 on üldiseks ristkontrolliks

piisavalt põhjendatud, kuid

Velise savikihi alaosa cu ≈ 27 kPa

tugineb sellele otseselt.

Määramatus võib olla mõlemas suunas.

Kui CPT-põhine cu on määrav, esitada Nkt

põhjendus või tundlikkusvahemik; muul

juhul märkida CPT suurusjärgu kontrolliks.

5.3; 7.2; 9.1 Vt kommentaari A8 / A.

Velise jõe sildade piirkonnas tehtud täiendavad tiivikkatsed on võimaldanud kontrollida alumise savikihi (kiht 4) dreenimata nihketugevust sõltumatute mõõtmistulemustega. GL-3150 v7 aruandes esitatud korrigeeritud tiivikkatsete tulemused (keskmiselt 24,7 kPa) on heas kooskõlas CPT-korrelatsioonist määratud väärtusega (22,1 kPa). Projekteerimiseks valitud normsuurus cu,k = 22 kPa on seega piisavalt põhjendatud ega tugine üksnes eeldatud koonustegurile Nkt = 20. Ekspert loeb B9 tähelepaneku lahendatuks.

ID / priorit

eet Tähelepanek Mõju suund Nõutav tegevus Viide

peatükile Töövõtja vastused Eksperdi kommentaarid

C1 / C

Ristlõigetel ei ole näidatud kõiki

tõlgenduses kasutatud

CPT/CPTU-punkte ega piiride staatust.

Neutraalne; vähendab mudeli valesti üldistamist.

Näidata projekti arvutusristlõigetel

asjakohased uuringupunktid ja eristada mõõdetud, interpoleeritud

ning projitseeritud kihipiirid.

3.3; 9.1 Andmeid analüüsitakse samuti geotehniliste arvutuste koostamisel.

Ekspert loeb C1 tähelepaneku antud etapis lahendatuks.

C2 / C

Lubjakivipind, RQD, murenemine

ja karst võivad muutuda lühikese vahemaa jooksul.

Ebasoodne, kui nõrk või karstunud tsoon jääb

tuvastamata.

Määrata projektis iga vaia kandva kihi kontroll: puurimisparameetrid, põhja puhastus ning

vajaduse korral kontrollpuurimine ja

vajalik süvistus kandvasse kihti.

3.2; 6.6; 8

Tegevused esitatakse rajatiste projektide kirjelduses. (Kommentaar: üldiselt tuvastavad vaiade puurmeistrid üsnagi hästi puurmasina pardakompuutri info järgi kihtide 7a, 7b ja 7c lasuvused ja vastupanud (sh väändemoment), sest tugevusomadused erinevad kuni 10 korda. Samuti toimub väljapuuritava pinnase visuaalne kontroll.)

Ekspert loeb C2 tähelepaneku antud etapis lahendatuks.

Selgitus B5 osas

GL-3150 v7 järgi on savikihtide 3 ja 4 ülekonsolidatsioonitegurid (OCR) vastavalt ligikaudu 1,6 ja 1,47. See tähendab, et pinnas on ülekonsolideerunud ning tema kokkusurutavus sõltub sellest, kas rakendatav koormus jääb alla või ületab eeltihenemissurve s´p. Näiteks oletame, et savi:

• algne efektiivpinge on 50 kPa; • eeltihenemissurve on 90 kPa; • uus muldkeha suurendab efektiivpinget 120 kPa-ni.

Sellisel juhul toimub kokkusurumine kahes erinevas piirkonnas: väiksem deformatsioon kuni 90 kPa-ni (arvutatakse kasutades Cr) ja suurem deformatsioon vahemikus 90 kuni 120 kPa (arvutatakse kasutades Cc). Eksperdi märkus puudutab seda, kuidas on saadud Cr. Töövõtja kirjeldab korrektselt sekundaarse kompressiooniteguri määramise üldpõhimõtet. Kuid Ca iseloomustab aja jooksul toimuvat roomet, mitte koormuse suurenemisest põhjustatud taaskoormamisdeformatsiooni. Seega ei vasta see B5 küsimusele. Cs osas kirjeldab Töövõtja mahalaadimist 300 kPa- lt kuni 0 kPa-ni. Praktikas võrdsustatakse sageli mahalaadimisel määratud paisumisindeksit Cs taaskoormamisindeksiga Cr. Eksperdi esitatud

küsimuse iva puudutab seda, kuidas laborikatsetel on Cs leitud. Näiteks laboriproovi 222G141-1 mõõteandmed on esitatud lisa B.8 leheküljel 17, mille kohaselt:

Pinge, kPa Poorsustegur

300 1,667

200 1,671

100 1,708

50 1,761

0 1,990

Labor on esitanud nende andmete põhjal Cs = 0,072, mis vastab arvutuslikult olukorrale, kus nullpinge on asendatud väärtusega 0,01 kPa, kuna nulli ei saa logaritmilises arvutuses kasutada. Kui Cs leida mahalaadimisharu vahemikus 300 – 50 kPa, saadakse Cs = 0,121, mis on labori väärtusest ligikaudu 68% suurem. Kui projekteerimisel kasutatakse liiga väikest Cs väärtust taaskoormamisindeksina, võib see anda liiga väikese arvutusliku vajumi. Eksperdi küsimus puudutas peamiselt seda, kuidas ja mille põhjal leitakse arvutusteks vajaminev Cr ning kas Töövõtja eeldab Cs = Cr.

