| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-1/26-1610 |
| Registreeritud | 20.10.2026 |
| Sünkroonitud | 21.10.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele |
| Toimik | 13-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Valdo Tohver |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1005252-3
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi KIVIKANDUR OÜ
Kontaktisik Aivar Kuusmik
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Taotletakse keskkonnaluba 617 tuh m3 ehituslubjakivi kaevandamiseks Paasi lubjakivimaardlas.
Parandustaotluse selgitus Tulenevalt keskkonnamõjuhindamise protsessis tõstatunud arvukatest küsimustest võimalike mõjude kohta vähendatakse käesoleva parandustaotlusega taotletava mäeeraldise ja teenindusmaa pindala, loobutakse veealuse varu taotlemisest kaevandamiseks ning vähendatakse taotletavat loa kehtivusaega 10 aasta võrra. Sellega väheneb oluliselt taotletava tegevuse ruumiline ja ajaline mõju, sh puudub mõju põhjavee režiimile, kuna veetaset ei alandata. Taotletava ala piiride muutmisega tagatakse, et mäeeraldise teenindusmaa jääb lähimast eluhoonest kaugemale kui 100 m. Taotlusest on eemaldatud vee erisosa, kuna veealust varu ei kaevandata, veetaset ei alandata ja vett karjäärist välja ei juhita. Taotlusest on eemaldatud õhu eriosa, sest tulenevalt väiksematest mahtudest ja ajalisest kestvusest väheneb ka õhku paisatavate saasteainete heide ja künniskoguste ületamist ei toimu (heitkoguste hinnang lisatud seletuskirja). Taotlusest on eemaldatud jäätmete eriosa, sest vastavalt muutunud jäätmeseadusele ei ole kaevandamisjäätmete tekitamiseks keskkonnaluba vaja. Samuti ei ole vastavalt JäätS § 1 lg 34 keskkonnaluba vajalik tavajäätmete kaevandamisjäätmete hoidla käitamiseks, välja arvatud juhul, kui neid jäätmeid ladustatakse A-kategooria jäätmehoidlas.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Käesolev taotlus on esitatud käimasoleva keskkonnaloa taotluse menetluse nr M-110875 jätkuna. Seejuures on käesolevaga sisestatud juba varasemalt esitatut maavara kaevandamisloa taotlus, kuna seda varem ei ole käesolevasse süsteemi sisestatud ning menetlemisel juurde küsitud vee ja jäätmete eriosa (M-110875-2). Taotletav tegevus on kirjeldatud ja põhjendatud kaevandamisloa taotluse seletuskirjas.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus on esitatud taotluse seletuskirjas.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Paasi lubjakivikarjäär
Aadress Loobu metskond 400, Paasi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond
Territoriaalkood 5786
Katastritunnus(ed) 88702:001:0196
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6600292, Y: 620999
Käitise territoorium
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 20 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Haljala vald, Lääne-Viru maakond 0191
1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane
5. Eriosa - Õhk 5.1. Heiteallikad Vorm ei ole asjakohane.
5.2. Käitise kategooria Vorm ei ole asjakohane.
5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane
5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Vorm ei ole asjakohane.
5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane
5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane
5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane
5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Vorm ei ole asjakohane.
5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Vorm ei ole asjakohane.
5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane.
5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused
2/6
Vorm ei ole asjakohane.
5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane
5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane
5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane
5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane
5.4.12. Välisõhus leviv müra Vorm ei ole asjakohane.
5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Vorm ei ole asjakohane.
5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Ei ole asjakohane
5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Vorm ei ole asjakohane.
5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Vorm ei ole asjakohane.
5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Vorm ei ole asjakohane.
5.4.18. Lisad Vorm ei ole asjakohane.
5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Vorm ei ole asjakohane.
5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas3/6
5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Vorm ei ole asjakohane.
6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 683
Maardla nimetus Paasi
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara lubjakivi
Mäeeraldise nimetus Paasi lubjakivikarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 31.55
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 38.65
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 130
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 85
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Üld- ja teedeehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 31
Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
3 plokk 0803 - ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 617 tuh m³ 01.01.2024
Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
4/6
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja KIVIKANDUR OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/321225
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.2015
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2013.a.)
Geoloogiafondi number 8460
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number nr 421
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 02.05.2013
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0803 - ehituslubjakivi 617 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve maatulundusmaa
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr_lisa_1___Paasi_maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr_lisa_2___Paasi_maeeraldise_geoloogilised_labiloiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr_lisa_3___Paasi_maeeraldise_korrastatud_ala_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Paasi_MKLT_SK_2024.pdf
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Lisa_1___varude_kinnitamise_otsus.pdf
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne
Lisa 6: Paasi_ARUANNE_KOOSvaike.pdf
GIS ja CAD failid Lisa 7: Maeeraldise_piir__Paasi_.dgn
Lisa 8: Maapinna_samakorgusjooned__Paasi_.dgn
Lisa 9: Maeeraldise_teenindusmaa_piir__Paasi_.dgn
5/6
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Info esitatud kaevandamisloa taotluse seletuskirjas.
8. Taotluse lisad Nimetus Manus Digitaalselt allkirjastatud taotluse seletuskiri ja graafika Lisa 10: Paasi_digitaalselt_allkirjastatud_taotluse_seletuskiri_ja_graafika.asice
6/6
X=6600800
Y =6
2 0 8 0 0
X=6600600
Y =6
2 14
0 0
X=6600000
Y =6
2 0 6 0 0
X=6599600
Y =6
2 10
0 0
88702:001:0196
Loobu metskond 400
88702:001:1140
Pärnamäe
88702:002:0227
Reservi
19101:001:0347
Lahepıhja
19101:001:0348
Lahemetsa
88702:001:0442
Väravametsa
88702:001:0151
Armi
88702:001:0273
Roda
88702:001:0274
Roopa
88702:001:0441
Värava
88702:001:1013
Sikkani
88702:001:0047
Aarne
88702:001:0100
Leuska
88702:001:1220
Vero
Met. toru
62.13
62.37
segamets
segamets
okaspuumets
okaspuumets
lehtpuumets
segamets
segamets
segamets
segamets
segamets
okaspuumets
Õu
K
PK
60.12
60.31
60.65
60.78
60.68
60.41
60.64
60.68
60.61
60.53
60.43
60.32
60.16
59.68
59.84 59.71
60.00
59.74
59.92
60.14
59.86
60.62
60.69
60.81
60.88
61.31
61.07
61.31
61.35
61.30
61.30
61.25
61.45
61.28
61.29
61.41
61.25 61.27
61.12
61.34
61.41
60.87
60.60
60.95
60.76
60.80
60.99
60.77
60.82
60.84
60.99
61.13
61.20
61.19
61.12
60.99
61.11
61.32
61.28
61.21 61.40
61.04
61.27
61.19
61.13
61.05
61.17
61.19
6 1. 3 56 1. 4 1
61.05
61.31
61.37
61.43
61.24
60.97
6 1. 0 8
61.36 61.19
61.27
61.65
61.41
61.34
61.36
61.56
61.47
61.68
61.65
61.55
61.69
6 1. 4 2
61.67
61.70
61.5961.82
61.68
61.58
62.11
61.37
61.63
61.49
61.29
61.45
61.34
61.42
61.24
61.25
61.49
61.33
61.30
61.25
61.42
61.02
61.24
61.26
61.45
61.40
61.43
61.37
61.35
61.23
61.15
61.27
61.35 60.84
61.28
61.36
61.54
61.36
61.04
60.95
61.12
61.62
61.46
61.39
61.36
61.03
61.09
61.16
60.89
60.83
60.88
60.98
60.67
61.07 61.15
61.05
59.92 59.74
59.88
59.98
60.15
60.03
59.82
59.89 60.02
60.30
60.52
60.67
60.13
60.02
59.62
60.00
59.67
59.99
59.74
60.16
59.96
59.77
59.72
59.83
59.77
59.77
59.77
59.85
59.91
59.85
59.91
59.95 59.94
59.92 60.02
59.95
60.02
59.92
59.94
59.98
60.20
59.88
60.01
59.90
59.80
59.80
59.79
59.98
59.98
59.78
59.74
59.68
59.69 59.48
59.79
59.92
60.12
59.30
59.53
59.43
59.62
59.99
59.87
60.20
60.15
59.24
59.33
59.40
59.49
59.54
59.73
59.91
59.86
60.00
60.24 60.71
60.63
60.50
60.38
60.32
60.73
60.74
60.66
60.77
60.41
60.43
60.84
61.21
60.67
60.77
60.44 60.62
60.63
60.74
60.66
60.44
60.20
60.04 60.18
60.18
60.81
60.97
60.60
61.05
60.89
60.79
61.3560.96
61.64
61.74 61.01
60.83
60.75
60.68
60.62
60.69
61.10
60.42
60.33
59.91
60.64
60.58
59.96
60.84
60.96
61.14
60.74
60.34
60.41
60.57
60.39
60.07
60.44
60.60
60.22
60.22
60.88
60.45 60.54
60.39
60.04
60.85
60.85
60.61
60.44
60.58 60.22
60.3560.05
59.98
60.20
61.08
61.21
60.92
60.79
61.08
61.08
60.92
60.81
60.91
60.99
60.91
60.81
61.16
60.84
60.93
60.99
60.83
61.02
60.78
61.00
60.75
60.87
61.22
60.69
6 0 .6 2
60.48
60 .66
60.61
60.52
60 .70
60.65
60.70
60.42
60.13
60.39
60.58
60.3 9
60.24
60.09
59.79
59.96
59.84
59.76
59.82
59.70
60.09
59.97
59.50
59.78
60.05
60.16
60.66
60.40
60.31
61.04
61.06
60.90
61.44
61.06
60.99 60.98
61.52
61.39
61.30
6 1. 5 1
61.29
61.28
6 1. 7 1
61.64 61.73
61.69
61.90
60.67
60.91
61.46 61.46
61.486 0 .8 8
61.70
61.32
61.03
60.22
60.22
60.72
60.72
60.72
60.72
60.72
60.72
60.22
61.22
61.22
61.22
61.22
61.22
61.22
60.72
60.61
6 2
6 0
6 1
61
6 1
6 1
60
60
6 0
60
60
6 0
60
6 0
6 0
60
60
6 0
6 0
60
6 0
60
60
6 0
6 0
60
60
61
6 1
61
61
6 1
6 1
6 1
61
61
6 1
6 1
61
61
61
6 1
6 1
61
6 1
61
61
19101:001:0408
Pärnamäe tee
K a te n d
Vare
Vare
KK
KK
PE
PK
Kelder
Plokk 4 aT Plokk 3 aT
Plokk 4 aT Plokk 3 aT
Plokk 4 aT Plokk 3 aT
Plokk 4 aT Plokk 3 aT
1
11
2
3
5
7
8
10
4
6
9
1
2
4
5
6
7
8
9
3
10
I
I
II
III’
IV
IV ’
I’
I’
56.98
60.98
PA-13
55.96 61.06
PA-14
54.66
60.16
PA-1
55.50
61.40
PA-5
54.83
60.53
PA-4
54.68
60.28
PA-2
56.03
61.03
PA-6
55.29
60.69
PA-3
61.43
PA-5A
54.23
60.63
PA-8
55.04
60.94
PA-9
53.97
59.87
PA-7
54.96 60.96
PA-10
55.01
60.61
PA-12
54.91
60.51
PA-11
60.51
PA-15A
55.18
60.48
PA-15
55.80
60.60
PA-16
55.26
60.06
PA-18
53.94
59.74
PA-17
3.5
0.5
4.6
0.5
5.0
0.5
5.1
0.5
5.3
0.4
5.5
0.4
4.9
0.1
5.5
0.4
6.0
0.4
5.5
0.4
5.6
0.4
5.2
0.4
5.2
0.4
4.8
0.5
4.3
0.5
4.4
0.4
5.4
0.4
Mııtkava:
Tellija:
Kinnitas
Priit Koppel
Formaat A1
Taotletava mäeeraldise piir, piiripunkt ja selle number
Taotletava teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number
Maavara kaevandamise loa taotlus
M˜EERALDISE PLAAN
PAASI LUBJAKIVIKARJ˜˜R
Lääne-Viru maakond Haljala vald Gr lisa 1
Töö nr 24024
07.2012 ja 02.2013
Mııdistatud:
10.01.2024
Koostatud:Koostas
Tınis Kattel Harku vald, 76902 Harju maakond
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla
KIVIKANDUR OÜ
Paasi maardla aktiivse tarbevaru ploki piir ja number
Elektriliini kaitsevöönd
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
N
S
W E
I
kasuliku kihi paksus allpool keskmist veetaset, m kasuliku kihi paksus ülalpool keskmist veetaset, m
kattekihi paksus, m
Geoloogiline puurauk
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
Geoloogilise läbilıike joon
Maapinna reljeefi samakırgusjoon, abs m
Plokk 3 aT
LEPPEM˜RGID:
59
I’
0 20 100m
1:2000
Kaardilehed nr 7411 ja 6433 (Vısu ja Kadrina)
ASENDISKEEM M 1:50 000
lubjakivikarjäär
Taotletav Paasi
kontuur (must joon)
Paasi maardla
88702:001:1140
Pärnamäe
6600388.02
6600313.76
6599908.24
6599823.70
6600030.18
6600030.44
6600524.30
6600535.02
6600829.41
6600732.79
620848.06
620993.96
620790.85
620958.03
621059.46
621193.92
621398.27
621377.83
621268.35
621023.55
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
nr
punkti
Piiri-
M˜EERALDISE PIIRIANDMED
Koordinaadid
X Y
Mäeeraldise pindala 31.55 ha
Koordinaadid
X Y
pindala 38.65 ha Mäeeraldise teenindusmaa
6600742.56
6600729.64
6600370.62
6600300.28
6599898.94
6599785.50
6600005.20
6600005.47
6600521.91
6600542.09
6600842.73
621021.05
620988.28
620805.55
620943.75
620742.74
620967.11
621075.04
621210.64
621424.34
621385.88
621274.87
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
nr
punkti
Piiri-
TEENINDUSMAA PIIRIANDMED
suudme kırgus, abs m Puuraugu number
Kasuliku kihi lamami kırgus, abs m
Varu arvutuse plaan. OÜ Eesti Geoloogiakeskus.
Tuuling, T. 2013. Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2013).
7. Kasutatud:
6. Plaanil ei ole näidatud kaitsetervikute jooni, kuna tervikuid kaevandamisel ei jäeta.
5. Mäeeraldise lamam on Ploki 3 aT lamam, mis paikneb ühtlaselt kırgusel 58,52 abs m.
4. Maardla plokkide piirid Maa-ameti geoportaalist 10.01.2024. a (plaanil skemaatilised).
3. Digitaalsed katastriüksuste piirid laetud alla Maa-ameti geoportaalist 10.01.2024. a.
2. Mııdistamise lähtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now püsijaamade vırk.
1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis (konverteeritud BK77 + 0,22 m).
M˜RKUSED:
1
1
1,9+
2,4
0,4
60,52
K01
55,82
5.1
0.3
X=6600800
Y =6
2 0 8 0 0
X=6600600
Y =6
2 14
0 0
X=6600000
Y =6
2 0 6 0 0
X=6599600
Y =6
2 10
0 0
88702:001:0196
Loobu metskond 400
88702:001:1140
Pärnamäe
88702:002:0227
Reservi
19101:001:0347
Lahepıhja
19101:001:0348
Lahemetsa
88702:001:0442
Väravametsa
88702:001:0151
Armi
88702:001:0273
Roda
88702:001:0274
Roopa
88702:001:0441
Värava
88702:001:1013
Sikkani
88702:001:0047
Aarne
88702:001:0100
Leuska
88702:001:1220
Vero
Met. toru
62.13
62.37
segamets
segamets
okaspuumets
okaspuumets
lehtpuumets
segamets
segamets
segamets
segamets
segamets
okaspuumets
Õu
K
PK
60.12
60.31
60.65
60.78
60.68
60.41
60.64
60.68
60.61
60.53
60.43
60.32
60.16
59.68
59.84 59.71
60.00
59.74
59.92
60.14
59.86
60.62
60.69
60.81
60.88
61.31
61.07
61.31
61.35
61.30
61.30
61.25
61.45
61.28
61.29
61.41
61.25 61.27
61.12
61.34
61.41
60.87
60.60
60.95
60.76
60.80
60.99
60.77
60.82
60.84
60.99
61.13
61.20
61.19
61.12
60.99
61.11
61.32
61.28
61.21 61.40
61.04
61.27
61.19
61.13
61.05
61.17
61.19
6 1. 3 56 1. 4 1
61.05
61.31
61.37
61.43
61.24
60.97
6 1. 0 8
61.36 61.19
61.27
61.65
61.41
61.34
61.36
61.56
61.47
61.68
61.65
61.55
61.69
6 1. 4 2
61.67
61.70
61.5961.82
61.68
61.58
62.11
61.37
61.63
61.49
61.29
61.45
61.34
61.42
61.24
61.25
61.49
61.33
61.30
61.25
61.42
61.02
61.24
61.26
61.45
61.40
61.43
61.37
61.35
61.23
61.15
61.27
61.35 60.84
61.28
61.36
61.54
61.36
61.04
60.95
61.12
61.62
61.46
61.39
61.36
61.03
61.09
61.16
60.89
60.83
60.88
60.98
60.67
61.07 61.15
61.05
59.92 59.74
59.88
59.98
60.15
60.03
59.82
59.89 60.02
60.30
60.52
60.67
60.13
60.02
59.62
60.00
59.67
59.99
59.74
60.16
59.96
59.77
59.72
59.83
59.77
59.77
59.77
59.85
59.91
59.85
59.91
59.95 59.94
59.92 60.02
59.95
60.02
59.92
59.94
59.98
60.20
59.88
60.01
59.90
59.80
59.80
59.79
59.98
59.98
59.78
59.74
59.68
59.69 59.48
59.79
59.92
60.12
59.30
59.53
59.43
59.62
59.99
59.87
60.20
60.15
59.24
59.33
59.40
59.49
59.54
59.73
59.91
59.86
60.00
60.24 60.71
60.63
60.50
60.38
60.32
60.73
60.74
60.66
60.77
60.41
60.43
60.84
61.21
60.67
60.77
60.44 60.62
60.63
60.74
60.66
60.44
60.20
60.04 60.18
60.18
60.81
60.97
60.60
61.05
60.89
60.79
61.3560.96
61.64
61.74 61.01
60.83
60.75
60.68
60.62
60.69
61.10
60.42
60.33
59.91
60.64
60.58
59.96
60.84
60.96
61.14
60.74
60.34
60.41
60.57
60.39
60.07
60.44
60.60
60.22
60.22
60.88
60.45 60.54
60.39
60.04
60.85
60.85
60.61
60.44
60.58 60.22
60.3560.05
59.98
60.20
61.08
61.21
60.92
60.79
61.08
61.08
60.92
60.81
60.91
60.99
60.91
60.81
61.16
60.84
60.93
60.99
60.83
61.02
60.78
61.00
60.75
60.87
61.22
60.69
6 0 .6 2
60.48
60 .66
60.61
60.52
60 .70
60.65
60.70
60.42
60.13
60.39
60.58
60.3 9
60.24
60.09
59.79
59.96
59.84
59.76
59.82
59.70
60.09
59.97
59.50
59.78
60.05
60.16
60.66
60.40
60.31
61.04
61.06
60.90
61.44
61.06
60.99 60.98
61.52
61.39
61.30
6 1. 5 1
61.29
61.28
6 1. 7 1
61.64 61.73
61.69
61.90
60.67
60.91
61.46 61.46
61.486 0 .8 8
61.70
61.32
61.03
60.22
60.22
60.72
60.72
60.72
60.72
60.72
60.72
60.22
61.22
61.22
61.22
61.22
61.22
61.22
60.72
60.61
6 2
6 0
6 1
61
6 1
6 1
60
60
6 0
60
60
6 0
60
6 0
6 0
60
60
6 0
6 0
60
6 0
60
60
6 0
6 0
60
60
61
6 1
61
61
6 1
6 1
6 1
61
61
6 1
6 1
61
61
61
6 1
6 1
61
6 1
61
61
19101:001:0408
Pärnamäe tee
K a te n d
Vare
Vare
KK
KK
PE
PK
Kelder
Plokk 4 aT Plokk 3 aT
Plokk 4 aT Plokk 3 aT
Plokk 4 aT Plokk 3 aT
Plokk 4 aT Plokk 3 aT
1
11
2
3
5
7
8
10
4
6
9
1
2
4
5
6
7
8
9
3
10
I
I
II
III’
IV
IV ’
I’
I’
56.98
60.98
PA-13
55.96 61.06
PA-14
54.66
60.16
PA-1
55.50
61.40
PA-5
54.83
60.53
PA-4
54.68
60.28
PA-2
56.03
61.03
PA-6
55.29
60.69
PA-3
61.43
PA-5A
54.23
60.63
PA-8
55.04
60.94
PA-9
53.97
59.87
PA-7
54.96 60.96
PA-10
55.01
60.61
PA-12
54.91
60.51
PA-11
60.51
PA-15A
55.18
60.48
PA-15
55.80
60.60
PA-16
55.26
60.06
PA-18
53.94
59.74
PA-17
3.5
0.5
4.6
0.5
5.0
0.5
5.1
0.5
5.3
0.4
5.5
0.4
4.9
0.1
5.5
0.4
6.0
0.4
5.5
0.4
5.6
0.4
5.2
0.4
5.2
0.4
4.8
0.5
4.3
0.5
4.4
0.4
5.4
0.4
Mııtkava:
Tellija:
Kinnitas
Priit Koppel
Formaat A1
Taotletava mäeeraldise piir, piiripunkt ja selle number
Taotletava teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number
Maavara kaevandamise loa taotlus
M˜EERALDISE PLAAN
PAASI LUBJAKIVIKARJ˜˜R
Lääne-Viru maakond Haljala vald Gr lisa 1
Töö nr 24024
07.2012 ja 02.2013
Mııdistatud:
10.01.2024
Koostatud:Koostas
Tınis Kattel Harku vald, 76902 Harju maakond
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla
KIVIKANDUR OÜ
Paasi maardla aktiivse tarbevaru ploki piir ja number
Elektriliini kaitsevöönd
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
N
S
W E
I
kasuliku kihi paksus allpool keskmist veetaset, m kasuliku kihi paksus ülalpool keskmist veetaset, m
kattekihi paksus, m
Geoloogiline puurauk
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
Geoloogilise läbilıike joon
Maapinna reljeefi samakırgusjoon, abs m
Plokk 3 aT
LEPPEM˜RGID:
59
I’
0 20 100m
1:2000
Kaardilehed nr 7411 ja 6433 (Vısu ja Kadrina)
ASENDISKEEM M 1:50 000
lubjakivikarjäär
Taotletav Paasi
kontuur (must joon)
Paasi maardla
88702:001:1140
Pärnamäe
6600388.02
6600313.76
6599908.24
6599823.70
6600030.18
6600030.44
6600524.30
6600535.02
6600829.41
6600732.79
620848.06
620993.96
620790.85
620958.03
621059.46
621193.92
621398.27
621377.83
621268.35
621023.55
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
nr
punkti
Piiri-
M˜EERALDISE PIIRIANDMED
Koordinaadid
X Y
Mäeeraldise pindala 31.55 ha
Koordinaadid
X Y
pindala 38.65 ha Mäeeraldise teenindusmaa
6600742.56
6600729.64
6600370.62
6600300.28
6599898.94
6599785.50
6600005.20
6600005.47
6600521.91
6600542.09
6600842.73
621021.05
620988.28
620805.55
620943.75
620742.74
620967.11
621075.04
621210.64
621424.34
621385.88
621274.87
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
nr
punkti
Piiri-
TEENINDUSMAA PIIRIANDMED
suudme kırgus, abs m Puuraugu number
Kasuliku kihi lamami kırgus, abs m
Varu arvutuse plaan. OÜ Eesti Geoloogiakeskus.
Tuuling, T. 2013. Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2013).
7. Kasutatud:
6. Plaanil ei ole näidatud kaitsetervikute jooni, kuna tervikuid kaevandamisel ei jäeta.
5. Mäeeraldise lamam on Ploki 3 aT lamam, mis paikneb ühtlaselt kırgusel 58,52 abs m.
4. Maardla plokkide piirid Maa-ameti geoportaalist 10.01.2024. a (plaanil skemaatilised).
3. Digitaalsed katastriüksuste piirid laetud alla Maa-ameti geoportaalist 10.01.2024. a.
2. Mııdistamise lähtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now püsijaamade vırk.
1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis (konverteeritud BK77 + 0,22 m).
M˜RKUSED:
1
1
1,9+
2,4
0,4
60,52
K01
55,82
5.1
0.3
88702:001:0196
Loobu metskond 400
88702:001:0196
Loobu metskond 400
88702:001:0196
Loobu metskond 400
88702:001:0196
Loobu metskond 400
88702:001:0274
Roopa
1 9 1 0 1 :0
0 1 :0
3 4 8
L a h e
m e ts a
8 8 7 0 2 :0
0 1 :0
2 7 3
R o d a
8 8 7 0 2 :0
0 1 :0
4 4 1
V ä ra
v a
8 8 7 0 2 :0
0 1 :1
0 1 3
S ik
k a n i
8 8 7 0 2 :0
0 1 :0
1 5 1
A rm i
8 8 7 0 2 :0
0 1 :0
1 5 1
A rm i
8 8 7 0 2 :0
0 1 :0
4 4 2
V ä ra
v a
m e ts a
88702:001:0151
Armi
1 9 1 0 1 :0
0 1 :0
4 0 8
P ä rn
a m
ä e te
e
1 9 1 0 1 :0
0 1 :0
4 0 8
P ä rn
a m
ä e te
e
Plokk 3 aT
Plokk 4 aT
Plokk 3 aT
Plokk 4 aT
Plokk 3 aT
Plokk 4 aT
Plokk 3 aT
Plokk 4 aT
6,9
7,0
7,0 7,0
7,0
7,0 7,0
7,0
7,07,0
7,0 7,0
7,0
7,0 7,0
7,0
7,0
7,0
0,4
3,5
5,9
6,2
0,3 0,4
4,0
6,4
6,7
0,3
0,5
3,5
5,6
5,9
0,3
3,3
5,9 6,2
0,2 0,4
3,3
5,9 6,2
0,1
2,7
5,0
5,4
0,2 0,4
3,7
5,9 6,2
0,2 0,4
3,4
6,0
6,4
0,2 0,4
3,4
5,6
6,0
5,6
6,0
3,1
0,4 0,3
0,4 0,5
2,0
4,0
4,3
6,3
6,7
0,3 0,5
5,1 5,4
2,8
5,6
6,0
3,1
0,4 0,3
0,4 0,3
6,2
5,8
3,4
0,3 0,5
5,0 5,6
3,0
7,0
0,2 0,4
3,3
5,9 6,2
0,2 0,4
3,7
5,9 6,2
0,1 0,3
3,3
5,4
5,7
54.68
60.28
PA-2
55.50
61.40
PA-5
56.03
61.03
PA-6
61.43
PA-5A
0,3
53.97
59.87
PA-7
54.23
60.63
PA-8
55.04
60.94
PA-9 54.96 60.96
PA-10
54.91
60.51
PA-11
55.01
60.61
PA-12
56.98
60.98
PA-13 55.96 61.06
PA-14
53.94
59.74
PA-17
55.18
60.48
PA-15
55.01
60.61
PA-12
55.04
60.94
PA-9 55.50
61.40
PA-5
55.29
60.69
PA-3
7,0
55.50
61.40
PA-5
3,3
07.2012
vt 2,1 m
07.2012
vt 2,1 m
07.2012
vt 2,3 m
07.2012
vt 2,0 m 07.2012
vt 2,3 m
07.2012
vt 2,0 m 07.2012
vt 2,3 m 07.2012
vt 2,1 m
07.2012
vt 2,2 m
07.2012
vt 2,1 m 07.2012
vt 2,2 m 07.2012
vt 2,2 m
07.2012
vt 2,4 m
07.2012
vt 2,1 m
08.2012
vt 1,6 m 07.2012
vt 2,0 m
07.2012
vt 2,3 m
07.2012
vt 2,1 m
07.2012
vt 2,2 m
Geoloogiline läbilıige I-I’ Geoloogiline läbilıige II-II’
Geoloogiline läbilıige III-III’
Geoloogiline läbilıige IV-IV’
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
abs m
E
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
abs m
W
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
abs m
E
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
abs m
W
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
abs m
S
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
abs m
W
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
abs m
E
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
abs m
N
Taotletava mäeeraldise piir
Taotletava teenindusmaa piir
Mııtkava:
Formaat A_
Tellija:
Kinnitas
Koostas
1
Maavara kaevandamise loa taotlus
L˜BILÕIKED I-I’ - IV-IV’
GEOLOOGILISED
Harku vald, 76902 Harju maakond
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla
KIVIKANDUR OÜ
Tınis Kattel
Gr lisa 2
M vert 1:100 M hor 1:2000
Lääne-Viru maakond Haljala vald
PAASI LUBJAKIVIKARJ˜˜R
10.01.2024
Koostatud:
Töö nr 24024
Priit Koppel
Plokk 3 aT
LEPPEM˜RGID:
kihi piiri sügavus, m
0 20 100m
Veetaseme mııtmise aeg
Uuringuaegne veetaseme sügavus maapinnast, m
Katastriüksuse piir ja nimetus (skemaatiline) kattekihi piiri sügavus, m
puuraugu sügavus, m
Geoloogiline puurauk:
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number
Sarnane tase säilib eeldatavasti ka pärast kaevandamist
abs mKeskmine pıhjaveetase kırgusel 58,52
suudme kırgus, abs m Puuraugu number
Kasuliku kihi lamami kırgus, abs m
G
Tuuling, T. 2013. Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2013).
eoloogilised läbilıiked, OÜ Eesti Geoloogiakeskus.
Kasutatud:
3. Kaitsetervikuid ei ole kaevandamisel ette nähtud jätta.
2. Ploki 3 aT lamam paikneb ühtlaselt kırgusel 58,52 abs m (vastavalt keskmisele pıhjaveetasemele).
1. Kırgused konverteeritud EH2000 süsteemi (BK77 süsteem +0,22 m).
M˜RKUSED:
Kasvukiht
Moreen
) 1
lb 2
Loobu kihistu lubjakivi (O
) 2
lb 2
Loobu kihistu dolomiidistunud lubjakivi (O
Dolokivi
sl) 2
Sillaoru kihistu lubjakivi raudooididega (O
Dolomiidistunud lubjakivi raudooididega
tl) 2
Toila kihistu glaukoniitlubjakivi (O
Dolomiidistunud glaukoniitlubjakivi
lt) 2
Leetse kihistu glaukoniitlubiliivakivi (O
lt) 2
Leetse kihistu glaukoniitliivakivi (O
1 lb
2 O
2 lb
2 O
sl 2
O
tl 2
O
1 lb
2 O
2 lb
2 O
sl 2
O
tl 2
O
1 lb
2 O
2 lb
2 O
sl 2
O
tl 2
O
lt 2
O
lt 2
O
1 lb
2 O
2 lb
2 O
sl 2
O
tl 2
O
X=6600800
Y =6
2 0 8 0 0
X=6600600
Y =6
2 14
0 0
X=6600000
Y =6
2 0 6 0 0
X=6599600
Y =6
2 10
0 0
88702:001:0196
Loobu metskond 400
88702:001:1140
Pärnamäe
88702:002:0227
Reservi
19101:001:0347
Lahepıhja
19101:001:0348
Lahemetsa
88702:001:0442
Väravametsa
88702:001:0151
Armi
88702:001:0273
Roda
88702:001:0274
Roopa
88702:001:0441
Värava
88702:001:1013
Sikkani
88702:001:0047
Aarne
88702:001:0100
Leuska
88702:001:1220
Vero
Met. toru
62.13
62.37
segamets
segamets
okaspuumets
segamets
segamets
segamets
okaspuumets
Õu
K
PK
6 2
6 0
60
60
6 0
60
60
6 0
60
6 0
6 0
60
60
6 0
6 0
60
6 0
60
60
6 0
6 0
60
60
61
6 1
61
61
6 1
6 1
6 1
61
61
6 1
19101:001:0408
Pärnamäe tee
6 0
6 0
60
6 0
60
6 0
6 0
6 0
6 0
6 0
60
6 0
6 0
61
6 1
6 1
6 1
60
61
Vare
Vare
KK
KK
PE
PK
Kelder
1
11
2
3
5
7
8
10
4
6
9
Mııtkava:
Tellija:
Kinnitas
Priit Koppel
Formaat A1
Taotletava mäeeraldise piir, piiripunkt ja selle number
Taotletava teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number
Maavara kaevandamise loa taotlus
PAASI LUBJAKIVIKARJ˜˜R
Lääne-Viru maakond Haljala vald Gr lisa 3
Töö nr 24024
07.2012 ja 02.2013
Mııdistatud:
10.01.2024
Koostatud:Koostas
Tınis Kattel Harku vald, 76902 Harju maakond
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla
KIVIKANDUR OÜ
Elektriliini kaitsevöönd
Korrastatava ala piir, piiripunkt ja selle number
KORRASTATUD ALA PLAAN
Maatulundusmaaks korrastatud ala, 38,65 ha
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
N
S
W E
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
Maapinna reljeefi samakırgusjoon, abs m
LEPPEM˜RGID:
59
0 20 100m
:1
Kaardilehed nr 7411 ja 6433 (Vısu ja Kadrina)
ASENDISKEEM M 1:50 000
lubjakivikarjäär
Taotletav Paasi
kontuur (must joon)
Paasi maardla
88702:001:1140
Pärnamäe
Koordinaadid
X Y
Pindala 38.65 ha
6600742.56
6600729.64
6600370.62
6600300.28
6599898.94
6599785.50
6600005.20
6600005.47
6600521.91
6600542.09
6600842.73
621021.05
620988.28
620805.55
620943.75
620742.74
620967.11
621075.04
621210.64
621424.34
621385.88
621274.87
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
nr
punkti
Piiri-
KORRASTATAVA ALA PIIRIANDMED
Varu arvutuse plaan. OÜ Eesti Geoloogiakeskus.
Tuuling, T. 2013. Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2013).
4. Kasutatud:
3. Digitaalsed katastriüksuste piirid laetud alla Maa-ameti geoportaalist 10.01.2024. a.
2. Mııdistamise lähtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now püsijaamade vırk.
1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis (konverteeritud BK77 + 0,22 m).
M˜RKUSED:
+0.7 m keskmisest veetasemest, 59.22 m Maapinna kırgus vähemalt
1
5.1
0.3
Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee
LÄÄNE-VIRU MAAKOND
HALJALA VALD
PAASI KÜLA
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE
SELETUSKIRI
PAASI LUBJAKIVIKARJÄÄR
Tellija: Kivikandur OÜ
Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo
Töö nr: 24024
Tallinn 2024
SISUKORD
1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad ..................................................................................................................... 3
2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 3
3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 4
4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 6
5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate
varude määramisega ....................................................................................................... 6
5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 6
5.2 Kaevandatavad varud ..................................................................................... 7
6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................... 7
7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud
ja keskkonnaseire vajadus .............................................................................................. 8
8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 13
9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 14
9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 14
TEKSTILISAD:
1. Keskkonnaministri 02.05.2013. a käskkiri nr 421;
2. Keskkonnaameti 19.12.2019. a kiri nr 12-2/19/485-6.
GRAAFILISED LISAD:
1. Mäeeraldise plaan M 1:2000;
2. Geoloogilised läbilõiked I-I’– IV-IV’ Mhor 1:2000, Mvert 1:100;
3. Korrastatud maa plaan M 1:2000.
ELEKTROONILISED LISAD:
1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning maapinna reljeefi ja
mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina;
2. Aruanne „Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal
(varu seisuga 01.04.2013. a)“ .
3
1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
OÜ Kivikandur esitas 05.06.2013. a Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa
taotluse Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Paasi maardlas (registrikaart nr 683)
Paasi lubjakivikarjääris ehituslubjakivi kaevandamiseks. Maavara sooviti kasutada
tsiviil- ja teedeehituses. Kuna taotletav ala asub riigimaal, analüüsis Keskkonnaamet
loa taotlust varustuskindluse ja riigi huvide tagamise kriteeriumitest lähtuvalt ning
selgus, et taotletava karjääri potentsiaalses teeninduspiirkonnas (50 km raadiuses) on
varustuskindlus tagatud. Seisuga 28.10.2016 (kiri nr 17-1/16-00206/044) oli ka
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) arvamusel, et maardla avamist
tuleks edasi lükata.
23.10.2019 palus OÜ Kivikandur Keskkonnaametil maavara kaevandamise loa
taotluse menetlust jätkata ning kaaluda veelkord maavara kaevandamise loa
väljastamise võimalikkust. Keskkonnaamet viis seisuga 18.11.2019 läbi uue
varustuskindluse analüüsi ning MKM esitas 17.12.2019 kirjaga nr 17-1/18-0148/9421
uue seisukoha riigi huvidest lähtuvalt. Oma arvamuse andis ka Transpordiamet
(endine Maanteeamet). Analüüside tulemusel selgus, et lubjakivi kaevandamine Paasi
karjääris on kooskõlas riigi huvidega. Nii varustuskindluse analüüsi käik kui ka MKM
ja Transpordiameti (endine Maanteeamet) seisukohad taotletava Paasi
lubjakivikarjääri avamise kohta on näha Keskkonnaameti 19.12.2019. a kirjas nr 12-
2/19/485-6, mis on lisatud käesolevale taotlusele (Lisa 2).
Eelnenust tulenevalt palus Keskkonnaamet oma 19.12.2019. a kirjas nr 12-2/19/485-6
menetluse jätkamiseks viia kaevandamisloa taotluse dokumentatsioon vastavusse
kehtivate õigusaktidega. Taotlus ajakohastati 2020. aastal.
Käesolevalt soovib taotleja muuta taotlust, et mäeeraldisse hõlmata ainult veepealse
maavara ploki (plokk 3) ehituslubjakivi.
2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Paasi lubjakivikivikarjäär pindalaga 38,65 ha (sh mäeeraldise pindala
31,55 ha) paikneb Lääne-Virumaal Haljala vallas Paasi külas, riigile kuuluval
maaüksusel Loobu metskond 400 (tunnus: 88702:001:0196), mille valitseja on
Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Maakasutuselt on ~56% alast metsamaa, 30% looduslik rohumaa ja 13% haritav maa
ja 1% muu maa. Lähimad suuremad asulad on Võsu ja Haljala alevikud, mis jäävad
taotletavast alast 11 km kaugusele vastavalt loodesse ja kagusse.
Lõunas külneb katastriüksus millel taotletav ala paikneb Lahemetsa maaüksusega
(tunnus: 19101:001:0348), läänes Väravmetsa (tunnus: 88702:001:0442) ja Sikkani
(88702:001:1013) maaüksustega. Põhja pool on külgnemine Roda (tunnus:
88702:001:0273) ja Roopa (tunnus: 88702:002:0274) ning kirdes Värava (tunnus:
88702:001:0441) katastriüksustega. Ida poole jäävad Armi (tunnus: 88702:001:0151),
Pärnamäe (tunnus: 88702:001:1140) ja Reservi (tunnus: 88702:002:0227)
4
maaüksused ning Pärnamäe tee katastriüksus (tunnus: 88702:001:1140), millel kulgeb
juurdepääsutee Potsu–Vihula maanteelt (nr 17184) Pärnamäe kinnistule. Riigimaantee
jääb taotletava mäeeraldise põhjatipust ca 350 m kaugusele.
