Tere taas!

Ravimiameti poolt vastab inspektsioonibüroo juhataja Katrin Kõiv.

Panen vastused küsimus-vastus vormis.

Kui palju tegutseb praegu Viljandimaal apteeke ning kuidas on nende arv viimase kümne aasta jooksul muutunud? Millistes asulates on apteeke suletud?

Praeguse seisuga tegutseb Viljandi maakonnas 16 apteeki, neist 10 põhiapteeki ja 6 haruapteeki. 2016. aastal oli maakonnas 22 apteeki, sealhulgas 13 põhiapteeki ja 9 haruapteeki. Seega on apteekide koguarv viimase kümne aasta jooksul vähenenud viie võrra.

Apteekide arvu vähenemine on puudutanud eelkõige väiksemaid asulaid. Kõo külas suleti apteek 2018. aastal seoses arsti vastuvõtu lõpetamisega, Mustla alevikus suleti 2019. aastal üks kahest apteegist (st teenus on jätkuvalt tagatud) ning Halliste alevikus lõpetas apteek tegevuse 2021. aastal. 2024. aastal suleti apteegid Kõpu alevikus ja Kolga-Jaanis. 2026. aastal lõpetas Jämejala külas tegevuse apteek seoses Viljandi Haigla kolimisega uutesse ruumidesse.

Samal ajal on apteegivõrgus toimunud veel muudatusi: näiteks muutus Abja-Paluoja Apteek 2025. aastal põhiapteegist haruapteegiks ning 2026. aastal avati apteek Kõvakülas.

Seega on Viljandi maakonna apteekide arv kümne aastaga vähenenud ja muutused on puudutanud eelkõige väiksemaid asulaid. Apteegid tegutsevad praegu Viljandis, Abja-Paluojal, Karksi-Nuias, Mõisakülas, Suure-Jaanis, Võhmas, Mustlas ning Kõvakülas. 

Kui palju töötab Viljandimaa apteekides proviisoreid ja farmatseute ning milline on nende vanuseline jaotus? Kas on teada, kui suur osa neist jõuab lähima viie kuni kümne aasta jooksul pensioniikka?

Ravimiametil puuduvad täpsed andmed Viljandimaa apteekides töötavate proviisorite ja farmatseutide arvu ning vanuselise jaotuse kohta. Apteekrite registrit peab Terviseamet.

Kas Ravimiameti hinnangul on väiksemates asulates proviisorite ja farmatseutide puudus probleem? Kas Viljandimaal on viimastel aastatel tulnud apteeke töötajate puudumise tõttu ajutiselt või lõplikult sulgeda?

Jah, erialase personali puudus võib väiksemates asulates olla probleem, sest sobiva asendaja puudumisel võib apteek juhataja pensionile jäädes tegevuse lõpetada. Ravimiametile laekub ka teavitusi väiksemates asulates asuvate apteekide ajutise sulgemise kohta, mis on sageli seotud töötaja puhkuse või haigestumisega. Kuna apteegi tegevuse lõpetamisel ei ole apteegipidaja kohustatud selle põhjust avaldama, ei saa me täpselt öelda, kui palju Viljandimaa apteeke on viimastel aastatel töötajate puudumise tõttu ajutiselt või lõplikult suletud. Võib arvata, et apteekri puudumine on rahvastiku ümber paiknemise ja seetõttu klientuuri vähenemise kõrval üks olulisi põhjuseid apteegi sulgemiseks.

Kui väikelinna ainus apteek jääb töötajata või selle pidamine muutub majanduslikult kahjumlikuks, siis millised võimalused on apteegiteenuse säilitamiseks? Kas riigil on selleks toetusi või muid meetmeid?

Väiksemates asulates apteegiteenuse säilitamiseks on mitu võimalust ning sobiv lahendus sõltub sellest, kas peamine probleem on apteegi majanduslik jätkusuutlikkus või erialase personali puudus.

Üks võimalus on kohaliku omavalitsuse ja apteegipidaja koostöö. Näiteks saab omavalitsus pakkuda apteegile soodsat üüripinda või võimaldada tegutsemist vallale kuuluvates ruumides, aidates sellega vähendada apteegi püsikulusid. Samuti võib apteegi jätkusuutlikkust toetada selle paiknemine perearstikeskusega samas hoones või selle läheduses. See võimaldab väiksemaid tegevuskulusid ja suurendab klientide voogu. 

Kui iseseisva põhiapteegi pidamine ei ole majanduslikult otstarbekas, võib maapiirkonnas jätkata apteegiteenuse osutamist haruapteegina, millel on mõnevõrra vähem kohustusi võrreldes põhiapteegiga. Haruapteek võimaldab teenust pakkuda väiksemates asulates, kus täismahus apteegi pidamine võib osutuda keeruliseks. Võimalik, et tulevikus saab apteegiteenust nendes asulates, kus tavalise apteegi pidamine ei ole otstarbekas, apteegiteenust osutada apteegiautomaadi vahendusel, kuid seda lubav regulatsioon on alles seadusandjal arutlusel (ootab Riigikogu esimest lugemist). Samuti on abiks ravimite kaugmüügi võimalused, mida täna pakuvad üle Eesti kättetoimetamisega neli internetiapteeki.

Kui probleemiks on töötajate puudus, võib võimalusel töötajat ajutist asendada sama apteegipidaja teise apteegi töötaja.

Riik pakub apteekritele ka lähtetoetust, mille eesmärk on soodustada erialaspetsialistide tööle asumist piirkondades, kus apteegiteenuse kättesaadavus on piiratud. Toetust korraldab Terviseamet ning selle suurus on 15 000 eurot kolmeaastase või 25 000 eurot viieaastase töötamiskohustuse korral. Täpsemat infot selle meetme kohta oskab anda Terviseamet.

Kui on veel küsimusi, aitame meeleldi.

Ikka head

Kristi Sarap

Ravimiameti kommunikatsiooninõunik

[email protected]