Tõenäoliselt on aga sellest tähelepanekust tulenev tegelikult looduses esinev vajumierinevus suhteliselt tühine, mis lisaks toimub tõenäoliselt juba ka ehituse käigus, mistõttu loeb ekspert selle küsimuse põhimõtteliselt lahendatuks.

LISA 1. PUUDUSTE JA TEGEVUSTE REGISTER

• Prioriteet A tähendab küsimust, mis tuleb valitud lahenduse ulatuses lahendada või põhjendada enne vastava geotehnilise arvutuse või projektlahenduse lõplikku kinnitamist. See ei takista projekteerimise jätkamist.

• Prioriteet B tähendab lähteandmete või projekteerimisparameetrite täpsustust. Selle võib lahendada geotehnilise projekteerimise käigus kasutatava parameetri põhjenduse, mõju kontrolli või mittekohaldumise selgitusega; uuringuaruande terviklik ümberkoostamine ei ole nõutav.

• Prioriteet C tähendab projekteerimis- või ehitusetapi kontrollitingimust.

Registri tegevused kohalduvad valitud projektlahendusele. Küsimuse võib lahendada ka projektis määratud ehitusaegse kontrolli või geotehnilise monitooringuga peatüki 9.2 tingimustel. Lõpliku projektiosa juurde tuleb esitada viide lahendusele või põhjendus, miks küsimus sellele ei kohaldu.

ID / priorit

eet Tähelepanek Mõju suund Nõutav tegevus Viide

peatükile Töövõtja vastused Eksperdi kommentaarid

A1 / A

Geolite 3199 algallikas puudub, kuid selle alusel on üle kantud kihtide 2 ja 5 parameetreid.

Sõltub parameetrist; liiga suur cv võib konsolidatsiooni

kestust alahinnata.

Märkida projektis kasutatavate väärtuste kontrollimata päritolu; põhjendada kasutamist

kohalike andmete, kogemuse või

tundlikkusanalüüsiga.

2; 6.1; 6.3; 9.1

Konsolidatsioon toimub peamiselt kihtides 3 ja 4. Kiht 2 (savi kuivamiskoorik) on suhteliselt õhuke, kihipaksusega 0,6-0,7 m. Kohati veel õhem või puudub üldse. Survel 100 kPa on määratud cv = 1,6 m2/a. Võrdluseks, kihil 3 on cv = 1,4 m2/a ja kihil 4 on cv = 2,2 m2/a. Kiht 5 on samuti õhuke ja sügaval lasumise tõttu on kokkusurutavus minimaalne antud projekti survevahemikes. Vt ka kommentaari A8/A.

A1 tähelepanek on piisavalt käsitletud ning küsimus on lahendatud. GL-3150 v7 aruandes on täpsustatud uuringust Geolite 3199 üle võetud parameetrite päritolu ja kasutamise piiranguid. Aruandes on selgelt märgitud, et kihtide 2 ja 5 parameetrid põhinevad piiratud katseandmestikul (üks Shelby proov kummastki kihist) ning neid tuleb kasutada ettevaatusega. Kihi 2 parameetrite valikul on arvestatud kohaliku pingeseisundiga ning kihi 5 konsolidatsiooniteguriks on varasema 28,5 m²/a asemel valitud konservatiivsem väärtus 15 m²/a.

A2 / A

Kihi 2 σ′p = 68 kPa, POP = 27 kPa ja

OCR = 1,66 ei ole kohaliku σ′v0-ga

kooskõlaline komplekt.

Tõenäoliselt ebasoodne: liiga suur σ′p/OCR võib vajumit

alahinnata.

Valida põhjendatud σ′p või POP; OCR-i

kasutamisel tuletada see kohaliku σ′v0 ja arvutustes eeldatud veetaseme järgi.

3.4; 6.1; 9.1

Vajumisarvutused Soft Soil pinnasemudeliga on ületihenemise surve (POP) põhjal. Vaatleme igat rajatise piirkonna eraldi, arvestades σ′p ja σ′v0. Kihi 2 ületihenemise surve on pigem alahinnatud. Pinnaseveetaseme valiku kriteeriumid on kirjeldatud arvutuste aruandes. (Aruande täpsustatud versioonis kihile 2 praeguse seisuga: POP = 27 kPa; σ′v0 ≈ 22 kPa ja σ′p ≈ 49 kPa ja OCR ≈ 2.2 (ümberarvutatult). Tabelid 12 ja 12.1.) Vt ka kommentaari A8/A.