Taotletava Paasi lubjakivikarjääri teenindusmaast 20–80 m kaugusel idas kulgeb
Elektrilevi OÜ hallatav elektriõhuliin (alla 1 kV) A-4x25 (tunnus: 8837545), mida
ümbritseb kahel pool 2 m ulatuses kaitsevöönd. Taotletaval alal ei ole kattumist
nimetatud rajatise ega ka muude kitsendusi põhjustavate objektidega. Samuti ei ole
alal loodus- ega muinsuskaitselisi piiranguid.
Taotletava ala lõunanurgast ~850 m kaugusel kagus voolab Mustoja (tunnus:
VEE1076000AK) ning ~450 m kaugusel on maaparandussüsteemi eesvool
NÕMME/PÜ-156SAGADI (tunnus: 11076000200200011M), mis juhib liigvett
ümbruskonnast Mustojja. Lähim majapidamine paikneb taotletava Paasi
lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaaga idas külgneval Pärnamäe kinnistul.
Mäeeraldis ja selle teenindusmaa paiknevad elamust üle 100 m kaugusel.
3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus
Käsitletavat piirkonda on ehituslubjakivi prognoosalana mainitud juba 1960. aasta
geoloogilise kaardistamise aruandes (Stumbur jt, 1960), kus perspektiivseks hinnati
~22,5 milj m3 lubjakivi pindalal 3,8 km2.
1991. aastal tegi RE Eesti Geoloogiakeskus Viru kolhoosi tellimisel uuringu
taotletavast mäeeraldisest ca 750 m ida pool, et täpsustada Väo, Aseri ja Loobu
kihistu ehituslubjakivide kvaliteeti, kaevetingimusi ja varu mahtu (Nõmmsalu, 1991).
Uuringualale rajati 10 puurauku. Töö tulemusel selgus, et uuritud kivim vastab
madalamargilise ehituslubjakivi (müürikivi, viimistluskivi, killustik) nõuetele. EMK
03.10.2000. a istungi protokollilise otsusega nr 00-35 kanti Paasi lubjakivimaardla
Riiklikku maavaravarude registrisse. Maardla pindala oli 9,00 ha ja ehituslubjakivi
aktiivse reservvaru maht oli 406 tuh m3 (registrikaart nr 683).
2012–2013. aastail teostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus geoloogilise uuringu Paasi II
uuringuruumis ehk taotletaval alal, 58,24 hektaril (Tuuling, 2013), et selgitada
Ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe Loobu kihistu (O2lb) lubjakivi kvaliteeti. Puuriti
20 puurauku, millest võeti proovid materjali füüsikalis-mehaanilisteks ja keemiliseks
katsetusteks. Varu arvutati 51,36 ha piires kahes teineteise peal paiknevas plokis:
veepealne plokk 3 ja veealune plokk 4. Töö tulemusel kinnitati Paasi maardlas
Keskkonnaministri 02.05.2013.a. käskkirjaga nr 421 kõrgemargilise ehituslubjakivi
aktiivne tarbevaru 51,36 ha pindalal 2593 tuh m3 (Lisa 1).
Maastikuliselt paikneb taotletav Paasi lubjakivikarjäär Viru lavamaa lääneserval
paetasandikul, kus reljeef on väikese langusega lääne suunas ja pinnakatte (moreen ja
kasvukiht) paksus on kuni 0,5 m. Absoluutkõrgused jäävad valdavalt vahemikku
59,5–61,5 m. Suuremas plaanis tuleb taotletav ala ümbritsevast esile väikese
kõrgendikuna, kus reljeef langeb äärealade suunas ca 2–3 m võrra.
5
Taotletav mäeeraldis asub Ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe avamusel. Kasuliku
kihi moodustab Loobu kihistu (O2lb), mille paksus on valdavalt 5–6 m (keskmine
5,1 m), kuid mäeeraldise lääne-kagunurgas, Pa-13 ümbruses, väheneb 3,5 m-ni.
Kasuliku kihi lamam paikneb kõrgustel 53,94–56,98 abs m. Loobu kihistu ülemise
kompleksi moodustab hall pisikristalliline, õhukese- kuni keskmisekihiline, paari cm
paksusi jämedetriitseid vahekihte sisaldav ja rohkete fosfaatsete katkestuspindadega
lubjakiviga. Alumine 0,3–0,6 m on peenekristalliline, keskmise- kuni paksukihiline,
tumedam, savikam ja kuni 1–2 cm paksuste merglikihikestega. Alumises kompleksis
katkestuspinnad puuduvad ning kivim on allunud dolomiidistumisele.
Loobu kihistu lamamiks on Sillaoru kihistu (O2sl) pruunikashall savikas, õhukese-
kuni keskmisekihiline, rohkelt raudooide sisaldav lubjakivi paksusega 0,2–0,4 m
(keskmine 0,3 m). Kihistu alumist piiri markeerib limoniitne katkestuspind. Sillaoru
kihistu lamamiks on Toila kihistu (O2tl) rohekashall peeneteraline, keskmise- kuni
paksukihiline glaukoniitlubjakivi. Kompleksi alumist piiri markeerib tasane, kuid
sügavate soppidega katkestuspind, nn püstakkiht, mis on ka Volhovi lademe
alumiseks piiriks. Puuraugus 13 on 0,7 m paksuselt avatud ka Leetse kihistu (O1lt),
lubiliivakivi ja glaukoniitliivakivi.
Taotletava mäeeraldise ja sellest 750 m kaugusele jäävate Paasi maardla reservvaru
plokkide vahel kulgeb Viitna rike, mille tõttu on Loobu kihistu lasumipinna erinevus
kahe ala vahel ca 9 m. Reservvaru alal on noorimateks kivimiteks Lasnamäe lademe
Väo kihistu lubjakivid.
Kvaternaarisetete paksus ulatub taotletaval alal vaid 0,5 meetrini ja iseseisvat veekihti
ei moodusta. Kunda lademe lubjakivides leviv põhjavesi kuulub Ordoviitsiumi
veekompleksi, mille paksus ulatub piirkonnas 5–6 meetrini. Väikese veeandvuse ja
survetu iseloomu tõttu ei oma veekiht piirkonna veetarbimises suurt tähtsust, kuid on
kasutusel eratarbijate salvkaevudes ja üksikutes puurkaevudes. Taotletava alal uuringu
ajal jäi põhjaveetase maapinnast 1,5–2,4 m sügavusele, tasemele 57,7–58,9 abs m,
üldise suunaga põhja-kirdesse. Veetase järgib reljeefi ning on otseses sõltuvuses
sademetest. Põhiline toitumine toimub kevad-sügisesel perioodil, st lumesulamise ajal
(märts–aprill) ja sügisperioodil (oktoober–november). Põhjaveetaseme aastane
muutuste amplituud võib ulatuda 2–3 meetrini. Veekompleksi veepidemeks on
Varangu kihistu savi, Türisalu kihistu graptoliitargilliit ning Toila kihistu
glaukoniitlubjakivi ja -liivakivi. Veepideme paksus on 5–7 m (maksimaalselt 11 m).
Keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO3-Ca-Mg-tüüpi, kuivjäägiga 342–446 mg/l ja
üldkaredusega 6–8,5 mg-ekv/l. Katsepumpamiste põhjal hinnati põhjavee
juurdevooluks karjääri mäetööde algperioodil keskmiselt 789 m3/ööp,
lumesulamisperioodil aga maksimaalselt 1840 m3/ööp, lõpp-perioodil on vastavad
näitajad 787 ja 1838 m3/ööp. Põhjavee väljapumpamisega kaasneb veetaseme
alanemine ja kujuneb alanduslehter, mille ligilähedane arvutuslik raadius on 540 m.
Salvkaevud võivad nimetatud kaugusel ja kaugemalgi ajutiselt kuivaks jääda ka
veetaseme looduslike muutuste amplituudi tõttu.
6
4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus
Taotletaval mäeeraldisel on kasulikuks kihiks Kunda lademe Loobu kihistu lubjakivi,
mis vastab kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele. Ülemise poole survetugevus on
keskmiselt 105 Mpa ning alumises pooles on see näitaja 99 MPa. Purunemiskindlus
LA katsel oli suhteliselt ühtlane – LA tegur 28–30 (kategooria LA30). Kihi ülemises
pooles jäi LA tegur kõigi proovide puhul alla 30 (27–29), keskmiselt 28, alumises
osas oli see 28–31, keskmiselt 30. Ka külmakindluselt on ülemine pool kasulikust
kihist kvaliteetsem: massikadu 10 külmutus-sulatustsükli järel on 1,7–2,1%,
keskmiselt 1,9% (kategooria F2), alumisel kompleksil 2,5–2,9%, keskmiselt 2,7%
(kategooria F4). Tervikuna vastab kasuliku kihi kivimist valmistatud killustik
külmakindluse kategooriale F4, mille massikadu on keskmiselt 2,3%.
Keemiliselt koostiselt moodustab taotletava mäeeraldise kasuliku kihi lubjakivi, mis
on osaliselt dolomiidistunud. CaO sisaldus Loobu kihistu kivimis on 28,54–49,75%
(keskmine 40,34%), MgO sisaldus 1,04–14,74% (keskmine 7,36%) ja lahustumatut
jääki on 6,08–15,62% (keskmiselt 8,97%). Reeglina on dolomiidistumisele allunud
kasuliku kihi alumine pool (O2lb2), kus levib kohati ka dolokivi, milles MgO sisaldus
on >14%. Alumist poolt iseloomustab ka kõrgem lahustumatu jäägi sisaldus.
Proovides määratud killustiku väljatulek (fraktsioonid üle 5 mm) on vahemikus 72,6–
88,0. Keskmine saagis proovidest on 79,6%. Arvestades, et killustik on valmistatud
puursüdamikest võetud proovidest ja et puurimisel on osa savikamaid vahekihte
kaduma läinud (südamiku väljatulek kasuliku kihi osas 95%), võib oodata mõnevõrra
väiksemat killustiku väljatulekut. Seega, arvestades puursüdamiku väljatulekut, on
oodatav killustiku saagis mäemassist ca 76%.
Seega vastab taotletava Paasi lubjakivikarjääri kivim kõrgemargilise ehituslubjakivi
nõuetele ja sobib nii üld- kui teedeehituses kasutatava killustiku valmistamiseks. Alal
on moodustatud kaks ehituslubjakivi plokki. Plokid 3 ja 4 aT paiknevad kohakuti ja
nende pindala on 51,36 ha. Plokkidevaheline piir on vastavalt keskmisele
põhjaveetasemele kõrgusel 58,52 abs m. Plokis 3 aT on kasuliku kihi paksus 0,8–
2,5 m (keskmine 1,65 m) ja plokis 4 aT on see 1,5–4,6 m (keskmine 3,40 m).
Käesoleva taotlusega hõlmatakse ainult plokki 3 aT osaliselt (31,55 ha). Mäeeraldisse
hõlmatud maavara kogus on arvutatud mudelarvutusega. Arvutuseks kasutati
uuringupunktides määratud lasumi kõrguste mudelit ja tasapinda kõrgusel
58,52 abs m (ploki 3 lamam). Taotletavale Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldise
piiresse (31,55 ha) jääb 617 tuh m3 ploki 3 ehituslubjakivi (ülalpool põhjaveetaset).
5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele
kuuluvate varude määramisega
5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus
Taotletava Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldis (pindala 31,55 ha) on pindalaliselt
moodustatud Paasi maardla ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokkide 3 ja 4 aT alale.
Plokk 3 aT paikneb ploki 4 aT lasumis ülalpool keskmist põhjaveetaset (58,52 abs m).
7
Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 3 lamam, mis paikneb
absoluutkõrgusel 58,52 abs m. Mäeeraldisse hõlmatakse ploki 3 maavara osaliselt.
Mäeeraldisest välja jäetavale plokile 4 ja ploki 3 välja jäetavale osale säilib
juurdepääs ning maavara säilib kaevandamisväärsena (kaevandamine on edaspidi
majanduslikult või tehnoloogiliselt põhjendatud). Mäeeraldise piiritlemisel on
lähtutud ploki 3 kasuliku kihi paksusest selliselt, et mäeeraldisse on hõlmatud üle
1,5 m paksune maavara kiht. Mäeeraldise piiritlemisel on arvestatud mäeeraldise piiri
ja mäeeraldise teenindusmaa piiri vahele piisava vahemaa jätmisega. Taotletava
teenindusmaa piiride valikul lähtuti maaüksuse Loobu metskond 400
(tunnus: 88702:001:0196) piirist ja teenindusmaa minimaalsest vajadusest taotletava
mäeeraldise kontuuri ümber. (Gr lisa 1).
5.2 Kaevandatavad varud
Mäeeraldist ümbritsevat teenindusmaad kasutatakse nii katendi kui ka toodangu
(killustiku) ladustamiseks ning sinna võib osutuda vajalikuks teede või muude
kaevandamiseks vajalike tehnorajatiste rajamine. Kuna kaevandamine ei tohi
põhjustada mulla hävimist ja toodangut ei saa selle segunemise vältimiseks ladustada
katendile, siis teenindusmaalt eemaldatakse katend niikuinii, mistõttu maavarast
hoideterviku jätmine pole otstarbekas. Taotluses on arvestatud, et kogu mäeeraldisse
hõlmatud maavara 617 tuh m3 on kaevandatav.
Maavarast kaitsetervikuid ei ole mäeeraldise piirile ette nähtud, sest kogu mäeeraldise
perimeetril on teenindusmaa piir kaugemal. Mäeeraldisega jääb plokist 3 hõlmamata
847 - 617 = 230 tuh m3 ehituslubjakivi.
6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus
Kaevandamise mäetehnilised tingimused ei ole keerulised. Juurdepääs alale on hea –
Potsu–Vihula maantee jääb taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjatipust
~350 m kaugusele. Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada alal kasvavad
puud, juurida kännud ning koorida katend mahus ~130 tuh m3 (sh muld 85 tuh m3).
Kattekiht on õhuke (maksimaalselt 0,5 m), millest keskmiselt 10 cm moodustab
rähkne moreen. Katend eemaldatakse buldooseri ja/või ekskavaatoriga ning
paigutatakse mäeeraldise serva 3–4 m kõrgustesse vallidesse, mis stabiilsuse
tagamiseks silutakse. Katendit on hiljem võimalik kasutada karjääri korrastamisel.
Kasuliku kihi keskmine paksus on 1,95 m, mis kaevandatakse ühe astanguga.
Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi kobestamine lõhkamise abil ning
kobestatud mäemassi töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Kivimi kobestamiseks
puur-lõhketöödega puuritakse lõhatavale astangule laenguaukude võrk. Laenguaukude
sügavus vastab kaevandatava kihi (astme) paksusele, millele lisandub tehnoloogiast
lähtuv ülepuure. Lõhkamise eel laetakse laenguaugud lõhkeainega. Lõhkamine
toimub lühiviitmeetodil, millega tagatakse lõhatava lõhkeaine väiksem kogus ja
vähenevad lõhketöödest tulenevad ohud (maavõnked, kivimtükkide laialipaiskumine).
8
Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud
mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse algul
katendist eemaldatud alale, hiljem karjääri süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud
toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest
kalluritele toimub kopplaaduri abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid.
Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse
kaevandamisprojektis.
7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad
keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral
looduskeskkonda. Ehituskivi kaevandamisega võib eeldada tolmu, müra ja vibratsiooni
teket. Lisaks sellele muudetakse jäädavalt maapinnareljeefi. Looduskaitselisi objekte
taotletaval alal ei ole.
Kuna kaevandamiseks taotletav maavara paikneb pealpool põhjaveetaset toimub
kaevandamine veetaset alandamata.
Ümbruskonda häirivaks mõjuriks on müra, mis tekib kivimi lõhkamisel ja
karjäärimasinate töötamisel. Puur-ja lõhketöödega kaasneb vibratsioon ja
kivimitükkide laialipaiskumine. Vastavalt Lõhkematerjaliseaduse (RT I, 12.12.2018,
51) §31 punktile 3 peavad lõhketöö parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid
vältima lõhketöö ohualasse jäävate seadmete kahjustamist lööklaine, kildude
laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõju eest. Lõhkamisega kaasnevad
seismilised võnked võivad ohustada eelkõige hooneid ja muid rajatisi. Sõltuvalt
pinnasest, millel asub hoone vundament, hoone konstruktsioonist ja ehitusmaterjalist
on määratud hoonetele lubatavad maksimaalsed võnkekiirused. Teades, milliseid
võnkekiirusi hoone konstruktsioon talub ja arvestades hoone kaugust lõhkamiskohast,
saab määrata maksimaalsed seismiliselt ohutud lõhkelaengute suurused. Enne
lõhkamist peab ohtlik ala olema looduses märgistatud ja välja pandud valve selliselt,
et oleks välditud kõrvaliste inimeste sattumine lõhketööde ohutsooni. Müra ja
seismilise mõju minimaliseerimiseks tuleks kasutada lühiviitlõhkamist
detonatsioonireleega. Arendaja ostab lõhkamistööde teenuse vastavat tegevusluba
omavalt ettevõttelt, kes peab tagama tööde ohutu läbiviimise.
Müra tekitavad ka karjääris töötavad kaevandamismasinad ja killustikusõlm.
Transpordimasinal on müratase normeeritud. Meil kehtivate müra normtasemete järgi
on 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase
vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja
kopplaadur. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel
alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB
iga 50 m kohta. Seega on karjääri tööees (väljaspool süvist) töötavate masinate
müratase 200 m kaugusel 52 dB ja transpordimasinatel 70 dB. Avamaal töötavates
killustikusõlmedes on müratasemeks mõõdetud 250 m kaugusel kuni 70 dB.
9
Karjäärisüvendi kujunemisel hakkavad masinad liikuma süvendis ja puistangute
vahel, mis toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset veel 18–25 dB võrra. Ka
purustussõlm paigutatakse mürataseme vähendamiseks karjääri põhja. Mäetööde
arendaja on kohustatud järgima sotsiaalministri 04.03.2002.a. määrusega nr 42 “Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid” kehtestatud müra normtasemeid. Välismüra normtase III
kategooria segaalal (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja
tootmisettevõtted) on päeval 65 dB ja öösel 55 dB. Kaevetööd toimuvad reeglina
tööpäevadel päevasel ajal. Lähim majapidamine on taotletavast mäeeraldisest ~120 m
kaugusel. Karjääri esmakordsel täisvõimsusel töötamisel tuleks teostada müra mõõtmine
ning normtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid. Kaevandaja saab
müra leviku piiramiseks rajada taotletava ala kaguosale katendivallid.
Tolmu tekitajateks on samad masinad ja seadmed, mis tekitavad ka müra. Puur-
lõhketöödel, kui kivim on kuiv ja topise materjali ei niisutata, võib tolmupilv kuiva ja
tuulise ilmaga kanduda 100–200 m laiuse vööna 600–800 m kaugusele. Tuulevaikse
ilmaga langeb tolm lõhkamiskoha vahetusse ümbrusesse tagasi. Kaevandusmasinate
tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku
niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50–100 m kaugusel.
Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest. Avamaal,
niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Vältimaks
tolmu teket kuival ja tuulisel ajal, on otstarbekas regulaarselt niisutada karjääri
väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja purustussõlmede ümbrust.
Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad
kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid.
Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning
nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate
mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega.
Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid
kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.
Puurimistöid teostatakse standardse puurmasinaga mis on varustatud filtritest
koosneva püüdesüsteemiga, mille püüdeefektiivsus on 99%. Puurimisel tekkiv tolm
püütakse seega enamuses kinni ning õhku eralduvad heitkogused on marginaalsed.
Puurimise eriheide on (US EPA):
PM-sum = 0,59 kg/puurauk;
Aastase toodangu (65 000 t) saamiseks on vaja puurida kokku 1318 puurauku.
Lähtudes eeltoodud tahkete osakeste eriheitmetest ning püüdesüsteemi efektiivsusest,
oleksid aastased heitkogused järgmised:
PM-sum = 1318 x 0,59 x 0,01 = 7,78 kg/a = 0,0078 t/a
10
Lõhketöödel eralduvate tahkete osakeste heitkogused leitakse eeltoodud metoodika
kohaselt järgmise valemiga:
E=0,00022(A)1.5 x Nlaeng, kus
E – emissiooni faktor, tahkete osakeste kogus, kg/lõhkamise kohta;
A – lõhkeala pindala, m2 (kus lõhkamissügavus ≤ 21 m);
Nlaeng – lõhatavate laengute arv.
Ühe lõhkamise ala suuruseks kujuneb umbes aastase lõhkamise ala suuruseks kujuneb
lähtuvalt tootlusest ~16 000 m2, mis ühe laengu kohta on 12 m². Kasutades
eelmainitud metoodikat, on aastased tahkete osakeste heitkogused lõhkamisel
järgmised:
PM-sum = 0,00022 x (12)1.5 x 1318 = 12 kg/a = 0,0012 t/a.
Puurlõhketöödel tekib kokku tahkete osakeste heidet 20 kg.
Lisaks tahkete osakeste heitele tekivad lõhkamisel tekkivad põlemisgaaside -
peamiselt CO, NOx ja SO2 heitmed on võimalik arvutada kasutatava lõhkeainetüübi
ja koguste kaudu. Lõhkeainena kasutatakse karjääris ammooniumnitraadi tüüpi
lõhkeaine EXAN ja initsieerivat lõhkainet Senatel Powerfrag. Võttes lõhkeaine
erikuluks 0,5 kg/m3 kohta, on aastase toodangu kobestamiseks vajalik umbes 15 t
lõhkeainet, millest 50% moodustab EXAN ja 50% Senatel. Nimetatud lõhkeainete
plahvatamisel eralduvad eriheitmeid ühe tonni lõhkeaine kohta on järgmised1:
Saasteaine EXAN, kg/t Senatel Powerfrag, kg/t
CO 15,005 7,390
NH3 - 14,369
H2S - 0,304
SO2 - 1,110
NO - 0,019
1 Orica Eesti OÜ poolt toodetavate lõhkeainete lõhkamisel eralduvate gaaside kogused. Orica Eesti
OÜ. 2010
11
Lõhketöödel eralduvate põlemisgaaside aastased heitkogused on leitavad saasteaine
eriheite ja koguse korrutisena, ning arvutatud väärtused on toodud allolevas tabelis.
Saasteaine EXAN, t/a Senatel Powerfrag, t/a Kokku, t/a Künniskogus,t/a
CO 0,113 0,055 0,168 10
NH3 0,000 0,108 0,108 1
H2S 0,000 0,002 0,002 1
SO2 0,000 0,008 0,008 1
NOx* 0,000 0,0002 0,0002 0,3
* NO heitkogused on seadusega sätestatud künniskogustega võrdlemiseks ümber
arvutatud NO2 (NOx) heitmeteks molekulmassi teisenduse kaudu M(NO2)/M(NO) =
46/30 = 1,53(3) g/mol.
Kaevandamise käigus tekkida võivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks saab
kasutada USA Keskkonnakaitseagentuuri (US EPA) juhendmaterjalis2 kirjeldatud
metoodikat, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine,
kaevandamine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:
= (0,0016) (
2,2)
1,3
( 2 )
1,4
E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t);
k – osakeste suuruse kordaja;
U – keskmine tuulekiirus (m/s);
M – materjali niiskusesisaldus (%).
Osakeste suuruse kordaja võrrandis k varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust
järgmiselt:
2 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and
Area Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles
https://www.epa.gov/sites/default/files/202010/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_pil
es.pdf
12
Osakeste suurus
< 30 µm
< 0,03 mm
< 15 µm
< 0,015 mm
< 10 µm
< 0,01 mm
< 5 µm
< 0,005 mm
< 2,5 µm
< 0,025 mm
k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053
PM-sum korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on 1991-2020
keskmine tuulekiirus (U) Eestis 3,5 m/s. Lubjakivi niiskusesisalduse protsendiks on
arvestatud 2%. Valemi kohaselt on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv
osakeste eriheide järgmine:
= 0,74(0,0016) (
3,5 2,2)
1,3
( 2 2)
1,4 = 0,0022 /
Karjääris ~65 000 tonni kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus
kaevise ümberpaigutamisel järgmine:
0,0022 ∗ 65000
1000 = 0,141 /
Kui karjääris kasutatakse teisaldatavat purustamis- ja sõelumissõlme, siis EPA
juhendmaterjali kohaselt on kontrollitud materjali sõelumisel eriheide 0,0011 kg/t ja
purustamisel eriheide 0,0006 kg/t. Arvestades, et kaevis läbib maksimaalselt 1
sõelumistsükli, 1 purustamistsükli ja 5 laadimistsüklit, siis on kaevandamise käigus
koos sõelumisega tekkiv osakeste eriheide järgmine:
0,0006 + 0,0011 + (3 ) = 0,0017 + (5 0,0022) = 0,0125 /
Karjääri tootmismahu ~65 000 tonni kaevandamisel koos materjali töötlemisega on
tahkete osakeste summaarne heitkogus järgmine:
0,0125 ∗ 65000
1000 = 0,814 /
Kokku on lõhkamisel, kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus
tekkivate tahkete osakeste heitkoguste summa 0,834 t /a.
Töötlusel tekib saasteainete heidet ka diislikütuse töötlusseadmes põletamisel. Aastast
kütusekulu 21 500 l ja kütuse tihedust 845 kg/m³ arvestades on kütuse kulu
B 18,2 t/aastas. Kütuse alumist kütteväärtus Qr i = 43 MJ/kg arvestades on aastane
kütusekulu B1 soojusühikutes 18,2 × 43 = 785 (GJ). Kütuse kulu B1 ja eriheiteid qi
arvestades on määruses nr 59 esitatud valemit kasutades leitud saasteainete heited Mi
ja tulemused kantud järgmisesse tabelisse. Tabelisse ei ole kantud määruse nr 59
13
alusel arvutatud heiteid, mille kogused olid alla 1 kg (AÕKS § 91 lõige 2 punkt 3) ja
heiteid millel puudub Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67 alusel
kehtestatud künniskogus.
Saasteaine Kogus põletamisel, t/a Künniskogus, t/a
CO 0,033 10
SO2 0,036 1
NOx 0,087 0,3
PM-sum 0,031 1
NMVOC 0,004 0,5
Järgmisesse tabelisse on kantud kogu karjääri tootmisprotsessi käigus tekkivad
heitmed summeeritult. Tabelisse ei ole kantud heiteid, mille kogused olid alla 1 kg
(AÕKS § 91 lõige 2 punkt 3) ja heiteid millel puudub Keskkonnaministri
14.12.2016. a määrus nr 67 alusel kehtestatud künniskogus.
Saasteaine Kogus kokku, t/a Künniskogus, t/a
CO 0,2 10
SO2 0,045 1
NOx 0,087 0,3
H2S 0,002 1
NH3 0,108 1
PM-sum 0,865 1
NMVOC 0,004 0,5
Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete
heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba
(Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67).
Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja
keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine.
Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas
saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete
vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid
korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Rikutud
maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega.
8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta
Jäätmeseaduse (RT I, 12.12.2018, 40) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes
vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on
kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist,
14
loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele
võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest
asjaoludest. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt jäätmed, mis
on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja
ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.
Taotletavas Paasi lubjakivikarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend,
mis koosneb kasvukihist ja moreenist, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal
vallidesse ja seda kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel. Katendit, mida ei vajata
korrastamiseks, võib võõrandada maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus
ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu
jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei
teki, sest kogu toodang realiseeritakse.
Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele
lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus
selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada.
9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine
Kaevandatud ala saab korrastada maatulundusmaaks (metsa-, rohumaa vms)
(Gr lisa 3). Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused
määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega.
Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse
täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse
tehnoloogiliselt esimesel võimalusel.
Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva
loodusega sobilikult. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt
kaevandamisega tekkinud toodangu ja pinnase puistangud. Karjääri külgede ohutuks
muutmiseks tuleb need puhastada lahtistest kivimitükkidest ja kujundada laugeks
näiteks katendis leiduva moreeniga. Osaliselt võib jätta küljed laugeks kujundamata,
kuid siis tuleb tõkestada nendele ülevalt poolt juurdepääs. Kõikide karjääri külgede
ohutuks (nõlvus 1:2) kujundamiseks ja karjääri põhja kujundamiseks vajaminev
materjalikogus on ~225 tuh m3. Seega on kogu mäeeraldisel esinev katend kasutatav
korrastamiseks ja on vaja täiendavalt täitematerjali. Täitematerjaliks sobib kasutada
näiteks täiteliiva või kaevandamisel või töötlemisel tekkivaid madalama väärtusega
materjale (nt sõelmeid). Katendis esinevat mulda on otstarbekas kasutada mäeeraldise
põhja ja nõlvade pealmiste osade korrastamiseks. Lõplik korrastamiseks vajaminev
materjali kogus määratakse korrastamisprojektiga.
9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus
Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille
moodustavad pinnasetööd karjääri külgede ohutuks kujundamisel. Kuna konkreetse
korrastamistööde mahu saab määrata alles korrastamistingimustele vastava
korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas taotluses tuginetud mäeeraldise
15
teenindusmaa korrastamise ühikumaksumusele. Selle aluseks on analoogsete
geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega lubjakivikarjääride korrastamisprojektid.
Vastavates töödes on karjääride korrastamisel tööde maksumuseks kujunenud
~2500 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2500 eurot, kujuneb
Paasi lubjakivikarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks
38,65 ha x 2500 € ≈ 97 000 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskirja koostaja: Priit Koppel
OÜ J. Viru Markšeideribüroo
10.01.2024
88702:001:0196
Loobu metskond 400
88702:001:0196
Loobu metskond 400
88702:001:0196
Loobu metskond 400
88702:001:0196
Loobu metskond 400
88702:001:0274
Roopa
1 9 1 0 1 :0
0 1 :0
3 4 8
L a h e
m e ts a
8 8 7 0 2 :0
0 1 :0
2 7 3
R o d a
8 8 7 0 2 :0
0 1 :0
4 4 1
V ä ra
v a
8 8 7 0 2 :0
0 1 :1
0 1 3
S ik
k a n i
8 8 7 0 2 :0
0 1 :0
1 5 1
A rm i
8 8 7 0 2 :0
0 1 :0
1 5 1
A rm i
8 8 7 0 2 :0
0 1 :0
4 4 2
V ä ra
v a
m e ts a
88702:001:0151
Armi
1 9 1 0 1 :0
0 1 :0
4 0 8
P ä rn
a m
ä e te
e
1 9 1 0 1 :0
0 1 :0
4 0 8
P ä rn
a m
ä e te
e
Plokk 3 aT
Plokk 4 aT
Plokk 3 aT
Plokk 4 aT
Plokk 3 aT
Plokk 4 aT
Plokk 3 aT
Plokk 4 aT
6,9
7,0
7,0 7,0
7,0
7,0 7,0
7,0
7,07,0
7,0 7,0
7,0
7,0 7,0
7,0
7,0
7,0
0,4
3,5
5,9
6,2
0,3 0,4
4,0
6,4
6,7
0,3
0,5
3,5
5,6
5,9
0,3
3,3
5,9 6,2
0,2 0,4
3,3
5,9 6,2
0,1
2,7
5,0
5,4
0,2 0,4
3,7
5,9 6,2
0,2 0,4
3,4
6,0
6,4
0,2 0,4
3,4
5,6
6,0
5,6
6,0
3,1
0,4 0,3
0,4 0,5
2,0
4,0
4,3
6,3
6,7
0,3 0,5
5,1 5,4
2,8
5,6
6,0
3,1
0,4 0,3
0,4 0,3
6,2
5,8
3,4
0,3 0,5
5,0 5,6
3,0
7,0
0,2 0,4
3,3
5,9 6,2
0,2 0,4
3,7
5,9 6,2
0,1 0,3
3,3
5,4
5,7
54.68
60.28
PA-2
55.50
61.40
PA-5
56.03
61.03
PA-6
61.43
PA-5A
0,3
53.97
59.87
PA-7
54.23
60.63
PA-8
55.04
60.94
PA-9 54.96 60.96
PA-10
54.91
60.51
PA-11
55.01
60.61
PA-12
56.98
60.98
PA-13 55.96 61.06
PA-14
53.94
59.74
PA-17
55.18
60.48
PA-15
55.01
60.61
PA-12
55.04
60.94
PA-9 55.50
61.40
PA-5
55.29
60.69
PA-3
7,0
55.50
61.40
PA-5
3,3
07.2012
vt 2,1 m
07.2012
vt 2,1 m
07.2012
vt 2,3 m
07.2012
vt 2,0 m 07.2012
vt 2,3 m
07.2012
vt 2,0 m 07.2012
vt 2,3 m 07.2012
vt 2,1 m
07.2012
vt 2,2 m
07.2012
vt 2,1 m 07.2012
vt 2,2 m 07.2012
vt 2,2 m
07.2012
vt 2,4 m
07.2012
vt 2,1 m
08.2012
vt 1,6 m 07.2012
vt 2,0 m
07.2012
vt 2,3 m
07.2012
vt 2,1 m
07.2012
vt 2,2 m
Geoloogiline läbilıige I-I’ Geoloogiline läbilıige II-II’
Geoloogiline läbilıige III-III’
Geoloogiline läbilıige IV-IV’
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
abs m
E
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
abs m
W
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
abs m
E
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
abs m
W
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
abs m
S
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
abs m
W
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
abs m
E
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
abs m
N
Taotletava mäeeraldise piir
Taotletava teenindusmaa piir
Mııtkava:
Formaat A_
Tellija:
Kinnitas
Koostas
1
Maavara kaevandamise loa taotlus
L˜BILÕIKED I-I’ - IV-IV’
GEOLOOGILISED
Harku vald, 76902 Harju maakond
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla
KIVIKANDUR OÜ
Tınis Kattel
Gr lisa 2
M vert 1:100 M hor 1:2000
Lääne-Viru maakond Haljala vald
PAASI LUBJAKIVIKARJ˜˜R
10.01.2024
Koostatud:
Töö nr 24024
Priit Koppel
Plokk 3 aT
LEPPEM˜RGID:
kihi piiri sügavus, m
0 20 100m
Veetaseme mııtmise aeg
Uuringuaegne veetaseme sügavus maapinnast, m
Katastriüksuse piir ja nimetus (skemaatiline) kattekihi piiri sügavus, m
puuraugu sügavus, m
Geoloogiline puurauk:
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number
Sarnane tase säilib eeldatavasti ka pärast kaevandamist
abs mKeskmine pıhjaveetase kırgusel 58,52
suudme kırgus, abs m Puuraugu number
Kasuliku kihi lamami kırgus, abs m
G
Tuuling, T. 2013. Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2013).
eoloogilised läbilıiked, OÜ Eesti Geoloogiakeskus.
Kasutatud:
3. Kaitsetervikuid ei ole kaevandamisel ette nähtud jätta.
2. Ploki 3 aT lamam paikneb ühtlaselt kırgusel 58,52 abs m (vastavalt keskmisele pıhjaveetasemele).
1. Kırgused konverteeritud EH2000 süsteemi (BK77 süsteem +0,22 m).
M˜RKUSED:
Kasvukiht
Moreen
) 1
lb 2
Loobu kihistu lubjakivi (O
) 2
lb 2
Loobu kihistu dolomiidistunud lubjakivi (O
Dolokivi
sl) 2
Sillaoru kihistu lubjakivi raudooididega (O
Dolomiidistunud lubjakivi raudooididega
tl) 2
Toila kihistu glaukoniitlubjakivi (O
Dolomiidistunud glaukoniitlubjakivi
lt) 2
Leetse kihistu glaukoniitlubiliivakivi (O
lt) 2
Leetse kihistu glaukoniitliivakivi (O
1 lb
2 O
2 lb
2 O
sl 2
O
tl 2
O
1 lb
2 O
2 lb
2 O
sl 2
O
tl 2
O
1 lb
2 O
2 lb
2 O
sl 2
O
tl 2
O
lt 2
O
lt 2
O
1 lb
2 O
2 lb
2 O
sl 2
O
tl 2
O
X=6600800
Y =6
2 0 8 0 0
X=6600600
Y =6
2 14
0 0
X=6600000
Y =6
2 0 6 0 0
X=6599600
Y =6
2 10
0 0
88702:001:0196
Loobu metskond 400
88702:001:1140
Pärnamäe
88702:002:0227
Reservi
19101:001:0347
Lahepıhja
19101:001:0348
Lahemetsa
88702:001:0442
Väravametsa
88702:001:0151
Armi
88702:001:0273
Roda
88702:001:0274
Roopa
88702:001:0441
Värava
88702:001:1013
Sikkani
88702:001:0047
Aarne
88702:001:0100
Leuska
88702:001:1220
Vero
Met. toru
62.13
62.37
segamets
segamets
okaspuumets
segamets
segamets
segamets
okaspuumets
Õu
K
PK
6 2
6 0
60
60
6 0
60
60
6 0
60
6 0
6 0
60
60
6 0
6 0
60
6 0
60
60
6 0
6 0
60
60
61
6 1
61
61
6 1
6 1
6 1
61
61
6 1
19101:001:0408
Pärnamäe tee
6 0
6 0
60
6 0
60
6 0
6 0
6 0
6 0
6 0
60
6 0
6 0
61
6 1
6 1
6 1
60
61
Vare
Vare
KK
KK
PE
PK
Kelder
1
11
2
3
5
7
8
10
4
6
9
Mııtkava:
Tellija:
Kinnitas
Priit Koppel
Formaat A1
Taotletava mäeeraldise piir, piiripunkt ja selle number
Taotletava teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number
Maavara kaevandamise loa taotlus
PAASI LUBJAKIVIKARJ˜˜R
Lääne-Viru maakond Haljala vald Gr lisa 3
Töö nr 24024
07.2012 ja 02.2013
Mııdistatud:
10.01.2024
Koostatud:Koostas
Tınis Kattel Harku vald, 76902 Harju maakond
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla
KIVIKANDUR OÜ
Elektriliini kaitsevöönd
Korrastatava ala piir, piiripunkt ja selle number
KORRASTATUD ALA PLAAN
Maatulundusmaaks korrastatud ala, 38,65 ha
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
N
S
W E
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
Maapinna reljeefi samakırgusjoon, abs m
LEPPEM˜RGID:
59
0 20 100m
:1
Kaardilehed nr 7411 ja 6433 (Vısu ja Kadrina)
ASENDISKEEM M 1:50 000
lubjakivikarjäär
Taotletav Paasi
kontuur (must joon)
Paasi maardla
88702:001:1140
Pärnamäe
Koordinaadid
X Y
Pindala 38.65 ha
6600742.56
6600729.64
6600370.62
6600300.28
6599898.94
6599785.50
6600005.20
6600005.47
6600521.91
6600542.09
6600842.73
621021.05
620988.28
620805.55
620943.75
620742.74
620967.11
621075.04
621210.64
621424.34
621385.88
621274.87
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
nr
punkti
Piiri-
KORRASTATAVA ALA PIIRIANDMED
Varu arvutuse plaan. OÜ Eesti Geoloogiakeskus.
