Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Emmaste Osavalla Valitsus

[email protected]

Vallamaja

92001, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Emmaste küla

Teie 07.07.2022 nr 8-4.1/338

Meie 29.07.2022 nr 7.2-2/22/15404-2

Seisukohtade väljastamine Mereranna

katastriüksuse detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud algatamise eelselt seisukohti Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Pärna külas asuva

Mereranna katastriüksuse detailplaneeringu (katastritunnus 17501:003:0293, edaspidi planeering)

koostamiseks. Taotlusele oli lisatud volikogu otsuse „Mereranna detailplaneeringu koostamise

algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu.

Planeeringu eesmärgiks on Mereranna kinnistule hoonestusala ja ehitusõiguse määramine ühe

elamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks, nende juurde kuuluvate tehnovõrkude

väljaehitamiseks ning parkimiskorralduse ja liikluse lahendamine, servituutide asukoha

määramine, üldplaneeringu muutmine, ehituskeeluvööndi vähendamine hoonestusala ja

juurdepääsutee osas.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12132 Emmaste-Tohvri km 5,84-5,92. Eelnõu järgi (allpool

väljavõte eelnõus olevast joonisest) soovitakse juurdepääs rajada riigitee km 5,915.

2 (3)

Transpordiametil ei ole vastuväiteid planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise osas.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede

projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks

järgnevalt.

1. Planeeringu koostamisel palume kaaluda võimalust rajada mahasõit riigiteelt Mereranna ja

Rannaääre katastriüksuse (katastritunnus 17501:003:0311) piirile ühise mahasõiduna. Riigitee

ristumiskohtade kavandamisel on aluseks normid ning norme täpsustav, väikese

liiklussagedusega teel paindlikumat lähenemist võimaldav „Ristmike vahekauguse ja

nähtavusala määramise juhend“ (kinnitatud Transpordiameti 11.03.2022 käskkirjaga nr 1.1-

7/22/64). Juhendi järgi on kõrvalmaanteel liiklussagedusega <500 autot/ööpäevas ning liituva

tee liiklussagedusega <20 a/ööp ristmike lubatud vähim omavaheline kaugus 10 m. Ristmike

(ka mahasõitu käsitletakse juhendis ristmikuna) omavahelist kaugust arvestatakse ühe ristmiku

lõpp-punktist järgmise ristmiku alguspunktini. Ristmiku lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta,

kus lõpeb või algab äärmine geomeetriline element, nagu näiteks pöördkõver. Juhul kui

mahasõit rajatakse eelnõus näidatud kohta ning hiljem soovitakse rajada mahasõit Rannaääre

kinnistule, on võimaliku juurdepääsu asukoht naaberkinnistul piiratud (näidatud joonisel

rohelise joonega).

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate teiste planeeringute (nende olemasolul) lahendustega.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurki vastavalt juhisele „Ristmike

vahekauguse ja nähtavusala määramine“ ja külgnähtavust vastavalt normide tabelile 2.14.

Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa,

heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

3 (3)

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil.

8. Tehnovõrkude kavandamisel tuleb arvestada, et veeseadusest tulenevalt ei tohi

kanalisatsiooniehitistest lähtuv keskkonnaoht ulatuda kujast kaugemale (VeeS § 136). Tuleb

välistada reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee

kraav eelvooluks).

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Lähtudes EhS-i § 70 lg 2 punktist 1 ja § 72 lg 1 punktist 5 on riigitee kaitsevööndis keelatud

ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist ning teha veerežiimi muutust põhjustavat

maaparandustööd. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse

sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja

muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki,

riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise

teatise esitamist.

11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust, sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32. Planeeringu kehtestaja

kaalutlusotsusel kavandada meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas

kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada

selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

58581095, [email protected]