A2 tähelepanek on piisavalt käsitletud ning küsimus on lahendatud. GL-3150 v7 aruandes on kihi 2 eeltihenemisparameetrite varasem vastuolu kõrvaldatud. Kasutusele võetud POP = 27 kPa ning kohaliku efektiivse vertikaalpinge σ′v0 ≈ 22 kPa põhjal tuletatud σ′p ≈ 49 kPa ja OCR ≈ 2,2 on omavahel kooskõlas. Parameetrite valikut ja tuletamist on aruandes selgitatud.

ID / priorit

eet Tähelepanek Mõju suund Nõutav tegevus Viide

peatükile Töövõtja vastused Eksperdi kommentaarid

A3 / A

Kihi S moodul on tekstis E = 21 MPa ja koondtabelis E0 = 28 MPa; märkuses

nimetatakse viimast Ev1-ks.

Sõltub kasutusest; vajum võib olla üle- või alahinnatud.

Määrata projektis kasutatav väärtus,

mooduli liik, korrelatsioon, pingetase

ning sobivus arvutusmudeliga.

6.4; 9.1 Parandame aruandes (v6) — E′ = 28 MPa tekstis ja tabelites 12.1/12.2. Endine "Ev1" asendatud E′-ga.

A3 tähelepanek on uuringuaruandes lahendatud. GL-3150 v7 aruandes on kihi S deformatsioonimooduliks määratud 28 MPa ning selgitatud, et tegemist on CPT-korrelatsioonil põhineva dreenitud esmakoormamise mooduliga E, mis ei ole seotud kindla pingetasemega.

A4 / A

Kihi S c′ = 6 kPa ei ole kohalike

katsetega piisavalt tõendatud.

Ebasoodne: püsivus võib olla ülehinnatud.

Kasutada põhivariandis c′ = 0 kPa või esitada katse- ja meetodipõhine tõendus.

6.4; 9.1

Teeme arvutuses tundlikkusanalüüsi ja määrame c’ = 1 kPa Päärdu liiklussõlme stabiilsusarvutustes. Kommentaarina: senini tehtud stabiilsusarvutused näitavad, et purunemisjoon on reeglina põhilises savi kihis 3.

A4 tähelepanek on uuringuaruandes lahendatud. GL-3150 v7 aruandes on kihi S efektiivset kohesiooni vähendatud varasemalt 6 kPa-lt väärtusele c′ = 1 kPa. Muudatus vähendab põhjendamata kohesiooni võimalikku mõju stabiilsusarvutustele

A5 / A

Puurvaiade qsk ja qbk arvutusahel,

vaiatüübi eeldused ning normväärtuse

moodustamine ei ole sõltumatult

kontrollitavad.

Ebasoodne: ühikvastupanud võivad olla ülehinnatud.

Esitada koos vaiarvutustega korrelatsioon, lähteandmed, piirväärtused,

vaiatehnoloogia ning ehitusaegne kontroll.

8; 9.1

Vaia takistuse hinnangud qs,k ja qb,k on EN 1997-1 §2.4.5.2 mõttes puurvaiade ettevaatlikud normsuurused. Need tuletati CPT-profiilidest LCPC meetodiga (Bustamante & Gianeselli 1982) ning ristkontrolliti kolmel sõltumatul viisil: võrreldes neid mõõdetud CPT külghõõrdega, sidusates kihtides α·cu väärtusega (α ≈ 0,4–0,5) ning varasemates uuringutes (sh GE-2210, GE-2371, GE-3238, GE-3356, GE-3424) esitatud andmetega. Vaiatööde tehnoloogia ja ehitusaegne kontroll määratakse ära rajatise projektis.

A5 tähelepanek on uuringuaruandes lahendatud. GL-3150 v7 aruandes on täpsustatud puurvaiade külg- ja otsatakistuse määramise metoodikat. Pinnasekihtide vastupanuväärtused on tuletatud CPT- andmetest LCPC meetodiga ning ristkontrollitud teiste meetodite ja varasemate uuringute andmetega. Täiendavalt on Töövõtja A6 vastuses esitanud lubjakivi (kiht 7c) otsatakistuse Hoek–Browni meetodil tehtud kontrollarvutused, arvestades kivimimassi kvaliteeti RQD põhjal hinnatud GSI kaudu. Selle tulemusena on varasem qᵦ,ₖ = 40 MPa asendatud piirkondlike väärtustega 21–33 MPa.

A6 / A

Lubjakivi Rc katsetingimus ja

54/56 MPa statistika on vastuolulised; qbk = Rc,k = 40 MPa ei

ole iseseisev põhjendus.

Ebasoodne: kivimimassi otsatakistus võib olla

ülehinnatud.

Lähtuda veeküllastunud katsetingimusest ja 19

lubjakiviproovist. Põhjendada qbk

kivimimassi, geomeetria ja meetodi järgi; kontrollida vaia konstruktiivset

kandevõimet eraldi.