Tuuling, T. 2013. Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2013).
4. Kasutatud:
3. Digitaalsed katastriüksuste piirid laetud alla Maa-ameti geoportaalist 10.01.2024. a.
2. Mııdistamise lähtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now püsijaamade vırk.
1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis (konverteeritud BK77 + 0,22 m).
M˜RKUSED:
+0.7 m keskmisest veetasemest, 59.22 m Maapinna kırgus vähemalt
1
5.1
0.3
Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee
LÄÄNE-VIRU MAAKOND
HALJALA VALD
PAASI KÜLA
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE
SELETUSKIRI
PAASI LUBJAKIVIKARJÄÄR
Tellija: Kivikandur OÜ
Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo
Töö nr: 24024
Tallinn 2024
SISUKORD
1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad ..................................................................................................................... 3
2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 3
3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 4
4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 6
5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate
varude määramisega ....................................................................................................... 6
5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 6
5.2 Kaevandatavad varud ..................................................................................... 7
6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................... 7
7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud
ja keskkonnaseire vajadus .............................................................................................. 8
8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 13
9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 14
9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 14
TEKSTILISAD:
1. Keskkonnaministri 02.05.2013. a käskkiri nr 421;
2. Keskkonnaameti 19.12.2019. a kiri nr 12-2/19/485-6.
GRAAFILISED LISAD:
1. Mäeeraldise plaan M 1:2000;
2. Geoloogilised läbilõiked I-I’– IV-IV’ Mhor 1:2000, Mvert 1:100;
3. Korrastatud maa plaan M 1:2000.
ELEKTROONILISED LISAD:
1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning maapinna reljeefi ja
mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina;
2. Aruanne „Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal
(varu seisuga 01.04.2013. a)“ .
3
1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
OÜ Kivikandur esitas 05.06.2013. a Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa
taotluse Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Paasi maardlas (registrikaart nr 683)
Paasi lubjakivikarjääris ehituslubjakivi kaevandamiseks. Maavara sooviti kasutada
tsiviil- ja teedeehituses. Kuna taotletav ala asub riigimaal, analüüsis Keskkonnaamet
loa taotlust varustuskindluse ja riigi huvide tagamise kriteeriumitest lähtuvalt ning
selgus, et taotletava karjääri potentsiaalses teeninduspiirkonnas (50 km raadiuses) on
varustuskindlus tagatud. Seisuga 28.10.2016 (kiri nr 17-1/16-00206/044) oli ka
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) arvamusel, et maardla avamist
tuleks edasi lükata.
23.10.2019 palus OÜ Kivikandur Keskkonnaametil maavara kaevandamise loa
taotluse menetlust jätkata ning kaaluda veelkord maavara kaevandamise loa
väljastamise võimalikkust. Keskkonnaamet viis seisuga 18.11.2019 läbi uue
varustuskindluse analüüsi ning MKM esitas 17.12.2019 kirjaga nr 17-1/18-0148/9421
uue seisukoha riigi huvidest lähtuvalt. Oma arvamuse andis ka Transpordiamet
(endine Maanteeamet). Analüüside tulemusel selgus, et lubjakivi kaevandamine Paasi
karjääris on kooskõlas riigi huvidega. Nii varustuskindluse analüüsi käik kui ka MKM
ja Transpordiameti (endine Maanteeamet) seisukohad taotletava Paasi
lubjakivikarjääri avamise kohta on näha Keskkonnaameti 19.12.2019. a kirjas nr 12-
2/19/485-6, mis on lisatud käesolevale taotlusele (Lisa 2).
Eelnenust tulenevalt palus Keskkonnaamet oma 19.12.2019. a kirjas nr 12-2/19/485-6
menetluse jätkamiseks viia kaevandamisloa taotluse dokumentatsioon vastavusse
kehtivate õigusaktidega. Taotlus ajakohastati 2020. aastal.
Käesolevalt soovib taotleja muuta taotlust, et mäeeraldisse hõlmata ainult veepealse
maavara ploki (plokk 3) ehituslubjakivi.
2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Paasi lubjakivikivikarjäär pindalaga 38,65 ha (sh mäeeraldise pindala
31,55 ha) paikneb Lääne-Virumaal Haljala vallas Paasi külas, riigile kuuluval
maaüksusel Loobu metskond 400 (tunnus: 88702:001:0196), mille valitseja on
Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Maakasutuselt on ~56% alast metsamaa, 30% looduslik rohumaa ja 13% haritav maa
ja 1% muu maa. Lähimad suuremad asulad on Võsu ja Haljala alevikud, mis jäävad
taotletavast alast 11 km kaugusele vastavalt loodesse ja kagusse.
Lõunas külneb katastriüksus millel taotletav ala paikneb Lahemetsa maaüksusega
(tunnus: 19101:001:0348), läänes Väravmetsa (tunnus: 88702:001:0442) ja Sikkani
(88702:001:1013) maaüksustega. Põhja pool on külgnemine Roda (tunnus:
88702:001:0273) ja Roopa (tunnus: 88702:002:0274) ning kirdes Värava (tunnus:
88702:001:0441) katastriüksustega. Ida poole jäävad Armi (tunnus: 88702:001:0151),
Pärnamäe (tunnus: 88702:001:1140) ja Reservi (tunnus: 88702:002:0227)
4
maaüksused ning Pärnamäe tee katastriüksus (tunnus: 88702:001:1140), millel kulgeb
juurdepääsutee Potsu–Vihula maanteelt (nr 17184) Pärnamäe kinnistule. Riigimaantee
jääb taotletava mäeeraldise põhjatipust ca 350 m kaugusele.
Taotletava Paasi lubjakivikarjääri teenindusmaast 20–80 m kaugusel idas kulgeb
Elektrilevi OÜ hallatav elektriõhuliin (alla 1 kV) A-4x25 (tunnus: 8837545), mida
ümbritseb kahel pool 2 m ulatuses kaitsevöönd. Taotletaval alal ei ole kattumist
nimetatud rajatise ega ka muude kitsendusi põhjustavate objektidega. Samuti ei ole
alal loodus- ega muinsuskaitselisi piiranguid.
Taotletava ala lõunanurgast ~850 m kaugusel kagus voolab Mustoja (tunnus:
VEE1076000AK) ning ~450 m kaugusel on maaparandussüsteemi eesvool
NÕMME/PÜ-156SAGADI (tunnus: 11076000200200011M), mis juhib liigvett
ümbruskonnast Mustojja. Lähim majapidamine paikneb taotletava Paasi
lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaaga idas külgneval Pärnamäe kinnistul.
Mäeeraldis ja selle teenindusmaa paiknevad elamust üle 100 m kaugusel.
3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus
Käsitletavat piirkonda on ehituslubjakivi prognoosalana mainitud juba 1960. aasta
geoloogilise kaardistamise aruandes (Stumbur jt, 1960), kus perspektiivseks hinnati
~22,5 milj m3 lubjakivi pindalal 3,8 km2.
1991. aastal tegi RE Eesti Geoloogiakeskus Viru kolhoosi tellimisel uuringu
taotletavast mäeeraldisest ca 750 m ida pool, et täpsustada Väo, Aseri ja Loobu
kihistu ehituslubjakivide kvaliteeti, kaevetingimusi ja varu mahtu (Nõmmsalu, 1991).
Uuringualale rajati 10 puurauku. Töö tulemusel selgus, et uuritud kivim vastab
madalamargilise ehituslubjakivi (müürikivi, viimistluskivi, killustik) nõuetele. EMK
03.10.2000. a istungi protokollilise otsusega nr 00-35 kanti Paasi lubjakivimaardla
Riiklikku maavaravarude registrisse. Maardla pindala oli 9,00 ha ja ehituslubjakivi
aktiivse reservvaru maht oli 406 tuh m3 (registrikaart nr 683).
2012–2013. aastail teostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus geoloogilise uuringu Paasi II
uuringuruumis ehk taotletaval alal, 58,24 hektaril (Tuuling, 2013), et selgitada
Ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe Loobu kihistu (O2lb) lubjakivi kvaliteeti. Puuriti
20 puurauku, millest võeti proovid materjali füüsikalis-mehaanilisteks ja keemiliseks
katsetusteks. Varu arvutati 51,36 ha piires kahes teineteise peal paiknevas plokis:
veepealne plokk 3 ja veealune plokk 4. Töö tulemusel kinnitati Paasi maardlas
Keskkonnaministri 02.05.2013.a. käskkirjaga nr 421 kõrgemargilise ehituslubjakivi
aktiivne tarbevaru 51,36 ha pindalal 2593 tuh m3 (Lisa 1).
Maastikuliselt paikneb taotletav Paasi lubjakivikarjäär Viru lavamaa lääneserval
paetasandikul, kus reljeef on väikese langusega lääne suunas ja pinnakatte (moreen ja
kasvukiht) paksus on kuni 0,5 m. Absoluutkõrgused jäävad valdavalt vahemikku
59,5–61,5 m. Suuremas plaanis tuleb taotletav ala ümbritsevast esile väikese
kõrgendikuna, kus reljeef langeb äärealade suunas ca 2–3 m võrra.
5
Taotletav mäeeraldis asub Ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe avamusel. Kasuliku
kihi moodustab Loobu kihistu (O2lb), mille paksus on valdavalt 5–6 m (keskmine
5,1 m), kuid mäeeraldise lääne-kagunurgas, Pa-13 ümbruses, väheneb 3,5 m-ni.
Kasuliku kihi lamam paikneb kõrgustel 53,94–56,98 abs m. Loobu kihistu ülemise
kompleksi moodustab hall pisikristalliline, õhukese- kuni keskmisekihiline, paari cm
paksusi jämedetriitseid vahekihte sisaldav ja rohkete fosfaatsete katkestuspindadega
lubjakiviga. Alumine 0,3–0,6 m on peenekristalliline, keskmise- kuni paksukihiline,
tumedam, savikam ja kuni 1–2 cm paksuste merglikihikestega. Alumises kompleksis
katkestuspinnad puuduvad ning kivim on allunud dolomiidistumisele.
Loobu kihistu lamamiks on Sillaoru kihistu (O2sl) pruunikashall savikas, õhukese-
kuni keskmisekihiline, rohkelt raudooide sisaldav lubjakivi paksusega 0,2–0,4 m
(keskmine 0,3 m). Kihistu alumist piiri markeerib limoniitne katkestuspind. Sillaoru
kihistu lamamiks on Toila kihistu (O2tl) rohekashall peeneteraline, keskmise- kuni
paksukihiline glaukoniitlubjakivi. Kompleksi alumist piiri markeerib tasane, kuid
sügavate soppidega katkestuspind, nn püstakkiht, mis on ka Volhovi lademe
alumiseks piiriks. Puuraugus 13 on 0,7 m paksuselt avatud ka Leetse kihistu (O1lt),
lubiliivakivi ja glaukoniitliivakivi.
Taotletava mäeeraldise ja sellest 750 m kaugusele jäävate Paasi maardla reservvaru
plokkide vahel kulgeb Viitna rike, mille tõttu on Loobu kihistu lasumipinna erinevus
kahe ala vahel ca 9 m. Reservvaru alal on noorimateks kivimiteks Lasnamäe lademe
Väo kihistu lubjakivid.
Kvaternaarisetete paksus ulatub taotletaval alal vaid 0,5 meetrini ja iseseisvat veekihti
ei moodusta. Kunda lademe lubjakivides leviv põhjavesi kuulub Ordoviitsiumi
veekompleksi, mille paksus ulatub piirkonnas 5–6 meetrini. Väikese veeandvuse ja
survetu iseloomu tõttu ei oma veekiht piirkonna veetarbimises suurt tähtsust, kuid on
kasutusel eratarbijate salvkaevudes ja üksikutes puurkaevudes. Taotletava alal uuringu
ajal jäi põhjaveetase maapinnast 1,5–2,4 m sügavusele, tasemele 57,7–58,9 abs m,
üldise suunaga põhja-kirdesse. Veetase järgib reljeefi ning on otseses sõltuvuses
sademetest. Põhiline toitumine toimub kevad-sügisesel perioodil, st lumesulamise ajal
(märts–aprill) ja sügisperioodil (oktoober–november). Põhjaveetaseme aastane
muutuste amplituud võib ulatuda 2–3 meetrini. Veekompleksi veepidemeks on
Varangu kihistu savi, Türisalu kihistu graptoliitargilliit ning Toila kihistu
glaukoniitlubjakivi ja -liivakivi. Veepideme paksus on 5–7 m (maksimaalselt 11 m).
Keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO3-Ca-Mg-tüüpi, kuivjäägiga 342–446 mg/l ja
üldkaredusega 6–8,5 mg-ekv/l. Katsepumpamiste põhjal hinnati põhjavee
juurdevooluks karjääri mäetööde algperioodil keskmiselt 789 m3/ööp,
lumesulamisperioodil aga maksimaalselt 1840 m3/ööp, lõpp-perioodil on vastavad
näitajad 787 ja 1838 m3/ööp. Põhjavee väljapumpamisega kaasneb veetaseme
alanemine ja kujuneb alanduslehter, mille ligilähedane arvutuslik raadius on 540 m.
Salvkaevud võivad nimetatud kaugusel ja kaugemalgi ajutiselt kuivaks jääda ka
veetaseme looduslike muutuste amplituudi tõttu.
6
4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus
Taotletaval mäeeraldisel on kasulikuks kihiks Kunda lademe Loobu kihistu lubjakivi,
mis vastab kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele. Ülemise poole survetugevus on
keskmiselt 105 Mpa ning alumises pooles on see näitaja 99 MPa. Purunemiskindlus
LA katsel oli suhteliselt ühtlane – LA tegur 28–30 (kategooria LA30). Kihi ülemises
pooles jäi LA tegur kõigi proovide puhul alla 30 (27–29), keskmiselt 28, alumises
osas oli see 28–31, keskmiselt 30. Ka külmakindluselt on ülemine pool kasulikust
kihist kvaliteetsem: massikadu 10 külmutus-sulatustsükli järel on 1,7–2,1%,
keskmiselt 1,9% (kategooria F2), alumisel kompleksil 2,5–2,9%, keskmiselt 2,7%
(kategooria F4). Tervikuna vastab kasuliku kihi kivimist valmistatud killustik
külmakindluse kategooriale F4, mille massikadu on keskmiselt 2,3%.
Keemiliselt koostiselt moodustab taotletava mäeeraldise kasuliku kihi lubjakivi, mis
on osaliselt dolomiidistunud. CaO sisaldus Loobu kihistu kivimis on 28,54–49,75%
(keskmine 40,34%), MgO sisaldus 1,04–14,74% (keskmine 7,36%) ja lahustumatut
jääki on 6,08–15,62% (keskmiselt 8,97%). Reeglina on dolomiidistumisele allunud
kasuliku kihi alumine pool (O2lb2), kus levib kohati ka dolokivi, milles MgO sisaldus
on >14%. Alumist poolt iseloomustab ka kõrgem lahustumatu jäägi sisaldus.
Proovides määratud killustiku väljatulek (fraktsioonid üle 5 mm) on vahemikus 72,6–
88,0. Keskmine saagis proovidest on 79,6%. Arvestades, et killustik on valmistatud
puursüdamikest võetud proovidest ja et puurimisel on osa savikamaid vahekihte
kaduma läinud (südamiku väljatulek kasuliku kihi osas 95%), võib oodata mõnevõrra
väiksemat killustiku väljatulekut. Seega, arvestades puursüdamiku väljatulekut, on
oodatav killustiku saagis mäemassist ca 76%.
Seega vastab taotletava Paasi lubjakivikarjääri kivim kõrgemargilise ehituslubjakivi
nõuetele ja sobib nii üld- kui teedeehituses kasutatava killustiku valmistamiseks. Alal
on moodustatud kaks ehituslubjakivi plokki. Plokid 3 ja 4 aT paiknevad kohakuti ja
nende pindala on 51,36 ha. Plokkidevaheline piir on vastavalt keskmisele
põhjaveetasemele kõrgusel 58,52 abs m. Plokis 3 aT on kasuliku kihi paksus 0,8–
2,5 m (keskmine 1,65 m) ja plokis 4 aT on see 1,5–4,6 m (keskmine 3,40 m).
Käesoleva taotlusega hõlmatakse ainult plokki 3 aT osaliselt (31,55 ha). Mäeeraldisse
hõlmatud maavara kogus on arvutatud mudelarvutusega. Arvutuseks kasutati
uuringupunktides määratud lasumi kõrguste mudelit ja tasapinda kõrgusel
58,52 abs m (ploki 3 lamam). Taotletavale Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldise
piiresse (31,55 ha) jääb 617 tuh m3 ploki 3 ehituslubjakivi (ülalpool põhjaveetaset).
5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele
kuuluvate varude määramisega
5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus
Taotletava Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldis (pindala 31,55 ha) on pindalaliselt
moodustatud Paasi maardla ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokkide 3 ja 4 aT alale.
Plokk 3 aT paikneb ploki 4 aT lasumis ülalpool keskmist põhjaveetaset (58,52 abs m).
7
Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 3 lamam, mis paikneb
absoluutkõrgusel 58,52 abs m. Mäeeraldisse hõlmatakse ploki 3 maavara osaliselt.
Mäeeraldisest välja jäetavale plokile 4 ja ploki 3 välja jäetavale osale säilib
juurdepääs ning maavara säilib kaevandamisväärsena (kaevandamine on edaspidi
majanduslikult või tehnoloogiliselt põhjendatud). Mäeeraldise piiritlemisel on
lähtutud ploki 3 kasuliku kihi paksusest selliselt, et mäeeraldisse on hõlmatud üle
1,5 m paksune maavara kiht. Mäeeraldise piiritlemisel on arvestatud mäeeraldise piiri
ja mäeeraldise teenindusmaa piiri vahele piisava vahemaa jätmisega. Taotletava
teenindusmaa piiride valikul lähtuti maaüksuse Loobu metskond 400
(tunnus: 88702:001:0196) piirist ja teenindusmaa minimaalsest vajadusest taotletava
mäeeraldise kontuuri ümber. (Gr lisa 1).
5.2 Kaevandatavad varud
Mäeeraldist ümbritsevat teenindusmaad kasutatakse nii katendi kui ka toodangu
(killustiku) ladustamiseks ning sinna võib osutuda vajalikuks teede või muude
kaevandamiseks vajalike tehnorajatiste rajamine. Kuna kaevandamine ei tohi
põhjustada mulla hävimist ja toodangut ei saa selle segunemise vältimiseks ladustada
katendile, siis teenindusmaalt eemaldatakse katend niikuinii, mistõttu maavarast
hoideterviku jätmine pole otstarbekas. Taotluses on arvestatud, et kogu mäeeraldisse
hõlmatud maavara 617 tuh m3 on kaevandatav.
Maavarast kaitsetervikuid ei ole mäeeraldise piirile ette nähtud, sest kogu mäeeraldise
perimeetril on teenindusmaa piir kaugemal. Mäeeraldisega jääb plokist 3 hõlmamata
847 - 617 = 230 tuh m3 ehituslubjakivi.
6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus
Kaevandamise mäetehnilised tingimused ei ole keerulised. Juurdepääs alale on hea –
Potsu–Vihula maantee jääb taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjatipust
~350 m kaugusele. Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada alal kasvavad
puud, juurida kännud ning koorida katend mahus ~130 tuh m3 (sh muld 85 tuh m3).
Kattekiht on õhuke (maksimaalselt 0,5 m), millest keskmiselt 10 cm moodustab
rähkne moreen. Katend eemaldatakse buldooseri ja/või ekskavaatoriga ning
paigutatakse mäeeraldise serva 3–4 m kõrgustesse vallidesse, mis stabiilsuse
tagamiseks silutakse. Katendit on hiljem võimalik kasutada karjääri korrastamisel.
Kasuliku kihi keskmine paksus on 1,95 m, mis kaevandatakse ühe astanguga.
Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi kobestamine lõhkamise abil ning
kobestatud mäemassi töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Kivimi kobestamiseks
puur-lõhketöödega puuritakse lõhatavale astangule laenguaukude võrk. Laenguaukude
sügavus vastab kaevandatava kihi (astme) paksusele, millele lisandub tehnoloogiast
lähtuv ülepuure. Lõhkamise eel laetakse laenguaugud lõhkeainega. Lõhkamine
toimub lühiviitmeetodil, millega tagatakse lõhatava lõhkeaine väiksem kogus ja
vähenevad lõhketöödest tulenevad ohud (maavõnked, kivimtükkide laialipaiskumine).
8
Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud
mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse algul
katendist eemaldatud alale, hiljem karjääri süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud
toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest
kalluritele toimub kopplaaduri abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid.
Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse
kaevandamisprojektis.
7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad
keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral
looduskeskkonda. Ehituskivi kaevandamisega võib eeldada tolmu, müra ja vibratsiooni
teket. Lisaks sellele muudetakse jäädavalt maapinnareljeefi. Looduskaitselisi objekte
taotletaval alal ei ole.
Kuna kaevandamiseks taotletav maavara paikneb pealpool põhjaveetaset toimub
kaevandamine veetaset alandamata.
Ümbruskonda häirivaks mõjuriks on müra, mis tekib kivimi lõhkamisel ja
karjäärimasinate töötamisel. Puur-ja lõhketöödega kaasneb vibratsioon ja
kivimitükkide laialipaiskumine. Vastavalt Lõhkematerjaliseaduse (RT I, 12.12.2018,
51) §31 punktile 3 peavad lõhketöö parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid
vältima lõhketöö ohualasse jäävate seadmete kahjustamist lööklaine, kildude
laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõju eest. Lõhkamisega kaasnevad
seismilised võnked võivad ohustada eelkõige hooneid ja muid rajatisi. Sõltuvalt
pinnasest, millel asub hoone vundament, hoone konstruktsioonist ja ehitusmaterjalist
on määratud hoonetele lubatavad maksimaalsed võnkekiirused. Teades, milliseid
võnkekiirusi hoone konstruktsioon talub ja arvestades hoone kaugust lõhkamiskohast,
saab määrata maksimaalsed seismiliselt ohutud lõhkelaengute suurused. Enne
lõhkamist peab ohtlik ala olema looduses märgistatud ja välja pandud valve selliselt,
et oleks välditud kõrvaliste inimeste sattumine lõhketööde ohutsooni. Müra ja
seismilise mõju minimaliseerimiseks tuleks kasutada lühiviitlõhkamist
detonatsioonireleega. Arendaja ostab lõhkamistööde teenuse vastavat tegevusluba
omavalt ettevõttelt, kes peab tagama tööde ohutu läbiviimise.
Müra tekitavad ka karjääris töötavad kaevandamismasinad ja killustikusõlm.
Transpordimasinal on müratase normeeritud. Meil kehtivate müra normtasemete järgi
on 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase
vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja
kopplaadur. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel
alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB
iga 50 m kohta. Seega on karjääri tööees (väljaspool süvist) töötavate masinate
müratase 200 m kaugusel 52 dB ja transpordimasinatel 70 dB. Avamaal töötavates
killustikusõlmedes on müratasemeks mõõdetud 250 m kaugusel kuni 70 dB.
9
Karjäärisüvendi kujunemisel hakkavad masinad liikuma süvendis ja puistangute
vahel, mis toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset veel 18–25 dB võrra. Ka
purustussõlm paigutatakse mürataseme vähendamiseks karjääri põhja. Mäetööde
arendaja on kohustatud järgima sotsiaalministri 04.03.2002.a. määrusega nr 42 “Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid” kehtestatud müra normtasemeid. Välismüra normtase III
kategooria segaalal (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja
tootmisettevõtted) on päeval 65 dB ja öösel 55 dB. Kaevetööd toimuvad reeglina
tööpäevadel päevasel ajal. Lähim majapidamine on taotletavast mäeeraldisest ~120 m
kaugusel. Karjääri esmakordsel täisvõimsusel töötamisel tuleks teostada müra mõõtmine
ning normtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid. Kaevandaja saab
müra leviku piiramiseks rajada taotletava ala kaguosale katendivallid.
Tolmu tekitajateks on samad masinad ja seadmed, mis tekitavad ka müra. Puur-
lõhketöödel, kui kivim on kuiv ja topise materjali ei niisutata, võib tolmupilv kuiva ja
tuulise ilmaga kanduda 100–200 m laiuse vööna 600–800 m kaugusele. Tuulevaikse
ilmaga langeb tolm lõhkamiskoha vahetusse ümbrusesse tagasi. Kaevandusmasinate
tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku
niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50–100 m kaugusel.
Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest. Avamaal,
niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Vältimaks
tolmu teket kuival ja tuulisel ajal, on otstarbekas regulaarselt niisutada karjääri
väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja purustussõlmede ümbrust.
Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad
kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid.
Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning
nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate
mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega.
Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid
kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.
Puurimistöid teostatakse standardse puurmasinaga mis on varustatud filtritest
koosneva püüdesüsteemiga, mille püüdeefektiivsus on 99%. Puurimisel tekkiv tolm
püütakse seega enamuses kinni ning õhku eralduvad heitkogused on marginaalsed.
Puurimise eriheide on (US EPA):
PM-sum = 0,59 kg/puurauk;
Aastase toodangu (65 000 t) saamiseks on vaja puurida kokku 1318 puurauku.
Lähtudes eeltoodud tahkete osakeste eriheitmetest ning püüdesüsteemi efektiivsusest,
oleksid aastased heitkogused järgmised:
PM-sum = 1318 x 0,59 x 0,01 = 7,78 kg/a = 0,0078 t/a
10
Lõhketöödel eralduvate tahkete osakeste heitkogused leitakse eeltoodud metoodika
kohaselt järgmise valemiga:
E=0,00022(A)1.5 x Nlaeng, kus
E – emissiooni faktor, tahkete osakeste kogus, kg/lõhkamise kohta;
A – lõhkeala pindala, m2 (kus lõhkamissügavus ≤ 21 m);
Nlaeng – lõhatavate laengute arv.
Ühe lõhkamise ala suuruseks kujuneb umbes aastase lõhkamise ala suuruseks kujuneb
lähtuvalt tootlusest ~16 000 m2, mis ühe laengu kohta on 12 m². Kasutades
eelmainitud metoodikat, on aastased tahkete osakeste heitkogused lõhkamisel
järgmised:
PM-sum = 0,00022 x (12)1.5 x 1318 = 12 kg/a = 0,0012 t/a.
Puurlõhketöödel tekib kokku tahkete osakeste heidet 20 kg.
Lisaks tahkete osakeste heitele tekivad lõhkamisel tekkivad põlemisgaaside -
peamiselt CO, NOx ja SO2 heitmed on võimalik arvutada kasutatava lõhkeainetüübi
ja koguste kaudu. Lõhkeainena kasutatakse karjääris ammooniumnitraadi tüüpi
lõhkeaine EXAN ja initsieerivat lõhkainet Senatel Powerfrag. Võttes lõhkeaine
erikuluks 0,5 kg/m3 kohta, on aastase toodangu kobestamiseks vajalik umbes 15 t
lõhkeainet, millest 50% moodustab EXAN ja 50% Senatel. Nimetatud lõhkeainete
plahvatamisel eralduvad eriheitmeid ühe tonni lõhkeaine kohta on järgmised1:
Saasteaine EXAN, kg/t Senatel Powerfrag, kg/t
CO 15,005 7,390
NH3 - 14,369
H2S - 0,304
SO2 - 1,110
NO - 0,019
1 Orica Eesti OÜ poolt toodetavate lõhkeainete lõhkamisel eralduvate gaaside kogused. Orica Eesti
OÜ. 2010
11
Lõhketöödel eralduvate põlemisgaaside aastased heitkogused on leitavad saasteaine
eriheite ja koguse korrutisena, ning arvutatud väärtused on toodud allolevas tabelis.
Saasteaine EXAN, t/a Senatel Powerfrag, t/a Kokku, t/a Künniskogus,t/a
CO 0,113 0,055 0,168 10
NH3 0,000 0,108 0,108 1
H2S 0,000 0,002 0,002 1
SO2 0,000 0,008 0,008 1
NOx* 0,000 0,0002 0,0002 0,3
* NO heitkogused on seadusega sätestatud künniskogustega võrdlemiseks ümber
arvutatud NO2 (NOx) heitmeteks molekulmassi teisenduse kaudu M(NO2)/M(NO) =
46/30 = 1,53(3) g/mol.
Kaevandamise käigus tekkida võivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks saab
kasutada USA Keskkonnakaitseagentuuri (US EPA) juhendmaterjalis2 kirjeldatud
metoodikat, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine,
kaevandamine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:
= (0,0016) (
2,2)
1,3
( 2 )
1,4
E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t);
k – osakeste suuruse kordaja;
U – keskmine tuulekiirus (m/s);
M – materjali niiskusesisaldus (%).
Osakeste suuruse kordaja võrrandis k varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust
järgmiselt:
2 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and
Area Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles
https://www.epa.gov/sites/default/files/202010/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_pil
es.pdf
12
Osakeste suurus
< 30 µm
< 0,03 mm
< 15 µm
< 0,015 mm
< 10 µm
< 0,01 mm
< 5 µm
< 0,005 mm
< 2,5 µm
< 0,025 mm
k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053
PM-sum korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on 1991-2020
keskmine tuulekiirus (U) Eestis 3,5 m/s. Lubjakivi niiskusesisalduse protsendiks on
arvestatud 2%. Valemi kohaselt on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv
osakeste eriheide järgmine:
= 0,74(0,0016) (
3,5 2,2)
1,3
( 2 2)
1,4 = 0,0022 /
Karjääris ~65 000 tonni kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus
kaevise ümberpaigutamisel järgmine:
0,0022 ∗ 65000
1000 = 0,141 /
Kui karjääris kasutatakse teisaldatavat purustamis- ja sõelumissõlme, siis EPA
juhendmaterjali kohaselt on kontrollitud materjali sõelumisel eriheide 0,0011 kg/t ja
purustamisel eriheide 0,0006 kg/t. Arvestades, et kaevis läbib maksimaalselt 1
sõelumistsükli, 1 purustamistsükli ja 5 laadimistsüklit, siis on kaevandamise käigus
koos sõelumisega tekkiv osakeste eriheide järgmine:
0,0006 + 0,0011 + (3 ) = 0,0017 + (5 0,0022) = 0,0125 /
Karjääri tootmismahu ~65 000 tonni kaevandamisel koos materjali töötlemisega on
tahkete osakeste summaarne heitkogus järgmine:
0,0125 ∗ 65000
1000 = 0,814 /
Kokku on lõhkamisel, kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus
tekkivate tahkete osakeste heitkoguste summa 0,834 t /a.
Töötlusel tekib saasteainete heidet ka diislikütuse töötlusseadmes põletamisel. Aastast
kütusekulu 21 500 l ja kütuse tihedust 845 kg/m³ arvestades on kütuse kulu
B 18,2 t/aastas. Kütuse alumist kütteväärtus Qr i = 43 MJ/kg arvestades on aastane
kütusekulu B1 soojusühikutes 18,2 × 43 = 785 (GJ). Kütuse kulu B1 ja eriheiteid qi
arvestades on määruses nr 59 esitatud valemit kasutades leitud saasteainete heited Mi
ja tulemused kantud järgmisesse tabelisse. Tabelisse ei ole kantud määruse nr 59
13
alusel arvutatud heiteid, mille kogused olid alla 1 kg (AÕKS § 91 lõige 2 punkt 3) ja
heiteid millel puudub Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67 alusel
kehtestatud künniskogus.
Saasteaine Kogus põletamisel, t/a Künniskogus, t/a
CO 0,033 10
SO2 0,036 1
NOx 0,087 0,3
PM-sum 0,031 1
NMVOC 0,004 0,5
Järgmisesse tabelisse on kantud kogu karjääri tootmisprotsessi käigus tekkivad
heitmed summeeritult. Tabelisse ei ole kantud heiteid, mille kogused olid alla 1 kg
(AÕKS § 91 lõige 2 punkt 3) ja heiteid millel puudub Keskkonnaministri
14.12.2016. a määrus nr 67 alusel kehtestatud künniskogus.
Saasteaine Kogus kokku, t/a Künniskogus, t/a
CO 0,2 10
SO2 0,045 1
NOx 0,087 0,3
H2S 0,002 1
NH3 0,108 1
PM-sum 0,865 1
NMVOC 0,004 0,5
Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete
heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba
(Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67).
Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja
keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine.
Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas
saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete
vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid
korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Rikutud
maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega.
8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta
Jäätmeseaduse (RT I, 12.12.2018, 40) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes
vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on
kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist,
14
loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele
võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest
asjaoludest. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt jäätmed, mis
on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja
ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.
Taotletavas Paasi lubjakivikarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend,
mis koosneb kasvukihist ja moreenist, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal
vallidesse ja seda kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel. Katendit, mida ei vajata
korrastamiseks, võib võõrandada maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus
ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu
jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei
teki, sest kogu toodang realiseeritakse.
Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele
lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus
selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada.
9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine
Kaevandatud ala saab korrastada maatulundusmaaks (metsa-, rohumaa vms)
(Gr lisa 3). Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused
määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega.
Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse
täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse
tehnoloogiliselt esimesel võimalusel.
Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva
loodusega sobilikult. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt
kaevandamisega tekkinud toodangu ja pinnase puistangud. Karjääri külgede ohutuks
muutmiseks tuleb need puhastada lahtistest kivimitükkidest ja kujundada laugeks
näiteks katendis leiduva moreeniga. Osaliselt võib jätta küljed laugeks kujundamata,
kuid siis tuleb tõkestada nendele ülevalt poolt juurdepääs. Kõikide karjääri külgede
ohutuks (nõlvus 1:2) kujundamiseks ja karjääri põhja kujundamiseks vajaminev
materjalikogus on ~225 tuh m3. Seega on kogu mäeeraldisel esinev katend kasutatav
korrastamiseks ja on vaja täiendavalt täitematerjali. Täitematerjaliks sobib kasutada
näiteks täiteliiva või kaevandamisel või töötlemisel tekkivaid madalama väärtusega
materjale (nt sõelmeid). Katendis esinevat mulda on otstarbekas kasutada mäeeraldise
põhja ja nõlvade pealmiste osade korrastamiseks. Lõplik korrastamiseks vajaminev
materjali kogus määratakse korrastamisprojektiga.
9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus
Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille
moodustavad pinnasetööd karjääri külgede ohutuks kujundamisel. Kuna konkreetse
korrastamistööde mahu saab määrata alles korrastamistingimustele vastava
korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas taotluses tuginetud mäeeraldise
15
teenindusmaa korrastamise ühikumaksumusele. Selle aluseks on analoogsete
geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega lubjakivikarjääride korrastamisprojektid.
Vastavates töödes on karjääride korrastamisel tööde maksumuseks kujunenud
~2500 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2500 eurot, kujuneb
Paasi lubjakivikarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks
38,65 ha x 2500 € ≈ 97 000 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskirja koostaja: Priit Koppel
OÜ J. Viru Markšeideribüroo
10.01.2024
02.05.2013 nr 421
Lääne-Viru maakonna Paasi lubjakivimaardla täiendava varu arvelevõtmine ja registrikande muutmine OÜ Eesti Geoloogiakeskus esitas Keskkonnaministeeriumile KIVIKANDUR OÜ volitusel Paasi lubjakivimaardla (registrikaart nr 0683) täiendava kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru arvelevõtmise aruande (saabunud 27.03.2013, kirja registreerimise nr 2712). Aruanne on koostatud Paasi II uuringuruumi täiendava geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaameti Viru regioon on andnud geoloogilise uuringu loa L.MU/321225). Aruandes analüüsitud andmete alusel selgus, et Paasi II uuringuruumi piiresse jääb tarbevaru nõuetele vastavat kõrgemargilist ehituslubjakivi. OÜ Eesti Geoloogiakeskus on teinud aruandes ettepaneku kanda keskkonnaregistri maardlate nimistusse kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru kogumahus 2 593 tuh m3. Varuplokk, mida soovitakse keskkonnaregistrisse kanda, paikneb Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Paasi külas riigile kuuluval kinnistul Paasimetsa (katastritunnus 88702:001:0196), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Eesti Maavarade Komisjon on aruande läbi vaadanud ning teinud keskkonnaministrile ettepaneku aruande alusel varu keskkonnaregistrisse kanda (11. aprilli 2013. a istungi protokolliline otsus nr 13-39). Arvestades eeltoodut ja maapõueseaduse § 5 lõike 2 ning § 10 lõigete 2 ja 6 alusel: 1. Otsustan kanda OÜ Eesti Geoloogiakeskus koostatud aruande „Paasi II uuringuruumi
lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal“ alusel seisuga 01.04.2013 keskkonnaregistri maardlate nimistusse Paasi II uuringuruumi piires pindalal 51,36 ha asuva Paasi lubjakivimaardla täiendava kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru – 2 593 tuh m3.
2. Keskkonnaregistri volitatud töötlejal maardlate nimistu osas, Maa-ametil, korraldada
muudatuste sisseviimine registrisse (registrikaarti nr 0683) vastavalt käesoleva käskkirja punktile 1.
Lisa 1
13
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus Saata: maapõue osakond, Keskkonnaamet, Maa-amet, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Vihula Vallavalitsus, KIVIKANDUR OÜ
14
Tallinn, 2013
PAASI II UURINGURUUMI LUBJAKIVI
GEOLOOGILINE UURING LÄÄNE-VIRUMAAL
(varu seisuga 01.04.2013.a.)
Tiia Tuuling
PAASI II UURINGURUUMI LUBJAKIVI GEOLOOGILINE UURING
LÄÄNE-VIRUMAAL (varu seisuga 01.04.2013.a.)
OÜ Eesti Geoloogiakeskus juhatuse liige Aivar Pajupuu
Tallinn, 2013
ANNOTATSIOON
T. Tuuling. Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2013). OÜ Eesti Geoloogiakeskus, rakendusgeoloogia ja maavarade osakond. Kadaka tee 82, 12618, Tallinn, 2013. Tekst 26 lk., 13 tekstijoonist, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa (Kivikandur OÜ, Keskkonnaamet, Eesti Geoloogiakeskuse geoloogiafond).
Geoloogiline uuring Paasi II uuringuruumis tehti Kivikandur OÜ tellimusel. Uuriti Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku karbonaatkivimeid.
Uuringuruum pindalaga 58,24 ha asub Lääne-Virumaal Vihula vallas Paasi külas, riigile kuuluval Paasimetsa katastriüksusel (katastritunnus 88702:001:0196).
Uuringuruum paikneb Ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe avamusel, kus kvaternaarisetete paksus on vaid 0,5 meetrit. Kasuliku kihi moodustavad Loobu kihistu lubjakivid, mille alumine osa on allunud dolomiidistumisele. Kihistu paksus on 3,5–6,0 m, keskmiselt 5,1 m. Kasuliku kihi lamamiks on 0,2–0,4 m paksune Sillaoru kihistu savikas raudooididega lubjakivi, Toila kihistu (O2tl) rohekashall glaukoniitlubjakivi, mille all omakorda Leetse kihistu glaukoniitlubiliivakivi ja glaukoniitliivakivi.