6.6; 8; 9.1

Südamikpuuraukudest võetud üheksateistkümnel laboriproovil saadi Rc = 26–136 MPa, keskmine ≈ 54 MPa (rajatiste piirkondades 46–65 MPa). Kivimi tihedus on ρ = 2,51–2,84 Mg/m³ (keskmine ≈ 2,69 Mg/m³, γ ≈ 26 kN/m³). Rc mõõdeti loodusliku veesisalduse juures; veeküllastunud väärtused oleksid mõnevõrra väiksemad, mis on kaetud konservatiivsema normsuurusega Rc ≈ 40 MPa. Vaiatööde tehnoloogia ja ehitusaegne kontroll määratakse ära rajatise projektis. Tekstis ebatäpsuse korrigeerimine: 56,4.

Arvestades Töövõtja vastust 09.10.26 kell 17:44 Tellija kirjale 08.10.26 kell 14:12 võib tähelepaneku A6 lugeda lahendatuks eeldusel, et projekteerimisel lähtutakse uuematest, Töövõtja täiendavas vastuses esitatud väärtustest. Ekspert märgib, et GL-3150 v7 tabelis 11 on endiselt esitatud qbk = 40 MPa, mis tuleb korrigeerida vastavalt vaadeldavale rajatisele.

ID / priorit

eet Tähelepanek Mõju suund Nõutav tegevus Viide

peatükile Töövõtja vastused Eksperdi kommentaarid

A7 / A

Kihtide 2, 3, 4, S, 6 ja 7a positiivse c′

tõendus on ebaühtlane.

Ebasoodne: pikaajaline püsivus võib olla ülehinnatud.

Kontrollida pikaajalisi arvutusi ka c′ = 0 kPa variandiga või esitada

projektikohane tõendus.

6; 9.1; 9.2

Nõustume, et c' on üsna kõrges vahemikus, kuid varasema kogemuse järgi selliste savidel (viirsavi kihid 2-4) on suurusjärk c' ~5 kPa. Stabiilsusarvutused savipinnastes on cu väärtuste järgi, mis reeglina on kriitilisemad. Kontrollarvutused on dreenitud tingimustes c’ ja φ’ järgi. Tüüpiliselt on purunemisolukord savi kihtides (2-4). Peamiselt määrava kiht 3 omadused c’ ja φ’ on määratud laborikatsetel (nihketeimid ja kolmetelgsed surveteimid). Arvestame tähelepanekuga kriitiliste ristlõigete kontrollarvutustel.

GL-3150 v7 aruandes on täpsustatud savikihtide (2– 4) efektiivse kohesiooni c′ = 5 kPa valiku põhjendust. Aruandes tunnistatakse, et laborikatsetes määratud kohesioon võib olla osaliselt näiv ning sügavamate kolmetelgsete surveteimide tulemused andsid ka c′ = 0 kPa. Töövõtja selgituse kohaselt tehakse savipinnaste stabiilsusarvutused eelkõige dreenimata nihketugevuse alusel ning efektiivtugevusparameetrite mõju arvestatakse kriitiliste ristlõigete kontrollarvutustes. Seeläbi on A7 tähelepanek lahendatud.

A8 / A

Uuringu kogumaht ei taga kõigi parameetrite

lokaalset piisavust, eelkõige Velise

kogujatee silla ja puurvaiade

kandekihtide kohal.

Potentsiaalselt ebasoodne, kui tugevamat või paksemat kihti

üldistatakse.

Siduda piisavus valitud lahenduse ja

mõjutsooniga; teha sihitud lisauuring, kui arvutused

või vundamendivalik seda nõuavad.

3.1–3.2; 7; 9.1

Velise jõe piirkonnas tehakse täiendavaid tiivikkatseid kogujatee silla piirkonnas ja kontrolliks ka põhitee vasaku silla piirkonnas. Kavandatud välitöö sept. lõpus.

A8 tähelepanek on uuringuaruandes lahendatud. GL-3150 v7 aruandes on uuringuandmeid täiendatud 2026. aasta septembris tehtud välitiivikkatsetega, sealhulgas Velise jõe põhitee ja kogujatee sildade piirkonnas. Samuti on täiendavate puurimiste ja südamikpuuraukudega täpsustatud rajatiste aluspõhja geoloogilist ehitust ning lubjakivi lasumissügavust ja kvaliteeti.

A9 / A

FVT parandustegur μ = 0,8 ei ole proovipõhiselt põhjendatud.

Ebasoodne, kui tegelik μ on väiksem: cu ja püsivus on

ülehinnatud.

Põhjendada μ = 0,8 sobivust või kontrollida

asjakohast μ = 0,7 varianti; arvestada

kohalikke väiksemaid nihketugevusi ja etapilist

koormamist.

5.3; 6.2; 9.1; 9.2

Eestis on pikaajaline kogemus viirsavide tiivikkatsetel teguri väärtusega μ = 0,8. Kontroll EVS-EN 1997-2 Lisa I järgi:

• μ ≈ 0,77 kiht 3 (wL ≈ 77 %) • μ ≈ 0,85 kiht 4 (wL ≈ 60 %),

Keskmine μ = 0,8 on kasutatud TK nihketugevuse tulemuste korrektsiooniks. Täiendavalt arvestame, et Eurokoodeks 7 Tabel A.4 „Pinnase parameetrite (γM) osavarutegurid“ järgi on arvutustes dreenimata nihketugevusele cu,d rakendatav osavarutegur γM = 1,4 , mis on piisava varuga μ = 0,7 … 0,9 väärtuste piirkonnas. Projekteerimisel nähakse ette kriitilisematel ehitusaladel etapiviisilist koormamist, s.t mullete üles ehitamist järkjärguliselt.

A9 tähelepanek on uuringuaruandes lahendatud. GL-3150 v7 aruandes on välitiivikkatsete parandusteguri μ = 0,8 valikut täiendavalt põhjendatud EVS-EN 1997-2 lisa I alusel. Pinnase voolavuspiiridest tuletatud parandustegurid on kihil 3 ligikaudu 0,77 ja kihil 4 ligikaudu 0,85, mistõttu keskmise väärtuse 0,8 kasutamine on põhjendatav. Täiendavalt on võrreldud korrigeeritud tiivikkatsete tulemusi CPT-põhiste nihketugevuse hinnangutega, mis näitavad head kokkulangevust.

ID / priorit

eet Tähelepanek Mõju suund Nõutav tegevus Viide

peatükile Töövõtja vastused Eksperdi kommentaarid

A10 / A

Projekteerivat põhjavee- ja

poorirõhuprofiili ei ole määratud; GL- 3150 hooajalised

väited on vastuolulised.

Tõenäoliselt ebasoodne, kui kasutatud veetase on liiga

madal; mõju sõltub arvutusliigist.

Määrata piirseisundite ja ehitusetappide

veetasemed ning poorirõhuprofiilid; siduda

need efektiivpingete, OCR-i, vajumi ja

püsivusega.

3.4; 9.1; 9.2

Seletuskirja sõnastust täpsustame. Pinnaseveenivoo asjus vt. A2 / A kommentaari.

GL-3150 v7 aruandes on täpsustatud hüdrogeoloogilisi tingimusi ja põhjaveetaseme valiku põhimõtteid. Töövõtja 09.10.2026 täiendavas vastuses on selgitatud, et vajumiarvutustes seotakse põhjaveetase savikihi pealispinna ja selle absoluutkõrgusega, stabiilsusarvutustes kasutatakse ebasoodsat kõrget veetaset ning CPTU dissipatsioonikatsete tõlgendamisel kasutatud maapinnast lähtuv hüdrostaatiline poorirõhk on katsetulemuste tõlgendamise referents, mitte vajumiarvutuste projektne veetase. Selline eristus on põhimõtteliselt põhjendatud ja selgitab varem tõstatatud erinevust arvutuseeldustes. Ekspert loeb A10 tähelepaneku lahendatuks.

A11 / A

Kihi S paksus ei ole kõigis

vaiaasukohtades teada ning

küllastunud liivmöll võib puurimisel

häiruda.

Ebasoodne: otsakandevõime ja läbisurumiskindlus võivad olla

ülehinnatud.

Kihti S toetumisel tõendada piisav paksus,

aluskiht, läbisurumiskindlus ja tehnoloogia sobivus. Läbiva vaia korral S-i

otsakandevõimet ei arvestata.

6.4; 7.3; 8; 9.1

Kiht S on tuvastatud Päärdu viadukti juures (PA.7–PA.8), viirsavi ja aluspõhja vahel, paksusega 2,2–3,2 m. Tähelepanekut arvestatakse rajatiste projekteerimisel.

GL-3150 v7 aruandes on täpsustatud kihi S esinemist Päärdu viadukti piirkonnas, puuraukude PA.7–PA.8 juures, kus see paikneb viirsavi ja aluspõhja vahel. Kihi paksuseks on aruande tekstis esitatud 1,4–3,2 m ning koondtabelis 2,2–3,2 m. Kihi piirid on osaliselt määratud CPT-andmete tõlgendamise põhjal. Töövõtja on kinnitanud, et meie tähelepanekuga arvestatakse rajatiste projekteerimisel. Ekspert loeb A11 tähelepaneku lahendatuks.

B1 / B

OCR > 2 proovide väljajätmine on GL- 3150 v5-s sisuliselt põhjendatud, kuid

proovipõhine arvutusahel ei ole

lähtefailidest täielikult taastatav.

Tõenäoliselt ebasoodne, kui väljajätmine tõstab

esinduslikku σ′p/OCR-i.

Kui OCR-statistika on määrav, täpsustada

proovipõhist arvutust või arvestada jälgitavuse

piirangut parameetrivalikus ja tundlikkusanalüüsis.

6.2; 9.1 OCR valikuid on põhjalikult selgitatud aruande p. 3.4.

Aruandes põhjendatakse seda pinnase struktuursete sidemete ja näilise eeltihenemise mõjuga ning selgitatakse, et nende väärtuste kaasamine võiks põhjustada vajumite alahindamist. Kasutusele võetud σ′p, POP ja OCR normväärtused on määratud leitud keskmistest väiksemaks. Ekspert loeb B1 tähelepaneku lahendatuks.