Paasi II uuringuruumi ehituslubjakivi on kõrgemargiline: kivimi survetugevus on keskmiselt 102 Mpa, külmakindlus “25”. Purunemiskindluse põhjal LA katsel on kasuliku kihi kivimist valmistatud killustiku LA tegur 28–30% (kategooria LA30), massikadu 10 külmutus-sulatustsükli järel on 1,7–2,9%, keskmiselt 2,3%, vastates kategooriale F4. Oodatav killustiku saagis mäemassist ca 76%.
Keemiliselt koostiselt on CaO sisaldus Loobu kihistu kivimis 28,54–49,75%, keskmiselt 40,34%, MgO 1,04–14,74%, keskmiselt 7,36% ja lahustumatut jääki 6,08– 15,62%, keskmiselt 8,97%. Reeglina on dolomiidistumisele allunud kasuliku kihi alumine pool (O2lb2), kus on kohati tegu ka dolokiviga, milles MgO sisaldus on >14%. Ka on alumises pooles kõrgem lahustumatu jäägi sisaldus, ulatudes 15–16%-ni.
Paasi II uuringuruumi Loobu kihistu kivim vastab kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele ning sobib killustiku valmistamiseks, mida võib kasutada nii teedeehituses kui ka ehitussegudes.
Paasi II uuringuruumi kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 51,36 ha pindalal kokku on 2 593 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus on 5,05 m. Varu arvutati kahes plokis: 3. plokk – veepealne ja 4. plokk veealune. Plokkidevaheliseks piiriks on võetud uuringuaegse veetaseme keskmine absoluutkõrgus - 58,3 meetrit. 3. ploki ehitus- lubjakivi aktiivne tarbevaru on 847 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus on 1,65 m. Kattekihi paksus on keskmiselt 0,41 m ja selle maht 211 tuh m3. 4. ploki ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru on 1 746 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus on 3,40 m.
Põhjavee juurdevool karjääri mäetööde algperioodil on keskmiselt 789 m3/ööpäevas, lumesulamisperioodil aga maksimaalselt 1840 m3/ööpäevas, lõpp- perioodil on vastavad näitajad 787 ja 1838 m3/ööpäevas.
Eesti Maavarade Komisjonile esitatakse Paasi lubjakivimaardlal täiendavalt kinnitamiseks kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru Paasi II uuringuruumi 51,36 ha pindalal 2 593 tuh m3, sealhulgas 1 746 tuh m3 allpool põhjaveetaset (seisuga 01.04.2013.a.).
Märksõnad: Lääne-Virumaa, Vihula vald, Paasi küla, Paasi II uuringuruum, Kivikandur OÜ, Loobu, Sillaoru, Toila ja Leetse kihistud, lubjakivi, katkestuspinnad, ooidlubjakivi, glaukoniitlubjakivi, glaukoniitliivakivi, dolomiidistunud lubjakivi, kivimi ja killustiku füüsikalis-mehaanilised katsed, keemiline analüüs, hüdrogeoloogilised tingimused, vee juurdevool karjääri, kõrgemargiline ehituslubjakivi, aktiivne tarbevaru.
Projektijuht Tiia Tuuling
SISUKORD
Sissejuhatus 3 1. Üldandmed 3 2. Uuringuruumi ja selle ümbruse geoloogiline ehitus 6 3. Tööde metoodikast 12 4. Maavara omaduste iseloomustus 13 5. Hüdrogeoloogilised tingimused 16 6. Varu arvutus 23 7. Kaevandamise mäetehnilised tingimused 24 8. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale 25 Kokkuvõte 25 Kasutatud kirjandus 26 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba 27 2. Puuraukude kataloog 29 3. Puuraukude kirjeldused ja fotod 30 4. Kivimi füüsikalis-mehaaniliste analüüside katseprotokollid 72 5. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste analüüside katseprotokollid 85 6. Keemilise analüüsi tulemused 88 7. Kivimi keemiline koostis puuraukude lõikes 89 8. Kivimi keemiline koostis litoloogiliste erimite lõikes 90 9. Vee analüüsi tulemused 91 10. Katte- ja kasuliku kihi paksused 92 11. Topotööde seletuskiri 93 12. Puuraukude likvideerimise aktid 94 13. Volikiri (tellija arvamus) 100 EMK protokolliline otsus
Keskkonnaministri käskkiri GRAAFILISED LISAD
1. Varu arvutuse plaan 1: 2000 2. Geoloogilised läbilõiked I–I’…V–V’ M hor 1:2000, vert. 1:100
Sissejuhatus
Geoloogiline uuring Paasi II uuringuruumis tehti Kivikandur OÜ tellimusel. Uuringutöö eesmärgiks oli selgitada uuringuruumis leviva paekompleksi kvaliteet, mahud ja kaevetingimused. Peale varude kinnitamist taotletakse samale alale kaevandamisluba.
Uuringuruum pindalaga 58,24 ha asub Lääne-Virumaal Vihula vallas Paasi külas, maaüksusel Paasimetsa (kat.tunnus 88702:001:0196). Keskkonnaameti Viru regiooni poolt väljastati OÜ-le Kivikandur geoloogilise uuringu luba nr L.MU/321225 (lisa 1). Töö teostajaks oli OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Uuringutöö käigus koostati ala topoplaan, rajati puuraugud, võeti proovid kivimi ja killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks ja keemiliseks analüüsiks. Lubjakivi uuringutööd planeeris ja viis läbi geoloog Tiia Tuuling ning maa-ala mõõdistas geodeet Sven Kärber. Kivimi füüsikalis- mehaanilised katsetused tehti Teede Tehnokeskuse laboris, keemilised analüüsid Eesti Geoloogiakeskuse laboris analüütikute Natalja Stepantšenko ja Svetlana Safonova poolt. Hüdrogeoloogiliste väli- ja kameraaltööde teostamist nõustas hüdrogeoloog Leonid Savitski. Materjalid töötas läbi ja aruande koostas Tiia Tuuling, graafilised lisad vormistas tehnik Merike Rass. Fotode autor on Tiia Tuuling.
1. Üldandmed
Uuringuruumi ja selle ümbruse iseloomustus. Uuringuruum pindalaga 58,24 ha asub Lääne-Virumaal Vihula vallas Paasi külas, riigile kuuluval Paasimetsa katastriüksusel (riigivara registri nr 01033761, katastritunnus 88702:001:0196) (joon. 1.1.). Uuringuruumi teenindusala ümbritsevad Väravmetsa (kat.tunnus 88702:001:0442); Sikkani (88702:001:1013); Roda (88702:001:0273); Roopa (88702:002:0274); Värava (88702:001:0441); Armi (88702:001:0151); Pärnamäe (88702:001:1140); Lahepõhja (88702:001:0173) ja Reservi (88702:002:0227) maaüksused. Uuringuruumi idapiir külgneb Vihula-Annikvere maanteelt kuni Pärnamäe kinnistuni kulgeva teega. Riigi- maantee Potsu-Vihula (nr 17184) jääb uuringuruumi teenindusala põhjatipust ca 350 m kaugusele.
Maakasutuselt on ca 55% ulatuses tegu metsamaaga, 31% alast moodustab looduslik rohumaa ja 14% haritav maa.
Maastikuliselt paikneb uuringuala Viru lavamaa lääneserval paetasandikul, kus pinnakatte paksus ulatub vaid 0,5 meetrini. Reljeef uuringuruumi teenindusalal on tasane, väikese langusega lääne suunas. Absoluutkõrgused jäävad siin 59,5–61,5 m tasemele. Suuremas plaanis tuleb uuringuala ümbritsevast esile väikese kõrgendikuna, kus reljeef langeb ca 2–3 m võrra äärealade suunas. Järsem on reljeefi langus ida suunas – Paasi lubjakivimaardlal, mis paikneb uuringualast 750 m kaugusel idas, jäävad maapinna absoluutkõrgused 54,5–56 m tasemele.
Veekogusid uuringualale ei jää. Mustoja jääb uuringuruumi lõunanurgast ca 800 m kaugusele kagusse. Maaparandussüsteemi eesvool, mis juhib liigveed Mustojja, paikneb uuringuruumist ca 250 m kaugusel (joonis 1.1.).
Suurematest asustatud punktidest jääb valla keskus Võsu 11 km kaugusele loodesse. Ligikaudu sama kaugele kagusse jääb Tallinn–Narva maantee ääres paiknev Haljala.
Paasi II uuringuruumi teenindusala ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealale, samuti puuduvad siin muinsuskaitselised piirangud, kommunikatsioonid ning kitsendusi põhjustavad üksikobjektid. Lähim majapidamine paikneb uuringuruumi idapiiril Pärnamäe kinnistul.
3
4
Joonis 1.2. Paasi II uuringuruumi keskosa jääb rohumaale, servaaladel paikneb mets. Geoloogiline uuritus. Paasi II uuringuruumis ei ole varem sihtotstarbelisi geoloogilisi uuringutöid tehtud. Annikvere piirkonda, mis paikneb Väo kihistu avamusalal, on ehituslubjakivi prognoosalana mainitud geoloogilise kaardistamise aruandes 1958.a. (Stumbur jt., 1960). Perspektiivala pindalaks hinnati 3,8 km2 ja lubjakivi mahuks 22,5 milj m3. Paasi II uuringuruumist ca 750 m ida pool tegi RE Eesti Geoloogiakeskus 1991.a. Viru kolhoosi tellimusel ehituslubjakivi uuringu, mille eesmärgiks oli kivimi kvaliteedi, kaevetingimuste ja varu selgitamine (Nõmmsalu, 1991). Uuringualale rajati 10 puurauku, uuringuobjektiks oli Väo, Aseri ja Loobu kihistu lubjakivi. Uuringuala kattekiht koosnes kasvukihist ja moreenpinnasest paksusega 0,35–1,0 m (keskm. 0,5 m) ning lokaal- moreenist keskmise paksusega 0,5 m. Veetase oli maapinnast 0,7–1,3 m sügavusel. Kasuliku kihi paksus oli 3,4–5,7 m (keskm. 4,5 m), sellest allpool põhjaveetaset 3,7 m. Kasuliku kihi lamami keskmiseks abs.kõrguseks võeti 49,5 m (veetase oli abs.tasemel 54,2 m) Vesi soovitati suunata Suurejõe jõkke. Kuivenduse mõju täpsemaks hindamiseks soovitati läbi viia täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Leiukoha lubjakivi vastas maavarana madalamargilise ehituslubjakivi (müürikivi, viimistluskivi, killustik) nõuetele. Kivimi survemark oli „400” külmakindlus vastas margile „25” ja veeimavus 1,4%. EMK 03.10.2000.a. istungi protokollilise otsusega nr 00-35 kanti Paasi lubjakivimaardla Riiklikku maavaravarude registrisse pindalaga 9,00 ha ja ehituslubjakivi aktiivse reservvaruga 406 tuh m3 (reg.kaart 683).
5
2. Uuringuruumi ja selle ümbruse geoloogiline ehitus
Paasi II uuringuruum jääb alvarile, kus pinnakatte paksus ulatub vaid 0,5 meetrini. Mullakihi paksus on 0,1–0,4 m, keskmiselt 0,27 m ning reeglina lasub lubjakivil ka õhuke, kuni 0,3 m (keskmiselt 0,14 m) paksune lokaalmoreeni kiht – beežikaspruun lubjakivi- rähaga liivsavimoreen. Uuringuruum paikneb Ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe Loobu kihistu avamusel (O2 lb). Loobu kihistu paksus on 3,5–6,0 m, keskmiselt 5,1 m. Käesolevas töös on kihistu jaotatud sõltuvalt katkestuspindade esinemisest kaheks: ülemine pool, milles esineb rohkesti katkestuspindu ja alumine pool ilma katkestuspindadeta (joonis 2.1.). Nende kahe kompleksi piiriks on võetud viimane markantne disk, mis jääb 3–3,5 m sügavusele maapinnast. Ülemine kompleks on esindatud halli pisikristallilise lubjakiviga ja nagu öeldud on sellele iseloomulikud rohked fosfaatse impregnatsiooniga sopilised katkestuspinnad, esineb paari cm paksusi jämedetriitseid vahekihte. Tekstuurilt on kivim õhukese kuni keskmisekihiline (1,5–2 m sügavuseni jääb kihi paksus valdavalt alla 5 cm, sügavamal valdavalt 5–10 cm), kihipinnad on lainjad, harvem plaatjad, ülemises 0,7 m paksuses osas on kivim roostekarva laikudega. Alumises kompleksis katkestuspinnad puuduvad, kivim on peenekristalliline, tumedam hall kui ülaosas ja allunud dolomiidistumisele, eriti kompleksi keskosa, kus kivim on tunduvalt tumedam, nõrgalt kavernoosne, kavernid on reeglina suured (diameetriga 2 x 4 cm) ja sageli täidetud kaltsiidikristallidega (keemilise analüüsi andmeil ulatub siin MgO sisaldus 13–14%-ni). Kivim on keskmise- kuni paksukihiline, kihipinnad kergelt lainjad kuni plaatjad. Kihiti esineb rohkesti püriidistunud detriiti, leidub ka terveid organismide jäänuseid (nautiloidid, brahhiopoodid). Alumise kompleksi ja samas ka Loobu kihistu alumised 0,3–0,6 m on savikamad, mergli lainjate kuni 1–2 cm paksuste vahekihtidega. Ka laboriandmed näitavad kivimi savikust, lahustumatu jäägi sisaldus ulatub siin 13–16 %-ni.
Joonis 2.1. Loobu kihistu ülemise poole moodustab rohkete katkestuspindadega lubjakivi ja allosa tumedam hall dolomiidistunud lubjakivi.
Loobu kihistu kontakt lamamiks oleva Sillaoru kihistuga (O2sl), ei ole terav, kuid on selgelt määratletav – Sillaoru kihistule on iseloomulikud raudooidid. Sillaoru kihistu paksus on 0,2–0,4 m (keskmiselt 0,3 m). Ta koosneb pruunikashallist savikast, õhukese- kuni keskmisekihilisest, rohkelt raudooide sisaldavast lubjakivist (joonis 2.2.). Ülemises
6
5–10 cm-s on raudooide vähem, allosas aga massiliselt. Ooidid on piklikud ja läbimõõduga ca 1 mm. Kihistu keskosas esineb väga savine, tumepruun, ca 5 cm paksune lubjakivi (mergli) kiht, mis paljudes puuraukudes on puurimise käigus ära pestud. Kihistus esineb limoniitse impregnatsiooniga lainjaid katkestuspindu. Ka kihistu alumist piiri markeerib limoniitne katkestuspind, mis võib olla nii tasane, väikeste soppidega kui ka lainjas ja sügavate soppidega (joonis 2.3.).
Joonis 2.2. Kasuliku kihi lamamiks on Sillaoru kihistu raudooide sisaldav savikas lubjakivi.
Joonis 2.3. Sillaoru ja Toila kihistu piiri markeerib katkestuspind. Kõigis uuringupuuraukudes on avatud ka Volhovi lademe Toila kihistu (O2tl). Vaid ühes puuraugus (pa 13) on ta läbitud kogupaksuses, s.o. 2,0 m. Kihistu on esindatud rohekashalli, glaukoniiti sisaldava lubjakiviga. Kihistu ülemises, ca 0,4–0,6 m paksuses osas esineb glaukoniiti rohkesti, kivim on peeneteraline, keskmise- kuni paksukihiline, küllalt sageli esineb lainjaid tumerohelisi katkestuspindu (joonis 2.4.). Toila kihistu keskmine osa on üksikute glaukoniiditeradega, küllaltki savikas, esineb rohekashalli mergli lainjaid vahekihte, mille paksus ulatub kuni 5 cm-ni ja ka rohekashalli savi kuni 20 cm paksusi vahekihte (joonis 2.4.). Kivimi tekstuur on valdavalt keskmisekihiline,
7
poolmuguljas kuni muguljas. Puuraugus 13 on vähese glaukoniidiga lubjakivikompleksi paksus 1,1 m. Alumises, 0,6 m, paksuses osas on Toila kihistu esindatud rohekashalli keskmisekristallilise, suhteliselt suuri glaukoniiditerasid sisaldava keskmise kuni paksukihilise dolomiidistunud lubjakiviga, milles esineb kaltsiidikristallidega täidetud kaverne (joonis 2.5.). Kompleksi alumist piiri markeerib tasane kuid sügavate soppidega katkestuspind, nn. püstakkiht, mis on ka Volhovi lademe alumiseks piiriks (joonis 2.6.).
Puuraugus 13 on avatud ka Leetse kihistu (O1lt) 0,7 m paksuselt. Ülemises 0,4 m paksuses osas on kihistu esindatud rohekashalli, rohkesti glaukoniiditerakesi sisaldava, võrdlemisi kõva lubiliivakiviga (joonis 2.7.). Kivimis on heledama materjaliga täitunud ussikäike. Allosas lasub rohekas, võrdlemisi pude glaukoniitliivakivi.
Joonis 2.4. Toila kihistu ülemise 0,4–0,6 m paksuse osa moodustab rohke glaukoniidiga lubjakivi, selle all lasub vähese glaukoniidiga savikas poolmugulja kuni mugulja tekstuuriga lubjakivi.
Joonis 2.5. Toila kihistu alumise osa moodustab suurte glaukoniiditeradega dolomiidis- tunud lubjakivi.
8
Joonis 2.6. Püstakkiht, mis markeerib Volhovi lademe alumist piiri.
Joonis 2.7. Leetse kihistu rohke glaukoniidiga lubiliivakivi.
Uuringuruumi kasuliku kihi moodustab Loobu kihistu kogupaksuses. Enamuses pindalal jääb kihi paksus stabiilselt 5–6 m vahele. Vaid uuringuruumi lääne-kagunurgas, puuraugu 13 ümbruses väheneb see 3,5 meetrini (joonis 2.8.). Kihistu, seega ka kasuliku kihi lamamipind on küllaltki muutlik ja jääb 53,7–56,8 m absoluutkõrguste vahemikku, langusega lääne suunas (gr. lisa 1).
9
10
M 1 : 10 000
Paasi lubjakivimaardla reg kaart 683
PA-3
54,7
56,2
55,4
PA-2
PA-1
60,81
PA-6
Paasi II uuringuruum
PA-4
59,94
60,31 61,18
PA-5
PA-1
PA-1 PA-2 PA-3
56,2 55,4 54,7
PA-6PA-5
61,18 60,81
60
60,31
PA-4PA-1
59,94
54
58
56
46
52
50
48
44
2
O kd 2
Kandle kihistu ooidlubjakivi
Uuringuala piir
Maardla piir
V 1 : 200 H 1 : 10 000
M
Väo kihistu lubjakiviO vä
Kattekiht
Leppemärgid
Kihistu piir
Oletatav kihistu piir
2 O tl Toila kihistu glaukoniitlubjakivi
2
Loobu kihistu lubjakivi
Sillaoru kihistu oiidlubjakivi
O lb
O sl
2
3,5
2,2
2,9
0,4
4,3
6,0
6,0
O vä
1,0 0,2
4,5 O kd
2
3,7
6,0
O lb 2
2
7,0 7,0
5,9
6,2
5,0
5,4
0,4 0,1
O lb 2
2
O tl
6,1
7,0
5,7 O sl
2
0,5 0,4
5,5
5,8
7,0
Joonis 2.9 Paasi piirkonna geoloogiline läbilõige
11
Eesti baaskaardi (mõõtkavas 1:50 000) Võsu kaardilehe geoloogilise kaardistamise andmeil (Suuroja jt., 2005) kulgeb uuringuruumist veidi ida poole läbi Viitna rike. Kuna kaardilehe piires faktilised andmed nende olemuse kohta puudusid, kujutati see oletatavana Kõrvemaa rikkevööndi jätkuna Vihula klindilahe suunas. Tektoonikale vihjavad ka käesoleva uuringutöö andmed: kohati tugevalt dolomiidistunud lubjakivi kogu uuritud paksuses (pa 5A), kivimi purustatus, litoloogiliste komplekside lasuvuse suur erinevus olemasoleva Paasi lubjakivimaardla ja käesoleva uuringuruumi vahel (joonis 2.9.). Paasi lubjakivimaardlas on noorimateks kivimiteks Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivid. Loobu kihistu lubjakivide pealispind jääb maardlas (pa 1) 51,7 m abs.kõrgusele, Paasi II uuringuruumis aga puuraugus 6 60,7 m abs.tasemele. Seega on Loobu kihistu lasumipinna erinevus üksteisest 750 m kaugusel paiknevas puuraugus ca 9 m. Uuringuruumi koondläbilõige on esitatud alljärgnevas tabelis 2.1.
Tabel 2.1. Paasi II uuringuruumi koondläbilõige.
Geol. Paksus, m Lühike kirjeldus indeks. alates kuni keskm.
QIV 0,1 0,4 0,3 Kasvukiht
gIIIjr 0,0 0,3 0,1 Liivsavimoreen
O2lb 3,5 6,0 5,1 Lubjakivi, pisikristalliline, hall, ülaosa rohkete fos- faatsete katkestuspindadega, allosa dolomiidistunud
O2sl 0,2 0,4 0,3 Lubjakivi, pruunikashall, savikas, raudooididega.
O2tl 0,3+ 2,0+ 8,3+
Glaukoniitlubjakivi, hall, ülaosas rohke glaukoniidi- ga, allosas vähese glaukoniidiga, mergli ja savi vahe- kihtidega, poolmugulja-mugulja tekstuuriga
O1lt 0,7+ Glaukoniitliivakivi, ülemised 0,4 m glaukoniitlubi- liivakivi
3. Tööde metoodikast
Uuringupuuraugud rajati 2012.a. juulis-augustis puuragregaadiga PBU-2, kasutati puurtoru läbimõõduga 112 mm. Kvaternaarisetted ja porsunud lubjakivi manteldati 132 mm puurtoruga, edasi kuni puuraugu lõpuni kasutati puurtoru läbimõõduga 112 mm. Kokku puuriti uuringualal 20 puurauku, sealhulgas 2 duubelauku hüdrogeoloogi- liste katsepumpamiste läbiviimiseks ja vajaliku proovikoguse saamiseks. Uuringupuur- aukude sügavuseks oli 7,0 m, üldpikkus 139,9 m. Puursüdamiku väljatulek puuraugu lõikes oli 95% ja kasuliku kihi osas 80–100%, keskmiselt 96% (lisa 3). Laboriuuringud kivimi ja kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste selgitamiseks tehti AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis (EAK tunnistus L036). Laboritööde puhul tehti keskkonnaministri 26. mai 2005.a. määruses nr 44 ettenähtud määrangutele (kivimi survetugevus ja külmakindlus) täiendavalt killustiku katsetused: purunemiskindlus Los-Angelese katsel (EVS-EN 1097–2 nõuete kohaselt), külmakindlus EVS-EN 1367-1:2007 katsemeetodil ning purunevus silindris ja terakoostis GOST 8269.0.-97 nõuete järgi. Kogu kasulik kiht prooviti.Kivimi ja kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste väljaselgitamiseks võeti proovid eraldi Loobu kihistu ülemisest ja alumisest osast. Ülemise kihi moodustab rohkete diskidega pisikristalliline lubjakivi ja alumise dolomiidistunud diskideta lubjakivi. Kuna pindalaliselt on geoloogiline ehitus väljapeetud, on kivimi ja killustiku füüsikalis-mehaanilisteks
12
katsetusteks nõuetekohase proovikoguse saamiseks lähestikku paiknevate puuraukude materjal ühendatud koondproovideks (gr lisa 1). Kivimi katsetusteks võeti kokku 6 proovi: 3 proovi ülemisest ja 3 alumisest kompleksist. Katsed teostati GOST 30629–99 ja GOST 8269.0–97 nõuete kohaselt. Kivimi katsetamiseks saeti puursüdamikest 5x5x5 cm katse- kehad ning määrati nende mahumass, veeimavus, survetugevus kuivalt, märjalt ja külmakindlus (25 külmutus-sulatustsüklit). Katsetuste tulemused on toodud lisas 4. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks võeti 14 koondproovi: 6 ülemisest ja 6 alumisest kompleksist ning lisaks 2 proovi kasuliku kihi lamamisse jäävatest Sillaoru ja Leetse kihistu kivimitest (ühte proovi koondati kokku põhja- ja teise lõunaosas paiknevate puuraukude materjal). Esmalt purustati puursüdamikest võetud proovid labori lõugpurustis. Katsetuste tulemused on toodud lisas 5. Kivimi keemilised analüüsid tehti Tallinnas EGK laboris (EAK poolt akrediteeritud katselabor reg. nr. L 093). Uuringuruumi kivimi keemilist koostist on iseloomustatud 3 puuraugu (24 proovi) põhjal (pa. 5A, 7, 15A). Proovides määrati CaO, MgO ja 10% soolhappes lahustumatu jääk. Analüüside tulemused on toodud lisas 6. Hüdrogeoloogilised tööd seisnesid veetasemete mõõtmises rajatud uuringu- puuraukudes. Põhjavee juurdevoolu hindamiseks rajatavasse karjääri tehti katse- pumpamine ühes puuraukudepaaris (15 ja 15A). Veetasemete alanduse ja taastumise põhjal arvutati hüdrodünaamilised parameetrid. Põhjavee keemilise koostise määramiseks võeti 2 proovi puuraukudest 15A ja 5A (lisa 9). Põhjavee keemiline analüüs tehti Eesti Geoloogiakeskuse laboris. Topo-geodeetilised tööd tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus (litsents 193-MA) geodeet Sven Kärber. Tööde kompleks sisaldas uuringuala mõõdistamist, puuraukude asukohtade mahamärkimist ning puuraukude horisontaalset ning vertikaalset sidumist. Uuringuruumi teenindusala plaan valmis mõõtkavas 1:2000. Plaani koordinaadid on antud L-Est 97 süsteemis ja kõrgused Balti süsteemis. Topo-geodeetiliste tööde seletuskiri on esitatud tekstilisas 11. Graafilisel lisal 1 on ära toodud uuringu- ja varuala nurgapunktide ning puuraukude koordinaadid.
4. Maavara omaduste iseloomustus
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Paasi II uuringuruumis lasuvaid
karbonaatkivimeid ehituskillustiku toormena. Uuringuruumi kasuliku kihi moodustab Kesk-Ordoviitsiumi Kunda lademe Loobu kihistu lubjakivi. Ehituskivi margilisuse hindamiseks uuriti lubjakivi füüsikalis-mehaanilisi omadusi, määrates kivimi survetugevust ja külmakindlust. Eraldi prooviti kasuliku kihi ülemine ja alumine pool.
Paasi II uuringuruumi kivimi füüsikalis-mehaaniliste näitajate (lisa 4) koondandmed on toodud tabelis 4.1. Võrdluseks on tabelis välja toodud ka näitajad litoloogiliste erimite kaupa, millest on näha, et survetugevuselt on mõnevõrra tugevam kasuliku kihi ülemine pool, mille survetugevus keskmiselt on 105 MPa. Allosas on see näitaja 99 MPa. Külmakindluselt vastab kasulik kiht tervikuna margile „25” (külmakindlusmargile „25” vastab materjal juhul, kui 25 külmutus-sulatustsükli läbimise järel katsekehade survetugevuse langus ei ületa 20%, võrreldes vees immutatud kontrollkuupide survetugevusega). Siin on aga selgelt kvaliteetsem kasuliku kihi ülemine pool, kus survetugevuse langus on keskmiselt 3,6%, alumisel kompleksil aga 12,7%. Tervikuna aga kasuliku kihi kivim vertikaalses läbilõikes füüsikalis-mehaaniliste näitajate poolest kardinaalselt ei erine ning erineva kvaliteediga plokkide väljaeraldamine ei ole vajalik. Paasi II uuringuruumi kasuliku kihi kivim vastab survetugevuselt ja külmakindluselt kõrgemargilise ehitusdolokivi nõuetele.
13
Tabel 4.1. Kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste koondtabel
Proovi Pa. Litol. Mahu Vee- Survetugevus, Mpa Massi nr. nr. erim mass imavus kuivas veega pärast muutus
kg/m3 % olekus immu- 25 pärast 25
tatult külmutus külmutus-
tsüklit tsüklit, %
1FM 17, 15 O2lb1 2602 1,9 107,9 79,8 76,2 -4,5
2FM 17, 15 O2lb2 2711 1,7 94,5 70,2 61,1 -13,0
3FM 3, 5 O2lb1 2592 1,9 102,9 74,2 73,5 -0,9
4FM 3, 5 O2lb2 2677 1,5 100,0 78,5 69,6 -11,3
5FM 8, 9 O2lb1 2589 1,9 104,2 76,8 72,6 -5,5
6FM 8, 9 O2lb2 2691 1,6 102,6 81,1 70,0 -13,7
O2lb1 2594 1,9 105,0 76,9 74,1 -3,6
Keskmine O2lb2 2693 1,6 99,0 76,6 66,9 -12,7 Uuringuruumi keskmine 2644 1,75 102,0 76,8 70,5 -8,2
Kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud selle
purunemiskindluse põhjal Los-Angelese katsel ja külmakindluse põhjal. Et kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaanilised omadused oleksid võrreldavad varasemate uuringutega, määrati ka kivimi purustatavus silindris GOST-ist lähtuvalt. Killustiku saagise hindamiseks määrati selle terakoostis. Tulemused on esitatud lisas 5 ja koondatud alljärgnevasse tabelisse 4.2. Purunemiskindluse põhjal LA katsel on kasuliku kihi kivim suhteliselt ühtlane – LA tegur 28–30% (kategooria LA30). Mõnevõrra parem on kasuliku kihi ülemine pool, kus LA tegur jääb kõigi proovide puhul alla 30 (27–29), keskmiselt 28, alumises osas 28–31, keskmiselt 30. Ka külmakindluselt on ülemine pool kasulikust kihist kvaliteetsem: massikadu 10 külmutus-sulatustsükli järel on 1,7–2,1%, keskmiselt 1,9% (kategooria F2), alumisel kompleksil 2,5–2,9%, keskmiselt 2,7% (kategooria F4). Tervikuna vastab kasuliku kihi kivim külmakindluselt kategooriale F4, mille massikadu on keskmiselt 2,3%.
Proovides määratud killustiku väljatulek (fraktsioonid üle 5 mm) on vahemikus 72,6–88,0. Keskmine saagis proovidest on 79,6%. Arvestades, et killustik on valmistatud puursüdamikest võetud proovidest ja et puurimisel on osa savikamaid vahekihte kaduma läinud (südamiku väljatulek kasuliku kihi osas 95%), võib oodata mõnevõrra väiksemat killustiku väljatulekut. Seega, arvestades puursüdamiku väljatulekut, on oodatav killustiku saagis mäemassist ca 76%.
Kaks proovi killustiku katsetusteks võeti ka kasuliku kihi lamamist. Ühte proovi koondati uuringuruumi põhjaossa jäävate puuraukude Sillaoru ja Leetse kihistu lubjakivi (proov 14KL) ning teise proovi (13KL) sama materjal uuringuruumi lõunaosa puuraukudest. Kahe proovi andmeil on materjal väga muutlik: LA tegur vastavalt 27 ja 38 ning külmakindluselt küllaltki madala kvaliteediga (massikadu vastavalt 4,4 ja 7,5%). Üllatavalt kõrge on 14KL proovi LA tegur, ehkki visuaalsel hinnangul võiks savimergli vahekihtide esinemise tõttu eeldada Toila kihistu kivimi puhul stabiilselt madalat LA tegurit (<35). Kasuliku kihi lamamiks oleval lubjakivil survetugevust ja külmakindlust ei määratud, kuna Sillaoru kihistu kivimi kihipaksus ei võimaldanud katsetuste jaoks vajaliku
14
suurusega proovitulpade võtmist. Ka Toila kihistu kivimi puhul oleks proovitulpade võtmine võimalik olnud vaid valikuliselt kihistu ülemisest puhtamast osast, mis aga ei iseloomustaks Sillaoru ja Toila kihistu kivimite survetugevust ja külmakindlust ning seega ka margilisust tõepäraselt.
Pr. Pa. Litol. Killus- Purustatavus Purunemiskindlus Külmakindlus
nr. nr. erim tiku silindris Los-Angelese EVS-EN
saagis massi- meetodil, 10-
14mm 1367-1:2007
kadu, LA LA massi- kate-
10-20 tegur kate- kadu gooria
mm gooria
% % Mark % %
1KL 15, 18, 17 O2lb1 88,0 15,1 600 28 LA30 1,9 F2
2KL 15, 18, 17 O2lb2 80,8 14,1 800 30 LA30 2,9 F4
3KL 13, 14, 16 O2lb1 78,7 13,9 800 29 LA30 1,7 F2
4KL 13, 14, 16 O2lb2 85,9 13,9 800 30 LA30 2,9 F4
5KL 9, 10, 8 O2lb1 78,0 12,6 1000 28 LA30 2,1 F4
6KL 9, 10, 8 O2lb2 75,5 15,3 600 31 LA35 2,6 F4
7KL 5, 6, 3 O2lb1 80,7 13,0 800 28 LA30 1,7 F2
8KL 5, 6, 3 O2lb2 81,4 13,6 800 28 LA30 2,5 F4
9KL 11, 12 O2lb1 77,5 13,4 800 27 LA30 2,1 F4
10KL 11, 12 O2lb2 72,6 14,2 800 28 LA30 2,8 F4
11KL 1, 2, 4 O2lb1 75,3 13,7 800 27 LA30 2,1 F4
12KL 1, 2, 4 O2lb2 80,5 12,9 1000 30 LA30 2,4 F4
13KL 11...18 O2sl+tl1 79,4 17,1 600 38 LA40 7,5
14KL 1…10 O2sl+tl1 75,0 15,4 600 27 LA30 4,4
O2lb1 keskmine 79,7 13,6 800 28 LA30 1,9 F2
O2lb2 keskmine 79,5 14,0 800 30 LA30 2,7 F4
Uuringuruumi kasuliku
kihi keskmine O2lb1+lb2 79,6 13,8 800 29 LA30 2,3 F4
O2sl+tl1 keskmine 77,2 16,3 600 33 LA35 6,0
Kivimi keemilise koostise iseloomustamiseks tehti 24 analüüsi, milles määrati CaO, MgO ja lahustumatu jäägi sisaldus. Analüüsi tulemused on toodud lisas 6. Kivimi keemilise koostise arvutused puuraukude ja litoloogiliste erimite lõikes on esitatud lisades 7 ja 8 ning koondatud tabelisse 4.3.
Keemiliselt koostiselt moodustab Paasi II uuringuruumi kasuliku kihi lubjakivi, mis on rohkem või vähem dolomiidistunud. CaO sisaldus Loobu kihistu kivimis on 28,54– 49,75%, keskmiselt 40,34%, MgO 1,04–14,74%, keskmiselt 7,36% ja lahustumatut jääki 6,08–15,62%, keskmiselt 8,97%. Reeglina on dolomiidistumisele allunud kasuliku kihi
15
alumine pool (O2lb2), kus on kohati tegu ka dolokiviga, milles MgO sisaldus on >14%. Ka on alumises pooles kõrgem lahustumatu jäägi sisaldus, ulatudes kohati 15–16%-ni.
Tabel 4.3.
Kivimi keemilise koostise koondtabel
Litol. CaO, % MgO, % Lahustumatu jääk, %
erim min max keskm. min max keskm. min max keskm.
O2lb1 37,40 49,75 44,67 1,04 10,55 4,67 6,08 8,12 7,67
O2lb2 28,54 44,97 34,57 3,76 14,74 10,99 8,57 15,62 10,62
Varu-
plokis 28,54 49,75 40,34 1,04 14,74 7,36 6,08 15,62 8,97
tervikuna
O2sl 25,40 36,23 31,73 2,06 7,98 4,72 16,62 20,24 18,43
O2tl 28,08 40,19 34,05 2,75 13,73 6,56 8,32 29,37 18,67
Kasuliku kihi lamami moodustavad Sillaoru ja Toila kihistu dolomiidistunud savikad lubjakivid, milles MgO sisaldus on keskmiselt vastavalt 4,72% ja 6,56% ning lahustumatu jäägi sisaldus Sillaoru kihistul stabiilselt kõrge – 16,62–20,24% (keskmiselt 18,43%), Toila kihistul aga väga muutlik – 8,32–29,37% (keskmiselt 18,67%).
Paasi II uuringuruumi Loobu kihistu kivim vastab kõrgemargilise ehitus- lubjakivi nõuetele ning sobib killustiku valmistamiseks, mida võib kasutada nii teedeehituses kui ka ehitussegudes.
5. Hüdrogeoloogilised tingimused
Üldandmed, hüdrograafia, kliima. Paasi II uuringuruum jääbViru lavamaale
paetasandikule. Piirkonna reljeef on rahulik. Suuremas plaanis vaadatuna tuleb ala ümbritsevast esile väikese kõrgendikuna, kus reljeef langeb igas ilmakaares, maapinna absoluutkõrgused on 56–61 m vahemikus,. Uuringuruumi teenindusalale veekogusid ei jää. Siin paikneb vaid mõni üksik kraavilõik sadevete ärajuhtimiseks. Uuringuruumist läände, ca 200–700 m kaugusele jääb maaparandussüsteem oma eesvooluga (joonis 1.1.). Tihedalt rajatud kuivenduskraavidevõrgustikuga juhitakse metsast liigveed eesvoolu kaudu Mustojja. Mustoja ise jääb Paasi II uuringuruumi lõunatipust ca 800 m kaugusele kagusse (joonis 1.1.). Eesvoolu suubumiskohast Mustojja, jääb oja suudmeni Soome lahes ca 12 km. Mustojale on rajatud 3 paisu: Vihula ülemine paisjärv, Vihula mõisa paisjärv ja Vihula alumine pais. Oja langus keskjooksul (eesvoolu suubumiskohast Vihula ülemise paisjärve- ni) on 5 km pikkusel lõigul ca 9 m s o. 1,8 m/km, sellest allapoole aga veelgi suurem (keskmiselt 5,7 m/km). Kuni Vihula ülemise paisuni voolab oja valdavalt tehislikus sängis.
Kliima on mõjutatud Põhja-Atlandil moodustuvatest tsüklonitest. Lähim ilmajaam asub Kundas, mille õhutemperatuuri ja sademete andmeid on kasutatud vee juurdevoolu arvutustes kavandatavasse karjääri. Miinuskraadid püsivad detsembrist märtsini. Aastane sademete norm on 553 mm. Sademeterikkamad on juuli-august, kuivemad veebruar-aprill.
16
Püsiv lumikate tekib detsembri teisel dekaadil ja hakkab lagunema märtsi teisel dekaadil. Lumikatte kestus on 110–120 päeva ja selle veevaru võib olla väga erinev. Õhutemperatuuri ja sademete andmed on toodud tabelis 5.1.
Tabel 5.1. Sademete norm ja õhutemperatuur Kunda ilmajaama andmete põhjal
Kuud Näitaja
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Kokku aastas
Pikaajaline keskmine, mm
28 22 23 32 38 55 71 73 68 60 46 37 553
2011. a sademed 40 17 16 17 33 80 117 33 90 49 34 56 582
2012. a sademed 50 31 51 51 81 60 75 58 95 113 93 50 808
Õhutemperatuur, °C
–4,2 –5,0 –1,5 3,5 9,2 14,1 16,3 15,4 10,7 6,1 1,0 –2,3 5,3
Hüdrogeoloogilised tingimused. Paasi II uuringuruum paikneb paetasandikul, kus kvaternaarisetete paksus ulatub vaid 0,5 meetrini ja iseseisvat veekihti ei moodusta. Uuringuruumis lasuvates Kunda lademe lubjakivides leviv põhjavesi kuulub Ordoviitsiumi veekompleksi, mille paksus ulatub piirkonnas vaid 5–6 meetrini. Väikese veeandvuse ja survetu iseloomu tõttu ei oma veekiht piirkonna veetarbimises suurt tähtsust, kuid leiab kasutamist arvukate eratarbijate salvkaevudega ja ka üksikute puurkaevudega. Puur- kaevude registris olevate andmete põhjal tarbitakse ümbruskonna taludes (Paasi, Adaka, Vihula, Annikvere ja Sagadi külades) valdavalt Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi põhjavett. Puurkaevude registri andmeil on vaid Annikvere külas 3 majapidamist, mis tarbivad Ordoviitsiumi veekihi vett. Puurkaevud on 19–20 m sügavad. Erinevalt Paasi II uuringuruumist võtavad siin veekihi moodustamisest osa ka Lasnamäe ja Aseri lademe lubjakivid. Kaevude deebitid on 1,1 l/s ja 0,5 l/s vastavalt 2,5 m ja 2 m alanduse juures (pumbati vastavalt 8 ja 16 tundi). 2 lähimat talu jäävad Paasi II uuringuruumist ca 2,3 km kagu poole (kaugeim 5,2 km kaugusele kagusse). Ordoviitsiumi veekompleksi lamamiks oleva Ordoviitsiumi veepideme moodustavad Varangu kihistu savid, Türisalu kihistu diktüoneemakilt ja Toila kihistu glaukoniitlubjakivid koos lamamiks oleva glaukoniit- liivakiviga. Veepideme paksus on 5–7 m (maksimaalselt 11 m) (Suuroja jt., 2005).
Paasi II uuringuruumi põhjaveetase jäi puurimisaegsete (juulis, augusti 1. nädalal 2012.a.) mõõtmistulemuste andmeil 1,5–2,4 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele 57,7–58,9 m, sõltudes paikkonna reljeefist. Geoloogilise kaardistamise andmeil on põhjaveevoolu üldine suund klindi suunas, s o. põhja-kirdesse. Paasi II uuringuruumi puhul on tegu põhjavee lokaalse toitealaga, kus põhjavesi liigub uuringuruumi idaosast madalama reljeefiga äärealade suunas (joonis 5.1.). Paasi II uuringuruumi veetase on otseses sõltuvuses sademetest, mis on vabapinnalise veekihi põhiliseks toiteallikaks. Põhiline toitumine toimub kevad-sügisesel perioodil, st lumesulamise ajal (märts–aprill) ja sügisperioodil (oktoober–november). Suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja pindmisele äravoolule. Üheaegselt kõigis puuraukudes mõõdeti veetase ka 12. oktoobril 2012.a., mil tase oli vaid maksimaalselt 0,3 m sügavusel maapinnast, s o. 2–2,5 m kõrgemal suvisest, Seega võib põhjaveetaseme aastane muutuste amplituud ulatuda 2–3 meetrini.
2012.a. oktoobris võeti Ordoviitsiumi veekihi vee keemilise koostise määramiseks 2 veeproovi puuraukudest 5A ja 15A (lisa 9). Keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO3- Ca-Mg-tüüpi, kuivjäägiga 342–446 mg/l ja üldkaredusega 6–8,5 mg-ekv/l.
17
18
Vee juurdevoolu hinnang karjääri. Karjääri voolav vesi moodustub pindmisest juurdevoolust külgnevatelt aladelt, karjäärialale langenud sademetest ja veetaseme alandamise korral põhjaveest. Käesolevatest arvutustest on pindmine äravool välja jäetud, eeldusel, et karjääri piirile rajatakse piirdekraavid ümbritsevate alade pinnavee ärajuhti- miseks.
Vee juurdevoolu hinnang sademevee arvel arvutatakse kogu karjäärialale, F = 51,36 ha. Sademete norm on võetud Kunda ilmajaama andmetest (tabel 5.1.).
Keskmine sademeline juurdevool karjääri Wo määratakse S. K. Abramovi (1976) võrrandist:
)1(/,1000 3 ööpäevasmFHW qo ⋅⋅= α ,
kus α – pindmise juurdevoolu koefitsient, kaljukivimites α = 0,85; Hq – ööpäeva keskmine sademete hulk: 553:365=1,52 mm;
F – karjääri veekogumisala. Arvutustes on võetud karjääri pindala (tingi- musel, et pindmine veevool juhitakse ära) F = 0,5136 km²;
Pannes algandmed võrrandisse (1), saame: Wo = 1000·1,52·0,85·0,5136 = 664 m³/ööpäevas.
Lumesulavee juurdevool Wt määratakse S. K. Abramovi võrrandist:
)2( c
c
t t
Fh W
⋅⋅⋅ =
βα ,
kus β – koefitsient, mis arvestab karjääri lumekoristust, tavaliselt β = 0,5; hc –aastane lume kogus; hc = 0,110 m (arvestatud on detsember, jaanuar, veebruar ja märts);
tc – intensiivse lumesulamise aeg tundides, võetud on 2 nädalat ehk 336 tundi. Pannes algandmed võrrandisse (2), saame:
ööpäevasmehkhmWt /1715/46,71 336
513600110,05,085,0 33= ⋅⋅⋅
=
Põhjavee juurdevool. Selleks, et hinnata dolokivi kaevandamisel väljapumbatava vee koguseid karjäärist ja veealanduse mõju ulatust, tehti katsepumpamine puuraugus 15A ning vaatlusauguks oli puurauk 15. Veetase puuraukudes oli maapinnast katsetööde ajal (12.10.2012.a.) vastavalt 0,12 ja 0,15 m (abs kõrgusel 60,11 m). Pumbatava puuraugu ja vaatluspuuraugu vaheline kaugus (r) oli 17 m, puuraugu 15A tootlikkuseks 1,47 m alanduse (S) korral oli 0,11 l/s ehk 9,5 m3/ööpäevas, puuraugu erideebit 0,07 l/s*m. Paasi II uuringuruumi katsepumpamise tulemused on esitatud graafiliselt joonistel 5.2. ja 5.3. ning samas on toodud veejuhtivuse (km) ja tasemejuhtivuse (a) arvutused. Suurima
võimaliku juurdevoolu arvutamiseks karjääri kasutatakse katsepumpamise suurimat veejuhtivuse väärtust (km = 9 m2/ööpäevas).
Põhjavee juurdevool Q määratakse mittestatsionaarse liikumise võrrandist, võttes karjääri kui “suurt kaevu”, mille tinglik raadius on R.
)3(/, 12,6
ln
4 3
2
ööpäevasm
R
ta
Skm Q
⋅⋅
⋅⋅ =
π
51,36 hektaril on dolokivi varuks 2 593 tuh m3, mis kaevandatakse ära 25 aasta jooksul. Arvutuslikult teeb see kaevandamise keskmiseks aastamahuks ca 110 000 m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,1 m, mis kaevandatakse ühe astanguga. Kuna kasuliku kihi lamamipind jääb minimaalselt 53,7 m (pa 17) abs tasemele ning uuringuaegne veetase juulis-augustis maksimaalselt absoluutkõrgusele 58,9 m (pa 5) (lisa 14), tuleb kaevandamisel veetaset alandada maksimaalselt 5,2 m (alanduse määramisel ei
19
Pa 15A Pa 15
Aeg Veetase Alandus Aeg Veetase Alandus t, min lg t H, m S, m t, min lg t H, m S, m
0 0,12 0 0,15
0,5 -0,30 0,26 0,14 0,5 -0,30 0,41 0,26
1 0,00 0,51 0,39 1 0,00 0,55 0,40
2 0,30 0,79 0,67 2 0,30 0,77 0,62
3 0,48 1,02 0,90 3 0,48 0,97 0,82
4 0,60 1,18 1,06 4 0,60 1,07 0,92
5 0,70 1,29 1,17 5 0,70 1,15 1,00
6 0,78 1,37 1,25 6 0,78 1,2 1,05
7 0,85 1,43 1,31 7 0,85 1,23 1,08
8 0,90 1,46 1,34 8 0,90 1,26 1,11
9 0,95 1,49 1,37 9 0,95 1,275 1,125
10 1,00 1,51 1,39 10 1,00 1,28 1,13
15 1,18 1,53 1,41 15 1,18 1,28 1,13
20 1,30 1,57 1,45 20 1,30 1,28 1,13
25 1,40 1,59 1,47
30 1,48 1,595 1,475 Q = 0,11 l/s = 9,5 m3/ööp 35 1,54 1,59 1,47
40 1,60 1,59 1,47
m 2
/ööp
m 2
/ööp
lg a = 2*lg r - 0,35 + A/C=2*1,2304 - 0,35 + 0,4/1,3-0,4 = 2,4608 - 0,35 + 0,44 = 2,55 m2/ööp
a = 355 m 2 /ööp
Joonis 5.2. Puuraukude 15A ja 15 pumpamisandmed (12.10.2012) ja hüdrodünaamiliste parameetrite arvutused
17 m Veetaseme alandus pa 15A Veetaseme alandus pa 15
Veetaseme alanemine
0
0,2
0,4
0,6
0,8
1
1,2
1,4
1,6
-0,50 0,00 0,50 1,00 1,50 2,00
Aeg lg t, min
V e
e ta
s e
m e
a la
n d
u s
S , m
Pa 15A
Pa 15"
23,0 0,1
15,138,1
1log2log 12
= −
=
−
− =
tt C
SS 56,7
23,0
5,9183,0183,0 =
⋅ =
⋅ =
C
Q km
2,0 0,1
9,010,1
1log2log 12
= −
=
−
−
=
tt C
SS 69,8
2,0
5,9183,0183,0 =
⋅ =
⋅ =
C
Q km
20
Aeg Veetase Alandus Aeg Veetase Alandus t, min lg t H, m S, m t, min lg t H, m S, m
0 1,59 0 1,28
1 0,00 1,42 0,17 0,5 -0,30 1,21 0,07
2 0,30 1,27 0,32 1 0,00 1,03 0,25
3 0,48 0,81 0,78 2 0,30 0,74 0,54
4 0,60 0,55 1,04 3 0,48 0,54 0,74
5 0,70 0,42 1,17 4 0,60 0,41 0,87
6 0,78 0,31 1,28 5 0,70 0,32 0,96
7 0,85 0,28 1,31 6 0,78 0,26 1,02
8 0,90 0,25 1,34 7 0,85 0,24 1,04
9 0,95 0,23 1,36 8 0,90 0,23 1,05
10 1,00 0,2 1,39 9 0,95 0,21 1,07
15 1,18 0,17 1,42 10 1,00 0,2 1,08
20 1,30 0,16 1,43 15 1,18 0,17 1,11
25 1,40 0,15 1,44 20 1,30 0,16 1,12
25 1,40 0,15 1,13
m 2
/ööp
m 2
/ööp
Joonis 5.3. Puuraukude 15A ja 15 veetaseme taastumine (12.10.2012) ja hüdrodünaamiliste parameetrite arvutused.
Veetaseme taastumine pa 15A Veetaseme taasrumine pa 15
Veetaseme taastumine
0
0,2
0,4
0,6
0,8
1
1,2
1,4
1,6
-0,50 0,00 0,50 1,00 1,50
Aeg lg t, min
V e e ta
s e m
e t
a a s tu
m in
e S
, m
Pa 15A
Pa 15
23,0 0,1
13,1236,1
1log2log 12
= −
=
−
−
=
tt C
SS 56,7
23,0
5,9183,0183,0 =
⋅ =
⋅ =
C
Q km
21,0 0,1
8,001,1
1log2log 12
= −
=
−
−
=
tt C
SS 28,8
21,0
5,9183,0183,0 =
⋅ =
⋅ =
C
Q km
21
ole aluseks võetud pumpamisaegseid veetasemeid oktoobris, mil veetase oli maksimumis, vaid puurimisaegsed veetasemed juulis-augustis). Alljärgnevalt on toodud põhjavee juurdevoolu arvutamine eelpoolnimetatud karjääri töötamise 1. aasta, 12. aasta, mil kaevandatud on ca pool mäeeraldise mahust ja lõpuaasta (25.) kohta:
1. Vee juurdevoolu arvutus karjääri töötamise 1. aasta kohta: Asendades algandmed võrrandisse (3), saame põhjavee juurdevoolu karjääri: - veejuhtivus km = 9 m2/ööpäevas; - tasemejuhtivus a = 355 m2/ööpäevas; - alandus S = 5,2 m; - karjääri pindala 1. tööaasta lõpuks (eeldusel, et kaevandatakse keskmiselt
110 000 m3 aastas) F = 21600 m2;
- karjääri raadius kaevetööde pindala F, m² puhul π
F R = = 83 m;
./125 7,4
588
6889
15813070 ln
588
83
36535512,6 ln
2,594 3
2
1 ööpmQ === ⋅⋅
⋅⋅ =
π
1. tööaasta lõpuks, kui kaevandatud on ca 2,16 ha ja veetaset alandatud 5,2 m, on väljapumbatava vee maksimaalne kogus (s. o. kevadisel lumesulamisperioodil):
125 + 1715 = 1840 m3/ööpäevas, keskmiselt on aga väljapumbatava vee kogus
125 + 664 = 789 m3/ööpäevas. 2. Vee juurdevoolu arvutus, kui kaevandatud on ca pool mäeeraldise mahust: - veejuhtivus km = 9 m2/ööpäevas; - tasemejuhtivus a = 355 m2/ööpäevas; - alandus S = 5,2 m; - F12 = 256800 m2; - R12= 286 m;
./123 8,4
588
81796
9515988 ln
588
286
3651235512,6 ln
2,594 3
2
12 ööpmQ === ⋅⋅⋅
⋅⋅ =
π
3. Karjääri ammendamisel, s.o. 25 aasta pärast: - F25 = 513600 m2; - R25= 404 m;
./123 8,4
588
163216
9437805 ln
588
404
3652535512,6 ln
2,594 3
2
25 ööpmQ === ⋅⋅⋅
⋅⋅ =
π
Karjääri ammendamise ajaks on väljapumbatava vee maksimaalseks koguseks
123 + 1715 = 1838 m3/ööpäevas ja keskmiseks koguseks
123 + 664 = 787 m3/ööpäevas. Karjääri laienedes hakkab põhjaveeline komponent vähenema ja pindmine
komponent suurenema. Seda kinnitavad ka karjääride töötamiskogemused. Tuleb arvestada ka sademete ebaühtlusega, mille muutustest sõltuvalt võib aasta keskmine juurdevool muutuda 1,3–1,5 korda.
22
Kokkuvõtlikult on arvutustulemused esitatud tabelis 5.2. Tabel 5.2.
Vee juurdevoolu arvutuslikud tulemused
Vee juurdevool karjääri, m3/ööp
1. aasta 12. aasta 25. aasta
F = 21600
m2 F= 256800
m2 F = 513600
m2
sademevesi 664 664 664
lumesulamisvesi 1715 1715 1715
põhjavesi 125 123 123
keskmine 789 787 787
maksimaalne 1840 1838 1838 Põhjavee väljapumpamisega kaasneb veetaseme alanemine ja kujuneb
alanduslehter. Veealanduse mõju ligilähedast raadiust saab määrata võrrandist:
mtaR 5403653555,15,1 =⋅=⋅= Veealanduse mõjuga tuleb arvestada elanikkonna veevarustusprobleemide lahenda-
misel. Salvkaevud võivad nimetatud kaugusel ja kaugemalgi ajutiselt kuivaks jääda ka veetaseme looduslike muutuste amplituudi tõttu.
Karjäärist ärajuhitav vesi erineb looduslikust põhja- ja pinnaseveest suurema heljumi sisalduse ja mõnevõrra suurema kareduse poolest, vee keemiline koostis muutub vähe. Karjäärivee veekogusse juhtimiseks tuleb seda eelnevalt settebasseinis selgitada. Reostust välistava tehnoloogia kasutamisel karjäärivee looduslikku vetevõrku juhtimiseks muid piiranguid ei ole.
Vett on võimalik ära juhtida kuivenduskraavide kaudu Mustojja. Karjäärist ärajuhitava vee maksimaalne arvutuslik kogus on 1840 m3/ööpäevas ehk 77 m3/h ehk 1,3 m3/min ehk ca 21 l/sek.
6. Varu arvutus
Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati varu geoloogiliste plokkide meetodil
kahes plokis uuringuruumi teenindusala 51,36 hektaril. Eraldi arvutati varu uuringuaegsest põhjaveetasemest pealpool (3. plokk) ja allpool (4. plokk). Plokkide numeratsiooni on jätkatud maardlate registris Paasi lubjakivimaardlal arvel olevatest plokkidest.
Varu arvutus tugineb järgmistel materjalidel: varu arvutuse plaan M 1:2000 (gr. lisa 1); geoloogilised läbilõiked (gr. lisa 2); puuraukude kirjeldused (tekstilisa 3); laboratoorsete uuringute andmed (tekstilisad 4–8); katte- ja kasuliku kihi paksused (lisa 10).
Varuplokid on piiritletud puuraukude (Pa) ja uuringuruumi piiripunktidega (Pp) järgmiselt: Pa1, Pa2, Pa3, Pp 3, Pa6, Pa10, Pp 7, Pa14, Pa13, Pa16, Pa18, Pa17, Pa 11, Pp 20, Pp 18, Pp 21, Pa 7. Varuala sisse jäävad puuraugud 4, 5, 5A, 8, 9, 12, 15, 15A. Plokkide koordinaadid on esitatud varu arvutuse plaanil (gr. lisa 1). Plokkide pindalad on määratud arvutiprogrammi Micro-Station V8 abil. Katte- ja kasuliku kihi keskmised paksused on määratud puuraukude andmeil aritmeetilise keskmisena (lisas 10). Mahud on leitud keskmise kihipaksuse ja varuala pindala korrutisena.
23
Puuraugud on rajatud ligikaudselt võrguga 200 x 350 m, puursüdamik on kogupaksuses proovitud ja puursüdamik on esinduslik, hindamaks varu tarbevaru kategoorias. Varu arvutuse alumiseks piiriks on võetud litostratigraafiline piir – Loobu kihistu alumine piir.
Uuringu-aegne põhjaveetase jaotab varu kahte plokki: 3. plokk – veepealne ja 4. plokk veealune. Plokkide-vaheliseks piiriks on võetud 58,3 meetri absoluutkõrgus, see on uuringuaegse (juuli-august 2012) veetaseme keskmine absoluutkõrgus. Varuplokid 3 ja 4 paiknevad kohakuti ja nende pindala on 51,36 ha.
Varuplokkide keskmiste kihipaksuste arvutus on toodud lisas 10, ja keskmised näitajad koondatud alljärgnevasse tabelisse 6.1.
Tabel 6.1. Varuplokkide keskmised kihipaksused
Ploki Kattekiht Kasulik kiht
nr kokku sealhulgas paksus, m
kasvukiht moreen
3. plokk 0,41 0,27 0,14 1,65
4. plokk 3,40
Ehituslubjakivi ja kattekihi paksuste ja mahtude andmed on koondatud tabelisse 6.2.
Tabel 6.2. Ehituslubjakivi ja kattekihi paksused ja mahud
Ploki Ploki Keskmine paksus, m Kattekihi maht, tuh m3 Ehitus-
nr. pindala Kattekiht Kasulik Kokku sealhulgas lubjakivi
ha Kokku sealhulgas kiht kasvu- moreen aktiivne
kasvu- moreen kiht tarbevaru
kiht tuh. m3
3 51,36 0,41 0,27 0,14 1,65 211 139 72 847
4 51,36 3,40 1 746
Kokku 51,36 0,41 0,27 0,14 5,05 211 139 72 2 593
Paasi II uuringuruumi kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 51,36 hektarilisel pindalal on 2 593 tuh m3, sealhulgas 1 746 tuh m3 allpool põhjaveetaset.
7. Kaevandamise mäetehnilised tingimused
Kaevandamise mäetehnilised tingimused ei ole keerulised. Juurdepääs alale on hea
– Potsu-Vihula maantee jääb uuringuruumi teenindusala põhjatipust ca 350 m kaugusele. Kattekiht on õhuke (maksimaalselt 0,5 m), millest keskmiselt 10 cm moodustab rähkne moreen. 10 cm paksust moreenikihti ei ole mäetehniliselt ja majanduslikult otstarbekas eraldi koorida. Kogu kattekiht vallitatakse aunadesse. Metsaalal kaevandamisel tuleb eelnevalt langetada puud ja juurida kännud. Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,1 m, mis kaevandatakse ühe astanguga. Kaevandamise muudab keerulisemaks asjaolu, et 2/3 varust
24
paikneb allpool põhjaveetaset. Hüdrogeoloogiliste katsetööde andmeil on väljapumbatava vee kogused väikesed. Karjääri rajamist oleks otstarbekas alustada varuala loode- või lõunaosast, kust oleks kõige lühem tee kuivenduskraavideni, mille kaudu on võimalik karjäärivett Mustojja suunata. Eelnevalt tuleb lasta veel settebasseinis selgineda. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt ja arengukava. Kõiki kaevandamisega ja killustiku väljaveoga kaasnevaid keskkonnamõjusid analüüsitakse kaevandamise loa taotluse koostamisel.
Maapõueseaduse (RT I 2004, 84, 572) § 48 lähtuvalt tuleb karjääri maa-ala korrastamiseks koostada keskkonnaministri poolt kinnitatud nõuetele (RTL 2005, 60, 865) vastav projekt. Eesti Maavarade Komisjonis kooskõlastatud korrastamisprojekti rakendamiseks annab korrastamistingimused Keskkonnaamet. Karjääri ala korrastatakse veekoguks.
8. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale
Paasi II karbonaatkivimite uuring tehti vastavuses Keskkonnaministri 26.05.2005.a. määrusega nr. 44: “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord” ja määrusele nr. 43: “Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord”.
Geoloogilised välitööd (südamikpuurimine, hüdrogeoloogilised vaatlused puuraukudes, proovimine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud, tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ja õli mahajooksu ei olnud. Puurimise käigus pesti puurauke puhta veega, kattekiht isoleeriti manteltorudega. Peale uuringutööde lõppu puuraugud likvideeriti: puuraugud täideti kuni veetasemeni killustikuga. Veetasemest kõrgemal kasutati sõelmete ja tsemendi segu (lisa 12).
Kokkuvõtteks võib öelda, et geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste ja muude töödega ei muudetud ega rikutud keskkonnatingimusi.
Kokkuvõte
Karbonaatse ehituskivi tarbevaru geoloogilise uuringu Paasi II uuringuruumis tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Kivikandur OÜ tellimusel. Uuringutöö eesmärgiks oli selgitada uuringuruumis leviva paekompleksi kvaliteet, mahud ja kaevetingimused.
Uuringuruum pindalaga 58,24 ha asub Lääne-Virumaal Vihula vallas Paasi külas, riigile kuuluval Paasimetsa katastriüksusel (katastritunnus 88702:001:0196).
Paasi II uuringuruum jääb alvarile, kus pinnakatte paksus ulatub vaid 0,5 meetrini. Mullakihi paksus on 0,1–0,4 m, keskmiselt 0,27 m ning reeglina lasub lubjakivil ka õhuke, kuni 0,3 m (keskmiselt 0,14 m) paksune lokaalmoreeni kiht – beežikaspruun lubjakivi- rähaga liivsavimoreen. Uuringuruum paikneb Ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe Loobu kihistu avamusel (O2 lb). Loobu kihistu paksus on 3,5–6,0 m, keskmiselt 5,1 m. Kihistu ülemine kompleks on esindatud halli pisikristallilise õhukese- kuni keskmisekihilise, rohkete fosfaatsete katkestuspindadega lubjakiviga. Alumises kompleksis katkestuspinnad puudu- vad, kivim on peenekristalliline, tumedam hall kui ülaosas ja allunud dolomiidistumisele. Loobu kihistu lamamiks on Sillaoru kihistu (O2sl) pruunikashall savikas, õhukese- kuni keskmisekihiline, rohkelt raudooide sisaldav lubjakivi. Sillaoru kihistu paksus on 0,2–0,4 m (keskmiselt 0,3 m). Sillaoru ja tema lamamiks oleva Toila kihistu vahelist piiri markeerib markantne limoniitne katkestuspind. Toila kihistu (O2tl) on esindatud rohekas- halli glaukoniitlubjakiviga. Kihistu ülemises, ca 0,4–0,6 m paksuses osas esineb glaukonii- ti rohkesti, kivim on peeneteraline, keskmise- kuni paksukihiline, Toila kihistu keskmine osa on üksikute glaukoniiditeradega, poolmugulja kuni mugulja tekstuuriga, küllaltki
25
savikas, milles esineb rohekashalli savimergli kuni 20 cm paksusi vahekihte. Alumises, 0,6 m, paksuses osas on Toila kihistu esindatud rohekashalli keskmisekristallilise, suhteliselt suuri glaukoniiditerasid sisaldava keskmise kuni paksukihilise dolomiidistunud lubjakivi- ga. Kompleksi alumist piiri markeerib tasane kuid sügavate soppidega katkestuspind, nn. püstakkiht, mis on ka Volhovi lademe alumiseks piiriks. Puuraugus 13 on avatud ka Leetse kihistu (O1lt) 0,7 m paksuselt. Ülemises 0,4 m paksuses osas on kihistu esindatud rohekashalli, rohkesti glaukoniiditerakesi sisaldava, võrdlemisi kõva lubiliivakiviga. All- osas lasub rohekas, võrdlemisi pude glaukoniitliivakivi.
Paasi II uuringuruumi ehituslubjakivi on kõrgemargiline: kivimi survetugevus on keskmiselt 102 Mpa, külmakindlus “25”. Purunemiskindluse põhjal LA katsel on kasuliku kihi kivim suhteliselt ühtlane – LA tegur 28–30% (kategooria LA30). Kasuliku kihi kivimist valmistatud killustiku massikadu 10 külmutus-sulatustsükli järel on 1,7–2,9%. Tervikuna vastab kasuliku kihi kivim külmakindluselt kategooriale F4, mille massikadu on keskmiselt 2,3%. Oodatav killustiku saagis mäemassist ca 76%.
Keemiliselt koostiselt on CaO sisaldus Loobu kihistu kivimis 28,54–49,75%, keskmiselt 40,34%, MgO 1,04–14,74%, keskmiselt 7,36% ja lahustumatut jääki 6,08– 15,62%, keskmiselt 8,97%. Reeglina on dolomiidistumisele allunud kasuliku kihi alumine pool (O2lb2), kus on kohati tegu ka dolokiviga, milles MgO sisaldus on >14%. Ka on alumises pooles kõrgem lahustumatu jäägi sisaldus, ulatudes 15–16%-ni.
Kasuliku kihi lamami moodustavad Sillaoru ja Toila kihistu dolomiidistunud savikad lubjakivid, milles MgO sisaldus on keskmiselt vastavalt 4,72% ja 6,56% ning lahustumatu jäägi sisaldus Sillaoru kihistul stabiilselt kõrge – 16,62–20,24% (keskmiselt 18,43%), Toila kihistul aga väga muutlik – 8,32–29,37% (keskmiselt 18,67%).
Paasi II uuringuruumi Loobu kihistu kivim vastab kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele ning sobib killustiku valmistamiseks, mida võib kasutada nii teedeehituses kui ka ehitussegudes.
Paasi II uuringuruumi kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 51,36 ha pindalal kokku on 2 593 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus on 5,05 m. Varu arvutati kahes plokis: 3. plokk – veepealne ja 4. plokk veealune. Plokkidevaheliseks piiriks on võetud uuringuaegse veetaseme keskmine absoluutkõrgus - 58,3 meetrit. 3. ploki ehitus- lubjakivi aktiivne tarbevaru on 847 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus on 1,65 m. Kattekihi paksus on keskmiselt 0,41 m ja selle maht 211 tuh m3. 4. ploki ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru on 1 746 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus on 3,40 m.
Põhjavee juurdevool karjääri mäetööde algperioodil on keskmiselt 789 m3/ööp, lumesulamisperioodil aga maksimaalselt 1840 m3/ööpäevas, lõpp-perioodil on vastavad näitajad 787 ja 1838 m3/ööp.
Eesti Maavarade Komisjonile esitatakse Paasi lubjakivimaardlal täiendavalt kinnitamiseks kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru Paasi II uuringuruumi 51,36 ha pindalal 2 593 tuh m3, sealhulgas 1 746 tuh m3 allpool põhjaveetaset (seisuga 01.04.2013.a.)
Kasutatud kirjandus
Nõmmsalu, V., 1991. Informatsiooniline aruanne Lääne-Viru maakonna Paasi lubjakivi leiukoha uuringust. EGF 4547. Stumbur, K., Viidas, E., Jõgi, S., Mardla, A., Tsheban, V., 1960. Vaivara Rühma aruanne otsingu-kaardistamistööde tulemustest Soome lahe kaldaäärses osas Kirde-Eestis 1958.-1959.a. EGF 1286. Suuroja, K., All, T., Mardim, T., Morgen, E., Otsmaa, M., Ploom, K., Vahtra, T. Veski, A., 2005. Võsu (7411) kaardilehe geoloogilise kaardikomplekti ja seletuskirja koostamine. EGF 7704.
26
27
Lisa 1
28
P a
P a
n r
X Y
Z s ü
g ,
k o k k u
p e a lis
- L
e e ts
e
m m
u ld
m o re
e n
p in
n a
k ih
is tu
m a a -
a b s
m a a
a b s
in te
rv a ll
n r
a b s
O 1 lt
p in
n a s t
k õ rg
u s
p in
n a s t
k õ rg
u s
k õ rg
. p a k s u s
la m
a m
p a k s
la m
a m
p a k s
la m
a m
p a k s
1 6
6 0
0 6
1 8
,0 1
6 2
0 7
2 3
,5 8
5 9
,9 4
7 ,0
0 ,5
0 ,3
0 ,2
5 9
,4 5
,0 5
4 ,4
0 ,3
5 4
,1 1
,2 +
2 ,1
5 7
,8 0
,1 5
9 ,8
0 ,5
-7 ,0
1 1 ,1
2 ,1
4 K
L
2 6
6 0
0 7
1 6
,6 6
6 2
0 9
7 9
,2 3
6 0
,0 6
7 ,0
0 ,5
0 ,3
0 ,2
5 9
,6 5
,1 5
4 ,5
0 ,2
5 4
,3 1
,1 +
2 ,1
5 8
,0 0
,0 6
0 ,1
0 ,5
-7 ,0
1 1 ,1
2 ,1
4 K
L
3 6
6 0
0 8
3 2
,2 6
6 2
1 2
6 7
,1 7
6 0
,4 7
7 ,0
0 ,3
0 ,1
0 ,2
6 0
,2 5
,1 5
5 ,1
0 ,3
5 4
,8 1
,3 +
2 ,2
5 8
,3 0
,1 6
0 ,4
0 ,3
-7 ,0
7 ,
8 ,
1 4 K
L
0 ,3
-5 ,4
3 ,
4 F
M
4 6
6 0
0 5
1 7
,7 0
6 2
0 9
0 5
,1 7
6 0
,3 1
7 ,0
0 ,4
0 ,3
0 ,1
5 9
,9 5
,3 5
4 ,6
0 ,4
5 4
,2 0
,9 +
2 ,2
5 8
,1 0
,1 6
0 ,2
0 ,4
-7 ,0
1 1 ,1
2 ,1
4 K
L
5 6
6 0
0 5
4 3
,4 6
6 2
1 1
9 5
,2 2
6 1
,1 8
7 ,0
0 ,4
0 ,2
0 ,2
6 0
,8 5
,5 5
5 ,3
0 ,3
5 5
,0 0
,8 +
2 ,3
5 8
,9 0
,2 6
1 ,0
0 ,4
-7 ,0
7 ,
8 ,
1 4 K
L
0 ,4
-5 ,9
3 ,
4 F
M
5 A
6 6
0 0
5 4
1 ,9
4 6
2 1
1 7
8 ,1
3 6
1 ,2
1 7
,0 0
,3 0
,3 0
,0 6
0 ,9
5 ,6
5 5
,3 0
,3 5
5 ,0
0 ,8
2 ,3
5 8
,9 0
,2 6
1 ,0
0 ,3
-7 ,0
1 8 …
2 4 K
6 6
6 0
0 5
1 7
,3 6
6 2
1 4
3 1
,2 4
6 0
,8 1
7 ,0
0 ,1
0 ,1
0 ,0
6 0
,7 4
,9 5
5 ,8
0 ,4
5 5
,4 1
,6 +
2 ,0
5 8
,8 0
,0 6
0 ,8
0 ,1
-7 ,0
7 ,
8 ,
1 4 K
L
7 6
6 0
0 4
5 0
,3 8
6 2
0 6
5 7
,7 1
5 9
,6 5
6 ,9
0 ,4
0 ,4
0 ,0
5 9
,3 5
,5 5
3 ,8
0 ,3
5 3
,5 0
,7 +
2 ,0
5 7
,7 0
,1 5
9 ,6
0 ,4
-6 ,9
1 …
8 K
8 6
6 0
0 3
7 2
,6 4
6 2
0 9
6 1
,2 7
6 0
,4 1
7 ,0
0 ,4
0 ,3
0 ,1
6 0
,0 6
,0 5
4 ,0
0 ,3
5 3
,7 0
,3 2
,3 5
8 ,1
0 ,1
6 0
,4 0 ,4
-7 ,0
5 ,
6 ,
1 4 K
L
0 ,4
-6 ,4
5 ,
6 F
M
9 6
6 0
0 3
3 2
,1 7
6 2
1 0
9 4
,6 0
6 0
,7 2
7 ,0
0 ,4
0 ,2
0 ,2
6 0
,3 5
,5 5
4 ,8
0 ,3
5 4
,5 0
,8 +
2 ,1
5 8
,6 0
,1 6
0 ,6
0 ,4
-7 ,0
5 ,
6 ,
1 4 K
L
0 ,4
-5 ,9
5 ,
6 F
M
1 0
6 6
0 0
3 0
7 ,4
9 6
2 1
3 3
7 ,9
7 6
0 ,7
4 7
,0 0
,4 0
,2 0
,2 6
0 ,3
5 ,6
5 4
,7 0
,4 5
4 ,3
0 ,6
+ 2
,2 5
8 ,5
0 ,1
6 0
,6 0 ,4
-7 ,0
5 ,
6 ,
1 4 K
L
1 1
6 6
0 0
0 7
1 ,6
2 6
2 0
7 9
4 ,6
2 6
0 ,2
9 7
,0 0
,4 0
,2 0
,2 5
9 ,9
5 ,2
5 4
,7 0
,4 5
4 ,3
1 ,0
+ 2
,4 5
7 ,9
0 ,3
6 0
,0 0 ,4
-7 ,0
9 ,
1 0 ,
1 3 K
L
1 2
6 6
0 0
0 3
7 ,4
8 6
2 0
9 2
5 ,1
4 6
0 ,3
9 7
,0 0
,4 0
,3 0
,1 6
0 ,0
5 ,2
5 4
,8 0
,4 5
4 ,4
1 ,0
+ 2
,1 5
8 ,3
0 ,1
6 0
,3 0 ,4
-7 ,0
9 ,
1 0 ,
1 3 K
L
1 3
6 6
0 0
0 0
5 ,2
0 6
2 1
0 7
5 ,0
3 6
0 ,7
6 7
,0 0
,5 0
,4 0
,1 6
0 ,3
3 ,5
5 6
,8 0
,3 5
6 ,5
2 ,0
5 4
,5 0
,7 +
2 ,2
5 8
,6 0
,0 6
0 ,8
0 ,5
-5 ,8
3 ,
4 ,
1 3 K
L
1 4
6 6
0 0
0 0
5 ,4
9 6
2 1
2 1
9 ,4
3 6
0 ,8
4 7
,0 0
,5 0
,3 0
,2 6
0 ,3
4 ,6
5 5
,7 0
,3 5
5 ,4
1 ,6
+ 2
,2 5
8 ,6
0 ,0
6 0
,8 0 ,5
-7 ,0
3 ,
4 ,
1 3 K
L
1 5
6 5
9 9
8 6
9 ,8
0 6
2 0
8 1
3 ,0
8 6
0 ,2
6 7
,0 0
,5 0
,3 0
,2 5
9 ,8
4 ,8
5 5
,0 0
,3 5
4 ,7
1 ,4
+ 2
,0 5
8 ,3
0 ,1
6 0
,2 0 ,5
-7 ,0
1 ,
2 ,
1 3 K
L
0 ,5
-5 ,3
1 ,
2 F
M
1 5
A 6
5 9
9 8
7 7
,9 2
6 2
0 7
9 7
,5 2
6 0
,2 9
7 ,0
0 ,3
0 ,1
0 ,2
6 0
,0 4
,8 5
5 ,2
0 ,4
5 4
,8 1
,4 2
,0 5
8 ,3
0 ,1
6 0
,2 0 ,5
-7 ,0
9 …
1 7 K
1 6
6 5
9 9
8 3
3 ,7
6 6
2 0
9 8
8 ,9
3 6
0 ,3
8 7
,0 0
,5 0
,3 0
,2 5
9 ,9
4 ,3
5 5
,6 0
,4 5
5 ,2
1 ,8
+ 1
,8 5
8 ,6
0 ,0
6 0
,4 0 ,5
-7 ,0
3 ,
4 ,
1 3 K
L
1 7
6 5
9 9
7 2
9 ,3
4 6
2 0
6 9
1 ,7
8 5
9 ,5
2 7
,0 0
,4 0
,3 0
,1 5
9 ,1
5 ,4
5 3
,7 0
,4 5
3 ,3
0 ,8
+ 1
,6 5
7 ,9
0 ,3
5 9
,2 0 ,4
-7 ,0
1 ,
2 ,
1 3 K
L
0 ,4
-5 ,8
1 ,2
F M
1 8
6 5
9 9
6 3
2 ,7
1 6
2 0
8 8
6 ,6
1 5
9 ,8
4 7
,0 0
,4 0
,3 0
,1 5
9 ,4
4 ,4
5 5
,0 0
,4 5
4 ,6
1 ,8
1 ,5
5 8
,3 0
,0 5
9 ,8
0 ,4
-7 ,0
1 ,
2 ,
1 3 K
L
K o
o s ta
s T
. T
u u
lin g
k ih
is tu
O 2 lb
O 2 s l
k ih
i s tu
P u
u ra
u k u
d e k
a ta
lo o
g
k ih
is tu
O 1 -O
2 tl
P a
k o
o rd
in a
a d
id
s e a lh
u lg
a s
Q -s
e te
te p
a k s u
s ,
m A
l u
s p
õ h
i ,
m
L o
o b
u S
il la
o ru
T o
il a
ju u li-
a u g .
2 0 1 2
V e
e t
a s
e ,
m
1 2 .1
0 .2
0 1 2
P ro
o v id
29
Lisa 2
Lisa 3
PUURAUKUDE KIRJELDUSED JA FOTOD
(Lisa 41 lehel)
30
kasvukiht
moreen
Loobu kihistu diskidega lubjakivi (O2lb1)
Loobu kihistu dolomiidistunud lubjakivi (O2lb2)
Sillaoru kihistu lubjakivi raudooididega ( (O2sl)
Toila kihistu glaukoniitlubjakivi (O2tl)
Leetse kihistu glaukoniitlubiliivakivi (O1lt)
Leetse kihistu glaukoniitliivakivi (O1lt)
2,2 veetase maapinnast, m mõõdetuna juuli-august 2012.a.