B2 / B

Dissipatsioonis kasutatud u0 erineb

puuraukudes mõõdetud

veetasemest.

Sõltub u0 valikust; ch võib muutuda mõlemas suunas.

Kui ch mõjutab lahendust, põhjendada u0 eeldust või

kontrollida mõõdetud veetasemele vastavat tundlikkusvarianti.

3.4; 4.1; 9.1

u0 = γw·z maapinnast võeti kasutusele, kuna täielikult hajunud poorirõhud tasakaalustuvad sellel tasemel (CPTU- 01, 2,0 m: 21 vs 20 kPa; 3,5 m: 41 vs 34 kPa; CPTU-02, 7,5 m: 88 vs 74 kPa), samas kui savi puuraukudes loetud veetasemed ei ole piesomeetrilised. Puuraukude veetaseme järgi oleksid ch väärtused u. 10% väiksemad (Kiht 3: 20,0, Kiht 4: 17,2 m²/a) — meetodi ebakindluse ±2× piires; see on märgitud aruande (v6) tabelis 4.

Ekspert loeb B2 tähelepaneku lahendatuks.

ID / priorit

eet Tähelepanek Mõju suund Nõutav tegevus Viide

peatükile Töövõtja vastused Eksperdi kommentaarid

B3 / B

Nihke- ja kolmetelgsete

surveteimide lisades on pinge-, kiirus- ja terminivastuolud.

Sõltub; võimalik tugevuse ülehindamine.

Määrava katsetulemuse kasutamisel küsida labori

selgitus; muul juhul kasutada muud

põhjendatud lähtehinnangut.

4.2; 9.1

(a) Lisa B.9 — kokkuvõtvad tabelid, graafikud ja φ′/c′ hindamine kirjeldavad tegelikke normaalpingeid (nt proov 2-17: 29/87/218 kPa); ainult andmetabeli päis iga katse lehel 4 säilitab kirjablanketi väärtused (45/90/180 kPa). Laborist on palutud parandatud dokumendid. (b) Test PA.1-14, etapp 3 — nihkekiirus 0,050 mm/min on trükiviga; salvestatud andmed (20 % suhteline deformatsioon pärast 3762 minutit) annab tulemuseks 0,005 mm/min; on palutud parandatud lehekülg.

Uuendatud laboriprotokollide B.9 ja B.10 põhjal on Töövõtja selgitused kontrollitavad. Lisas B.9 on nihketeimide tegelikud normaalpinged esitatud kooskõlas katsetulemuste ja graafikutega. Vilniuse Ülikooli parandatud laboriprotokollis on katse PA.1- 14 kolmanda etapi nihkekiirus korrigeeritud väärtusele 0,005 mm/min ning kõrvaldatud jääktugevuse ekslik tähistus. Parandused ei muuda GL-3150 v7 aruandes esitatud tugevusparameetreid. Ekspert loeb B3 tähelepaneku lahendatuks.

B4 / B

Aritmeetiline keskmine on mitmel

juhul võetud normväärtuseks ilma

täieliku valikupõhjenduseta.

Tõenäoliselt ebasoodne, kui keskmine varjab nõrka osa.

Dokumenteerida valik sõltumatute profiilide,

hajuvuse, mõjutsooni ja piirseisundi alusel.

5.1; 9.1 Andmeid analüüsitakse samuti geotehniliste arvutuste koostamisel.

GL-3150 v7 aruandes on eristatud mõõdetud keskmised ja projekteerimiseks valitud normsuurused ning täiendavalt põhjendatud olulisemate savipinnaste tugevus- ja deformatsiooniparameetrite valikut. Samas on aruandes märgitud, et eraldi normsuuruse puudumisel kasutatakse aritmeetilist keskmist, mille sobivus sõltub konkreetsest projektlahendusest ja arvutusolukorrast. Töövõtja on kinnitanud, et parameetreid analüüsitakse täiendavalt geotehniliste arvutuste koostamisel. Ekspert loeb B4 tähelepaneku uuringuaruande tasandil piisavalt käsitletuks tingimusel, et projekteerimisel põhjendatakse määravate parameetrite valikut.

B5 / B

Ödomeetrikatsetes ei ole eraldi

taaskoormamisharu; cα ei ole

taaskoormamisjäikus .

Sõltub mudelist; vajum võib muutuda mõlemas suunas.

Kui mudel vajab taaskoormamisjäikust,

põhjendada seda tegeliku katseskeemi või muu asjakohase hinnangu

alusel.

4.2; 9.1

Sekundaarne kompressioonitegur Cα leitakse ödomeeterkatse (OED) andmetest deformatsiooni ja aja logaritmi graafikult δε – log(t) vahetult pärast primaarse konsolidatsiooni lõppu (t100), kus deformatsiooni kulg ajas muutub sirgjoonelisemaks. OED aruannetes on olemas mahalaadimisharu 300 kPa kuni 0 kPa ning selle põhjal on labor määranud paisumisindeksi Cs.