0,1 veetase maapinnast, m mõõdetuna 12.10.2012.a.
Geoloogiliste tulpade leppemärgid
31
P uu
ra uk
n r.
1 P
uu ra
ug u
sü ga
vu s
- 7,
0 m
. V
ee ta
se s
uu dm
es t
- 2,
1 m
( ju
ul i 2
01 2)
0, 1
m (
12 .1
0. 20
12 )
G eo
l. K
on t.
A b
s.
P ro
ov id
va n
u s
sü g.
, kõ
rg u
s, K
ir je
ld u
s n
r. ki
h i
m m
in t.
,m p
ak su
s, m
% 59
,9 4
m
Q IV
0, 1
K as
vu ki
ht 0
,0 -0
,3 , 0
,3 -0
,5 p
ae kl
ib un
e m
or ee
n. 0,
3 0,
3 10
0 0,
5 0,
2 0,
2 10
0 L
ub ja
k iv
i, h
al l
pi si
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is ek
ih il
in e,
l ai
nj at
e ki
hi pi
nd ad
eg a.
E si
ne b
pa ar
i cm
p ak
su si
jä m
ed et
ri it
se id
11
K L
O 2l
b 1
va he
ki ht
e. S
uh te
li se
lt v
äh e
es in
eb m
er gl
i la
in ja
id k
el m
ei d
ja k
un i
pa ar
i m
m p
ak su
si v
ah ek
ih te
. I se
lo om
ul ik
ud 0,
5- 3,
3 2,
8 2,
8 10
0 2,
1 on
r oh
ke d
f os
fa at
se i
m pr
eg na
ts io
on ig
a so
pi li
se d
ka tk
es tu
sp in
na d.
K un
i 1,
1 m
s üg
av us
en i
on k
iv im
r oo
st ek
ar va
l ai
ku de
ga . K
är ni
tu lb
ad ü
la os
as (
in t.
0 ,5
-1 ,6
m )
va ld
av al
t 3-
5 cm
, s üg
av am
al 5
-8 c
m .
3, 3
L ub
ja k
iv i
do lo
m ii
di st
un ud
, t um
ed am
h al
l, p
ee ne
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is e-
k un
i pa
ks uk
ih il
in e,
k ih
ip in
na d
ta sa
se d
ku ni
l ai
nj ad
. I nt
. 4 ,0
-4 ,8
m o
n er
it i
tu m
e ja
d ol
om ii
di st
un ud
, n õr
ga lt
k av
er no
os ne
( di
am ee
tr ig
a ku
ni 1
x2 c
m ),
s uh
- 12
K L
O 2l
b 2
te li
se lt
p al
ju e
si ne
b pü
ri id
is tu
nu d
de tr
ii ti
. I nt
5 ,1
-5 ,5
m s
av ik
am , e
si ne
b tu
m ed
am ai
d m
er gl
i la
in ja
id k
un i
1 cm
3, 3-
5, 5
2, 2
2, 2
10 0
pa ks
us i
va he
ki ht
e. I
nt 4
,0 -4
,2 m
t ük
ki de
ks . T
ul ba
d 2-
13 c
m , v
al da
va lt
6 -1
3 cm
. 5,
5 L
ub ja
k iv
i , p
ru un
ik as
ha ll
, r au
do oi
id id
eg a,
s av
ik as
. A lu
m in
e pi
ir e
ba ta
sa ne
s op
il in
e li
m on
ii ts
e im
pr eg
na ts
io on
ig a
O 2s
l 5,
8 ka
tk es
tu sp
in d.
T ul
ba d
2- 7
cm 14
K L
0, 3
0, 2
67 G
la uk
on ii
tl ub
ja k
iv i,
r oh
ek as
ha ll
, 6 ,2
m s
üg av
us en
i gl
au ko
ni id
it er
i ro
hk es
ti , s
el le
st a
ll po
ol g
la uk
on ii
ti h
õr ed
al t,
5, 5-
7, 0
O 2t
l k
iv im
m uu
tu b
sa vi
ka ks
, i lm
uv ad
3 c
m p
ak su
se d
m er
gl i
ja k
a ro
he ka
sh al
li s
av im
er gl
i va
he ki
hi d.
T ul
ba d
3- 13
c m
. 1,
2 1,
2 10
0 7,
0
K as
ul ik
k ih
t 0,
5- 5,
5 m
- 5
,0 m
P uu
rs üd
am ik
u vä
lj at
ul ek
p uu
rs üd
am ik
u lõ
ik es
7, 0
6, 9
99 P
uu rs
üd am
ik u
vä lj
at ul
ek k
as ul
ik u
ki hi
l õi
ke s
5, 0
5, 0
10 0
P u
u rs
ü d
am ik
u v
äl ja
tu le
k
vä lj
at u
le k
32
PUURAUK 1
33
P uu
ra uk
n r.
2 P
uu ra
ug u
sü ga
vu s
- 7,
0 m
. V
ee ta
se s
uu dm
es t
- 2,
1 m
( ju
ul i 2
01 2)
0, 0
m (
12 .1
0. 20
12 )
G eo
l. K
on t.
A b
s.
P ro
ov id
va n
u s
sü g.
, kõ
rg u
s, K
ir je
ld u
s n
r. ki
h i
m m
in t.
,m p
ak su
s, m
% 60
,0 6
m
0, 0
0, 3
0, 0-
0, 3
ka sv
uk ih
t 0,
3 0,
3 10
0 0,
5 0,
3- 0,
5 m
l ii
vs av
im or
ee n,
b ee
ži ka
sp ru
un , l
ub ja
ki vi
rä ha
ga .
0, 3
0, 2
67 L
ub ja
k iv
i, h
al l
pi si
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is ek
ih il
in e,
l ai
nj at
e ki
hi pi
nd ad
eg a.
E si
ne b
pa ar
i cm
p ak
su si
jä m
ed et
ri it
se id
O
2l b
1 va
he ki
ht e.
S uh
te li
se lt
v äh
e es
in eb
m er
gl i
la in
ja id
k el
m ei
d ja
k un
i pa
ar i
m m
p ak
su si
v ah
ek ih
te . I
se lo
om ul
ik ud
11 K
L 2,
9 2,
8 97
2, 1
on r
oh ke
d f
os fa
at se
i m
pr eg
na ts
io on
ig a
so pi
li se
d ka
tk es
tu sp
in na
d. K
un i
1, 1
m s
üg av
us en
i on
k iv
im 0,
5- 3,
5 r
oo st
ek ar
va l
ai ku
de ga
. K är
ni tu
lb ad
ü la
os as
( in
t. 0
,5 -2
,5 m
) va
ld av
al t
3- 5
cm , s
üg av
am al
6 -1
0 cm
. In
t. 1
,0 -2
,7 s
ub ve
rt ik
aa ln
e lõ
he , k
iv im
k oh
at i
tü kk
id ek
s. 3,
5 L
ub ja
k iv
i do
lo m
ii di
st un
ud , t
um eh
al l,
p ee
ne kr
is ta
ll il
in e,
k es
km is
e- k
un i
pa ks
uk ih
il in
e, k
ih ip
in na
d ta
sa se
d O
2l b
2 ku
ni l
ai nj
ad . E
si ne
va d
ük si
ku d
ka ve
rn id
d ia
m ee
tr ig
a ku
ni 1
x2 c
m .
In t
5, 5-
5, 7
m s
av ik
am .
12 K
L In
t 5,
1- 5,
2 m
t ük
ki de
ks . T
ul ba
d v
al da
va lt
8 -2
0 cm
. 3,
3- 5,
7 2,
2 2,
2 10
0
O 2s
l 5,
7 L
ub ja
k iv
i , p
ru un
ik as
ha ll
, r au
do oi
id id
eg a,
s av
ik as
. A lu
m in
e pi
ir l
im on
ii ts
e im
pr eg
na ts
io on
ig a
ka tk
es tu
sp in
d.
0, 2
0, 1
50 5,
9 G
la uk
on ii
tl ub
ja k
iv i,
r oh
ek as
ha ll
, 6 ,4
m s
üg av
us en
i gl
au ko
ni id
it er
i ro
hk es
ti , e
si ne
va d
se lg
ed t
um er
oh el
is ed
14 K
L O
2t l
k at
ke st
us pi
nn ad
( 6,
0 m
), s
el le
st a
ll po
ol g
la uk
on ii
ti h
õr ed
al t,
k iv
im m
uu tu
b sa
vi ka
ks , i
lm uv
ad m
er gl
i ku
ni 4
c m
5,
7- 7,
0 1,
1 1,
1 10
0 7,
0 v
ah ek
ih id
, k iv
im p
oo lm
ug ul
ja -m
ug ul
ja t
ek st
uu ri
ga . I
nt . 6
,6 -7
,0 m
r oh
ek as
s av
im er
ge l
lu bi
m er
gl i
õh uk
es te
va
he ki
ht id
eg a.
T ul
ba d
8- 11
c m
.
K as
ul ik
k ih
t 0,
6- 5,
7 m
- 5
,1 m
P uu
rs üd
am ik
u vä
lj at
ul ek
p uu
rs üd
am ik
u lõ
ik es
7, 0
6, 7
96 P
uu rs
üd am
ik u
vä lj
at ul
ek k
as ul
ik u
ki hi
l õi
ke s
5, 1
5, 0
98
P u
u rs
ü d
am ik
u v
äl ja
tu le
k
vä lj
at u
le k
34
PUURAUK 2
35
P uu
ra uk
n r.
3 P
uu ra
ug u
sü ga
vu s
- 7,
0 m
. V
ee ta
se s
uu dm
es t
- 2,
2 m
( ju
ul i 2
01 2)
0, 1
m (
12 .1
0. 20
12 )
G eo
l. K
on t.
A b
s.
P ro
ov id
va n
u s
sü g.
, kõ
rg u
s, K
ir je
ld u
s n
r. ki
h i
m m
in t.
,m p
ak su
s, m
% 60
,4 7
m
Q IV
0, 1 0,
3 0,
0- 0,
1 ka
sv uk
ih t;
0 ,1
-0 ,3
m l
ii vs
av im
or ee
n, b
ee ži
ka sp
ru un
, l ub
ja ki
vi rä
ha ga
. 0,
3 0,
3 10
0 L
ub ja
k iv
i, h
al l
pi si
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is ek
ih il
in e,
l ai
nj at
e ki
hi pi
nd ad
eg a.
E si
ne b
pa ar
i cm
p ak
su si
jä m
ed et
ri it
se id
7
K L
va he
ki ht
e. S
uh te
li se
lt v
äh e
es in
eb m
er gl
i la
in ja
id k
el m
ei d
ja k
un i
pa ar
i m
m p
ak su
si v
ah ek
ih te
. I se
lo om
ul ik
ud 0,
3- 3,
3 O
2l b
1 on
r oh
ke d
f os
fa at
se i
m pr
eg na
ts io
on ig
a so
pi li
se d
ka tk
es tu
sp in
na d.
K un
i 1,
1 m
s üg
av us
en i
on k
iv im
3, 0
3, 0
10 0
2, 2
r oo
st ek
ar va
l ai
ku de
ga . K
är ni
tu lb
ad 2
-6 c
m .
3F M
In t.
1 ,1
-1 ,3
m k
iv im
t ük
ki de
ks .
0, 3-
3, 3
3, 3
L ub
ja k
iv i
do lo
m ii
di st
un ud
, t um
ed am
h al
l, p
ee ne
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is e-
k un
i pa
ks uk
ih il
in e,
k ih
ip in
na d
ta sa
se d
8 K
L ku
ni l
ai nj
ad . I
nt . 3
,9 -4
,5 m
o n
er it
i tu
m e
ja d
ol om
ii di
st un
ud , ü
ks ik
ud k
av er
ni d
di am
ee tr
ig a
ku ni
1 x1
c m
, s uh
- 3,
3- 5,
4 2,
1 2,
0 95
O 2l
b 2
te li
se lt
p al
ju e
si ne
b pü
ri id
is tu
nu d
de tr
ii ti
. I nt
5 ,1
-5 ,4
m s
av ik
am , e
si ne
b tu
m ed
am ai
d m
er gl
i la
in ja
id k
un i
1, 5
cm 4F
M pa
ks us
i va
he ki
ht e.
I nt
3 ,5
-3 ,6
m t
ük ki
de ks
. T ul
ba d
2- 18
c m
, v al
da va
lt 7
-1 0
cm .
3, 3-
5, 4
5, 4
L ub
ja k
iv i
, p ru
un ik
as ha
ll , r
au do
oi id
id eg
a, s
av ik
as . A
lu m
in e
pi ir
e ba
ta sa
ne l
im on
ii ts
e im
pr eg
na ts
io on
ig a
di sk
. 0,
3 0,
05 17
O 2s
l 5,
7 G
la uk
on ii
tl ub
ja k
iv i,
r oh
ek as
ha ll
, 6 ,3
m s
üg av
us en
i gl
au ko
ni id
it er
i ro
hk es
ti , e
si ne
va d
se lg
ed t
um er
oh el
is ed
O 2t
l k
at ke
st us
pi nn
ad , s
el le
st a
ll po
ol g
la uk
on ii
ti h
õr ed
al t,
k iv
im m
uu tu
b sa
vi ka
ks , i
lm uv
ad m
er gl
i v
ah ek
ih id
, k iv
im
14 K
L 7,
0 po
ol m
ug ul
ja -m
ug ul
ja t
ek st
uu ri
ga . L
õp us
7 c
m s
av im
er gl
i ki
ht . I
nt . 6
,1 -6
,2 ;
6, 8-
6, 9
m t
ük id
. T ul
ba d
6- 19
c m
. 5,
4- 7,
0 1,
3 1,
1 85
K as
ul ik
k ih
t 0,
3- 5,
4 m
- 5
,1 m
P uu
rs üd
am ik
u vä
lj at
ul ek
p uu
rs üd
am ik
u lõ
ik es
7, 0
6, 5
92 P
uu rs
üd am
ik u
vä lj
at ul
ek k
as ul
ik u
ki hi
l õi
ke s
5, 1
5, 0
98
P u
u rs
ü d
am ik
u v
äl ja
tu le
k
vä lj
at u
le k
36
PUURAUK 3
37
P uu
ra uk
n r.
4 P
uu ra
ug u
sü ga
vu s
- 7,
0 m
. V
ee ta
se s
uu dm
es t
- 2,
2 m
( ju
ul i 2
01 2)
0, 1
m (
12 .1
0. 20
12 )
G eo
l. K
on t.
A b
s.
P ro
ov id
va n
u s
sü g.
, kõ
rg u
s, K
ir je
ld u
s n
r. ki
h i
m m
in t.
,m p
ak su
s, m
% 60
,3 1
m
Q IV
0, 1 0,
4 0,
0- 0,
3 ka
sv uk
ih t;
0 ,3
-0 ,4
m l
ii vs
av im
or ee
n, b
ee ži
ka sp
ru un
, l ub
ja ki
vi rä
ha ga
. 0,
4 0,
4 10
0 L
ub ja
k iv
i, h
al l
pi si
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is ek
ih il
in e,
l ai
nj at
e ki
hi pi
nd ad
eg a.
E si
ne b
pa ar
i cm
p ak
su si
jä m
ed et
ri it
se id
va
he ki
ht e.
S uh
te li
se lt
v äh
e es
in eb
m er
gl i
la in
ja id
k el
m ei
d ja
k un
i pa
ar i
m m
p ak
su si
v ah
ek ih
te . I
se lo
om ul
ik ud
O 2l
b 1
on r
oh ke
d f
os fa
at se
i m
pr eg
na ts
io on
ig a
so pi
li se
d ka
tk es
tu sp
in na
d. K
un i
1, 1
m s
üg av
us en
i on
k iv
im 11
K L
3, 7
3, 5
95 2,
2 r
oo st
ek ar
va l
ai ku
de ga
. K är
ni tu
lb ad
ü la
os as
( in
t. 1
,1 -1
,6 m
) 1-
4 cm
, s üg
av am
al 6
-1 2
cm .
0, 3-
3, 3
In t.
0 ,4
-1 ,2
m l
õh el
in e,
t ük
ki de
ks , 2
,3 -3
,1 s
ub ve
rt ik
aa ln
e lõ
he , k
oh at
i tü
kk id
ek s
12 K
L 4,
1 L
ub ja
k iv
i do
lo m
ii di
st un
ud , t
um ed
am h
al l,
p ee
ne kr
is ta
ll il
in e,
k es
km is
e- k
un i
pa ks
uk ih
il in
e, k
ih ip
in na
d ta
sa se
d 3,
3- 5,
4 O
2l b
2 ku
ni l
ai nj
ad . I
nt . 4
,7 -5
,5 m
o n
er it
i tu
m e
ja d
ol om
ii di
st un
ud ,
su ht
el is
el t
pa lj
u es
in eb
p ür
ii di
st un
ud d
et ri
it i.
I nt
5 ,6
-5 ,7
m s
av ik
am , e
si ne
b tu
m ed
am ai
d m
er gl
i la
in ja
id k
un i
1, 5
cm p
ak su
si v
ah ek
ih te
. I nt
4 ,6
-5 ,2
m s
ub ve
rt .
1, 6
1, 6
10 0
lõ he
, k oh
at i
tü kk
id ek
s. T
ul ba
d 8-
29 cm
, v al
da va
lt >
10 c
m .
O 2s
l 5,
7 L
ub ja
k iv
i , p
ru un
ik as
ha ll
, r au
do oi
id id
eg a,
s av
ik as
. 0,
4 0,
05 13
O 2t
l 6,
1 G
la uk
on ii
tl ub
ja k
iv i,
r oh
ek as
ha ll
, 6 ,4
m s
üg av
us en
i gl
au ko
ni id
it er
i ro
hk es
ti , e
si ne
va d
se lg
ed t
um er
oh el
is ed
14 K
L k
at ke
st us
pi nn
ad , s
el le
st a
ll po
ol g
la uk
on ii
ti h
õr ed
al t,
k iv
im m
uu tu
b sa
vi ka
ks , i
lm uv
ad m
er gl
i v
ah ek
ih id
, k iv
im
5, 4-
7, 0
0, 9
0, 9
10 0
7, 0
po ol
m ug
ul ja
-m ug
ul ja
t ek
st uu
ri ga
. L õp
us 2
0 cm
s av
im er
gl i
ki ht
. T ul
ba d
2- 20
c m
.
K as
ul ik
k ih
t 0,
4- 5,
7 m
- 5
,3 m
P uu
rs üd
am ik
u vä
lj at
ul ek
p uu
rs üd
am ik
u lõ
ik es
7, 0
6, 5
92 P
uu rs
üd am
ik u
vä lj
at ul
ek k
as ul
ik u
ki hi
l õi
ke s
5, 3
5, 1
96
P u
u rs
ü d
am ik
u v
äl ja
tu le
k
vä lj
at u
le k
38
PUURAUK 4
39
P uu
ra uk
n r.
5 P
uu ra
ug u
sü ga
vu s
- 7,
0 m
. V
ee ta
se s
uu dm
es t
- 2,
3 m
( ju
ul i 2
01 2)
0, 2
m (
12 .1
0. 20
12 )
G eo
l. K
on t.
A b
s.
P ro
ov id
va n
u s
sü g.
, kõ
rg u
s, K
ir je
ld u
s n
r. ki
h i
m m
in t.
,m p
ak su
s, m
% 61
,1 8
m
Q IV
0, 2 0,
4 0,
0- 0,
2 ka
sv uk
ih t;
0 ,2
-0 ,4
m l
ii vs
av im
or ee
n, b
ee ži
ka sp
ru un
, l ub
ja ki
vi rä
ha ga
. 0,
4 0,
4 10
0 L
ub ja
k iv
i, h
al l
pi si
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is ek
ih il
in e,
l ai
nj at
e ki
hi pi
nd ad
eg a.
E si
ne b
pa ar
i cm
p ak
su si
jä m
ed et
ri it
se id
7
K L
va he
ki ht
e. S
uh te
li se
lt v
äh e
es in
eb m
er gl
i la
in ja
id k
el m
ei d
ja k
un i
pa ar
i m
m p
ak su
si v
ah ek
ih te
. I se
lo om
ul ik
ud 0,
4- 3,
3 O
2l b
1 on
r oh
ke d
f os
fa at
se i
m pr
eg na
ts io
on ig
a so
pi li
se d
ka tk
es tu
sp in
na d.
K un
i 1,
1 m
s üg
av us
en i
on k
iv im
2, 9
2, 7
93 2,
3 r
oo st
ek ar
va l
ai ku
de ga
. K är
ni tu
lb ad
ü la
os as
( in
t. 1
,1 -1
,6 m
) 1-
4 cm
, s üg
av am
al 6
-1 2
cm . I
nt .0
,4 -0
,6 m
m ur
en en
ud .
3F M
In t.
1 ,4
-1 ,8
m l
õh el
in e,
t ük
ki de
ks .
0, 4-
3, 3
3, 3
8 K
L L
ub ja
k iv
i do
lo m
ii di
st un
ud , t
um ed
am h
al l,
p ee
ne kr
is ta
ll il
in e,
k es
km is
e- k
un i
pa ks
uk ih
il in
e, k
ih ip
in na
d ta
sa se
d 3,
3- 5,
9 O
2l b
2 ku
ni l
ai nj
ad . I
nt . 4
,3 -4
,9 m
o n
er it
i tu
m e
ja d
ol om
ii di
st un
ud , ü
ks ik
ud k
av er
ni d
(d ia
m ee
tr ig
a ku
ni 4
x2 c
m ),
m is
4F
M tä
id et
ud k
al ts
ii di
k ri
st al
li de
ga , s
uh te
li se
lt p
al ju
e si
ne b
pü ri
id is
tu nu
d de
tr ii
ti . I
nt 5
,4 -5
,9 m
s av
ik am
, e si
ne b
tu m
e- 3,
3- 5,
9 2,
6 2,
3 88
da m
ai d
m er
gl i
la in
ja id
k un
i 1-
2 cm
p ak
su si
v ah
ek ih
te . T
ul ba
d 6-
18 c
m , v
al da
va lt
> 1
0 cm
. O
2s l
5, 9
L ub
ja k
iv i
, p ru
un ik
as ha
ll , r
au do
oi id
id eg
a, s
av ik
as . A
lu m
in e
pi ir
e ba
ta sa
ne s
op il
in e
li m
on ii
ts e
im pr
eg na
ts io
on ig
a 0,
3 0,
2 67
O 2t
l 6,
2 ka
tk es
tu sp
in d.
I nt
. 5 ,8
-6 ,1
m l
õh el
in e,
t ük
ki de
ks .
14 K
L G
la uk
on ii
tl ub
ja k
iv i,
r oh
ek as
ha ll
, 6 ,7
m s
üg av
us en
i gl
au ko
ni id
it er
i ro
hk es
ti , e
si ne
va d
se lg
ed t
um er
oh el
is ed
5, 9-
7, 0
0, 8
0, 8
10 0
7, 0
k at
ke st
us pi
nn ad
, s el
le st
a ll
po ol
g la
uk on
ii ti
h õr
ed al
t, k
iv im
m uu
tu b
sa vi
ka ks
, i lm
uv ad
m er
gl i
ja s
av i
v ah
ek ih
id ,
ki vi
m p
oo lm
ug ul
ja -m
ug ul
ja t
ek st
uu ri
ga . L
õp us
7 c
m s
av im
er gl
i ki
ht . T
ul ba
d 6-
22 c
m .
K as
ul ik
k ih
t 0,
4- 5,
9 m
- 5
,5 m
P uu
rs üd
am ik
u vä
lj at
ul ek
p uu
rs üd
am ik
u lõ
ik es
7, 0
6, 4
91 P
uu rs
üd am
ik u
vä lj
at ul
ek k
as ul
ik u
ki hi
l õi
ke s
5, 5
5, 0
91
P u
u rs
ü d
am ik
u v
äl ja
tu le
k
vä lj
at u
le k
40
PUURAUK 5
41
P uu
ra uk
n r.
5 A
P uu
ra ug
u sü
ga vu
s -
7, 0
m .
V ee
ta se
s uu
dm es
t -
2, 3
m (
ju ul
i 2 01
2)
0,
2 m
( 12
.1 0.
20 12
) G
eo l.
K on
t. A
b s.
P
ro ov
id
va n
u s
sü g.
, kõ
rg u
s, K
ir je
ld u
s n
r. ki
h i
m m
in t.
,m p
ak su
s, m
% 61
,2 1
m
Q IV
0, 2 0,
3 0,
0- 0,
3 ka
sv uk
ih t;
al um
is ed
1 0
cm l
ub ja
ki vi
rä ha
ga .
0, 3
0, 3
10 0
L ub
ja k
iv i,
d ol
om ii
di st
un ud
, t um
eh al
l pi
si kr
is ta
ll il
in e,
k es
km is
ek ih
il in
e, l
ai nj
at e
ki hi
pi nd
ad eg
a. S
uh te
li se
lt v
äh e
18 K
es in
eb m
er gl
i la
in ja
id k
el m
ei d.
K iv
im n
õr ga
lt p
oo rn
e, k
av er
no os
ne (
di am
k un
i 2x
2 cm
). L
ei du
b kü
ll al
t pa
lj u
0, 3-
1, 0
O 2l
b 1
p ür
ii di
st un
ud d
et ri
it i.
F os
fa at
se i
m pr
eg na
ts io
on ig
a so
pi li
se d
ka tk
es tu
sp in
na d
on v
ae vu
m är
ga ta
va d.
K un
i 1,
1 m
3,
0 2,
9 97
2, 3
sü ga
vu se
ni o
n ki
vi m
r oo
st ek
ar va
l ai
ku de
ga , k
a sü
ga va
m al
k ih
ip in
na d
ko ha
ti r
oo st
ek ar
va . E
si ne
va d
ka lt
si id
i- 19
K so
on ed
ja p
ür ii
di kr
is ta
ll id
e pe
sa d.
K är
ni tu
lb ad
1 -6
c m
. I nt
.0 ,4
-0 ,6
m m
ur en
en ud
. I nt
. 1 ,8
-2 ,1
m l
õh el
in e,
t ük
ki de
ks ;
1, 0-
3, 3
3, 3
2 ,6
-4 ,0
m s
ub ve
rt . l
õh e,
3 ,5
-3 ,9
m t
ük ki
de ks
, l õh
et äi
te ks
p ud
ed ad
s et
te d.
D ol
ok iv
i , t
um eh
al l,
p ee
ne kr
is ta
ll il
in e,
k es
km is
e- k
un i
pa ks
uk ih
il in
e, k
ih ip
in na
d ta
sa se
d ku
ni l
ai nj
ad .
20 K
S uu
rt e
ka ve
rn id
eg a
(d ia
m ee
tr ig
a ku
ni 5
x2 c
m ),
m is
k oh
at i
tä id
et ud
k al
ts ii
di kr
is ta
ll id
eg a,
3, 3-
5, 3
O 2l
b 2
I nt
5 ,6
-5 ,9
m s
av ik
am , e
si ne
b tu
m ed
am ai
d do
m er
ii di
l ai
nj ai
d ku
ni 1
-2 c
m p
ak su
si v
ah ek
ih te
. T
ul ba
d 1-
20 c
m , v
al da
va lt
1 5-
20 c
m .
24 K
2, 6
2, 3
88 5,
3- 5,
9 O
2s l
5, 9
L ub
ja k
iv i
, p ru
un ik
as ha
ll , r
au do
oi id
id eg
a, s
av ik
as . A
lu m
in e
pi ir
l im
on ii
ts e
im pr
eg na
ts io
on ig
a di
sk .
21 K
0, 3
0, 1
33
O 2t
l 6,
2 G
la uk
on ii
tl ub
ja k
iv i,
r oh
ek as
ha ll
, 6 ,6
m s
üg av
us en
i gl
au ko
ni id
it er
i ro
hk es
ti , e
si ne
va d
se lg
ed t
um er
oh el
is ed
5, 9-
6, 2
k at
ke st
us pi
nn ad
, s el
le st
a ll
po ol
g la
uk on
ii ti
h õr
ed al
t, k
iv im
m uu
tu b
sa vi
ka ks
, i lm
uv ad
m er
gl i
ja s
av i
v ah
ek ih
id ,
22 K
0, 8
0, 8
10 0
7, 0
ki vi
m p
oo lm
ug ul
ja -m
ug ul
ja t
ek st
uu ri
ga . L
õp us
1 0
cm s
av im
er gl
i ki
ht . T
ul ba
d 3-
20 c
m .
6, 2-
6, 6
23 K
6, 6-
7, 0
K as
ul ik
k ih
t 0,
3- 5,
9 m
- 5
,6 m
P uu
rs üd
am ik
u vä
lj at
ul ek
p uu
rs üd
am ik
u lõ
ik es
7, 0
6, 4
91 P
uu rs
üd am
ik u
vä lj
at ul
ek k
as ul
ik u
ki hi
l õi
ke s
5, 6
5, 2
93
P u
u rs
ü d
am ik
u v
äl ja
tu le
k
vä lj
at u
le k
42
PUURAUK 5A
43
P uu
ra uk
n r.
6 P
uu ra
ug u
sü ga
vu s
- 7,
0 m
. V
ee ta
se s
uu dm
es t
- 2,
0 m
( ju
ul i 2
01 2)
0, 0
m (
12 .1
0. 20
12 )
G eo
l. K
on t.
A b
s.
P ro
ov id
va n
u s
sü g.
, kõ
rg u
s, K
ir je
ld u
s n
r. ki
h i
m m
in t.
,m p
ak su
s, m
% 60
,8 1
m
Q IV
0, 0 0,
1 0,
0- 0,
1 ka
sv uk
ih t
0, 1
0, 1
10 0
L ub
ja k
iv i,
h al
l pi
si kr
is ta
ll il
in e,
k es
km is
ek ih
il in
e, l
ai nj
at e
ki hi
pi nd
ad eg
a. E
si ne
b pa
ar i
cm p
ak su
si jä
m ed
et ri
it se
id
O 2l
b 1
va he
ki ht
e. S
uh te
li se
lt v
äh e
es in
eb m
er gl
i la
in ja
id k
el m
ei d
ja k
un i
pa ar
i m
m p
ak su
si v
ah ek
ih te
. I se
lo om
ul ik
ud 7
K L
2, 6
2, 6
10 0
2, 0
on r
oh ke
d f
os fa
at se
i m
pr eg
na ts
io on
ig a
so pi
li se
d ka
tk es
tu sp
in na
d. K
un i
1, 0
m s
üg av
us en
i on
k iv
im 0,
1- 2,
7 2,
7 r
oo st
ek ar
va l
ai ku
de ga
. K är
ni tu
lb ad
1 -1
2 cm
, v al
da va
lt 4
-7 c
m . I
nt .0
,1 -0
,3 m
m ur
en en
ud .
L ub
ja k
iv i
do lo
m ii
di st
un ud
, t um
ed am
h al
l, p
ee ne
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is e-
k un
i pa
ks uk
ih il
in e,
k ih
ip in
na d
ta sa
se d
O 2l
b 2
ku ni
l ai
nj ad
. I nt
. 3 ,5
-4 ,0
m o
n er
it i
tu m
e ja
d ol
om ii
di st
un ud
, ü ks
ik ud
k av
er ni
d (d
ia m
ee tr
ig a
ku ni
1 x2
c m
), ü
ks ik
ud 8
K L
2, 3
2, 3
10 0
ka lt
si id
ik ri
st al
li pe
sa d,
s uh
te li
se lt
p al
ju e
si ne
b pü
ri id
is tu
nu d
de tr
ii ti
. I nt
4 ,6
-5 ,0
m s
av ik
am (
er it
i 4,
8- 5,
0 m
), e
si ne
b 2,
7- 5,
0 t
um ed
am ai
d m
er gl
i la
in ja
id k
un i
1- 2
cm p
ak su
si v
ah ek
ih te
. T ul
ba d
2- 18
c m
, v al
da va
lt >
1 0
cm .
O 2s
l 5,
0 L
ub ja
k iv
i , p
ru un
ik as
ha ll
, r au
do oi
id id
eg a,
s av
ik as
. A lu
m in
e pi
ir e
ba ta
sa ne
s op
il in
e li
m on
ii ts
e im
pr eg
na ts
io on
ig a
0, 4
0, 35
88 5,
4 ka
tk es
tu sp
in d.
14
K L
G la
uk on
ii tl
ub ja
k iv
i, r
oh ek
as ha
ll , 5
,9 m
s üg
av us
en i
gl au
ko ni
id it
er i
ro hk
es ti
, e si
ne va
d se
lg ed
t um
er oh
el is
ed 5,
0- 7,
0 O
2t l
k at
ke st
us pi
nn ad
, s el
le st
a ll
po ol
g la
uk on
ii ti
h õr
ed al
t, k
iv im
m uu
tu b
sa vi
ka ks
, i lm
uv ad
m er
gl i
ja s
av i
v ah
ek ih
id ,
1, 6
1, 5
94 7,
0 ki
vi m
p oo
lm ug
ul ja
-m ug
ul ja
t ek
st uu
ri ga
. I nt
6 ,4
-6 ,9
m s
av im
er gl
i va
he ki
ht id
eg a.
T ul
ba d
2- 20
c m
. I nt
. 6 ,0
-6 ,1
m ,
6, 5-
7, 0
m l
õh el
in e,
k oh
at i
tü kk
id ek
s.
K as
ul ik
k ih
t 0,
1- 5,
0 m
- 4
,9 m
P uu
rs üd
am ik
u vä
lj at
ul ek
p uu
rs üd
am ik
u lõ
ik es
7, 0
6, 9
98 P
uu rs
üd am
ik u
vä lj
at ul
ek k
as ul
ik u
ki hi
l õi
ke s
4, 9
4, 9
10 0
P u
u rs
ü d
am ik
u v
äl ja
tu le
k
vä lj
at u
le k
44
PUURAUK 6
45
P uu
ra uk
n r.
7 P
uu ra
ug u
sü ga
vu s
- 6,
9 m
. V
ee ta
se s
uu dm
es t
- 2,
0 m
( ju
ul i 2
01 2)
0, 1
m (
12 .1
0. 20
12 )
G eo
l. K
on t.
A b
s.
P ro
ov id
va n
u s
sü g.
, kõ
rg u
s, K
ir je
ld u
s n
r. ki
h i
m m
in t.
,m p
ak su
s, m
% 59
,6 5
m
Q IV
0, 1 0,
4 K
as vu
ki ht
. 0,
4 0,
4 10
0 L
ub ja
k iv
i, h
al l
pi si
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is ek
ih il
in e,
l ai
nj at
e ki
hi pi
nd ad
eg a.
E si
ne b
pa ar
i cm
p ak
su si
jä m
ed et
ri it
se id
1K
va he
ki ht
e. S
uh te
li se
lt v
äh e
es in
eb m
er gl
i la
in ja
id k
el m
ei d
ja k
un i
pa ar
i m
m p
ak su
si v
ah ek
ih te
. I se
lo om
ul ik
ud 0,
4- 1,
1 O
2l b
1 2,
0 on
r oh
ke d
f os
fa at
se i
m pr
eg na
ts io
on ig
a so
pi li
se d
ka tk
es tu
sp in
na d.
K un
i 1,
1 m
s üg
av us
en i
on k
iv im
3, 1
2, 8
90 r
oo st
ek ar
va l
ai ku
de ga
. K är
ni tu
lb ad
2 -1
9 cm
, v al
da va
lt 4
-7 c
m .
2K 1,
1- 3,
5
3, 5
3K L
ub ja
k iv
i do
lo m
ii di
st un
ud , t
um ed
am h
al l,
p ee
ne kr
is ta
ll il
in e,
k es
km is
e- k
un i
pa ks
uk ih
il in
e, k
ih ip
in na
d ta
sa se
d 3,
5- 4,
1 O
2l b
2 ku
ni l
ai nj
ad . I
nt . 4
,2 -5
,1 m
o n
er it
i tu
m e
ja d
ol om
ii di
st un
ud , ü
ks ik
ud k
av er
ni d
(d ia
m ee
tr ig
a ku
ni 1
x2 c
m ),
ü ks
ik ud
4K ka
lt si
id ik
ri st
al li
pe sa
d, s
uh te
li se
lt p
al ju
e si
ne b
pü ri
id is
tu nu
d de
tr ii
ti . I
nt 5
,4 -5
,9 m
s av
ik am
, e si
ne b
tu m
ed am
ai d
4, 1-
5, 3
2, 4
2, 4
10 0
m er
gl i
la in
ja id
k un
i 1-
2 cm
p ak
su si
v ah
ek ih
te . T
ul ba
d 2-
20 c
m , v
al da
va lt
> 1
0 cm
. 5K
O 2s
l 5,
9 L
ub ja
k iv
i , p
ru un
ik as
ha ll
, r au
do oi
id id
eg a,
s av
ik as
. A lu
m in
e pi
ir l
ai nj
as l
im on
ii ts
e im
pr eg
na ts
io on
ig a
di sk
. 5,
3- 5,
9 0,
3 0,
25 83
O 2t
l 6,
2 G
la uk
on ii
tl ub
ja k
iv i,
r oh
ek as
ha ll
, 6 ,6
m s
üg av
us en
i gl
au ko
ni id
it er
i ro
hk es
ti , e
si ne
va d
se lg
ed t
um er
oh el
is ed
6K 6,
9 k
at ke
st us
pi nn
ad , s
el le
st a
ll po
ol g
la uk
on ii
ti h
õr ed
al t,
k iv
im m
uu tu
b sa
vi ka
ks , i
lm uv
ad m
er gl
i ja
s av
i v
ah ek
ih id
, 5,
9- 6,
2 0,
7 0,
7 10
0 ki
vi m
p oo
lm ug
ul ja
-m ug
ul ja
t ek
st uu
ri ga
. 7K
6, 2-
6, 6
8K 6,
6- 6,
9 K
as ul
ik k
ih t
0, 4-
5, 9
m -
5 ,5
m P
uu rs
üd am
ik u
vä lj
at ul
ek p
uu rs
üd am
ik u
lõ ik
es 6,
9 6,
6 95
P uu
rs üd
am ik
u vä
lj at
ul ek
k as
ul ik
u ki
hi l
õi ke
s 5,
5 5,
2 95
P u
u rs
ü d
am ik
u v
äl ja
tu le
k
vä lj
at u
le k
46
PUURAUK 7
47
P uu
ra uk
n r.
8 P
uu ra
ug u
sü ga
vu s
- 7,
0 m
. V
ee ta
se s
uu dm
es t
- 2,
3 m
( ju
ul i 2
01 2)
0, 1
m (
12 .1
0. 20
12 )
G eo
l. K
on t.
A b
s.
P ro
ov id
va n
u s
sü g.
, kõ
rg u
s, K
ir je
ld u
s n
r. ki
h i
m m
in t.
,m p
ak su
s, m
% 60
,4 1
m
Q IV
0, 1 0,
4 0,
0- 0,
3 ka
sv uk
ih t;
0 ,3
-0 ,4
m l
ii vs
av im
or ee
n, b
ee ži
ka sp
ru un
, l ub
ja ki
vi rä
ha ga
. 0,
4 0,
4 10
0 5K
L L
ub ja
k iv
i, h
al l
pi si
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is ek
ih il
in e,
l ai
nj at
e ki
hi pi
nd ad
eg a.
E si
ne b
pa ar
i cm
p ak
su si
jä m
ed et
ri it
se id
0,
4- 4,
0 va
he ki
ht e.
S uh
te li
se lt
v äh
e es
in eb
m er
gl i
la in
ja id
k el
m ei
d ja
k un
i pa
ar i
m m
p ak
su si
v ah
ek ih
te . I
se lo
om ul
ik ud
3, 6
3, 3
92 O
2l b
1 2,
3 on
r oh
ke d
f os
fa at
se i
m pr
eg na
ts io
on ig
a so
pi li
se d
ka tk
es tu
sp in
na d.
K un
i 0,
9 m
s üg
av us
en i
on k
iv im
5F M
r oo
st ek
ar va
l ai
ku de
ga . K
är ni
tu lb
ad ü
la os
as (
in t.
1 ,1
-1 ,5
m )
1- 4
cm , s
üg av
am al
2 -1
1 cm
. 0,
4- 4,
0 In
t. 1
,7 -1
,8 m
l õh
el in
e, t
ük ki
de ks
, 2 ,5
-3 ,3
s ub
ve rt
ik aa
ln e
lõ he
, k oh
at i
tü kk
id ek
s
4, 0
L ub
ja k
iv i
do lo
m ii
di st
un ud
, t um
ed am
h al
l, p
ee ne
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is e-
k un
i pa
ks uk
ih il
in e,
k ih
ip in
na d
ta sa
se d
6K L
O 2l
b 2
ku ni
l ai
nj ad
. I nt
. 4 ,6
-5 ,6
m o
n er
it i
tu m
e ja
d ol
om ii
di st
un ud
, ü ks
ik ud
k av
er ni
d (d
ia m
ee tr
ig a
ku ni
1 x2
c m
), ü
ks ik
ud 4,
0- 6,
4 2,
4 2,
3 96
ka lt
si id
ik ri
st al
li pe
sa d,
s uh
te li
se lt
p al
ju e
si ne
b pü
ri id
is tu
nu d
de tr
ii ti
. I nt
5 ,8
-6 ,4
m s
av ik
am , e
si ne
b tu
m ed
am ai
d 6F
M m
er gl
i la
in ja
id k
un i
1- 2
cm p
ak su
si v
ah ek
ih te
. T ul
ba d
3- 20
c m
, v al
da va
lt 1
2- 18
c m
. 4,
0- 6,
4 6,
4 0,
3 0,
2 67
O 2s
l 6,
7 L
ub ja
k iv
i , p
ru un
ik as
ha ll
, r au
do oi
id id
eg a,
s av
ik as
. 14
K L
O 2t
l 7,
0 G
la uk
on ii
tl ub
ja k
iv i,
r oh
ek as
ha ll
, r oh
ke g
la uk
on ii
di ga
i, t
um er
oh el
is te
d is
ki de
ga , l
õp us
1 0
cm s
av im
er gl
ik ih
t. 6,
4- 7,
0 0,
3 0,
3 10
0
K as
ul ik
k ih
t 0,
4- 6,
4 m
- 6
,0 m
P uu
rs üd
am ik
u vä
lj at
ul ek
p uu
rs üd
am ik
u lõ
ik es
7, 0
6, 5
93 P
uu rs
üd am
ik u
vä lj
at ul
ek k
as ul
ik u
ki hi
l õi
ke s
6, 0
5, 6
93
P u
u rs
ü d
am ik
u v
äl ja
tu le
k
vä lj
at u
le k
48
PUURAUK 8
49
P uu
ra uk
n r.
9 P
uu ra
ug u
sü ga
vu s
- 7,
0 m
. V
ee ta
se s
uu dm
es t
- 2,
1 m
( ju
ul i 2
01 2)
0, 1
m (
12 .1
0. 20
12 )
G eo
l. K
on t.
A b
s.
P ro
ov id
va n
u s
sü g.
, kõ
rg u
s, K
ir je
ld u
s n
r. ki
h i
m m
in t.
,m p
ak su
s, m
% 60
,7 2
m
Q IV
0, 1 0,
4 0,
0- 0,
2 ka
sv uk
ih t;
0 ,2
-0 ,4
m l
ii vs
av im
or ee
n, b
ee ži
ka sp
ru un
, l ub
ja ki
vi rä
ha ga
. 0,
4 0,
4 10
0 L
ub ja
k iv
i, h
al l
pi si
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is ek
ih il
in e,
l ai
nj at
e ki
hi pi
nd ad
eg a.
E si
ne b
pa ar
i cm
p ak
su si
jä m
ed et
ri it
se id
5K
L va
he ki
ht e.
S uh
te li
se lt
v äh
e es
in eb
m er
gl i
la in
ja id
k el
m ei
d ja
k un
i pa
ar i
m m
p ak
su si
v ah
ek ih
te . I
se lo
om ul
ik ud
0, 4-
3, 7
O 2l
b 1
2, 1
on r
oh ke
d f
os fa
at se
i m
pr eg
na ts
io on
ig a
so pi
li se
d ka
tk es
tu sp
in na
d. K
un i
1, 1
m s
üg av
us en
i on
k iv
im 3,
3 3,
1 94
r oo
st ek
ar va
l ai
ku de
ga . K
är ni
tu lb
ad ü
la os
as (
in t.
1 ,1
-2 ,0
m )
1- 5
cm , s
üg av
am al
6 -1
2 cm
. 5F
M In
t. 2
,6 -2
,8 m
l õh
el in
e. 0,
4- 3,
7
3, 7
L ub
ja k
iv i
do lo
m ii
di st
un ud
, t um
ed am
h al
l, p
ee ne
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is e-
k un
i pa
ks uk
ih il
in e,
k ih
ip in
na d
ta sa
se d
6K L
O 2l
b 2
ku ni
l ai
nj ad
. I nt
. 4 ,5
-5 ,1
m o
n er
it i
tu m
e ja
d ol
om ii
di st
un ud
, ü ks
ik ud
k av
er ni
d (d
ia m
ee tr
ig a
ku ni
4 x2
c m
), m
is
3, 7-
5, 9
I nt
5 ,4
-5 ,9
m s
av ik
am , e
si ne
b tu
m ed
am ai
d m
er gl
i la
in ja
id k
un i
1- 2
cm p
ak su
si v
ah ek
ih te
. 6F
M 2,
2 2,
1 95
T ul
ba d
4- 18
c m
, v al
da va
lt 8
-1 2
cm .
3, 7-
5, 9
O 2s
l 5,
9 L
ub ja
k iv
i , p
ru un
ik as
ha ll
, r au
do oi
id id
eg a,
s av
ik as
. A lu
m in
e pi
ir l
ai ne
li ne
l im
on ii
ts e
im pr
eg na
ts io
on ig
a di
sk .
0, 3
0, 15
50
O 2t
l 6,
2 G
la uk
on ii
tl ub
ja k
iv i,
r oh
ek as
ha ll
, 6 ,6
m s
üg av
us en
i gl
au ko
ni id
it er
i ro
hk es
ti , e
si ne
va d
se lg
ed t
um er
oh el
is ed
14 K
L k
at ke
st us
pi nn
ad , s
el le
st a
ll po
ol g
la uk
on ii
ti h
õr ed
al t,
k iv
im m
uu tu
b sa
vi ka
ks , i
lm uv
ad m
er gl
i ja
s av
i v
ah ek
ih id
, 5,
9- 7,
0 0,
8 0,
8 10
0 7,
0 ki
vi m
p oo
lm ug
ul ja
-m ug
ul ja
t ek
st uu
ri ga
. L õp
us 8
c m
s av
im er
gl ik
ih t.
T ul
ba d
4- 20
c m
.
K as
ul ik
k ih
t 0,
4- 5,
9 m
- 5
,5 m
P uu
rs üd
am ik
u vä
lj at
ul ek
p uu
rs üd
am ik
u lõ
ik es
7, 0
6, 6
94 P
uu rs
üd am
ik u
vä lj
at ul
ek k
as ul
ik u
ki hi
l õi
ke s
5, 5
5, 2
95
P u
u rs
ü d
am ik
u v
äl ja
tu le
k
vä lj
at u
le k
50
PUURAUK 9
51
P uu
ra uk
n r.
1 0
P uu
ra ug
u sü
ga vu
s -
7, 0
m .
V ee
ta se
s uu
dm es
t -
2, 2
m (
ju ul
i 2 01
2)
0,
1 m
( 12
.1 0.
20 12
) G
eo l.
K on
t. A
b s.
P
ro ov
id
va n
u s
sü g.
, kõ
rg u
s, K
ir je
ld u
s n
r. ki
h i
m m
in t.
,m p
ak su
s, m
% 60
,7 4
m
Q IV
0, 1 0,
4 0,
0- 0,
2 ka
sv uk
ih t;
0 ,2
-0 ,4
m l
ii vs
av im
or ee
n, b
ee ži
ka sp
ru un
, l ub
ja ki
vi rä
ha ga
. 0,
4 0,
4 10
0 L
ub ja
k iv
i, h
al l
pi si
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is ek
ih il
in e,
l ai
nj at
e ki
hi pi
nd ad
eg a.
E si
ne b
pa ar
i cm
p ak
su si
jä m
ed et
ri it
se id
va
he ki
ht e.
S uh
te li
se lt
v äh
e es
in eb
m er
gl i
la in
ja id
k el
m ei
d ja
k un
i pa
ar i
m m
p ak
su si
v ah
ek ih
te . I
se lo
om ul
ik ud
O 2l
b 1
2, 2
on r
oh ke
d f
os fa
at se
i m
pr eg
na ts
io on
ig a
so pi
li se
d ka
tk es
tu sp
in na
d. K
un i
1, 1
m s
üg av
us en
i on
k iv
im 5K
L 3,
0 2,
7 90
r oo
st ek
ar va
l ai
ku de
ga . K
är ni
tu lb
ad 2
-8 c
m .
0, 4-
3, 4
In t.
0 ,5
-0 ,8
m , 1
,6 -2
,0 m
l õh
el in
e.
3, 4
L ub
ja k
iv i
do lo
m ii
di st
un ud
, t um
ed am
h al
l, p
ee ne
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is e-
k un
i pa
ks uk
ih il
in e,
k ih
ip in
na d
ta sa
se d
6K L
O 2l
b 2
ku ni
l ai
nj ad
. I nt
. 4 ,1
-5 ,0
m o
n er
it i
tu m
e ja
d ol
om ii
di st
un ud
, ü ks
ik ud
k av
er ni
d (d
ia m
ee tr
ig a
ku ni
2 x2
c m
), k
al ts
ii -
3, 4-
6, 0
2, 6
2, 4
92 di
st un
ud o
rg an
is m
id e
jä än
us ed
, s uh
te li
se lt
p al
ju e
si ne
b pü
ri id
is tu
nu d
de tr
ii ti
. I nt
5 ,7
-6 ,0
m s
av ik
am , e
si ne
b tu
m e-
da m
ai d
m er
gl i
la in
ja id
k un
i 1-
2 cm
p ak
su si
v ah
ek ih
te . T
ul ba
d 4-
18 c
m , v
al da
va lt
8 -1
2 cm
. I nt
. 3,
6- 3,
7 m
, O
2s l
6, 0
5, 3-
5, 7
m l
õh el
in e.
O 2t
l 6,
4 L
ub ja
k iv
i , p
ru un
ik as
ha ll
, r au
do oi
id id
eg a,
s av
ik as
. A lu
m in
e pi
ir l
ai ne
li ne
l im
on ii
ts e
im pr
eg na
ts io
on ig
a di
sk .
14 K
L 0,
4 0,
35 88
G la
uk on
ii tl
ub ja
k iv
i, r
oh ek
as ha
ll , 6
,9 m
s üg
av us
en i
gl au
ko ni
id it
er i
ro hk
es ti
, e si
ne va
d se
lg ed
t um
er oh
el is
ed 6,
0- 7,
0 0,
6 0,
6 10
0 7,
0 k
at ke
st us
pi nn
ad , s
el le
st a
ll po
ol g
la uk
on ii
ti h
õr ed
al t.
K as
ul ik
k ih
t 0,
4- 6,
0 m
- 5
,6 m
P uu
rs üd
am ik
u vä
lj at
ul ek
p uu
rs üd
am ik
u lõ
ik es
7, 0
6, 5
92 P
uu rs
üd am
ik u
vä lj
at ul
ek k
as ul
ik u
ki hi
l õi
ke s
5, 6
5, 1
91
P u
u rs
ü d
am ik
u v
äl ja
tu le
k
vä lj
at u
le k
52
PUURAUK 10
53
P uu
ra uk
n r.
1 1
P uu
ra ug
u sü
ga vu
s -
7, 0
m .
V ee
ta se
s uu
dm es
t -
2, 4
m (
ju ul
i 2 01
2)
0,
3 m
( 12
.1 0.
20 12
) G
eo l.
K on
t. A
b s.
P
ro ov
id
va n
u s
sü g.
, kõ
rg u
s, K
ir je
ld u
s n
r. ki
h i
m m
in t.
,m p
ak su
s, m
% 60
,2 9
m
Q IV
0, 30
,4 0,
0- 0,
2 ka
sv uk
ih t;
0 ,2
-0 ,4
m l
ii vs
av im
or ee
n, b
ee ži
ka sp
ru un
, l ub
ja ki
vi rä
ha ga
. 0,
4 0,
4 10
0
L ub
ja k
iv i,
h al
l pi
si kr
is ta
ll il
in e,
k es
km is
ek ih
il in
e, l
ai nj
at e
ki hi
pi nd
ad eg
a. E
si ne
b pa
ar i
cm p
ak su
si jä
m ed
et ri
it se
id
O 2l
b 1
va he
ki ht
e. S
uh te
li se
lt v
äh e
es in
eb m
er gl
i la
in ja
id k
el m
ei d
ja k
un i
pa ar
i m
m p
ak su
si v
ah ek
ih te
. I se
lo om
ul ik
ud 9
K L
3, 0
3, 0
10 0
2, 4
on r
oh ke
d f
os fa
at se
i m
pr eg
na ts
io on
ig a
so pi
li se
d ka
tk es
tu sp
in na
d. K
un i
1, 3
m s
üg av
us en
i on
k iv
im 0,
4- 3,
4 r
oo st
ek ar
va l
ai ku
de ga
. K är
ni tu
lb ad
ü la
os as
( in
t. 1
,1 -1
,9 m
) 1-
5 cm
, s üg
av am
al 4
-7 c
m .
3, 4
L ub
ja k
iv i
do lo
m ii
di st
un ud
, t um
ed am
h al
l, p
ee ne
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is e-
k un
i pa
ks uk
ih il
in e,
k ih
ip in
na d
ta sa
se d
ku ni
l ai
nj ad
. I nt
. 4 ,2
-4 ,6
m o
n er
it i
tu m
e ja
d ol
om ii
di st
un ud
, s uh
te li
se lt
p al
ju e
si ne
b pü
ri id
is tu
nu d
de tr
ii ti
. 10
K L
O 2l
b 2
In t
5, 2-
5, 6
m s
av ik
am , e
si ne
b tu
m ed
am ai
d m
er gl
i la
in ja
id k
un i
cm p
ak su
si v
ah ek
ih te
. 3,
4- 5,
6 2,
2 2,
2 10
0 T
ul ba
d 4-
20 c
m , v
al da
va lt
8 -1
2 cm
. 5,
6 L
ub ja
k iv
i , p
ru un
ik as
ha ll
, r au
do oi
id id
eg a,
s av
ik as
. A lu
m in
e pi
ir l
ai ne
li ne
l im
on ii
ts e
im pr
eg na
ts io
on ig
a di
sk .
O 2s
l 6,
0 5,
9 m
s üg
. 4 c
m p
ak su
ne t
um ep
ru un
m er
gl i
ki ht
. 13
K L
0, 4
0, 4
10 0
O 2t
l G
la uk
on ii
tl ub
ja k
iv i,
r oh
ek as
ha ll
, 6 ,5
m s
üg av
us en
i gl
au ko
ni id
it er
i ro
hk es
ti , e
si ne
va d
se lg
ed t
um er
oh el
is ed
. 5,
6- 7,
0 1,
0 1,
0 10
0 k
at ke
st us
pi nn
ad , s
el le
st a
ll po
ol g
la uk
on ii
ti h
õr ed
al t,
k iv
im m
uu tu
b sa
vi ka
ks , i
lm uv
ad m
er gl
i ja
s av
i v
ah ek
ih id
, 7,
0 L
õp us
2 c
m p
ak su
ne r
oh ek
as ha
ll i
sa vi
m er
gl i
ki ht
.
K as
ul ik
k ih
t 0,
4- 5,
6 m
- 5
,2 m
P uu
rs üd
am ik
u vä
lj at
ul ek
p uu
rs üd
am ik
u lõ
ik es
7, 0
7, 0
10 0
P uu
rs üd
am ik
u vä
lj at
ul ek
k as
ul ik
u ki
hi l
õi ke
s 5,
2 5,
2 10
0
P u
u rs
ü d
am ik
u v
äl ja
tu le
k
vä lj
at u
le k
54
PUURAUK 11
55
P uu
ra uk
n r.
1 2
P uu
ra ug
u sü
ga vu
s -
7, 0
m .
V ee
ta se
s uu
dm es
t -
2, 1
m (
ju ul
i 2 01
2)
0,
1 m
( 12
.1 0.
20 12
) G
eo l.
K on
t. A
b s.
P
ro ov
id
va n
u s
sü g.
, kõ
rg u
s, K
ir je
ld u
s n
r. ki
h i
m m
in t.
,m p
ak su
s, m
% 60
,3 9
m
Q IV
0, 1 0,
4 0,
0- 0,
3 ka
sv uk
ih t;
0 ,3
-0 ,4
m l
ii vs
av im
or ee
n, b
ee ži
ka sp
ru un
, l ub
ja ki
vi rä
ha ga
. 0,
4 0,
4 10
0
L ub
ja k
iv i,
h al
l pi
si kr
is ta
ll il
in e,
k es
km is
ek ih
il in
e, l
ai nj
at e
ki hi
pi nd
ad eg
a. E
si ne
b pa
ar i
cm p
ak su
si jä
m ed
et ri
it se
id
O 2l
b 1
2, 1
va he
ki ht
e. S
uh te
li se
lt v
äh e
es in
eb m
er gl
i la
in ja
id k
el m
ei d
ja k
un i
pa ar
i m
m p
ak su
si v
ah ek
ih te
. I se
lo om
ul ik
ud 9
K L
2, 7
2, 7
10 0
on r
oh ke
d f
os fa
at se
i m
pr eg
na ts
io on
ig a
so pi
li se
d ka
tk es
tu sp
in na
d. K
un i
1, 2
m s
üg av
us en
i on
k iv
im 0,
4- 3,
4 r
oo st
ek ar
va l
ai ku
de ga
. K är
ni tu
lb ad
ü la
os as
( in
t. 1
,1 -1
,9 m
) 1-
4 cm
, s üg
av am
al 4
-1 0
cm .
3, 1
L ub
ja k
iv i
do lo
m ii
di st
un ud
, t um
ed am
h al
l, p
ee ne
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is e-
k un
i pa
ks uk
ih il
in e,
k ih
ip in
na d
ta sa
se d
ku ni
l ai
nj ad
. I nt
. 3 ,9
-4 ,4
m o
n er
it i
tu m
e ja
d ol
om ii
di st
un ud
, s uh
te li
se lt
p al
ju e
si ne
b pü
ri id
is tu
nu d
de tr
ii ti
, k ih
it i
10 K
L O
2l b
2 fo
sf aa
ts ei
d ve
er is
ei d.
I nt
5 ,1
-5 ,6
m s
av ik
am , e
si ne
b tu
m ed
am ai
d m
er gl
i la
in ja
id k
un i
2 cm
p ak
su si
v ah
ek ih
te .
3, 4-
5, 6
2, 5
2, 3
92 T
ul ba
d va
ld av
al t
8- 13
c m
. 5,
6 O
2s l
6, 0
L ub
ja k
iv i
, p ru
un ik
as ha
ll , r
au do
oi id
id eg
a, s
av ik
as . A
lu m
in e
pi ir
l ai
ne li
ne l
im on
ii ts
e im
pr eg
na ts
io on
ig a
di sk
. 13
K L
0, 4
0, 3
75
O 2t
l G
la uk
on ii
tl ub
ja k
iv i,
r oh
ek as
ha ll
, 6 ,6
m s
üg av
us en
i gl
au ko
ni id
it er
i ro
hk es
ti , e
si ne
va d
se lg
ed t
um er
oh el
is ed
. 5,
6- 7,
0 1,
0 0,
9 90
k at
ke st
us pi
nn ad
, s el
le st
a ll
po ol
g la
uk on
ii ti
h õr
ed al
t, k
iv im
m uu
tu b
sa vi
ka ks
, i lm
uv ad
m er
gl i
va he
ki hi
d, 7,
0
K as
ul ik
k ih
t 0,
4- 5,
6 m
- 5
,2 m
P uu
rs üd
am ik
u vä
lj at
ul ek
p uu
rs üd
am ik
u lõ
ik es
7, 0
6, 6
94 P
uu rs
üd am
ik u
vä lj
at ul
ek k
as ul
ik u
ki hi
l õi
ke s
5, 2
5, 0
96
P u
u rs
ü d
am ik
u v
äl ja
tu le
k
vä lj
at u
le k
56
PUURAUK 12
57
P uu
ra uk
n r.
1 3
P uu
ra ug
u sü
ga vu
s -
7, 0
m .
V ee
ta se
s uu
dm es
t -
2, 2
m (
ju ul
i 2 01
2)
0 ,0
m (
12 .1
0. 20
12 )
G eo
l. K
on t.
A b
s.
P ro
ov id
va n
u s
sü g.
, kõ
rg u
s, K
ir je
ld u
s n
r. ki
h i
m m
in t.
,m p
ak su
s, m
% 60
,7 6
m
Q IV
0, 0 0,
5 0,
0- 0,
4 ka
sv uk
ih t;
0 ,4
-0 ,5
m l
ii vs
av im
or ee
n, b
ee ži
ka sp
ru un
, l ub
ja ki
vi rä
ha ga
. 0,
5 0,
5 10
0 L
ub ja
k iv
i , d
ol om
ii di
st un
ud , h
al l,
p is
ik ri
st al
li li
ne , k
es km
is ek
ih il
in e,
l ai
nj at
e ki
hi pi
nd ad
eg a.
F os
fa at
se i
m pr
eg na
t- si
oo ni
ga k
at ke
st us
pi nn
ad o
n va
ev u
m är
ga ta
va d.
E si
ne b
m er
gl i
la in
ja id
k el
m ei
d ja
k un
i pa
ar i
m m
p ak
su si
v ah
e- O
2l b
1 2,
0 In
t. 0,
5- 1,
0m , 1
,2 -1
,6 m
l õh
el in
e, k
oh at
i tü
kk id
ek s.
T ul
ba d
6- 10
c m
. 3K
L 1,
5 1,
2 80
2, 2
0, 5-
2, 0
L ub
ja k
iv i
do lo
m ii
di st
un ud
, t um
ed am
h al
l, p
ee ne
kr is
ta ll
il in
e, v
al da
va lt
k es
km is
ek ih
il in
e, k
ih ip
in na
d ta
sa se
d O
2l b
2 ku
ni l
ai nj
ad . E
si ne
b ük
si ku
id s
uu ri
k av
er ne
( ku
ni 2
x4 c
m ),
m is
k oh
aa ti
t äi
tu nu
d ka
lt si
id ig
a. K
ih it
i sa
vi ka
m , m
er gl
i 2,
0 1,
8 90
va he
ki hi
d ku
ni 3
c m
. T ul
ba d
va ld
av al
t 8-
10 c
m .
4, 0
4K L
O 2s
l 4,
3 L
ub ja
ki vi
, h al
li ka
sp ru
un , s
av ik
as ,
ra ud
oo ii
di de
ga .
2, 0-
4, 0
0, 3
0, 1
17 G
la uk
on ii
tl ub
ja k
iv i,
r oh
ek as
ha ll
, 4 ,7
m s
üg av
us en
i gl
au ko
ni id
it er
i ro
hk es
ti , e
si ne
va d
se lg
ed t
um er
oh el
is ed
. 2,
0 1,
8 90
O 2t
l k
at ke
st us
pi nn
ad , 4
,7 -5
,8 m
g la
uk on
ii ti
h õr
ed al
t, k
iv im
m uu
tu b
sa vi
ka ks
, i lm
uv ad
m er
gl i
ja s
av i
va he
ki hi
d, k
iv im
po ol
m ug
ul ja
-m ug
ul ja
t ek
st uu
ri ga
. T ul
ba d
2- 10
c m
. 5 ,8
-6 ,3
m l
ub ja
ki vi
d ol
om ii
di st
un ud
, s uu
rt e
gl au
ko ni
id it
er ad
e- 13
K L
6, 3
ga , k
av er
no os
ne , p
oo rn
e, õ
hu ke
st e
tu m
er oh
el is
te m
er gl
i ke
lm et
eg a.
A ll
s üg
av at
e so
pp id
eg a
di sk
( nn
p üs
ta kk
ih t)
. 4,
0- 5,
8 O
1l t
6, 7
6, 3-
6, 7m
l ub
il ii
va ki
vi , r
oh el
in e,
r oh
ke g
la uk
on ii
di ga
, s av
i va
he ki
ht id
eg a
0, 5
0, 4
80
O 1l
t 7,
0 6,
7- 7,
0 gl
au ko
ni it
li iv
ak iv
i. 0,
2 0,
2 10
0
K as
ul ik
k ih
t 0,
5- 4,
0 m
- 3
,5 m
P uu
rs üd
am ik
u vä
lj at
ul ek
p uu
rs üd
am ik
u lõ
ik es
7, 0
6, 0
85 P
uu rs
üd am
ik u
vä lj
at ul
ek k
as ul
ik u
ki hi
l õi
ke s
3, 8
3, 1
80
P u
u rs
ü d
am ik
u v
äl ja
tu le
k
vä lj
at u
le k
58
PUURAUK 13
59
P uu
ra uk
n r.
1 4
P uu
ra ug
u sü
ga vu
s -
7, 0
m .
V ee
ta se
s uu
dm es
t -
2, 2
m (
ju ul
i 2 01
2)
0,
0 m
( 12
.1 0.
20 12
) G
eo l.
K on
t. A
b s.
P
ro ov
id
va n
u s
sü g.
, kõ
rg u
s, K
ir je
ld u
s n
r. ki
h i
m m
in t.
,m p
ak su
s, m
% 60
,8 4
m
Q IV
0, 0 0,
5 0,
0- 0,
3 ka
sv uk
ih t;
0 ,3
-0 ,5
m l
ii vs
av im
or ee
n, b
ee ži
ka sp
ru un
, l ub
ja ki
vi rä
ha ga
. 0,
5 0,
5 10
0 L
ub ja
k iv
i, h
al l
pi si
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is ek
ih il
in e,
l ai
nj at
e ki
hi pi
nd ad
eg a.
E si
ne b
pa ar
i cm
p ak
su si
jä m
ed et
ri it
se id
va
he ki
ht e.
S uh
te li
se lt
v äh
e es
in eb
m er
gl i
la in
ja id
k el
m ei
d ja
k un
i pa
ar i
m m
p ak
su si
v ah
ek ih
te . I
se lo
om ul
ik ud
O 2l
b 1
2, 2
on r
oh ke
d f
os fa
at se
i m
pr eg
na ts
io on
ig a
so pi
li se
d ka
tk es
tu sp
in na
d. K
un i
1, 5
m s
üg av
us en
i on
k iv
im 3K
L 2,
3 2,
3 10
0 r
oo st
ek ar
va l
ai ku
de ga
. K är
ni tu
lb ad
ü la
os as
( in
t. 0
,5 -1
,1 m
) 1-
3 cm
, s üg
av am
al 2
-6 c
m .
0, 5-
2, 8
2, 8
In t.
2 ,6
-2 ,8
m l
õh el
in e.
L ub
ja k
iv i
do lo
m ii
di st
un ud
, t um
ed am
h al
l, p
ee ne
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is e-
k un
i pa
ks uk
ih il
in e,
k ih
ip in
na d
ta sa
se d
O 2l
b 2
ku ni
l ai
nj ad
. I nt
. 3 ,5
-4 ,1
m o
n er
it i
tu m
e ja
d ol
om ii
di st
un ud
, ü ks
ik ud
k av
er ni
d (d
ia m
ee tr
ig a
ku ni
1 x3
c m
),
su ht
el is
el t
pa lj
u es
in eb
p ür
ii di
st un
ud d
et ri
it i.
I nt
4, 7-
5, 1
m s
av ik
am , e
si ne
b tu
m ed
am ai
d m
er gl
i la
in ja
id 4K
L 2,
3 2,
3 10
0 k
un i
1- 2
cm p
ak su
si v
ah ek
ih te
. T ul
ba d
va ld
av al
t 8-
12 c
m .
2, 8-
5, 1
5, 1
L ub
ja k
iv i
, p ru
un ik
as ha
ll , r
au do
oi id
id eg
a, s
av ik
as . A
lu m
in e
pi ir
t as
an e
so pi
li ne
l im
on ii
ts e
im pr
eg na
ts io
on ig
a O
2s l
5, 4
ka tk
es tu
sp in
d.
0, 3
0, 2
67 G
la uk
on ii
tl ub
ja k
iv i,
r oh
ek as
ha ll
, 5 ,8
m s
üg av
us en
i gl
au ko
ni id
it er
i ro
hk es
ti , e
si ne
va d
se lg
ed t
um er
oh el
is ed
O 2t
l k
at ke
st us
pi nn
ad , s
el le
st a
ll po
ol g
la uk
on ii
ti h
õr ed
al t,
k iv
im m
uu tu
b sa
vi ka
ks , i
lm uv
ad m
er gl
i ja
s av
im er
gl i
v ah
e- 13
K L
1, 6
1, 6
10 0
7, 0
ki hi
d, k
iv im
p oo
lm ug
ul ja
-m ug
ul ja
t ek
st uu
ri ga
. I nt
6 ,7
-7 ,0
s av
im er
ge l.
5, 1-
7, 0
K as
ul ik
k ih
t 0,
5- 5,
1 m
- 4
,6 m
P uu
rs üd
am ik
u vä
lj at
ul ek
p uu
rs üd
am ik
u lõ
ik es
7, 0
6, 9
99 P
uu rs
üd am
ik u
vä lj
at ul
ek k
as ul
ik u
ki hi
l õi
ke s
4, 6
4, 6
10 0
P u
u rs
ü d
am ik
u v
äl ja
tu le
k
vä lj
at u
le k
60
PUURAUK 14
61
P uu
ra uk
n r.
1 5
P uu
ra ug
u sü
ga vu
s -
7, 0
m .
V ee
ta se
s uu
dm es
t -
2, 0
m (
ju ul
i 2 01
2)
0,
1 m
( 12
.1 0.
20 12
) G
eo l.
K on
t. A
b s.
P
ro ov
id
va n
u s
sü g.
, kõ
rg u
s, K
ir je
ld u
s n
r. ki
h i
m m
in t.
,m p
ak su
s, m
% 60
,2 6
m
Q IV
0, 1 0,
5 0,
0- 0,
3 ka
sv uk
ih t;
0 ,3
-0 ,5
m l
ii vs
av im
or ee
n, b
ee ži
ka sp
ru un
, l ub
ja ki
vi rä
ha ga
. 0,
5 0,
5 10
0 L
ub ja
k iv
i, h
al l
pi si
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is ek
ih il
in e,
l ai
nj at
e ki
hi pi
nd ad
eg a.
E si
ne b
pa ar
i cm
p ak
su si
jä m
ed et
ri it
se id
1K
L va
he ki
ht e.
S uh
te li
se lt
v äh
e es
in eb
m er
gl i
la in
ja id
k el
m ei
d ja
k un
i pa
ar i
m m
p ak
su si
v ah
ek ih
te . I
se lo
om ul
ik ud
0, 5-
3, 0
O 2l
b 1
2, 0
on r
oh ke
d f
os fa
at se
i m
pr eg
na ts
io on
ig a
so pi
li se
d ka
tk es
tu sp
in na
d. K
un i
1, 3
m s
üg av
us en
i on
k iv
im 1
F M
2, 5
2, 4
96 r
oo st
ek ar
va l
ai ku
de ga
. K är
ni tu
lb ad
ü la
os as
( in
t. 0
,5 -1
,3 m
) 1-
3 cm
, s üg
av am
al 3
-7 c
m .
0, 5-
3, 0
3, 0
In t.
0 ,7
-2 ,0
m l
õh el
in e.
L ub
ja k
iv i
do lo
m ii
di st
un ud
, t um
ed am
h al
l, p
ee ne
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is e-
k un
i pa
ks uk
ih il
in e,
k ih
ip in
na d
ta sa
se d
2K L
O 2l
b 2
ku ni
l ai
nj ad
. I nt
. 3 ,5
-4 ,1
m o
n er
it i
tu m
e ja
d ol
om ii
di st
un ud
, ü ks
ik ud
k av
er ni
d (d
ia m
ee tr
ig a
ku ni
2 x3
c m
),
3, 0-
5, 3
su ht
el is
el t
pa lj
u es
in eb
p ür
ii di
st un
ud d
et ri
it i.
I nt
4, 8-
5, 3
m s
av ik
am , e
si ne
b tu
m ed
am ai
d m
er gl
i la
in ja
id 2F
M 2,
3 2,
3 10
0 k
un i
1- 2
cm p
ak su
si v
ah ek
ih te
. T ul
ba d
va ld
av al
t >
10 c
m .
3, 0-
5, 3
L ub
ja k
iv i
, p ru
un ik
as ha
ll , r
au do
oi id
id eg
a, s
av ik
as . A
lu m
in e
pi ir
t as
an e
so pi
li ne
l im
on ii
ts e
im pr
eg na
ts io
on ig
a O
2s l
5, 3
ka tk
es tu
sp in
d.
0, 3
0, 3
10 0
5, 6
G la
uk on
ii tl
ub ja
k iv
i, r
oh ek
as ha
ll ,6
,2 m
s üg
av us
en i
gl au
ko ni
id it
er i
ro hk
es ti
, e si
ne va
d se
lg ed
t um
er oh
el is
ed O
2t l
k at
ke st
us pi
nn ad
, s el
le st
a ll
po ol
g la
uk on
ii ti
h õr
ed al
t, k
iv im
m uu
tu b
sa vi
ka ks
, i lm
uv ad
m er
gl i
ja s
av im
er gl
i v
ah e
13 K
L 1,
4 1,
3 93
ki hi
d, k
iv im
p oo
lm ug
ul ja
-m ug
ul ja
t ek
st uu
ri ga
. T ul
ba d
va ld
av al
t >
10 c
m .
5, 3-
7, 0
7, 0
K as
ul ik
k ih
t 0,
5- 5,
3 m
- 4
,8 m
P uu
rs üd
am ik
u vä
lj at
ul ek
p uu
rs üd
am ik
u lõ
ik es
7, 0
6, 8
97 P
uu rs
üd am
ik u
vä lj
at ul
ek k
as ul
ik u
ki hi
l õi
ke s
4, 8
4, 7
98
P u
u rs
ü d
am ik
u v
äl ja
tu le
k
vä lj
at u
le k
62
PUURAUK 15
63
P uu
ra uk
n r.
1 5A
P uu
ra ug
u sü
ga vu
s -
7, 0
m .
V ee
ta se
s uu
dm es
t -
2, 0
m (
ju ul
i 2 01
2)
0,
1 m
( 12
.1 0.
20 12
) G
eo l.
K on
t. A
b s.
P
ro ov
id
va n
u s
sü g.
, kõ
rg u
s, K
ir je
ld u
s n
r. ki
h i
m m
in t.
,m p
ak su
s, m
% 60
,2 9
m
Q IV
0, 1 0,
3 0,
0- 0,
1 ka
sv uk
ih t;
0 ,1
-0 ,3
m l
ii vs
av im
or ee
n, b
ee ži
ka sp
ru un
, l ub
ja ki
vi rä
ha ga
. 9K
0, 5
0, 5
10 0
L ub
ja k
iv i,
h al
l pi
si kr
is ta
ll il
in e,
k es
km is
ek ih
il in
e, l
ai nj
at e
ki hi
pi nd
ad eg
a. E
si ne
b pa
ar i
cm p
ak su
si jä
m ed
et ri
it se
id
0, 5-
1, 1
va he
ki ht
e. S
uh te
li se
lt v
äh e
es in
eb m
er gl
i la
in ja
id k
el m
ei d
ja k
un i
pa ar
i m
m p
ak su
si v
ah ek
ih te
. I se
lo om
ul ik
ud 10
K O
2l b
1 2,
0 on
r oh
ke d
f os
fa at
se i
m pr
eg na
ts io
on ig
a so
pi li
se d
ka tk
es tu
sp in
na d.
K un
i 1,
3 m
s üg
av us
en i
on k
iv im
1, 1-
3, 1
2, 5
2, 4
96 r
oo st
ek ar
va l
ai ku
de ga
. K är
ni tu
lb ad
ü la
os as
( in
t. 0
,5 -1
,3 m
) 1-
3 cm
, s üg
av am
al 3
-7 c
m .
11 K
In t.
1, 0-
1, 2;
1 ,7
-2 ,2
m l
õh el
in e.
3, 1-
3, 7
3, 2
L ub
ja k
iv i
do lo
m ii
di st
un ud
, t um
ed am
h al
l, p
ee ne
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is e-
k un
i pa
ks uk
ih il
in e,
k ih
ip in
na d
ta sa
se d
12 K
O 2l
b 2
ku ni
l ai
nj ad
. I nt
.3 ,8
-4 ,3
m o
n er
it i
tu m
e ja
d ol
om ii
di st
un ud
, ü ks
ik ud
k av
er ni
d (d
ia m
ee tr
ig a
ku ni
1 x3
c m
),
3, 7-
4, 3
su ht
el is
el t
pa lj
u es
in eb
p ür
ii di
st un
ud d
et ri
it i.
I nt
4, 8-
5, 2
m s
av ik
am , e
si ne
b tu
m ed
am ai
d m
er gl
i la
in ja
id 13
K 2,
3 2,
3 10
0 k
un i
1- 2
cm p
ak su
si v
ah ek
ih te
. T ul
ba d
va ld
av al
t >
10 c
m . I
nt .3
,3 -3
,6 m
l õh
el in
e. 4,
3- 5,
0 L
ub ja
k iv
i , p
ru un
ik as
ha ll
, r au
do oi
id id
eg a,
s av
ik as
. A lu
m in
e pi
ir t
as an
e so
pi li
ne l
im on
ii ts
e im
pr eg
na ts
io on
ig a
14 K
O 2s
l 5,
3 ka
tk es
tu sp
in d.
5 ,5
m s
üg . t
um ep
ru un
4 c
m p
ak su
ne m
er gl
i ki
ht .