Ekspert loeb tähelepaneku põhimõtteliselt lahendatuks, kuna küsimuse mõju on pigem minimaalne. Pikem selgitus tähelepaneku sisule antakse all.

B6 / B

Horisontaalset filtratsioonimoodulit

kh ei ole otseselt määratud; ch ei asenda seda.

Sõltub; radiaalse drenaaži ja konsolidatsiooniaja hinnang

võib muutuda.

Põhjendada kh või kh/kv eeldus juhul, kui valitud arvutusmudel seda vajab.

5.2; 9.1

Vajumisarvutustes on vaja programmi sisestada kh ja kv väärtused. Need on arvutatud mahukokkusurutavuse kordaja mv põhjal. c = k/(mv γw) ning kh/kv=ch/cv ja järelikult kh = ch mv γw ning kv = cv mv γw Konsolidatsiooniaja hinnangud esitame geotehniliste arvutuste aruandes koormusetappide kaupa. Tuleb arvestada asjaoluga, et need on suurusjärkude prognoosväärtused.

Ekspert loeb B6 tähelepaneku lahendatuks.

ID / priorit

eet Tähelepanek Mõju suund Nõutav tegevus Viide

peatükile Töövõtja vastused Eksperdi kommentaarid

B7 / B

Kihis 5 annavad cv = 28,5 ja ch ≈ 15,2

m²/a suhte ≈ 0,53; katsed ja allikad ei

ole võrreldava alusega.

Tõenäoliselt ebasoodne, kui cv on liiga suur; põhjus ei ole

tõendatud.

Kontrollida tundlikkust, kui konsolidatsiooniaeg või ehitusgraafik sõltub

kihist 5.

5.2; 6.3; 9.2

Geolite: nõus — cv = 28,5 m²/aastas pärineb ühest töö nr 3199 Shelby proovist (kolm proovi, 16–47 m²/aasta) ja ch = 15,2 m²/aastas ühest CPTU dissipatsioonitestist, kus Ir = 100. Seega ei ole need kaks väärtust võrreldavad. Aruande korrigeeritud versioonis (v6) ja tabelis 12.1 on kihi 5 iseloomulik cv = 15 m²/aastas (kohalik CPTU väärtus). Kiht 5 on samuti õhuke ja sügaval lasumise tõttu on kokkusurutavus minimaalne antud projekti survevahemikes.

GL-3150 v7 aruandes on selgitatud kihi 5 konsolidatsioonitegurite erinevuste põhjuseid ning nende määramise lähteandmeid. Töövõtja on põhjendatult märkinud, et varasemast uuringust 3199 pärinev cᵥ = 28,5 m²/a ja käesoleva uuringu CPTU dissipatsioonikatsest määratud cₕ ≈ 15 m²/a ei ole otseselt võrreldavad. Aruandes on kihi 5 cᵥ normsuuruseks valitud 15 m²/a, mida võib käsitleda ettevaatliku hinnanguna, kuid tuleb arvestada, et see tugineb horisontaalse konsolidatsiooniteguri ühele mõõtmistulemusele, mitte otseselt määratud vertikaalsele konsolidatsioonitegurile. Arvestades kihi 5 väikest paksust (0,1–0,95 m) ja paiknemist sügavamal, loeb ekspert B7 tähelepaneku piisavalt käsitletuks.

B8 / B

E, Eoed, E50, Ev1/Ev2 ja

taaskoormamisjäikus ei ole automaatselt

samaväärsed.

Sõltub; valesti samastamine võib vajumit üle- või

alahinnata.

Esitada iga mooduli nimetus,

katse/korrelatsioon, drenaažitingimus,

pingetase ja arvutusmudeli kasutus.

Lühendid; 4.2; 6; 9.1 Aruande korrigeeritud versiooni (v6) tehakse täpsustused.

GL-3150 v7 aruandes on täpsustatud deformatsioonimoodulite määramise aluseid ja kasutustingimusi. Aruandes on eristatud ödomeeterkatsetest määratud E₀ (Eoed), kolmetelgsetest surveteimidest saadud E ja E₅₀ ning CPT-korrelatsioonidel põhinevad deformatsioonimoodulid. Samuti on selgitatud nende sõltuvust katsemeetodist ja pingetasemest. Ekspert loeb B8 tähelepaneku käsitletuks.

B9 / B

Nkt = 20 on üldiseks ristkontrolliks

piisavalt põhjendatud, kuid

Velise savikihi alaosa cu ≈ 27 kPa

tugineb sellele otseselt.

Määramatus võib olla mõlemas suunas.

Kui CPT-põhine cu on määrav, esitada Nkt

põhjendus või tundlikkusvahemik; muul

juhul märkida CPT suurusjärgu kontrolliks.

5.3; 7.2; 9.1 Vt kommentaari A8 / A.

Velise jõe sildade piirkonnas tehtud täiendavad tiivikkatsed on võimaldanud kontrollida alumise savikihi (kiht 4) dreenimata nihketugevust sõltumatute mõõtmistulemustega. GL-3150 v7 aruandes esitatud korrigeeritud tiivikkatsete tulemused (keskmiselt 24,7 kPa) on heas kooskõlas CPT-korrelatsioonist määratud väärtusega (22,1 kPa). Projekteerimiseks valitud normsuurus cu,k = 22 kPa on seega piisavalt põhjendatud ega tugine üksnes eeldatud koonustegurile Nkt = 20. Ekspert loeb B9 tähelepaneku lahendatuks.

ID / priorit

eet Tähelepanek Mõju suund Nõutav tegevus Viide

peatükile Töövõtja vastused Eksperdi kommentaarid

C1 / C

Ristlõigetel ei ole näidatud kõiki

tõlgenduses kasutatud

CPT/CPTU-punkte ega piiride staatust.

Neutraalne; vähendab mudeli valesti üldistamist.

Näidata projekti arvutusristlõigetel

asjakohased uuringupunktid ja eristada mõõdetud, interpoleeritud

ning projitseeritud kihipiirid.

3.3; 9.1 Andmeid analüüsitakse samuti geotehniliste arvutuste koostamisel.

Ekspert loeb C1 tähelepaneku antud etapis lahendatuks.

C2 / C

Lubjakivipind, RQD, murenemine

ja karst võivad muutuda lühikese vahemaa jooksul.

Ebasoodne, kui nõrk või karstunud tsoon jääb

tuvastamata.

Määrata projektis iga vaia kandva kihi kontroll: puurimisparameetrid, põhja puhastus ning

vajaduse korral kontrollpuurimine ja

vajalik süvistus kandvasse kihti.

3.2; 6.6; 8

Tegevused esitatakse rajatiste projektide kirjelduses. (Kommentaar: üldiselt tuvastavad vaiade puurmeistrid üsnagi hästi puurmasina pardakompuutri info järgi kihtide 7a, 7b ja 7c lasuvused ja vastupanud (sh väändemoment), sest tugevusomadused erinevad kuni 10 korda. Samuti toimub väljapuuritava pinnase visuaalne kontroll.)

Ekspert loeb C2 tähelepaneku antud etapis lahendatuks.

Selgitus B5 osas

GL-3150 v7 järgi on savikihtide 3 ja 4 ülekonsolidatsioonitegurid (OCR) vastavalt ligikaudu 1,6 ja 1,47. See tähendab, et pinnas on ülekonsolideerunud ning tema kokkusurutavus sõltub sellest, kas rakendatav koormus jääb alla või ületab eeltihenemissurve s´p. Näiteks oletame, et savi:

• algne efektiivpinge on 50 kPa; • eeltihenemissurve on 90 kPa; • uus muldkeha suurendab efektiivpinget 120 kPa-ni.

Sellisel juhul toimub kokkusurumine kahes erinevas piirkonnas: väiksem deformatsioon kuni 90 kPa-ni (arvutatakse kasutades Cr) ja suurem deformatsioon vahemikus 90 kuni 120 kPa (arvutatakse kasutades Cc). Eksperdi märkus puudutab seda, kuidas on saadud Cr. Töövõtja kirjeldab korrektselt sekundaarse kompressiooniteguri määramise üldpõhimõtet. Kuid Ca iseloomustab aja jooksul toimuvat roomet, mitte koormuse suurenemisest põhjustatud taaskoormamisdeformatsiooni. Seega ei vasta see B5 küsimusele. Cs osas kirjeldab Töövõtja mahalaadimist 300 kPa- lt kuni 0 kPa-ni. Praktikas võrdsustatakse sageli mahalaadimisel määratud paisumisindeksit Cs taaskoormamisindeksiga Cr. Eksperdi esitatud

küsimuse iva puudutab seda, kuidas laborikatsetel on Cs leitud. Näiteks laboriproovi 222G141-1 mõõteandmed on esitatud lisa B.8 leheküljel 17, mille kohaselt:

Pinge, kPa Poorsustegur

300 1,667

200 1,671

100 1,708

50 1,761

0 1,990

Labor on esitanud nende andmete põhjal Cs = 0,072, mis vastab arvutuslikult olukorrale, kus nullpinge on asendatud väärtusega 0,01 kPa, kuna nulli ei saa logaritmilises arvutuses kasutada. Kui Cs leida mahalaadimisharu vahemikus 300 – 50 kPa, saadakse Cs = 0,121, mis on labori väärtusest ligikaudu 68% suurem. Kui projekteerimisel kasutatakse liiga väikest Cs väärtust taaskoormamisindeksina, võib see anda liiga väikese arvutusliku vajumi. Eksperdi küsimus puudutas peamiselt seda, kuidas ja mille põhjal leitakse arvutusteks vajaminev Cr ning kas Töövõtja eeldab Cs = Cr.

Tõenäoliselt on aga sellest tähelepanekust tulenev tegelikult looduses esinev vajumierinevus suhteliselt tühine, mis lisaks toimub tõenäoliselt juba ka ehituse käigus, mistõttu loeb ekspert selle küsimuse põhimõtteliselt lahendatuks.