5, 0-
5, 3
0, 3
0, 3
10 0
5, 6
G la
uk on
ii tl
ub ja
k iv
i, r
oh ek
as ha
ll ,6
,1 m
s üg
av us
en i
gl au
ko ni
id it
er i
ro hk
es ti
, e si
ne va
d se
lg ed
t um
er oh
el is
ed 15
K O
2t l
k at
ke st
us pi
nn ad
, s el
le st
a ll
po ol
g la
uk on
ii ti
h õr
ed al
t, k
iv im
m uu
tu b
sa vi
ka ks
, i lm
uv ad
m er
gl i
ja s
av i
v ah
ek ih
id ,
5, 3-
5, 6
1, 4
1, 3
93 7,
0 ki
vi m
p oo
lm ug
ul ja
-m ug
ul ja
t ek
st uu
ri ga
, i nt
l õp
us 1
0 cm
s av
im er
gl i
ki ht
. T ul
ba d
va ld
av al
t >
10 c
m .
16 K
5, 6-
6, 1
17 K
6, 1-
7, 0
K as
ul ik
k ih
t 0,
5- 5,
3 m
- 4
,8 m
P uu
rs üd
am ik
u vä
lj at
ul ek
p uu
rs üd
am ik
u lõ
ik es
7, 0
6, 8
97 P
uu rs
üd am
ik u
vä lj
at ul
ek k
as ul
ik u
ki hi
l õi
ke s
4, 8
4, 7
98
P u
u rs
ü d
am ik
u v
äl ja
tu le
k
vä lj
at u
le k
64
PUURAUK 15A
65
P uu
ra uk
n r.
1 6
P uu
ra ug
u sü
ga vu
s -
7, 0
m .
V ee
ta se
s uu
dm es
t -
1, 8
m (
ju ul
i 2 01
2)
0,
0 m
( 12
.1 0.
20 12
) G
eo l.
K on
t. A
b s.
P
ro ov
id
va n
u s
sü g.
, kõ
rg u
s, K
ir je
ld u
s n
r. ki
h i
m m
in t.
,m p
ak su
s, m
% 60
,3 8
m
Q IV
0, 0 0,
5 0,
0- 0,
3 ka
sv uk
ih t;
0 ,3
-0 ,5
m l
ii vs
av im
or ee
n, b
ee ži
ka sp
ru un
, l ub
ja ki
vi rä
ha ga
. 0,
5 0,
5 10
0 L
ub ja
k iv
i, h
al l
pi si
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is ek
ih il
in e,
l ai
nj at
e ki
hi pi
nd ad
eg a.
E si
ne b
pa ar
i cm
p ak
su si
jä m
ed et
ri it
se id
O
2l b
1 va
he ki
ht e.
S uh
te li
se lt
v äh
e es
in eb
m er
gl i
la in
ja id
k el
m ei
d ja
k un
i pa
ar i
m m
p ak
su si
v ah
ek ih
te . I
se lo
om ul
ik ud
1, 8
on r
oh ke
d f
os fa
at se
i m
pr eg
na ts
io on
ig a
so pi
li se
d ka
tk es
tu sp
in na
d. K
un i
1, 5
m s
üg av
us en
i on
k iv
im 3K
L 2,
2 2,
1 95
r oo
st ek
ar va
l ai
ku de
ga . K
är ni
tu lb
ad ü
la os
as (
in t.
0 ,5
-1 ,4
m )
1- 3
cm , s
üg av
am al
2 -6
c m
. 0,
5- 2,
7 2,
7 L
ub ja
k iv
i do
lo m
ii di
st un
ud , t
um ed
am h
al l,
p ee
ne kr
is ta
ll il
in e,
k es
km is
e- k
un i
pa ks
uk ih
il in
e, k
ih ip
in na
d ta
sa se
d O
2l b
2 ku
ni l
ai nj
ad . I
nt . 3
,3 -4
,1 m
o n
er it
i tu
m e
ja d
ol om
ii di
st un
ud , ü
ks ik
ud k
av er
ni d
(d ia
m ee
tr ig
a ku
ni 2
x2 c
m ),
su
ht el
is el
t pa
lj u
es in
eb p
ür ii
di st
un ud
d et
ri it
i. I
nt 4
,4 -4
,8 m
s av
ik am
, e si
ne b
tu m
ed am
ai d
m er
gl i
la in
ja id
4K L
2, 1
2, 1
10 0
k un
i 1-
2 cm
p ak
su si
v ah
ek ih
te . T
ul ba
d va
ld av
al t
8- 12
c m
. I nt
. 3 ,2
-4 ,0
m l
õh e.
2, 7-
4, 8
4, 8
L ub
ja k
iv i
, p ru
un ik
as ha
ll , r
au do
oi id
id eg
a, s
av ik
as . A
lu m
in e
pi ir
t as
an e,
v äi
ke st
e ta
sk ut
eg a
li m
on ii
ts e
O 2s
l 5,
2 i
m pr
eg na
ts io
on ig
a ka
tk es
tu sp
in d.
0,
4 0,
35 88
G la
uk on
ii tl
ub ja
k iv
i, r
oh ek
as ha
ll , 5
,7 m
s üg
av us
en i
gl au
ko ni
id it
er i
ro hk
es ti
, e si
ne va
d se
lg ed
t um
er oh
el is
ed O
2t l
k at
ke st
us pi
nn ad
, s el
le st
a ll
po ol
g la
uk on
ii ti
h õr
ed al
t, k
iv im
m uu
tu b
sa vi
ka ks
, i lm
uv ad
m er
gl i
ja s
av i
v ah
ek ih
id ,
13 K
L 1,
8 1,
7 94
7, 0
ki vi
m p
oo lm
ug ul
ja -m
ug ul
ja t
ek st
uu ri
ga . I
nt 6
,6 -7
,0 s
av im
er ge
l. I
nt . 5
,7 -5
,7 m
l õh
e. 5,
2- 7,
0
K as
ul ik
k ih
t 0,
5- 4,
8 m
- 4
,3 m
P uu
rs üd
am ik
u vä
lj at
ul ek
p uu
rs üd
am ik
u lõ
ik es
7, 0
6, 8
96 P
uu rs
üd am
ik u
vä lj
at ul
ek k
as ul
ik u
ki hi
l õi
ke s
4, 3
4, 2
98
P u
u rs
ü d
am ik
u v
äl ja
tu le
k
vä lj
at u
le k
66
PUURAUK 16
67
P uu
ra uk
n r.
17 P
uu ra
ug u
sü ga
vu s
- 7,
0 m
. V
ee ta
se s
uu dm
es t
- 1,
6 m
( au
g. 2
01 2)
0, 3
m (
12 .1
0. 20
12 )
G eo
l. K
on t.
A b
s.
P ro
ov id
va n
u s
sü g.
, kõ
rg u
s, K
ir je
ld u
s n
r. ki
h i
m m
in t.
,m p
ak su
s, m
% 59
,5 2
m
Q IV
0, 3 0,
4 0,
0- 0,
3 ka
sv uk
ih t;
0 ,3
-0 ,4
m l
ii vs
av im
or ee
n, b
ee ži
ka sp
ru un
, l ub
ja ki
vi rä
ha ga
. 0,
4 0,
4 10
0 L
ub ja
k iv
i, h
al l
pi si
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is ek
ih il
in e,
l ai
nj at
e ki
hi pi
nd ad
eg a.
E si
ne b
pa ar
i cm
p ak
su si
jä m
ed et
ri it
se id
1,
6 va
he ki
ht e.
S uh
te li
se lt
v äh
e es
in eb
m er
gl i
la in
ja id
k el
m ei
d ja
k un
i pa
ar i
m m
p ak
su si
v ah
ek ih
te . I
se lo
om ul
ik ud
1F M
O 2l
b 1
on r
oh ke
d f
os fa
at se
i m
pr eg
na ts
io on
ig a
so pi
li se
d ka
tk es
tu sp
in na
d. K
un i
1, 0
m s
üg av
us en
i on
k iv
im 0,
4- 3,
4 3,
0 2,
9 97
r oo
st ek
ar va
l ai
ku de
ga . K
är ni
tu lb
ad 2
-7 c
m . I
nt . 1
,3 -1
,5 m
l õh
e. 1K
L 0,
4- 3,
4
3, 4
L ub
ja k
iv i
do lo
m ii
di st
un ud
, t um
ed am
h al
l, p
ee ne
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is e-
k un
i pa
ks uk
ih il
in e,
k ih
ip in
na d
ta sa
se d
2F M
O 2l
b 2
ku ni
l ai
nj ad
. I nt
. 3 ,9
-5 ,1
m o
n er
it i
tu m
e ja
d ol
om ii
di st
un ud
, ü ks
ik ud
k av
er ni
d (d
ia m
ee tr
ig a
ku ni
2 x3
c m
), ü
ks ik
ud 3,
4- 5,
8 ka
lt si
id ik
ri st
al li
pe sa
d, s
uh te
li se
lt p
al ju
e si
ne b
pü ri
id is
tu nu
d de
tr ii
ti . I
nt 5
,5 -5
,8 m
s av
ik am
, e si
ne b
tu m
ed am
ai d
2K L
2, 4
2, 3
96 m
er gl
i la
in ja
id k
un i
1- 2
cm p
ak su
si v
ah ek
ih te
. T ul
ba d
3- 25
c m
, v al
da va
lt >
1 0
cm .
3, 4-
5, 8
O 2s
l 5,
8 L
ub ja
k iv
i , p
ru un
ik as
ha ll
, r au
do oi
id id
eg a,
s av
ik as
. A lu
m in
e pi
ir l
ai ne
li ne
l im
on ii
ts e
im pr
eg na
ts io
on ig
a di
sk .
0, 4
0, 35
88
O 2t
l 6,
2 G
la uk
on ii
tl ub
ja k
iv i,
r oh
ek as
ha ll
, 6 ,8
m s
üg av
us en
i gl
au ko
ni id
it er
i ro
hk es
ti , e
si ne
va d
se lg
ed t
um er
oh el
is ed
13 K
L 7,
0 k
at ke
st us
pi nn
ad , s
el le
st a
ll po
ol g
la uk
on ii
ti h
õr ed
al t,
k iv
im m
uu tu
b sa
vi ka
ks , i
lm uv
ad m
er gl
i ja
s av
i v
ah ek
ih id
, 5,
8- 7,
0 0,
8 0,
8 10
0 ki
vi m
p oo
lm ug
ul ja
-m ug
ul ja
t ek
st uu
ri ga
. L õp
us 1
0 cm
s av
im er
gl i
ki ht
.
K as
ul ik
k ih
t 0,
4- 5,
8 m
- 5
,4 m
P uu
rs üd
am ik
u vä
lj at
ul ek
p uu
rs üd
am ik
u lõ
ik es
7, 0
6, 8
96 P
uu rs
üd am
ik u
vä lj
at ul
ek k
as ul
ik u
ki hi
l õi
ke s
5, 4
5, 2
96
P u
u rs
ü d
am ik
u v
äl ja
tu le
k
vä lj
at u
le k
68
PUURAUK 17
69
P uu
ra uk
n r.
1 8
P uu
ra ug
u sü
ga vu
s -
7, 0
m .
V ee
ta se
s uu
dm es
t -
1, 5
m (
au g.
2 01
2)
0,
0 m
( 12
.1 0.
20 12
) G
eo l.
K on
t. A
b s.
P
ro ov
id
va n
u s
sü g.
, kõ
rg u
s, K
ir je
ld u
s n
r. ki
h i
m m
in t.
,m p
ak su
s, m
% 59
,8 4
m
Q IV
0, 0 0,
4 0,
0- 0,
3 ka
sv uk
ih t;
0 ,3
-0 ,4
m l
ii vs
av im
or ee
n, b
ee ži
ka sp
ru un
, l ub
ja ki
vi rä
ha ga
. 0,
4 0,
4 10
0 L
ub ja
k iv
i, h
al l
pi si
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is ek
ih il
in e,
l ai
nj at
e ki
hi pi
nd ad
eg a.
E si
ne b
pa ar
i cm
p ak
su si
jä m
ed et
ri it
se id
1,
5 va
he ki
ht e.
S uh
te li
se lt
v äh
e es
in eb
m er
gl i
la in
ja id
k el
m ei
d ja
k un
i pa
ar i
m m
p ak
su si
v ah
ek ih
te . I
se lo
om ul
ik ud
O 2l
b 1
on r
oh ke
d f
os fa
at se
i m
pr eg
na ts
io on
ig a
so pi
li se
d ka
tk es
tu sp
in na
d. K
un i
1, 5
m s
üg av
us en
i on
k iv
im 3K
L 2,
3 2,
1 91
r oo
st ek
ar va
l ai
ku de
ga . K
är ni
tu lb
ad ü
la os
as (
in t.
0 ,4
-1 ,1
m )
1- 3
cm , s
üg av
am al
2 -6
c m
. 0,
5- 2,
7 2,
7 In
t. 0
,4 -1
,7 l
õh el
in e.
L ub
ja k
iv i
do lo
m ii
di st
un ud
, t um
ed am
h al
l, p
ee ne
kr is
ta ll
il in
e, k
es km
is e-
k un
i pa
ks uk
ih il
in e,
k ih
ip in
na d
ta sa
se d
O 2l
b 2
ku ni
l ai
nj ad
. I nt
. 3 ,0
-3 ,6
m o
n er
it i
tu m
e ja
d ol
om ii
di st
un ud
, ü ks
ik ud
k av
er ni
d (d
ia m
ee tr
ig a
ku ni
3 x5
c m
),
su ht
el is
el t
pa lj
u es
in eb
p ür
ii di
st un
ud d
et ri
it i.
I nt
4 ,5
-4 ,8
m s
av ik
am , e
si ne
b tu
m ed
am ai
d m
er gl
i la
in ja
id 4K
L 2,
1 2,
0 95
k un
i 1-
2 cm
p ak
su si
v ah
ek ih
te . T
ul ba
d va
ld av
al t
8- 12
c m
. I nt
. 3 ,0
-3 ,6
m l
õh e.
2, 7-
4, 8
4, 8
L ub
ja k
iv i
, p ru
un ik
as ha
ll , r
au do
oi id
id eg
a, s
av ik
as . A
lu m
in e
pi ir
l ai
nj as
l im
on ii
ts e
im pr
eg na
ts io
on ig
a O
2s l
5, 2
ka tk
es tu
sp in
d.
0, 4
0, 3
75 G
la uk
on ii
tl ub
ja k
iv i,
r oh
ek as
ha ll
, 5 ,7
m s
üg av
us en
i gl
au ko
ni id
it er
i ro
hk es
ti , e
si ne
va d
se lg
ed t
um er
oh el
is ed
O 2t
l k
at ke
st us
pi nn
ad , s
el le
st a
ll po
ol g
la uk
on ii
ti h
õr ed
al t,
k iv
im m
uu tu
b sa
vi ka
ks , i
lm uv
ad m
er gl
i ja
s av
i v
ah ek
ih id
, 13
K L
1, 8
1, 8
10 0
7, 0
ki vi
m p
oo lm
ug ul
ja -m
ug ul
ja t
ek st
uu ri
ga . I
nt 6
,8 -7
,0 s
av im
er ge
l. I
nt . 5
,7 -5
,7 m
l õh
e. 5,
2- 7,
0
K as
ul ik
k ih
t 0,
4- 4,
8 m
- 4
,4 m
P uu
rs üd
am ik
u vä
lj at
ul ek
p uu
rs üd
am ik
u lõ
ik es
7, 0
6, 6
94 P
uu rs
üd am
ik u
vä lj
at ul
ek k
as ul
ik u
ki hi
l õi
ke s
4, 4
4, 1
93
K ir
je ld
as T
. T uu
li ng
P u
u rs
ü d
am ik
u v
äl ja
tu le
k
vä lj
at u
le k
70
PUURAUK 18
71
Lisa 4
KIVIMI FÜÜSIKALIS-MEHAANILISTE ANALÜÜSIDE KATSEPROTOKOLLID
(lisa 12 lehel)
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
Lisa 5
KILLUSTIKU FÜÜSIKALIS-MEHAANILISTE ANALÜÜSIDE KATSEPROTOKOLLID
(lisa 2 lehel)
85
86
87
Lisa 6
Kadaka tee 82, 12618, Tallinn tel. 6 720 074/ 52 562 98
Tellija:
Objekt:
Peenendusaste 0,07mm
Tellimus T09-100
Kuupäev:
Jrk.nr. Proovi Pr.võtm. Sügavus CaO MgO Lah.jääk*
nr. koht m % % %
1 1K pa-7 0,4-1,1 47,77 2,86 6,84
2 2K 1,1-3,5 46,50 2,66 7,85
3 3K 3,5-4,1 39,14 8,55 9,40
4 4K 4,1-5,3 30,87 14,07 9,96
5 5K 5,3-5,9 33,32 9,96 14,46
6 6K 5,9-6,2 33,56 4,11 18,44
7 7K 6,2-6,6 36,70 6,43 14,10
8 8K 6,6-6,9 38,45 4,51 17,10
9 9K pa-15A 0,5-1,1 49,75 1,04 6,08
10 10K 1,1-3,1 48,70 1,35 8,12
11 11K 3,1-3,7 44,97 3,76 8,57
12 12K 3,7-4,3 31,97 12,87 10,06
13 13K 4,3-5,0 43,11 3,94 11,06
14 14K 5,0-5,3 40,31 4,37 15,62
15 15K 5,3-5,6 36,23 2,06 16,62
16 16K 5,6-6,1 40,19 4,38 13,52
17 17K 6,1-7,0 33,69 2,75 29,37
18 18K pa-5A 0,3-1,0 43,34 6,62 6,64
19 19K 1,0-3,3 37,40 10,55 8,06
20 20K 3,3-5,3 30,52 14,74 9,72
21 21K 5,9-6,2 25,40 7,98 20,24
22 22K 6,2-6,6 28,08 13,60 13,24
23 23K 6,6-7,0 26,98 13,73 8,32
24 24K 5,3-5,9 28,54 14,49 13,18
Alum.määr.piir 1,10 1,40
*tähistatud määrang ei kuulu akrediteeritud meetodite alasse
Lahustumatu jääk
Analüütik: N.Stepantšenko
Mare Kalkun
labori juhataja
STT-4/172XC
STT-4/172-XC STT-4kaalanalüüs
Standard
EESTI GEOLOOGIAKESKUSE LABOR EAK poolt akrediteeritud katselabor registreerimisnumbriga L093
KEEMILISE ANALÜÜSI TULEMUSED.
10-890, Paasi II
Rakendusgeoloogia osakond
Materjal: lubjakivi
20.11.2012
Element Meetod
MgO
CaO tiitrimine
tiitrimine
88
Lisa 7
Jrk.nr. Proovi Pr.võtm. Sügavus Proovi Litol erim CaO MgO Lah.jääk nr. koht m pikkus, m % % %
1 1K pa-7 0,4-1,1 0,7 O2lb 1 47,77 2,86 6,84
2 2K pa-7 1,1-3,5 2,4 O2lb 1 46,50 2,66 7,85
3 3K pa-7 3,5-4,1 0,6 O2lb 2 39,14 8,55 9,40
4 4K pa-7 4,1-5,3 1,2 O2lb 2 30,87 14,07 9,96
5 5K pa-7 5,3-5,9 0,6 O2lb 2 33,32 9,96 14,46
6 6K pa-7 5,9-6,2 0,3 O2sl 33,56 4,11 18,44
7 7K pa-7 6,2-6,6 0,4 O2tl 36,70 6,43 14,10
8 8K pa-7 6,6-6,9 0,3 O2tl 38,45 4,51 17,10
Kasulik kiht 0,4-5,9 m Kasuliku kihi min 30,87 2,66 6,84 Kasuliku kihi max 47,77 14,07 14,46 Kasuliku kihi kaalutud keskmine 41,01 6,61 9,07
9 9K pa-15A 0,5-1,1 0,6 O2lb 1 49,75 1,04 6,08
10 10K pa-15A 1,1-3,1 2,0 O2lb 1 48,70 1,35 8,12
11 11K pa-15A 3,1-3,7 0,6 O2lb 2 44,97 3,76 8,57
12 12K pa-15A 3,7-4,3 0,6 O2lb 2 31,97 12,87 10,06
13 13K pa-15A 4,3-5,0 0,7 O2lb 2 43,11 3,94 11,06
14 14K pa-15A 5,0-5,3 0,3 O2lb 2 40,31 4,37 15,62
15 15K pa-15A 5,3-5,6 0,3 O2sl 36,23 2,06 16,62
16 16K pa-15A 5,6-6,1 0,4 O2tl 40,19 4,38 13,52
17 17K pa-15A 6,1-7,0 0,9 O2tl 33,69 2,75 29,37
Kasulik kiht 0,5-5,3 m Kasuliku kihi min 31,97 1,04 6,08 Kasuliku kihi max 49,75 12,87 15,62 Kasuliku kihi kaalutud keskmine 44,93 3,62 9,06
18 18K pa-5A 0,3-1,0 0,7 O2lb 1 43,34 6,62 6,64
19 19K pa-5A 1,0-3,3 2,3 O2lb 1 37,40 10,55 8,06
20 20K pa-5A 3,3-5,3 2,0 O2lb 2 30,52 14,74 9,72
21 24K pa-5A 5,3-5,9 0,3 O2lb 2 28,54 14,49 13,18
22 21K pa-5A 5,9-6,2 0,3 O2sl 25,40 7,98 20,24
23 22K pa-5A 6,2-6,6 0,4 O2tl 28,08 13,60 13,24
24 23K pa-5A 6,6-7,0 0,3 O2tl 26,98 13,73 8,32
Kasulik kiht 0,3-5,9 m Kasuliku kihi min 28,54 6,62 6,64 Kasuliku kihi max 43,34 14,74 13,18 Kasuliku kihi kaalutud keskmine 35,09 11,84 8,79
Kasuliku kihi min 28,54 1,04 6,08 Kasuliku kihi max 49,75 14,74 15,62 Kasuliku kihi kaalutud keskmine 40,34 7,36 8,97
Koostas T. Tuuling
Kivimi keemiline koostis puuraukude lõikes
UURINGURUUMI
89
Lisa 8
Jrk.nr. Proovi Pr.võtm. Sügavus Proovi Litol erim CaO MgO Lah.jääk nr. koht m pikkus, m % % %
1 1K pa-7 0,4-1,1 0,7 O2lb 1 47,77 2,86 6,84
2 2K pa-7 1,1-3,5 2,4 O2lb 1 46,50 2,66 7,85
9 9K pa-15A 0,5-1,1 0,6 O2lb 1 49,75 1,04 6,08
10 10K pa-15A 1,1-3,1 2,0 O2lb 1 48,70 1,35 8,12
18 18K pa-5A 0,3-1,0 0,7 O2lb 1 43,34 6,62 6,64
19 19K pa-5A 1,0-3,3 2,3 O2lb 1 37,40 10,55 8,06
O2lb 1 kaalutud keskmine 44,67 4,67 7,67
3 3K pa-7 3,5-4,1 0,6 O2lb 2 39,14 8,55 9,40
4 4K pa-7 4,1-5,3 1,2 O2lb 2 30,87 14,07 9,96
5 5K pa-7 5,3-5,9 0,6 O2lb 2 33,32 9,96 14,46
11 11K pa-15A 3,1-3,7 0,6 O2lb 2 44,97 3,76 8,57
12 12K pa-15A 3,7-4,3 0,6 O2lb 2 31,97 12,87 10,06
13 13K pa-15A 4,3-5,0 0,7 O2lb 2 43,11 3,94 11,06
14 14K pa-15A 5,0-5,3 0,3 O2lb 2 40,31 4,37 15,62
20 20K pa-5A 3,3-5,3 2,0 O2lb 2 30,52 14,74 9,72
21 24K pa-5A 5,3-5,9 0,3 O2lb 2 28,54 14,49 13,18
O2lb 2 kaalutud keskmine 34,57 10,99 10,62
6 6K pa-7 5,9-6,2 0,3 O2sl 33,56 4,11 18,44
15 15K pa-15A 5,3-5,6 0,3 O2sl 36,23 2,06 16,62
22 21K pa-5A 5,9-6,2 0,3 O2sl 25,40 7,98 20,24
O2sl kaalutud keskmine 36,23 7,98 20,24
16 16K pa-15A 5,6-6,1 0,4 O2tl 40,19 4,38 13,52
23 22K pa-5A 6,2-6,6 0,4 O2tl 28,08 13,60 13,24
7 7K pa-7 6,2-6,6 0,4 O2tl 36,70 6,43 14,10
8 8K pa-7 6,6-6,9 0,3 O2tl 38,45 4,51 17,10
17 17K pa-15A 6,1-7,0 0,9 O2tl 33,69 2,75 29,37
24 23K pa-5A 6,6-7,0 0,3 O2tl 26,98 13,73 8,32
O2tl kaalutud keskmine 34,05 6,56 18,67
Koostas T. Tuuling
Kivmi keemiline koostis litoloogiliste erimite lõikes
90
Lisa 9 EESTI GEOLOOGIAKESKUSE LABOR Kadaka tee 82,12618, Tallinn EAK poolt akrediteeritud katselabor Tel. 6 720 074, 52 56298 registreerimisnumbriga L093 e-mail: [email protected] VEE ANALÜÜSI TULEMUSED TELLIJA: Rakendusgeoloogia osakond Objekt:10-890, Paasi-2
Tellimus: V12-444 Kuupäev: 22.10.12 lk1/1
___________________________________________________________________________ Määratud Pa. 5-A Pa.15-A Meetod Standard komponent mg/l mg-ekv mg/l mg-ekv ___________________________________________________________________________ NH4
+ <0.07 <0.07 fotokolorimeetria GOST 4192 Na+ 1.3 0.06 1.7 0.07 leek-fotomeetria ISO 9964-3 K+ 1.3 0.03 1.3 0.03 “ “ Ca2+ 121.2 6.05 96.2 4.80 tiitrimine ISO 6058 Mg+ 30.4 2.50 17.7 1.46 “ STV-25 Feüld 5.32 0.23 spektrofotomeetria GOST 4011-4 Fe2+
5.21 0.22 “ “ Katioonide summa 8.64 6.36 arvestuslik Cl- 6.7 0.19 6.7 0.19 tiitrimine ISO 9297 SO4
2- 18.9 0.39 18.1 0.38 kaalanalüüs GOST 4389-2 NO3
- <0.4 3.7 0.06 spektrofotomeetria ISO 7890-3 NO2
- 0.004 0.005 “ ISO 6777 CO3
-- <6.0 <6.0 tiitrimine ISO 9963-1 HCO3
- 500.3 8.20 353.9 5.80 “ “ Anioonide summa 8.78 6.43 arvestuslik Üldkaredus 8.55 6.26 tiitrimine ISO 6059 Karb.karedus 8.20 5.80 “ ISO 9963-1 Mittekarb.karedus 0.35 0.46 arvestuslik pH 6.9 6.9 elektromeetria EVS-EN ISO10523 SiO2 6.1 4.4 spektrofotomeetria STV-1 *Vaba CO2 17.6 13.2 tiitrimine PHT mg/l O2 1.9 4.1 “ EVS-EN ISO 8467 Kuivjääk 446.0 342.0 kaalanalüüs GOST 18164 Värvus kraadides 5 15 visuaalne EVS-EN ISO 7887 *Läbipaistvus cm <4 <4 “ *Sade valge hägu valge hägu * tähistatud määrangud ei kuulu akrediteeritud meetodite alasse. Proovid võetud: 12.10.12 Proovid laborisse: 15.10.12 Analüüsitud: 18.10.12 Analüütik: N. Balabina Mare Kalkun Labori juhataja
91
Lisa 10
Pa. Suudme nr. kõrgus, kokku lasumi paksus lamami
kõrg., kasvu mo- abs. kokku vee peal vee all abs. maa- abs m kiht reen kõrgus 1. plokk 2. plokk kõrgus pinnast kõrgus,
(abs.kõrgu- m m seni 58,3 m)
1 59,94 0,5 0,3 0,2 59,4 5,0 1,1 3,9 54,4 2,1 57,8 2 60,06 0,5 0,3 0,2 59,6 5,1 1,3 3,8 54,5 2,1 58,0 3 60,47 0,3 0,1 0,2 60,2 5,1 1,9 3,2 55,1 2,2 58,3 4 60,31 0,4 0,3 0,1 59,9 5,3 1,6 3,7 54,6 2,2 58,1 5 61,18 0,4 0,2 0,2 60,8 5,5 2,5 3,0 55,3 2,3 58,9 6 60,81 0,1 0,1 0,0 60,7 4,9 2,4 2,5 55,8 2,0 58,8 7 59,65 0,4 0,4 0,0 59,3 5,5 1,0 4,6 53,8 2,0 57,7 8 60,41 0,4 0,3 0,1 60,0 6,0 1,7 4,3 54,0 2,3 58,1 9 60,72 0,4 0,2 0,2 60,3 5,5 2,0 3,5 54,8 2,1 58,6
10 60,74 0,4 0,2 0,2 60,3 5,6 2,0 3,6 54,7 2,2 58,5 11 60,29 0,4 0,2 0,2 59,9 5,2 1,6 3,6 54,7 2,4 57,9 12 60,39 0,4 0,3 0,1 60,0 5,2 1,7 3,5 54,8 2,1 58,3 13 60,76 0,5 0,4 0,1 60,3 3,5 2,0 1,5 56,8 2,2 58,6 14 60,84 0,5 0,3 0,2 60,3 4,6 2,0 2,6 55,7 2,2 58,6 15 60,26 0,5 0,3 0,2 59,8 4,8 1,5 3,3 55,0 2,0 58,3 16 60,38 0,5 0,3 0,2 59,9 4,3 1,6 2,7 55,6 1,8 58,6 17 59,52 0,4 0,3 0,1 59,1 5,4 0,8 4,6 53,7 1,6 57,9 18 59,84 0,4 0,3 0,1 59,4 4,4 1,1 3,3 55,0 1,5 58,3
Keskm. 60,37 0,41 0,27 0,14 59,95 5,05 1,65 3,40 54,90 2,1 58,3
Koostas T. Tuuling
Katte- ja kasuliku kihi paksused
sealhulgas Veetase
sealhulgas Kattekiht, m Kasulik kiht, m
(juuli-aug. 2012)
92
Lisa 11
Topotööde seletuskiri
1. Käesoleva töö objektiks on Lääne-Viru maakonnas, Vihula vallas asuv Paasi II uuringuruum. 2. Mõõdistamise välitööd on läbi viidud juulis 2012.a ja veebruaris 2013.a. 3. Töö tellija on OÜ Kivikandur. 4. Töö on teostatud L`EST 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused on arvutatud Balti süsteemis. Mõõdistamise alusandmed on saadud Maaameti Geodeesiafondist. Katastri aluskaart nr.7402 ja 6492. Koordinaadid on seotud riikliku geodeetilise põhivõrguga GPS püsijaamade võrgu GeoNet vahendusel. Nimetatud püsivõrgu haldaja on Geosoft. Mõõdistamine on teostatud GPS RTK liikuvjaama Trimble R8 abil, mille mõõdistamise plaaniline täpsus on horisontaalselt koordinaatide määramisel +/-5mm + 0,5ppm, kõrguslikult +/-10mm + 1ppm. GPS tööjaama lubatud maksimaalne vahemaa püsijaamast on tehniliste tingimuste järgi 35km. Mõõdistatud ajutised reeperid:
Nimi x y H Punkti kindlustamise vorm Met.toru 6600542,061 621385,931 61,913 Metall toru juures maapind 6600542,066 621385,941 62,145 Metall toru peal
5. Maastikureljeefipunktide koordinaadid ja kõrgused on mõõdistatud GPS liikuvjaamaga otse. Mõõdistuspunktide asukoha valikul on lähtutud mõõdistusala reljeefi omapärast, punktide tiheduse määramisel ka varuarvutustäpsuse vajadusest. 6. Mõõdistamisel kasutati Trimble R8 liikuvjaama komplektis väliarvutiga TSC-2. Liikuvjaam on eelnevalt kontrollitud kolme erineva riikliku põhivõrgupunkti mõõdistamise ja täpsusandmete võrdlemise teel. Saadud mõõtmistulemused olid vastavad jaama tehnilises spetsifikatsioonis antud täpsusandmetega. 7. Andmete arvutitöötlemisel kasutati Trimble R8 vastavat GIS tarkvara. Plaani koostamisel on kasutatud programmi Microstation ja samakõrgusjoonte arvutamiseks programmi Terramodeler. Tallinnas Sven Kärber 28.02.2013.a. geodeet
93
Lisa 12
PUURAUKUDE LIVIDEERIMISE AKTID (Lisa 5 lehel)
94
PUURAUKUDE LIKVIDEERIMISE AKT
Objekti nimetus: Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring. Puuraukude asukohad: Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Paasi külas, katastriüksusel 88702:001:0196 Paasimetsa, Paasi II uuringuruumi piires. Puuraukude rajamise aeg: puuraugud 1…18 rajati juulis-augustis 2012.a. Puuraugud: 20 puuraukusügavusega kuni 7 m puuriti iseliikuva puuragregaadiga PBU-2. Puuraugud rajati südamikpuurimise meetodil, puurimise diameeter kvaternaari setetes oli 132 mm ja karbonaatkivimeis 112 mm. Staatiline veepind puuraugus maapinnast (mõõdetud juulis-augustis 2012.a.): pa 1 – 2,1 m, pa 2 – 2,1 m, pa 3 – 2,2 m, pa 4 – 2,2 m, pa 5 – 2,3 m, pa 5A – 2,4 m, pa 6 – 2,0 m, pa 7 – 2,0 m, pa 8 – 2,3 m, pa 9 – 2,1 m, pa 10 – 2,2 m, pa 11 – 2,4 m, pa 12 – 2,1 m, pa 13 – 2,2 m, pa 14 – 2,2 m, pa 15 – 2,0 m, pa 15A – 2,0 m, pa 16 – 1,8 m, pa 17 – 1,6 m, pa 18 – 1,5 m. Puuraukude likvideerimise põhjus: geoloogiline ülesanne täidetud. Likvideerimise aeg ja moodus: puuraugud likvideeriti oktoobris 2012.a. Puuraukude veealune osa täideti Aru-Lõuna karjäärist pärit killustikuga, pinnakatte osa sõelmete ja tsemendi seguga. Puuraukudest on manteltorud eemaldatud. Puuraukude ümbrus on korrastatud. Uuringuloa valdaja /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Ploom
Kivikandur OÜ juhatuse liige
Uuringutöö teostaja /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Tuuling OÜ Eesti Geoloogiakeskus geoloog Maaomaniku esindaja /allkirjastatud digitaalselt/ Maarja Virks
Maa-ameti kinnisvara haldamise osakonna juhataja asetäitja kt
95
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT
ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
PUURAUKUDE LIKVIDEERIMISE AKT.pdf 17 KB
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
1 Tiia Tuuling 46305280259 18.02.2013 09:38:21 +02:00
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI KEHTIB
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
1220982287
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI
ESTEID-SK 2007
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA AVALIKU VÕTME LÜHEND
48 06 DE BE 8C 87 57 95 80 78 63 FA 9C 23 2B 2B A0 3A 18 75
KEHTIVUSKINNITUSE SÕNUMILÜHEND
3B 43 1D 72 9C E1 0C 00 94 0B B2 41 F8 93 22 73 5B 59 63 9D
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
2 Tiit Ploom 36307200245 18.02.2013 10:21:13 +02:00
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI KEHTIB
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
1258986755
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI
ESTEID-SK 2007
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA AVALIKU VÕTME LÜHEND
48 06 DE BE 8C 87 57 95 80 78 63 FA 9C 23 2B 2B A0 3A 18 75
KEHTIVUSKINNITUSE SÕNUMILÜHEND
C1 5D E5 FD 3B 73 B2 B8 F5 E5 15 D5 58 81 AC DC 8A 90 5C 11
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
3 Maarja Virks 48304085220 19.02.2013 09:00:23 +02:00
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI KEHTIB
ROLL/RESOLUTSIOON
Osakonnajuhataja asetäitja kt
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
1220982791
96
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI
ESTEID-SK 2007
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA AVALIKU VÕTME LÜHEND
48 06 DE BE 8C 87 57 95 80 78 63 FA 9C 23 2B 2B A0 3A 18 75
KEHTIVUSKINNITUSE SÕNUMILÜHEND
0F B3 0B 96 F2 C5 68 57 9A 90 45 FF 30 8B BE EA 3A 54 69 11
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
97
Keskkonnaamet Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, registrikood 70008658
Tel 627 2193, faks 627 2182, [email protected] www.keskkonnaamet.ee
Ida-Virumaa
Pargi 15, 41537 Jõhvi Tel 332 4401, faks 332 4403 [email protected]
Lääne-Virumaa Kunderi 18, 44307 Rakvere Tel 325 8401, faks 325 8403 [email protected]
Lääne-Virumaa Palmse küla, 45435 Vihula vald Tel 329 5535, fax 329 5531 [email protected]
Hr Aivar Pajupuu Teie 19.02.2013 nr 02-2/41 Osaühing Eesti Geoloogiakeskus [email protected] Meie 21.02.2013 nr V 10-1/13/4908-2
Paasi II uuringuruumi puuraukude likvideerimise akti heakskiitmine Austatud härra Pajupuu Pöördusite Keskkonnaameti Viru regiooni poole taotlusega Paasi II uuringuruumi puuraukude likvideerimise akti kinnitamiseks (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.02.2013 nr V10-1/13/4908-1 all). Akti juurde on lisatud fotod puuraukude likvideerimise kohtadest. Geoloogiline uuringutöö toimus Keskkonnaameti Viru regiooni poolt väljastatud geoloogilise uuringuloa L.MU/321225 alusel (loa omanik Kivikandur OÜ). Paasi II uuringuruum paikneb Lääne-Virumaal Vihula vallas Paasi külas riigile kuuluval Paasimetsa katastriüksusel (katastritunnus 88702:001:0196), mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja valitsema volitatud asutuseks Maa-amet. Maapõueseaduse § 46 lg 1 kohaselt akti tuleb kooskõlastada kinnisasja valdajaga. Maa-ameti esindaja Maarja Virksi (ametikoht: Maa-ameti kinnisvara haldamise osakonna juhataja asetäitja kt) poolt puuraukude likvideerimise akt on allkirjastatud. Vastavalt maapõueseaduse § 46 lg 3 ja Keskkonnaameti peadirektori 03.07.2009 käskkirja nr 1-4/148 “Regioonide põhimääruste kinnitamine” lisa 6 “Viru regiooni põhimäärus” punkti 2.2 ja 3.5.8 alusel Keskkonnaameti Viru regioon kiidab Paasi II uuringuruumi teenindusala korrastamise akti heaks.
Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt/
Jaak Jürgenson Regiooni juhataja Lisad: 1.Paasi_II pk_likv_akt.pdf 2.Paasi II puuraukude plaan. pdf
Jelena Ello 332 4404 [email protected]
98
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT
ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
Paasi_II_uuringuruumi_puuraukude_likvideerimise_akt_Koosk6lastamine.rtf90 KB
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
1 Jaak Jürgenson 36701212729 21.02.2013 15:18:23 +02:00
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI KEHTIB
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
1243115499
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI
ESTEID-SK 2007
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA AVALIKU VÕTME LÜHEND
48 06 DE BE 8C 87 57 95 80 78 63 FA 9C 23 2B 2B A0 3A 18 75
KEHTIVUSKINNITUSE SÕNUMILÜHEND
94 1F 1E DE F5 33 8E CB 05 12 17 D3 3C 3B AC 18 0B 3E 08 3C
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
99